eesti esimene aruanne lapse õiguste konventsiooni laste müüki
eesti esimene aruanne lapse õiguste konventsiooni laste müüki
eesti esimene aruanne lapse õiguste konventsiooni laste müüki
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
188. Eesti ja vene õppekeelega koolide noori võrreldes selgus, et <strong>eesti</strong> kooli õpilased<br />
olid kogenud koolis rohkem kiusamist kui vene õppurid. Lisaks ilmnes veel, et <strong>eesti</strong><br />
poisid on langenud sagedamini kiusamise ohvriks kui <strong>eesti</strong> tüdrukud, sellist olulist<br />
erinevust ei esinenud aga vene poiste ja tüdrukute vahel.<br />
189. Koolikiusamise ja -vägivalla ennetustööd on asunud koordineerima Haridus- ja<br />
Teadusministeerium programmi „Turvaline kool” raames, kuhu on kaasatud ka<br />
mittetulundusühingud ning teised organisatsioonid.<br />
190. Lastekaitse Liit on alates 2001. aastast korraldanud koolides projekte ja programme<br />
õpetajate ja koolis töötavate spetsialistide koolitamiseks ning <strong>laste</strong> kaasamiseks vägivalla<br />
ennetamisse.<br />
191. Lastekaitse Liit juhib ka üleriikliku programmi „Koolirahu” töörühma. Nimetatud<br />
programmi raames kuulutatakse igal õppeaastal koolides välja koolirahu ning tehakse<br />
koolidega koostööd koolisisese turvalisuse suurendamiseks. Mittetulundusühingud ja<br />
nõustamiskeskused pakuvad koolikiusamise ohvritele psühholoogilist nõustamist ning<br />
teevad rühmatöid klassidega, kus kiusamine on probleem. Järjest rohkem võetakse<br />
koolidesse tööle psühholooge, sotsiaaltöötajaid ja sotsiaalpedagooge, kes pakuvad <strong>laste</strong>le<br />
tugiteenuseid ka vägivallaprobleemide puhul ning korraldavad koolides ennetustegevust.<br />
192. MTÜ Inim<strong>õiguste</strong> Instituut viis aastatel 2006 ja 2007 Ida-Virumaal ellu projekti<br />
„Noorte poliitika kool”. Projekti raames teavitati gümnaasiumi ja kutsehariduskeskuse<br />
õpilasi inim<strong>õiguste</strong>st ning anti neile ülevaade võimalustest õppida ja töötada turvaliselt<br />
välismaal.<br />
193. MTÜ Inim<strong>õiguste</strong> Teabekeskus peab probleemiks, et kuigi Eestis on mitmeid<br />
<strong>lapse</strong>õigusalaseid projekte, on enamik neist ainult <strong>eesti</strong>keelsed. Inim<strong>õiguste</strong> Teabekeskus<br />
on kritiseerinud, et sotsiaalses reklaamis, sealhulgas <strong>lapse</strong> <strong>õiguste</strong> teemalistes, on vene<br />
keelt kasutatud viimastel aastatel vähe. Samuti on teabekeksus osutanud tähelepanu, et<br />
mitme <strong>laste</strong>ga tegeleva organisatsiooni veebilehed ei sisalda teavet vene keeles.<br />
194. MTÜ Inim<strong>õiguste</strong> Teabekeskus on viinud ellu mitmeid projekte <strong>lapse</strong> <strong>õiguste</strong> kaitse<br />
valdkonnas. 22. ja 23. veebruaril 2002 korraldati Sillamäel seminar<br />
“Mittediskrimineerimise printsiip Eestis: naiste ja <strong>laste</strong> õigused ning rahvusvaheliste<br />
kohustuste täitmine”. Seminari eesmärgiks oli tõsta Kirde-Eesti elanike teadlikkust. 20.<br />
jaanuaril 2003 toimus Tallinnas seminar “Võitlus inimkaubanduse vastu Eestis: naised ja<br />
<strong>lapse</strong>d”. Seminaril osalesid ametnikud ja MTÜ-de esindajad, sellega loodi alus<br />
omavahelisele koostööle inimkaubanduse valdkonnas. 2004. aastal avaldas teabekeskus<br />
<strong>eesti</strong>- ja venekeelse teatmiku “Inimkaubanduse ennetamine ja töörakendus välismaal”.<br />
35
Change language