Nr. 1 ' 94 - Eesti Sõudeliit

51Puitlabasid kasutanud eksperimenteerijad sattusid raskustesse, kuna puidu kasutamisvõimaluselerikujuliste aerulabade valmistamisel on piiratud ning kaalult raskeid labasid oli raske käsitseda. Seetõttuvõttis Praetzeli firma 1939. aastal patendi asümmeetrilisele aerulabale, mida peeti eriti efektiivseks, kuidmida ei saanud praktikas kasutada.Uued materjalid, nagu näiteks karbonkiud, võimaldavad nüüd valmistada erinevaid labakujusid, mison väga kerged. Nagu tehnilise arengu ajaloos tihti juhtub, ilmusid aasta enne olümpiamänge turuleüksteisest sõltumatult uute labakujudega aerud, mis olid välja töötatud vastavalt Bristoli ÜlikoolisInglismaal, Concept II-s Ameerikas ja FES Berlin firmas Saksamaal Saksa Sõudeliidu õhutusel. Seejärelhakaks selliste labadega aere turustama Concept II, kes on aeruturgu valitsenud aastaid, samal ajal kuiareng Inglismaal ja Saksamaal oli ikka veel "akadeemilisel" tasandil.Põhimõtteliselt baseerusid kõik 3 erinevat varianti ideel tõsta sõudmise mehaanilist efektiivsust aerulabakuju muutmise teel.Prominentsete treenerite arvamuste põhjal võib esialgselt märkida järgmist:uute aerulabadega oli kerge kohaneda. Selliste labadega aerud tõmbe lõpus vett eitõstnud vastupidi tavaliste labadega aerudele, mille puhul juhtus seda sageli;tulemused paranesid 2000 m ajas põhiliselt noorte paatkondadele, kelle sõudminepõhines jõul, kuid kelle tehniline külg oli nõrgem;kogenumad ja parema tehnikaga paatkonnad vajasid tavaliselt pikemat aegakohanemiseks, et saavutada ajas märgatavaid tulemusi. Seda võis täheldada näiteksnaissõudjatc puhul.Joonis. Aerude labad. 1 - Inglise laba, mida ei kasutatud Banyoleses (Barcelona OM), 2 - FES laba,mida kasutasid Saksa 4- ja 8+ (naised) paatkonnad, 3 - Concept II laba, kasutati palju.Meeskonnad, nagu näiteks Saksamaa kaheksapaat, kes olid ka tavaliste aerulabadega võimelised sõudmaefektiivselt tänu kürele haardele ja tugevale jõule, ei saavutanud uute labade puhul midagi märkimisväärset.Kasutades sama tehnikat, pidid need paatkonnad isegi mursetma tõmbe teise poole efektiivsuse pärast,kuna tõmbe esimeses osas oli tekkinud disproportsionaalne jõu suurenemine. Uute labade minimaalne"libisemine" sobib hästi sellise tõmbe puhul, kui rõhutatakse tõmbe esimest osa, nagu teeb seda näiteksThomas Lange.Kindlasti tekib tulevikus selles küsimuses treenerite ja teadlastevahel tõsiseid diskussioone. Eeltoodud analüüs annab vaid mõnedvihjed, millest igaüks võib teha omad järeldused.FISA materjaal-tehnilise komisjoni esimehe Klaus Filteri järgi\"~*X