Valgamaa kuu Riigikogus - Otepää vald

9. mai 2008O T E P Ä ÄOtepää vallavalitsus, www.otepaa.eeLipuväljak 13 67405, OtepääTel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee3Koolirõõmu lavalaudadelt28. aprillil esietendus Otepää Kultuurikeskuses gümnaasiumikooliteatri uuslavastus „Maiu on piimaauto”.Pealkirjast tunnevad vähegi muusikateadlikud inimesedära ühe eesti laulu, kuid etenduses on seda pala kasutatudvaid ilmestajana. See on peategelase Maiu lugu läbioma 12 kooliaasta: mõtlemapanev, kohati pisarateni liigutav,palju küsimusi tekitav.Paljuski oli etendus ainulaadne: loo autor, lavastajaja peaosatäitja on Otepää gümnaasiumi abiturient KerliAdov, lavastuses osales kogu teatritrupp II–XII klassiõpilasteni; kooliteatrit juhendav õpetaja Marika Paavo oliseekord hoopis lavastaja abiline ning Margus Möll muusikalinekujundaja. Seega laste suur ühistöö!Saalis viibijaile paneb Kerli Adov südamele järgmist: „See ei ole minu isiklik elulugu, nagu tunduda võis. Jah,paljutki olen ka ise kogenud, kuid laval olnut näevad päevastpäeva Eestimaa koolide seinad, meie koolgi pole siinerand.”Kooli direktor Aivo Meema tõdes, et eelmise etendusegavõrreldes oli kogu meeskond teinud suure arenguhüppenäitlejameisterlikkuse suunas ning lavastus pani mõtlemanii õpetajaid kui ka õpilasi.Kooliteater on selge näide sellest, et kool pole ainultfaktide ja valemite tuupimise koht, vaid ka suur isetegemiserõõmu allikas, kus koolitundide valulapsedki on justendale õige rolli saanud.KADI REHA, tänulik teatrisõberKULTUURIÜRITUSEDOtepää Kultuurikeskuses11. mai kell 16.00 Otepää Kultuurikeskuses. Tähistame emadepäeva.Kontsert. Esinevad OtepääGümnaasiumi laulusolistid Eve Eljandijuhendamisel. Meelelahutust pakub HeinoSeljamaa. Anname välja “Aasta ema” auhinna.Kohvilaud.15. mai kell 20.00 Otepää Kultuurikeskuses. KINO – Kindlasti ...võibolla. Romantiline komöödia. Pilet 20,-22. mai kell 20.00 Otepää Kultuurikeskuses. KINO - Ei ole maadvanadele meestele. Põnevusfilm. Pilet 20,-24. mai kell 19.00 Otepää kirikus. Hingemuusika Tallinn Baroque25. mai kell 15.00 Otepää kirikus. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaleja Eesti lipu päevale pühendatud III Valgamaakooride päev. Osalevad täiskasvanutekoorid kogu Valgamaalt, lauldakse isamaalisiühislaule ning lisaks esineb iga koor omaetteastega. Üles astub Eveko sõpruskoorVihti naiskoor Soomest.Otepää lasteaed Pähklikeootabneljapäeval, 15. mail kell 10.30lahtiste uste päevalekõiki lapsi, kes tulevad lasteaeda septembris 2008 janende vanemaid.Töö kiidab tegijatÕppeaasta pole küll veel päris lõpusirgel,kuid enne olulisi tasemetöidja lõpueksameid on siiskipõhjust kiita Otepää gümnaasiumi tublisidõppureid, kes on sel aastal esindanud meiekooli nii Valgamaa kui ka vabariiklikelolümpiaadidel ja konkurssidel.Kuigi kõik vabariiklikud õpilaskonkursidpole veel lõppenud, on valdav enamus neistsiiski oma tipud selgitanud. Meie koolil onpõhjust olla eriliselt uhke nii paljude tarkadeja õpihimuliste laste üle, saades julgeltväita, et just Otepää gümnaasium juhibpeaaegu kogu Valga maakonna aineteedetabeleid.Olümpiaadidest osavõtt oli sel aastalrohkearvuline ning meeldiv tõdeda, ethakkajatest noortest, keda pole vaja lisatöödtegema sundida, meil puudu ei tule.Mõistagi ei pääse kõik pjedestaali kolmelekohale, kuid see, kes esindab oma kooliväljaspool, on juba iseenesest võitja. Erilineaupaiste kuulub aga järgmistele õpilastele(ja nende juhendajatele), kelle tulemusedValga maakonnas olid auväärsed.Ajalugu I koht Kristiine Aluvee 6.a,Maarit Stepanov 8.a, Margot Sepp 11.b. IIkoht Lauri Rauk 6.b, Diana Vähi 8.a, KaurKaiv 9.a. III koht Mattias Jõgi 6.a,HelenAluvee 8.a. Õpilasi juhendasid Heivi Truuja Kaja Raud.Bioloogia I koht Marit Gross 9.a, II kohtKaur Kaiv 9.b, III koht Jo Kroll 7.b, LeeneKünnap 8.b, II-IV koht Margot Sepp jaMairi Allikivi 11.b ja III-V koht AnttiJaaniste 9.a (õpetajad Marge Kaiv ja TerjeHuik).Füüsika I koht Sven Anton 9.b ja LilianLeetsi 11.b, III koht Margot Sepp 11.b(õpetajad Urve Volmer, Silva Hinnobert).Geograafia I koht Helen Aluvee 8.a,Maiko Kangro 10.b, II koht Jo Kroll 7.b,Georg Niit 8.a, Margot Sepp 11.b, IIIkoht Antti Jaaniste 9.a, Aile Sumberg 10.b(õpetaja Ülle Kümmel).Keemia I koht Katrin Helena Kuslap 8.a,Maiko Kangro 10.b, Margot Sepp 11.b. IIkoht Maiko Plinte 8.b, Antti Jaaniste 9.a,Lilian Leetsi 11.b, Tauri Kukk 12.b. III kohtGeorg Niit 8.a (juhendaja Tiiu Sander).Matemaatika I koht Triinu Sala 5.b,Rauno Umborg 6.a, Maiko Plinte 8.b. IIkoht Sten Teemant 5.b. II-III Lilian Leetsi11.b, III Sven Anton 9.b, III-IV Diana Vähi8.a (õpetajad Ene Ever, Kaidi Palmiste, AnuKikas).Muusikaõpetus I koht Eva-Maria Oja7.b, II koht Triinu Aasaroht 7.b ja LiinaLaiv 11.b, III koht Marta Jõgi 7.a (õpetajaEve Eljand).Vene keel III-IV koht Diana Vähi 8.a(õpetaja Tiia Rootsmaa).Õpioskuste olümpiaadil saavutas 6.bvõistkond (Maarja Maranik, Neidi Kompus,Lauri Rauk, Indrek Voolaid, Kevin Kõo) IIkoha.Emakeelepäeva viktoriinil võitsid Ikoha Jaagup Lehes, Marten Pulles, IndrekVoolaid, II koha Keiti Marie McGrath-Kirt, Maarja Maranik, Kärt Anton (kõik6.b klassist).Kodanikupäeva viktoriinil I koht 12.b(Tauri Kukk, Sven Kautlenbach, KasparTrumsi, Erki Parik), III koht 9.a ja 9.b võistkond(Miia Maarja Kuslap, Anne-MariaKrüünvald, Antti Jaaniste, Kaur Kaiv).„Nuputa” I koht Lauri Rauk 6.b, TriinuSala 5.b, Sten Teemant 5.b, Rauno Umborg6.a , kes esindasid kogu Valgamaad ka vabariigis,saavutades seal IV-VI koha.II koht Helen Parik, Jo Kroll, Elise Ader(kõik 7.b), kes samuti esindasid meiemaakonda vabariiklikus voorus. III kohtKristiine Aluvee 6.a, Merily Viks 5.a,Indrek Voolaid 6.a, Henriette Rehelem 6.b.(Õpilasi juhendasid Ene Ever, Anu Kikas,Kaidi Palmiste.)LuulekonkurssideI koht Katrina Ojavee5.b, Merike Ennok 11.b, II koht Kadi Reha12.b, Grete Kõiv 10.b. (Juhendasid MarikaPaavo, Tiia Lehismets, Kirsti Vuks.) MerikeEnnok esindas Valga maakonda ka Pärnuvoorus.Üleriigilistel olümpiaadidel esindasidValga maakonda lisaks eelpool mainituteleveel geograafias Maiko Kangro, kessaavutas vabariigis I koha, ning edukaltesinesid ka Jo Kroll ja Margot Sepp. Kolmemaakonna (Viljandi, Valga, Tartu) võistlusel„Nutikad matemaatikud” saavutasidII koha Sten Teemant, Triinu Sala, LauriRauk, Rauno Umborg, Diana Vähi, MaikoPlinte.Ajaloos olid tublid Margot Sepp (7.koht) ja Kaur Kaiv, keemias Margot Sepp(8. koht) ja Maiko Plinte, füüsikas LilianLeetsi. Muusikaõpetuses autasustati TriinuAasarohtu ja Eva-Maria Oja vabariiklikuhõbediplomiga.Soovime oma tublidele kasvandikeleõpihimu ja jaksu ka edaspidiseks!Otepää gümnaasiumMuusikakooli infoOtepää muusikakoolikevadkontsert toimub teisipäeval,20. mail kell 18.00Otepää kultuurikeskuses.Otepää muusikakoolilõpuaktus toimub laupäeval,17. mail kell 15.00Otepää kutuurikeskuses.Otepää muusikakoolivastuvõtukatsed toimuvad26. ja 27. mail kell 10.00-18.00muusikakoolis (Koolitare 7).Ette valmistada üks laul!Info tel. 7655 109 võimuusikakool@otepaa.ee.Sofia Rubina jaD`Orange kontsert24. aprillil toimus Otepää KultuurikeskusesSofia Rubina ja D’Orange kontsert. Esitatijazzi, funki, hip-hopi, fusionit ja souli. Lavaloli energiline ja vahva bänd, kes suhtles kapublikuga. Kontserdikava oli põnevalt ülesehitatud, kuna kasutati erinevaid stiile.Sofia Rubina koostöö noorte leedu muusikutegaansamblis D’Orange algas 2004.aastal. Bänd mängib põhiliselt omaloomingulistfunk-jazzi. Nad on olnud soojendusesinejateksIncognitole, Candy Dulferile, MarcusMillerile. Koos Sofia Rubinaga on esinetud niipaljudes jazzklubides kui ka festivalidel (KaunasJazz, Rigas Ritmi, Jazzkaar, Tudengijazz,Krakows Jazz Nights, Usadba Jazz ja MuhuJuuJääb). Sofia Rubinal ilmus 2007. aastaloma debüütalbum “My Sun”.Sofia Rubinal lauluoskus on muljetavaldav.Tema hääl on võimas ja varjundirohke. Kunamulle meeldib jazz ja ma kuulan ka teisistiile, mida kontserdil esitati, meeldis mulleD’Orange esitatud muusika väga. Nad jätsidendast professionaalse mulje, esitus oli originaalne.Eesti lauljate puhul ei näe tavaliseltsellist lavalist vabadust, nagu näitas SofiaRubina. Tema esinemine oli emotsionaalneja tantsuline. Bändiliikmed said kordamöödaimproviseerida ja publikuga oli neil hea kontakt.Saalis oli mõnus ja hea õhkkond.Oli hea vaadata, kuidas esinejad nautisidseda, mida nad tegid. Olen käinud paljudelkontsertidel, kuid selle ansambli energia japrofessionaalsus tegid teistele silmad ette.Oleks tore, kui selliseid kontserte toimuksOtepääl rohkem, kuid see on seotud suureriskiga. Ma ei usu, et artistid tahaksid esinedapeaaegu tühjale saalile.HELEN ALUVEE,Otepää muusikakooli 5. klassPrillidestSilmad on inimese elutegevuses väga tähtsadinstrumendid. Nagu paljude muude asjadega,on ka silmadega nii, et nende vajalikkusest hakkamearu saama alles siis, kui on märgata mingeid probleeme.Kuigi on teada paljusid silmi kahjustavaid tegureid,ei pöörata oma nägemisele siiski piisavalt tähelepanu.On teada,et lugemine ilma piisava valguseta kahjustabsilmi, et töö arvutiga ja televiisori vaatamine kahjustavadsilmi, et valede, juhuslikult valitud klaasidegaprillid kahjustavad silmi.Vaadake ringi ja mõtelge, kas mitte keegi teie lähedastestvõi teie ise ei tee kõike seda korraga. Kas oskateette kujutada, mida peavad teie silmad tegema,kuite töötate hämaras ruumis, juhuslikult haaratud prillideja arvutiga.Aga proovige seda teha õiges valguses ja õigeteprillidega ning te kogete, et õhtul pea ei valuta, te eiole väsinud ning aega jääb üle, sest kõik saab kiireminivalmis. Eelnevat lõiku lugedes peaksid odavletistostetud valmisprillidega arvutit kasutavad inimesedmõtlema, kui kaua nad seda teha tahavad.Kuidas siis oleks õige? Esimeste tundemärkide ilmnemiselnii kaugele kui ka lähedale vaatamise juuresoleks vaja sisse astuda korralikku prillpoodi, kus onkorralik aparatuur ja silmaarst või optometrist, kelleabiga saab määrata prilliklaaside õiged tugevusnäitajadning teised parameetrid ja spetsialistid valmistavadteie nägemisele vastavad prillid.Tähtis, et ühes kohas tehakse kõik see töö algusestkuni lõpuni. Siis on ka selge, kes tulemuse eestvastutab.Väikesed soovitusedPraegu on enamus prille, mida inimesed kasutavad- ühevaatelised, see tähendab, et korrigeeritakse kaskaugele või lähedale vaatamise tugevust. Kevadiselajal võiks sellistele prillidele kasuks tulla päikese käestumenevad ehk fotokroomsed prilliläätsed. Uue põlvkonnaTransitions prilliläätsed lähevad päikese käestumedaks sekunditega ja ruumi sisenemisel täiestivalgeks minutitega.Fotokroomsete prilliklaasidega prillide kandja saabasendamatu abimehe toas ja õues liikumiseks ningtöötamiseks. Transitons fotokroomsete läätsede värvivalikuson hall ja pruun toon. Hall on rahustavatoimega ning vähendab pinget. Pruun filtreerib agasinise tooni välja ning teeb nägemise kontrastsemaksja selgemaks.Fotokroomsete prillide kasutaja aga peab teadma,et autos klaasid ei tumene, sest autoklaasid onvalmistatud UV kiiri filtreeriva kattega. Seega peaksautosõiduks kasutama päikeseprille.Järjest sagedamini tekib vajadus mitmevaatelisteprillide järele. Inimestel on vajadus samade prillideganäha nii kaugele kui ka lähedale. Kui mõni aeg tagasioli selliseks bifokaalne ehk aknaga lääts, siis tänapäevaltehakse sellised läätsed sujuvalt üleminevaks janimetatakse progressiivseks.Seega on võimalus näha hästi nii kaugele kui kalähedale, toas valge läbipaistva ning õues tumenevaja täielikuUV kattega prilliga. Sellise prilliklaasiõige nimetus on PROGRESSIIVNE FOTOKROOMNEPRILLILÄÄTS.Rääkige julgelt oma vajadustest ning harjumustestprillipoe spetsialistile ning saate tunda, et tänapäevaneprillioptika on väga suurte võimalustega. Lisaks onka prilliraamid väga ilusad ning mõjuvad ehtena.PÄIKESEPRILLID on samuti olulised abimehed neile,kes tahavad kaua ja hästi näha. Kindlasti on kõikkogenud, et silmad hakkavad õues vett jooksma. Seeon silma kaitsereaktsioon ebamugavusele päikese jatuule vastu. Kui mingi asi peab end kaua ja tulutultkaitsma, väsib ta ära.Leian, et otstarbekas on hoopis silmi kaitsta sellistevahenditega, millest ka kasu on. Ei ole mõtet pannaette tumedate klaasidega prille, kui neil ei ole UV katet.Silm tunnetab ,et võib julgelt avatult vaadata, agakahjulikud UV kiired teevad oma hävitustööd.Soovitan kõikidel kas või proovida, kui hea läbipaistvuson korralikul päikeseprillil. See on olulinetegur, sest kriimustunud või lihtsalt halva kvaliteedigaprillidega vaadates silm ju väsib. Selleks, et vaadeoleks täielik, on seda võimalik parandada POLA-RISEERITUD klaasiga. Polariseeritud lääts filtreeribhorisontaalsed peegeldused. Seega on polariseeritudprilliklaasid asendamatud seal, kus neid peegeldusion palju: merel purjetades, kala püüdes, autogasõites.Heades prillipoodides on ka vastavad näidised, millegasaab erinevaid võimalusi proovida. Polariseeritudprille on võimalik teha ka optilisi.Moes on väga suured, huvitavate kaunistustega, tihtisuure kumerusega päikeseprillid. Optilistel läätsedelon kahjuks valmistamise piirid, neid ei ole võimalikvalmistada väga suure diameetri ja suure kumerusega.Prillipoe spetsialistid oskavad neid mõõtusid hästimäärata.Kasutades kontaktläätse on aga võimalik kandatavalisi päikeseprille. Kontaktläätse kandjal peavadolema tõeliselt korralikud päikeseprillid, sest igasugunehalb kõrvaltegur võib kontaktläätse alla põletikutekitada.Soovitan kõigil, kes soovivad kaua ja hästi näha,hoolitseda oma silmade eest kogu aeg. Uskuge – ilmahea nägemiseta on väga halb!Säästuoptika ja StockOptika juht JAAN PÕRK