Balti riikide ajalugu - Suur Eesti Raamatuklubi

KLUBIRAAMATSOOVITAME44www.serk.ee 12.2011 08.2009Raamatuklubiküsimustele vastab ja omauuest raamatust räägibAndres KasekampKas Balti riigid moodustavad omaette ajaloolisepiirkonna, mille ajalugu on lihtne kirja panna?Väljastpoolt võib see nii ehk tunduda, aga see ajaloolineühtsus kehtib tegelikult ainult alates 20. sajandist. Varemoli leedulastel palju rohkem ühist ajalugu poolakate kuieestlaste või lätlastega, isegi kui nende keel on viimastevennaskeel. Kui eestlased ja lätlased olid keskajal vaidajaloolava nimetud statistid, siis Leedu suurvürstidrajasid samal perioodil Euroopa ühe suurima riigi.Leedulaste katoliiklus on kujundanud paljud nendeühiskondlikud arengud erinevaks meie omadest. Agaisegi 20. sajandil oli mõiste „balti” võrdlemisi paindlik, niinimetati näiteks kuni Talvesõjani ka Soomet tihtipealeBalti riigiks.Uus raamat hõlmab Balti riikide ajalugu esiajasttänapäevani. Millistele perioodidele teos ennekõikekeskendub?Raamatu fookuses on 20. sajand, mis on kõige keerulisemja dramaatilisem. Rahvusvahelisele lugejaskonnale,kes oli teose esimene sihtgrupp, vajasid eriti hoolikatlahti seletamist Teise maailmasõja sündmused. Samutipidasin oluliseks seda, kuidas kõige adekvaatsemaltseletada Pätsi, Ulmanise ja Smetona valitsemisaega.Üksjagu tähelepanu on teoses pööratud ka kolme riigiarengutele taasiseseisvuse esimesel kahel kümnendil.Raamatu tõenäoliselt keerulisim ülesanne on see,kuidas leida tasakaal kolme käsitletava riigi vahelning kuidas neid kohati irduvaid ajalugusid kooskäsitleda. Kuidas Sa selle ülesande enda jaokslahendasid?Jah, see oli tõepoolest raamatu kirjutamisel kõige suuremväljakutse. Püüdsin teose üles ehitada nii, et tulemusekspoleks kolm rööbiti ajalugu, vaid üks terviklik jalõimitud lugu. Võimalik, et Leedu sai teiste arvelt veidirohkem tähelepanu, ent see pole ka üllatav, kui võttaarvesse Leedu suurvürstiriigi suurust ja tähtsust.Kuidas Sa seletaksid tõsiasja, et Sinu raamat onesimene ühe autori kirjutatud „Balti riikide ajalugu”eesti keeles. Kas meil puudub oma lõunanaabritevastu huvi või seab see teema uurijale liiga kõrgeidnõudmisi?Võimalik, et huvipuudus on tingitud sellest, et lätlaste ja leedulastekäekäiku peetakse eestlaste omaga sedavõrd sarnaseks,et nende eraldi uurimine ei tundu oluline. Tegelikult eipea selline arvamus muidugi paika, sest kolme rahva saatusesleidub väga palju põnevaid erinevusi. Võrdleval lähenemiselon pealegi see hea omadus, et nõnda saab selgema pildi kaomaenda ajaloost.Raamat ilmus esmalt ingliskeelsena rahvusvahelisesteaduskirjastuses Palgrave Macmillan. Kas Balti riikideajaloo avaldamine mainekas kirjastuses, maailma riikideajalugu käsitlevas sarjas oli lihtne? Kas Balti riigidpakuvad lääne lugejale huvi?Balti riike nähakse läänes ühe tervikuna. Väliskirjastuse vaatevinklistei oleks niisiis kolme eraldi teose – Eesti, Läti ja Leeduajaloo – avaldamine ennast ilmselt õigustanud. Palgrave Macmillanoli raamatu avaldamisest huvitatud, kuna see mahtusnende olemasolevasse sarja.Raamatu ingliskeelne versioon ilmus mullu sügisel.Milline on olnud selle vastuvõtt?Teose esimene trükk, 2000 eksemplari, müüdi aasta lõpuksläbi, ja see ületas nii kirjastuse kui ka minu enda ootusi. Peatselton ilmumas raamatu lätikeelne tõlge ning huvi raamatuvahendamise vastu on üles näidanud ka Poola, Leedu jaSoome kirjastused. Loodan väga, et ka mõni Venemaa kirjastusvõtab raamatu tõlkimise ette. Siiamaani teadusajakirjadesilmunud retsensioonid on olnud positiivsed. Olen väga õnnelikja tänulik ka selle üle, et mu raamatut peeti Balti Assamblee2011. aasta teadusauhinna vääriliseks.Andres Kasekamp raamatu „The History of Baltic States” esitluselTallinnas 2010. aasta sügisel. Foto: Peeter Langovits, Postimees.