peskiza kona-ba atividade negósiu iha timor-leste tinan 2011
peskiza kona-ba atividade negósiu iha timor-leste tinan 2011
peskiza kona-ba atividade negósiu iha timor-leste tinan 2011
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Mudansa <strong>iha</strong> inventória materia brutu<br />
Mudansa <strong>iha</strong> inventoria materia brutu ne’e igual <strong>ba</strong> valor inventoria husi materia brutu <strong>iha</strong> tina refere nia<br />
rohan, menus valor inventoria husi matéria <strong>iha</strong> inisiu husi periodu referensia.<br />
Inventoria materia brutu inklui a<strong>ba</strong>stesimentu no utiliza materia sira hanesna inpu, kada impreza ida, <strong>iha</strong><br />
produsaun bens no servisu.<br />
Mudansa in inventória husi servisu ein progresiu<br />
Mudansa <strong>iha</strong> inventoria husi servisu <strong>iha</strong> progresiu ne’e igual <strong>ba</strong> valor inventoria husi servisu ein progresiu <strong>iha</strong><br />
periodu referensia, hamenus valor inventoria husi servisu ein progresiu <strong>iha</strong> inisiu periodu referensia.<br />
Inventoria husi servisu ein progresiu inklui fabrikasaun no projetu konstrusaun ne’ebé komesa ona maibé<br />
ladauk finaliza <strong>iha</strong> fin periodu referensia.<br />
Konstrusaun<br />
Konstrusaun refere <strong>ba</strong> industria ne’ebé difine <strong>iha</strong> ‘Sesaun F – Konstrusaun’ husi Klasifikasaun Padraun Indústria<br />
Internasionál husi Atividade Ekonómiku, Revizaun 4.<br />
Indúsria ne’e inklui konstrusaun jeral no <strong>atividade</strong> espesizalizasaun konstrusaun no servisu enjeneria sivil. Ida<br />
ne’e inklui servisu foun, reparasaun, adisionál no alterasaun sira, eresaun husi konstrusaun prefabrikadu ka<br />
estrutura <strong>iha</strong> fain nomós konstrusaun husi temporariu.<br />
Kompensasaun empregu<br />
Kompensasaun husi empregadu (COE) ne’e sasukat ida husi total remunerasaun, <strong>iha</strong> osan ka forma seluk, bele<br />
selu husi empreza ida <strong>ba</strong> empregadu ein retornu <strong>ba</strong> servisu ne’ebé halo ona husi empregu durante periodu<br />
kontajein.<br />
COE define hanesan:<br />
remunerasaun no saláriu<br />
aumenta benefisiun naun-salarial<br />
aumenta kapitaliza vensimentu no salarial<br />
Dili<br />
Dili refere <strong>ba</strong> distritu Dili, inklui illa Atauro.<br />
Distritu<br />
Distritu refere <strong>ba</strong> distritu 12 <strong>iha</strong> Timor-Leste forade Dili. Ne’e inklui Distritu Ainaro, Aileu, Baucau, Bobonaro,<br />
Covalima, Ermera, Liquica, Lautem, Manufahi, Manatuto, Oecusse no Viqueque.<br />
Empregu<br />
Empregu refere <strong>ba</strong> empregadu sira hotu <strong>iha</strong> payroll durante pagamentu periudu ikus <strong>iha</strong> Dezembru <strong>2011</strong>.<br />
Empregu absente <strong>iha</strong> pagamentu ka prepagu ferias ka empreza rasik ne’ebé la servisu <strong>ba</strong> empreza sira ne’e<br />
inkluidu mos. Iten ne’e inklui nasionalidade <strong>timor</strong>ense no estranjeiru.<br />
Reseita husi komersializasaun bens no servisu<br />
Iten ne’e inklui tantu reseita husi faan bens no reseita husi previzaun servisu sira.<br />
Reseita husi faan bens ne’e inklui reseita husi faan sasan sira:<br />
la produzidu (e.g. faan bens importadu, eceran no grosir)<br />
produzidu (e.g. bens fabrikadu)<br />
14 | P á j i n a