Hea foto saladus - rantomeks

Recommendations

Info

kogus ja teised ained retseptis toodud järjekorras. Lõpuks lisatakse vett lõpliku mahuni. Ilmuti valmistamisel ei tohi lahust loksutada, sest see soodustab ilmutusainete hapendumist. Segamiseks tuleb kasutada klaaspulka, millega saab ka purustada lahusesse lisatud aine suuremaid tükke. Järgmise aine võib lisada alles pärast eelmise täielikku lahustumist. Lõpuks lahus filtreeritakse. Tasandavate peen- teraimutite valmistamisel peab jälgima, et lahusesse ei satuks võõ- raid aineid. Näiteks võib naatriumsulfit mark «B» sisaldada kuni 0,5% soodat. Seetõttu kasutada ainult mark «A», puhast või analüü- siks puhast ainet. y Et õhukesekihiliste filmide töötlemisel esineb valguse poolt mõjutamata mikrokristallide ilmutamise oht, on vaja seda arvestada. Ilmuti peab sisaldama väikeses koguses aeglasi ilmutusaineid, palju leelist ja üldsegi mitte hõbehalogeniide lahustavaid aineid. Nendele nõuetele vastab teiste hulgas ka «Rodinal». Valgustundlikkust tõstvad ilmutid sisaldavad suures koguses aktiivseid ilmutusaineid, palju leelist ning rohkem ka looristuse- vastaseid aineid. Mõnikord on valgustundlikkuse tõstmiseks ilmutisse lülitatud hüdrasiin. Kontrastsetes ilmutites ei pidurdata helendite ilmutamist, vaid just soodustatakse seda. Selleks peab ilmuti sisaldama palju leelist ning piisavalt ilmutusaineid (hüdrokinoon, hüdrokinoon metooliga, hüdrokinoon fenidooniga). Kiirilmutid on samuti suure leelisusega, sisaldavad palju ilmutusaineid ja suures koguses looristusevastast ainet. Negatiivmaterja- lide kiirtöötlemisel on kasulik rakendada annuselist ilmutamist, sest siis pole karta liigilmutamist. Et naatriumsulfit lahustab mõningal määral hõbehalogeniide, siis positiivilmutites on tema kogus väiksem kui peenterailmutites. Et protsess kulgeks aeglasemalt, siis positiivilmuteis sööbeleelisi ei kasutata. Ka booraksit välditakse, sest viimane soodustab hõbe- halogeniidide lahustumist. Kaaliumbromiidi kogus on üldiselt pro- portsionaalne leelisele. Kaaliumbromiidi koguse suurendamisele kaasneb fotode rohekam toon. Et kujutis ilmutatakse fotopaberil tavaliselt lõpuni, siis kontrastne ilmuti kujutab endast siinkohal sisuliselt kiirilmutit. Keemilisest ainest kindlaprotsendilise lahuse valmistamiseks märgitakse kõigepealt segamisnõule lahuse lõplik maht, näiteks 10 ml (või vastavalt 20 ml, 50 ml, 100 ml). Klaasnõule võib viiliga teha kriipsukese, millesse paremaks nähtavaks tegemiseks hõõru- takse musta tušši (joon. l, a). Seejärel kaalutakse nõusse vajalik kogus ainet, näiteks l gramm, ja täidetakse nõu kriipsukeseni veega (destilleeritud veega). 10-ml lõpliku mahu korral on lahuse kontsentratsioon 10% (või vastavalt 5%, 2%, 1%). Kirjeldatud viisil 10 ei tohi toimida väävelhappe puhul, millal tuleb segamisnõusse- valada kõigepealt vesi ja siis sellesse peene joana hape. Vastupidi- selt talitades võib juhtuda eluohtlik õnnetus. Kui tahetakse valmistada 10%-list väävelhappelahust, siis märgi- takse laia avaga klaasanumale kõigepealt üldmahu nivoo kõrgus, näiteks 250 ml. Sellest allapoole tehakse teine märk 225 ml kõrgu- sele (joon. 1,5). Nõu täidetakse alumise tähiseni veega, millele lisatakse peene joana hapet, kuni vedeliku nivoo on tõusnud üle- mise tähiseni. Et kontsentreeritud väävelhape on tavaliselt 98%-line, siis niiviisi lahjendatud happe kängus on praktiliselt 10 protsenti. Retseptis märgitud koguses aine lisamiseks on vaja teada lahuse kanguse protsenti, millest lähtudes saab välja arvutada vajaliku lahuse koguse. Töö lihtsustamiseks võib kasutada tabelit lk. 157, kus tulpade viisi on esitatud teatud kontsentratsiooniga lahuses sisalduv aine kogus mitmesuguste mahuühikute puhul. Näiteks olgu vaja viia ilmutisse 0,2 g fenidooni, mis on olemas 5%-lise lahusena. Niisugusel juhul leiame 5%-liste lahuste tulbast arvu 0,2, millele vastab lahuse kogus 4 milliliitrit. STANDARDILMUTI NR. 2 Vesi (30 ... 45 °C) 750 ml Metool 8 g Naatriumsulfit (veevaba) 125 g Sooda (veevaba) 5,75 g Kaaliumbromiid 2,5 g Vesi kuni 1 1 Tasandav peenterailmuti. Kasutatakse kodumaiste negatiivfilmide sensitomeetrilisel proovimisel. Ilmutustemperatuur 20 °C. Ilmutus- kestuseks võtta filmi vabrikupakendil märgitud aeg. Õige särituse korral saadakse nendes tingimustes värskes ilmutis negatiivmaterjali kontrastsusteguriks tehase poolt soovitatav suurus - y = 0,8. Ilmuti sobib ka vähekontrastse fototehnilise filmi ilmutamiseks. Ilmuti säilib hästi. Kui soodat võtta 6 g, nimetatakse ilmutit Orwo 12. 11
ILMUTI D-76 Vesi (30 . . . 45 °C) 750 ml Metool 2 g Naatriumsulfit (veevaba) 100 g Hüdrokinoon 5 g Booraks (kristallveega) 2 g Vesi kuni l l Tasandav peenterailmuti. Ilmutustemperatuur 20 C C. Kodumaiste negatiivfilmide ilmutamisel tuleb tehase poolt soovitatava kontrast- susteguri (Y = 0,8) saamiseks võtta ilmutuskestus ligikaudu poolteist korda pikem kui standardilmuti nr. 2 kasutamisel. Täpne ilmutuskestus määratakse igale filmiemulsioonile katseliselt. Kahe-kolme kraadilist kõrvalekaldumist normaalsest ilmutus- temperatuurist saab kompenseerida ilmutuskestuse muutmisega. Normaalset ilmutuskestust pikendatakse või lühendatakse 10% võrra iga kraadi kohta. Näiteks kui ilmuti temperatuur on 17 °C, kestab ilmutamine 30% võrra kauem. Säilivus suudmeni täidetud õhukind- las anumas 6 kuud, poolikult täidetud nõus 2 kuud. Ühes liitris lahuses võib töödelda 5 filmilinti, VÄRSKENDI ILMUTILE D-76 Vesi (30 . . . 45 °C) 750 ml Metool 3 g Naatriumsulfit (veevaba) 100 g Hüdrokinoon 7,5 g Booraks (kristallveega) 20 g Vesi kuni l l Värskendit lisatakse ilmutile pärast iga filmilindi töötlemist, siis kui värskendatud ilmuti hoidmise nõu on ühe paagitäie võrra veega. Sellesse nõusse mõõdetakse 30 ml värskendit, seejärel valatakse sinna tarvitatud ilmutit. Kui nõusse jääb veel vaba ruumi, täidetakse see värske ilmutiga. Kui aga paagist tagasivalatav ilmuti sinna kõik ei mahu, visatakse ülejääk ara. Pärast 25 filmilindi ilmutamist või 6 kuu möödumist värskendamise algusest valatakse värskendatud ilmuti nõu tühjaks ning alustatakse uut tsüklit. Seega on värskendi rakendamisel lahuste hoidmiseks vaja kolme anumat: värskele ilmutile, värskendile ja värskendatud ilmutile. Praktiliselt on värske ilmuti ja värskendi anumad alati pooleldi täidetud. Seetõttu tuleb jälgida nende säilivust, mis on 2 kuud. Plastanumate kasutamisel, millest saab õhu välja suruda, pikeneb lahuste säilivus 6 kuuni. Ilmuti D-76 aktiivsust saab hoida stabiilsena ka teisti, sel puhul väheneb anumate arv kahele, neist üht vajatakse värske, teist tar- 12 vitatud ilmuti jaoks. Filmi ilmutamiseks mõõdetakse ilmutuspaaki 1/3 ulatuses värsket ilmutit. Mõõtmise lihtsustamiseks võib nor- maalfilmi korral paaki valada värsket ilmutit niipalju (ca 110 ml), et see ulatub paagi põhjal oleva kühmu pealispinnani. Seejärel lisatakse tarvitatud ilmutit 2/3 ulatuses vajalikust kogusest (ca 220 ml). :Selleks valatakse tarvitatud ilmutit paaki juurde seni, kuni vedeliku nivoo ja ülemise aare vahele jääb umbes 1,3 cm. Sellele kohale võib paagi seinale teha tähistuse või hinnata nivoo kõrgust umb- .kaudu paagi ülemises servas leiduva süvendi järgi, mille sügavus on samuti ligikaudu 1,3 cm. Kuigi lahuse nivoo on paagi äärest üsna palju madalamal, on ilmutit filmi katmiseks piisavalt (ca 330 ml). Pärast iga filmilindi ilmutamist valatakse tarvitatud ilmuti nõu ääreni lahust täis, kusjuures ilmuti ülejääk visatakse ara. Tarvita- tud ilmuti nõu seintele tekkiv hall kirme ei ole kahjulik. Kui ilmutatakse üks filmilint korraga, vajatakse tarvitatud ilmuti jaoks 0,25-1 pudelit. Pärast 6 kuu möödumist või 25. . . 30 filmilindi ilmutamist visatakse tarvitatud ilmuti ara, nõu puhastatakse ning alustatakse oiut tsüklit. Esimeses paagitäies värskes ilmutis võib töödelda 2... 3 filmilinti, siis jätkatakse värskendamisega eespool kirjeldatud viisil. Kui värske ilmuti hoidmiseks kasutatakse plastanumat, millest saab õhu välja suruda, on ka see lahus kasutamiskõlblik 6 kuud. Ühe filmilindi kaupa ilmutamisel on otstarbekohane valmistada korraga 3 l ilmutit, millest piisab 25... 30 filmilindi töötlemiseks. Kui aga on ette näha, et poole aastaga niisugust kogust ära ei tar- vitata, valmistatakse muidugi vastavalt vähem ilmutit. Juhul kui ilmutatakse korraga mitmes paagis, tuleb võtta tarvitatud ilmuti jaoks suurem nõu ja ka ilmutit valmistatakse rohkem. Näiteks 3 filmilindi korraga ilmutamisel peab tarvitatud ilmuti nõu olema 0,7 l, värsket ilmutit võib korraga valmistada kuni 10 1. Sellest kogusest piisab 75. . . 90 filmilindi ilmutamiseks, mille järel tuleb tarvitatud ilmuti nõu puhastada. Et ilmuti säiliks 6 kuud, peab õhu anumast välja suruma. ILMUTI FGF "Vesi (30 ... 45 °C) 750 ml Naatriumsulfit (veevaba) 100 g Hüdrokinoon 5 g Booraks (kristallveega) 3 g Boorhape 3,5 g Kaaliumbromiid l g Fenidoon 0,2 g Vesi kuni l l 13
Page 2 and 3: « A. REINSALU HEA FOTO SALADUS Val
Page 4 and 5: ESIMENE OSA. TAVALINE FOTO 1. FOTOK
Page 8 and 9: Tasandav peenterailmuti. Ilmutustem
Page 10 and 11: koostatud retsepti, mida soovitas n
Page 12 and 13: limisel tuleb juhinduda juba eespoo
Page 14 and 15: haaratavad läbivusteguri arvulised
Page 16 and 17: 5. Negatiivmaterjali kasulik fotogr
Page 18 and 19: 9. Fotopaberi keskmine kontrastsust
Page 20 and 21: 12. Kui halltoone on rohkem, siis s
Page 22 and 23: määrama särituse objekti nende o
Page 24 and 25: tiivi optiliste tiheduste intervall
Page 26 and 27: 19. Grammofoni kasutamine testpildi
Page 28 and 29: 7. ARHIIV Lisaks fotoprotsessi lait
Page 30 and 31: 22. Liitvalguse lagunemine prismas
Page 32 and 33: 25. Mitmesuguste kompensatsioonifil
Page 34 and 35: tulemust mattklaasil kontrollida. T
Page 36 and 37: Esitame optilisi seoseid väljendav
Page 38 and 39: 39. Distorsioon taga, siis jooned k
Page 40 and 41: mastaapi. Fookuskauguse muutmine sa
Page 42 and 43: 11. POSITIIVPROTSESSI ERISUSI. LIHT
Page 44 and 45: 56. Normaalne negatiiv väikese kon
Page 46 and 47: 62. Nõrk negatiiv (lame ja hõre)
Page 48 and 49: jäetakse esialgseks ilmumiseks lii
Page 50 and 51: Farmeri nõrgendit kasutatakse tume
Page 52 and 53: gitakse see ala, kuhu soovitakse mo
Page 54 and 55: valgusallikas. Seda pildistatakse p
Page 56 and 57:
heeliafoto kopeerimine ühe võtteg
Page 58 and 59:
LOW KEY (TUME TONAALSUS) Low key te
Page 60 and 61:
71. Püstperspektiiviga foto saamis
Page 62 and 63:
72. Kera otseses suuna- tud ja kaud
Page 64 and 65:
varakult ning loojub hilja. Seetõt
Page 66 and 67:
tada ka diagonaal, mida mõnikord p
Page 68 and 69:
«Jäist raamatut», mis käsitleb
Page 70 and 71:
kaadrisse mahuks selle üldvaade. A
Page 72 and 73:
teema, nagu näiteks sõjaraskused,
Page 74 and 75:
74. Tasakaalustamata (a), tasakaalu
Page 76 and 77:
loomingulises töös parteilisuse p
Page 78 and 79:
:154 SÄRIMÕÕDIKUGA «LENINGRAD 4
Page 82 and 83:
VÄHEMTUNTUID FOTOTERMINEID Lisa 11
Page 84 and 85:
SISUKORD Saateks ............. ....
Page 86 and 87:
H. Tiidermann, 1863—1904 (Eesti).
Page 88 and 89:
V.Mussaeljan (Moskva). NLKP peasekr
Page 90 and 91:
M. Ananin (Minsk). Hatõni kellad.
Page 92 and 93:
V. Sevojan (Armeenia NSV). NSV Liid
Page 94 and 95:
V. Vahi (Tallinn). Laulurõõm. 196
Page 96 and 97:
B. Veidebaum (Viljandi). Portree. J
Page 98 and 99:
V. Vahi (Tallinn). Maie. Jämetera.
Page 100 and 101:
E. Tarkpea (Tallinn). «Uku» meist
Page 102 and 103:
H. Leppikson (Tallinn). Portree. Ü
Page 104 and 105:
O. Vihandi (Tallinn). Raadiopäev.
Page 106 and 107:
O. Vihandi (Tallinn). Kiigelaul. La
Page 108 and 109:
V. Salmre (Tallinn). Võidusõitjad
Page 110 and 111:
V. Irsa (TSSV). Lõpp 50 G. Vaidla
Page 112 and 113:
M. Pakler (Võru). Suur Munamägi.
Page 114 and 115:
A. Reinsalu (Tallinn). Nõmmeveski
Page 116 and 117:
V. Salmre. (Tallinn). Vana aeg. 197
Page 118 and 119:
L. Marss (Viljandi). Vana maja Tall
Page 120 and 121:
A. Mutt (Tallinn). Uusaastamotiiv.
Page 122 and 123:
N. Kardakov (Moskva). Moskva korrus
Page 124 and 125:
A. Kimber (Pärnu raj.). Ehitusgraa
Page 126 and 127:
E. Tarkpea (Tallinn). Raietööline
Page 128 and 129:
P. Tooming (Tallinn). Põld. Kunsti
Page 130 and 131:
Pensionäri hommik, ta töötas sii
Page 132 and 133:
94 V. Mastjukov (Moskva). Tundmatu
show all

Hea foto saladus - rantomeks

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?