Mai 2012 nr 5.pdf - Universitas Tartuensis - Tartu Ülikool
Mai 2012 nr 5.pdf - Universitas Tartuensis - Tartu Ülikool
Mai 2012 nr 5.pdf - Universitas Tartuensis - Tartu Ülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
14 <strong>Mai</strong> <strong>2012</strong> <strong>nr</strong> 5 UT UT <strong>Mai</strong> <strong>2012</strong> <strong>nr</strong> 5 15<br />
PERSooN<br />
PERSooN<br />
hoNDURASEST PäRIT<br />
EESTI TEADLANE<br />
Foto: Andres Tennus<br />
TäNAVU jAANUARIS ÜhEKS EESTI ENIMTSITEERITUD TEADLASEKS TITULEERITUD TÜ TARKVARATEh-<br />
NIKA PRoFESSoRI MARLoN DUMASI PANEB jUST UUDISE EESTI oSA RÕÕMSALT MUhELEMA.<br />
Merilyn Merisalu<br />
merilyn.merisalu@ut.ee<br />
Hondurases sündinud<br />
ja viimased viis aastat<br />
Eestis veetnud teadlase<br />
artikleid on Google Shcolari<br />
andmetel tsiteeritud enam kui 10<br />
000 korda. Samuti kuulub ta ka<br />
andmebaasi Thomson Reuters<br />
Web of Science järgi maailma 1%<br />
enimtsiteeritud teadlaste hulka.<br />
«See Eesti teadlase osa on<br />
minu jaoks palju rohkem meelitav<br />
kui 10 000 tsiteeringut. IT-s oled<br />
täpselt nii hea kui su viimane<br />
tegu, palju tsiteeringuid ei anna<br />
sel alal eriti midagi juurde.<br />
Mulle meeldiks isegi pigem olla<br />
vähe tsiteeritud ja võimalusega<br />
tulevikus palju ära teha,» arutleb<br />
Hondurasest pärit Dumas.<br />
Eestisse tõi Dumasi tema<br />
naine Inga, kellega mees kohtus<br />
Prantsusmaal Grenoble’is Joseph<br />
Fourier’ nimelises ülikoolis õppides.<br />
Prantsusmaalt suunduti koos<br />
kaheksaks aastaks Austraaliasse,<br />
kus nad 2001. aastal ka abiellusid.<br />
Dumasi sõnul on ta õppinud<br />
kohanema iga riigiga, kus parasjagu<br />
viibib. See, et Eesti on märksa<br />
jahedama kliimaga kui teised<br />
senised elukohad, teda ei häiri.<br />
«Kui ma olin Austraalias, paistis<br />
väljas kogu aeg päike – aga ometi<br />
olin kabinetis sama kaua aega kui<br />
siin. Mis ilm väljas on, ei mõjuta<br />
väga, mida laua taga teed. Eestis<br />
tuleb lihtsalt kevadel ja suvel natuke<br />
intensiivsemalt elada ja oma<br />
tegevusi natuke teisiti ajastada.»<br />
Kuna Dumas kirjutas hiljuti<br />
alla uuele viis aastat kestvale<br />
professuurilepingule, ta niipea<br />
tagasi soojematesse riikidesse<br />
ei liigu. Mees jätkab neli aastat<br />
tagasi loodud rahvusvahelise<br />
tarkvaratehnika magistriõppekava<br />
juhtimist, mis on viimastel<br />
aastatel osutunud nii kohalike<br />
kui ka välisüliõpilaste hulgas väga<br />
populaarseks.<br />
veel viiS aaSTaT<br />
profeSSoriTööd<br />
Välisõppurite meelitamine sellele<br />
õppekavale ei olegi tema sõnul<br />
eriti raske. Suur nõudlus on eriti<br />
Lähis-Idast ja Ida-Euroopast, seda<br />
tänu tasuta kohtadele magistriprogrammis.<br />
Dumasi arvates on<br />
taotlejaid ehk isegi liiga palju, sest<br />
kui 160 avalduse hulgast lõpuks<br />
40 parimat välja valitakse, asutakse<br />
võistlusesse juba Skandinaavia<br />
ülikoolidega.<br />
«Neljakümnest välistudengist,<br />
keda me tahame, saame kodumaise<br />
20 kõrvale lõpuks vaid umbes<br />
tosina, sest Skandinaavia ülikoolidel<br />
on meiega võrreldes rohkem<br />
prestiiži ja pikemad traditsioonid,»<br />
räägib Dumas.<br />
TÜ saab end reklaamida küll<br />
kui innovatiivse IT-maa ülikooli<br />
ning viidata heale tudengielule<br />
ja õppekava raames koostööle<br />
kohalike firmadega, kuid sama<br />
teevad ka teised. Dumas pakub<br />
TÜ boonuseks hoopis linna ja<br />
ülikooli väiksuse.<br />
«Meie tudengitel on tänu<br />
sellele parem isiklik kontakt nii<br />
üksteise kui ka õppejõududega.<br />
Teistes riikides, näiteks Saksamaal,<br />
tuleb õppejõuga rääkimiseks<br />
sekretäriga aeg kokku leppida,<br />
siin võib aga lihtsalt rääkima<br />
minna,» toob ta näiteks.<br />
Üks asi, mis huvitab nii kohalikke<br />
kui ka välismaiseid tudengeid,<br />
on kindlustunne, et magistriaastate<br />
jooksul saaks ka hea praktikakoha<br />
ja pärast õpingute lõpetamist<br />
töökoha. Siin sõltub arvutiteaduse<br />
magistriõppekava edukus juba<br />
suuresti kohalikest ettevõtetest<br />
ja sellest, kas ja kui palju suudab<br />
kohalik majandus rahvusvahelisi<br />
lõpetajaid vastu võtta.<br />
«Muidugi tahavad ka kohalikud<br />
tudengid näha, mis teistes<br />
riikides toimub ja kuni tegemist<br />
on pooleaastase kuni aastase<br />
üliõpilasvahetusega, me ka<br />
julgustame seda. Aga me tahame,<br />
et nad tuleks tagasi ja annaks oma<br />
panuse Eestis. Kui vähemalt pooled<br />
meie lõpetajatest siia ei jää, siis<br />
peame tunnistama end läbikukkunuks,»<br />
tähendab Dumas ja lisab,<br />
et kuna õppekava on alles noor,<br />
on järgmised 3–5 aastat selle pildi<br />
saamiseks äärmiselt olulised.<br />
pariM Tarkvara on<br />
näHTaMaTu<br />
Magistriõppekava eesmärk on<br />
võtta päritolumaast olenemata<br />
vastu head tudengid, kes oskavad<br />
tarkvara kirjutada, õpetada neid<br />
ehitama kasulikku tarkvara, anda<br />
neile põhimõtteid ja meetodeid,<br />
mis neid professionaalses töös
Change language