Maailma Vaade Nr. 9 trükiversiooni .pdf lae alla
Maailma Vaade Nr. 9 trükiversiooni .pdf lae alla
Maailma Vaade Nr. 9 trükiversiooni .pdf lae alla
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Isamaa ja Res Publica Liit on ainus Eesti<br />
erakond, kes kuulub Euroopa võitjate<br />
ja tugevaimate hulka. Eesti sisemaised<br />
võitjad aga maandusid Euroopas kaotajate<br />
hulka.<br />
Valimistulemuste analüüsimisel tuleb<br />
arvestada veel seda, et EP liikmete arv<br />
vähenes 49 võrra: eelmise parlamendi<br />
785-lt nüüdseks 736-le. Seega on muutused<br />
paremini võrreldavad protsentides.<br />
Niisiis:<br />
1. ERP: 36% kohtadest ehk 265 saadikut<br />
(enne 36,6% ja 288)<br />
2. Sotsialistid: 25% ehk algselt 161; pärast<br />
liitumist uue Itaalia vasakjõuga 184<br />
(enne 27,6% ja 217)<br />
3. Liberaalid: 11,4% ja 84 (enne 12,7%<br />
ja 100)<br />
4. Rohelised: 7,5% ja 55 (enne 5,45%<br />
ja 43)<br />
5. Konservatiivide ja reformistide uus<br />
rühm: 7,3% ja 54<br />
4<br />
6. Ühinenud vasakpoolsed: 4,8% ja 35<br />
(enne 5,25 ja 41)<br />
7. Euroopa Vabaduse ja Demokraatia<br />
rühm: 4,3% ja 32<br />
8. Mitteliitunud: 3,7% ja 27<br />
Laias laastus võib siis öelda, et kristlikke<br />
demokraate esindab tublisti iga kolmas<br />
rahvasaadik (koos maailmavaatelt enamikus<br />
asjades lähedaste konservatiividega<br />
on paremtsentriste 43% saadikuist).<br />
Sotsialiste esindab iga neljas, liberaale<br />
iga üheksas ning rohelisi iga kolmeteistkümnes<br />
saadik.<br />
Ometi on oluline teadvustada sedagi<br />
tõsiasja, et Euroopa Parlamendis ei ole<br />
ühtegi sellist jõudu, kes teistest võiks üle<br />
sõita. Ka suurimad poliitilised rühmad<br />
(nagu ka riikide delegatsioonid) on suhtelises<br />
vähemuses ning alati tuleb orienteeruda<br />
koostööle ja kompromissidele<br />
teiste jõududega.<br />
Volinikumäng<br />
Ahto Lobjakas<br />
Eestis valitsev arusaam voliniku saatmisest<br />
Brüsselisse sarnaneb moodsa versiooniga<br />
muinasjutust neidistest, keda<br />
kü<strong>lae</strong>lanikel tuleb aeg-ajalt lohemaole<br />
ohverdada. Rituaalselt otsitakse iga viie<br />
aasta tagant riigi parimat poega (tütardest<br />
pole seni juttu olnud), kes kojujääjaid häbisse<br />
jätmata teeniks võõral maal Euroopa<br />
Liidu (küll heatahtlikku) Leviaatanit.<br />
See on kujutlus, mida (pool)teadlikult<br />
on kultiveerinud Eesti poliitiline ladvik.<br />
Ja see on enam-vähem ametlik versioon<br />
asjadest ka Brüsselis, mõelgem kas või<br />
Eestiski furoori tekitanud volinike „koduigatsustasude”<br />
peale.<br />
Aga riigiülese kohuse täitmise kõrval<br />
kuulub asja juurde veel rida olulisi aspekte,<br />
mida asjassepühendatud Brüssel<br />
silma kinni pigistades tunnistab, millest<br />
aga Eestis räägitakse kas vähe või üldse<br />
mitte.<br />
Üks osa mainitud aspektidest puudutab<br />
siseriiklikku maadejagamist. Öelda, et<br />
volinikukoht on hästi makstud, on öelda<br />
mitte midagi. Rohkem kui 300 000 krooni<br />
kuus, pluss lisatasud, pluss kolmeks<br />
erruminekujärgseks aastaks garanteeritud<br />
pool ametipalka, pluss sama taevastes<br />
kõrgustes eripension. See on stiimul,<br />
mis paneb südame põksuma igal veel<br />
varaliselt kindlustamata Eesti poliitikul.<br />
Isiklikke plaane mõjutavad kahtlemata<br />
veel volinikukandidaadi tulevikuperspektiivid<br />
koduriigis. Jõuline motiiv mujale<br />
minemiseks võib olla perspektiivipuudus<br />
(hea näide on nüüd teise ametiaja<br />
järel Brüsselist lahkuv Saksamaa volinik<br />
Günter Verheugen, kes omal ajal osutus<br />
viiendaks rattaks sotsiaaldemokraatide<br />
valitsusportfellide jagamisel), aga ka lootus,<br />
et äraoleku ajal hajuvad võimalikud<br />
skandaalid või muud ebameeldivused.<br />
Eneseteostuse plaanis lisandub volinikukoha<br />
hüvedele edasiste karjäärivõimaluste<br />
tõus kvalitatiivselt uuele tasemele.<br />
Volinikukohaga kaasnevad kontaktid ja<br />
enese eksponeerimise võimalused, avaneb<br />
teenete ja vastuteenete mitmetahuline<br />
maailm, mida üks võimekas isik saab<br />
ära kasutada enda edendamiseks. Kuhu<br />
suunduda, sõltub eelistustest ja oskustest.<br />
Üks markantsemaid ja kurikuulsamaid<br />
näiteid oli sakslane Martin Bangemann,<br />
kes 1999. aastal vahetas tööstus- ja tele-<br />
Mis puutub kohati hüsteerilistesse väidetesse<br />
„äärmuslaste” tugevnemisest,<br />
siis suhtun nendesse üsna skeptiliselt.<br />
Vasakul ja paremal „äärel” paiknevate<br />
rühmituste osatähtsus pole tegelikult<br />
suurenenud. Ka terminit „äärmuslased”<br />
kasutatakse eri kontekstis – mõne jaoks<br />
tähendab see euroskeptikuid, kes on kriitilised<br />
ELi tihedama integratsiooni suhtes,<br />
teiste jaoks poliitikuid, kes tunnevad<br />
muret oma kodumaa kultuurilise identiteedi<br />
ähmastumise ning liigliberaalse<br />
immigratsioonipoliitika üle. Valdavalt on<br />
tegemist õiguskorda ja demokraatiat järgivate<br />
isikutega, keda tõeliste „äärmuslastega”<br />
on raske kokku sobitada. <br />
kommuniktasioonivoliniku portfelli apla<br />
agarusega kohaks Hispaania ärigigandi<br />
Telefonica juhatuses.<br />
Mõned, kuigi väga vähesed, võivad loota<br />
ametikõrgendusele ELi enda struktuurides.<br />
Nii loodab laienemisvolinik Olli<br />
Rehn (siiski ilmselt asjatult) ELi välisministri<br />
kohta.
Change language