Pilte teadmistest ja taipamistest kõrgsagedusliku maailma kohta

Platvorm, mille jaoks ma algupäraselt
joonistused tegin, võimaldas
(lausa küsis: Millest mõtled?) neile
kommentaaride lisamist. Nõnda
ma siis rõõmuga tegingi, olgugi et
kohati kukkus targutamine võimust
võtma, pilte enese varju jätma. Piirasin
kuskil poolepeal saatetekstide mahu
ühekahe lause peale. Tublimatel
hetkedel sain hoopis ilma hakkama,
sestap selle köite neid ka hõredamaks
jääb ja päevikuvorm veidi hajub.
Järgnev võib tunduda vabanduse,
pehmenduse või liigse diplomaatilise
silumisena, ent mainin ära, et igale
mõtteterale - olgu ta üles nopitud
või otse eetrist pähe voolanud -
olen valmis kaalumisele võtma ka
vastupidise seisukoha. Mulle tundub
et meil on õigus mängida kõikide
mõtetega, lasta neil särada kasvõi
viivuks kui tunne on õige ja pinget
pakub. Pigem voolata, kuid olla valmis
ka julgeks laupkokkupürkeks mõne
omailma muutva purakaga, kui see
kiirendi pildis leidub. Parimale osale
meist ei ole probleemiks ükski infokild.
Sealjuures on meil küllap alati ka
vastutus iga mõeldud mõtte eest, sest
nad kõik loovad. Kas vahetult meie
endi ellu või kusagile kaugemale, ent
loovad. Selle loomingu kogemine ongi
inimese töö. Pole vaja midagi muud
enda eksistentsi õigustamiseks, ainult
kogeda seda, mis parasjagu käimas.
Huvitav võiks olla ka fakt, et suur osa
piltidest on joonistatud pooleviie ja
seitsme vahelistel hommikutundidel.
Pean meid kõiki kalliks, Tänan Sind
Südamest iga Su elatud hetke eest
nagu ka iseennast.
Ott Jeeser
Vana-Vigalas
2022