KLUBI SOOVITABSOOVITAME8810.2012 08.20091001 LAHINGUT,MIS MUUTSID AJALUGUR. G. GrantAlates esimestest a<strong>ja</strong>looürikutes jäädvustatud relvastatudkokkupõrgetest, mis toimusid Sumeris 2500 eKr, ongeograafilise <strong>ja</strong> poliitilise paremuse saavutamiseks ikka <strong>ja</strong>jälle lahinguid peetud. See raamat annab as<strong>ja</strong>tundliku <strong>ja</strong>põh<strong>ja</strong>liku ülevaate maailma poliitilise <strong>ja</strong> kultuurimaastikukujunemist mõjutanud relvastatud kokkupõrgetest, mishõlmavad pikka a<strong>ja</strong>vahemikku antiika<strong>ja</strong> väikestest lahingutesttänapäeva laastavate konfliktideni.„1001 lahingut, mis muutsid a<strong>ja</strong>lugu” kirjeldabviimase 5000 aasta kõige pingelisemaid, dramaatilisemaid,olulisemaid <strong>ja</strong> erakordsemaid relvastatud kokkupõrkeidning nende mõju kogu maailma arenguloole. Raamatuillustreerimisel on kasutatud vanu gravüüre, nüansirikkaidgobelääne, dramaatilisi maale <strong>ja</strong> meeldejäävaid fotosid.uus!Võidad üle8 euro!€ 25.00€ 33.40T A V A H I N DKLUBIHINDKir<strong>ja</strong>stus VarrakInglise keelest tõlkinud Olavi Teppan, Kalle Klein,Lauri Vahtre, Ingvar Bärenklau, Andrus Maran960 lk, kõva köide, 160 × 210 mmKOOD 25438Napoleoni sõ<strong>ja</strong>d1812. aasta Ameerika-Briti sõdaSmolensk 16.–18. august 1812Constitution <strong>ja</strong> Guerriere 19. august 1812www.serk.eeKui Napoleon tungis 1812. aasta juunis Venemaale,siis tegi ta seda üle poolemiljonilise <strong>ja</strong> paljurahvuselisearmee eesotsas. Ta va<strong>ja</strong>s kiiret <strong>ja</strong> otsustavatvõitu, kuid hoolimata edust Smolenski all ei suutnudta venelaste vastupanu murda. See tähendas, et sõdakandub aina sügavamale Vene territooriumile.Napoleoni sõ<strong>ja</strong>käigu esimeste nädalate siht oli Venearmee strateegiliselt sisse piirata. Tunduvas arvulisesvähemuses venelased aga taandusid, selle asemel etriskida pealahinguga. Napoleon lootis, et venelased onsunnitud lahingusse astuma Smolenski kui ühe kõigepühama Vene linna juures. Selles oli tal õigus: keiserAleksander <strong>ja</strong> vene rahvas nõudsid, et linna ei tohi võitlusetaära anda.Kaks Prantsuse kolonni ületasid öösel Dnepri <strong>ja</strong>fors seeritud marss tõi nad 48 kilomeetri kauguseleSmolenskist, enne kui kohati vastupanu. Kangekaelnejärelväelahing võimaldas venelastel mehitada Smolenskivanad <strong>ja</strong> räämas linnakindlustused; eeslinnades rullussegane võitlus, kui prantslased linnale tormi jooksid.Prantsuse suurtükivägi pommitas suurema osa linnastpõlevaiks varemeiks, kuid Vene <strong>ja</strong>lavägi kaitses oma positsioonenii sünge visadusega, et see <strong>ja</strong>hmatas prantslasi.Tõmmanud vaenlase lahingusse, üritas Napoleon tedasisse piirata. Vene väejuhid mõistsid ohtu <strong>ja</strong> andsid käsuöö jooksul taanduda. Taas sai otsustavaks kümnest polgustkoosneva järelväe visadus, kui esimesed Napoleoniüksused (peamiselt portugali <strong>ja</strong> saksa nekrutid) linna tungisid.Venelased läksid üle jõe <strong>ja</strong> põletasid enda järel sillad.Napoleon hõivas vaid varemeteväl<strong>ja</strong>. JSKaotused: Venemaa – 125 000 mehest 12 000 kuni 14 000surnud või haavatud; Prantsusmaa – 185 000 mehest10 000 surnud või haavatud Wagram 1809Borodino 1812 18. juunil 1812 kuulutasid Ühendriigid Suur britannialesõ<strong>ja</strong>. Selle tingis a<strong>ja</strong> jooksul kogunenud pahameelinglaste vastu, mille üks põhjus oli Ameerika sadamateosaline blokaad. Üks Ameerika rannikul hiilivatestBriti sõ<strong>ja</strong>laevadest oli 38 suurtükiga fregattGuerriere kapten James R. Dacresi juhtimise all.Dacres ei mõelnudki Ühendriikide väikest laevastikku karta <strong>ja</strong>otsis lahingut. 19. augustil umbes kell kolm peale lõunat märkasta 400 miili Halifaxist kagus põh<strong>ja</strong>tuules seilamas üksikutAmeerika sõ<strong>ja</strong>laeva. See oli suurem <strong>ja</strong> paremini relvastatud(44 suurtükiga) fregatt Constitution kapten Isaac Hulli juhtimisel.Nagu tavaliselt oli mõlemal suurtükke rohkem, kui näitasametlik arv (Constitutionil 54, Guerriere’il 49), sealhulgaseriti raskeid lühimaa võitluseks mõeldud kahureid.Dacres andis kaks korda kaugelt edutult tuld. Hull ootasvastusega, kuni vaenlane jõudis lähemale. Meremehed<strong>ja</strong> täpsuslaskurid mõlema laeva taglases avasid musketitulevaenlase meeskonna <strong>ja</strong> ohvitseride pihta laevalael.Suurtükkide kogupauke vahetades lõi üks Hulli kahurikuulGuerriere’i besaanmasti minema, mille tagajärjel laevadkergelt kokku põrkasid. Hull manööverdas Constitutionivaenlase teise pardasse <strong>ja</strong> taas vahetati kogupauke.Ameeriklaste suurtükituli kahjustas Guerriere’i keret<strong>ja</strong> grootmasti, mis purunes <strong>ja</strong> tõi laevad jälle kokku. Ennekui kumbki kapten jõudis teele saata rünnakusalga,eemal dusid laevad teineteisest. Guerriere’i meeskondkoristas kiirustades rususid, Hull aga lähenes, kavatsedesGuerriere’i teki kartetšitulega üle külvata. Haavatuna <strong>ja</strong>võimetuna kontrollima oma laeva, mille suurtükid olidsegamini <strong>ja</strong> juba veepiiril, pidas Dacres ohvitseridega nõu.Need nõustusid, et edasised ohvrid oleksid mõttetud, <strong>ja</strong>laev langetas lipu. RBKaotused: Ühendriigid – 476 mehest 9 surnud <strong>ja</strong>13 haavatud; Suurbritannia – 263 mehest 21 surnud <strong>ja</strong>57 haavatudFort George 1813 536 | 1800–1899 „Smolenski lahing 1812” – linn kannatab nii Prantsuse kui Vene üksuste tegevuse tõttu. RRVärviline litograafia aastast 1893: Constitutioni <strong>ja</strong> Guerriere’i duell.1800–1899 | 537
ILUKIRJANDUSSOOVITAMEKasvuhoonelillLucinda RileyProtsessi<strong>ja</strong>dJohn Grisham9KLUBIHIND€ 22.50KLUBIHIND€ 20.90KLUBIHIND€ 20.90Kir<strong>ja</strong>stus VarrakInglise keelest tõlkinud Anne KahkSari „Varraku a<strong>ja</strong>viiteromaan“512 lk, kõva köide, 145 × 203 mmKOOD 25858Lapsepõlves armastas tulevane kontsertpianistJulia Forrester veeta aegaWharton Parki härrastema<strong>ja</strong> kasvuhoones,kus õitsesid eksootilised lilled.Nüüd, vaevaliselt toibudes tedatabanud isiklikust tragöödiast, leiab tajälle sealt lohutust. Lucinda Riley haaravjutustus viib luge<strong>ja</strong> ka a<strong>ja</strong>s tagasi,sõ<strong>ja</strong>st räsitud Euroopasse <strong>ja</strong> eksootilisseTai Kuningriiki, ühendavakslüliks armastuse keerdkäigud.CetagandaLois McMaster BujoldMiles Vorkosigani seiklused jätkuvadsedapuhku Cetaganda planeedil.Cetaganda impeeriumi keisrinna onsurnud ning Miles <strong>ja</strong> ta nõbu Ivanosalevad matustel Barrayari diplomaatidena.Esmapilgul üsna ohutu missioonpakub esimese üllatuse kohe,kui mehed saabuvad – nimelt ründabneid arusaamatul põhjusel üks surnudkeisrinna teenreid. Järgmisel päevalon see teener juba surnud...Kir<strong>ja</strong>stus VarrakInglise keelest tõlkinud Piret MarvetSari „F-sari”, 272 lk, pehme köide, 143 × 200 mmKOOD 24714TulemüürHenning MankellKir<strong>ja</strong>stus VarrakRootsi keelest tõlkinud Kadri Papp464 lk, pehme köide, 130 × 200 mmKOOD 25247Kaks noort tüdrukut tapavad jõhkralttaksojuhi. Mõni päev hiljem leiabturva mees pangaautomaadi juurestsurnud mehe. Peagi pärast seda toimubelektrikatkestus, mis matabsuure osa Skånest pimedusse. Riketlikvideerima saadetud montöör teebala<strong>ja</strong>ama juures kohutava avastuse.Uurimist juhtiv Kurt Wallanderaimab, et kõik need sündmused onomavahel mingil kombel seotud.KLUBIHIND€ 20.90KLUBIHIND€ 22.50KLUBIHIND€ 12.40Kir<strong>ja</strong>stus VarrakInglise keelest tõlkinud Lauri Saaber376 lk, kõva köide, 145 × 200 mmKOOD 25865Finley & Figgi advokaadibüroo suudabend vaevu ära elatada. Ühel päevalsatub nende juurde noor, kuid jubaläbipõlenud jurist David Zinc, kes onjust töötuks jäänud. Uue tööjõu abigaon F&F valmis käsile võtma tõeliseltsuure kohtuas<strong>ja</strong>, mis võib osanikud rikkaksteha. „Protsessi<strong>ja</strong>d“ on pööraseltnauditav lugu, tuubil täis kohtudraamat,kavaldamist <strong>ja</strong> pingekruvimist.Targa mehe hirmII osaPatrick RothfussKir<strong>ja</strong>stus VarrakInglise keelest tõlkinud Juhan Habicht584 lk, kõva köide, 143 × 200 mmKOOD 25223Kir<strong>ja</strong>stus Grenader319 lk, kõva köide, 115 × 125 mmKOOD 512003Triloogia „Kuningatap<strong>ja</strong> kroonika“teise raamatu „Targa mehe hirm” teisesosas jätkuvad Kvothe seiklused.Värskeid arme <strong>ja</strong>gub nii tema kehalekui hinge, ent need on odav hind saadudteadmiste <strong>ja</strong> oskuste eest. Sest seeKvothe, kes ülikooli naaseb, pole lihtsaltosavate kätega muusik, vaid meisterka armuas<strong>ja</strong>des <strong>ja</strong> mõõgavõitluses.Ning tuule nime kasutamine õnnestubikka sagedamini.Idatuulte pöörisesVaino KallasRomaani sündmustik toimub aastatel1940–1947 ühes <strong>Eesti</strong> vallas <strong>ja</strong> kandubromaani lõpus osaliselt väl<strong>ja</strong>poole<strong>Eesti</strong>t. Sündmustik algab 1940. aasta„juunipöördega“ <strong>ja</strong> nõukogude riigikorrakehtestamisega <strong>Eesti</strong>s. Järgnevadküüditamine <strong>ja</strong> Suvesõ<strong>ja</strong> sündmusedning algav Saksa okupatsioon. Nendesündmuste taustal hargneb kahe noorekiindumise <strong>ja</strong> armumise lugu.www.serk.ee www.serk.ee10.2012