You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
LAINIM LONG TOK PISIN: LESSON PLAN<br />
2011GLOBAL<br />
ACTION WEEK<br />
‘BIGPELA STORI”<br />
PLEN BILONG “BIGPELA STORI”<br />
“Em i Rait, olsem na mekim rait! Kisim Save<br />
bilong Meri na ol Pikinini Meri!”<br />
OBJECTIVES (as tru)<br />
1. Long toktok long trupela tok olsem planti million pikinini na bigpela<br />
manmeri, planti namel long dispel em meri na gels ol i no gat sans long go<br />
long skul<br />
Long toksave na Strongim ol sumatin long lukim world long wei bilong<br />
manmeri wantaim na i no long wanpela we tasol<br />
2. Long toktok long ol promis ol world leaders i mekim, na painim aut ol<br />
promis ol i no mekim kamap long en
Long soim hao ol sumatin bai salim toktok wantaim planti ol Pipol husat i<br />
go pas long mekim plant wok long skulim ol manmeri na pikinini<br />
Bihain long dispela lainim tok aut blong as tru blong dispela lainim, ol sumatin bai<br />
save gut long tripela samting<br />
Save gut long halevim ol meri pikinini bai kisim, taim ol i kisim save<br />
Hamamas long arapela we long laip bilong sampela pikinini husat i stap<br />
long narapela sait bilong dispel graun<br />
Save gut long ol wanem samtin i mekim ol pikinini meri i ken stap insait<br />
long skul, na tu i gat ol sampela samting i stopim ol long go long skul<br />
SECTION A: INTRODUCTION (5 minutes)<br />
Tisa bai tokaut klia olsem long ol pikinini in sait long arapela kantri ol i bung<br />
wantaim ol meri i gat namba insait long world long dispel “Bigpela Stori” long<br />
makim maus bilong olgeta meri na meri pikinini husat i no kisim lainim or ol i no<br />
bin go long skul<br />
Tisa bai askim ol class sapos ol i save long hamas Pipol i stap autsait long skul na<br />
namel long ol dispela namba, hamas em meri na pikinini meri<br />
Tisa ken tokaut long ol trupela toktok<br />
Olsem 72millien pikinini insait long world ol i no stap insait long skul<br />
Namel long dispel 72 millien, olsem 54% klostu 39millien em ol pikinini<br />
meri tasol, na<br />
2/3 em namba bilong ol meri ol i no bin lainim wanpela samting long kisim<br />
save long laip bilong ol<br />
Ol pikinini meri we ol i no bin kisim save na ol i no lainim wanpela samtin bai<br />
kamap olsem<br />
ol bai marit hariap tru na tu, taim ol yangpela yet<br />
Taim dispela liklik meri marit hariap, em bai karim pikinini we skin bilong<br />
ol i lus na ol bai kisim sik<br />
Dispela kain family bai stap hangere na no gat moni or gutpela samtin long<br />
sindaun b’long ol.<br />
Tisa bai askim ol sumatin sapos ol i save long wanpela meri o gel husat em mekim<br />
sampela gutpela samtin, olsem gutpela wok, o em i gat save long mekim sindaun<br />
bilong em kamap gutpela stret. Dispela meri em bin go long skul o nogat?
luksave bilong manmeri Na kisim save<br />
Tisa mas askim sumatin long luksave long sampela pasin i bin apim difference<br />
namel long ol boys Na gels we dispela save ol i kisim em i orait or nogat?<br />
Tisa bai askim ol sumatin long wanem kisim save em i wanpela na big pela we long<br />
halevim ol meri insait long kantri Papua New Guinea<br />
Dispela section em i bilong ol sumatin ol i kisim save pinis na ol bai toktok long<br />
Convention ol i kolim Rights bilong ol Pikinini Convention) Liklik hap tok<br />
Olgeta olsem 100 na moa kantri ol i bin putim mak bilong wanbel long<br />
dispela Convention long 1989, na em i fes international convention we lo i<br />
pasim Olgeta kantri husat ol i bin putim mak long en na tu i gat Olgeta rait<br />
bilong manmeri na pikinini insait long dispela convention<br />
Dispela Convention em i tok klia long ol basic rait bilong Olgeta pikinini<br />
long Olgeta hap graun. Em convention bilong Olgeta pikinini husat i gat<br />
moni or nogat, o wanem lotu yu bilip long en, wanem toktok, o tumbuna,<br />
save or nogat save, na planti moa. Dispela convention em i tok klia long rait<br />
bilong laip, na tu em i tok klia long ol pikinini save na kamap bigpela<br />
manmeri wantaim, em i tok klia long lukautim ol pikinini long ol samtin i<br />
ken bagarapim ol olsem abuse na usim ol pikinini long hat wok or sex wok,<br />
na em i mekim bigpela toktok long ol pikinini mas bung wantaim ol family,<br />
long behainim tumbuma pasin na ol arapela gutpela laip we pikinini mas<br />
hamamas. Igat 4pela het tok long dispela convention em; a). No ken<br />
nogutim o stopim pikinini long kamap kain man meri em yet i laikim, b).<br />
Olgeta samtin ol bigpela manmeri or papa mama mekim, i mas gat laikim<br />
bilong pikinini i stap insait long en, kain olsem toktok yumi mekim, na tu<br />
decision yumi mekim o insait long plen bilong famili laikim bilong pikinini i<br />
mas as bilong Olgeta tingting. c). Rait bilong laip, na tu papa mama mas<br />
lukautim pikinini long em mas stap longpela taim laip na nogat sick, na bel<br />
hevi o pait, tasol papa mama or gavman mas mekim Olgeta samtin long<br />
lukautim pikinini long laip bilong em, d). Ol bigpela manmeri mas harim gut<br />
toktok bilong ol pikinini long mekim sindaun bilong famili, community na<br />
kantri em ken wok gut<br />
Dispela convention em i bin kisim wan bel long 194 kantri insait long world<br />
Ol kantri ol wanbel long mekim wok bilong lukautim pikinini taim ol i<br />
putim mak bilong ol, em i min olsem gavman bilong yumi mekim bigpela<br />
commitment long lukluk bilong ol bigpela kantri insait long world long ol i
ken lukautim pikinini bilong yumi gut na tu ol bai luksave long ol raits<br />
bilong ol pikinini<br />
Tisa bai toktok long sampela save em i gat long hap long we long town, na<br />
tumbuna stori na wanem kain laip ol pikinini save stap long kantri we i no develop<br />
tumas<br />
Tisa askim ol sumatin long wanem tingting ol i gat long tok pablik long radio na<br />
TV long mekim promotion long equal opportunity namel long ol boys na ol gels<br />
insait long education<br />
Tisa bai askim sumatin long makim sampela wok ol i save long en na tu askim ol<br />
long wanem wok tupela man na meri bai wokim<br />
Tisa askim ol wanem wok ol mekim long haus? Igat ol wok we ol man o ol meri<br />
ken wokim?<br />
Tisa mas askim sumatin sapos ol papa mama bilong ol bai tokim ol olsem “yu bai<br />
no i nap go long skul”, ol bai tok wanem?<br />
Tisa askim ol sumatin long skul em i bigpela samtin, na tokaut long as tingting<br />
bilong sampela pikinini olsem ol pikinini meri ol i no save go long skul<br />
sampela bekim bai olsem<br />
sampela pikinini ol i stap long ples igat hevi olsem pait na bagarap)<br />
long sampela kalsa, ol i no givim sans long gels sapos moni i no inap long baim skul<br />
Planti ol gels ol system bai pushim go aut long skul olsem ‘drop-out’, na taim ol i stap<br />
autsait long skul ol marit taim ol yangpela yet na bai ol i mekim planti wok long haus<br />
Sampela skul mangi stap long we long skul na dispela tasol mekim ol papa mama wari long<br />
pikinini bai kisim bagarap olsem na ol i stap long ples, nogut ol bai kisim hevi long ol nogut<br />
man<br />
Sampela pikinini ol i fosim ol long wok moni bikos ol i kam long poor family<br />
Ol i nogat moni long baim buks na uniform<br />
Ol i no gat moni long baim skul<br />
I nogat plant skul long kisim ol pikinini<br />
no gat plant Tisa tu<br />
wanem samtin you bai mekim
Tisa bai askim ol sumatin long wanem tingting bilong ol long mekim we isi long ol<br />
pikinini meri ken kisim save sampela bekim bai i olsem<br />
apim gavman sapot bilong ol pikinini meri long kisim save<br />
Lukautim privacy bilong ol pikinini meri long mekim gut toilet bilong ol<br />
Rausim tingting i pas long olgeta samtin we ol meri pikinini i pilim olsem ol i pipia tumas<br />
Rausim ol skul fee na wanem arapela cost bilong skul, na<br />
Mekim ol boys na ol man i tokaut long education bilong ol meri na ol pikinini<br />
Tisa bai askim class ol sampela askim olsem<br />
Hamas pikinini insait long dispel graun i stap insait long skul)?<br />
Wanem lain ol i kisim taim, taim ol laik go skul?<br />
Husat wanpela meri em i kisim gutpela save pinis long lukluk bilong yu?<br />
Igat sampela tingting long wanem kisim save em i bik pela samting?<br />
Wanem samting yumi bai mekim long oraitim kisim save?<br />
SECTION D. ACTIVITY (30 Minutes)<br />
Tisa bai askim ol sumatin long sampela toktok long wanem kisim save bilong ol pikinini meri em<br />
i bik pela samting? Mekim wanpela mak long soim long wanem we kisim save bilong ol meri bai<br />
halevim yumi olgeta?<br />
Tisa mas lukluk long flyer i stap long kisim sampela moa infomesin) Resis long piksa bai kamap<br />
long laik b’long wan wan sumatin o yu ken mekim olsem wan pat b’long lainim ol sumatin we ol<br />
sumatin ken holim ol piksa bilong ol<br />
sampela example em olsem<br />
Meri husat em i kisim save bai kamap health, em bai gat moa moni na ol pikinini b’long en<br />
bai go long skul<br />
Meri kisim bai lukautim gut ol pikinini b’long en<br />
Meri kisim save bai no inap marit hariap na tu em bai no ken kisim sik AIDS hariap na<br />
namba blong sik AIDS bai go daun<br />
Tisa askim ol sumatin ol bai pilim wanem sapos ol meri pikinini i no go long skul<br />
Olsem 2-3 pela sumatin ken tok aut long wanem samtin bai kamap sapos yumi no go long<br />
skul
Tisa bai givim sampela tok piksa long gutpela sait blong kisim save na long sait blong ol gels)<br />
Sampela tok piksa em olsem<br />
Ol manmeri husat em kisim save. Ol i gat gutpela sindaun na ol i go pas long mekim<br />
gutpela decision long laip bilong ol na tu ol i kisim save long health toktok and stap gutpela<br />
laip<br />
Taim yu kisim save, bai yu no inap hangere. Ol meri husat i kisim save bai kamapim<br />
gutpela pikinini<br />
Kisim save bai sevim laip. Sapos pikinini em kamap long mama i no gat save, dispela<br />
pikinini bai stap laip long 5pela chrismas tasol<br />
Kisim save em halevim yumi long hangere, na kisim gutpela wok, mekim gutpela sindaun<br />
Tisa askim ol sumatin sapos ol i ting wanem; em i gutpela long ol meri na meri<br />
pikinini kisim sans long go long skul