16 - Tapa vald

More documents

Recommendations

Info

LK 2 TAPA VALLA AJALEHT 2. september 2006 VALLAVOLINIK ENDAST Vjat eslav Suvorov Olen sündinud 1. novembril 1950. a Melegjani külas Leedus. 1958. a tulime perega Eestisse, Rakkesse, kuna ema asus tööle Rakke Lubjatehasesse. Sealt läks ta ka pensionile ning elab praegugi Rakkes. Peres on meid viis last, neli poissi ja tüdruk 1959. a asusin õppima Rakke keskkooli vene õppekeelega klassis, kus sain olla ainult neli aastat, peale mida sai minust Narva internaatkooli õpilane. Selle lõpetasin 1968. a ning asusin kohe tööle, algul Rakveres ning aasta hiljem Rakke lubjatehases, sest ema haiguse tõttu tuli minul kui kõige vanemal lapsel pere aitamiseks tööle asuda. Lubjatehases olin nii lihttööline, tehnoloog, meister kui ka tsehhijuhataja. Vahepeal käisin ka vene kroonus ning lõpetasin Kehtna NPK. 1979. a seoses abiellumisega asusin elama Tapale ning tööle TKTK Flora Kadrina tsehhi meistrina ning hiljem BioEsti jaoskonnajuhatajana. Abikaasa Lia töötas palju aastaid Tapa Toitlustusettevõtete Ühenduses kassapidajana, viimased 10 aastat aga on ametis praeguses Tapa vallavalitsuses. Peres on kaks tütart, vanem tütar Maarja on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi ning töötab Väike-Maarja gümnaasiumis õpetajana, noorem tütar Tiina õpib Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusgeodeesia eriala viimasel kursusel. Minu hobi on lugemine, eriline armastus on ajaloolise ning ulmekirjanduse vastu. Samuti meeldib mulle väga olla looduses, käin seenel ja kalal ning peaaegu kogu vaba aeg kulub kevadel, suvel ja sügisel suvilas potipõllundusega tegelemiseks. 1980. aastate lõpul tehti mulle ettepanek kandideerida valimistel Tapa linnavolikogusse, kuhu ma ka osutusin valituks. Pool aastat hiljem tegi tolleaegne täitevkomitee esimees Raivo Raid mulle ettepaneku võtta vastu täitevkomitee aseesimehe ametikoht. Sealt algas minu tee uue ajastu kohalikus poliitikas ning abilinnapea kohale jäin ma kuueks aastaks. Minu põhiülesannete hulka kuulusid migratsiooniga seotud küsimused ning linna kommunaal- ja elamumajandus. Tagasivaates võib öelda, et see periood oli minu elus ühest küljest Juuli algusest kuni augusti alguseni võis Tapa linnas märgata võõramaalasi, kes askeldasid küll meie parkides, jõe ümbruses, Tapa linnapäevade korraldamisel ja Tapa Lastekaitse Ühingus. Juba teist aastat järjest võtab Tapa Lastekaitse Ühing vastu ESTYESi vahendusel Eestisse tööle tulnud noori. Sel korral olid esindatud sellised maad nagu Lõuna-Korea, Prantsusmaa, Saksamaa, T ehhi, Ukraina, Itaalia, Hispaania, Holland ja Slovakkia. Noorte grupp koosnes üliõpilastest ja erinevate ametite esindajatest. Esimese töömaleva pikkus oli kolm nädalat, teise töömaleva pikkus kaks nädalat. Selle aja jooksul tehti päris palju kasulikku meie linnale. Tegeleti heakorra- huvitav, aga teisalt ka meeletult keeruline, sest sellel ajal kujunes alles välja linna juhtimisskeem, lahkus Vene sõjavägi ning toimus kõigi struktuuride ülevõtmine linna valdusesse. Samuti oli tõsiseid probleeme linna sooja- ja veemajanduses. Hinge on siiani jäänud kripeldama meie nn sõjaväelinna osa, kus ei õnnestunud kõiki elumaju ekspluatatsioonis hoida. Teisest küljest aga teeb rõõmu, et Tapa linnas ei tekkinud sundüürnike. 1996. a lahkusin abilinnapea kohalt ning juba 10 aastat olen olnud ametis AS Eesti Raudtee Päästerongi Tapa Avariigrupi juhina. Mind on valitud kõigisse volikogu koosseisudesse ning viimased 10 aastat on minu eriliseks ülesandeks olnud juhtida volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni. Poliitiliste vaadete poolest kuulun Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda. Oma otsustes lähtun ma alati eelkõige inimestest ning et otsus oleks efektiivne maksimaalselt paljudele vallakodanikele. Samuti pean ma väga oluliseks valla tegemiste juures koostööd, usaldust ning järjepidevust. Parimaks näiteks siinjuures on valdade ühinemine, mida ma toetasin, lootes siis ja ka praegu, et tänu sellele arenevad kiiresti nii linn kui ka ühinenud vallad. Kahjuks aga on endistes valdades mõnedes valdkondades mahajäämusi, mille järeleaitamine nõuab lisavahendeid ning tekitab kahjuks ka pingeid. Oma töös volikogus püüan alati esikohale seada linna ja valla huvid, sest minu valijad on ju Tapa linna kodanikud ning nende käekäik sõltub volikogu otsustest. Minu suur tänu ja lugupidamine kuulub kõigile minu endistele ja praegustele kolleegidele, kes on alati mind toetanud ning usun, et koostöös saame ja suudame valla elu positiivselt edasi viia. “Pisipõnnil” viies aastapäev Täpselt viis aastat tagasi, 1. septembril sai Tapa 1. lasteaiast lasteaed „Pisipõnn“. Tavaliselt on nii, et ikka mingi tähtsama sündmuse puhul meenutatakse möödunut ja unistatakse tegusast tulevikust. Lasteaia kroonikat sirvides selgus, et Tapa linnas on väikelastele lasteaiateenust pakutud juba 1906. aastast alates. Siis töötas lasteaed Masingu väikelaste kooli nime all palvemaja ruumides. Õpetus toimus eesti, vene ja saksa keeles. Edasi kuni 1967. aastani, kui avati Tapa 1. lasteaed, kulges kõik suuremate ja väiksemate tõusude ning mõõnadega. Lisaks eelpool nimetatud Tapa 1. lasteaiale tegutses sel perioodil veel kolm venekeelset lasteaeda. Kokku oli väikeses Tapa linnas aga üldse kuus tegutsevat lasteaeda. Tähtsam pöördepunkt oli jällegi 1992. aasta 1. aprill, kui eestikeelne lasteaed kolis kesklinnast endisesse Tapa Raudtee lastepäevakodu ruumidesse. Lasteaia juhatajana jätkas energiliselt teotahteline pikaaegne lasteaiajuhataja Aini Salvik. 2000. aasta juunikuust sai lasteaed uue juhataja ning 1. septembril 2001. aastal saigi lasteaed uue nime „Pisipõnn“. Lasteaia missioon kõlab nii: „Oleme Tapa linnas tegutsev lasteaed, mis loob eelkooliealistele lastele võimalused alushariduse omandamiseks. Meie ülesandeks on soodustada lapse kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset arengut ning kujundada lapses õigeid väärtushinnanguid. Peame oluliseks koostööd laste kodudega, kaasame lapsevanemaid oma tegemistesse.“ Neid eesmärke järgides me liigumegi tasapisi selle poole, et lastele muuta mugavaks nende mängumaa ja jagada teadmisi just nii palju, et kooliteed astuma hakates oleksid omandatud vajalikud põhioskused. Meie tähtsamaid tegemisi ja sündmusi väiksesse statistikasse sättides selgus järgmist: · Alates 2000. aasta sügisest tegutseb lasteaias beebikool kodustele pisipõnnidele, mida juhendab muusikaõpetaja Maie Kents. · Alates 2001. aastast juhib ja koordineerib lasteaed „Pisipõnn“ Lääne-Virumaa lasteaiaõpetajate käelise tegevuse ainesektsiooni tööd. · 2003. aasta sügisel avasime uue rühma uutele pisipõnnidele. · 2003. aasta suvest pakume õpilasmaleva töölaagrite noortele töötamisvõimalust, toitlustame neid. · 2004. aasta kevadel esinesid Lasteaia kollektiiv juunikuus Toila reisil. Tapa „Pisipõnni“ õpetajad Valda Rüü ja Kairi Kroon ettekandega Lääne-Virumaa alushariduse konverentsil „Mängides kasvan suureks.“ · 2005. aasta kevadel korraldasime juba ise Tapa kultuurikojas Lääne-Virumaa alushariduse konverentsi „Lapse arengu toetamine“. · Viie aasta jooksul on toimunud mitmed koolitused ja õppepäevad kõigile lasteaiatöötajatele meie lasteaias, kuhu kutsutakse vastavale erialale spetsialiseerunud lektoridkoolitajad. · Lasteaias tegutseb Irina Eelmaa ja Karin Hiisi eestvedamisel lasteaiaõpetajate ametiühing. Muuhulgas on meeldivaks traditsiooniks saanud nende poolt organiseeritud õppeaastat lõpetavad väljasõidud, mis ühendavad kollektiivi ja on kujunenud meeldivalt lõõgastavaks vahelduseks peale väsitavat õppeaastat. · Viimaste aastate jooksul on „Pisipõnni“ päevastes tegevustes kaasa löönud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu Tapale omal soovil tulnud noored, kes on paljuski lasteaiaelu värvikamaks muutnud, tegeledes lastega ja tuues killukese oma kultuurist meie tavaellu. Lisaks eelpool nimetatule oleme ajaleheveergudel järjepidevalt kajastanud toimunud üritusi nii, et nendest on huvilisel kindlasti ülevaade olemas. Meeldiv on siinkohal mainida sedagi, et meie lasteaed on pidevaks õppimise kohaks ka üliõpilastele TPÜ Rakvere Kolledzist. Käiakse vaatamas meie staazikate ja ka noorte pedagoogide tegevusi lastega, arutletakse koos, jagatakse kogemusi, korraldatakse ühiseid väljasõite. See kõik teeb südame soojaks ja Vabatahtlikud Tapa linnas töödega, nagu hekkide pügamine ja olmejäätmete koristaminse, mida kahjuks jätkus küllaga. Sellist tööd tegid noored oma elus esmakordselt ja siinkohal peab tähelepanu juhtima sellele, et nii hoolsaid ja kohusetundlikke töötajaid vajaks linn pidevalt! Noorte jaoks oli ka üllatusi. Nimelt ei mõistnud nad, miks meie linnakodanikud ei hoia oma kodupaika. Enne vabatahtlike lahkumist lubasin neile, et teen lehte artikli, kus pöördun avalikult linnakodanike poole palvega hoida puhtana seda kaunist, puhast ja ehedat, mis meie ümber on, sest see on ju meie kodu. Esimesed kaks nädalat käidi RMKil abis metsataimi kõrgest ro- hust vabastamas. Töö tegi eriti raskeks see, et tõusta tuli hommikul kell neli, kuna ilmad olid kuumad ja hommikul peale kella kümmet polnud võimalik enam metsas töötada. Siiski ei tulnud kellelgi neist pähe kurta varase tõusmise üle. Peale töötegemise tutvustasime neile eesti kultuuri, külastasime erinevaid kauneid paiku Eestimaal ja muidugi tutvustasime linna, kus nad oma vabatahtikku tööd tegid. Eriti vaimustasid neid Lahemaa Rahvuspark ja sealsed matkarajad. Altjal ujumas käies, leidsid aga kõik üksmeelselt, et kuigi vesi ei olnud teab mis soe, oli see siiski tõeliselt mõnus ja karastav. Vallavanema vastuvõtt mõjus va- batahtlikele igati positiivselt, kuna viis neid kurssi meie linna mineviku, oleviku ja valla tulevikuga. Nende jaoks oli see kuidagi uskumatu, et nii noor inimene vallavanema ametit peab, kuid meil jäi vaid selle üle uhkust tunda. Õhtuti korraldati noortekeskuses erinevaid rahvusõhtuid,millest said osa ka meie linna noored, kes suvel noortekeskuse tegevusest aktiivselt osa võtsid. Samuti kohtuti meie linnas aasta vabatahtliku tööd teinud Moritza ja Marikaga, kes naljatades algul juttu eesti keeles alustasid ja hiljem siis juba oma emakeelele üle läksid. Praeguseks on mõlemad vabatahtlike grupid tagasi oma kodumaal ning lõppenud on ka Moritza vabatahtlik Foto lasteaia arhiivist annab impulsi uuteks mõttelendudeks, energiat ka siis, kui murepilved pea kohal liuglevad. Salata ju ei saa, et ootame remonti ja seoses selle suure ootusega kerkib murekoorem vahest teadmatuseni suureks, aga me püüame ühiselt ikkagi, et edulatt oleks ebaedulatist kõrgemal. Ameerika kirjanik Washington on öelnud kuldsed sõnad: „Edu tuleb mõõta mitte niivõrd kohaga, mille inimene siin elus saavutab, vaid raskustega, mida ta on edasi jõuda püüdes ületanud!“ Püüame, loodame ja usume siis koos ja teeme kõik selle heaks, et meeskonnatöö käigus säraks rohkem päike, kui tilguks vihm! Lasteaia viienda sünnipäevaga avaneb selle õppeaasta tarkusekogumise varakambri uks. Seistes selle avali ukse lävel ei vaata me mitte tagasi, vaid otse edasi, lootes, et ees paistab palju naeru ja rõõmu, mõistmist ja üksmeelt, palju tulemuslikku koostööd, toredaid reise ja ühisüritusi kolleegidega. See kõik ühendab meid selliseks meeskonnaks, kellel on sära silmis. Lasteaiatöötaja ei saa ju teisiti edasi anda endasse kogutud väärtusi, teha koostööd, olla vabalt vahetu ja vajalik nendele, kes astuvad meie sammudes, jätkavad meie tegemisi, ulatavad käe oleviku ja tuleviku sillal, et püsiks kõik see, mille nimel pingutame, usume ja loodame täna meie! PALJU ÕNNE „Pisipõnnile“ ja pisipõnnidele, tänusõnad toetajatele ja koostööpartneritele, tegusat õppeaastat kõigile! Tea Välk, lasteaia „Pisipõnn“ juhataja töö Tapa linnas, kus ta hommikupoolikutel lasteaias ja õhtuti noortekeskuses abiks oli. Oma vabatahtlikutööga Tapa linnas jäi ta igati rahule ning äramineku õhtul oli kindel, et siin linnas ei ole ta mitte viimast korda. Tore on vaadata, kuidas noored tulevad oma vabast ajast,oma raha eest teisele maale lihtsalt tööd tegema ainuke kasu selles, et õppida tundma teist kultuuri ja seda rahvast, kes elab sellel maal. Veel parem on aga see, et koju tagasi minnes oli neil kaasas palju positiivseid emotsioone. Ave Pappe, MTÜ Tapa Lastekaitse Ühingu tegevjuht
2. september 2006 Koolituspäev lasteaias “Pisipõnn” Suvi on saavutanud haripunkti ja peagi hakkab mägede tagant paistma sügiskollaseid värve. Aeg on puhata ja õhkõrnu mõtteid mõelda ka uuest õppeaastast. Lasteaia „Pisipõnn“ õpetajad teadsid juba kevadel suvepuhkust oodates, et 31. juulil on tulemas üks koolituspäev. Päev jõudis kätte ja ootamatult suur rõõm oli jälle kokku saades tõdeda, et ees ootas nii palju rõõmsaid ja puhanud nägusid ning uudishimulikke pilke. Pealegi oli rõõm ka Tapa valla teiste lasteaiaõpetajatega kohtuda, kuna lasteaia juhataja Tea Välk oli koolituse nii organiseerintud, et mitte ainult meie maja õpetajad, vaid kogu valla lasteaiaõpetajad saaksid toimunust osa. Lasteaiaõpetaja on ju ainult siis tasemel, kui ta pidevalt tahab teada, tunneb huvi, on uuendustele aldis. Koolitus oli tellitud OÜ Sophia Koolituselt ja lektor Eve Kalimulina, kes on Paikuse lasteaias juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, selgitas pika päeva jooksul, kuidas teostada planeerimisprotsessi koolieelses lasteasutuses. Planeerimisoskus on tegelikult lasteaiaõpetaja ametis üks väga oluline oskus, kuna õigesti ja oskuslikult planeeritud õppekava läbimine tagab, et lapsed, olenemata koduse kasvatuse ja õpetuse erinevast tasemest, tuleksid koolis õppimise ja käitumisega hästi toime. Koolituse tegi põnevaks teoree- Lasteaia juhataja Tea Välk tänab sisuka koolituspäeva lektorit Eve Kalimulinat. Foto Kairi Kroon tilise osa ja rühmatöö vaheldumine. Kuuldut sai kohe proovida huvitavate rühmatööde käigus. Nüüd on selline tunne, et ei jõua ära oodata uue õppeaasta algust, sest tahaks ikkagi õpitut rakendada töös lastega. Kindlasti ei saa öelda, et kõik hakkab toimuma nüüd teistmoodi, aga iga koolitus annab julgust uskuda, et palju senisest rakendatust hakkab toimima kindlakäelisemalt, täiendades seni tehtut. Tark mees Comenius on öelnud: „Midagi pole mõistuses, mis enne pole olnud meeltes.” Järelikult ei peaks õpetust alustama asjade sõnalisest seletusest, vaid nende tegeli- TAPA VALLA AJALEHT LK 3 kust vaatlusest. Õpetamine tähendab juhatamist tuttavatelt asjadelt tundmatutele ja on armastusest, mitte vihkamisest sündinud sõbralik ja mõistev tegevus. Kuna ma soovin kedagi juhatada teele, siis ma ei lükka ega tõuka teda. Jõu kasutamise asemel võtan tal käest ja kõnnin tema kõrval või lähen tema ees ja kummardan, et ta järgneks mulle.“ Uut õppeaastat alustame suvel kogutud tarkuseterade ellurakendamisega ja soovime kõigile kaunist päikeselist suve lõppu! Kairi Kroon Valla esimeste klasside õpilased Tapa gümnaasium 1.a klass, õpetaja Juta Roditenko Carmen Adrat, Mark Aleksejev, Sepo-Martin Elb, Rutt Kivisild, Neeli Lehtpuu, Evelina Lõsenko, Erki Malva, Reigo Molt anov, Anni Nagel, Jüri Petrov, Sarah- Sandra Põder, Katriin Põrk, Reimo Raudla, Erki Roots, Stefen Sumla, Johan-Taaniel Sevtsov, Lisette Tallermann, Aleks Tvardovski, Kermo Uue ja Kaido Veerme 1.b klass, õpetaja Erika Tamm Katrin Hüüs, Keili Kadak, Anett- Michel Kevade, Riin Kuiva, Heli Kukk, Carolin Meos, Richard Mäesalu, Erika Net ajeva, Anti Olesk, Leila Pikki, Eliine Porval, Annabel Reinul, Toomas Risthein, Kaisa Rooba, Kevin Sikka, Madis Soodla, Marianne Tali, Kelli Vildek ja Johannes Vooglaid Mul meenub esimene koolipäev ja õpetaja, kui tulin kooli, lilled väikses käes. Nii suur ja uhke koolimaja näis ning pea sest saginast mul ringi käis. Jälle kooli! Nii see algab aastast aastasse. Sellel sügisel alustab oma esimest kooliaastat 38 õpilast. 1.a klassi asub õppima 20 õpilast, kus alustatakse õppetööd varase keelekümblusklassina, õppekeeleks eesti keel. 1.b klassis hakkab õppima 18 õpi- 1.c klass õpetaja Tiina Tammar Viljar Bezlugov, Maarja Feldmann, Auli Kristmann, Kairit Kookla, Greete Lepanurm, Evelin Lillepea, Marily Nüüd, Andreas Proosa, Jane Reinvart, Sander Roosimägi, Sten Roosimägi, Greeta Staal, Tanel Tampik, Reio Tedrekull, Sander Tomson, Siivo-Sandre Tänavots, Kristo Vabamägi ja Triin Vendla Lehtse põhikool Lehtse põhikooli 1. klassi lähevad sel sügisel Elisabeth Hakman, Gerry Pross, Marten Prokuda ja Tambet Sild. Klassijuhataja on Merike Kärmas. Toredat ja tegusat kooliaastat! Soovib Lehtse kooli pere last, õppekeeleks vene keel. Sellel aastal toimub hiliskeele-kümblusklassides õppetöö eesti keeles 6., 7., 8. ja 9. klassis. Tore, et on hakkajaid lapsi ja lapsevanemaid, kes usaldavad meie kooli ja õpetajaid. Õpetajad ja kool püüavad ka anda endist parima. Kallid lapsed, kool ja õpetajad juba ootavad teid. Klassijuhatajad 2006/2007. õppeaastal: 1.a – Monika Läänemägi, 1.b – Valentina Tenitska, 2. – Natalja elabotina, 3. – Jelena Jäneda põhikool Jäneda põhikooli 1. klassis alustab tänavu oma kooliteed 11 õpilast: Einar Lest, Karl Joonas Ots, Markus Peterson, Lauri Ries, Greete Saareoks, Annika Tamme, Rando Timusk, Denis Ulitin, Liisa Vassiljeva, Kristi-Maria Vijar, Tarvo Väljas. Soovime neile tugevat töötahet ja õpirõõmu pikkadeks kooliaastateks. Nendele ja kõigile teistele meie kooli õpilastele on nende arenguteel toeks ja abiks 14 õpetajat, kellest 3 alustavad Jänedal esimest tööaastat: Merli Seli (3. klassi õpetaja), Liidia Talve (algklasside inglise keele õpetaja) ja Arvo Luik (muusikaõpetaja). Soovin jõudu, rohket töörõõmu ja sära silmadesse uuel õppeaastal nii Jäneda põhikooli kui ka teistele Tapa valla õpetajatele, õpilastele, lastevanematele ning meie headele koostööpartneritele. Aivi Must, Jäneda põhikooli direktor Malovskaja, 4. – Valentina Pavljuk, 5. – Jelena Jakovleva, 6.a – Monika Läänemägi, 6.b – Nadezda Mart enko, 7.a – Galina Vassiljeva, 7.b – Nadezda Jevt i ina, 8.a – Viktoria Belit ev, 8.b – Valentina Ozerova, 9.a – Katre Jürgenson, 9.b – Alevtina Vassiljeva, 9.c – Julia Gubanova, 9.d – Galina Smetanina, 10. – Marina Martsinkevit , 11. – Anneli Morgenson, 12. – Natalja Jevdokimova. 1. klassi asuvad õppima 1.a klass – Vladimir Bondarevski, Eduard Bu , Siimon Bu , Stefan Bu , Õpilasliinide sõidugraafikud 2006/2007. õa 1. Lehtse kooli õpilasring Kooli Kodu 7.25 Lehtse töökoda 15.45 Lehtse töökoda 7.28 Alari Kirdi maja 16.00 Lehtse kool 7.31 Põriki teerist 16.07 Koolimaja teerist 7.34 Jootme 16.10 Raudtee peatus (Lehtse ülesõit) 7.38 Ambla teerist 16.15 Lehtse 7.44 Sirje Kriisa maja 16.23 Rägavere 7.46 Linnape mõis 16.26 Linnape teerist 7.49 Linnape teerist 16.29 Linnape mõis 7.52 Rägavere 16.31 Sirje Kriisa maja 8.00 Lehtse 16.37 Ambla teerist 8.05 Raudtee peatus 16.41 Jootme (Lehtse ülesõit) 16.44 Põriki teerist 8.08 Koolimaja teerist 16.47 Alari Kirdi maja 8.15 Lehtse kool 16.50 Lehtse töökoda 8.30 Lehtse töökoda Liini teenindab FIE Tiit Orupõld, tel 522 1556 2. Jäneda kooli õpilasring Kooli Kodu 7.30 Patika 15.30 Patika 7.35 Aru 15.40 Jäneda 7.38 Läpi 15.45 Raudla 7.40 Jäneda raudteejaam 15.48 Kukevere 7.50 Lehtse teerist 15.50 Lehtse teerist 7.58 Kukevere 16.05 Lambafarmi 8.00 Raudla 16.15 Jäneda 8.05 Jäneda 16.20 Jäneda raudteejaam 8.15 Patika 16.25 Läpi 16.30 Patika mägi 16.35 Aru 16.40 Patika Liini teenindab Heiki Kruusmaa, tel 5595 1235 3.Tapa kooli õpilasring Kooli Kodu 6.50 Tapa bussijaam 15.00 Tapa gümnaasium 6.52 Õhtu pst. 15.05 autobaas 6.53 Autobaas 15.10 Näo I 6.55 Moe teerist 15.15. Näo II 7.00 Moe 15.18 Karkuse I 7.01 Moe II 15.20 Karkuse II 7.03 Vahakulmu 15.25 Karkuse mõis 7.04 Kaarli 15.27 Karkuse II 7.05 Saiakopli 15.28 Karkuse I 7.10 Metsa 15.30 Metsa 7.15 Karkuse I 15.35 Saiakopli 7.17 Karkuse II 15.37 Kaarli 7.20 Karkuse mõis 15.40 Vahakulmu 7.22 Karkuse II 15.42 Moe II 7.25 Karkuse I 15.45 Moe 7.30 Näo II 15.46 Moe teerist 7.35 Näo I 15.47 Autobaas 7.39 autobaas 15.48 Õhtu pst. 7.45 Tapa gümnaasium 15.50 Tapa bussijaam Liini teenindab Tapa Autbussipark OÜ tel 322 0071 Avalikel liinidel sõitvatele õpilastele väljastatakse kooli ja kodu tasutasõidukaardid septembrikuu jooksul, kui on täpselt selgunud õpilaste nimekirjad, kes milliseid liine kasutavad. Seni saavad õpilased kooli ja koju sõita tasutasõidukaarti esitamata Avalikel bussiliinidel nr 39, 40 ja 41 on leping sõlmitud MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskusega (tel 59 613) ja bussiliine nr 16, 46, 53, 51 ja 9 teenindab Järve Bussipark AS (tel 373 477). Kooliaasta algus Tapa vene gümnaasiumis Lidiya Efimova, Aleksandr Frolov, Maxim Goussarov, Aleksandr Kalnitski, Kristiina Leppik, Erik Ossiit uk, Diana Peepmaa, Kirill Polotski, Jana Prutenskaja, Dzesika Razumenko, Kirill Rebrikov, Aleksei Skljadnev, Rutt Skrjabina, Jevgeni Stojan, Aleksei kretov ja Diana Tju ina. 1.b klass – Jekaterina Akimova, Aleks Frants, Jegor Jakovlev, Konstantin Kamyshev, Anastassia Ladõgina, Karina Luneva, Kristina Muskova, Aljona Obozenko, Erik Paas, Eduard Põkalo, Kristina Sergejeva, Kristina Sidorovitch, Karina Sohhor, Aleksandra Solovjova, Jana Sta kova, Andrei uvalov, Karina Zeljapova ja Viktoria Timofejeva. Soovime kogu kooliperele ja lastevanematele teguderohket kooliaasta algust. Tapa vene gümnaasiumi administratsioon
Page 1: Nr 16/292 2. september 2006 Tasuta
Page 5 and 6: 2. september 2006 Soomusrongid ja T
Page 7 and 8: 2. september 2006 Tarbijakaitse Tap

16 - Tapa vald

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?