EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS

KESKKOND 9
4. Rahvusvahelise koostöö kaudu tuleks kiiresti saavutada, et rahvusvaheline õigus ei lubaks Läänemerel liigelda ühekordse
kerega (single hull) ja talvistesse jääoludesse sobimatutel naftatankeritel.
5. Naftareostuse tõrjevalmiduse lisamisele suunatud abi ja koostöö peavad jätkuma ka pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
Ühiste jõupingutustega tuleb saavutada seda, et Soome lahel teostatavad naftatõrjeprojektid arvatakse Põhjamõõtme
keskkonnafondi projektide hulka.
6. Valmistatakse ette naftareostuse avastamise ja tõrje vahendite ühiskasutamine, kaardistatakse lisaressursside vajadus.
Hangitakse uusi vaatlusvahendeid naftareostuse õhust avastamise võimaluste parandamiseks.
7. Eesti ratifitseerib naftareostuste kompensatsioonifondi 1992.aasta lisaprotokolli ja hakkab kavandama oma rahvusliku
naftareostuse tõrjefondi rajamist. Fond rahastab naftatõrjeseadmete hankimist.
8. Eesti ja Soome valmistavad koostöös ette Soome lahe programmi, mis kujutab endast koostöö prioriteetdokumenti.
Euroopa Liidu liikmetena algatavad Soome ja Eesti Soome lahe sadamate keskkonnamõjude hindamise programmi koostöös
Venemaaga.
9. Kyoto kliimaprotokolliga seotud koostööprojektide toetamiseks varutakse Soomes rahaeraldisi ka pärast lähiregioonide
koostöö lõpetamist. Tegevust laiendatakse juhul, kui pilootprojektidest saadavad kogemused osutuvad heaks.
10. Soome ja Eesti ametiisikud tõhustavad tehnilisi ja vajalike lisalepingutega seotud jõupingutusi laevaliikluse juhtimise süsteemi
(VTMIS) tähtajaliseks juurutamiseks.
11. Eesti liikmeksolek Euroopa Liidus ei tohi nõrgendada Soome ja Eesti looduskaitsealade koostöö finantseerimist.
12. Eesti ja Soome edendavad looduskaitsealade koostööd Põhjamaade, Venemaa, Läti ja Leeduga.
Keskkonnapeatüki paigutamine esimeseks sisuliseks osaks ei ole juhuslik. Elava looduse seisund
planeedil nimega Maa on väga halb. Maa teatavasti on ümmargune, ja illusoorne enesepett ääremaa
fraasi taha pugedes sisaldab omapärast mõtet, nagu oleks keral ääred. Lokaalne mõtlemine ja tegutsemine
elusa looduse säilimiseks on tegelikult osa globaalsest tegutsemisest.
Keskkonnaprobleemide lahendamisega viivitamine ja robustsetele majandusjõududele allaandmine
on kogu maailmas, sealhulgas meie kandis olnud äärmiselt lühinägelik käitumine. Koos turumajanduse
ja globaalse küla suurkombinatsioonide levimisega on piltlikult öeldes kõik lävepakud ja õuemurud
täis külvatud potentsiaalseid keskkonnaalaseid lõhkelaenguid. Kui majandusliku või poliitilise
ühepäevakasu tagaajamisele piiri ei panda, siis lõpeb kõik peagi võimatusega üldse
elamisväärset elu elada. Olgu siis vegeteerimas miljonärid või eluheidikud, pururikkad eeskujuriigid
või vaesed arenguriigid. Kohati jääb mulje, et maailma rikastel ning vägevatel on masendavalt illusoorne
ettekujutus, nagu oleks väga suure raha eest võimalik elukeskkonda osta vähemalt iseendale
ka siis, kui kellelegi muule seda enam ei jätku. Nagu ei oldaks veel aru saadud, et pudelivett saab
küll lähemast supermarketist osta, elavat loodust aga isegi mitte suurlinnade parimatest butiikidest
mistahes raha eest.
Unustamine, et mitte majanduskasv pole inimese elu alus, vaid hoopis õhk ja vesi, näib vahel olevat
totaalne. Ometi on õnneks ka mõistuse märke näha. Kogu küsimus on selles, kes võidab selle
võidujooksu, kas aru või arutus.
Ülalnimetatud kaheteistkümnele soovitusele võiks muidugi lisada veel vähemalt teist samapalju ja
soovituste toonigi võiks resoluutseks muuta. Nagu teada ja mitme soovituse tekstist näha, on sel alal
vajalik laiem koostöö. P. 1. on lühike, kui sisult väga mahukas. See viitab Euroopa Liidu tähtsamatele
tegevussuundadele. Siin on arukad otsused tehtud, jääb üle vaid nende järgi käia.
Mitmed soovitused viitavad vajadusele sisu huvides korraldada kahepoolne ühistegevus ümber,
vastavalt EL-i uutele võimalustele.
Soovitused 3, 4. 8 10, 12 viitavad aga vajadusele algatada suuri projekte, mille eesmärgiks on välti-