Kooliõpilaste terviskäitumine - Tervise Arengu Instituut

80604020055,347,737,127,920,961,1 62,845,035,211,6 17,36,1Eesti Läti Leedu Holland11-aastased 13-aastased 15-aastasedJoonis 17: Poisid, kellele kooliskäimine tekitab suurt pinget (%)Üks võimalus muuta koolikeskkond noortele soodsamaks on Euroopa Tervist Edendavate Koolidevõrgustiku põhimõtete omaksvõtmine ja süstemaatiline kooli sisekliima parandamine. Sedaliikumist tuleb kindlasti jätkata ja pikemat aega. Kui õpilased ise saavad osaleda otsustetegemises ja luua positiivset õhkkonda, siis väheneb ka kiusamine ja suureneb rahulolu kooliga,mis omakorda toetab õpiedukust.5. Tervis ja heaoluMaailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi on tervis täielik kehalise, sotsiaalse ja vaimseheaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine. Tervis on kompleksne ja sõltubmitmest tegurist nii oma olemuselt kui ka väljenduselt. Üha suuremal määral mõistetakse vaimsetervise osatähtsust füüsilise haigestumise tekitajana. WHO analüüside põhjal on karta, et aastal2020 on kogu maailmas depressioon teine sagedasim haigus südame- ja veresoontehaiguste kõrval.Õpilaste psühholoogilise, füüsilise ja sotsiaalse heaolu võrdlemisest ja analüüsist riikide ulatusesvõib saada see võti, mis aitab vähendada vaimse tervise probleeme.Suremuse ja haigestumise statistika ei peegelda piisavalt noorte tervist. See annab vaid nappiinformatsiooni, mis liiati ei viita võimalikele ohtudele. Õpilased peaksid koolieas olemakehaliselt terved. Kuid noorte tervis ei ole ainult meditsiinilises mõttes haigus ning selleennetamine tähendab ka optimaalset arengut, et noor suudaks toime tulla suurenevate nõudmiste jakoormustega. Sellepärast pöörame tähelepanu subjektiivsetele indikaatoritele. Need omakordaaitavad näha objektiivseid käitumisilminguid.Uuringus oleme käsitlenud kolme indikaatorit: enesehinnang tervisele, subjektiivsed kaebused jarahulolu eluga. Neid küsimusi on käsitletud kõigis uuringutes alates 1983. aastast.26