You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Mõned soovitused <strong>allergia</strong>st<br />
• Allergia, sh astma kujunemises on<br />
oluline pärilikkus.<br />
• Rasedusaegne dieet (näiteks muna,<br />
piima ja kala söömisest hoidumine)<br />
ei päästa last <strong>allergia</strong>st. Kui tulevane<br />
ema ei põe <strong>allergia</strong>t, ei pea ta<br />
eemale hoidma ka sissehingatavatest<br />
allergeenidest (kassi- ja koerakarvad,<br />
õietolm).<br />
• Lapseootuse ajal peaks hoiduma<br />
suitsetamisest, sh passiivsest .<br />
• Parim on toita last rinnaga, <strong>allergia</strong>riski<br />
puudumisel ei pea imetav ema oma<br />
toitumist muutma.<br />
• Toidu<strong>allergia</strong> vältimiseks ei ole<br />
põhjust kasutada sojast valmistatud<br />
piimasegusid ega kitsepiima.<br />
• Lapse lisatoitmist (pudrud, püreed)<br />
ja lehmapiima andmist ei soovitata<br />
alustada enne 4.–6. elukuud, kuid<br />
haigestumist saab sel moel vältida<br />
vaid suure <strong>allergia</strong>riskiga lastel.<br />
• Lemmikloomadega kokkupuutumise<br />
vältimine varases lapseeas ei ole<br />
<strong>allergia</strong> ärahoidmise seisukohalt<br />
vajalik, küll on seda oluline teha siis,<br />
kui looma<strong>allergia</strong> on juba tekkinud.<br />
• Immuunteraapia on üks allergilise<br />
nohu ravimise meetodeid, mis võib<br />
ära hoida astma kujunemist.<br />
autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks<br />
ongi ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine<br />
teda ümbritsevatele kahjututele ainetele,<br />
samuti toidule.<br />
Hügieeniteooria<br />
Viimase poolesaja aasta jooksul on kogu<br />
maailmas harvenenud bakteritest ja viirustest<br />
põhjustatud tõved. Tunduvalt on vähenenud<br />
haigestumine tuberkuloosi, reumasse, leetritesse,<br />
mumpsi ja nakkuslikku kollatõppe.<br />
Samal ajal on sagenenud <strong>allergia</strong>haigused<br />
(astma, allergiline nohu, atoopiline dermatiit),<br />
aga ka diabeet ja põletikulised soolehaigused.<br />
Raske on seostada <strong>allergia</strong> levikut raskete<br />
nakkushaiguste vähenemisega. Tähtsam<br />
on siiski üldine hügieenitingimuste paranemine,<br />
kokkupuute vähenemine või kadumine<br />
mikroorganismidega, millega inimkond on<br />
harjunud sajandeid.<br />
Keskkonnas olevad bakterid ja seened,<br />
kõige enam aga soole normaalne mikrofloora<br />
on äärmiselt olulised tasakaalustatud<br />
immuunreaktsioonide tekkes. Loomkatsed<br />
on tõestanud, et steriilsetes tingimustes ei<br />
teki tolerantsust. Järeldus saab olla vaid üks<br />
– taluvusreaktsioonide väljakujunemiseks on<br />
hädavajalik kokkupuude bakteritega.<br />
Soolefloora sõltub sellest, missugused<br />
mikroobid on lapsel sooletraktis sündimise<br />
ajal, kuid tähtsusetu pole ka see, mis soolefloorat<br />
hilisemas elus mõjutab (antibiootikumid,<br />
toit ja selles olevad lisaained jm).<br />
Uuringutest on selgunud suured erinevused<br />
allergiliste ja tervete inimeste sooles<br />
leiduvate mikroobide koosluses. Allergiata<br />
inimestel on rohkem piimhapet tootvaid<br />
baktereid (laktobakterid, bifidobakterid),<br />
allergikutel aga rohkesti näiteks bakteroide<br />
ja klostriide.<br />
Laktobatsillid on aga allergikutel vähendanud<br />
nahapõletiku ägedust. See võib olla<br />
seotud probiootikumide (piimhappebakterite)<br />
võimega parandada soole kaitseomadusi<br />
ja vähendada allergeenide läbilaskvust.<br />
Lisaks võivad nad soodustada põletikku<br />
maha suruvate valkude sünteesi.<br />
Talulastel <strong>allergia</strong>t vähem<br />
Paljudes uuringutes on leitud, et <strong>allergia</strong>haigusi<br />
esineb harvemini lastel, kes on kasvanud<br />
loomapidamisega tegelevates taludes.<br />
Ka hilisemas elus on neil vähem <strong>allergia</strong>t.<br />
Seletusi on mitu. Varases eas loomadega<br />
kokku puutudes ollakse kontaktis paljude<br />
bakteritega. Ka mullas olevad bakterid võivad<br />
mõjutada inimese immuunsüsteemi. Aafrika<br />
riikides tehtud uuringutes on kirjeldatud sooleparasiitide<br />
osa <strong>allergia</strong> vältimises. Huvitavad<br />
on Soome kolleegide arutlused selle üle, kuidas<br />
astma sagenemine on seotud asfalteerimisega.<br />
Kasutusele on võetud isegi mõiste<br />
“asfaldiindeks”, mis tähendab kasutatud<br />
asfaldi kogust tonnides inimese kohta.<br />
Asfaldiindeks on viimase 30 aastaga kasvanud<br />
kümme korda ja sama palju on sagenenud<br />
ka astma.<br />
Kindlasti on maal õhk puhtam, sest pole<br />
nii suurt autoliiklust nagu linnas. Autode<br />
heitgaaside tahmaosakesed viivad õietolmuallergeenid<br />
sügavale hingamisteedesse ja<br />
tekitavad seal põletikulise reaktsiooni.<br />
Taludes kasvanud lapsed söövad rohkem<br />
kodus valmistatud, säilitusaineteta<br />
toitu. Paljud lisaained (E-ained) võivad ise<br />
esile kutsuda toidutalumatust, kuid mõjutada<br />
immuunsüsteemi ka soolefloora muutmise<br />
kaudu. Näiteks margariin võib olla hea<br />
küll südamehaiguste profülaktikaks, kuid<br />
<strong>allergia</strong> seisukohalt on taluvõi ohutum.<br />
Allergia tõttu ei pea siiski maale kolima.<br />
Uuringud on näidanud, et maal kasvanutel<br />
on küll harvem <strong>allergia</strong>t, kuid kõigi kohta see<br />
ei kehti. Geneetiline eelsoodumus on keskkonnamõjust<br />
siiski tugevam. Kui ülitundlikkus<br />
õietolmu suhtes on juba välja kujunenud,<br />
on linnakorteris end lihtsam kaitsta kui<br />
metsas või põldude vahel.<br />
4 5
Change language