Terje Kaur, Tampere Ülikool, Soome - Archimedes
Terje Kaur, Tampere Ülikool, Soome - Archimedes
Terje Kaur, Tampere Ülikool, Soome - Archimedes
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Erasmus - võti tulevikku<br />
Sellest on möödas juba mõned kuud, kui ma oma kimpsud-kompsud kokku pakkisin ja<br />
lumisest <strong>Tampere</strong>st tagasi koju saabusin. Nüüd tundub see kõik väga kauge minevik olevat, nii<br />
et ma aeg-ajalt kahtlen, kas see on üldse võimalik, et ma kolmandiku oma aastast võõrsil<br />
veetsin.<br />
Ilmselt pidasid mu tuttavad ja lähedased mind hulluks, kui teatasin, et kavatsen kolmeks kuuks<br />
kodumaa tolmu jalgadelt pühkida ning oma algavat neljakümnendat eluaastat<br />
vahetustudengina <strong>Tampere</strong> Ülikoolis alustada. Minuealiste noortega võidu rahmeldamine võib<br />
väljapoole paista keskeakriisi esimese staadiumi sümptomina. Noortele öeldakse ikka, et<br />
haridus on võti tulevikku, kuid mis tulevikku saab enam olla neljakümnestel? Valitseva<br />
nooruskultuse ajastul mõeldakse valdavalt, et neljakümneselt on elu justkui poolenisti läbi ja<br />
selle põlvkonna mureks jäägu vaid oma pensionsamba kindlustamine. Ülikooliõpingud,<br />
karjaääri planeerimine ja kõik muu seesugune kuulugu noortele.<br />
Elu, paraku aga, näitab midagi muud. Viimasel ajal on üsna tavapäraseks saanud<br />
neljakümneste nii öelda teine tulemine. Põhjused, miks (uuesti) õppimine hiljem ette võetakse,<br />
on väga erinevad, kuid kindlasti on seda tendentsi süvendanud ka üleilmne majanduskriis. Töö<br />
ning ühes sellega sotsiaalse staatuse kaotus näitas meist paljudele valusalt kätte, et oleme<br />
siiani nii poliitikas kui ka majanduses midagi valesti teinud. Aga valusama õppetunni andis<br />
kriis heaoluühiskonnas unelejatele. Sotsialistlikus kapitalismis vegeteerimine tundus olevat<br />
lõputu võimalus oma elupäevi muretult õhtusse veeretada ning seda jahmatavamaks osutus<br />
fakt, et kord juba omandatud haridus, millega aastaid leiba teenitud, ei oma enam mingisugust<br />
väljundit ning nüüd tuleb hakata kiiresti oma elus muudatusi tegema. Teisisõnu, veel mitte<br />
lõppenud kriis õpetab meile seda, et miski siin ilmas pole kindel ja alati peab sul olema varuks<br />
plaan B.<br />
„Teine tulemine“ ei pruugi olla lihtne. Paljudele minuealistele saab takistuseks julguse<br />
puudumine ja ühiskonnas valitsevad eelarvamused. Lisaks mängivad rolli konkreetsed<br />
oskused ja teadmised, seotus mitmete (panga)kohustustega, puudulik keeleoskus. Katsu siis<br />
veel uue põlvkonnaga samal lainel püsida.<br />
Kuigi avatud ülikoolis õppimine ei tundugi nii keeruline – pigem suudad vanemas eas<br />
vaimustada rohkem teadusest ning mõtestada õpitut praktikaga – siis ikkagi on tunne, et seda<br />
kõike jääb maailma haaramiseks väheseks.<br />
1
„Tuleb minna,“ mõtlesin ma, „ ja kaeda oma silmaga, kuidas mujal maailmas teadust tehakse<br />
ning kohtuda oma ala tippudega.“<br />
Välismaale õppima minekul võib ette tulla bürokraatlikke takistusi. Enamike stipendiumite<br />
puhul on ette seatud vanusepiirang. Erasmuse stipendium on üks vähemdiskrimineerivaid,<br />
selle põhikriteeriumiteks on vaid keeleoskuse ja huvi olemasolu. Ilmselt on Erasmuse<br />
rahastajad mõistnud, et täisväärtusliku ühiskonna funktsioneerimiseks on vajalik iga<br />
põlvkonna teadmiste ja oskuste maksimaalne rakendamine. Erasmus on näide sellest, et<br />
vananevas Euroopas elukestva õppe propageerimine ei ole pelgalt loosung, vaid see annab<br />
võimalusi ka nendele, kes tahavad ühiskonnas või teadusmaailmas rohkem kaasa rääkida. Ja<br />
seda siis, kui nad selleks tõeliselt valmis on.<br />
„Mõeldud, tehtud,“ ja saatsin oma stipendiumitaotluse koduülikooli välisosakonda teele.<br />
<strong>Tampere</strong>sse jõudes tabas mind meeldiv üllatus – kuigi mina olin Eestist ainuke mitte enam nii<br />
noor üliõpilane, siis teiste riikide tudengite vanuseskaala oli palju paindlikum. Kõiki<br />
minuealisi õppureid iseloomustas lõputu uudishimu kõige uue vastu ja soov ise teadust teha.<br />
Näiteks kohtasin seal 50-ndates naishambaarsti Brasiiliast, kes pakatas energiast ja soovist<br />
luua midagi uut teaduses. Tema poeg oli juba ülikooli lõpetanud ja nüüd otsustas tragi naine<br />
elada endale ning välja võidelda doktorikraadi.<br />
„Milleks?“ küsisin mina, kui me peale soome keele tundi kohvikus istusime. Milleks tulla<br />
päikselisest Brasiiliast Põhjamaa külma talve üheksaks kuuks? Olen kindel, et hambaarstina<br />
teenib ta Brasiilias kenasti, vaatamata doktorikraadi puudumisele. Seepeale teatas see<br />
rõõmsameelne naine, et aastaid hambaarstina töötades on teda nüüd biokeemia huvitama<br />
hakanud ja tal on üks väga põnev projekt käsil, mida saab ainult <strong>Tampere</strong> Ülikooli oma ala<br />
professionaalide juhendamisel uurida. Ta asus õhinal valgustama mind oma käimasolevast<br />
uuringust, kus kogutud süljelärakatest peaksid välja kooruma mingid teadusmüsteeriumi<br />
saladused. Ta rääkis seda sellise entusiasmiga, et ma paratamatult hakkasin mõtlema, millal<br />
viimati olen sellist kirglikku sädet kellegi silmis näinud.<br />
„Aga sina?“ küsis see pruunisilme särav daam mu käest. „Miks sina siia sõitsid?“<br />
Ausalt öelda, ma ei tea, millest alustada. Noh kõigepealt võiks ju rääkida, et tahan oma valitud<br />
ainevaldkonna proff olla ja tulin siia selle eriala gurusid kaema ning oma rooste läinud inglise<br />
keelt lihvima. Teisalt, ehk võib asi ka selles olla, et olen oma lapsed kaelakandvateks<br />
kasvatanud, kümme aastat ühes ja samas kohas töötanud ja vajan elus muutusi. Tunnen, et mul<br />
on nüüd rohkem aega ja püsivust tegeleda teaduse kallal „nokitsemisega“. Aga ainult oma<br />
koduülikoolis haridust omandades ei suuda isegi elukogenud inimene mõista maailmas<br />
toimivaid muutusi. Pealegi kipub võõrkeel käest minema, kui seda harva kasutada saab.<br />
2
Elu meie ümber on väga kiires muutumises, iseäranis tormiline on teaduse areng. Olen<br />
varasemalt lõpetanud mitmeid koole, kuid iga uue kraadi või kursusega alustades avastan ikka<br />
ja jälle, et juba omandatud teooria on paljuski iganenud.<br />
Harvardi Ülikooli rektor Charles W. Eliot on kunagi väitnud, et kolledžiharidus tuleb harva<br />
inimesele kahjuks, kui ta tahab pärast lõpetamist pisut midagi õppida. Laiendaksin seda mõtet<br />
nii, et elukestev õppimine tuleb harva inimesele kahjuks, kui ta tahab tõsimeeli panustada uusi<br />
teadmisi maailma hüvanguks.<br />
Erasmus võimaldab kõigil õpihimulistel minna oma tulevikule julgemalt vastu. Välismaal<br />
õppimine annab keskealisele taasõppijale positiivse sõnumi: sa polegi veel roostes ning sul on<br />
midagi ühist ka noortega. Tore oli õhtuti istuda üliõpilaskodu ühisköögis, vaaritades koos<br />
rahvustoite, vahetada mõtteid ja arvamusi maailmas toimuva suhtes ning imestada, et kuigi<br />
oleme eri riikidest ja eri põlvkondadest, mõtleme paljudest asjadest ühtemoodi.<br />
Lisaks erialase täiendamise võimalusele ei maksa välisõpingute puhul unustada ka muid<br />
lisandväärtusi, mida selline „ärakäimine“ inimesele pakub. See on rutiinist välja tulemine ja<br />
oma senistele tegemistele filosoofilise hinnangu andmine.<br />
Mu kolleegid ütlevad, et olen muutnud peale välisõpingutelt tagasi pöördumist. Nad väidavad,<br />
et olen entusiastlikum ja pakatan energiast. Loodan, et olen sellise olekuga ka neid mõtlema<br />
pannud, kuidas oma edaspidist elu planeerida. Üks võimalus selleks on välismaal õppimine.<br />
Kui keegi küsib minult, kuidas „seal“ oli, vastan alati: „Tahan veel minna!“<br />
Eespool väitsin, et valdavalt eeldatakse neljakümnestelt stabiilse elu nautimist ühes<br />
pensionisammaste kindlustamisega. Miks mitte teha seda siis hariduskvalifikatsiooni tõstmise<br />
või teaduskraadi omandamise kaudu?<br />
Erasmuse vahetusprogramm on igas mõttes võti tulevikku, sest sellest võidavad nii õppija kui<br />
ka ühiskond.<br />
<strong>Terje</strong> <strong>Kaur</strong><br />
<strong>Tampere</strong> Ülikool, <strong>Soome</strong><br />
Kevadsemester, 2011<br />
3
Change language