Viis aastat noorte muusikateadlaste konverentsi

B A G A T E L L I D * E E S T I
*
Esimene konverents 2004. aastal oli osalejaterohke
ning kohe alguses pandi paika
soliidne ja kohati lausa kõrge mõõdupuu,
seda nii ettekannete teemavalikult kui ka
sisuliselt käsitluselt. Esindatud olid väga
erinevad muusikateaduse valdkonnad ja
uurimismeetodid, millest siinkohal vaid
põgus ülevaade. Muusikaajaloo valdkonda
esindas TMKK õpilase Kaidor Kaasiku
uurimus Hans von Bülow’ kontsertidest
1874. aastal Tallinnas ning muusikaelust
linnas 19. sajandi teisel poolel. Nii see kui
ka mitmed teised muusikaajaloolised uurimused
on mulle kui kuulajale jäänud meelde
hoolikalt valitud allikate kasutamise
ning allikatest saadud info oskusliku töötlemise
ja huvitava tõlgendamisega, nii et
kuulajale on mis tahes ajastu või käsitletav
probleem muutunud lähedasemaks ja aktuaalseks.
Muusikateoreetilise ettekande
tegi Mihkel Jürgens TMKKst, kes tuli välja
väga põneva probleemiasetusega. Nimelt
võttis ta vaatluse alla Olivier Messiaeni
klaveripala “Peoleo” tsüklist “Lindude kataloog”
ning uuris, kas on võimalik leida sarnasust
ehtsa peoleo ja n-ö klaveri-peoleo
laulu vahel ja milles need kokkulangevused
sel juhul seisnevad.
Otsa kooli õpilased Triin Tuulik ja Marianne
Jõgi võtsid ülesandeks tutvustada ja
iseloomustada läti komponisti Pēteris Vasksi
ja ameerika kultushelilooja George Crumbi
helimaailma; Sergei Ivanov vaatles Beethoveni
viimaseid keelpillikvartette, rõhutades
nende erilist staatust Beethoveni loomingus
ja tema ajas ning keskendudes
kvartettide uudsetele, isegi eksperimentaalsetele
joontele. Pilgu eesti muusikakriitikale
heitis Silver Kivi TMKKst, kes analüüsis
meie viimaste aastate viljakaima muusikakriitiku
Evi Arujärve autoristiili ja keelekasutust
tema Postimehes ja Sirbis ilmunud
artiklite põhjal, tehes mõningaid järeldusi
ka selle kohta, milliste sõnade ja terminitega
ning kuidas üldse Eestis muusikast
kirjutatakse. TMKK õpilane Aleksandra
Dolgopolova võrdles oma interpretatsioonialases
uurimuses kahe kuulsa laulja ja
põlvkonnakaaslase Dietrich-Fischer Dieskau
ja Georg Otsa tõlgendust Schuberti
soololaulust “Teisik” (“Der Doppelgänger”).
Olgu öeldud, et mõlemad viimati
mainitud ettekanded esindavad muusikateaduse
uuemaid ja moodsamaid suundi.
32 muusika 4/2008
*
Järgmiste konverentside abstrakte sirvides
ja muljeid koondades võib tõdeda, et ettekannete
seas on kujunenud välja oma n-ö
meelisteemad ja lähenemisnurgad, mis
aga kindlasti ei välista ega vähenda nende
uurimuste suveräänsust ja kordumatust.
Kõige rohkem on olnud ajalooalaseid
uurimusi, nende seas muusikaelu ja institutsioone
käsitlevaid töid, näiteks Aleksandra
Dolgopolova ettekanne Narva kontserdielust
19. sajandi lõpul; TMKK õpilase
Elisabet Koidu uurimus Estonia teatri
orkestri kontsertidest EV algusaastatel;
Otsa kooli õpilase Kärt Urmani töö ühiskondlike
muutuste kajastamisest muusikaajakirjades
aastail 1940–1941 ajakirjade
Muusikaleht ning Teater ja Muusika näitel.
Kuid on ka biograa�lisi uurimusi: Elisabet
Koit “Tobiase viimased kirjad emale”,
Ristin Siimer “Liivimaa nurgast maailma
ooperilavadele: tenor Nikolai Sternberg-
Gorski elust”, Anna-Maria Kalmus “Oleviste
kiriku organist Heinrich Stiehl ja
Bachi Matteuse passiooni esmaettekanne
Tallinnas” ning Maris Pajuste “Sergei
Proko�evi kontserdid ja nende vastuvõtt
Eestis 1934. aastal” (kõik TMKK õpilastelt).
Tänavusel konverentsil võis kuulda ettekannet
August Topmani oreliõhtutest Tallinna
Jaani kirikus aastatel 1918–1925, mille
tegi “külalisesinejana” Otsa kooli vilistlane
ja praegune EMTA üliõpilane Sandra
Pääsuke (juhendaja professor Toomas
Siitan).
Jõuliselt on olnud esindatud ka interpretatsioonialased
uurimused: Maris Pajuste
“20. sajandi interpretatsioonistiili muutumine
Rahmaninovi Teise klaverikontserdi
salvestuse põhjal”, Sandra Pääsuke “Interpretatsiooni
muutumine Proko�evi Kolmandas
klaverikontserdis” ning Polina Ignatova
(Otsa koolist) “J. S. Bachi fuuga g-moll
Sonaadist sooloviiulile BWV 1001 ja selle
orelitöötluse võrdlus”.
Žanriproblemaatikaga on tegelnud
Otsa kooli õpilased Keiti Kaustel oma uurimuses
“Kaks ratsurit Lied’i arenguteel: Schuberti
“Metshaldjas” ja Wol� “Tuliratsur””
ning Polina Ignatova oma ettekannetes pealkirjadega
“Salongilikust orkestraalseni.
Schuberti ansambliteosed klaverile 4-le
käele” ja “Traditsioone hoidev sild minevikuga:
Rahmaninovi “Koguöise jumalateenistuse”
põhjal”.
Juba teisel konverentsil 2005. aastal ava-
ti uurimisteemana ka muusikateatrisse puutuv:
TMKK õpilase Mai Leemeti ettekanne
teemal “Muusikal provintsilinna sõnateatris”
(“Heliseva muusika” lavastamisest Viljandi
Ugalas) sai järgmisel aastal omamoodi
järje Sandra Pääsukese ettekandes Šostakovitši
ooperist “Katerina Izmailova” ja selle
lavastusest Estonia teatris 1977. aastal.
Sel aastal lisandus neile Otsa kooli kasvandiku
Mariann Joonase ettekanne “Kui Raimo
Kangro “Ohver” oleks mono-ooper”.
Muusikaesteetika valdkonda võiks paigutada
Otsa kooli õpilaste Kärt Urmani ja
Triin Tuuliku ettekanded vastavalt pealkirjadega
“Čiurlionis – kunstide ühendaja”
ning “Veljo Tormise “Sügismaastikud”
kuuekümnendate luulemaastikul”. Samuti
Ristin Siimeri intrigeeriva pealkirjaga ettekande
“Kitš Michael Nymani muusikas”.
Muusikateoreetiliste töödega tulid sel
aastal välja Anna-Maria Kalmus, kes vaatles
nüüdismuusika analüüsiprobleeme
Tõnu Kõrvitsa orkestriteose “Eldorado”
näitel, ning Maris Pajuste (veel üks “külalisesineja”
EMTAst), kes rääkis kadentsidest
ja tonaalsest plaanist Proko�evi Teises
klaverisonaadis (juhendaja Kerri Kotta).
Omaette väikese, kuid huvitava grupina
on meelde jäänud ka need noored teadlased,
kes lisaks muusikateadusele on tegelnud
süvitsi ka mõne teise erialaga ning
kelle uurimisteemad ja huvialad on sellest
muust huvist mõjutatud. Nii meenuvad
Otsa kooli õpilase Kristel Kase ettekanded
Pärnu Eliisabeti oreli ajaloost ja organist
Peeter Laja muusikalisest tegevusest, samuti
TMKK koorijuhi Mariliis Tallo uurimus
eesti kooriloomingu osast keeruliste 1938.
ja 1947. aasta laulupidude repertuaaris.
Suur osa neist uurimustest on huvilistele
lugemiseks ka TMKK või Otsa kooli
raamatukogus.
Nagu tihedast loetelust nähtub, on kõik
senised konverentsid kandnud heas mõttes
kirevuse pitserit, huvipakkuvaid teemasid,
süvenenud käsitlusi ja kaasahaaravaid ettekandeid
on jätkunud igal aastal. Üritusel on
välja kujunenud oma püsirubriigid, meelisteemad
ja oma püsiesinejadki. Kuna tegijail
indu ja häid mõtteid jätkub, võib noorte
muusikateadlaste konverentsile ennustada
viljakat elu ja pikka iga.
Kristina Kõrver