Praktikalood III. Leonardoga Euroopasse ja tagasi - Archimedes
Praktikalood III. Leonardoga Euroopasse ja tagasi - Archimedes
Praktikalood III. Leonardoga Euroopasse ja tagasi - Archimedes
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
SAKSAMAA<br />
Autor: ANDRA KOPLUS<br />
Praktikale saatis: Pärnumaa Kutsehariduskeskus<br />
Praktikakohad vahendas: Arbeit und<br />
Leben DGB/VHS Hamburg e.V.<br />
Eriala: ärikorraldus<br />
Praktika kestus: 3 kuud<br />
Enne praktikale asumist Saksamaale.<br />
Kui esimene vaimustus välismaale minekust oli üle läinud, jõudis minuni reaalsus. Polnud<br />
ma ju varem Eestist väl<strong>ja</strong>s käinud, rääkimata elamisest välismaal. Mida lähemale tuli<br />
võõrale maale suundumise kuupäev, seda suuremaks kasvasid hirmud. Võõras maa, võõras<br />
keel, võõrad inimesed, koduigatsus <strong>ja</strong> enese ärama<strong>ja</strong>ndamine ettenähtud summa eest —<br />
need olid mu peamised mured. Hirm oli ka lennusõidu ees. Räägiti, et halva enesetunde<br />
ärahoidmiseks tuleks vältida istumist akna alla lennuki tiiva juurde, kuna see pidavat lennukis<br />
kõige ebameeldivam istekoht olema. Ärevust tekitasid ka küsimused, kas <strong>ja</strong> kuidas<br />
suudan kohaneda <strong>ja</strong> sisse sulanduda uude keskkonda.<br />
Reisi algus<br />
Reisi algus oli pingeline! Kas ikka said kõik as<strong>ja</strong>d kaasa? Kus lennukipileteid on? Äkki mul<br />
hakkab lennukis paha? Mis siis saab, kui sakslased ei tunnistagi inglise keelt? Kui suur see<br />
Hamburg õigupoolest ongi, äkki eksin juba lennu<strong>ja</strong>amas ära?<br />
Nagu karta oligi, sattusin istuma just sinna, kuhu ma kohe üldse istuda ei tahtnud, akna<br />
alla tiiva juurde. Aga reis möödus üle ootuste rahulikult - kui mitte öelda, et isegi hästi. Lend<br />
kestis poolteist tundi, kõige hullem oli õhkutõus, kuid kui lennuk juba kõrguse saavutanud<br />
oli, kadus ka hirm. Vaade, mis lennuki aknast avanes, oli suurepärane.<br />
Hamburgi jõudes<br />
Lennu<strong>ja</strong>ama oli meile vastu tulnud projektijuht Anngret koos oma kolleegiga. Esimene<br />
mulje oli väga hea, inglise keele rääkimisega probleeme ei tekkinud, kuigi loomulikult<br />
rõhuti selle peale, et oleks va<strong>ja</strong> omandada vähemalt suhtluse tasemel saksa keel.<br />
Esmalt püüti meile selgitada, kuidas selles suures linnas ühistranspordiga liigelda. Esimesed<br />
kolm päeva oli täielik segadus, kohe üldse ei saanud aru, kuidas need rongid liiguvad<br />
<strong>ja</strong> millise peale peaks minema. Juba järgmisel päeval pidin iseseisvalt, kaardi abil suutma<br />
leida tee projektijuhi ma<strong>ja</strong> juurde, see reis kujunes para<strong>ja</strong>ks seikluseks. Kui hommikul<br />
bussi<strong>ja</strong>ama poole minema hakkasin, ei saanud kohe arugi, millisele poole teed peaksin<br />
minema. Ja - kus need bussia<strong>ja</strong>d on <strong>ja</strong> kuidas neist aru saada? Ei teadnud ma ka seda, et<br />
bussi peale saamiseks peab ise ühe lihtsa nupuvajutusega uksed avama <strong>ja</strong> mahaminekuks<br />
peab samuti nuppu vajutama. Ja nii sõitiski esimene buss mul nina alt uksi avamata lihtsalt<br />
minema. Saades lõpuks tänu lahkete inimeste kaasabile süsteemile pihta, alustasin oma<br />
ekslemist sihtkoha poole. Jõudsin kuhugi rongi<strong>ja</strong>ama, mida sakslased nimetavad S-bahniks,<br />
24<br />
PRAKTIKALOOD <strong>III</strong>. LEONARDOGA EUROOPASSE JA TAGASI
Change language