27.03.2014 Views

eesti vabariigi ja nsv liidu vaheline vastastikuse abistamise leping ...

eesti vabariigi ja nsv liidu vaheline vastastikuse abistamise leping ...

eesti vabariigi ja nsv liidu vaheline vastastikuse abistamise leping ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

192<br />

EVE KUBI<br />

KOKKUVÕTE<br />

23. augustil 1939 sõlmitud NSV Liidu <strong>ja</strong> Saksamaa vahelise mittekallaletungi<strong>leping</strong>u<br />

üks otseseid tagajärgi oli 28. septembril 1939 sõlmitud Eesti Vabariigi<br />

<strong>ja</strong> NSV Liidu <strong>vaheline</strong> <strong>vastastikuse</strong> <strong>abistamise</strong> <strong>leping</strong>, mille tulemusena<br />

ra<strong>ja</strong>ti Hiiumaale, Saaremaale <strong>ja</strong> Paldiskisse Nõukogude sõ<strong>ja</strong>väebaasid.<br />

Lepingu juurde kuuluva sala<strong>ja</strong>se lisaprotokolli alusel võimaldati Nõukogude<br />

sõ<strong>ja</strong>laevadel kasutada Tallinna sadamat kuni kaheks aastaks toiduainete <strong>ja</strong><br />

küttega varustamiseks ning seisuks.<br />

Nõukogude vägede sissetoomisele eelnesid 2.–10. oktoobrini 1939 sõ<strong>ja</strong>väelised<br />

läbirääkimised Tallinnas, kus täpsustati Nõukogude baaside ra<strong>ja</strong>mise<br />

<strong>ja</strong> vägede transpordi ning paigutamisega seotud küsimused. Nõukogude<br />

delegatsiooni juhtis Leningradi sõ<strong>ja</strong>väeringkonna ülem, 2. järgu armeekomandör<br />

Kirill Meretskov ning Eesti delegatsiooni Sõ<strong>ja</strong>vägede Staabi ülem<br />

kindralleitnant Nikolai Reek. Kohe läbirääkimiste alguses võttis Nõukogude<br />

pool hoiaku, et nad peavad saama kõik, mida nad soovivad. NSV Liit ignoreeris<br />

<strong>leping</strong>u seisukohti ning kavandas oma relvajõudude paigutamist mitmele<br />

poole Eesti territooriumile. Kaitserahvakomissari K. Vorošilovi <strong>ja</strong><br />

Kindralstaabi ülema B. Šapošnikovi 30. septembri 1939. aasta korraldusega<br />

tehti Leningradi sõ<strong>ja</strong>väeringkonna sõ<strong>ja</strong>nõukogule ülesandeks paigutada<br />

Punaarmee üksused mitte üksnes Saaremaale <strong>ja</strong> Hiiumaale ning Paldiski<br />

rajooni, vaid ka Haapsalu–Tallinna, Vil<strong>ja</strong>ndi–Valga, Haapsalu–Pärnu <strong>ja</strong><br />

Paide piirkonda. Sõ<strong>ja</strong>väelised läbirääkimised lõppesid 10. oktoobril 1939<br />

vastavate kokkulepete allkir<strong>ja</strong>stamisega. Lisaks sõlmiti 11. oktoobril 1939<br />

veel seitse lisaprotokolli NSV Liidu sõ<strong>ja</strong>laevastiku paiknemise kohta Saaremaal<br />

<strong>ja</strong> Hiiumaal, Paldiski maa- <strong>ja</strong> veealade NSV Liidule kasutamiseks andmise<br />

kohta, Nõukogude sõ<strong>ja</strong>laevade ajutise paiknemise kohta Tallinnas jne.<br />

10.–11. oktoobril 1939 allakirjutatud protokollides täpsustati baasivägede<br />

sissetoomisega seotud küsimusi ning Punaarmee maa-, õhu- <strong>ja</strong> merejõudude<br />

paiknemiskohti. Maavägede baasid lubati ra<strong>ja</strong>da Saare- <strong>ja</strong> Hiiumaale, Haapsalu<br />

<strong>ja</strong> Paldiski ümbrusesse. Lennuväl<strong>ja</strong>de ehitamiseks eraldati sobivad alad<br />

Saaremaal, Haapsalu <strong>ja</strong> Paldiski piirkonnas, Kuusiku <strong>ja</strong> Kehtna mõisa maadel.<br />

Merejõudude kasutusse anti sadamad <strong>ja</strong> reidid Saaremaal (Kõiguste,<br />

Kuressaare laht, Mõntu, Kihelkonna laht, Tagalaht, Küdema laht), Hiiumaal<br />

(Kärdla) <strong>ja</strong> Paldiski piirkonnas (Pakri laht). Samuti sai Nõukogude Liit õiguse<br />

ra<strong>ja</strong>da oma laevastikubaaside kaitseks ranna- <strong>ja</strong> õhukaitsepatareisid, vaatlus-<br />

<strong>ja</strong> sideposte. Lisaks baaside vahetule ümbrusele lubati samalaadseid<br />

ra<strong>ja</strong>tisi paigutada ka Sõrve, Harilaiu, Ninase <strong>ja</strong> Pammana poolsaarele Saaremaal;<br />

Sõru, Kõpu, Tahkuna <strong>ja</strong> Sääre poolsaarele Hiiumaal ning Pakri saartele<br />

<strong>ja</strong> Pakri poolsaarele.<br />

Nõukogude sõ<strong>ja</strong>jõudude sisenemine pidi sõlmitud <strong>leping</strong>ute kohaselt<br />

algama 18. oktoobril 1939.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!