6iguskantsleri margukiri poliitilise ja valimisreklaami ... - Ãiguskantsler
6iguskantsleri margukiri poliitilise ja valimisreklaami ... - Ãiguskantsler
6iguskantsleri margukiri poliitilise ja valimisreklaami ... - Ãiguskantsler
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4<br />
meediaettevõtteid, kelle <strong>ja</strong>oks on reklaam (sh valimis- <strong>ja</strong> poliitiline reklaam) väga oluline<br />
sissetulekuallikas (nt kohalikud raadio<strong>ja</strong>amad <strong>ja</strong> kohalikud a<strong>ja</strong>lehed). Seaduste tõlgendamisel<br />
tuleks lähtuda võimalikult selgetest <strong>ja</strong> üheselt mõistetavatest definitsioonidest.<br />
14. TÜ pidas oluliseks täiendavalt lisada, et <strong>poliitilise</strong> reklaami puhul ei tohiks lubatavuse<br />
piirid olla laiemad kui kommertsreklaami puhul. Nii näiteks võib küsida, kas <strong>poliitilise</strong>s reklaamis<br />
võib petta. Lisaks õigusele avaldada mõtteid poliitilistel teemadel on tänapäeva võrguühiskonna<br />
tingimustes (kus igaühel on võimalus olla nii informatsiooni saat<strong>ja</strong> kui saa<strong>ja</strong> rollis) üha olulisem ka<br />
avalikkuse võimalus saada informatsiooni, mille and<strong>ja</strong> motivatsioon on selge <strong>ja</strong> läbipaistev.<br />
1.3. Kas <strong>ja</strong> kuivõrd on eristatavad poliitiline, valimis- <strong>ja</strong> sotsiaalreklaam?<br />
15. Justiitsministeeriumi hinnangul eristab poliitilist <strong>ja</strong> <strong>valimisreklaami</strong> sotsiaalreklaamist<br />
viimase suunatus avalikele huvidele. Kui <strong>poliitilise</strong> <strong>ja</strong> <strong>valimisreklaami</strong> eesmärk on tõsta erakonna<br />
kui telli<strong>ja</strong> mainet (reklaam valmib erakonna huvides), siis sotsiaalreklaam on kantud eesmärgist<br />
edendada telli<strong>ja</strong> populaarsusest sõltumatuid ühiskondlikke huve.<br />
16. Poliitilise <strong>ja</strong> <strong>valimisreklaami</strong> omavahelise eristamise osas selgitas Justiitsministeerium, et<br />
poliitiline reklaam tähistab erakondade huvides tehtavat eesmärkide <strong>ja</strong> ideede reklaamimist, mis<br />
olemuslikult on suunatud tulevikku. Valimisreklaam käsitleb kitsamas mõistes poliitilist reklaami,<br />
mille konkreetseks eesmärgiks on valimistulemuste mõjutamine.<br />
17. Ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> Kommunikatsiooniministeerium selgitas, et reklaamiseaduse eesmärk ei<br />
olnud selle laiendamine <strong>poliitilise</strong>le reklaamile – poliitiline reklaam kui oma olemuselt kommerts<strong>ja</strong><br />
sotsiaalreklaamist erinev nähtus tuleks reguleerida valimisseadustes. Erinevus <strong>poliitilise</strong> <strong>ja</strong><br />
sotsiaalreklaami vahel seisneb küsimuses, kas kasu saab kindel poliitiline erakond või kogu<br />
ühiskond laiemalt. Sotsiaalreklaamis on rõhk ühiskondlikele valupunktidele osutamisel ning nende<br />
võimalikule parandamisele, püüdes kujundada ühiskonna hoiakuid, ideid <strong>ja</strong> väärtushinnanguid.<br />
Sotsiaal- <strong>ja</strong> kommertsreklaami eristamisel on omakorda erinevus selles, kas tegu on<br />
sotsiaalreklaamiga või sotsiaalse sisuga reklaamiga (vrd üleskutse kanda helkurit <strong>ja</strong> helkuri<br />
reklaam viisil, mis on seostatav konkreetse toot<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> kaubamärgiga). Va<strong>ja</strong>dus anda mõistetele<br />
"poliitiline reklaam" <strong>ja</strong> "valimisreklaam" kindel sisu on kindlasti olemas.<br />
18. Kultuuriministeeriumi hinnangul saab poliitilist, valimis- <strong>ja</strong> sotsiaalreklaami eristada<br />
ringhäälinguseaduse alusel, mille järgi ei loeta reklaamiks avalikes huvides tasuta edastatavaid<br />
teateid. Sotsiaalreklaam (olles küll reklaam reklaamiseaduse tähenduses) ei ole reklaam<br />
ringhäälinguseaduse mõttes, kui selle edastamine toimub tasuta. Kui tasu eest, on tegu reklaamiga.<br />
Valimisreklaam, mis kutsub üles osalema valimistel ilma üleskutseta hääletada konkreetse<br />
kandidaadi poolt, võib olla ringhäälingus nii reklaam kui ka sotsiaalreklaam sõltuvalt sisust <strong>ja</strong><br />
sellest, kas see on edastatud tasuta või tasu eest.<br />
19. ERL asus seisukohale, et <strong>poliitilise</strong> <strong>ja</strong> <strong>valimisreklaami</strong> eristamine sotsiaalreklaamist on<br />
keeruline <strong>ja</strong> ilmselt mitteva<strong>ja</strong>lik. Ühe eristamiskriteeriumina tõi ERL väl<strong>ja</strong> reklaami telli<strong>ja</strong>, s.t<br />
lugeda sotsiaalreklaamiks ainult see osa <strong>poliitilise</strong>st <strong>ja</strong> <strong>valimisreklaami</strong>st, mille tellib<br />
valimiskomisjon. Nimelt sätestab RekS § 2 lg 1 p 5, et reklaami telli<strong>ja</strong> on isik, kes reklaami<br />
vahetult tellib või kelle huvides reklaam avalikustatakse. Võib eeldada, et erakonna tellitud või<br />
tema huvides avalikustatud reklaam on poliitiline või valimisreklaam, mitte sotsiaalreklaam selle<br />
tavatähenduses.
Change language