saxelmwifoebrioba da usafrTxoeba - American Academy of Arts and ...
saxelmwifoebrioba da usafrTxoeba - American Academy of Arts and ...
saxelmwifoebrioba da usafrTxoeba - American Academy of Arts and ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>saxelmwifoebrioba</strong> <strong>da</strong> <strong>usafrTxoeba</strong><br />
Tbilisi<br />
2006
<strong>American</strong> <strong>Academy</strong> Studies in Global Security<br />
Carl Kaysen, John Steinbruner, <strong>and</strong> Martin B. Malin, editors<br />
Robert Legvold, ed. Thinking Strategically: The Major Powers, Kazakhstan, <strong>and</strong> the<br />
Central Asian Nexus<br />
Robert Legvold <strong>and</strong> Celeste A. Wall<strong>and</strong>er, eds., Swords <strong>and</strong> Sustenance: The<br />
Economics <strong>of</strong> Security in Belarus <strong>and</strong> Ukraine<br />
Steven E. Miller <strong>and</strong> Dmitri V. Trenin, eds., The Russian Military: Power <strong>and</strong> Policy<br />
Bruno Coppieters <strong>and</strong> Robert Legvold, eds., Statehood <strong>and</strong> Security: Georgia after the<br />
Rose Revolution<br />
Èññëåäîâàíèÿ Àìåðèêàíñêîé àêàäåìèè ïî ïðîáëåìàì ãëîáàëüíîé áåçîïàñíîñòè<br />
Ðåäàêòîðû Êàðë Êåéçåí, Äæîí Ñòåéíáðþíåð è Ìàðòèí Á. Ìåéëèí<br />
Ñòðàòåãè÷åñêèå ïåðñïåêòèâû: âåäóùèå äåðæàâû, Êàçàõñòàí è öåíòðàëüíîàçèàòñêèé óçåë<br />
Ïîä ðåäàêöèåé Ðîáåðòà Ëåãâîëäà<br />
Ìå÷è è îðàëà: ýêîíîìèêà íàöèîíàëüíîé áåçîïàñíîñòè Áåëàðóñè è Óêðàèíû<br />
Ïîä ðåäàêöèåé Ðîáåðòà Ëåãâîëäà è Ñåëåñòû À. Óîëëàíäåð<br />
Ãîñóäàðñòâåííîñòü è áåçîïàñíîñòü: Ãðóçèÿ ïîñëå “ðåâîëþöèè ðîç”<br />
Ïîä ðåäàêöèåé Áðóíî Êîïïèòåðñà è Ðîáåðòà Ëåãâîëäà<br />
globaluri usafrTxoebis problemebis amerikuli akademiis<br />
gamokvlevebis wignebis seria gamoica humanitaruli <strong>da</strong> zusti<br />
mecnierebebis amerikuli akademiis mier <strong>da</strong> gamouSva masaCusetsis<br />
teqnologiurma institutma. wignis rusuli Targmani SegiZliaT naxoT<br />
humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis amerikuli akademiis veb<br />
gverdze: http://www.amacad.org/publications/books.aspx . wignis qarTuli<br />
Targmani gamoica mSvidobis, demokratiisa <strong>da</strong> ganviTarebis kavkasiuri<br />
institutis mier.<br />
humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis amerikuli akademiis misamarTi:<br />
136 Irving Street<br />
Cambridge, MA 02138-1996<br />
tel.: (617) 576-5000<br />
faqsi: (617) 576 5050<br />
eleqtronuli fosta: ciss@amacad.org<br />
veb gverdi: www.amacad.org
<strong>saxelmwifoebrioba</strong> <strong>da</strong> <strong>usafrTxoeba</strong>:<br />
saqarTvelo “vardebis revoluciis” Semdeg<br />
bruno kopitersis <strong>da</strong> robert legvoldis re<strong>da</strong>qciiT<br />
humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis amerikuli akademia<br />
kembriji, masaCusetsi<br />
mSvidobis, demokratiisa <strong>da</strong> ganviTarebis kavkasiuri instituti<br />
Tbilisi, saqarTvelo
Tav<strong>da</strong>pirvelad gamoica MIT Press-is mier Semdegi saTauriT: “Statehood<br />
<strong>and</strong> Security: Georgia after the Rose Revolution” (“<strong>saxelmwifoebrioba</strong> <strong>da</strong><br />
uSiSroeba: saqarTvelo vardebis revoluciis Semdeg”).<br />
© humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis amerikuli akademia, 2005<br />
kembriji, masaCusetsis Stati<br />
© humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis amerikuli akademia, 2006<br />
kembriji, masaCusetsis Stati<br />
yvela ufleba <strong>da</strong>culia. ra formiTac un<strong>da</strong> iyos eleqtronuli Tu<br />
meqanikuri saSualebebis <strong>da</strong>xmarebiT, fotoaslebis <strong>da</strong>mzadebiT,<br />
CaweriTa Tu informaciis moZiebisa <strong>da</strong> Senaxvis CaTvliT _<br />
gamomcemlis werilobiTi Tanxmobis gareSe. mocemuli wignis romelime<br />
nawilis gamoyeneba ar SeiZleba.<br />
am wignSi gamoTqmuli azrebi ekuTvniT statiebis avtorebs <strong>da</strong><br />
aucileblad ar asaxaven humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis<br />
amerikuli akademiis Tanamdebobis pirebisa <strong>da</strong> mecnier muSakebis<br />
poziciebs.<br />
ISBN 99928-37-05-5
sarCevi<br />
winasityvaoba ...................................................................................................... vi<br />
Sesavali<br />
problemis <strong>da</strong>sma<br />
robert legvoldi ................................................................................................... 1<br />
Tavi 1<br />
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
gia nodia ................................................................................................................... 53<br />
Tavi 2<br />
1989-1993 wlebi. siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
qrist<strong>of</strong> ciurxeri ............................................................................................... 110<br />
Tavi 3<br />
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili ............................................................................................... 155<br />
Tavi 4<br />
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
jaba dev<strong>da</strong>riani .................................................................................................... 203<br />
Tavi 5<br />
gayinuli gaurkvevloba:<br />
ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
oqsana antonenko ................................................................................................. 270<br />
Tavi 6<br />
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia ............................................................................... 356<br />
Tavi 7<br />
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
Tomas de vaali ...................................................................................................... 403<br />
<strong>da</strong>skvna<br />
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia”<br />
bruno kopitersi .................................................................................................. 445<br />
avtorTa Sesaxeb .............................................................................................. 509<br />
saZiebeli ............................................................................................................. 514
vi<br />
winasityvaoba<br />
am monografiaSi gaanalizebulia usafrTxoebis problema,<br />
romlis winaSec dgas saqarTvelo <strong>da</strong> kavkasiis regioni. agreTve<br />
aRwerilia saqarTvelos susti saxelmwifo, romelic moucavs<br />
Si<strong>da</strong> konfliqtebs, xolo regionebSi aRzevebul Zaladobas<br />
veRar akavebs qveynis sazRvrebi. avtorTa azriT, saqarTvelos<br />
Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> gare problemebi qmnis iseT dilemas usafrTxoebis<br />
TvalsazrisiT, romelic gamoiares yvelaze ufro saxifaTo<br />
mdgomareobaSi my<strong>of</strong>ma qveynebma. wignSi mocemulia msjeloba<br />
imis Sesaxeb, Tu ra SeuZliaT gaakeTon, an ra un<strong>da</strong> gaakeTon<br />
saqarTvelom, ruseTma, garemomcvelma regionebma <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis<br />
qveynebma imisaTvis, rom <strong>da</strong>culi iyos saqarTvelos<br />
axalaRmocenebuli demokratia <strong>da</strong> gaZlierdes saerTaSoriso<br />
<strong>usafrTxoeba</strong>.<br />
wigni warmoadgens y<strong>of</strong>il sabWoTa kavSirSi usafrTxoebis<br />
problemebze gamoqveynebuli oTxtomeulis bolo tomis<br />
Targmans. TiToeuli am tomTagani exeba am problemis gamovlenas<br />
romelime erT regionSi. am seriis pirveli tomi eZRvnebo<strong>da</strong><br />
centralur azias: “strategiuli azrovneba: mTavari<br />
Zalebi, yazaxeTi <strong>da</strong> centraluri aziis kavSirebi” (“Thinking<br />
Strategically: The Major Powers, Kazakhstan, <strong>and</strong> the Central Asian Nexus”)<br />
gamoqveyn<strong>da</strong> 2003 wels. 2004 wels mas mohyva Semdegi ori tomi,<br />
romelTagan erTi eZRvnebo<strong>da</strong> im ekonomikur faqtorebs,<br />
romlebic gansazRvravs erovnuli usafrTxoebis dRis wesrigs:<br />
“xmali <strong>da</strong> sakvebi: usafrTxoebis ekonomika belorusiasa <strong>da</strong><br />
ukrainaSi” (“Swords <strong>and</strong> Sustenance: The Economics <strong>of</strong> Security in Belarus<br />
<strong>and</strong> Ukraine”), xolo meore ruseTis samxedroebs: “ruseTis<br />
SeiaraRebuli Zalebi: Zala <strong>da</strong> politika” (“The Russian Military:<br />
Power <strong>and</strong> Policy”). seriis TiToeuli tomi gamoica inglisur enaze<br />
masaCusetsis teqnologiuri institutis gamomcemlobis mier<br />
<strong>da</strong> oTxive tomi iTargmna rusul enaze. am gamocemebis eleqtronuli<br />
versiebi gamoqveynebulia akademiis vebsaitze Semdeg<br />
misamarTze: http://www.amacad.org/projects/postsoviet.aspx.
winasityvaoba<br />
es seria gamoica amerikis mecnierebisa <strong>da</strong> xelovnebis<br />
akademiasTan arsebuli saerTaSoriso usafrTxoebis problemebis<br />
Seswavlis komitetis egidiT. am monografiis <strong>da</strong> misi<br />
sami winamorbedis gamocema ver moxerxdebo<strong>da</strong> proeqtis mTavari<br />
sponsoris, niu iorkis karnegis korporaciis mxar<strong>da</strong>Weris<br />
gareSe. saerTaSoriso mSvidobisa <strong>da</strong> usafrTxoebis sferoSi<br />
programis xelmZRvaneli diana arseniani warmoadgen<strong>da</strong><br />
proeqtis gansakuTrebiT yuradRebian, gulisxmier <strong>da</strong> kvalificiur<br />
mrCevels. proeqtze muSaoba mimdinareob<strong>da</strong> amerikis<br />
mecnierebisa <strong>da</strong> xelovnebis akademiis saerTaSoriso usafrTxoebis<br />
sakiTxebis Seswavlis komitetSi. es, ra Tqma un<strong>da</strong>, Zalze<br />
mniSvnelovani garemoeba iyo, magram gacilebiT ufro mniSvnelovani<br />
iyo is didi <strong>da</strong>xmareba, romelic gagviwies komitetis<br />
TanamSromlebma. programis direqtori martin malini iseTive<br />
gulisxmierebiT <strong>da</strong> keTilganwyobiT xelmZRvanelob<strong>da</strong> am tomis<br />
gamocemas, rogorc proeqtis sxva <strong>da</strong>narCen tomebs. martinis<br />
ori kolega, lei nolani <strong>da</strong> Semdeg, misi Semcvleli helen kuri<br />
koordinacias uwevdnen Cvens saqmianobas <strong>da</strong> iazrebdnen<br />
samuSaos yovel wvrilmans. agreTve, gvin<strong>da</strong> madliereba<br />
gamovxatoT akademiis aRmasrulebeli <strong>of</strong>icris lesli berlovicis<br />
mimarT proeqtisadmi didi interesisa <strong>da</strong> mxar<strong>da</strong>-<br />
WerisaTvis. proeqtis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>sasrulamde mxarSi<br />
gvedgnen komitetis TanaTavmjdomareebi karl keiseni <strong>da</strong> jon<br />
steinbruneri, romelTa erudiciam <strong>da</strong> Tanadgomam maT saxelebTan<br />
erTad bevri ram Semata proeqts.<br />
am wignis Targmna SesaZlebeli gax<strong>da</strong> kolumbiis universitetis<br />
harimanis institutis, briuselis Tavisufali universitetisa <strong>da</strong><br />
evraziis fondis grantis saSualebiT. Cven gansakuTrebiT<br />
madlierni varT evraziis fondis TanamSromlebis, juli giorgaZisa<br />
<strong>da</strong> ana jobavas mimarT maT mier gaweuli <strong>da</strong>xmarebisaTvis.<br />
agreTve gvin<strong>da</strong> gamovxatoT madliereba nino <strong>da</strong><strong>da</strong>lauris, nana<br />
janaSias, lali gabunias, lela nanuaSvilis, efemia lorias <strong>da</strong><br />
naTia nemsaZis mimarT, romelTac Targmnes <strong>da</strong>savlel avtorTa<br />
monografiebis Tavebi, agreTve aleqs<strong>and</strong>re kuxianiZis mimarT,<br />
romelmac izruna qarTuli tomis gamocemaze.<br />
vii
winasityvaoba<br />
uaRresad madlierni varT Cveni avtorebis mimarT, romelTa<br />
mier gaweuli samuSaoc Seadgens am wignis safuZvels. maT ara<br />
mxolod gagviziares TavianTi codna <strong>da</strong> unari, aramed didi<br />
moTminebiT it<strong>and</strong>nen Cveni mxri<strong>da</strong>n wayenebul <strong>da</strong>usrulebel<br />
moTxovnebs. 2004 wlis TebervalSi avtorTan Sexvedras brugsSi<br />
maspinZlob<strong>da</strong> UNU-CRIS - gaerTianebuli erebis universitetis<br />
Se<strong>da</strong>rebiTi regionuli integraciis Seswavlis programa <strong>da</strong> Cven<br />
madlierni varT misi direqtorebis, luk van langenhovis <strong>da</strong><br />
paskal vantores mimarT, romelTac SemogvTavazes aseTi<br />
sasiamovno garemo. bren<strong>da</strong> Saferma <strong>da</strong> oqsana antonenkom<br />
moamzades komentarebi am Sexvedraze warmodgenili Tavebis<br />
Sesaxeb, Semdeg ki proeqtis monawileni gaxdnen <strong>da</strong> TiToeul<br />
Cvengans di<strong>da</strong>d exmarebo<strong>da</strong> maTi intuicia <strong>da</strong> maxvili azrovneba.<br />
viaCeslav Cirikbam, jorj hiuitma <strong>da</strong> megali rodrigas garsiam<br />
waikiTxes <strong>da</strong> SeniSvnebi moamzades ramdenime Tavis Sesaxeb <strong>da</strong><br />
Cven madlierni varT maT mier gaweuli <strong>da</strong>xmarebisTvis.<br />
xelnaweri gansakuTrebuli gulmodginebiT waikiTxa orma<br />
anonimurma recenzentma <strong>da</strong> Cven yvelas, proeqtis TiToeul<br />
monawiles di<strong>da</strong>d <strong>da</strong>gvexmara maTi Tanmimdevruli <strong>da</strong> gonivruli<br />
rCevebi. agreTve gvin<strong>da</strong>, madloba vuTxraT ala raCkovas,<br />
romelmac didi rudunebiT Seamowma wignis sqolioebis siswore.<br />
<strong>da</strong> bolos, gvin<strong>da</strong> gamovxatoT gansakuTrebuli madliereba jon<br />
grenanis mimarT, romelmac udidesi ostatobiT Seasrula<br />
wignis re<strong>da</strong>qtirebis samuSao. misi Sesworebebi agreTve<br />
gansakuTrebiT sasargeblo iyo rusuli <strong>da</strong> qarTuli TargmanebisaTvis.<br />
viii<br />
bruno kopitersi<br />
robert legvoldi<br />
2006 wlis ianvari
uka 1. saqarTvelos administraciuli ruka<br />
Map courtesy <strong>of</strong> the International Crisis Group (www.crisisgroup.org).<br />
ix
uka 2 . saqarTveloSi gaeros samxedro <strong>da</strong>mkvirvebelTa misiis ruka<br />
x<br />
Map courtesy <strong>of</strong> the United Nations.<br />
UNOMIG, no. 3837 Rev. 43E, January 2005, The United Nations Cartographic Section,<br />
http://www.un.org/Depts/Cartographic/english/htmain.htm.
problemis <strong>da</strong>sma<br />
robert legvoldi<br />
Sesavali<br />
cnobilia, rom ruseTs problemuri mezoblebi hyavs.<br />
arsebobs imisi saSiSroeba, rom misi mosazRvre susti <strong>da</strong><br />
arastabiluri saxelmwifoebi ruseTis teritoriaze an sakuTar<br />
problemebs ga<strong>da</strong>itanen, an avRaneTSi, iranSi, eraysa <strong>da</strong> axlo<br />
aRmosavleTSi aRmocenebul safrTxes. sxva postsabWouri<br />
qveynebic aranakleb SemaSfoTebel garemocvaSi cxovroben,<br />
romlis did nawilzec ruseTi mdebareobs. postsabWoTa<br />
saxelmwifoebi<strong>da</strong>n arc erTs ara aqvs usafrTxo garemo.<br />
gamonakliss amJamad ukve evrokavSiris <strong>da</strong>cvis qveS my<strong>of</strong>i<br />
baltiispireTis sami respublika warmoadgens. magram safrTxe<br />
ara mxolod qveynis sazRvrebze, aramed xSirad TviT am<br />
qveynebis SigniTac aRmocendeba xolme. es qveynebi arastabiluria,<br />
maTi ekonomika vardnas ganicdis, maT aqvT sxva<br />
seriozuli problemebic, romlebic sabWoTa kavSiris nangrevebze<br />
maTi saxelmwifoebriobis aRdgenas ukavSirdeba; bevr am<br />
qveyanaSi feTqebadi Si<strong>da</strong> konfliqtebi Rvivis, xolo oTx<br />
qveyanaSi meamboxe regionebi Tavs am saxelmwifoebis nawilad<br />
ar cnoben.<br />
zemoxsenebuli mxolod ramdenime postsabWour qveyanas<br />
rom exebodes, es ase Zlier ar SeaSfoTeb<strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lio sazogadoebriobas.<br />
magram y<strong>of</strong>ili sabWoTa kavSiris sxva<strong>da</strong>sxva nawilSi<br />
_ Sua aziaSi, kavkasiasa <strong>da</strong> “axal Si<strong>da</strong> miwebze” (belorusi,<br />
moldova <strong>da</strong> ukraina) _ ganlagebuli am qveynebi<strong>da</strong>n arc erTi<br />
ar aris <strong>da</strong>zRveuli Si<strong>da</strong> gar<strong>da</strong>qmnebiT gamowveuli safrTxis,<br />
SesaZlo samoqalaqo konfliqtebisa <strong>da</strong> regionaluri Zala-<br />
1
obert legvoldi<br />
dobisagan. 1 amas gar<strong>da</strong>, erT-erTi qveregioni an yvela maTgani<br />
(ufro sworad, mTeli postsabWouri sivrce, rogorc aseTi)<br />
saerTaSoriso sistemis periferiaze rom iyos ganlagebuli, sxva<br />
qveynebi, maT Soris zesaxelmwifoebic, Tavs uflebas miscemdnen,<br />
yuradReba ar mieqciaT am problemebis ga<strong>da</strong>Wris warumatebeli<br />
mcdelobebisaTvis. magram postsabWoTa sivrce<br />
warmoadgens Tanamedrove saerTaSoriso sistemis ori yvelaze<br />
mniSvnelovani strategiuli regionis _ aRmosavleT aziisa <strong>da</strong><br />
evropis Si<strong>da</strong> nawils <strong>da</strong> musulmanuri samxreTi<strong>da</strong>n wamosuli<br />
saSiSroebis wyaros. <strong>da</strong> bolos, postsabWoTa sivrceSi ganlagebuli<br />
yvela es qveregioni, ase Tu ise, eqceva ms<strong>of</strong>lioSi<br />
arsebuli udidesi arastabilurobis ama Tu im zonebis gavlenis<br />
sferoSi.<br />
amrigad, saerTaSoriso Tanamegobrobis udidesi nawilisa <strong>da</strong><br />
misi wamyvani saxelmwifoebisaTvis problemas warmoadgens (es<br />
yovelTvis ase iyo) ara ruseTi, rogorc aseTi, aramed ruseTi<br />
Tavisi geografiuli konteqstis gaTvaliswinebiT. magram<br />
mTlianad arc amiT aixsneba qveynis am nawilSi arsebuli<br />
situacia. yoveli qveregioni SeiZleba areulobis wyaro gaxdes<br />
<strong>da</strong> safrTxe Seuqmnas momijnave regionebs an maT stabilurobas.<br />
yvela regionSi SeimCneva liberalizmis winaaRmdeg mimarTuli<br />
faruli Si<strong>da</strong> politikuri tendenciebi, romlebic <strong>da</strong>savleTs<br />
imeds ukargavs, rom postsabWouri qveynebi Semdgomi demokratiuli<br />
talRis adgili gaxdeba. yvela es qveregioni iqca<br />
narkotikebis, iaraRisa <strong>da</strong> kontrab<strong>and</strong>uli saqonlis derefnad,<br />
sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mianebiT vaWrobasac aqvs adgili; SesaZloa, momavalSi<br />
am derefnebiT masobrivi ganadgurebis iaraRis <strong>da</strong>samzadebeli<br />
elementebis ga<strong>da</strong>tanac gaxdes SesaZlebeli.<br />
arc erT qveregionSi ar xdeba am safrTxeebis iseTi aSkara<br />
demonstrireba, rogorc kavkasiaSi; arc erTi qveyana ise ar aris<br />
1 belorusTan, ukrainasa <strong>da</strong> moldovasTan mimarTebiT termini “Si<strong>da</strong><br />
miwebi” mocemulia naSromSi: Robert Legvold <strong>and</strong> Celeste A. Wall<strong>and</strong>er, eds. Swords<br />
<strong>and</strong> Sustenance: The Economics <strong>of</strong> National Security in Belarus <strong>and</strong> Ukraine (Cambridge,<br />
MA: The MIT Press, 2004).<br />
2
problemis <strong>da</strong>sma<br />
Sewuxebuli am safrTxiT, rogorc saqarTvelo. gar<strong>da</strong> amisa,<br />
saqarTvelos am safrTxis gansazRvraSi gacilebiT mniSvnelovani<br />
roli akisria, vidre qveregionis sxva qveynebs. swored<br />
es aris am wignis <strong>da</strong>weris mizezi.<br />
<strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos arsebobis mTeli istoriis<br />
manZilze qveynis mSvidoba <strong>da</strong> keTildReoba yovelTvis<br />
safrTxis winaSe idga. separatistebTan arsebuli konfliqtebi<br />
xSirad Zalis gamoyenebamdec midio<strong>da</strong>. afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTis mudmivi problemebi pir<strong>da</strong>pir exeba erovnul <strong>usafrTxoeba</strong>s<br />
<strong>da</strong> saSiSroebas uqmnis saxelmwifos teritoriul<br />
mTlianobas. situacia imanac gaarTula, rom qarTuli saxelmwifos<br />
pirveli liderebi meryevi nabijebiT uZRodnen qveyanas<br />
sabWoTa warsuli<strong>da</strong>n ufro Tanamedrove politikuri <strong>da</strong><br />
ekonomikuri wyobisaken, ris Sedega<strong>da</strong>c qveyana Zalze susti <strong>da</strong><br />
moumzadebeli aRmoCn<strong>da</strong> usafrTxoebis sferoSi mis win<br />
wamoWrili problemebis winaSe. saqarTvelos Si<strong>da</strong> problemebs<br />
mis sazRvrebze arsebuli arastabilurobac emateba: samxre-<br />
TiT, somxeTi <strong>da</strong> azerbaijani, faqtobrivad, saomar mdgomareobaSi<br />
imy<strong>of</strong>ebian erTmaneTTan mTiani yarabaRis ga<strong>da</strong>uWreli<br />
problemis gamo; CrdiloeTiT, CeCneTSi meamboxeTa<br />
mudmivi moqmedebebiT ruseTi, romelsac Tbilisi ise<strong>da</strong>c<br />
agresiulad <strong>da</strong> arakeTilganwyobilad miiCnevs, sul ufro<br />
gaRizianebuli <strong>da</strong> zedmetad TviT<strong>da</strong>jerebuli xdeba.<br />
yvela es faqtori uaRresad rTul <strong>da</strong> Znelad ga<strong>da</strong>sawyvet<br />
problemebs uqmnis saqarTvelos axal mTavrobas usafrTxoebis<br />
uzrunvelsay<strong>of</strong>ad. erT weliwadze meti gavi<strong>da</strong> mas Semdeg, rac<br />
aSkarad gayalbebuli arCevnebis Semdeg politikuri opozicia<br />
quCaSi gamovi<strong>da</strong> <strong>da</strong> eduard SevardnaZis mTavroba xelisuflebas<br />
CamoaSora. 2003 wlis noembris “vardebis revoluciisa” <strong>da</strong> mas<br />
Semdeg Catarebuli saprezidento <strong>da</strong> saparlamento arCevnebis<br />
Sedegad xelisuflebaSi axali liderebi movidnen, romlebmac<br />
marTvis warsul gamocdilebaze uari Tqves <strong>da</strong> sruliad axali<br />
gezi aiRes. qveynis axali prezidenti mixeil saakaSvili <strong>da</strong> misi<br />
mTavari partniorebi, y<strong>of</strong>ili premier-ministri zurab Jvania<br />
<strong>da</strong> parlamentis Tavmjdomare nino burjanaZe umalve Seudgnen<br />
3
obert legvoldi<br />
saxelmwifos gajansaRebas, aRmasrulebeli xelisuflebis<br />
gaZlierebas, mTavrobaSi arsebul korufciasTan brZolas,<br />
kriminaluri qselebis saqmianobis aRkveTas, urC provinciaSi<br />
_ aWaraSi – centraluri mmarTvelobis aRdgenas, xalxis<br />
ndobiT aRWurvili Sinagan saqmeTa saministros Seqmnasa <strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>saxadebis akrefas, rac ase sWirdebo<strong>da</strong> saxelmwifos.<br />
magram axali mTavroba am amocanebis ga<strong>da</strong>saWrelad iseT<br />
meTodebs iyeneb<strong>da</strong>, romlebsac am wignis erT-erTi avtori<br />
“gaxangrZlivebul revoluciur sindroms” uwodebs; mTavrobis<br />
mier gamoiyenebo<strong>da</strong> iseTi taqtika, romelmac “vardebis<br />
revoluciis” wlisTavze samoqalaqo sazogadoebis liderebi,<br />
romelTa umravlesobac Tavi<strong>da</strong>n mxars uWer<strong>da</strong> axal xelisuflebas,<br />
<strong>da</strong>afiqra imaze, Tu ramdenad iqnebo<strong>da</strong> misaRebi axali<br />
mTavrobisaTvis Ria <strong>da</strong> pluralistuli sazogadoeba. 2 metic,<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis sakiTxebSi progresis misaRwevad,<br />
2004 wlis gazafxulsa <strong>da</strong> zafxulSi axali liderebi<br />
mTeli rigi naCqarevi iniciativebiT gamovidnen: am iniciativebma<br />
gamoiwvia konfliqtebis xelaxali gaRviveba, ruseTTan<br />
urTierTobebis gauareseba <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis zoga<strong>da</strong>d keTilganwyobili<br />
saxelmwifoebis wyroma. “vardebis revolucii<strong>da</strong>n”<br />
erTi wlis Semdeg erTi sakiTxi kvlav Riad rCebo<strong>da</strong>: ra<br />
imedismomcemic ar un<strong>da</strong> iyos axali mTavrobis ganzraxva <strong>da</strong><br />
pirveli nabijebi, mainc rCeba upasuxo kiTxvebi: Seswevs Tu ara<br />
mTavrobas Zala, ga<strong>da</strong>wyvitos saxelmwifos winaSe mdgari<br />
urTulesi problemebi? SeZlebs Tu ara igi saxelmwifosaTvis<br />
esoden mniSvnelovani usafrTxoebis mopovebas?<br />
rogorc Cans, gare Zalebi saRad ver afaseben TavianT rols<br />
saqarTvelos ganviTarebaSi (es ruseTs exeba) an ar SeuZliaT,<br />
es roli ufro mniSvnelovani gaxadon (aq igulisxmeba evropelebi<br />
<strong>da</strong> amerikelebi). qarTuli mxarisaTvis ki misi sisuste<br />
konceptualuria: gaurkvevelia, Tu rogor un<strong>da</strong> iyos ganxi-<br />
2 es mosazreba ekuTvnis gia nodias <strong>da</strong> mocemulia jaba dev<strong>da</strong>rianis<br />
statiaSi: “Georgia’s Rose Revolution Grapples with Dilemma: Do Ends Justify Means?”<br />
Eurasia Insight, 26 October, 2004 w.)<br />
4
problemis <strong>da</strong>sma<br />
luli saqarTvelos usafrTxoebis problema sxva<strong>da</strong>sxva<br />
aspeqtSi ise, rom gaTvaliswinebuli iyos misi rTuli urTierTkavSirebi.<br />
saqarTvelos erovnuli usafrTxoebis koncefciaze<br />
sakmaod cota azria gamoTqmuli, yovel SemTxvevaSi,<br />
<strong>of</strong>icialur wreebSi, Tumca saubari y<strong>of</strong>ila iseT sakiTxebze,<br />
rogorebicaa: <strong>da</strong>marcxebis Sinagani ganc<strong>da</strong>, eTnikur nia<strong>da</strong>gze<br />
aRmocenebuli regionaluri konfliqtebiT gamowveuli safrTxe,<br />
wina mTavrobebis uunaroba qveynis problemebis ga<strong>da</strong>sawyvetad,<br />
muqara ruseTis mxri<strong>da</strong>n (yvela es faqtori sakmaod<br />
realuria). 2000 wlis bolos eduard SevardnaZis mTavrobam<br />
moamza<strong>da</strong> <strong>of</strong>icialuri dokumenti saTauriT “saqarTvelo <strong>da</strong><br />
ms<strong>of</strong>lio: samomavlo xedva <strong>da</strong> strategia”, rac warmoadgen<strong>da</strong><br />
saerTaSoriso urTierTobebisa <strong>da</strong> usafrTxoebis Sesaxeb saqarTvelos<br />
Sexedulebis Camoyalibebis mcdelobas. magram rTuli<br />
konceptualuri sakiTxebis ga<strong>da</strong>wyvetis magivrad dokumentis<br />
avtorebi zogadi sabaziso principebisa <strong>da</strong> samomavlo survilebis<br />
formulirebiT Semoifarglnen, gansakuTrebiT evropasa <strong>da</strong><br />
amerikis SeerTebul StatebTan saqarTvelos urTierTobis<br />
sferoSi. <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili mis mier <strong>da</strong>weril nawilSi aRniSnavs,<br />
rom mixeil saakaSvilis mTavrobam samxedro reformas axali<br />
impulsi Semata <strong>da</strong> 2005 wlis gazafxulisaTvis igi mzad iyo,<br />
erovnuli usafrTxoebis koncefcia parlamentisTvisac gaecno<br />
<strong>da</strong> farTo sajaro ganxilvazec gamoetana. momavali gviCvenebs,<br />
SeZles Tu ara avtorebma qveynis winaSe arsebul safrTxeTa<br />
sirTulis aRqma <strong>da</strong> mis <strong>da</strong>saZlevad realisturi, sistemuri <strong>da</strong><br />
konkretuli gzebis <strong>da</strong>saxva.<br />
winamdebare naSromis Seqmnis meore mizezi saqarTvelos<br />
erovnuli usafrTxoebis problematikis ganxilvis survilia.<br />
avtorebi ecadnen, ufro naTlad ganesazRvraT saqarTvelos<br />
winaSe mdgari safrTxis mTavari faqtorebi <strong>da</strong> maTi rTuli<br />
urTierTqmedeba. saqarTvelos usafrTxoebis problemas<br />
xSirad ganixilaven, rogorc mravalSrian sakiTxs, romelSic<br />
Sedis separatizmis saSiSroeba, saxelmwifo institutebis<br />
ngreva <strong>da</strong> ruseTis intrigebi. bevri aRniSnav<strong>da</strong>, magram xmamaRla<br />
ar ambob<strong>da</strong>, rom arsebob<strong>da</strong> kavSiri saqarTvelos Si<strong>da</strong> sisustesa<br />
5
obert legvoldi<br />
<strong>da</strong> regionis arastabilurobas Sorisac. magram Tu mxolod<br />
usafrTxoebis problemis sxva<strong>da</strong>sxva aspeqtebis CamoTvliT<br />
SemovifarglebiT, ar ganvixilavT maTi urTierTgavlenis<br />
faqtorebs <strong>da</strong> ar SeviswavliT uSualo urTierTkavSirs arastabilurobis<br />
Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> gare faqtorebs Soris, maSin rTuli iqneba<br />
erovnuli usafrTxoebis iseTi koncefciis SemuSaveba, romelic<br />
saSualebas mogvcems, srulad SevafasoT problemis sirTule.<br />
meore, <strong>da</strong> ufro mTavari, isaa, rom rodesac saubari Camovardeba<br />
ms<strong>of</strong>liosaTvis saqarTvelosa <strong>da</strong> misi usafrTxoebis problemebis<br />
mniSvnelobis Sefasebaze, vaSingtonis, briuselisa <strong>da</strong>,<br />
albaT, moskovis politikosebi ver ganixilaven saqarTvelos<br />
problemebs ufro farTo regionalur konteqstSi. amis gamo<br />
isini jerovnad ver afaseben TavianT rols <strong>da</strong> arasworad esmiT<br />
sakuTari interesebi saqarTvelos winaSe mdgari problemebis<br />
saboloo ga<strong>da</strong>wyvetaSi. is faqti, rom isini yuradRebiT<br />
akvirdebian saqarTveloSi ganviTarebul movlenebs, radganac<br />
am regionSi TavianTi interesebi gaaCniaT, ar niSnavs imis gagebas,<br />
Tu rogor urTierTqmedeben regionSi moqmedi Zalebi. aseve<br />
maTi gulwrfeli, magram zogadi survilebi, rom saakaSvilis<br />
axalma mTavrobam demokratiisa <strong>da</strong> evropasTan <strong>da</strong>axloebis<br />
kursiT iaros, ar aris imis garantia, rom isini gaatareben im<br />
CaxlarTuli Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> gare realobis Sesabamis politikas,<br />
romelSic saqarTvelo imy<strong>of</strong>eba.<br />
ase rom, winamdebare naSromSi sami amocana <strong>da</strong>vsaxeT: pirveli,<br />
gvsur<strong>da</strong>, gveCvenebina saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong>sTan <strong>da</strong>kav-<br />
Sirebuli problemebi, romlebic warmoiSveba mravali Si<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
gare faqtoriT <strong>da</strong> gangvexila maTi urTierTga<strong>da</strong>kveTis gzebi <strong>da</strong><br />
urTierTzegavlena. meore, gvindo<strong>da</strong> agvexsna, Tu ratom un<strong>da</strong><br />
iyos am qveynis winaSe arsebuli problemebi mniSvnelovani ara<br />
marto saqarTvelosa <strong>da</strong> misi uSualo mezoblebisaTvis; ratom<br />
un<strong>da</strong> aRiqvan seriozulad es problemebi <strong>da</strong>savleTis wamyvanma<br />
qveynebma <strong>da</strong> maTTan <strong>da</strong>kavSirebulma <strong>da</strong>wesebulebebma; ratom<br />
aris saWiro am problemebis ga<strong>da</strong>sawyvetad ufro meti ram, vidre<br />
materialuri <strong>da</strong>xmareba, romelic axl<strong>and</strong>eli urTierTobebis<br />
birTvs warmoadgens. mesame, gvindo<strong>da</strong>, gagvego, Tu ra un<strong>da</strong><br />
6
gaakeTon am problemebis ga<strong>da</strong>saWrelad qarTvelebma, maTma<br />
uSualo mezoblebma <strong>da</strong>, saboloo jamSi, mTelma <strong>da</strong>savlurma<br />
samyarom. mokled rom vTqvaT, gvsur<strong>da</strong>, gagverkvia, Tu rogor<br />
un<strong>da</strong> gamoasworon arsebuli situacia qarTvelebma, rusebma,<br />
evropelebma <strong>da</strong> amerikelebma – amis Sedegad gaZlierdebo<strong>da</strong><br />
TiToeuli zemoCamoTvlili qveynis erovnuli <strong>usafrTxoeba</strong>,<br />
rac, Tavis mxriv, uzrunvely<strong>of</strong><strong>da</strong> urTierT<strong>usafrTxoeba</strong>sac; <strong>da</strong><br />
bolos, ra realuri politikuri nabijebis ga<strong>da</strong>dgma SeiZleba am<br />
mimarTulebiT.<br />
problemis arsi<br />
problemis <strong>da</strong>sma<br />
ruseTisa <strong>da</strong> yvela postsabWoTa saxelmwifosaTvis, gamonakliss,<br />
albaT, baltiispireTis qveynebi warmoadgens, <strong>usafrTxoeba</strong><br />
sakuTari saxli<strong>da</strong>n iwyeba _ es qveynebi seriozulad wuxan<br />
imis gamo, rom, miuxe<strong>da</strong>vad maTi Zalisxmevisa, sabWoTa kavSiris<br />
<strong>da</strong>cemis Semdeg Zveli Tu axali Rirebulebebi politikurekonomikur<br />
sistemebad Camoayalibon, Sedegebi gaurkveveli <strong>da</strong><br />
bundovania. saqarTvelos liderebs didi imedi aqvT TavianTi<br />
qveynis gar<strong>da</strong>qmnis, magram sanam isini urTules amocanebs<br />
ganaxorcieleben, qveyana SeiZleba mTlianobis <strong>da</strong>kargvis<br />
safrTxis winaSe aRmoCndes. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, maTTvis<br />
<strong>usafrTxoeba</strong> ufro realuri amocanis ga<strong>da</strong>wyvetiT iwyeba – es<br />
aris qveynis teritoriuli usafrTxoebis SenarCuneba an,<br />
Tun<strong>da</strong>c, centraluri xelisuflebis aRdgena im farTo teritoriebze,<br />
sa<strong>da</strong>c amJamad es xelisufleba ar vrceldeba.<br />
magram zemonaxsenebi miznis Sesruleba mxolod pirveli<br />
etapia saqarTveloSi usafrTxoebis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad.<br />
qarTvelebs, visac kargad aqvT gacnobierebuli am problemis<br />
seriozuloba, awuxebT ara mxolod separatizmis saSiSroeba,<br />
aramed isic, Tu ramdenad ey<strong>of</strong>a qarTul saxelmwifosa <strong>da</strong><br />
sazogadoebas am saSiSroebasTan gamklavebis neba <strong>da</strong> unari. maT<br />
aRelvebT, rom institutebi, maT Soris, iseTebic, romlebic<br />
specialurad usafrTxoebis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad Seiqmna,<br />
7
obert legvoldi<br />
naTesavebis, klanebisa <strong>da</strong> “gansakuTrebuli interesebis mqone<br />
jgufebis” zegavlenis qveS imy<strong>of</strong>eba <strong>da</strong> imdenad susti <strong>da</strong><br />
korumpirebulia, rom ver SeZleben qveynisa <strong>da</strong> misi moqalaqeebis<br />
<strong>da</strong>cvas. qarTvelebi ukve im azrsac uSveben, rom<br />
problemis mizezi, SesaZloa, TviTonve iyvnen: is, rasac<br />
qarTvelebis erovnuli TviTSegneba hqvia, ufro farTo<br />
sazogadoebriobis rRvevis Sedegi SeiZleba iyos. aqe<strong>da</strong>n naTeli<br />
xdeba, Tu ratom iyo “vardebis revolucia” aseTi mniSvnelovani<br />
– igi iyo qarTvelebis imedi, rom qveyana Tavs <strong>da</strong>aRwevs am<br />
marwuxebs <strong>da</strong> SeaCerebs vardnas.<br />
raoden seriozulic ar un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo saqarTvelos<br />
arastabilurobis Si<strong>da</strong> mizezebi, xelsayreli garemocvis<br />
SemTxvevaSi problema gacilebiT martivi (Tumca ara ioli)<br />
iqnebo<strong>da</strong>. magram saqarTvelos mezoblebi mas mxolod problemebs<br />
uqmnian. qveyanas aSkarad Tu farulad emuqreba gare<strong>da</strong>n<br />
momavali safrTxe. saqarTvelos SigniT arsebuli araregionaluri<br />
konfliqtebi qveynis y<strong>of</strong>as arTulebs, xolo<br />
regionaluri _ mezoblebTan urTierTobas gansazRvravs.<br />
samxreT kavkasiaSi dialogisa <strong>da</strong>, metic, saqmiani <strong>da</strong> ekonomikuri<br />
urTierTobebis ararsebobis gamo saqarTvelos ara aqvs misi<br />
mezoblebis mxar<strong>da</strong>Wera <strong>da</strong>, rac mTavaria, ara aqvs saSualeba,<br />
koncentrireba moaxdinos sakuTar problemebze. es iwvevs<br />
konfliqtebis erTi teritorii<strong>da</strong>n meoreze gavrcelebis<br />
saSiSroebas, mezoblebs Soris ki, romelTac uwevT <strong>da</strong>pirispirebul<br />
mxareTa Soris arCevanis gakeTeba _ <strong>da</strong>Zabulobas.<br />
kerZod, CeCneTSi arsebuli Zaladobis gamo ruseTi ufro<br />
agresiulia <strong>da</strong> <strong>da</strong>undobeli sxva mezoblebis mimarTac. Tumca<br />
CeCneTSi rom mSvidoba y<strong>of</strong>iliyo <strong>da</strong> arc CrdiloeT kavkasiis<br />
<strong>da</strong>narCeni nawili<strong>da</strong>n wamosuliyo safrTxe, saqarTvelo ruseTis<br />
xels mainc igrZnob<strong>da</strong>, radgan moskovi Zalian nela <strong>da</strong> mtkivneulad<br />
egueba Tavisi kontrolis <strong>da</strong>kargvas regionze, romelic<br />
ori saukunis ganmavlobaSi mis strategiul plac<strong>da</strong>rms warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
zemoaRwerili faqtorebi saqarTvelos arastabiluri<br />
mdgomareobis uSualo <strong>da</strong> aSkara mizezebia. problemas ufro<br />
8
problemis <strong>da</strong>sma<br />
kargad rom <strong>da</strong>vakvirdeT, vnaxavT, rom istoriulma <strong>da</strong> geografiulma<br />
garemoebebma Tavi<strong>da</strong>nve gansazRvra is <strong>da</strong>brkolebebi,<br />
romelic saqarTvelos usafrTxoebis sferoSi eqnebo<strong>da</strong>.<br />
saqarTvelo Savi zRvis auzis regionSi mdebareobs; am regionis<br />
qveynebis bedi saukuneebis manZilze, jer kidev berZnebisa <strong>da</strong><br />
skviTebis droi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli, imperiaTa aRmocenebasa <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>cemaze iyo <strong>da</strong>mokidebuli, iqnebo<strong>da</strong> es romis, bizantiis,<br />
sparseTisa Tu TurqeTis imperiebi. xSirad ki regionis beds am<br />
imperiebis urTierT<strong>da</strong>pirispirebac gansazRvrav<strong>da</strong>, magaliTad:<br />
sparseT-TurqeTis <strong>da</strong>pirispireba XVI-XVIII saukuneebSi, ruseT-<br />
TurqeTisa _ XIX saukuneSi. droTa ganmavlobaSi momcro<br />
saxelmwifoebs an didi imperiebi STanTqavdnen, an, rac<br />
kavkasiis SemTxvevaSi mox<strong>da</strong>, isini buferul zonebad gar<strong>da</strong>iqmnebodnen<br />
(romsa <strong>da</strong> parTias, bizantiasa <strong>da</strong> arabeTs,<br />
sparseTsa <strong>da</strong> ruseTis imperias Soris). 3 saqarTvelo <strong>da</strong>moukidebeli<br />
saxelmwifo mxolod erTi saukunis ganmavlobaSi<br />
gaxl<strong>da</strong>T – bagratovanTa dinastiis “oqros xanaSi”, romelic<br />
1122 wels Tbilisis seljukebisagan gaTavisuflebiT <strong>da</strong>iwyo <strong>da</strong><br />
1220 wels saqarTveloSi monRolebis SeWriT <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>. bolo<br />
ori saukunis ganmavlobaSi qveyana ruseTis, Semdeg ki sabWoTa<br />
imperiis SemadgenlobaSi imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong>. Se<strong>da</strong>rebiTi Tavisuflebis<br />
periodebSi saqarTvelos mwiri arCevani hqon<strong>da</strong>: mas<br />
an <strong>da</strong>mcveli un<strong>da</strong> moeZebna <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebloba <strong>da</strong>ekarga<br />
(rogorc es XVIII saukunis bolos mox<strong>da</strong>, rodesac erekle II<br />
ruseTs mimarTa), an TviTon qveyana un<strong>da</strong> <strong>da</strong>Sliliyo (XV<br />
saukuneSi, aleqs<strong>and</strong>re I Svilebis dros) an gay<strong>of</strong>iliyo (rogorc<br />
XVI saukuneSi, TurqeTis mmarTvelobis dros).<br />
dRes, rodesac saqarTvelom kvlav moipova <strong>da</strong>moukidebloba,<br />
igi seriozul <strong>da</strong>brkolebebs awydeba, rac Cveulebrivi<br />
ambavia im patara qveynebisaTvis, romlebic uzarmazari<br />
<strong>da</strong> naklebad keTilganwyobili mezoblis gverdigverd cxovroben,<br />
“gansakuTrebiT maSin, rodesac istoriul mexsierebas<br />
3 mwyobrad Camoyalibebuli es istoriuli Teoria ixileT: Charles King,<br />
The Black Sea: A. History (New York: Oxfors University Press, 2004)<br />
9
obert legvoldi<br />
or qveyanas Soris konfliqtamde mivyavarT”, – aRniSnavs jaba<br />
dev<strong>da</strong>riani am wignis erT-erT TavSi. saqarTvelo axal epoqaSi<br />
s<strong>and</strong>o mokavSireebisa <strong>da</strong> kavSirebis gareSe Sedis. Tomas de<br />
vaali, romelsac ekuTvnis erT-erTi Tavi am wignSi, aRniSnavs,<br />
rom uzarmazar, moqiSpe qveynebs Soris mdebare saqarTvelos<br />
TiTqmis arasdros hqonia saSualeba, kavkasiel mezoblebTan<br />
erTad erTiani fronti Seeqmna. kavkasiaSi <strong>da</strong>qsaqsulobis<br />
xelSemwyob Setakebebsa <strong>da</strong> uTanxmoebebs didi xnis istoria<br />
aqvs. Tu de vaalis gamoTqmas moviSveliebT, saqarTvelos ar<br />
SeuZlia, hqondes “regionaluri usafrTxoebis s<strong>and</strong>o sistema.”<br />
miuxe<strong>da</strong>vad istoriuli memkvidreobisa, es kidev ar niSnavs<br />
imas, rom ar SeiZleba am situacii<strong>da</strong>n gamosavlis povna. mTavaria<br />
arCevani: is arCevani, romelsac akeTeben saqarTvelos xelmZ-<br />
Rvanelebi Si<strong>da</strong> problemebis ga<strong>da</strong>sawyvetad, separatistul<br />
regionebTan urTierTobis gansasazRvrad, regionSi Tanam-<br />
Sromlobis gasaZliereblad <strong>da</strong> gare Zalebis politikaze<br />
reagirebisaTvis – dRev<strong>and</strong>eli realobis gaTvaliswinebiT.<br />
samwuxarod, saqarTvelosa <strong>da</strong> misi partniorebis mier <strong>da</strong>moukideblobis<br />
periodis bolo TxuTmeti wlis ganmavlobaSi<br />
gakeTebuli arCevani Sors iyo optimalurisagan. rogorc Cans,<br />
dRemde istoriuli warsulis inercia sZalavs Tanamedrove<br />
tendenciebs. isev Riad rCeba kiTxva, SeZlebs Tu ara saakaSvilis<br />
mTavroba am tendenciebis gamijvnas.<br />
saqarTvelos usafrTxoebis problema masStaburi, dramatuli<br />
<strong>da</strong> kompleqsuri xasiaTisaa, romelic ori ZiriTadi nawilisagan<br />
Sedgeba: <strong>usafrTxoeba</strong> saqarTvelosaTvis, pirvel rigSi,<br />
misi saxelmwifoebriobis SenarCunebas niSnavs, xolo es <strong>da</strong>mokidebulia<br />
arausafrTxo qveynebis garemocvaSi arsebobis usiamovno<br />
realobaze. saxelmwifoebriobis simyife <strong>da</strong> arastabiluri<br />
garemocva usafrTxoebis im dilemas warmoSobs, romelic<br />
ukiduresad rTul mdgomareobaSi my<strong>of</strong>i qveynebis winaSe dgas.<br />
imis mtkiceba, rom <strong>usafrTxoeba</strong> saqarTvelosaTvis misi<br />
saxelmwifoebriobis SenarCunebas niSnavs, ver asaxavs am<br />
sakiTxs mTeli masStaburobiTa <strong>da</strong> siRrmiT. gareSe <strong>da</strong>mkvirvebels<br />
(albaT, mkiTxvelic miaqcevs amas yuradRebas) yvelaze<br />
10
problemis <strong>da</strong>sma<br />
metad aocebs, Tu raoden gansazRvravs saqarTvelos sinamdvile<br />
qarTvelebis <strong>usafrTxoeba</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebul Sexedulebebs.<br />
saqme is ki ar aris, rom qarTvel politikosebsa <strong>da</strong> politologebs<br />
ar esmiT Tav<strong>da</strong>cviTi politikis mniSvneloba <strong>da</strong> ver<br />
iTvaliswineben am regionSi Zaladobis warmoSobis saSiSroebas,<br />
an ar ZaluZT, ganWvriton, Tu ra SeiZleba mohyves saxelmwifo-<br />
TaSoris <strong>da</strong>pirispirebas <strong>da</strong> ruseTTan <strong>da</strong>uregulirebel urTierTobas,<br />
aramed saqme isaa, rom yvela es sakiTxi aqtualobas<br />
kargavs, roca saqme saqarTvelos momavals exeba afxazeTsa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTTan mimarTebaSi, radgan wuxili saxelmwifos<br />
uunarobaze, aRadginos saqarTvelos teritoriuli mTlianoba,<br />
Zalian didia.<br />
qveynebis umravlesoba, maT Soris, amerikis SeerTebuli<br />
Statebi, ruseTi <strong>da</strong> evropis saxelmwifoebi, erovnuli usafrTxoebis<br />
sakiTxze muSaobisas, pirvel rigSi, maT winaSe arsebuli<br />
safrTxeebis xasiaTsa <strong>da</strong> xarisxs aanalizeben. saqarTvelo<br />
sruliad sxvagvarad iqceva: igi safrTxis Temi<strong>da</strong>n ki ar iwyebs<br />
muSaobas, aramed usafrTxoebis Temi<strong>da</strong>n – anu gansazRvravs<br />
<strong>usafrTxoeba</strong>s, rogorc aseTs. 1998 wlis noemberSi strategiuli<br />
kvlevis centris (Tbilisi) mier SemoTavazebuli<br />
“saqarTvelos erovnuli usafrTxoebis koncefciis” avtorebi<br />
koncefciis umTavres sakiTxad saqarTvelos saxelmwifoebriobis<br />
arastabilurobis ganmsazRvrel faqtorebs miiCneven. 4<br />
isini amodian im debulebi<strong>da</strong>n, rom saqarTveloSi safrTxe<br />
arsebobs, radganac <strong>da</strong>sustebulia misi saxelmwifo institutebi,<br />
sazogadoebam <strong>da</strong>karga saerTo miznebis arsebobis<br />
4 National Security Concept <strong>of</strong> Georgia (Tbilisi: Strategic Research Center, November<br />
1998) http://www.src.ge/policy_papers/national_security.html. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
naSromis avtorebi miTiTebulni ar arian, cnobilia, rom centris<br />
<strong>da</strong>mfuZnebelTa rigebSi Sedian finansTa y<strong>of</strong>ili ministri <strong>da</strong>viT iakobiZe,<br />
sagareo saqmeTa y<strong>of</strong>ili ministri irakli menaRariSvili, centris<br />
aRmasrulebeli direqtori niko meliqaZe <strong>da</strong> centris direqtori naTela<br />
saxokia. aq es naSromi misi politikuri Sedegebis gamo momyavs – Cemi<br />
azriT, man Zalze mcire gavlena moaxdina politikaze an saerTo<strong>da</strong>c ar<br />
mouxdenia – rogorc saqarTvelos azrovnebis stilis nimuSi.<br />
11
obert legvoldi<br />
SegrZneba, xolo erma ver moZebna sxva<strong>da</strong>sxva nacionaluri<br />
saTvistomoebis gamaerTianebeli idea. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
yvela <strong>of</strong>icialuri Tu ara<strong>of</strong>icialuri Sexeduleba amgvarad ar<br />
aris Camoyalibebuli, umravlesoba, met-naklebad mainc,<br />
iziarebs am Sexedulebebs.<br />
zemoxsenebuli centris mier SemuSavebuli koncefciis<br />
Tanaxmad, <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong>mokidebulia ara imdenad imaze, aqvs<br />
Tu ara saqarTvelos usafrTxoebis strategiis SemuSavebis<br />
unari, aramed mis SesaZleblobaze, Seqmnas ganviTarebis<br />
strategia. <strong>usafrTxoeba</strong>s, rogorc Sedegs, Segnebuli <strong>da</strong><br />
nay<strong>of</strong>ieri Sroma moitans, romelic mimarTuli iqneba qveyanaSi<br />
kanonmorCilebisa <strong>da</strong> konstruqciuli moZraobis <strong>da</strong>myarebisaken<br />
<strong>da</strong> qarTul kulturul TviTmy<strong>of</strong>adobasTan erTad<br />
globalizaciis gzaze my<strong>of</strong>i ms<strong>of</strong>lio sazogadoebriobis<br />
cvalebad moTxovnebsac gaiTvaliswinebs. magram amisaTvis<br />
saqarTvelo suverenuli saxelmwifo un<strong>da</strong> iyos – anu man<br />
<strong>da</strong>moukideblad un<strong>da</strong> SeZlos arCevanis gakeTeba <strong>da</strong> un<strong>da</strong><br />
gaTavisufldes gareSe Zalebis Carevisagan. msjelobaTa am<br />
jaWvSi rgolebi Semdegnaira<strong>da</strong>a ganawilebuli: “erovnuli<br />
ganviTarebis strategia” – <strong>saxelmwifoebrioba</strong> – suvereniteti<br />
– <strong>usafrTxoeba</strong>. aSkaraa, rom am argumentacias cikluroba<br />
axasiaTebs, radganac <strong>usafrTxoeba</strong> suverenitetis saSualebiT<br />
Si<strong>da</strong> gar<strong>da</strong>qmnebis safuZvels un<strong>da</strong> warmoadgendes; Tumca<br />
aSkaraa urTierTkavSiri <strong>saxelmwifoebrioba</strong>sa <strong>da</strong> <strong>usafrTxoeba</strong>s<br />
Soris: <strong>saxelmwifoebrioba</strong> uswrebs <strong>usafrTxoeba</strong>s.<br />
winamdebare naSromis im nawilSi, romlis avtoric gia<br />
nodiaa, analogiuri argumentebia warmodgenili. misi azriT,<br />
<strong>usafrTxoeba</strong> aris xalxis Tavisufleba, ixelmZRvanelos<br />
warmodgeniT imis Sesaxeb, “Tu rad un<strong>da</strong>T y<strong>of</strong>na”. igi amas<br />
“erovnul proeqts” uwodebs <strong>da</strong> yvelaferi, ramac SeiZleba<br />
CaSalos igi an gzi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>axvevinos mas, iwvevs usafrTxoebis<br />
problemas. gia nodia miiCnevs, rom proeqtis asamuSaveblad<br />
saWiroa, igi gamoxatavdes pativiscemas _ “erTgvar unikalur<br />
erovnul TviTmy<strong>of</strong>adobas” – <strong>da</strong>fuZnebuls enaze, kulturasa<br />
Tu “sulierebaze”, imavdroulad, igi metisaken un<strong>da</strong> iswra-<br />
12
problemis <strong>da</strong>sma<br />
fodes. avtoris azriT, saqarTvelos SemTxvevaSi “meti” aris<br />
evropuli saxelmwifoebis liberalur-demokratiuli modelisaken<br />
swrafva, magram avtori imasac aRniSnavs, rogor un<strong>da</strong><br />
vicodeT zustad, ra aris erovnuli proeqti <strong>da</strong> vin uWers mas<br />
mxars? ramdenime erovnuli proeqtis arsebobis pirobebSi<br />
romels aqvs kanonieri Zala? es SekiTxvebi problemis siRrmeebs<br />
exeba <strong>da</strong> cvlis urTierT<strong>da</strong>mokidebulebas <strong>usafrTxoeba</strong>sa <strong>da</strong><br />
<strong>saxelmwifoebrioba</strong>s Soris.<br />
saqarTveloSi erovnuli proeqtis Seqmnas seriozuli<br />
<strong>da</strong>brkolebebi eRobeba. gia nodias azriT, es <strong>da</strong>brkolebebia:<br />
TviT qarTvelebis mier TavianTi Tavis “gansakuTrebul<br />
eTnikur” xalxad aRqma, sabWoTa institucionaluri sistemis<br />
memkvidreoba, romelic <strong>da</strong>qsaqsulobas uwyobs xels, gavleniani<br />
“alternatiuli erovnuli proeqtebi” <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabulobis sxva<br />
mTeli rigi potenciuri wyaro – somxur <strong>da</strong> azerbaijanul<br />
saTvistomoebSi arsebuli iredentistuli ganwyobi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli,<br />
araintegrirebuli eTnikuri jgufebiT <strong>da</strong>mTavrebuli. es<br />
<strong>da</strong>brkolebebi erovnuli usafrTxoebis problemis Sinagan<br />
aspeqts Seadgens <strong>da</strong> safrTxes uqmnis erovnul proeqtsa <strong>da</strong><br />
saxelwifoebriobas. magram, gia nodias azriT, problemas ara<br />
mxolod es <strong>da</strong>brkolebebi qmnis. Tu sakiTxs ufro Rrmad<br />
ganvixilavT, vnaxavT, rom qarTuli erovnuli proeqtis Seqmnas<br />
politikuri institutebis gaube<strong>da</strong>oba uSlis xels <strong>da</strong> ara<br />
piriqiT. institutebis warumatebloba ar SeiZleba am <strong>da</strong>brkolebebiT<br />
aixsnas, piriqiT, am <strong>da</strong>brkolebebis masStabs institutebis<br />
sisuste gansazRvravs.<br />
Sesabamisad, gia nodias azriT, saqarTvelos usafrTxoebis<br />
problemis arsis gasacnobiereblad saWiroa saxelmwifos<br />
sisustis mizezebis axsna. igi Tvlis, rom mizezs is Tav<strong>da</strong>pirveli<br />
ormagi Rirebulebebi warmoadgens, romlebic saqarTvelos<br />
mosaxleobas gaaCnia: erTi mxriv, isini simpaTiiT uyureben<br />
liberalur-demokratiul models, meore mxriv ki, eWvi SeaqvT<br />
masSi, radgan antipaTiurad arian ganwyobili TviT saxelmwifos<br />
mimarT <strong>da</strong> cdiloben, igi sakuTari interesebisaTvis gamoiyenon.<br />
Tu ufro CavuRrmavdebiT, problema Semdegnairad<br />
13
obert legvoldi<br />
SeiZleba aixsnas: qarTuli sazogadoebisaTvis misaRebia<br />
<strong>da</strong>savleTis demokratiuli modeli, mas surs, <strong>da</strong>savleTis<br />
nawili iyos, radganac <strong>da</strong>savleTis nawilad y<strong>of</strong>na mas ruseTisgan<br />
<strong>da</strong>moukideblobas ganumtkicebs. swored amitom, <strong>da</strong>savluri<br />
liberaluri modelisadmi swrafva usafrTxoebis mizezebiTaa<br />
ganpirobebuli <strong>da</strong> ara am modelis Rirebulebebisadmi Rrma<br />
simpaTiiT. 5 Tu <strong>da</strong>vumatebT amas qarTveli xalxis instinqtur<br />
undoblobas zoga<strong>da</strong>d saxelmwifosadmi, rogori tipisac ar un<strong>da</strong><br />
iyos igi (demokratiuli Tu sxva), rac sabWoTa saxelmwifoebrivi<br />
gamocdilebi<strong>da</strong>n modis, vnaxavT, rom demokratiis <strong>da</strong>nergvis<br />
gziT saxelmwifos sisustis <strong>da</strong>Zleva, faqtobrivad, SeuZlebelia,<br />
gansakuTrebiT im pirobebSi, rodesac bevri qarTvelisaTvis<br />
demokratiuli Rirebulebebi qarTuli sazogadoebis<br />
mier memkvidreobad miRebul Rirebulebebs ewinaaRmdegeba,<br />
rasac dro<strong>da</strong>dro qarTuli eklesiac uWers mxars.<br />
amgvar sakiTxebSi kargad gaTviTcnobierebuli qarTvelebis<br />
Sexedulebebic, faqtobrivad, igivea. am wignis erT-erTi Tavis<br />
avtori, <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvilic miiCnevs, rom qarTuli “vardebis<br />
revoluciis’’ momavali <strong>da</strong>mokidebulia mis unarze, “gaaerTianos<br />
xalxi erovnuli ideis garSemo”, rac miuRwevelia mxolod<br />
samoqalaqo sazogadoebaze gaTvliT. 6 am amocanis ganxorcielebas<br />
esaWiroeba “emociuroba <strong>da</strong> romantizmic” ki. amitomac,<br />
misi azriT, warmatebis misaRwevad saqarTvelos “demokratiulma<br />
Zalebma” Tavisi gegmis gansaxorcieleblad qarTuli<br />
nacionalizmi un<strong>da</strong> gamoiyenon, magram im pirobiT, rom – <strong>da</strong><br />
zustad amaSi mdgomareobs mTavari sirTule – mas moscildeba<br />
“saSiSi eTnikuri elferi”. amisaTvis aucilebelia, <strong>da</strong>irRves<br />
5 es Cemi interpretaciaa. gia nodia amtkicebs, rom qarTvelebis<br />
umravlesoba namdvilad iswrafvis liberaluri Rirebulebebisa <strong>da</strong><br />
demokratiuli modelisaken, romelic maTTvis mxolod saSualeba araa –<br />
<strong>da</strong> Tanac bevrad ufro metad, vidre umetes postsabWour qveynebSi.<br />
6 David Darchiashvili, ‘’Georgian Security Problems <strong>and</strong> Policies” in Dov Lynch, ed.,<br />
The South Caucasus, A Challenge for the EU, Chaillor Papers no 65 (Paris: Institute for<br />
Security Studies, European Union, December 2003) p. 126, http://www.iss-eu.org/public/<br />
content/chaile.html<br />
14
mankieri kavSiri qarTul nacionalizms, korumpirebul <strong>of</strong>icialur<br />
wreebsa <strong>da</strong> kriminalur elementebs Soris, xolo demokratiulma<br />
Zalebma qarTuli nacionalizmi iseTi saxelmwifos<br />
<strong>da</strong>samkvidreblad gamoiyenon, romelic misgan gaucxoebuli<br />
moqalaqeebis mxar<strong>da</strong>Weras moipovebs.<br />
amrigad, <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili imaT ricxvs miekuTvneba, vinc<br />
miiCnevs, rom saqarTvelos usafrTxoebis problemis Tavi <strong>da</strong><br />
Tavi saxelmwifoebriobis simyifea, rac Tavis yvelaze saSiS<br />
gamoxatulebas saxelmwifo institutebis araefeqturobaSi<br />
povebs. mis koncefciaSi institutebis <strong>da</strong>knineba masStaburi<br />
korufciiT aixsneba, rasac sami saxis Sedegi moaqvs: pirvel<br />
rigSi, es aris “usafrTxoebis privatizacia”, rodesac korumpirebul<br />
saxelmwifo Cinovnikebs emorCileba erovnul <strong>da</strong><br />
sazogadoebriv <strong>usafrTxoeba</strong>ze pasuxismgebeli saxelmwifo<br />
organoebi <strong>da</strong> isini maT pirad interesebs emsaxureba; meore,<br />
SeiaraRebuli <strong>da</strong>jgufebebis gavlenis aRdgena, romelTa<br />
moqmedebac TiTqos ukve aRkveTili iyo ramdenime wlis win;<br />
mesame – “politikis, <strong>da</strong>naSaulisa <strong>da</strong> klanurobis” Serwyma. 7<br />
saqarTvelos yvela donis <strong>of</strong>icialuri pirebi “aqtiurad arian<br />
CarTulni saeWvo komerciul maqinaciebSi, romliTac saxelmwifo<br />
sakuTrebis Ria Tu farul privatizacias axdenen”; amis gamo<br />
sazogadoeba kriminalur qmedebebs ukve normad aRiqvams.<br />
saqarTvelos problemebisadmi miZRvnil bevr analitikur<br />
naSromSi farTo<strong>da</strong>a gaSuqebuli urTierTkavSiri korufcias<br />
(maT Soris, misi yvelaze uaresi gamovlinebebiT), kriminalizebul<br />
saxelmwifos, institutebis sisustesa <strong>da</strong> erovnuli<br />
usafrTxoebis sistemis ngrevas Soris. magram <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvilisaTvis<br />
es problema yvelaze aqtualuria. pavel baevi ufro<br />
Sors midis <strong>da</strong> amtkicebs, rom “saqarTvelos yvela ubedurebis”<br />
mizezi, rarig mavnec ar un<strong>da</strong> iyos gareTa Zalebis zemoqmedeba,<br />
pirvel rigSi, mainc “TviT sazogadoebis, politikur institutebsa<br />
<strong>da</strong> elitebs SigniT arsebuli anomalia <strong>da</strong> deformaciaa”;<br />
es “ubedurebebi” ufro “gamowveulia yovlismomcveli Crdilo-<br />
7 David Darchiashvili, ‚“Georgian Security Problems <strong>and</strong> Policies“, p. 113.<br />
problemis <strong>da</strong>sma<br />
15
obert legvoldi<br />
vani ekonomikiTa <strong>da</strong> korufciiT, vidre erovnuli wyeniT,<br />
warsulSi momx<strong>da</strong>ri usamarTlobiTa Tu komunisturi warsulis<br />
memkvidreobiT.” 8 amgvarad, <strong>da</strong>moukideblobis gariJraJze<br />
gasamxedroebuli formirebebis (erovnuli gvardia <strong>da</strong> “mxedrioni”)<br />
zegavlenis gaZlierebas, 1990-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisis<br />
samoqalaqo <strong>da</strong> afxazeTis omebs avtori sabWoTa periodSi Rrmad<br />
fesvgamdgar “klanur korufcias” ukavSirebs. sabWoTa epoqaSi<br />
<strong>da</strong>wyebuli saqme ufro saSiSi formiT sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis<br />
Semdeg gamovlin<strong>da</strong> _ ekonomikis ngrevis, normaluri ekonomikuri<br />
urTierTobebis moSlisa <strong>da</strong> Crdilovani ekonomikis<br />
ayvavebis Sedegad.<br />
winamdebare naSromSi <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili gansakuTrebul<br />
yuradRebas uTmobs <strong>da</strong>sustebul saxelmwifos, korufciasa <strong>da</strong><br />
SeiaraRebul Zalebs Soris arsebul destruqciul urTierTkavSirs.<br />
sxva y<strong>of</strong>ili sabWoTa respublikebisagan, iseTebis,<br />
rogoricaa ukraina, belorusi <strong>da</strong> yazaxeTi, gansxvavebiT,<br />
saqarTvelom ver moaxerxa mis teritoriaze ganlagebuli<br />
sabWoTa armiis Zalebis ubralo nacionalizacia <strong>da</strong> maTi<br />
saqarTvelos axali armiis safuZvlad gamoyeneba. amis magivrad<br />
<strong>da</strong>moukideblobis mopovebis Semdeg pirveli prezidentis,<br />
zviad gamsaxurdias, mmarTvelobis periodSi arsebuli vakuumi<br />
am sferoSi mTeli rigi gasamxedroebuli <strong>da</strong>jgufebebiT amoivso.<br />
am <strong>da</strong>jgufebebi<strong>da</strong>n mxolod ramdenime Tu iyo prezidentis<br />
erTguli, samagierod, yvela maTgani erTguli iyo sakuTari,<br />
umetes SemTxvevaSi, kriminali meTaurisa. amitomac eduard<br />
SevardnaZisaTvis, romelmac prezidentis postze zviad<br />
gamsaxurdia Secvala, umTavres amocanas warmoadgen<strong>da</strong> am<br />
TiTqmis ukontrolo SeiaraRebuli <strong>da</strong>jgufebebis <strong>da</strong>morCileba<br />
<strong>da</strong> saxelmwifo kontrols <strong>da</strong>qvemdebareba. <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvilis<br />
azriT, eduard SevardnaZem am amocanis Sesruleba strategiis<br />
8 Pavel K. Baev, “Civil Wars in Georgia: Corruption Breeds Violence,” in Jan Koehler <strong>and</strong><br />
Christoph Zurcher, eds., Potentials <strong>of</strong> Disorde (Manchester, UK: Manchester University<br />
Press, 2003), p. 128 (baevi aRiarebs, rom korufcia <strong>da</strong> Crdilovani ekonomikac<br />
komunisturi memkvidreobis nawilebia).<br />
16
problemis <strong>da</strong>sma<br />
– “<strong>da</strong>yavi <strong>da</strong> ibatone”-s gamoyenebiT <strong>da</strong>iwyo: igi TiTo-TiTod<br />
iSoreb<strong>da</strong> am gasamxedroebuli formirebebis liderebs. magram<br />
amgvari strategia, Tavisi mxriv, xels uSli<strong>da</strong> axali qarTuli<br />
armiis sruly<strong>of</strong>as, mwyobri centralizebuli samxedro<br />
mmarTvelobis Camoyalibebas.<br />
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili <strong>da</strong>wvrilebiT ganixilavs im mtkivneul<br />
<strong>da</strong> usistemo zomebs, romelTa saSualebiTac jer zviad<br />
gamsaxurdia <strong>da</strong> Semdeg eduard SevardnaZe cdilobdnen, wesrigi<br />
<strong>da</strong>emyarebinaT im kriminalur <strong>da</strong>jgufebebSi, romlebic monawileobdnen<br />
saqarTveloSi warmoebul brZolebSi <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>eqciaT<br />
isini saxelmwifo Zalauflebas <strong>da</strong>qvemdebarebul, samoqalaqo<br />
mmarTvelobisa <strong>da</strong> demokratiuli kontrolis qveS my<strong>of</strong><br />
namdvil armiad. miuxe<strong>da</strong>vad uamravi komisiisa, aTobiT “reformisa”<br />
<strong>da</strong> aSS-sa <strong>da</strong> Crdiloatlantikuri aliansis wevri sxva<br />
qveynebis mxri<strong>da</strong>n mniSvnelovani <strong>da</strong>xmarebisa, eduard SevardnaZis<br />
epoqis bolo wuTebamde saqarTvelom ver SeZlo, odnav<br />
mainc waewia win samxedro reformis TvalsazrisiT. <strong>da</strong>viT<br />
<strong>da</strong>rCiaSvili amaSi saqarTvelos mmarTvelobasa <strong>da</strong>, pirvel<br />
rigSi, eduard SevardnaZes a<strong>da</strong>naSaulebs, radganac igi ar<br />
endobo<strong>da</strong> armiasa <strong>da</strong> uSiSroebis Zalebs <strong>da</strong> maT mimarT, rogorc<br />
aRvniSneT, strategias “<strong>da</strong>yavi <strong>da</strong> ibatone” iyeneb<strong>da</strong>; gar<strong>da</strong> amisa,<br />
prezidenti Tvals xuWav<strong>da</strong> korufciis faqtebze yvela im<br />
sferoSi, romlis mesveurTa mxar<strong>da</strong>Werac sWirdebo<strong>da</strong>. metic,<br />
eduard SevardnaZes ar Seswev<strong>da</strong> unari an ar sur<strong>da</strong>, yvelaferi<br />
gaekeTebina reformirebuli <strong>da</strong> kargad organizebuli armiis<br />
Sesaqmnelad; amas ematebo<strong>da</strong> im masStaburi strategiuli<br />
koncefciis ararsebobac, romelic saWiro mimarTulebas<br />
miscem<strong>da</strong> mis qmedebebs. yovelive ki ganapiroba qveynis<br />
samxedro strategiis arasworma <strong>da</strong> viwro xedvam, moqmedebaTa<br />
araTanmimdevrulobam <strong>da</strong> avantiurizmma.<br />
ra gansxvavebuli TvalTaxedvac ar un<strong>da</strong> hqondeT qarTvel<br />
analitikosebs, TiTqmis yvela maTgani erTsulovnad miiCnevs,<br />
rom erovnuli usafrTxoebis koncefciis problemis arsi TviT<br />
arasruly<strong>of</strong>il <strong>saxelmwifoebrioba</strong>Si mdgomareobs. saqmes<br />
arTulebs is garemoeba, rom es problema mravali kompo-<br />
17
obert legvoldi<br />
nentisurTierTkavSirs warmoadgens. analitikosebi, romlebic<br />
saqarTvelos usafrTxoebis sferoSi arsebuli konkretuli<br />
problemebis gamovlenas cdiloben, xSirad Caketil wreSi<br />
moZraoben, ise, rogorc zemoT naxsenebi strategiuli kvlevis<br />
centris TanamSromlebi. es aris klasikuri problema, romelic<br />
qaTmisa <strong>da</strong> kvercxis dilemas warmoadgens _ ra un<strong>da</strong> gakeTdes<br />
Tav<strong>da</strong>pirvelad: Seiqmnas institutebi, romlebic SeZleben,<br />
moipovon ndoba sazogadoebaSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zlion nacionalizmis<br />
odiozuri formebi Tu jer gar<strong>da</strong>iqmnas nacionalizmi <strong>da</strong> amiT<br />
xeli Seewyos sayovelTao ndobiT gamsWvaluli institutebis<br />
Seqmnas? saxelmwifos aRdgena korufciasTan sabrZolvelad Tu<br />
korufciasTan brZola saxelmwifos aRdgenis mizniT? “erovnuli<br />
programis” an “ganviTarebis erovnuli strategiis”<br />
SemuSaveba saxelmwifoebriobis suverenitetisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukideblobis<br />
gaZlierebisaTvis Tu suverenitetisaTvis brZola<br />
erovnuli proeqtis gansaxorcieleblad?<br />
amas gar<strong>da</strong>, arsebobs Si<strong>da</strong> winaaRmdegobebi: qarTvelebi,<br />
gansakuTrebiT ki, pro<strong>da</strong>savluri sagareo kursis mxar<strong>da</strong>mWeri<br />
inteligencia <strong>da</strong> politikosebi, rogorc wesi, im ideas emxrobian,<br />
rom mizani aucileblad miRweuli un<strong>da</strong> iqnes liberaluri<br />
demokratiuli sistemis SeqmniT, romelic, Tavis mxriv, <strong>da</strong>icavs<br />
saqarTvelos unikalur kulturul, socialur <strong>da</strong> istoriul<br />
TviTmy<strong>of</strong>adobas. magram liberaluri demokratiuli sistema<br />
<strong>da</strong>pirispirebul mxareTa Serigebasac gulisxmobs <strong>da</strong> saWiroebis<br />
SemTxvevaSi dominanti erovnebebis mxri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Tmobebze<br />
wasvlasac. gar<strong>da</strong> amisa, xSirad gamoiTqmis mowodeba, <strong>saxelmwifoebrioba</strong>s<br />
safuZvlad <strong>da</strong>edos <strong>da</strong>pirispirebul erovnebaTa<br />
Serigebis faqti, Tumca sakiTxi ver ga<strong>da</strong>wydeba, Tu romelime<br />
jgufi uars ityvis morigebaze.<br />
swored am sakiTxze zegavlenis gamo erevian gare Zalebi<br />
saqarTvelos saqmeebSi <strong>da</strong>, rogorc wesi, erevian Zalian cu<strong>da</strong>d.<br />
keTilmosurneTa survili survilad rCeba. Tuki saqarTvelos<br />
usafrTxoebis problemis arsi <strong>saxelmwifoebrioba</strong>Sia, saxelmwifoebriobis<br />
yvelaze mtkivneuli forma Sekvecili suverenitetia<br />
– <strong>da</strong>kargul regionebSi ar xorcieldeba nacionaluri<br />
18
mmarTveloba <strong>da</strong>, rogorc <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili aRniSnavs, arc maT<br />
mimdebare teritoriebze. 9 erovnuli usafrTxoebis problema<br />
yvelaze naTlad samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis magaliTebze<br />
Cans. isini dRes saqarTvelos sazRvrebSi mdebare minisaxelmwifoebs<br />
warmoadgenen, romlebic saqarTvelos mTavrobis<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebebs ar asruleben, qveynis mmarTvelobas<br />
ki situaciis Secvla ar ZaluZs.<br />
rogorc cnobilia, ruseTi Tav<strong>da</strong>pirvelad afxazeTis<br />
separatizmis momxred gvevlinebo<strong>da</strong>, Semdeg ki _ problemad<br />
qarTul-afxazuri urTierTobebis <strong>da</strong>regulirebisas. bolo<br />
dros igi rusul-afxazur urTierTobebs Tbilisze zewolisaTvis<br />
iyenebs, amitom saqarTvelos usafrTxoebis problemis<br />
Si<strong>da</strong> aspeqts TavisTavad eZleva saerTaSoriso <strong>da</strong> sakmaod<br />
feTqebadi xasiaTi. saqarTvelosaTvis ruseTi saerTaSoriso<br />
garemocvaSi yvelaze saSiS faqtors warmoadgens. amis mizezi<br />
araerTia: saqarTvelo Tvlis, rom ruseTi ar Cqarobs Tavisi<br />
samxedro bazebis saqarTvelo<strong>da</strong>n gayvanas, raTa <strong>da</strong>aSinos<br />
qarTveli liderebi, yovel SemTxvevaSi, cdilobs, bazebis<br />
teritoriebi <strong>da</strong> infrastruqtura aSS-s an Crdiloatlantikur<br />
kavSirs ar Cauvardes xelSi; igi pativs ar scems arc saqarTvelos<br />
suverenitets <strong>da</strong> mzad aris, <strong>da</strong>arRvios kidec igi,<br />
Tu amas CeCneTSi mimdinare omi moiTxovs; amboben, rom<br />
saqarTvelos y<strong>of</strong>ili prezidentis, eduard SevardnaZis<br />
winaaRmdeg ganxorcielebuli Tav<strong>da</strong>sxmebis ukanac ruseTi dgas;<br />
ruseTi yvelaferze wamsvlelia – gazis miwodebis SewyvetiT<br />
<strong>da</strong>wyebuli, amJamindeli mmarTvelobis mowinaaRmdegeTa<strong>da</strong>xmarebiT<br />
<strong>da</strong>mTavrebuli – oRond ki saqarTvelos Tavisi<br />
survilebi moaxvios Tavze. yvela zemonaxseneb Sexedulebas<br />
amtkicebs <strong>da</strong> maT gansakuTrebul mniSvnelobasac aniWebs<br />
ruseTis savaraudo mzady<strong>of</strong>na, xeli Seuwyos afxazur <strong>da</strong> osur<br />
separatizms, sul mcire, es konfliqtebi saqarTvelos mmarTvelobis<br />
<strong>da</strong>sasusteblad an masze zewolisaTvis gamoiyenos.<br />
9 David Darchiashvili, “Georgian Security Problems <strong>and</strong> Policies“, p.109<br />
problemis <strong>da</strong>sma<br />
19
obert legvoldi<br />
20<br />
regionSi arsebuli konfliqti <strong>da</strong><br />
saqarTvelos erovnuli <strong>usafrTxoeba</strong><br />
saqarTveloSi my<strong>of</strong>i <strong>da</strong>mkvirveblebi ar SeiZleba, ar<br />
amCnevdnen im niuansebs, romlebiTac ruseTi<strong>da</strong>n momdinare<br />
safrTxe iniRbeba. maT esmiT, rom dro<strong>da</strong>dro ruseTTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebuli problemebi garkveul TavzexelaRebul pirebs<br />
ukavSirdeba <strong>da</strong> ara moskovis mTavrobas. Tumca imasac amboben,<br />
rom arakeTilganwyobasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabulobas mxolod ruseTis mxare<br />
ar un<strong>da</strong> iCendes. 10 <strong>da</strong>mkvirveblebma ician, rom rusebs SeuZliaT<br />
iseTi sakiTxi, rogoric saerTaSoriso terorizmia, romliTac<br />
isini marTlac SeSfoTebulebi arian, saqarTvelos saxelis<br />
gasatexad gamoiyenon. miT ufro, rom am sakiTxSi igi (ruseTi)<br />
sxva qveynebis mxar<strong>da</strong>WeriTac sargeblobs, magaliTad, amerikis<br />
SeerTebuli Statebis, romlis keTilganwyobac saqarTvelosTvis<br />
esoden mniSvnelovania.<br />
ruseT-saqarTvelos urTierTobebis <strong>da</strong>mamZimebeli garemoebebis<br />
ufro siRrmiseul Sefasebas gvaZlevs jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
am wignis erT-erT nawilSi. 11 igi saqarTvelos erovnuli<br />
usafrTxoebis problemis rusul aspeqts rTul movlenad<br />
miiCnevs, romlis fesvebic qarTul erovnul fsiqologiaSia<br />
saZiebeli. misi ganmartebiT, arsebuli winaaRmdegobebi<br />
gacilebiT did rezonanss iwvevs (vidre es SeiZlebo<strong>da</strong><br />
gamoewvia) sxva<strong>da</strong>sxva “erovnuli miTebis” gamo <strong>da</strong> Tanac maSin,<br />
rodesac orive qveyana miiswrafvis axleburad gaazrebuli<br />
erovnuli TviTmy<strong>of</strong>adobis <strong>da</strong>samkvidreblad. is Sefaseba, rom<br />
saqarTvelo didi xnis ganmavlobaSi ruseTis imperializmis<br />
Cagvris qveS iyo, qarTvelebze emociur gavlenas axdens, rusebs<br />
ki Seuracxy<strong>of</strong>as ayenebs. am TvalsazrisiT saqarTvelo ar<br />
gansxvavdeba sxva y<strong>of</strong>ili sabWoTa respublikebisagan. magali-<br />
10 See the interview with Tedo Japaridze, “Georgia’s Interin Foreign Minister: Russian Security<br />
Depends on Georgian Stabilization, ’’ by Giga Chilhladze, Eurasianet, January 6, 2004<br />
w. http://www.eurasianet.org/departments/insight/articles/eav010604.shtml<br />
11 See Also Jaba Dev<strong>da</strong>riani, ”Georgia on a Fault Line”, Prespective, vol.13, no.3 (January-<br />
February 2003), pp.1,6-8.
problemis <strong>da</strong>sma<br />
Tad, gansxvaveba saqarTvelosa <strong>da</strong> ukrainas Soris mxolod imaSi<br />
SeiZleba gamoixatebodes, Tu ramdenad erTgvarovani Sexeduleba<br />
aqvs TiToeulis mosaxleobas am sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT. 12<br />
ukrainis mosaxleobis nawils, gansakuTrebiT qveynis <strong>da</strong>savleT<br />
nawilSi, qarTvelebis msgavsi Sexeduleba aqvs; magram sxva<br />
regionebSi, ufro metad qveynis aRmosavleTiT, am azrs ar<br />
iziareben. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, ruseTTan mimarTebaSi arsebuli<br />
pozicia politikuri kursis erTianobis garanti ki ara, piriqiT,<br />
ukrainis Si<strong>da</strong> politikis gaxleCis mizezi gax<strong>da</strong>.<br />
urTierT<strong>da</strong>pirispirebuli erovnuli miTebi gansazRvravs<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTs Soris arsebul <strong>da</strong>Zabulobas, Tumca<br />
TviTon es miTebi <strong>da</strong>Zabulobas ar qmnis. <strong>da</strong>Zabuloba garkveul<br />
garemoebebs ukavSirdeba, magaliTad, iseT sakiTxebs, rogoricaa:<br />
samxedro bazebis gayvana, axali savizo reJimi <strong>da</strong> sxva imgvari<br />
qmedebebi, romelic ruseTis arakeTilganwyobil ganzraxvas<br />
gamoxatavs _ magaliTad, afxazeTisa <strong>da</strong> CeCneTis konfliqtebi,<br />
sa<strong>da</strong>c erTi mxare meorisadmi sruliad mtrula<strong>da</strong>a ganwyobili.<br />
jaba dev<strong>da</strong>riani ruseT-saqarTvelos urTierTobis gafuWebas<br />
mxolod ruseTs ar abralebs. igi miiCnevs, rom rodesac ruseTi<br />
agresiulad moqmedebs, es nawilobriv saqarTvelos bralicaa.<br />
misi azriT, rodesac saqarTvelo konkretul sakiTxSi myar<br />
pozicias ikavebs <strong>da</strong> gaazrebulad moqmedebs, ruseTi Tav-<br />
Sekavebulad iqceva. amis aSkara magaliTia 2004 wlis aprilis<br />
krizisi aWaraSi, rodesac saakaSvilis mTavrobam ruseTis<br />
<strong>da</strong>xmarebiT xelisuflebas CamoaSora centrisgan g<strong>and</strong>gomili<br />
adgilobrivi politikuri lideri. amrigad, jaba dev<strong>da</strong>rianic<br />
ubrundeba saqarTvelos saxelmwifoebriobis problemas. isic<br />
miiCnevs, rom saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> – am SemTxvevaSi ukve<br />
ruseTTan misi urTierTobis aspeqtSi <strong>da</strong>naxuli – gauares<strong>da</strong><br />
qarTuli mxaris ususurobis gamo: arastabiluri sagareo<br />
politika; liderebis mier ruseTis qmedebebis sakuTari<br />
12 aq vgulisxmob umravlesobaSi my<strong>of</strong> eTnikur jgufs. saqarTveloSi<br />
mcxovrebi zogi erovnuli umciresoba ar iziarebs qarTvelebis am azrs<br />
ruseTis Sesaxeb im saxiT, ra saxiTac igi dev<strong>da</strong>rians aqvs warmodgenili.<br />
21
obert legvoldi<br />
warumateblobebis SesaniRbad gamoyeneba; mTavrobis korumpirebuloba;<br />
mTavrobaSi mtkice poziciis ararseboba _ es is<br />
sisusteebia, rasac ruseTi Tavis sasargeblod iyenebs.<br />
<strong>da</strong>skvniT nawilSi jaba dev<strong>da</strong>riani, rogorc qarTvelebis<br />
umravlesoba, wuxs imis gamo, rom ruseTi bolomde mainc ver<br />
Seegua Tavisi imperiuli Zalauflebis <strong>da</strong>kargvas <strong>da</strong> cdilobs,<br />
rac SeiZleba meti gavlena SeinarCunos saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
kavkasiaze. saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebuli arc<br />
erTi sakiTxi ar aris iseTi mwvave <strong>da</strong> mtkivneuli, rogoric<br />
separatistebis mier mitacebuli teritoriebis problema,<br />
gansakuTrebiT es exeba afxazeTs. qarTvelebs esmiT, rom<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis <strong>da</strong>umorCileblobis fesvebi<br />
eTnikur, kulturul <strong>da</strong> politikur gansxvavebaTa siRrmeebSi<br />
Zevs. isini acnobiereben, rom saqarTvelos liderebis mier<br />
gatarebulma politikam _ gansakuTrebiT ki zviad gamsaxurdias<br />
moqmedebebma 1990-1991 wlebSi – kidev ufro gaamwvava<br />
es uTanxmoebebi. isic marTalia, rom movlenaTa spirali,<br />
rogorc amas gia nodia <strong>da</strong> qrist<strong>of</strong> ciurxeri weren, romelmac<br />
centralur mTavrobasa <strong>da</strong> regionebs Soris Ria ganxeTqileba<br />
gamoiwvia, orive mxaris qmedebebma ganapiroba. SeuZlebelia<br />
<strong>da</strong>vadginoT, Tu ram misca biZgi regionSi Zaladobis eskalacias:<br />
1988 wels afxazeTis liderebis mier TavianTi teritoriis<br />
saqarTvelos sabWoTa socialisturi respublikis Semadgenlobi<strong>da</strong>n<br />
gayvanis mcdelobam Tu 1989 wels qarTuli mxaris mier<br />
miRebulma mkacrma zomebma. magram rac un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo amis<br />
mizezi, erTi mxriv, Tbilissa <strong>da</strong>, meore mxriv, soxum-cxinvals<br />
Soris urTierTobebi imdenad swrafad <strong>da</strong>iZaba, rom ramdenime<br />
TveSi situacia kontrols ukve aRar eqvemdebarebo<strong>da</strong> (es<br />
procesebi detalurad aris aRwerili ciurxeris mier amave<br />
naSromis Sesabamis nawilSi). qarTvel liderebs iseve Zlier<br />
aSineb<strong>da</strong>T afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis “arakeTilganwyoba”,<br />
rogorc afxazebsa <strong>da</strong> osebs _ qarTuli represiebi. afxazeTisa<br />
<strong>da</strong> oseTis elitas ki eSino<strong>da</strong> regionebSi privilegirebuli<br />
mdgomareobis <strong>da</strong>kargvis. magram samxedro moqmedebebis<br />
<strong>da</strong>wyeba, yovel SemTxvevaSi, afxazeTSi, ciurxeris azriT, sul<br />
22
problemis <strong>da</strong>sma<br />
sxva ramem gamoiwvia: qarTuli dramis saTaveSi is samxedroebi<br />
<strong>da</strong> mebrZolebi idgnen, romlebic sargeblobdnen saxelmwifos<br />
sisustiT <strong>da</strong> Zaladobas sCadiodnen TavianTi momgebiani<br />
kriminaluri saqmianobis <strong>da</strong>sacavad. ciurxeri am jgufebs<br />
“Zaladobis sulisCamdgmelebs” uwodebs.<br />
ruseTis roli saomari moqmedebebis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>nve Zalian<br />
mniSvnelovani iyo. saqarTveloSi TiTqmis yvela <strong>da</strong>rwmunebulia,<br />
rom 1992-1993 wlebis omSi ruseTi afxazebs uWer<strong>da</strong><br />
mxars. qarTvelebi dRemde fiqroben, rom swored aman ganapiroba<br />
movlenebis saqarTvelos winaaRmdeg Semotrialeba.<br />
maTTvis mxolod erTia gaugebari: miTiTebebi moskovi<strong>da</strong>n<br />
modio<strong>da</strong> Tu es rusuli samxedro meTaurobisa <strong>da</strong> afxazeTSi<br />
dislocirebuli nawilebis TviTneburi ga<strong>da</strong>wyvetilebebi iyo.<br />
oqsana antonenko Tavis naSromSi gacilebiT rTul istorias<br />
mogviTxrobs, romlisac arc qarTvelebs sjeraT, rasac<br />
saocrad emociurad gamoxataven <strong>da</strong> arc winamdebare wignis<br />
avtorebs. konfliqtSi namdvilad monawileobdnen rusi<br />
samxedroebi, magram, antonenkos azriT, ara erTiani frontiT.<br />
zogi samxedro piri afxazeTis meamboxeebs iaraRs<br />
awvdi<strong>da</strong> an hyid<strong>da</strong>, xolo samxedro sahaero Zalebi sahaero<br />
Setevebs axorcielebdnen qarTuli jaris winaaRmdeg.<br />
imavdroulad, 1992 wlis agvistoSi, saqarTvelos afxazeTze<br />
Tav<strong>da</strong>sxmis win amierkavkasiis samxedro olqis (romelic<br />
ruseTs memkvidreobiT ergo sabWoTa periodi<strong>da</strong>n) me-<br />
Taurobam qarTvel meomrebs didZali iaraRi, maT Soris,<br />
sakmao raodenobiT tanki ga<strong>da</strong>sca. samxedro moqmedebebis<br />
sawyis etapze saqarTvelos SeiaraRebul jarebs Sav zRvaze<br />
<strong>da</strong>xmarebas ruseTis samxedro sazRvao flotic uwev<strong>da</strong>.<br />
niS<strong>and</strong>oblivia, aRniSnavs antonenko, rom moskovis elitis<br />
politikuri simpaTiebi orad gaiyo: misi nawili (maT Soris,<br />
prezidenti, sagareo saqmeTa <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis ministrebi) mxars<br />
“Zlieri <strong>da</strong> erTiani saqarTvelos” ideas uWerdnen, sxvebs<br />
(jarisa <strong>da</strong> uSiSroebis Zalebis nawils, Crdilokavkasiis<br />
regionalur liderebsa <strong>da</strong> politikosebs) “promoskovuri<br />
ganwyobis” afxazeTis arseboba sur<strong>da</strong>T.<br />
23
obert legvoldi<br />
antonenkos azriT, ruseTi afxazeTis problemas arTulebs<br />
ara avi zraxvebiT, aramed misi saSuamavlo rolis saTanadod<br />
Seusruleblobis gamo. <strong>da</strong>moukidebel qveyanaTa Tanamegobrobis<br />
(sa<strong>da</strong>c ruseTs lideris roli akisria) Zalebze<br />
afxazeTSi samSvidobo misiis <strong>da</strong>kisrebiT, moskovma, pirvel<br />
rigSi, miznad <strong>da</strong>isaxa, ar <strong>da</strong>uSvas Zaladobis afeTqeba, ramac<br />
saqarTvelosaTvis esoden arasasurveli Sedegebi gamoiwvia _<br />
afxazeTis sazRvrebis gaZliereba <strong>da</strong> misi avtonomia. isic<br />
marTalia, rom ruseT-CeCneTis meore omis gamo ruseTis roli<br />
saqarTveloSi 1999 wli<strong>da</strong>n ufro uary<strong>of</strong>iTi gax<strong>da</strong>. rusebi,<br />
putini<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli, miiCneven, rom qarTvelebi zedmet<br />
TanagrZnobas iCenen CeCneTis mimarT <strong>da</strong>, sul mcire, ar TanamSromloben<br />
ruseTTan CeCeni mebrZolebisaTvis <strong>da</strong>xmarebis<br />
arxebis ga<strong>da</strong>ketvaSi. amis gamo ruseTi qarTvel liderebs mwvaved<br />
akritikeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> CeCnuri safrTxis Tavi<strong>da</strong>n asacileblad prevenciuli<br />
zomebiT imuqrebo<strong>da</strong> sazRvris qarTuli mxri<strong>da</strong>n.<br />
xan<strong>da</strong>xan ruseTis samxedro aviacia Tavs uflebas aZlev<strong>da</strong>,<br />
demonstratiulad mietana ieriSi saqarTvelos teritoriaze<br />
arsebul samizneebze. 1999 wli<strong>da</strong>n ruseTma afxazeTTan Tavisi<br />
kavSirebis ganmtkiceba <strong>da</strong>iwyo. man gaxsna sazRvari, moxsna 1992<br />
wli<strong>da</strong>n sakmaod pirobiTad moqmedi bloka<strong>da</strong>, afxazeTis<br />
mcxovrebTaTvis ruseTis moqalaqeobis miniWebasTan erTad<br />
saqarTvelos moqalaqeebs savizo reJimi <strong>da</strong>uwesa. Tumca Zneli<br />
saTqmelia, risi gamoxatuleba iyo es aqciebi: Tbilisze zewolis<br />
survilis Tu ruseTis Si<strong>da</strong>politikuri konfliqtebis arsebobis.<br />
yovelive aman kidev ufro <strong>da</strong>arwmuna qarTvelebi, rom ruseTs<br />
ar ZaluZs an ar surs, saqarTveloSi arsebul eTnokonfliqtebSi<br />
miukerZoebeli momrigeblis roli iTamaSos. mis saxelze aseve<br />
cu<strong>da</strong>d moqmedebs is faqti, rom man xeli ar Seuwyo sxva mxareebis,<br />
maT Soris, arc saerTaSoriso organizaciebis rolis gaZlierebas<br />
mSvidobis mxar<strong>da</strong>saWerad <strong>da</strong> <strong>da</strong>samkvidreblad.<br />
Tu antonenkos mier gamoTqmul azrs ganvavrcobT, ruseTis<br />
mier saqarTvelosaTvis Seqmnili problema imaze bevrad Rrma<br />
<strong>da</strong> rTulia, vidre es saqarTveloSi warmoudgeniaT. es problema<br />
imdenad ruseTis aSkara agresiuli miznebisaken swrafvaSi ki<br />
24
problemis <strong>da</strong>sma<br />
ar gamoixateba, aramed misi surviliT, erTsa <strong>da</strong> imave mdinareSi<br />
orjer Sevides. afxazeTis SemTxvevaSi ruseTis mizani ara<br />
romelime mxarisaTvis upiratesobis miniWeba, aramed orive<br />
maTganze gavlenis SenarCunebaa. <strong>of</strong>icialurad (<strong>da</strong>, albaT,<br />
gulwrfela<strong>da</strong>c) igi mzad aris, <strong>da</strong>icvas saqarTvelos teritoriuli<br />
mTlianoba, magram, imavdroulad, yvelafers akeTebs<br />
afxazeTTan kavSirebis gansamtkicebla<strong>da</strong>c. cxadia, mas surs,<br />
rom stabiluri saqarTvelo stabiluri amierkavkasiis nawilad<br />
ixilos, magram amave dros Zalze zrunavs sakuTar zegavlenaze<br />
regionSi <strong>da</strong> ukuagdebs sxva mxareebis (iseTebis, rogorebicaa:<br />
aSS, TurqeTi, Crdiloatlantikuri aliansi, gaero, euTo) Carevis<br />
ideas im sferoSi, romelsac igi Tavisi usafrTxoebis sferod<br />
miiCnevs. metic, antonenko ambobs, rom ruseTis erTi SexedviT<br />
mtrul <strong>da</strong> arakeTilganwyobil qmedebebs _ saqarTvelos<br />
moqalaqeebisaTvis savizo reJimis SemoRebas; afxazeTisa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTis mosaxleobisaTvis ruseTis moqalaqeobis<br />
miniWebas <strong>da</strong> maTTvis savizo moTxovnebis moxsnas; afxazeTTan<br />
sarkinigzo mimosvlis aRdgenasa <strong>da</strong> saqarTvelo-afxazeTis<br />
urTierTobebis <strong>da</strong>saregulireblad saerTaSoriso iniciativebis<br />
arasaTanado mxar<strong>da</strong>Weras – ufro rTuli safuZveli aqvs.<br />
Tumca antonenko <strong>da</strong> dev<strong>da</strong>riani imis niSnebsac xe<strong>da</strong>ven, rom<br />
saakaSvilis xelisuflebaSi mosvlis Semdeg ruseTica <strong>da</strong><br />
saqarTveloc mzad arian, <strong>da</strong>iviwyon warsulSi arsebuli zogi<br />
uTanxmoeba. dev<strong>da</strong>riani im mniSvnelovan pragmatul miznebzec<br />
(ZiriTa<strong>da</strong>d, ekonomikuri xasiaTis) saubrobs, romlebic orive<br />
mxares warsuli uTanxmoebebis <strong>da</strong>viwyebisa <strong>da</strong> ufro stabiluri<br />
urTierTobebis <strong>da</strong>myarebisaken ubiZgebs. antonenko eTanxmeba<br />
am azrs <strong>da</strong> miuTiTebs, Tu romel sferoebSia SesaZlebeli<br />
ekonomikuri TanamSromloba. igi miiCnevs, agreTve, rom 2004<br />
wlis gazafxulze afxazeTTan <strong>da</strong> samxreT oseTTan <strong>da</strong>Zabulobis<br />
gamwvavebisas moskovi Se<strong>da</strong>rebiT naklebad ewinaaRmdegebo<strong>da</strong><br />
kavkasiaSi ruseTisa <strong>da</strong> natos TanamSromlobas <strong>da</strong> saqarTveloSi<br />
dsT-s samSvidobo Zalebsa <strong>da</strong> gaeros <strong>da</strong>mkvirveblebs Soris<br />
TanamSromlobis gafarToebas. Tumca, miuxe<strong>da</strong>vad saimedo<br />
niSnebisa, ori qveynis mmarTvelebs Soris arsebuli undobloba<br />
25
obert legvoldi<br />
momdevno TveebSi ki ar Semcir<strong>da</strong>, piriqiT, gaizar<strong>da</strong> kidec. 2005<br />
wlis <strong>da</strong>sawyisSi saakaSvili ukve sakmaod <strong>da</strong>ufaravad miuTi-<br />
Teb<strong>da</strong>, rom saqarTvelos saqme aqvs “ms<strong>of</strong>lioSi yvelaze Zlier<br />
<strong>da</strong> yvelaze agresiul – SesaZloa, ara yvelaze Zlier, magram<br />
u<strong>da</strong>vod yvelaze agresiul – ZalasTan”. 13 drois TiTqmis imave<br />
periodSi putinis garemocvasTan <strong>da</strong>axloebuli piri aRniSnav<strong>da</strong>,<br />
rom saakaSvili putinSi <strong>da</strong>axloebiT igive mtrul ganwyobas<br />
aRZravs, rasac “fidel kastro aRZrav<strong>da</strong> amerikel politikosebSi.”<br />
14<br />
26<br />
sagareo situacia: cxovrebiseuli morevi<br />
<strong>da</strong> koncentruli wreebi<br />
qarTvelebs, raRa Tqma un<strong>da</strong>, ar sjeraT saswaulis, rom<br />
odesme maTi geografiuli mdebareoba Seicvleba <strong>da</strong> saqarTvelo<br />
de<strong>da</strong>miwis sxva kuTxeSi aRmoCndeba, amitom isini acnobiereben<br />
Crdiloel mezobelTan Tanacxovrebis aucileblobas. qarTvelebs<br />
imedi aqvT, rom rusebsac esmiT an droTa ganmavlobaSi<br />
gaigeben, rom maTi <strong>usafrTxoeba</strong> “saqarTveloSi arsebuli<br />
situaciis stabilurobazecaa <strong>da</strong>mokidebuli” 15 , – aRniSna<br />
erTxel sagareo saqmeTa y<strong>of</strong>ilma ministrma, Tedo jafariZem.<br />
magram am or qveyanas Soris arsebuli rTuli urTierTkavSiri<br />
Semdeg dilemas warmoSobs: SesaZloa Tu ara arsebuli <strong>da</strong>brkolebebis<br />
fonze ruseT-saqarTvelos urTierTobebis <strong>da</strong>regulireba<br />
Tu amisaTvis saWiro gaxdeba ufro farTo struqturuli<br />
erTeulis Seqmna? jaba dev<strong>da</strong>riani am ukanasknel azrs<br />
iziarebs <strong>da</strong> saubrobs aSS-is monawileobiT konstruqciuli<br />
13 mixeil saakaSvilis es gancxadeba mocemulia mis yovelwliur<br />
moxsenebaSi qveynis mdgomareobis Sesaxeb, romelic man 2005 wlis 10<br />
Tebervals parlamentSi gaakeTa.<br />
http://www.kvali.com/kvali/index.asp?obiektivi=show&n=126<br />
14 2005 wlis 24 marts moskovSi aRebuli interviu.<br />
15 Chikhladze, ’’Georgia’s Interim Foreign Minister: Russian Security Depends on Georgian<br />
Stabilization.”
problemis <strong>da</strong>sma<br />
samkuTxedis Seqmnis SesaZleblobaze Tu evrokavSiris rolis<br />
gaaqtiurebaze an suamis msgavsi gaerTianebis (romlis wevrebic<br />
arian saqarTvelo, ukraina, azerbaijani <strong>da</strong> moldova, xolo 2005<br />
wlis gazafxulisaTvis mis SemadgenlobaSi uzbekeTic Seva)<br />
Seqmnaze. Tumca jaba dev<strong>da</strong>riani miiCnevs, rom arc erT<br />
zemoCamoTvlil variants raime farTo perspeqtiva ar gaaCnia.<br />
swored amaSi mdgomareobs dilemac: ruseT-saqarTvelos<br />
urTierTobebi, SesaZloa, waagavdes sxva qveynebis urTierT<strong>da</strong>mokidebulebasac,<br />
magaliTad: israel-palestinis;<br />
samxreT <strong>da</strong> CrdiloeT koreis; bolo dromde _ indoeTpakistanis.<br />
es is SemTxvevebia, rodesac or qveyanas Seqmnili<br />
situacii<strong>da</strong>n gamosavlis povna <strong>da</strong>moukideblad ar ZaluZs. jaba<br />
dev<strong>da</strong>rianis sityvebiT, “mravalSrian” ga<strong>da</strong>wyvetilebebs<br />
struqturuli sirTuleebic emateba, ris gamoc isini naklebad<br />
ganxorcielebadia.<br />
saqarTvelo-ruseTis urTierTobebis Cixi<strong>da</strong>n gamosayvanad<br />
aSS-is, ruseTisa <strong>da</strong> saqarTvelos sammxriv molaparakebebs<br />
warmatebis Teoriuli Sansi gaaCnia, magram realurad aSSruseTis<br />
strategiuli urTierTqmedeba kavkasiaSi bolo aTi<br />
wlis ganmavlobaSi ufro Sejibrs hgavs, vidre TanamSromlobas. 16<br />
amrigad, imis magivrad, rom saqarTvelos esargebla am regionSi<br />
amerika-ruseTis qmediTi urTierTobebiT, igi am urTierTobebs<br />
msxverplad Seewira. <strong>da</strong>Zabuli momentebis dros, magaliTad,<br />
saqarTvelos teritoriaze ruseTis SeWrasTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />
2002 wlis seqtemberSi putinma sruliad usafuZvlo gancxadeba<br />
gaakeTa saqarTveloSi ruseTis uflebebis Sesaxeb; is, aseve<br />
aWianurebs saqarTvelo<strong>da</strong>n samxedro bazebis gayvanas. orive am<br />
faqtis gamo vaSingtoni moskovs TavSekavebisaken mouwodeb<strong>da</strong>,<br />
magram aSS-is amgvari Careva ufro Sejibrs hgav<strong>da</strong>, vidre<br />
TanamSromlobas, amitom ruseTs sulac ar gasCenia survili,<br />
ga<strong>da</strong>efasebina saqarTvelosTan urTierToba. piriqiT, ruseTis<br />
16 ruseTs dRemde aqvs postsabWoTa sivrceSi aSS-is samxedro rolis<br />
gaZlierebis SiSi. amis Sesaxeb saubaria statiaSi: Svetlana Babaeva, Ekaterina<br />
Grigoreva <strong>and</strong> Nikolai Khorunzhii, ”oni Uzhe nikog<strong>da</strong> ne uydut ottu<strong>da</strong>,” Izvestiya,<br />
January 25, 2004<br />
27
obert legvoldi<br />
im politikosebma, romlebic kavkasiaSi aSS-is qmedebebs<br />
pir<strong>da</strong>pir safrTxed miiCneven, ufro Seupovrad <strong>da</strong>iwyes<br />
TavianTi Sexedulebis mtkiceba.<br />
realurad ki saqarTvelo amerika-ruseTis urTierTobebis<br />
orbitaSi moeqca, magram am urTierTobebs Tavisi interesebisTvis<br />
ver iyenebs. es usiamovno faqti saqarTvelos<br />
garTulebuli strategiuli mdgomareobis erT-erTi magaliTia.<br />
am problemis arsi ori metaforiT SeiZleba gamoixatos –<br />
cxovrebiseuli morevi <strong>da</strong> koncentruli wreebi. es ori metafora<br />
imis gagebaSic gvexmareba, Tu ratomaa fsonebi ase maRali<br />
ara mxolod saqarTvelosTvis, aramed sxva qveynebisTvisac.<br />
pirveli metaforis arsi isaa, rom konfliqti kavkasiis<br />
CrdiloeTi<strong>da</strong>n – samxreTis, aRmosavleTi<strong>da</strong>n ki <strong>da</strong>savleTis<br />
mimarTulebiT seriozul <strong>da</strong>brkolebebs uqmnis konstruqciul<br />
TanamSromlobas regionSi. bruno kopitersi aRniSnavs, rom<br />
mTiani yarabaRis, afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis konfliqtebis<br />
ga<strong>da</strong>Wramde SeuZlebelia regionaluri integraciis miRweva. 17<br />
metic, y<strong>of</strong>ili sabWoTa kavSiris sxva regionebisagan gansxvavebiT,<br />
am konfliqtebs ara mxolod politikuri gaxleCisa <strong>da</strong><br />
satuaciis <strong>da</strong>Zabvisaken mivyavarT, aramed igi regionis qveynebs<br />
Soris arsebuli urTierTobebis yvela mxares gansazRvravs.<br />
sxva avtorebis azriT, amierkavkasiis urTierTobebisaTvis<br />
amorfuloba, <strong>da</strong>qsaqsuloba <strong>da</strong> arakeTilganwyobaa <strong>da</strong>maxasiaTebeli.<br />
dov linCis sityviT, amierkavkasia politikurad<br />
sakmaod amowurulia. 18 sazRvrebTan <strong>da</strong>kavSirebuli uTanxmoebebi,<br />
ekonomikuri bloka<strong>da</strong>, <strong>da</strong>rRveuli sarkinigzo <strong>da</strong><br />
saavtomobilo mimosvla <strong>da</strong> sasjelis mizniT amuSavebuli savizo<br />
reJimi aramcTu xels uwyobs konfliqtis <strong>da</strong>maregulirebel<br />
savaWro Tu sxva tipis kontaqtebs, aramed TviTonve warmoadgens<br />
regionSi <strong>da</strong>Zabulobis zrdis wyarosa <strong>da</strong> mizezs. Tqma<br />
17 Bruno Coppieters, EU Policy on the Southern Caucasus, Policy Paper for the<br />
committee on Foreign Affairs, Human Rights, Common Security, <strong>and</strong> Defense Policy <strong>of</strong><br />
the European Parliament (January 20, 2004), p.7,. http://www.europarl.eu.int/meetdocs/<br />
committees/afet/20040120/wider%20europe%20caucasus.pdf.<br />
18 Dov Lynch, ”A Regional Insecurity Dynamic,” in Lynch, The South Caucasus, pp.9-21.<br />
28
problemis <strong>da</strong>sma<br />
mxolod imisa, rom regioni moklebulia im instituciebs,<br />
romlebic arsebobs ms<strong>of</strong>lios sxva nawilebSi – samxreTaRmosavleT<br />
azii<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli <strong>da</strong>savleT evropiT <strong>da</strong>mTavrebuli<br />
_ warmoadgens araswor Sefasebas imisas, Tu ramdenad<br />
ararsebulia institucionalizebuli Tu arainstucionalizebuli<br />
sazogadeobis nebismieri forma somxeTSi, azerbaijansa<br />
<strong>da</strong> saqarTveloSi. sxva postsabWouri qveynebis msgavsad, am<br />
regionis samive saxelmwifo ibrZvis, raTa <strong>da</strong>mkvidrdes axal<br />
politikur, ekonomikur <strong>da</strong> erovnul erTeulad <strong>da</strong> warmatebis<br />
miRwevas samive am mimarTulebiT cdilobs. magram sxva qveynebTan<br />
Se<strong>da</strong>rebiT, am saxelmwifoebs metad axasiaTebT politikuri<br />
institutebis sisuste <strong>da</strong> korumpirebuloba, rac maT<br />
seriozul problemebs uqmnis. aSkaraa, rom Si<strong>da</strong> stabilurobis<br />
arsebobis SemTxvevaSic ki saqarTvelos mainc Seeqmnebo<strong>da</strong><br />
safrTxe konfliqtur garemocvaSi my<strong>of</strong>i erTnairad susti<br />
saxelmwifoebisagan. magram ramdena<strong>da</strong>c mdgomareoba saqarTvelos<br />
SigniTac arastabiluria, garefaqtorebi masze gacilebiT<br />
did gavlenas axdens <strong>da</strong> arsebuli kataklizmebi qveyanas<br />
SeiZleba did safrTxed moevlinos.<br />
de vaali aRniSnavs, rom yovelive zemoTqmulis mizezi ara<br />
marto kavkasiaSi arsebuli politikuri <strong>da</strong>qsaqsulobaa, aramed<br />
isic, rom saqarTvelo bevrs arafers akeTebs mdgomareobis<br />
gamosasworeblad. avtoris azriT, saqarTvelo, somxeTi <strong>da</strong><br />
azerbaijani ise arian erTmaneTisagan <strong>da</strong>Sorebulni <strong>da</strong> imdenad<br />
ara aqvT ekonomikuri urTierTkavSiri, rom Znelad Tu SeiZleba<br />
maTi aRqma erTian regionad. de vaali wers, rom “amierkavkasiis<br />
es sami respublika bevri sakiTxis gamo Zalian mtkivneula<strong>da</strong>a<br />
<strong>da</strong>Sorebuli erTmaneTs”. maT ara aqvT ekonomikuri kavSirebi,<br />
risi erT-erTi mniSvnelovani mizezic “mmarTveli wreebis<br />
maRali kriminalizaciaa”, swored amis gamo ver xerxdeba<br />
“kavkasiuri saerTo bazris” magvari erTobis Seqmna. mTeli am<br />
xnis ganmavlobaSi saqarTvelom cota ram gaakeTa situaciis<br />
gamosasworeblad. de vaalis sityvebiT, gamsaxurdias mmarTvelobis<br />
periodSi fexs ikideb<strong>da</strong> azri _ “am gamorCeul evropul<br />
qveyanas mesianuri <strong>da</strong>niSnuleba gaaCnia”. maSin igi Zalze Sors<br />
29
obert legvoldi<br />
iyo regionis dramatizmiT aRsavse cxovrebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> ruseTisagan<br />
distanciaze y<strong>of</strong>nas cdilob<strong>da</strong>. eduard SevardnaZem, romelmac<br />
prezidentis postze gamsaxurdia Secvala, Zalisxmeva aSS-sTan<br />
ufro mWidro urTierTobis <strong>da</strong>samyareblad mimarTa <strong>da</strong>, de<br />
vaalis azriT, igi “TiTqmis ar iCen<strong>da</strong> saqarTvelos mezoblebTan<br />
politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri integraciis gaZlierebis interess.”<br />
amgvarad, imis magivrad, rom Tavis mezoblebs, somxeTsa<br />
<strong>da</strong> azerbaijans, mTiani yarabaRis problemis <strong>da</strong>regulirebaSi<br />
<strong>da</strong>xmarebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> Suamavlis roli Seesrulebina, saqarTvelom<br />
am mimarTulebiT erTi nabijic ki ar ga<strong>da</strong>dga <strong>da</strong> es roli euTosa<br />
<strong>da</strong> ruseTis mTavrobas mi<strong>and</strong>o.<br />
saqarTvelo uaRresad <strong>da</strong>Zabuli regionis centrSi mdebareobs<br />
<strong>da</strong> imis magivrad, rom stabilurobis birTvad iqces,<br />
rac misi bunebrivi <strong>da</strong>niSnulebis Sesabamisi iqnebo<strong>da</strong>, igi,<br />
garkveulwilad gamiznula<strong>da</strong>c, SeiZleba arastabilurobis<br />
moreva<strong>da</strong>c ga<strong>da</strong>iqces. Tuki stabilurobis procesi Seferx<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> areuloba <strong>da</strong>iwyo, maSin “saqarTvelos krizisSi” SeiZleba<br />
misi mezoblebic aRmoCndnen CarTulni, Tun<strong>da</strong>c im mizeziT, rom<br />
<strong>da</strong>icvan TavianTi Tanamemamuleebi <strong>da</strong> materialuri interesebi<br />
an Tavi<strong>da</strong>n aicilon am krizisis negatiuri gavlena TavianT Si<strong>da</strong><br />
problemebze. meore mxriv, qveynis <strong>da</strong>Sla ara marto saqarTvelos<br />
Si<strong>da</strong> politikaSi arsebuli warumateblobebiT SeiZleba<br />
iyos gamowveuli; saqarTvelos sazRvrebze arsebuli areuloba,<br />
SesaZloa, qveynis Si<strong>da</strong> teritoriebzec gavrceldes – aseT<br />
faqts adgili aqvs ruseTis CrdiloeT sazRvarze. amgvarad, isev<br />
rCeba saSiSroeba imisa, rom saqarTvelo am regionSi stabilurobis<br />
ganmsazRvrelad ki ar mogvevlineba, piriqiT, sruliad<br />
sapirispiro rols Seasrulebs. amas gar<strong>da</strong>, Tu kavkasiis<br />
romelime regionSi, maT Soris CrdiloeT kavkasiaSic, movlenaTa<br />
ganviTarebam feTqebadi saxe miiRo, maSin qveynis SigniT<br />
situaciis gauaresebis yvelaze didi safrTxe saqarTvelos<br />
emuqreba.<br />
mixeil saakaSvilis xelisuflebaSi mosvli<strong>da</strong>n am weliwadnaxevris<br />
Semdegac yvela es safrTxe isev aqtualuria. mTiani<br />
yarabaRis konfliqtSi zogjer gaielveb<strong>da</strong> xolme imedi imisa,<br />
30
problemis <strong>da</strong>sma<br />
rom somxebsa <strong>da</strong> azerbaijanelebs ormxriv molaparakebebze<br />
progresisTvis mieRwiaT, rac euTos minskis jgufs axali<br />
iniciativebiT gamosvlis saSualebas aZlev<strong>da</strong>. Tumca xan<strong>da</strong>xan<br />
imis niSnebic Cndebo<strong>da</strong>, rom baqoSi am problemis mosagvareblad<br />
Zalis gamoyenebis SesaZleblobasac ixilavdnen. CeCneTSi omi<br />
gaxangrZliv<strong>da</strong>, Sesabamisad, misi Tanmdevi problemebic<br />
SenarCun<strong>da</strong> <strong>da</strong> sakiTxavia, Tu sad iCens igi SemdgomSi Tavs, ra<br />
Tanmdev movlenebs gamoiwvevs <strong>da</strong> ras moimoqmedebs ruseTi<br />
sapasuxod. 2004 wlis zafxulSi saqarTvelos xelisuflebam<br />
samxreT oseTSi arsebuli mdgomareobis Secvlis warumatebeli<br />
mcdeloba ganaxorciela. 2005 wlis ianvarSi evrosabWos<br />
saparlamento asambleaze mixeil saakaSvilis mier wardgenili<br />
axali <strong>da</strong>, bevris azriT, sakmaod loialuri samSvidobo gegma<br />
erTmniSvnelovnad iqna uary<strong>of</strong>ili oseTis liderebis mier,<br />
romelTac zurgs moskovis pozicia umagreb<strong>da</strong>T. am faqtma kidev<br />
ufro gaamZafra arsebuli imedgacrueba.<br />
arastabiluri kavkasia <strong>da</strong> saqarTvelo potenciurad areulobis<br />
morevs ufro warmoadgens, vidre stabilurobis centrs<br />
<strong>da</strong> qmnis sruli regionaluri suraTis mxolod nawils. isini<br />
gamoxataven regionSi Semaval qveyanaTa Soris arsebul<br />
<strong>da</strong>nawevrebul <strong>da</strong> arastabilur urTierTobebs. magram yvelaferi<br />
regionis politikuri geografiiT ar Semoifargleba,<br />
radgan kavkasiis problema sxvaTa teritoriuli mmarTvelobis<br />
garemocvaSi y<strong>of</strong>na ki ar aris, aramed is, rom igi aris arena sxva<br />
saxelmwifoebis moqmedebisaTvis; amas ki meore metaforamde<br />
mivyavarT: saqarTvelo, rogorc koncentruli wreebis centri.<br />
istoriulad kavkasia sxva<strong>da</strong>sxva imperiaTa Sejaxebis mizezs<br />
warmoadgen<strong>da</strong>. es imperiebi (sparseTis, osmaleTis, ruseTis)<br />
axla aRar arsebobs, magram maT adgilas aRmocenebuli<br />
memkvidre-saxelmwifoebi – irani, TurqeTi <strong>da</strong> ruseTi – kvlavac<br />
eqiSpebian am teritoriebisaTvis erTmaneTs, zogjer Riad,<br />
xSirad ki – farulad. ruseTi ufro metad ewinaaRmdegeba<br />
kavkasiis saqmeebSi iranisa <strong>da</strong> TurqeTis Carevas, vidre irani<br />
<strong>da</strong> TurqeTi – ruseTis dominirebas regionSi; magram, rogorc<br />
wesi, Teirani <strong>da</strong> ankara fxizlad adevneben Tvalyurs ruseTis<br />
31
obert legvoldi<br />
moqmedebebs kavkasiaSi, gansakuTrebiT ki energetikis sferoSi<br />
arsebul politikas <strong>da</strong> xSirad garkveul berketebsac iyeneben<br />
moskovis zegavlenis Sesasusteblad.<br />
TurqeTisa <strong>da</strong> iranis realur gavlenas kavkasiaSi ufro<br />
konkretuli xasiaTi aqvs. igi erTdroulad <strong>da</strong>debiTicaa <strong>da</strong><br />
uary<strong>of</strong>iTic, Tumca aris safuZveli, vifiqroT, rom negatiuri<br />
gavlena Warbobs. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, orive saxelmwifo kavkasiis<br />
zogierT qveyanas garkveul perspeqtivebs usaxavs: TurqeTi<br />
exmareba azerbaijans <strong>da</strong> saqarTvelos garkveul ekonomikur<br />
TanamSromlobas sTavazobs; irani ki somxeTis politikuri <strong>da</strong><br />
fizikuri izolaciis dones amcirebs. magram iranisa <strong>da</strong><br />
TurqeTis mniSvnelovani gavlena kavkasiaSi gamowveulia imiT,<br />
rom am qveynebs garkveuli problemebi aqvT sxva saxelmwifoebTan<br />
urTierTobebSi. ruseTisa <strong>da</strong> somxeTis Semdeg irani<br />
mesame qveyanaa, romelic azerbaijanis <strong>usafrTxoeba</strong>s emuqreba.<br />
arif iunusovis azriT, arsebobs potenciuri <strong>da</strong>Zabulobis<br />
ramdenime wyaro: iranis mravalricxovani azerbaijanuli<br />
mosaxleobis vnebaTaRelva, kaspiis zRvis gazis sabadoebze<br />
xelmisawvdomoba <strong>da</strong> azerbaijanis Siitebis (umravlesobaSi<br />
my<strong>of</strong>i religiuri jgufi 19 ) mimarT iranis mier gatarebuli<br />
politika, Tumca irani ar cdilob<strong>da</strong>, regionSi momx<strong>da</strong>ri<br />
areuloba, maT Soris, mTian yarabaRSic, Tavis sasargeblod<br />
gamoeyenebina <strong>da</strong> 1990-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi somxeT-azerbaijanis<br />
konfliqtis <strong>da</strong>regulirebaSic ki monawileob<strong>da</strong>. 20 magram<br />
azerbaijanelebs imdeni problema aqvT, rom iranelebis es<br />
TavSekavebuloba bevrs arafers niSnavs.<br />
somxeTisaTvis amgvari aforiaqebis mizezs TurqeTi<br />
warmoadgens: misi roli yarabaRis konfliqtSi umniSvnelo<br />
19 Arif Yunusov, ”Azerbaijan’s Security Problems <strong>and</strong> Policies, ” in Lynch, The South<br />
Caucasus, p.146<br />
20 mTiani yarabaRis konfliqtis <strong>da</strong>regulirebis mizniT iranma erTaderTxel<br />
ganaxorciela warumatebeli mcdeloba, konfliqtis monawile<br />
ori mxare molaparakebis magi<strong>da</strong>sTan <strong>da</strong>esva 1992 wlis maisSi. ixileT:<br />
Thomas de Waal, Black Garden: Armenia <strong>and</strong> Azerbaijan through Peace <strong>and</strong> War (New<br />
York: New York University Press, 2003), p. 180<br />
32
gavleniT ar Semoifargleba; TurqeTi azerbaijanis mokavSirea,<br />
somxeTis bloka<strong>da</strong>Si mTavar rgols warmoadgens <strong>da</strong> <strong>da</strong>JinebiT<br />
amtkicebs, rom yarabaRis problemis ga<strong>da</strong>wyveta mxolod<br />
TurqeT-somxeTis urTierTobebis normalizebis Sedegad<br />
gaxdeba SesaZlebeli. miuxe<strong>da</strong>vad <strong>da</strong>moukideblobis mopovebis<br />
pirvel wlebSi somxeTis mcdelobisa, <strong>da</strong>eviwyebina mZime<br />
istoriuli warsuli (1915 wels Turqebis mier somxebis<br />
masobrivi Jletac ki), mTiani yarabaRis Semdeg somxeTis<br />
aRSfoTeba kvlav gaZlier<strong>da</strong> <strong>da</strong> xelaxali ZaliT wamoiWra azri,<br />
rom TurqeTs kavkasiaSi Tavisi batonobis aRdgena surs <strong>da</strong><br />
somxeTis ganadgurebazec ar ityvis uars, Tuki amiT Tavis<br />
mizans miaRwevs. 21<br />
situacias arTulebs im qveynebis mtruli urTierTobebi,<br />
romlebic kavkasiaSi arsebul masStabur konfliqtebsa <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>pirispirebebSi monawileoben. saqme is ki ar aris, rom<br />
azerbaijansa <strong>da</strong> TurqeTs Soris mWidro urTierToba amZimebs<br />
maT <strong>da</strong>mokidebulebas iranTan <strong>da</strong> iwvevs iransa <strong>da</strong> TurqeTs<br />
Soris uTanxmoebas, arc is, rom somxeTsa <strong>da</strong> irans Soris<br />
urTierTobebi ganapirobebs TurqeTTan <strong>da</strong>mokidebulebas,<br />
aramed is, rom samxreTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTSi mdebare ise<strong>da</strong>c<br />
arastabiluri regionebi maTi gavlenis qveS eqcevian. azerbaijan-TurqeTis<br />
kavSirebi moqmedebs israelze, iran-somxeTis<br />
urTierTobebi ki _ saberZneTze. amgvar dinamikas kavkasiis<br />
saerTaSoriso politika saerTaSoriso urTierTobebis Semdgom<br />
koncentrul wreSi Sehyavs <strong>da</strong> Cndeba saSiSroeba, rom axlo<br />
aRmosavleTisa <strong>da</strong> balkaneTis politika, SesaZloa, kavkasiasac<br />
moedos. Sesabamisad, kavkasiis sisuste <strong>da</strong> arastabiluroba<br />
mimdebare regionebis arastabilurobas erwymis.<br />
ukanaskneli gare koncentruli wre ufro politikuri<br />
xasiaTisaa, vidre geografiuli. es aris kavkasiis saqmeebSi<br />
udidesi saxelmwifoebis monawileobis xarisxi. aSS, evropuli<br />
saxelmwifoebic <strong>da</strong> evrokavSiric miiCneven, rom regionSi maTac<br />
aqvT TavianTi interesebi. <strong>da</strong>interesebis yvelaze did mizezs<br />
21 De Waal, Black Garden, pp.274-75.<br />
problemis <strong>da</strong>sma<br />
33
obert legvoldi<br />
kaspiis zRvasa <strong>da</strong> mis sanapiroze arsebuli navTobisa <strong>da</strong> gazis<br />
maragi warmoadgens. evropul bazrebze am maragis gatanis<br />
gzebis SerCeva ki qmnis garepolitikur <strong>da</strong> savaWro problemebs.<br />
kaspiis navTobsa <strong>da</strong> gazTan <strong>da</strong>kavSirebuli politika umTavresad<br />
maT transportirebas exeba <strong>da</strong> ara warmoebas, amitomac<br />
am politikis Sedegebi yvelaze metad ainteresebs aSS-s, Tu ar<br />
CavTvliT ruseTs, es faqti ki am or qveyanas Soris qiSpobis<br />
kidev erT mizezi xdeba. ruseTis mxri<strong>da</strong>n Sesabamisi reaqcia<br />
gamoiwvia bil klintonis prezidentobis dros aSS-is mTavrobis<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebam, uzrunveleyoT navTobisa <strong>da</strong> gazis transportireba<br />
aRmosavleTis mimarTulebiT – TurqeTis gavliT <strong>da</strong><br />
ara samxreTiT (radganac es iranis reJimis ganmtkicebas<br />
Seuwyob<strong>da</strong> xels) an<strong>da</strong> CrdiloeTiT (amis Sedegad moskovs am<br />
regionis energomwarmoebel qveynebze zegavlenis Zlieri<br />
berketebi Seeqmnebo<strong>da</strong>). Sedegad, baqo<strong>da</strong>n saqarTvelos gavliT<br />
TurqeTis port jeihanSi mimavali axali navTobsadenis<br />
mSenebloba (riskenac didi xnis ganmavlobaSi ase iswrafo<strong>da</strong> aSS)<br />
vaSingtonsa <strong>da</strong> moskovs Soris <strong>da</strong>pirispirebis sagnad iqca <strong>da</strong><br />
ara TanamSromlobis safuZvlad.<br />
kaspiis zRvis regionis navTobsa <strong>da</strong> gazTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />
saerTaSoriso politika ganxilulia am wignis <strong>da</strong>mien helisa <strong>da</strong><br />
giorgi gogias mier Sedgenil nawilSi; Cvens amocanas ar<br />
warmoadgens am sakiTxis ufro Rrma kvleva, aRvniSnavT mxolod<br />
erTs, rom saTamaSo moe<strong>da</strong>ni aq ufro farToa <strong>da</strong> centralur<br />
aziasa <strong>da</strong> kavkasiasac moicavs. am moe<strong>da</strong>nze mesame mxaris yvelaze<br />
mniSvnelovan moTamaSeebs evropuli qveynebi, irani, TurqeTi,<br />
CineTi <strong>da</strong> navTobis yvelaze didi mwarmoeblebi warmoadgenen,<br />
xolo TamaSis dros iyeneben rogorc konkurenciis, ise<br />
TanamSromlobis wesebs. aRsaniSnavia, rom xSirad politikuri<br />
TvalsazrisiT winaaRmdegobriv sakiTxs navTobsadenis gayvanis<br />
Taobaze Tavisi <strong>da</strong>debiTi mxarec gaaCnia, xolo xan<strong>da</strong>xan, kaspiis<br />
navTobsadenis konsorciumis SemTxvevaSi, amerikis SeerTebuli<br />
Statebi <strong>da</strong> ruseTi SeTanxmebula<strong>da</strong>c ki moqmedebdnen. magram<br />
baqo-Tbilisi-jeihanis, saqarTvelos teritoriaze gamavali<br />
umsxvilesi navTobsadenis, SemTxvevaSi saqmis viTareba sul<br />
34
problemis <strong>da</strong>sma<br />
sxvagvarad iyo: es navTobsadeni Tavi<strong>da</strong>nve aRizianeb<strong>da</strong> ruseTs,<br />
gansakuTrebiT ki qveynis sagareo saqmeTa saministros, rac<br />
ruseT-saqarTvelos urTierTobebis gauaresebis kidev erTi<br />
sababi gax<strong>da</strong>.<br />
bunebrivia, kavkasiaSi aSS-is interesTa sferoSi ara mxolod<br />
navTobi Sedis <strong>da</strong> bolo wlebis ganmavlobaSi es sfero mniSvnelovnad<br />
gafarTov<strong>da</strong> kidec. bren<strong>da</strong> Saferi <strong>da</strong> sxva mkvlevrebi<br />
aRniSnaven, rom 11 seqtembris Semdeg saqarTvelom <strong>da</strong> azerbaijanma<br />
(ufro metad, am ukanasknelma) gansakuTrebuli mniSvneloba<br />
SeiZines vaSingtonisaTvis terorizmTan brZolis<br />
konteqstSi. 22 amrigad, buSis administraciis mier ganxorcielebuli<br />
brZola, gaeuqmebinaT kongresis mier <strong>da</strong>wesebuli<br />
SezRudvebi azerbaijanisaTvis <strong>da</strong>xmarebis gamoy<strong>of</strong>is Taobaze,<br />
gamowveuli iyo ara navTobTan <strong>da</strong>kavSirebuli interesebiT,<br />
aramed saerTaSoriso terorizmis problemiT; amave mizezis<br />
gamo pentagonma ufro yuradRebiT ganixila am qveynebis roli<br />
aSS-is strategiul gegmebSi. magram, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom aSS<br />
<strong>da</strong> ruseTi erTnairad arian Sewuxebuli saerTaSoriso terorizmis<br />
problemiT <strong>da</strong> masTan brZolis sferoSi bevri mimarTulebiT<br />
TanamSromloben kidec, maTi warmodgenebi kavkasiaSi<br />
arsebuli safrTxis faqtorebsa <strong>da</strong> maTTan brZolis meTodebze<br />
naklebad emTxveva erTmaneTs. miuxe<strong>da</strong>vad xsenebul sakiTxze<br />
aSS-sa <strong>da</strong> ruseTis msgavsi poziciebisa, maT aqvT gansxvavebuli<br />
Sexeduleba terorizmis wyaroebsa <strong>da</strong> kavkasiis konfliqtebze,<br />
rac saqarTvelos ar aZlevs saSualebas, garkveuli urTierToba<br />
Camoayalibos erT-erTTan ise, rom Tavi aaridos meoris<br />
zewolas. Sedegad, terorizmTan brZola ar uqmnis saqarTvelos<br />
arc aSS-sTan urTierTobebis ganmtkicebis myar safuZvels <strong>da</strong><br />
arc ruseTTan saqmis <strong>da</strong>Weris xelsayrel pirobebs.<br />
rogorc wesi, saqarTveloc, azerbaijanica <strong>da</strong> somxeTic<br />
ruseTsa <strong>da</strong> SeerTebul Statebs regionSi mTavar figurebad<br />
Tvlian. regionSi arsebuli krizisuli situaciis, mosaxleobis<br />
gaRizianebisa <strong>da</strong> arsebuli qaosis gamo bunebrivi iqnebo<strong>da</strong>,<br />
22 Bren<strong>da</strong> Shaffer, ’’U.S. Policy, ” in Lynch, The South Caucasus, pp. 58-59.<br />
35
obert legvoldi<br />
<strong>da</strong>xmareba <strong>da</strong> civ gonebaze miRebuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebi gare<br />
pirebisgan modiodes. magram radganac arc moskovi <strong>da</strong> arc<br />
vaSingtoni ar aRiqmeba erTnairad keTilganwyobil partniorad,<br />
Tbilisi, baqo <strong>da</strong> erevani iZulebulni arian, maT Soris arCevani<br />
gaakeTon <strong>da</strong> Semdeg arCeuli qveynis keTilganwyoba moipovon.<br />
magram is faqti, rom aSS-sTan sruly<strong>of</strong>ili aliansi SeuZlebelia,<br />
xolo analogiuri aliansi ruseTTan _ arasasurveli<br />
(somxeTisTvisac ki), amierkavkasiis am qveynebs aiZulebs,<br />
SeinarCunon urTierTobebi orive ZalasTan. vimeorebT: realoba<br />
mkacria <strong>da</strong> sifrTxiles moiTxovs.<br />
amgvarad, saqarTvelos winaSe mdgari usafrTxoebis problemis<br />
ormag bunebas _ “saxelmwifoebriobis simyife” <strong>da</strong><br />
“arastabiluri garemocva” _ urTierT<strong>da</strong>kavSirebul sakiTxTa<br />
urTulesi kompleqsi udevs safuZvlad. imis gamo, rom saxezea<br />
saxelmwifoebriobis problemis mravali CaxlarTuli aspeqti<br />
_ rTulia, magram ara SeuZlebeli _ aixsnas, Tu ratom gaakeTa<br />
saqarTvelom ase cota ram mis winaSe mdgari problemis<br />
ga<strong>da</strong>sawyvetad saWiro strategiuli doqtrinis gaazrebisa <strong>da</strong><br />
formulirebisaTvis. mis mier <strong>da</strong>muSavebul nawilSi <strong>da</strong>viT<br />
<strong>da</strong>rCiaSvili ganixilavs am mimarTulebiT ga<strong>da</strong>dgmul ramdenime<br />
warumatebel nabijs – Tav<strong>da</strong>cvis doqtrinis msgavsi dokumentis<br />
SemuSavebis sxva<strong>da</strong>sxvagvar mcdelobas. arc erT maTgans – 1997<br />
wels saqarTvelos parlamentis mier miRebuli e. w. “samxedro<br />
doqtriniT” <strong>da</strong>wyebuli, 2003 wels mTavrobis mier ganxorcielebuli<br />
unay<strong>of</strong>o mcdelobiT <strong>da</strong>mTavrebuli – praqtikuli<br />
Sedegi ar mohyolia. yvela es dokumenti, maT Soris, 2002 wels<br />
samxedroebis mier gamocemuli “TeTri wigni” <strong>da</strong> 2000 wlis<br />
<strong>of</strong>icialuri dokumenti “momavlis xedva <strong>da</strong> strategia” an ar<br />
iyo saTanadod momzadebuli politikuri maRali wreebis mier<br />
imisaTvis, rom maT sayovelTao aRiareba moepovebinaT, an<br />
sakmaod arazusti iyo <strong>da</strong> ar miesa<strong>da</strong>gebo<strong>da</strong> saqarTvelos mkacr<br />
realiebs.<br />
2000 wlis dokumentSi “momavlis xedva <strong>da</strong> strategia”<br />
zoga<strong>da</strong><strong>da</strong>a saubari saqarTvelos moqalaqeebSi “konstituciis<br />
erTgulebisa <strong>da</strong> saerTo moqalaqeobis” grZnobis ganmtkicebaze<br />
36
problemis <strong>da</strong>sma<br />
<strong>da</strong> “regionebsa <strong>da</strong> xalxSi erovnuli erTianobis grZnobis<br />
gaZlierebiT saxelmwifos konsoli<strong>da</strong>ciaze”. 23 am dokumentSi<br />
miTiTebulia, agreTve, rom aucilebelia “grZelvadiani<br />
erovnuli programis” miReba. yovelive es problemas ki<br />
ayeneb<strong>da</strong>, magram ar aanalizeb<strong>da</strong> mas; gamoy<strong>of</strong><strong>da</strong> amocanas,<br />
magram ar aRwer<strong>da</strong> mis Semadgenel nawilebs. zogadi principebis<br />
_ teritoriuli mTlianobis pativiscema, a<strong>da</strong>mianis uflebebis<br />
<strong>da</strong>cva, blokadebis moxsna <strong>da</strong> garemos <strong>da</strong>cva – Camoyalibeba<br />
kargia, magram es, saukeTeso SemTxvevaSi, mxolod orientiria<br />
<strong>da</strong> ara safrTxis analizisa <strong>da</strong> masze reagirebis strategiis<br />
SemuSavebisaTvis saWiro amosavali wertili<br />
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili aRniSnavs, rom prezidenti saakaSvili<br />
<strong>da</strong> misi gundi Seudgnen usafrTxoebis erovnuli koncefciis<br />
SemuSavebas, romelic ganixilavs saqarTvelos winaSe mdgar<br />
konkretul problemebs. 2005 wlis gazafxulisaTvis igi<br />
TiTqmis <strong>da</strong>srulebuli iyo. SeZleben Tu ara qveynis liderebi<br />
TavianTi winamorbedebis SezRudulobis <strong>da</strong>Zlevas, <strong>da</strong>mokidebulia<br />
imaze, Tu ramdenad moaxerxeben isini miznis miRwevas<br />
<strong>da</strong> gar<strong>da</strong>suli wlebis apaTiisa Tu biurokratiuli indiferentulobis<br />
<strong>da</strong>Zlevas. <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili miiCnevs, rom am sferoSi<br />
ZiriTadi mamoZravebeli principebis ararsebobis pirobebSi<br />
Zalze Znelia qmediTi samxedro strategiis SemuSaveba,<br />
samxedro Zalebis aucilebeli raodenobis <strong>da</strong>dgena <strong>da</strong> amocanebis<br />
ga<strong>da</strong>nawileba. 2000 wlis koncefcia “momavlis xedva <strong>da</strong><br />
strategia” strategiis sakiTxebs calke nawilSi ganixilavs,<br />
sa<strong>da</strong>c ufro naTla<strong>da</strong>a naCvenebi kavSiri moTxovnilebasa <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>kmay<strong>of</strong>ilebas Soris. dokumentSi weria, rom saqarTvelos<br />
un<strong>da</strong> gaaCndes unari, <strong>da</strong>icvas mis teritoriaze arsebuli<br />
milsadenebi, “gansazRvruli ZalebiT gaumklavdes Setevas”,<br />
Tavi<strong>da</strong>n aicilos “sasazRvro zonebSi mcire jgufebis SeRweva”<br />
<strong>da</strong> aRm<strong>of</strong>xvras “mezobel qveynebSi Zaladobis afeTqebis<br />
Sedegad warmoSobili SesaZlo areulobebi <strong>da</strong> vnebaTaRelva<br />
sasazRvro zonebSi”. dokumentSi gakvriTaa naxsenebi, rom<br />
23 Georgia <strong>and</strong> the World: A Vision <strong>and</strong> a Strategy for the Future”, October 10, 2000.<br />
37
obert legvoldi<br />
qveyanas aucileblad un<strong>da</strong> hyavdes iseTi jari, romelic “win<br />
aRudgeba nebismieri saxis SeiaraRebuli Zalebis Setevas,<br />
romlis mizansac saqarTvelos <strong>da</strong>y<strong>of</strong>a, misi politikuri<br />
sistemis an mmarTvelobis formis Zalismieri gziT Secvla<br />
warmoadgens”; magram dokumentis sxva nawilebSi ufro realisturi<br />
saubaria: qveyanas un<strong>da</strong> “SeeZlos, gaumklavdes<br />
safrTxes saerTaSoriso sazogadoebriobisagan <strong>da</strong>xmarebis<br />
miRebamde.” 24 Tumca <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili aRniSnavs, rom jer kidev<br />
bevria gasakeTebeli Tav<strong>da</strong>cvis sferoSi praqtikuli <strong>da</strong> kargad<br />
Camoyalibebuli poziciebis SesamuSaveblad.<br />
38<br />
garesamyaro<br />
Tuki qarTvelebis mcdeloba, garkveuliyvnen maTi qveynis<br />
winaSe mdgari usafrTxoebis rTul amocanebSi, marcxiT<br />
<strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>, SeZles Tu ara gare Zalebma, <strong>da</strong>edginaT saqarTvelosadmi<br />
TavianTi interesi <strong>da</strong> epovaT optimaluri gzebi mis<br />
<strong>da</strong>sacavad? _ rogorc <strong>da</strong>mien heli <strong>da</strong> giorgi gogia TavianT<br />
nawilSi amtkiceben, bolo dromde maT bevri veraferi SeZles.<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Sli<strong>da</strong>n karga xnis manZilze evropelebma<br />
<strong>da</strong> amerikelebma araTu mTeli sisruliT ver aRiqves saqarTvelosa<br />
<strong>da</strong> regionis problemebi, aramed, qarTvelebisagan<br />
gansxvavebiT, didi xnis ganmavlobaSi jerovnad verc ki<br />
afasebdnen aq arsebul interesebs.<br />
amerikelebisa <strong>da</strong> evropelebis gasamarTleblad un<strong>da</strong> iTqvas,<br />
am interesebis Sefaseba sakmaod Zneli iyo. erTi SexedviT,<br />
navTobi rom ara, gare ZalebisaTvis upriani iqnebo<strong>da</strong>, gasclodnen<br />
regionSi arsebul qaoss, <strong>da</strong>Zabulobasa <strong>da</strong> CamorCenilobas<br />
<strong>da</strong> rogorc es Cernobilis reaqtorTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />
mox<strong>da</strong>, politikuri “sark<strong>of</strong>agi” aeSenebinaT. miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />
rom irani <strong>da</strong> TurqeTi kavkasias esazRvreba, maT aqvT mizezi,<br />
yuradReba am regionis gareT mdebare, sxva, ufro mniSvnelovan<br />
24 “Georgia <strong>and</strong> the World”.
problemis <strong>da</strong>sma<br />
politikur sakiTxebze ga<strong>da</strong>itanon. evropelebs ki sakmao<br />
problemebi aqvT TavianT saxlTan axlos Tu TviT saxlSi. aSS-s<br />
naklebad sWirdeba, ms<strong>of</strong>lios kidev erT regionSi gaataros<br />
cvlilebebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>amyaros wesrigi. iqneb, arc rusebisTvis<br />
y<strong>of</strong>iliyo cudi, gaurkvevel mdgomareobaSi my<strong>of</strong>i kavkasiisagan<br />
Sors <strong>da</strong>eWiraT Tavi <strong>da</strong> yuradReba sxva qveynebsa <strong>da</strong> regionebze<br />
ga<strong>da</strong>etanaT, iseTebze, rogoricaa: ukraina, belorusi <strong>da</strong><br />
centraluri azia _ es regionebi ekonomikuri, strategiuli <strong>da</strong><br />
politikuri TvalsazrisiT bevrad mniSvnelovania maTTvis.<br />
faqtia, rom arc erTi es qveyana msgavss arafers gaakeTebs,<br />
upirveles yovlisa, warsuli umoqmedobis gamo – sxva<strong>da</strong>sxva<br />
varaudis, araswori midgomisa Tu miswrafebis, simx<strong>da</strong>lis <strong>da</strong> im<br />
moqmedebebis gamo, romlebmac isini am situaciamde miiyvana.<br />
ase rom, savaraudoa, moqmed pirTa umravlesoba <strong>da</strong>, maT Soris,<br />
ruseTic, momavalSic igive politikas gaatarebs kavkasiasTan<br />
mimarTebaSi, rasac adre – Tu, ra Tqma un<strong>da</strong>, regionSi ganviTarebuli<br />
movlenebi radikalurad ar Seicvala an, rogorc es<br />
ruseTSi mox<strong>da</strong>, 2004 wlis zafxulsa <strong>da</strong> Semodgomaze CeCneTis<br />
omTan <strong>da</strong>kavSirebuli terorizmis axali talRa ar aiZulebs<br />
putinis administracias, uecrad ufro mkacr politikaze<br />
ga<strong>da</strong>vides. amas mowmobs putinis axleburi gancxadeba, saWiroebis<br />
SemTxvevaSi CeCen an sxva qveynis teroristebTan<br />
brZolis ruseTis sazRvrebs gareT warmoebis Sesaxeb <strong>da</strong><br />
ruseTis politikuri elitis warmomadgenlebis gaufrTxilebeli<br />
gancxadebebi afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi ruseTis<br />
poziciebis gaZlierebis Taobaze am teritoriebis de faqto<br />
statusis <strong>of</strong>icialuri aRiarebiT. magram <strong>da</strong>bejiTebiT SeiZleba<br />
iTqvas, rom kavkasiis regionis gareT my<strong>of</strong>i arc erTi qveyana,<br />
maT Soris, ruseTic, ar aris dResdReobiT mzad, mkveTri zomebi<br />
miiRos kavkasiaSi Tavisi interesebis <strong>da</strong>sacavad. imavdroulad,<br />
Cans, rom arc erTi maTgani arc kavkasiis <strong>da</strong>tovebas apirebs.<br />
amgvarad, erTi mxriv, maT ar SeswevT Zala, Secvalon dRev<strong>and</strong>eli<br />
urTierTobebi, <strong>da</strong>aCqaron cvlilebebi an xeli Seuwyon<br />
mSvidobis <strong>da</strong>myarebas. meore mxriv, isini imisTvis ar arian mzad,<br />
rom riskze wavidnen <strong>da</strong> arsebuli arastabiluroba TavianT<br />
39
obert legvoldi<br />
sasargeblod gamoiyenon: gaaZevon konkurentebi <strong>da</strong> Seqmnan<br />
strategiuli sayrdeni punqtebi.<br />
meore mizezi, Tu ratom ver <strong>da</strong>iviwyeben sxva qveynebi<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> kavkasias – rac, TavisTavad, <strong>da</strong>debiTi faqtia<br />
– aris politikosebisa <strong>da</strong> analitikosebis argumentebi, riTac<br />
isini cdiloben, TavianTi mTavrobebi <strong>da</strong>arwmunon, yuradReba<br />
miaqcion am regions. ra adgilic un<strong>da</strong> eWiros kavkasias ms<strong>of</strong>lios<br />
saerTo sistemaSi, iq ganviTarebulma movlenebma – <strong>da</strong>debiTmac<br />
<strong>da</strong> uary<strong>of</strong>iTmac – SeiZleba iseTi masStabebi miiRos, rom<br />
briuselis, berlinis, parizis, vaSingtonisa <strong>da</strong> sxvebis interesi<br />
namdvilad gaamarTlos. Cveulebriv, interesTa siis saTaveSi<br />
navTobi <strong>da</strong> gazi dgas. gazi ufro evropelebisTvisaa mniSvnelovani,<br />
navTobi – amerikisTvis, iranis, TurqeTisa <strong>da</strong><br />
ruseTisaTvis ki – orive erTad. 25 siaSi Semdgom ukve SeSfoTebis<br />
mizezebia CamoTvlili: narkotikebis, iaraRisa <strong>da</strong> sxva msgavsi<br />
nakadebi, gansakuTrebiT g<strong>and</strong>gomil teritoriebze <strong>da</strong> maT<br />
garSemo; afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis ga<strong>da</strong>uWreli konfliqtebis<br />
ganaxlebis riski <strong>da</strong> teroristebis mier am teritoriebis<br />
plac<strong>da</strong>rmad gamoyenebis SesaZlebloba. irans, TurqeTsa<br />
<strong>da</strong> ruseTs saSualeba aqvT, Tvalyuri adevnon, Tu rogor<br />
SeaRwevs regionSi aRmocenebuli arastabiluroba maT saerTo<br />
sazRvrebSi, xolo 2007 wels bulgareTisa <strong>da</strong> rumineTis<br />
evrokavSirSi Sesvlis Semdeg evropelebic kavkasiis uSualo<br />
mezoblebi gaxdebian. rogorc <strong>da</strong>mien heli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
aRniSnaven, evropa arasdros igrZnobs sruliad usafrTxod<br />
Tavs, Tu kavkasia misi usafrTxoebis zonis miRma aRmoCndeba.<br />
amerikelebs 11 seqtembris Semdeg sxva safiqrali gauCn<strong>da</strong>T:<br />
isini am regions, gansakuTrebiT ki azerbaijans, terorizmis<br />
25 xSirad amtkiceben, rom aSS sinamdvileSi di<strong>da</strong>d ar aris am regioniT<br />
<strong>da</strong>interesebuli, mas arc misi navTobi ainteresebs, radganac amerikis<br />
bazarze am regioni<strong>da</strong>n Semosuli navTobis raodenoba amerikis mier<br />
importirebuli navTobis mTliani raodenobis Zalze mcire nawils<br />
Seadgens. magram am dros yuradRebis miRma rCeba is faqti, rom realurad<br />
aSS-s ainteresebs, ms<strong>of</strong>lio bazars navTobis maqsimaluri raodenoba<br />
miewodebodes.<br />
40
problemis <strong>da</strong>sma<br />
winaaRmdeg warmoebul axal omSi bastionis rols aniWeben. aSS-s<br />
arcTu ise bevri saxelmwifo hyavs mokavSired, sa<strong>da</strong>c mosaxleobis<br />
umravlesoba musulmania. aseT saxelmwifoebs<br />
vaSingtoni did mniSvnelobas ara mxolod maTi plac<strong>da</strong>rmad<br />
gamoyenebisaTvis aniWebs, aramed sxva qveynebisaTvis magaliTis<br />
misacemad. cxadia, ruseTi am regions Tavisi Si<strong>da</strong> interesebis<br />
ganuy<strong>of</strong>el nawilad miiCnevs – CeCneTis omiT <strong>da</strong>wyebuli, misi<br />
SeiaraRebuli Zalebis ganTavsebiT <strong>da</strong>mTavrebuli; ruseTisaTvis<br />
es regioni misi saxelmwifo monopoliebis, telekomunikaciaSi,<br />
energetikasa <strong>da</strong> sxva sferoebSi moqmedebis korporaciebis<br />
potenciuri arealia.<br />
<strong>da</strong>mien helisa <strong>da</strong> giorgi gogias miaCniaT, rom mTeli rigi<br />
iniciativebisa <strong>da</strong> mniSvnelovani <strong>da</strong>xmarebis miuxe<strong>da</strong>vad, bolo aTi<br />
wlis ganmavlobaSi arc evropelebi <strong>da</strong> arc amerikelebi saTanadod<br />
ar afasebdnen saqarTvelos problemebs. marTalia, aSS <strong>da</strong> evropa<br />
saqarTvelos ufro met <strong>da</strong>xmarebas uwevdnen (erT sul mosaxleze<br />
gaangariSebiT), vidre romelime postsabWoTaqveyanas, magram isini<br />
ar Cqarobdnen, mtkiced <strong>da</strong>eyenebinaT sakiTxi, es <strong>da</strong>xmareba<br />
uSualod institucionalur gar<strong>da</strong>qmnebsa <strong>da</strong> korufciasTan<br />
seriozul brZolas moxmarebo<strong>da</strong>. isini TanaugrZnobdnen saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>karguli teritoriebis gamo, magram ar sur<strong>da</strong>T,<br />
Tavis Tavze aeRoT <strong>da</strong>mkvirvebelTa saerTaSoriso jgufis Seqmnis<br />
iniciativa, romelic saqarTvelos ruseTze <strong>da</strong>mokidebulebas<br />
Seamcireb<strong>da</strong>. mTel rig SemTxvevebSi <strong>da</strong>, maT Soris, xelaxali<br />
<strong>da</strong>Zabulobis warmoqmnisas 2004 wels, isini cdilobdnen, ekontrolebinaT<br />
samxreT oseTis feTqebadi situacia, magram ar<br />
sur<strong>da</strong>T, konfliqtis ga<strong>da</strong>wyvetaSi ufro aqtiurad CasarTavad<br />
euTos iniciativebisaTvis <strong>da</strong>eWiraT mxari. evrokavSirSi Tavi<strong>da</strong>n<br />
“amierkavkasiisaTvis strategiis” SemuSavebis Taobaze saubrobdnen,<br />
magram Semdeg es sakiTxi Riadve <strong>da</strong>toves. aSS mxars<br />
uWer<strong>da</strong> saqarTvelos moskovsa <strong>da</strong> Tbiliss Soris urTierTobebis<br />
gamwvavebis momentebSi, magram ar cdilob<strong>da</strong>, Suamavlis roli<br />
ekisra am ori qveynis samomavlo urTierTobebis <strong>da</strong>regulirebaSi.<br />
“vardebis revoluciis” Semdeg sagrZnoblad gaizar<strong>da</strong> aSS-is,<br />
evrokavSirisa <strong>da</strong> Crdiloatlantikuri aliansis aqtivoba.<br />
41
obert legvoldi<br />
SevardnaZis mmarTvelobis bolo periodisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli<br />
“donorebis <strong>da</strong>Rlilobis” sindromi ekonomikuri <strong>da</strong>xmarebis<br />
axalma talRam Secvala: ase magaliTad, 2004 wels briuselSi<br />
gamarTul donorebis konferenciaze saerTaSoriso sazogadoebriobam<br />
saqarTvelosaTvis 1 miliardi aSS dolaris<br />
ga<strong>da</strong>cemis valdebuleba ikisra. amas gar<strong>da</strong>, Crdiloatlantikurma<br />
aliansma <strong>da</strong> evrokavSirma ufro aqtiuri qmedebebi <strong>da</strong>iwyo am<br />
qveyanasTan mimarTebaSi. am orive organizaciam <strong>da</strong>Cqarebul<br />
reJimSi SeimuSava Tanmimdevruli samoqmedo gegma, romlis<br />
ganxorcieleba saqarTvelos maTi organizaciebis moTxovnebsa <strong>da</strong><br />
praqtikul saqmianobas miuaxloeb<strong>da</strong>. 2005 wlis maisSi prezident<br />
jorj buSis (pirveli amerikeli prezidenti, romelic saqarTvelos<br />
estumra) vizitma naTlad gausva xazi vaSingtonis<br />
survils, gamoxatos simpaTia axali reJimisadmi <strong>da</strong> imavdroulad<br />
_ Tavisi SeSfoTeba Tbilisisadmi moskovis mkacri poziciis gamo.<br />
masStaburia samomavlo amocanebi <strong>da</strong> Tu evropasa <strong>da</strong> aSS-s<br />
namdvilad surT cvlilebebis ganxorcieleba, maT mouwevT<br />
bevrad metis gakeTeba, vidre gaakeTes. <strong>da</strong>savleTis <strong>da</strong>xmareba,<br />
upirveles yovlisa, un<strong>da</strong> moxmardes saxelmwifoebriobis Senebasa<br />
<strong>da</strong> iseTi institutebis Camoyalibebas, romlebic SeZleben<br />
korufciasTan brZolas <strong>da</strong> mTavrobisadmi xalxis ndobis aRdgenas;<br />
magram aseve saWiroa, afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis gayinuli<br />
konfliqtebis ga<strong>da</strong>wyvetisaken swrafvac. <strong>da</strong>mien helisa <strong>da</strong> giorgi<br />
gogias azriT, <strong>da</strong>savleTi acnobierebs: garesamyaros aq raimes<br />
Secvla mxolod mravalmxrivi ZalisxmeviT Tu SeuZlia – anu Tu<br />
yvela mxaris, maT Soris, ruseTis, resursebi <strong>da</strong> gavlena iqneba<br />
gamoyenebuli. isini aRniSnaven, rom, samwuxarod, ruseTi,<br />
faqtobrivad, arasdros uWer<strong>da</strong> mxars aseT mravalmxriv midgomas,<br />
<strong>da</strong>savleTma ki Zalze cota ram gaakeTa imisaTvis, rom mravalmxrivi<br />
midgomis efeqturoba <strong>da</strong>emtkicebina. situaciis gamosworeba ver<br />
SeZlo 2005 wlis ianvarSi saqarTvelos mTavrobis mier SeTavazebulma<br />
samxreT oseTis konfliqtis mSvidobiani <strong>da</strong>regulirebis,<br />
uprecedento <strong>da</strong>Tmobebis Semcvelma gegmamac. am<br />
gegmas <strong>da</strong>debiTad Sexvdnen evropac <strong>da</strong> amerikis SeerTebuli<br />
Statebic, magram moskovSi vizitiT my<strong>of</strong>ma samxreT oseTis<br />
42
problemis <strong>da</strong>sma<br />
liderma eduard kokoiTma es gegma calsaxad uaryo <strong>da</strong> misi<br />
moskoveli maspinZlebi arc ki Seecadnen mis ga<strong>da</strong>rwmunebas.<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>savleTTan urTierTobisas kvlav rCeba<br />
erTi mtkivneuli momenti, razec am wignis bevri avtori<br />
amaxvilebs yuradRebas: saqarTvelo meryeobs <strong>da</strong>savlur<br />
samyaroSi integraciis imedsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis (romelsac ver<br />
ga<strong>da</strong>uwyvetia, mtkiced aRuTqvas saqarTvelos, rom es namdvilad<br />
moxdeba) arausafuZvlo yoymans Soris. <strong>da</strong>savleTze<br />
orientirebul saqarTvelos axal xelisuflebas araTu mxolod<br />
surs, saqarTvelo natosa <strong>da</strong> evrokavSiris wevri gaxdes, aramed<br />
imedi aqvs, rom es uaxloes momavalSi moxdeba. vaSingtonsa <strong>da</strong><br />
briusels ar surT, civi wyali ga<strong>da</strong>asxan saqarTvelos <strong>da</strong><br />
Seumciron reformebis gatarebis stimuli, magram isini jer<br />
kidev ar arian mzad, sabolood gansazRvron saqarTvelos<br />
momavali. amgvari ormagi <strong>da</strong>mokidebuleba aisaxeba iseT<br />
pozitiur wamowyebebSic, rogoricaa saqarTvelo-natos<br />
urTierTTanamSromlobis gegma <strong>da</strong> evrokavSiris mier SemuSavebuli<br />
keTilmezoblobis axali evropuli politika. es<br />
dokumentebi <strong>da</strong>savleTis <strong>da</strong>mokidebulebis Si<strong>da</strong> gaorebaze<br />
metyvelebs. amgvar <strong>da</strong>urwmuneblobas is riskic axlavs, rom<br />
saqarTvelo aRmoCndeba uSedegod momlodine – im mdgomareobaSi,<br />
romelSic imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong> ukraina didi xnis ganmavlobaSi<br />
natosa <strong>da</strong> evrokavSirTan mimarTebaSi <strong>da</strong> romelmac mxolod<br />
“narinjisferi revoluciis” Semdeg <strong>da</strong>iwyo Secvla.<br />
ra mniSvnelovanic un<strong>da</strong> iyos yvela es Sexeduleba, maTSi<br />
jerovnad ar aris Sefasebuli garesamyaros, maT Soris aSS-isa<br />
<strong>da</strong> evropis, <strong>da</strong>intereseba saqarTvelosa <strong>da</strong> misi mezoblebis<br />
bediT. maTi <strong>da</strong>interesebulobis xarisxis Sesafaseblad<br />
mxedvelobaSi un<strong>da</strong> miviRoT postsabWoTa sivrceSi mimdinare<br />
procesebi. is, rac odesRac sabWoTa kavSirs warmoadgen<strong>da</strong>, axla<br />
aRar aris erTiani organizmi. es aris mudmivad <strong>da</strong>Slis procesSi<br />
my<strong>of</strong>i sivrce, sa<strong>da</strong>c saxelmwifoebs TavianTi qveregionebi<br />
problemebs uqmnian, Sordebian ruseTis birTvs <strong>da</strong> xSirad<br />
mSfoTvare samezoblos erwymian. postsabWoTa sivrceSi<br />
arsebuli tendenciebi Zalze hgavs erTmaneTs <strong>da</strong> amgvari<br />
43
obert legvoldi<br />
<strong>da</strong>Slis miuxe<strong>da</strong>vad es nawilebi urTierTqmedeben <strong>da</strong> saerTa-<br />
Soriso sazogadoebriobisaTvis erTian rTul SenaerTs qmnian.<br />
am TvalsazrisiT saqarTvelosa <strong>da</strong> misi mezoblebis problemebs<br />
ufro didi mniSvneloba aqvT, vidre es gareSe <strong>da</strong>mkvirveblebis<br />
umravlesobas hgonia; es mniSvneloba sam rameSi gamoixateba:<br />
pirvel rigSi, sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg evropasa <strong>da</strong> aSS-<br />
Si usafuZvlod miiCnies, rom axla<strong>da</strong>Rmocenebuli saxelmwifoebis<br />
umravlesoba male “demokratizaciis mesame talRas<br />
Seerwymebo<strong>da</strong>”, anu maT sabazro ekonomikaze <strong>da</strong>fuZnebuli Ria,<br />
demokratiuli politikuri reJimebis Seqmnis survili gauCndebo<strong>da</strong>T.<br />
bolo wlebis ganmavlobaSi gare <strong>da</strong>mkvirveblebs TiTqos<br />
Tvali aexilaT postsabWoTa qveynebis Secdomebsa <strong>da</strong> merye<br />
obebze. magram verc erTma mZlavrma saxelmwifom, postsabWoTa<br />
sivrcesTan yvelaze axlos mdebaremac ki, ver gaacnobiera is<br />
safrTxe, rom axladwarmoqmnili saxelmwifoebis umravlesoba<br />
am axali saukunis mijnaze ara WeSmariti (Tun<strong>da</strong>c arasruly<strong>of</strong>ili)<br />
demokratiis formebs irCev<strong>da</strong>, aramed mis araliberalur<br />
<strong>da</strong> yalb variants. vaSingtonSi, briuselsa Tu tokioSi<br />
(<strong>da</strong>, gasakviri arcaa, rom arc pekinsa <strong>da</strong> moskovSi) bevri<br />
politikosi arc <strong>da</strong>fiqrebula imaze, Tu ra safrTxe SeiZleba<br />
moutanos maT qveynebs postsabWouri qveynebis demokratiul<br />
relsebze ga<strong>da</strong>svlis warumatebelma mcdelobebma.<br />
“vardebisa” Tu “narinjisfer” revoluciebamde <strong>da</strong> 2005 wlis<br />
martSi yirgizeTSi momx<strong>da</strong>r areulobamde suraTi naklebad<br />
saimedo iyo. qveynebma, romlebmac Zveli politikuri saxe<br />
SeinarCunes – belorusma, TurqmeneTma <strong>da</strong> uzbekeTma – aranairi<br />
reforma ar gaatares, magram amis gamo isini ara Tu warsulis<br />
gadmonaSTebiT savse izolirebul wreSi aRmoCndnen, piriqiT, maT<br />
bevri sxva saxelmwifoc SeuerT<strong>da</strong>, romelTac mTlianad Tu ara,<br />
nawilobriv mainc sur<strong>da</strong>T maTi mibaZva. praqtikulad, mTeli<br />
centraluri azia, maT Soris yirgizeTic, romlis saxelmwifo<br />
meTauric Tav<strong>da</strong>pirvelad demokratiis gulwrfeli mimdevari iyo,<br />
Tan<strong>da</strong>TanobiT CamoSor<strong>da</strong> am gzas: uaryo Ria politikuri<br />
konkurencia, qmediTi politikuri partiebi; politikuri<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebisas gamWvirvaloba <strong>da</strong> sityvis Tavi-<br />
44
problemis <strong>da</strong>sma<br />
sufleba. 2004 wlis saprezidento arCevnebis pirveli turis<br />
Catarebisas ukraina araTu miuaxlov<strong>da</strong>, aramed kidev ufro<br />
<strong>da</strong>Sor<strong>da</strong> demokratias. xelisufleba yovelgvar zRvars ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>,<br />
ramac sazogadoebis mxri<strong>da</strong>n saqarTvelos 2003 wlis msgavsi<br />
reaqcia gamoiwvia, magram kidev ufro dramatuli SedegebiT.<br />
ruseTis SemTxvevaSi cota Tu SeeZlo aexsna, Tu rogor SeZles<br />
rusebma “marTuli demokratiis” <strong>da</strong>mkvidreba liberaluri<br />
demokratiis niRbis qveS. kavkasiaSi _ somxeTSi <strong>da</strong> azerbaijanSi<br />
(<strong>da</strong> ara saqarTveloSi) _ 2003 wels Catarebuli saprezidento <strong>da</strong><br />
saparlamento arCevnebi araswori mimarTulebiT warimarTa.<br />
SesaZlebelia, saqarTvelos, ukrainisa <strong>da</strong> yirgizeTis revoluciebi<br />
im istoriul tendencias warmoadgendnen, romelsac SeuZlia,<br />
SeaCeros an Semoatrialos demokratiuli reformebisagan <strong>da</strong>Sorebuli<br />
procesebi. magram amisaTvis am revoluciebis meTaurebma<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>amtkicon, rom isini kvlav adganan demokratizaciis gzas<br />
<strong>da</strong> maT ZaluZT maT qveyanaSi arsebuli problemebis nawilobrivi<br />
ga<strong>da</strong>Wra mainc. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom jer kidev ar viciT, moaxerxebs<br />
Tu ara saakaSvilis mTavroba mis winaSe mdgari kolosaluri<br />
sirTuleebis <strong>da</strong>Zlevas <strong>da</strong> SeZlebs Tu ara igi, SeinarCunos<br />
pluralizmi, Ria politika, gamWvirvaloba <strong>da</strong> konkurentuli<br />
ekonomikuri garemo – xelisuflebaSi iseTi liderebis mosvla,<br />
romelTac swamT, rom aseTi RirebulebebiT un<strong>da</strong> ixelmZRvanelon,<br />
angrevs postsabWoTa saxelmwifoebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebel zogad<br />
aramarTebul tendenciebs.<br />
gulubryviloba iqnebo<strong>da</strong>, gveTqva, rom saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
ukrainaSi ganviTarebul movlenebs (rom aRaraferi vTqvaT<br />
yirgizeTze) ZaluZs, suli STaberos sxva qveynebis sazogadoebriobas<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>afrTxos maTi avtoritari liderebi. Tun<strong>da</strong>c<br />
imitom, rom jer kidev ar viciT, ramdenad myaria ama Tu im<br />
qveyanaSi ganxorcielebuli cvlilebebi. 26 <strong>da</strong> mainc, Tuki<br />
26 Tu belorusis, yazaxeTis, tajikeTis, azerbaijanisa <strong>da</strong> ruseTis<br />
liderebs surT, Tavi<strong>da</strong>n aicilon movlenaTa ganviTarebis qarTuli<br />
varianti, maT un<strong>da</strong> izrunon, rom opoziciam ver SeZlos quCis<br />
demonstraciebis organizeba, Tumca, aman ar gaamarTla yirgizeTSi<br />
politikuri qaosisas, biSkekSi 2005 wlis martis movlenebis dros.<br />
45
obert legvoldi<br />
postsabWoTa sivrceSi progresuli cvlilebebi xorcieldeba,<br />
amas didi mniSvneloba aqvs stabilurobis SenarCunebisaTvis<br />
rogorc am teritoriaze, ise mTel ms<strong>of</strong>lioSi. maSin imedis<br />
yoveli gamobrwyineba – pozitivizmis yoveli gamomJRavnebuli<br />
elementi – gare<strong>da</strong>n Zalian Zlier mxar<strong>da</strong>Weras saWiroebs. kidev<br />
imitomac, rom postsabWoTa sivrceSi Si<strong>da</strong> kavSirebis moSlis<br />
gamo erT saxelmwifos meoreze zegavlena SeuZlia moxdinos<br />
mxolod uSualo mezoblobaSi. am sivrceSi cvlilebebi,<br />
metwilad, qveregionebis doneze mimdinareobs <strong>da</strong> yoveli<br />
qveregionisaTvis Tavisi sakuTari saxelmwifos konstruqciulobis<br />
magaliTi mniSvnelovani iqnebo<strong>da</strong> – iseTi saxelmwifosi,<br />
romelmac ar ga<strong>da</strong>uxvia liberalizmis gzi<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />
gaagrZela svla WeSmariti demokratiisaken. idealur SemTxvevaSi,<br />
centralur aziaSi aseTi saxelmwifo, SesaZloa, yazaxeTi<br />
(<strong>da</strong> ara yirgizeTi) y<strong>of</strong>iliyo, <strong>da</strong>savleTSi – ukraina, kavkasiaSi<br />
ki – saqarTvelo. magram ms<strong>of</strong>lios udidesi qveynebis de<strong>da</strong>qalaqebSi<br />
amgvari SesaZlo variantic ki jer ar ganxilula.<br />
meore, postsabWoTa sivrceSi arsebobs centri<strong>da</strong>nuli<br />
Zalebis Semaferxebeli mniSvnelovani faqtori – es aris<br />
ruseTi. ruseTi kvlavac rCeba im gare Zalad, romelic udides<br />
zegavlenas axdens yoveli postsabWoTaqveynis politikur <strong>da</strong><br />
ekonomikur cxovrebaze – baltiispireTis qveynebis gar<strong>da</strong>.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ruseTi y<strong>of</strong>il sabWoTa kavSirTan (rom<br />
aRaraferi vTqvaT sxva wamyvan saxelmwifoebze) Se<strong>da</strong>rebiT<br />
susti saxelmwifoa, mas Tavisi axladqmnili mezoblebis<br />
<strong>da</strong>xmarebisa Tu xelis SeSlis gacilebiT meti ekonomikuri,<br />
politikuri Tu samxedro saSualeba aqvs, vidre sxva saxelmwifoebs.<br />
igi kvlavindeburad miiCnevs, rom mas y<strong>of</strong>il<br />
postsabWoTa saxelmwifoebSi meti interesi aqvs, vidre<br />
romelime sxva qveyanas. amitomac, rodesac CineTi, indoeTi,<br />
pakistani <strong>da</strong> aSS TavianT interesebs axorcieleben centralur<br />
aziaSi (<strong>da</strong> maT es interesi namdvilad aqvT), irani, TurqeTi,<br />
evrokavSiri <strong>da</strong> aSS _ kavkasiaSi, xolo aSS <strong>da</strong> evrokavSiri –<br />
ukrainaSi, moldovasa <strong>da</strong> belorusSi – maT aucileblad un<strong>da</strong><br />
gaiTvaliswinon ruseTis faqtori, Tuki surT, rom ganaxor-<br />
46
problemis <strong>da</strong>sma<br />
cielon efeqturi politika. arc erT <strong>da</strong>interesebul mxares ar<br />
SeuZlia, ignorireba gaukeTos ruseTis TvalTaxedvas an<br />
miiCnios, rom esa Tu is sakiTxi TavisTavad ga<strong>da</strong>wydeba.<br />
aranakleb mniSvnelovania meore mxarec: miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />
rom axali <strong>da</strong>moukidebeli saxelmwifoebis arsebobas ruseTi<br />
Tav<strong>da</strong>pirvelad ugulebely<strong>of</strong><strong>da</strong>, aSkara iyo, rom misi politika<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>mokidebuleba maT mimarT gansazRvrav<strong>da</strong> ruseTis sagareo<br />
politikis zogad mimarTulebebs <strong>da</strong> aucileblad iqonieb<strong>da</strong><br />
zegavlenas ruseTis urTierTobebze sxva wamyvan saxelmwifoebTan.<br />
“civi omis” droindeli sayovelTao metoqeobis<br />
dros sabWoTa kavSiris aSS-sTan, evropasTan, CineTsa <strong>da</strong><br />
iaponiasTan <strong>da</strong>pirispireba elbaze, axlo aRmosavleTsa <strong>da</strong><br />
birTvul SeiaraRebaze gadio<strong>da</strong>. “civis omis” <strong>da</strong>srulebis<br />
Semdeg, didi areulobis dros, zemoxsenebuli <strong>da</strong>pirispireba<br />
iribma konfliqtebma Secvala, romelic <strong>da</strong>kavSirebuli iyo<br />
ruseTis survilTan, SeenarCunebina gavlena <strong>da</strong>moukidebel<br />
mezoblebze, <strong>da</strong>savleTs ki am qveynebTan sakuTari miznebi<br />
gaaCn<strong>da</strong>. amitomacaa, rom Tu aSS-s, evropas, CineTs an iaponias<br />
ruseTTan winaaRmdegobebis <strong>da</strong>regulireba <strong>da</strong> farTo TanamSromloba<br />
surT, maSin maT mxedvelobaSi un<strong>da</strong> miiRon, rom<br />
zemoxsenebuli regionebis gamo maT ruseTTan rTuli urTierToba<br />
eqnebaT. igive SeiZleba iTqvas ruseTis <strong>da</strong>mokidebulebaze<br />
sxva saxelmwifoebis mimarT.<br />
1990-ian wlebSi izrdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabuloba ruseTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur<br />
samyaros, gansakuTrebiT ki aSS-s, Soris. Tan<strong>da</strong>TanobiT<br />
postsabWour sivrceSi ganviTarebulma movlenebma strategiuli<br />
<strong>da</strong>pirispirebis xasiaTi miiRo. es <strong>da</strong>pirispireba<br />
exebo<strong>da</strong> milsadenebs, natos programis “partnioroba mSvidobisaTvis”<br />
farglebSi ganxorcielebul samxedro wvrTnebs,<br />
ormxrivi urTierTobebis ZiriTad sakiTxebsa <strong>da</strong> natos<br />
politikis saerTo mimarTulebas. 11 seqtembris Semdeg putinis<br />
mSvidi reaqciis gamo, romliTac igi Tav<strong>da</strong>pirvelad Sexv<strong>da</strong> aSSisa<br />
<strong>da</strong> sxva qveynebis samxedro Zalebis ganlagebas centralur<br />
aziaSi <strong>da</strong> aSS-is specialuri <strong>da</strong>niSnulebis Zalebis ganlagebas<br />
saqarTveloSi, iseTi STabeWdileba Seiqmna, TiTqos <strong>da</strong>pi-<br />
47
obert legvoldi<br />
rispireba <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. magram dRev<strong>and</strong>eli gadmosaxedi<strong>da</strong>n<br />
sxvagvarad Cans. putini <strong>da</strong> misi gundi bolo ori wlis ganmavlobaSi<br />
migvaniSneben, rom isini ar apireben, <strong>da</strong>uTmon aSS-s an<br />
romelime sxva gaerTianebul Zalebs Tavisi gabatonebuli<br />
poziciebi kavkasiaSi, centralur aziaSi an sabWoTa kavSiris<br />
<strong>da</strong>savleTiT mdebare y<strong>of</strong>il saxelmwifoebSi. xan<strong>da</strong>xan samxedro<br />
Zalis an mkacri diplomatiis saSualebiT, ufro xSirad ki<br />
ekonomikuri berketebis gamoyenebiT moskovi gviCveneb<strong>da</strong>, rom<br />
mza<strong>da</strong>a, konkurencia gauwios nebismier gare moTamaSes,<br />
gansakuTrebiT aSS-s, romelic, rogorc miCneulia, ruseTs am<br />
teritoriaze gavlenasa <strong>da</strong> y<strong>of</strong>nas ecileba.<br />
amrigad, Tu aSS-sa <strong>da</strong> evropas surT, ruseTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs<br />
Soris saukuneebis ganmavlobaSi arsebuli problema ga<strong>da</strong>iWras,<br />
xolo ruseTi <strong>da</strong>savleTis samyaroSi integrirebul saxelmwifod<br />
ixilon (Tu ruseTi amas Tava<strong>da</strong>c moisurvebs), am or<br />
mxares postsabWouri sivrcis konstruqciuli (<strong>da</strong> ara destruqciuli)<br />
urTierTqmedebis zonad gar<strong>da</strong>qmnis gzebis Zieba<br />
mouwevs. arsad postsabWoTasivrceSi ar dgas es sakiTxi ise<br />
mwvaved, rogorc kavkasiaSi <strong>da</strong> arc erT qveyanaSi ar miuRia mas<br />
iseTi mtkivneuli forma, rogorc saqarTveloSi. ukraina,<br />
uzbekeTi <strong>da</strong> yazaxeTi, albaT, ufro sasurvel monapovrad<br />
aRiqmeba, magram aSS-is SesaZlo y<strong>of</strong>na arc erT am qveyanaSi<br />
(ukrainis gar<strong>da</strong>) ar iwvevs moskovis iseT Zlier gaRizianebas,<br />
rogorc saqarTveloSi. ruseTis zraxvebi kavkasiis regionSi,<br />
sxva regionebTan Se<strong>da</strong>rebiT, yvelaze <strong>da</strong>mafiqrebelia vaSingtonisaTvis.<br />
arc erTi sxva qveyana ar iwvevs ruseTis iseT<br />
gaRizianebasa <strong>da</strong> mkacr qmedebebs, rogorc saqarTvelo. aqe<strong>da</strong>n<br />
gamomdinare, imis <strong>da</strong>dgena, Tu rogor un<strong>da</strong> iTanamSromlon (<strong>da</strong><br />
ara piriqiT) amerikam <strong>da</strong> ruseTma saqarTveloSi, mniSvnelovania<br />
ara marto saqarTvelos winaSe mdgari usafrTxoebis problemis<br />
mosagvareblad, aramed im umniSvnelovanesi sakiTxis ga<strong>da</strong>sawyvetad,<br />
Tu rogori tipis urTierToba SeiZleba <strong>da</strong>myardes<br />
moskovsa <strong>da</strong> vaSingtons Soris. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ruseTisa<br />
<strong>da</strong> evrokavSiris urTierTobebi ufro mravalmxriv <strong>da</strong> Rrma<br />
Sinaarsisad gvesaxeba, es problema garkveulwilad aqac dgas.<br />
48
problemis <strong>da</strong>sma<br />
mesame, postsabWoTa sivrceSi arsebuli bevri qveynis<br />
momavali jer kidev kiTxvis niSnis qveS rCeba. jerjerobiT<br />
Znelia, viwinaswarmetyveloT, SeZlebs Tu ara am axali qveynebis<br />
umravlesoba an Tun<strong>da</strong>c zogierTi maTgani Tavis teritoriaze<br />
stabiluri politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri wesrigis <strong>da</strong>myarebas,<br />
eqnebaT Tu ara qveyanaSi Tu mis gareT aRmocenebuli mtrobis<br />
kerebis CaxSobis unari, <strong>da</strong>Zleven Tu ara sxva<strong>da</strong>sxva problemebs,<br />
moaxerxeben Tu ara <strong>da</strong>moukideblobis periodSi <strong>da</strong>mkvidrebuli<br />
Rirebulebebisa <strong>da</strong> institutebis rRvevis SeCerebas, aarideben<br />
Tu ara Tavs araswor politikas, ris gamoc bevri regioni qaossa<br />
<strong>da</strong> ngrevaSi aRmoCn<strong>da</strong>. bunebrivia, rom zogierT qveyanas am<br />
safrTxeebTan gamklavebis ukeTesi Sansi aqvs; mTeli postsabWoTa<br />
regionisaTvis Zalze mniSvnelovania, rom ruseTi iyos<br />
amgvari qveyana, Tumca, rogorc Cans, isic araTanmimdevrulad<br />
viTardeba. Tu postsabWoTa sivrceSi aris kidec iseTi regioni,<br />
romlis momavalic Rrma SeSfoTebas iwvevs, es isev kavkasiaa. am<br />
SemTxvevaSi saqme Zalze mZime<strong>da</strong>a.<br />
amrigad, Tuki wamyvani saxelmwifoebi, ara mxolod aSS <strong>da</strong><br />
evropa, aramed CineTi, iaponia <strong>da</strong>, am SemTxvevaSi, ruseTic,<br />
aRiareben im gaurkveveli situaciis <strong>da</strong>regulirebis mniSvnelobas,<br />
romelSic postsabWoTa saxelmwifoebi imy<strong>of</strong>ebian (am<br />
<strong>da</strong>regulirebiT xeli Seewyoba mTeli ms<strong>of</strong>lios sicocxlisunarianobasa<br />
<strong>da</strong> stabilurobas), maSin maT ms<strong>of</strong>lios am nawilSi<br />
TavianT <strong>da</strong>qsaqsul, araTanmimdevrul <strong>da</strong> <strong>da</strong>usrulebel<br />
moqmedebebs Tanamimdevruloba, Zala <strong>da</strong> intensivoba un<strong>da</strong><br />
Sematon. 27 Tu isini gaacnobiereben (wesiT, asec un<strong>da</strong> iyos),<br />
postsabWoTa sivrceSi arsebuli <strong>da</strong>Zabulobisa <strong>da</strong> konfliq-<br />
27 evropis, CineTisa <strong>da</strong> iaponiis politikisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebelia is, rom<br />
arc erTi am qveyanaTagani ar miiCnevs, rom misi interesebi postsabWoTa<br />
sivrcis yvela nawilze vrceldeba. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, CineTisa <strong>da</strong><br />
iaponiisaTvis kavkasia gamosulia maTi interesebis sfero<strong>da</strong>n. am seriiT<br />
gamosul erT-erT wina wignSi me <strong>da</strong>vasabuTe, Tu ratom aris araSorsmWvreteluri<br />
amgvari midgoma. ix. Robert Legvold, ed., Thinking Strategically:<br />
The Majot Powers, Kazakhstan, <strong>and</strong> the Central Asian Nexus (Cambridge, MA: The MIT<br />
Press, 2003), ixileT, pirvel rigSi, Sesavali.<br />
49
obert legvoldi<br />
tebis likvi<strong>da</strong>ciis aucileblobas, maSin aseTi muSaoba kavkasii<strong>da</strong>n<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>iwyos. am teritoriaze yvelaze meti ubedureba<br />
<strong>da</strong>trial<strong>da</strong>: omebiT gaxleCili sazogadoebebi <strong>da</strong> gay<strong>of</strong>ili<br />
qveynebi, eTnikuri qiSpoba, korumpirebuli politikuri<br />
reJimebi, reformebis mkveTri kritika, ekonomikis ngreva,<br />
narkotikebisa <strong>da</strong> iaraRis ukanono brunva, teroristebi;<br />
kavkasiaSi arsebul bunebriv resursebze sxva regionebsac<br />
uWiravT Tvali, magram vinc flobs am resursebs, mza<strong>da</strong>a,<br />
mimarTos igi maT winaaRmdeg, vinc ar flobs mas.<br />
aseT rTul saqmeSi progresis miRweva problemaTa mogvarebis<br />
swavlis yvelaze kargi saSualebaa. es garesamyaros<br />
saSualebas miscems, yuradReba saqarTvelosa <strong>da</strong> kavkasiisaken<br />
mimarTos, rac oden regionis mniSvnelovnobaze metia. axla ar<br />
SevudgebiT im sakamaTo argumentis ganxilvas, rom saqarTvelos<br />
usafrTxoebis problemis ga<strong>da</strong>Wra _ kerZod, kavkasiaSi<br />
mSvidobisa <strong>da</strong> stabilurobisaTvis separatizmis problemis<br />
mogvareba ufro mniSvnelovania, vidre mTian yarabaRSi<br />
arsebuli situacii<strong>da</strong>n gamosavlis Zieba. orive es sakiTxi<br />
realurad warmoadgens am regionSi arsebuli arastabilurobis<br />
birTvs. saerTaSoriso politika am regionTan mimarTebaSi ar<br />
Seicvleba iqamde, vidre ar ga<strong>da</strong>iWreba es ori sakiTxi; am kvanZis<br />
gasaxsnelad saWiroa misi jer erTi bolos gamoweva, Semdeg ki<br />
_ meoresi. kavkasiaSic igive meTodis gamoyeneba SegviZlia.<br />
magram arc erTi meTodi ar iqneba sakmarisad Sedegiani, Tu<br />
Tavi<strong>da</strong>nve ar ganvmartavT, raoden rTuli <strong>da</strong> mravalmxrivia<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> misi mezoblebis usafrTxoebis uzrunvely<strong>of</strong>is<br />
sferoSi arsebuli situacia.<br />
amisaTvis mkiTxvels vTavazobT avtorTa koleqtivis mier<br />
Sedgenil am wigns. pirveli Tavis avtori gia nodia am problemis<br />
ufro Rrma, “Si<strong>da</strong>” ganzomilebas gviCvenebs: kavSirs warsulis<br />
tvirTsa <strong>da</strong> saxelmwifoebriobis mSeneblobas, reformebis<br />
gzaze arsebul problemebsa <strong>da</strong> Cavardnebs Soris; ras iTvaliswineben<br />
erTmaneTis Semcvleli reJimebi erovnuli usafrTxoebis<br />
problemis ga<strong>da</strong>wyvetisas. avtorisaTvis mTavar koncefcias<br />
warmoadgens “erovnuli proeqtis” koncefcia, rac misTvis<br />
50
problemis <strong>da</strong>sma<br />
normatiuli idealia, romelic gansazRvravs saxelmwifo<br />
suverenitetisa <strong>da</strong> sasurveli politikuri wyobis wyaroebs. igi<br />
miiCnevs, rom “saqarTveloSi usafrTxoebis ararsebobis”<br />
mTavari mizezebia: <strong>da</strong>pirispirebuli erovnuli samoqmedo<br />
gegmebis gaerTianebis uunaroba, ekonomikis kriminalizacia <strong>da</strong><br />
araefeqturi konstituciuri <strong>da</strong> institucionaluri reforma.<br />
naSromis meore Tavis avtori, qrist<strong>of</strong> ciurxeri, ganixilavs<br />
saqarTvelos mTavrobis warumatebel mcdelobas, xeli<br />
SeeSala Zaladobis aRmocenebisaTvis <strong>da</strong>moukideblobis<br />
Camoyalibebis dros, rac, pirvel rigSi, 1991 wels samxreT<br />
oseTisa <strong>da</strong> 1993 wels afxazeTis <strong>da</strong>kargviT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. Semdeg<br />
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili aanalizebs saqarTvelos samxedro strategiis<br />
SemuSavebis sxva<strong>da</strong>sxva etapebs. igi, upirvelesad,<br />
ganixilavs erovnuli usafrTxoebis problemis samxedro<br />
aspeqts – maT Soris, SeiaraRebuli Zalebis mSeneblobas,<br />
strategiuli doqtrinis SemuSavebas, samxedro <strong>da</strong> samoqalaqo<br />
struqturebs Soris urTierTobebis <strong>da</strong>regulirebas <strong>da</strong> meamboxe<br />
samxedro pirebis <strong>da</strong>mSvidebas. naSromis meoTxe TavSi jaba<br />
dev<strong>da</strong>riani ganixilavs saqarTvelos usafrTxoebis problemis<br />
rusul aspeqts; mexuTe Tavis avtori, oqsana antonenko,<br />
qarTul-afxazur konfliqtSi ruseTis rols aSuqebs.<br />
meeqvse Tavis avtorebi <strong>da</strong>mien heli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
aanalizeben aSS-isa <strong>da</strong> evropis politikas saqarTvelosTan<br />
mimarTebaSi, rogorc maTi kavkasiis usafrTxoebis problemis<br />
ga<strong>da</strong>Wrisadmi midgomis erT nawils, maT Soris saxelmwifoebriobis<br />
Senebisa <strong>da</strong> ekonomikuri ganviTarebis saqmeSi<br />
<strong>da</strong>xmarebis gawevas. naSromis meSvide TavSi tom de vaali<br />
saubrobs imaze, rasac SeiZleba iribi regionaluri faqtorebi<br />
ewodos. es faqtorebi arTulebs saqarTvelos erovnuli<br />
usafrTxoebis problemas: saqarTveloSi navTobisa <strong>da</strong> gazsadenebis<br />
mSeneblobis proeqtebSi sxva<strong>da</strong>sxva monawileTa<br />
interesebi devs <strong>da</strong> es ganxilulia energetikisa <strong>da</strong> usafrTxoebis<br />
aspeqtSi; regionaluri konfliqtebi, romelSic saqarTvelo<br />
SeiZleba pir<strong>da</strong>pir arc monawileobdes, magram romelTa<br />
Sedegic masze aisaxeba (mTiani yarabaRi, somxeT-TurqeTi <strong>da</strong><br />
51
obert legvoldi<br />
azerbaijan-irani); usafrTxoebis problemasTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />
regionaluri organizaciebi – iseTebi, rogoricaa, saqarTvelos,<br />
ukrainas, azerbaijansa <strong>da</strong> moldovas Soris arsebuli<br />
meryevi kavSiri (suami). 28 <strong>da</strong> bolos, winamdebare wignis <strong>da</strong>skvniT<br />
nawilSi Cemi Tanaavtori bruno kopitersi saqarTvelos<br />
usafrTxoebis problemas axali kuTxiT ganixilavs – im WrilSi,<br />
romelic centrsa <strong>da</strong> periferias Soris arsebuli urTierTobebis<br />
cvalebad dinamikas asaxavs, Semdeg ki avtori<br />
momavlis miseul xedvas gvTavazobs.<br />
28 suuami isev suamad mas Semdeg ga<strong>da</strong>keT<strong>da</strong>, rac saqarTvelosa <strong>da</strong> ukrainaSi<br />
momx<strong>da</strong>ri revoluciebis gamo uzbekeTi aRar ganixilavs am qveynebs<br />
sasurvel partniorebad.<br />
52
saqarTvelo: mowyvladobis<br />
ganzomilebebi<br />
gia nodia<br />
Tavi 1<br />
saqarTvelo faTerakian <strong>da</strong> arastabilur qveynad Camoyalib<strong>da</strong><br />
mas Semdeg, rac 1991 wels <strong>da</strong>moukidebloba moipova. man ori<br />
sisxliani <strong>da</strong> xangrZlivi secesionisturi omi gamoiara <strong>da</strong> orive<br />
centraluri xelisuflebis <strong>da</strong>marcxebiT <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>. amis<br />
Sedegad Seiqmna ga<strong>da</strong>uwyveteli konfliqtis ori zona afxazeTisa<br />
<strong>da</strong> samxreT oseTis TviTgamocxadebuli respublikebis<br />
saxiT, romlebic erTad qveynis teritoriis <strong>da</strong>axloebiT 15<br />
procentamde Seadgens. es zonebi politikuri gaurkvevlobis,<br />
safrTxisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>naSaulis inkubatorebad iqca, xolo maTi<br />
omamdeli mosaxleobis didma nawilma “iZulebiT ga<strong>da</strong>adgilebul<br />
pirTa” statusi miiRo. 1 2004 wlis maisamde aWarac qveynis SigniT<br />
gaurkveveli iurisdiqciis zonas warmoadgen<strong>da</strong>. Tumca <strong>da</strong>moukidebloba<br />
arasodes gamoucxadebia, is arc saqarTvelos konstituciur<br />
wesrigs emorCilebo<strong>da</strong>.<br />
amas emateba is, rom mas Semdeg, rac komunistebma 1990 wlis<br />
arCevnebi waages, saqarTveloSi Zalauflebis konstituciuri<br />
ga<strong>da</strong>cema ar momx<strong>da</strong>ra. samagierod, qveyanam gamoiara ori<br />
ajanyeba, revolucia Tu saxelmwifo ga<strong>da</strong>trialeba (terminis<br />
arCevani pirovnebazea <strong>da</strong>mokidebuli): pirveli sisxliani, meore<br />
ki mSvidobiani <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT mowesrigebuli. pirvelma epizodma<br />
qveyanaSi ramdenime wliT lamis anarqia moitana; meorem<br />
Tbilissa <strong>da</strong> aWaras Soris krizisi gamoiwvia. im regionebSic ki,<br />
1 saqarTvelos mosaxleobis 2002 wlis aRweriT, saqarTveloSi 264 aTasi<br />
iZulebiT ga<strong>da</strong>adgilebuli piri iyo, Tumca zog komentators es monacemi<br />
gazviadebuli hgonia.<br />
53
gia nodia<br />
sa<strong>da</strong>c xelisuflebis politikur kontrols aSkarad ar upirispirdebian,<br />
misi unari, elementaruli wesrigi <strong>da</strong>amyaros <strong>da</strong><br />
usafrxoeba uzrunvelyos, eWvqveSaa. magaliTad, pankisis<br />
xeobam garkveul periodSi teroristebisa <strong>da</strong> kriminalebis<br />
namdvili TavSesafris reputacia SeiZina. saqarTvelos yvelaze<br />
Zlier mezobelTan <strong>da</strong> y<strong>of</strong>il imperiul batonTan, ruseTTan<br />
urTierToba uaRresad arastabiluri rCeba <strong>da</strong> ramdenjerme<br />
miaRwia samxedro konfrontaciis zRvars. saqarTvelos<br />
saxelmwifo xazinis Semosavali metad mcirea (Tun<strong>da</strong>c misi<br />
arsebiTad disfunqciuri ekonomikis fonze), xolo xelfasebi<br />
saxelmwifo seqtorSi, rogorc wesi, sasicocxlo minimumze<br />
<strong>da</strong>balia. raRa gasakviria, Tu saqarTvelos xSirad “sust” an<br />
“arSemdgar” saxelmwifos uwodebdnen.<br />
am TavSi CamoTvlilia saqarTvelos arastabilurobisa <strong>da</strong><br />
mowyvladobis ZiriTadi wyaroebi, maT Soris “obieqturi”<br />
muqarebi <strong>da</strong> gamowvevebi. am obieqtur safrTxeebSi is realobebi<br />
igulisxmeba, romelTac saqarTvelo sabWoTa kavSiris<br />
nangrevebze saxelmwifos mSeneblobis procesSi Seejaxa. am<br />
realobaTa arseboba ar iyo qarTuli saxelmwifos, misi<br />
politikuri elitis an sazogadoebis mier gakeTebul arCevanze<br />
<strong>da</strong>mokidebuli _ aq igulisxmeba iseTi faqtorebi, rogoricaa<br />
saqarTvelos geografia, qveynis sidide <strong>da</strong> resursebi, misi<br />
eTnikuri mravalferovneba, eTnikur umciresobaTa gansaxlebis<br />
Taviseburebebi, sabWoTa eTnikuri kvazi-federalizmis<br />
memkvidreoba. magaliTad, eTnikuri secesionisturi konfliqtebis<br />
mizezi iseT winaswar arsebul faqtorTa kombinacia<br />
iyo, rogoricaa eTnikuri umciresobebis arseboba, romlebic<br />
ara mxolod sasazRvro regionebSi iyvnen Tavmoyrilni, aramed<br />
TavianTi nacionalisturi politikuri programebis ganxorcielebisas<br />
eTnikuri principiT Seqmnili institutebis<br />
gamoyeneba SeeZloT <strong>da</strong> mezobeli ruseTisgan seriozuli<br />
mxar<strong>da</strong>Werac hqon<strong>da</strong>T. magram aq Sevecdebi “subieqtur”<br />
faqtorebsac gavuwio angariSi – imas, Tu rogori reaqcia<br />
moaxdina saqarTvelom am safrTxeebsa <strong>da</strong> gamowvevebze. aq<br />
igulisxmeba rogorc politikuri strategia, ise am strategiis<br />
safuZvelze moqmedebis unari: mokled, swored is sfero, raSic<br />
54
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
saqarTvelom “susti” Tu “arSemdgari” saxelmwifos iarliyi<br />
<strong>da</strong>imsaxura. am SemTxvevaSi yuradRebis centrSi eqceva ara<br />
winaswar arsebuli viTarebebis analizi, aramed is, Tu rogor<br />
miudgnen maT saqarTvelos moqmedi pirebi.<br />
saqarTvelos winaSe mdgomi safrTxeebis analizi SeiZleba<br />
sagareod <strong>da</strong> saSinaod gaiyos. sagareo safrTxeTagan yvelaze<br />
TvalsaCino saqarTvelosTvis mis y<strong>of</strong>il imperiul batonTan,<br />
ruseTTan urTierTobaa. saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis<br />
Semdeg gasuli wlebis manZilze es urTierTobebi ZiriTa<strong>da</strong>d<br />
cudi, xolo raRac periodebSi metad mwvave iyo. raki saqarTvelo-ruseTis<br />
urTierToba am gamocemis sxva nawilebSia<br />
ganxiluli, 2 aq ruseTis faqtors mxolod imdenad ganvixilav,<br />
ramdena<strong>da</strong>c is saqarTvelos saSinao safrTxeebs ukavSirdeba.<br />
saqarTvelos erovnuli proeqti<br />
rodesac safrTxeebsa Tu <strong>usafrTxoeba</strong>ze vsaubrobT,<br />
yovelTvis romelime subieqtis <strong>usafrTxoeba</strong>s vgulisxmobT: es<br />
SeiZleba iyos individi, jgufi an politikuri erTeuli.<br />
politikuri analizisas <strong>usafrTxoeba</strong>ze ufro xSirad saxelmwifosTan<br />
mimarTebaSi saubroben. Ceulebriv igulisxmeba, rom<br />
saxelmwifoebs met-naklebad msgavsi insteresebi aqvT, xolo<br />
maTi gansxvaveba am mxriv metwilad obieqtur faqtorebzea<br />
<strong>da</strong>mokidebuli: iseTze, rogoricaa saxelmwifos sidide,<br />
geografiuli mdebareoba an resursebi.<br />
Tumc am faqtorebs garkveuli mniSvneloba aqvT saxelmwifos<br />
usafrTxoebis problematikis ganxilvisas, isini maT<br />
bolomde mainc ver gansazRvraven. saxelmwifoebi a<strong>da</strong>mianTa<br />
erTobliobebs – “erebs”, “xalxebs”, “mosaxleobebs” (an maT<br />
“elitebs”) ekuTvnis. sxva<strong>da</strong>sxva xalxebma an elitebma SeiZleba<br />
sxva<strong>da</strong>sxvagvarad gansazRvron, Tu rogori sazogadoebrivi<br />
wesrigi un<strong>da</strong>T an ra Seadgens maTi qveynis “erovnul interess”.<br />
erovnuli interesis gansazRvris am procesTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />
2 ix. jaba dev<strong>da</strong>rianis <strong>da</strong> oqsana antonenkos mier <strong>da</strong>werili Tavebi amave<br />
wignSi.<br />
55
gia nodia<br />
Semovitan “erovnuli proeqtis” cnebas _ normatul ideas,<br />
romelic im sazogadoebrivi wesrigis bunebas gamoxatavs, romlis<br />
gansazRvra <strong>da</strong> <strong>da</strong>cvac saxelmwifo institutebs evaleba; igi<br />
agreTve adgens, Tu vin marTavs zemoxsenebul institutebs. is,<br />
rasac Cveulebriv erovnul interesebs uwodeben, swored am<br />
proeqtis garkveuli gagebi<strong>da</strong>n momdinareobs.<br />
erovnuli proeqti gamoxatavs sxva<strong>da</strong>sxva a<strong>da</strong>mianis (an maTi<br />
saxeliT moqmedi elitebis) warmodgenebs, iseve rogorc<br />
sazogadoebaSi an mis romeliRac nawilSi gavrcelebul<br />
Rirebulebebs, ideologiebsa Tu orientaciebs. a<strong>da</strong>mianebs<br />
SeiZleba imgvari saxelmwifos Seqmna undodeT, romelic<br />
cdilobs, aqtiuri gavlena moaxdinos maTi qveynis sazRvrebs<br />
gareT arsebul samyaroze, an maT SeiZleba erCivnoT, saerTa-<br />
Soriso wesrigis, rogorc erTgvari faseulobis, pasiuri<br />
momxmareblebi iyvnen. maT SeiZleba surdeT Seqmnan “erovnuli<br />
saxelmwifo” garkveuli xalxisTvis (anu erisTvis) – an maTi<br />
saxelmwifos amocanad sxva<strong>da</strong>sxva eris gaerTianebas saxavdnen;<br />
SeiZleba undodeT, maTi saxelmwifo liberalur <strong>da</strong> demokratiul,<br />
an patriarqalur, komunitarul an sulac romelime sxva<br />
Rirebulebebze iyos <strong>da</strong>fuZnebuli.<br />
maTi arCevani<strong>da</strong>n gamomdinare, saxelmwifoebs <strong>da</strong> maT<br />
qvemdebare sazogadoebebs metad gansxvavebuli problemebi<br />
eqmnebaT usafrTxoebis <strong>da</strong>rgSi: garkveuli faqtorebi, romlebsac<br />
esa Tu is eri erovnul safrTxed aRiqvams, aseTad iqneb<br />
arc CaTvliliyo, erovnuli proeqti sxvagvarad rom iyos<br />
formulirebuli. magaliTad, Tu a<strong>da</strong>mianTa jgufis mizani<br />
eTnikuri TviTga<strong>da</strong>rCena, anu sakuTari identobis SenarCunebaa,<br />
sulac araa aucilebeli, mas igive prioritetebi hqondes,<br />
rac sxva mxriv msgavs jgufs, romlis survilic srulfasovani,<br />
gaero-Si wevrobis mqone erovnuli saxelmwifos Seqmnaa; amitom<br />
mas safrTxeebisa <strong>da</strong> gamowvevebis sxva erToblioba eqneba. eri,<br />
romelsac zesaxelmwifos ambicia aqvs, “erovnul safrTxed”<br />
aRiqvams iseT procesebs, romelTa am niSniT moxsenieba TavSic<br />
ar mouva nakleb ambiciur saxelmwifos (magaliTad, ruseTi<br />
nato-s gafarToebas erovnul safrTxed ganixilavs, magram<br />
imaves Tqma ar SeiZleba ukrainaze). ers, romelic demokratiuli<br />
56
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
wesrigis Seqmnas apirebs, safrTxeTa sxva wyeba eqneba, vidre<br />
ers, romelsac tradiculi Tu modernizirebuli avtokratiis<br />
Seqmna surs. sapirispirod imisa, rasac lordi palmerstoni<br />
ambob<strong>da</strong>, britaneTs (iseve rogorc nebismier sxva qveyanas) ara<br />
marto mudmivi mtrebi <strong>da</strong> megobrebi ara hyavs: arc misi (Tu<br />
nebismieri sxva qveynis) interesebia maradiuli. 3<br />
bunebrivia SekiTxva: es erovnuli proeqtebi sai<strong>da</strong>n modis?<br />
erebi Sedgebian individebisagan, romelTac sxva<strong>da</strong>sxva azri<br />
aqvT mniSvnelovan sakiTxebze <strong>da</strong> romelnic – gansakuTrebiT,<br />
demokratiebSi – TavianT uTanxmoebebs xmamaRla gamoxataven.<br />
cxadia, erovnuli proeqtebi xeebze ar izrdeba <strong>da</strong> arc<br />
“erovnuli nia<strong>da</strong>gi<strong>da</strong>n” jejiliviT ar amobibindeba. maT qmnian<br />
– an ageben, rogorc postomodernisti sociologebi ityodnen<br />
– a<strong>da</strong>mianebi, vinc sakuTar Tavze iReben erovnuli proeqtebis<br />
Camoyalibebas, Cveulebriv, elitebs ganekuTvnebian – ufro<br />
metad, politikurs <strong>da</strong> inteleqtualurs. 4 Tumca, erovnuli<br />
proeqtis Camoyalibeba inteleqtualTa TviTnebobaze rodia<br />
<strong>da</strong>mokidebuli. ideaTa bazarze sxva<strong>da</strong>sxva koncefcia manamde<br />
ejaxeba erTmaneTs, vidre normatiul mosazrebaTa raRac<br />
erToblioba aRiarebis kritikul zomas ar miaRwevs.<br />
isic marTalia, rom eris SigniT arasodes aris sruli<br />
konsensusi imaze, Tu raSi un<strong>da</strong> mdgomareobdes erovnuli<br />
proeqti, magram misi ZiriTadi ideebis garSemo, Cveulebriv,<br />
xalxis didi umravlesoba irazmeba. politikosebs, gansakuTrebiT,<br />
Tu isini xelisuflebaSi arian, uyvarT mravali<br />
sakiTxis usafrTxoebis WrilSi warmoCena, radgan iseT sakiTxebze,<br />
sa<strong>da</strong>c Zireuli erovnuli interesebia CaTreuli, xalxis<br />
mobilizeba (<strong>da</strong> masTan erTad xelisuflebis popularobis <strong>da</strong><br />
gavlenis gazr<strong>da</strong>) ufro advilia.<br />
3 am Temaze metad sayuradRebo mosazrebebisTvis ix. Robert Cooper, The<br />
Breaking <strong>of</strong> Nations (London: Atlantic Books, 2003), gv. 127-138.<br />
4 kuperi wers: “politikur liderTa amocanaa <strong>da</strong>adginon, ra un<strong>da</strong> xalxs,<br />
jer kidev manamde, vidre xalxi Tavad gaigebdes amas: magaliTad, [uinston]<br />
CerCilis politika interesTa gaTvlas ki ar emyarebo<strong>da</strong>, aramed<br />
britaneli xalxisa <strong>da</strong> misi istoriis Rrma gaazrebas (The Breaking <strong>of</strong> Nations,<br />
gv. 133). mraval qveyanaSi aseT liderebad inteleqtualebi gvevlinebian.<br />
57
gia nodia<br />
erovnuli proeqtis formulirebaze mravali faqtori axdens<br />
gavlenas, magram erT-erTi gansakuTrebiT mniSvnelovania: esaa<br />
misabaZi modeli. erTa umravlesoba gvian ganviTarebulTa ricxvs<br />
miekuTvneba: maT Tanamedrove erebad Tavis ageba <strong>da</strong>iwyes mas<br />
Semdeg, rac sxva erebs ukve <strong>da</strong>dgenili hqon<strong>da</strong>T, ras niSnavs iyo<br />
ganviTarebuli <strong>da</strong> mowinave, <strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lio wesrigis ZiriTadi<br />
parametrebic ukve ganmtkicebuli iyo. gvian ganviTarebulTa<br />
erovnuli proeqtebi, rogorc wesi, ufro win wasuli erebis<br />
miRwevebs baZaven, Tumca amave dros cdiloben, ipovon niSa,<br />
romelic maT politikur Taviseburebas Seesabameba.<br />
misabaZ modelebs Cveulebriv eZeben (1) im saxelmwifoTa Soris,<br />
romlebic globaluri masStabiT yvelaze warmatebulia (Tanamedrove<br />
samyaroSi aseTi e. w. “<strong>da</strong>savleTia”), (2) y<strong>of</strong>il imperiul<br />
batonebSi, romlebmac garkveuli modernizaciuli siaxleebi<br />
Semoitanes, Tun<strong>da</strong>c ZalmomreobiT (xan<strong>da</strong>xan es isev <strong>da</strong>savleTis<br />
qveynebia, xan<strong>da</strong>xan ki – ara); (3) “Cvennair” qveynebSi, romlebTanac<br />
kulturulad <strong>da</strong>/an geografiulad axlos varT, magram romlebic<br />
mniSvnelovan sferoebSi Cvenze win arian wasulebi (aseTia,<br />
magaliTad, espaneTi <strong>da</strong> portugalia laTinuri amerikis qveynebisTvis).<br />
misabaZi modelebi SeiZleba erTmaneTs avsebdnen an<br />
upirispirdebodnen. evropisa <strong>da</strong> Crdilo amerikis ganviTarebuli<br />
qveynebi SeiZleba ganviTarebis zogad modelebs gvawvdidnen, magram,<br />
Tu isini kulturulad Sors arian Cvengan, <strong>da</strong>gvianebul modernizatorTa<br />
mxri<strong>da</strong>n maTi bibaZvis mcdeloba SeiZleba sakmarisad<br />
legitimuri ar aRmoCndes, radgan xalxisTvis faseulia ara mxolod<br />
ganviTareba, aramed maTi kulturuli TviTmy<strong>of</strong>adobac. amitom, Tu<br />
misabaZi modeli kulturulad relevanturia, anu Tu is “Cvennairi<br />
qveyanaa”, misi mibaZvac ufro advili xdeba.<br />
qarTvelebis misabaZi magaliTi erTaderTi araa: ar arsebobs<br />
konkretuli kulturulad axlobeli qveyana, romelic aseT<br />
modelad gamodgebo<strong>da</strong> (magaliTad, azerbaijanisTvis aseTad<br />
SeiZleba TurqeTi miviCnioT). SeiZleba iTqvas, rom saqarTvelosTvis<br />
misabaZ modelad zoga<strong>da</strong>d evropa warmodgeba,<br />
Tumca, aq isic un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vsZinoT, rom modeli evropuli erovnuli<br />
saxelmwifoa <strong>da</strong> ara evrokavSiri. ufro axlobel modelebad<br />
SegviZlia CavTvaloT aRmosavleT evropis warmatebuli<br />
58
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
postkomunisturi qveynebi, rogoricaa baltiis saxelmwifoebi,<br />
poloneTi, Tun<strong>da</strong>c serbeTi (roca 2003 wlis noemberSi saqarTveloSi<br />
politikuri reJimi Seicvala, qarTvelebi Segnebulad<br />
baZavdnen serbeTi<strong>da</strong>n slobo<strong>da</strong>n miloSeviCis gaZevebas). es<br />
zogadi orientacia imas niSnavs, rom saqarTvelos didi proeqti<br />
“normalur” evropul qveynad qceva <strong>da</strong> aseTad aRiarebaa.<br />
erovnuli proeqtis am martivi <strong>da</strong> arcTu originaluri<br />
normatiuli modelis ganxorcieleba moiTxovs ramdenime<br />
winapirobas, romelTa uzrunvely<strong>of</strong>a sulac araa ioli. upirveles<br />
yovlisa, eri un<strong>da</strong> arsebobdes _ maSasa<strong>da</strong>me, un<strong>da</strong> arsebobdes<br />
politikuri erTeuli, romelic erovnuli proeqtis met-naklebad<br />
erTiani xedvis irgvliv aris gaerTianebuli. meore, is un<strong>da</strong><br />
arsebobdes rogorc aRiarebuli <strong>da</strong>moukidebeli saxelmwifo <strong>da</strong><br />
metnaklebi pativiscemiT sargeblobs erTa TanamegobrobaSi.<br />
mesame, mas un<strong>da</strong> hqondes normaluri evropuli qveynis Sesabamisi<br />
politikuri wesrigi, – martivad rom vTqvaT, is liberaluri<br />
demokratia un<strong>da</strong> iyos. meoTxe, mas un<strong>da</strong> hqondes ekonomikuri<br />
wesrigi, romelic misi moqalaqeebis keTildReobis met-naklebad<br />
misaReb dones uzrunvely<strong>of</strong>s <strong>da</strong> saSualebas aZlevs qveyanas,<br />
saerTaSoriso ekonomikuri sistemis nawili iyos; amave dros, man<br />
un<strong>da</strong> SeinarCunos is, rac misi erovnuli TviTmy<strong>of</strong>adobisTvisaa<br />
<strong>da</strong>maxasiaTebeli: ena, erovnuli kultura, Tun<strong>da</strong>c “suliereba”.<br />
kanonieri iqneba, vikiTxoT: “sai<strong>da</strong>n viciT, rom marTlac<br />
swored es ideebi gansazRvravs qarTveli xalxis miswrafebebs?<br />
ramdenad farTo<strong>da</strong>a gaziarebuli es prioritetebi? xom ar aris<br />
es mxolod elitis fantazia?” marTlac<strong>da</strong>, namdvilad araswori<br />
iqnebo<strong>da</strong> imis Tqma, rom qarTvelebs eWvic ar eparebaT Tavis<br />
“evropulobasa” Tu “<strong>da</strong>savlurobaSi”. sazogadoebis raRac<br />
nawilSi sabWoTa kavSiris mimarT nostalgiasac wavawydebiT,<br />
garkveuli movlenebis Tu incidentebis ukan anti-<strong>da</strong>savluri<br />
ganwyobebi SeiZleba <strong>da</strong>vinaxoT. amas emateba isic, rom eTnikuri<br />
umciresobebi 5 aucileblobiT sulac ar iziareben qarTvelTa<br />
5 mosaxleobis 1989 wlis aRweriT, eTnikuri umciresobebi saqarTvelos<br />
mosaxleobis <strong>da</strong>axloebiT 30 procents Seadgen<strong>da</strong>. 2002 wlis aRweriT<br />
(romelic afxazeTsa <strong>da</strong> samxeT oseTis did nawils ar moicavs)<br />
umciresobebi saqarTvelos mosaxleobis 16.3 procentia.<br />
59
gia nodia<br />
Soris gavrcelebul ZiriTad ideebs. magram, Tun<strong>da</strong>c Tu<br />
CavTvliT, rom arsebobs alternatiuli xedvebi: vTqvaT,<br />
ruseTTan mWidro integracia Tu marTlamadideblobaze an<br />
raime sxvaze <strong>da</strong>myarebuli ganumeorebeli “qarTuli gza”, <strong>da</strong> maT<br />
momxreebic hyavT, am ideebma veranairad ver <strong>da</strong>ikaves metnaklebad<br />
mniSvnelovani adgili qarTul politikur cxovrebasa<br />
<strong>da</strong> sazogadoebriv diskursSi.<br />
saqarTvelos problemebi erovnuli usafrTxoebis sferoSi<br />
am fonis gaTvaliswinebiT un<strong>da</strong> ganvixiloT. safrTxeebi am<br />
SemTxvevaSi is tendenciebi <strong>da</strong> Zalebia, romlebic erovnuli<br />
proeqtis ganxorcielebas emuqreba. yovelive is, rac seriozulad<br />
aferxebs proeqtisaTvis arsebiTi miznebis miRwevas,<br />
erovnuli usafrTxoebis mniSvnelovani problemaa. saqarTvelos<br />
mowyvladobis kidev erTi sagulisxmo wyaroa <strong>da</strong>Zabulobac,<br />
romelic qveynis normatiul modelsa <strong>da</strong> arsebul<br />
realobebs Soris arsebobs.<br />
60<br />
erTian erad Camoyalibeba:<br />
eTnikuroba, avtonomia <strong>da</strong> konfliqtebi<br />
erTian erad Camoyalibeba yvelaze didi gamowvevaa,<br />
romelic saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis dRi<strong>da</strong>n win <strong>da</strong>xv<strong>da</strong>.<br />
aseTi gamowveva tipiuria erebisTvis, romlebic eris mSeneblobas<br />
mravalerovani imperiebis nangrevebze iwyeben. erebi<br />
cariel adgilze ar igeba: maTi sawyisi wertilia Zveli reJimi<strong>da</strong>n<br />
memkvidreobiT miRebuli Sereuli mosaxleoba <strong>da</strong> instituciuri<br />
wyoba. magram Camoyalibebis procesSi my<strong>of</strong>i erebi erTmaneTisgan<br />
gansxvavdeba imiT, Tu ramdenad rTuli problemebi<br />
xvdebaT <strong>da</strong> imiTac, ramdenad SeswevT unari, gaumklavdnen maT.<br />
saqarTvelos SemTxvevaSi problemebi ufro meti iyo, vidre<br />
sxva postkomunistur qveynebSi; amave dros, samwuxarod,<br />
qarTuli sazogadoebisa <strong>da</strong> politikuri elitis qmedebebi<br />
arcTu adekvaturi aRmoCn<strong>da</strong>, gansakuTrebiT _ <strong>da</strong>moukideblobis<br />
pirvel wlebSi.
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis periodisTvis saqarTvelos sazogadoeba<br />
<strong>da</strong>serili iyo gammijnavi xazebis mTeli qseliT, romelic<br />
eTnoss, religias <strong>da</strong> sub-eTnikur regionul identobebs eyrdnobo<strong>da</strong>,<br />
xSirad ki teritoriul-administraciuli struqturebiTac<br />
iyo gaZlierebuli. yvelaze mniSvnelovani mainc<br />
eTnikuri sakiTxi gamodga: saqarTveloSi eTnikur umciresobaTa<br />
ramdenime jgufia, romlebic erTmaneTisgan gansxvavdeba<br />
raodenobiT, gansaxlebis TaviseburebebiT <strong>da</strong> qarTuli saxelmwifos<br />
proeqtis mimarT <strong>da</strong>mokidebulebiT. yvelaze mniSvnelovania<br />
is, rom saqarTveloSi <strong>da</strong>moukideblobis momentisTvis<br />
arsebob<strong>da</strong> ori eTnikuri principiT Camoyalibebuli (afxazeTi <strong>da</strong><br />
samxeT oseTi) <strong>da</strong> erTi religiuri principiT Seqmnili (aWara)<br />
avtonomiuri teritoria. sabWoTa periodSi maT garkveuli<br />
administraciuli privilegiebi hqon<strong>da</strong>T.<br />
Tu ramdenad problemuria saqarTvelos eTnikuri siWrele,<br />
didwilad erovnuli proeqtis centralur ideazea <strong>da</strong>mokidebuli;<br />
kerZod imaze, Tu rogor ganvsazRvravT cnebas<br />
“qarTveli”. sxva aRmosavleT evropelebis msgavsad, qarTvelebic<br />
erisadmi kuTvnilebas gamorCeviT eTnikuri mikuTvnebulobis<br />
wesiT adgenen. 6 qarTvelTa didi umravlesobisTvis<br />
6 nacionalizmis samoqalaqo anu politikur (inkluziur) <strong>da</strong> eTnikur<br />
(eqskluziur) versiebs Soris gansxvavebaze didZali literatura<br />
arsebobs, magram avtorTa umetesoba Tanxmdeba, rom safrangeTi<strong>da</strong>n<br />
aRmosavleTisken rom mivdivarT, nacionalizmi ufro eqskluziuri xdeba.<br />
magram aRsaniSnavia, rom lord eqtonma mijna did britaneTsa <strong>da</strong><br />
safrangeTs Soris gaavlo <strong>da</strong> amtkiceb<strong>da</strong> (Tanamedrove terminebi rom<br />
vixmaroT), eris franguli koncefcia eTnikuria, xolo britanuli – ufro<br />
samoqalaqoo. aqe<strong>da</strong>n Cans, rom Tumca or idealur tips Soris gansxvaveba<br />
met-naklebad cxadia, konkretuli SemTxvevebisadmi maTi miyeneba<br />
SeiZleba saproblemoc iyos. ix. John Emerich Edward Dalberg Acton, Essays on<br />
Freedom <strong>and</strong> Power (Boston, MA: The Beacon Press, 1948); Eugene Kamenka, “Political<br />
Nationalism—The Evolution <strong>of</strong> the Idea,” in Eugene Kamenka <strong>and</strong> John Plomenatz, eds.,<br />
Nationalism: The Nature <strong>and</strong> Evolution <strong>of</strong> the Idea (London: Edward Arnold, 1973), gv. 2−<br />
20; <strong>da</strong> Rogers Brubaker, Citizenship <strong>and</strong> Nationhood in France <strong>and</strong> Germany (Cambridge,<br />
MA: Harvard University Press, 1992). sagulisxmoa jek snaideris azri, rom<br />
eTnikuri nacionalizmis samoqalaqoze mZlavroba <strong>da</strong>gvianebul<br />
ganviTarebas ukavSirdeba. ix., Jack Snyder, From Voting to Violence: Democratization<br />
<strong>and</strong> Nationalist Conflict (New York: W. W. Norton & Company, 2000), gv. 77<br />
61
gia nodia<br />
“qarTveli” imas hqvia, vinc saerTo (miTosur) warmomavlobas<br />
atarebs (anu “sisxliTaa” qarTveli), <strong>da</strong> amave dros qarTul<br />
kulturas (gansakuTrebiT, qarTul enas) aris naziarebi. bevri<br />
(magram ara yvela) qarTvelisTvis es cneba marTlmadidebel<br />
qristianobasac moicavs. maSasa<strong>da</strong>me, qarTuli politikuri<br />
nacionalizmi amave dros eTnikuricaa: is gulisxmobs, rom,<br />
qarTvelebi, rogorc eri, sakuTar erTian <strong>da</strong> ganuy<strong>of</strong>el<br />
saxelmwifos imsaxureben, magram am eris srulfasovani wevrebi<br />
mxolod eTnikuri qarTvelebi arian.<br />
es, bunebrivia, saqarTveloSi eTnikuri umciresobebis<br />
statusis sakiTxs wamowevs. qarTvelebis umravlesobas sjera,<br />
rom maTi eri gamorCeulad tolerantulia, <strong>da</strong> arcTu usafuZvlod.<br />
marTalia, zogierTi radikali umciresobebs samSobloSi<br />
gamgzavrebas urCev<strong>da</strong>, qarTvelTa umravlesobas eWvqveS ar<br />
<strong>da</strong>uyenebia umciresobaTa ufleba, maT qveyanaSi ecxovraT.<br />
latviisa Tu estoneTisgan gansxvavebiT, eTnikuri umciresobebisTvis<br />
saqarTvelos moqalaqeobis uflebis miniWeba<br />
seriozuli eWvis qveS arasodes <strong>da</strong>mdgara <strong>da</strong> yvela is, vinc<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis momentisTvis saqarTveloSi cxovrob<strong>da</strong>,<br />
uproblemod gax<strong>da</strong> misi moqalaqe. 7 qarTvelTa umravlesoba<br />
ar aris imis <strong>da</strong>kanonebis winaaRmdegi, rasac <strong>da</strong>savleTSi<br />
“umciresobis uflebebs” uwodeben. magaliTad, aravin ewinaaRmdegeba<br />
imas, rom saqarTvelos saganmanaTleblo <strong>da</strong>wesebulebebSi<br />
umciresobis enebs aswavlian. magram demokratiis<br />
epoqaSi, Sua saukuneebisgan ganxvavebiT, sxvisi Sewynareba aRar<br />
aris sakmarisi; saxelmwifom un<strong>da</strong> SeZlos “sxvisi” integracia,<br />
anu is erovnuli proeqtis nebay<strong>of</strong>lobiT monawiled un<strong>da</strong><br />
aqcios. sanam umciresobebi am azriT integrirebulebi ar arian,<br />
TviT maTi arseboba saxelmwifos mimarT gamowvevad rCeba.<br />
yovelive es gvexmareba gavigoT eTnikuri problemebisadmi<br />
is sakmaod gaurkveveli <strong>da</strong> araTanmimdevruli <strong>da</strong>mokidebuleba,<br />
rac qarTuli politikisTvis dResacaa <strong>da</strong>maxasiaTebeli. Tumca<br />
eTnikuri nacionalistis ideali eTnikurad wmin<strong>da</strong> eria,<br />
7 samagierod, problemebi SeeqmnaT eTnikur qarTvelebs, romlebic<br />
<strong>da</strong>moukideblobis droisTvis sabWoTa kavSiris sxva nawilebSi aRmoCndnen<br />
<strong>da</strong> Semdeg saqarTveloSi <strong>da</strong>brundnen.<br />
62
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
yvelaze radikalur qarTvel nacionalistebsac ki aseTi ramis<br />
SeuZlebloba imTaviTve esmo<strong>da</strong>T. umravlesoba amodio<strong>da</strong><br />
iqi<strong>da</strong>n, rom eTnikur umciresobebs ufleba aqvT, saqarTveloSi<br />
<strong>da</strong>rCnen <strong>da</strong> kulturuli TavisTavadoba SeinarCunon, magram im<br />
pirobiT, rom erovnuli proeqtis erTguli <strong>da</strong>mcvelebi<br />
iqnebian. am logikiT, umcirebobaTa mxri<strong>da</strong>n orgulobis<br />
nebismieri gamovlena sakmarisi gamarTleba iyo maT mimarT<br />
<strong>da</strong>msjeli RonisZiebebis, maT Soris gaZevebis, gasatareblad.<br />
raki umciresobaTa umetesi nawilis erTguleba eWvis qveS idga,<br />
isini mudmivi zewolis qveS grZnobdnen Tavs, rom Tavisi<br />
s<strong>and</strong>ooba <strong>da</strong>e<strong>da</strong>sturebinaT.<br />
amgvari ganwyoba sazogadod tipiuria postkomunisturi<br />
samyaros eTnikuri nacionalizmebisTvis, xolo balkaneTsa <strong>da</strong><br />
kavkasiaSi, cvlilebebis adreul periodSi, is gansakuTrebiT<br />
dominanturi iyo. saqarTvelos SemTxevaSi es midgoma <strong>da</strong>moukidebeli<br />
saqarTvelos pirveli lideris (1990-92 ww.), zviad<br />
gamsaxurdias mmarTvelobis periodTanaa asocirebuli. 8 mis<br />
politikur leqsikonSi umciresobebi xSirad “stumrebad”<br />
moixseniebodnen. Tu wesierad moiqceodnen, maT <strong>da</strong>rCena<br />
SeeZloT, magram, rogorc ki qarTuli erovnuli proeqtis<br />
ZiriTad principebSi Seit<strong>and</strong>nen eWvs, an sakuTar nacionalistur<br />
midrekilebebs gamoavlendnen, maSinve wamoaZaxebdnen: Sens<br />
“istoriul samSobloSi” <strong>da</strong>brundi <strong>da</strong> eg azrebi m<strong>and</strong> ganaviTareo.<br />
Tu romelime eTnikuri umciresobis elitebi sakuTar eqskluzivistur<br />
nacionalistur ideologiebs <strong>da</strong>icaven <strong>da</strong> maT garSemo<br />
xalxis <strong>da</strong>razmvasac SeZleben, es ukve centralur xelisuflebasTan<br />
maTi ZalmomreobiTi konfliqtis sawin<strong>da</strong>ria.<br />
saqarTvelos ori aseTi konfliqti hqon<strong>da</strong> (afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTSi), <strong>da</strong> qarTuli mxare orive am SemTxvevaSi <strong>da</strong>marcx<strong>da</strong>.<br />
samxedro marcxma <strong>da</strong> saerTo <strong>da</strong>qcevam, rac mas saqarTveloSi<br />
mohyva, 1990-iani wlebis SuaxanebisTvis gamsaxurdias<br />
stilis agresiuli eTnikuri nacionalizmis diskreditacia<br />
8 gamsaxurdia 1990 wlis noemberSi gax<strong>da</strong> saqarTvelos uzenaesi sabWos<br />
Tavmjdomare, ramac mas erovnuli lideris statusi mianiWa. prezidentad<br />
is mxolod 1991 wlis maisSi iqna arCeuli, magram amas misi realuri<br />
Zalauflebis xarisxi arsebiTad ar Seucvlia.<br />
63
gia nodia<br />
gamoiwvia. eduard SevardnaZis reJimis ideologebma <strong>da</strong>gmes<br />
gamsaxurdia, rogorc “provincieli faSisti”. eTnikur umciresobebs<br />
moscil<strong>da</strong>T “stumrebis” iarliyi, rac maTi gaZevebis<br />
SesaZleblobas gulisxmob<strong>da</strong>. aman <strong>da</strong>asrula aSkara eTnikuri<br />
<strong>da</strong>pirispirebis periodi, magram es jer kidev ar niSnav<strong>da</strong>, rom<br />
qarTuli nacionalizmis ufro inkluziurma, samoqalaqo versiam<br />
saboloo gamarjveba izeima eTnikuri yaidis nacionalizmze.<br />
ufro zusti iqneba imis Tqma, rom am mtkivneuli sakiTxis ganxilva<br />
ukeTesi droisTvis ga<strong>da</strong>ido. SevardnaZis mmarTvelobis sawyis<br />
periodSi aravis Seutevia eTnikuri umciresobebisTvis <strong>da</strong> arc<br />
eWvis qveS <strong>da</strong>uyenebia maTi erTguleba, magram arc is ucdia vinmes,<br />
isini samoqalaqo cxovrebaSi SemoeyvanaT <strong>da</strong> maTi realuri<br />
samoqalaqo monawileobis gasazrdelad pirobebi SeeqmnaT. rac<br />
Seexeba afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTs, isini “gayinuli konfliqtis”<br />
zonebad iqcnen – omi gaCer<strong>da</strong>, magram arc myari mSvidobis<br />
momtani ga<strong>da</strong>wyveta Can<strong>da</strong> Tvalsawierze.<br />
metic, sajaro diskusiebi, romlebic saqarTveloSi gaimarTa<br />
garkveuli kanonproeqtebis garSemo – magaliTad, saqarTvelos<br />
moqalaqeTa piradobis <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>sturebel sabuTebSi “erovnebis”<br />
grafis Setanis sakiTxze – sakmaod naTlad aCveneb<strong>da</strong>, rom eris<br />
eTnikuri gageba kvlavac dominanturi rCebo<strong>da</strong>. 2000 wels,<br />
rodesac xelisuflebis “reformatoruli” nawilis iniciativiT<br />
SemoRebulma axalma kanonmdeblobam gaauqma sabWouri stilis<br />
“erovnebis grafa” pirovnebis <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>sturebel <strong>of</strong>icialur<br />
dokumentebSi, amas farTo ukmay<strong>of</strong>ileba mohyva. pro<strong>da</strong>savluri<br />
elita, romelic eris araeTnikuri gagebis <strong>da</strong>mkvidrebas<br />
cdilob<strong>da</strong>, Setevis qveS aRmoCn<strong>da</strong>. 9 magram man, mcirericxov-<br />
9 amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT ix. Oliver Reissner, “‘Testground for Cosmopolitanism’ or<br />
‘Ethnic Zoo’?: The Debate about the Item ‘Ethnicity’ in the IDs for Georgia’s Citizens”<br />
(statia, warmodgenili komferenciaze “Potentials <strong>of</strong> (Dis-)Order: Former<br />
Yugoslavia <strong>and</strong> Caucasus in Comparison,” berlini, 1999 wlis 11-13 ivnisi). ix.<br />
agreTve David Losaberidze, “Citizenship Regimes in the South Caucasus,” wignSi<br />
Carine Bachmann, Christian StaerklÁ, <strong>and</strong> William Doise, eds., Reinventing Citizenship in<br />
the South Caucasus: Exploring Dynamics <strong>and</strong> Contradictions between Formal Definitions<br />
<strong>and</strong> Popular Conceptions (Zurich: Scientific Cooperation between Eastern Europe <strong>and</strong><br />
Switzerl<strong>and</strong> (SCOPES), Swiss National Science Foun<strong>da</strong>tion, 2003), gv. 50, http://<br />
www.cimera.org/en/research/citizenship.htm.<br />
64
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
nobis miuxe<strong>da</strong>vad, mainc moaxerxa, eris gamokveTilad eTnikur<br />
gagebaze <strong>da</strong>myarebuli kanonmdeblobis miReba ga<strong>da</strong>edo.<br />
rodesac SevardnaZis mmarTvelobis bolo periodSi misi<br />
popularoba <strong>da</strong>eca, xelisuflebam sca<strong>da</strong>, eTno-nacionalisturi<br />
grZnobebi sakuTar interesebSi gamoeyenebina. kerZod, 2003<br />
wlis saparlamento saarCevno kampaniis dros mmarTveli partiis<br />
<strong>of</strong>icialuri warmomadgenlebi xSirad miuTiTebdnen ZiriTadi<br />
opoziciuri liderebis farul somxur Zirebze: amiT isini<br />
calsaxad mianiSnebdnen, rom somxuri warmomavlobis SemTxevaSi<br />
pirovneba ar un<strong>da</strong> acxadebdes pretenzias, politikuri<br />
lideri iyos saqarTveloSi. 10<br />
problemebi, rasac saqarTvelos erTianobas eTnokulturuli<br />
faqtorebi uqmnis, mis erT-erT ZiriTad gamowvevad<br />
rCeba. eris eTnikurad eqskluzivisturi gageba kvlavac am<br />
problemis gulisgulia. amas emateba isic, rom aseTi eqskluzivisturi<br />
<strong>da</strong>mokidebuleba umciresobebs aranakleb, an iqneb<br />
kidev ufro metad axasiaTebs, vidre qarTul umravlesobas. ase<br />
rom, Tun<strong>da</strong>c Tu dominant qarTul mosaxleobaSi eris samoqalaqo<br />
gageba gaimarjvebs, es TavisTavad jer kidev ar mogvcems<br />
sazogadoebis warmatebuli politikuri integraciis garantias.<br />
magram raki eris aseTi gageba tipiuria postkomunisturi erebis<br />
umetesobisTvis, saWiroa <strong>da</strong>vaxasiaToT is eTnonacionaluri<br />
faqtorebic (rogoricaa warmoSobis miTi, ena, religia an<br />
sxva<strong>da</strong>xva jgufis formaluri statusi politikur sivreSi),<br />
romlebic specifikuria saqarTvelosTvis <strong>da</strong> gagvagebinebs,<br />
ratom gaurTul<strong>da</strong> mas ase Zalian erTianobis miRweva.<br />
pirveli relevanturi faqtoria kavSiri eTnikur siWrelesa<br />
<strong>da</strong> instituciur memkvidreobas Soris _ saxeldobr, saqarTveloSi<br />
avtonomiuri warmonaqmnebis arseboba. sabWoTa kavSiri<br />
10 magaliTad, irine sariSvili, pro-SevardnaZiseuli “erTiani saqarTvelos”<br />
blokis spikeri, zurab Jvaniasa <strong>da</strong> mixeil saakaSvilis somxur<br />
warmomavlobaze saubrob<strong>da</strong> <strong>da</strong> imasac ki ambob<strong>da</strong>, rom riCard mailzi, aSS<br />
elCi saqarTveloSi, SeerTebul StatebSi arsebuli somxuri lobis<br />
interesebs warmoadgen<strong>da</strong>. ix. “Georgian Government-backed Bloc Spokeswoman<br />
Takes Swipe at U.S. Envoy,” BBC Monitoring Former Soviet Union, August 12, 2003.<br />
65
gia nodia<br />
agebuli iyo, rogorc samdoniani eTnikuri federacia (ufro<br />
swored, kvazi-federacia) - bevri mas rusul matrioSkas<br />
a<strong>da</strong>reb<strong>da</strong>. umaRlesi, sakavSiro done formalurad zeerovnuli<br />
iyo, Tumca gare samyaroc <strong>da</strong> ararusi mosaxleobac mas “rusulad”<br />
aRiqvam<strong>da</strong>. meore doneze idga sakavSiro respublikebi, anu<br />
zeerovnuli struqturis SigniT my<strong>of</strong>i kvazi-eri-saxelmwifoebi.<br />
mesame dones Seadgen<strong>da</strong> eTnikuri niSniT Seqmnili<br />
avtonomiuri respublikebi, anu meore rangis kvazi-erisaxelmwifoebi,<br />
romlebic ukve sakavSiro respublikebSi<br />
Sediodnen. es avtonomiuri respublikebi Tavis mxriv rangiT<br />
aRematebodnen avtonomiur “oblastebs” (olqebs), am ukanasknelebze<br />
<strong>da</strong>bla idgnen nacionaluri “okrugebi”. amdenad, zog<br />
eTnikuri principiT Seqmnil avtonomiur warmonaqmns sxvaze<br />
meti formaluri Zalaufleba <strong>da</strong> saxelmwifo struqturebis<br />
ufro ganviTarebuli sistema hqon<strong>da</strong>.<br />
terminebze (“federalizmi” <strong>da</strong> “eri-saxelmwifo”) “kvazi”-s<br />
<strong>da</strong>mateba ukeT gamoxatavs saqmis arss, radgan gansxvaveba<br />
fasads (anu formalur instituciur struqturasa) <strong>da</strong> Zalauflebis<br />
realur meqanizmebs Soris sabWouri politikuri<br />
sistemis arsebiT <strong>da</strong> (<strong>da</strong>savleTSi) saTanadod Seufasebel<br />
elements warmoadgen<strong>da</strong>. 11 fasads Seadgen<strong>da</strong> konstitucia –<br />
kvazi-federaluri, kvazi-demokratiuli dokumenti, romelic<br />
umaRles Zalauflebas arCeul parlamentebs (umaRles sab-<br />
Woebs) aniWeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> sabWoTa respublikebs gamoy<strong>of</strong>is uflebasac<br />
ki utoveb<strong>da</strong>, rasac namdvili federaciebi naklebad uSveben.<br />
amasobaSi, realur xelisuflebas axorcieleb<strong>da</strong> komunisturi<br />
11 am gansxvavebis <strong>da</strong>fiqsireba arsebiTia agreTve postkomunisturi<br />
politikuri sistemis funqciobisa <strong>da</strong> sazogadoebis mier mis<strong>da</strong>mi<br />
<strong>da</strong>mokidebulebis gasagebad. sxva yvelaferTan erTad, komunisturi<br />
sistemis memkvidreobas Seadgens farTed gaziarebuli warmodgena, rom<br />
sxvaoba saCvenebel fasadsa <strong>da</strong> politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri Zalauflebis<br />
realur meqanizmebs Soris sruliad normaluria. sakvirveli araa, rom<br />
bevri <strong>da</strong>savleli politologi laparakobs “fasadur demokratiebze” an<br />
“potiomkinis demokratiebze” post-sabWoTa qveynebSi. ix., magaliTad,<br />
Charles King, “Potemkin Democracy: Four Myths about Post-Soviet Georgia,” The<br />
National Interest, no. 64 (summer 2001), gv. 93–104.<br />
66
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
partia <strong>da</strong> misi iZulebis aparati, romelic moicav<strong>da</strong> uSiSroebis<br />
samsaxurs, armiasa <strong>da</strong> policias. eseni ki mkacrad centralizebulni<br />
iyvnen <strong>da</strong> emyarebodnen ara demokratiul wesebs,<br />
aramed represias. konstitucia Se<strong>da</strong>rebiT demokratiulad<br />
gamoiyurebo<strong>da</strong>, radgan komunistur partias ganusazRvreli<br />
vadiT SeeZlo Zalauflebis SenarCuneba.<br />
sabWoTa kavSirSic ki fasads sinamdvilisgan mTlianad ver<br />
gamoy<strong>of</strong>di. dRev<strong>and</strong>eli ga<strong>da</strong>saxedi<strong>da</strong>n aSkarad Cans, rom<br />
sabWourma konstituciurma struqturam didwilad gansazRvra<br />
is, Tu ra saxiT Camoyalib<strong>da</strong> nacionalisturi moZraobebi <strong>da</strong><br />
maTi programebi sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis momentisTvis. rac<br />
gin<strong>da</strong> fiqtiuri yifiliyo sabWoTa federalizmi Zalauflebrivi<br />
struqturebis realuri funqciobis TvalsazrisiT, man<br />
xeli Seuwyo erovnuli biurokratiuli <strong>da</strong> inteleqtualuri<br />
elitebis, iseve rogorc erovnuli saganmanaTleblo, samecniero<br />
<strong>da</strong> kulturuli institutebis Camoyalibebas – yovelive<br />
aman ki udidesi gavlena moazdina post-sabWoTa erebis mSeneblobaze.<br />
amgvarad, sabWourma kvazi-federalurma fasadma<br />
gacilebiT metad Seuwyo xeli nacionalizmis ganviTarebas,<br />
vidre misi Semoqmedebi gegmavdnen. 12<br />
amitomac, rogorc ki sabWoTa sistemis <strong>da</strong>susteba <strong>da</strong>iwyo,<br />
axalma politikurma moZraobebma swored sabWoTa konstituciaSi<br />
ipoves myaro iuridiuli safuZveli, am kvazi-erovnulisaxelmwifoebisTvis<br />
<strong>da</strong>moukidebeli qveynebis statusi<br />
moeTxovaT. saqarTvelos saubedurod, igive Seexo meore rigis<br />
qvazi-saxelmwifoebsac: avtonomiur warmonaqmnebsac aRmoaCn<strong>da</strong>T<br />
instituciuri nia<strong>da</strong>gi secesionisturi moZraobis<br />
12 ix. Rogers Brubaker, “Nationhood <strong>and</strong> National Question in the Soviet Union <strong>and</strong><br />
Post-Soviet Eurasia: An Institutionalism Account,” Theory <strong>and</strong> Society, vol. 23, no. 1<br />
(1994), gv. 47−78; Rogers Brubaker, Nationalism Reframed: Nationalism <strong>and</strong> the National<br />
Question in the New Europe (Cambridge: Cambridge University Press, 1996); Yuri Slezkine,<br />
“The USSR as a Communal Apartment, Or How a Socialist State Promoted Ethnic<br />
Particularism,” Slavic Review, vol. 53, no. 2 (summer 1994), gv. 414−452. es avtorebi<br />
Zalian kargad gviCveneben, faqtobrivad rogor waaxalisa nacionalizmis<br />
ganviTareba sabWourma institutebma, magram ver gvixsnian, ratom Seqmnes<br />
saxelmwifos komunistma mamebma maTi interesebisa <strong>da</strong> ideologiis aSkarad<br />
sawinaaRmdego sistema.<br />
67
gia nodia<br />
<strong>da</strong>sawyebad. im dros saqarTveloSi sami amgvari erTeuli<br />
gaxl<strong>da</strong>T <strong>da</strong> or maTganSi, afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi, saqme<br />
gamoy<strong>of</strong>is moTxovnamde mivi<strong>da</strong>.<br />
eTnikuri principiT Seqmnili avtonomiuri warmonaqmnebi<br />
metad mosaxerxebeli instituciuri formebi aRmoCn<strong>da</strong> saimisod,<br />
rom eTno-nacionalisturi programebi arsebuli<br />
teritoriuli erTeulebis <strong>da</strong> ara amorfuli eTnikuri jgufebis<br />
saxeliT aefrialebinaT. isic un<strong>da</strong> gvaxsovdes, rom sabWoTa<br />
sistemaSi avtonomia (sityvis pirveladi mniSvnelobis miuxe<strong>da</strong>vad)<br />
Tavisuflebas ki ara, privilegias gulisxmob<strong>da</strong>. is<br />
rogorc adgilobriv biurokratiul <strong>da</strong> inteleqtualur elitas,<br />
ise xalxs gansakuTrebuli statusis SegrZnebas aRuZrav<strong>da</strong>.<br />
magram, amave dros, igive statusi <strong>da</strong>Cagrulobis Segnebas<br />
aRviveb<strong>da</strong> im eris mimarT, visac sakuTari sakavSiro respublika<br />
hqon<strong>da</strong>. ase rom, rogorc ki sabWoTa kavSiris es ierarqiuli<br />
struqtura moiSala, konfliqtebis Tavi<strong>da</strong>n acileba SeuZlebelic<br />
ki iyo: avtonomiur respublikebs TavianTi statusis<br />
amaRleba moun<strong>da</strong>T, magram sakavSiro respublikebi amas maTgan<br />
gamoy<strong>of</strong>is survilad aRiqvamdnen.<br />
68<br />
alternatiuli erovnuli proeqtebi:<br />
afxazeTi <strong>da</strong> samxreT oseTi<br />
sabWoTa eTnikurma federalizmma Seqmna konfliqtebis<br />
winapiroba, Tumca TavisTavad es jer kidev ar iyo sakmarisi.<br />
Ria konfliqtebis gasaCaReblad saWiro iyo alternatiuli<br />
eTno-nacionalisturi programebic. isini wamoayenes afxazebma<br />
<strong>da</strong> osebma (Tumca, aWaraSi es ar momx<strong>da</strong>ra). afxazebi <strong>da</strong> osebi<br />
calke eTnikuri jgufebia, romlebic enobrivad ar enaTesavebian<br />
qarTvelebs, maSin rodesac aWarlebi qarTulad<br />
metyveleben <strong>da</strong> eTnikurad qarTvelebad miiCneven Tavs.<br />
gasaTvaliswinebelia isic, rom afxazebi <strong>da</strong> osebi Crdilokavkasiel<br />
xalxebs enaTesavebian, romlebsac agreTve<br />
hqon<strong>da</strong>T avtonomia. magaliTad, osebis umravlesoba ruseTis
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
federaciis SemadgenlobaSi my<strong>of</strong> Crdilo-oseTis avtonomiur<br />
respublikaSi cxovrobs. 13 afxazebi enobrivad axlos dganan<br />
Crdilokavkasiel xalxebTan, rogorebic adiReleebi, Cerqezebi<br />
<strong>da</strong> yabardoelebi arian. ase rom, osebis <strong>da</strong> afxazebis erovnuli<br />
proeqtebis postulatebi <strong>da</strong>axloebiT ase JRer<strong>da</strong>: “Cven<br />
qarTvelebi ara varT <strong>da</strong> erTaderTi avtoqtonuri mosaxleoba<br />
varT sakuTar teritoriebze. sxvebi _ maT Soris qarTvelebic<br />
_ CvenTan “Camosaxlebulebi” arian (an uaresi _ “okupantebis”<br />
statusi aqvT); Sesabamisad, es teritoriebi saqarTvelos ar<br />
ekuTvnis <strong>da</strong> un<strong>da</strong> gamoeyos mas, xolo Cvens TanamoZme Crdilokavkasiel<br />
xalxebTan erTianoba ki swore<strong>da</strong>c rom sasurvelia”. 14<br />
yvela es debuleba, pirvelis gamoklebiT, zustad imis<br />
sapirispiroa, rasac qarTvelebi fiqroben. maTTvis es regionebi<br />
mSobliuri miwaa <strong>da</strong> sakuTari Tavic mis ZirZvel mosaxleobad<br />
miaCniaT. 15 jer kidev 1918-21, qarTvelebis mier <strong>da</strong>moukidebeli<br />
respublikis Seqmnis wlebSi, orive es mxare sisxliani konfliqtebis<br />
arenad iqca. Tumca, es imas rodi niSnavs, TiTqos<br />
qarTvelebis, afxazebisa <strong>da</strong> osebis erovnul proeqtebs<br />
uciloblad amgvar konfliqtebamde mivyavdeT. vTqvaT,<br />
afxazebis SemTxvevaSi, Zalismieri Sexlis Tavi<strong>da</strong>n acileba<br />
savsebiT SesaZlebeli iyo. 16 magram omi mainc orivegan aty<strong>da</strong>,<br />
13 samxreT oseTs ki avtonomiis ufro <strong>da</strong>bali xarisxi – avtonomiuri<br />
“oblasti” anu olqi hqon<strong>da</strong>. es gansxvaveba, qarTvelebisaTvis mainc, imas<br />
usvam<strong>da</strong> xazs, rom osebis “namdvili” samSoblo CrdiloeTi oseTia.<br />
14 osebis SemTxvevaSi es, ubralod, CrdiloeT oseTTan mierTebas<br />
gulisxmob<strong>da</strong>, maSin roca afxazebs Crdilokavkasiuri konfederaciis<br />
Camoyalibeba sur<strong>da</strong>T.<br />
15 qarTvelebs swored osebi miaCniaT “stumrebad” _ amitomacaa, rom<br />
cneba “samxreT oseTi” maTTvis miuRebeli iyo. rac Seexeba afxazebs, aq<br />
viTareba ufro rTula<strong>da</strong>a: qarTvelebis umravlesoba Tvlis, rom isinic<br />
am kuTxis avtoqtonuri mosaxleobaa; Tumca erovnuli moZraobis dros<br />
sxva Teoriam moipova popularoba, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c afxazebi Crdilo<br />
kavkasii<strong>da</strong>n Se<strong>da</strong>rebiT axali Camosaxlebulebi arian.<br />
16 Ghia Nodia, “The Conflict in Abkhazia: National Projects <strong>and</strong> Political Circumstances,”<br />
in Bruno Coppieters, Ghia Nodia, <strong>and</strong> Yuri Anchabadze, eds., Georgians <strong>and</strong> Abkhazians:<br />
.. ..<br />
The Search for a Peace Settlement (Koln: Sonderver<strong>of</strong>fentlichung des Bundersinstituts<br />
..<br />
fur Ostwissenschaftliche und Internationale Studien, 1998), gv. 14−48, agreTve http:/<br />
/poli.vub.ac.be.<br />
69
gia nodia<br />
qarTvelebis samxedro marcxiT <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>, Semdeg ki situacia<br />
“gayinuli konfliqtebis” rangSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>.<br />
dResdReobiT, es viTareba umZimesi strategiuli gamowvevaa<br />
saqarTvelos usafrTxoebisaTvis. mas Semdeg, rac 90-iani<br />
wlebis <strong>da</strong>sawyisSi zemoxsenebulma regionebma kvazi<strong>da</strong>moukideblobas<br />
miaRwies, iq saqarTvelosagan gamijnuli sazogadoebebi<br />
Camoyalib<strong>da</strong> <strong>da</strong> maTi reintegraciis perspeqtiva<br />
yovel wels sul ufro saTuo xdeba. magram, meores mxriv,<br />
qarTvelebi mZimed gamicdian teritoriebis <strong>da</strong>kargvas <strong>da</strong> maTze<br />
xelis Caqnevas ar fiqroben. iZulebiT ga<strong>da</strong>adgilebul pirTa<br />
simravle mZime tvirTad awevs qveynis ekonomikas <strong>da</strong> destabilizaciiT<br />
emuqreba xelisuflebas, xolo sanam konfliqtebi<br />
ga<strong>da</strong>mwy<strong>da</strong>ra, Zaladoba nebismier dros SeiZleba ganaxldes _<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom saerTaSoriso sazogadoebam warmatebiT<br />
<strong>da</strong>ado tabu adgilobrivi politikosebis mxri<strong>da</strong>n omis enaze<br />
saubars.<br />
am problemebis gar<strong>da</strong>, gayinuli konfliqtebi saqarTvelos<br />
saerTaSoriso imijsac did zians ayenebs. maTi arseboba<br />
garkveuli (Tumca ara erTaderTi, <strong>da</strong> iqneb sulac aramTavari)<br />
argumentia saqarTvelos nato-sa <strong>da</strong> evrokavSirSi gawevrianebis<br />
sawinaaRmdegod. ga<strong>da</strong>uwyveteli problemebi ruseTTan urTierTobasac<br />
gansakuTrebiT amwvavebs: maT gamo saqarTvelos<br />
praqtikulad <strong>da</strong>blokili aqvs satransporto gzebi ruseTTan,<br />
romelic bunebriva<strong>da</strong>a misi mTavari ekonomikuri partniori:<br />
kerZod, afxazeTTan mosazRvre regionebs gasaRebis bazarze<br />
gasasvleli aRara aqvT. <strong>da</strong>bolos, sa<strong>da</strong>vo teritoriebi kriminalebisa<br />
<strong>da</strong> kontrab<strong>and</strong>istebis saTareSo gamx<strong>da</strong>ra, rac<br />
gansakuTebiT aferxebs saqarTveloSi saxelmwifo institutebis<br />
gamyarebas. afxazeTisa <strong>da</strong> samegrelos sazRvarze<br />
qarTuli partizanuli <strong>da</strong>jgufebebi, anu kerZo samxedro<br />
SenaerTebi moqmedeb<strong>da</strong>, romlebic kontrab<strong>and</strong>isa <strong>da</strong> gamo-<br />
ZalvisaTvis gamoiyenebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> problemebs ara marto afxazur,<br />
aramed qarTul mxaresac uqmni<strong>da</strong>. gasakviri ar aris, rom<br />
prezidentma saakaSvilma imTaviTve maTi aRkveTa sca<strong>da</strong>. igive<br />
suraTia samxreT oseTSic, romelic kontrab<strong>and</strong>is buded iqca.<br />
70
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
orivegan _ yovel SemTxvevaSi, vidre saakaSvilis xelisuflebam<br />
xeli ar gamoiRo amgvar <strong>da</strong>naSaulebaTa aRsakveTad,<br />
korumpirebul qarTvel samarTal<strong>da</strong>mcavebs gvariani wili edoT<br />
am saqmianobaSi.<br />
saakaSvilma ramdenimegzis mianiSna, rom amgvari viTareba<br />
sruliad Seuwynarebeli iyo <strong>da</strong> is yovel Rones ixmar<strong>da</strong><br />
konfliqtebis ga<strong>da</strong>saWrelad. 2004 wlis maisSi, rogorc ki aWaris<br />
krizisi moTav<strong>da</strong> (ix. qvemoT), xelisuflebis yuradReba samxreT<br />
oseTze ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> (raki, saerTo azriT, es ufro ioli mosavleli<br />
iyo, vinem afxazeTis sakiTxi). saqarTvelos xelisuflebis<br />
strategia aq ramdenime komponentisagan Sedgebo<strong>da</strong>:<br />
1. keTili nebis gamoxatva osebis mimarT iseTi Ronis-<br />
ZiebebiT, rogoricaa maTTvis pensiebis ga<strong>da</strong>xdis <strong>da</strong>wyeba, osur<br />
enaze ga<strong>da</strong>cemebis momzadeba, sxva<strong>da</strong>sxva saqvelmoqmedo<br />
aqciebis Catareba; aseve, wina xelisuflebis zogierTi nabijis<br />
gakritikeba, rogoric iyo, magaliTad, 1990 wels samxreT oseTis<br />
avtonomiis gauqmeba. 17<br />
2. separatistuli xelisuflebisaTvis ekonomikuri sayrdenis<br />
gamocla kontrab<strong>and</strong>is aRkveTis meSveobiT.<br />
3. Zalis demonstrireba regionSi samxedro kontingentis<br />
SeyvaniT; Tumca xelisufleba acxadeb<strong>da</strong>, rom is formalurad<br />
jdebo<strong>da</strong> qarTvel mSvidobis<strong>da</strong>mcvelTaTvis gacemul kvotaSi.<br />
4. rusebTan <strong>da</strong> sxva saerTaSoriso subieqtebTan diplomatiuri<br />
<strong>da</strong> sazogadoebrivi arxebiT urTierTobis gaaqtiureba.<br />
18<br />
samwuxarod, yvelaferma aman mxolod regionSi saerTo<br />
<strong>da</strong>Zabuloba, calkeul SemTxvevebSi ki msxverplic gamoiwvia,<br />
rasac Tbilissa <strong>da</strong> moskovs Soris ormxrivi braldebebis gacvlagamocvla<br />
mohyva. Tumca saqarTvelos xelisufleba sakmaod<br />
17 ix. “Georgian Leader Says It was ‘Mistake’ to Abolish Breakaway Region’s Autonomy,”<br />
ITAR-TASS, June 12, 2004.<br />
18 saqarTvelos strategiaze am sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT ix interviu<br />
parlamentis gavlenian wevr giga bokeriasTan: “Tbilisi Wants to Regain South<br />
Ossetia through Pro-Georgian Campaigning,” Civil Georgia, UNA-Georgia Online<br />
Magazine, http://www.civil.ge/eng/detail.php?id=7489.<br />
71
gia nodia<br />
moqnili aRmoCn<strong>da</strong> saimisod, rom viTareba axal, srulmasStabian<br />
samxedro konfliqtSi ar ga<strong>da</strong>zrdiliyo, es mainc pirveli<br />
aSkara Cavardna aRmoCn<strong>da</strong> misTvis.<br />
72<br />
aWaris sakiTxi:<br />
avtonomiuri magram ara Tavisufali<br />
aWaris sakiTxi sakmaod uCveuloa. garegani <strong>da</strong>mkvirveblis<br />
TvaliT, es TiTqos waagavs afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis<br />
problemebs, magram es Se<strong>da</strong>reba qarTvelebs sakmaod aRizianebT.<br />
erTis SexedviT, saerTo bevria: aWara avtonomiuri<br />
respublika iyo saqarTvelos SemadgenlobaSi, xolo 2004 wlis<br />
maisamde centralur xelisuflebas mcire roli Tu hqon<strong>da</strong> mis<br />
marTvaSi. magram aWarlebi, afxazebisa <strong>da</strong> osebisagan gansxvavebiT,<br />
Tavs qarTvelebad Tvlian. arc calke aWaris erovnuli<br />
proeqtis sakiTxi wamoWrila odesme. maSinac ki, roca aWaris<br />
xelmZRvaneloba kriWaSi Caudga Tbiliss, separatistuli<br />
lozungebi mas arasodes aufrialebia. piriqiT _ aslan abaSiZe<br />
Tavs saqarTvelos erTianobis mebairaxtre<strong>da</strong>c ki saxav<strong>da</strong>.<br />
aWaris avtonomia pirvelad saqarTvelos 1921 w. konstituciiT<br />
gamocxad<strong>da</strong> <strong>da</strong> imave wels erTi mxriv TurqeTs, meore<br />
mxriv ki – bolSevikebis mier marTul saqarTvelos, somxeTsa<br />
<strong>da</strong> azerbaijans Soris <strong>da</strong>debul yarsis SeTanxmebaSic aisaxa. amis<br />
mizani qarTvel muslimTa sarwmunoebrivi uflebebis <strong>da</strong>cva iyo:<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis periodSi (1918-21) aWaras<br />
xSirad “samahmadiano saqarTvelosac” uwodebdnen. Tumca,<br />
komunistur saxelmwifoSi sarwmunoebriv nia<strong>da</strong>gze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />
avtonomiis arseboba aSkara winaaRmdegobaSi modio<strong>da</strong><br />
gabatonebul ideologiasTan.<br />
1991 wlis Semdgom, rac saqarTvelom <strong>da</strong>moukidebloba<br />
moipova, religiur faqtors arasodes hqonia raime zegavlena<br />
Tbilissa <strong>da</strong> aWaras Soris urTierTobebze. maSinac ki, roca<br />
<strong>da</strong>Zabulobam piks miaRwia, am kartis gaTamaSeba aslan abaSiZes<br />
arasodes ucdia. Tu mis sasargeblod raimis Tqma SeiZleba, es
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
isaa, rom religiuri Semwynareblobis TvalsazrisiT aWaraSi<br />
ukeTesi mdgomareoba iyo, vidre saqarTvelos bevr sxva regionSi.<br />
isic gasaTvaliswinebelia, rom 2002 wlis aRweris mixedviT,<br />
muslimanebi aWaris mosaxleobis umciresobas Seadgendnen. 19<br />
ase rom, aWaris konfliqti politikuri <strong>da</strong> instituciuri<br />
gaxl<strong>da</strong>T <strong>da</strong> ara eTnikuri. afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis<br />
msgavsad, konfliqtis fesvebi aqac avtonomiuri erTeulebis<br />
sabWour sistemaSi un<strong>da</strong> veZioT. aWaris SemTxvevaSi, abaSiZem<br />
avtonomiuri erTeulebis sistemis bundovaneba sakuTari<br />
safaSos Sesaqmnelad gamoiyena. centraluri xelisuflebis<br />
mimarT misi <strong>da</strong>umorCilebloba gansakuTrebiT sabaJosa <strong>da</strong><br />
baTumis portis erTpirovnuli kontroliT gamoixata (rac misi<br />
reJimis Semosavlebis ZiriTad wyaros Seadgen<strong>da</strong>). is saga<strong>da</strong>saxado<br />
Semosavlebs ar uricxav<strong>da</strong> centralur xelisuflebas<br />
<strong>da</strong> nelnela pirad armiasac ageb<strong>da</strong>. SevardnaZis dros saxelmwifo<br />
susti iyo, rasac samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTSi samxedro<br />
kampaniebis katastr<strong>of</strong>uli SedegebiT gaCenili sindromi<br />
ematebo<strong>da</strong>. “aWaris lomi” mSvenivrad sargeblob<strong>da</strong> amiT <strong>da</strong><br />
separatistuli blefis TamaSs TamaSob<strong>da</strong>: is TiTqos aSineb<strong>da</strong><br />
Tbiliss, Tu aWaris saqmeebSi cxvirs Cay<strong>of</strong>T, namdvil separatistad<br />
viqcevio.<br />
raki aWara ugulebely<strong>of</strong><strong>da</strong> centralur xelisuflebas,<br />
qveyanaSi ori sxva<strong>da</strong>sxvagvari politikuri reJimis Tanaarseboba<br />
seriozulad aferxeb<strong>da</strong> saxelmwifos mSeneblobas <strong>da</strong><br />
konfliqtis kidev erT keras warmoSob<strong>da</strong>. Tumca saqarTvelo<br />
myari demokratiuli institutebiT ver <strong>da</strong>ikvexni<strong>da</strong>, magram<br />
politikuri pluralizmiTa <strong>da</strong> samoqalaqo Tavisuflebis<br />
xarisxiT gacilebiT win iyo wasuli. aWara ki erTpirovnuli<br />
avtokratiuli mmarTvelobis nimuSs warmoadgen<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c<br />
politikur pluralizms aravin gaaWaWaneb<strong>da</strong>. maSin roca<br />
saqarTveloSi arCevnebi mu<strong>da</strong>m konkurenciis (Tumca ara<br />
yovelTvis patiosani konkurenciis) pirobebSi tardebo<strong>da</strong>,<br />
19 am aRweris mixedviT aWaris mosaxleobis mxolod 30.6%-ia mahmadiani,<br />
xolo 54.0% marTlmadideblebs akuTvneben Tavs.<br />
73
gia nodia<br />
baTumis reJimis mier Catarebuli arCevnebi, ubralod, fiqcia<br />
gaxl<strong>da</strong>T: mosaxleobis aqtivoba 99%-s uaxlovdebo<strong>da</strong> xolme,<br />
xolo maTgan 95-98% abaSiZis partias aZlev<strong>da</strong> xmas.<br />
amgvari viTareba mxolod samoqalaqo uflebebis kuTxiT<br />
rodi aCen<strong>da</strong> problemas. raki saqarTvelos saparlamento<br />
arCevnebi proporciuli wesiT tardebo<strong>da</strong>, is adgilobrivi<br />
lideri, visac SeeZlo amomrCevelTa ricxvis, maTi gamocxadebis<br />
<strong>da</strong> xmis micemis monacemTa totaluri gayalbeba, saerToerovnul<br />
donezec araproporciulad mniSvnelovan moTamaSed<br />
iqceo<strong>da</strong>. 1999 wlis saparlamento arCevnebis dros abaSiZe<br />
mTavar opoziciur koalicias edga saTaveSi (sa<strong>da</strong>c TbilisSi<br />
Seqmnili partiebic Sedio<strong>da</strong>) <strong>da</strong> gamarjvebis k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ta<strong>da</strong>c ki<br />
iTvlebo<strong>da</strong>. aman SevardnaZis “moqalaqeTa kavSirs” saSualeba<br />
misca, Tavisi saarCeno kampania xalxis <strong>da</strong>Sinebaze aego: Tu<br />
abaSiZem gaimarjva, mmarTvelobis aWaruli stili sruliad<br />
saqarTveloze gavrceldebao. argumentma gaWra. 2003 wlis<br />
arCevnebSi aWaris faqtori (saerTo gayalbebebis fonze) krizisis<br />
erTi umTavres mizezTagani Seiqmna, uromliso<strong>da</strong>c “vardebis<br />
revolucia”, SesaZloa, arc momx<strong>da</strong>riyo. arCevnebis <strong>of</strong>icialuri<br />
Sedegebis Tanaxmad abaSiZis “aRorZinebis partiam” xmebis 20%<br />
miiRo, 20 riTac is SevardnaZis aucilebel partniorad iqceo<strong>da</strong><br />
saparlamento umravlesobis misaRwevad. abaSiZis TbilisSi<br />
mzardi gavlenis garduvaloba mTeli saqarTvelos politikuri<br />
“aWarizaciis” perspeqtivas qmni<strong>da</strong>, ramac cecxlze navTis<br />
<strong>da</strong>sxmis efeqti gamoiwvia <strong>da</strong> gaaZliera saprotesto moZraoba,<br />
rac, sabolood, SevardnaZis ga<strong>da</strong>dgomiT <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>.<br />
rogorc saqarTvelos yvela sxva krizisul regionSi,<br />
ruseTis faqtorma aWaraSic iTamaSa mniSvnelovani roli.<br />
ruseTs sakuTari samxedro baza gaaCn<strong>da</strong> iq <strong>da</strong> abaSiZes Tavis<br />
sakvanZo mokavSired miiCnev<strong>da</strong> saqarTveloSi. Tu gaviTvaliswinebT<br />
samxeT kavkasiaSi mimdinare movlenebis paranoidul<br />
aRqmas rusi geostrategosebis mier, maTTvis aWara saqarT-<br />
20 aRsaniSnavia, rom es xmebi ZiriTa<strong>da</strong>d aWaraze modio<strong>da</strong>, Tumca, 2002 wlis<br />
aRweris mixedviT, misi mosaxleoba saqarTvelos mxolod 8.6% Seadgens.<br />
74
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
veloze zewolis mTavari instrumenti iyo, raTa am ukanasknels<br />
TurqeTisken ar gaqceo<strong>da</strong> Tvali. meore mxriv, Tavad abaSiZes<br />
ruseTis samxedro baza sakuTari politikuri reJimis usafrTxoebis<br />
garantad miaCn<strong>da</strong>.<br />
saakaSvilma imTaviTve ganacxa<strong>da</strong>, rom abaSiZis amgvar<br />
gamowvevebs ver moiTmen<strong>da</strong> <strong>da</strong> moqmedeba or frontze <strong>da</strong>iwyo:<br />
abaSiZis mimarT adgilobrivi opoziciis gaZlierebas <strong>da</strong>exmara,<br />
meore mxriv ki centraluri xelisuflebis yvela SesaZlebloba<br />
gamoiyena masze ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri zewolis mosaxdenad.<br />
saakaSvilis xelisufleba SiSob<strong>da</strong>, rom abaSiZe SevardnaZeze<br />
ufro Sors wavido<strong>da</strong> <strong>da</strong> arc samxedro Zalis gamoyenebas<br />
<strong>da</strong>eridebo<strong>da</strong> sakuTari taxtis <strong>da</strong>sacavad. 2004 wlis 2<br />
maiss, abaSiZem aWaris <strong>da</strong>narCen saqarTvelosTan <strong>da</strong>makav-<br />
Sirebeli xidebis afeTqebis brZaneba gasca. savaraudod, igi<br />
imedovneb<strong>da</strong>, rom amgvari qmedeba TbilisTan samxedro<br />
<strong>da</strong>pirispirebas gamoiwveva, ris Sedega<strong>da</strong>c ruseTi Caereo<strong>da</strong><br />
aWaris <strong>da</strong>sacavad. Tu es marTlac ase iyo, misi imedebi ar gamar-<br />
Tl<strong>da</strong>. igi qveyni<strong>da</strong>n Tavad aWaris macxovreblebma g<strong>and</strong>evnes <strong>da</strong><br />
ara Tbilisi<strong>da</strong>n Casulma jariskacebma. bedis ironiiT, swored<br />
ruseTis despanma, igor ivanovma <strong>da</strong>arwmuna abaSiZe imaSi, rom<br />
saboloo nabiji ga<strong>da</strong>edga <strong>da</strong> aWara <strong>da</strong>etovebina.<br />
rogorc ki krizisma ga<strong>da</strong>iara, saqarTvelos xelisuflebam<br />
piroba <strong>da</strong>do, rom SeinarCuneb<strong>da</strong> aWaris avtonomiur statuss,<br />
Tumca opoziciuri partiebis nawili mis gauqmebas iTxov<strong>da</strong>. 21<br />
magram, faqtobrivad, saqarTvelos konstituciis cvlilebebma<br />
<strong>da</strong> 2004 wlis pirvel ivliss ZalaSi Sesulma kanonma aWaris<br />
avtonomiuri respublikis statusis Sesaxeb arsebiTad Sekveca<br />
avtonomiis uflebebi <strong>da</strong> is arsebiTad centralur xelisuflebas<br />
<strong>da</strong>uqvemdebara. 22 imave wlis ivnisSi, aWaris umaRlesi<br />
21 aRsaniSnavia, rom statusis Secvlas isini Tavad aWaris mosaxleobaSi<br />
Catarebuli plebiscitis gziT iTxovdnen <strong>da</strong> ara centraluri xelisuflebis<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebiT. ix.: “Party <strong>of</strong> New Rights Started Gathering <strong>of</strong><br />
Signatures among Achara Residents for Plebiscite on Status <strong>of</strong> Achara,” Black Sea Press,<br />
June 14, 2004.<br />
22 “Georgian Parliament Defines Autonomous Status <strong>of</strong> Ajara,” Prime-News, July 1, 2004.<br />
75
gia nodia<br />
sabWos arCevnebSi, saprezidento partiam didi upiratesobiT<br />
(72.1%) gaimarjva. axla<strong>da</strong>rCeulma sabWom “prezidentis kaci” _<br />
levan vaSalomiZe airCia aWaris premierad <strong>da</strong> avtonomiuri<br />
respublikis konstituciaSic Seitana cvlilebebi saqarTvelos<br />
kanonmdeblobasTan mis srul SesabamisobaSi mosayvanad.<br />
SeiZleba, aWaris avtonomiis axleburi gansazRvra metismetad<br />
centralisturad CavTvaloT. magram Tun<strong>da</strong>c ase iyos,<br />
mTavari isaa, rom Tavad aWaris mosaxleobas amis gamo protesti<br />
ar gamouTqvams. maT SeiZleba ar moswondeT, rom xelisuflebas<br />
Tbilisi<strong>da</strong>n uniSnaven – magram es saqarTvelos nebismier<br />
regions exeba. SeiZleba iTqvas, rom Tu aWaris sakiTxi safrTxes<br />
uqmni<strong>da</strong> saqarTvelos erTianobas, dRes is erTxel <strong>da</strong> samu<strong>da</strong>mod<br />
ga<strong>da</strong>Wrili Cans. es ar niSnavs, rom aranairi kiTxvis<br />
niSnebi ar arsebobs imis Taobaze, Tu praqtikulad rogor<br />
imuSavebs avtonomiis axali reJimi. zogi Tvlis, rom momaval,<br />
ufro demokratiul aWaraSi sarwmunoebis faqtorma SeiZleba<br />
ufro metad iCinos Tavi <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabuloba gamoiwvios. saqarTveloSi<br />
iseTebic arian, visTvisac qarTvel mahmadianTa<br />
arseboba TavisTavad miuRebelia, radgan qarTveloba marTlmadidebeli<br />
eklesiis gareT ver warmoudgeniaT. es aWareli<br />
mahmadianebis yursac wvdeba <strong>da</strong> samomavlod garkveuli<br />
usiamovnebebi SeiZleba gamoiwvios.<br />
76<br />
javaxeli somxebi <strong>da</strong> qvemo qarTlis<br />
azerbaijanelebi: politikuri<br />
iredentizmis axali safrTxe?<br />
arc afxazebi <strong>da</strong> arc osebi saqarTveloSi yvelaze didi<br />
eTnikuri umciresobani arasodes y<strong>of</strong>ilan: rodesac ssrk<br />
<strong>da</strong>iSala, yvelaze mravalricxovan eTnikur umciresobas aq<br />
somxebi (8.1%), rusebi (6.3%) <strong>da</strong> azerbaijanelebi (5.7%)<br />
Seadgendnen. 2002 wlisaTvis viTareba Seicvala: rusebis<br />
migraciisa <strong>da</strong> afxazeTis de faqto gamoy<strong>of</strong>is Sedegad (aq ki<br />
bevri rusi <strong>da</strong> somexi saxlob<strong>da</strong>) azerbaijanelebi yvelaze did
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
eTnikur umciresobad iqcnen (saerTo mosaxleobis 6.5%). Semdeg<br />
modian somxebi (5.7%). TiToeuli am jgufis didi wili azerbaijanisa<br />
(qvemo qarTli) <strong>da</strong> somxeTis (samcxe-javaxeTi) mosazRvre<br />
teritoriebzea Tavmoyrili. maTgan Zalze mcire nawili Tu<br />
metyvelebs qarTulad. maT sustad aqvT ganviTarebuli<br />
saqarTvelosadmi kuTvnilebis grZnoba <strong>da</strong> emociurad ufro<br />
Tavis eTnikur samSoblosTan aigiveben Tavs.<br />
aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, arsebobs Teoriuli SesaZlebloba, rom<br />
es ori regioni mTiani yarabaRis msgavsi konfliqtebis zonad<br />
ga<strong>da</strong>iqces. saqarTveloSi xan<strong>da</strong>xan SfoTavdnen amis gamo, Tumca,<br />
raki yvelaferi mSvidobianad midis, SiSic Senel<strong>da</strong>. ratomaa,<br />
rom SesaZlebeli konfliqtebi aq ar ganviTarebula? mizezi<br />
ramdenimea. upirveles yovlisa, avtonomiebis mqone eTnikuri<br />
jgufebisgan gansxvavebiT, saqarTvelos somxebsa <strong>da</strong> azerbaijanelebs<br />
administraciuli sayrdeni ar hqoniaT sakuTari eTnonacionalisturi<br />
proeqtebis gansaviTareblad. meore mxriv,<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis gamocdilebam qarTvelebi<br />
zoga<strong>da</strong>d ufro frTxili gaxa<strong>da</strong> eTnikur umciresobebTan<br />
mimarTebaSi; <strong>da</strong> mesame _ Tun<strong>da</strong>c mTiani yarabaRis sisxliani<br />
konfliqtis gamo, somxeTica <strong>da</strong> azerbaijanic eridebian<br />
saqarTvelosTan urTierTobis gafuWebas <strong>da</strong> aq separatistul<br />
moZraobebs ver <strong>da</strong>uWeren mxars.<br />
Tumca viTareba javaxeTsa Tu qvemo qarTlSi erTmaneTis<br />
msgavsia, somxuri umravlesobis mqone javaxeTi mainc met<br />
yuradRebas iqcevs, vidre azerbaijanelebiT <strong>da</strong>saxlebuli<br />
qvemo qarTli. javaxeTi patara regionia, romelic axalqalaqisa<br />
<strong>da</strong> ninowmindis raionebs moicavs, mosaxleobis <strong>da</strong>axloebiT 95%<br />
aq eTnikurad somexia. 23 saqarTveloSi ar aris sxva kuTxe, sa<strong>da</strong>c<br />
eTnikuri umciresoba amdenad dominirebdes. qarTuls aq<br />
23 javaxeTi Sedis samcxe-javaxeTSi, samxreT saqarTvelos administraciul<br />
regionSi, romelic eqvs raions moicavs. misi mosaxleobis 54.6%<br />
somexia, xolo 43.4% - qarTveli. saxeli “javaxeTi” Cveulebriv mieyeneba<br />
or raions, axalqalaqsa <strong>da</strong> ninowmin<strong>da</strong>s, sa<strong>da</strong>c somxuri mosaxleoba<br />
srulad dominirebs, magram formalurad aseTi administraciuli<br />
erTeuli ar arsebobs.<br />
77
gia nodia<br />
Znelad gaigonebT, xolo 2004 wlamde aq, qveynis kanonmdeblobis<br />
sapirispirod, rusuli rubli jabni<strong>da</strong> mimoqcevaSi<br />
qarTul lars. qarTuli nacionalizmis talRis agorebisa <strong>da</strong><br />
1992-Si prezident gamsaxurdias gaZevebis Semdgomi areulobis<br />
sapasuxod, adgilobrivi nacionalisturi organizaciis,<br />
“javaxkis” TaosnobiT, somxuri laSqaric ki Seiqmna javaxeTSi.<br />
1990-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi qarTvel xelisufalT Zalze<br />
uWir<strong>da</strong>T regionSi SeRweva, Tumca aTwleulis SuaxanebisTvis<br />
maT es moaxerxes imiT, rom biznesis yvelaze momgebian<br />
seqtorebSi gabatonebul adgilobriv klanebs gaurigdnen.<br />
organizacia “javaxkic” ramdenime nawilad gaiyo (maTgan erTerTia<br />
araregistrirebuli partia “virqi”) <strong>da</strong> misi gavlena<br />
sagrZnoblad Sesust<strong>da</strong>. “javaxkis” programa _ javaxeTis<br />
somexTa teritoriuli avtonomia _ avtonomiur erTeulebTan<br />
warsuli gamocdilebi<strong>da</strong>n gamomdinare, sruliad miuRebelia<br />
qarTvelebisaTvis. amgvari moTxovna dro <strong>da</strong> dro isev gaismis<br />
xolme, magram masobrivi mobilizaciis safuZvlad is ar qceula.<br />
rac Seexeba azerbaijanelebiT <strong>da</strong>saxlebul kuTxeebs, iq<br />
msgavsi aqtivoba ar SeiniSneba <strong>da</strong> avtonomiis moTxovnac arasodes<br />
gaJRerebula. or regions Soris gansxvaveba SeiZleba aixsnas<br />
rogorc eTnikur Temebs Soris gansxvavebiT, ise imiTac, rom<br />
javaxeTi geografiulad ufro mowyvetilia qveynis sxva nawilebs,<br />
vidre qvemo qarTli. gare geopolitikuri faqtorebic TamaSobs<br />
garkveul rols: adgilobriv somexTa <strong>da</strong> azerbaijanelTa qceva<br />
bevra<strong>da</strong>a ganpirobebuli maTi eTnikuri samSobloebis moqmedebiT.<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> azerbaijans bevri saerTo interesi aqvs, orives<br />
<strong>da</strong>Zabuli urTierToba aqvs ruseTTan, xolo TurqeTsa <strong>da</strong> amerikis<br />
SeerTebul Statebs strategiul partniorebad miiCneven. amis<br />
sawinaaRmdegod, somxeTi ruseTTanaa <strong>da</strong>axloebuli, xolo<br />
TurqeTs “istoriul mtrad” racxavs. sagareo politikis sakiTxebSi<br />
aseTi Zireuli gansxvaveba garkveul undoblobas iwvevs<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> somxeTs Soris, rac saqarTveloSi mcxovreb<br />
somxobasac garkveul <strong>da</strong>Rs aCens.<br />
am konteqstSi, axalqalaqis rusuli samxedro bazis<br />
arseboba gansakuTrebuli mniSvnelobis sakiTxi gax<strong>da</strong>. javaxeli<br />
78
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
somxobisaTvis es baza Semosavlis mniSvnelovani wyaroa: 2004<br />
wlamde mainc, bevri maTgani msaxurob<strong>da</strong> iq, xolo rus samxedroebs<br />
sxva mxrivac udevT wili adgilobriv ekonomikaSi. kidev<br />
ufro mniSvnelovania is, rom somxebi am bazas uyureben, rogorc<br />
erTgvar fars, romelic <strong>da</strong>icavs maT rogorc TurqeTis<br />
eqspansiisagan, ise qarTuli nacionalizmis SesaZlo Semotevisagan.<br />
amis sawinaaRmdegod, qarTvelebis umravlesoba <strong>da</strong><br />
maTi xelisufleba amgvari bazis arsebobas maTi saxelmwifosTvis<br />
safrTxed miiCnevs. ase rom, baza xels uwyobs somex<br />
mosaxleobasa <strong>da</strong> qarTul saxelmwifos Soris urTierTobis<br />
<strong>da</strong>Zabvas.<br />
pankisis xeoba: importirebuli konfliqti<br />
pankisi momcro xeobaa saqarTvelos Crdilo mTianeTSi,<br />
sa<strong>da</strong>c <strong>da</strong>axloebiT 7,000 qistia kompaqturad <strong>da</strong>saxlebuli.<br />
isini mahmadianebi arian <strong>da</strong> CeCnebs enaTesavebian. amave dros,<br />
isini Se<strong>da</strong>rebiT kargad arian integrirebulni qarTul mosaxleobasTan,<br />
Tavisuflad laparakoben qarTuls, <strong>da</strong> maTi gvarsaxelebic<br />
qarTulad JRers.<br />
sanam CeCneTSi omebi <strong>da</strong>iwyebo<strong>da</strong>, bevr qarTvels arc ki<br />
smenia pankisis xeobaze. sayovelTaod cnobili is 1999 wels<br />
gax<strong>da</strong>, roca oms gamoqceuli aTasobiT CeCeni ltolvili miawy<strong>da</strong><br />
iqaurobas. 24 Cveulebriv ltolvilebTan erTad <strong>da</strong>ucvel<br />
sazRvars iolad kveTdnen CeCeni mebrZolebic. aman saqar-<br />
Tvelosa <strong>da</strong> ruseTs Soris urTierToba mkveTrad <strong>da</strong>Zaba:<br />
moskovma Tbiliss teroristebis mfarveloba <strong>da</strong>abrala. 25 gar<strong>da</strong><br />
amisa, qveyanas Seeqmna mwvave saSinao problemac: sul male<br />
pankisis xeoba faqtobrivad xelisuflebis kontroli<strong>da</strong>n<br />
gamovi<strong>da</strong> <strong>da</strong> iaraRiT aralegaluri vaWrobis, narkotikebis<br />
24 CeCneTis pirveli omis dros, 1994 wels, ltolvilTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Wril<br />
mebrZolTa raodenoba Seu<strong>da</strong>reblad naklebi iyo.<br />
25 ix. jaba dev<strong>da</strong>rianis Tavi amave wignSi.<br />
79
gia nodia<br />
tranzitisa <strong>da</strong> gamosasyidis mizniT gatacebebis kerad iqca.<br />
pankisis xeoba, SeiZleba iTqvas, saqarTvelos arSemdgari<br />
saxelmwifoebriobis Tu misi rRvevis Taviseburi simbolo<br />
gax<strong>da</strong>. 26 arsebiTad, qarTvel samarTal<strong>da</strong>mcavebs iqaurobis<br />
gakontrolebis mcdelobazec ki aRebuli hqon<strong>da</strong>T xeli <strong>da</strong><br />
politikosebic acxadebdnen _ pankisis xeobaSi wesrigis<br />
<strong>da</strong>myarebas saqarTvelos CeCneT-ruseTis omSi CaTreva SeiZleba<br />
mohyveso; jobs, jer-jerobiT mainc, yvelaferi TviTdinebaze<br />
mivuSvaT <strong>da</strong> xeoba izolirebul arealad vaqcioTo.<br />
magram, Tun<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mianTa gaxSirebuli gatacebebis gamo,<br />
pankisis <strong>da</strong>narCeni saqarTvelosagan izolacia SeuZlebeli<br />
aRmoCn<strong>da</strong>: mezobel axmetis raionSi sakuTari laSqari Camoayalibes<br />
<strong>da</strong> imuqrebodnen, Cven Tavad <strong>da</strong>vamyarebT wesrigso.<br />
es laSqaric TavisTavad iqca problemad. 2001 wlis oqtomberSi<br />
CeCen mebrZolTa mTeli SenaerTi, raRac idumali gzebiT (maSin<br />
ambobdnen, rom es qarTveli samarTal<strong>da</strong>mcavebis xelSewyobiT<br />
mox<strong>da</strong>) pankisi<strong>da</strong>n afxazeTSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> <strong>da</strong> warumateblad sca<strong>da</strong>,<br />
brZoliT Sesuliyo afxazeTSi. pankisSi Seqmnili viTareba<br />
nawilobriv aixsnebo<strong>da</strong> saqarTvelos centraluri xelisuflebis<br />
uunarobiT, magram gamoikveTa korumpirebul<br />
samarTal<strong>da</strong>mcavTa interesic, SeenarCunebinaT ukontrolo<br />
viTareba, rom regionSi ganviTarebuli kriminaluri biznesi<strong>da</strong>n<br />
Tavisi wili mieRoT.<br />
2001 wlis 9 seqtembers SeerTebul StatebSi ganxorcielebuli<br />
terorostuli aqtebis Semdeg terorizmTan<br />
globaluri omis konteqstma pankisis xeobisa Tu misi msgavsi<br />
regionebis mimarT <strong>da</strong>mokidebuleba mkveTrad Secvala. arastabilur<br />
qveynebSi amgvari ukontrolo anklavebis arsebobac ki<br />
(gansakuTrebiT, Tu isini muslimanebiT arian <strong>da</strong>saxlebulni)<br />
imTaviTve terorizmis savaraudo wyarod ganixileba. rodesac<br />
saqarTveloSi aSS-s saelCos warmomadgenelma filip remlerma<br />
26 aman <strong>da</strong>savlur mediaSi iseTi gamoxmaurebebic ki gamoiwvia, rogoric<br />
mag.: Patrick Cockburn, “Collapse <strong>of</strong> Georgia is Ignored by the World,” (“ms<strong>of</strong>lio<br />
ugulvebely<strong>of</strong>s saqarTvelos kolafss”), The Independent, January 14, 2002.<br />
80
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
ganacxa<strong>da</strong>, al-qai<strong>da</strong>s fesvi aqvs pankisSi gadgmulio, saqarTvelo<br />
erdoulad SeerTebuli Statebisa <strong>da</strong> ruseTis zewolis<br />
qveS aRmoCn<strong>da</strong>, ramac sul male moitana Sedegi. 27 qarTveli<br />
samarTal<strong>da</strong>mcavebis formirebebma ramdenime operacia ganaxorcieles<br />
xeobaSi <strong>da</strong> garkveul warmatebebsac miaRwies, oRond<br />
mxolod mas Semdeg, rac Sinagan saqmeTa <strong>da</strong> uSiSroebis<br />
saministroTa korumpirebuli xelmZRvaneloba Seicvala.<br />
swored pankisis problemam ga<strong>da</strong>awyvetina SeerTebul Statebs,<br />
saqarTveloSi wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis programa ganexorcielebina,<br />
ris farglebSic man Tavisi specnawilebis orasamde<br />
<strong>of</strong>iceri gaagzavna qarTuli jaris qve<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebis ga<strong>da</strong>samzadeblad.<br />
politikuri integraciis problema<br />
pankisSi, saqarTvelos sxva konfliqturi zonebis msgavsad,<br />
mTavari safiqrali erTiani saqarTvelos <strong>da</strong>nawevrebis safrTxea.<br />
yvela am wertilSi eTnikuri Tu sarwmunoebrivi<br />
faqtori iCens Tavs, oRond TavisTavad eTnikuri siWrele<br />
problemis mizezebs ver xsnis: konfliqtebis winapirobad<br />
ufro metad sabWoTa periodis instituciuri struqturebi <strong>da</strong><br />
am mravalsafexuriani kvazifederalizmi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>moukidebel<br />
erovnul saxelmwifoTa sistemaze ga<strong>da</strong>svlis procesi iqca.<br />
<strong>da</strong>nawevrebis xifaTi aseve Zlier korelaciaSia rusi samxedroebis<br />
y<strong>of</strong>nasTan rogorc uSualod (afxazeTi, samxreT oseTi,<br />
aWara, javaxeTi), ise arapir<strong>da</strong>pir (pankisis xeoba). iq, sa<strong>da</strong>c ar<br />
arsebobs <strong>da</strong>nawevrebis instituciuri safuZveli an negatiuri<br />
garegani zegavlena (qvemo qarTli), safrTxec proporciulad<br />
klebulobs.<br />
ra Tqma un<strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n ar un<strong>da</strong> gamovitanoT martivi <strong>da</strong>skvna,<br />
TiTqos saqarTvelos yvela Si<strong>da</strong> problemis gasaRebi mxolod<br />
27 ix.: Ariel Cohen, “Moscow, Washington, <strong>and</strong> Tbilisi Wrestle with Instability in the<br />
Pankisi,” Eurasia Insight, February 19, 2002, http://www.eurasianet.org/departments/<br />
insight/articles/eav021902.shtml.<br />
81
gia nodia<br />
<strong>da</strong> mxolod ruseTsa Tu sxva gare faqtorebSi un<strong>da</strong> veZioT.<br />
arsebobs sxva, nakleb TvalSisacemi problemebi, rac safrTxes<br />
uqmnis saqarTvelos an mas ufro mowyvlads xdis. amaTgan<br />
yvelaze mniSvnelovani eTnikuri sakiTxebia. faqtobrivad<br />
gamoy<strong>of</strong>ili afxazeTi <strong>da</strong> samxreT oseTic rom ar CavTvaloT,<br />
saqarTvelos mosaxleobis 16.3%-s eTnikuri umciresobebi<br />
Seadgens. maT Soris yvelaze did jgufebs somxebi <strong>da</strong> azerbaijanelebi<br />
Seadgenen. 28 marTalia, maTgan iredentobis realuri<br />
safrTxe ar Cans, maTi marginaluroba qarTul sazogadoebaSi<br />
mainc problemad rCeba. umetesi maTgani ver flobs qarTuls<br />
_ qveynis erTaderT saxelmwifo enas. 29 aseve, maTi umravlesoba<br />
sakuTari, adgilobrivi interesebiTaa <strong>da</strong>kavebuli <strong>da</strong> qveynis<br />
saerTo problemebs naklebad aRiqvams. marTalia, isini<br />
warmomadgenili arian parlamentSi, magram amas ufro ceremoniuli<br />
<strong>da</strong>tvirTva aqvs; sxva<strong>da</strong>sxva politikur partiaSi<br />
umciresobaTa aqtiur wevrebs Znelad Tu ipoviT.<br />
saxelmwifo enis verfloba somxebisa <strong>da</strong> azerbaijanelebis<br />
pasiurobisa <strong>da</strong> marginalurobis mxolod erTi mizezTagania _<br />
umTavresi mainc qarTul sazogadoebaSi maTi statusis gaurkvevlobaa.<br />
mainc, ris safuZvelze SeiZleba moxdes maTi<br />
integracia? saWiroa maTi gvartomobis sruli ignorireba,<br />
<strong>of</strong>icialuri Tu araformaluri eTnikuri qvotebis <strong>da</strong>weseba, Tu<br />
raime sxva? afxazeTisa <strong>da</strong> oseTis konfliqtebis Semdeg<br />
saxelmwifo liderebica <strong>da</strong> farTo sazogadoebac problemis<br />
wayruebas cdilobs, TiTqos is sakuTar Tavs Tavadve mouvlides.<br />
magram ase albaT ar moxdeba...<br />
bolo wlebis viTareba rom SevajamoT, erTis mxriv, saxelmwifo<br />
ufro “qarTuli” gax<strong>da</strong>, meore mxriv ki inerciiT gagrZel<strong>da</strong><br />
sabWoTa drois eTnikuri politika. eTnikur umciresobebs<br />
ueWvelad aqvT TavianTi kulturuli identobis SenarCunebis<br />
28 es 2002 wlis aRweris mixedviT, romelSic afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis<br />
mosaxleoba araa gaTvaliswinebuli.<br />
29 afxazur enas afxazeTis teritoriaze agreTve eniWeba saxelmwifo enis<br />
statusi, oRond konfliqtis ga<strong>da</strong>wyvetamde amas wmin<strong>da</strong>d simboluri<br />
mniSvneloba aqvs.<br />
82
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
meqanizmebi – magaliTad, mSobliur enaze ganaTlebis miRebis<br />
saSualeba – magram swored es meqnizmebia, rac maT “eTnikur<br />
getoSi” gamoketvas uwyobs xels. integraciis adekvaturi<br />
formulis moZiebas xels uSlis rogorc umravlesobis moumzadebloba,<br />
umciresobani eris srulfasovan nawilad miiRos, ise<br />
integraciis SiSi umciresobebis mxri<strong>da</strong>n, radgan isini mas<br />
asimilaciis pirvel safexurad Tvlian. kidev erTi Teoriuli<br />
SesaZleblobaa arsebuli eTnikuri anklavebis institucionalizacia<br />
eTnikuri federalizmis safuZvelze. magram es<br />
politikurad SeuZlebelia, radgan qarTvelebis TvalSi aseTi<br />
eTno-federaluri erTeulebis Seqmna separatizmis pirveli<br />
safexuria. aseTi gza albaT integraciis imedzec ki xelis aReba<br />
iqnebo<strong>da</strong>. sanam raRac formula moinaxeba, gariyuli eTnikuri<br />
umciresobebis arseboba qveynisTvis potenciuri safrTxis<br />
Semcvelad <strong>da</strong>rCeba.<br />
saakaSvilis xelisuflebis mier ga<strong>da</strong>dgmuli zogierTi<br />
nabiji mianiSnebs, rom mTavrobas gaazrebuli aqvs saqarTveloSi<br />
eTnikur umciresobaTa problemebis arseboba <strong>da</strong><br />
cdilobs kidec raRac nabijebis ga<strong>da</strong>dgmas. male maTi mosvlis<br />
Semdeg aRdga ga<strong>da</strong>cemebi umciresobaTa enebze. 2005 wlis<br />
Tebervals, saqarTvelos parlamentisadmi yovelwliur<br />
mimarTvaSi prezidentma umciresobaTa integracia qveynisTvis<br />
erT-erT umTavres problemad CaTvala <strong>da</strong> gamoacxa<strong>da</strong>, rom<br />
<strong>da</strong>iwyeb<strong>da</strong> umciresobis samasi warmomadgenlis qarTul universitetebSi<br />
wvrTnis programas im angariSiT, rom isini saxelmwifo<br />
<strong>da</strong>wesebulebebSi imuSavebdnen. 30 es ar niSnavs, rom am<br />
problemebs marTlac prioriteti mieniWeba, an rom xelisuflebas<br />
mwyobri gegma aqvs maT ga<strong>da</strong>sawyvetad. magram axal<br />
xelisuflebas problemis ugulebely<strong>of</strong>ac ar SeuZlia. sakuTar<br />
gamokvlevebze <strong>da</strong>yrdnobiTac SemiZlia vTqva, rom eTnostabilurobis<br />
misaRwevad SevardnaZis xelisuflebis ZiriTadi<br />
meTodi eTnikur umciresobaTa elitebis (“klanebis”) korum-<br />
30 “Georgian President Delivers Annual Address to Parliament,” BBC Monitoring Newslife,<br />
February 10, 2005.<br />
83
gia nodia<br />
pirebul patronaJul qselebSi CarTva iyo. amgvari midgomis<br />
SenarCuneba SeewinaaRmdegeba axali xelisuflebis mier<br />
deklarirebul reformistul miswrafebebs, magram xelis erTi<br />
mosmiT maTze uaris Tqma _ ise, rom isini arc aqtiuri, umciresobaTa<br />
wuxilebze pasuxebis Semcveli saintegracio politikiT<br />
Secvalo _ destabilizaciis winapirobad SeiZleba iqces.<br />
<strong>da</strong>qucmacebis kidev erTi tradiciuli faqtori saqarTveloSi<br />
TviT eTnikur qarTvelTa Soris kuTxuroba <strong>da</strong> enobriv<br />
umciresobaTa arsebobaa. kuTxurobas saqarTveloSi xangrZlivi<br />
istoria aqvs. XI-XII saukuneebis “oqros xanasa” <strong>da</strong> ruseTis<br />
imperiaSi Sesvlas Soris periodSi, qarTvelebi sxva<strong>da</strong>sxva<br />
samTavroebsa <strong>da</strong> samefoebSi cxovrobdnen, romelTac zogadi<br />
erTobis met-naklebad bundovani Segneba hqon<strong>da</strong>T, magram arc<br />
erTmaneTTan konfliqti akl<strong>da</strong>T. XIX saukuneSi, roca liberalurad<br />
ganwyobilma inteligenciam saerTo-erovnuli mikuTvnebulobis<br />
idea wamowia win, eris mSeneblobis ZiriTad<br />
winaRobad mas swored kuTxuroba miaCn<strong>da</strong>. paradoqsia, magram<br />
saqarTvelos sabWoTa socialisturi respublika aRmoCn<strong>da</strong> is<br />
instituti, romelmac qarTvelebSi erTiani erovnuli kuTvnilebis<br />
SegrZneba ganamtkica. kuTxurobis arseboba dResac ki<br />
iwvevs garkveul SfoTvas. Tumca amaze sajarod laparaki karg<br />
tonad ar iTvleba, bevri fiqrobs, rom garkveul pirobebSi,<br />
kuTxurobam vinZlo erovnul erTianobasac ki gauCinos bzari. 31<br />
magaliTad, es qveteqsti aqvs diskusiebs imis Sesaxeb, gaxdes<br />
Tu ara saqarTvelo federaluri mowyobis qveyana. 1993-94<br />
wlebSi prezidentma SevardnaZem Seqmna axali msxvili administraciuli<br />
regionebi _ mxareebi, <strong>da</strong> es statusi saqarTvelos<br />
istoriul provinciebs mianiWa, rogoricaa kaxeTi, imereTi,<br />
guria, samegrelo <strong>da</strong> sxv. magram am ideam sakmaod bevri<br />
winaaRmdegoba gamoiwvia. 1995 wlis sakonstitucio diskusiis<br />
31 magaliTad, qarTveli analitikosebi weren kuTxurobis gavlenaze<br />
biurokratiul sistemaSi patronaJuli qselebis Seqmnisas. ix.: koba<br />
kikabiZe <strong>da</strong> <strong>da</strong>viT losaberiZe, “institucionalizmi <strong>da</strong> klientelizmi<br />
saqarTveloSi”, sadiskusio naSromi, (Tbilisi, sadiskusio naSromebis<br />
seria, 2000), gv. 40-41.<br />
84
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
dros qveynis axleburi teritoriuli mowyobis Taobaze<br />
SeTanxmeba ver iqna miRweuli. saxelmwifo mowyobis es<br />
umniSvnelovanesi komponenti jerac Ria<strong>da</strong>a <strong>da</strong>tovebuli<br />
saqarTvelos konstituciaSi, xolo samxareo administracia<br />
mxolod saprezidento brZanebulebiT funqciobs. 32 bevrs isev<br />
eSinia, rom istoriuli mxareebis administraciul erTeulebad<br />
qceva kuTxurobas aaRorZinebs <strong>da</strong> erTian erovnul TviT-<br />
Segnebas gamouTxris Zirs.<br />
am kuTxeebi<strong>da</strong>n ori _ samegrelo <strong>da</strong> svaneTi gansakuTrebul<br />
yuradRebas iqcevs, radgan mosaxleobis es ori jgufi sakuTar,<br />
qarTulis monaTesave, magram sxva qarTvelebisTvis gaugebar<br />
enebze metyvelebs. megrelebi bevrad mravalricxovanni arian 33<br />
<strong>da</strong> zog <strong>da</strong>savlel mimomxilvels isic ki ukvirs, <strong>da</strong>moukideblobas<br />
ratom ar iTxoveno. 34 magram saqme piriqiTaa: rogorc 1918-21<br />
wlebis, ise post-sabWoTa <strong>da</strong>moukideblobis periodebSi qarTuli<br />
nacionalizmi swored samegreloSi iyo gansakuTrebiT Zlieri.<br />
zviad gamsaxurdia, saqarTvelos pirveli prezidenti, warmoSobiT<br />
samegrelo<strong>da</strong>n iyo. gamsaxurdias Camogdebis mere SevardnaZis<br />
reJimisaTvis erT-erT sakvanZo problemad swored samegrelo<br />
iqca: gamsaxurdias momxreebi aq gamagrdnen, am mxareze kontrolis<br />
<strong>da</strong>myarebis mcdeloba ki adgilobrivi mosaxleobis winaaRmdeg<br />
sa<strong>da</strong>msjelo operaciebSi ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong>. gar<strong>da</strong> amisa, afxazeTSi<br />
mcxovreb qarTvelTa umetesoba, vinc konfliqtis Sedegad Tavisi<br />
saxlebi<strong>da</strong>n g<strong>and</strong>evnes, swored megrelia. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />
megrelebs miaCniaT, rom yvelaze didi <strong>da</strong>rtyma miiRes 1990-iani<br />
wlebis samoqalaqo omebis Sedegad, <strong>da</strong>, rac kidev uaresia, maTi es<br />
gansacdeli qveynis <strong>da</strong>narCenma nawilma sakmarisad gulTan axlos<br />
32 teritoriuli mowyobis konstituciur gansazRvraze droebiT uaris<br />
Tqmis <strong>of</strong>icialuri axsna is iyo, rom jer afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTSi<br />
un<strong>da</strong> moegvarebinaT konfliqti; sinamdvileSi, Tavad qarTvelebs Soris<br />
am sakiTxze erTiani azris Camoyalibeba qmni<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>ulaxav problemas.<br />
33 sxva<strong>da</strong>sxva kuTxuri identobis matareblebze mosaxleobis aRwera<br />
arafers ambobs, Tumca varaudoben, rom megrelebi naxevar milionamde<br />
un<strong>da</strong> iyvnen, maSin rodesac svanebis ricxvi 40,000-s ar aRemateba.<br />
34 Neal Ascherson, Black Sea (New York: Hill <strong>and</strong> Wang, 1995).<br />
85
gia nodia<br />
ar miitana. es ar niSnavs, rom megrelebs raime separatistuli<br />
ideebi gauCn<strong>da</strong>T, magram am konfliqtebma, garkveulwilad, xazi<br />
gausves maT gansakuTrebul adgils saqarTvelos <strong>da</strong>narCen<br />
mosaxleobasTan Se<strong>da</strong>rebiT.<br />
SeiZleba vivaraudoT, rom “vardebis revoluciam” di<strong>da</strong>d<br />
Seuwyo xeli aiarebis gamTelebas. saakaSvilma swored samegreloze<br />
gaakeTa aqcenti prezident SevardnaZis reJimis sawinaaRmdego<br />
kampaniis agorebisas, <strong>da</strong> swored am mxarisgan miiRo<br />
gansakuTrebuli mxar<strong>da</strong>Wera noembris dReebSi. revoluciis<br />
Semdeg saakaSvilma garkveuli nabijebi ga<strong>da</strong>dga gamsaxurdias<br />
reabilitaciis mimarTulebiT, rac megrelTa umravlesobisTvis<br />
sasiamovno iyo. saakaSvilTan <strong>da</strong>axloebuli a<strong>da</strong>mianebis mowmobiT,<br />
samegrelos aqtiuri “CarTva” politikur procesebSi<br />
imTaviTve Seadgen<strong>da</strong> eris gamTlianebis saakaSviliseuli<br />
strategiuli Canafiqris nawils.<br />
Tanamedrove erebisTvis savsebiT bunebrivia, arsebobdnen<br />
Zlieri regionuli identobebi, romlebic garkveul konkurencias<br />
uweven saerTo-erovnul TviTSegnebas: es TavisTavad<br />
sulac ar uTxris Zirs erovnul erTianobas. 1990-iani wlebis<br />
areulobis gamocdileba yvelaze naTlad aCvenebs, rom<br />
kuTxurobis gamovlineba (maT Soris megrelebis SemTxvevaSi)<br />
saqarTvelos erTianobas aranairad ar emuqreba. Tu sadme<br />
arsebobdnen centraluri xelisuflebisagan gamoy<strong>of</strong>is<br />
mosurne jgufebi, saxelisuflebo struqturebis sruli kraxi<br />
<strong>da</strong>moukideblobis miRwevis periodSi saamisod saukeTeso dro<br />
iyo. swored maSin gaxl<strong>da</strong>T saqarTvelos politikuri institutebi<br />
yvelaze myife <strong>da</strong> aramdgradi.<br />
maSin rodesac SevardnaZis mcdeloba iqiTken iyo mimar-<br />
Tuli, 1990-iani wlebis eTno-politikuri konfliqtebis<br />
Sedegebi gaeneitralebina <strong>da</strong> qveyana Semdgomi rRvevisagan<br />
exsna, saakaSvilma saqarTvelos sruli gaerTianeba gamoacxa<strong>da</strong><br />
Tavisi politikuri programis qvakuTxe<strong>da</strong>d. jer-jerobiT man<br />
TiTqos moaxerxa megrelebis erTgvari gaucxoebiT gamowveuli<br />
fsiqologiuri tramvis <strong>da</strong>Zleva <strong>da</strong> aWaris problemis pirovnuladministraciuli<br />
problemebis moxsna. magram separatistuli<br />
86
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
regionebis SemoerTeba <strong>da</strong> eTnikuri umciresobebis realuri<br />
integracia kvlavac rTul gamowvevad rCeba.<br />
axali saxelmwifo wesrigi: anarqiuli<br />
Tavisufleba, neo-patrimonializmi <strong>da</strong><br />
socialuri kontraqti<br />
saxelmwifos sisustes ori ganzomileba SeiZleba hqondes:<br />
instituciuri uunaroba <strong>da</strong> xelisuflebis ukmarisi legitimuroba.<br />
imis garkveva, Tu romelia maTgan umTavresi, kvercxisa<br />
<strong>da</strong> qaTmis sakiTxs hgavs. 35 Znelia qmediTunariani saxelmwifo<br />
institutebis mSenebloba, Tuki jer ar gagirkvevia, ra tipis<br />
saxelmwifos aSeneb, an vis ekuTvnis igi (vin aris politikuri<br />
eri?). gar<strong>da</strong> amisa, rogor un<strong>da</strong> moxdes eris mSenebloba, Tu amas<br />
ar ikisrebs politikuri elita, <strong>da</strong> isev saxelmwifo institutebs<br />
ar gamoiyenebs? saxelmwifo institutebis efeqturi<br />
moqmedeba TavisTavad zrdis misi legitimurobis xarisxs.<br />
meore mxriv, saxelmwifoobis moSlaa sisxlian omebSi ga<strong>da</strong>zrdili<br />
secesionisturi konfliqtebis mizezi <strong>da</strong> ara piriqiT.<br />
saqarTvelos saxelmwifos simyare orgvarad SeiZleba<br />
SevafasoT: 1) misi institutebis stabilurobisa <strong>da</strong> mdgradobis<br />
mixedviT <strong>da</strong> 2) am institutebis produqtiulobiT, anu maTi<br />
unariT, maTze <strong>da</strong>kisrebuli funqciebi Seasrulon. 36 orive am<br />
35 <strong>da</strong>v linCi, samxreTkavkasiasTan mimarTebaSi, swored am or aspeqtze<br />
amaxvilebs yuradRebas. ix.: Dov Lynch, “A Regional Insecurity Dynamic,” The<br />
South Caucasus: A Challenge for the EU, Chaillot Papers no. 65, (Paris: Institute for<br />
Security Studies, European Union, December 2003), gv. 12−15.<br />
36 saxelmwifos sisustis gansazRvris ori gza arsebobs: legitimuri<br />
Zaladobis gamoyenebaze monopoliis veberiseuli kriteriumi minimalistur<br />
moTxovnad SegviZlia CavTvaloT. joel mig<strong>da</strong>li, mis xSirad<br />
citirebul wignSi, saxelmwifos unarTa ufro farTo sias gvTavazobs,<br />
sa<strong>da</strong>c Sedis: “unari, mTlianad moicvas sazogadoeba, sazogadoebriv<br />
urTierTobaTa mowesrigebis unari, saxsrebis mopovebis unari <strong>da</strong> imave<br />
saxsrebis saTanadod anu gamarTulad gamoyenebis unari”. ix.: Joel S. Mig<strong>da</strong>l,<br />
Strong Societies <strong>and</strong> Weak States: State-Society Relations <strong>and</strong> State Capabilities in the<br />
Third World (Princeton, NJ: Princeton University Press, 1988), gv. 4.<br />
87
gia nodia<br />
kriteriumiT, saqarTvelos saxelmwifo sustia _ Tun<strong>da</strong>c<br />
imitom, rom qveynis mTlian teritorias ver akontrolebs.<br />
gar<strong>da</strong> amisa, centralurma xelisuflebam ver uzrunvelyo Zalis<br />
legitimuri gamoyenebis monopolia qveynis SigniT _ anu<br />
saxelmwifos minimalur veberiseul moTxovnasac ver akmay<strong>of</strong>ilebs.<br />
es sisuste yvelaze mZafrad gamovlin<strong>da</strong> periodSi,<br />
romelic <strong>da</strong>iwyo 1991-92 ww. ga<strong>da</strong>trialebiT <strong>da</strong> gagrZel<strong>da</strong> 1995<br />
wlamde, roca xelisuflebam “mxedrionis” TareSs mouRo bolo.<br />
Tumca, 1995 wlis Semdegac saxelmwifo igueb<strong>da</strong> paramilitaruli<br />
<strong>da</strong>jgufebebis arsebobas _ amis magaliTia samegreloafxazeTis<br />
regionSi moqmedi partizanuli jgufebi, an pankisis<br />
xeobis problemis konteqstSi Seqmnili “saxalxo laSqari.”<br />
saqarTvelos saxelmwifos sisustes mxolod Zalis legitimur<br />
gamoyenebaze monopoliis ver<strong>da</strong>myareba rodi warmoaCens.<br />
erT-erTi mniSvnelovani indikatoria xelisuflebis<br />
konstituciuri gziT ga<strong>da</strong>cemis uunaroba. gamsaxurdiac <strong>da</strong><br />
SevardnaZec ZaliT ga<strong>da</strong>ayenes <strong>da</strong> ara legitimuri saarCevno<br />
procesis gziT. sisusteze mianiSnebs saqarTvelos xelisuflebis<br />
sakuTar samxedro formirebebze arasakmarisi<br />
kontrolic. 1991 wels swored samxedro formirebebma<br />
gaaZeves gamsaxurdia, xolo erovnuli gvardiis sar<strong>da</strong>ls,<br />
Tengiz kitovans bralad sdeben 1992 wlis agvistoSi afxazeTSi<br />
samxedro moqmedebebis wamowyebas. 1994 wlis aprilSi,<br />
roca saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis ministrad y<strong>of</strong>ili sabWoTa<br />
generali <strong>da</strong>iniSna, jari gverdze gadga politikisagan, oRond<br />
1998-2001 wlebSi sazogadoeba seriozulad SeaSfoTa Seiara-<br />
Rebul ZalebSi momx<strong>da</strong>rma ramdenime janyma. rac Seexeba<br />
policiasa <strong>da</strong> uSiSroebis samsaxurebs, isini saxelmwifos<br />
winaaRmdeg gamoxdomebSi arasodes SemCneulan, magram,<br />
sayovelTao azriT, CarTulni iyvnen sxva<strong>da</strong>sxva kanonsawinaaRmdego<br />
qmedebebSi, rogoricaa kontraban<strong>da</strong>, narkotikebiT<br />
vaWroba Tu a<strong>da</strong>mianTa gatacebebi. aqve <strong>da</strong>vamatebT,<br />
rom SevardnaZis periodSi samarTal<strong>da</strong>mcav organoebs uyurebdnen<br />
rogorc biznesisgan <strong>da</strong> moqalaqeebisgan fulis<br />
gamoZalvis awyobil meqanizmebs.<br />
88
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
sisustis Semdgomi ganzomilebaa saxelmwifos uunaroba,<br />
mokribos saxazino Semosavlebi <strong>da</strong> jerovnad <strong>da</strong>afinansos<br />
saxelmwifo institutebi. miCneulia, rom saqarTveloSi<br />
Crdilovan ekonomikas yvelaze didi wili uWiravs postsabWoTa<br />
qveynebs Soris (sxva<strong>da</strong>sxva SefasebiT, 40-70%). 37 Sedegad,<br />
saxelwifo xazinis Semosavlebi Zalian mcirea. 2003 wels maT<br />
saerTo erovnuli produqtis mxolod 11,2% Seadgines (evrokavSiris<br />
qveynebSi maTi wili <strong>da</strong>axloebiT 50%-s udris). 38 amis<br />
Sedegi iyo uaRresad <strong>da</strong>bali xelfasebi <strong>da</strong> pensiebi, romlebic,<br />
rogorc wesi, bevrad CamorCebo<strong>da</strong> sacxovrebel minimums. 39<br />
saxelmwifo organizaciebi ver izi<strong>da</strong>vdnen patiosan <strong>da</strong><br />
kompetentur personals: SevardnaZis mmarTvelobis bolo<br />
wlebSi ministris xelfasic ki nebismieri saerTaSoriso<br />
arasamTavrobo organizaciis ubralo mdivnis xelfass ver<br />
gautoldebo<strong>da</strong>. amis gamo, Zalian bevri Tanamdebobas mxolod<br />
piradi gamorCenisTvis iyeneb<strong>da</strong>. <strong>da</strong>bolos, saxelmwifos<br />
sisustis yvelaze TvalsaCino maCveneblad <strong>da</strong> farTo ganxilvis<br />
sagnad iqca korufcia, romelsac zogierTi saqarTvelos<br />
mravali sxva warumateblobis ZiriTad mizezad Tvlis. 2003<br />
wels, organizacia “saerTaSoriso gamWvirvalobis” mier Seqmnil<br />
37 statistikis saxelmwifo departamentis <strong>of</strong>icialuri monacemebis<br />
mixedviT, Crdilovani (aRunusxavi) ekonomikis wili 2000 wli<strong>da</strong>n 2003<br />
wlamde 32-sa <strong>da</strong> 34% Soris meryeob<strong>da</strong>. ix.: (Georgian Economic Trends, Quarterly<br />
Review, no. 2-3, 2003, p. 10). nikolai hajiiski, evropuli bankis rekonstruqciisa<br />
<strong>da</strong> ganviTarebis eqsperti miiCnevs, rom “es cifri aSkarad 50%ze<br />
naklebi ar un<strong>da</strong> iyos”. ix.: Daan van der Schriek, “Illicit Traders Work the<br />
Georgia–Turkey Shuttle,” Eurasia Insight, August 6, 2003, www.eurasia.net.<br />
38 ix.: Galt <strong>and</strong> Taggart Securities, Georgia: Weekly Stock Market Commentary, January<br />
26, 2004. isic un<strong>da</strong> iTqvas, rom es cifrebi mainc Crdilovani ekonomikis<br />
wilis <strong>of</strong>icialur (savaraudod, Semcirebul) monacemebs eyrdnoba. Tu<br />
CavTvliT, rom Crdilovani ekonomikis wili sinamdvileSi metia,<br />
saxelmwifo xazinis Semosavlebis procentuli Sefardeba erTian<br />
erovnul produqtTan mimarTebaSi kidev ufro <strong>da</strong>bali gamova.<br />
39 saq. statistikis sax. departamentis monacemebiT, 2002 wels saxelmwifo<br />
moxelis saSualo Tviuri anazRaureba 104,9 lari iyo, maSin roca<br />
sasicocxlo minimumi 127,9 lariT iyo gansazRvruli. ix.: Georgian Economic<br />
Trends, Quarterly Review, no. 2-3 (2003), gv. 50−51.<br />
89
gia nodia<br />
korufciis aRqmis indeqsSi saqarTvelos 133 qveyni<strong>da</strong>n 124-e<br />
adgili ekava. 40<br />
oRond aq un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vZinoT, rom korufciis maRali done <strong>da</strong><br />
saxelmwifos sisuste avtomaturad ar ukavSirdeba erTmaneTs.<br />
bevr qveyanaSi korufcia yvavis, magram saxelmwifo kontrolic<br />
mtkicea. patiosani xelisufleba rom korumpirebuls sjobs,<br />
amaze aravin <strong>da</strong>vobs, Tumca zogan qrTami saxelmwifo meqanizmis<br />
“SezeTvis” efeqturi saSualebaa. saqme Tavad korufciis<br />
xasiaTSia: SevardnaZis dros xelisufleba korufciul Semosavlebze<br />
iyo <strong>da</strong>mokidebuli, magram ar arsebob<strong>da</strong> erTiani<br />
centri, romelic maT nakadebs gaakontroleb<strong>da</strong>. anu, erTi<br />
qarTveli eqspertis TqmiT, “ekonomikuri kapitali saqarTveloSi<br />
ar aris struqturirebuli erTian patrimonialur<br />
pirami<strong>da</strong>d”. 41 faqtobrivad, Tanamdebobebis saxiT xelisufleba<br />
Tavis moxeleebs korufciuli qmedebebisTvis licenziebs<br />
urigeb<strong>da</strong>. maRalCinosnebi yiddnen Tanamdebobebs pirebze, vinc<br />
maT fulis gamosaZalad gamoiyeneb<strong>da</strong> <strong>da</strong> mere wils gauy<strong>of</strong><strong>da</strong>.<br />
aseTi korufciuli piramidebis mTeli qseli gaCn<strong>da</strong>, magram maT<br />
Soris koordinacia ar arsebob<strong>da</strong>. prezidenti SevardnaZe<br />
Suamavlis rols asruleb<strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva interesTa jgufs Soris,<br />
raTa sazogado stabiloba SeenarCunebina, magram raime<br />
sayovelTao wesebis gatarebas ar cdilob<strong>da</strong>. araformaluri<br />
wyaroebis mowmobiT, amgvari korufciuli sistema gansakuTrebiT<br />
arawinaswarmetyvelebadi <strong>da</strong>, Sesabamisad, destruqciulic<br />
gaxl<strong>da</strong>T. metic, calkeuli mcdelobebi korufciis<br />
winaaRmdeg araTu uSedego iyo, aramed sistemas kidev ufro<br />
<strong>da</strong>xlarTulad <strong>da</strong> arawinaswarmetyveleba<strong>da</strong>d aqcev<strong>da</strong>.<br />
mainc ratomaa saxelmwifo ase susti saqarTveloSi?<br />
qarTveli inteleqtualebi xan<strong>da</strong>xan “arasaxelmwifoebriv<br />
mentalitetsa” <strong>da</strong> individis saxelmwifo institutebis mimarT<br />
40 am mxriv mxolod maianmari, paragvai, haiti, nigeria <strong>da</strong> bangladeSi idga<br />
saqarTveloze <strong>da</strong>bla ix.: http://www.transparency.org/cpi/2003/cpi2003.en.html.<br />
41 ix.: marina musxeliSvili, ana axvlediani, demokratizacia ekonomikuri<br />
gar<strong>da</strong>qmnebis fonze, sadiskusio masala 8, (stokholmi: saerTaSoriso<br />
ideas gamocema, 2003 wlis maisi, gv. 40..<br />
90
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
gaucxoebaze saubroben. 42 zogis azriT, raki modernuli<br />
saxelmwifos institutebi saqarTvelos ruseTis imperiam<br />
moaxvia Tavs, maT imTaviTve “ucxos” iarliyi <strong>da</strong>edo. komunisturi<br />
mmarTvelobis xanam es gaucxoeba kidev ufro gaaRrmava.<br />
saxelmwifo aRiqmeba rogorc akrZalvebis, represiis <strong>da</strong><br />
tyuilis sawyisi <strong>da</strong> ara moqalaqeTa <strong>da</strong>cvis meqanizmi. am<br />
gamocdilebis fonze qarTvelisaTvis “saxelmwifo” isaa, rasac<br />
Tavi un<strong>da</strong> aarido. saxelmwifos <strong>da</strong>dgenili wesebisTvis Tavis<br />
aridebis erT-erTi meqanizmia pirovnul urTierTobebze<br />
agebuli qselebis ganviTareba, es ki klientilizmis, korufciis<br />
<strong>da</strong> neopatrimonializmis Ziria.<br />
Tumca yovelive zemoTqmuli SeiZleba swori iyos, es<br />
argumentebi saqarTvelosTvis specifikuri ver iqneba. modernul<br />
wesrigs ara<strong>da</strong>savluri samyaros did nawilSi ucxoobis<br />
<strong>da</strong>mRa adevs, radgan is gare Zalebis Tavmoxveulia <strong>da</strong> tradiciul<br />
Rirebulebebsa <strong>da</strong> cxovrebis wess arRvevs. Tu es asea,<br />
arsebobs korelacia modernulobis gamaucxoebel efeqtsa <strong>da</strong><br />
saxelmwifos sisustes Soris. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, saxelmwifos<br />
sisuste zogadi problemaa ganviTarebad qveyanaTa umetesobisaTvis.<br />
43 gar<strong>da</strong> amisa, saqarTvelosnair qveynebSi antipolitikur<br />
ganwyobas aZlierebs komunisturi reJimis istoriuli<br />
gamocdileba, romelic korufciaze, represiasa <strong>da</strong><br />
sicrueze iyo <strong>da</strong>myarebuli. 44<br />
magram saqarTvelos politikuri institutebi gansakuTrebiT<br />
aramdgradia sxva postsabWoTa qveynebTan Se<strong>da</strong>rebiTac<br />
ki. ratom? martivi pasuxi SeiZleba is iyos, rom<br />
saqarTvelo, ubralod, ufro mravalgvari gamowvevebis winaSe<br />
42 ix., mag: mamuka biWaSvili, “krizisi <strong>da</strong> misi cnobierebis modifikaciebi<br />
(krebulSi “Wkua vaisagan”, gia WumburiZis SedgeniTa <strong>da</strong> re<strong>da</strong>qciiT);<br />
Tbilisi, mSvidobis, demokratiisa <strong>da</strong> ganviTarebis kavkasiuri instituti,<br />
1994, gv. 23-108.<br />
43 ix.: Mark R. Beissinger <strong>and</strong> Crawford Young, eds., Beyond State Crisis?: Postcolonial<br />
Africa <strong>and</strong> Post-Soviet Eurasia in Comparative Perspective (Washington, DC: Woodrow<br />
Wilson Center Press, 2002).<br />
44 ix.: George Konrad, Antipolitics (San Diego: Harcourt Brace Jovanovich, 1984).<br />
91
gia nodia<br />
idga, vidre sabWoeTis nangrevebze Seqmnili sxva qveynebi. iqneb<br />
asec iyos, oRond sxva<strong>da</strong>sxva savaraudo gamowvevis gazomva <strong>da</strong><br />
urTierTSe<strong>da</strong>reba umaduri saqmea. SegviZlia vi<strong>da</strong>voT, rom<br />
baltiis sam saxelmwifoSi aranaklebi safuZveli iyo eTnikuri<br />
konfliqtebisTvis, magram isini ar momx<strong>da</strong>ra, radgan politikuri<br />
liderebi ufro moqnilad moqmedebdnen.<br />
ufro <strong>da</strong>majerebeli meCveneba, saqarTvelos saxelmwifoebrivi<br />
mouwesrigebloba <strong>da</strong>gvekavSirebina im gansvlasTan,<br />
rac arsebobs, erTis mxriv, qarTvelebis mier aRiarebul<br />
liberaluri demokratiis normatiul models, meore mxriv ki,<br />
realur socialur gamocdilebaze <strong>da</strong>yrdnobiT Camoyalibebul<br />
ga<strong>da</strong>rCenis strategiebs Soris. rogorc Cans, saqarTvelos<br />
arCevani <strong>da</strong>savluri liberalur-demokratiuli modelis<br />
sasargeblod arsebiTad mis identobas ukavSirdeba: qarTvelebi<br />
Tvlian, rom evalebaT, demokratia hqondeT, radgan<br />
sxvagvarad <strong>da</strong>savleTis nawilad ver iqnebian aRiarebuli. amave<br />
dros, saqarTvelos realur socialur <strong>da</strong> istoriul gamocdilebaSi<br />
“<strong>da</strong>savlurobis” komponenti sakmaod mcirea: <strong>da</strong>savleTTan<br />
axlo kontaqtSi saqarTvelo arasodes y<strong>of</strong>ila. Sua<br />
saukuneebSi misi socializaciis sfero ZiriTa<strong>da</strong>d bizantiasTan<br />
kavSirebiT ganisazRvrebo<strong>da</strong> (xolo Tanamedrove <strong>da</strong>savleTi<br />
bizantiis memkvidreobas naklebad iCemebs), mogvianebiT ki<br />
otomanTa imperiasa <strong>da</strong> sparseTTan urTierTobiT. <strong>da</strong>savlurma<br />
modernulobam mxolod XIX saukuneSi, isic ruseTis gavliT<br />
Semoabija saqarTveloSi. modernulobis rusuli versia ki<br />
TavisTavad meoradi iyo. raRa gasakviria, Tuki qarTvelebi<br />
dRes “naRdi,” sakuTrivi <strong>da</strong>savleTisken, anu uSualod evropisa<br />
<strong>da</strong> SeerTebuli Statebisken xidis gadebas cdiloben. qarTuli<br />
erovnuli proeqtic swored <strong>da</strong>savlur civilizaciasTan<br />
mierTebis survili<strong>da</strong>n modis.<br />
1917 w. ruseTis imperiis kolafsma <strong>da</strong> 1991-Si ssrk-is rRvevam<br />
saqarTvelos orjer misca Sansi, uSualod <strong>da</strong>savluri modernizaciis<br />
gzaze gasuliyo. magram vesternizaciis proeqtis<br />
ganxorcielebas socialuri kapitalic sWirdeba, romelic<br />
saqarTvelos SemTxvevaSi SezRudulia, kerZod, Tavisuflebis<br />
92
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
rogorc gare SezRudvebis ararsebobis anarqiuli gagebiT,<br />
saxelmwifo institutebis mimarT undoblobiTa Tu saqmis<br />
pirovnul urTierTobebze agebis CveviT. es ganwyoba <strong>da</strong>exmara<br />
qarTvelebs, avtokratul mmarTvelebs ar Seguebo<strong>da</strong> (aq<br />
gamsaxurdias personalistur-populisturi variantic <strong>da</strong><br />
SevardnaZis oligarqiuli versiac igulisxmeba); oRond mdgradi<br />
<strong>da</strong> efeqturi saxelmwifos asaSeneblad es mentaliteti<br />
naklebad aris gamosadegi.<br />
“vardebis revoluciis” mTavari maxasiaTebeli is araa, rom<br />
qarTvelebma kidev erTi arademokratiuli xelisufleba moiciles<br />
Tavi<strong>da</strong>n. misi yvelaze didi miRwevaa misi araZaladobrivi,<br />
mowesrigebuli, usisxlo buneba, is faqti, rom am movlenam<br />
minimaluri ziani miayena konstituciur wesrigs. xelisufleba iyo<br />
<strong>da</strong> ara opozicia, vinc pirvelma xelyo demokratiuli institutebi,<br />
xolo xalxma, piriqiT, <strong>da</strong>icva konstituciuri wesrigi<br />
imiT, rom prezidenti aiZula, ga<strong>da</strong>mdgariyo. SevardnaZis<br />
ga<strong>da</strong>dgomis Semdgom procesebi maleve <strong>da</strong>ubrun<strong>da</strong> konstituciis<br />
CarCoebs. swored revoluciis araZaladobrivi <strong>da</strong> mowesrigebuli<br />
xasiaTi iyo, ramac qarTvelebsac <strong>da</strong> ucxo <strong>da</strong>mkvirveblebsac<br />
afiqrebina _ vinZlo am qveynis evropuli ambiciebi arc ise<br />
usafuZvloao. farTod gavrcelebuli azriT, vardebis revoluciam<br />
ubiZga evrokavSirs 2004 wels ga<strong>da</strong>esinja Tavisive 2003<br />
wlis ga<strong>da</strong>wyvetileba <strong>da</strong> CaerTo samxreT kavkasiis qveynebi<br />
evropis samezoblo politikaSi. qarTulma sazogadoebam gamoiyena<br />
periodi 1992-<strong>da</strong>n 2003 wlamde xelisuflebis or arakonstituciur<br />
Secvlas Soris imisTvis, rom gaeZlierebina Tavisi<br />
socialuri kapitali, romelic saWiroa samoqalaqo sazogadoebis<br />
institutebis mSeneblobisTvis.<br />
axla, <strong>da</strong>agrova Tu ara saqarTvelom sakmarisi sazogadoebrivi<br />
kapitali im myari <strong>da</strong> qmediTunariani saxelmwifo<br />
institutebis Sesaqmnelad, romelTa wyalobiT momavalSi arc<br />
xaverdovani <strong>da</strong> arc raime sxva saxis revoluciebi aRar<br />
<strong>da</strong>sWirdeba _ jer kidev sakiTxavia. pasuxi am kiTxvaze bevra<strong>da</strong>a<br />
<strong>da</strong>mokidebuli imaze, Tu ramdenad moaxerxebs qarTuli<br />
politikuri elita iseTi socialuri kontraqtis<br />
93
gia nodia<br />
formulirebas, romelic misaRebi iqneba saqarTvelos moqalaqeTa<br />
umravlesobisTvis. “korufciasTan brZolas”, axali<br />
xelisuflebis safirmo niSans, mxolod am ufro didi sakiTxis<br />
konteqstSi aqvs azri. is, rasac <strong>da</strong>savleli mrCevlebi Tu<br />
adgilobrivi demokratiuli aqtivistebi <strong>da</strong> politikosebi<br />
“korufcias” eZaxian, qarTvelTa umetesobisTvis saqmis keTebis<br />
Cveuli xerxia. aseTi midgoma emyareba im wanamZRvars, rom<br />
saxelmwifo moqalaqis mowinaaRdegea. bevri sxva postsabWoTa<br />
lideris msgavsad SevardnaZec cdilob<strong>da</strong>, axali viTarebisaTvis<br />
moergo is, rasac zogi amerikeli sovetologi “breJneviseul<br />
socialur kontraqts” uwodeb<strong>da</strong>: 45 xelisufleba Tvals<br />
xuWav<strong>da</strong> masobriv korufciaze sakuTar moxeleTa Tu moqalaqeTa<br />
Soris, sanacvlod ki maTgan politikur loialobas<br />
iTxov<strong>da</strong>. misi mmarTveloba myari iyo, sanam amgvari faruli<br />
SeTanxmeba ZalaSi rCebo<strong>da</strong>. <strong>da</strong> piriqiT, am breJnev-SevardnaZiseul<br />
sazogadoebrivi kontraqtis uary<strong>of</strong>a Seadgen<strong>da</strong><br />
`vardebis revoluciis” ideologiur safuZvels.<br />
saakaSvilis xelisuflebam Tavisi pirveli nabijebiT<br />
<strong>da</strong>gvanaxa, rom saxelmwifos gaZliereba <strong>da</strong> korufciis aRm<strong>of</strong>xvra<br />
misi upirvelesi amocanaa. ukanono SeiaraRebuli formirebebi<br />
– partizanebi samegreloSi <strong>da</strong> Tu aslan abaSiZis piradi<br />
gvardia aWaraSi _ <strong>da</strong>Slilia. SeiZleba iTqvas, rom, Tu ar<br />
CavTvliT separatistul regionebs, saqarTvelo ukve akmay<strong>of</strong>ilebs<br />
saxelmwifoobis veberiseul kriteriums _ Zalis<br />
legitimur gamoyenebaze monopolias. mas Semdeg, rac saakaSvili<br />
xelisuflebaSi movi<strong>da</strong>, araerTi maRalCinosani Casves cixeSi<br />
korufciis braldebiT, xolo ga<strong>da</strong>saxadebis akrefam saxelmwifo<br />
Semosavali, sul raRac ramdenime TveSi, naxevarze metiT<br />
gazar<strong>da</strong>. 46 saxelmwifo moxeleTa Soris meqrTameobis aRmo-<br />
45 ix. George Breslauer, Five Images <strong>of</strong> the Soviet Future: A Critical Review <strong>and</strong> Synthesis<br />
(Berkeley, CA: University <strong>of</strong> California Institute <strong>of</strong> International Studies, 1978); <strong>and</strong><br />
Lin<strong>da</strong> Cook, The Soviet Social Contract <strong>and</strong> Why it Failed (Cambridge, MA: Harvard<br />
University Press, 1993).<br />
46 Galt <strong>and</strong> Taggart Securities, Georgia: Weekly Stock Market Commentary, October 11,<br />
2004.<br />
94
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
safxvrelad mTavrobam Seqmna fondi, sai<strong>da</strong>nac <strong>da</strong>matebiT<br />
xelfass uxdis <strong>da</strong>axloebiT 11,000 sajaro moxeles. fondma<br />
Semowirulebani miiRo rogorc adgilobrivi, aseve saerTaSoriso<br />
sponsorebisagan. am ukanasknelTa Sorisaa gaero-s ganviTarebis<br />
proeqti <strong>da</strong> amerikeli filantropi jorj sorosi. <strong>da</strong>gegmilia,<br />
rom sami wlis va<strong>da</strong>Si am xarjebis gaRebis pasuxismgebloba<br />
saqarTvelos saxelmwifo xazinaze ga<strong>da</strong>va. 47 axalma mTavrobam<br />
saxelmwifo <strong>da</strong>wesebulebebSi mosamsaxureTa mkveTri Semcirebac<br />
iwyo. es aCens imeds, rom is, vinc ramdenime wlis Semdeg <strong>da</strong>rCeba,<br />
saxelmwifo biujeti<strong>da</strong>n adeqvatur anazRaurebas miiRebs.<br />
gansakuTrebiT STambeW<strong>da</strong>vi iyo Semcirebebi policiaSi<br />
(SevardnaZis dros es struqtura xelSeuxebeli gaxl<strong>da</strong>T). amave<br />
strategiaSi jdeba privatizaciis metad Tamami programa,<br />
romelic “sindisis gar<strong>da</strong> yvelafris” gayidvas iTvaliswinebs. 48<br />
jerjerobiT naadrevia imis winaswarmetyveleba, es yvelaferi<br />
ramdenad warmatebul Sedegs gamoiRebs saqarTvelos<br />
moqalaqeTa <strong>da</strong> saxelmwifos Soris axali urTierTobebis<br />
Camosayalibeblad. moklevadiani gaTvliT, aseTma Ronis-<br />
Ziebebma iqneb destabilizaciac ki gamoiwvios, radgan korufciasTan<br />
brZola im socialur wesrigs uTxris safuZvels,<br />
romelsac qarTvelebi aTwleulebis ganmavlobaSi SeeCvivnen.<br />
tradiciuli wesrigis imgvari socialuri urTierTobebiT<br />
Secvlis mcdeloba, gamWvirvalobisa <strong>da</strong> angariSvaldebulebis<br />
<strong>da</strong>savlur moTxovnebs rom akmay<strong>of</strong>ilebs, sxvebsac hqon<strong>da</strong>T,<br />
magram xSir SemTxvevaSi aqe<strong>da</strong>n araferi gamosula destabilizaciis<br />
gar<strong>da</strong>. aseT SemTxvevebSi gar<strong>da</strong>maval periodSi<br />
xelisufleba gansakuTrebiT rTuli dilemis winaSe dgeba:<br />
garkveulwilad Seiwynaros Tu ara korufciis misaRebi done _<br />
oRond ise, rom Tavad ar Caeflos masSi. meore mxriv, erovnuli<br />
ganwmendis <strong>da</strong> saxelmwifo institutebis nuli<strong>da</strong>n Tavi<strong>da</strong>n<br />
aSenebis revoluciur-iakobinuri enTuziazmic aranakleb<br />
47 fondis direqtor kote kublaSvilTan intervius Canaweri, 2004 w. ivlisi.<br />
48 es programa axalma ministrma, kaxa benduqiZem gaaxmovana. masze ix.: “A<br />
Different Sort <strong>of</strong> Oligarch,” The Economist, July 27, 2004.<br />
95
gia nodia<br />
safrTxes Seicavs. 49 xelisuflebas uCndeba cTuneba, liberaluri<br />
demokratiis <strong>da</strong>myarebis mizniT avtokratiuli modernizaciis<br />
meTodebi gamoiyenos. am SemTxvevaSi demokratiuli<br />
politikuri institutebi sxva<strong>da</strong>sxva sazogadoebriv interess<br />
Soris wonasworobas ki ar emyareba, aramed ganaTlebuli <strong>da</strong><br />
“progresuli” elita cdilobs, sazogadoebas sakuTari wesebi<br />
moaxvios Tavs. swored am struqturul problemas asaxavs<br />
farTod gavrclebuli braldebebi saakaSvilis mTavrobis<br />
winaaRmdeg, rom man <strong>da</strong>arRvia ZalTa balansi aqtivisturi<br />
aRmasrulebeli xelisuflebis sasargeblod, riTac sxva<br />
saxelisuflebo Stoebi <strong>da</strong> politikuri Zalebi <strong>da</strong>asusta, <strong>da</strong><br />
xSirad midis miRebuli demokratiuli procedurebis <strong>da</strong>Rvevebze.<br />
50 problema ver ga<strong>da</strong>wydeba, Tu ar moinaxa raRac “oqros<br />
Sualedi” a<strong>da</strong>mianebisTvis misaReb sazogadoebriv praqtikebsa<br />
<strong>da</strong> liberaluri saxelmwifos Tanamedrove idealur tips Soris.<br />
96<br />
“kulturis <strong>usafrTxoeba</strong>”: erovnuli<br />
tradiciebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri Rirebulebebi<br />
axali sazogadoebrivi xelSekrulebis warmatebiT <strong>da</strong>samkvidreblad<br />
<strong>da</strong> masze <strong>da</strong>yrdnobiT Tanamedrove liberaluri<br />
49 sainteresoa, rom 1998 wlis Catarebuli gamokiTxvis analizis Sedegad,<br />
germanelma sociologma Teodor hanfma qarTuli sazogadoebis<br />
demokratiuli Rirebulebebis mimarT erTguli nawili “RvTismosav<br />
iakobinelebad” monaTla (radgan isini religiurobis uCveulod maRal<br />
xarisxs amJRavnebdnen); ix.: Theodor Hanf <strong>and</strong> Ghia Nodia, Lurching to Democracy:<br />
From Agnostic Tolerance to Pious Jacobinism: Societal Change <strong>and</strong> People’s Reactions<br />
(Baden-Baden: Nomos Verlagsgesellschaft, 2000).<br />
50 ix. amaze, magaliTad: Honouring <strong>of</strong> Obligations <strong>and</strong> Commitments <strong>of</strong> Georgia,<br />
Resolution 1415 (2005) <strong>of</strong> the Parliamentary Assembly <strong>of</strong> the Council <strong>of</strong> Europe, http:/<br />
/assembly.coe.int/Mainf.asp?link=http://assembly.coe.int/documents/adoptedtext/ta05/<br />
eres1415.htm, nanaxia 2005 wlis 10 maiss; Tinatin Khi<strong>da</strong>sheli, “The Rose Revolution<br />
Has Wilted Georgia,” International Herald Tribune, December 8, 2004; gia nodia,<br />
“avtoritaruli modernizacia laiT Tu demokratiuli institutebi?” 24<br />
saaTi, 2005 w. 28 ianvari; Irakly Areshidze, “Bush <strong>and</strong> Georgia’s Faded ‘Rose,’” Christian<br />
Science Monitor, May 9, 2005.
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
demokratiis institutebis asaSeneblad sxva yvelaferTan erTad<br />
aucilebelia, es xelSekruleba erovnuli identobis gagebasTan<br />
iyos ideologiurad Tavsebadi. igulisxmeba tradiciul RirebulebebTan<br />
garkveuli kavSiri, radgan aseTi Rirebulebebis<br />
aRiarebis gareSe erovnuli identobebi ver Sendeba. Tun<strong>da</strong>c is<br />
faqti, rom demokratia sxva<strong>da</strong>sxva civilizaciaSi araTanabra<strong>da</strong>a<br />
fesvgamdgari (mahmadianur qveynebSi misi nakleboba gansakuTrebiT<br />
mtkivneuli <strong>da</strong> farTo diskusiis sagnad gamx<strong>da</strong>ri<br />
magaliTia), gvaCvenebs, rom liberaluri demokratiis gasamarjvelad<br />
ar aris sakmarisi imis racionaluri argumentebiT<br />
mtkiceba, rom misi institutebi ukeTesia (an, uinston CerCils<br />
Tu <strong>da</strong>vesesxebiT, nakleb cudia), vidre nebismieri sxva. xalxma<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>ijeros, rom es institutebi SeiZleba misi gaxdes, anu rom<br />
isini misi kulturis normebTan Tavsebadia.<br />
am TvalsazrisiT niS<strong>and</strong>oblivia garkveuli <strong>da</strong>Zabuloba<br />
qarTuli erovnuli proeqtis or sxva<strong>da</strong>sxva ganzomilebas<br />
Soris. erTi mxriv, saqarTvelos miswrafeba liberaluri<br />
demokratiisaken didwilad misi erovnuli TviTSegnebiTaa<br />
gapirobebuli, anu mas surs, liberalur demokratiad iqces,<br />
raTa yvelas <strong>da</strong>umtkicos, rom <strong>da</strong>savluri qveyanaa <strong>da</strong> ZaluZs,<br />
ruseTze <strong>da</strong>mokidebulebis gareSe Camoayalibos Tanamedrove<br />
tipis erovnuli saxelmwifo. meoris mxriv, aq Zalze Znelia ise<br />
ganaxorcielo liberaluri demokratiis proeqti, rom winaaRmdegobaSi<br />
ar moxvide <strong>da</strong>mkvidrebul sazogadoebriv praqtikebTan,<br />
romlebic, Tavis mxriv, ucxo <strong>da</strong> represiul reJimTan<br />
mravalwliani urTierTobi<strong>da</strong>n amoizar<strong>da</strong>. am procesSi saWiroa,<br />
<strong>da</strong>mkvidrdes axali normebi <strong>da</strong> institutebi, raSic wamyvani<br />
roli ganaTlebulma elitebma un<strong>da</strong> Seasrulon. magram Tu es<br />
asea, igive elitebi aseT gar<strong>da</strong>maval periodSi Tavis oponentebs<br />
maTzeve ideologiur ieriSs uadvileben: oponentebs saSualeba<br />
eZlevaT, Zveli socialuri praqtikebi erovnuli Rirebulebebisa<br />
<strong>da</strong> tradiciebis gamoxatulebad warmoadginon, rasac<br />
ucxo modernizaciuli proeqti amoZirkviT emuqreba.<br />
amitomacaa, rom modernizaciul proeqtebs xSirad adgilobrivi<br />
nativistebis winaaRdegoba mohyveba xolme. sakuTari<br />
97
gia nodia<br />
poziciebis gasaZliereblad “modernistebs” marTebT yvelas<br />
<strong>da</strong>umtkicon, rom isini ki ar asusteben, piriqiT, icaven <strong>da</strong><br />
aduRabeben erovnul TviTSegnebas. sxva sityvebiT rom vTqvaT,<br />
modernizaciis proeqti ideologiurad Cafesvebuli un<strong>da</strong> iyos<br />
adgilobriv politikur tradiciaSi. modernizaciulma elitebma<br />
maTi proeqti adgilobrivi politikuri tradiciis<br />
gagrZelebad <strong>da</strong> ganviTarebad un<strong>da</strong> warmoaCinon – an, rogorc<br />
minimumi, <strong>da</strong>arwmunon sazogadoeba, rom is safrTxes ar uqmnis<br />
erovnul Rirebulebebs.<br />
es problema agreTve sociologuri <strong>da</strong> politikuri kuTxi-<br />
Tac SegviZlia ganvixiloT. normatiul modelsa <strong>da</strong> mocemul<br />
sazogadoebriv kapitals Soris disbalansi Tavs iCens im<br />
socialur-kulturul napralSi, rac erTmaneTs aSorebs, erTi<br />
mxriv, Tanamedrove yai<strong>da</strong>ze ganaTlebul axalgazr<strong>da</strong> modernizaciul<br />
elitebsa <strong>da</strong>, meore mxiv, “CamorCenil” mosaxleobas<br />
<strong>da</strong> Zvel elitebs. saqarTvelos SemTxvevaSi, am axal elitebs<br />
miekuTvneba politikuri jgufebi (rogoricaa, vTqvaT, mixeil<br />
saakaSvilisa <strong>da</strong> zurab Jvanias jgufebi, romelnic Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />
Camoyalibdnen rogorc “axalgazr<strong>da</strong> reformatorebi”<br />
SevardnaZis “moqalaqeTa kavSiris” SigniT), arasamTavrobo<br />
organizaciebi, media, zogierTi mecnieri, xelovnebisa <strong>da</strong><br />
kulturis warmomadgeneli, axali Taobis biznesmenebi. swored<br />
es xalxi iyo “vardebis revoluciis” ideologiis Semoqmedi, misi<br />
STamagonebeli <strong>da</strong> maorganizebeli Zala, Tumca maTma umciresobam<br />
uaryo revolucia liberaluri konstitucionalizmis<br />
mkacri interpretaciis moSveliebiT. TavianT mowinaaRmdeged<br />
maT miaCn<strong>da</strong>T saxelmwifo biurokratiis <strong>da</strong> Zveli yaidis<br />
saqmosnebis is elituri qselebi, visac reformatorebis mier<br />
“korucfiulad” Seracxuli praqtikebis SenarCunebis interesi<br />
hqon<strong>da</strong>.<br />
ideologiuri brZola am “modernistul” <strong>da</strong> “konservatul”<br />
elitebs Soris, ZiriTa<strong>da</strong>d, swored zemoxsenebuli socialurkulturuli<br />
ganxeTqilebis garSemo mimdinareobs. rogor un<strong>da</strong><br />
gavigoT qveyanaSi mimdinare politikuri brZolebi <strong>da</strong> reformatoruli<br />
nabijebi: aris Tu ara maTi mizani koruciis winaaR-<br />
98
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
mdeg brZola, anu ucxo qveynis mier Tavsmoxveuli komunisturi<br />
reJimisgan SemorCenili gadmonaSTebis aRm<strong>of</strong>xvris mcdeloba?<br />
Tu es sinamdvileSi qarTuli identobisa <strong>da</strong> Rirebulebebis<br />
winaaRmdeg brZolaa, romelic emyareba <strong>da</strong>savleTis farul<br />
Canafiqrs, marTlmadidebluri kultura <strong>da</strong>asamaros? vin arian<br />
es “reformatorebi”: axali erovnuli liderebi, visac sakuTari<br />
qveynis gaZliereba un<strong>da</strong>, Tu ucxo gavlenis agentebi, visac,<br />
nebsiT Tu uneblied, qarTuli erovnuli sulierebis <strong>da</strong>savluri<br />
(Tu globaluri) RirebulebebiT Canacvlebisken mihyavT<br />
saqme?<br />
saqarTvelos Tavisebureba isaa, rom am or TvalTaxedvas<br />
reformatorul <strong>da</strong> konservatul banakebad ar Camouyalibebia<br />
politikuri partiebi. qveyanaSi ar Seqmnila arc ultramemarjvene<br />
eTno-nacionalisturi partiebi modernizaciis<br />
sawinaaRmdego nativisturi reaqciis gamosaxatavad. es<br />
SeiZleba nawilobriv avxsnaT imiT, rom saqarTveloSi politikuri<br />
partiebi RirebulebaTa garkveuli sistemis, anu<br />
ideologiis mixedviT ki ar iqmneba, aramed ufro garkveuli<br />
pirebisa Tu mcire jgufebis interesTa gasatareblad. 51 sxva<br />
axsna SeiZleba isic iyos, rom demokratiul reformebze<br />
orientacia saqarTveloSi metad Zlieria. es ukanaskneli<br />
debuleba SeiZleba gaizomos sociologiuri kvlevebis monacemebiT,<br />
romlebic a<strong>da</strong>stureben ara mxolod demokratiuli<br />
principebis farTo mxar<strong>da</strong>Weras, aramed – rac gansakuTrebiT<br />
mniSvelovania – mniSvnelovani antidemokratiuli diskursebis<br />
ararsebobas. es ganasxvavebs kidec saqarTvelos sxva postkomunisturi<br />
qveynebisagan, romlebic ganviTarebis msgavs doneze<br />
imy<strong>of</strong>ebian. 52 ultra-memarjvene orientaciis moRvaweebma ver<br />
SeZles sicocxlisunariani politikuri moZraobebis Seqmna <strong>da</strong><br />
verc evropul Rirebulebebze saqarTvelos orientacias<br />
51 gia nodia, “politikuri partiebi saqarTveloSi”, sadiskusio masala7<br />
(stokholmi: saerTaSoriso ideas gamocema, 2003 wlis maisi, gv. 45-53.<br />
52 ix.: John S. Dryzek <strong>and</strong> Leslie T. Holmes, Post-Communist Democratization: Political<br />
Discourses across Thirteen Countries (Cambridge, MA: Harvard University Press, 2002),<br />
gv. 147-157.<br />
99
gia nodia<br />
Seuqmnes realuri alternativa. 53 msgavsi ram ufro prorusuli<br />
<strong>da</strong> neokomunisturi <strong>da</strong>jgufebebisagan iyo mosalodneli, vidre<br />
eTno-nacionalizmis mqa<strong>da</strong>gebelTagan, oRond pirvelni aranair<br />
angariSgasawev politikur Zalas ar warmoadgenen.<br />
es yvelaferi ar niSnavs, TiTqos saqarTveloSi modernizaciis<br />
mimarT gansxvavebuli diskursebi ar arsebobdes.<br />
ubralod, ZiriTadi politikuri jgufebi cdiloben, orive<br />
zemoTaRwerili midgoma erTmaneTs Seuxamon. is azri, rom<br />
liberaluri demokratia <strong>da</strong> sabazro ekonomika safrTxes uqmnis<br />
tradiciul Rirebulebebsa <strong>da</strong> erovnul TviTobas, sxva<strong>da</strong>sxva<br />
gziT araerTxel gamoxatula sajaro diskusiebSi. magaliTad,<br />
“erovnuli usafrTxoebis koncefciis” Seqmnis Taobaze<br />
gamarTuli diskusiebisas 54 xSirad dgebo<strong>da</strong> sakiTxi, saWiro iyo<br />
Tu ara am dokumentSi erovnuli kulturisa <strong>da</strong> tradiciebisaTvis<br />
mosalodneli safrTxeebis <strong>da</strong> maTi Tavi<strong>da</strong>n<br />
acilebis gzebis asaxva. isini, vinc ufro metad usafrTxoebis<br />
sakiTxebisadmi <strong>da</strong>savlur midgomebs eyrdnobodnen, ambobdnen,<br />
ram amgvari msjeloba zedmetad ga<strong>da</strong>tvirTav<strong>da</strong> dokuments,<br />
sxvebi ki amtkicebdnen, rom erovnuli <strong>usafrTxoeba</strong> erovnuli<br />
TviTobis <strong>da</strong>cvis gareSe warmoudgenelia.<br />
kidev ufro farTo diskusiis sagnad iqca saqarTveloSi<br />
“erovnuli ideologiis” koncefciis Seqmnis sakiTxi. misi<br />
momxreni amtkiceben, gamokveTili ideologiis arqona dRev<strong>and</strong>eli<br />
saqarTvelos umTavresi problemaao. aseTi “ideologiis”<br />
53 Cems werilSi _ “rogor gavigoT, aris Tu ara guram SaraZe ruseTis<br />
specsamsaxurebis agenti <strong>da</strong> aqvs Tu ara amas mniSvneloba” (24 saaTi, 10<br />
ivlisi, 2002) sxva yvelaferTan erTad vamtkicebdi, rom am pirovnebis<br />
moRvaweoba saqarTvelos <strong>da</strong>savleTTan integraciisTvis xels SeSlaze<br />
iyo mimarTuli. aRsaniSnia, rom es erTaderTi braldeba gaxl<strong>da</strong>T,<br />
romelic b-nma guramma Tavga<strong>da</strong>debiT uaryo Tavis sapasuxo satelevizio<br />
gamosvlaSi.<br />
54 mTeli am diskusiebis Sedegi mxolod is gaxl<strong>da</strong>T, rom gaCn<strong>da</strong> dokumenti<br />
saTauriT “saqarTvelo <strong>da</strong> <strong>da</strong>narCeni samyaro: momavlis strategiuli xedva<br />
“, romelic, s<strong>and</strong>o wyaroebs Tu <strong>da</strong>vujerebT, ucxoeli mrCevlebis mier iyo<br />
<strong>da</strong>werili. saqarTvelos xelisuflebas is farTod arasodes gauvrcelebia<br />
– is nato-s veb-saitze gamoqveyn<strong>da</strong>: http://www.nato.int/pfp/ge/d001010.htm.<br />
100
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
qveS isini gulisxmoben konceftualur dokuments, romelSic<br />
moxdebo<strong>da</strong> erisa <strong>da</strong> saxelmwifosaTvis imperatiuli Rirebulebebisa<br />
<strong>da</strong> strategiebis formulireba. maTi azriT, aseTi<br />
koncefcia saxelmwifos mier xelT<strong>da</strong>sxmul <strong>of</strong>icialur<br />
dokumentad un<strong>da</strong> iqces <strong>da</strong> yvela saxelmwifo institutisa <strong>da</strong><br />
moqalaqisTvis savaldebulo iyos. mowinaaRmdegeebi amboben,<br />
rom amgvari dokumenti ukve arsebobs _ mas saqarTvelos<br />
konstitucia hqvia <strong>da</strong> raRac axlis gamogoneba saWiro aRar aris.<br />
Tumca erovnuli ideologiis apologetebs naTlad arasodes<br />
uTqvamT, Tu ra Sinaarsi <strong>da</strong> struqtura un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong> aseT<br />
dokuments, is mainc cxadi iyo, rom “erovnuli ideologiis” qveS,<br />
arsebiTad, erovnuli TviTobis SenarCuneba-gamyarebis strategia<br />
moiazrebo<strong>da</strong>. 55<br />
erTi SexedviT, TiTqos advilia saerTod yuradReba ar<br />
miaqcio <strong>of</strong>icialur dokumentebSi erovnuli ideologiis<br />
<strong>da</strong>fiqsirebis moTxovnas, rogorc sabWoTa azrovnebis erTgvar<br />
recidivs, magram am moTxovnis ukan ufro Rrma problemac<br />
imaleba. erovnuli idologiis moTxovna, rac gin<strong>da</strong> vifiqroT<br />
mis formaze, gamoxatavs im mosazrebas, rom qveyanas jer<br />
mkafiod ver aurCevia, ra mimarTulebiT un<strong>da</strong> ganviTardes.<br />
liberaluri demokratiis Rirebulebebi metismetad abstraqtuli<br />
Cans, rom mimarTulebis <strong>da</strong>msaxvelad iyos aRqmuli.<br />
politikurma elitebma jer ver moaxerxes, es Rirebulebebi<br />
myarad CaenergaT qarTul politikur praqtikaSi, amitom bevrs<br />
rCeba STabeWdileba, rom Tavad es elitebi liberaluri<br />
demokratiis ideebs ufro farad iyeneb<strong>da</strong>, vidre realur<br />
samoqmedo programad.<br />
nativisturi reaqcia yvelaze dramatulad religiuri<br />
umciresobebis mimarT Seuwynareblobisa <strong>da</strong> Zaladobis saxiT<br />
gamovlin<strong>da</strong>. es “sarwmunoebrivi nacionalizmi” ukiduresi<br />
memarjvene ideologiis qarTul versiad SegviZlia warmovisaxoT.<br />
saqarTvelos religiuri eqstremistebi amodian iqi<strong>da</strong>n,<br />
55 es diskusiebi mimoxiluli maqvs statiaSi “ideologia: erovnuli <strong>da</strong><br />
sxva”, afra, 5, 1998, gv. 157-169.<br />
101
gia nodia<br />
rom marTlmadidebloba istoriulad qarTuli identobis<br />
Ziria. aqe<strong>da</strong>n isini askvnian, rom nebismieri sxva eklesiis _<br />
kerZod, ieRovas mowmeebis, sxva<strong>da</strong>sxva protestantuli<br />
eklesiebis Tu kaTolikeebis _ prozelituri saqmianoba<br />
qarTuli identobis morRvevas isaxavs miznad. religiuri<br />
nacionalistebis azriT, qarTulma sazogadoebam <strong>da</strong> saxelmwifom<br />
marTlmadideblobis gar<strong>da</strong> nebismieri sxva sarwmunoebis<br />
gavrceleba un<strong>da</strong> ganixilos, rogorc principuli gamowveva misi<br />
erovnuli usafrTxoebisaTvis. amgvarma <strong>da</strong>mokidebulebam<br />
yvelaze metad 1999-2003 wlebSi iCina Tavi, rodesac saqarTvelos<br />
religiuri Zaladobis talRam ga<strong>da</strong>uara. a<strong>da</strong>mianis<br />
uflebaTa xely<strong>of</strong>as rom Tavi <strong>da</strong>vaneboT, <strong>da</strong>usjeli Zaladobis<br />
faqtebis momravlebam saxelmwifos sisustesac gausva xazi.<br />
marTalia, xelisufleba ver <strong>da</strong>iTanxmes formaluri akrZalvebi<br />
SemoeRo religiuri umciresobebis mimarT, magram mas arc<br />
fanatikosebis Zaladobrivi gamoxdomebi aRukveTia. metic,<br />
bevr SemTxvevaSi policia xelsac ki afareb<strong>da</strong> maT.<br />
ra Tqma un<strong>da</strong>, araviTari farTomasStabiani sarwmunoebrivi<br />
konfliqti saqarTvelos ar emuqreba _ Seuwynareblobis<br />
talRa mxolod mcire mrevlis myoli eklesiebisken iyo<br />
mimarTuli <strong>da</strong> ara mahmadianuri an, vTqvaT, somxuri gregorianuli<br />
eklesiis winaaRmdeg, visac saqarTveloSi gacilebiT<br />
meti mimdevari hyavs. magram Tavad es <strong>da</strong>usjelad <strong>da</strong>rCenili<br />
kanonsawinaaRmdego qmedebebi saxelmwifos legitimurobas<br />
uTxri<strong>da</strong> Zirs. niS<strong>and</strong>oblivi is iyo, rom religiuri fanatizmis<br />
es gamovlinebebi yvelaze metad <strong>da</strong>savleTTan gaigivebul<br />
eklesiebs umizneb<strong>da</strong>: es arapir<strong>da</strong>pir migvaniSnebs, rom saqarTvelos<br />
mosaxleobis nawili <strong>da</strong>savleTs marTla aRiqvams, rogorc<br />
realur safrTxes qarTuli erovnuli identurobisaTvis.<br />
saqarTvelos samociqulo eklesiam formalurad <strong>da</strong>gmo es<br />
Zaladobrivi aqtebi, romelTa umravlesobas gankveTili<br />
marTlmadidebeli mRvdeli edga saTaveSi. magram igive eklesia<br />
Tavis dokumentebSi “liberalur ideologias” marTlmadideblobis<br />
sawinaaRmdego movlenad ixsenieb<strong>da</strong>. es metad<br />
mniSvnelovania, radgan marTlmadidebeli eklesia yvelaze<br />
102
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
meti ndobisa <strong>da</strong> pativsacemis mqone institutia saqarTveloSi.<br />
sazogadoebis garkveuli nawili amarTleb<strong>da</strong> am Zaladobas,<br />
sxvebi ki Zaladobriv meTodebs ar iwonebdnen, oRond SeSfo-<br />
Tebas gamoxatavdnen religiuri umciresobebis aqtivobis<br />
mimarT <strong>da</strong> maT winaaRmdeg SezRudvebis SemoRebas moiTxovdnen.<br />
56 2003 wels, saakaSvilis xelisuflebaSi mosvlis Semdgom,<br />
Zaladobis am talRam ga<strong>da</strong>iara, xolo agresiuli aqtebis<br />
ramdenime Semsrulebels cixeSi ukres Tavi.<br />
postSevardnaZiseuli periodis <strong>da</strong>sawyisSive gamoCn<strong>da</strong>, rom<br />
nativisturi reaqcia ki arsebobs, magram imdenad Zlieri ar aris,<br />
rom saqarTvelos pro<strong>da</strong>savlur erovnul proeqts seriozuli<br />
safrTxe Seuqmnas. magaliTad, reformatorebis “arasakmaris<br />
qarTvelobaSi” <strong>da</strong><strong>da</strong>naSauleba maTi diskreditaciisTvis<br />
sakmarisi ar aRmoCn<strong>da</strong>. 2003 wlis noembris revoluciis Semdeg<br />
xelisuflebaSi swored pro<strong>da</strong>savleli modernizatorebi<br />
movidnen <strong>da</strong> rogorc saparlamento, ise saprezidento arCevnebma<br />
maTi popularobis maRali done cxadyo. 57 bevri maTgani,<br />
vinc Tavis droze liberaluri reformebs, maT Soris rwmenis<br />
Tavisuflebis nakleb popularul moTxovnebs uWer<strong>da</strong> mxars,<br />
56 2004 wlis gamokiTxvis mixedviT, 37.7% eTanxmebo<strong>da</strong> religiuri<br />
“seqtebis” Sekrebebis <strong>da</strong>rbevas <strong>da</strong> 46.9% maTi literaturis <strong>da</strong>wvas<br />
miesalmebo<strong>da</strong>; aseve, 43.6% baptistebisa <strong>da</strong> ieRovas mowmeebis aqtivobis<br />
kanoniT akrZalvas iTxov<strong>da</strong>, xolo 34.4% _ maT g<strong>and</strong>evnas. rac Seexeba<br />
“tradiciul” aRmsareblobebs, rogoric kaTolicizmi <strong>da</strong> islamia, maT<br />
winaaRmdeg “galaSqrebas”, Sesabamisad, 20.6 <strong>da</strong> 38.%-ma misca xma. (ix.: giorgi<br />
niJaraZe, iago kaWkaWiSvili, rusu<strong>da</strong>n mSvidobaZe, giorgi xuciSvili <strong>da</strong><br />
emzar jgerenaia, “qarTuli marTlmadidebeli eklesia <strong>da</strong> religiuri<br />
umciresobebi sazogadoebrivi azris WrilSi: sociologiuri kvlevis<br />
Sedegebi” saerTaSoriso konferencia: ‘religia <strong>da</strong> sazogadoeba _ rwmena<br />
Cvens cxovrebaSi’. moxsenebaTa mokle Sinaarsebi, Tbilisi, 2004, gv. 11-<br />
14. ix. agreTve <strong>da</strong>viT zurabiSvili, aRmsareblobis Tavisufleba <strong>da</strong><br />
religiuri uflebebi saqarTveloSi, sadiskusio masala 8 (stokholmi:<br />
saerTaSoriso ideas gamocema, 2003 wlis maisi, gv. 68-72, <strong>da</strong> no<strong>da</strong>r la<strong>da</strong>ria,<br />
“religiozni ekstremizm v gruzii”, http://www.pankisi.info/analitic/<br />
?page=ge&id=43.<br />
57 2004 w. ianvris saprezidento arCevnebi mixeil saakaSvilma 96.27%-iT<br />
moigo, xolo misma gaerTianebam nacionaluri moZraoba-demokratebi<br />
saparlamento arCevnebSi xmebis 66.24%. moipova.<br />
103
gia nodia<br />
axla Tava<strong>da</strong>a xelisuflebaSi. magram saakaSvili <strong>da</strong> misi gundi<br />
kargad xvdeba, rom, dRev<strong>and</strong>eli popularobis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
liberalur-demokratiul programasa <strong>da</strong> saqarTveloSi gavrcelebul<br />
sazogadoebriv praqtikebs Soris mainc sakmaod didi<br />
gansvlaa, rac saqarTvelos mowyvla<strong>da</strong>d aqcevs nativisturi<br />
reaqciis SesaZleblobis winaSe. amitom, maT nacionalizmis<br />
gansxvavebuli, alternatuli xedvis Camoyalibeba sWirdebaT.<br />
demokrat modernizatorTa nacionalizmi Zlieri <strong>da</strong><br />
qmediTunariani saxelmwifo meqanizmis awyobas gulisxmobs.<br />
aRmosavleT evropis yvela sxva postkomunisturi qveynis<br />
msgavsad, maTTvisac nato-sa <strong>da</strong> evrokavSirSi gawevrianeba<br />
politikuri programis centraluri komponentia; magram es ar<br />
niSnavs, rom isini uars amboben erovnul Tavmoyvareobaze an<br />
erovnuli saxelmwifos modelze. piriqiT, <strong>da</strong>savluri institutebis<br />
wevroba saqarTvelos, rogorc <strong>da</strong>moukidebeli saxelmwifos<br />
<strong>da</strong> erovnuli TviTobis SenarCunebis saukeTeso <strong>da</strong>mcav<br />
meqanizma<strong>da</strong>a CaTvlili. xolo raki marTlmadidebeli eklesia<br />
saqarTvelos TviTmy<strong>of</strong>obis yvelaze mZlavr simbolod rCeba,<br />
pro<strong>da</strong>savleli modernizatorebi frTxiloben, maTi eklesiisadmi<br />
loialoba eWvqveS aravin <strong>da</strong>ayenos. jer kidev 2002 wlis<br />
oqtomberSi, SevardnaZesTan TanamSromlobis periodSi, maTi<br />
mxar<strong>da</strong>WeriT <strong>da</strong>ido metad sakamaTo “konkor<strong>da</strong>ti”, anu saqarTvelos<br />
marTlmadidebel eklesiasa <strong>da</strong> saxelmwifos Soris<br />
konstituciuri SeTanxmeba. “konkor<strong>da</strong>tma” marTlmadidebel<br />
eklesias faqtobrivad upiratesi religiuri institutis<br />
statusi mianiWa, Tumca es marTlmadideblobis saxelmwifo<br />
religiad gamocxadebas ar niSnavs. am aqtma liberali demokratebis<br />
kritika <strong>da</strong>imsaxura, maT Soris maTi, vinc Semdgom Tavad<br />
aRmoCn<strong>da</strong> saakaSvilis mTavrobaSi.<br />
Tumca konkor<strong>da</strong>ti garkveul winaaRmdegobaSi modis<br />
liberaluri demokratiis modelTan, reformatorebisTvis is<br />
mainc Se<strong>da</strong>rebiT ioli <strong>da</strong> uxifaTo gza gaxl<strong>da</strong>T imisa, rom<br />
erovnuli TviTmy<strong>of</strong>adobis ideisadmi Tavisi erTguleba<br />
eCvenebinaT <strong>da</strong> aRmsareblobis Tavisuflebis principi uSualod<br />
<strong>da</strong>rtymis qveS ar <strong>da</strong>eyenebinaT. 2004 wlis 24 ianvars, sapre-<br />
104
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
zidento inauguraciis ceremonialze, saakaSvilma fici<br />
quTaisSi gelaTis taZarSi <strong>da</strong>do 58 <strong>da</strong> amas ormagad simboluri<br />
mniSvneloba mianiWa: erTi mxriv, man eklesiisagan kurTxeva<br />
miiRo (Suasaukuneebis xelmwifis msgavsad); meore mxriv,<br />
swored gelaTSia <strong>da</strong>saflavebuli <strong>da</strong>viT aRmaSenebeli, saqarTvelos<br />
yvelaze warmatebuli mefe. aq miRebuli <strong>da</strong>locviT<br />
saakaSvilma, Zlieri qarTuli saxelmwifos momxrem, simboluri<br />
xidi gado saqarTvelos istoriis im periodTan, rodesac<br />
saxelmwifo Tavisi Zlierebis zenitSi iyo.<br />
sazogadod, saakaSvili simboloebs did (zogis TqmiT,<br />
zedmet) mniSvnelobas aniWebs. “vardebis revoluciis” Semdgom,<br />
jer kidev prezidentad inauguraciamde, misi pirveli nabiji<br />
is iyo, rom saxelmwifo droSis Secvlis ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />
miaRebina parlaments. manamde arsebuli droSa saqarTvelos<br />
social-demokratiulma mTavrobam 1918 wels SemoiRo. ferebi<br />
imdroindeli germaniis droSis msgavsi gaxl<strong>da</strong>T, oRond<br />
Rvinomuqi wiTlis dominantiT _ social-demokratebis<br />
ideologiaze misaniSneblad. 59 axal saxelmwifo droSas, jer<br />
kidev opoziciaSi y<strong>of</strong>nisas “nacionaluri moZraobis” mier<br />
atacebuls, erTi didi wiTeli jvari gasdevs TeTr fonze, <strong>da</strong><br />
oTxic – momcro. mowinaaRmdegeni amtkicebdnen _ eg kaTolikuri<br />
droSaao, Tumca mas qarTuli marTlmadidebeli<br />
eklesiac iyeneb<strong>da</strong>. zogi istorikosis mtkicebiT, es droSa<br />
saqarTvelos oqros xani<strong>da</strong>n, me-XI-XII saukuneebi<strong>da</strong>n modis: es<br />
ki kidev erTi gzaa Zlieri qarTuli saxelmwifos ideis<br />
simboluri aRorZinebisa.<br />
gar<strong>da</strong> imisa, rom am drois saqarTvelo, Sua saukuneebis<br />
sazomebiT, Zlieri saxelmwifo gaxl<strong>da</strong>T, qarTveli mefeebi<br />
jvarosnebTanac iWerdnen saqmes. maSin rodesac <strong>da</strong>savleli<br />
mimomxilvelebi xSirad eWvqveS ayeneben saqarTvelos evropulobas<br />
_ es qveyana evropul istoriul gamocdilebas<br />
58 “kaTolikos patriarqma prezidentad akurTxa mixeil saakaSvili”<br />
(InterPress, 24, 2004).<br />
59 <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos respublika 1918 wels Seiqmna germaniis<br />
patronaJiT.<br />
105
gia nodia<br />
arasodes ziarebiao 60 _ jvarosnebTan TanamSromlobis epizodi<br />
is iSviaTi gamonaklisia, rodesac saqarTvelos SeuZlia,<br />
evropasTan raimenairi istoriuli kavSiris arseboba <strong>da</strong>iCemos. 61<br />
ramdenad Seesabameba jvarosnuli omebi Tanamedrove evropulobis<br />
ideas _ es kidev sxva sakiTxia, magram saakaSvilis<br />
amocana am SemTxvevaSi imaze miniSnebaa, rom erT dros saqarTvelo<br />
uSualod iReb<strong>da</strong> evropul proeqtebSi monawileobas.<br />
Tavis sainauguracio sityvaSi prezidentma ganacxa<strong>da</strong>: “Cven<br />
ubralod evropelebi ki ara, ZirZveli evropelebi varT!” 62 es<br />
naTqvami narTaulad ukavSirdebo<strong>da</strong> donald ramsfeldis<br />
gansxvavebas “Zvel” <strong>da</strong> “axal” evropas Soris (am ukanasknelSi<br />
aRmosavleT evropis postkomunisturi qveynebi igulisxmeba):<br />
aq saakaSvilma kargi gamosavali moZebna, radgan mas amerikelebsa<br />
<strong>da</strong> evropelebs Soris uwevs balansireba. magram aq ufro<br />
mniSvnelovani imis xazgasmaa, rom qarTvelebis pretenzia<br />
evropulobaze uZveles Zirebs eyrdnoba. inauguraciaze ori<br />
droSa frialeb<strong>da</strong> _ saqarTvelos uZvelesi simboloebiT<br />
<strong>da</strong>tvirTuli axali droSa <strong>da</strong> evropis droSa _ romelsac<br />
evrokavSiri <strong>da</strong> evropis sabWo aRmarTaven xolme, <strong>da</strong> romlis<br />
simbolika mTlianad Tanamedroveobaze mianiSnebs.<br />
60 ix. mag.: William Pfaff, “‘Europe’ Has Historical Limits: The Baltics vs. the Caucasus,”<br />
The International Herald Tribune, February 28, 2004. pfafi wers: “axali prezidenti<br />
[saakaSvili] ambobs, rom saqarTvelo evro-atlantikur arealSi un<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>abrunos. magram ras hqvia – ‘<strong>da</strong>abrunos?’ saqarTvelo me-16 _ me-17<br />
saukuneebSi xan sparseTis, xanac TurqeTis qveS iyo, Semdgom _ ruseTis<br />
koloniad iqca mTeli orasi wliT, xolo 1921-1991 ww. sabWoTa respublika<br />
gaxl<strong>da</strong>T...” saqmec isaa, rom sakaSvili evropaSi “<strong>da</strong>brunebis” gasamarTleblad<br />
bevrad ufro Zvel ambebs ixsenebs.<br />
61 jvarosnebis motivma xelaxla “amoyvinTa” 2005 wels, rodesac<br />
saakaSvilma, Tavis ukrainel kolega viqtor iuSenkosTan erTad, wamoiwyo<br />
qarTveli <strong>da</strong> ukraineli axalgazrdebisaTvis sazafxulo banakebis<br />
programa, romelsac “axalgazr<strong>da</strong> jvarosnebi” <strong>da</strong>erqva.<br />
62 “Georgian President Optimistic about Future in Inauguration Speech,” BBC Monitoring<br />
Former Soviet Union, January 25, 2004.<br />
106
<strong>da</strong>skvna<br />
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
gamowvevebi saqarTvelos usafrTxoebisadmi mravalSriania.<br />
ori maTgani, yvelaze dramatuli <strong>da</strong> urTierT<strong>da</strong>kavSirebuli _<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis ga<strong>da</strong>uwyveteli teritoriuli<br />
konfliqtebi <strong>da</strong> ruseTTan mouwesrigebeli urTierToba _<br />
gamowvevaTa am sistemis gare Srea. maT ga<strong>da</strong>sawyvetad saqarTvelos<br />
metad mwiri arCevani aqvs. 2004 wels samxreT oseTSi<br />
gancdilma warumateblobam kargad <strong>da</strong>gvanaxa saqarTvelos<br />
poziciis sisuste: adgilze situaciis Secvlisa <strong>da</strong> problemis<br />
<strong>da</strong>Cqarebuli ga<strong>da</strong>wyvetis mcdelobam, SesaZloa, situacia kidev<br />
ufro gaauaresa – magram amis alternativa status kvos pasiuri<br />
miRebaa. saqarTvelos, ubralod, resursebi ar gaaCnia am<br />
problemebis ga<strong>da</strong>saWrelad. saerTaSoriso gamocdileba ki<br />
gviCvenebs, rom teritoriuli konfliqtebis SemTxvevaSi,<br />
gansakuTrebiT Tu isini “gayinuli konfliqtebis” stadias<br />
miaRweven, roca arc erT mxares ar un<strong>da</strong> erTxel miRebuli<br />
poziciis <strong>da</strong>Tmoba, ori gamosavali arsebobs: an saqmeSi gare Zala<br />
ereva <strong>da</strong> mxareeebs uxeSi samxedro an politikuri zewoliT<br />
aiZulebs, mis mier SemoTavazebuli ga<strong>da</strong>wyveta miiRon, an<br />
viTareba aTwleulobiT ucvleli rCeba. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />
qarTvelebs aqvT safuZvliani SiSi, rom maT kidev didxans<br />
mouwevT, icxovron ori ga<strong>da</strong>uwyveteli konfliqtis <strong>da</strong> ruseT-<br />
Tan gamwvavebuli urTierTobis pirobebSi, rac mudmiv <strong>da</strong>Zabulobas<br />
niSnavs.<br />
qveynis mTlianobis TemasTan <strong>da</strong>kavSirebuli sxva sakiTxebi<br />
_ aWaris avtonomiis sakiTxi, kuTxuroba, araintegrirebuli<br />
<strong>da</strong> potenciurad gamoy<strong>of</strong>is mosurne eTnikuri umciresobebi –<br />
gamowvevaTa Semdeg Sres Seadgens. saqarTvelos SeuZlia,<br />
sakuTari resursebiT mixedos am sakiTxebs <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukideblobis<br />
miRwevis Semdeg dinamikac, kacma rom Tqvas, <strong>da</strong>debiTia.<br />
abaSiZis represiuli reJimis usisxlo <strong>da</strong>mxoba <strong>da</strong> aWaris<br />
saqarTvelos politikur sivrceSi <strong>da</strong>bruneba, albaT, yvelaze<br />
didi warmatebaa saxelmwifoebriobis Senebis gzaze, rasac<br />
qveyanam <strong>da</strong>moukideblobis mopovebis Semdgom miaRwia. samegre-<br />
107
gia nodia<br />
lomac TiTqos moiSuSa 90-iani wlebis konfliqtebisagan<br />
mowevnili travma. magram somxuri <strong>da</strong> azerbaijanuli eTnikuri<br />
umciresobebi mxolod ze<strong>da</strong>pirulad miekuTvnebian qarTul<br />
politikur ers <strong>da</strong> maTi integracia SesaZloa arc ise ioli<br />
aRmoCndes. pozitiuri TvalsazrisiT am problemebTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebiTac SeiZleba iTqvas, rom saqarTvelom, rogorc<br />
Cans, ZiriTa<strong>da</strong>d moixa<strong>da</strong> agresiuli eTnikuri nacionalizmis<br />
saymawvilo seni, maSin roca somxur <strong>da</strong> azerbaijanul umciresobebs<br />
– miuxe<strong>da</strong>vad kerZo sakiTxebis gamo ukmay<strong>of</strong>ilebisa –<br />
yvelaze rTul periodSic ki separatistuli programebis<br />
garSemo mobilizacia ar ucdiaT.<br />
qmediTi, mdgradi, legitimuri saxelmwifo institutebis<br />
Seqmna saqarTvelos erovnuli usafrTxoebis amocanaTa gulisgulia.<br />
es sakiTxi centraluria, radgan amiT ganisazRvreba qveynis<br />
unari, ga<strong>da</strong>wyveta upovos zemoTaRweril problemebs. saqarTvelos<br />
gamocdileba saSualebas ar gvaZlevs, calsaxa pasuxi<br />
gavceT am sakiTxs. xalxma ki mkafiod gamoxata Tavisi miswrafeba<br />
demokratiisaken, magram verafriT Caabara mdgradi demokratiis<br />
yvelaze elementaruli gamoc<strong>da</strong>: Zalauflebis Secvla konstituciiT<br />
gansazRvruli wesiT. “korufcia” yvelas pirze akeria<br />
saqarTveloSi – iseve, rogorc ms<strong>of</strong>lios mraval sxva qveyanaSi.<br />
magram is, rasac is saqarTvelos konteqstSi realurad niSnavs,<br />
aris naprali, erTi mxriv, Tanamedrove saxelmwifos normatiul<br />
veberiseul ideasa <strong>da</strong>, meores mxriv, im <strong>da</strong>mkvidrebul praqtikebsa<br />
Tu ga<strong>da</strong>rCenis strategiebs Soris, rac modernulobis ideas<br />
nagvianevad ziarebuli sazogadoebebisTvis aris tipiuri. mixeil<br />
saakaSvilis xelisufleba gulwrfelad cdilobs, korufcia<br />
<strong>da</strong>amarcxos. magram masTan mxolod represiul-revoluciuri<br />
meTodebiT brZola <strong>da</strong> arsebuli saxelmwifo biurokratiis sruli<br />
undobloba Sedegs naklebad moitans <strong>da</strong> SeiZleba sazianoc<br />
aRmoCndes, Tu am kampanias sajaro moxeleebis axali <strong>da</strong> mdgradi<br />
institutis Seqmnaze mimarTuli ufro prozauli muSaoba ar<br />
<strong>da</strong>erTo zed.<br />
is faqti, rom saqarTvelo jiutad inarCunebs liberalur<br />
demokratiad qcevis “erovnuli proeqtis” erTgulebas, vinZlo<br />
108
saqarTvelo: mowyvladobis ganzomilebebi<br />
yvelaze imedismomcemi elementi iyos misi evoluciisa <strong>da</strong>moukideblobis<br />
Semdeg. gamsaxurdiasa <strong>da</strong> SevardnaZis politikis<br />
warumateblobas anti<strong>da</strong>savluri reaqcia ar moutania miuxe<strong>da</strong>vad<br />
imisa, rom orive politikosi, ze<strong>da</strong>pirulad mainc,<br />
pro<strong>da</strong>savluri orientaciisa iyo. aSkarad antiliberaluri<br />
ideologiebi – neokomunizmi, nativisturi eTno-nacionalizmi,<br />
antimodernistuli religiuri fun<strong>da</strong>mentalizmi – ki aRmocen<strong>da</strong>,<br />
magram gamsaxurdias gaZevebis Semdgom isini politikur<br />
sivcrceSi marginalurni rCebodnen. marTalia, qarTvelebma<br />
jer ver SeZles ZiriTadi demokratiuli procedurebis<br />
aTviseba, magram – rogorc “vardebis revoluciam” TvalnaTliv<br />
<strong>da</strong>gvanaxa, – Camoyalib<strong>da</strong> moqalaqeTa kritikuli masa, visac<br />
gaTavisebuli aqvs demokratiisa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa uflebebis<br />
Zireuli Rirebulebebi. liberalizmis mkacr mimdevars SeiZleba<br />
gulze ar exatebodes marTlmadidebeli eklesiis privilegirebuli<br />
statusi an Zlieri erovnuli saxelmwifos agebaze<br />
mimarTuli ritorika, rac dRes xelisuflebaSi my<strong>of</strong> pro<strong>da</strong>savlel<br />
modernistebs axasiaTebT. magram am ukanasknelT kargad<br />
esmiT, rom maTi reformebis warmateba imazea <strong>da</strong>mokidebuli,<br />
Tu rogor SeZleben isini tradiciuli erovnuli Rirebulebebisa<br />
<strong>da</strong> identobis Sexamebas modernul liberalur<br />
ideebTan. marTalia, kvlav arsebobs principuli SesaZlebloba<br />
imisa, rom aRmocendes mZlavri antiliberaluri nativisturi<br />
moZraoba, romelic saqarTvelos erovnul proeqts safrTxes<br />
Seuqmnis. magram is gamocdileba, romelic qveyanam aqamde<br />
<strong>da</strong>agrova, erT rames gviCvenebs: gza <strong>da</strong>culi <strong>da</strong> stabiluri<br />
saxelmwifos asaSeneblad gadis axali sazogadoebrivi xelSekrulebis<br />
Camoyalibebaze, romelic erTmaneTs Seuxamebs axali<br />
drois <strong>da</strong>savlur Rirebulebebs <strong>da</strong> erovnuli identobis<br />
SenarCunebis garantiebs.<br />
109
Tavi 2<br />
110<br />
1989-1993 wlebi<br />
siZneleebis xana saqarTvelos<br />
istoriaSi<br />
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
sabWoTa kavSirSi komunisturi reJimis krizisma, 1991 wels<br />
ki sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slam kavkasiaSi samoqalaqo omebis seria<br />
gamoiwvia. 1 1987 wels mixeil gorbaCovma reformis ambiciuri<br />
proeqti wamoiwyo. misi “perestroikisa” <strong>da</strong> “glastnostis”<br />
politikis safuZvelze pirvelad sabWoTa kavSiris istoriaSi<br />
*winamdebare Tavis Sedgenisas TavianTi komentarebiTa <strong>da</strong> mosazrebebiT<br />
didi <strong>da</strong>xmareba gagviwies jonaTan kohenma, jorj hiuitma, robert<br />
legvoldma, bruno kopitersma, gia nodiam, viaCeslav Cirikbam <strong>da</strong> jonaTan<br />
uiTlim.<br />
1 es Tavi eyrdnoba Cems wina naSromebs, ZiriTa<strong>da</strong>d: Institutionen und<br />
organisierte Gewalt. Konflikt und Stabilitätsdynamiken im (post-)sowjetischen Kaukasus<br />
(Berlin: Habilitationsschrift, Free U Berlin, 2003), <strong>and</strong> Christoph Zürcher, Jan Koehler,<br />
<strong>and</strong> Pavel Baev, “Internal Violence in the Caucasus,” The Economics <strong>of</strong> Political <strong>and</strong><br />
Common Violence (Washington, DC: The World Bank Development Economic Research<br />
Group, 2002).aseve naxeT: Svante Cornell, “Autonomy in the South Caucasus: A Catalyst<br />
for Conflict” (paper presented at the ASN Fifth Annual World Convention, New York,<br />
NY, April 12–15, 2000); Nikola Cvetkovski, “The Georgian–South Ossetian Conflict,”<br />
(PhD diss., Aalborg University, n.d.), chapter 4, http://www.caucasus.dk/publication5.htm;<br />
Stephen F. Jones, “Georgia: A Failed Democratic Transition,” in Ian Bremmer, <strong>and</strong><br />
Raymond Taras, eds., Nation <strong>and</strong> Politics in the Soviet Successor States (Cambridge:<br />
Cambridge University Press, 1993), pp. 288–310; Darrell Slider, “Democratization in<br />
Georgia,” in Karen Dawisha <strong>and</strong> Bruce Parrott, eds., Conflict, Cleavage, <strong>and</strong> Change in<br />
Central Asia <strong>and</strong> the Caucasus (Cambridge: Cambridge University Press, 1997), pp.<br />
156–200. Jonathan Wheatley’s forthcoming book Georgia from National Awakening to<br />
Rose Revolution: A Story <strong>of</strong> Delayed Transition in the Former Soviet Union (Ashgate) -<br />
es Zalian Rirebuli wyaroa.
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
ruqa 3. avtonomiuri respublikebi <strong>da</strong> avtonomiuri olqebi<br />
saqarTveloSi (1991).<br />
Central Intelligence Agency Map, courtesy <strong>of</strong> the University <strong>of</strong> Texas Libraries,<br />
The University <strong>of</strong> Texas at Austin,<br />
http://www.lib.utexas.edu/maps/commonwealth/georgia.gif<br />
111
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
Seiqmna is sazogadoebrivi sivrce, sa<strong>da</strong>c SeiZlebo<strong>da</strong> politikuri<br />
ukmay<strong>of</strong>ilebis sajarod gamoxatva. es sazogadoebrivi<br />
sivrce Tav<strong>da</strong>pirvelad erovnuli moZraobis warmomadgenlebma<br />
gamoiyenes. 1989 wlisaTvis erovnuli mo-<br />
Zraobebis umravlesoba radikalurad iyo ganwyobili <strong>da</strong><br />
sabWoTa kavSiris Semadgenlobi<strong>da</strong>n gasvlas uWer<strong>da</strong> mxars.<br />
procesi baltiispireTis respublikebis saxalxo organizaciebma<br />
wamoiwyes <strong>da</strong> maT kvals maleve mihyvnen somxeTis,<br />
azerbaijanisa <strong>da</strong> saqarTvelos erovnuli moZraobis jgufebi;<br />
maTi moqmedeba aranaklebi vnebaTaRelviT gamoirCeo<strong>da</strong>, am<br />
moqmedebis Sedegebi ki gacilebiT dramatuli aRmoCn<strong>da</strong>.<br />
1991 wels sabWoTa kavSiri <strong>da</strong>iSala <strong>da</strong> <strong>da</strong>tova 15 memkvidresaxelmwifo,<br />
romelTac gaaCn<strong>da</strong>T Zalze mcire saxelmwifoebrivi<br />
SesaZleblobebi. am qveynebSi ZalauflebisaTvis gamudmebuli<br />
brZola mimdinareob<strong>da</strong> y<strong>of</strong>il elitasa <strong>da</strong> erovnuldemokratiul<br />
moZraobebs Tu nacionalisturad ganwyobil<br />
pirebs Soris. gar<strong>da</strong> amisa, zogierT am axladwarmoqmnil<br />
saxelmwifoSi mZlavrob<strong>da</strong> separatistuli moZraobebi. sabWoTa<br />
kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg warmoebuli Si<strong>da</strong> omebis arsis gasagebad<br />
ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvneloba eniWeba saxelmwifos <strong>da</strong>Slis am<br />
uprecedento SemTxvevis gacnobierebas.<br />
1989 wli<strong>da</strong>n 1993 wlamde saqarTveloSi ganxorcielebuli<br />
Zalismieri moqmedebis sami faqti aRiniSna. pirveli _ samxreT<br />
oseTis separatistul regionTan <strong>da</strong>kavSirebuli eTnopolitikuri<br />
konfliqti, romelic 1989 wels <strong>da</strong>iwyo, piks 1991 wlis<br />
ianvarSi miaRwia <strong>da</strong> Semdeg isev gaRviv<strong>da</strong> 1992 wels. 1992 wlis<br />
ivlisSi samxreT oseTSi ganalages samSvidobo Zalebi, romelTa<br />
SemadgenlobaSic Sediodnen rusi, qarTveli <strong>da</strong> osi mSvidobismy<strong>of</strong>elebi.<br />
meore omi iyo TbilisSi _ sisxlismRvreli<br />
brZola <strong>da</strong>pirispirebul politikur jgufebs Soris saxelmwifo<br />
ZalauflebisaTvis. es Zalismieri qmedebebi 1991 wlis dekemberSi<br />
<strong>da</strong>iwyo <strong>da</strong> 1993 wlis noemberSi <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. maTi gamomwvevi<br />
mizezi ki prezident zviad gamsaxurdias Zaladobrivi gziT<br />
ga<strong>da</strong>yeneba iyo, romelic opozicionerma politikosebma <strong>da</strong> am<br />
“Zaladobis sulisCamdgmelebma” 2 erToblivad ganaxorcieles.<br />
112
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
TbilisSi es konfliqti mxolod ramdenime kviras gagrZel<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> 1992 wlis ianvarSi gamsaxurdias g<strong>and</strong>evniT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. magram<br />
1992 wlis martSi eduard SevardnaZis xelisuflebaSi <strong>da</strong>brunebis<br />
droi<strong>da</strong>n imave wlis noembramde g<strong>and</strong>evnili prezidentis<br />
momxreebi <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi SeiaraRebul winaaRmdegobas<br />
uwevdnen axal mTavrobas. organizebuli Zaladobrivi<br />
aqtis mesame SemTxveva iyo separatistuli afxazeTis avtonomiuri<br />
respublikis gamo gaCaRebuli omi. igi 1992 wels <strong>da</strong>iwyo<br />
<strong>da</strong> 1993 wlis seqtemberSi saqarTvelos jaris <strong>da</strong>marcxebiT<br />
<strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. faqtobrivad, samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
konfliqtebi dRemde mougvarebelia. orive SemTxvevaSi<br />
separatistulma kuTxeebma samxedro Zalis gamoyenebiT Tavi<br />
<strong>da</strong>imkvidres, rogorc de faqto erTeulebma, magram saerTa-<br />
Soriso aRiareba ver hpoves.<br />
naSromis am nawilSi mocemulia saqarTveloSi warmoebuli<br />
am sami omis analizi: <strong>da</strong>wyebuli samxreT oseTSi 1988 wlis<br />
masobrivi mobilizacii<strong>da</strong>n, <strong>da</strong>mTavrebuli Tbilissa <strong>da</strong> afxazeTSi<br />
politikuri Zalauflebis mosapoveblad warmoebuli<br />
omebiT. aqcenti keTdeba saqarTveloSi spiralurad ganvi-<br />
Tarebad eTnoerovnul mobilizaciaze. meore nawilSi saubaria<br />
faqtorTa im oTx jgufze, romelmac saqarTveloSi Zaladobis<br />
warmoSoba ganapiroba: (1) sabWoTa eTn<strong>of</strong>ederalizmis meqanizmi,<br />
(2) Si<strong>da</strong> postkomunisturi elitis <strong>da</strong>Sla, (3) “Zaladobis<br />
inscenireba” <strong>da</strong> (4) regionaluri garemocva. naSromis mesame,<br />
bolo nawilSi miRebuli Sedegebi TanamedroveobasTan kavSir-<br />
Sia ganxiluli, Sefasebulia saqarTveloSi 1993 wli<strong>da</strong>n<br />
gatarebuli struqturuli cvlilebebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>smulia kiTxva, ras<br />
niSnavs es dRes saqarTvelosa <strong>da</strong> regionaluri usafrTxoebisaTvis.<br />
2 rodesac vambobT “Zaladobis sulisCamdgmelebi”, vgulisxmobT im<br />
xalxs, romelic saomar saqmianobas piradi, materialuri keTildReobisaken<br />
swrafvas uTavsebs. es survili xSirad “Zaladobis<br />
sulisCamdgmelTa” mamoZravebel Zalad iqceva xolme.<br />
113
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
114<br />
erovnuli mobilizaciis spirali<br />
saqarTveloSi mimdinare movlenebis mimarTuleba <strong>da</strong> logika<br />
ver aRiqmeba, Tu ar gaviTvaliswinebT sabWoTa eTn<strong>of</strong>ederaluri<br />
sistemisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebel institutebs,<br />
romlebic ganviTarebuli dramis scenas warmoadgendnen. am<br />
naSromisaTvis <strong>da</strong>werili Tavis komentarebSi gia nodia aRniSnavs,<br />
rom sabWoTa kavSiri sxva<strong>da</strong>sxva statusis mqone teritoriuli<br />
erTeulebisagan Semdgar asimetriul federacias<br />
warmoadgen<strong>da</strong>. pirvel doneze iyo TxuTmeti mokavSire<br />
respublika, Semdeg modio<strong>da</strong> avtonomiuri respublikebi <strong>da</strong><br />
bolos _ avtonomiuri olqebi. qarTuli drama eTn<strong>of</strong>ederaluri<br />
struqturis <strong>da</strong>rRvevis Sedegad ganviTar<strong>da</strong>; am<br />
struqturaSi mmarTvelobis TiToeuli done ierarqiulad<br />
imarTebo<strong>da</strong> – ze<strong>da</strong> done iyo kavSiris centri (moskovi), SuaSi<br />
mdebareob<strong>da</strong> saqarTvelos mokavSire respublika, bolos _<br />
afxazeTis avtonomiuri respublika <strong>da</strong> samxreT oseTis avtonomiuri<br />
olqi. movlenebis ganviTarebasTan erTad am ierarqiulma<br />
kavSirebma <strong>da</strong>karga simWidrove, ierarqiuli struqturis ufro<br />
<strong>da</strong>bal doneebze ki Zalas ikreb<strong>da</strong> separatistuli moZraoba.<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis mopovebasTan erTad samxreT<br />
oseTi <strong>da</strong> afxazeTi sul ufro metad Zlierdebodnen sakuTari<br />
<strong>da</strong>moukideblobis misaRwevad.<br />
“perestroikis” adreul etapze saqarTvelo Se<strong>da</strong>rebiT<br />
mSvidobiani respublika iyo, romelsac eTnikurad erTgvarovani<br />
xelmZRvaneloba marTav<strong>da</strong>. igi mWidrod iyo Sekav-<br />
Sirebuli proteqcionizmiTa <strong>da</strong> patronaJiT <strong>da</strong> kargad ico<strong>da</strong>,<br />
Tu rogor gamoeyenebina qarTuli Crdilovani ekonomikis<br />
momgebiani SesaZleblobebi. 1970-iani wlebi<strong>da</strong>n qarTuli<br />
erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraobis warmomadgenlebma<br />
sabWouri asimilirebis winaaRmdeg TavianTi azris gamoxatva<br />
<strong>da</strong>iwyes, magram es xdebo<strong>da</strong> calkeul SemTxvevebSi <strong>da</strong> realuri<br />
opoziciuri moZraoba jer kidev ar arsebob<strong>da</strong>. saqarTveloSi<br />
mxolod 1988 wels Camoyalib<strong>da</strong> baltiispireTsa Tu somxeTSi<br />
arsebuli opoziciuri erovnuli diskursi, romelic religiur,
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
kulturul <strong>da</strong> politikur problemebs exebo<strong>da</strong>. pirveli jgufi,<br />
romelsac aSkarad separatistuli programa hqon<strong>da</strong>, giorgi<br />
Wanturias mier <strong>da</strong>arsebuli erovnul-demokratiuli partia<br />
iyo. nacionalisturi talRa uswrafesad Zlierdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
amuSaveb<strong>da</strong> sayovelTao TemaTa variaciebs: “saqarTvelos<br />
msxverplad Sewirva”; “saqarTvelos istoriis Secvla <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>maxinjeba”; “erovnuli mexsierebis amoSla”; “saqarTveloSi<br />
rusul-sabWoTa ucxo mmarTvelobis ZaliT <strong>da</strong>weseba”. erovnuli<br />
diskursis mTavari elementebi (<strong>da</strong>moukideblobis moTxovnis<br />
gar<strong>da</strong>) prokomunisturad ganwyobilma “rusTavelis sazogadoebamac”<br />
ki aitaca. 3 1989 wlis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n yvela sazogadoebriv<br />
sferoSi radikali qarTveli nacionalistebi<br />
dominirebdnen – gansjiTac <strong>da</strong> fizikuri qmedebebiTac: quCis<br />
demonstraciebiT Tu SimSilobis aqciebiT Tbilisis centrSi.<br />
erovnuli mobilizacia afxazeTSi saqarTvelos erovnuli<br />
moZraobis pir<strong>da</strong>piri asaxvaa. 1989 wels afxazeTi avtonomiuri<br />
respublikis statusiT (avtonomiuri sabWoTa socialisturi<br />
respublika) moiazrebo<strong>da</strong> saqarTvelos SemadgenlobaSi. misi<br />
mosaxleoba 525000 kacs Seadgen<strong>da</strong>, romelTagan 45.7 procenti<br />
_ qarTveli, 14.3 procenti _ rusi, 14.6 procenti ki somexi<br />
iyo. afxazebi mosaxleobis 17.8 procents Seadgendnen. 4<br />
afxazur-adiReuri enebis jgufi Crdilokavkasiur enaTa<br />
ojaxSi Sedis. igi enaTesaveba CeCnur-<strong>da</strong>Restnur jgufs <strong>da</strong> ara<br />
enaTa qarTvelur ojaxs, romelsac qarTuli ena miekuTvneba.<br />
afxazeTis mosaxleobaSi arian rogorc marTlmadidebeli<br />
qristianebi, ise musulmanebi. qarTul-afxazur urTierTobebs<br />
3 Jürgen Gerber, Georgien: Nationale Opposition und kommunistische Herrschaft, seit<br />
1965 (Baden-Baden: Nomos, 1997).<br />
4 es monacemebi motanilia ssrk-Si 1989 wels Catarebuli mosaxleobis<br />
aRweris angariSi<strong>da</strong>n; es iyo sabWoTa kavSirSi mosaxleobis bolo <strong>da</strong><br />
yvelaze farTomasStabiani aRwera. ixileT: 1989 wlis mosaxleobis<br />
sakavSiro aRweris Sedegebi (Itogi vsesoyuznoi perepisi naseleniya 1989 go<strong>da</strong>,<br />
(Minneapolis, MN: East View Publications, 1989). am cifrebTan sifrTxile<br />
gvmarTebs, radganac es aRwera arc zustia <strong>da</strong> arc Tavisufali politikuri<br />
manipulaciebisagan. demografiuli sakiTxi Zalze mwvave diskusiebis<br />
Temaa qarTvelebsa <strong>da</strong> afxazebs Soris.<br />
115
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
arc sabWoTa periodSi akl<strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabuloba. stalinis mmarTvelobis<br />
sastiki represiebis qveS afxazebs eSino<strong>da</strong>T qarTvelebis<br />
demografiuli <strong>da</strong> politikuri batonobis. Tbilisi <strong>da</strong><br />
soxumi mudmiv WidilSi iyvnen resursebis _ umTavresad<br />
moskovi<strong>da</strong>n gadmoricxuli fuladi saxsrebis, afxazeTSi<br />
sakadro politikisa <strong>da</strong> Crdilovani ekonomikis Semosavlebze<br />
kontrolis mosapoveblad. swored es iwvev<strong>da</strong> maT Soris mudmiv<br />
politikur uTanxmoebas. imdenad, ramdena<strong>da</strong>c am regionSi jer<br />
kidev myari iyo sabWoTa mmarTveloba, politikuri <strong>da</strong>pirispireba<br />
qarTul <strong>da</strong> afxaz mosaxleobas Soris Zalismieri<br />
konfliqtis mizezi ar gamx<strong>da</strong>ra. 1957, 1967 <strong>da</strong> 1977 wlebSi<br />
afxazeTis kulturis muSakebi <strong>da</strong> inteligenciis warmomadgenlebi<br />
(1977 wels ki maTTan erTad komunisturi partiis<br />
zogierTi maRalCinosani) moskovs afxazeTis ruseTis sabWoTa<br />
federaciuli socialisturi respublikis SemadgenlobaSi<br />
Seyvanas sTxovdnen. sabWoTa mTavrobam yovel jerze uaryo<br />
afxazebis es moTxovna, magram kompensaciis mizniT mTel rig<br />
<strong>da</strong>Tmobebze wavi<strong>da</strong> <strong>da</strong> regionSi investiciebic gazar<strong>da</strong>.<br />
Sedegad, afxazebs xeli miuwv<strong>da</strong>T Seusabamod didi raodenobiT<br />
resursebsa <strong>da</strong> mTavar politikur Tanamdebobebze. es gansakuTrebiT<br />
exeba 1980-iani wlebis bolo periods, rodesac<br />
Tbilisi kargav<strong>da</strong> Tavis gavlenas adgilobriv afxazur saqmianobaze.<br />
1990 wels afxazeTis mTavrobis ministrebis 67 procenti<br />
afxazi iyo. 5 radgan sabWoTa sistemaSi ekonomikur marTvasac<br />
administraciuli xelisufleba axorcieleb<strong>da</strong>, afxazebi<br />
TiTqmis mTel adgilobriv ekonomikas akontrolebdnen.<br />
1988 wels afxazeTSi “perestroikis” Sedegad Seqmnili<br />
sazogadoebrivi sivrce umalve <strong>da</strong>ikava orma diametrulad<br />
sawinaaRmdego azrma, romelic cdilob<strong>da</strong> istoriuli usamarTlobis<br />
axsnas. afxazebi wuxdnen maT respublikaSi demografiuli<br />
SefardebiTobis mkveTri cvlilebis gamo. sabWoTa<br />
periodSi megreli (<strong>da</strong>savleT saqarTvelo) glexebis afxazeTSi<br />
CasvliT (aseve mTavrobis mier mosaxleobis xelaxali gansax-<br />
5 ixileT: http://freedomhouse.org/survey99/relterr/abkhazia.html.<br />
116
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
lebiT) avtonomiuri respublikis qarTuli mosaxleoba 1914<br />
wlis maCvenebel 28%-Tan Se<strong>da</strong>rebiT sagrZnoblad gaizar<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
1989 wels igi ukve 45.5%-s Seadgen<strong>da</strong>: aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />
gaizar<strong>da</strong> konkurencia ise<strong>da</strong>c mwir miwebze. 6 afxazebi aseve<br />
ukmay<strong>of</strong>iloni iyvnen afxazeTSi erT sul mosaxleze gamoy<strong>of</strong>ili<br />
fuladi saxsrebiT, rac saqarTvelos sxva teritoriaze<br />
erT sul mosaxleze gamoy<strong>of</strong>ili Tanxis mxolod 40 procents<br />
Seadgen<strong>da</strong>. es marTalac ase iyo, magram arasworad xdebo<strong>da</strong> am<br />
faqtis interpretireba eTnikur diskriminaciad – radgan<br />
afxazeTis mosaxleobis umravlesobas qarTvelebi warmoadgendnen,<br />
am diskriminaciuli politikis mTavar msxverpla<strong>da</strong>c<br />
isini gvevlinebodnen. metic, afxazeTi – es “sabWoTa riviera”<br />
_ aSkarad iyo sabWoTa kavSiris erT-erTi yvelaze mdi<strong>da</strong>ri<br />
regioni <strong>da</strong> cxovrebis donec iq bevrad ufro maRali iyo, vidre<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>narCen mxareebSi.<br />
imavdroulad, afxazeTis qarTuli mosaxleoba ukmay<strong>of</strong>ilebas<br />
gamoTqvam<strong>da</strong> afxazeTSi mTavari Tanamdebobebis<br />
araproporciuli ganawilebis gamo. gansakuTrebiT mniSvnelovani<br />
iyo kontroli miwis ganawilebaze, radganac afxazeTis<br />
sas<strong>of</strong>lo-sameurneo produqcias _ Cais, Tambaqos, Rvinosa <strong>da</strong><br />
xils _ uzarmazari mogeba mohqon<strong>da</strong> sabWoTa bazarze. Tbiliseli<br />
qarTvelebi afxazebs moskovel avtoritetebTan gansakuTrebul<br />
kavSirebSi a<strong>da</strong>naSaulebdnen <strong>da</strong> miaCn<strong>da</strong>T, rom<br />
afxazuri erovnuli moZraoba safrTxes uqmni<strong>da</strong> saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>moukideblobisaken swrafvas.<br />
1988 wlis ivnisSi 58 afxazma komunistma saqarTvelos ssris<br />
Semadgenlobi<strong>da</strong>n afxazeTis gasvlis moTxovniT werili<br />
6 mosaxleobis am moZraobaTa didi nawilis sulisCamdgmeli sabWoTa<br />
mTavrobis warmomadgenlebi iyvnen. ix.: Giorgi M. Derluguian, “The Tale <strong>of</strong> Two<br />
Resorts: Abkhazia <strong>and</strong> Ajaria before <strong>and</strong> Since the Soviet Collapse” in Beverly Crawford<br />
<strong>and</strong> Ronnie D. Lipschutz, eds., The Myth <strong>of</strong> ”Ethnic Conflict”: Politics, Economics, <strong>and</strong><br />
Cultural Violence (Berkeley, CA: International <strong>and</strong> Area Studies, University <strong>of</strong> California<br />
Press, 1998) pp.261-292 at p.267,<br />
http://repositories.cdlib.org/cgi/viewcontent.cgi?article=1064&context=uciaspubs/<br />
research.<br />
117
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
gaagzavna moskovSi, komunisturi partiis me-19 konferenciaze.<br />
am moTxovnam qarTvelebSi “yarabaRis scenaris” gameorebis SiSi<br />
aRZra – am scenaris mixedviT erT-erTi y<strong>of</strong>ili sabWoTa<br />
respublikis SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i avtonomiuri erTeuli<br />
meore respublikis SemadgenlobaSi Sesvlas moiTxov<strong>da</strong>. 1989<br />
wlis martSi gaimarTa masobrivi demonstracia soxumis maxloblad,<br />
lixnis teritoriaze – am adgils gansakuTrebuli roli<br />
eniWeba afxazeTis istoriasa <strong>da</strong> miTologiaSi, radganac iq dgas<br />
“wmin<strong>da</strong>” xe <strong>da</strong> istoriulad igi warmoadgen<strong>da</strong> afxazeTis<br />
mmarTvelebis rezidencias. oci aTasma a<strong>da</strong>mianma, am respublikis<br />
komunisturi elitis afxazi warmomadgenlebis CaTvliT,<br />
xeli moawera e.w. “lixnis deklaracias”, sa<strong>da</strong>c iTxovdnen<br />
afxazeTisaTvis mokavSire respublikis statusis miniWebas, rac<br />
saqarTvelos Semadgenlobi<strong>da</strong>n gasvlas gulisxmob<strong>da</strong>. deklaracia<br />
afxazeTis gazeTebSi 24 marts gamoqveyn<strong>da</strong>. 1989 wlis<br />
ivlisSi am or eTnikur jgufs Soris mox<strong>da</strong> Zalismieri <strong>da</strong>pirispirebis<br />
pirveli faqtebi, ris Sedegad <strong>da</strong>iRupa 16 <strong>da</strong> <strong>da</strong>iWra<br />
asobiT a<strong>da</strong>miani. 7 magram, miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ufro masStaburi<br />
ZaladobisaTvis arc afxazebi <strong>da</strong> arc qarTvelebi jer mzad ar<br />
iyvnen.<br />
afxazeTis mobilizacias qarTuli erovnuli moZraoba<br />
gamoexmaura. mTeli qveynis masStabiT Catar<strong>da</strong> masobrivi<br />
demonstraciebi, sa<strong>da</strong>c antikomunisturi <strong>da</strong> antiafxazuri<br />
lozungebi erTmaneTs erwymo<strong>da</strong>. Zlierdebo<strong>da</strong> antiafxazuri<br />
ganwyoba, gansakuTrebiT afxazeTis qarTul mosaxleobas<br />
Soris. cnobas afxazebis mier mowyobili masobrivi demonstraciis<br />
Sesaxeb, sa<strong>da</strong>c wamoyenebuli iyo moTxovna saqarTvelos<br />
Semadgenlobi<strong>da</strong>n afxazeTis gasvlis Taobaze, 1989 wlis<br />
martSi Tbilisis istoriaSi arnaxuli saprotesto aqcia mohyva.<br />
saqarTvelos komunistur mmarTvelobas eSino<strong>da</strong>, rom de<strong>da</strong>qalaqSi<br />
Seqmnil situaciaze kontrols <strong>da</strong>kargav<strong>da</strong> <strong>da</strong> sabWoTa<br />
jarebs demonstrantebis winaaRmdeg zomebis miReba sTxova. 9<br />
7 Ronald G. Suny, The Making <strong>of</strong> the Georgian Nation (Bloomington, IN: Indiana University<br />
Press, 1994), p.323<br />
118
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
aprilis dilas armiam demonstracia Zalis gamoyenebiT <strong>da</strong>Sala,<br />
ris Sedega<strong>da</strong>c <strong>da</strong>iWra asobiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>iRupa cxrameti a<strong>da</strong>miani. am<br />
sisxlisRvris winaswarmetyveleba advili SesaZlebeli iyo:<br />
qarTuli erovnuli moZraoba ufro radikaluri gax<strong>da</strong>, saqarTvelos<br />
komunisturma reJimma ki legitimuroba <strong>da</strong>karga.<br />
moskovis reaqcia igive iyo, rac ramdenime Tvis win yarabaRis<br />
krizisis dros – ga<strong>da</strong>yenebuli iqnen adgilobrivi mmarTveli<br />
pirebi. am SemTxvevaSi Tanamdebobi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>ayenes saqarTvelos<br />
komunisturi partiis centraluri komitetis pirveli mdivani<br />
jumber patiaSvili <strong>da</strong> mis magivrad saqarTvelos saxelmwifo<br />
uSiSroebis komitetis Tavmjdomare givi gumbariZe <strong>da</strong>niSnes. 9<br />
aprilis movlenebiT gamowveuli Soki imdenad didi iyo, rom<br />
axalma komunisturma mmarTvelobam erovnuli opoziciis<br />
moTxovnebi miiRo <strong>da</strong> erovnul moZraobasTan did <strong>da</strong>Tmobebze<br />
wavi<strong>da</strong>. pirvel rigSi, cixi<strong>da</strong>n gaaTavisufles erovnulganmaTavisuflebeli<br />
moZraobis liderebi – zviad gamsaxurdia,<br />
merab kostava <strong>da</strong> giorgi Wanturia. 1989 wlis agvistoSi<br />
saqarTvelos uzenaesma sabWom, romlis wevrTa umravlesobac<br />
komunisturi partiis wevri iyo, miiRo kanoni saxelmwifo enis<br />
Sesaxeb. kanonis mixedviT savaldebulo iyo qarTuli enis<br />
sajaro seqtorSi gamoyeneba mTeli respublikis masStabiT; am<br />
faqts uary<strong>of</strong>iTad Sexvdnen afxazeTSi (sa<strong>da</strong>c araqarTuli<br />
mosaxleobis umravlesobam qarTuli ar ico<strong>da</strong>) <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTSi.<br />
1989 wlis seqtemberSi moskovSi gamarTul partiis centraluri<br />
komitetis plenumze givi gumbariZem moiTxova, miecaT<br />
saqarTvelosaTvis ufleba, Tavad moegvarebina Tavisi Si<strong>da</strong><br />
eTnikuri sakiTxebi <strong>da</strong> am mizniT sakuTari SeiaraRebuli Zalebis<br />
Seqmnis uflebac ki iTxova. noemberSi saqarTvelos uzenaesma<br />
sabWom gamoacxa<strong>da</strong>, rom igi aRar cnob<strong>da</strong> sabWoTa kanonmdeblobas,<br />
romelic saqarTvelos interesebs ewinaaRmdegebo<strong>da</strong>.<br />
1990 wlis martSi ki gamocxad<strong>da</strong> saqarTvelos suvereniteti,<br />
riTac sabWoTa mTavrobis mier 1921 wli<strong>da</strong>n <strong>da</strong>debuli<br />
yvela xelSekruleba gauqmebulad iTvlebo<strong>da</strong>. givi gumbariZem<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis aRdgena partiis<br />
119
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
mizans warmoadgen<strong>da</strong>. komunisturi partiis axali liderebis<br />
sul ufro mzard erovnul ritorikas sabediswerod aRiqvamdnen<br />
sabWoTa saqarTvelos SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i avtonomiebis<br />
erovnuli umciresobebi _ osebi <strong>da</strong> afxazebi <strong>da</strong> kidev ufro<br />
umwvavdebo<strong>da</strong>T qarTvelebis dominirebiT gamowveuli SiSi.<br />
meore cxeli wertili aRmocen<strong>da</strong> samxreT oseTSi. saqarTvelos<br />
SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i am avtonomiuri regionis mosaxleoba<br />
100000-s aWarbeb<strong>da</strong>, romlis 66.2 procents _ osebi, 29<br />
procents ki qarTvelebi Seadgendnen. 8 samxreT oseTSi<br />
mcxovrebi ojaxebis umravlesoba Sereuli – qarTul-osuri<br />
iyo 9 . osuri ena miekuTvneba iranuli enebis CrdiloaRmosavlur<br />
jgufs. osebis umravlesoba marTlmadidebeli qristiania,<br />
xolo mosaxleobis umciresoba ki – suniti musulmani. 1918 <strong>da</strong><br />
1921 wlebSi saqarTvelos menSevikurma mTavrobam sastikad<br />
CaaxSo osebis bolSevikuri ajanyeba. am movlenis gamo oseTis<br />
mosaxleobaSi Warbob<strong>da</strong> azri, rom maT istoriulad usamarTlod<br />
eqceodnen. saerTod, 1988 wlis <strong>da</strong>srulebamde urTierToba<br />
Tbilissa <strong>da</strong> cxinvals Soris, iseve, rogorc samxreT oseTSi<br />
mcxovreb qarTvelebsa <strong>da</strong> osebs Soris, umTavresad ar iyo<br />
<strong>da</strong>Zabuli. <strong>da</strong>Zabulobam am or eTnikur jgufs Soris 1989 wels<br />
iCina Tavi. maSin naTeli gax<strong>da</strong>, rom samxreT oseTi afxazeTis<br />
gzas <strong>da</strong>adga – gzas, romelic miznad isaxav<strong>da</strong> sul ufro metad<br />
nacionalisturad ganwyobili saqarTvelo<strong>da</strong>n gamoy<strong>of</strong>as.<br />
samxreT oseTs sur<strong>da</strong>, SeerTebo<strong>da</strong> CrdiloeT oseTs, romelsac<br />
ruseTis federaciis SemadgenlobaSi avtonomiuri respublikis<br />
statusi hqon<strong>da</strong>.<br />
am periodSi gamwvav<strong>da</strong> <strong>da</strong>pirispireba kanonmdeblebs<br />
Sorisac: saqarTvelos uzenaesi sabWos mier 1989 wlis agvistoSi<br />
miRebul kanons qarTuli enis saxelmwifo enad gamocxadebis<br />
Sesaxeb osebma sakuTari kanoni <strong>da</strong>upirispires <strong>da</strong> samxreT<br />
8 ixileT: Itogi vsesoyuznoi perepisi naseleniya 1989 go<strong>da</strong>.<br />
9 Alexei Zverev, “Ethnic Conflicts in the Caucasus 1988–1994,” in Bruno Coppieters,<br />
ed., Contested Borders in the Caucasus (Brussels: VUB Press, 1996), p. 39, http://<br />
poli.vub.ac.be/publi/ContBorders/eng/ch0103.htm.<br />
120
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
oseTis teritoriaze <strong>of</strong>icialur enad osuri ena gamoacxades.<br />
1989 wlis noemberSi samxreT oseTis umaRlesma sakanonmdeblo<br />
organom, saolqo sabWom, TxovniT mimarTa saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
sabWoTa kavSiris uzenaes sabWoebs samxreT oseTis avtonomiuri<br />
olqis statusis avtonomiuri respublikis statusiT<br />
Secvlis Taobaze. am mimarTvaSi araferi iyo konstituciis<br />
sawinaaRmdego <strong>da</strong> arc gamonakliss warmoadgen<strong>da</strong>,<br />
radganac “perestroikis” bolo periodSi yvela avtonomiur<br />
olqsa Tu avtonomiur respublikas Tavisi statusis amaRleba<br />
sur<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, qarTulma komunisturma mmarTvelobam<br />
<strong>da</strong> erovnulma opoziciam oseTis es mimarTva saqarTvelos<br />
Semadgenlobi<strong>da</strong>n misi gamosvlisaken mimarTul nabijad<br />
<strong>da</strong> saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobisaTvis safrTxis Seqmnad<br />
aRiqva.<br />
saqarTvelos erovnulma moZraobam, romlis yvelaze<br />
popularuli lideri zviad gamsaxurdia iyo, samxreT oseTTan<br />
Seqmnili mzardi <strong>da</strong>Zabuloba Tavis sasargeblod gamoiyena. 1989<br />
wlis 23 noembers samxreT oseTis sakanonmdeblo organos<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebis sapasuxod (SeecvalaT olqis statusi ufro<br />
maRali, <strong>da</strong>moukidebeli respublikis statusiT) mobilizebuli<br />
iqna 30000 qarTveli demonstranti, romelic saprotesto aqciis<br />
Casatareblad samxreT oseTis de<strong>da</strong>qalaq cxinvalSi avtobusebiT<br />
gaemarTa. qalaqSi SesvlisTanave maT gza sabWoTa<br />
uSiSroebis Zalebma ga<strong>da</strong>uketes. am faqts Setakebebi mohyva,<br />
rac, pirvel rigSi, zviad gamsaxurdias aZlev<strong>da</strong> xels, romelmac<br />
naTlad <strong>da</strong>anaxa yvelas, rom Zala Seswev<strong>da</strong>, Seekriba 30000 kaci<br />
<strong>da</strong>, Sesabamisad, SeZleb<strong>da</strong>, saqarTvelos komunisturi partiis<br />
liderebisaTvis sakuTari samoqmedo gegma moexvia Tavze.<br />
qarTveli nacionalistebis am demonstraciis sapasuxod<br />
“a<strong>da</strong>mon nixasis” 10 liderebma saxalxo laSqris pirveli SenaerTebis<br />
Seqmna <strong>da</strong>iwyes samxreT oseTSi. samxreT oseTis<br />
qarTulma mosaxleobam Tavisi piradi nivTebis usafrTxo<br />
10 a<strong>da</strong>mon nixasi (“xalxis kreba”) samxreT oseTSi saxalxo moZraobas<br />
warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
121
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
adgilas ga<strong>da</strong>tana <strong>da</strong> saWiroebis SemTxvevaSi gasaqcevad mzadeba<br />
<strong>da</strong>iwyo.<br />
1990 wlis martSi saqarTvelos uzenaesma sabWom kanonierad<br />
cno yvela akrZaluli opoziciuri partia <strong>da</strong> saqarTvelo<br />
aneqsirebul <strong>da</strong> okupirebul saxelmwifod gamoacxa<strong>da</strong>, riTac<br />
kidev ufro gaamZafra moskovTan arsebuli konfliqti.<br />
saqarTvelos sabWoTa kavSiri<strong>da</strong>n gasvlis mcdelobis sapasuxod<br />
afxazebmac, Tavis mxriv, aseTive nabijebi ga<strong>da</strong>dges saqarTvelos<br />
Semadgenlobi<strong>da</strong>n gamosasvlelad. afxazeTis uzenaesma<br />
sabWom calmxrivad gamoacxa<strong>da</strong> afxazeTis <strong>da</strong>moukidebloba <strong>da</strong><br />
moskovs misi sabWoTa kavSiris SemadgenlobaSi mokavSire<br />
respublikad Seyvana sTxova. es qmedeba saqarTvelos uzenaesma<br />
sabWom ukanonod gamoacxa<strong>da</strong>.<br />
1990 wlis agvistoSi, pirveli Tavisufali saparlamento<br />
arCevnebisaTvis mzadebisas, saqarTvelos uzenaesma sabWom<br />
miiRo saarCevno kanoni, romelic krZalav<strong>da</strong> arCevnebSi mxolod<br />
regionalur doneze moqmedi jgufebis monawileobas, riTac<br />
arCevnebSi nebismieri osuri partiis monawileoba gamoiricxebo<strong>da</strong>.<br />
amis sapasuxod 1990 wlis 20 seqtembers samxreT<br />
oseTis saolqo sabWom samxreT oseTi samxreT oseTis demokratiul<br />
sabWoTa respublikad gamoacxa<strong>da</strong> <strong>da</strong> moskovs sabWoTa<br />
kavSiris SemadgenlobaSi pir<strong>da</strong>piri gziT Sesvla sTxova. 9<br />
dekembers samxreT oseTSi arCevnebi Catar<strong>da</strong>. saqarTvelos<br />
axla<strong>da</strong>rCeulma parlamentma, sa<strong>da</strong>c gamsaxurdias momxreebma<br />
adgilebis umravlesoba moipoves, samxreT oseTis arCevnebi<br />
ukanonod cno <strong>da</strong> avtonomiuri olqis statusi gaauqma. samxreT<br />
oseTSi gamocxad<strong>da</strong> sagangebo mdgomareoba, xolo cxinvalSi<br />
Sinagan saqmeTa uSiSroebis Zalebi ganlag<strong>da</strong>.<br />
1991 wlis 5 ianvars 5000-kaciani qarTuli samxedro formireba,<br />
romlis SemadgenlobaSi Sediodnen adgilobrivi saxalxo<br />
laSqrisa <strong>da</strong> axladSeqmnili qarTuli erovnuli gvardiis<br />
wevrebi, cxinvalSi Sevi<strong>da</strong>. isini arbevdnen <strong>da</strong> Tavs esxmodnen<br />
adgilobriv mosaxleobas. samxreT oseTis saxalxo laSqarma maT<br />
sastiki winaaRmdegoba gauwia. ianvris bolos qarTulma jarma<br />
es teritoria <strong>da</strong>tova, poziciebi qalaqis garSemo amaRlebul<br />
122
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
adgilebze <strong>da</strong>ikava <strong>da</strong> qalaqis bloka<strong>da</strong> <strong>da</strong>iwyo; es bloka<strong>da</strong> 1992<br />
wlis ivlisamde gagrZel<strong>da</strong>, sanam samxreT oseTis teritoriaze<br />
rusul-qarTul-osuri samSvidobo jarebi ar Sevidnen.<br />
samxreT oseTis omi iyo pirveli omi saqarTveloSi <strong>da</strong> man<br />
garkveulwilad ganapiroba momdevno oric. saqarTvelos mTel<br />
teritoriaze Seiqmna SeiaraRebuli formirebebi, romlebic<br />
saxelmwifo kontrols ar emorCilebodnen, Tumca ki maT<br />
Camoyalibebas garkveulwilad saxelmwifomve Seuwyo xeli.<br />
Semdgomi omebi saqarTveloSi iyo: samoqalaqo omi, romelic<br />
1991 wlis dekemberSi <strong>da</strong>iwyo <strong>da</strong> 1992 wlis agvistoSi <strong>da</strong>wyebuli<br />
afxazeTis omi. am omebSi mTavari roli SeiaraRebulma formirebebma<br />
iTamaSes.<br />
saqarTveloSi 1990 wlis 28 oqtombers Catarebuli pirveli<br />
Tavisufali saparlamento arCevnebi zviad gamsaxurdias<br />
gamarjvebiT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. eWvgareSe iyo, rom axal mTavrobas<br />
saqarTvelos sruli <strong>da</strong>moukidebloba sur<strong>da</strong>. magram gamsaxurdias<br />
gamarjvebam ver <strong>da</strong>fara is faqti, rom gamarjvebulebs<br />
ar Seswev<strong>da</strong>T Zala sabolood gaxleCili erovnuli moZraobis<br />
gaerTianebisa. erovnul-demokratiulma <strong>da</strong> erovnuli <strong>da</strong>moukideblobis<br />
partiebma boikoti gamoucxades uzenaesi sabWos<br />
arCevnebs <strong>da</strong> sanacvlod 1990 wlis 30 seqtembers sakuTari<br />
parlamentis – erovnuli kongresis – asarCevad alternatiuli<br />
arCevnebi Caatares. uzenaesi sabWos arCevnebis Sedegad<br />
xelisuflebaSi movi<strong>da</strong> saqarTvelos mosaxleobis axali fena –<br />
fena, romelsac nomenklatura <strong>da</strong> qalaqis inteligencia<br />
miiCnev<strong>da</strong> <strong>da</strong>bali ganaTlebisa <strong>da</strong> susti pr<strong>of</strong>esiuli kvalifikaciis<br />
mqone a<strong>da</strong>mianebad, romlebsac qveynis marTva ar<br />
SeeZloT. es azri <strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong> pirveli parlamentis mier<br />
Catarebuli samuSaos Sesaxeb angariSis Seswavlis Sedegad.<br />
1990 wlis SemodgomisaTvis saqarTvelo nawilebad iSlebo<strong>da</strong>.<br />
sami avtonomiuri erTeuli<strong>da</strong>n ori – samxreT oseTi <strong>da</strong><br />
afxazeTi – Tbilisis kontrols ar eqvemdebarebo<strong>da</strong>. saqarTvelos<br />
erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraoba gaxleCili iyo,<br />
xolo parlamentis “promamuliSviluri” jgufebi umetesad<br />
gaukontroleblad moqmedebdnen. 1991 wlis 9 aprils, sabWoTa<br />
123
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
jaris mier TbilisSi demonstraciis mTeli sisastikiT <strong>da</strong>rbevi<strong>da</strong>n<br />
zustad ori wlis Semdeg, saqarTvelos parlamentma<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>moukidebloba gamoacxa<strong>da</strong>, xolo 26 maiss ki<br />
gamsaxurdia saqarTvelos prezidentad xmaTa 86 procentiT<br />
airCies. am arCevnebs boikoti gamoucxa<strong>da</strong> afxazeTisa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTis araqarTulma mosaxleobam.<br />
gamsaxurdiam am Tanamdebobaze weliwadze naklebi xani<br />
<strong>da</strong>hyo. saqarTvelom samoqalaqo omisaken svla 1991 wlis<br />
agvistoSi moskovSi momx<strong>da</strong>ri putCis Semdeg <strong>da</strong>iwyo. moskovis<br />
am movlenebiT gakvirvebulma gamsaxurdiam ganacxa<strong>da</strong>, rom<br />
sabWoTa kavSirSi mimdinare ZalauflebisaTvis brZolis mimarT<br />
igi neitraluri iyo <strong>da</strong> <strong>da</strong>eTanxma sabWoTa samxedro meTauris<br />
moTxovnas, saqarTvelos erovnuli gvardia sabWoTa Sinagan<br />
saqmeTa saministros struqturaSi Seeyvana. am brZanebas ar<br />
<strong>da</strong>emorCila erovnuli gvardiis meTauri Tengiz kitovani,<br />
radganac es “misi” gvardiis <strong>da</strong>Slas niSnav<strong>da</strong>; 1991 wlis<br />
seqtemberSi man Tavisi jari Tbilisi<strong>da</strong>n gaiyvana <strong>da</strong> prezidenti<br />
moqmedi samxedro Zalis gareSe <strong>da</strong>tova.<br />
es niSnav<strong>da</strong> imasac, rom gamsaxurdias aRar gaaCn<strong>da</strong> Zlieri<br />
sayrdeni Tavisi reJimis SesanarCuneblad. Tumca 1991 wlis<br />
TebervalSi man moaxerxa imJamad g<strong>and</strong>gomili “mxedrionis”<br />
<strong>da</strong>Sla; agvistoSi Tengiz kitovani, misi momxreebi <strong>da</strong> premierministri<br />
Tengiz sigua prezidents ganudgnen, ris Sedega<strong>da</strong>c<br />
gamsaxurdias Zalze cota <strong>da</strong>rCa iseTi SeiaraRebuli piri,<br />
romelTa ndobac SeeZlo. Tengiz kitovani <strong>da</strong> Tengiz sigua<br />
gauwonasworebel mdgomareobaSi my<strong>of</strong>i zviad gamsaxurdias<br />
winaaRmdeg gamovidnen. gamsaxurdias mZlavri antisabWoTa <strong>da</strong><br />
nacionalisturi politika veRar malav<strong>da</strong> im faqts, rom<br />
saqarTvelos saxelmwifo nawilebad iSlebo<strong>da</strong>, saerTaSoriso<br />
masStabiT ki qveyana izolaciaSi rCebo<strong>da</strong>. 1991 wlis dekemberSi,<br />
cixi<strong>da</strong>n gaTavisuflebis Semdeg, jaba ioselianma “mxedrioni”<br />
aRadgina <strong>da</strong> meamboxeebs SeuerT<strong>da</strong>.<br />
1991 wlis 22 dekembers erovnuli gvardiis <strong>da</strong>axloebiT 500<br />
jariskaci TbilisSi Semovi<strong>da</strong> <strong>da</strong> mcire xniT parlamentis<br />
Senobis alyaSi moqcevis Semdeg kanonierad arCeuli prezi-<br />
124
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
denti Tbilisi<strong>da</strong>n gaaZeva. 1992 wlis 6 ianvars gamsaxurdia<br />
somxeTSi gaiqca <strong>da</strong> opoziciamac Tavi gamarjvebulad CaTvala.<br />
magram samoqalaqo omi amiT ar <strong>da</strong>mTavrebula. g<strong>and</strong>evnilma<br />
prezidentma Tbilisis axali mTavrobis winaaRmdeg Seiara-<br />
Rebuli moZraoba <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi, Tavis mSobliur<br />
regionSi wamoiwyo.<br />
gamsaxurdias Tbilisi<strong>da</strong>n gaqcevis Semdeg asparezi ukve mzad<br />
iyo axal <strong>da</strong> ufro Zlier moqmed pirTaTvis. axalma gar<strong>da</strong>mavalma<br />
mTavrobam – jaba ioselianma (“mxedrionis” lideri), Tengiz<br />
kitovanma (erovnuli gvardiis meTauri) <strong>da</strong> y<strong>of</strong>ilma premierministrma<br />
Tengiz siguam (romelic 1991 wlis agvistoSi gamsaxurdiam<br />
ga<strong>da</strong>ayena) – eduard SevardnaZes samSobloSi mouxmes.<br />
eduard SevardnaZe, romelic gorbaCovis inovaciuri mmarTvelobis<br />
periodSi sabWoTa kavSiris sagareo saqmeTa ministri iyo,<br />
didi avtoritetiT sargeblob<strong>da</strong> ucxoeTSic <strong>da</strong> saqarTveloSic.<br />
igi im rangis saxelmwifo moxeled moiazrebo<strong>da</strong>, romelsac<br />
saqarTvelos samoqalaqo omis qarcecxli<strong>da</strong>n gamoyvana SeeZlo.<br />
1992 wlis 7 marts eduard SevardnaZis <strong>da</strong>brunebis Semdeg, e.w.<br />
“saxelmwifo sabWom” igi gar<strong>da</strong>mavali mTavrobis Tavmjdomared<br />
<strong>da</strong>asaxela <strong>da</strong> qveynis samoqalaqo omi<strong>da</strong>n gamoyvana mi<strong>and</strong>o. Tu<br />
arsebul garemoebas gaviTvaliswinebT, es amocana Zalze rTuli<br />
iyo: samxreT oseTSi gamarjveba ukve SeuZlebeli Can<strong>da</strong>; afxazeT-<br />
Tan arsebuli konfliqti yovel wuTs SeiZlebo<strong>da</strong> gamwvavebuliyo;<br />
gaZevebuli prezidenti zviad gamsaxurdia Tavis erTgul xalxTan<br />
erTad <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi moqmedeb<strong>da</strong>. gar<strong>da</strong> amisa, ruseTi,<br />
rogorc sabWoTa kavSiris memkvidre-qveyana, saqarTvelos<br />
aiZuleb<strong>da</strong>, axladSeqmnil <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa Tanamegobrobas<br />
(dsT) SeerTebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> qveyanaSi ruseTis samxedro bazebis<br />
arsebobaze <strong>da</strong>Tanxmebuliyo. am dros eduard SevardnaZis<br />
erTaderTi (<strong>da</strong> Zalian aras<strong>and</strong>o) mxar<strong>da</strong>mWerebi “Zaladobis<br />
sulisCamdgmelebi” – jaba ioseliani <strong>da</strong> Tengiz kitovani iyvnen.<br />
samxreT oseTTan arsebul konfliqtSi ruseTi axla mTavar<br />
faqtorad ga<strong>da</strong>iqca. moskovi<strong>da</strong>n wamosulma politikurma zewolam<br />
– osebis aSkara samxedro <strong>da</strong>xmarebam <strong>da</strong> <strong>da</strong>saSinebelma manevrebma<br />
_ SveulmfrenebiT saqarTvelos s<strong>of</strong>lebze dro<strong>da</strong>dro ganxor-<br />
125
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
cielebulma Setevebma – SevardnaZe aiZula, cecxlis Sewyvetaze<br />
<strong>da</strong>Tanxmebuliyo. 1992 wlis ivlisSi ruseTis meTaurobis qveS<br />
my<strong>of</strong>i rusul-qarTul-osuri samSvidobo Zalebi cecxlis<br />
Sewyvetis ganxorcielebaze kontrols Seudgnen.<br />
samxreT oseTSi konfliqtis deeskalaciis Semdeg afxazeTSi<br />
kvlav imZlavra Zaladobam. ramdenime wlis ganmavlobaSi<br />
saqarTvelo-afxazeTis konfliqti mxolod kanonmdeblobis<br />
(Sesabamisi parlamentebis mier miRebuli kanonebis) <strong>da</strong><br />
arCevnebis omi iyo. 11 1990 wlis 25 agvistos afxazeTis uzenaesma<br />
sabWom afxazeTi sabWoTa kavSiris SemadgenlobaSi my<strong>of</strong><br />
mokavSire respublikad gamoacxa<strong>da</strong>. saqarTvelos uzenaesma<br />
sabWom es ga<strong>da</strong>wyvetileba umalve ukanonod cno. 1991 wlis<br />
agvistoSi ganxorciel<strong>da</strong> konsensusis miRwevis erTi seriozuli<br />
mcdeloba – zviad gamsaxurdiam afxazeTis mTavrobasTan<br />
miaRwia SeTanxmebas Zalauflebis ga<strong>da</strong>nawilebis Sesaxeb; es<br />
ga<strong>da</strong>nawileba gamoixata saarCevno kodeqsis miRebiT, romlis<br />
Tanaxma<strong>da</strong>c saarCevno olqebis demarkacia eTnikuri principiT<br />
un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo; ase rom, yovel eTnikur jgufs afxazeTis<br />
axal 65-kacian parlamentSi garkveuli kvota eZleo<strong>da</strong>: qarTuli<br />
mosaxleoba (romelic 1989 wels afxazeTis mosaxleobis 45.7<br />
procents Seadgen<strong>da</strong>) miiReb<strong>da</strong> 26 adgils, afxazebs (17.8<br />
procenti) eqnebo<strong>da</strong>T 28 adgili, xolo sxva eTnikuri jgufebi<br />
(umTavresad, somxebi (14.6 procenti) <strong>da</strong> rusebi (14.3 procenti)<br />
miiRebdnen <strong>da</strong>rCenil 11 adgils. konstituciuri sakiTxebis<br />
ga<strong>da</strong>sawyvetad saWiro iqnebo<strong>da</strong> xmaTa ori mesamedis miReba –<br />
amis gamo verc erTi eTnikuri jgufi ver gaatareb<strong>da</strong> konstituciur<br />
cvlilebebs sxva jgufTan SeuTanxmeblad. 12 1991 wlis<br />
11 ”Human Rights Watch”, “Georgia/Abkhazia: Violance <strong>of</strong> the Laws <strong>of</strong> War <strong>and</strong> Russia’s<br />
Role in the Conflict, “ March 1. 1995 http://www.hrw.org/reports/1995/Georgia2.htm.<br />
12 ixiliT: Ghia Nodia, “The Conflict in Abkhazia: National Projects <strong>and</strong> Political<br />
Circumstances,” in Bruno Coppieters, Ghia Nodia, <strong>and</strong> Yuri Anchabadze, eds., Georgians<br />
<strong>and</strong> Abkhazians: The Search for a Peace Settlement (Koeln: Bundesinstitut für<br />
Ostwissenschaftliche und Internationale Studien, 1998), pp. 14–48, http://poli.vub.ac.be./<br />
publi/Georgians/chp0201.html; Revaz Gachechiladze, The New Georgia: Space, Society,<br />
Politics (London: Routledge, 1995), p.41 <strong>and</strong> p. 84.<br />
126
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
29 seqtembers am kanonis Tanaxmad afxazeTis uzenaesma sabWom<br />
Caatara arCevnebi, romlis Semdegi ori turi 13 oqtombersa <strong>da</strong><br />
1 dekembers gaimarTa. sabolood, 1991 wlis xelSekruleba<br />
ZalaSi ar Sesula. amis erT-erTi mizezi iyo zviad gamsaxurdias<br />
mTavrobis marcxi, ramac, Tavis mxriv, Semdegi movlenebi<br />
gamoiwvia: SevardnaZis administracia yvelafers akeTeb<strong>da</strong><br />
zviad gamsaxurdias delegitimizaciisaTvis, amitomac mas<br />
aranairi survili ar hqon<strong>da</strong>, gamsaxurdias proeqtisaTvis<br />
<strong>da</strong>eWira mxari.<br />
zviad gamsaxurdias momxreebi eduard SevardnaZis mTavrobas<br />
“moskovis marionetad” saxavdnen. Tavis mxriv, axali<br />
mTavroba cdilob<strong>da</strong>, erovnuli interesebis <strong>da</strong>cvaSi gamsaxurdiaze<br />
metad warmoeCina Tavi. am mizezTa gamo mTavrobisaTvis<br />
xelsayreli iyo 1991 wlis xelSekrulebis “erovnuli<br />
interesebis Semlaxvel” dokumentad gamocxadeba. <strong>da</strong> bolos,<br />
afxazeTis mTavroba saqarTveloSi mmarTvelobisa <strong>da</strong> legitimurobis<br />
rRvevis procesSi Tavisi Sansis gamoyenebas<br />
cdilob<strong>da</strong>: 1992 wlis 23 ivliss afxazeTis uzenaesma sabWom,<br />
romelic arc ki eca<strong>da</strong> xmebis ori mesamedis mopovebas, rogorc<br />
es 1991 wlis agvistos Zalauflebis ga<strong>da</strong>manawilebeli xelSekrulebiT<br />
iyo gaTvaliswinebuli, ise miiRo kanoni, romliTac<br />
1925 wlis afxazeTis konstituciis proeqtis aRdgena xdebo<strong>da</strong>,<br />
sa<strong>da</strong>c afxazeTi suverenul saxelmwifod iyo gamocxadebuli<br />
<strong>da</strong> romelic Tavis droze sruliad afxazeTis sabWoebis<br />
kongresma miiRo.<br />
1992 wels zviad gamsaxurdias mxar<strong>da</strong>mWerma jarebma<br />
gaitaces saqarTvelos Sinagan saqmeTa ministri <strong>da</strong> parlamentis<br />
erTi wevri. rogorc ambobdnen, mZevlebi afxazeTis teritoriaze,<br />
galis raionSi ga<strong>da</strong>iyvanes. qarTulma mxarem es faqti<br />
afxazeTSi Sesvlis sababad gamoiyena. 1992 wlis 14 agvistos<br />
saqarTvelos erovnuli gvardia afxazeTisaken <strong>da</strong>iZra, <strong>da</strong>ikava<br />
soxumi <strong>da</strong> gaaRviva konfliqti, romelic didi xnis ganmavlobaSi<br />
mwifdebo<strong>da</strong>. afxazebs mxars uWerdnen Crdilokavkasielebi <strong>da</strong><br />
maT teritoriaze ganlagebuli ruseTis jarebi. amitomac,<br />
qarTvelebisaTvis moulodnelad, maT maSinve SeZles Zlieri<br />
127
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
SeiaraRebuli winaaRmdegobis gaweva. im droisaTvis <strong>da</strong>savleT<br />
saqarTveloSi zviad gamsaxurdias jarebi sakuTar samxedro<br />
kampanias awarmoebdnen. qarTul jars or frontze omis<br />
saSiSroeba emuqrebo<strong>da</strong>. aseT SemTxvevaSi isini SeiZleba alyaSi<br />
moqceuliyvnen – CrdiloeTiT afxazebisa, xolo samxreTiT _<br />
zviad gamsaxurdias Zalebis garemocvaSi. aseTi ram erTi wlis<br />
Semdeg marTlac mox<strong>da</strong>. 1993 wlis seqtemberSi zviad gamsaxurdias<br />
samxedro SenaerTebma <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi qarTul<br />
jars Seuties, xolo afxazebma, ruseTis mxar<strong>da</strong>Weris Sedegad,<br />
soxumis <strong>da</strong>bruneba SeZles. afxazeTis qarTuli mosaxleoba<br />
afxazeTi<strong>da</strong>n gamoiqca.<br />
<strong>da</strong>marcxebis Semdeg ukiduresad <strong>da</strong>mcirebuli eduard<br />
SevardnaZe iZulebuli gax<strong>da</strong>, ruseTisaTvis <strong>da</strong>xmareba eTxova,<br />
raTa gamsaxurdias gasworebo<strong>da</strong>. ruseTis jarma zviad gamsaxurdias<br />
Zalebi or kviraSi <strong>da</strong>amarcxa. saqarTvelom ki winaaRmdegoba<br />
veRar gauwia dsT-s moTxovnas, misi sruluflebiani<br />
wevri gamx<strong>da</strong>riyo <strong>da</strong> xeli moewera mTel rig xelSekrulebebze<br />
usafrTxoebis sferoSi. 1994 wlis ivnisSi afxazeTisa <strong>da</strong><br />
saqarTvelos mTavrobebi SeTanxmdnen, rom afxazeTisa <strong>da</strong><br />
saqarTvelos <strong>da</strong>narCen teritorias Soris arsebul sazRvarze<br />
rusi samSvidobo Zalebi ganlagdebodnen. Tbilisma <strong>da</strong>iwyo<br />
molaparakebebi moskovTan vazianSi, gu<strong>da</strong>uTaSi, axalqalaqsa <strong>da</strong><br />
baTumSi ganlagebuli rusuli samxedro bazebis momavali bedis<br />
Sesaxeb.<br />
axali qarTuli parlamenti maSin airCies, rodesac afxazeTSi<br />
jer kidev omi mimdinareob<strong>da</strong> – 1992 wlis 11 oqtombers.<br />
imavdroulad, Catar<strong>da</strong> parlamentis Tavmjdomaris pir<strong>da</strong>piri<br />
wesiT arCevnebi, sa<strong>da</strong>c SevardnaZes konkurenti ar hyolia.<br />
amomrCevelTa aqtivobam 74% Seadgina <strong>da</strong> eduard SevardnaZem<br />
maTi xmebis 96% moipova. 1992 wlis 6 noembers axalma parlamentma<br />
<strong>da</strong>amtkica kanoni saxelmwifo xelisuflebis Sesaxeb,<br />
romlis Tanaxma<strong>da</strong>c eduard SevardnaZe xdebo<strong>da</strong> aRmasrulebeli<br />
xelisuflebis xelmZRvaneli, SeiaraRebuli Zalebis<br />
umaRlesi mTavarsar<strong>da</strong>li <strong>da</strong> saxelmwifos meTauri. mas Semdeg,<br />
rac 1995 wlis 24 agvistos mox<strong>da</strong> axali konstituciis rati-<br />
128
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
ficireba, eduard SevardnaZe 1995 wlis 5 noembers xmaTa 74<br />
procentiT (<strong>of</strong>icialuri monacemebiT) qveynis prezidentad<br />
airCies.<br />
am arCevnebiT eduard SevardnaZem moipova demokratiuli<br />
<strong>da</strong> konstituciuri legitimuroba, rac mas xelisuflebaSi<br />
mosvlisas ar gaaCn<strong>da</strong>. mas Semdeg, rac SevardnaZem ver SeZlo<br />
kontrolis aRdgena samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTze, igi jaba<br />
ioseliansa <strong>da</strong> Tengiz kitovans <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> – liderebs,<br />
romlebmac 1992 wels is saqarTveloSi Camoiyvanes im imediT,<br />
rom TavianTi SeiaraRebuli formirebebiT SeZlebdnen mis<br />
marTvas. upirveles yovlisa, eduard SevardnaZem erovnuli<br />
gvardiis neitralizacia ganaxorciela <strong>da</strong> etapobrivad gaaer-<br />
Tiana igi saxelmwifo struqturaSi. 1993 wlis maisSi man Tengiz<br />
kitovani Tav<strong>da</strong>cvis ministrobi<strong>da</strong>n gaaTavisufla, 1994 wlis<br />
TebervalSi ki amave Tanamdebobi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>dga Tengiz kitovanis<br />
proteJe, giorgi yaryaraSvili, romelic am postze eduard<br />
Sevar<strong>da</strong>Zisadmi keTilganwyobilma vardiko nadibaiZem Secvala.<br />
1995 wlis ianvarSi ZalauflebisaTvis ukanasknelad uimedod<br />
gaibrZoles _ Tengiz kitovani (Tengiz siguas <strong>da</strong>xmarebiT) 700mde<br />
msubuqad SeiaraRebul momxresTan erTad kvlav Seeca<strong>da</strong><br />
afxazeTze ieriSis mitanas, magram isini qarTulma policiam<br />
SeaCera <strong>da</strong> <strong>da</strong>apatimra. jer kidev 1993 wlis Semodgomaze<br />
prezident gamsaxurdias momxreTa winaaRmdeg sabrZolvelad<br />
eduard SevardnaZis <strong>da</strong>sayrdeni jaba ioseliani <strong>da</strong> misi<br />
“mxedrioni” iyo. mxolod 1995 wlis <strong>da</strong>sawyisSi SeZlo man,<br />
ebrZanebina Sinagan saqmeTa ministrisaTvis saministros<br />
jarebis meSveobiT “mxedrionis” SenaerTebis <strong>da</strong>patimreba,<br />
Tumca 1995 wlis zafxulamde jaba ioselianis moadgile <strong>da</strong><br />
saqarTvelos Sinagan saqmeTa y<strong>of</strong>ili ministri, Temur xaCiSvili,<br />
jer kidev saxelmwifo uSiSroebis ministris moadgiled<br />
rCebo<strong>da</strong>. mxolod 1995 wlis agvistoSi prezident SevardnaZeze<br />
ganxorcielebuli Tav<strong>da</strong>sxmis Semdeg mox<strong>da</strong> jaba ioselianisa<br />
<strong>da</strong> Temur xaCiSvilis <strong>da</strong>patimreba.<br />
movlenaTa am mokle mimoxilvi<strong>da</strong>n Cans, rom postsabWoTa<br />
periodis pirveli xuTi weli saqarTvelosaTvis umZimesi<br />
129
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
aRmoCn<strong>da</strong>. 1988-1993 wlebSi saqarTvelo <strong>da</strong>marcx<strong>da</strong> or separatistul<br />
regionTan mimdinare omebSi, gar<strong>da</strong> amisa, iyo ZalauflebisaTvis<br />
<strong>da</strong>undobeli brZola TbilisSi. winamdebare<br />
naSromis Semdgom nawilSi mocemulia movlenaTa amgvari<br />
ganviTarebis axsna-ganmarteba.<br />
qarTvelebis, afxazebisa <strong>da</strong> osebis eTnoerovnuli mobilizaciis<br />
istoria sam mniSvnelovan sakiTxs wamoWris: pirvel<br />
rigSi, am sami jgufis mobilizacia urTierT<strong>da</strong>mokidebul<br />
process warmoadgen<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c yovel qmedebas ukuqmedeba<br />
mohyvebo<strong>da</strong>. Si<strong>da</strong>sazogadoebrivi organizebuli Zaladoba<br />
spiralis mxolod bolo iyo. didi xnis ganmavlobaSi eTnoerovnuli<br />
sakiTxebis gansja mxolod sityvebis oms warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
Semdgom amas kanonmdeblobaTa omi mohyva: 1989<br />
wli<strong>da</strong>n <strong>da</strong> Semdgom periodSi gamococxlebulma sabWoTa<br />
sakanonmdeblo organoebma erovnuli ideebi kanonebsa <strong>da</strong><br />
gancxadebebSi ga<strong>da</strong>iyvanes, sa<strong>da</strong>c saxelmwifos meTaurebi<br />
suverenitets acxadebdnen. afxazeTis or sxva<strong>da</strong>sxva eTnikur<br />
jgufs Soris arsebuli <strong>da</strong>pirispireba Zalismier konfliqtSi<br />
mxolod gare Zalebis intervenciis Sedegad ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong>.<br />
meore, aRsaniSnavia, rom erovnuli programebi Zalian<br />
swrafad miiRo saqarTvelos, samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
komunisturma nomenklaturam <strong>da</strong> Semdeg isini sabWoTa sistemis<br />
politikur institutebSi Seitana. am samive saxelmwifoSi<br />
sabWoTa kanonmdeblebma erovnuli suvereniteti Tu <strong>da</strong>moukidebloba<br />
kanonmdeblobiT ganamtkices. mas Semdeg, rac<br />
komunisturi partiis mesveurebma nacionaluri moZraobis<br />
xelmZRvanelebs ga<strong>da</strong>sces partiisa <strong>da</strong> saxelmwifos mobilizebis<br />
potenciali, mobilizaciis procesi sagrZnoblad<br />
<strong>da</strong>Cqar<strong>da</strong>.<br />
mesame, organizebuli Zaladoba gacilebiT gvian <strong>da</strong>iwyo,<br />
vidre nacionalisturi mobilizacia. zviad gamsaxurdias mier<br />
erovnul grZnobebze apelireba sakuTari Zalauflebis ganmtkicebis<br />
mizniT samxreT oseTis SemTxvevaSi organizebuli<br />
Zaladobis warmoSobis mizezi gax<strong>da</strong> – man gasaqani misca<br />
axladSeqmnil erovnul gvardias, romelic gamorCenis mZebnel<br />
130
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
meTaurTa <strong>da</strong>qvemdebarebaSi my<strong>of</strong> ara<strong>of</strong>icialur formirebas<br />
warmoadgen<strong>da</strong>. mogvianebiT am gasamxedroebuli jgufebis<br />
gakontroleba SeuZlebeli Seiqna. saxelmwifo kontrols<br />
<strong>da</strong>uqvemdebarebel gasamxedroebul jgufebs ukavSirdeba<br />
organizebuli Zaladobis eskalacia saqarTvelos sxva omebSic.<br />
sabWoTa eTn<strong>of</strong>ederalizmis meqanizmi<br />
mobilizaciis zemoaRwerili procesi aSkarad ganapiroba<br />
sabWoTa federaluri sistemis institutebma. osebi <strong>da</strong> afxazebi<br />
saqarTveloSi arc erTaderT <strong>da</strong> arc yvelaze didi raodenobis<br />
erovnul umciresobas ar warmoadgendnen. 1989 wels somxebi<br />
saqarTvelos mosaxleobis 8 procents Seadgendnen, xolo<br />
azerbaijanelebi – 5.7 procents. orive jgufis warmomadgenlebi<br />
Se<strong>da</strong>rebiT kompaqturad iyvnen <strong>da</strong>saxlebuli samxreT saqar-<br />
Tvelos regionebSi, somxeTisa <strong>da</strong> azerbaijanis sazRvrebis<br />
gaswvriv. faqtorebis es kompleqsi qmnis “triadul garemos”,<br />
romelsac rojer brubeikeri gansakuTrebiT sariskod miiCnevs<br />
13 . eTnopolitikuri konfliqtebis aRmocenebis meti<br />
albaTobaa maSin, rodesac nacionalistur saxelmwifoSi<br />
eTnikuri umciresobis kompaqturad <strong>da</strong>saxlebul jgufs<br />
mezobel qveyanaSi “ufrosi eTnikuri Zma” hyavs. xorvatiasa <strong>da</strong>,<br />
gansakuTrebiT ki, bosnia-hercegovinaSi warmoebulma omebma<br />
aSkarad gviCvena, Tu ramdenad feTqebadia aseTi mezobloba.<br />
saqarTveloSi mcxovreb somxebsa <strong>da</strong> azerbaijanelebs mobilizacia<br />
ar <strong>da</strong>uwyiaT <strong>da</strong>, osebisa <strong>da</strong> afxazebisagan gansxvavebiT,<br />
arc separatistuli tendenciebi gamouvleniaT. am gansxvavebis<br />
mTavari mizezi isaa, rom afxazebsa <strong>da</strong> osebs sakuTari avtonomia<br />
gaaCn<strong>da</strong>T, hqon<strong>da</strong>T politikuri institutebi <strong>da</strong> simbolika, ramac<br />
xeli Seuwyo maT mobilizaciasa <strong>da</strong> gamoy<strong>of</strong>as. somxebsa <strong>da</strong><br />
azerbaijanelebs ki saqarTvelos SemadgenlobaSi arc avtono-<br />
13 Rogers Brubaker, Nationalism Reframed: Nationhood <strong>and</strong> the National Question in<br />
the New Europe (Cambridge: Cambridge University Press, 1996), pp.55-76.<br />
131
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
miuri olqi <strong>da</strong> arc avtonomiuri respublika ar hqoniaT. ase rom,<br />
samxreT oseTi <strong>da</strong> afxazeTi saukeTeso magaliTia sabWoTa<br />
eTn<strong>of</strong>ederalizmSi 14 Cadebuli Senelebuli moqmedebis naRmisa.<br />
Semdegi sami faqtoriT aixsneba is, Tu ratom Seuwyo xeli<br />
avtonomiur regionebSi mobilizaciasa <strong>da</strong> separatizms sabWoTa<br />
eTn<strong>of</strong>ederalizmma. pirveli <strong>da</strong> yvelaze mniSvnelovania is, rom<br />
saqarTvelos mier <strong>da</strong>moukideblobisaTvis ga<strong>da</strong>dgmulma nabijebma<br />
safrTxis winaSe <strong>da</strong>ayena is didi privilegiebi, romlebic<br />
sabWoTa kavSiris avtonomiuri olqebis rCeul erebs gaaCn<strong>da</strong>T.<br />
es gansakuTrebiT naTlad afxazeTis SemTxvevaSi gamoCn<strong>da</strong>.<br />
sabWoTa periodis dramatuli demografiuli cvlilebebis<br />
Sedegad afxazebi 1989 wels afxazeTis mTeli mosaxleobis<br />
mxolod 17.8 procents Seadgendnen, xolo qarTvelebi ki – 45.7<br />
procents, magram im dros afxazuri elitisaTvis araproporciulad<br />
farTod xelmisawvdomi iyo politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri<br />
resursebi, radganac yvela mTavari biurokratiuli<br />
Tanamdeboba afxazebs ekavaT. 15 moskovis Tan<strong>da</strong>TanobiTi <strong>da</strong>susteba,<br />
politikur ze<strong>da</strong>mxedvelobasa <strong>da</strong> sakuTrebis uflebebze<br />
kontrolis <strong>da</strong>kargva sistemas ngreviT emuqrebo<strong>da</strong>, racafxazebs<br />
privilegirebul mdgomareobas akargvineb<strong>da</strong>.<br />
ase rom, orive jgufma mobilizacia axali garemoebebis<br />
sapasuxod <strong>da</strong>iwyo: qarTvelebi imedovnebdnen, rom SeZlebdnen<br />
TavianTi ricxobrivi upiratesobis gamoyenebas <strong>da</strong> miznad<br />
isaxavdnen, <strong>da</strong>engriaT sistema, romliTac afxazebs resursebze<br />
araproporciulad farTod miuwvdebo<strong>da</strong>T xeli. moskovis<br />
<strong>da</strong>xmarebis imedis mqone afxazebs ki sur<strong>da</strong>T status-kvos<br />
14 is faqti, rom saqarTveloSi mcxovrebma somxebma mobilizacia ar<br />
wamoiwyes, SeiZleba aixsnas agreTve somxebis Tav<strong>da</strong>cviTi reaqciiT.<br />
somxeTis liderebma saqarTveloSi mcxovrebi somxuri diasporis<br />
liderebTan erTad SeZles aseTi mobilizaciis Tavi<strong>da</strong>n acileba.<br />
yvelanairi amgvari mobilizacia erTmniSvnelovnad arasasurveli iyo<br />
somxeTisaTvis, romelic ukve iyo CarTuli mTiani yarabaRis konfliqtSi.<br />
aseT axsnas xSirad ver SexvdebiT literaturaSi, magram am regionSi<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebebis mimRebi pirebi xSirad wamowevdnen xolme win am sakiTxs<br />
naSromis avtorTan saubrisas (ivlisi, 2002 w.).<br />
15 Derluguian, ,,The Tale <strong>of</strong> Two Resorts”, p..262<br />
132
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
SenarCuneba <strong>da</strong>, metic, TavianTi politikuri poziciebis<br />
gaumjobesebac ki. am situaciis gaTvaliswinebiT, savaraudo iyo,<br />
rom afxazebi Seecdebodnen, TavianTi avtonomiuri respublika<br />
sabWoTa kavSiris pir<strong>da</strong>pir <strong>da</strong>qvemdebarebaSi SeeyvanaT. <strong>da</strong>moukideblobis<br />
moTxovna sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg gaCn<strong>da</strong>,<br />
radgan am dros afxazebma potenciuri TavSesafari <strong>da</strong>karges. rac<br />
Seexeba saqarTvelos erovnul moZraobas, maTTvis afxazebis<br />
moskovisadmi erTguleba, romelic Tav<strong>da</strong>pirvelad mxolod<br />
ekonomikuri interesebiT iyo gamowveuli, sabWoTa imperiisadmi<br />
maT samsaxurs a<strong>da</strong>stureb<strong>da</strong>. ase rom, resursebis gamo aRmocenebuli<br />
konfliqti eTnikur konfliqtad gar<strong>da</strong>iqmna, ramac,<br />
Tavis mxriv, mobilizacias Seuwyo xeli.<br />
meore, separatizmis mxar<strong>da</strong>saWerad mimarTul mobilizacias<br />
xels uwyob<strong>da</strong> is faqtic, rom avtonomiuri warmonaqmnebis<br />
SigniT arsebul jgufebs, sakuTari teritoriis armqone<br />
nacionaluri jgufebisagan gansxvavebiT, gaaCn<strong>da</strong>T sakuTari<br />
politikuri institutebi, romliTac sargeblob<strong>da</strong> politikuri<br />
elita. sabWoTa politikuri sistemis krizisis pirobebSi<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis erovnuli moZraobebi swrafad<br />
Zlierdebo<strong>da</strong>. orive teritoriaze nacionalur elitebs Soris<br />
mimdinareob<strong>da</strong> <strong>da</strong>undobeli konkurencia adgilobriv saxelmwifo<br />
struqturebze kontrolis <strong>da</strong>samyareblad. komunisturi<br />
partiis <strong>of</strong>icialuri pirebi afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi<br />
gamarTul mitingebSi monawileobdnen <strong>da</strong> saxelmwifo <strong>da</strong><br />
partiul resursebs gansakargavad erovnul moZraobebs<br />
ga<strong>da</strong>scemdnen. Sesabamisad, afxazuri <strong>da</strong> osuri elitebi<br />
warmoadgen<strong>da</strong> erovnuli inteligenciisa <strong>da</strong> komunisti Tanamdebobis<br />
pirebis “personalur kavSirs”. orive SemTxvevaSi<br />
separatistuli moZraobebi swrafad gavrcel<strong>da</strong> sakanonmdeblo<br />
organoebSic (sabWoebSi). samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
sabWoebi mudmivad mimarTavdnen moskovs maTi sabWoTa centrisadmi<br />
uSualo <strong>da</strong>qvemdebarebis moTxovniT. orive sakanonmdeblo<br />
organo Tavi<strong>da</strong>n sabWoTa procedurebs mimarTav<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
amiT garkveul formalur legitimurobas aRwev<strong>da</strong>, risi<br />
gaprotestebac uWir<strong>da</strong> TbilisSi my<strong>of</strong> mTavrobas, gansa-<br />
133
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
kuTrebiT ki maSin, rodesac saqarTvelos ukve TviTon hqon<strong>da</strong><br />
Sewyvetili sabWoTa kanonebis mixedviT TamaSi.<br />
mesame, centraluri sabWoTa mTavroba zogjer gamiznulad,<br />
zogjer ki uneblieTac xels uwyob<strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva mokavSire<br />
respublikebis SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i avtonomiuri erTeulebis<br />
separatistul ganwyobas. stalinis epoqi<strong>da</strong>n wamosuli sabWoTa<br />
erovnuli politikis Zireuli elementi iyo principi: “<strong>da</strong>yavi<br />
<strong>da</strong> ibatone”. zogierT SemTxvevaSi mokavSire respublikebis<br />
SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i avtonomiuri erTeulebi amave respublikebis<br />
erTa nacionalisturi survilebis <strong>da</strong>sabalanseblad<br />
gamoiyenebo<strong>da</strong>. <strong>da</strong>qvemdebarebul avtonomiaTa rCeulma erebma<br />
gansakuTrebuli sargebeli miiRes amgvari mdgomareobis gamo<br />
– maT Seusabamod farTod miuwvdebo<strong>da</strong>T xeli yovelgvar<br />
resursze, yovel SemTxvevaSi iqamde, vidre kiTxvis niSnis qveS<br />
ar <strong>da</strong>dgebo<strong>da</strong> maTi moskovisadmi erTguleba. “perestroikis”<br />
gvi<strong>and</strong>el periodSi moskovi amgvar praqtikas kvlav <strong>da</strong>ubrun<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> samxreT oseTsac <strong>da</strong> afxazeTsac farTo politikur <strong>da</strong>xmarebas<br />
uwev<strong>da</strong> saqarTvelos winaaRmdeg; sabrZolo moqmedebebis<br />
<strong>da</strong>wyebis Semdeg am <strong>da</strong>xmarebas samxedro xasiaTic mieca. Tavisi<br />
ori sabrZolo marcxis asaxsnelad qarTuli mxare xSirad<br />
azviadebs am <strong>da</strong>xmarebas. sabrZolo moqmedebebis <strong>da</strong>wyebamde<br />
samxreT oseTSic <strong>da</strong> afxazeTSic aSkarad ga<strong>da</strong>Warbebuli<br />
warmodgena hqon<strong>da</strong>T moskovis xelT arsebuli zewolis realuri<br />
berketebis Sesaxeb. arasworma Sefasebebma, eWvgareSea,<br />
ganapiroba separatistebis samoqmedo gegmis Camoyalibebac<br />
samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTSi.<br />
134<br />
postkomunisturi elitis Si<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>qsaqsuloba<br />
eTnonacionalur mobilizaciasa <strong>da</strong> sabWoTa eTn<strong>of</strong>ederalizmis<br />
institutebTan erTad organizebul Zaladobas<br />
axali qarTuli elitis <strong>da</strong>qsaqsulobac ukvalav<strong>da</strong> gzas, rac<br />
axladmopovebuli <strong>da</strong>moukideblobis ganmtkicebas uSli<strong>da</strong>
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
xels. 16 es saxelmwifoebrivi sisuste <strong>da</strong> mmarTvel struqturebSi<br />
arsebuli <strong>da</strong>pirispireba garkveuli institucionaluri<br />
mizezebiT aixsneba <strong>da</strong> <strong>da</strong>maxasiaTebelia mTeli kavkasiisaTvis,<br />
gansakuTrebiT ki niS<strong>and</strong>oblivia saqarTvelosTvis.<br />
saqarTvelos saxelmwifos sisuste gar<strong>da</strong>mavali postkomunisturi<br />
epoqis Sedegi ar y<strong>of</strong>ila. es sisuste ufro adre<br />
warmoiSva, rogorc sabWoTa sistemis institucionaluri<br />
memkvidreoba. kavkasiasa <strong>da</strong> centralur aziaSi arsebuli<br />
proteqcionizmisa <strong>da</strong> klientelizmis qseli erT-erT yvelaze<br />
efeqtur araformalur instituts warmoadgen<strong>da</strong> sabWoTa<br />
periodSi <strong>da</strong> igi sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdegac SenarCun<strong>da</strong>. 17<br />
samxreT kavkasiis problemebisadmi miZRvnil naSromSi jerald<br />
isteri aRwers, Tu rogor cdilob<strong>da</strong> stalinis droi<strong>da</strong>n moyolebuli<br />
sabWoTa saxelmwifo sakuTari mmarTvelobis simtkicis<br />
uzrunvelsay<strong>of</strong>ad adgilobrivi proteqciuli sistemis gamoyenebas.<br />
18 amis Sedegad miRebuli socialisturi saxelmwifoebriobis<br />
sisuste kompensirdebo<strong>da</strong> personificirebuli<br />
mmarTvelobiT. sabWoTa ekonomikis ga<strong>da</strong>manawilebeli giganturi<br />
meqanizmi im nay<strong>of</strong>ier nia<strong>da</strong>gs qmni<strong>da</strong>, romelzec kargad xarob<strong>da</strong><br />
proteqcionizmis sistema; amitom arcaa gasakviri, rom es sistema<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdegac SenarCun<strong>da</strong>.<br />
axalma qarTvelma nacionalistebma ver SeZles pirad<br />
ndobaze <strong>da</strong>myarebuli proteqcionizmis Rrmad fesvgamdgari<br />
sistemis ufro Tanamedrove, arapiradulze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />
saxelmwifo biurokratiis Camoyalibeba. 19 saqarTveloSi<br />
16 Jones, “Georgia: A Failed Democratic Transition, “pp. 288-310.<br />
17 Pavel K. Baev, “Civil Wars in Georgia: Corruption Breeds Violence,” in Jan Koehler<br />
<strong>and</strong> Christoph Zürcher, eds., Potentials <strong>of</strong> Dis/Order: Explaining Conflict <strong>and</strong> Stability in<br />
the Caucasus <strong>and</strong> in the Former Yugoslavia (Manchester:<br />
Manchester University Press, 2003), pp. 127–144; Zürcher, Koehler, <strong>and</strong> Baev, “Internal<br />
Violence in the Caucasus”; Derluguian, “The Tale <strong>of</strong> Two Resorts,” pp. 261–292.<br />
18 Gerald Easter, “Personal Networks <strong>and</strong> Post-Revolutionary State-Building:<br />
Soviet Russia Reexamined,” World Politics, vol. 48 (1996), pp. 551–578.<br />
19 es aris ZiriTadi Tezisi statiis: Barbara Christophe, “Bringing Culture Back<br />
into a Concept <strong>of</strong> Rationality: State–Society Relations <strong>and</strong> Conflict in Post-Socialist<br />
Transcaucasia,” in Koehler <strong>and</strong> Zürcher, Potentials <strong>of</strong> Dis/Order, 193–207.<br />
135
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
aRzevebuli erovnuli moZraoba, romelmac zviad gamsaxurdia<br />
xelisuflebaSi moiyvana, SeeTvisa am kargad Camoyalibebul <strong>da</strong><br />
Rrmad fesvgamdgar struqturas, romelic kvlavac akontroleb<strong>da</strong><br />
yovelgvar SesaZleblobaTa ga<strong>da</strong>nawilebas. amas gar<strong>da</strong>,<br />
sakanonmdeblo organoSi ar iyvnen warmodgenilni proteqcionizmis<br />
qselis gavleniani warmomadgenlebi, Zveli kadrebi<br />
<strong>da</strong> qalaqis inteligencia – amis gamo parlaments sakmaod<br />
moakl<strong>da</strong> politikuri mxar<strong>da</strong>Wera. amgvarad, gamoucdelma<br />
parlamentma ver SeaCera saxelmwifos rRveva, kerZod: man ver<br />
SeZlo Zveli kadrebisa <strong>da</strong> maTi mfarvelebis ekonomikuri <strong>da</strong><br />
politikuri SesaZleblobebis mobilizeba.<br />
prezident zviad gamsaxurdiasa <strong>da</strong> misi axali parlamentisaTvis<br />
eTnonacionaluri mobilizacia Zalauflebis SenarCunebis<br />
saSualebas warmoadgen<strong>da</strong>, rasac katastr<strong>of</strong>uli Sedegebi<br />
mohyva. nacionalizmi zviad gamsaxurdias erTaderTi sayrdeni<br />
iyo. igi xelisuflebaSi quCis zewolisa <strong>da</strong> erovnul-patriotuli<br />
emociebis Sedegad movi<strong>da</strong>. 1990 wlis Semodgomis<br />
arCevnebze man <strong>da</strong> misma koaliciam _ “mrgvali magi<strong>da</strong> –<br />
Tavisufali saqarTvelo” parlamentSi 250 adgili<strong>da</strong>n 155<br />
moipova. erovnulma moZraobam mas arCevnebSi gamarjveba ki<br />
moutana, magram saxelmwifos erTianobis uzrunvely<strong>of</strong>a ver<br />
SeZlo.<br />
postkomunisturi periodis samive konfliqtisas organizebuli<br />
Zaladobis zr<strong>da</strong> pir<strong>da</strong>pir kavSirSia saqarTvelos Si<strong>da</strong><br />
uTanxmoebasa <strong>da</strong> Camouyalibel <strong>saxelmwifoebrioba</strong>sTan.<br />
pirveli konfliqti – sabrZolo moqmedebebi samxreT oseTSi –<br />
im patriotul ZalTa konsoli<strong>da</strong>cias mohyva, romelmac di<strong>da</strong>d<br />
Seuwyo xeli zviad gamsaxurdias xelisuflebaSi mosvlas. am<br />
moZraobam gamsaxurdias 1991 wlis saprezidento arCevnebSi<br />
xmaTa didi umravlesobiT gaamarjvebina, magram samxreT oseTis<br />
omSi gamarjveba ver moutana. mxolod nacionalisturi ritorikiT<br />
omebs verc awarmoeben <strong>da</strong> verc igeben.<br />
zviad gamsaxurdias ga<strong>da</strong>sayeneblad wamowyebuli saomari<br />
moqmedebac Si<strong>da</strong> uTanxmoebebisa <strong>da</strong> susti saxelmwifoebriobis<br />
Sedegad <strong>da</strong>iwyo. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom saprezidento arCev-<br />
136
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
nebze zviad gamsaxurdiam gaimarjva, qarTul politikur<br />
arenaze, gansakuTrebiT ki erovnuli moZraobis SigniT, ar<br />
wydebo<strong>da</strong> piradi <strong>da</strong>pirispireba <strong>da</strong> qiSpi. zviad gamsaxurdia,<br />
rogorc pirovneba, ver gamodgebo<strong>da</strong> ukve gaxleCili erovnuli<br />
moZraobis gamaerTianeblad. igi mtrebs advilad iZen<strong>da</strong>,<br />
garSemo ki umetesad iseTi xalxi exvia, romelTa erTaderTi<br />
Rirsebac mis<strong>da</strong>mi erTguleba iyo. 20 am pirobebSi arcaa gasakviri,<br />
rom pirad ambiciebs ayolilma gaxleCilma erovnulma moZraobam<br />
gaerTianeba ver SeZlo. gamsaxurdiam ver <strong>da</strong>imorCila<br />
“Zaladobis sulisCamdgmelni”. erovnuli gvardia zviad<br />
gamsaxurdias ganudga <strong>da</strong> mis Camosagdebad <strong>da</strong>iwyo moqmedeba.<br />
<strong>da</strong> bolos, afxazeTSi 1992 wels <strong>da</strong>wyebuli omic Sedegi iyo<br />
eduard SevardnaZis saqarTveloSi Camosvlis Semdgomi<br />
<strong>da</strong>pirispirebebisa <strong>da</strong> gaumarTavi saxelmwifoebriobisa.<br />
imdroindeli garemoebebi<strong>da</strong>n gamomdinare, erovnuli gvardiis<br />
afxazeTSi SeWra <strong>da</strong>rbevis msurvel kerZo jaris manevrs<br />
hgav<strong>da</strong>. 21<br />
zviad gamsaxurdias <strong>da</strong>marcxebis mizezebi gasagebi gaxdeba,<br />
Tu <strong>da</strong>vakvirdebiT, ra auCqareblad <strong>da</strong> ostaturad aZliereb<strong>da</strong><br />
eduard SevardnaZe Tavis Zalauflebas, miuxe<strong>da</strong>vad saqarTvelos<br />
teritoriis mniSvnelovan nawilze kontrolis <strong>da</strong>kargvisa<br />
<strong>da</strong> rogor akowiweb<strong>da</strong> igi saqarTvelos <strong>saxelmwifoebrioba</strong>s<br />
1992-1995 wlebSi. eduard SevardnaZem Tavisi udidesi<br />
piradi avtoritetiT, <strong>da</strong>savleTi<strong>da</strong>n saxsrebis mozidvis<br />
unariTa <strong>da</strong> Suamavlobis niWiT SeZlo sicocxlisunariani<br />
kavSiris Seqmna, romelSic Sediodnen y<strong>of</strong>ili funqcionerebi,<br />
proteqcionizmis sistemis gavleniani pirebi <strong>da</strong> erovnuli<br />
moZraobis calkeuli erTeulebi. afxazeTSi <strong>da</strong>marcxebis<br />
Semdeg eduard SevardnaZe <strong>da</strong>morCil<strong>da</strong> moskovis Zlier<br />
zewolas <strong>da</strong> saqarTvelos dsT-is SemadgenlobaSi Sesvlaze<br />
Tanxmoba ganacxa<strong>da</strong>. kmay<strong>of</strong>ilebis niSnad moskovi mas gamsa-<br />
20 Suzanne Goldenberg, Pride <strong>of</strong> Small Nations: The Caucasus <strong>and</strong> Post-Soviet Disorder<br />
(London: Zed Books, 1994), p. 92.<br />
21 Zürcher, Koehler, <strong>and</strong> Baev, “Internal Violence in the Caucasus”; Baev, “Civil Wars in<br />
Georgia,” pp. 127–145.<br />
137
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
xurdias momxreTa gamosvlebis CaxSobaSi <strong>da</strong>exmara. amis Semdeg<br />
ki SevardnaZem Zaladobis ori mTavari sulisCamdgmelis –<br />
kitovanisa <strong>da</strong> ioselianis izolirebac moaxerxa.<br />
nacionalizmma saxelmwifoebriobis ganmtkiceba saqarTvelosa<br />
<strong>da</strong> postsabWoTa sivrcis sxva qveynebSi ver SeZlo; es<br />
mxolod somxeTsa <strong>da</strong> baltiispireTis qveynebSi gax<strong>da</strong> SesaZlebeli.<br />
somxeTma Tavisi <strong>saxelmwifoebrioba</strong> samxedro<br />
nacionalizmis meSveobiT <strong>da</strong>amkvidra, romelic udides safrTxesTan<br />
iyo <strong>da</strong>kavSirebuli. CeCneTSi CeCnurma nacionalurma<br />
moZraobam ki, araTu <strong>saxelmwifoebrioba</strong> ver Camoayaliba,<br />
aramed qveyana anarqiamdec ki miiyvana, ramac gza misca 1994 wlis<br />
katastr<strong>of</strong>ul rusul samxedro kampanias. Tavisi poziciebis<br />
Sejereba verc azerbaijanis nacional-demokratebma SeZles.<br />
138<br />
saxelmwifoebriobis sisuste <strong>da</strong> Zaladobis<br />
sulisCamdgmelni 22<br />
postkomunistur gar<strong>da</strong>maval periodSi saqarTveloSi<br />
momx<strong>da</strong>ri organizebuli Zaladobis bevr SemTxvevaSi Zaladobis<br />
sulisCamdgmelni ukve nangrevebad qceuli saxelmwifos narCen<br />
SesaZleblobebs iyenebdnen. am a<strong>da</strong>mianTa umravlesoba warsulSi<br />
saxelmwifo postebze iyo <strong>da</strong>niSnuli im elitis mier,<br />
romelsac Tavisi politikuri miznebis misaRwevad Zala<br />
esaWiroebo<strong>da</strong>. qarTuli omebis yvelaze <strong>da</strong>maxasiaTebeli niSani<br />
iyo zRvris moSla saxelmwifo <strong>da</strong> kerZo Zaladobas Soris,<br />
amitom saWiroa, gavarkvioT, Tu ras SeiZleba ewodos “saxelmwifos<br />
privatizacia” <strong>da</strong> “kerZo saqmianobis saxelmwifo<br />
organoebad gar<strong>da</strong>qmnis” ormagi procesi.<br />
saqarTveloSi moqmedeb<strong>da</strong> ori udidesi organizebuli<br />
jgufi, romelsac Zalis gamoyenebis saSualeba hqon<strong>da</strong> _ es iyo<br />
“mxedrioni” <strong>da</strong> erovnuli gvardia. “mxedrioni” iyo Tbilisis<br />
22 es nawili <strong>da</strong>fuZnebulia naSromze: Zürcher, Koehler, <strong>and</strong> Baev, “Internal<br />
Violence in the Caucasus.”
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
kriminaluri <strong>da</strong>jgufebebisa <strong>da</strong> axalgazrduli b<strong>and</strong>ebis<br />
amorfuli erToba, romelic 1989 wels sabWoTa periodis<br />
<strong>da</strong>mnaSaveTa samyaros mfarvelma, jaba ioselianma Seqmna.<br />
finansebis mosapoveblad es <strong>da</strong>jgufeba kriminalur saqmianobas<br />
eweo<strong>da</strong> – maT Soris reketsa <strong>da</strong> gamoZalvasac. 1992 wels man<br />
SeZlo Semosavlian sferoebze Tavisi kontrolis <strong>da</strong>weseba,<br />
magaliTad, benziniT vaWrobaze. 23 “mxedrions” Tavi saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>mcvel patriotul sazogadoebad miaCn<strong>da</strong>, misi wevrebi<br />
farTod iyenebdnen patriotul <strong>da</strong> religiur simbolikas. bevri<br />
maTgani mkerdze atareb<strong>da</strong> me<strong>da</strong>lions wmin<strong>da</strong> giorgis gamosaxulebiT.<br />
principSi, “mxedrioni” iyo warmatebuli saqmosanpatriotTa<br />
SeiaraRebuli SenaerTi, romlebmac TavianTi kerZo<br />
jari saxelmwifo samsaxurSi Caayenes <strong>da</strong>moukideblobisaTvis<br />
mebrZoli nacionaluri umciresobebis winaaRmdeg omis dros.<br />
erovnuli gvardia 1990 wlis noemberSi Seiqmna <strong>da</strong> igi<br />
qarTuli jaris birTvi un<strong>da</strong> gamx<strong>da</strong>riyo. imis gamo, rom am dros<br />
jer kidev ar arsebob<strong>da</strong> qarTuli saxelmwifo, jaris <strong>da</strong>kompleqteba<br />
<strong>da</strong> misi SeiaraReba TiTqmis mTlianad kerZo pirebis<br />
mier xdebo<strong>da</strong>. gvardia saxelmwifos TiTqmis ararsebuli<br />
biujeti<strong>da</strong>n <strong>da</strong> Savi bazris warmatebul pirTa SemowirulobebiT<br />
finansdebo<strong>da</strong>. gvardiis meTaurad <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis ministrad<br />
gamsaxurdias axlo megobari <strong>da</strong> TanamebrZoli Tengiz kitovani<br />
<strong>da</strong>iniSna. mas arc samxedro momzadeba hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> arc Sesabamisi<br />
gamocdileba, samagierod, igi finansebis kargi mSovneli<br />
gamodga.<br />
erovnulma gvardiamac <strong>da</strong> “mxedrionmac” SeiaraReba sabWoTa<br />
(SemdgomSi ki, ruseTis) jarisagan miiRo – faqtobrivad, im<br />
saxelmwifos jarisagan, romelic, qarTveli nacionalistebis<br />
azriT, gamiznulad aferxeb<strong>da</strong> saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobas.<br />
1992 wlis ivlisSi, im periodSi, rodesac sabWoTa jari swrafad<br />
iSlebo<strong>da</strong>, am gasamxedroebulma formirebebma sabWoTa arse-<br />
23 Georgii Nizharadze, “The Institutional Framework <strong>of</strong> Caucasian <strong>and</strong> Central Asian<br />
Transitional Societies: Georgia, Abkhazia, <strong>and</strong> South-Ossetia,” The Economics <strong>of</strong> Political<br />
<strong>and</strong> Common Violence (Tbilisi: World Bank Development Economic Research Group,<br />
2002), typescript.<br />
139
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
nali<strong>da</strong>n 50 tanki miiRes. 24 tankebis miRebi<strong>da</strong>n erT TveSi<br />
kitovanma afxazuri kampania wamoiwyo.<br />
arc erTi am jgufTagani saxelmwifo kontrols ar eqvemdebarebo<strong>da</strong>.<br />
jaba ioselianis “mxedrioni” prezident zviad<br />
gamsaxurdias <strong>da</strong>arsebis dRi<strong>da</strong>nve upirispirdebo<strong>da</strong>, mogvianebiT<br />
erovnuli gvardiac SeewinaaRmdega saxelmwifo struqturebSi<br />
integracias <strong>da</strong> uari Tqva prezidentisadmi erTgulebis<br />
ficis <strong>da</strong>debaze. 1991 wlis Semodgomaze kitovanma <strong>da</strong><br />
erovnulma gvardiam prezidents zurgi Seaqcies <strong>da</strong> amiT<br />
gamsaxurdias bedi ukve ga<strong>da</strong>wyvetili aRmoCn<strong>da</strong>.<br />
TbilisSi Zalauflebis mosapoveblad gaCaRebuli brZola<br />
swrafad ganviTar<strong>da</strong> <strong>da</strong> prezident gamsaxurdias qveyni<strong>da</strong>n<br />
gaZevebiT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom sabrZolo moqmedebebSi<br />
500-ze meti kaci ar monawileob<strong>da</strong>, samoqalaqo omis es<br />
Zaladoba namdvilad iyo gasamxedroebuli jgufis mier<br />
organizebul saxelmwifo ga<strong>da</strong>trialeba. ga<strong>da</strong>trialebis<br />
warmatebiT <strong>da</strong>srulebis Semdeg orive <strong>da</strong>jgufebam ga<strong>da</strong>inawila<br />
gavlenis sferoebi: “mxedrionma” SeinarCuna kontroli<br />
benziniTa <strong>da</strong> sigaretebiT vaWrobaze, xolo erovnuli gvardia<br />
sul ufro metad Caeflo iaraRiT vaWrobaSi. 1992 wlis martSi<br />
saqarTveloSi <strong>da</strong>brunebulma eduard SevardnaZem, romelsac<br />
saocrad sWirdebo<strong>da</strong> Tanamdgomebi, “mxedrions” mianiWa Sinagan<br />
saqmeTa saministros <strong>da</strong>qvemdebarebuli usafrTxoebis Zalebis<br />
24 1992 wlis 15 maiss azerbaijanis respublikam, somxeTis respublikam,<br />
belorusis respublikam, yazaxeTis respublikam, moldovas respublikam,<br />
ruseTis federaciam, ukrainam <strong>da</strong> saqarTvelos respublikam, rogorc<br />
sabWoTa kavSiris memkvidre-saxelmwifoebma, xeli moaweres e.w. taSkentis<br />
xelSekrulebas, romlis mixedviT xelmomwer qveynebs hqon<strong>da</strong>T sakuTari<br />
jaris Seqmnis ufleba, romelic Sesabamis saministroebs <strong>da</strong>eqvemdebarebo<strong>da</strong>;<br />
xolo ministrebsa <strong>da</strong> saxelmwifos meTaurebs ki pativi un<strong>da</strong><br />
ecaT evropis tradiciuli SeiaraRebis xelSekrulebiT (CFE) gaTvaliswinebuli<br />
Cveulebrivi SeiaraRebisaTvis <strong>da</strong>dgenili ze<strong>da</strong> zRvrisaTvis.<br />
taSkentis xelSekrulebiT, saqarTvelos sabWoTa armiis sawyobebi<strong>da</strong>n<br />
100 tanki <strong>da</strong> 200 javSan-sabrZolo manqana ga<strong>da</strong>eca; saqarTvelom<br />
ignorireba gaukeTa ga<strong>da</strong>cemis im pirobas, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c ikrZalebo<strong>da</strong><br />
am SeiaraRebis Si<strong>da</strong> konfliqtebSi gamoyeneba.<br />
140
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
statusi <strong>da</strong> igi sabWoTa arsenalSi arsebuli iaraRiT aRWurva.<br />
“mxedrionis” erT-erTi lideri, Temur xaCiSvili, Sinagan<br />
saqmeTa ministri gax<strong>da</strong>. erovnuli gvardiis liderma Tengiz<br />
kitovanma Tav<strong>da</strong>cvis ministris posti SeinarCuna. SevardnaZem<br />
“mxedrions” gamsaxurdias momxreebis winaaRmdeg brZola<br />
<strong>da</strong>avala <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi. am sabrZolo kampanias ufro<br />
Zarcva-rbevis saxe hqon<strong>da</strong>. am brZolaSi moxaliseebis CarTvis<br />
mizniT jaba ioselianma <strong>da</strong> “mxedrionis” mebrZolebma televiziiT<br />
gancxadeba gaakeTes, ris Semdegac maT moxalise “SabaTkviris”<br />
mebrZolebic SeuerTdnen. isini Cveulebriv samezoblosagan<br />
Semdgar patara-patara jgufebSi erTi<strong>and</strong>ebodnen,<br />
romelTac “mxedrionis” punqtebSi iaraRs urigebdnen. samoqalaqo<br />
omis es nawili <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi bevrad ufro<br />
sisxlismRvreli aRmoCn<strong>da</strong> TbilisSi momx<strong>da</strong>r ga<strong>da</strong>trialebasTan<br />
Se<strong>da</strong>rebiT. sabrZolo moqmedebebis TiToeul mxares<br />
<strong>da</strong>axloebiT 3000 mebrZoli monawileob<strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n 2000-mde<br />
<strong>da</strong>Rupulad iTvleba.<br />
samxreT oseTSi Zaladobrivi qmedebebisaTvis aqtiuri<br />
mzadeba 1990-iani wlebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>iwyo. 1990 wlis bolosaTvis osebs<br />
TavianT gankargulebaSi 4000 – 5000 kaci hyav<strong>da</strong>T, maTgan didi<br />
umravlesoba saxalxo laSqris wevri iyo. 25 iaraRs isini umTavresad<br />
cxinvalSi ganlagebul Sveulmfrenebis sabWoTa polkSi<br />
Soulobdnen. am polkSi momsaxure jariskacebisa <strong>da</strong> <strong>of</strong>icrebis<br />
umravlesoba eTnikur osebs warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> maTi didi<br />
raodenoba am brZolebis monawile gaxl<strong>da</strong>T. am sabrZolo<br />
moqmedebebSi monawile osuri mxare metwilad CrdiloeT<br />
oseTi<strong>da</strong>n (ruseTis federaciis SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i avtonomiuri<br />
respublika, romelic samxreT oseTze bevrad mdi<strong>da</strong>ria)<br />
Semosuli SemowirulobebiT finansdebo<strong>da</strong>. 26<br />
Setakebebis pikis dros qarTvelebis winaaRmdeg CrdiloeT<br />
oseTi<strong>da</strong>n Camosuli ramdenime aseuli moxalise ibrZo<strong>da</strong>.<br />
25 Nizharadze, “The Institutional Framework <strong>of</strong> Caucasian <strong>and</strong> Central Asian Transiitional<br />
Societies.<br />
26 Zurcher, Koehler, <strong>and</strong> Baev, “Internal Violence in the Caucasus”.<br />
141
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
samxreT oseTis omis monawile orive mxares araorganizebuli<br />
gasamxedroebuli formirebebi ibrZodnen; maT ar gaaCn<strong>da</strong>T<br />
erTiani sameTauro struqturebi, brZolebSi dros ki mxolod<br />
msubuq SeiaraRebas iyenebdnen. osuri <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebi Zalebs<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d adgilobrivi mosaxleobis xarjze ikrebdnen, xolo<br />
qarTul <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebSi umTavresad samxreT oseTis qarTuli<br />
mosaxleoba monawileob<strong>da</strong>. Tav<strong>da</strong>pirvelad qarTvelebis<br />
mxareze Sinagan saqmeTa saministros jarebi <strong>da</strong> erovnuli<br />
gvardiis jariskacebi ibrZodnen. sabrZolo moqmedebebis<br />
<strong>da</strong>srulebisaTvis am omSi mTeli rigi patriotuli suliskveTebiT<br />
gamsWvaluli jgufebi CaerTnen. “TeTri Sevardnebi”,<br />
“merab kostavas sazogadoeba,” “mxedrioni” <strong>da</strong> “saqarTvelos<br />
erovnuli fronti” am omSi <strong>da</strong>qiravebul pirTagan Semdgar<br />
araorganizebul jgufebs agzavnidnen, romlebic xSirad<br />
mSvidobian mosaxleobas esxmodnen Tavs <strong>da</strong> mZevleba<strong>da</strong>c ki<br />
ahyav<strong>da</strong>T. samxreT oseTis konfliqtis msxverplis Sesaxeb<br />
arsebobs Zalze mwiri <strong>da</strong> winaaRmdegobrivi monacemebi. qarTuli<br />
wyaroebis cnobiT, orive mxarem <strong>da</strong>axloebiT 500-600 a<strong>da</strong>miani<br />
<strong>da</strong>karga. 27 1990-1992 wlebSi olqis teritoria etapobrivad<br />
<strong>da</strong>tova <strong>da</strong>axloebiT 12000 qarTvelma (samxreT oseTis mTliani<br />
mosaxleoba <strong>da</strong>axloebiT 30000 a<strong>da</strong>mians Seadgens). imavdroulad,<br />
saqarTveloSi mcxovrebi osi erovnebis <strong>da</strong>axloebiT<br />
30000 a<strong>da</strong>miani CrdiloeT oseTSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> sacxovreblad zviad<br />
gamsaxurdias nacionalisturi reJimis mier maT winaaRmdeg<br />
ganxorcielebuli devnis gamo.<br />
1992 wlis agvistoSi Tengiz kitovanis erovnulma gvardiam,<br />
eduard SevardnaZis mxar<strong>da</strong>WeriT, afxazeTis samxedro<br />
kampania wamoiwyo. erovnuli gvardiis 5000 wevri afxazeTSi<br />
SeiWra, 1000 jariskaci gagris portSi ga<strong>da</strong>isroles ruseTSi<br />
mimavali gzis ga<strong>da</strong>saketad. gu<strong>da</strong>uTaSi gaqceulma afxazeTis<br />
mTavrobam sayovelTao mobilizacia gamoacxa<strong>da</strong>. afxazeTis<br />
27 Nizharadze, “The Institutional Framework <strong>of</strong> Caucasian <strong>and</strong> Central Asian Transitional<br />
Societies.” Other sources speak <strong>of</strong> 3,000 casualties on the Ossetian side (see<br />
www.geocities.com/vienna/strasse/5262/South.html).<br />
142
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
erovnulma gvardiam, romelsac im dros 1000 jariskaci hyav<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> ZiriTa<strong>da</strong>d msubuqi SeiaraRebiT iyo aRWurvili, poziciebi<br />
mdinare gumisTas napiris gaswvriv, ruseTis samxedro-sahaero<br />
bazis maxloblad, <strong>da</strong>ikava. afxazebs CrdiloeT kavkasii<strong>da</strong>n mTis<br />
bilikebiT Camosuli asobiT moxalise SeuerT<strong>da</strong>. TiTqmis mTel<br />
iaraRs isini CeCneTi<strong>da</strong>n iRebdnen. sabrZolo moqmedebebSi am<br />
moxaliseTa CarTvaSi mTavari roli kavkasiis mTis xalxTa<br />
konfederaciam iTamaSa. es pannacionalisturi moZraoba 1989<br />
wels <strong>da</strong>ars<strong>da</strong> adiRei-yaraCai-CerqezeTis (CrdiloeT kavkasiaSi<br />
ruseTis federaciis SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i avtonomiuri<br />
olqebi) <strong>da</strong> afxazeTis aqtivistebis mier. 1990-iani wlebis<br />
<strong>da</strong>sawyisSi kavkasiis mTis xalxTa konfederacia meamboxe<br />
politikur moZraobad ga<strong>da</strong>iqca, romelic CrdiloeT kavkasiis<br />
saxelmwifoebis <strong>da</strong>moukideblobas iTxov<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />
rom ruseTisagan gamoy<strong>of</strong>a miuRwevel ocnebad rCebo<strong>da</strong>, konfederaciam<br />
mainc SeZlo moxalise samxedro Zalebis Camoyalibeba,<br />
romlebmac afxazeTis omSi sakmaod mniSvnelovani<br />
roli Seasrules. mogvianebiT, 1994 wels, am Zalebis erTma<br />
nawilma CeCneTis winaaRmdegobis frontis birTvi Seadgina. 28<br />
ricxobriv umciresobaSi my<strong>of</strong> afxazebs ruseTis jari<br />
<strong>da</strong>exmara. <strong>of</strong>icialurad ruseTi afxazeTis sakiTxis mSvidobiani<br />
ga<strong>da</strong>wyvetis gzebs eZeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> omSi ar monawileob<strong>da</strong>, magram misi<br />
politika, romelic princips – “<strong>da</strong>yavi <strong>da</strong> ibatone” efuZnebo<strong>da</strong>,<br />
gulisxmob<strong>da</strong> konfliqtis monawile orive mxarisaTvis samxedro<br />
<strong>da</strong>xmarebis gawevas; magram konfliqtis periodSi am<br />
<strong>da</strong>xmarebas afxazebi sul ufro metad <strong>da</strong> metad iRebdnen.<br />
afxazeTis erovnuli gvardia soxumSi ganlagebuli ruseTis<br />
jaris batalionisagan iaraRiT maragdebo<strong>da</strong>, xolo rusi<br />
instruqtorebi moxaliseebis mosamzadebel banakebs xelmZRvanelobdnen.<br />
29 gar<strong>da</strong> amisa, ruseTi afxazebis frontis zurgsac<br />
28 1992 wlis oqtomberSi am organizaciam saxelwodeba Seicvala _ mas<br />
kavkasiis xalxTa konfederacia <strong>da</strong>erqva.<br />
29 Nizharadze, “The Institutional Framework <strong>of</strong> Caucasian <strong>and</strong> Central Asian<br />
Transitional Societies.”<br />
143
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
amagreb<strong>da</strong> <strong>da</strong> afxazeTSi ganlagebuli sahaero bazi<strong>da</strong>n ganxorcielebuli<br />
calkeuli sahaero <strong>da</strong>rtymebiTac exmarebo<strong>da</strong> maT.<br />
erTi wlis ganmavlobaSi CrdiloeT kavkasii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> ruseTi<strong>da</strong>n<br />
Semosuli <strong>da</strong>xmarebis wyalobiT dRiTidRe izrdebo<strong>da</strong> afxazebis<br />
brZolisunarianoba, rasac ver vityviT qarTvelebze.<br />
“boevikebisa” <strong>da</strong> mZarcvelebisagan Semdgarma qarTulma armiam<br />
<strong>da</strong>Sla iwyo. 1993 wlis 27 seqtembers afxazeTis mebrZolebma<br />
sabolood gaaZeves qarTuli jari soxumi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> ukve ramdenime<br />
dReSi afxazeTis mTel teritorias akontrolebdnen. afxazeT-<br />
Si <strong>da</strong>rCenilma 200000 qarTvelma regioni <strong>da</strong>tova.<br />
organizebul Zaladobas yovelTvis ganapirobebs garkveuli<br />
motivacia <strong>da</strong> arsebuli SesaZleblobebis gamoyenebis survili.<br />
pol kolieri <strong>da</strong> anke hefleri sixarbisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi<br />
ukmay<strong>of</strong>ilebisadmi miZRvnil naSromSi amtkiceben, rom sixarbe<br />
(anu “Zaladobis sulisCamdgmelTa” angareba) <strong>da</strong> garemoebaTa<br />
xelsayreli <strong>da</strong>mTxveva (magaliTad, iaf iaraRze xelmisawvdomoba,<br />
mowinaaRmdegis aSkara sisuste, mesame Zalis <strong>da</strong>xmarebis<br />
imedi <strong>da</strong> a.S.) ufro xSirad warmoSobs Zaladobas, vidre amas<br />
iwvevs sazogadoebrivi ukmay<strong>of</strong>ileba (magaliTad, ekonomikuri<br />
<strong>da</strong> politikuri diskriminacia). 30 saqarTvelos SemTxvevaSi,<br />
miuxe<strong>da</strong>vad nacionalisturi jgufebis mier sazogadoebriv<br />
ukmay<strong>of</strong>ilebaze saubrisa (Cagvra, ekonomikuri diskriminacia<br />
<strong>da</strong> a.S.), Si<strong>da</strong> Zaladobebis umetes mizezad angarebiT Sepyrobili<br />
gasamxedroebuli formirebebis qmedebebi un<strong>da</strong> CavTvaloT.<br />
iafi <strong>da</strong> advilad xelmisawvdomi sabWoTa iaraRis mopoveba<br />
gacilebiT aiolebs aseTi jgufebis moqmedebas. zviad gamsaxurdia<br />
aseT Zalebs Tavisi politikuri poziciebis gasamyareblad<br />
iyeneb<strong>da</strong>, magram saqarTvelos saxelmwifos sisustem<br />
mas am jgufebis kontrolisa Tu SeCerebis SesaZlebloba aRar<br />
30 Paul Collier <strong>and</strong> Anke Hoeffler, “Greed <strong>and</strong> Grievance in Civil War,” (Washington, DC:<br />
The World Bank Group, October 2001), http://econ.worldbank.org/programs/conflict/<br />
library/doc?id=12205; James D. Fearon <strong>and</strong> David. D. Laitin, “Ethnicity, Insurgency, <strong>and</strong><br />
Civil War” (paper presented at the 2001 Annual Meeting <strong>of</strong> the <strong>American</strong> Political<br />
Science Association, San Francisco, CA, August 30–September 2, 2001), http://<br />
www.stanford.edu/group/ethnic/workingpapers/apsa011.pdf.<br />
144
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
misca. qarTuli, osuri <strong>da</strong> afxazuri Zalebis mobilizacias Soris<br />
aSkara gansxvaveba arsebobs. qarTuli razmebis – “mxedrionisa”<br />
<strong>da</strong> “erovnuli gvardiis” – mamoZravebeli Zala “Zaladobis<br />
sulisCamdgmeli” calkeuli pirovnebebi iyvnen; es ase ar iyo<br />
afxazebisa <strong>da</strong> osebis <strong>da</strong>jgufebaTa SemTxvevaSi. TiTqos<strong>da</strong><br />
sabWoTa Cagvris (gansakuTrebiT ki, 1989 wlis 9 aprils TbilisSi<br />
momx<strong>da</strong>ri Zaladobrivi faqtis Semdeg) winaaRmdeg Seqmnili<br />
“mxedrioni” Zalian swrafad ga<strong>da</strong>iqca angarebis surviliT<br />
Sepyrobil kriminalur organizaciad, romelmac moaxdina<br />
Tavisi moqmedebebis legitimizacia <strong>da</strong> Tavis rigebSi axali<br />
wevrebi patriotuli lozungebiT miizi<strong>da</strong>. 1992-1993 wlebisaTvis<br />
“mxedrionad” wodebuli sxva<strong>da</strong>sxva <strong>da</strong>jgufebis mizans<br />
Zarcva-yaCaRoba warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> gaugebaric ki iyo, iyvnen Tu<br />
ara am jgufebis wevrebi Zveleburad jaba ioselianis erTgulni.<br />
erovnuli gvardia “mxedrionisagan” gansxvavebulad warmoiSva.<br />
igi <strong>da</strong>ars<strong>da</strong> “zevi<strong>da</strong>n” garkveuli politikuri miznebiT.<br />
es organizaciac akisreb<strong>da</strong> xarks Crdilovan ekonomikaSi<br />
moRvaweT <strong>da</strong> iaraRiT vaWrobis sarfian saqmes akontroleb<strong>da</strong>.<br />
bevri mebrZoli erovnul gvardiaSi Zarcvis perspeqtiviT<br />
Sedio<strong>da</strong>. afxazeTis winaaRmdeg mimarTuli kampaniis wamowyeba<br />
erovnuli gvardiis ekonomikuri interesebiT iyo nakarnaxevi<br />
_ regionis Crdilovani ekonomikis mTavari seqtorebis<br />
gakontrolebis surviliT.<br />
aRsaniSnavia, rom omma afxazeTis resursebi swrafad<br />
amowura. Zaladobis eskalaciasTan erTad ingreo<strong>da</strong> afxazeTis<br />
turistuli industria, paralizebuli iyo satransporto<br />
infrastruqtura, adgilobrivma s<strong>of</strong>lis meurneobam bazrebi<br />
<strong>da</strong>karga. sabrZolo moqmedebebis efeqturoba yovelTviurad<br />
klebulob<strong>da</strong>, mcirdebo<strong>da</strong> gasamxedroebuli formirebebis<br />
momarageba. SemdgomSi eduard SevardnaZem ostaturad gamoiyena<br />
am organizaciebis resursebis Semcireba maTi meTaurebis<br />
politikuri areni<strong>da</strong>n g<strong>and</strong>evnis mizniT.<br />
afxazi <strong>da</strong> osi mebrZolebis mier samxedro Zalis gamoyeneba<br />
umTavresad nakarnaxevi iyo ara piradi gamorCenis surviliT,<br />
aramed im safrTxis arsebobiT, romelsac maT <strong>da</strong>moukidebeli<br />
145
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
<strong>da</strong> nacionalisturi saqarTvelo uqmni<strong>da</strong>. qarTuli nacionalizmis<br />
talRa aZliereb<strong>da</strong> momavali diskriminaciis SiSs,<br />
ramac adgilobriv nacionalistebs ufro iolad ga<strong>da</strong>awyvetina<br />
sakuTari Zaladobrivi meqanizmis SemuSaveba. qarTuli <strong>da</strong>jgufebebis<br />
maT teritoriaze SeWrisTanave <strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong> osebisa<br />
<strong>da</strong> afxazebis SiSi, organizebuli Zaladoba ki gar<strong>da</strong>uvali<br />
Seiqna.<br />
146<br />
mezoblobis faqtori<br />
qveynis SigniT arsebuli konfliqtis ganviTarebaze<br />
ramdenime garefaqtori moqmedebs. maT Soris yvelaze mniSvnelovania<br />
Semdegi sami: diasporis mier meamboxeTa mxar<strong>da</strong>Wera;<br />
geostrategiuli mdebareoba <strong>da</strong> konfliqtSi sxva saxelmwifos<br />
Careva. 31 TiToeulma am faqtorma garkveuli roli iTamaSa 1988-<br />
1993 wlebSi saqarTveloSi, Tumca maTi moqmedeba xSirad<br />
ga<strong>da</strong>Warbebulad iyo Sefasebuli.<br />
adgilobrivma diasporam <strong>da</strong> naTesaurma eTnikurma jgufebma,<br />
raRa Tqma un<strong>da</strong>, <strong>da</strong>xmareba gauwies afxazebsa <strong>da</strong> samxreT<br />
osebs <strong>da</strong>moukideblobisaTvis brZolaSi. osebi kavkasionis mTavari<br />
qedis ga<strong>da</strong>Rma 32 , CrdiloeT oseTSi mcxovrebi eTnikurad<br />
monaTesave xalxisagan mniSvnelovan finansur <strong>da</strong> yovelgvar<br />
materialur <strong>da</strong>xmarebas iRebdnen; isini maT cocxali ZaliTac<br />
exmarebodnen. afxaz mebrZolebs CrdiloeT kavkasiis moxalise<br />
razmebi <strong>da</strong> TurqeTSi mcxovrebi afxazuri diasporac exmarebo<strong>da</strong>.<br />
yvelaze Zlieri <strong>da</strong> brZolisunariani SenaerTebi<strong>da</strong>n<br />
aRsaniSnavia e.w. “afxazuri batalioni”, romelsac meamboxe<br />
CeCeni lideri Samil basaevi xelmZRvanelob<strong>da</strong>. Samil basaevma<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>axloebiT 300 misma TanamebrZolma, romlebic Semdgom<br />
CeCeni separatistebis mTavar Zalad ga<strong>da</strong>iqcnen, faqtobrivad,<br />
31 Collier <strong>and</strong> Hoeffler, “Greed <strong>and</strong> Grievance in Civil War”; Fearon <strong>and</strong> Laitin, “Ethnicity,<br />
Insurgency, <strong>and</strong> Civil War.”<br />
32 Zürcher, Koehler, <strong>and</strong> Baev, “Internal Violence in the Caucasus.”
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
afxazeTSi, qarTvelebis winaaRmdeg warmoebul omSi, miiRes<br />
pirveli sabrZolo gamocdileba.<br />
miiCneven, rom urTierTmowinaaRmdege Zlieri saxelmwifoebis<br />
ga<strong>da</strong>kveTaze mdebare saqarTvelo <strong>da</strong>wyevlilia Tavisi<br />
arasaxarbielo geopolitikuri mdebareobiTa <strong>da</strong> mZime geomorfologiuri<br />
situaciiT. sparseTs, osmaleTsa <strong>da</strong> mefis ruseTis<br />
imperiebs Soris arsebulma qiSpobam <strong>da</strong> sabWoTa kavSiris<br />
politikurma modelma kavkasiis sociopolitikur <strong>da</strong> kulturul<br />
saxes Rrma <strong>da</strong>Ri <strong>da</strong>asva. yvelaze mniSvnelovania is, rom am<br />
istoriulma memkvidreobam <strong>da</strong>gvianebuli <strong>da</strong> instituciurad<br />
susti <strong>saxelmwifoebrioba</strong> ganapiroba. amas ematebo<strong>da</strong> isic, rom<br />
kavkasiis bevri regionis mTagorianobis gamo adgilobriv<br />
elitasac <strong>da</strong> kolonialur saxelmwifoebsac uZneldebo<strong>da</strong>T<br />
sasurveli mmarTvelobis <strong>da</strong>myareba. ase rom, ver uarvy<strong>of</strong>T,<br />
geopolitikam <strong>da</strong> geomorfologiam kavkasiis mTel istoriaze<br />
didi zegavlena rom moaxdina. magram rodesac saqme exeba<br />
sabWoTa imperiis ngrevasa <strong>da</strong> axali, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos<br />
Seqmnas Soris arsebul drois mcire, boboqar <strong>da</strong><br />
konfliqtebian periods, maSin zemoaRwerili orive faqtori<br />
mniSvnelobas moklebulia. piriqiT, am periodSi Si<strong>da</strong> politika<br />
gacilebiT did rols TamaSob<strong>da</strong>. movlenebs adgilobrivi<br />
institucionaluri struqturebi <strong>da</strong> maTi moskovTan urTierT<strong>da</strong>mokidebuleba<br />
gansazRvrav<strong>da</strong>. 1988-1993 wlebSi saqarTvelos<br />
Si<strong>da</strong> konfliqtebze seriozuli gavlena arc erT<br />
politikur erTeuls ar mouxdenia, Tumca ki iTvleba, rom maT<br />
– TurqeTs, irans, somxeTs, azerbaijans, aSS-sa <strong>da</strong> evrokavSirs<br />
_ samxreT kavkasiaSi TavianTi interesebi gaaCniaT.<br />
aq upriani iqneba, aRiniSnos ori ram, pirveli: mark<br />
beisinjeri Tavis mniSvnelovan naSromSi asabuTebs sabWoTa<br />
kavSiris memkvidre-saxelmwifoebSi mimdinare movlenebis<br />
urTierT<strong>da</strong>mokidebulebas, rac emyarebo<strong>da</strong> “warmatebuli<br />
nacionalisturi mobilizaciis demonstrirebis efeqts”. 33<br />
33 Mark R. Beissinger, Nationalist Mobilization <strong>and</strong> the Collapse <strong>of</strong> the Soviet State<br />
(Cambridge: Cambridge University Press, 2002).<br />
147
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
sabWoTa kavSiris yvela respublikis sazogadoeba <strong>da</strong> elita<br />
gulisyuriT adevneb<strong>da</strong> Tvals nacionaluri moZraobebis<br />
ganviTarebas. am moZraobis yoveli talRa, romelze<strong>da</strong>c moskovi<br />
Tvals xuWav<strong>da</strong>, sxva nacionalur moZraobebs axali energiiT<br />
avseb<strong>da</strong>, anu eTnonacionaluri mobilizaciis spirali ara marto<br />
saqarTvelos SigniT qarTvelebis, osebisa <strong>da</strong> afxazebis<br />
erTmaneTis winaaRmdeg mimarTuli moZraobebiT imuxtebo<strong>da</strong>,<br />
aramed baltiispireTis qveynebisa <strong>da</strong> somxeTis nacionaluri<br />
moZraobebiTac.<br />
meore exeba sabWoTa kavSirs <strong>da</strong> misi <strong>da</strong>Slis Semdeg _<br />
ruseTs. Secdoma iqnebo<strong>da</strong> saqarTveloSi ganviTarebul<br />
movlenebze ruseTis zegavlenis uary<strong>of</strong>a, magram aseTive<br />
Secdoma iqnebo<strong>da</strong> saqarTvelos yvela ubedurebis mzakvruli<br />
<strong>da</strong> kargad <strong>da</strong>gegmili imperiuli politikisaTvis ga<strong>da</strong>braleba.<br />
sinamdvileSi, sul mcire, 1990 wlis zafxuli<strong>da</strong>n moskovs aRar<br />
Seswev<strong>da</strong> Zala saTanado politikis Camoyalibebis <strong>da</strong> misi<br />
koordinirebisa, rom aRaraferi vTqvaT mis ganxorcielebaze.<br />
es yvelaferi mzardi ekonomikuri ngreviTa <strong>da</strong> kremlSi<br />
ZalauflebisaTvis mimdinare brZoliT aixsneba. kavkasiaSi<br />
“mSvidobis aRsadgenad” sul ufro meti cu<strong>da</strong>d <strong>da</strong>gegmili <strong>da</strong><br />
cu<strong>da</strong>d Catarebuli operacia mimdinareob<strong>da</strong>. magaliTad, 1988<br />
wlis ivlisSi erevnis aeroportSi demonstrantebis winaaRmdeg<br />
miRebuli zomebi; 1989 wlis aprilSi TbilisSi momx<strong>da</strong>ri<br />
movlenebi an “sisxliani kvira” baqoSi 1990 wlis ianvarSi.<br />
saboloo jamSi, am operaciebma sabWoTa kavSiris Zaladobriobis<br />
unaric Seasusta <strong>da</strong> sabWoTa saxelmwifos <strong>da</strong>cema <strong>da</strong>aCqara;<br />
imavdroulad, am operaciebma impulsi Semates erovnul<br />
moZraobebs. am yvelaferma ki, Tavis mxriv, rogorc cecxlze<br />
navTma, ise imoqme<strong>da</strong> saqarTvelos Si<strong>da</strong> teritoriaze mimdinare<br />
konfliqtebze.<br />
mniSvnelovania aRiniSnos, rom sabWoTa centraluri<br />
mTavroba avtonomiuri respublikebisa <strong>da</strong> olqebis erovnul<br />
moZraobebTan taqtikuri kavSiris <strong>da</strong>myarebas cdilob<strong>da</strong>. 1990<br />
wlis aprilSi umaRlesma sabWom miiRo kanoni, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c,<br />
Tu mokavSire respublika sabWoTa kavSiris Semadgen-<br />
148
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
lobi<strong>da</strong>n gavido<strong>da</strong>, maSin masSi Semaval avtonomiur olqebsa <strong>da</strong><br />
respublikebs, referendumis Catarebis Semdeg, un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong>T<br />
sabWoTa kavSiris SemadgenlobaSi <strong>da</strong>rCenis ufleba aSkaraa, rom<br />
am kanons un<strong>da</strong> <strong>da</strong>ebrkolebina mokavSire respublikebis ssrk<strong>da</strong>n<br />
gasvla. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, man ver SeZlo sabWoTa kavSiris<br />
Si<strong>da</strong> afeTqebis Tavi<strong>da</strong>n acileba <strong>da</strong> mxolod motivacia Semata<br />
avtonomiuri olqebisa <strong>da</strong> respublikebis brZolas gamoy<strong>of</strong>isaTvis.<br />
samxreT oseTi <strong>da</strong> afxazeTi amisi kargi magaliTia. ase<br />
rom, es kanoni (Tumca, sxva mxriv, gamiznuli) mkafio niSani<br />
aRmoCn<strong>da</strong> saqarTvelos SemadgenlobaSi my<strong>of</strong>i avtonomiuri<br />
erTeulebis erovnuli moZraobebisaTvis: maT TiTqos aRuTqves,<br />
rom Tuki saqarTvelo sabWoTa kavSiris Semadgenlobi<strong>da</strong>n<br />
gavido<strong>da</strong>, moskovi maT “iSvileb<strong>da</strong>”. mTlianobaSi, sabWoTa<br />
ierarqiis <strong>da</strong>Sla is mniSvnelovani faqtori aRmoCn<strong>da</strong>, romelmac<br />
dramatulad Secvala moqmed ZalTa mamoZravebeli motivebi.<br />
saboloo jamSi, zustad amiT aixsneba Zaladobis warmoSoba <strong>da</strong><br />
ganviTareba saqarTvelos sinamdvileSi arsebul samive SemTxvevaSi.<br />
sabWoTa struqturebis sisustis gamo saqarTveloSi<br />
SesaZlebeli gax<strong>da</strong> erovnuli moZraobis aRmoceneba, am<br />
moZraobam ki swrafad <strong>da</strong>ikava mTavari poziciebi. azerbaijanisa<br />
<strong>da</strong> CeCneTisagan gansxvavebiT, magram somxeTisa <strong>da</strong> baltiispireTis<br />
qveynebis msgavsad, saqarTvelos komunisturma<br />
nomenklaturam swrafad aiTvisa erovnuli moZraobebis<br />
politikuri (Tumca ara ideologiuri) programa <strong>da</strong> saxelmwifos<br />
institutebi maT samsaxurSi Caayena. sabWoTa kavSiris Tan<strong>da</strong>-<br />
TanobiTma <strong>da</strong>sustebam gaaadvila saqarTvelosaTvis Tavisuflebis<br />
mopoveba. 1990 wlis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n erovnulma moZraobam<br />
<strong>da</strong> nomenklaturam mTavar miznad qveynis sruli suvereniteti<br />
<strong>da</strong>isaxa.<br />
movlenebis amgvarma ganviTarebam, Tavis mxriv, stimuli<br />
misca samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis separatistul moZraobebs.<br />
saqarTvelos eTnonacionalurma moZraobam avtonomiur<br />
erTeulTa gamorCeul erebSi sakmaod safuZvlianad gamoiwvia<br />
imis SiSi, rom <strong>da</strong>moukidebel saqarTvelSi maT SeiZleba aRar<br />
hqono<strong>da</strong>T privilegiebi. saqarTveloSi mcxovrebi somxebisa <strong>da</strong><br />
149
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
azerbaijanelebisagan gansxvavebiT, osebi <strong>da</strong> afxazebi flobdnen<br />
im politikur berketebs, riTac SesaZlebeli iyo separatistuli<br />
politikis gatareba. avtonomiur erTeulebSi mcxovreb<br />
yvela erovnuli saTvistomos komunist funqcioners<br />
saxelmwifo <strong>da</strong> partiuli resursebis erovnuli saqmisaken<br />
mimarTva SeeZlo _ isini am SesaZleblobas iyenebdnen kidec.<br />
kerZod, Tuki 1988 wlamde umaRlesi sabWoebi mxolod simbolurad<br />
iTvlebodnen warmomadgenlobiT organod, SemdgomSi<br />
isini WeSmariti politikuri xelisuflebis centrebad gar<strong>da</strong>iqmnen.<br />
radikalurma nacionalisturma ritorikam, Zaladobis<br />
marTvaze saxelmwifos gavlenis <strong>da</strong>kargvam <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
mTavrobis aSkara survilma, gamoeyenebina “Zaladobis sulis-<br />
Camdgmelebi”, xeli Seuwyo ekonomikur-kriminaluri interesebis<br />
mqone gasamxedroebuli formirebebis warmoqmnas. zviad<br />
gamsaxurdias garSemo arsebulma axalma elitam ver SeZlo verc<br />
reJimis ga<strong>da</strong>rCena <strong>da</strong> verc saxelmwifos konsolidireba, ramac<br />
sagrZnoblad gauadvila saqme “Zaladobis sulisCamdgmelebs”.<br />
150<br />
axali siZneleebi siZneleebis xanis Semdeg?<br />
sabWoTa eTn<strong>of</strong>ederalizmi amJamad aRar iyenebs Tavis<br />
destruqciul energias, Tumca man Ria Wrilobebi mainc <strong>da</strong>tova.<br />
aTwlianma gaWianurebulma molaparakebebma oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
problema ver ga<strong>da</strong>Wra. 2003 wlis seqtemberSi afxazeTma<br />
“<strong>da</strong>moukideblobisaTvis omSi” gamarjvebis meaTe wlisTavi<br />
aRniSna. am “gamarjvebis” fasi ruseTze mZime politikurekonomikuri<br />
<strong>da</strong>mokidebuleba <strong>da</strong> saerTaSoriso izolacia<br />
aRmoCn<strong>da</strong>. afxazebis umravlesobam ruseTis moqalaqeoba miiRo,<br />
rac maTTvis garkveuli socialuri <strong>da</strong> politikuri usafrTxoebis<br />
garantiaa. omis Semdeg periodulad mainc xdeba<br />
Zaladobrivi afeTqeba, <strong>da</strong>xoces ruseTis samSvidobo jarSi<br />
momsaxure aTobiT jariskaci, afxazi Tanamdebobis pirebi <strong>da</strong><br />
sxva<strong>da</strong>sxva erovnuli saTvistomos warmomadgenlebi.
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
afxazeTis mmarTveloba mixeil saakaSvilis xelisuflebaSi<br />
mosvlas gaZlierebuli samxedro mzady<strong>of</strong>niT Sexv<strong>da</strong>. dResdReobiT<br />
moskovi afxazeTSi Seqmnil situacias Tavisi samxedro<br />
Zalis iq y<strong>of</strong>niTa <strong>da</strong> politikur-ekonomikuri <strong>da</strong>xmarebis<br />
gaweviT akontrolebs, risi ganxorcielebac saqarTvelos ar<br />
ZaluZs. eduard SevardnaZis mmarTvelobis bolos kriminaluri<br />
gasamxedroebuli formirebebi jer kidev axdendnen zegavlenas<br />
mosazRvre regionis politikur <strong>da</strong> ekonomikur cxovrebaze.<br />
zogierTi maTgani kvlav mWidro<strong>da</strong>a <strong>da</strong>kavSirebuli egreTwodebul<br />
partizanul SenaerTebTan, iseTebTan, rogoricaa<br />
“TeTri legioni” zurab samuSias meTaurobiT, “tyis Zmebi” <strong>da</strong>viT<br />
Sengelias xelmZRvanelobiT <strong>da</strong> ruzgen gogoxias formireba 34 .<br />
afxazeTis mTavrobis winaaRmdeg brZolis motiviT isini xSirad<br />
<strong>da</strong>erevian xolme erTmaneTs benzinis, sigaretisa <strong>da</strong> Txilis<br />
kontraban<strong>da</strong>ze kontrolis mosapoveblad. 2003 wlis noemberSi<br />
xelisuflebaSi mosvlis Semdeg mixeil saakaSvilma brZaneba<br />
gasca, bolo moeRoT am formirebebis moqmedebebisaTvis.<br />
afxazeTTan Se<strong>da</strong>rebiT samxreT oseTSi arsebuli situacia<br />
ufro myifea. iseve, rogorc afxazeTi, es pawawina saxelmwifoc<br />
ukanono vaWrobis, umTavresad alkoholuri sasmelebisa <strong>da</strong><br />
Tambaqos yidva-gayidvis centri aRmoCn<strong>da</strong>. ori Zlieri politikuri<br />
klanis irgvliv koncentrirebuli politikuri elita<br />
Tavisi interesebisaTvis iyenebs am viTom Tavisufal ekonomikur<br />
zonas. 2004 wels konfliqtis eskalaciis drosac ar<br />
Sewyvetila vaWroba <strong>da</strong>narCen saqarTvelosTan, Tumca ki am<br />
vaWrobisaTvis cxinvali<strong>da</strong>n Tbilisamde mimaval mTel gzaze<br />
sxva<strong>da</strong>sxva “ga<strong>da</strong>saxadebi” iyo <strong>da</strong>wesebuli, romlebsac <strong>of</strong>icialuri<br />
<strong>da</strong> ara<strong>of</strong>icialuri xelisuflebis warmomadgenlebi<br />
krebdnen.<br />
afxazeTSi Seqmnili situaciisagan gansxvavebiT, 1992 wlis<br />
Semdeg saqarTvelo, SevardnaZis meTaurobiT <strong>da</strong> samxreT oseTi<br />
sxva<strong>da</strong>sxva praqtikul nabijebs dgamdnen TavianTi urTi-<br />
34 International Crisis Group, “Georgia: What Now?” Europe Report no. 151, December 3,<br />
2003, www.reliefweb.int/library/documents/2003/icg-geo-3dec.pdf.<br />
151
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
erTobebis gasaumjobeseblad. magram konfliqti araTu<br />
<strong>da</strong>regulirebuli ar aris, aramed gaurkvevelia, sruli <strong>da</strong>moukideblobis<br />
gar<strong>da</strong> ra politikuri statusi iyo misaRebi samxreT<br />
oseTisaTvis <strong>da</strong> suverenitetis ra nawilis <strong>da</strong>Tmoba SeeZlo<br />
saqarTvelos.<br />
eduard SevardnaZis mmarTvelobis bolo wlebSi samxreT<br />
oseTis saboloo statusis Sesaxeb mimdinare molaparakebebi<br />
praqtikulad SeCer<strong>da</strong>.<br />
2004 wlisaTvis mixeil saakaSvilis mier gatarebulma Zalis<br />
demonstrirebis politikam <strong>da</strong>Zabulobis axali etapi warmoSva.<br />
man naTlad gamoxata, rom samxreT oseTs misi prioritetebis<br />
siaSi erT-erTi pirveli adgili ukavia. aWaraSi miRweuli<br />
warmatebis Semdeg, sa<strong>da</strong>c igi adgilobriv mmarTvels, aslan<br />
abaSiZes, gauswor<strong>da</strong>, yvela elo<strong>da</strong>, rom prezidenti samxreT<br />
oseTis saqarTvelos SemadgenlobaSi reintegracias Seecdebo<strong>da</strong>.<br />
2004 wlis maisSi saqarTvelom samxreT oseTSi mdebare<br />
uzarmazari <strong>da</strong> cnobili ergneTis bazroba <strong>da</strong>xura. am bazrobaze<br />
yvela saxis, ZiriTa<strong>da</strong>d, ruseTi<strong>da</strong>n Semosuli kontrab<strong>and</strong>uli<br />
saqoneli iyidebo<strong>da</strong>. zogi analitikosi miiCnevs, rom ergneTis<br />
bazroba Tavisi arsiT warmoadgen<strong>da</strong> ukanono Tavisufal<br />
ekonomikur zonas, romelsac weliwadSi 35 milioni aSS-is<br />
dolaris Semosavali mohqon<strong>da</strong>. am Tanxis mniSvnelovani nawili<br />
eduard kokoiTis garSemo Semokrebili samxreT oseTis<br />
politikuri elitis jibeebSi ileqebo<strong>da</strong>. 35 bazrobis <strong>da</strong>xurvis<br />
es ga<strong>da</strong>wyvetileba imis erTmniSvnelovani signali iyo, rom<br />
saqarTvelo aRar apirebs status-kvos moTmenas. 2004 wlis<br />
ivlisSi saqarTvelom samxreT oseTSi gamSvebi punqtebi<br />
gaaZliera <strong>da</strong> rokis ga<strong>da</strong>sasvlelze saqarTvelo-ruseTis<br />
sasazRvro kontroli <strong>da</strong>awesa, raTa saqarTveloSi uaqcizo<br />
saqonlis importi Seemcirebina. mixeil saakaSvilis axali<br />
mTavroba energiuli kampaniiT Seeca<strong>da</strong> am regionSi ZalTa<br />
balansis Secvlas. am kampaniis mizani osuri mosaxleobis ndobis<br />
35 M. Alkhazashvili, “South Ossetia’s Reliance on Contrab<strong>and</strong>,” The Messenger, July 15,<br />
2004, http://www.messenger.com.ge/issues/0655_july_15,2004/economy_0655_1.htm.<br />
152
1989-1993 wlebi siZneleebis xana saqarTvelos istoriaSi<br />
mopoveba <strong>da</strong> separatistuli mTavrobis samxedro zomebiT<br />
<strong>da</strong>Sineba iyo, magram aman Sedegad regionSi samxedro <strong>da</strong>pirispireba<br />
<strong>da</strong> ruseTTan politikuri krizisi moitana.<br />
mokled, samxreT oseTica <strong>da</strong> afxazeTic ga<strong>da</strong>uWreli<br />
problemaa. Tu gaviTvaliswinebT, rom saqarTvelos separatistuli<br />
regionebisaTvis politikur <strong>da</strong> ekonomikur<br />
sferoSi cota ramis SeTavazeba SeuZlia, samxedro sferoSi ki<br />
igi Zalze sustia saimisod, rom situacia Zalis gamoyenebiT<br />
Secvalos, konfliqtebis ga<strong>da</strong>wyveta isev momavlis saqmed<br />
rCeba. Tavis mxriv, ruseTi <strong>da</strong>interesebulia, regionSi Senar-<br />
Cundes status-kvo, TviTon ki vetos ufleba <strong>da</strong>rCes.<br />
reformatorebis meore Taobis winaSe mdgari amocana<br />
SeiZleba im amocanaze aranakleb rTuli aRmoCndes, romelic<br />
sabWoTa saqarTvelo<strong>da</strong>n <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelosken<br />
gr<strong>and</strong>iozuli ga<strong>da</strong>svlis periodSi idga. es sruliad gansxvavebuli<br />
amocanaa. areulobis xanaSi mowinaaRmdege <strong>da</strong>jgufebebi<br />
im qveynis ZalauflebisaTvis ibrZodnen, romelic,<br />
faqtobrivad, ar arsebob<strong>da</strong>. dRes sameuli _ saakaSvilisa <strong>da</strong><br />
misi kolegebis saxiT – Rrmad fesvgamdgari <strong>da</strong> korumpirebuli<br />
saxelmwifo sistemis Secvlas cdilobs, magram warmatebis<br />
garantia, cxadia, ar arsebobs. mokled rom vTqvaT, zviad<br />
gamsaxurdia politikur mowinaaRmdegeebs ebrZo<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>marcx<strong>da</strong>.<br />
mixeil saakaSvili Rrmad korumpirebul, magram maRalinstitucionalizebul<br />
sistemas ebrZvis <strong>da</strong>, SesaZloa, isic<br />
<strong>da</strong>marcxdes. misi yvelaze saSiSi mteri ara esa Tu is politikuri<br />
lideri an romelime politikuri partiaa, aramed is, rasac<br />
SeiZleba “SevardnaZis sistema” vuwodoT.<br />
eduard SevardnaZem Zalis uxeSi gamoyenebiT nawil-nawil<br />
<strong>da</strong>Slili qarTuli saxelmwifos Sekowiweba <strong>da</strong> aRdgena SeZlo,<br />
magram amisaTvis man garkveuli safasuri gaiRo. imisaTvis, rom<br />
<strong>da</strong>qsaqsuli elita Semoekriba, igi moTminebiT ekidebo<strong>da</strong> Rrmad<br />
korumpirebul sistemasa <strong>da</strong> kadrebis monacvleobas. dRes es<br />
sistema imdenad Rrma<strong>da</strong>a fesvgamdgari, rom igi gacilebiT<br />
metia, vidre sustadganviTarebuli saxelmwifoebriobis oden<br />
<strong>da</strong>mRupveli Sedegi. es aris saxelmwifoebriobis axali<br />
153
qrist<strong>of</strong> ciurxeri<br />
alternatiuli varianti, romelic sakmaod gafarTov<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
Caenacvla jansaR saxelmwifoebriv formas, iseTs, rogoricaa<br />
pirovnebebze ara<strong>da</strong>mokidebuli, sazogadoebaze mzrunveli<br />
biurokratia. am sistemis Secvlas ramdenime korumpirebuli<br />
Tanamdebobis piris <strong>da</strong>patimreba ar ey<strong>of</strong>a, saWiroa mTeli<br />
politikuri sistemis xelaxla, praqtikulad, nuli<strong>da</strong>n Seneba.<br />
es rTuli gzaa <strong>da</strong> erT-erT mTavar saSiSroebas is warmoadgens,<br />
rom axali elita mxar<strong>da</strong>Weras eTnonacionaluri mobilizaciis<br />
meSveobiT Seecdeba. uaxlesi istoria, gansakuTrebiT ki,<br />
qarTuli, gvaswavlis, rom amgvari strategia Zalze sariskoa.<br />
154
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis<br />
politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
Tavi 3<br />
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis seqtoris mdgomareoba, gansakuTrebiT<br />
ki samxedro reformis bedi, mniSvnelovna<strong>da</strong>a<br />
<strong>da</strong>mokidebuli politikuri sistemis SigniT mimdinare movlenebis<br />
dinamikaze. samxedro reformis aRqma, Sefaseba Tu<br />
warmatebuli ganxorcieleba SeuZlebelia qveynis erTian<br />
socialuri <strong>da</strong> politikuri ganviTarebisagan mowyvetiT. erTi<br />
sityviT, e.w efeqturi marTvis praqtikis <strong>da</strong>nergvis gareSe,<br />
efeqturi Tav<strong>da</strong>cvis sistema, mwyobri usafrTxoebis politika<br />
<strong>da</strong> saRi samxedro-samoqalaqo urTierTobebi warmoudgenelia.<br />
es principi yvela qveyanaze vrceldeba, saqarTveloSi ki igi<br />
gansakuTrebul mniSvnelobas iZens.<br />
samxedro reformasTan uSualo kavSirSia <strong>da</strong>finansebis<br />
sakiTxic. Tavisi SezRuduli materialuri resursebis gamo,<br />
saqarTvelo kvlav Ratak qveynad rCeba, rac yovelmxriv<br />
zRu<strong>da</strong>vs reformebs, gansakuTrebiT ki usafrTxoebisa <strong>da</strong><br />
Tav<strong>da</strong>cvis sferoSi. jarebis restruqturizacia, Tun<strong>da</strong>c<br />
ricxovnobis Semcireba, ganaxleba an kontrolis efeqturi<br />
saSualebebis Seqmna, finansebs moiTxovs. samxedro pirs<br />
biznesSi CarTvis - gansakuTrebiT ukanono komerciis - ufleba<br />
ar eZleva. amis Tavi<strong>da</strong>n asacileblad saxelmwifom un<strong>da</strong> SesZlos<br />
Tavisi <strong>of</strong>icrebisa <strong>da</strong> jariskacebis adeqvaturi xelfasebiTa<br />
<strong>da</strong> sacxovrebeli pirobebiT uzrunvely<strong>of</strong>a, rac saqarTvelom<br />
<strong>da</strong>moukideblobis pirvel aTwleulSi ver ganaxorciela.<br />
gar<strong>da</strong> amisa, usafrTxoebisa <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis politikaze<br />
gavlenas axdens saqarTvelos ideologiuri <strong>da</strong> socialur-<br />
155
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
politikur orientacia. erovnuli usafrTxoebis politika <strong>da</strong><br />
Tav<strong>da</strong>cviTi sistema momdinareobs erovnuli interesebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />
safrTxeebi<strong>da</strong>n, rac erovnuli stereotipebis <strong>da</strong> Rirebulebebis<br />
TemasTan gvabrunebs. Rirebulebebi gansazRvraven<br />
safrTxeebs, romelTac erovnuli usafrTxoebis politika<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>upirispirdes. erovnuli interesebi, safrTxeebis<br />
aRqma, romelnic pir<strong>da</strong>pir Tu arapir<strong>da</strong>pir sazogadoebrivi<br />
Rirebulebebi<strong>da</strong>n momdinarea, gavlenas axdens usafrTxoebis<br />
seqtoris Si<strong>da</strong> struqturaze, sakadro politikaze, masSi<br />
arsebuli urToerTobebis Taviseburebebze. meorec, ama Tu im<br />
eris mier strategiul mokavSireTa <strong>da</strong> megobarTa arCeva<br />
mniSvnelovanwila<strong>da</strong>a <strong>da</strong>mokidebuli masSi arsebul RirebulebaTa<br />
sistemaze. TanamSromlobiTi aliansebis formirebisas<br />
Tanxvedri Rirebulebebi iseve arsebiTia, rogorc pragmatuli<br />
ekonomikuri interesebi Tu saerTo geostrategiuli xedvebi.<br />
bolo dromde qarTuli sazogadoebis sabazo Rirebulebebis<br />
sistema, qveynis winaSe arsebul safrTxeTa definicia (rac<br />
usafrTxoebis seqtoris reformirebis fun<strong>da</strong>mentia) <strong>da</strong><br />
usafrTxoebis sferoSi adgilobrivi eqspertizis done ar<br />
Seesabamebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur stan<strong>da</strong>rtebsa <strong>da</strong> evroatlantikuri<br />
Tanamegobrobis praqtikas. amave dros, saqarTvelo xelisufleba<br />
swored evroatlantikur TanamegobrobasTan integracias<br />
isaxavs miznad. Sesabamisad, uaxloes wlebSi, saxelmwifosa<br />
<strong>da</strong> eris mSenebloba qveynis politikuri amocanebis mTavar<br />
prioritetad <strong>da</strong>rCeba.<br />
<strong>da</strong>moukideblobis pirvel aTwleulSi saqarTvelo sust, <strong>da</strong><br />
egeb e.w. arSemdgar saxelmwifo<strong>da</strong>c Camoyalib<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad<br />
miswrafebebisa Tu pretenziebisa, qveyanaSi <strong>da</strong>mkvidrebuli<br />
politikuri praqtika <strong>da</strong> mmarTvelobis stili sagrZnoblad<br />
CamorCebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis Tanamedrove stan<strong>da</strong>rtebs. erisa <strong>da</strong><br />
saxelmwifos aRmSenebloba xSirad me-19 saukunis midgomiT -<br />
erovnuli poeziis, istoriuli gmirebis miTologizirebuli<br />
saxeebis Tu marTmadidebluri eklesiis Rirebulebebisa <strong>da</strong><br />
simboloebis wina planze wamoweviT - gamoixatebo<strong>da</strong>. qarTvelebma<br />
<strong>da</strong> qveynis erovnulma umciresobebma ver SeZles erTiani<br />
156
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
erovnuli identobis Seqmna. eTnikuri kuTvnileba xSirad ufro<br />
mniSvnelovnad iTvlebo<strong>da</strong>, vidre individualuri ekonomikuri<br />
keTildReoba. 1 Sesabamisad, prezident eduard SevardnaZis<br />
reJimisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli gax<strong>da</strong> liberalur-demokratiuli<br />
<strong>da</strong> eTno-nacionalisturi ideebiT gajerebuli winaaRmdegobrivi<br />
proeqtebi. maT formirebaze komunisturi nomenklaturis<br />
tradiciebic axden<strong>da</strong> gavlenas. Sesabamisad, reformebi<br />
neli <strong>da</strong> meryevi xdebo<strong>da</strong>.<br />
SevardnaZis reJimi mxolod ritorikulad gmob<strong>da</strong> korufciasa<br />
<strong>da</strong> qsen<strong>of</strong>obias. Zalian xSirad es ori movlena qarTuli<br />
kulturis maxasiaTeblad moiazrebo<strong>da</strong>. qarTuli samuSao<br />
jgufi, romelsac prezidentma SevardnaZem anti-korufciuli<br />
strategiis SemuSaveba <strong>da</strong>avala, aRniSnav<strong>da</strong>, rom korufcia<br />
cxovrebis wesad iqca garkveul sferoebSi. korufciuli<br />
azrovneba ise Rrma<strong>da</strong>a sazogadoebriv azrovnebaSi, rom didi<br />
sifrTxilea saWiro erovnuli Taviseburebebis saTaveebisa <strong>da</strong><br />
korufciuli Cveulebebis gamijvnis dros. antikorufciuli<br />
rekomen<strong>da</strong>ciebi 2 mxolod qaRaldze rCebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> araferi hqon<strong>da</strong><br />
saerTo mTavrobis warmomadgenlebis, biznesmenebis <strong>da</strong><br />
kriminalebis mier Seqmnil korufciul piramidebTan. ritorikuli<br />
kritika ki reJimis winaaRmdegobrivi midgomis nawils<br />
warmoadgen<strong>da</strong>: ganexorcielebina balansi erTi mxriv axalgazr<strong>da</strong><br />
reformator politikosebsa <strong>da</strong> moxeleebs, meore mxriv<br />
ki, y<strong>of</strong>il komunistur nomenklaturas Soris.<br />
mmarTvelobis bolo periodSi SevardnaZis mTavroba uunaro<br />
aRmoCn<strong>da</strong>, aRekveTa religiur nia<strong>da</strong>gze warmoSobili Zaladobis<br />
faqtebi. naTqvamis <strong>da</strong>sturia eklesiisgan gankveTili mRvdlis<br />
basil mkalaviSvilis <strong>da</strong>usjeli Zaladobrivi qmedebebi religiuri<br />
umciresobis mimarT.<br />
1 Theodor Hanf <strong>and</strong> Ghia Nodia, Georgia Lurching to Democracy (Baden-Baden:<br />
Nomos Verlagsgesellschaft, 2000), pp. 92-102<br />
2 erovnuli antikorufciuli strategiis SemmuSavebeli jgufi,<br />
saqarTvelos erovnuli antikorufciuli programis ZiriTadi mimarTulebebi,<br />
kerZo gamocema, 31 oqtomberi,2000 w., gv.9 (jgufi Seqmnili iyo<br />
prezidentis mier)<br />
157
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
gasakviri ar aris, rom qarTuli sazogadoebriv-politikuri<br />
cxovrebis SuqCrdilebi farTod aireklebo<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis<br />
politikasa <strong>da</strong> samxedro reformis procesze. Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong><br />
usafrTxoebis politikisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli iyo sagareo<br />
politikis mudmivi cvla, araadekvaturi <strong>da</strong>finanseba <strong>da</strong><br />
SeuzRu<strong>da</strong>vi korufcia. naTeli strategiuli orientirebi Tu<br />
erovnuli usafrTxoebis koncefcia arasodes y<strong>of</strong>ila bolomde<br />
artikulirebuli. xSirad evro-atlantikur sivrceSi integrireba<br />
qveynis mTavar prioritetad cxaddebo<strong>da</strong>. 3 magram qveynis<br />
politikuri elita prorusuli strategiis arCevansac ar<br />
gamoricxav<strong>da</strong>. samxedro-samoqalaqo urTierTobebi arademokratiuli<br />
iyo. ise<strong>da</strong>c mwiri resursebis aramiznobrivi xarjva<br />
kidev ufro arTuleb<strong>da</strong> <strong>da</strong>finansebas. usafrTxoebisa <strong>da</strong><br />
samxedro uwyebebSi xelfasebi droulad ar gaicemo<strong>da</strong>,<br />
samxedro <strong>da</strong> parasamxedro struqturebi ver eqceo<strong>da</strong> adeqvaturi<br />
samoqalaqo ze<strong>da</strong>mxedvelobis qveS.<br />
arsebuli kanonmdebloba progresuli iyo, magram detalizacias<br />
moklebuli <strong>da</strong> winaaRmdegobrivi. “Zalovani” ministrebi,<br />
rogorc wesi, sazogadoebrivi undoblobiT sargeblobdnen.<br />
saboloo jamSi, 2003 wels SevardnaZis xelisuflebis<br />
<strong>da</strong>cemaSi yvela am xarvezma Seitana Tavisi wvlili. saqarTvelos<br />
axalma mTavrobam prezident mixeil saakaSvilis xelmZ-<br />
RvanelobiT uprecendento neba aCvena korufciuli saqmianobisa<br />
<strong>da</strong> organizebuli <strong>da</strong>naSaulis winaaRmdeg brZolaSi.<br />
<strong>da</strong>savluri orientaciis mqone inteleqtualebi, romlebis<br />
xelmZRvanel postebze <strong>da</strong>winaurdnen, acnobiereben globalizaciis<br />
mniSvnelobas <strong>da</strong> iyeneben postmodernistul politikur<br />
diskurss, romelic naklebad hguobs nacionalizms, unitaruli<br />
saxelmwifoebis ideas, saerTaSoriso arenaze saxelmwifo<br />
aqtiorTa tradiciul eqskluziurobas. axalma mTavrobam<br />
jvarosnuli omi gamoucxa<strong>da</strong> korufciasa <strong>da</strong> saxelmwifo<br />
3 1990-iani wlebis miwuruls SevardnaZem sajarod ganacxa<strong>da</strong>, rom 2005<br />
wlisaTvis saqarTvelo natos karze <strong>da</strong>akakunebs. ix. “svobodnaia gruzia”,<br />
26 oqtomberi, 1999 w.<br />
158
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
saxsrebis aramiznobriv xarjvas. pasuxisgebaSi mieca ramodenime<br />
maRalCinosani. 2005 wlis ianvarSi moZalade mRvdels -<br />
mkalaviSvils 6 wliT Tavisuflebis aRkveTa miesaja. 4<br />
<strong>da</strong> mainc, saqarTvelos saqarTvelos ganviTarebis axal<br />
mimarTulebebSi yvelaferi ar Seesabameba evro-atlantikur<br />
erTobaSi gaerTianebis kurss. 5 axali elita jer kidev ibrZvis<br />
popularuli tradiciuli nacionalisturi sentimentebisa <strong>da</strong><br />
liberalur-demokratiuli imperativebis Sesajereblad.<br />
mravalkulturulobis, decentralizaciis, Tavisufal erTa<br />
erTobaSi integraciisa <strong>da</strong> kooperatiuli usafrTxoebis ideaTa<br />
moxmobis paralelurad, axali xelmZRvaneloba centralizmis<br />
meTodebs ver iviwyebs <strong>da</strong> regionalur Tu adgilobriv organoebs<br />
uxalisod uziarebs samTavrobo movaleobebs.<br />
warmatebis misaRwevad, axalma xelisuflebam un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>laxos<br />
reformebis bedis individualur, subieqtur nebaze<br />
<strong>da</strong>mokidebuleba <strong>da</strong> xeli Seuwyos efeqturi<br />
mmarTvelobis mxar<strong>da</strong>mWeri farTo socialuri bazis Seqmnas.<br />
naTqvami exeba Tav<strong>da</strong>cvis sferosac.<br />
saqarTvelos mTavrobas naTlad aqvs gansazRvruli korufciasa<br />
<strong>da</strong> organizebul <strong>da</strong>naSaulTan brZolis aucilebloba. man<br />
mxari <strong>da</strong>uWira Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis, iseve rogorc<br />
samarTal<strong>da</strong>cvis uwyebebSi axali reformatoruli jgufebisa<br />
<strong>da</strong> samoqalaqo mrCevelTa sabWoebis Seqmnis ideas. zogma<br />
maTganma ukve <strong>da</strong>iwyo praqtikuli rekomen<strong>da</strong>ciebis SemuSaveba,<br />
rac xelaxal Sanss aZlevs SevardnaZis reJimis ganuxorcielebel<br />
antikorufciul politikas. magram metia gasake-<br />
Tebeli <strong>usafrTxoeba</strong>ze pasuxismgebeli uwyebebis struqturuli<br />
4 IWPR, Caucasus Reporting Service, No 272, February 3, 2005, http://www.iwpr.net/<br />
home_index_new.html<br />
5 arsebiTad, es kursi deklarirebuli iqna Tanamedrove qarTuli<br />
saxelmwifoebriobis SeqmnisTanave. saqarTvelos pirvelma prezidentma<br />
zviad gamsaxurdiam Tavis saprezidento programaSi xazi gausva, rom<br />
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis doqtrina evropuli usafrTxoebis sistemis<br />
Tanadgomaze aiReb<strong>da</strong> orientacias. es Seesabamebo<strong>da</strong> mis ideas, rom<br />
saqarTvelo gamx<strong>da</strong>riyo evropasa <strong>da</strong> azias Soris <strong>da</strong>makavSirebeli xidi.<br />
ix. saqarTvelos respublika 253, 27 dekemberi, 1991 w.<br />
159
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
reformirebis, moqmedebis wesisa <strong>da</strong> misiebisaTvis saWiro axali<br />
kanonebisa <strong>da</strong> strategiuli diskursis SesamuSaveblad.<br />
Tav<strong>da</strong>cvis reformas saqarTveloSi mougvarebeli eTnikuri<br />
konfliqtebic eRobeba win. es konfliqtebi <strong>da</strong> xelaxali Seiara-<br />
Rebuli Setakebebis potenciali arcTu saukeTeso fons qmnis<br />
qarTuli samxedro sistemis restruqturizaciisaTvis. marTlac,<br />
xelisuflebaSi mosvli<strong>da</strong>n ramodenime TveSi, axali<br />
xelmZRvaneloba samxreT oseTis konfliqtis eqskalaciaSi<br />
aRmoCn<strong>da</strong> Cabmuli, rasac konfliqtis zonaSi Sinagan saqmeTa<br />
saministros <strong>da</strong>matebiTi jarebis Seyvana <strong>da</strong> Sinagan saqmeTa<br />
axali ministris mier <strong>da</strong>gegmili reformis Seferxeba mohyva<br />
erTerT Sedegad.<br />
winamdebare TavSi gaanalizebulia saqarTvelos usafrTxoebisa<br />
<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis politikis warumatebloba <strong>da</strong> axali<br />
mTavrobis winaSe mdgomi gamowvevebi. 6 igi oTx nawilad aris<br />
<strong>da</strong>y<strong>of</strong>ili. pirveli nawili ikvlevs qarTuli armiis aRmSeneblobis<br />
istoriis sxva<strong>da</strong>sxva etapebs 1980-iani wlebis <strong>da</strong>mdegi<strong>da</strong>n<br />
6 winamdebare Tavi efuZneba adre Catarebul gamokvlevebs usafrTxoebis<br />
sakiTxebisa <strong>da</strong> samxedro-samoqalaqo urTierTobebis Sesaxeb. ix. David<br />
Darchiashvili, “Georgia: The Search for the State Security,” Caucasus Working Papers<br />
(Stanford, CA: Center for International Security <strong>and</strong> Cooperation, 1997), http://<br />
cisac.stanford.edu/publications/10255/; David Darchiashvili, “Trends <strong>of</strong> Strategic Thinking<br />
in Georgia: Achievements, Problems, <strong>and</strong> Prospects,” in Gary K. Bertsch, Cassady Craft,<br />
Scott A. Jones, <strong>and</strong> Michael Beck, eds., Crossroads <strong>and</strong> Conflict: Security <strong>and</strong> Foreign<br />
Policy in the Caucasus <strong>and</strong> Central Asia (Routledge: New York, 2000), pp. 66-74; David<br />
Darchiashvili <strong>and</strong> Tamara Pataraia, “Return to Europe? Some Aspects <strong>of</strong> the Security<br />
Orientation <strong>of</strong> Georgia,” Österreichische Militarische Zeitschrift, no. 1 (2001), pp. 43–<br />
55; ix. agreTve <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili politikosebi, jariskacebi, moqalaqeni:<br />
saqarTvelos erovnuli usafrTxoebis <strong>da</strong> samxedro-samoqalaqo<br />
urTierTobebis analizi (Tbilisi, saxelmwifo universitetis gamomcemloba,<br />
2000 weli) http://www.cipdd.org/en/archive.shtml?lang=eng&detail=1&id=3;<br />
David Darchiashvili, “Power Structures in Georgia,” International Institute for Democracy<br />
<strong>and</strong> Electoral Assistance, Discussion Paper no. 5 (Printinfo: Yerevan, Armenia, 2003);<br />
David Darchiashvili, “Georgian Security Problems <strong>and</strong> Policies,” in Dov Lynch, ed., The<br />
South Caucasus, A Challenge for the EU, Chaillot Papers, no. 65 (December 2003),<br />
p.107–128, http://www.iss-eu.org/public/content/chaile.html; agreTve, me viyavi<br />
biuletenis The Army <strong>and</strong> Society in Georgia re<strong>da</strong>qtori 1996-2000 wlebSi.<br />
1998-2001 wlis nomrebi SeiZleba nanaxi iqnas Semdeg misamarTze: http://<br />
www.cipdd.org/en/publication.shtml?cat_id=6.<br />
160
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
2003 wlis vardebis revoluciamde. masSi gaanalizebulia<br />
procesis sistemuri naklovanebebi <strong>da</strong> axsnilia dramatuli<br />
movlenebi, romlebmac Searyia samxedro-politikuri urTierTobebi.<br />
meore nawilSi ganxilulia samxedro Zalebze<br />
samoqalaqo kontrolis problema: urTierToba mTavrobis<br />
aRmasrulebel <strong>da</strong> sakanonmdeblo Stoebs Soris, Tav<strong>da</strong>cvis<br />
biujetis sakiTxi, samxedro sferoSi gamj<strong>da</strong>ri korufcia.<br />
mesame nawili exeba erovnuli usafrTxoebis koncefciis<br />
Camoyalibebis procesSi warmoCenil gamowvevebs. Tavi sruldeba<br />
meoTxe nawiliT, romelSic mokle<strong>da</strong>a mimoxiluli Tav<strong>da</strong>cvis<br />
politikis <strong>da</strong> samxedro reformis axali mimarTulebebi<br />
vardebis revoluciis Semdeg.<br />
saqarTvelos SeiaraRebuli Zalebi:<br />
istoriuli mimoxilva<br />
miuxe<strong>da</strong>vad mravalsaukunovani istoriisa, regularuli<br />
SeiaraRebuli Zalebis formirebaSi saqarTvelos didi gamocdileba<br />
ar gaaCnia. bolSevikuri revoluciis Semdeg mopovebuli<br />
<strong>da</strong>moukideblobis mokle periodSi (1918 – 1921) saqarTvelos<br />
gaaCn<strong>da</strong> 20-25 aTasi kacis Semadgenlobis regularuli jari <strong>da</strong><br />
miliciis tipis saxalxo gvardia. qveyanas im dros ruseTis<br />
armii<strong>da</strong>n wamosuli, pr<strong>of</strong>esionali, aristokrati <strong>of</strong>icrebis sakmao<br />
moculobis korpusi hyav<strong>da</strong>. axal socialur - demokratiul<br />
mTavrobasa <strong>da</strong> <strong>of</strong>icerTa Soris <strong>da</strong>mkvidrebuli urTierTundobloba<br />
xels uSli<strong>da</strong> qveyanas <strong>da</strong>brkolebebis ga<strong>da</strong>laxvasa <strong>da</strong><br />
efeqturi samxedro sistemis CamoyalibebaSi. qarTul jarSi<br />
aRiniSnebo<strong>da</strong> disciplinis sisuste <strong>da</strong> cudi momarageba. mTeli es<br />
eqsperimenti mxolod 1921 wlamde gagrZel<strong>da</strong> - bolSevikuri<br />
wiTeli armiis mier qveynis okupaciamde.<br />
gasabWoebis Semdeg moskovi zogjer Tanxmdebo<strong>da</strong> erovnuli<br />
samxedro SenaerTebis Seqmnaze. Tumca, es formirebebi<br />
naklebad asruleb<strong>da</strong> realuri erovnuli armiis funqciebs.<br />
msgavsi mcdelobebi sruliad Sewy<strong>da</strong> 1956 wels, rodesac nikita<br />
161
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
xruSCovma sabWoTa armiaSi yvela erovnuli SenaerTi gaauqma.<br />
axali qarTuli samxedro sistema <strong>da</strong>moukideblobisaTvis<br />
masobrivi brZolis <strong>da</strong>wyebisa <strong>da</strong> sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>SlisTanave<br />
iRebs saTaves. 1980-iani wlebis bolos antisabWoTa politikuri<br />
jgufebis mier <strong>da</strong>kompleqtebuli pirveli qarTuli formirebebis<br />
Seqmna imxanad gaRvivebul eTnokonfliqtebs <strong>da</strong>emTxva.<br />
es formirebebi kanongareSe moqmedebdnen. 1990 wlis miwuruls,<br />
rodesac zviad gamsaxurdia movi<strong>da</strong> saxelmwifos saTaveSi, es<br />
formirebebi <strong>da</strong>axlovebiT 6 000 mebrZols iTvli<strong>da</strong>. 7<br />
Tumca, es cifri SesaZloa ga<strong>da</strong>Warbebulic iyos, radgan erTi<br />
<strong>da</strong> imave dros, SeiaraRebul operaciebSi mxolod ramodenime<br />
aseuli mebrZoli monawileob<strong>da</strong>. formirebebi sabWoTa armiis<br />
rigebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Txovnili qarTveli <strong>of</strong>icrebiT, samoqalaqo<br />
aqtivistebiT <strong>da</strong> kriminaluri warsulis mqone a<strong>da</strong>mianebiT iyo<br />
<strong>da</strong>kompleqtebuli.<br />
miuRweveli rCebo<strong>da</strong> SeiaraRebul formirebaTa saerTo<br />
politikuri kontroli. sabWoTa kontroli Tavi<strong>da</strong>nve gamoiricxebo<strong>da</strong><br />
- amgvari formirebebis arsebobas sabWoTa kanonmdebloba<br />
ar iTvaliswineb<strong>da</strong>. garkveul garemoebebSi erovnuli<br />
moZraobis liderebs SeeZloT SeeqmnaT kidec alternatiuli<br />
politikuri ze<strong>da</strong>mxedveloba, magram maT Soris mudmivi qiSpi<br />
sufev<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare ar <strong>da</strong> ver iqmnebo<strong>da</strong> erTiani<br />
sakom<strong>and</strong>o struqtura. yoveli metnaklebad mniSvnelovani<br />
formireba avtonomiur erTeuls warmoadgen<strong>da</strong>. mas Sereuli,<br />
samxedro-politikuri misiebi ekisrebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> uSualo meTaurs<br />
iyo <strong>da</strong>qvemdebarebuli. zog SemTxvevaSi formirebebi emorCilebo<strong>da</strong><br />
romelime anti-sabWour politikur organizacias,<br />
romelTa raodenoba iseve mravalricxovani iyo, rogorc Tavad<br />
Seiararebuli formirebisa. yvelaze Zlieri <strong>da</strong> maravalricxovani<br />
“mxedrioni” loialobas mxolod <strong>da</strong>mfuZneblis, jaba<br />
ioselianis mimarT iCen<strong>da</strong>. igi ganaTlebiT xelovnebaTmcodne,<br />
7 SeiaraRebuli <strong>da</strong> gasamxedroebuli formirebebi sabWoTa kavSirSi<br />
(moskovi, saerTaSoriso <strong>da</strong> samxedro-politikuri kvlevebis rusulamerikuli<br />
centri, 1991) gv 8-9 (rusul enaze)<br />
162
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
pr<strong>of</strong>esori <strong>da</strong>, imavdroulad, kriminaluri samyaros cnobili<br />
avtoriteti iyo. “mxedrions,” romlis birTvs, ZiriTa<strong>da</strong>d,<br />
kriminaluri romantikis mimdevari axalgazr<strong>da</strong> ubnis biWebi <strong>da</strong><br />
inteligentTa Svilebi warmoadgendnen, sZul<strong>da</strong> gamsaxurdia,<br />
romelic, Tavis mxriv 1990 wlisaTvis erovnuli moZraobis<br />
erTerT yvelaze gavlenian liderad yalibdebo<strong>da</strong>. “mxedrioni”<br />
upirispirdebo<strong>da</strong> gamsaxurdias xelmZRvanelobis avtoritarul<br />
stils, misTvis miuRebel populistur nacionalizms,<br />
mis garemocvas, romelsac “mxedrionis” birTvi socialuri <strong>da</strong><br />
kulturuli TvalsazrisiT “ucxod” moiazreb<strong>da</strong>. mxedrionelebi,<br />
iseve rogorc erovnuli moZraobis zogierTi sxva<br />
<strong>da</strong>jgufeba, gamsaxurdias ar patiobdnen, rom Tavis drozde,<br />
70-ian wlebSi, man sajarod moixa<strong>da</strong> bodiSi antisabWoTa,<br />
disidenturi saqmianobisaTvis.<br />
ioselianma saerTo ena gamonaxa komunistebis lider givi<br />
gumbariZesTan, romelic TviTon cdilob<strong>da</strong> mzard erovnul<br />
moZraobasTan saerTo enis gamonaxvas. amis Sedegad mox<strong>da</strong><br />
ioselianisa <strong>da</strong> “mxedrionis” legalizacia alternatiul<br />
gasamxedroebul institutad, e.w. “maSvelTa korpusad.”<br />
maSvelTa korpuss mTavrobisaTvis <strong>da</strong>xmareba un<strong>da</strong> gaewia<br />
stiqiuri ubedurebebis dros.<br />
“mxedrionis” gar<strong>da</strong> funqcionireb<strong>da</strong> merab kostavas<br />
sazogadoebis SeiaraRebuli frTa, romelsac zviad gamsaxurdias<br />
erTguli vaJa a<strong>da</strong>mia edga saTaveSi. sxva ori Se<strong>da</strong>rebiT<br />
mniSvnelovani formireba - “qarTvel SevardenTa legioni” <strong>da</strong><br />
saxalxo frontis samxedro frTa “imedi,” neitralitets<br />
inarCuneb<strong>da</strong> gamsaxurdia - ioselianis <strong>da</strong>pirispirebaSi. iSvia-<br />
Tad, magram mainc, sxva<strong>da</strong>sxva formirebebis calkeuli jgufebi<br />
icvlidnen <strong>da</strong>qvemdebarebas. amis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa “imedis”<br />
nawilis ga<strong>da</strong>nacvleba “mxedrionSi.” meore magaliTia gia<br />
yaryaraSvili, romelic Tavi<strong>da</strong>n mxedrionSi iricxebo<strong>da</strong>,<br />
mogvianebiT ki calke razmi “TeTri arwivi” Camoayaliba. 8<br />
8 yvela monacemi 1995 – 1999 wlebis periodis y<strong>of</strong>ili mebrZolebisa <strong>da</strong><br />
politikosebis piradi interviuebis safuZvelzea mopovebuli<br />
163
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
aRniSnuli formirebebis moqmedeba, ZiriTa<strong>da</strong>d, qarTvel <strong>da</strong><br />
erovnuli umciresobebis warmomadgenel nacionalistTa<br />
pirvel Setakebebs ukavSirdeba. samxedro TvalsazrisiT<br />
formirebebi mciremasStabiani <strong>da</strong> araorganizebuli iyo.<br />
1990 wlis oqtombris mravalpartiul arCevnebSi antikomunisturi<br />
mrgvali magidis gamarjvebis Semdeg, qarTuli<br />
samxedro sistemis aRmSeneblobaSi axali etapi <strong>da</strong>iwyo. axalma<br />
mTavrobam Camoyaliba erovnuli gvardia, romlis saxelwodeba,<br />
funqcia <strong>da</strong> Sinagan saqmeTa saministrosadmi <strong>da</strong>qvemdebareba<br />
misi parasamxedro bunebis gamovlena iyo; igi pasuxs ageb<strong>da</strong><br />
sazogadoebriv wesrigsa <strong>da</strong> saxelmwifos teritoriul mTlianobaze.<br />
9 misi, Jan<strong>da</strong>rmeriis msgavsi, elferi or mizans emsaxurebo<strong>da</strong>:<br />
rCebo<strong>da</strong> ra sabWoTa kavSiris SemadgenlobaSi, axali<br />
elita, moskovis mxri<strong>da</strong>n mwvave reaqciis SiSiT, Tavs ikaveb<strong>da</strong><br />
bolomde gaemJRavnebina sruli <strong>da</strong>moukideblobis mopovebis<br />
survili. erovnuli armiis nacvlad Si<strong>da</strong> <strong>usafrTxoeba</strong>ze<br />
pasuxismgebeli uwyebis Seqmna nakleb provokaciuli Can<strong>da</strong>.<br />
meores mxriv, aSkara safrTxe, romlis winaSec saqarTvelos<br />
mTavroba idga, samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis avtonomiuri<br />
regionebis separatistuli moZraobebi<strong>da</strong>n momdinareob<strong>da</strong>. am<br />
moZraobis SesaCereblad parasamxedro Zalebi adeqvaturi<br />
Can<strong>da</strong>. imavdroulad sagareo Tav<strong>da</strong>cva sabWoTa centris<br />
pasuxismgeblobad rCebo<strong>da</strong>. 10<br />
miuxe<strong>da</strong>vad zemoT naTqvamisa, cxadi iyo, rom erovnuli<br />
gvardia momavali erovnuli SeiaraRebuli Zalebis birTvad<br />
moiazrebo<strong>da</strong>. axali mTavroba ar malav<strong>da</strong>, rom adre Tu gvian,<br />
erovnuli <strong>da</strong>moukideblobis mopoveba sur<strong>da</strong> <strong>da</strong> am konteqstSi<br />
gvardielebs samSoblos <strong>da</strong>mcvelis rols aniWeb<strong>da</strong>. am ganzraxvam<br />
praqtikuli forma erovnuli gvardiis <strong>da</strong>kompleqtebis <strong>da</strong><br />
wrTvnis wesebiT SeiZina. erovnuli gvardia orwliani savaldebulo<br />
samsaxuris safuZvelze kompleqtdebo<strong>da</strong>. adre<br />
Seqmnili yvela parasamxedro formirebisaTvis savaldebulo<br />
9 saqarTvelos uzenaesi sabWos uwyebani 12, 1990 w.<br />
10 axali saqarTvelo, 10 noemberi, 1990w.<br />
164
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
gax<strong>da</strong> gvardiaSi Sesvla an <strong>da</strong>Sla. 1991 wlis gazafxulze gvardia<br />
12 000 kacisagan Sedgebo<strong>da</strong>. axalgazrdebi savaldebulo<br />
gawvevas didi enTuziazmiT xvdebodnen, rac albaT ar moxdebo<strong>da</strong><br />
sazogadoebas gvardia policiur uwyebad rom ar CaeTvala.<br />
gvardiaSi Caewera qarTuli warmoSobis bevri sabWoTa <strong>of</strong>iceri.<br />
gvardiis rigebSi Sevi<strong>da</strong> “TeTri arwivi” <strong>da</strong> “imedi.” “mxedrionimaSvelTa<br />
korpusi” romelmac uari ganacxa<strong>da</strong> gamsaxurdias<br />
mTavrobasTan Serigebaze, gauqmebulad gamocxad<strong>da</strong>, misi bevri<br />
wevri ki <strong>da</strong>apatimres.<br />
am xnis ganmavlobaSi saqarTveloSi kvlav ganlagebuli iyo<br />
sabWoTa armiis didi SenaerTebi. garkveuli garemoebebSi, maT<br />
SesaZloa raRac rolic SeesrulebinaT erovnuli armiis<br />
SeqmnaSi, rogorc es ukrainasa <strong>da</strong> belorusiaSi mox<strong>da</strong>. magram<br />
saqarTveloSi es SeuZlebeli iyo. jer erTi, sabWour SenaerTebSi<br />
qarTvel <strong>of</strong>icerTa raodenoba minimaluri iyo. amis<br />
erTerT mizezs warmoadgen<strong>da</strong> is, rom ssrk-s arsebobis bolo<br />
periodSi samxedro karieris prestiJi qarTvelebSi sagrZnoblad<br />
<strong>da</strong>eca. 1978 – 1979 wlebSi Tbilisis saartilerio saswavlebelSi<br />
(erTaderTi samxedro skola sabWoTa saqarTveloSi)<br />
ramodenime aseuli kursanti<strong>da</strong>n mxolod ociode iyo qarTveli.<br />
11 erT-erTi qarTveli generlis SefasebiT, sabWoTa<br />
kavSiris <strong>da</strong>Slis periodSi, qarTvelebi sabWour erovnebebs<br />
Soris 1 000 sul moqalaqeze <strong>of</strong>icrebis raodenobiT 72-eni<br />
iyvnen. nawilobriv am mizezis, iseve rogorc qarTul sazogadoebaSi<br />
mzardi eTnikur-nacionalisturi ganwyobis gamo,<br />
sabWoTa jarebi okupaciur Zalad moiazrebo<strong>da</strong>. gamsaxurdias<br />
mTavrobis erT-erTi ZiriTadi moTxovna maTi gayvana iyo.<br />
marTlac, isini nel-nela tovebdnen saqarTvelos <strong>da</strong> rodesac<br />
1993 wlis SuaxanebSi es procesi droebiT SeCer<strong>da</strong>, qveynis<br />
teritoriaze rCebo<strong>da</strong> y<strong>of</strong>ili sabWoTa armiis 15 000 – 25 000<br />
mosamsaxure, romelTac amierkavkasiis rusuli jarebis jgufis<br />
birTvi Seadgines.<br />
11 Tbilisis saartilerio skolis y<strong>of</strong>ili kurs<strong>da</strong>mTavrebulni; interviu<br />
avtorTan, dekemberi 1996 w.<br />
165
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
qarTuli armiis mSeneblobis mesame stadia 1991 wlis<br />
aprilSi, <strong>da</strong>moukideblobis deklarirebisa <strong>da</strong> gamsaxurdias<br />
prezidentad arCevis Semdeg <strong>da</strong>iwyo. parlamentis Tavmjdomaris<br />
postis prezidentobiT Canacvlebis Semdeg gamsaxurdia<br />
Seeca<strong>da</strong> gavleniani samxedro-samoqalaqo liderebis Camocilebas<br />
<strong>da</strong> samxedro Zalebze piradi kontrolis <strong>da</strong>wesebas. 1991<br />
wlis 19 agvistos saprezidento gankargulebiT erovnuli<br />
gvardiis statusi miliciis specialur qve<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>amde iqna<br />
<strong>da</strong>yvanili, xolo gvardiis sardlis Tanamdeboba gauqm<strong>da</strong>.<br />
imavdroulad, jer kidev sabWoTa respublikebSi avtonomiuri<br />
SeiaraRebuli Zalebis gauqmebis ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />
miRebul iqna moskovSi momx<strong>da</strong>ri 1991 wlis agvistos putCis<br />
mcdelobisas, sagangebo mdgomareobis saxelmwifo komitetis<br />
mier. gamsaxurdias saqcieli nawilobriv motivirebuli iyo<br />
moskovi<strong>da</strong>n wamosuli muqaris SiSiT, ramac, TavisTavad,<br />
sagrZnoblad Searyia gamsaxurdias avtoriteti mis momxreTa<br />
Soris. magram imavdroulad, moskovis moTxovna gamsaxurdiasaTvis<br />
kargi sababic iyo erovnuli gvardiis <strong>da</strong>moukidebeli<br />
xelmZRvanelobis gzi<strong>da</strong>n Camosacileblad. moskovis saxelmwifo<br />
ga<strong>da</strong>trialebis mcdelobis CaSlisa <strong>da</strong> centrisadmi Tavad<br />
ruseTis respublikuri xelmZRvanelobis urCobis fonze,<br />
gamsaxurdiam 1991 wlis 9 seqtembers gamosca brZanebuleba<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministros Seqmnis Sesaxeb. gvardias <strong>da</strong>ubrun<strong>da</strong><br />
pirv<strong>and</strong>eli statusi, magram axla igi uSualod prezidentis<br />
<strong>da</strong>qvemdebarebaSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. misi materialur-teqnikuri<br />
uzrunvely<strong>of</strong>a ki Tav<strong>da</strong>cvis saministros <strong>da</strong>evala. 12 paralelurad<br />
iqmnebo<strong>da</strong> Sinagan saqmeTa saministros Sinagani jari,<br />
romelze<strong>da</strong>c ga<strong>da</strong>dio<strong>da</strong> gvardiis policiuri funqciebi.<br />
saxelmwifos Senebis gamsaxurdiaseuli strategiis cvlileba<br />
am istoriuli periodis konteqstSi un<strong>da</strong> iyos gagebuli.<br />
sabWouri mmarTvelobi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>moukideblobisaken gar<strong>da</strong>mavali<br />
periodi <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. saqarTvelos teritoriaze aRar moqme-<br />
12 general-maiori guram nikolaiSvili, interviu avtorTan, oqtomberi<br />
1996 w.<br />
166
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
deb<strong>da</strong> sabWoTa kanonebi <strong>da</strong> struqturebi. magram saxelmwifosa<br />
<strong>da</strong> armiis aRmSenebloba umtkivneulod ar mimdinareob<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
mogvianebiT SeiaraRebuli ajanyebiTa <strong>da</strong> gamsaxurdias mmarTvelobis<br />
<strong>da</strong>mxobiT <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>. movlenaTa aseTi ganviTarebis<br />
mizezTa Soris erTerTi iyo gamsaxurdias marcxi samxedro<br />
aRmSeneblobis sferoSi. mTavrobis meryevma <strong>da</strong>mokidebulebam<br />
erovnuli gvardiis mimarT mniSvnelovnad Seuwyo xeli<br />
samxedro reformis procesis arastabilurobas. rogorc male<br />
gairkva, gvardielebma prezidents ar apaties 19 agvistos<br />
brZanebulebiT maTi statusis Selaxva, ramac saTave <strong>da</strong>udo<br />
1991 wlis zamTris SeiaraRebul ajanyebas.<br />
qarTuli samxedro-samoqalaqo urTierTobis qaosSi sxva<br />
aspeqtebic ikveTebo<strong>da</strong>. aRsaniSnavia, rom ramodenime parasamxedro<br />
formireba arasodes y<strong>of</strong>ila integrirebuli erovnul<br />
gvardiaSi. gamsaxurdias mxar<strong>da</strong>mWeri merab kostavas<br />
sazogadoeba avtonomiasa <strong>da</strong> iaraRs inarCuneb<strong>da</strong>. misi lideri<br />
vaJa a<strong>da</strong>mia parlamentSi arsebul Tav<strong>da</strong>cvis, erovnuli uSiSroebisa<br />
<strong>da</strong> marTlwesrigis komisias Tavmjdomareob<strong>da</strong>. igi<br />
iTavseb<strong>da</strong> partiis lideris, formirebis sardlisa <strong>da</strong> kanonmdeblis<br />
funqciebs. igive SieZleba iTqvas Tengiz kitovanis<br />
Sesaxeb. is erTdroulad iyo parlamentis deputati, Tav<strong>da</strong>cvis<br />
samTavrobo komisiis Tavmjdomare <strong>da</strong> erovnuli gvardiis<br />
sar<strong>da</strong>li. kitovanis Tanamdebobis fonze gvardiis <strong>da</strong>qvemdebareba<br />
Sinagan saqmeTa saministrosadmi ubralo formalobas<br />
warmoadgen<strong>da</strong>. igi pirovnul loialobas aRviveb<strong>da</strong> y<strong>of</strong>ili<br />
samoqalaqo pirebisagan <strong>da</strong>kompleqtebul gvardiis <strong>of</strong>icrebSi,<br />
romelnic Tava<strong>da</strong>c, ZiriTa<strong>da</strong>d, y<strong>of</strong>ili samoqalaqo pirebi<br />
iyvnen <strong>da</strong> naklebad icnobdnen pr<strong>of</strong>esionali samxedroebis<br />
eTikas. amrigad, formaluri iarliyebis safarqveS, qarTul<br />
SeiaraRebul ZalebSi isev klanur-feo<strong>da</strong>luri suliskveTeba<br />
dominireb<strong>da</strong>. erisadmi erTgulebis popularuli lozungi ver<br />
ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong> saxelmwifo institutebisadmi loialobaSi.<br />
1991 wlis agvistoSi a<strong>da</strong>miasa <strong>da</strong> kitovanis Tanamdebobebi<strong>da</strong>n<br />
<strong>da</strong>Txovis Semdeg, romlebsac Tavi<strong>da</strong>n arc ise TanamSromlobiTi<br />
urTierTobebi hqon<strong>da</strong>T, gamsaxurdias winaaRmdeg gaerTian<strong>da</strong>.<br />
167
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
1991 wlis dekemberSi gamsaxurdias momxreebsa <strong>da</strong> mowinaaRmdegeebs<br />
Soris gamarTul Tbilisis omSi kitovansa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mias<br />
xelaxla Sekrebili “mxedrionic” SeuerT<strong>da</strong>. am suraTs isic<br />
arTuleb<strong>da</strong>, rom orive mxare rusi samxedroebisgan elo<strong>da</strong><br />
mxar<strong>da</strong>Weras, zogi maRal politikur doneze, sxvebi ki adgilobrivad<br />
ganlagebuli sabWoTa jarebis meTaurebisagan. gasakviri<br />
araa, rom rusebis frTxili simpatiebi ajanyebulebisaken<br />
ixrebo<strong>da</strong>. nacionalisturma ritorikam gamsaxurdias kargi<br />
samsaxuri ver gauwia ruseTTan urTierTobaSi.<br />
1992 – 1993 w.w. saqarTvelos samxedro aRmSeneblobis meoTxe<br />
stadias warmoadgens. es yvelaze qaoturi <strong>da</strong> konfliqtebiT<br />
<strong>da</strong>tvirTuli periodia saqarTvelos uaxles istoriaSi. Sesabamisad,<br />
samxedro Zalebi sagangebo viTarebaSi, <strong>da</strong>ugegmavad<br />
iqmnebo<strong>da</strong> - konceptualuri orientiris gareSe. 13 qaRaldze<br />
yvelaferi metnaklebad organizebuli Can<strong>da</strong>, Tumca xSiri<br />
cvlilebebiT <strong>da</strong>R<strong>da</strong>smuli. 1992 w. ianvarSi umaRlesi xelisufleba<br />
amboxebulTa mier Seqmnil samxedro sabWos xelSi<br />
aRmoCn<strong>da</strong>, Tumca mokle vadiT. oriod TveSi mas Caenacvla<br />
saxelmwifo sabWo eduard SevardnaZis xelmZRvanelobiT,<br />
romelic <strong>da</strong>brun<strong>da</strong> ruseTi<strong>da</strong>n. Tav<strong>da</strong>cvis saministros organizeba<br />
SevardnaZem TiTqmis nuli<strong>da</strong>n <strong>da</strong>iwyo. ga<strong>da</strong>wy<strong>da</strong> jarebis<br />
saarmio korpusebad organizeba. 1992 wlis aprilSi Seiqmna<br />
pirveli namdvili saarmio nawilis - meTerTmete briga<strong>da</strong>.<br />
zafxulSi rusma samxedro moxeleebma saqarTveloSi ganlagebuli<br />
sabWoTa sawyobebi<strong>da</strong>n Cveulebrivi SeiaraRebis didi<br />
raodenoba ga<strong>da</strong>sces Tav<strong>da</strong>cvis axal saministros. imave wels<br />
<strong>da</strong>ars<strong>da</strong> sasazRvro jari. erovnul gvardias Tav<strong>da</strong>cvis saministros<br />
“swrafi reagirebis korpusi” ewo<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis<br />
saministros <strong>da</strong>qvemdebarebaSi Sevi<strong>da</strong>. Sinagan saqmeTa saministros<br />
kvlavindeburad SeunarCun<strong>da</strong> Sinagani jarebis kontroli.<br />
1993 wels mTavroba Seudga maSvelTa korpusis <strong>da</strong>moukidebeli<br />
departamentis formirebas, romelSic “mxedrionelTa”<br />
13 Richard Wolff, “The Armed Forces <strong>of</strong> Georgia-An Up<strong>da</strong>te”, Jane’s Intelligence Review,<br />
Europe tomi 6, #12, dekemberi 1994 w., gb 559-561<br />
168
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
didi nawili un<strong>da</strong> Sesuliyo. <strong>da</strong>narCenebs ki SeiaraRebul<br />
jarebSi gaerTianeba <strong>da</strong>evalaT. Tumca, realurad, rogorc<br />
erovnuli gvardia ise “mxedrionic” <strong>da</strong>moukideblobas inarCuneb<strong>da</strong>.<br />
ioseliani, romelic 1992 wlis Semodgomaze parlamentis<br />
wevri <strong>da</strong> uSiSroebisa <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis 14 erovnuli sabWos Tavmjdomare<br />
gax<strong>da</strong>, isev “mxedrionis” Seucvlel sardlad rCebo<strong>da</strong>. gia<br />
yaryaraSvili iyo erTaderTi pirovneba, visac gvardielebi<br />
emorCilebodnen, rodesac man kitovani Secvala gvardiis<br />
sardlis Tanamdebobaze. 1993 wlis maisSi, rodesac SevardnaZe<br />
kitovans <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong>, am ukanasknelis posti - Tav<strong>da</strong>cvis<br />
ministroba - yaryaraSvils ergo. amieri<strong>da</strong>n yaryaraSvili<br />
SeiaraRebuli Zalebis integraciiT <strong>da</strong>interes<strong>da</strong>. SeiaraRebuli<br />
Zalebis axali, 1993 wlis maisSi SemuSavebuli struqtura aRar<br />
axseneb<strong>da</strong> swrafi reagirebis korpussa Tu erovnul gvardias.<br />
gvardiis batalionebi meTerTmete armiis briga<strong>da</strong>Si gaerTian<strong>da</strong>.<br />
<strong>da</strong>Cqar<strong>da</strong> pirveli <strong>da</strong> meore korpusebis formireba. Tumca<br />
mxedrioni am procesSi ar monawileob<strong>da</strong>.<br />
1992 – 1993 wlebis afxazeTis konfliqtis dros qarTuli<br />
SeiaraRebuli Zalebis sakadro <strong>da</strong> organizaciuli cvlilebebis<br />
TvalsazrisiT, realuri progresi ar SeimCneo<strong>da</strong>. batalionebi<br />
mxolod ramodenime aTeuli kaciT iyo <strong>da</strong>kompleqtebuli. rig<br />
SemTxvevebSi isini TviTon irCendnen meTaurs. mebrZolTa did<br />
nawils uWir<strong>da</strong> <strong>da</strong>saxeleba, Tu romel SenaerTs ekuTvno<strong>da</strong> misi<br />
razmi. rigi formirebebi e.w. ubnebis saZmoebiT iyo <strong>da</strong>kompleqtebuli.<br />
iyo SemTxvevebi, rodesac jariskacebi <strong>da</strong> axalgazr<strong>da</strong><br />
<strong>of</strong>icrebi frontis xazze y<strong>of</strong>nis vadebs Tavad gansazRvravdnen;<br />
rig SemTxvevebSi erTi <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>i<strong>da</strong>n meoreSi<br />
inacvlebdnen. TviT Tav<strong>da</strong>cvis ministric ki zogjer arsebiTad,<br />
batalionis meTauris funqcias asruleb<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />
rom Tav<strong>da</strong>cvis saministros 1993 wlis maisSi miRebuli axali<br />
struqturiT, erovnuli gvardia gauqmebulad iTvlebo<strong>da</strong>,<br />
rogorc maRali rangis erTerTi meTauri ixseneb<strong>da</strong>, mas<br />
14 1995 wels, konstituciis miRebis Semdeg, aRniSnul struqturis<br />
nacvlad erovnuli uSiSroebis sabWo Seiqmna.<br />
169
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
arasodes Seuwyvetia funqcionireba. 15 1993 wlis oqtomberSi<br />
ki SevardnaZem gvardiis formaluri aRdgenis brZaneba gamosca.<br />
samxedro xelmZRvanelebi faqtiurad e.w. savele meTaurebis<br />
kategorias ganekuTvnebodnen <strong>da</strong> samoqalaqo xelisuflebis<br />
mimarT garkveul indifirentobas iCendnen. samxedro<br />
Zalebze saparlamento kontroli mxolod qaRaldze rCebo<strong>da</strong><br />
an saerTod ar arsebob<strong>da</strong>. ministris postze <strong>da</strong>niSnuli kitovani<br />
rig SemTxvevebSi SevardnaZes ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis<br />
sakiTxebSi, miaCn<strong>da</strong> ra, rom saxelmwifos meTaurs mxolod<br />
sagareo politikis mogvareba ekisrebo<strong>da</strong>. erT-erT preskonferenciaze<br />
man ganacxa<strong>da</strong>, rom parlamentsa <strong>da</strong> SevardnaZes ki<br />
ara, “xalxsa” <strong>da</strong> armias un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>ewyvita vin iqnebo<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis<br />
ministri.<br />
naxevrad avtonomiuri formirebebis gar<strong>da</strong> arsebobdnen<br />
xelisuflebas sruliad <strong>da</strong>umorCilebeli razmebic. <strong>da</strong>mxobili<br />
prezidentis, gamsaxurdias SeiaraRebuli momxreebi periodulad<br />
axerxebdnen <strong>da</strong>savleT saqarTvelos raionebis gakontrolebas<br />
<strong>da</strong> afxazeTSi ganlagebuli jarebis Tbilisisgan<br />
mowyvetas. imave periodSi aWaris lideri aslan abaSiZe sakuTar<br />
laSqars ayalibeb<strong>da</strong>.<br />
gamsaxurdiasgan gansxvavebiT, SevardnaZem mainc SesZlo<br />
garkveuli kontrolis SenarCuneba rTul <strong>da</strong> <strong>da</strong>qucmacebul<br />
samxedro-politikur garemoze. misi popularobis mTavari<br />
iaraRi pirovnuli gavlena iyo, radgan qarTuli politikuri<br />
scenis TiTqmis yvela moTamaSe Tvli<strong>da</strong>, rom mxolod SevardnaZes<br />
SeeZlo sarTaSoriso Tanadgomis mopoveba. amasTan erTad<br />
igi “<strong>da</strong>hyavi <strong>da</strong> ibatones” misTvis kargad Cveul meTodsac<br />
iyeneb<strong>da</strong> <strong>da</strong> erTdroulad arasodes upirispirdebo<strong>da</strong> yvela<br />
SeiaraRebul liders. aucileblobis SemTxvevaSi SevardnaZe<br />
gamsaxurdias momxreebTan saerTo enis gamonaxvasac ar<br />
Takilob<strong>da</strong>. aseTi meTodebiT man Tan<strong>da</strong>Tan CamoiSora gzi<strong>da</strong>n<br />
kitovani, ioseliani <strong>da</strong> SeiaraRebuli jgufebis nakleb cnobili<br />
15 maiori koba liklikaZe, saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis saministros<br />
prescentris ufrosi, interviu avtorTan, 27 seqtemberi, 1999 w.<br />
170
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
liderebi. Tavisi Zalauflebis konsoli<strong>da</strong>ciisaTvis man<br />
mSvenivrad gamoiyena ucxouri Tanadgoma <strong>da</strong> saerTaSoriso<br />
mxar<strong>da</strong>Wera, rac gamsaxurdias arasodes qon<strong>da</strong>.<br />
1994 – 1995 wlebi ga<strong>da</strong>mwyveti periodi aRmoCn<strong>da</strong> SevardnaZis<br />
pirovnuli Zalauflebis konsoli<strong>da</strong>ciisaTvis. es wlebi<br />
SeiZleba CaiTvalos saqarTvelos SeiaraRebuli Zalebis Seqmnis<br />
mexuTe etapad. afxazeTSi gancdili marcxis Semdeg, SevardnaZem<br />
1993 wlis oqtomberSi <strong>da</strong>moukidebeli saxelmwifoebis<br />
TanamegobrobaSi gawevrianebis ga<strong>da</strong>wyvetileba miiRo <strong>da</strong><br />
saqarTveloSi rusuli jarebis y<strong>of</strong>nac <strong>da</strong>akanona. am nabijiT<br />
igi gamsaxurdias momxreTa winaaRmdeg ruseTis mxar<strong>da</strong>Weris<br />
mopovebas Seeca<strong>da</strong>; gamsaxurdiam isargebla SevardnaZis<br />
marcxiT afxazeTSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleT saqarTvelos did nawilze<br />
sakuTari kontrolis <strong>da</strong>myareba <strong>da</strong>iwyo. SevardnaZis ga<strong>da</strong>wyvetilebaTa<br />
Sedegad saqarTvelos Sinagan saqmeTa, usafrTxoebisa<br />
<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis saministroebi moskovis favaritebis<br />
xelSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. am politikam saTave <strong>da</strong>udo naxevrad kanonieri<br />
SeiaraRebuli formirebebisa <strong>da</strong> im samxedro liderebis gzi<strong>da</strong>n<br />
Camocilebas, romelTa TviTneburi moqmedebebi centralur<br />
xelisuflebas uqmni<strong>da</strong> safrTxes. Tumca amiT samoqalaqo<br />
xelisuflebis winaSe mdgomi problemebi ar amowurula.<br />
uSiSroebis axali ministri igor giorgaZe gamorCeulad<br />
Zlier figurad warmoCn<strong>da</strong> <strong>da</strong> Sesabamisad SevardnaZis eWvebis<br />
axali obieqtic gax<strong>da</strong>. savaraudod, giorgaZe ukanono iaraRisa<br />
<strong>da</strong> sigaretis kontraban<strong>da</strong>Si monawileob<strong>da</strong> Tavisi rusuli<br />
nacnobobis wyalobiT. ruseTis uSiSroebisa <strong>da</strong> samxedro<br />
maRalCinosnebi mas ufro ucxadebdnen ndobas vidre SevardnaZes,<br />
romelsac sabWoTa imperiis <strong>da</strong>mangrevlad moiazrebdnen.<br />
SvardnaZisa <strong>da</strong> giorgaZis konfliqti 1995 wels gamoaSkarav<strong>da</strong>.<br />
im periodSi ukve warsuls bardebo<strong>da</strong> SeiaraRebul formirebaTa<br />
ukontrolo TareSi TareSi. qarTvelebi mouTmenlad<br />
elodnen mSvidobis <strong>da</strong>myarebas <strong>da</strong> ekonomiuri pirobebis<br />
gaumjobesebis perspeqtivas, gansakuTrebiT ki mas Semdeg rac<br />
<strong>da</strong>savleTma interesi gamoiCina saqarTvelos mimarT. rogorc<br />
aRmoCn<strong>da</strong>, giorgaZes unari ar Seswev<strong>da</strong> politikurad an Zalis<br />
171
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
gamoyenebiT metoqeoba gaewia SvardnaZisaTvis. samoqalaqo Tu<br />
eTnikuri omebis qartexiliT gatanjuli saqarTvelos mosaxleoba<br />
samxedro formian mmarTvels naklebad Seeguebo<strong>da</strong>.<br />
gar<strong>da</strong> amisa giorgaZes didi samxedro Zalac ar gaaCn<strong>da</strong>. 1994 wels<br />
ruseTis <strong>da</strong>xmarebiT Seqmnili uSiSroebis saministros specialuri<br />
briga<strong>da</strong> ver ajobeb<strong>da</strong> sxva, e.w. Zalovani uwyebebis 16<br />
koleqtiur Zalas, romlis liderebsac Tavisi sakuTari<br />
ambiciebi gaaCn<strong>da</strong>T.<br />
wina wlebis msgavsad, SevardnaZe kvlav ganagrZob<strong>da</strong><br />
SeiaraRebuli uwyebebis momravlebis <strong>da</strong> maTi erTmaneTiT<br />
<strong>da</strong>balansebis Cveul politikas. 1995 wels am politikam SZedegi<br />
gamoiRo. 1992-1993 wlebis samoqalaqo <strong>da</strong> eTnikuri konfliqtebis<br />
dros Seqmnil uwyebebTan Se<strong>da</strong>rebiT, axali Zalovani<br />
struqturebi ukeT institucionalizebuli <strong>da</strong> disciplinirebuli<br />
gax<strong>da</strong>. aseT garemoebaSi moskovi veRar <strong>da</strong>uWer<strong>da</strong> mxars<br />
axal ga<strong>da</strong>trialebas - radgan es ukve aSkarad miuRebeli<br />
iqnebo<strong>da</strong> qarTveli <strong>da</strong> evropuli sazogadoebisaTvis. ruseTisaTvis<br />
ufro gonivruli xdebo<strong>da</strong> Tavad SevardnaZesTan<br />
TanamSromloba.<br />
1995 wlis agvistoSi saxelmwifos meTaurze ganxorcielebuli<br />
Tav<strong>da</strong>sxmis mcdelobis Semdeg, romlis sruly<strong>of</strong>ili<br />
gamoZiebac kvlav momavlis saqmed rCeba, SevardnaZem misi<br />
pirovnuli ZalauflebisaTvis yvelaze saSiSi figurebi -<br />
giorgaZe <strong>da</strong> mxedrionis lideri jaba ioseliani moicila.<br />
Tav<strong>da</strong>sxmis organizeba maT <strong>da</strong>bral<strong>da</strong>T. am droisaTvis momZlavrebuli<br />
policia Tan<strong>da</strong>Tan aniaraReb<strong>da</strong> <strong>da</strong> Sli<strong>da</strong> mxedrions, rac<br />
ioselians Tan<strong>da</strong>TanobiT izolaciaSi aqcev<strong>da</strong>. 1995 wlis<br />
seqtemberSi saqarTveloSi ganlagebuli ruseTis samxedro<br />
16 Zalovani uwyebebi sityvasityviTi Targmania rusuli cnebisa “ñèëîâûå<br />
ñòðóêòóðû”. es gamoTqma miRebulia postsabWota qveynebSi <strong>da</strong> gulisxmobs<br />
armias, policias, uSiSroebis struqturebs, sasazRvro <strong>da</strong>cvas <strong>da</strong> rig<br />
sxva gasamxedroebul Zalebs, romlebic arasodes y<strong>of</strong>ila sworad <strong>da</strong><br />
bolomde urTierTgamijnuli. <strong>da</strong>wvrilebiTi informaciisaTvis ixileT<br />
inglisurenovani Jurnali “Zalovani institutebi post. sabWour<br />
institutebSi” http//www.pipss.org/<br />
172
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
bazi<strong>da</strong>n giorgaZe ruseTSi gaiqca, ramac kidev ufro gaaZliera<br />
Tav<strong>da</strong>sxmis mcdelobaSi misi (<strong>da</strong> rusi Cinosnebis) pirovnuli<br />
monawileobis eWvi. giorgaZis gaqcevam, iseve rogorc ioselianis<br />
<strong>da</strong>patimrebam <strong>da</strong>aCqara Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis reformis<br />
Semdgomi etapi. SevardnaZes meti Tavisufleba mieca piradi<br />
arCevaniT waremarTa samxedro aRmSenebloba, radgan mis<br />
garSemo Semokrebil politikosebsa <strong>da</strong> samxedro maRal-<br />
Cinosnebs Zala <strong>da</strong> gavlena ar ey<strong>of</strong>o<strong>da</strong>T, rom misi survilis<br />
winaaRmdeg wasuliyvnen.<br />
1995 wlis Semodgomi<strong>da</strong>n 1998 w. gazafxulamde samxedro<br />
mSeneblobis axali, rigiT meeqvse etapi mimdinareob<strong>da</strong>. ruseTis<br />
armiis qarTuli warmoSobis generali vardiko nadibaiZe,<br />
romelic adre saqarTveloSi ganlagebuli rusuli kontingentis<br />
sardlis moadgile iyo, 1998 wlis gazafxulamde<br />
uZRvebo<strong>da</strong> saqarTvelos SeiaraRebul Zalebs. 1994 wlis<br />
<strong>da</strong>mdegs, rodesac man Tav<strong>da</strong>cvis ministris posti <strong>da</strong>ikava,<br />
qarTul armias <strong>da</strong>axloebiT 50 sxva<strong>da</strong>sxva zomisa <strong>da</strong> misiis<br />
<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>i Seadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> maTSi 49 000 kaci iricxebo<strong>da</strong>. 17 samxedro<br />
gawveva im periodSi 18 sporadulad an <strong>da</strong>bali masStabiT xdebo<strong>da</strong>.<br />
Sesabamisad, armiisa <strong>da</strong> erovnuli gvardiis <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebSi<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d moxaliseebi Sediodnen. samxedro samsaxurSi<br />
Caricxuli bevri <strong>of</strong>iceri <strong>da</strong> jariskaci iSviaTad cxaddebo<strong>da</strong><br />
Tavis nawilSi. aRniSnuli 49 000 kaci<strong>da</strong>n erTdroulad mxolod<br />
ramodenime aTasi jariskaci Tu imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong> dislokaciis<br />
adgilze.<br />
nadibaiZis ministrobis dros armiis ricxovnoba Semcir<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> samxedro gawvevebis sistema ufro organizebuli gax<strong>da</strong>.<br />
bevrma arapr<strong>of</strong>esionalma <strong>of</strong>icerma <strong>da</strong>tova armiis rigebi,<br />
romelsac axla metwilad sabWoTa samxedro gamocdilebis mqone<br />
asakovani generlebi uZRvebodnen. 1996 wels axalma sistemam<br />
met-naklebad <strong>da</strong>srulebuli forma SeiZina. saarmio korpusis<br />
17 sarke, oqtomberi 18, 1995<br />
18 gawveva warmoeb<strong>da</strong> 1992 wels miRebuli kanoniT “Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong><br />
sayovelTa savaldebulo samsaxuris Sesaxeb” sinamdvileSi kanonmdebloba<br />
naklebad moqmedeb<strong>da</strong>.<br />
173
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
sistema gauqm<strong>da</strong> im mizeziT, rom igi gamousadegar biurokratiul<br />
rgolad CaTvales brigadebsa <strong>da</strong> umaRles sardlobas<br />
Soris. Tav<strong>da</strong>cvis saministros <strong>da</strong>qvemdebarebuli SeiaraRebuli<br />
Zalebi, romelic axla 30 000 kacs iTvli<strong>da</strong>, 7 motomsroleli, 1<br />
Sereuli tipis sazRvao brigadebad, sahaero Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong><br />
sahaero Zalebis <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebad <strong>da</strong> ramodenime calkeul batalionad<br />
<strong>da</strong>iyo. erovnuli gvardia Tav<strong>da</strong>cvis saministros<br />
departamentad ga<strong>da</strong>iqca <strong>da</strong> misi savele nawilebi erTi brigadis<br />
SemadgenlobaSi gaerTian<strong>da</strong>. 19<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministros jarebi mTavrobis erTaderT<br />
samxedro resurss ar warmoadgen<strong>da</strong>. 1994 wels sasazRvro<br />
Zalebi gamoeyo Tav<strong>da</strong>cvis saministros. imave wels SevardnaZem<br />
saxelmwifo <strong>da</strong>cvis specialuri samsaxuri Seqmna. 1995 wels<br />
usafrTxoebis saministrosTan arsebuli specialuri briga<strong>da</strong><br />
Sinagan saqmeTa saministros ga<strong>da</strong>eca. 1997 wels, specialuri<br />
saparlamento <strong>da</strong>dgenilebiT, samxedro Zalebis saerTo<br />
raodenoba 42 000 jariskaciTa <strong>da</strong> <strong>of</strong>iceriT ganisazRvra.<br />
samxedro mosamsaxureTa raodenobis parlamentis doneze<br />
gansazRvra erTaderTi sakanonmdeblo siaxle ar y<strong>of</strong>ila. 1995<br />
wels miRebuli konstitucia samxedro reformirebis processac<br />
Seexo, gansakuTrebiT samxedro Zalebze samoqalaqo<br />
kontrolis sferos. axali konstituciiT, saqarTvelo saprezidento<br />
mmarTvelobis sitemaze ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. prezidentive<br />
axorcieleb<strong>da</strong> samxedro Zalebis umaRlesi mTavarsar<strong>da</strong>lis<br />
funqcias. 1995 w. saparlamento <strong>da</strong> saprezidento arCevnebis<br />
Semdeg, samoqalaqo kontrolis sakanonmdeblo safuZvlebis<br />
xelaxali formireba <strong>da</strong>iwyo. aRsaniSnavia kanonebi Tav<strong>da</strong>cvis,<br />
saxelmwifo saidumloebis, ndobis jgufis Sesaxeb <strong>da</strong> zogadi<br />
administraciuli kodeqsi. 1998 wels parlamentis sami wevrisgan<br />
Semdgari ndobis jgufi Seiqmna, romelsac monitoringi<br />
un<strong>da</strong> ganexorcielebina samxedro <strong>da</strong> usafrTxoebis saidumlo<br />
programaze.<br />
19 parlamentis Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis komitetis wevrebi, interviu<br />
avtorTan oqtomberi, 1996.<br />
174
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
samxedro Zalebis uaxlesi istoriis me-7 etapi 1998 wels<br />
<strong>da</strong>iwyo. usafrTxoebis y<strong>of</strong>ili ministris jemal gaxokiZis<br />
TqmiT, am wels ga<strong>da</strong>wy<strong>da</strong>, rom saqarTvelos usafrTxoebisa <strong>da</strong><br />
sagareo polikis veqtori erTxel <strong>da</strong> sabolood <strong>da</strong>savleTisken<br />
iqnebo<strong>da</strong> mimarTuli. 20 imave wels evropis sabWom ga<strong>da</strong>wyvita<br />
<strong>da</strong>ekmay<strong>of</strong>ilebina saqarTvelos gawevrianebis survili.<br />
<strong>da</strong>savluri navTobis kompaniebi, iseve rogorc SeerTebuli<br />
Statebisa <strong>da</strong> TurqeTis mTavrobebi sabolood <strong>da</strong>Tanxmdnen<br />
didi aRmosavleT-<strong>da</strong>savleTis navTobsadenis mSeneblobas<br />
saqarTvelos teritoriis gavliT. <strong>da</strong>savleTis mzardi <strong>da</strong>interesebiT<br />
gamxnevebulma SevardnaZem, romlisaTvisac aseve<br />
naTeli xdebo<strong>da</strong>, rom <strong>da</strong>kargul teritoriebs ruseTis <strong>da</strong>xmarebiT<br />
veRar <strong>da</strong>ibruneb<strong>da</strong>, dsT-s koleqtiuri uSiSroebis<br />
xelSekrulebis <strong>da</strong>toveba ga<strong>da</strong>wyvita. saqarTvelos mTavrobam<br />
ufro aqtiurad <strong>da</strong>iwyo muSaoba qveynis teritorii<strong>da</strong>n rusuli<br />
samxedro bazebis gayvanis mimarTulebiT. dRis wesrigSi<br />
dgebo<strong>da</strong> natoSi gawevrianebis survilis deklarireba.<br />
axali orientaciis simtkiceze mogvianebiT gaCenili eWvebis<br />
miuxe<strong>da</strong>vad, es cvlilebebi aiZuleb<strong>da</strong> saqarTvelos mTavrobas<br />
meti gaekeTebina samxedro Zalebis marTvisa <strong>da</strong> kontrolis<br />
meqanizmebis <strong>da</strong>savlur stan<strong>da</strong>rtebze ga<strong>da</strong>sayvanad. 1998 wlis<br />
aprilSi nadibaiZe Tav<strong>da</strong>cvis ministris posti<strong>da</strong>n gaaTavisufles.<br />
igi erTerTi parasamxedro formirebis y<strong>of</strong>ilma<br />
meTaurma <strong>da</strong>viT TevzaZem Secvala. imave periodSi parlamentis<br />
Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis komitetis Tavjdomare revaz<br />
a<strong>da</strong>miam <strong>da</strong>arwmuna prezidenti usafrTxoebis sakiTxebSi<br />
mrCevelTa saerTaSoriso sabWos (ISAB) Seqmnis saWiroebaSi,<br />
romelic baltiispireTis qveynebSi arsebuli msgavsi institutebis<br />
analogi iqnebo<strong>da</strong>. 1999 wels ISAB-ma warmoadgina<br />
rekomen<strong>da</strong>ciebi, romlebic samxedro Zalebis ricxovnobis<br />
Semcirebas, uwyebaTaSorisi paralelizmis aRm<strong>of</strong>xvras, <strong>of</strong>icialuri<br />
erovnuli usafrTxoebis koncefciis <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis TeTri<br />
wignis Seqmnas <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis ministris Tanamdebobaze samo-<br />
20 axali Taoba, oqtomberi 19, 1999<br />
175
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
qalaqo piris <strong>da</strong>niSvnas gulisxmob<strong>da</strong>. imavdroulad SeerTebuli<br />
Statebis eqspertebi saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis saministros<br />
exmarebodnen <strong>da</strong>savluri stan<strong>da</strong>rtebis generaluri Stabis,<br />
Tav<strong>da</strong>cvis resursebis marTvis centris Seqmnasa <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis<br />
biujetis SemuSavebaSi. magram, saboloo jamSi, mTavrobam ver<br />
SeZlo am rekomen<strong>da</strong>ciaTa ganxorcieleba.<br />
2001 w. 11 seqtembris cnobili movlenebis Semdeg SeerTebuli<br />
Statebis mier terorizmis winaaRmdeg <strong>da</strong>wyebulma omma<br />
saintereso gverdiTi efeqti iqonia qarTul samxedro Zalebze.<br />
reformatorulad ganwyobil samxedro <strong>da</strong> politikur liderebTan<br />
konsultaciiT, SeerTebulma Statebma wamoiwyo<br />
wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis programa (GTEP). Sedegad, 2003 wlisaTvis<br />
qarTulma armiam miiRo <strong>da</strong>bali intensivobis konfliqtebSi<br />
samoqmedod gawrTvnili 4 pr<strong>of</strong>esionaluri batalioni. SevardnaZis<br />
mTavrobis winaaRmdegobrivi samxedro saqmianobi<strong>da</strong>n es<br />
iyo bolo <strong>da</strong> albaT yvelaze mizanmimarTuli nabiji.<br />
Tbilisma ver moaxerxa qveyanaSi ganlagebul SeiaraRebul<br />
Zalebze sruli kontrolis <strong>da</strong>weseba. afxazeTsa <strong>da</strong> oseTSi<br />
arsebul ukontrolo Zalebs kvlav ematebo<strong>da</strong> aWaris lideris,<br />
aslan abaSiZis razmebi. vardebis revoluciis dros aslan<br />
abaSiZis <strong>da</strong>qvemdebarebaSi, gadmocemiT, <strong>da</strong>axloebiT oci tanki<br />
<strong>da</strong> javSanmanqana, ramdenime Sveulmfreni <strong>da</strong> sanapiro katerebi<br />
Sedio<strong>da</strong>. misi specialuri <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebi 500 – 1000 kacisgan<br />
Sedgebo<strong>da</strong>. SevardnaZes arasodes SeeZlo gaekontrolebia<br />
abaSiZis saqmianoba <strong>da</strong> misi TanamSromloba baTumSi ganlagebuli<br />
samxedro bazis xelmZRvanelobasTan. ufro metic, Tbilisma<br />
ver SesZlo saerTo enis gamonaxva moskovTan am droisaTvis<br />
<strong>da</strong>rCenili ori rusuli bazis (baTumis <strong>da</strong> axalqalaqis) gayvanis<br />
Sesaxeb, ris Taobazec mxareebs un<strong>da</strong> moelaparakaT 1999<br />
noembris euTos samitze miRweuli SeTanxmebis Tanaxmad. 2004<br />
wlis <strong>da</strong>sawyisSi 3000-6000 rusi samxedro kvlav rCebo<strong>da</strong><br />
baTumisa <strong>da</strong> axalqalaqis bazebze. qveynis <strong>da</strong>savleTSi (afxazeTis<br />
konfliqtis zonis mimdebare) <strong>da</strong> pankisis xeobaSi<br />
moqmedi partizanuli <strong>da</strong> kriminaluri <strong>da</strong>jgufebebi ki gasamxedroebuli<br />
formirebebis mesame saxeoba iyo, romelic saqarT-<br />
176
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
velos mTavrobis kontrols ar eqvemdebarebo<strong>da</strong>. 2002 wels,<br />
ruseTisa <strong>da</strong> SeerTebuli Statebis moTxovniT, qarTulma<br />
samarTal<strong>da</strong>mcavma uwyebebma bolos<strong>da</strong>bolos specialuri<br />
operacia ganaxorcieles pankisis xeobaSi. sxva<strong>da</strong>sxva wyaroebis<br />
Tamaxmad, qarTvelebTan Setakebis Tavi<strong>da</strong>n asacileblad,<br />
CeCnurma SeiaraRebulma formirebebma xeoba <strong>da</strong>toves. 21<br />
<strong>da</strong>skvnis saxiT SeiZleba iTqvas, rom 1994 wlis Semdeg<br />
SevardnaZis reJimma warmatebas miaRwia iaraRiani xalxis<br />
TareSis aRkveTaSi. gar<strong>da</strong> amisa, samxedro Zalebi SeiZina ufro<br />
disciplinirebuli gax<strong>da</strong>. magram mTavrobam ver SeZlo aucilebeli<br />
reformebis gatareba. man ver moaxerxa efeqturi Tav<strong>da</strong>cvis<br />
sistemis Seqmna <strong>da</strong> samoqalaqo kontrolisa <strong>da</strong> ze<strong>da</strong>mxedvelobis<br />
qmediTi demokratiuli meqanizmebis <strong>da</strong>nergva. sul<br />
ufro mkvidrdebo<strong>da</strong> azri, rom saqarTvelo susti, metic,<br />
arSemdgari saxelmwifoa. yovelive es gansakuTrebiT naTeli<br />
xdebo<strong>da</strong> vardebis revoluciis wina periodSi.<br />
winamdebare Tavis momdevno ori nawili samxedro reformis<br />
im or mniSvnelovan gamowvevas exeba, romlis mimarTac<br />
SevardnaZis administraciam adekvaturi zomebi ver miiRo.<br />
pirveli samxedro Zalebze samoqalaqo kontrolis ganxorcielebaa,<br />
meore ki, Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis strategiis<br />
ganviTareba.<br />
samxedro Zalebze samoqalaqo kontroli<br />
“me mesmis, Tu risTvisaa policia - uTxra erTxel SevardnaZem<br />
Tavis erTerT mrCevels - <strong>da</strong> rogor warmarTs igi yoveldRiur<br />
saqmianobas, magram netav es samxedroebi raRaze<br />
fiqroben TavianT yazarmebSi?” 22 am remarkam gamoamJRavna<br />
21 rusuli bazebis sakiTxsa <strong>da</strong> pankisSi ganlagebul CeCenTa gamo<br />
ruseTTan konfliqtis Sesaxeb ixileT jaba dev<strong>da</strong>rianisa <strong>da</strong> oqsana<br />
antonenkos naSromebi winamdebare krebulSi.<br />
22 y<strong>of</strong>ili maRalCinosani saqalaqo piri. konfidencialuri interviu<br />
avtorTan, Tebervali 2003.<br />
177
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
SevardnaZis Rrma eWvi samxedroebis mimarT, iseve rogorc<br />
demokratiuli samxedro - samoqalaqo urTierTobis ucodinaroba.<br />
samuel hantingtonis termini rom gamoviyenoT,<br />
samxedroebze samoqalaqo kontroli saqarTveloSi 1995<br />
wlisaTvis “subieqturobas” inarCuneb<strong>da</strong>. 23 SeiaraRebuli<br />
Zalebis politikuri <strong>da</strong> samarTlebrivi <strong>da</strong>qvemdebarebis xazebi<br />
bundovani iyo. sxva<strong>da</strong>sxva samTavrobo struqturebi <strong>da</strong><br />
politikuri <strong>da</strong>jgufebebi eqiSpebodnen erTmaneTs samxedro<br />
sistemis gakontrolebasa <strong>da</strong> marTvaSi im<strong>da</strong>gvarad, rom Tavad<br />
samxedroebs sakuTari politikuri Tu pirovnuli interesebiT<br />
moqmedebis SesaZlebloba eZleo<strong>da</strong>T.<br />
Tav<strong>da</strong>cvis sakiTxebSi erTiani xedvis ararseboba mniSvnelovanwilad<br />
1995 wlis konstitucii<strong>da</strong>nac momdinareob<strong>da</strong>. am<br />
dokumentis mixedviT parlaments evalebo<strong>da</strong> saSinao <strong>da</strong> sagareo<br />
politikis mTavari mimarTulebebis gansazRvra, prezidents ki<br />
am politikis warmarTva hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>kisrebuli. 24 qarTul enaSi<br />
terminebis “gansazRvra” <strong>da</strong> “warmarTva” - mniSvneloba Znelad<br />
gasamijnia. es orazrovneba Tavis TavSi gulisxmob<strong>da</strong> imis<br />
SesaZleblobas, rom instituciur CarCoebze maRla piradi<br />
gavlena, qarizma <strong>da</strong>mdgariyo. an, Tun<strong>da</strong>c meore magaliTi:<br />
saqarTvelos konstituciis 98-e muxliT prezidenti ganesazRvrav<strong>da</strong><br />
samxedro Zalebis struqturas, xolo maTi<br />
raodenoba parlaments un<strong>da</strong> <strong>da</strong>edgina. Sedegad, Tu prezidenti<br />
<strong>da</strong> parlamenti ver SeTanxmdebodnen armiis Semadgenlobis<br />
<strong>da</strong>dgenaze, problema iolad ver mogvardebo<strong>da</strong>. arc is iyo<br />
iolad gasagebi, rogor SeeZlo prezidents SeiaraRebuli<br />
Zalebis struqturis gansazRvra Tu ar iqnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>rwmunebuli,<br />
rom parlamenti uzrunvely<strong>of</strong><strong>da</strong> mas saWiro iaraRiTa <strong>da</strong><br />
samxedro mosamsaxureebiT.<br />
23 Samuel P. Huntington, The Soldier <strong>and</strong> the State: the Theory <strong>and</strong> Politics <strong>of</strong> Civil-<br />
Military Relations (New York: Vintage Books, 1964) gv. 162-192. hantingtoni exeba<br />
situaciebs, rodesac sxva<strong>da</strong>sxva politikur organoebs aqvT ze<strong>da</strong>mxedvelobis<br />
paraleluri rolebi, rac samxedroebs politikur vaWrobaSi<br />
CarTvis Sanss aZlevs.<br />
24 saqarTvelos konstitucia, muxlebi 48, 49.<br />
178
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
ufro metic, rig SemTxvevebSi, parlamentis mier miRebuli<br />
kanonebi ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> saqarTvelos konstitucias.<br />
magaliTisaTvis, konstituciis 78-e muxli krZalav<strong>da</strong> uSiSroebis,<br />
sapolicio <strong>da</strong> SeiaraRebuli Zalebis nebismier<br />
gaerTianebas. magram 1997 wlis kanoniT Tav<strong>da</strong>cvis Sesaxeb<br />
Sinagan saqmeTa saministros Sianagani jarebi samxedro Zalebis<br />
nawilad cxaddebo<strong>da</strong>. amasTan, Sinagani jarebis kanonis<br />
Tanaxmad, sagangebo situaciebis SemTxvevaSi maT sar<strong>da</strong>ls<br />
adgilobrivi policiis moqmedebis koordinacia evalebo<strong>da</strong>. 25<br />
saqarTvelos kanonebis winaaRmdegobriobis naTeli ilustraciaa<br />
saxelmwifo saidumloebis sakiTxic. sakmaod liberaluri<br />
zogadi administarciuli kodeqsis Tanaxmad, Tav<strong>da</strong>cvis<br />
sferoSi saidumlo iyo informacia operatiul gegmebze, moqmed<br />
operaciebsa <strong>da</strong> maT monawileebze. magram saxelmwifo saidumloebebis<br />
nusxa, romelic igive saxelwodebis specialur kanons<br />
erTvo<strong>da</strong>, krZalav<strong>da</strong> informaciis gamJRavnebas samxedro Zalebis<br />
ganviTarebasa <strong>da</strong> organizaciaze, nawilTa Seqmnaze, jarebis <strong>da</strong><br />
iaraRis raodenobaze, samxedro <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebSi maT ganawilebaze. 26<br />
winaaRmdegobriobaTa CamonaTvali kidev ufro Sors midis.<br />
zogierTi kanoni realurad rom amoqmedebuliyo, prezidentsa<br />
<strong>da</strong> parlaments Soris uamrav, ga<strong>da</strong>uwyvetel gaugebrobas<br />
eqnebo<strong>da</strong> adgili. rigi sxva kanonebisa ki Zalze mcire Sanss<br />
<strong>da</strong>toveb<strong>da</strong> demokratiuli angariSgebisa <strong>da</strong> gamWvirvalobisaTvis.<br />
ase magaliTad, kanoniT saxelmwifo saidumloebis<br />
Sesaxeb SeuZlebeli gaxdebo<strong>da</strong> kvalificiuri saparlamento<br />
debatebis Catareba Tav<strong>da</strong>cvis saministros xarjebis Sesaxeb.<br />
Tumca, realurad, aseTi debatebi, marTalia arapr<strong>of</strong>esionalurad<br />
<strong>da</strong> SezRuduli informirebis pirobebSi, mainc<br />
imarTebo<strong>da</strong>. deputatebi ar flobdnen informacias Tav<strong>da</strong>cvis<br />
biujetis specifikuri detalebis Sesaxeb, rom aRaraferi<br />
vTqvaT samxedroebis arasabiujeto Semosavlebsa <strong>da</strong> xarjebze.<br />
simptomaturia, rom Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis komitetisa<br />
25 kanoni Sinagani jarebis Sesaxeb, aprili 30, 1998<br />
26 saqarTvelos respublika, Tebervali 4, 1997<br />
179
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
<strong>da</strong> ndobis jgufis Tavjdomarem, romelsac nebismieri saidumlo<br />
informacia un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong>, 2000 wlis martSi ganacxa<strong>da</strong>, rom<br />
mas ar miuwvdebo<strong>da</strong> xeli Tav<strong>da</strong>cvis saministros <strong>da</strong>finansebis<br />
detalebze. 27<br />
saerTod, am sferoSi kanoni mudmivad irRveo<strong>da</strong>. politikosebs,<br />
Jurnalistebsa <strong>da</strong> arasamTavrobo organizaciebis<br />
warmomadgenlebs yazarmebis vizitisas problemebi naklebad<br />
eqmnebo<strong>da</strong>T. <strong>of</strong>icerTa gamokiTxviT, romelTac an ar icodnen<br />
kanonis moTxovnebi, an ar a<strong>da</strong>rdeb<strong>da</strong>T maTi simkacre, isini<br />
sistematurad ecnobodnen nawilebSi arsebul mdgomareobas.<br />
meore mxriv, Tav<strong>da</strong>cvis saministro ugulvebely<strong>of</strong><strong>da</strong> Tavis<br />
kanonier movaleobas ndobis jgufisTvis swori finansuri<br />
informaciis miwodebis Sesaxeb. ase magaliTad, Tav<strong>da</strong>cvis<br />
saministro asxviseb<strong>da</strong> gamouyenebel qonebas, magram parlamentarebi<br />
verafriT igebdnen amgvarad miRebuli arasabiujeto<br />
Semosavlebis odenobas.<br />
problemis saTave korufciasa <strong>da</strong> saxsrebis aramiznobriv<br />
xarjvaSia saZiebeli, rac farTod iyo gavrcelebuli SevardnaZis<br />
mmarTvelobis yvela sferoSi. TviT prezidents problemis<br />
masStabebze mxolod zogadi warmodgena hqon<strong>da</strong> Seqmnili.<br />
kontrolis palata, romelsac biujetis xarjvis auditireba<br />
evalebo<strong>da</strong>, xan<strong>da</strong>xan amowmeb<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis saministros <strong>da</strong><br />
asobiT aTasi dolaris aramiznobrivi gamoyenebis faqtebs<br />
asaxeleb<strong>da</strong>. 1999 wels, magaliTad saministrom saxelfaso xarji<br />
mxolod 66 procentiT Seasrula, imavdroulad ki samivlinebo<br />
Tanxebi 42 procentiT iyo ga<strong>da</strong>xarjuli. 28 pasuxi aravisTvis<br />
mouTxoviaT, radgan Tav<strong>da</strong>cvis maRalCinosnebi acxadebdnen,<br />
rom ga<strong>da</strong>xarjvebi Tu xelfasebis <strong>da</strong>valianeba xazinis brali<br />
27 saqarTvelos parlamentis Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis komitetis<br />
mier Catarebuli seminari Temaze: samxedro-samoqalaqo urTierTobebi,<br />
marti 21, 2000<br />
28 saqarTvelos kontrolis palatis angariSi 1999 wlis saxelmwifo<br />
biujetis Sesrulebis Sesaxeb (Tbilisi, gamouqveynebeli masala<br />
saqarTvelos parlamentis kvleviTi departamenti<strong>da</strong>n, 200 weli),<br />
gv. 44-45<br />
180
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
iyo, romelic saWiro Tanxebs xan <strong>da</strong>gvianebiT ricxav<strong>da</strong>, xanac<br />
saerTod ar aZlev<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis saministros.<br />
Tav<strong>da</strong>cvis mougvarebeli xarjTaRricxva finansuri xasia-<br />
Tis problemebis mxolod erTi mxare iyo. afxazeTSi gancdili<br />
marcxis Semdegac ki, kriminaluri elferis mqone e.w omis<br />
ekonomika kvlav funqcionireb<strong>da</strong>. konfliqtis zonaSi moqmedi<br />
partizanuli razmebi <strong>da</strong> kriminalebi ganagrZobdnen gamoZalvasa<br />
<strong>da</strong> kontraban<strong>da</strong>s - xSirad samarTal<strong>da</strong>mcavi struqturebis<br />
xelSewyobiT. 1995 wlis Semdeg samxedroebs naklebad eZleo<strong>da</strong>T<br />
aseT saqmianobaSi monawileobis Sansi, magram maT fulis<br />
Sovnis sxva arakanonieri saSualebebi gamonaxes. 2001 wlis<br />
seqtembris samTavrobo mosmenisas, antikorufciuli sakoordinacio<br />
sabWos mdivanma ganacxa<strong>da</strong>, rom yvela “Zalovani<br />
struqtura” seriozulad iyo CarTuli sxva<strong>da</strong>sxva saxis<br />
korufciasa <strong>da</strong> patronaJuli sistemebis SeqmnaSi; 29 Sesabamisad,<br />
SevardnaZec iZulebuli gax<strong>da</strong> Sexebo<strong>da</strong> mTavrobaSi fexmokidebuli<br />
korufciisa <strong>da</strong> elitis xelSeuxeblobis sakiTxs.<br />
magram saqme arc amjerad wasula ganacxadis miRma. Tav<strong>da</strong>cvis<br />
saministros maRali rangis moxeleni ganagrZobdnen<br />
arakanonieri garigebebis <strong>da</strong>debas armiis mommaragebel komerciul<br />
firmebTan. nadibaiZis ministrobisas (1994 – 1998)<br />
armiisaTvis sruliad misaRebi gax<strong>da</strong> momaragebis kontraqtebis<br />
gaformeba im organizaciebTan, sa<strong>da</strong>c generlebis naTesavebi<br />
muSaobdnen. Tav<strong>da</strong>cvis sistemis maRalCinosnebi biujeti<strong>da</strong>n<br />
moiTxovdnen Tanxebs im iaraRsa <strong>da</strong> aRWurvilobaze, romelic<br />
ise<strong>da</strong>c maT gankargulebaSi iyo. arc finansTa saministro iyo<br />
ucodveli. Tav<strong>da</strong>cvis saministrosaTvis mniSvnelovani Tanxebis<br />
ga<strong>da</strong>ricxvisas, finansTa saministros TanamSromlebi<br />
moelodnen <strong>da</strong> iRebdnen kidec garkveul, sapasuxo wils. 30<br />
<strong>da</strong>viT TevzaZe Tav<strong>da</strong>cvis ministris postze 1998 wlis<br />
gazafxulze <strong>da</strong>iniSna. <strong>da</strong>savleTis rCevebis gaTvaliswinebiT,<br />
29 saqarTvelos respublika, 6 seqtemberi, 2001 weli<br />
30 saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis saministros Tanamdebobis pirebi. konfidencialuri<br />
interviu avtorTan, 1998-2004<br />
181
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
igi Tavi<strong>da</strong>nve Seeca<strong>da</strong> korufcias SebrZolebo<strong>da</strong>, magram did<br />
warmatebas ver miaRwia. 1998-2003 wlebis mijnaze korufciuli<br />
saqmianoba kvlav rCebo<strong>da</strong> qveynis problemad. Tav<strong>da</strong>cvis<br />
saministro saWurvlis Sesyidvas rusuli samxedro bazebi<strong>da</strong>n<br />
yovelgvari dokumentaciisa <strong>da</strong> gamWvirvalobis gareSe axerxeb<strong>da</strong>.<br />
aseTi garigebebis safuZvelze SesaZlebeli xdebo<strong>da</strong><br />
fulis <strong>da</strong>zogva, magram SeuZlebeli iyo am fulis realuri<br />
xarjvis kontroli. qarTveli <strong>of</strong>icrebi ramodenimejer iyvnen<br />
mxilebulni ukanono iaraRis gayidvaSi.<br />
axalwveulTa saxlSi gaSveba kvlav rCebo<strong>da</strong> qrTamis aRebis<br />
saSualebad. nawilebSi mravlad iyo “mkv<strong>da</strong>ri sulebi”, rac<br />
meTaurTaTvis aralegaluri Semosavlebis wyaro (zedmeti<br />
tansacmeli, sakvebi <strong>da</strong> a.S.) xdebo<strong>da</strong>. nikoloz janjRava, 2001<br />
wlis gazafxulze <strong>da</strong>niSuli saxmeleTo jarebis sar<strong>da</strong>li,<br />
romelic <strong>da</strong>niSvni<strong>da</strong>n ramodenime kviraSi gaaTavisufles,<br />
mogvianebiT acxadeb<strong>da</strong>, rom Tav<strong>da</strong>cvis saministros mier<br />
registrirebuli 20 000 kacis nacvlad, jarSi realurad<br />
mxolod 10 000 kaci Tu msaxurob<strong>da</strong>. 31 iyo SemTxvevebi, rodesac<br />
<strong>of</strong>icrebi mcvelebad muSaobdnen Ramis klubebSi. es Tavis<br />
gatanis erT-erTi gza iyo, radgan Tveebis ganmavlobaSi isini<br />
xelfasebs ver iRebdnen. rogorc TevzaZis erT-erTma y<strong>of</strong>ili<br />
TanamSromeli ixseneb<strong>da</strong>, nawilebSi jariskacebis gamosakvebad<br />
meTaurebi araregistrirebuli Semosavlebis saerTo salaroebs<br />
qmnidnen. 32<br />
saxelmwifo biujetis araswori gankargvis Sedegad, korufcia<br />
swrafad ikideb<strong>da</strong> fexs. 2000 w. Tav<strong>da</strong>cvis saministrosaTvis<br />
biujeti<strong>da</strong>n gamoy<strong>of</strong>ili 42 milioni lari (21 milioni $), rac,<br />
TavisTavad, araadeqvaturi iyo, ramodenime TveSi isev Semcir<strong>da</strong>.<br />
<strong>da</strong>savleTis <strong>da</strong>xmarebam usafrTxoebis seqtoris<br />
reformirebaSi didi Sedegi ar gamoiRo. erTerTi ucxoel<br />
eqsperti acxadeb<strong>da</strong>, rom sabiujeto parameterebis mudmivi<br />
31 polkovniki nikoloz janjRava. interviu avtorTan, ivnisi 2001<br />
32 Tav<strong>da</strong>cvis saministros <strong>of</strong>icialuri piri, konfidencialuri interviu<br />
avtorTan, Tebervali 2004<br />
182
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
cvlilebiT SeuZlebeli xdebo<strong>da</strong> samxedro Zalebis misiaTa<br />
zusti gansazRvra <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis <strong>da</strong>gegmareba. 33<br />
korufciasTan brZolaSi TviTon SevardnaZe mxolod<br />
ritorikiTa <strong>da</strong> formalizmiT ifarglebo<strong>da</strong>. samoqalaqo <strong>da</strong><br />
samxedro funqcionerebs prezidentisadmi loialobis kriteriumiT<br />
niSnavdnen <strong>da</strong> aTavisuflebdnen. saboloo jamSi,<br />
korufciaze <strong>da</strong>myarebuli loialuri qselebi araefeqturi iyo,<br />
radgan SeuZlebeli xdebo<strong>da</strong> am qselebSi yvela <strong>of</strong>icris<br />
inkorporireba. Tavisi mmarTvelobis bolo periodSi, uecrad<br />
SevardnaZe samxedroTa ukmay<strong>of</strong>ilebis momswre gax<strong>da</strong>. jarSi<br />
arsebuli gausaZlisi pirobebis momizezebiT, 2001 w. maisSi<br />
erovnuli gvardiis erTma batalionma <strong>da</strong>umorCilebloba<br />
gamoacxa<strong>da</strong>. mas ga<strong>da</strong>mdgari samxedroebi <strong>da</strong> kriminaluri<br />
jgufebic SeuerTdnen. prezidentTan intensiuri molaparakebebis<br />
Semdeg, mTavrobis jarebiT garSemortymulma<br />
meamboxeebma <strong>da</strong>Tmoba amjobines. SevardnaZes isini ar <strong>da</strong>usjia,<br />
radgan CaTvala, rom socialur-ekonomikuri pirobebiT ise<strong>da</strong>c<br />
gaRizianebuli sazogadoebis fonze, jarTan urTierTobaSi<br />
sifrTxile un<strong>da</strong> gamoeCina.<br />
usafrTxoebisa <strong>da</strong> samxedro politikaSi mravali arsebiTi<br />
detali aRmasrulebeli xelisuflebis gankargulebebiT<br />
ganisazRvrebo<strong>da</strong>, rac Zirs uTxri<strong>da</strong> parlamentis funqcias -<br />
Tavisi wvlili Seetana qveynis erovnuli usafrTxoebis<br />
modelis SeqmnaSi. biujetSi cvlilebebis Setana mxolod<br />
prezidents SeeZlo. parlaments isRa rCebo<strong>da</strong>, rom <strong>da</strong>Tanxmebo<strong>da</strong><br />
SeTavazebul cifrebs, an saerTod Caegdo biujetis<br />
kanonproeqti. parlamenti prezidents sust winaaRmdegobas<br />
uwev<strong>da</strong>, radgan SevardnaZes saparlamento umravlesobis<br />
mxar<strong>da</strong>Weris imedi yovelTvis hqon<strong>da</strong>. parlamenti kidevac rom<br />
SewinaaRmdegebo<strong>da</strong> prezidents, misi kursi mainc ucvleli<br />
<strong>da</strong>rCebo<strong>da</strong>; aRmasrulebeli <strong>da</strong> sakanonmdeblo Stoebis urTierToba<br />
CixSi rom momwyvdeuliyo, saqarTvelos kanonmdebloba<br />
33 germaniis SeiaraRebuli Zalebis <strong>of</strong>icialuri piri, interviu avtorTan,<br />
agvisto, 2000<br />
183
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
mTavrobas nebas rTav<strong>da</strong> wina wlis sabiujetu cifrebiT<br />
exelmZRvanela. amiT parlamentis roli Tav<strong>da</strong>cvis uwyebis<br />
sabiujeto kontrolis sferoSi, rac demokratiuli saparlamento<br />
kontrolis mTavari iaraRia, sakmaod SezRuduli<br />
xdebo<strong>da</strong>.<br />
parlamentis umweoba gansakuTrebiT TvalsaCino 2002 wlis<br />
biujetis miRebis dros gax<strong>da</strong>. 34 Tav<strong>da</strong>cvis saministrom sca<strong>da</strong><br />
warmoedgina biujetis proeqti e.w. programuli formiT;<br />
specifikuri struqturuli komponentebis calke gamoy<strong>of</strong>iT.<br />
pirvelad mox<strong>da</strong>, rom Tav<strong>da</strong>cvis biujetis proeqti natos<br />
stan<strong>da</strong>rtebis Sesabamisad, sam nawilad iyo <strong>da</strong>y<strong>of</strong>ili: piradi<br />
Semadgenloba, operatiuli mzady<strong>of</strong>na, Sesyidvebi <strong>da</strong> kapitaluri<br />
xarjebi. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, proeqti ver cem<strong>da</strong> pasuxs<br />
Semdeg kiTxvebs: ra iyo xarjebis ganawilebis principi, ra<br />
finansuri Sedegebi mohyvebo<strong>da</strong> kadrebis <strong>da</strong>gegmil Semcirebas?<br />
parlamentis Tav<strong>da</strong>cvis komiteti mxars uWer<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis<br />
biujetis proeqts, romelsac winwadgmul nabijad Tvli<strong>da</strong>,<br />
Tumca, rogorc male gairkva, Tav<strong>da</strong>cvis saministrom Tavisi<br />
biujetis proeqti finansTa saministrosTan ar SeaTanxma <strong>da</strong> ise<br />
gawera 71 mln larze, roca finansTa saministro mxolod 38<br />
milionis gamoy<strong>of</strong>aze iyo Tanaxma. parlamentma Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />
Tavi Seikava Semcirebuli cifris miRebaze, Tav<strong>da</strong>cvis saministromac<br />
uari ganacxa<strong>da</strong> Tavi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>eangariSebina warmodgenili<br />
moTxovna.<br />
sabolood, 2002 wlis ianvarSi, parlamentma miiRo saxelmwifo<br />
biujeti Tav<strong>da</strong>cvis sferos Semcirebuli wiliT, Tumca<br />
Semdgomi ganxilvis gareSe. finansTa <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis saministroebs<br />
aRar ganusazRvriaT, Tu rogor un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>enawilebinaT<br />
natos stan<strong>da</strong>rtebis Tanaxmad sabolood <strong>da</strong>mtkicebuli<br />
biujeti. yovel SemTxvevaSi, parlamentisaTvis es aRaravis<br />
ucnobebia. arsebiTad, parlamentma erTxel kidev gauSva<br />
xeli<strong>da</strong>n samxedro Zalebze samoqalaqo kontrolis ganxorcielebis<br />
mTavari meqanizmi.<br />
34 saqarTveloSi fiskaluri weli kalen<strong>da</strong>ruls emTxveva.<br />
184
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom Tav<strong>da</strong>cvis, usafrTxoebisa <strong>da</strong> samar-<br />
Tal<strong>da</strong>cvis sferoebze saparlamento meTvalyureoba sxva<br />
mxrivac sustad gamoiyurebo<strong>da</strong>. konstituciis <strong>da</strong> parlamentis<br />
reglamentis Tanaxmad Tav<strong>da</strong>cvis, usafrTxoebisa <strong>da</strong> Sinagan<br />
saqmeTa ministrebi angariSvaldebuli iyvnen parlamentis<br />
winaSe, magram igive ar iTqmo<strong>da</strong> sasazRvro Zalebisa <strong>da</strong><br />
saxelmwifo <strong>da</strong>cvis specialuri samsaxuris xelmZRvanelebze.<br />
maT prezidenti niSnav<strong>da</strong> <strong>da</strong> aTavisufleb<strong>da</strong> sakanonmdeblo<br />
organos Tanxmobis gareSe.<br />
amave dros, parlaments ar SeeZlo undoblobis gamocxadeba<br />
prezidentisa <strong>da</strong> nebismieri ministris winaaRmdeg. maRali<br />
Tanamdebobis samoqalaqo piris impiCmenti konstituciis<br />
<strong>da</strong>rRvevis an sisxlis samarTlis <strong>da</strong>naSaulze <strong>da</strong>kavebis<br />
SemTxvevaSi Teoriulad <strong>da</strong>Svebuli iyo, magram bralis wayenebisaTvis<br />
uzenaesi sasamarTlos Tanxmoba iyo saWiro.<br />
parlaments arc erovnuli usafrTxoebis sabWos kontroli<br />
SeeZlo. 1996 wlis Sesabamisi kanonmdeblobiT, sabWo usafrTxoebis<br />
sakiTxebSi prezidentis saTaTbiro organod moiazrebo<strong>da</strong>.<br />
am funqciiT igi parlamentis winaSe angariSvaldebulad<br />
ar iTvlebo<strong>da</strong>. sinamdvileSi ki sabWo, gansakuTrebiT misi<br />
aparati, gavlenian rols TamaSob<strong>da</strong> samxedro <strong>da</strong> parasamxedro<br />
uwyebebis koordinaciasa <strong>da</strong> sakadro politikaSi. SevardnaZis<br />
mmarTvelobis dros Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis sakiTxebi<br />
prezidentTan <strong>da</strong>axlovebuli pirebis wreSi wydebo<strong>da</strong>. uwyebaTSoris<br />
sistemur kooperacias prezidentis kabineti cvli<strong>da</strong>.<br />
rogorc parlamenti, ise uSualod saministroebi naklebad<br />
wyvetdnen raimes usafrTxoebis politikis SemuSavebisa <strong>da</strong><br />
implementaciis sferoSi.<br />
ucxoeli eqspertebis rCevebis gaTvaliswinebiT, 2001 wlis<br />
Semodgomaze parlamentma Tav<strong>da</strong>cvis kanonSi cvlileba Seitana.<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministros generalur Stabs sagangebo <strong>da</strong> saomari<br />
viTarebis dros yvela SeiaraRebuli uwyebis koordinireba<br />
<strong>da</strong>evala. Tumca, cvlilebaSi araferi iyo naTqvami koordinirebis<br />
procedurebsa <strong>da</strong> masStabebze. kanoni ar gansazRvrav<strong>da</strong><br />
generaluri Stabisa <strong>da</strong> avtonomiuri SeiaraRebuli<br />
185
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
uwyebebis urTierTobebs mSvidobian periodSi. 2002 w. ianvarSi<br />
Tav<strong>da</strong>cvis ministri aSkara ukmay<strong>of</strong>ilebas gamoTqvam<strong>da</strong><br />
sxva<strong>da</strong>sxva uwyebebs Soris koordinaciis ararsebobis gamo,<br />
aRniSnav<strong>da</strong> ra, rom koordinacia mxolod sagangebo SemTxvevebSi<br />
xdebo<strong>da</strong>, raime winaswari <strong>da</strong>gegmvisa <strong>da</strong> urTierTvaldebulebebis<br />
samarTlebrivi gansazRvris gareSe. rogorc Cans<br />
SevardnaZe <strong>da</strong> erovnuli usafrTxoebis sabWo situaciis<br />
gamosworebas ar eSurebodnen. 35<br />
186<br />
erovnuli usafrTxoebis strategiis ZiebaSi<br />
samxedro reforma un<strong>da</strong> efuZnebodes kargad Camoyalibebul<br />
erovnul interesebs <strong>da</strong> strategias, rac Tavis mxriv,<br />
politikis <strong>da</strong>gegmvis procesis ganviTarebas gulisxmobs.<br />
SevardnaZe aSkarad arasodes ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> erovnuli<br />
usafrTxoebis koncefciis Seqmnas, magram man ver SeZlo amis<br />
ganxorcieleba. jer kidev 1996 wels Seiqmna saxelmwifo komisia<br />
Seiqmna, romelsac aseTi koncefcia un<strong>da</strong> SeemuSavebina. 1997<br />
wels parlamentma miiRo rezolucia samxedro doqtrinis<br />
<strong>da</strong>mtkicebis Sesaxeb.<br />
doqtrina Tav<strong>da</strong>cvis saministroSi momzad<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvisa<br />
<strong>da</strong> usafrTxoebis saparlamento komitetSi ga<strong>da</strong>muSav<strong>da</strong>. magram<br />
doqtrina naklebad warmoadgen<strong>da</strong> efeqturi samxedro reformisaTvis<br />
saWiro strategiuli azrovnebis nimuSs. misi teqsti<br />
ubralod baZav<strong>da</strong> 4 wliT adre miRebuli rusuli analogis<br />
stils. doqtrinaSi aRniSnuli iyo yvela saxelmwifoebTan<br />
TanamSromlobis aucilebloba, magram araferi arsebiTi ar iyo<br />
naTqvami saqarTvelos erovnul interesebsa Tu qveynis winaSe<br />
mdgom safrTxeebze. doqtrina gakvriT Tu exebo<strong>da</strong> strategiuli<br />
partniorebis Temas, gverds uvli<strong>da</strong> rusi samxedroebis<br />
35 erTerTi ucxoeli eqsperti 2000 wlis gazafxulze ambon<strong>da</strong> “<strong>da</strong>sanania,<br />
rom, rogorc Cans, erovnuli usafrTxoebis sabWo ar aris mzad samxedro<br />
struqturebis konsoli<strong>da</strong>ciisaTvis.” konfidencialuri interviu<br />
avtorTan, gazafxuli 2000 w.
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
qveyanaSi y<strong>of</strong>nis sa<strong>da</strong>o sakiTxebs. dokumentSi bundovnad iyo<br />
naTqvami mezobeli teritoriebis militarizaciis riskis<br />
Sesaxeb. es bundovaneba ki kidev ufro matulob<strong>da</strong> imiT, rom<br />
aRniSnuli pasaJi rusuli analogi<strong>da</strong>n praqtikulad sityvasityviT<br />
iyo gadmowerili. Sesabamisad, iqmnebo<strong>da</strong> STabeWdileba,<br />
TiTqos militarizaciis riskSi saqarTveloc, ruseTis msgavsad,<br />
natos gafarTovebas gulisxmob<strong>da</strong>. magram am SemTxvevaSi<br />
saqarTvelos samxedro doqtrina srul SeusabamobaSi eqceo<strong>da</strong><br />
natosTan TanamSromlobis programasTan “partnioroba mSvidobisaTvis”.<br />
saubedurod Tu sabednierod, am <strong>da</strong> sxva sakiTxebs<br />
arc dokumenti akonkreteb<strong>da</strong> <strong>da</strong>, saboloo jamSi, doqtrina<br />
miRebisTanave iqna <strong>da</strong>viwyebuli. am dokuments metad mcire<br />
Sansi hqon<strong>da</strong> saimisod, rom samxedro reformebis orientiri<br />
gamx<strong>da</strong>riyo.<br />
1999 wels erovnuli usafrTxoebis sabWom ganacxa<strong>da</strong>, rom<br />
ISAB-is rekomen<strong>da</strong>ciebis ganxorcieleba <strong>da</strong> erovnuli usafrTxoebis<br />
koncefciis formulireba misTvis prioritets warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
1996–1999 wlebSi koncefciis mravali proeqti<br />
Seiqmna. zogi maTgani saxelmwifo komisiis egidiT iqna<br />
SemuSavebuli; <strong>da</strong>narCeni parlanetSi <strong>da</strong> calkeul samTavrobo<br />
uwyebebSi iqmnebo<strong>da</strong>. erTad aRebulni, es dokumentebi qmnis<br />
warmodgenas usafrTxoebis qarTul diskursze. proeqtebis<br />
umetesobaSi yuradReba maxvildebo<strong>da</strong> Semdeg problemebze:<br />
saxelmwifos mSenebloba, Si<strong>da</strong> saxelwifoebrivi separatizmi,<br />
gareSe ZalTa Careva qveynis saSinao saqmeebSi, korufcia,<br />
socialuri uTanasworoba, regionaluri konfliqtebis riski,<br />
saqarTvelos susti samxedro potenciali, ekologiuri<br />
safTxeebi. zogierTi proeqti aRniSnav<strong>da</strong>, rom mosaxleobaSi<br />
eTnikuri TviTidentifikacia samoqalaqo, saerTo - saxelwifoebriv<br />
ganc<strong>da</strong>ze ufro Zlieri iyo; rom samarTal<strong>da</strong>mcavi<br />
organoebis avtoriteti um<strong>da</strong>bles niSnulze imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong>; rom<br />
am organoTa warmomadgenlebi pativs ar scemdnen a<strong>da</strong>mianis<br />
uflebebs. proeqtebis sagrZnobi nawilisaTvis ucxo ar iyo<br />
xazgasma a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>cvis aucileblobaze, samxedro<br />
Zalebze samoqalaqo kontrolis ganmtkicebis saWiroebaze,<br />
187
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
politikuri pluralizmisa <strong>da</strong> adgilobrivi TviTmarTvelobis<br />
mniSvnelobasa Tu gayinuli eTno-konfliqtebis mSvidobiani<br />
gziT ga<strong>da</strong>Wraze.<br />
<strong>da</strong> mainc, am proeqtTa umetesoba gamoirCeo<strong>da</strong> ekleqturobiT,<br />
zogadobiT <strong>da</strong> winaaRmdegobrivi pasaJebiT. zogjer<br />
avtorebi Tavs aridebdnen mgrZnobiare sakiTxebs. zogierT<br />
proeqtSi a<strong>da</strong>mianis uflebebisa <strong>da</strong> erTa demokratiul TanamegobrobaSi<br />
integraciis mniSvneloba iyo aqcentirebuli, magram<br />
iqve iyo gaJRerebuli globalizaciisa <strong>da</strong> individualizmis<br />
safrTxe. erTerTi dokumenti “ojaxis socialur pasuxismgeblobaze”<br />
saubrob<strong>da</strong>. proeqtTa umetesobas usafrTxoebis<br />
diskursSi ganaTlebisa <strong>da</strong> kulturis sakiTxebic Semohqon<strong>da</strong>,<br />
amave dros ki gakvriT Tu exebo<strong>da</strong> rusuli samxedro bazebisa<br />
<strong>da</strong> rusi samxedroebis mier qveynis saSinao saqmeebSi Carevis<br />
Temebs. ara <strong>da</strong> sazogadoebriv diskusiebSi es ukanaskneli<br />
sakiTxebi dominireb<strong>da</strong>.<br />
1999 wlis zafxulSi, mas Semdeg rac erovnuli uSiSroebis<br />
sabWom ISAB-is rekomen<strong>da</strong>ciebi miiRo, saxelwifo komisiam<br />
usafrToebis koncefciis axali, saxeSecvlili versia moamza<strong>da</strong>.<br />
winamorbedi proeqtebisagan igi ramodenime punqtiT gamoirCeo<strong>da</strong>:<br />
ufro mkafiod iyo warmoCenili saqarTvelos strategiuli<br />
orientacia: aRiniSnebo<strong>da</strong>, rom qveynis mizani evroatlantikuri<br />
erTobis ZiriTad institutebSi integrireba iyo. koncefciis<br />
axali versia ganaTlebis sistemisaganac moiTxov<strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri<br />
orientaciis Sesabamisi normebis <strong>da</strong>mkvidrebas. Tumca verc axali<br />
proeqti gaTavisufl<strong>da</strong> bundovani <strong>da</strong> saeWvo ganzogadoebebisagan,<br />
rogoric iyo “kulturuli TviTmy<strong>of</strong>adobis Sesatyvisi socialuri<br />
organizaciisa <strong>da</strong> politikuri sistemis Seqmnis saWiroeba”.<br />
asaxav<strong>da</strong> ra sazogadoebrivi cxovrebis maqsimalurad farTo<br />
speqtrs, amave dros, dokumenti detalurad ver gansazRvrav<strong>da</strong><br />
qveynis winaSe mgdom konkretul safrTxeebs. wina variantebis<br />
msgavsad <strong>da</strong> evropis qveynebisa Tu SeerTebuli Statebis<br />
analogiuri dokumentebisagan gansxvavebiT, proeqti ar iZleo<strong>da</strong><br />
erovnuli interesebis, safrTxeebisa <strong>da</strong> am safrTxeTa ganeitralebis<br />
gzebis mkafio CamonaTvals.<br />
188
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
Tan<strong>da</strong>Tan ufro naTeli xdebo<strong>da</strong>, rom <strong>da</strong>savleTTan Tanam-<br />
Sromlobis gaRrmavebisaTvis saqarTvelos xelisuflebas un<strong>da</strong><br />
mieRo erovnuli usafrTxoebis mwyobri koncefcia. ISAB, sxva<br />
saerTaSoriso Tu adgilobrivi eqspertebi regularulad<br />
moiTxovdnen amas, magram SevardnaZis reJimi nela moqmedeb<strong>da</strong>.<br />
koncefciis arseboba ara marto usafrTxoebis mwyobri<br />
politikis SemuSavebas aferxeb<strong>da</strong>, aramed samxedro-samoqalaqo<br />
urTierTobebSi demokratiuli principebis <strong>da</strong>mkvidrebas<br />
<strong>da</strong> erovnul <strong>usafrTxoeba</strong>ze pasuxismgebeli uwyebebis koordinaciasac<br />
eRobebo<strong>da</strong> win. 2000 wlisaTvis Tav<strong>da</strong>cvis ministri<br />
TavzaZe <strong>da</strong> sasazRvro Zalebis sar<strong>da</strong>li generali valeri CxeiZe<br />
xazgasmiT aRniSnavdnen, rom strategiuli orientirebis<br />
amsaxveli dokumentis ararseboba xels uSli<strong>da</strong> maTze <strong>da</strong>qvemdebarebuli<br />
uwyebebis normalur funqcionirebas.<br />
bevri lodinis Semdeg ISAB-ma, sagareo saministrosTan<br />
TanamSromlobiT, usafrToebis koncefciis sakuTari varianti<br />
SeimuSava. dokumentis saTauri iyo “saqarTvelo <strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lio:<br />
momavlis xedva <strong>da</strong> strategia”. 36<br />
axali proeqtis avtorebi naTlad acxadebdnen, rom saqarTvelos<br />
strategiul miznebs natosTan integracia <strong>da</strong> evrokavSirTan<br />
TanamSromlobis gaRrmaveba warmoadgen<strong>da</strong>. dokumentSi<br />
moTxovnili iyo qveynis teritorii<strong>da</strong>n rusuli bazebis<br />
gayvana, xolo ruseTis gavlenis qveS my<strong>of</strong>i <strong>da</strong>moukidebel<br />
saxelmwifoTa Tanamegobrobis efeqturobaze eWvi iyo gamo-<br />
Tqmuli. erovnuli usafrTxoebis konfepciis axali proeqti<br />
pirvelad aqcev<strong>da</strong> konkretul yuradRebas Tav<strong>da</strong>cvis seqtoris<br />
misiebis gansazRvras. masSi aRiniSnebo<strong>da</strong>, rom saqarTvelos<br />
SeiaraRebuli Zalebi ukeT un<strong>da</strong> iyvnen integrirebulni, raTa<br />
Sekavebis funqcia itvirTon: maT un<strong>da</strong> SeswevdeT mtris<br />
Se<strong>da</strong>rebiT SezRuduli Zalebis <strong>da</strong>marcxebis, sazRvris gakontrolebis,<br />
teroristuli Tav<strong>da</strong>sxmebis aRkveTis unari.<br />
dokumentis Tanaxmad saqarTvelos samxedro Zalebs moeTxovebo<strong>da</strong><br />
samoqalaqo xelisuflebis <strong>da</strong>xmareba kanonierebisa <strong>da</strong><br />
36 dokumenti <strong>da</strong>ido natos vebsaitze , http://www.nato.int/pfp/ge/d001010.htm<br />
189
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
wesrigis aRdgenaSi sagangebo viTarebaTa dros, stiqiis<br />
<strong>da</strong>mangrevel SedegTa likvi<strong>da</strong>cia <strong>da</strong> saerTaSoriso samSvidobo<br />
misiebSi monawileoba.<br />
marTalia, aseTi saxis dokumentSi nakleba<strong>da</strong>a mosalodneli<br />
Tav<strong>da</strong>cvis politikis detalebis ganxilva, magram mainc,<br />
koncefciis aRniSnul proeqtsac survilebis CamonaTvalis<br />
elferi ga<strong>da</strong>hkrav<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ucxoeli eqspertebis<br />
<strong>da</strong>xmarebiT Seqmnil dokumentSi sakmarisad ar <strong>da</strong> ver<br />
iqnebo<strong>da</strong> artikulirebuli qveynis konkretuli wuxilebi<br />
mezobel saxelmwifoebTan urTierTobebSi, realistur usafrTxoebis<br />
koncefcias mainc meti moeTxovebo<strong>da</strong> usafrTxoebis<br />
gamowvevaTa definiciis TvalsazrisiT. Tumca, “momavlis<br />
xedvisa <strong>da</strong> stratebiis” ZiriTadi xarvezi misi statusi ufro<br />
iyo, vidre Sinaarsi. proeqtis gamoqveynebamde igi Sesabamis<br />
samTavrobo uwyebebSi ar ganxilula. mis SemuSavebaSi arc<br />
sazogadoebas miuRia raime arsebiTi monawileoba. amave dros,<br />
dokumenti gamoqveyn<strong>da</strong> <strong>of</strong>icialuri winasityvaobis gareSe. arc<br />
misi <strong>of</strong>icialurad miRebis raime angariSgasawevi procedura<br />
Semdgara. dokumentis gamoqveynebis Semdeg ki qveynis liderebma<br />
igi erTgvarad miiviwyes. <strong>of</strong>icialuri pirebi acxadebdnen,<br />
rom erovnuli usafrTxoebis sabWo ganagrZob<strong>da</strong> erovnuli<br />
usafrTxoebis koncefciis teqstze muSaobas.<br />
2002 wels Tav<strong>da</strong>cvis saministrom Seqmna sakuTari “TeTri<br />
wigni”, Tumca misi <strong>da</strong>niSuleba Se<strong>da</strong>rebiT mokrZalebuli iyo.<br />
igi ISAB-is rekomen<strong>da</strong>ciebis pasuxad <strong>da</strong>iwera. “TeTri wigni”<br />
aRwer<strong>da</strong> SeiaraRebuli Zalebis organizaciul satruqturas,<br />
xazs usvam<strong>da</strong> samxedro sakiTxebSi samoqalaqo xelisuflebis<br />
uzenaesobas <strong>da</strong> natosTan TanamSromlobis mniSvnelobas. masSi<br />
gamoxatuli iyo armiis gaZlierebis survili. “TeTri wigni”<br />
cdilob<strong>da</strong> <strong>da</strong>ekonkretebina samxedro Zalebis misiebi, magram<br />
qveynis winaSe mdgomi usafrTxoebis gamowvevebis zusti<br />
suraTis Seqmnisa <strong>da</strong> zogadi strategiis artikulirebis gareSe,<br />
aseTi mcdeloba xelSesaxeb Sedegs ver moitan<strong>da</strong>. Tav<strong>da</strong>cvisa<br />
<strong>da</strong> finansTa saministroebs Soris arsebuli <strong>da</strong>vis fonze, “TeTr<br />
wigns” verc <strong>da</strong>finansebis sakiTxSi Seqon<strong>da</strong> raime sinaTle. masSi<br />
190
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
arc sxva SeiaraRebul struqturebTan koordinaciaze iyo<br />
arsebiTi saubari. Tav<strong>da</strong>cvis “TeTri wigni” sxva samTavrobo<br />
institutebTan seriozuli konsultaciebis gareSe Seiqmna.<br />
<strong>da</strong>dio<strong>da</strong> Wori, rom igi Tav<strong>da</strong>cvis saministros erTi Tu ori<br />
saSualo donis TanamSromelis mier <strong>da</strong>iwera <strong>da</strong> rom saministros<br />
wamyvan Si<strong>da</strong> struqturebsac ki “TeTri wignis” SeqmnaSi<br />
araviTari qmediTi monawileoba ar miuRiaT.<br />
2003 wlis Sua periodSi erovnuli usafrTxoebis sabWos<br />
aparatma erovnuli usafrTxoebis koncefciis sakuTari proeqti<br />
SeimuSava. masSi ISAB-is varianti<strong>da</strong>n ramodenime idea iyo<br />
nasesxebi, magram mTlianobaSi axali versia gansxvavebuli iyo<br />
<strong>da</strong> Tanac, arc Tu ukeTesobis mimarTulebiT. erovnuli uSiSroebis<br />
sabWos aparatis versia 37 bevr Temas moicav<strong>da</strong>. amaTgan<br />
zogierTi naklebad Seeferebo<strong>da</strong> usafrTxoebis Tematikas. ase<br />
magaliTad, avtorebi saubrobdnen mrewvelobisa <strong>da</strong> s<strong>of</strong>lis<br />
meurneobis tradiciuli <strong>da</strong>rgebis aRdgenis saWiroebaze. amasTan,<br />
teqsti ar akonkreteb<strong>da</strong> samxedro misiebs. proeqtSi xazgasmuli<br />
iyo natoSi gawevrianebis ganzraxva, magram sagareo urTierTobebis<br />
<strong>da</strong>xasiaTebisas, avtorebi ar iZleodnen qveynis winaSe<br />
mdgomi gamowvevebis <strong>da</strong> maTze reagirebis meqanizmebis realur<br />
Sefasebebs. ruseTTan urTierTobis sakiTxebSi koncefcia<br />
saocar aradiplomatiurobas iCen<strong>da</strong>. gar<strong>da</strong> amisa, koncefciis<br />
proeqtSi arsebiTad moviwyebuli iyo a<strong>da</strong>mianTa uflebebis<br />
<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> demokratizaciis Temebi. sanacvlod, dokumentSi<br />
aRniSnuli iyo, rom saqarTvelos eZleo<strong>da</strong> SesaZlebloba<br />
eSenebina sulieri prioritetebisa <strong>da</strong> kulturuli identurobis<br />
Sesaferisi saxelmwifo. amas mosdev<strong>da</strong> ambiciuri miznebis mTeli<br />
CamonaTvali, Tum<strong>da</strong>, maTi ganxorcielebis SesaZleblobebis<br />
Sefasebis gareSe. ase magaliTad, naTqvami iyo, rom Crdilovani<br />
ekonomikis wili erTobliv Si<strong>da</strong> produqtSi 15-20%-mde un<strong>da</strong><br />
Semcirebuliyo, magram ar Can<strong>da</strong> amis miRwevis gza. aseve araferi<br />
iyo naTqvami imaze, Tu ra efeqti un<strong>da</strong> moexdina msgavs process<br />
Tav<strong>da</strong>cvis sferos <strong>da</strong>finansebaze.<br />
37 gamouqveynebeli dokumenti<br />
191
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
arsebiTad, axali proeqti ar iZleob<strong>da</strong> erovnuli usafrToebis<br />
prioritetebis, strategiuli arCevanis, riskis<br />
analizis mkafio <strong>da</strong> konkretul suraTs. igi ar ansxvaveb<strong>da</strong><br />
erTmaneTisagan safrTxeebs, riskebsa <strong>da</strong> gamowvevebs.<br />
es iyo erovnuli usafrTxoebis koncefciis bolo proeqti,<br />
romelic SevardnaZis mTavrobam SeimuSava. winamorbedebis<br />
msgavsad, arc igi iqca <strong>of</strong>icialur dokumentad. misi Seqmnis<br />
periodi SevardnaZis reJimis Rrma kriziss <strong>da</strong>emTxva. Tav<strong>da</strong>cvisa<br />
<strong>da</strong> usafrTxoebis politikaSi perzidenti sxva<strong>da</strong>sxva moqiSpe<br />
Zalebs Soris meryeob<strong>da</strong>, <strong>da</strong> politikuri koncefciebis nacvlad<br />
pirovnul ga<strong>da</strong>rCenaze fiqrob<strong>da</strong>.<br />
mmarTvelobis bolo periodSi SevardnaZe sakmaod ambivalenturi<br />
gax<strong>da</strong> SeerTebuli Statebisa <strong>da</strong> evrokavSiris mimarT.<br />
igi Znelad eguebo<strong>da</strong> demokratiuli opoziciis kritikas,<br />
romelic <strong>da</strong>savleTSi mzard TanagrZnobas naxulob<strong>da</strong>. paralelurad,<br />
2002 wlis miwurulisaTvis SevardnaZis mTavrobas<br />
ruseTTan urTierTobebis <strong>da</strong>regulirebis gazrdili mondomeba<br />
etyobo<strong>da</strong>. 2002 wlis dekemberSi, euTos sagareo saqmeTa<br />
ministrebis lisabonis Sexvedraze saqarTvelos delegacia<br />
naklebad momTxovni Can<strong>da</strong> rusuli bazebis gayvanis sakiTxSi.<br />
amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT euTos erTerTi maRali Tanamdebobis piri<br />
privatul saubarSi aRniSnav<strong>da</strong>, rom araTanamimdevruloba <strong>da</strong><br />
gamWvirvaleobis nakleboba asusteb<strong>da</strong> saqarTvelos pozicias. 38<br />
saqarTvelos sagareo politikis es cvalebadoba droSi<br />
emTxveo<strong>da</strong> qveyanaSi moqmedi <strong>da</strong>savleTeli investorebis<br />
saqmianobis Sekvecas, 39 <strong>da</strong> qveynis ekonomikis strategiul<br />
seqtorebSi rusuli saxelmwifo biznesis momZlavrebas.<br />
SevardnaZis saqarTvelo mankier wreSi imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong>:<br />
samxedro sferoSi arsebuli uwesrigoba aferxeb<strong>da</strong> strategiuli<br />
xedvis formulirebas; erovnuli usafrTxoebis koncefciis<br />
ararseboba ki arTuleb<strong>da</strong> samxedro reformis process.<br />
38 OSCE <strong>of</strong>icialuri piri, konfidencialuri interviu avtorTan, ianvari 2003<br />
39 magaliTad, amerikurli energo-kompania AES , romelmac <strong>da</strong>arsa axlad<br />
privatizirebuli energokompania e.i.s.-Telasi.<br />
192
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
SevardnaZis reJimis bolo wels Tav<strong>da</strong>cvis sistemis gar<strong>da</strong>qmnis<br />
procesi kvlavac ar misdev<strong>da</strong> ISAB-is rekomen<strong>da</strong>ciebis qargas.<br />
armiis ricxovneba Semcir<strong>da</strong>, magram 20000 kaci jer kidev<br />
iricxebo<strong>da</strong> saxemwifo biujetis kmay<strong>of</strong>aze - 6000-7000-iT meti<br />
vidre rekomen<strong>da</strong>ciiT iyo gaTvaliswinebuli. uSiSroebis<br />
saministros y<strong>of</strong>ili specialuri saSturmo briga<strong>da</strong> Sinagan<br />
saqmeTa saministroSi iyo integrirebuli, rac winaaRmdegobaSi<br />
modio<strong>da</strong> ISAB-is rCevebTan Sinagan saqmeTa saministros<br />
samoqalaqo-sapolicio uwyebad gar<strong>da</strong>qmnis Taobaze. Sesabamisi<br />
rekomen<strong>da</strong>ciebis miuxe<strong>da</strong>vad, sasazRvro Zalebic samxedro<br />
struqturad rCebo<strong>da</strong>.<br />
SevardnaZe sami mizezis gamo ver arTmev<strong>da</strong> Tavs Tav<strong>da</strong>cvis<br />
sistemis demokratiuli reformirebis amocanas:<br />
1. rTuli politikuri garemos samarTavad man kontrolis<br />
paraleluri xazebis korufciuli qseli Seqmna. erovnuli<br />
usafrTxoebis mkafio koncefcia ki xels Seuwyob<strong>da</strong> gamWvirvaleobas,<br />
riTac safrTxe Seeqmnebo<strong>da</strong> aRniSnul qsels.<br />
2. misi mudmivi meryeoba <strong>da</strong>savlur <strong>da</strong> rusul arCevans<br />
Soris arTuleb<strong>da</strong> usafrTxoebis starategiis SemuSavebas <strong>da</strong><br />
samxedro reformis usafrTxoebis politikasTan koordinirebas.<br />
erTis mxriv SevardnaZes eSino<strong>da</strong>, rom calsaxad<br />
<strong>da</strong>savluri orientacia ruseTTan <strong>da</strong>pirispirebas gaamwvaveb<strong>da</strong>.<br />
meores mxriv ki igi kvlavac amyareb<strong>da</strong> imedebs ruseTis <strong>da</strong>xmarebaze<br />
qveynis teritoriuli mTlianobis aRdgenis saqmeSi.<br />
3. SevardnaZe ze<strong>da</strong>pirulad Tu iziareb<strong>da</strong> demokratiul<br />
Rirebulebebs. es ze<strong>da</strong>piruloba kargad Can<strong>da</strong> mis <strong>da</strong>mokidebulebaSi<br />
korufciisadmi, iseve rogorc marTmadidebluri<br />
eklesiisaTvis miniWebul fiskalur, ekonomikur <strong>da</strong> politikur<br />
privilegiebSi. evropiaSi integracia misTvis ufro instrumentaluri,<br />
vidre Sinagani, ideologiuri amocana iyo. 1999 wlis<br />
miwuruls igi acxadeb<strong>da</strong>, rom saqme saqarTvelos evropul Tu<br />
rusul orientaciaSi ki ar iyo, aramed imaSi Tu vin ras<br />
mogvcem<strong>da</strong> sanacvlod. 40<br />
40 gaz. “evropa”, dekemberi 25-31, 1999<br />
193
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
aseTi donis progmatizmi araefeqturubis uSualo mizezs<br />
warmoadgen<strong>da</strong>. nebismieri saxelmwifo, ragind susti <strong>da</strong> patara<br />
un<strong>da</strong> iyos igi, un<strong>da</strong> mkafio valdebulebebs iRebdes mokav-<br />
Sireebisa <strong>da</strong> keTilismy<strong>of</strong>elebis winaSe. mxolod maSin un<strong>da</strong><br />
elodos igi grZelvadian <strong>da</strong> Tanasworuflebian TanamSromlobas.<br />
SevardnaZem verc erT mxaresTan ver moaxerxa amgvari<br />
urTierTsasargeblo TanamSromlobis awyoba. Sesabamisad, igi<br />
ver akmay<strong>of</strong>ileb<strong>da</strong> qveynis moqalaqeTa Zireul moTxovnilebebs,<br />
ris gareSe<strong>da</strong>c Tav<strong>da</strong>cvisa Tu usafrToebis erovnuli<br />
sistemac saxalxo mxar<strong>da</strong>Weras iyo moklebuli.<br />
yovelive amis Sedegad, misive gamozrdilma samxedro <strong>da</strong><br />
sapolicio wreebma uari ganacxades prezidentis <strong>da</strong>cvaze,<br />
rodesac am ukanasknels xalxi <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong>. 2003 wlis<br />
noembris revolucia arademokretiuli <strong>da</strong> gamrudebuli<br />
samxedro-samoqalaqo irTierTobebis logikuri Sedegic iyo.<br />
iseve rogorc mTeli xalxi, armia <strong>da</strong> parasamxedro Zalebic aRar<br />
cem<strong>da</strong> pativs asakovan prezidents. samxedro Zalebis marTvisa<br />
<strong>da</strong> kontrolis klientelisturi, korumpirebuli, araefeqturi<br />
sistema uunaro aRmoCn<strong>da</strong> kritikul situaciaSi samoqmedod.<br />
opoziciis liderebs ki, piriqiT, <strong>da</strong>savluri orientaciis mqone<br />
energiul <strong>da</strong> aranakleb ukmay<strong>of</strong>ilo <strong>of</strong>icrebTan molaparakebis<br />
kargi SesaZleblobebi exsnebo<strong>da</strong>T. SevardnaZes rom xalxis<br />
winaaRmdeg Zalis gamoyeneba ga<strong>da</strong>ewyvita, Sedegi Zalian<br />
bundovani iqnebo<strong>da</strong>, misi piradi bed-iRbali ki albaT ufro<br />
tragikulad warimarTebo<strong>da</strong>.<br />
194<br />
samxedro reforma vardebis revoluciis<br />
Semdeg<br />
post SevardnaZiseuli epoqa mxolod axlaxans <strong>da</strong>iwyo <strong>da</strong><br />
winaswar Znelia imis gansja, Tu ramdenad Sors mimavali iqneba<br />
procesebi Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis sferoSi. Tumca axali<br />
mTavrobis rig gancxadebebsa <strong>da</strong> iniciativebSi pozitiuri<br />
Zvrebis perspeqtiva SeiniSneba. axal SesaZleblobebs qmnis
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
SeerTebuli Statebisa <strong>da</strong> evrokavSiris <strong>da</strong>xmarebis axali<br />
talRa.<br />
<strong>da</strong>maimedebeli pirveli nabijebi Semdegia: prezidentma<br />
mixeil saakaSvilma ramdenjerme xazgasmiT aRniSna, rom<br />
usafrTxoebis sakiTxebi, maT Soris armiis mSenebloba, saxelmwifo<br />
politikis prioritetia. am gancxadebaTa realuroba ki<br />
male Tav<strong>da</strong>cvis <strong>da</strong>finansebis gazrdiT <strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong>. gar<strong>da</strong> amisa,<br />
axalma mTavrobam <strong>da</strong>aarsa specialuri fondi, romlis mizans<br />
ucxouri <strong>da</strong> kerZo donaciebis akumulireba <strong>da</strong> maRali rangis<br />
Tanamdebobis pirTa xelfasebis gazr<strong>da</strong> warmoadgen<strong>da</strong>. Sesabamisad,<br />
xelfasebi sagrZnoblad moemataT Tav<strong>da</strong>cvis saministros<br />
xelmZRvanelebsac. mogvianebiT, xelfasebis mateba mTels<br />
<strong>of</strong>icerTa korpussac Seexo. mTavroba Seudga samxedro teqnikis<br />
remontsa <strong>da</strong> ganaxlebas.<br />
amerikisa <strong>da</strong> natos sxva qveynebis teqnikuri <strong>da</strong>xmarebiT<br />
ganxorcielebulma samxedro reformam axali stimuli SeiZina.<br />
2004 wlis <strong>da</strong>sawyisSi SeerTebuli Statebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>brunebis-<br />
Tanave, saakaSvilma ganacxa<strong>da</strong>, rom amerikelebi araTu gaagrZelebdnen<br />
qarTuli armiis jer kidev SevardnaZis dros wamowyebul<br />
materialur <strong>da</strong> teqnikur <strong>da</strong>xmarebas, aramed natos<br />
stan<strong>da</strong>rtebiT gawvrTnili 5000 kaciani qveiTi brigadis<br />
formirebasac Seuwyobdnen xels. amJamindeli gegmebiT,<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministros SeiaraRebul ZalebSi mimdinareobs<br />
sruli Semadgenlobis 4 qveiTi brigadis xelaxali formireba.<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministros biujetma 2005 wels 300 milion lars<br />
ga<strong>da</strong>aWarba, rac TiTqmis aTjer metia SevardnaZis mmarTvelobis<br />
droindel <strong>da</strong>finansebaze.<br />
axali reJimis <strong>da</strong>myarebis pirvel TveebSi kidev ori<br />
mniSvnelovani cvlileba mox<strong>da</strong>. 2004 wlis martSi miRebuli iqna<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministos axali debuleba, romelic Tav<strong>da</strong>cvis<br />
uwyebis natos stan<strong>da</strong>rtebiT organizebas isaxav<strong>da</strong> miznad.<br />
saministros reorganizaciis konkretul gegmebze, samxedro <strong>da</strong><br />
samoqalaqo funqciebis gamijvnis sqemebze qarTvel kolegebTan<br />
erTad pentagonis mier <strong>da</strong>qiravebuli kerZo firma<br />
“kubiki” <strong>da</strong> britaneTis Tav<strong>da</strong>cvis saminitros gundi muSaob<strong>da</strong>.<br />
195
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
am procesis konkretuli magaliTia erovnuli gvardiis<br />
reformirebac. misi sabrZolo nawilebi armiis SemadgenobaSi<br />
integrir<strong>da</strong>. uSualod gvardia ki amJamad sawrTvneli centebisa<br />
maT bazaze momzadebuli rezervis batalionebisagan Sedgeba.<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministros wamyvan Tanamdebobebze saakaSvilma<br />
uprecedento raodenobis samoqalaqo piri <strong>da</strong>niSna. samoqalaqo<br />
piri gax<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis ministric. imavdroulad pensiaze iqna<br />
gaSvebuli bevri generali, romelic an ewinaarmdegebo<strong>da</strong><br />
reformas an misi gatarebisaTvis saWiro codnas <strong>da</strong> gamocdilebas<br />
ar flob<strong>da</strong>; ufro axalgazr<strong>da</strong> <strong>of</strong>icrebi <strong>da</strong> samoqalaqo<br />
moxeleebi, romlebmac <strong>da</strong>savleTis institutebSi<br />
gaiares wvrTna, sul ufro mniSvnelovan rols TamaSobdnen<br />
samxedro reformis gatarebaSi. ufro metic, reformam axla<br />
sxva SeiaraRebuli uwyebebic moicva <strong>da</strong> mTavrobam rigi<br />
paraleluli struqturebic gaaerTiana. saqarTevlos sazRvris<br />
<strong>da</strong>cvis saxelmwifo departamenti Sinagan saqmeTa saministo<br />
SeerT<strong>da</strong>, ramac safuZveli Cauyara mis samarTal<strong>da</strong>mcav<br />
struqturad Camoyalibebas. Sinagan saqmeTa saministros<br />
Sinagani jarebi ki Tav<strong>da</strong>cvis saministos ga<strong>da</strong>eca. <strong>da</strong>iwyo fiqri<br />
sazRvris <strong>da</strong>cvis departamentis sanapiro <strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis<br />
saministros sazRvao Zalebis gaerTianebaze.<br />
usafrTxoebis seqtorSi ukanasknel <strong>da</strong> yvelaze seriozul<br />
siaxles warmoadgen<strong>da</strong> saqarTvelos mTavrobis struqturasa <strong>da</strong><br />
saqmianobis wesSi 2004 wlis dekemberSi ganxorcielebuli<br />
sakanonmdeblo cvlilebebi. am cvlilebaTa Tanaxmad <strong>da</strong>iwyo<br />
Sinagan saqmeTa saministrosa <strong>da</strong> uSiSroebis saministros<br />
gaerTianeba policiisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi usafrTxoebis<br />
saministrod. paralelurad, calke gamoiyo <strong>da</strong> uSualod<br />
prezidents <strong>da</strong>eqvemdebara sagareo <strong>da</strong>zvervis uwyeba.<br />
navaraudevia, rom amgvari zomebi xels Seuwyobs saqarTvelos<br />
TanamSromlobas natosTan <strong>da</strong> gaaumjobesebs usafrTxoebisa<br />
<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis sistemis marTvisa <strong>da</strong> kontrolis<br />
meqanizmebs. integraciisa <strong>da</strong> jarebis ricxovnobis Semcirebas,<br />
saboloo jamSi finansebis <strong>da</strong>zogvac un<strong>da</strong> mohyves. seqtoris<br />
gamWvirvaleobisa <strong>da</strong> angariSgebis gasazrdelad, demokratiuli<br />
196
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
samxedro-samoqalaqo urTierTobebis gansavitareblad 2004<br />
wlis manZilze mimdinareob<strong>da</strong> mTavrobis warmomadgenelTa <strong>da</strong><br />
samoqalaqo organizaciebis dialogi. navaraudevi iyo sazogadoebrivi<br />
sabWoebis Seqmna calkeul Zalovan uwyebebSi.<br />
samxedro <strong>da</strong> parasamxedro Zalebis reformis paralelurad,<br />
saakaSvilma mkafiod <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura qveynis natoSi gawevrianebis<br />
survili. misi azriT, es gawevrianebis procesi sul ramodenime<br />
wels gastans. manve ganacxa<strong>da</strong>, rom saqarTvelos strategiul<br />
mizans evrokavSirSi gawevrianebac warmoadgens. 2004 wlis<br />
aprilSi uwyebaTaSorisma specialurma jgufma natosTan<br />
indivisualuri partniorobis samoqmedo gegma (IPAP) SemuSava.<br />
gegma mowonebuli iqna natos Sesabamisi uwyebebis mier. 41 IPAPis<br />
axali, postrevoluciuri versia logikur axsnas uZebnis<br />
samxedro sferoSi zemoTxsenebul reformebs <strong>da</strong> natos<br />
stan<strong>da</strong>rtebis misaRwevad iTxovs konkretul teqnikur<br />
<strong>da</strong>xmarebas. imavdroulad, samoqmedo gegma kidev erTxel<br />
usvams xazs saqarTvelos evroatlantikur erTobaSi integrirebis<br />
survils, regionalur TanamSromlobis mniSvnelobas,<br />
demokratiisamdi <strong>da</strong> sabazro ekonomikis principebisadmi<br />
erTgulebas, eTnikuri konfliqtebis mSvidobiani mogvarebis<br />
ualternativobas. amrigad, IPAP-ma asaxa erovnuli usafrTxoebis<br />
koncefiis Sesaferisi mTeli rigi sakiTxebi.<br />
amasTan erTad saakaSvilma jvarosnuli omi gamoucxa<strong>da</strong><br />
organizebul <strong>da</strong>naSaulsa <strong>da</strong> korupcias. brZola am, erovnuli<br />
masStabis safrTxeebTan manamde uCveulo energiiT warimarTa.<br />
SevardnaZis epoqisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli maRalCinosnebisa <strong>da</strong><br />
organizebuli <strong>da</strong>naSaulis xelmZRvanelTa <strong>da</strong>usjeloba war-<br />
41 am dokumentis erTerTi avtori, saqarTvelos erovnuli usafrTxoebis<br />
sabWos aparatis TanamSromeli, interviu avtorTan, 2004 wlis aprili.<br />
jer kidev SevardnaZis administracias qon<strong>da</strong> aRebuli amgvari gegmis<br />
SemuSavebis valdebuleba, magram maSin es valdebuleba ganuxorcielebeli<br />
<strong>da</strong>rCa. noembris revoluciis win SevardnaZis mTavrobam<br />
SeimuSava IPAP-is pirveli versia, magram natos eqspertebma igi metad<br />
ze<strong>da</strong>pirulad miiCnies. (saqarTvelos sagareo saqmeTa saministros<br />
warmomadgeneli, interviu avtorTan, 2003 wlis dekemberi).<br />
197
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
suls bardebo<strong>da</strong>. magaliTisaTvis, <strong>da</strong>apatimres rkinigzis<br />
saxelmwifo samsaxuris y<strong>of</strong>ili ufrosi akaki CxaiZe. igive bedi<br />
ewia parlamentis y<strong>of</strong>il wevr giorgi kenWaZes, romelic<br />
kriminalur samyarosTan kavSirebiT iyo cnobili. <strong>da</strong>kavebuli<br />
iqna afrasiZeebis krinimaluri nab<strong>da</strong>, romelic svanTis<br />
maRalmTiani s<strong>of</strong>eli eweri<strong>da</strong>n axorcieleb<strong>da</strong> kriminalur<br />
saqmianobas mTeli saqarTelos masStabiT.<br />
<strong>da</strong> mainc, naadrevia am cvlilebebs Seuqcevad xasiaTze<br />
saubari. amasTan erTad, usafrTxoebisa <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis sferoSi<br />
kvlav rCeba mniSvnelovani xarvezebi:<br />
samxedro sistemaze samoqalaqo kontroli arasakmarisad<br />
demokratiulia <strong>da</strong> zedmeti paralelizmiT xasiaTdeba. 2004<br />
wlis TebervalSi, axalma mTavrobam, parlamentis TiTqmis<br />
erTsulovani TanxmobiT, konstituciaSi cvlileba Seitana.<br />
SemoRebuli iqna premier-ministris Tanamdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>, garkveul<br />
SemTxvevebSi, prezidentis parlamentis <strong>da</strong>Txovnis ufleba<br />
mieniWa. zogierTi mosazrebiT, am cvlilebebma Seasustes<br />
parlamentis roli, maT Soris, samxedro Zalebze samoqalaqo<br />
kontrolis sferoSic. SesaZloa es mosazreba ga<strong>da</strong>Warbebulic<br />
iyos, magram faqtia, rom Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis sferoebSi<br />
politikuri organoebis funqciaTa aRrevi<strong>da</strong>n momdinare<br />
problematika ar amowurula.<br />
magaliTisaTvis, axla parlaments aqvs ufleba undobloba<br />
gamoucxados calkeul ministrs an mTlian kabinets, Tum<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>Txovnis riskad. premier-ministris postis SemoReba ki<br />
aRmasrulebel xelisuflebaSi marTvisa <strong>da</strong> kontrolis paralelizmis<br />
mizezi xdeba: saministroebs premier-ministri uwevs<br />
kurirebasa <strong>da</strong> koordinirebas, magram prezidenti inarCunebs<br />
uflebas <strong>da</strong>iTxovos Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> policiisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi<br />
usafrTxoebis ministrebi premier-ministris Tanxmobis<br />
gareSec. amavdroulad, prezidenti rCeba SeiaraRebuli<br />
Zalebis uzenaes sardlad <strong>da</strong> erovnuli uSiSroebis sabWos<br />
Tavmjdomared. sagangebo SemTxvevebSi prezidenti ministrTa<br />
kabinetis sxdomebsac Tavmjdomareobs. aseTi paralelizmi Tu<br />
funqciaTa urTierTga<strong>da</strong>farva qmnis “subieqturi” samoqalaqo<br />
198
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
kontrolis risks, romlis Sesaxebac adre iyo saubari.<br />
metic, Tav<strong>da</strong>cvis samistros xelmZRvaneloba ganicdi<strong>da</strong><br />
uCveulod xSir cvlilebebs. 2005 w. TebervalSi Tav<strong>da</strong>cvis<br />
ministrma, romelic Tavad iyo rigiT meoTxe ministri revoluciis<br />
Semdeg, generaluri Stabis yvela direqtoratis<br />
xelmZRvanelTa ga<strong>da</strong>dgoma moiTxova. misive moTxovniT ga<strong>da</strong>dga<br />
generaluri Stabis ufrosic. generaluri Stabis axali ufrosad,<br />
agreTve meoTxed revoluciis Semdeg, polkovniki levan<br />
nikolaiSvili <strong>da</strong>iniSna. am SemTxvevasTan <strong>da</strong>kavSirebiT ori ram<br />
iyo SemaSfoTebeli. jer erTi, aseTi cvlilebebi xelmZRvanelobis<br />
arastabilurobaze mianiSneb<strong>da</strong>. meorec, ministris<br />
moTxovna, savaraudod, arakanonieri iyo, radgan ministrs ar<br />
aqvs ufleba generaluri Stabis ufross ga<strong>da</strong>dgoma aiZulos.<br />
kanonis Tanaxmad, generaluri Stabis ufrosis <strong>da</strong>niSvna <strong>da</strong><br />
gaTavisufleba przidentis prerogativaa. arsebiTad, saqarTvelos<br />
Tav<strong>da</strong>cvis politikaSi bolo dromde narCundebo<strong>da</strong><br />
revoluciuri qaosisa <strong>da</strong> qvazi-kanonierebis nazavi.<br />
2005 wlis gazafxulze natom individualuri partniorobis<br />
samoqmedo gegmis mimdinareobis pirveladi Sefaseba ganaxorciela.<br />
procesi ZiriTa<strong>da</strong>d klasificirebulia <strong>da</strong>, Sesabamisad,<br />
bevri ram ucnobia am Sefasebis Sedegebis Sesaxeb.<br />
mTavroba acxadebs, rom natos eqspertebi gaocebuli arian<br />
reformebis warmatebuli tempebiT <strong>da</strong> SeiaraRebuli Zalebis<br />
gazrdili brZolisunarianobiT. Tumca, imavdroulad, rigi<br />
konfidencialuri wyaroebis cnobiT, natos eqspertebs bevri<br />
kiTxvebi uCndebaT saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis sistemaSi <strong>da</strong>gegmvisa<br />
<strong>da</strong> sabrZolo aRWurvilobis Sesyidvebis racionalurobasTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebiT.<br />
am viTarebaSi mniSvnelovania erovnuli uSiSroebis sabWos<br />
rolis mkafiod gansazRvra. es procesi 2004 wels <strong>da</strong>iwyo <strong>da</strong><br />
imedismomcem pirvel nabijad SeiZleba is garemoeba CeiTvalos,<br />
rom erovnuli usafrTxoebis sabWos pirvelma post-revoluciurma<br />
mdivanma - vano merabiSvilms, erovnuli usafrTxoebis<br />
koncefciis SemuSavebaSi rCevisaTvis arasamTavrobo<br />
organizaciebsa <strong>da</strong> samoqalaqo eqpertTa sazogadoebas mimar-<br />
199
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
Ta. 42 samwuxarod, misi Semcvleli gela beJuaSvili nakleb interess<br />
iCens akademiur wreebsa <strong>da</strong> sazogadoebriv organizaciebTan<br />
TanamSromlobis mimarT.<br />
manam, sanam samuSao <strong>da</strong>srulebul formas miiRebs <strong>da</strong><br />
saqarTvelos erovnuli usafrTxoebis <strong>of</strong>icialuri koncefcia<br />
eqneba, 43 prezidentma, premier-ministrma <strong>da</strong> marTveli nacionaluri<br />
moZraoba - demokratebis xelmZRvanelebam pasuxi un<strong>da</strong><br />
gasces Semdeg kiTxvebs: rogor <strong>da</strong> rodis un<strong>da</strong> mogvardes<br />
rusuli bazebis saqarTveloSi y<strong>of</strong>nis sakiTxi; rogor gegmavs<br />
saqarTevlos mTavroba separirebuli, ukontrolo teritoriebis<br />
problemis mogvarebas; rogor apirebs mTavroba<br />
qveynis energetikuli usafrTxoebis uzrunvely<strong>of</strong>as; ra<br />
zomebia misaRebi ukiduresi siRaribis, jerac <strong>da</strong>umarcxebeli<br />
korupciisa <strong>da</strong> organizebuli <strong>da</strong>naSaulis winaaRmdeg; ra un<strong>da</strong><br />
gakeTdes religiuri <strong>da</strong> eTnikuri Seuwynareblobis problemebis<br />
mosagvareblad, romelic kvlavac sakmao<strong>da</strong>a gamj<strong>da</strong>ri<br />
saqarTvelos socialur <strong>da</strong> politikur sistemaSi; ra gziT<br />
SeiZleba am yvelafris <strong>da</strong> usafrTxoebis sxva sakiTxebis<br />
mogvarebisaTvis saWiro resursebis mozidva; ra konkretuli<br />
misiebi ekisreba usafrTxoebis <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis uwyebebs?<br />
Tu sabolood ar gairkva ruseT - saqrTvelos urTierTobebi<br />
Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis sferoSi; Tu ar iqna mkafiod<br />
42 erovnuli usafrTxoebis sabWos aparatis warmomadgeneli. interviu<br />
avtorTan, aprili, 2004<br />
43 sanam wigni <strong>da</strong>sabeW<strong>da</strong>d mzaddebo<strong>da</strong>, saqarTvelos xelisuflebam<br />
SeimuSava <strong>da</strong> miiRo didi xnis nanatri erovnuli usafrTxoebis koncefcia.<br />
samuSaos <strong>da</strong>CqarebaSi didi wvlili Seitana parlamentis Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong><br />
usafrTxoebis komitetma. aRsaniSnavia, rom koncefciis SemuSavebis<br />
saboloo etapze, avtorebma uSiSroebis sabWos aparati<strong>da</strong>n moawyves<br />
proeqtis ganxilvebi arasamTavrobo seqtoris monawileobiT. miuxe<strong>da</strong>vad<br />
imisa, rom miRebul dokumentSi kvlav aris sakamaTo adgilebi, romelTa<br />
ganxilvis saSualeba <strong>da</strong>sabeW<strong>da</strong>d gamzadebul wignSi aRaraa, rogorc<br />
koncefciis SemuSavebis procesi, ise dokumentis Sinaarsi u<strong>da</strong>vod<br />
winga<strong>da</strong>dgmuli nabijia Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis seqtoris reformirebis<br />
gzaze. amave dros, miRweuli iqna progresi molaparakebebSi rusuli<br />
bazebis Taobaze. mTavrobam ga<strong>da</strong>dga axali nabijebi konfliqtebis<br />
mogvarebis gegmaTa SemuSavebis mimarTulebiTac.<br />
200
saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis politika <strong>da</strong> samxedro reforma<br />
Camoyalibebuli samxedro Zalebis roli qveynis teritoriuli<br />
mTlianobis aRdgenis saqmeSi; <strong>da</strong> Tu swrafi tempiT ar ganxorcieldeba<br />
sazogadoebis socialur-ekonomikuri, samarTlebriv-politikuri<br />
<strong>da</strong> kulturuli modernizacia, samxedro<br />
reforma - Tun<strong>da</strong>c saukeTeso eqspertebis xelmZRvanelobiT -<br />
mkvdrad Sobili <strong>da</strong>rCeba. armiaSi, policiasa <strong>da</strong> usafrTxoebis<br />
sxva uwyebebSi wlebis manZilze fexmokidebulma korufciam <strong>da</strong><br />
favoritizmma serozuli <strong>da</strong>rtyma ganica<strong>da</strong>. Tumca gasake-<br />
Tebeli jerac bevria <strong>da</strong> reformis procesSi gaCenili nebismieri<br />
bzari kvlav aaRorZinebs Zvel praqtikas. 44<br />
farTomaStabiani agresiis safrTxe saqarTevlos uaxloes<br />
momavalSi arsai<strong>da</strong>n ar emuqreba. ragind gaRizianebuli ar un<strong>da</strong><br />
iyvnen rusi politikosebi saqarTvelos pro<strong>da</strong>savluri arCevaniT,<br />
farTomaStabiani intervenciis albaTaoba Zalian mcirea.<br />
miTumetes, roca maT SeuZliaT saqarTveloze zewolis nairferi<br />
ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri berketebis amoqmedeba.<br />
aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, SesaZlebelic rom iyos, saqarTvelosaTvis<br />
mainc ar aqvs azri mravalricxovani tradiciuli armiis<br />
formirebas.<br />
sinamdvileSi qveyanas esaWiroeba msubuqi <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT<br />
mcirericxovani pr<strong>of</strong>esionaluri samxedro Zala, romelic<br />
SeZlebs akontrolos mTiani <strong>da</strong> zRvis pira sazRvrebi. amave<br />
dros, saqarTvelos un<strong>da</strong> yavdes gasamxedroebuli formirebebi<br />
organizebul kriminalur jgufebTan sabrZolvelad. samxedro<br />
Zalebis nawili SesaZloa warmatebiT iqnas gamoyenebuli<br />
saerTaSoriso samSvidobo misiebSi, risi magaliTebic ukve<br />
saxezea. amgvar operaciebSi monawileoba saqarTvelos aZlevs<br />
Sanss Tavisi wvlili Seitanos saerTaSoriso stabilurobisa <strong>da</strong><br />
usafrTxoebis saqmeSi. ufro hipoTeturi, farTomaStabiani<br />
safrTxeebisaTvis mosamzadeblad ki upriani iqnebo<strong>da</strong> sarezervo<br />
Zalebis gaZliereba. sarezervo Zalebi, Tavisi moklevadiani<br />
wrTvnebiT, SeiZleba pozitiur faqtorad iqces<br />
44 saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis saministros warmomadgenlebi. interviu<br />
avtorTan, aprili, 2004.<br />
201
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili<br />
saqarTvelos mravaleTnikuri mosaxleobis Tanamedrove<br />
samoqalaqo erad gar<strong>da</strong>qmnis saqmeSi.<br />
Tu korufcia sabolood iqna aRm<strong>of</strong>xvrili <strong>da</strong> mox<strong>da</strong><br />
menejmentis sistemis optimizacia, saqarTvelos Tavisi<br />
mokrZalebuli resursebiTac ki SeeZleba 15 000 –20 000<br />
pr<strong>of</strong>esionali jariskacis Senaxva, rasac rezervistTa kontigenti<br />
<strong>da</strong>emateba. Tumca, yovelive es kvlav gvaxsenebs<br />
saqarTvelos ZiriTad saSinao problematikas - maT Soris wina<br />
xelisuflebisagan na<strong>and</strong>erZev <strong>da</strong> jerac <strong>da</strong>saregulirebel<br />
samxedro-samoqalaqo urTierTobis problemebs. Tu axali<br />
mTavroba gawonasworebulad <strong>da</strong> mizanmimarTulad imoqmedebs<br />
samoqalaqo demokratiuli kontrolis efeqturi meqanizmebis<br />
<strong>da</strong>samkvidreblad, qveyanas namdvilad eqneba uzrunvely<strong>of</strong>ili<br />
Se<strong>da</strong>rebiTi, magram gazrdili <strong>da</strong> adeqvaturi <strong>usafrTxoeba</strong>.<br />
202
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi:<br />
rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
Tavi 4<br />
ruseTsa <strong>da</strong> saqarTvelos urTierTobebis gaumjobesebis<br />
morigi SesaZlebloba 2004 wlis ianvarSi miecaT, rodesac<br />
axla<strong>da</strong>rCeulma prezidentma mixeil saakaSvilma ruseTs<br />
urTierTobebis sufTa furcli<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyeba SesTavaza. ruse-<br />
Tisadmi undobloba mis bevr mezobels axasiaTebs, maT Soris<br />
baltiispira qveynebs <strong>da</strong> azerbaijansac. TumcaRa sityvieri Tu<br />
realuri <strong>da</strong>pirispirebis doniTa <strong>da</strong> intensivobiT saqarTvelosa<br />
<strong>da</strong> ruseTs Soris urTierToba mainc gamorCeulia. maS ra<br />
ganapirobebs aseT <strong>da</strong>Zabulobas?<br />
rTuli istoriis mqone mezoblebs Soris jansaRi urTierTobis<br />
Camoyalibebas am qveynebSi sakuTari SesaZleblobebis<br />
rwmenis ganmtkiceba sWirdeba. samwuxarod, sabWoTa kavSiris<br />
rRvevam sakuTari Tavis rwmena orive axladSeqmnil saxelmwifos<br />
gauqarva. 90–iani wlebis ganmavlobaSi ruseTic <strong>da</strong><br />
saqarTvelos TviTSegnebis kriziss ganicdi<strong>da</strong>. saqarTvelos<br />
mmarTvelma elitam Zalaufleba ruseTis imperiuli klanWebi<strong>da</strong>n<br />
gaTavisuflebis droSis qveS moipova. ruseTis imperiaSi<br />
gaerTianebi<strong>da</strong>n moyolebuli, Tanamedrove qarTuli nacionaluri<br />
azroneba ruseTisagan enobrivi, teritoriuli <strong>da</strong><br />
religiuri <strong>da</strong>moukideblobis ideis garSemo yalibdebo<strong>da</strong>.<br />
sabWoTa kavSiris periodma ruseTis mimarT jer kidev imperiul<br />
periodSi Camoyalibebuli wyena <strong>da</strong> undobloba kidev ufro<br />
ganamtkica. qarTuli elita Tavis interesebs sul ufro xSirad<br />
ganixilav<strong>da</strong> ruseTis interesebTan SeuTavseblad. ruseTis<br />
elitisaTvis, samxreT kavkasiaze kontrolis <strong>da</strong>kargva mtkiv-<br />
203
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
neuli movlena iyo, xolo ruseTis mimarT radikalurad<br />
ganwyobili qarTuli nacionalizmi <strong>da</strong>matebiT gamRizianebels<br />
warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
undoblobis am konteqtSi SeuZlebeli gax<strong>da</strong> uSiSroebis<br />
umniSvnelovanesi sakiTxebis konstruqciuli ganxilva. saqarTvelo<br />
ruseTs safrTxed aRiqvam<strong>da</strong>, xolo ruseTi eWviT<br />
ekidebo<strong>da</strong> saqarTvelos swrafvas natosaken <strong>da</strong> kavSirebis<br />
gaRrmavebas ruseTis istoriul metoqe TurqeTTan. liderebs<br />
Soris piradma mtrobam ki komunikacia SeuZlebeli gaxa<strong>da</strong>.<br />
saqarTvelos susti mmarTvelebi sazogadoebis mxar<strong>da</strong>Weras<br />
antirusuli propag<strong>and</strong>iT moipovebdnen. arCevnebi ruseTis<br />
mimarT radikaluri gancxadebebis Sejibrad iqca, moskovs<br />
miewerebo<strong>da</strong> yvela arsebuli <strong>da</strong> ararsebuli codva. ekonomikur<br />
<strong>da</strong> politikur warumateblobas saqarTvelos mTavroba ruseTs<br />
miawer<strong>da</strong>, magram ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri sisuste ruseTis<br />
yvelaze agresiul elementebs qveynis Si<strong>da</strong> politikaSi Casarevad<br />
uxsni<strong>da</strong> gzas.<br />
am viTarebaSi, ruseTsa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris pragmatuli<br />
TanamSromlobisaTvis adgili ar <strong>da</strong>rCa. Tumca dRes ori<br />
faqtori mainc aaxloebs or saxelmwifos. pirveli, mmarTveli<br />
fenis Tan<strong>da</strong>TanobiTi cvlaa. politikosTa axal Tobas piradi<br />
wyenis naklebi safuZveli gaaCnia. rac ufro mniSvnelovania,<br />
Seicvala regionuli <strong>da</strong> saerTaSoriso konteqsti. mezobeli <strong>da</strong><br />
ufro Soreuli saxelmwifoebi, saerTaSoriso organizaciebi,<br />
biznesi sul ufro met gavlenas axdens samxreT kavkasiis<br />
regionze. navTobisa <strong>da</strong> sxva energomatareblebis tranzitma<br />
regioni ufro Rirebuli gaxa<strong>da</strong>. saerTaSoriso urTierTobebis<br />
sul ufro meti monawilea <strong>da</strong>interesebuli aq stabilurobis<br />
SenarCunebiT. naTelia, rom saerTo problemebis ga<strong>da</strong>wyveta<br />
TanamSromlobis gziTaa SesaZlebeli. saerTaSoriso terorizmis<br />
safrTxem usafrTxoebis aRqma Secvala. saqarTvelos<br />
moqalaqeebis mier ruseTi<strong>da</strong>n gadmoricxuli Tanxebis raodenobam<br />
<strong>da</strong> saqarTveloSi ruseTis energetkulma interesebma<br />
<strong>da</strong>aaxloa ori qveynis mTavrobebi. moskovSic <strong>da</strong> TbilisSic<br />
ukanasknel xanebSi cdiloben mcired mainc gaaumjobeson<br />
204
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
urTierToba. TumcaRa, dReisaTvis <strong>da</strong>maSoriSorebeli mizezebi<br />
iseTive Zlieria rogorc <strong>da</strong>maaxloebeli, rac realur progress<br />
xels uSlis.<br />
es Tavi saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTs Soris konfliqtis<br />
mizezebis analiziT iwyeba <strong>da</strong> <strong>da</strong>pirispirebis or dones exeba:<br />
TviTSegnebis kriziss, romelic orive qveyanaSi 90–iani wlebis<br />
<strong>da</strong>sawyiss <strong>da</strong>emTxva <strong>da</strong> usafrTxoebis Ziebas 90–iani wlebis Sua<br />
xanebsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>sasruls. Tavis SuawelSi ormxriv urTierTobebSi<br />
axali pragmatizmis Ziebas SevexebiT. Tavis <strong>da</strong>sasruls saerTo<br />
midgomis gamonaxvis or konkretul magaliTze SevCerdebiT.<br />
TviTSegnebis ZiebaSi<br />
ruseTsa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris <strong>da</strong>Zabulobis zr<strong>da</strong> 80–iani<br />
wlebis <strong>da</strong>sawyiss ukavSirdeba, rodesac sabWoTa kavSiris<br />
rRvevis Semdeg orive saxelmwifo Tavis axal, <strong>da</strong>moukidebel<br />
TviTSegnebas ayalibeb<strong>da</strong>. am rTul <strong>da</strong> mtkivneul procesSi<br />
ruseTi <strong>da</strong> saqarTvelo TviTmy<strong>of</strong>adobis Zireulad gansxvavebuli<br />
formisaken iswrafvodnen. <strong>da</strong>Zabulobam qveynebs Soris<br />
piks miaRwia 1994 wlisaTvis, magram undobloba <strong>da</strong> masTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebuli radikaluri (Tumca xSirad araTanmimdevruli)<br />
ritorika arasodes ganelebula. Rirebulebebs Soris amgvari<br />
konfliqtebi metad rTuli ga<strong>da</strong>salaxia, radgan rogorc jefri<br />
rubini aRniSnavs, maTi „ga<strong>da</strong>wyveta mxolod maSin SeiZleba Tuki<br />
erTi mxare meores azris Secvlis aucileblobaSi <strong>da</strong>arwmunebs<br />
<strong>da</strong> ara molaparakebebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli kompromisebis<br />
gziT.” 1 amave mizeziT rTuldeba konfliqtis aRwera pragmatuli<br />
politikis enaze, radgan erTi SexedviT politikurad<br />
umniSvnelo movlenebi, romlebic „normalur” urTierTobebze<br />
gavlenas ver moaxdendnen, magaliTad erTi calkeuli statia,<br />
gamonaTqvami Tu telega<strong>da</strong>cema, <strong>da</strong>pirispirebuli Rirebu-<br />
1 Jeffrey Z. Rubin. Models <strong>of</strong> Conflict Management. – Journal <strong>of</strong> Social Studies, vol. 50,<br />
no. 1 (1994), pp. 33–45.<br />
205
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
lebebisa <strong>da</strong> miznebis konteqstSi ga<strong>da</strong>Warbebul reaqcias iwvevs.<br />
anTropologiaSi miRebuli „koleqtiuri TviTSegnebis”<br />
gansazRvreba am fenomenis aRsawerad gamogvadgeba. „koleqtiuri<br />
TviTSegneba” sazogadoebrivi cxovrebis zogad, gaziarebul<br />
koncefcias gulisxmobs anu „koordinatTa uzogades<br />
sistemas romelic warmarTavs socialur qmedebas.” 2 saqarTvelosa<br />
<strong>da</strong> ruseTis Tanamedrove „eri–saxelmwifoebis”<br />
TviTSegneba mniSvnelovanwilad imperiuli ruseTisa <strong>da</strong><br />
sabWoTa kavSiris farglebSi ziari istoriis Sedegad Camoyalib<strong>da</strong>,<br />
magram am erebma gansxvavebuli SinaarsiT <strong>da</strong>tvirTes<br />
Tanacxovrebis es gamocdileba. TviTSegneba, „meoba”, Tavisi<br />
arsiT eris cxovrebis miTologizebuli moTxrobaa romelic<br />
warmarTavs <strong>da</strong> gansazRvravs sazogadoebriv cxovrebas. is<br />
aisaxeba werilobiT istoriaSi, xelovnebaSi, literaturasa <strong>da</strong><br />
sazogadoebis cxovrebis wesSi. am mxriv SegviZlia visaubroT<br />
„mTavar miTze,” romelic yvelaze zogad doneze gansazRvravs<br />
simbolur samyaros, romlis mixedviTac sazogadoeba afasebs,<br />
Tu ra uqmnis safrTxes mis arsebobas <strong>da</strong> ra gziT un<strong>da</strong> <strong>da</strong>upirispirdes<br />
is am safrTxes. 3 es mTavari miTi sakmaod mdgradi<br />
un<strong>da</strong> iyos imisaTvis rom saukuneebis manZilze Camoayalibos<br />
<strong>da</strong> SeinarCunos eris „meoba”, misi TviTSegneba, magram amave dros<br />
misi calkeuli nawilebi mudmivad ga<strong>da</strong>sxvaferdeba <strong>da</strong> esa<strong>da</strong>geba<br />
mimdinare realobas. dramatuli istoriuli movlenebi, rogoric<br />
iyo magaliTad sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Sla, xSirad istoriis<br />
ga<strong>da</strong>fasebas <strong>da</strong> mTavari miTis safuZvlian modificirebas<br />
iwvevs. 4<br />
Tanamedrove saqarTvelos TviTSegneba ruseTisagan <strong>da</strong>moukideblobis<br />
ideis garSemo Camoyalib<strong>da</strong>. amitomac, ruseTTan<br />
2 Peter L. Berger <strong>and</strong> Thomas Luckmann. The Social Construction <strong>of</strong> Reality: A Treatise<br />
in the Sociology <strong>of</strong> Knowledge (New York: Anchor Books, 1967), p. 62.<br />
3 Berger <strong>and</strong> Luckmann. The Social Construction <strong>of</strong> Reality, p. 62; Margaret R. Somers<br />
<strong>and</strong> Gloria D. Gibson. Dark Thoughts about the Self, in Craig Callhoun, ed. Social<br />
Theory <strong>and</strong> the Politics <strong>of</strong> Identity (Oxford: Blackwell, 1994), p. 67.<br />
4 Somers <strong>and</strong> Gibson. Dark Thoughts about the Self, p. 67. aseve Manuel Castells. The<br />
Power <strong>of</strong> Identity (Malden, MA: Blackwell, 1997), p. 31.<br />
206
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
mimarTebis Tema mTavaria erovnuli cnobierebisaTvis <strong>da</strong> mas<br />
uzarmazari simboluri <strong>da</strong>tvirTva aqvs politikuri cxovrebisaTvis<br />
imis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, Tu ra gzas adgas Tavad ruseTi. 5<br />
saqarTvelos istoriis ruseTis imperiasTan mimarTebaSi<br />
interpretireba qmnis „winaaRmdegobis TviTSegnebas”, rogorc<br />
mas manuel kastelsi uwodebs. amgvari TviTSegneba erSi maSin<br />
yalibdeba, rodesac is Tavsmoxveul ideologias ewinaaRdegeba,<br />
xolo suverenuli kontroli sazogadoebriv <strong>da</strong> politikur<br />
institutebze <strong>da</strong>kargulia. am pirobebSi sazogadoeba paralelur,<br />
TavsmoxveulTan <strong>da</strong>pirispirebul <strong>da</strong> avtonomur socialur<br />
sistemas ayalibebs, aSenebs „<strong>da</strong>pirispirebisa <strong>da</strong> TviTga<strong>da</strong>rCenis<br />
sangrebs” romlebiTac koleqtiuri „Cven” eTno–<br />
lingvisturi, religiuri an sxva niSniT emijneba <strong>da</strong>mpyrobel<br />
„imaT.” 6<br />
meTvramete saukuneSi otomanur <strong>da</strong> sparsul safrTxesTan<br />
mebrZoli saqarTvelo politikuri <strong>da</strong> fizikuri ganadgurebis<br />
safrTxis winaSe idga. ver miipyro ra evropis yuradReba,<br />
qarTulma elitam <strong>da</strong>cva ruseTis imperias sTxova. es arCevani<br />
gaziarebulma marTlmadideblobamac gansazRvra, rogorc<br />
saqarTvelos TviTSegnebis erT–erTma elementma. aTwleulebis<br />
ganmavlobaSi saqarTvelos samxedro–politikuri<br />
elita rusuli jarebis mxar<strong>da</strong>mxar ibrZo<strong>da</strong> Crdilo kavkasiaSi<br />
<strong>da</strong> didi roli Seasrula Tun<strong>da</strong>c imam Samilis legen<strong>da</strong>ruli<br />
ajanyebis CaxSobaSi. amave dros, rusuli poeziis, xelovnebisa<br />
<strong>da</strong> ganaTlebis wyalobiT qarTuli aristokratia evropul<br />
kulturasa <strong>da</strong> Rirebulebebs eziara.<br />
kulturulma kavSirebma saukuneebs gauZlo, magram politikur–samxedro<br />
aliansma did xans ver gastana. imperiuli<br />
mmarTvelobis pirveli wlebi<strong>da</strong>nve gamoikveTa ukmay<strong>of</strong>ileba<br />
rogorc ubralo mosaxleobis, ise aristokratiis mxri<strong>da</strong>n, rac<br />
5 Gia Tarkhan-Mouravi. The Georgian–Abkhazian Conflict in a Regional Context, in<br />
Bruno Coppieters, Ghia Nodia, <strong>and</strong> Yuri Anchabadze, eds. Georgia <strong>and</strong> Abkhazia, The<br />
Search for a Settlement (Cologne: Sonderveröffentlichung des BIOst, 1998), pp. 90–<br />
112, http://poli.vub.ac.be.<br />
6 Castells. The Power <strong>of</strong> Identity, p. 8.<br />
207
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
periodul spontanur Tu <strong>da</strong>gegmil ajanyebebSi ga<strong>da</strong>izrdebo<strong>da</strong><br />
xolme. saqarTvelos feo<strong>da</strong>luri sistema ver Seegua bevrad<br />
ufro xist rusul models. axalgazr<strong>da</strong> qarTvelma aristokratebma<br />
ruseTis universitetebSi aiTvises Tavisuflebisa <strong>da</strong><br />
liberalizmis evropuli idealebi <strong>da</strong> mamebis Taobis rusuli<br />
arCevanis winaaRmdeg gailaSqres. es konfliqti, romelic<br />
kargad aisaxa im periodis qarTul literaturaSi, SvilTa<br />
gamarvebiT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. mecxramete saukunis bolosaTvis am<br />
Taobam xelovnebis, literaturisa <strong>da</strong> Jurnalistikis meSveobiT<br />
erovnul TviTSegnebaSi Semoitana ruseTis mxri<strong>da</strong>n „Ralatis”<br />
Tema, Txroba imis Sesaxeb rom imperiuli instinqtebiT moqmedma<br />
ruseTma isargebla saqarTvelos sisustiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>cvis magivrad<br />
gaauqma <strong>da</strong>moukidebeli qarTuli <strong>saxelmwifoebrioba</strong>.<br />
saqarTvelos demokratiuli respublikis legitimuroba<br />
1918 wels am ideebze gazrdili Taobis Zalisxmevas <strong>da</strong>eyrdno.<br />
rodesac sabWoTa ruseTis jarebma 1921 wels <strong>da</strong>ikaves <strong>da</strong>moukidebeli<br />
saqarTvelo, saqarTvelos nacionalistebis TvalSi<br />
sabolood ganmtkic<strong>da</strong> ruseTis saxe – arasaimedo <strong>da</strong> mzakvari<br />
mezobeli, romelic mudmivad Zirs uTxris qarTvel ersa <strong>da</strong><br />
qarTul saxelmwifos. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom qarTuli elita <strong>da</strong><br />
aristokratia 1920–30–ian wlebSi TiTqmis mTlianad ganadgur<strong>da</strong>,<br />
qarTveli mwerlebisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi moRvaweebis<br />
axali Taoba 1930–ian, 40–ian Tu 70–ian wlebSi swored mecxramete<br />
saukunis klasikosebis mier Camoyalibebul „qarTvelobis”<br />
gansazRvrebas eydnobo<strong>da</strong>, anu imperiul mCagvrelTan <strong>da</strong>pirispirebas<br />
qa<strong>da</strong>geb<strong>da</strong>. amgvarad, saqarTvelos mTavari miTi<br />
„winaaRmdegobis TviTSegnebis” nia<strong>da</strong>gze aRmocen<strong>da</strong>. 7<br />
ruseTis mimarT <strong>da</strong>mokidebuleba sabWoTa periodis mtkivneulma<br />
gamocdilebam kidev ufro gaauaresa. 1956 wels sabWoTa<br />
jarebma cecxli gauxsnes TbilisSi nikita xruSCovis destalinizaciis<br />
politikis mowinaaRmdege demonstrantebs,<br />
7 am sakiTxis ufro detaluri analizisisaTvis, ixileT: Irakli Chkonia.<br />
Remaking the Identity Master Myth in Georgia: The Intellectual <strong>and</strong> Social History <strong>of</strong><br />
Discourse <strong>of</strong> Modern Georgian Nationalism. gamouqveynebeli naSromi.<br />
208
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
romlebic xruSCovis kampaniis qveteqstad „qarTvelobis”<br />
winaaRmdeg Setevas aRiqvamdnen. 1989 wlis 9 aprils sabWoTa<br />
Sinaganma jarebma <strong>da</strong>Sales <strong>da</strong>moukideblobis deviziT gamar-<br />
Tuli demonstracia, ris Sedega<strong>da</strong>c oci a<strong>da</strong>miani <strong>da</strong>iRupa,<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d axalgazr<strong>da</strong> qalebi. am movlenam saqarTveloSi<br />
<strong>da</strong>moukideblobis momxreTa rigebi mkveTrad gazar<strong>da</strong>.<br />
saqarTvelos ruseTisagan ganTavisufleba 80–iani wlebis<br />
bolos gaSlili <strong>da</strong>moukideblobis moZraobis mTavari mizani iyo.<br />
moZraobis liderebi xSirad saubrobdnen „srul <strong>da</strong>moukideblobaze,”<br />
Tumca am terminis konkretuli arsi arasodes<br />
ganumartavT. erovnuli moZraoba saZulveli imperiisagan<br />
gaTavisuflebis instinqts eyrdnobo<strong>da</strong>. ruseTisadmi undobloba<br />
paranoiis zRvarze gadio<strong>da</strong>: qarTuli presa, magaliTad,<br />
Tvli<strong>da</strong> rom sabWoTa satelevizio arxebis mier Tbilisis amindis<br />
prognozis gadmocema imperiuli azrovnebis nawili iyo, xolo<br />
<strong>da</strong>mangreveli miwisZvrebi ruseTis saidumlo miwisqveSa<br />
laboratoriebi<strong>da</strong>n imarTebo<strong>da</strong>.<br />
am fonze, saqarTvelos usafrTxoebisadmi realuri safrTxe<br />
arasworad iyo interpretirebuli. iTvlebo<strong>da</strong>, rom ruseTis<br />
Carevis gareSe eTnikur umciresobebTan – gansakuTrebiT<br />
afxazebTan <strong>da</strong> osebTan – Seqmnili <strong>da</strong>Zabuloba TavisTavad<br />
ganimuxtebo<strong>da</strong>. 8 ekonomikur sakiTxebsac ar eqceo<strong>da</strong> yuradReba.<br />
politikosebi <strong>da</strong> ubralo moqalaqeebi Tvlidnen, rom<br />
maTi ga<strong>da</strong>wyveta advilad moxerxdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>moukideblobis<br />
miRwevis Semdeg. <strong>da</strong>ubrundes qveynis bunebrivi resursebi<br />
qarTvel xalxs <strong>da</strong> qveynis ekonomikuri keTildReoba Tavis-<br />
Tavad uzrunvely<strong>of</strong>ili iqneba, Tvli<strong>da</strong> bevri.<br />
mixeil gorbaCovis reformebis <strong>da</strong>wyebis Semdeg qarTvelebisaTvis<br />
<strong>da</strong>moukidebloba ara mxolod sasurveli, aramed<br />
SesaZlebelic Can<strong>da</strong>. Tuki qarTuli sazogadoeba amas imediT<br />
xvdebo<strong>da</strong>, ruseTis elitisaTvis sabWouri warsulisaTvis<br />
8 am krebulSi Sesul TavSi gia nodia aRniSnavs, rom eTnikuri umciresobebi<br />
safrTxed aRiqvamdnen saqarTvelos saxelmwifos eTnikuri niSnis<br />
mixedviT gansazRvras.<br />
209
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
zurgis Seqceva ufro rTuli aRmoCn<strong>da</strong>. ruseTis koleqtiuri<br />
TviTSegneba mWidrod iyo <strong>da</strong>kavSirebuli imperiuli „diadi<br />
saxelmwifosa” <strong>da</strong> civi omis droindeli „supersaxelmwifos”<br />
statusTan. amgvari TviTSegneba ruseTs evropisagan <strong>da</strong>moukidebel<br />
erTeulad aRivam<strong>da</strong>, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom rusuli<br />
elita tradiciulad iswrafvo<strong>da</strong> evropuli kulturuli<br />
sferosaken. sabWoTa periodSi „mTavari miTi” ruseTs <strong>da</strong>savle-<br />
Tis gamawonasworebel ideologiur <strong>da</strong> samxedro Zalad ganixilav<strong>da</strong>.<br />
boris dubinis azriT sabWoTa TviTaRqmis mTavari<br />
nawilebi 1930–iani wlebi<strong>da</strong>n moyolebuli iyo: „misia” (<strong>da</strong>savleTis<br />
gavlenis gawonasworeba), „derJava” (diadi, mravali eris<br />
gamaerTianebeli saxelmwifos xatebaze <strong>da</strong>myarebuli „meoba”)<br />
<strong>da</strong> „sazRvari” (fizikuri gamy<strong>of</strong>i xazi „Cven”–sa <strong>da</strong> „imaT”<br />
Soris). 9 es koncefciebi jer kidev ruseTis imperiis dros<br />
Caisaxa, magram stalinis mmarTvelobis periodSi „uzenaesi<br />
misiis” imperiuli idea ga<strong>da</strong>ejaWva militaristuli, centralizebuli<br />
saxelmwifos instituts, romelic mudmiv samkvdro–<br />
sasicocxlo brZolaSi iyo kapitalistur <strong>da</strong>savleTTan. 10<br />
gorbaCovi Seeca<strong>da</strong> garidebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis gawonasworebis<br />
ideas <strong>da</strong> sabWoTa ekonomika <strong>da</strong> politikuri institutebi<br />
<strong>da</strong>savlurTan SeTavsebadi gaexa<strong>da</strong>. „mTavari miTi” popularuli<br />
rCebo<strong>da</strong> ruseTis sazogadoebaSi <strong>da</strong> masze „zemo<strong>da</strong>n”Setevam ver<br />
<strong>da</strong>imsaxura saxalxo mxar<strong>da</strong>Wera. konservatiuli elitis<br />
politikuri reaqcia 1991 wlis moskovis putCis saxiT gamoixata.<br />
sabWoTa politikuri institutebic zedmetad xisti aRmoCn<strong>da</strong><br />
demokratiul Rirebulebebze ga<strong>da</strong>sawyobad. Sedegad, sabWoTa<br />
kavSiri <strong>da</strong>iSala. ase rom, misiis Secvlis mcdelobisas ruseTma<br />
sakuTari „meobis” ganmsazRvreli, mravali eris gamaerTianebeli,<br />
supersaxelmwifos statusiT <strong>da</strong>mSvenebuli derJava <strong>da</strong>karga.<br />
ase rom, ruseTis TviTSegnebis krizisi realurad sabWoTa<br />
kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg <strong>da</strong>iwyo. boris elcinis administraciam<br />
9 Boris Dubin. Counterweight: Symbolism <strong>of</strong> the West in Contemporary Russia. – Pro et<br />
Contra, vol. 8, no. 3 (2004), p. 24.<br />
10 Dubin. Counterweight, p. 24.<br />
210
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
Tavi<strong>da</strong>n, 1990–93 wlebSi, ganagrZo <strong>da</strong>savleTTan integraciis<br />
politika. axali rusuli elita acxadeb<strong>da</strong>, rom sabWoTa kavSiris<br />
<strong>da</strong>Sla ruseTisaTvis „TviTganTavisuflebis” aqts warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
liberali reformatorebi, egor gai<strong>da</strong>ris meTaurobiT,<br />
Tvlidnen, rom <strong>da</strong>moukidebeli, <strong>da</strong>savleTze orientirebuli<br />
ruseTi wrafad ga<strong>da</strong>ewyobo<strong>da</strong> sabazro ekonomikaze <strong>da</strong> miaRwev<strong>da</strong><br />
keTildReobas. maTi azriT, Tuki ruseTs CamoSordebo<strong>da</strong><br />
CamorCenili, dotaciaze my<strong>of</strong>i sabWoTa respublikebi qveyana<br />
ufro swrafad SeZleb<strong>da</strong> ganviTarebas <strong>da</strong> ekonomikuri aRmavlobis<br />
xarjze aRidgen<strong>da</strong> supersaxelmwifos statuss. ekonomikuri<br />
liberalizmis es idea ruseTSi ver gabaton<strong>da</strong>. privatizaciis<br />
gaukuRmarTebulma procesma mxolod kargi kavSirebis<br />
mqone a<strong>da</strong>mianebis viwro wre gaamdidra <strong>da</strong> mosaxleoba<br />
reformatorTa ideebis winaaRmdeg ganawyo. ekonomikuri<br />
liberalizmis ideologiam ver Secvala sabWoeTis „mTavari<br />
miTi.”<br />
rus avtorebs Soris azrTa sxva<strong>da</strong>sxvaobaa am warumateblobis<br />
mizezebis ZiebaSi. zogierTi Tvlis, rom individualur<br />
aqtivobaze <strong>da</strong>myarebuli ekonomikuri keTildReobis<br />
idea ucxoa rusuli, koleqtivisturi sazogadoebisaTvis,<br />
romelic sulier Rirebulebebs materialur keTildReobaze<br />
maRla ayenebs. sxvebi Tvlian, rom <strong>da</strong>savleTTan integrirebis<br />
idea zedmetad radikalurad ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> rusuli<br />
saxelmwifos tradiciul TviTSegnebas, rac <strong>da</strong>savleTis<br />
gawonasworebas gulisxmobs. sazogadoebrivi azris 1996 wels<br />
Catarebuli gamokiTxvis Tanaxmad, ruseTis gamokiTxuli<br />
moqalaqeebis 20% Tvli<strong>da</strong> rom maTi saxelmwifo sabWoTa<br />
kavSiris msgavsad un<strong>da</strong> aewyos, 47% mxars „tradiciul rusul”<br />
cxovrebis wess uWer<strong>da</strong> <strong>da</strong> mxolod 11%–s sur<strong>da</strong> ruseTis<br />
<strong>da</strong>savlur yai<strong>da</strong>ze ga<strong>da</strong>wyoba. amave dros, 1997 wels ruseTis<br />
gamokiTxul moqalaqeTa 51% Tvli<strong>da</strong>, rom <strong>da</strong>savleTi „ruseTis<br />
metoqea” romelic „sakuTari problemebis ruseTis xarjze<br />
mogvarebas cdilobs <strong>da</strong> zians ayenebs ruseTis interesebs.” 11<br />
11 Dubin. Counterweight, p. 27<br />
211
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
rodesac axalma ideologiam fexi ver moiki<strong>da</strong>, ruseTis<br />
sazogadoeba imperiuli periodis miTebsa <strong>da</strong> simboloebs<br />
miubrun<strong>da</strong>. aRmosavleT evropis socialisturi saxelmwifoebisaTvis<br />
am periodSi saerTod <strong>da</strong>maxasi 12 aTebeli iyo<br />
sakuTar fesvebTan mibruneba. Tumca, aRmosavleTi evropisagan<br />
gansxvavebiT ruseTis wina–sabWouri warsuli kapitlisturi,<br />
demokratiuli institutebis mqone eri–saxelmwifo ki ara,<br />
mravalerovnuli teritoriuli imperia iyo. Sesabamisad,<br />
fesvebisaken mibruneba imperiuli simboloebis (<strong>da</strong> masTn erTad<br />
derJavnikuli ritorikis) aRorZinebas <strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong>. ruseTis<br />
evro–integraciul politikas saboloo wertili 1994 wels,<br />
CeCneTis pirveli omis <strong>da</strong>wyebisas <strong>da</strong>esva. <strong>da</strong>savleTma <strong>da</strong>karga<br />
ruseTis swrafi demokratizaciisa <strong>da</strong> ekonomikuri liberalizaciis<br />
imedi.<br />
axali saqarTvelossa <strong>da</strong> axali ruseTis „mTavri miTebi”<br />
erTmaneTs Riad upirispirdebo<strong>da</strong>. saqarTvelosaTvis, sabWoTa<br />
kavSiris <strong>da</strong>Sla xsna iyo, gaTavisufleba „maTgan” vis winaaRmdegac<br />
qarTvelebi sakuTar TviTSegnebas grZnobiTa <strong>da</strong><br />
TiTqmis paranoi<strong>da</strong>luri <strong>da</strong>JinebiT agebdnen. ruseTis elitis<br />
udidesi nawili mZimed ganici<strong>da</strong> sabWoTa kavSiris kraxs, radgan<br />
aman saxelmwifo TviTSegnebis safuZvlebi Searyia. saqarTvelo<br />
ruseTis „mTavari miTisaTvis” Tavi<strong>da</strong>n mxolod umniSvnelo<br />
elementi iyo, magram TviTSegnebis krizisis periodSi ruseTi<br />
ufro mgrZnobiare gax<strong>da</strong> saqarTvelosa <strong>da</strong> kavkasiis mimarT.<br />
kavkasiis <strong>da</strong>pyroba <strong>da</strong> Tbili zRvebisaken gafarToeba,<br />
„veluri erebis ganaTleba” rusuli imperiuli misiis ganuy<strong>of</strong>eli<br />
nawili iyo. am ideis garSemo igebo<strong>da</strong> rusuli literaturis<br />
udidesi warmomadgenlebis, puSkinis, lermontovis, tolstois<br />
nawarmoebebis mniSvnelovani nawili. saqarTvlos xisti <strong>da</strong><br />
Seurigebeli TviTgamorkveva Riad upirispirdebo<strong>da</strong> am miTologias.<br />
saqarTvelo uars ambob<strong>da</strong> derJavis nawilad y<strong>of</strong>naze.<br />
metic, is Riad acxadeb<strong>da</strong>, rom Tavis Tavs „sazRvris” ruseTis<br />
12 Dmitri Trenin. Identity <strong>and</strong> Integration: Russia <strong>and</strong> the West in the 21 st Century. – Pro<br />
et Contra, vol. 8, no. 3 (2004), p. 11.<br />
212
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
sapirispiro, <strong>da</strong>savlur mxareze aRiqvam<strong>da</strong>. kidev uaresi, zviad<br />
gamsaxurdias romantikul–nacionalisturi ritorika samxreT<br />
<strong>da</strong> CrdiloeT kavkasiis erTobas qa<strong>da</strong>geb<strong>da</strong> <strong>da</strong> ruseTis imperiul<br />
uflebebs ukve TviT ruseTis federaciis SigniT upirispirdebo<strong>da</strong>.<br />
rac ar un<strong>da</strong> ararealisturi y<strong>of</strong>iliyo am gegmebis<br />
ganxorcieleba, ruseTSi maT gazviadebuli SiSiT ekidebodnen. 13<br />
„pan–kavkasiur” moZraobaze saubari xom ruseTSi y<strong>of</strong>ili<br />
regionuli metoqis, TurqeTis ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri<br />
gavlenis zr<strong>da</strong>s ukavSirdebo<strong>da</strong>.<br />
strategiuli xedvebisa <strong>da</strong> ideologiuri mrwamsis SeuTavsebloba<br />
ar gamoricxav<strong>da</strong> TanamSromlobis garkveul dones<br />
gamsaxurdiasa <strong>da</strong> elcinis administraciebs Soris. Tumca,<br />
TviTSegnebis ufro Rrma konfliqti gamoricxav<strong>da</strong> ndobas <strong>da</strong>,<br />
Sesabamisad, realur progress am urTierTobebSi. ruseTTan<br />
konfrontacia qarTuli politikis ZiriTad Temad <strong>da</strong>rCa.<br />
gamsaxurdias mTavroba ruseTTan brZolas saxelmwifos<br />
mSeneblobis nebismier sxva amocanaze maRla ayeneb<strong>da</strong>, rac<br />
saziano aRmoCn<strong>da</strong> qveynis ganviTarebisaTvis. magaliTad,<br />
gamsaxurdias mTavrobas metad aSineb<strong>da</strong> ruseTis uSiSroebis<br />
samsaxurisa <strong>da</strong> komunisturi nomenklaturis zegavlena<br />
qveyanaSi mimdinare procesebze. Sedegad, pr<strong>of</strong>esiuli elitisa<br />
<strong>da</strong> inteligenciis didi nawili, romlebsac ruseTTan kulturuli<br />
<strong>da</strong> pr<strong>of</strong>esiuli kavSirebi hqon<strong>da</strong>T, saxifaTo kolaboracionistebad<br />
iracxebodnen. 14 mTavrobis yuradReba konkretuli<br />
ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri problemebis ga<strong>da</strong>wyveti<strong>da</strong>n<br />
kudianebze aseT nadirobaze iyo ga<strong>da</strong>rTuli. amave mizeziT,<br />
gamsaxurdias mTavrobas gaemijna gamocdili administraciuli<br />
kadrebis didi nawili saxelmwifo institutebs SigniT, ramac<br />
politikurad <strong>da</strong>niSnul ministrebsa <strong>da</strong> maT nomenklaturul<br />
1 Liz Fuller. New Geopolitical Alliances on Russia’s Southern Rim. – RFE/RL Newsline,<br />
April 16, 1997, http://www.rferl.org/newsline/1997/04/160497.asp.<br />
2 zviad gamsaxurdia saqarTveloSi <strong>da</strong> abulfaz elCibei azerbaijanSi<br />
cdilobdnen <strong>da</strong>Sorebodnen “wiTel inteligencias”, risi ukuefeqtic<br />
“elitebis gaucxoeba” gax<strong>da</strong>.<br />
213
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
xelqveiTebs Soris mudmivi <strong>da</strong>Zabuloba moitana. elitebis<br />
amgvar gaucxoebas logikurad mohyva gamsaxurdias mTavrobis<br />
<strong>da</strong>mxoba. 15<br />
msgavsadve, gamsaxurdia <strong>da</strong> misi administracia afxazeTsa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTs mxolod ruseTis marionetebad aRiqvamdnen.<br />
Sedegad, am avtonomiebis elitebis moTxovnebs yuradReba ar<br />
eqceo<strong>da</strong> <strong>da</strong> ormxrivi kavSirebi maTTan ZiriTa<strong>da</strong>d blokirebuli<br />
iyo. aman <strong>da</strong>Zabulobis eskalacia gamoiwvia <strong>da</strong> politikuri<br />
uTanxmoeba SetakebebSi ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong>. saqarTvlos xelisuflebam<br />
ver gaiazra, Tu ratom emuqrebo<strong>da</strong>, afxazeTisa <strong>da</strong> oseTis<br />
elitebisa <strong>da</strong> sazogadoebis nawilis azriT, saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>moukidebloba maT TviTSegnebas. Sesabamisad, <strong>da</strong>ikarga ufro<br />
mWidro, ze–eTnikuri, erovnul–saxelmwifoebrivi TviTSegnebis<br />
Camoyalibebis pirveli Sansi <strong>da</strong>moukidebel saqarTveloSi. 16<br />
rasakvirvelia, garkveul doneze gamsaxurdiasdroindel<br />
anti–rusul ritorikas praqtikuli politikuri ganzomilebac<br />
gaaCn<strong>da</strong>. gare mtris SiSi xelisuflebis konsoli<strong>da</strong>ciisa <strong>da</strong><br />
sazogadoebrivi TviTSegnebis ganmtkicebis erT–erTi gzaa.<br />
Tumca mtris xatis Seqmna ar aRmoCn<strong>da</strong> sakmarisi qveynis<br />
ganviTarebis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad. amgvarad, <strong>da</strong>moukideblobis<br />
pirvel wlebSi saqarTvelos sazogadoeba imaze SeTanxm<strong>da</strong> Tu<br />
saiT sur<strong>da</strong> moZraoba, anu miaRwia imas, rasac kia nodia „erovnul<br />
proeqts” uwodebs. saqarTvelos sur<strong>da</strong> gax<strong>da</strong>riyo evropuli<br />
liberaluri demokratiis principebze <strong>da</strong>myarebuli erovnuli<br />
saxelmwifo. samwuxarod, „erovnuli proeqti” mxolod imas<br />
wyvet<strong>da</strong> Tu ra sur<strong>da</strong> sazogadoebas <strong>da</strong> ara imas Tu rogor<br />
apireb<strong>da</strong> is am miznis miRwevas. 17 sxvagvarad rom vTqaT, qarTuli<br />
elita imdenad aRmoCn<strong>da</strong> koncentrirebuli „winaaRmdegobis<br />
TviTSegnebaze” rom ver SeZlo manuel kastelsis TqmiT<br />
15 sabWoTa elitis saqarTvelos mTavrobisagan gaucxoebis Sedegebze<br />
ixile: Jaba Dev<strong>da</strong>riani. Georgia: Rise <strong>and</strong> Fall <strong>of</strong> Façade Democracy. – Äåìîêðàòèçàöèÿ,<br />
ò. 12, ¹ 1 (çèìà 2003 ã.), ñòð. 87–91.<br />
16 ix. gia nodias avtorobiT am krebulSi gamoqveynebuli Tavi.<br />
17 ix. gia nodias avtorobiT am krebulSi gamoqveynebuli Tavi.<br />
214
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
„saproeqto TviTSegnebis” Camoyalibeba, anu ver <strong>da</strong>saxa<br />
„momavali cxovrebis gegma, <strong>da</strong>fuZnebuli <strong>da</strong>Cagrul TviT-<br />
Segnebaze, magram mimarTuli sazogadoebis transformaciisaken.”<br />
18 saqarTvelos gaaCn<strong>da</strong> Rirebulebebze <strong>da</strong>myarebuli,<br />
instinqturi swrafva evropuli sivrcisaken, magram mas<br />
samwuxarod ar gaaCn<strong>da</strong> demokratiul, sabazro sistemaze<br />
<strong>da</strong>myarebul sazogadoebaSi cxovrebis praqtikuli gamocdileba,<br />
romelsac SeeZlo konkretuli gegmis xasiaTi mieca<br />
„erovnuli proeqtisaTvis.” 1918–1921 wlebis demokratiuli<br />
respublikisagan <strong>da</strong>moukidebel saqarTvelos 1991 wels<br />
memkvidreobad evropisaken swrafva ergo <strong>da</strong> ara amgvar<br />
sazogadoebaSi cxovrebis socialuri, kulturuli <strong>da</strong> politikuri<br />
gamocdileba. <strong>da</strong>moukidebeli samwliani arseboba meoce<br />
saukunis <strong>da</strong>sawyisSi sakmarisi ar iyo demokratiis moqmedi<br />
institutebis CamoyalibebisaTvis. 19<br />
gamsaxurdias Semcvlelma prezidentis postze, eduard<br />
SevardnaZem aseve ver SeZlo saqarTvelos ganviTarebis<br />
popularuli proeqtis SemuSaveba. isic xSirad iyeneb<strong>da</strong><br />
ruseTis faqtors sakuTari mTavrobis Secdomebisa <strong>da</strong> araefeqturobis<br />
SesaniRbad. 20 gamsaxurdiasagan gansxvavebiT, SevardnaZe<br />
saqarTveloSi pro–rusul politikosad iTvlebo<strong>da</strong>. igi<br />
xelisuflebaSi 1992 wels ruseTTan urTierTobebis gaumjobesebis<br />
deviziT movi<strong>da</strong>. afxazeTSi mimdinare konfliqtis<br />
ganmavlobaSi SevardnaZe „ori ruseTis” politikas atareb<strong>da</strong>.<br />
misi TqmiT arsebob<strong>da</strong> „imperiuli ruseTi” romelsac samxedroebi<br />
warmoadgendnen <strong>da</strong> „demokratiuli ruseTi” prezident<br />
elcinisa <strong>da</strong> misi gundis meTaurobiT. 90–iani wlebis bolos,<br />
18 Castells. The Power <strong>of</strong> Identity, p. 8.<br />
19 baltiis saxelmwifoebSi, romlebsac saqarTvelo <strong>da</strong>moukideblobisaTvis<br />
brZolaSi baZav<strong>da</strong>, viTareba sxvagvari iyo. 1918–<strong>da</strong>n 1939<br />
wlamde maT srulfasovnad moqmedi saxelmwifoebi Camoayalibes <strong>da</strong><br />
demokratiuli institutebis mexsiereba SenarCun<strong>da</strong>. Taoba, romelic<br />
cxovrob<strong>da</strong> <strong>da</strong>moukideblobis periodSi jer kidev cocxali iyo 90–ian<br />
wlebSi.<br />
20 Tarkhan-Mouravi. The Georgian–Abkhazian Conflict in a Regional Context, pp. 90–112.<br />
215
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
maSin rodesac misi popularoba dramatulad Semcir<strong>da</strong>,<br />
SevardnaZe sul ufro xSirad abraleb<strong>da</strong> ruseTs sakuTar<br />
Secdomebs. sinamdvileSi, saqarTvelos sisustem, mdgradi,<br />
sazogadoebrivi mxr<strong>da</strong>Weris mqone institutebis Camouyalibeblobam<br />
gamoiwvia ekonomikuri katastr<strong>of</strong>a, iseve rogorc<br />
ori sisxliani Si<strong>da</strong> konfliqti romelic qveynis 15%–ze<br />
kontrolis <strong>da</strong>kargviT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>.<br />
90–ian wlebSi ruseTis mier kavkasiaSi gatarebuli politikis<br />
mizezebis axsna bevrad ufro rTulia. saqarTveloSi<br />
gavrcelebuli azriT, ruseTi xels uSli<strong>da</strong> saqarTvlosa <strong>da</strong><br />
azerbaijanSi erovnuli xelisuflebebis Camoyalibebas,<br />
exmarebo<strong>da</strong> ra politikur (<strong>da</strong> xSirad SeiaraRebul) opozicias<br />
diplomatiuri <strong>da</strong> samxedro saSualebebiT. Tumca Zalian rTulia<br />
imis <strong>da</strong>rwmunebiT mtkiceba, rom y<strong>of</strong>ili komunisturi liderebis<br />
hei<strong>da</strong>r alievisa <strong>da</strong> eduard SevardnaZis <strong>da</strong>bruneba baqosa<br />
<strong>da</strong> TbilisSi kremlSi <strong>da</strong>igegma. orive qveyanaSi <strong>da</strong>moukideblobis<br />
Semdeg mosuli erovnuli xelisuflebis <strong>da</strong>mxoba imave<br />
warmatebiT SeiZleba aixsnas qveynis Si<strong>da</strong> problemebiTac.<br />
gamsaxurdias winaaRmdeg mebrZoli SeiaraRebuli opozicia<br />
iaraRs sabWoTa armiis arsenalebi<strong>da</strong>n iReb<strong>da</strong>, ramac bevri<br />
<strong>da</strong>rwmuna rom reJimis Secvla ruseTis gegmis nawili iyo. arc<br />
isaa gamorixuli rom 1991 wels sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Sedegad<br />
politikur mmarTvel rgols mowyvetili rusi saxedroebi<br />
sakuTari angarebiT moqmedebdnen.<br />
<strong>da</strong><strong>da</strong>sturebulia, rom afxazeTSi rusi samxedroebi awvdidnen<br />
iaraRs, aRWurvilobas <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>zvrvo monacemebs afxaz<br />
ajanyebulebs, zogjer ki pir<strong>da</strong>pirac exmarebodnen brZolebSi.<br />
iyo es kremlis Segnebuli nabiji Tu ruseTSi arsebuli zogadi<br />
politikuri areulobis gverdiTi Sedegi? am kiTxvaze ga<strong>da</strong>mwyveti<br />
pasuxis gacema jer kidev SeuZlebelia. SesaZloa imaze<br />
msjeloba, ras SeeZlo gamoewvia rusi samxedroebis moqmedeba<br />
saqarTvelos interesebis winaaRmdeg <strong>da</strong> ratom ar gaakeTa<br />
araferi ruseTis politikurma xelmZRvanelobam maT Sesakaveblad.<br />
rogorc adreve vTqviT, ruseTis <strong>da</strong>savleTisadmi<br />
simpatiiT ganwyobil liberalizms wmin<strong>da</strong>d ekonomikuri saxe<br />
216
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
hqon<strong>da</strong>. privatizacia saerTaSoriso savaluto fondTan <strong>da</strong><br />
ms<strong>of</strong>lio bankTan TanamSromlobiT ganxorciel<strong>da</strong>. sagareo<br />
politikaSi ruseTis jarebma <strong>da</strong>toves aRmosavleT evropa <strong>da</strong><br />
cnes baltiis saxelmwifoebis <strong>da</strong>moukidebloba. am nabijebs<br />
seriozuli Si<strong>da</strong> winaaRmdegoba mohyva ruseTis SigniT, TviT-<br />
Segnebis krizisi pirobebSi, roca bevri cdilob<strong>da</strong> saxelmwifosaTvis<br />
derJavnikuli Sinaarsis <strong>da</strong>brunebas. jer kidev 1992<br />
wels ruseTis sagareo ministrma <strong>and</strong>rei kozirevma evropis<br />
uSiSroebisa <strong>da</strong> TanamSromlobis konferencias e.w. „gamafrTxilebeli<br />
gamosvliT” mimarTa. man gaaxmovana rusi radikalebis<br />
popularuli pozicia, rom y<strong>of</strong>ili sabWoTa kavSiri post–imperiul<br />
sivrces warmoadgens <strong>da</strong> masSi ruseTs sakuTari interesebis<br />
nebismieri meTodebiT <strong>da</strong>cvis ufleba un<strong>da</strong> mieces. 21 kozirevma<br />
mogvianebiT axsna, rom misi gamosvla mxolod politikuri<br />
radikalizmis safrTxis Taobaze saerTaSoriso Tanamegobrobis<br />
gasafrTxileblad gakeT<strong>da</strong>, magram ukve 1993 wels ruseTis<br />
usafrTxoebisa <strong>da</strong> sagareopolitikuri doqtrinebi „axlo<br />
sazRvargareTis” koncefcias Seicav<strong>da</strong>. es koncefcia swored<br />
kozirevis mier navaraudev politikur xazs waagav<strong>da</strong>. 22<br />
rasakvirvelia, am etapze ruseTs aRar SeeZlo post–<br />
sabWoTa sivrceze imperiuli Zalauflebis srulfasovani<br />
aRdgena. „istoriuli rolisadmi” emociuri swrafva susti<br />
saxelmwifoebis sagareo politikaze hegemonuri gavlenis<br />
mopovebas isaxav<strong>da</strong> miznad. 23 90–iani wlebis SuaxanebisaTvis<br />
21 Rol<strong>and</strong> Dannreuther Russian Perceptions <strong>of</strong> the Atlantic Alliance: Final Report for<br />
the NATO Fellowship (Brussels <strong>and</strong> Edinburgh: 1997), p. 11, http://www.nato.int/acad/<br />
fellow/95-97/<strong>da</strong>nnreut.pdf.<br />
22 John J. Maresca. Russia’s ‘Near Abroad’—A Dilemma for the West, in Hans-Georg<br />
Ehrhart, Anna Kreikemeyer, <strong>and</strong> Andrei V. Zagorski, eds. Crisis Management in the CIS:<br />
Whither Russia? (Baden Baden: Nomos Verlagsgesellschaft, 1995), pp. 192–193; Yuri E.<br />
Fedorov. Foreign Policy-Making in the Russian Federation <strong>and</strong> Local Conflicts in the CIS, in<br />
Ehrhart, Kreikemeyer, <strong>and</strong> Zagorski. Crisis Management in the CIS, p. 122 è pp. 126–127.<br />
23 Rajan Menon. The Security Environment in the South Caucasus <strong>and</strong> Central Asia, in<br />
Rajan Menon, Yuri E. Fedorov, <strong>and</strong> Ghia Nodia, eds. Russia, the Caucasus, <strong>and</strong> Central<br />
Asia, The 21 st Century Security Environment (New York: East West Institute, M.E.<br />
Shape Inc., 1999), p. 9.<br />
217
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
gamoikveTa „axlo sazRvargareTis” koncefciis praqtikuli<br />
Sinaarsi, Tumca misi Teoriuli arsi kvlavac bolomde ganumartavi<br />
<strong>da</strong>rCa. am koncefciis mixedviT ruseTi axali, post sabWoTa<br />
saxelmwifoebis <strong>da</strong>moukideblobas ki aRiareb<strong>da</strong>, magram maT<br />
mainc warmosaxviTi „derJavis,” rogorc politikul–kulturuli<br />
sivrcis Semadgenel nawilebad aRiqvam<strong>da</strong>. „axlo sazRvargareTi”<br />
ruseTSi sxva<strong>da</strong>sxva a<strong>da</strong>mianebisaTvis sxva<strong>da</strong>sxva<br />
SinaarsiT iyo Sevsebuli, Sesabamisad ver gamoikveTa konkretuli,<br />
Tanmimdevruli politikac. im pirobebSi, rodesac<br />
ruseTis axal sazRvrebTan axlos swored Zalovani uwyebebis<br />
Se<strong>da</strong>rebiT agresiuli warmomadgenlebi iyvnen yvelaze axlos,<br />
imarjveb<strong>da</strong> „axlo sazRvargareTis” maTeuli interpretacia.<br />
swored maT hqon<strong>da</strong>T udidesi gavlena samxreT kavkasiis<br />
politikis SemuSavebaze elcinis mmarTvelobis ganmavlobaSi.<br />
is, rom ruseTis warmomadgenlebad samxreT kavkasiaSi<br />
samxedroebi iqcnen SesaZloa <strong>da</strong>ugegmavi, magram savsebiT<br />
logikuri movlena iyo. kavkasiis samxedroebisaTvis mindoba<br />
ruseTis imperiis droi<strong>da</strong>n moyolebuli politika iyo. praqtikuli<br />
TvalsazrisiT, transkavkasiis samxedro olqi (SemdgomSi<br />
transkavkasiaSi ruseTis jarebis jgufad wodebuli) kavkasiaSi<br />
ruseTis udidesi biurokratiuli intituti iyo, romelic<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slas ga<strong>da</strong>urCa. rus samxedroebs xSirad<br />
axlo urTierToba akavSireb<strong>da</strong>T adgilobriv xelisuflebTan. 24<br />
ase rom, saqarTveloSi mimdinare konfliqtebisa <strong>da</strong> somxeT–<br />
azerbaijanis <strong>da</strong>pirispirebis dros rusi samxedroebi molaparakebebze<br />
rusul saxelmwifos warmoadgendnen <strong>da</strong> xSirad<br />
<strong>da</strong>pirispirebul mxareebs Soris Suamavlebad gamodiodnen.<br />
rusi generlebi aseve xSirad akeTebdnen politikur gancxadebebs<br />
ruseTis saxeliT. ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis ministrma, pavle<br />
graCovma pira<strong>da</strong>d Seuwyo xeli ramodenime SeTanxmebas mxareebs<br />
Soris afxazeTisa <strong>da</strong> mTiani yarabaRis konfliqtebisas, rogorc<br />
24 Dmitri Trenin. Russia’s Security Policies <strong>and</strong> Interests in the Caucasus Region, in Bruno<br />
Coppieters, ed. Contested Borders in the Caucasus (Brussels: VUB University Press,<br />
1996), p. 98.<br />
218
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
elcinis piradma warmomadgenelma. ase rom samxedroebs rogroc<br />
praqtikuli, ise simboluri wona gaaCn<strong>da</strong>T kavkasiur saqmeebSi.<br />
zogi mkvlevari imasac amtkicebs, rom istoriulad, ruseTSi<br />
samxedroebi gansaRvravdnen saxelmwifos raobas <strong>da</strong>, Sesabamisad,<br />
maSin roca samoqalaqo xelisufleba krizisSia, samxedroTa<br />
roli avtomaturad izrdeba. 25 rusuli saxelmwifoebrivi<br />
TviTSegnebis <strong>da</strong>mcvelad samxedroebs Tavad rusuli sazogadoebac<br />
aRiqvams, romlis SexedulebiTac armia „ZiriTadi,<br />
samagaliTo institutia”, romelic disciplinasa <strong>da</strong> vertikalur<br />
ierarqias ganasaxierebs. 26<br />
ruseTis mier Suamaval institutad samxedroebis <strong>da</strong>niSvnam<br />
saqarTveloSi metad uary<strong>of</strong>iT gamoZaxili ipova, kidev ufro<br />
ganamtkica ra ruseTis militarisuli zewolis SiSi. viTarebas<br />
isic auareseb<strong>da</strong>, rom rusi samxedroebi inarCunebdnen agresiul,<br />
Seurigebel tons, rac imperiuli <strong>da</strong> sabWoTa qedmaRlobis<br />
gadmonaSTad aRiqmebo<strong>da</strong> saqarTveloSi. sabWoTa sistemis<br />
rRvevas samxedroebze politikuri kontrolis Sesusteba<br />
mohyva <strong>da</strong> ruseTis meTaurebic sakuTari Sexedulebisamebr<br />
gankargavdnen SeiaraRebas, maT Soris regionuli konfliqtebisas.<br />
politikuris gar<strong>da</strong> maT, bunebrivia, finansuri<br />
motivaciac amoZraveb<strong>da</strong>T, radgan iaraRiT vaWroba sakmaod<br />
sarfiani biznesi aRmoCn<strong>da</strong> kavkasiaSi. 27<br />
90–iani wlebis pirvel naxevarSi safrTxe TviT ruseTis<br />
teritoriul mTlianobasac <strong>da</strong>emuqra <strong>da</strong>, pirvel rigSi, Crdilo<br />
kavkasiaSi. kremli Si<strong>da</strong>eTnikuri <strong>da</strong> respublikaTaSorisi<br />
<strong>da</strong>pirispirebis winaSe aRmoCn<strong>da</strong> CeCneTSi, <strong>da</strong>RestanSi, ingu-<br />
SeTsa <strong>da</strong> Crdilo oseTSi. eTnikurad rusul regionebSi<br />
problematuri gax<strong>da</strong> memarjvene, nacionalisturad ganwyobili<br />
radikalebis, maT Soris kazakebis, gakontroleba, romelTac<br />
25 Alex<strong>and</strong>er Golts. Main Obstacle to Military Reform—Russian Militarism. – Pro et<br />
Contra, vol. 8, no. 3 (2004), p. 56.<br />
26 Dubin. Counterweight, p. 30.<br />
27 CeCeni mebrZolebisaTvis iaraRis Crdilokavkasiis samxedro arsenalebi<strong>da</strong>n<br />
miyidvaze saubrobdnen rogorc Jurnalistebi, ise ruseTis<br />
<strong>of</strong>icialuri pirebi.<br />
219
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
seriozuli mxar<strong>da</strong>mWerebi gamouCn<strong>da</strong>T ruseTis parlamentSi.<br />
elcinis reJimi cdilob<strong>da</strong> balansis moZiebas, <strong>da</strong> es balansi<br />
xSirad saqarTvelosaTvis arasasurveli meTodebiT miiRweo<strong>da</strong>.<br />
magaliTad, rusi moxaliseebi – rogorc sepratisti CeCnebi, ise<br />
derJavniki kazakebi – monawileobdnen afxazeTis konfliqtSi<br />
saqarTvelos winaaRmdeg. maTi monawileoba ruseTs safrTxes<br />
ar uqmni<strong>da</strong>. piriqiT, amiT moxerx<strong>da</strong> „orTqlis gamoSveba”<br />
Crdilo kavkasii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> potenciurad <strong>da</strong>mangreveli impulsis<br />
ruseTis miRma mimarTva. 28<br />
am periodSi rus politikur moTamaSeebs kavkasiaSi TiTqmis<br />
aravin abalanseb<strong>da</strong>. samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTSi mimdinare<br />
konfliqtebi praqtikulad <strong>da</strong>savleTis yuradRebis miRma<br />
<strong>da</strong>rCa. saqarTvelos xelisufleba eridebo<strong>da</strong> radikalur<br />
moqmedebebs. miuxe<strong>da</strong>vad saqarTvelos parlamentis epizoduri<br />
mkacri gancxadebebisa, aRmasrulebeli xelisufleba <strong>of</strong>icialurad<br />
mxolod sustad akritikeb<strong>da</strong> ruseTis monawileobas<br />
afxazeTis konfliqtSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>eTanxma ruseTis mSvidobismy<strong>of</strong>el<br />
rols. rodesac samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTSi konfliqtebis<br />
samxedro faza <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>, <strong>da</strong>savleTma Tavi Seikava<br />
am regionebSi samSvidobo operaciebis warmoebisagan <strong>da</strong> ruseTis<br />
samSvidobo roli ualternativod iqca. aqe<strong>da</strong>n moyolebuli,<br />
ruseTi yoveli saSualebiT icavs Tavis samSvidobo man<strong>da</strong>ts <strong>da</strong><br />
cdilobs ar <strong>da</strong>uSvas saerTaSoriso institutebis pir<strong>da</strong>piri <strong>da</strong><br />
qmediTi monawileoba konfliqtebis mogvarebaSi, gar<strong>da</strong> im<br />
Se<strong>da</strong>rebiT SezRuduli sa<strong>da</strong>mkvirveblo rolisa rac gaeros<br />
28 CeCeni <strong>da</strong> erqezi <strong>da</strong>qiravebulebis, agreTvi memarjvene kazakebis<br />
afxazeTis konfliqtSi monawileoba „kavkasiis mTiel xalxTa konfederaciis”<br />
farglebSi xdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> farTod <strong>da</strong>sturdeba. (ix. “Äîêëàä<br />
îðãàíèçàöèè “Õüþìàí ðàéòñ óîò÷”: Ãðóçèÿ â 1995 ãîäó”, http://www.hrw.org/reports/<br />
1995/Georgia2.htm). angariSSi naTqvamia, rom am monawileobis wyalobiT<br />
moxerx<strong>da</strong> CeCnur–rusuli Setakebebis acileba 90–iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi.<br />
amave dros, <strong>da</strong>qiravebulebis konfliqtSi monawileoba popularuli iyo<br />
rus politikosebsa <strong>da</strong> radikalurad ganwyobil samxedroebs Soris. maTma<br />
monawileobam Seamcira zewola elcinis xelisuflebaze. <strong>da</strong>matebiTi<br />
miTiTebebi am sakiTxebze ixileT: Tarkhan-Mouravi. Georgians <strong>and</strong> Abkhazians:<br />
The Search for a Peace Settlement, pp. 90–112.<br />
220
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
gaaCnia afxazeTSi <strong>da</strong> euTos samxreT oseTSi. ruseTi imgvari<br />
viTarebis Seqmnas eswrafvo<strong>da</strong>, rodesac „arcerT saerTaSoriso<br />
instituts, gar<strong>da</strong> dsT–si, ar SeuZlia efeqturi samSvidobo<br />
operaciebis warmoeba dsT–s SigniT <strong>da</strong> nebismieri mcdeloba<br />
warumatebelia ruseTis monawileobis gareSe.” 29<br />
afxazeTSi <strong>da</strong>marcxebis Semdeg, qarTuli saxelmwifo<br />
<strong>da</strong>Slis realuri safrTxis winaSe idga. bevri qarTvelis azriT,<br />
ruseTma jer gaaRviva, mere ki mxari <strong>da</strong>uWira separatistul<br />
konfliqtebs afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi. eduard SevardnaZem<br />
gaaxmovana es versia soxumis <strong>da</strong>cemis Semdeg,<br />
rodesac man ganacxa<strong>da</strong> rom „saqarTvelo ruseTma <strong>da</strong>aCoqa.” 30<br />
saqarTvelos xelisuflebi miiCnevdnen, rom qveyanas ar gaCn<strong>da</strong><br />
sxva arCevani, gar<strong>da</strong> samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTSi rusuli<br />
samSvidobo jarebis miRebisa. sinamdvileSi, am jarebis mTavar<br />
funqciad, saqarTvelosgan CamoSorebuli provinciebis<br />
sazRvrebis <strong>da</strong>cva, anu maTi <strong>da</strong>moukideblobis uzrunvely<strong>of</strong>a<br />
iqca. Tumca, amave periodSi, ruseTis axali didebis ocnebebi<br />
Crdilo kavkasiaSi <strong>da</strong>imsxvra. Zlierebis zrdis nacvlad, ruseTi<br />
CeCneTis konfliqtSi Caeflo. metic, samxreT kavkasiaSi<br />
mimdinare konfliqtebis Sedegad ruseTis samxreT sazRvari<br />
<strong>da</strong>ucveli aRmoCn<strong>da</strong> migraciuli nakadebis, araprognozirebadi<br />
separatistuli reJimebis <strong>da</strong> kriminaluri jgufebis winaSe.<br />
usafrTxoebis ZiebaSi<br />
CeCneTis pirveli omis pirobebSi, romelic arapopularuli<br />
iyo qveynis SigniT <strong>da</strong> mis gareT, usafrTxoebis sakiTxebs<br />
ruseTSi upirvelesi yuradReba eqceo<strong>da</strong>. am konfliqtma xazi<br />
ga<strong>da</strong>usva evropaSi swrafi integraciis imedebs <strong>da</strong> ruseTisa <strong>da</strong><br />
29 Emilia Krivchikova. Peacekeeping Operations on the Territory <strong>of</strong> the Former Soviet<br />
Union, in Ehrhart, Kreikemeyer, <strong>and</strong> Zagorski. Crisis Management in the CIS, p. 162.<br />
30 es citata farTo<strong>da</strong>a cnobili <strong>da</strong> saqarTvelos televiziiT gakeT<strong>da</strong>. is<br />
moixsenieba Semdeg wyaroSi: http://www.philipjohnston.com/centraleurope/chron/<br />
fsu/1993sep.htm.<br />
221
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
evropis Rirebulebebs Soris arsebuli ufskruli warmoaCina.<br />
omma Seasusta ruseTis centraluri mTavroba <strong>da</strong> gaaZliera<br />
rogorc biznes–oligarqebi, ise regionuli liderebi. saqarTvelo<br />
am dros kvlavac qaosSi rCebo<strong>da</strong>. SeiaraRebuli b<strong>and</strong>ebi<br />
akontrolebdnen biznessa <strong>da</strong> politikas. qveynis resursebi<br />
iyidebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> iZarcvebo<strong>da</strong>. rogorc saxelmwifo, aseve ubralo<br />
moqalaqeebic dRi<strong>da</strong>n dRemde ga<strong>da</strong>rCenisaTvis ibrZodnen.<br />
energokrizisma – gazisa <strong>da</strong> eleqtroenergiis naklebobam –<br />
puris deficitic ki warmoqmna. orive qveyanaSi krizisi<br />
erovnul TviTSegnebas safuZvlianad <strong>da</strong>emuqra. bunebrivia,<br />
maSin rodesac orive saxelmwifo ga<strong>da</strong>rCenisaTvis ibrZo<strong>da</strong>,<br />
<strong>usafrTxoeba</strong>m upirvelesi mniSvneloba SeiZina.<br />
saqarTvelo, usafrTxoebis TvalsazrisiT, or ZirTad<br />
amocanas wyvet<strong>da</strong>. upirvelesad, saWiro iyo qveynis <strong>da</strong>Slis<br />
tendenciis SeCereba. meores mxriv aucilebeli iyo pirveladi<br />
sagareo safrTxis – ruseTis <strong>da</strong>balanseba. pirveli miznis<br />
misaRwevad saqarTvelo manamde warmoudgenel <strong>da</strong>Tmobebze<br />
wavi<strong>da</strong> ruseTis mimarT: qveyana SeuerT<strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebel<br />
saxelmwifoTa Tanamegobrobas; prezidentma SevardnaZem<br />
politikuri mxar<strong>da</strong>Wera gamoxata ruseTis CeCnuri kampanisadmi;<br />
ruseTis armiis moqmedi <strong>of</strong>iceri, vardiko nadibaiZe qveynis<br />
Tav<strong>da</strong>cvis ministrad <strong>da</strong>iniSna; ruseTisadmi loialurad<br />
ganwyobili kadrebi gamoCn<strong>da</strong> Zalovan saministroebSi. amasTan,<br />
Si<strong>da</strong> stabilurobis <strong>da</strong>samyareblad, prezidenti SevardnaZe<br />
<strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> SeiaraRebul b<strong>and</strong>ebs, rac „mxedrionis”<br />
gauqmebiTa <strong>da</strong> misi lideris jaba ioselianisa <strong>da</strong> gvardiis<br />
y<strong>of</strong>ili meTauris Tengiz kitovanis <strong>da</strong>patimrebiT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>.<br />
policiisa <strong>da</strong>, gansakuTrebiT, uSiSroebis saministros gaZlierebas<br />
mohyva gaxmaurebuli samxedro–policiuri operaciebis<br />
seria qveynis regionebSi. zviad gamsaxurdias momxreTa<br />
moZraoba Zalismierad CaaxSes <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi. 1995<br />
wels eduard SevardnaZem Seqmna „saqarTvelos moqalaqeTa<br />
kavSiri”, romelic 1996 wlis arCevnebis Sedegad mmarTveli<br />
partia gax<strong>da</strong>. zurab Jvanias meTaurobiT am partiaSi Seqmnilma<br />
„axalgazr<strong>da</strong> reformatorTa” araformalurma jgufma <strong>da</strong>sav-<br />
222
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
lel partniorebSi gaaRviva qveynis demokratizaciis imedebi.<br />
axali erovnuli valuta, lari, mimoqcevaSi Semovi<strong>da</strong> 1996 wels<br />
<strong>da</strong> gacvliTi kursis stabilurobis SenarCuneba moaxerxa. es<br />
radikaluri cvlileba iyo 1993 wlis inflaciis samniSna<br />
cifrebTan Se<strong>da</strong>rebiT. ramodenimewliani dramatuli vardnis<br />
Semdeg, 1996–97 wlebSi erTobrivi Si<strong>da</strong> produqtis wliuri zr<strong>da</strong><br />
orniSna cifrebSi aRiricxa.<br />
sagareo–politikur arenaze, SevardnaZe cdilob<strong>da</strong> <strong>da</strong>savle-<br />
Tisagan mieRo usafrTxoebis garantiebi, rac mxolod kaspiis<br />
navTobis mimarT intersis zrdis paralelurad moxerx<strong>da</strong>. kaspiis<br />
auzSi moZiebulma navTobisa <strong>da</strong> gazis rezervebma <strong>da</strong>savleTis<br />
saxelmwifoebis didi interesi gamoiwvia. 1998 wlisavis kaspiis<br />
regionis navTobsabadoebze ukve aTze meti <strong>da</strong>savluri kompania<br />
muSaob<strong>da</strong>. mxolod azerbaijanSi maT 28 miliard dolarze meti<br />
Rirebulebis kontraqtebi moipoves. 31 samxreT kavkasia mniSvnelovani<br />
gax<strong>da</strong> SeerTebuli StatebisaTvis, ramdena<strong>da</strong>c misi<br />
infrastruqtura aucilebeli aRmoCn<strong>da</strong> azerbaijanuli (<strong>da</strong>,<br />
potenciurad, Suaaziuri) navTobisa <strong>da</strong> gazis transportirebisaTvis.<br />
aSS monawileobiTa <strong>da</strong> mxar<strong>da</strong>WeriT <strong>da</strong>iwyo nav-<br />
Tobsadenis ori – mcire, baqo–sufsisa <strong>da</strong> didi, baqo–Tbilisi–<br />
jeihanis – proeqtis ganxorcieleba. SevardnaZem <strong>da</strong> misma<br />
azerbaijanelma kolega alievma mxari <strong>da</strong>uWires „abreSumis gzis”<br />
proeqts rac aziasa <strong>da</strong> evropas Soris satransporto koridoris<br />
aRorZinebas isaxav<strong>da</strong> miznad. afxazeTSi, samxreT oseTSi <strong>da</strong><br />
CeCneTSi mimdinare konfliqtebma ga<strong>da</strong>Wra saqarTvelos ruseTTan<br />
<strong>da</strong>makavSirebeli satransporto arteriebi. Sedegad, qveynis<br />
udides savaWro partniorad TurqeTi iqca.<br />
ruseTi samxreT kavkasias sakuTari Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> sagareo<br />
usafrTxoebis problemebis prizmaSi aRiqvam<strong>da</strong>. mravali rusi<br />
analitikosi <strong>da</strong>eTanxmebo<strong>da</strong> dimitri trenins, romlis azriTac<br />
„transkavkasia ganuy<strong>of</strong>la<strong>da</strong>a <strong>da</strong>kavSirebuli Crdilo kavkasias-<br />
31 Glen E. Howard. NATO <strong>and</strong> the Caucasus: The Caspian Axis, in Stephen J. Blank, ed.<br />
NATO after Enlargement: New Challenges, New Missions, New Forces (Carlisle, PA:<br />
Strategic Studies Institute, U.S. Army War College, 1998), p. 157.<br />
223
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
Tan, romelic ruseTis federaciis nawilia.” 32 marTlac, samxreT<br />
kavkasiis qveynebis <strong>da</strong>moukideblobam ruseTis <strong>usafrTxoeba</strong>s<br />
<strong>da</strong>matebiTi problemebi Seuqmna. axali saxelmwifo sazRvari,<br />
romelsac sabWoTa kavSirSi mxolod administraciuli statusi<br />
hqon<strong>da</strong>, <strong>da</strong>ucveli <strong>da</strong> gaukontrolebeli aRmoCn<strong>da</strong>. upirveles<br />
yovlisa, aman ruseTi ltolvilebis nakadis winaSe <strong>da</strong>ayena.<br />
umTavresi mainc is iyo, rom Tuki 1995 wlamde ruseTis<br />
gavlenas samxreT kavkasiaSi mxolod CeCneTSi mimdinare<br />
konfliqti <strong>da</strong> administrirebis zogadi araefeqturoba zRu<strong>da</strong>v<strong>da</strong>.<br />
1995 wlis Semdeg, ruseTs regionSi konkurentebi<br />
gamouCn<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis saxelmwifoebis saxiT. <strong>da</strong>savleli<br />
momomxilvelebi sul ufro xSirad iyenebdnen me–19 saukunis<br />
„didi TamaSis” analogias kaspiisa <strong>da</strong> kavkasiis regionebSi<br />
mimdinare movlenebis aRsawerad. britanuli „gardianis” 2001<br />
wlis nomerSi vkiTxulobT „esaa regioni romelzec Tvali<br />
aRmosavleTsac uWiravs <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTsac.” 33 rogorc rusi, ise<br />
<strong>da</strong>savleli analitikosebisa <strong>da</strong> Jurnalistebis msjelobaSi<br />
gabaton<strong>da</strong> kavkasiaSi gaCaRebuli strategiuli metoqeobis<br />
azri. is gavlenas axden<strong>da</strong> politikur momoxilvebsa <strong>da</strong> politikosebis<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebebze. glen hovardi 1998 wer<strong>da</strong>: „civi<br />
omis <strong>da</strong>sasrulTan erTad kavkasia kvlavac ms<strong>of</strong>lio geopolitikis<br />
wina planzea, radgan kaspiis navTobi natos aRmosavleT<br />
flangs swrafad ucvlis saxes.” 34 rTulia imis <strong>da</strong>zustebiT Tqma,<br />
srulad iziareb<strong>da</strong> Tu ara am azrs <strong>of</strong>icialuri bruseli Tu<br />
vaSingtoni, magram is kargad asaxavs e.w. „realuri politikisaTvis”<br />
<strong>da</strong>maxasiaTebel logikas, romlis mixedviTac energoresursebze<br />
kontroli uSualod ukavSirdeba politikuri<br />
gavlenisaTvis brZolas.<br />
ruseTi, Tavis mxriv, civi omis wesebiT Seeca<strong>da</strong> saerTa-<br />
Soriso urTierTobebis gagrZelebas. <strong>da</strong>srul<strong>da</strong> rusuli<br />
32 Trenin. Russia’s Security Policies <strong>and</strong> Interests in the Caucasus Region, p. 91.<br />
33 Richard Norton-Taylor. The New Great Game. – The Guardian, March 5, 2001, http:/<br />
/www.guardian.co.uk/Archive/Article/0,4273,4146099,00.html.<br />
34 Howard. NATO <strong>and</strong> the Caucasus, p. 152.<br />
224
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
sagareo politikis bavSvobis xana, romelic „civilizebuli<br />
erebis ojaxSi” re–integrirebisaken iswrafvo<strong>da</strong>. <strong>da</strong>savleTis<br />
<strong>da</strong>, gansakuTrebiT, aSS–s „<strong>da</strong>balansebis” politika jer kidev<br />
sagareo ministr kozirevis moRvaweobisas aRorZin<strong>da</strong>. Camoyalibebuli<br />
saxe man usafrTxoebis civi omisdroindeli specialistis,<br />
evgeni primakovis sagareo ministris postze 1996 wlis<br />
ianvarSi <strong>da</strong>niSvnis Semdeg miiRo. ruseTis axali sagareo<br />
politikis amocanad aSS–s strategiuli gavlenis gafarToebis<br />
Sekaveba <strong>da</strong> unipolaruli ms<strong>of</strong>lio wesrigis nacvlad multipolaruli<br />
wesrigis ideis <strong>da</strong>cva iqca. <strong>of</strong>icialuri moskovi aSS–<br />
s mtris nacvlad „partniorad” ixsenieb<strong>da</strong>. es partnioroba,<br />
ruseTis azriT ar gamoricxav<strong>da</strong> aSS–sTan metoqeobas saerTa-<br />
Soriso gavlenis mosapoveblad. sinamdvileSi, erTis mxriv<br />
bevri rusi samxedro aSS–s kvlavac mtrad aRiqvam<strong>da</strong>, meores<br />
mxriv ki TviT aSS ukve aRar cnob<strong>da</strong> ruseTs Tanaswor metoqed.<br />
amis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, elcinis administracia cdilob<strong>da</strong> dsT–<br />
s samxedro–politikuri aliansis gaZlierebas. moskovi aseve<br />
emxrobo<strong>da</strong> usafrTxoebis komponentis gafarToebas evropis<br />
uSiSroebisa <strong>da</strong> TanamSromlobis organizaciis (euTos) farglebSi,<br />
radgan euToSi ruseTs faqtiurad vetos ufleba<br />
gaaCnia. iyo natosa <strong>da</strong> aSS–s moqmedebebis <strong>da</strong>balansebis<br />
mcdeloba balkaneTis konfliqtebSi, primakovis meTaurobiT<br />
ki ruseTi Seeca<strong>da</strong> Suamavlis roli eTamaSa aSS–sa <strong>da</strong> e.w.<br />
„gariyul reJimebs” (erayi, Crdilo korea, irani) Soris. 35 Tumca,<br />
iranTan gafarToebulma TanamSromlobam usafrTxoebisa <strong>da</strong><br />
kaspiis sakiTxebSi aSS–s gaRizianeba gamoiwvia. 36<br />
samxreT kavkasia am didi politikuri manevrebis erT–erTi,<br />
Se<strong>da</strong>rebiT mcire Semadgeneli nawili iyo, xoli saqarTvelo<br />
mxolod erTi elementi am globalur SejibrSi. aSS–s 1998 wlis<br />
erovnuli usafrTxoebis strategia miznad dsT–s ZiriTadi<br />
35 Allen C. Lynch. The Realism <strong>of</strong> Russia’s Foreign Policy. – Europe–Asia Studies, vol.<br />
53, no. 1 (2001), pp. 15–23.<br />
36 Patrick G. Moore. Russia to Sell Iran More Arms. – RFE/RL Newsline, March 13, 2001,<br />
http://www.rferl.org/newsline/ 2001/03/130301.asp.<br />
225
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
nawilebis <strong>da</strong>savlur ekonomikur <strong>da</strong> politikur struqturebSi<br />
srul integracias isaxav<strong>da</strong>. 37 amis sapirispirod, ruseTis 2000<br />
wlis sagareo politikis koncefciis Tanaxmad prioritetulia<br />
„dsT–s wevri qveynebis or– <strong>da</strong> mravalmxrivi TanamSromlobi<br />
SeTavsebadobis uzrunvely<strong>of</strong>a [ruseTis] erovnuli usafrTxoebis<br />
amocanebTan.” 38 ruseTi sakuTar gavlenaze Setevad<br />
aRiqvam<strong>da</strong> natos gafarToebas, iseve rogorc am organizaciis<br />
programas „partnioroba mSvidobisaTvis”, romelic dsT–s<br />
qveynebic monawileoben. amgvarad, kremlis TvalsazrisiT<br />
saqarTvelos aqtiuri TanamSroloba natosTan programis<br />
„partioroba mSvidobisaTvis” farglebSi, ekonomikuri Tanam-<br />
Sromloba TurqeTTan <strong>da</strong> evrogaerTianebasTan <strong>da</strong>savleTis<br />
mcdelobis nawili iyo mtruli samxedro <strong>da</strong> ekonomikuri<br />
aliansebiT alya Semoertya ruseTisaTvis.<br />
1999 wels ruseTis sagareo ministrma igor ivanovma<br />
ruseTis politikis aRsawerad civi omisdroindeli terminologia<br />
gamoiyena. am periodSi ruseTis mcdeloba SeerTebul<br />
StatebTan usafrTxoebis <strong>da</strong>rgSi paritetisaTvis<br />
mieRwia ukve uimedod gamoiyurebo<strong>da</strong>. ivanovi ruseTis SiSze<br />
saubrobs:<br />
„moskovSi xSirad ismis kiTxva: aris Tu ara kosovo <strong>da</strong><br />
CeCneTi erTi jaWvis rgolebi, romlis mizanic erTganzomilebiani,<br />
natoze koncentrirebuli ms<strong>of</strong>lios Seqmnaa? iqneb<br />
CeCneTi mxolod safaria natosaTvis ms<strong>of</strong>lio policielis<br />
rolis misaniWeblad, strategiuli stabilurobis safuZvlismieri<br />
komponentebis ZirgamosaTxrelad <strong>da</strong> ganiaraRebis<br />
procesis SesaCereblad? CeCneTTan <strong>da</strong>kavSirebuli anti–<br />
rusuli kampania ruseTis kavkasii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> Semdeg Sua azii<strong>da</strong>n<br />
gasaZeveblad xom ar agor<strong>da</strong>? es mxolod ramdenime kiTxvaa,<br />
37 William J. Clinton. A National Security Strategy for a New Century (Washington, DC:<br />
The White House, October 1998), pp. 37–40.<br />
38 Êîíöåïöèÿ ðîññèéñêîé âíåøíåé ïîëèòèêè. Ìèíèñòåðñòâî èíîñòðàííûõ äåë Ðîññèè â îíëàéíîâîì<br />
ðåæèìå, http://www.ln.mid.ru/ns-osndoc.nsf/0e9272befa34209743256<br />
c630042d1aa/fd86620b371b0cf7432569fb004872a7. am dokuments xeli vladimir<br />
putinma moawera 2000 wlis 28 ivniss.<br />
226
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
romelic ruseTis sazogadoebas <strong>da</strong>savleTis moqmedebis,<br />
zogjer ki umoqmedobis, Semxedvares uCndeba.” 39<br />
90–iani wlebis <strong>da</strong>sasrulisaTvis ukve naTeli gax<strong>da</strong>, rom<br />
ruseTis mier am wlebSi <strong>da</strong>saxuli strategiuli miznebis miRweva<br />
SeuZlebeli iyo. ruseTma xeli ver SeuSala 1999 wels natos<br />
gafarToebas. metic, <strong>da</strong>igegma natos Semdgomi gafarToeba, axla<br />
ukve baltiis qveynebis xarjzec. amave wels ruseTis mxri<strong>da</strong>n<br />
aSS–s <strong>da</strong>balansebis politikam kraxi kosovoSi ganica<strong>da</strong>. amasTan,<br />
eraySi amerikis pirvelma samxedro kampaniam Ziri gamouTxara<br />
am regionSi ruseTis gavlenas. ekonomikuri kolafsisa <strong>da</strong><br />
mudmivi Si<strong>da</strong>omebis pirobebSi, dsT ver iqca ssrk–s Sesa<strong>da</strong>r<br />
politikuri <strong>da</strong> samxedro aliansad.<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> samxreT kavkasiaSi ruseTis saqmeebi cota<br />
ukeT midio<strong>da</strong>. aq moxerx<strong>da</strong> strategiuli upiratesobis<br />
SenarCuneba. 1994 wlisaTvis, kremls xelSi ekava „gayinuli”<br />
eTnikuri konfliqtebis gasaRebebi <strong>da</strong> regionSi „rusuli<br />
mSvidoba” <strong>da</strong>myar<strong>da</strong>. dominirebis gasamyareblad, ruseTi<br />
cdilob<strong>da</strong> SeezRu<strong>da</strong> sxva saxelmwifoebis monawileoba mTiani<br />
yarabaRis <strong>da</strong>saregulirebeli euTos minskis jgufis farglebSi.<br />
40 afxazeTis konfliqtSi, ruseTi cdilob<strong>da</strong> euTosa <strong>da</strong><br />
gaeros samSvidobo monawileoba <strong>da</strong>mkvirvebelTa misiis<br />
SezRudul man<strong>da</strong>ts ar gascilebo<strong>da</strong>. 41 amis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
<strong>da</strong>savleTis monawileoba kavkasiaSi izrdebo<strong>da</strong>. 1999 wls gaixsna<br />
baqo–sufsas navTobsadeni, saqarTvelo ki Tavis „erovnuli<br />
proeqtTan” erTi nabijiT <strong>da</strong>axlovd <strong>da</strong> evropis sabWos wevri<br />
gax<strong>da</strong>.<br />
kavkasiaSi ruseTis gavlenis Sesustebis yvelaze mniSvnelovani<br />
faqtori CeCneTSi gancdili marcxi iyo. warumateblobam<br />
39 Igor Ivanov. West’s Hypocrisy over Chechnya. – Financial Times, November 16,<br />
1999, p. 19.<br />
40 Maresca. Russia’s ‘Near Abroad’, p. 194.<br />
41 arsebuli monacemebiT, ruseTma Tavisi mxar<strong>da</strong>Wera haitiSi aSS<br />
CarevisaTvis aSS–s mier afxazeTSi saerTaSoriso <strong>da</strong>mkvirveblebis<br />
ganTavsebis winaaRmdeg micemul xmaSi gacvala. (ix. Maresca. Russia’s ‘Near<br />
Abroad’, p. 197).<br />
227
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
gamoaaSkarava rusuli samxedro manqanisa <strong>da</strong> administraciis<br />
sisuste. Si<strong>da</strong> krizisis mouxeSavma <strong>da</strong> sastikma marTvam naTeli<br />
gaxa<strong>da</strong> rom rusuli saxelmwifos resursebi ar iyo sakmarisi<br />
samxreTis arastabiluri respublikebis samarTavad. <strong>da</strong>savleli<br />
analitikosebi Tvlidnen, rom ruseTi Seecdebo<strong>da</strong> jer Si<strong>da</strong><br />
problemebisaTvis miexe<strong>da</strong> <strong>da</strong> amdenad samxreT kavkasii<strong>da</strong>n<br />
„strategiul ukan<strong>da</strong>xevas” ganaxorcieleb<strong>da</strong>. 42 marTlac, 1999<br />
wlis noemberSi, stambolSi, elcinis <strong>da</strong>sustebuli <strong>da</strong> mravali<br />
ekonomikuri, politikuri <strong>da</strong> saxedro marcxiT demoralizebuli<br />
administracia <strong>da</strong>hyva aSS–s zewolas <strong>da</strong> <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong><br />
saqarTvelo<strong>da</strong>n jarebis gayvanas. 43 euTos stambolis Sexvedraze<br />
ruseTma valdebuleba aiRo <strong>da</strong>exura ori samxedro baza<br />
saqarTveloSi <strong>da</strong> ewarmoebina molaparakebebi <strong>da</strong>rCenili ori<br />
bazis <strong>da</strong>saxurad. amave wels <strong>da</strong>srul<strong>da</strong> rusi mesazRvreebis<br />
gayvana saqarTvelo<strong>da</strong>n, <strong>da</strong> amdenad ruseTma <strong>da</strong>tova y<strong>of</strong>ili<br />
sabWoTa sazRvari natosTan – TurqeTTan.<br />
rogorc ukve vTqviT, 1994–99 wlebSi saqarTvelom SeZlo<br />
qveynis <strong>da</strong>Slis tendenciis SeCereba <strong>da</strong> garkveuli ekonomikuri<br />
zr<strong>da</strong>c <strong>da</strong>ibeva. SevardnaZem saocar warmatebas miaRwia 90–iani<br />
wlebis <strong>da</strong>sawyisSi gabatonebuli qaosis aRm<strong>of</strong>xvraSi. amave<br />
xanebSi naTeli gax<strong>da</strong>, rom parlamentis mier gatarebul pro–<br />
<strong>da</strong>savlur politikas saqarTveloSi patron–klientelisturi,<br />
korumpirebuli jgufebi aferxebdnen <strong>da</strong> rom swored am<br />
jgufebs gaaCn<strong>da</strong>T Zalaufleba politikur, uSiSroebisa <strong>da</strong><br />
policiis maRalCinosnebs Soris. ekonomikis aRmavloba ukve<br />
1998 wlisaTvis Seferx<strong>da</strong>. afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis<br />
sakiTxebze molaparakebebi CixSi Sevi<strong>da</strong>. metic, aWara kvazi–<br />
<strong>da</strong>moukidebel samTavrod ga<strong>da</strong>iqca, romlis lideric Riad<br />
upirispirdebo<strong>da</strong> qveynis xelisuflebas. SevardnaZis adminis-<br />
42 Pavel K. Baev. Challenges <strong>and</strong> Options in the Caucasus <strong>and</strong> Central Asia (Carlisle, PA:<br />
Strategic Studies Institute, U.S. Army War College, April 22, 1997), p. 17, http://<br />
www.carlisle.army.mil/ssi/pdffiles/00111.pdf.<br />
43 Stephen J. Blank. U.S. Military Engagement with Transcaucasia <strong>and</strong> Central Asia<br />
(Carlisle, PA: Strategic Studies Institute, U.S. Army War College, June 2000), p. 6, http:/<br />
/www.milnet.com/pentagon/Russia-2000-assessment-SSI.pdf.<br />
228
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
traciis devizi „stabiluroba upirveles yovlisa” kargav<strong>da</strong><br />
popularobas, radgan socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri problemebi<br />
sul ufro Rrmavdebo<strong>da</strong>.<br />
prezident SevardnaZis gancxadeba 1999 wels, rom saqarTvelo<br />
ramodenime weliwadSi „natos karebze miakakunebs”<br />
qarTvel amomrCevelze ufro iyo gaTvlili <strong>da</strong> realistur<br />
politikur gegmas naklebad asaxav<strong>da</strong>. 44 amave wels, natos<br />
ormoc<strong>da</strong>meaTe iubiles farglebSi, saqarTvelom, ukrainam,<br />
azerbaijanma <strong>da</strong> moldovam Seqmnes suamis aliansi, magram<br />
<strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>nve am organizaciis wevrebis SesaZleblobebi<br />
mokrZalebulad gamoiyurebo<strong>da</strong> grZelvadiani samxedro–<br />
politikuri TanamSromlobis TvalsazrisiT. Tumca, Tavad<br />
suamis Seqmna sakmarisi aRmoCn<strong>da</strong> rusi politikosebis gasaRizianeblad,<br />
romlebmac es aliansi Tavi<strong>da</strong>nme natos inspirirebul<br />
anti–rusul organizaciad aRiqves.<br />
saubedurod, prezident SevardnaZis mier ruseTis regionuli<br />
(TurqeTi) <strong>da</strong> saerTaSoriso (nato <strong>da</strong> aSS) Zalebis mier<br />
<strong>da</strong>balansebis politikas periodulad eTavsebo<strong>da</strong> gaugebari<br />
<strong>da</strong>Tmobebi <strong>da</strong> morCili <strong>da</strong>mokidebuleba kremlis mimarT. am<br />
orsaxovanma politikam SevardnaZis mimarT undobloba ruseTSi<br />
kidev ufro gaamZafra. igi ise<strong>da</strong>c ndobis deficits ganicdi<strong>da</strong><br />
ruseTSi, sa<strong>da</strong>c <strong>da</strong>savleTTan <strong>da</strong>megobrebuli sabWoTa sagareo<br />
ministris saqmianoba mravali politikosis, <strong>da</strong> gansakuTrebiT<br />
samxedros mxri<strong>da</strong>n Ralatad aRiqmebo<strong>da</strong>. 45 <strong>da</strong>axloebiT 1995<br />
wli<strong>da</strong>n moyolebuli, prezident SevardnaZes Zalian cudi<br />
piradi urTierTobebi Camouyalib<strong>da</strong> Tavis rus kolegasTan,<br />
ramac gamoricxa realuri TanamSromloba qveynebs Soris.<br />
44 World News: Georgia Plans to Seek NATO Membership FT Interview: Eduard<br />
Shevardnadze. – Financial Times, October 25, 1999, http://globalarchive.ft.com/<br />
globalarchive/articles.html?id=991025016635&query=shevardnadze#docAnchor<br />
991025016635.<br />
45 es wlebi sabWoTa kavSirisadmi nostalgiiT gamoirCeo<strong>da</strong>. sazogadoebrivi<br />
azris gamokiTxvebSi stalini me–4–e adgilze iyo „yvela droisa<br />
<strong>da</strong>eris gamoCenil a<strong>da</strong>mianebs” Soris. sabWoTa moRvaweebi<strong>da</strong>n stalins mxolod<br />
meore adgilze my<strong>of</strong>ma leninma gauswro. ix. Dubin. Counterweight, p. 26.<br />
229
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
90–iani wlebis <strong>da</strong>sasrulisaTvis, saqarTvelom SeZlo, mZime<br />
<strong>da</strong>nakargebis fasad, Tvisi „erovnuli proeqtis” ga<strong>da</strong>rCena.<br />
<strong>da</strong>savluri demokratiis aSenebis survili im uzarmazar<br />
sazogadoebriv mxar<strong>da</strong>WeraSi gamoixata rac saqarTvelos<br />
evropis sabWoSi gawevrianebas mohyva. amave dros, SevardnaZis<br />
mTavrobis mimarT ukmay<strong>of</strong>ileba kritikul niSnulamde gaizar<strong>da</strong>,<br />
risi ZiriTadi mizezic mosaxleobis elementaruli<br />
ekonomikuri moTxovnilebebis <strong>da</strong>ukmay<strong>of</strong>ilebloba <strong>da</strong> evropuli<br />
kursi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>xvevad aRqmuli korumpirebuli saxelmwifo<br />
institutebi iyo. saqarTvelos evropul miswrafebasa <strong>da</strong><br />
realobas Soris arsebulma ufskrulma xeli Seuwyo fun<strong>da</strong>mentalisturi<br />
organizaciebisa <strong>da</strong> moZraobebis Camoyalibebas,<br />
romlebic uary<strong>of</strong>dnen evropul erovnul proeqts <strong>da</strong> mxars<br />
„unikalur qarTul” ganviTarebis gzas uWerdnen. am mosazrebis<br />
avtorebis azriT, qarTuli Rirebulebebi marTlmadideblobas<br />
<strong>da</strong> TviTmy<strong>of</strong>adobas emyareba <strong>da</strong> amdenad winaaRmdegobaSia<br />
evropul RirebulebebTan. rac sainteresoa, ruseTisagan<br />
gansxvavebiT, saqarTveloSi sabWoTa nostalgiam fexi ver<br />
moiki<strong>da</strong>. qarTvelebi warsulisaken <strong>da</strong>brunebas miuReblad<br />
Tvlidnen, radgan mxars uWerdnen <strong>da</strong>moukideblobas. amave<br />
dros ki Si<strong>da</strong> areulobisa <strong>da</strong> dramatuli cvlilebebis ga<strong>da</strong>tanis<br />
Semdeg acnobierebdnen rom ukan <strong>da</strong>bruneba ubralod SeuZlebelic<br />
iyo.<br />
230<br />
pragmatizmis ZiebaSi<br />
mas Semdeg, rac 2000 wels ruseTis prezidenti vladimir<br />
putini gax<strong>da</strong>, ruseTma ganagrZo saerTaSoriso rolis gaZlierebisaken<br />
swrafva, magram Tavisi politikuri, ekonomikuri <strong>da</strong><br />
samxedro SesaZleblobebis ukve ufro realistur Sefasebas<br />
<strong>da</strong>eyrdno. <strong>da</strong>savleTis „<strong>da</strong>balansebis” idea sabolood Secvala<br />
masTan Tanacxovrebisa <strong>da</strong> urTierTqmedebis misaRebi formis<br />
gamonaxvis survilma, Tumca <strong>da</strong>savlur institutebSi integraciis<br />
gareSe. es cvlileba ar y<strong>of</strong>ila meyseuli. ruseTis axali
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
liderebi periodulad cdidnen saerTaSoriso moTminebis<br />
dones, gansakuTrebiT ruseTis mezobel regionebSi ganxorcielebuli<br />
politikis meSveobiT. misi uSiSroebis sabWos<br />
mdivnobisa <strong>da</strong> premier–ministrobis periodSi putinis uSualo<br />
xelmZRvanelobiT SemuSavebuli sagareo <strong>da</strong> usafrTxoebis<br />
doqtrinebi ruseTs jer kidev globalur moTamaSed aRiqvam<strong>da</strong>,<br />
romlis mizani „aSS–s gavlenisadmi winaaRmdegoba” iyo. 46<br />
TumcaRa, prezidentad gaxdomis Semdeg putinma Searbila es<br />
xisti midgoma, rac gansakuTrebiT naTeli 2001 wlis Semdeg<br />
gax<strong>da</strong>. aSS–sTan globalur Sejibrs ruseTma sxva<strong>da</strong>sxva<br />
<strong>da</strong>savlel partniorTan ms<strong>of</strong>lios sxva<strong>da</strong>sxva regionSi gansxvavebuli<br />
midgomis SemuSaveba amjobina. metoqeobis arealad ki<br />
ruseTis uSualo samezoblo iqca.<br />
elcinis droindeli strategiuli ukan<strong>da</strong>xevis Semdeg,<br />
bevri mimomxilvli Tvli<strong>da</strong>, rom ruseTis axalgazr<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
energiuli lideri Tavisi qveynis gavlenas ekonomikur <strong>da</strong><br />
navTobsadenebis proeqtebSi monawileobiT gaaZliereb<strong>da</strong>. 47<br />
maTi prognozi mxolod nawilobriv gamarTl<strong>da</strong>. putinma<br />
sabWouri <strong>da</strong> imperiuli simboloebis ekleqturi nazavi kidev<br />
ufro gaamZafra, magram sagareo metoqeebis Ziebas man Si<strong>da</strong><br />
mtrebTan brZola amjobina. man zedmetad gaZlierebuli<br />
regionuli liderebi moToka <strong>da</strong> manamde gavleniani federaciis<br />
sabWo, parlamentis ze<strong>da</strong> palata, prezidentis morCil instrumentad<br />
aqcia. xelisuflebis konsolidirebis procesSi man<br />
uSiSroebis samsaxuris erTguli kadrebi sakvanZo politikur<br />
<strong>da</strong> administraciul Tanamdebobebze <strong>da</strong>awinaura. gavleniani<br />
finansuri <strong>da</strong> politikuri figurebi, anu „oligarqebi” iZulebuli<br />
iyvnen an putinis administraciisadmi morCileba aerCiaT,<br />
an<strong>da</strong> <strong>da</strong>etovebinaT qveyana. oligarqebTan <strong>da</strong>kavSirebuli kerZo<br />
mas-media <strong>da</strong>iTrguna <strong>da</strong> xSir SemTxvevaSi, kremlis kontrols<br />
46 Ariel Cohen. The Russia Bush Faces. – The Heritage Foun<strong>da</strong>tion Online, March 12,<br />
2001, http://www.heritage.org/Press/Commentary/ed031201.cfm; Ariel Cohen. Russia<br />
<strong>and</strong> Eurasia. – Issues 2000 (Washington, D.C.: Heritage Foun<strong>da</strong>tion, 2000), p. 703.<br />
47 Baev. Challenges <strong>and</strong> Options in the Caucasus <strong>and</strong> Central Asia, p. 5.<br />
231
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
qveS aRmoCn<strong>da</strong>. kremlis y<strong>of</strong>ilma an mimdinare biurokratebma<br />
xelSi Caigdes udidesi energo kompaniebis – gazpromis, iteras<br />
(gazpromis Svilobili kompania romelic dsT–Si mis aqtivebs<br />
akontrolebs), <strong>da</strong> gaerTianebuli energosistemebis sakontolo<br />
paketi <strong>da</strong> marTva, riTac mtkice kontroli <strong>da</strong>aweses finansur<br />
nakadebze. sagareo mtris saxesac Si<strong>da</strong> <strong>da</strong>niSnuleba gaaCn<strong>da</strong> –<br />
islamur terorizmTan brZolis bairaRiT putinma CeCnur<br />
separatizmTan Seurigebel brZolas saerTaSoriso <strong>da</strong>sabuTeba<br />
mouZebna. CeCneTSi ganaxlebulma omma putins ruseTis SigniT<br />
udidesi mxar<strong>da</strong>Wera moutana <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>fara omis winaaRmdeg<br />
gamomsvlelTa xmebi. niu–iorkSi 11 seqtembris teroristuli<br />
aqtebis Sedeg Semcir<strong>da</strong> CeCneTis omis saerTaSoriso kritikac.<br />
Sedegad, putinma saxelmwifo rusi xalxis TviTSegnebisaTvis<br />
bevrad ufro misaRebi gaxa<strong>da</strong>. elcinis susti mTavrobis<br />
nacvlad, qveyanas Zlieri, zogjer sastiki magram ZiriTa<strong>da</strong>d<br />
„gulisxmieri” xelmwife marTavs; uSiSroebisa <strong>da</strong> samxedroTa<br />
establiSmenti akontrolebs qveynis marTvas, qveyana ki<br />
ganagrZobs „CamorCenili” kavkasiis <strong>da</strong>samorCileblad brZolas.<br />
sagareo moxmarebisaTvis Camoyalib<strong>da</strong> ruseTis politikis<br />
agresiuli elementebis gamarTlebis <strong>da</strong>savleTisaTvis gasagebi<br />
frazeologia – CeCneTis omSi putinma „islamuri terorizmis”<br />
safrTxe gamoiyena Tavis politikis gasamarTleblad. 48 saqarTvelos<br />
SemTxvevaSi, kremlTan <strong>da</strong>axloebuli rusi analitikosebi<br />
„arSemdgari saxelmwifos” terminologias <strong>da</strong>eyrdnen mis<br />
saqmeebSi Carevis asaxsnelad. 49<br />
48 Dmitri Trenin. The Forgotten War: Chechnya <strong>and</strong> Russia’s Future. Policy Brief no. 28<br />
(Washington, DC: Carnegie Endowment for International Peace, November 2003), http:/<br />
/www.ceip.org/files/pdf/Policybrief28.pdf.<br />
49 rusma mimomxilvelma aleqsei malaSenkom aRniSna, rom moskovma<br />
mxedvelobaSic ki ar un<strong>da</strong> miiRos „Sua aziisa <strong>da</strong> transkavkasiis<br />
demokratizaciis hipoTeturi SesaZleblobac ki.” misi TqmiT, am regionis<br />
„demodernizaciis” SeCereba mxolod ruseTis kulturuli gavlenis<br />
gaZlierebiT SeiZleba, romelic istoriulad „[Sua aziisa <strong>da</strong> kavkasiis<br />
saxelmwifoebis] modernizacias uwyob<strong>da</strong> xels evropul kulturasTan<br />
maTi ziarebis gziT.” ix. Aleksei Malashenko. Post-Soviet States <strong>of</strong> the South <strong>and</strong> the<br />
Interests <strong>of</strong> Moscow. – Pro et Contra, vol. 5, no. 3 (2000), p. 43.<br />
232
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
putinis ruseTi ar aris <strong>da</strong> arc eswrafvis gaxdes evropuli<br />
saxelmwifo an gaiziaros sajaro institutebis, samoqalaqo<br />
uflebebis, kanonis uzenaesobis evropuli gageba. putini<br />
cdilobs ruseTi Zlier <strong>da</strong> marTvad saxelmwifod warmoadginos,<br />
romelsac SeuZlia <strong>da</strong>savluri wesebis gageba <strong>da</strong> maT mixedviT<br />
moqmedeba <strong>da</strong> romelic mza<strong>da</strong>a gaiziaros <strong>da</strong>savleTTan Tanam-<br />
SromlobiT motanili ekonomikuri mogeba. sabWoeTis simbolur<br />
globalur ambiciaze man uari Tqva – miatova sabWoeTis Soreuli<br />
avanpostebi – samxedro bazebi kubaze (lurdesi) <strong>da</strong> vietnamSi<br />
(kamrani); rusulma samSvidobo kontingentma 2003 wlisaTvis<br />
mTlianad <strong>da</strong>tova kosovo <strong>da</strong> bosnia–hercegovina. urTierTobebi<br />
Sesust<strong>da</strong> libiis, siriis <strong>da</strong> kubis reJimebTan. amasTan,<br />
putini miesalma aSS–sTan samxedro TanamSromlobas avRaneTSi.<br />
stiven blanki am politikas „<strong>da</strong>savleTTan konfrontaciis...<br />
mniSvnelovan <strong>da</strong>savlur klubebSi (rogoricaa ,didi rviani’)<br />
gawevrianebis survilTan paradoqsul SeTavsebas” uwodebs. 50<br />
sinamdvileSi, es paradoqsi mxolod iluziaa. ubralod,<br />
<strong>da</strong>savleTTan konfrontaciam ruseTis sazRvrebTan axlos<br />
gadmoiwia, maT Soris samxreT kavkasiaSi. aqac ki, putinma Tavi<strong>da</strong>n<br />
aicila <strong>da</strong>savleTTan Sejaxeba <strong>da</strong> arCia TviT kavkasiis saxelmwifoebis<br />
Si<strong>da</strong> sisusteebis Tavis sasargeblod gamoyeneba.<br />
dro<strong>da</strong>dro ruseTis <strong>of</strong>icialuri pirebi kidev axseneben „axlo<br />
sazRvargareTSi” imperiuli gavlenis „uflebas.” Tumca, sul<br />
ufro xSirad ruseTi sajarod aRiarebs mxar<strong>da</strong>Weras zogadi<br />
principebisadmi, rogoricaa magaliTad sazRvrebis urRveoba,<br />
magram Semdeg ufro moqnili meTodebiT axdens gavlenas<br />
samxreT mezobel qveynebze am principebis sawinaaRmdegod.<br />
putinma SeinarCuna <strong>da</strong> iyenebs 90–ian wlebSi miRweul taqtikur<br />
upiratesobas, rac regionSi gayinuli konfliqtebis – saqarTvelos<br />
SemTxvevaSi, afxazeTisa <strong>da</strong> samxreTo oseTis – erTpirovnul<br />
kontrolSi gamoixateba. am kontroliT iqmneba<br />
regionuli wesrigi, romelic ze<strong>da</strong>pirze ki Seesabameba saerTa-<br />
Soriso tendenciebsa <strong>da</strong> stan<strong>da</strong>rtebs, magram sinamdvileSi<br />
50 Blank. U.S. Military Engagement with Transcaucasia <strong>and</strong> Central Asia, p. 6.<br />
233
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
post–sabWoTa periodSi Seqmnili viTarebis ruseTis sasargeblod<br />
gamoynebas gulisxmobs. ruseTis Zveli derJavnikuli<br />
politika, romelic „axlo sazRvareTis” hegemonur kontrols<br />
gulisxmobs Serbil<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur terminologiaSi gaexva,<br />
riTac sabuTdeba ruseTis liderobis aucilebloba mezobeli<br />
„arSemdgari saxelmwifoebis” problemebis ga<strong>da</strong>saWrelad <strong>da</strong><br />
stabilurobis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad.<br />
saqarTvelos sakiTxi ruseTis politikaSi araa ga<strong>da</strong>mwyveti<br />
mniSvnlobisa, magram mas sakmaod xSirad ixilaven. nawilobriv<br />
imitom, rom naTelia paraleli saqarTvelos problemebsa <strong>da</strong><br />
ruseTis CeCnur problemas Soris. erTi SexedviT, am msgavsebas<br />
SeeZlo or qveyanas Soris TanamSromloba ganeviTarebina.<br />
prezidenti SevardnaZe xSirad cdiloba rusi kolegebi<br />
TanamSromlobisaken waeqezebina, magram warumateblad.<br />
saqarTvelos sakiTxSi rus politikosbs ramodenime arCevani<br />
hqon<strong>da</strong>T: 1) <strong>da</strong>xmarebodnen saqarTvelos gaZlierebaSi; 2)<br />
eiZulebinaT saqarTvelos mTavroba <strong>da</strong>morCilebo<strong>da</strong> ruseTis<br />
survilebs <strong>da</strong> 3) gaenawilebinaT regionSi stabilurobis<br />
SenarCunebis amocana saqarTvelos mTavrobasa <strong>da</strong> saerTa-<br />
Soriso institutebTan. samwuxarod, saqarTvelos xelisuflebisa<br />
<strong>da</strong> saxelmwifos sisustem, iseve rogorc SevardnaZis<br />
politikis arasaimedoobam, ruseTi meore variantis upiratesobaSi<br />
<strong>da</strong>arwmuna.<br />
<strong>of</strong>icialurma ruseTma saqarTvelos mosTxova misi teritoriis<br />
gamoyeneba CeCneTze Setevebis gansaxorcieleblad <strong>da</strong><br />
qveyanis im nawilSi rusuli spec<strong>da</strong>niSnulebis nawilebis<br />
ganTavseba iTxova, sa<strong>da</strong>c CeCneTi<strong>da</strong>n ltolvilebma ipoves<br />
TavSesafari. 51 amave periodSi <strong>da</strong>iwyo ruseTis aviaciis mier<br />
saqarTvelos sahaero sivrcis <strong>da</strong>rRvevebi, rac CeCnebTan<br />
sabrZolvelad <strong>da</strong> velebis <strong>da</strong>sanaRmad gamoiyenebo<strong>da</strong>. 52<br />
51 Âàëåðèé Ðîêîòîâ. Åùå îäèí ôàêòîð âëèÿíèÿ. – Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 16 ÿíâàðÿ<br />
2001 ãîäà, http://ng.ru/cis/2001-01-16/5_factor.html.<br />
52 Liz Fuller. Unknown Fighters Again Violate Georgian Air Space. – RFE/RL Newsline,<br />
August 23, 1999, http://www.rferl.org/newsline/1999/08/2-TCA/tca-230899.asp.<br />
234
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
2000 wlis noemberSi, ruseTis zewolam piks miaRwia.<br />
saqarTvelo dsT-s pirveli qveyana gax<strong>da</strong>, romlis mimarTac<br />
ruseTma savizo reJimi SemoiRo. metic, „gamartivebuli” – Tavisi<br />
arsiT uvizo – reJimi <strong>da</strong>wes<strong>da</strong> saqarTvelos separatistul<br />
provinciebTan. 53 amave wli<strong>da</strong>n moyolebuli ruseTma masiurad<br />
<strong>da</strong>iwyo afxazeTis <strong>da</strong> samxreT oseTis mosaxleobisaTvis<br />
ruseTis moqalaqeobis miniWeba, riTac kidev ufro ganamtkica<br />
maTTan kavSiri. 54 2000 wlis zamTarSi ruseTi<strong>da</strong>n gazis miwodeba<br />
ramodenimejer Sewy<strong>da</strong>, rac saerTaSoriso mediam energetikuli<br />
zewolis politikur instrumentad gamoyenebad aRiqva. 55 am<br />
versias <strong>of</strong>icialuri saxe mieca 2001 wlis 19 ianvars, rodesac<br />
evrogaerTianebis sagareo saqmeTa komisarma ruseTi Riad<br />
gaakritika gazis miwodebis politikuri zewolisaTvis gamoyenebisaTvis.<br />
56<br />
saqarTvelo–ruseTs Soris incidentebi am periodSi metad<br />
xSirad xdebo<strong>da</strong>. pavel baevi Tvlis, rom es taqtika SesaZloa<br />
„ar ukavSirdebo<strong>da</strong> ruseTis mxri<strong>da</strong>n saqarTvelos <strong>da</strong>Trgunvas.”<br />
misi azriT gazisa <strong>da</strong> eleqtroenergiis miwodebis Sewyveta<br />
SesaZloa gazpromsa <strong>da</strong> iteras Soris Si<strong>da</strong> <strong>da</strong>pirispirebis Sedegi<br />
SeiZlebo<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo, ramac sabazro fasebsa <strong>da</strong> mogebaze<br />
gaamaxvila maTi yuradReba. 57 am incidentebSi ruseTis<br />
pasuxismgeblobis donis gansazRvra gansakuTrebiT rTulia im<br />
periodSi prezident SevardnaZis mier ganxorcielebuli<br />
53 Àðìåí Õàíáàáÿí. Ââåäåíèå âèçîâîãî ðåæèìà íåèçáåæíî. – Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 10<br />
íîÿáðÿ 2000 ãîäà, http://ng.ru/cis/2000-11-10/1_vises.html.<br />
54 es teritoriuli mTlianobis principis <strong>da</strong>rRvevas niSnav<strong>da</strong>. <strong>of</strong>icialurad,<br />
ruseTi aRniSnav<strong>da</strong>, rom afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis<br />
mcxovrebni moqalaqeobis gareSe <strong>da</strong>rCnen <strong>da</strong> ruseTma maT moqalaqeoba<br />
mianiWa, rogorc sabWoTa kavSiris samarTalmemkvidrem. TumcaRa<br />
politikuri qveteqsti cxadia: magaliTad krasno<strong>da</strong>ris raionSi marTlac<br />
moqalaqeobis gareSe aTwleulebis ganmavlobaSi mcxovreb mesxeTel<br />
Turqebs uari eTqvaT ruseTis moqalaqeobaze.<br />
55 Michael Lelyveld. Western Press Accuses Moscow <strong>of</strong> Using Energy as a Cudgel. – RFE/<br />
RL Newsline, January 1, 2001, http://www.rferl.org/nca/features/2001/01/05012001104106.asp.<br />
56 Andrew Jack. Russia Warned over Attitude to Georgia. – Financial Times, January 19, 2001.<br />
57 Pavel Baev. Russia Refocuses Its Policies in the Southern Caucasus (Cambridge, MA:<br />
Harvard University Caspian Studies Program, 2001), p. 11.<br />
235
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
araTanmimdevruli politikis gamo. SevrdnaZis Zalauflebas<br />
maSin gaZlierebuli opozicia emuqrebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> isic ruseTis<br />
safrTxes iyeneb<strong>da</strong> Tavisi mdgomareobis gasamyareblad.<br />
SevardnaZis momxreebi mas ruseTisagan erTaderT xsnad<br />
warmoadgendnen, ixsenebdnen ra 90–iani wlebis travmatul<br />
gamocdilebas. isini acxadebdnen, rom saqarTvelo ruseTis<br />
safrTxis winaSe un<strong>da</strong> gaerTi<strong>and</strong>es (SevardnaZis garSemo) <strong>da</strong> rom<br />
mxolod prezidents SeuZlia evropisa <strong>da</strong> aSS–s <strong>da</strong>rwmuneba,<br />
raTa maT <strong>da</strong>icvan saqarTvelo ruseTisagan. sinamdvileSi,<br />
saqarTvelos mTavrobis SesaZleblobebi am periodSi sul ufro<br />
SeizRu<strong>da</strong>. 2000 wlis arCevnebi saerTaSoriso <strong>da</strong>mkvirveblebma<br />
demokratiis TvalsazrisiT ukanga<strong>da</strong>dgmul nabijad Seafases.<br />
xelisuflebisadmi sazogadoebis mxar<strong>da</strong>Wera sarekordod<br />
<strong>da</strong>bal doneze iyo, saprotesto eleqtorati ki siRaribis<br />
gafarToebasTan erTad izrdebo<strong>da</strong>. TviT mmarTvel moqalaqeTa<br />
kavSirSi gaxSir<strong>da</strong> konfliqtebi.<br />
yvelafris<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, SevardnaZis taqtikam, rusuli<br />
safrTxis gamo Seenarunebina <strong>da</strong>savluri mxar<strong>da</strong>Wera, nawilobriv<br />
mainc gaamarTla. xe<strong>da</strong>vdnen ra saqarTvelos sisustes,<br />
<strong>da</strong>savleTis qveynebma gaafrTxiles ruseTi, Tavi Seekavebina<br />
avanturebisagan <strong>da</strong> amiT <strong>da</strong>icves sakuTari ekonomikuri<br />
interesebi regionSi. prezident jorj buSis administraciam<br />
Riad gaakritika „axlo sazRvargareTis” politika. 2001 wlis<br />
martSi, aSS saxelmwifo ministrma kolin pauelma <strong>da</strong>arwmuna<br />
saqarTvelos sagareo ministri, rom aSS ganagrZobs saqarTvelos<br />
mxar<strong>da</strong>Weras <strong>da</strong> sajarod <strong>da</strong>gmo ruseTis mxri<strong>da</strong>n<br />
ganxorcielebuli zewola. 58 amave dros, saqarTvelom natos<br />
Stab–binaSi jer pirveli politikuri konsultaciebi gamarTa,<br />
2001 wlis ivnisSi ki programis „partnioroba mSvidobisaTvis”<br />
farglebSi natos samxedro manevrebs umaspinZla. 59<br />
58 Liz Fuller. U.S. Assures Georgia <strong>of</strong> Support. – RFE/RL Newsline, March 21, 2001, http:/<br />
/www.rferl.org/newsline/2001/03/210301.asp.<br />
59 Liz Fuller. Georgia Consults NATO, EU. – RFE/RL Newsline, April 2, 2001, http://<br />
www.rferl.org/newsline/2001/04/020401.asp.<br />
236
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
pankisi: sasinji qva<br />
pankisis xeobis CeCneTis omTan kavSiris sakiTxi 1999 wli<strong>da</strong>n<br />
moyolebuli mniSvnelovanwilad gansazRvrav<strong>da</strong> ruseTTan<br />
saqarTvelos urTierTobas. es konfliqti ori qveynis Zireuli<br />
erovnuli interesebis <strong>da</strong>pirispirebis kargi magaliTia.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom pankisis garSemo <strong>da</strong>Zabuloba kinaRam<br />
saxifaTo <strong>da</strong> Ria eskalaciaSi ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong>, saerTaSoriso Zalebis<br />
Carevam pragmatuli Sedegi moitana. krizisi 1999 wels <strong>da</strong>iwyo<br />
<strong>da</strong> 2001 wlisaTvis piks miaRwia. manve ganapiroba saqarTvelos<br />
politikis taqtikuri cvlileba <strong>da</strong> SesaZloa safuZveli <strong>da</strong>udo<br />
prezident SevardnaZis administraciis <strong>da</strong>mxobas.<br />
rusi samxdroebi CeCneTis sazRvris saqarTvelos monakve-<br />
Tis gakontrolebas 1999 wlis bolo<strong>da</strong>n aqtiurad cdilobdnen.<br />
1999 wlis agvistoSi, rodesac CeCneTis konfliqti <strong>da</strong>RestanSi<br />
gavrcel<strong>da</strong>, prezidentma elcinma eduard SevardnaZes saqarTveloSi<br />
mdebare rusuli bazebis gamoyeneba sTxova CeCneTis<br />
teritoriis <strong>da</strong>sabombad. SevardnaZem uari ganacxa<strong>da</strong>. meore<br />
CeCnuri kampaniis pirvelive TveebSi, saqarTvelos sazRvari<br />
ruqa 3. pankisis xeoba<br />
Central Intelligence Agency map, courtesy <strong>of</strong> the Central Intelligence Agency,<br />
The World Factbook 2005, http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/gg.html.<br />
237
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
Svid aTasamde CeCenma ltolvilma gadmokveTa. isini ruseTis<br />
federaluri jarebis Setevas gaurbonen. saqarTvelom, misi<br />
saerTaSoriso valdebulebebis Sesabamisad (1951 wlis gaeros<br />
konvencia ltolvilTa statusis Sesaxeb <strong>da</strong> misi 1967 wlis<br />
protokoli) CeCen ltolvilebs masiurad, anu individualuri<br />
Semowmebis gareSe, mianiWa ltolvilis statusi. TiTqmis<br />
<strong>da</strong>uyovnebliv, ruseTma masiuri diplomatiuri <strong>da</strong> media<br />
kampania wamoiwyo, romlis mixedviT saqarTvelos Tavi aTasobiT<br />
CeCenma mebrZolma Seafara <strong>da</strong> „teroristTa” sawvrTneli<br />
banakebi Seqmna, romlebic axali ajanyebulebis mosamzadeblad<br />
<strong>da</strong> CeCneTSi gasagzavnad gamoiyenebo<strong>da</strong>.<br />
Tav<strong>da</strong>pirvelad, saqarTvelos mTavrobam mtkiced uaryo es<br />
braldebebi <strong>da</strong> yuradReba ltolvilebis <strong>da</strong>cvis saerTaSoriso<br />
valdebulebaze gaamaxvila. male saqarTveloSi gaxSir<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>naSaulisa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis gatacebebis SemTxvevebi, rac pankiss<br />
ukavSirdebo<strong>da</strong>. aman ruseTis gancxadebebs meti wona SesZina.<br />
sinamdvileSi, saqarTvelos xelsuflebis sisustem pankisi<br />
yvela juris <strong>da</strong>mnaSavis, maT Soris y<strong>of</strong>ili CeCeni ajanyebulebis,<br />
TavSesafrad aqcia. <strong>of</strong>icialuri Tbilisi xeobas jer<br />
kidev CeCeni ltolvilebis iq Casvlamde ver akontroleb<strong>da</strong>.<br />
pankisis rTuli eTnikuri Semadgenlobisa <strong>da</strong> istoriis gamo, aq<br />
tradiciuli saTemo samarTali yovelTvis ufro gavrcelebuli<br />
iyo vidre <strong>of</strong>icialuri samarTal<strong>da</strong>mcavi saqmianoba. 60 samar-<br />
Tal<strong>da</strong>mcavi struqturebis sisustem ki es raioni <strong>da</strong>mnaSaveebisaTvis<br />
oazisad aqcia.<br />
CeCeni ltolvilebis mosvlam ubralod saerTaSoriso<br />
mniSvneloba mianiWa pankiss <strong>da</strong> naTlad gamoavlina ukanonoba<br />
romelic aq batonob<strong>da</strong>. saqarTvelosTvis, pankisi mtkivneul<br />
politikur dilemad iqca. mTavrobaca <strong>da</strong> sazogadoebac<br />
miiCnev<strong>da</strong>, rom SeiaraRebuli eskalacia pankisSi sasikvdilo<br />
SeiZlebo<strong>da</strong> gamx<strong>da</strong>riyo sepratizmiT, ekonomikuri krizisiTa<br />
60 Jaba Dev<strong>da</strong>riani <strong>and</strong> Blanka Hancilova. Georgia’s Pankisi Gorge: Russian, U.S., <strong>and</strong><br />
European Connections. CEPS Policy Brief no. 23 (Brussels: Centre for European Policy<br />
Studies, June 2002).<br />
238
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
<strong>da</strong> politikuri arastabilurobiT ise<strong>da</strong>c <strong>da</strong>sustebuli qveynisaTvis.<br />
saqarTvelos SeiaraRebuli Zalebis sisuste maT<br />
efeqtur gamoyenebas gamorixav<strong>da</strong>. Sedegad, mTavroba mxolod<br />
simbolurad Seeca<strong>da</strong> pankisis xeobis Caketvas. policiis<br />
erTaderTi blok–posti mis SesasvlelSi ara Tu <strong>da</strong>naSaulis<br />
Semakavebel barierad ar iqca, aramed Jurnalisturi gamo-<br />
Ziebebisa <strong>da</strong> Semdgomi <strong>of</strong>icialuri gamoZiebis Tanaxmad, TviTon<br />
gax<strong>da</strong> narkovaWrobis centri.<br />
ruseTi sul ufro <strong>da</strong>JinebiT iyeneb<strong>da</strong> politikur <strong>da</strong><br />
samxedro zewolas, cdilob<strong>da</strong> ra saqarTvelo eiZulebina<br />
aqtiuri moqmedeba <strong>da</strong>ewyo pankisSi. es zewola talRiseburad<br />
ganviTar<strong>da</strong> <strong>da</strong> piks 2000 wels, ltolvilebis Semosvlis<br />
periodSi, 2001 wlis <strong>da</strong>sawyisSi, 2001 wlis Semodgomaze <strong>da</strong> 2002<br />
wlis zafxulSi miaRwia. logika am zewolis miRma martivi iyo:<br />
ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis ministris sergei ivanovisa <strong>da</strong> genStabis<br />
ufrosis anatoli kvaSninis TqmiT, raki saqarTvelos ar SeeZlo<br />
pankisSi wesrigis <strong>da</strong>myareba, „terorizmis budis” ganadgureba<br />
ruseTis samxedro Zalebis CareviT un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo. 61 qarTuli<br />
sazogadoeba zizRiT moeki<strong>da</strong> zewolis am samxedro Sinaarss.<br />
radio „Tavisuflebis” samxedro mimomxilvelis, koba liklikaZis<br />
monacemebiT 1999 wlis Semodgomi<strong>da</strong>n 2002 wlis agvistomde<br />
ruseTma 25–jer mainc <strong>da</strong>arRvia saqarTvelos sahaero sivrce<br />
<strong>da</strong>, erTis gar<strong>da</strong>, yvela SemTxvevaSi uaryo <strong>da</strong>rRveva. 62 meores<br />
mxriv, prezident SevardnaZis ucnauri gamosvlebi – xan CeCeni<br />
mebrZolebis pankisSi y<strong>of</strong>nis uary<strong>of</strong>am, xan maTi lideris<br />
„normalur, ganaTlebul a<strong>da</strong>mianad” <strong>da</strong>xasiaTebam, Semdeg ki<br />
teroristebis ganadgurebis moTxovnam – <strong>da</strong>arwmuna mis<strong>da</strong>mi<br />
ukve skeptikurad ganwyobili qarTuli sazogadoeba, rom<br />
xelisuflebas marTlac hqon<strong>da</strong> raRac <strong>da</strong>samali pankisSi.<br />
yovelive amis miuxe<strong>da</strong>vad, saqarTveloSi gabatonebul<br />
Sexedulebas, rom ruseTi pankiss saqarTveloze politikuri<br />
61 Ian Traynor. Russia Angry at U.S. War Plan for Georgia. – The Guardian, February 22,<br />
2002, http://www.guardian.co.uk/international/story0,3604,654020,00.html.<br />
62 koba liklikaze, interviu „rusTavi–2" eTerSi, 2002 wlis 29 agvisto.<br />
239
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
zewolisaTvis usamarTlod iyeneb<strong>da</strong> gaaCnia realuri safuZveli.<br />
logikas araa moklebuli <strong>of</strong>icialuri Tbilisis azric, rom<br />
saqarTveloSi samxedro Careva ruseTis CeCnur problemas ki<br />
ar ga<strong>da</strong>wyvet<strong>da</strong> aramed piriqiT, gaauareseb<strong>da</strong>. naTelia, rom rusi<br />
politikosebi azviadebdnen pankisis problemis realur<br />
masStabs. TviT ramodenime rusi eqspertis azriTac, pankisi<br />
CeCneTSi mimdinare movlenebis Sedegia <strong>da</strong> ara mizezi. 63<br />
yovelive amis miuxe<strong>da</strong>vad, pankisis problemis eskalaciis<br />
ganmavlobaSi araferi miuTiTeb<strong>da</strong> imaze, rom Tbilisis Zala<br />
Seswev<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>ewyvita pankisis problema.<br />
<strong>da</strong>uyovnebeli moqmedebis aucilebloba ki dResaviT naTeli<br />
niu–iorkze 11 seqtembers ganxorcielebuli Setevis Semdeg<br />
gax<strong>da</strong>, ramac pankiss globaluri ganzomileba mianiWa. ruseTi<br />
aSS–ze teroristuli Setevis gamoyenebas Seeca<strong>da</strong> CeCneTSi<br />
Tavisi moqmedebebis gasamarTleblad <strong>da</strong>, SesaZloa, saqarTveloSi<br />
intervenciisaTvis. 11 seqtemberze reagirebisas<br />
presidentma vladimir putinma ganacxa<strong>da</strong>, rom misi saxelmwifo<br />
gaanadgurebs „teroristTa samalavebs” ruseTis saxelmwifos<br />
maxloblad. amiT, mimomxilvelebis SefasebiT, putini narTaulad<br />
sTxov<strong>da</strong> aSS–s pankisSi Carevis uflebas.<br />
saqarTvelos ise<strong>da</strong>c arapopularul mTavrobas axla ukve<br />
saerTaSoriso Tanamegobrobac mkacrad sTxov<strong>da</strong> aRmoefxvra<br />
qveyanaSi teroristuli safrTxis warmoSobis SesaZlebloba.<br />
2001 wlis oqtomberSi, saqarTvelom <strong>of</strong>icialurad aRiara<br />
CeCeni mebrZolebis y<strong>of</strong>na pankisSi. mimomxilvelebis cnobiT,<br />
es mas Semdeg mox<strong>da</strong> rac aSS–Si vizitisas SevardnaZes mtkiced<br />
urCies terorizmis winaaRmdeg Seurigeblobis politikis<br />
gatareba. 64<br />
pankisis sakiTxSi mouxeSaobam TiTqmis nulovan donemde<br />
<strong>da</strong>sca SevardnaZis popularoba. 2001 wlis agvistoSi mis<br />
63 radio „Tavisuflebis” mimomxilveli oleg kusovi, radio „exo<br />
moskvisaTvis” micemul interviuSi. 2002 wlis 26 agvisto, http://<br />
www.echo.msk.ru/guests/5754/.<br />
64 Zeyno Baran. Georgia Up<strong>da</strong>te, March 4, 2002, p. 3, http://www.csis.org/ruseura/georgia/<br />
gaup<strong>da</strong>te_0203.htm.<br />
240
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
politikas, gamokiTxvebis mixedviT, mxars moqalaqeTa mxolod<br />
6% uWer<strong>da</strong>. <strong>da</strong>moukidebel televiziaze zewoliT gamowveuli<br />
saxalxo saprotesto gamosvlebis fonze, SevardnaZem 2001 wlis<br />
oqtomberSi <strong>da</strong>iTxova mTavroba. moqalaqeTa kavSiri gar<strong>da</strong>uvali<br />
<strong>da</strong>Slisaken mieqanebo<strong>da</strong>. am pirobebSi, saqarTvelos<br />
politikuri elita SiSob<strong>da</strong> rom SevardnaZe radikalurad<br />
Secvli<strong>da</strong> kurss <strong>da</strong> ruseTTan seriozul <strong>da</strong>Tmobebze wavido<strong>da</strong>,<br />
maT Soris pankisis sakiTxSic.<br />
amdenad, saqarTvelos mTavrobis sisuste ruseTTan<br />
urTierTobebSi gaurkvevlobisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabulobis SenarCunebis<br />
erT–erTi mizezi iyo. ruseTis liderebis SexedulebiT,<br />
saqarTvelos Tavisuflad SeeZlo CeCeni mebrZolebis Sefareba<br />
Tun<strong>da</strong>c maTi ruseTis winaaRmdeg brZolisadmi simpatiis<br />
mizeziT. meores mxriv ruseTs aSfoTeb<strong>da</strong>, rom Tuki movlenebi<br />
cu<strong>da</strong>d ganviTardebo<strong>da</strong>, saqarTvelo ubralod ver SeZleb<strong>da</strong><br />
krizisis aRm<strong>of</strong>xvras policiisa <strong>da</strong> armiis Ronemixdilobis gamo.<br />
<strong>da</strong>savlel liderebsac cu<strong>da</strong>d eniSnaT SevardnaZis araprognozirebadi<br />
politikuri naxtomebi <strong>da</strong> Sinagan saqmeTa, Tav<strong>da</strong>cvis<br />
<strong>da</strong> uSiSroebis saministroebis winaaRmdegobrivi gancxadebebi<br />
CeCen mebrZolebTan <strong>da</strong>kavSirebiT. qarTul mediaSi<br />
gavrcel<strong>da</strong> mosazreba, rom saqarTvelos Sinagan saqmeTa<br />
saministro idga CeCeni mebrZolebis pankisi<strong>da</strong>n afxazeTSi<br />
ga<strong>da</strong>srolis avanturis ukan, rac 2000 wels ganxorciel<strong>da</strong>. 65 aman<br />
kidev ufro gaamZafra rogorc ruseTis, ise <strong>da</strong>savleTis SiSebi.<br />
yvela mxri<strong>da</strong>n zewolis fonze, saqarTvelos politikur<br />
elitaSi mainc ruseTisadmi undoblobam iZala. maTi azriT,<br />
<strong>da</strong>savleTi (<strong>da</strong> gansakuTrebiT aSS) saqarTveloSi CeCnuri<br />
konfliqtis gadmodinebis SesaCereblad erTaderTi imedi iyo.<br />
saqarTvelom ruseT–aSS–s Soris winaaRmdegobaze iTamaSa. jer<br />
kidev 1999 wli<strong>da</strong>n, ruseT–saqarTvelos sazRvris CeCneTis<br />
65 am gancxadebebs, rogorc Cans realuri safuZveli gaaCn<strong>da</strong>. 2004 wlis<br />
ivnisSi prezident saakaSvilis mTavrobam gankarguleba gasca gamoeZiebinaT<br />
CeCeni mebrZolebis afxazeTSi, 2000 wels ga<strong>da</strong>srolis ambavi.<br />
amasTan, saxelmwifo ministrma giorgi xaindravam <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura, rom am<br />
movlenebSi garkveuli roli SevardnaZis administraciam iTamaSa.<br />
241
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
monakveTze euTos <strong>da</strong>mkvirveblebi iyvnen ganTavsebuli. isini<br />
a<strong>da</strong>sturebdnen, rom CeCneTsa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris mebrZolTa<br />
aqtiuri mimosvla ar xdebo<strong>da</strong>, rac <strong>da</strong>savleTis yurs malamod<br />
ecxebo<strong>da</strong>. saerTaSoriso konteqsti meyseulad, 2002 wlis<br />
TebervalSi Seicvala rodesac aSS elCis movaleobis Semsrulebelma,<br />
filip remlerma ganacxa<strong>da</strong> rom pankisSi SesaZloa „al–<br />
yai<strong>da</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebuli pirebi” imalebodnen. es gancxadeba<br />
meore dResve aSS gazeTebis pirvel gverdebze moxv<strong>da</strong> <strong>da</strong> amas<br />
TiTqmis maSinve mohyva aSS–s mxri<strong>da</strong>n saqarTvelosadmi gaweuli<br />
samxedro <strong>da</strong>xmarebis dramatuli zr<strong>da</strong>. gamocxad<strong>da</strong> 64 milioni<br />
aSS dolaris Rirebulebis wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis programa,<br />
romelic gaRatakebul qarTul armiaSi anti–teroristuli<br />
SesaZleblobebis ganviTarebas isaxav<strong>da</strong> miznad. am programis<br />
farglebSi saqarTveloSi 200–mde amerikeli samxedro instruqtori<br />
Camovi<strong>da</strong>, xolo programis farglebSi savele wvrTnebi<br />
ukve 2002 wlis martSi <strong>da</strong>iwyo.<br />
iurgen Smitis mosazrebiT, programis <strong>da</strong>wyebis dros Tu<br />
<strong>da</strong>vakvirdebiT, naTelia rom aSS–s ga<strong>da</strong>wyvetileba ar <strong>da</strong>yrdnoba<br />
al–yai<strong>da</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebuli pirebis pankisSi y<strong>of</strong>nis<br />
Sesaxeb miRebul raime axal informacias. ufro savaraudoa, rom<br />
samxedro <strong>da</strong>xmarebis programis <strong>da</strong>uyovnebeli <strong>da</strong>wyeba aucilebeli<br />
iyo ruseTis mxri<strong>da</strong>n gar<strong>da</strong>uvali eskalaciis, SesaZloa<br />
SeiaraRebuli Carevis, Tavi<strong>da</strong>n asacileblad. 66 rogorc Cans,<br />
aSS–s pankisSi sisastikiT ganTqmuli rusi generlebis Carevis<br />
ki eSino<strong>da</strong>, magram saqarTvelos samxedro sisustec arwmuneb<strong>da</strong><br />
rom pankisi kidev didi xani SeiZlebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>rCeniliko kriminaluri,<br />
maT Soris teroristuli, elementebis TavSesafrad.<br />
aSS samxedroebis saqarTveloSi gamoCenas ruseTis politikuri<br />
wreebis aRSfoTeba mohyva. mravali rusi politikosi<br />
acxadeb<strong>da</strong>, rom aSS–s mizani samxreT kavkasii<strong>da</strong>n ruseTis<br />
gaZeveba iyo. nezavisimaia gazetas samxedro <strong>da</strong>narTi ufro Sors<br />
66 Juergen Schmid. Krieg gegen den Terrorismus im Südkaukasus? Die USA entsenden<br />
Militärberater nach Georgien. – SWP Brennpunkte, http://old.swpberlin.org/produkte/<br />
bparchiv/zentralasien6druck.htm.<br />
242
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
wavi<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tavis mkiTxvelebs arwmuneb<strong>da</strong>, rom aSS CeCneTSi<br />
SeWras gegmav<strong>da</strong>. 67 prezident putinis <strong>of</strong>icialuri pasuxi<br />
bevrad ufro gamozomili aRmoCn<strong>da</strong>. ucnobia, gauziara Tu ara<br />
vaSingtonma putins Tavisi gegmebi saqarTvelosaTvis <strong>da</strong>xmarebis<br />
programis <strong>da</strong>wyebamde. amis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, putinis gancxadebiT,<br />
Tuki aSS Careva ruseTis <strong>usafrTxoeba</strong>s ganamtkicebs,<br />
moskovs araferi aqvs misi sawinaaRmdego.<br />
rogorc aRmoCn<strong>da</strong>, pankisis sakiTxi amiT ar amoiwura. aSS<br />
samxedro <strong>da</strong>xmareba uSualod pankisSi viTarebaze meyseul<br />
gavlenas ar axden<strong>da</strong>. ruseTis saqarTveloze zewola ki ufro<br />
agresiuli gax<strong>da</strong>. yvelaferi politikuri demarSebiT <strong>da</strong>iwyo.<br />
2002 wlis 8 agvistos, ruseTis delegacia ar gamocxad<strong>da</strong> saqarTvelosTan<br />
CarCo–xelSekrulebis mosamzadebeli komisiis<br />
sxdomaze. <strong>of</strong>icialuri versiiT, ruseTi „mzad ar iyo” xelSekrulebis<br />
gansaxilvelad. saqarTvelos <strong>of</strong>icialuri pirebi<br />
acxadebdnen, rom SeTanxmebis blokirebis moxsnis safasurad<br />
ruseTi pankisSi „erToblivi policiuri aqciis” Catarebas<br />
moiTxov<strong>da</strong>. CarCo–xelSekruleba SevardnaZis sagareo politikis<br />
erT–erTi ZiriTadi mizani iyo, rac im periodSi saqarTvelo<strong>da</strong>n<br />
ruseTis jarebis gayvanasa <strong>da</strong> ruseTSi momuSave<br />
saqarTvelos moqalaqeebis <strong>da</strong>cvas ukavSirdebo<strong>da</strong>.<br />
amave dros, ruseTis samxedo zewola sul ufro saxifaTo<br />
xdebo<strong>da</strong>. 2002 wlis aprilSi, ruseTisa <strong>da</strong> saqarTvelos Seiara-<br />
Rebuli Zalebi Setakebis zRvarze iyvnen afxazeTis kodoris<br />
xeobaSi. qarTuli formirebebis mier kontrolirebad teritoriaze<br />
iq moulodnelad rusi medesanteebi gadmosxdnen. 68<br />
2002 wlis 29 ivlisi<strong>da</strong>n amave wlis agvistos ganmavlobaSi<br />
saqarTvelos sahaero sivrce ruseTis Zalebma xuTjer <strong>da</strong>arRvies<br />
CeCneTisa <strong>da</strong> afxazeTis monakveTebze. sam SemTxvevaSi<br />
rusulma aviaciam cecxli gaxsna. 22 agvistos, samxreT oseTis<br />
regionSi ruseTis samSvidobo Zalebis meTaurma, general–<br />
67 Âàäèì Ñîëîâüåâ. Äæè Àé èäóò íà Êàâêàç. – Íåçàâèñèìîå âîåííîå îáîçðåíèå, 30 àâãóñòà<br />
2002 ãîäà.<br />
68 Civil Georgia, August 8, 2002, http://www.civil.ge.<br />
243
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
maiorma vasili prizemlinma erTpirovnulad <strong>da</strong>arRvia pasuxismgeblobis<br />
zonis sazRvrebi <strong>da</strong> goris raionSi sangrebis gaTxra<br />
<strong>da</strong>iwyo. 69 erTi dRis Semdeg, rusulma samxedro TviTmfrinavebma<br />
CeCneTis mosazRvre saqarTvelos teritoria <strong>da</strong>bombes,<br />
rasac erTi samoqalaqo piris <strong>da</strong>Rupva <strong>da</strong> Svi<strong>da</strong>mde a<strong>da</strong>mianis<br />
<strong>da</strong>Wra mohyva. 70 saqarTvelosa <strong>da</strong> euTos <strong>da</strong>mkvirveblebis<br />
protestis miuxe<strong>da</strong>vad, ruseTma uaryo Tavisi monawileoba.<br />
Tav<strong>da</strong>cvis ministrma ganacxa<strong>da</strong> rom <strong>da</strong>bombva saqarTvelos<br />
Zalebma moaxdines <strong>da</strong> incidents „swori mimarTulebiT ga<strong>da</strong>dgmuli<br />
nabiji” uwo<strong>da</strong> CeCeni mebrZolebis Seviwroebis saqmeSi. 71<br />
viTareba TiTqos samxedro Sejaxebis zRvramde mivi<strong>da</strong>.<br />
am kritikul momentSi moxerx<strong>da</strong> viTarebis krizisi<strong>da</strong>n gamoyvana.<br />
pankisSi ukanonobiT SeSfoTebuli aSS–sa <strong>da</strong> ruseTis<br />
erTdrouli zewolis winaSe saqarTvelos mTavroba iZulebuli<br />
gax<strong>da</strong> 2002 wlis 25 agvistos pankisSi anti–kriminaluri operacia<br />
<strong>da</strong>ewyo. Sinagan saqmeTa <strong>da</strong> uSiSroebis saministros 1000–mde<br />
mosamsaxure uSualod xeobaSi Sevi<strong>da</strong>. wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis<br />
programa swored am dros ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> mesame, uSualod savele wvrTnis<br />
etapze <strong>da</strong> amerikul formebSi gamowyobili 1500–mde samxedro<br />
saCvenebeli manevrebiT zurgs umagreb<strong>da</strong> pankisis operacias.<br />
brZolisunariani SeiaraRebuli Zalebis udidesi nawilis erT<br />
operaciaze ga<strong>da</strong>srola sarisko ga<strong>da</strong>wyvetileba iyo. Tumca, anti–<br />
kriminaluri operaciis Se<strong>da</strong>rebiT warmatebas SeeZlo saqarTvelos<br />
politikuri mdgomareobis gaumjobeseba – aSS–sTan <strong>da</strong>axloebis<br />
gagrZeleba <strong>da</strong> ruseTis SiSebis nawilobrivi gaqarveba.<br />
2002 wlis agvisto–seqtembris operacia aTze meti kriminalis<br />
<strong>da</strong>kavebiT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. rac ufro mniSvnelovania, aRdga<br />
policiis kontroli pankisis xeobis yvela s<strong>of</strong>elsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>saxlebul<br />
punqtSi, gaixsna Sinagani jarebis aTamde sakontrolo–gamSvebi<br />
punqti. moskovis agresiulobam CeCeni<br />
ltolvilebi <strong>da</strong> adgilobrivi qistebi saqarTvelos Zalebis<br />
69 Civil Georgia, April 12, 2002, http://www.civil.ge.<br />
70 Civil Georgia, August 22, 2002, http://www.civil.ge.<br />
71 Civil Georgia, August 23, 2002, http://www.civil.ge.<br />
244
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
operaciisadmi loialurad ganawyo, radgan maTTvis saZulveli<br />
ruseTis jarebis mier operaciebis pankisSi Catareba absoluturad<br />
miuRebeli <strong>da</strong> saSiSi iqnebo<strong>da</strong>. uSiSroebis imdroindelma<br />
ministrma, valeri xaburZaniam mogvianebiT, 2003 wlis<br />
ianvarSi, ganacxa<strong>da</strong>, rom uSiSroebis qarTvelma agentebma<br />
„<strong>da</strong>arwmunes” CeCeni savele meTaurebi mSvidobianad <strong>da</strong>etovebinaT<br />
xeoba. 72 logikuri Cans, rom CeCen mebrZolebs maTi<br />
ojaxebisa <strong>da</strong> naTesavebis <strong>usafrTxoeba</strong> saqarTveloSi <strong>da</strong><br />
Semdgomi emigraciis perspeqtiva xeobis <strong>da</strong>tovebad uRir<strong>da</strong>T.<br />
pankisis warmatebuli operaciis Sedegad, saqarTvelos<br />
mosaxleobam aRidgina sakuTri SeiaraRebuli Zalebis rwmena,<br />
nawilobriv aSS–s <strong>da</strong>xmarebiT. SeiaraRebuli CeCnebis didma<br />
nawilma <strong>da</strong>tova xeoba. pro–<strong>da</strong>savluri ganwyoba saqarTveloSi<br />
kidev ufro gaZlier<strong>da</strong> <strong>da</strong> warsulSi ruseTisadmi simpaTiiT<br />
ganwyobili politikurma partiebmac ki ruseTisadmi ufro mkacr<br />
politikas <strong>da</strong>uWires mxari. parlamentma <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa<br />
Tanamegobrobi<strong>da</strong>n gasvla <strong>da</strong> saqarTvelo<strong>da</strong>n ruseTis<br />
jarebis gayvana moiTxova. pro–rusuli poziciis <strong>da</strong>kaveba<br />
nebismieri partiisaTvis politikur TviTmkvlelobas udri<strong>da</strong>.<br />
pankisze kontrolis faqtiurad sisxlisRvrisa <strong>da</strong> adgilobrivi<br />
mosaxleobis protestis gareSe aRdgena saqarTvelos<br />
mTavrobis udides warmatebad iqca. ruseTi aman ar <strong>da</strong>akmay<strong>of</strong>ila<br />
<strong>da</strong> yvela im CeCenis <strong>da</strong>kaveba moiTxova, vinc ruseTis-<br />
Tvis potenciur safrTxes warmoadgen<strong>da</strong>. 73 2002 wlis seqtemberSi<br />
putini Seeca<strong>da</strong> miebaZa aSS–s politikisTvis. niu–iorkze<br />
Setevebis wlisTavze man generalur Stabs mosTxova pankisze<br />
prevenciuli sahaero <strong>da</strong> saxmeleTo <strong>da</strong>rtymebis gegmis momzadeba<br />
„teroristebis” gasanadgureblad. putima mosTxova<br />
gaeros ecno ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis ufleba teroristuli safrT-<br />
72 Valeri Khaburdzania. Georgia’s Key Security Concerns: Pankisi <strong>and</strong> Abkhazia. Discussion<br />
at the Nixon Center, Washington DC, January 30, 2003, http://www.civil.ge/eng/<br />
article.php?id=3163.<br />
73 Jaba Dev<strong>da</strong>riani. Georgian Security Operation Proceeds in Pankisi Gorge. – Eurasia<br />
Insight, September 3, 2002, http://www.eurasianet.org/departments/insight/articles/<br />
eav090302a.shtml.<br />
245
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
xis winaSe, gaeros uSiSroebis sabWos 1378 rezoluciisa <strong>da</strong><br />
gaeros qartiis 51 muxlis Sesabamisad.<br />
am muqaras saqarTveloSic <strong>da</strong> mis farglebs gareSec<br />
yuradRebiT moekidnen, magram rusi mimomxilvelebi <strong>da</strong>afiqra<br />
putinis moqmedebam. zogierTma es ubralod viTarebis araswori<br />
SefasebiT axsna. maTi TqmiT putini moelo<strong>da</strong>, rom prezidenti<br />
buSi niu–iorkze Setevis wlisTavze gaeros terorizmis<br />
winaaRmdeg prevenciuli moqmedebis uflebis aRiarebis<br />
moTxovniT mimarTav<strong>da</strong>. samxedro mimomxilvelma pavel<br />
felgenhauerma aRniSna, rom ruseTi ubralod blefs mimar-<br />
Tav<strong>da</strong>. sxvebi Tvlidnen, rom ruseTi ubralod ukidures<br />
gaRizianebas gamoxatav<strong>da</strong> saqarTvelos mimarT kaspiis navTobsadenis<br />
mSeneblobis Sesaferxeblad, an<strong>da</strong> CeCneTSi warumateblobisagan<br />
yuradRebis ga<strong>da</strong>satanad.<br />
ruseTis agresiuli gancxadeba kavkasiis regionisadmi<br />
saerTaSoriso yuradRebisa <strong>da</strong> saqarTveloze samxedro <strong>da</strong>rtymis<br />
mimarT <strong>da</strong>savleTis SesaZlo reaqciis Semowmebad iqca. aSS<br />
administracia pasuxad anti–teroristul koaliciaSi saqarTvelos<br />
monawileobas miesalma. aSS saxelmwifo departamentma,<br />
evrokavSirma <strong>da</strong> euTom SeSfoTeba gamoTqves CeCneTis konfliqtis<br />
saqarTveloze gavrcelebis SesaZleblobis gamo. 2001<br />
wels ruseTTan <strong>da</strong>pirispirebis Semdeg, saqarTvelo <strong>da</strong>rwmun<strong>da</strong>,<br />
rom pankisis problemis mogvareba mas sakuTari ZalebiT<br />
SeuZlia. amave dros, aSS–m Tanmimdevrulad <strong>da</strong>icva saqarTvelos<br />
ufleba TviTon ga<strong>da</strong>ewyvita es konkretuli problema<br />
<strong>da</strong> pir<strong>da</strong>piri <strong>da</strong>xmarebac gauwia <strong>of</strong>icialur Tbiliss samxedro<br />
SesaZleblobebis gasaumjobeseblad. 74 isic cxadi gax<strong>da</strong>, rom<br />
ruseTs ar moecemo<strong>da</strong> ufleba aSS–s prevenciuli <strong>da</strong>rtymebis<br />
doqtrinis kopireba ganexorcielebina kavkasiaSi.<br />
aSS <strong>da</strong>xmarebiTa <strong>da</strong> pankisis problemis mogvarebiT gaTamamebuli<br />
saqarTvelo ruseTTan am konkretul konfliqtSi<br />
gamarjvebuli gamovi<strong>da</strong>. Tumca aSS–s „ufros Zmad” gamoyenebam<br />
ruseTis winaaRmdeg kidev ufro ganamtkica undoblobis<br />
74 Statement <strong>of</strong> the White House Press Secretary, August 24, 2002.<br />
246
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
stereotipebi. ruseTi <strong>da</strong>rwmun<strong>da</strong> rom saqarTvelo susti,<br />
araprognozirebadi mezobelia <strong>da</strong> amasTan „moRalatec” romelic<br />
mza<strong>da</strong>a regioni ruseTis mtrebs (gind CeCnebsa <strong>da</strong> gin<strong>da</strong>c<br />
amerikelebs) gauxsnas. saqarTvelosaTvis ruseTi kidev erTxel<br />
warmoCin<strong>da</strong> rogorc agresiuli Zala hegemonisturi ambiciebiT.<br />
bevri qarTveli SeaSfoTa ruseTis radio „exo moskvis”<br />
gamokiTxvam 2002 wlis 26 agvistos, romlis mixedviTac<br />
gamokiTxulTa 58%–ma ganacxa<strong>da</strong> rom ruseTma bodiSi ar un<strong>da</strong><br />
moixados saqarTvelos winaSe, maSinac ki Tu man marTlac<br />
<strong>da</strong>bomba saqarTvelos teritoria. gansakuTrebiT SemaSfo-<br />
Tebeli isaa, rom „exo moskvis” auditoriad ZiriTa<strong>da</strong>d<br />
liberaluri, prodemokratiuli moskovelebi iTvlebian.<br />
pankisis krizisma saqarTvelos mier ruseTis aSS–Ti <strong>da</strong>balansebis<br />
politikis sisusteebic naTeli gaxa<strong>da</strong>. cxadi gax<strong>da</strong>,<br />
rom saqarTvelos sisustis pirobebSi, aSS–s <strong>da</strong>xmarebas mxolod<br />
droebiT SeuZlia ruseTis zewolis Sesusteba. am politikiT ver<br />
moxerxdeba or qveyanas Soris urTierTobebis grZelvadiani <strong>da</strong><br />
yovlismomcveli mowesrigeba. pankisis SemTxevaSi, saerTaSoriso<br />
Tanamegobrobisa <strong>da</strong> aSS monawileobam Seakava ruseTi ukiduresad<br />
agresiuli samxedro avanturisagan pankisSi. Tumca amave dros,<br />
ruseTma ganavrco afxazeTisa <strong>da</strong> samxreTo oseTis mosaxleobisaTvis<br />
moqalaqeobis miniWeba, 2001 wlis zamTarSi ki<br />
aRadgina sarkinigzo kavSiri afxazeTTan, riTac axali <strong>da</strong> rTuli<br />
problemebi Seuqmna saqarTvelos xelisuflebas, romelTa<br />
ga<strong>da</strong>wyvetac mxolod ruseTTan TanamSromlobiT SeiZleba.<br />
2003 wlis noemberSi SevardnaZis xelisufleba mxolod<br />
gayalbebuli arCevnebis gamo ar <strong>da</strong>mxobila. opoziciam upasuxa<br />
sazogadoebriv moTxovnas enaxa ufro Zlieri <strong>da</strong> sakuTar TavSi<br />
<strong>da</strong>rwmunebuli saqarTvelo. metic, „erovnuli proeqtis”<br />
erTguli qarTvelebi Tvlidnen rom usisxlo, pro–demokratiuli<br />
„vardebis revolucia” politikuri krizisis evropulad,<br />
civilizebuli gziT ga<strong>da</strong>Wris magaliTi iyo. 75 moskovi<br />
75 es SesaZloa sa<strong>da</strong>o gancxadebaa, magram savsebiT gasagebia TbilisSi 1991<br />
wlis zamTarSi momx<strong>da</strong>ri sisxliani ajanyebis fonze.<br />
247
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
TiTqos <strong>da</strong>eTanxma azrs rom ufro Zlieri saqarTvelo maTsave<br />
interesebSi Sedio<strong>da</strong>. bevris azriT sagareo ministr igor<br />
ivanovis roli, romelmac xeli Seuwyo SevardnaZis ga<strong>da</strong>dgomas,<br />
swored amas mianiSneb<strong>da</strong>. 76<br />
mixeil saakaSvilma 2004 wlis ianvarSi udidesi upiratesobiT<br />
gaimarjva saprezidento arCevnebSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>uyovnebliv<br />
gamoTqva ruseTTan urTierTobis galRobis survili. Tavis<br />
sainauguracio sityvaSi saakaSvilma ganacxa<strong>da</strong>, rom is „megobrobis<br />
xels uwvdis ruseTs” <strong>da</strong> rom misi politika „arc pro–<br />
rusulia <strong>da</strong> arc pro–amerikuli, aramed pro–qarTulia.”<br />
prezidentma saakaSvilma, amave dros, xazi gausva rom misi<br />
mTavroba mtkiced moiTxovs ori rusuli samxedro bazis<br />
<strong>da</strong>xurvas baTumsa <strong>da</strong> axalqalaqSi. amasTan man mianiSna, rom<br />
mza<strong>da</strong>a bazebis sakiTxi calke ganixilos <strong>da</strong> ara yvela sxva<br />
winaaRmdegobriv problemasTan kavSirSi. „Cven vaRiarebT<br />
ruseTis interesebs am regionSi,” ganacxa<strong>da</strong> prezidentma<br />
saakaSvilma „magram am interesebis ganxorcieleba bazebze<br />
ukeTesi meTodebiT SeiZleba.” 77 prezidentma agreTve aRniSna<br />
rom kari Riaa rusuli investiciebisavis energetikis seqtorsa<br />
<strong>da</strong> saporto infrastruqturaSi, <strong>da</strong> anti–teroristuli<br />
centris gaxsna SesTavaza ruseTs bazebis nacvlad.<br />
pirvel etapze ruseTma saqarTvelos xelisuflebis mimarT<br />
molodinis politika airCia. moskovi skeptikura<strong>da</strong>a ganwyobili<br />
saakaSvilis mimarT <strong>da</strong> ar swams, rom axalgazr<strong>da</strong> prezidents<br />
SeuZlia saqarTvelos problemebis ga<strong>da</strong>wyveta <strong>da</strong> mmarTvelobis<br />
gajansaReba. SevardnaZis administracia susti <strong>da</strong><br />
arasaimedi partniori iyo, romelsac Tavisive sisuste aSineb<strong>da</strong>.<br />
roca prezidenti saakaSvili aWaris mmarTvels, aslan abaSiZes<br />
<strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> 2004 wlis aprilSi, ruseTma Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />
(Tumca sakmaod ugulod) mxari <strong>da</strong>uWira abaSiZes. Tumca, rogorc<br />
ki saakaSvilis gamarjveba gar<strong>da</strong>uvali gax<strong>da</strong>, ruseTma genStabis<br />
76 Tumca, ivanovi uary<strong>of</strong>s, rom man ico<strong>da</strong> SevardnaZis survilze<br />
ga<strong>da</strong>mdgariyo.<br />
77 mixeil saakaSvilis sainauguracio sityva, 2004 wlis 25 ianvari.<br />
248
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
maRali rangis generali gagzavna baTumSi, raTa iq dislocirebuli,<br />
abaSiZisadmi simpaTiiT ganwyobili rusi samxedroebi<br />
konfliqtSi ar Careuliyvnen. bolos, isev igor<br />
ivanovi <strong>da</strong>exmara abaSiZes moskovSi gaqcevaSi, mas Semdeg rac<br />
aWaris liderma saakaSvilisagan usafrTxoebis garantiebi<br />
miiRo. am epizodi<strong>da</strong>n cxadia, rom rodesac saqarTvelom<br />
iniciativa gamoiCina, ruseTma mas winaaRmdegoba ar gauwia.<br />
aqe<strong>da</strong>n SeiZleba <strong>da</strong>vaskvnaT, rom Tuki saqarTvelo SeinarCunebs<br />
reformebis temps <strong>da</strong> mis mTavrobas kvlavac eqneba<br />
saxalxo mxar<strong>da</strong>Wera, ruseTi ufro gamozomilad moeqceva<br />
saqarTvelos.<br />
or qveyanas Soris undoblobis ga<strong>da</strong>salaxad ufro metia<br />
saWiro – ruseTma politika Zireulad un<strong>da</strong> Secvalos, saqarTvelom<br />
ki sakuTari Zalebis rwmena gaimyaros. analitikosebi ver<br />
Tanxmdebian surs <strong>da</strong> SeuZlia Tu ara prezident putins<br />
saqarTvelosadmi politikis erTpirovnulad Secvla. 2003 wlis<br />
dekembris saparlamento arCevnebSi putinis momxreebma qve<strong>da</strong><br />
palataze, dumaze, sruli kontroli moipoves, riTac TiTqos<br />
xeli gauxsnes putins sagareo politikis TvalsazrisiT. magram<br />
nacionalisturad ganwyobili politikosebi – vladimer<br />
Jirinovskis liberal–demokratebi, komunistebi, partia<br />
„rodina” – kvlvac isteriul tons aZleven ruseTis politikas<br />
<strong>da</strong> realurad gansazRvraven sazogadoebriv azrs ruseTSi. ase,<br />
rom putinis mxri<strong>da</strong>n politikis cvlileba SesaZloa arc ise<br />
advili amocana iyos, radgan amiT politikuri speqtrisa <strong>da</strong><br />
sazogadoebis didi nawili gairiyeba. 78<br />
mimomxilvelebis azri gansxvavebulia putinis administraciis<br />
politikaze saqarTvelos axali xelisuflebis mimar.<br />
ariel koeni, eyrdnoba ra maRali rangis amerikel diplomats<br />
moskovSi, ambobs rom „imperiuli nostalgiis maragi” ruseTSi<br />
„ufro Zalismier midgomas” gamoiwvevs” Sua aziisa <strong>da</strong> kavkasiis<br />
78 Ariel Cohen. U.S. Officials Warily Monitor Russian Policy Debate on Caucasus. –<br />
Eurasia Insight, January 9, 2004, http://www.eurasianet.org/departments/insight/articles/<br />
eav010904b_pr.shtml.<br />
249
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
mimarT. 79 karnegis moskovis centris mkvlevari aleqsei<br />
malaSenko Tvlis, rom kremlis „poziciis ori mesamedi<br />
TanamSromlobis survilzea <strong>da</strong>myarebuli” xolo „erTi mesamedi...imperiul<br />
<strong>da</strong>mokidebulebas eyrdnoba.” 80 sagareo <strong>da</strong><br />
Tav<strong>da</strong>cvis politikis sabWos xelmZRvaneli sergei karaganovi<br />
amtkicebs, rom „ruseTma saqarTvelos funTuSa un<strong>da</strong> SesTavazos.<br />
Tuki saWiro gaxdeba, maTraxisaken mibruneba Zneli<br />
araa.” 81 sakiTxavi isaa SeuZlia Tu ara ruseTs im „funTuSis”<br />
moZieba, romelsac saqarTvelo iTxovs – kerZod afxazeTsa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTSi saqarTvelos suverenitetis aRdgena.<br />
warsuli liderebis gamocdileba karnaxobs rus politikosebs,<br />
rom maTraxi funTuSas sjobia. TanamSromlobaze<br />
<strong>da</strong>myarebuli sagareo urTierTobebis kulturis Seswavlas dro<br />
sWirdeba. amasTan, ufro pragmatul qarTul–rusul Tanam-<br />
Sromlobas mniSvnelovani <strong>da</strong> rTulad ga<strong>da</strong>saWreli problemebi<br />
uSlis xels – upirveles yovlisa rusi mSvidobismy<strong>of</strong>elebis<br />
saqmianoba afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi <strong>da</strong> rusuli bazebis<br />
gayvana saqarTvelo<strong>da</strong>n.<br />
pankisis, SevardnaZisa <strong>da</strong> abaSiZis g<strong>and</strong>evnis gamocdilebam<br />
aswavla saqarTvelos axal xelisuflebas, rom ruseTs Tavisive<br />
muqaris Sesasruleblad xSirad realuri resursebi ar y<strong>of</strong>nis.<br />
am gakveTils SeiZleba Secdmoebi mohyves, rac naTlad gamoCn<strong>da</strong><br />
2004 wlis seqtemberSi, rodesac saakaSvilis administracia<br />
Seeca<strong>da</strong> erTi xelis <strong>da</strong>rtymiT ga<strong>da</strong>eWra samxreT oseTis<br />
problema separatistul mTavrobaze humanitaruli, politikuri<br />
<strong>da</strong> samxedro zewolis meSveobiT. Sedegad, ruseTi<strong>da</strong>n<br />
samxreT oseTisaken moxaliseebisa <strong>da</strong> samxedro <strong>da</strong>xmarebis<br />
nakadi wamovi<strong>da</strong>, rasac SeiaraRebuli Setkebebi <strong>da</strong> msxverpli<br />
mohyva. saqarTvelos xelisuflebam ukan <strong>da</strong>ixia <strong>da</strong> Tavi<strong>da</strong>n<br />
79 Cohen. U.S. Officials Warily Monitor Russian Policy Debate on Caucasus.<br />
80 Igor Torbakov. Russian Policy Makers Struggle to Respond to Political Changes in<br />
Georgia. – Eurasia Insight, January 8, 2004, http://www.eurasianet.org/departments/insight/<br />
articles/eav010804_pr.shtml.<br />
81 Torbakov. Russian Policy Makers Struggle to Respond to Political Changes in Georgia.<br />
250
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
airi<strong>da</strong> srulmasStabiani konfliqti, ga<strong>da</strong>erTo ra politikuri<br />
gamosavlis Ziebaze.<br />
SevardnaZisagan gansxavebiT, prezidenti saakaSvili<br />
cdilobs pirveli svla TviTon gaakeTos <strong>da</strong> Semdgomi arCevani<br />
ruseTs mi<strong>and</strong>os. putinis administraciis mxar<strong>da</strong>Wera TviT<br />
ruseTSi Semcir<strong>da</strong>. <strong>da</strong>savleTic skeptikurad uyurebs iukosis<br />
renacionalizacias <strong>da</strong> avtoritarizmisaken ga<strong>da</strong>dgmul nabijebs.<br />
saakaSvili imedovnebs, rom putini Secdomebs <strong>da</strong>uSvebs<br />
<strong>da</strong> zedmetad agresul upasuxebs saqarTvelos. Tuki misi<br />
administracia <strong>da</strong>savluri Rirebulebebisa <strong>da</strong> politikuri<br />
stilis mimdevrad <strong>da</strong>rCeba, <strong>of</strong>icialuri Tbilisi Tvlis rom<br />
SeuZlia <strong>da</strong>savluri mxar<strong>da</strong>Weris gaZliereba bazebis, afxazeTisa<br />
<strong>da</strong> samxreT oseTis sakiTxebSi.<br />
ruseTis SeiaraRebuli Zalebi<br />
saqarTveloSi<br />
saqarTvelos axali xelisufleba cdilobs gamoZebnos iseTi<br />
sakiTxebi, romlebzec SesaZlebelia ruseTTan pragmatuli<br />
molaparakeba. is aseve cdilobs gaarkvios, romel molaparakebebze<br />
wamova ruseTi nebay<strong>of</strong>lobiT <strong>da</strong> ra mimarTulebiT<br />
iqneba aucilebeli saerTaSoriso politikuri zewola. amgvari<br />
axali midgoma yvelaze ufro naTlad gamoCn<strong>da</strong> ruseTis<br />
samxedro bazebze molaparakebebSi.<br />
rusi samxedroebi saqarTveloSi ori ZiriTadi formiT arian<br />
ganlagebuli: samxedro bazebi, romlebic sabWoTa kavSiris<br />
droi<strong>da</strong>n SemorCa <strong>da</strong> samSvidobo Zalebi, romlebic afxazeTisa<br />
<strong>da</strong> samxreT oseTis konfliqtebis <strong>da</strong>srulebis Semdeg ganlag<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>pirispirebuli mxareebis <strong>da</strong>saSoriSoreblad. saqarTvelo<br />
<strong>da</strong>JinebiT moiTxov<strong>da</strong> ruseTis bazebis gayvanas misi teritorii<strong>da</strong>n,<br />
xolo samSvidobo ZalebTan <strong>da</strong>kavSirebiT misi<br />
pozicia bevrad ufro araTanmimdevruli iyo.<br />
Tav<strong>da</strong>pirvelad, rodesac saakaSvili xelisuflebaSi<br />
movi<strong>da</strong>, igi Seeca<strong>da</strong> gaenelebina bazebis sakiTxis simZafre. misi<br />
251
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
gancxadebiT, bazebs praqtikulze ufro simboluri <strong>da</strong>tvirTva<br />
gaCn<strong>da</strong>T. TumcaRa, 2004 wlis bolosa <strong>da</strong> 2005 wlis ganmavlobaSi<br />
bazebis sakiTxma saqarTvelo–ruseTis urTierTobebSi kvlav<br />
pirvel planze gadmoiwia imis niSnad, rom Tbilisis pirveli<br />
mcdelobebi nebay<strong>of</strong>lobiT TanamSromlobaze <strong>da</strong>eyoliebina<br />
ruseTi uSedegod <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>.<br />
saqarTvelos teritorii<strong>da</strong>n ruseTis samxedro bazebis<br />
gayvanam gansakuTrebuli mniSvneloba euTos 1999 wlis stambolis<br />
samitis Semdeg SeiZina. am Sexvedraze elcinis mTavroba<br />
<strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong> ori – vazianisa <strong>da</strong> gu<strong>da</strong>uTis – bazis gayvanas 2001<br />
wlis ivlisamde <strong>da</strong> aiRo valdebuleba ewarmoebina molaparakebebi<br />
<strong>da</strong>narCeni ori bazis – baTumsa <strong>da</strong> axalqalaqSi –<br />
gayvanis Sesaxeb. vazianis baza, Tbilisis maxloblad, 2001 wlis<br />
1 ivlisisaTvis <strong>da</strong>ixura. 2001 wlis 9 noembers ruseTis sagareo<br />
saqmeTa saministrom gu<strong>da</strong>uTis bazis <strong>da</strong>xurvis Sesaxeb ganacxa<strong>da</strong>.<br />
gu<strong>da</strong>uTis baza, romelic afxazeTSia ganlagebuli,<br />
sxva<strong>da</strong>sxva wyaros mier ixseniebo<strong>da</strong> afxazeTisa <strong>da</strong> ruseTis<br />
Zalebis saqarTvelos winaaRmdeg samoqmedo ZiriTad centrad<br />
1992–94 wlebis konfliqtis ganmavlobaSi. bazis <strong>da</strong>xurvaze<br />
<strong>da</strong>sakvirveblad ar <strong>da</strong>uSves saerTaSoriso eqspertebi <strong>da</strong>,<br />
qarTuli mxaris mtkicebiT, bazis 1100–mde mosamsaxuri<strong>da</strong>n 2001<br />
wels is mxolod 300–mde samxedrom <strong>da</strong>tova. 82 xolo <strong>da</strong>narCenebi,<br />
iseve rogorc bazis fizikuri infrastruqtura, iq ganlagebuli<br />
rusi samSvidoboebis gankargulebaSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. 83 anu, bazas<br />
ubralod saxeli ga<strong>da</strong>erqva. 2002 wlis ivnisSi euTos samxedro<br />
eqspertebi <strong>da</strong>uSves gu<strong>da</strong>uTis bazaze <strong>da</strong> maT <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stures<br />
ruseTis SeiaraRebisa <strong>da</strong> personalis gasvla. 84 Tumca saqarTvelo<br />
bazis mudmiv saerTaSoriso kontrols moiTxovs.<br />
82 saqarTvelos sagareo saministros gancxadeba, 2001 wlis 21 noemberi,<br />
http://www.bits.de/NRANEU/docs/ GeorgiaMFA211101.htm.<br />
83 Russian–Georgian Contradictions Worsen. – Russian Military Analysis, issue 68 (June<br />
2001), http://www.wps.ru/en/products/pp/military/2001/06/15.html.<br />
84 Liz Fuller. OSCE Says Russian Withdrawal from Georgian Base Complete. – RFE/RL<br />
News Digest, June 17, 2002, http://www.eurasianet.org/resource/georgia/hypermail/200206/<br />
0036.shtml.<br />
252
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
2004 wlis ianvrisaTvis baTumisa <strong>da</strong> axalqalaqis bazebis<br />
gayvanaze mimdinare molaparakebebma win ver waiwia, Sexvedrebis<br />
rva raundis miuxe<strong>da</strong>vad. ruseTi gayvanisaTvis 11 welsa<br />
<strong>da</strong>, sagareo ministr Tedo jafariZis TqmiT, 500 milion dolars<br />
moiTxov<strong>da</strong>. 85 bazebi <strong>of</strong>icialuri Tbilisis SeSfoTebas ara<br />
mxolo simboluri, aramed savsebiT praqtikuli mizezebiTac<br />
iwvev<strong>da</strong>. simbolurad, bazebi sabWoTa sivrceSi saqarTvelos<br />
y<strong>of</strong>naze miuTiTeb<strong>da</strong>, praqtikulad ki isini or potenciulad<br />
mtkivneul geografiul regionSi – aWaris avtonomiur respublikasa<br />
<strong>da</strong> somxuri mosaxleobis kompaqturi <strong>da</strong>saxlebis<br />
raionSia ganlagebuli. axalqalaqis bazaze adgilobrivi<br />
mosaxleobis didi nawilia <strong>da</strong>saqmebuli <strong>da</strong> isini ewinaaRmdegebian<br />
bazis gayvanas ara mxolod samuSaos <strong>da</strong>kargvis SiSiT,<br />
aramed mezobeli TurqeTisadmi somexi mosaxleobis tradiciuli<br />
undoblobis gamo. qarTvelebisa <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
xelisuflebisagan gansxvavebiT, axalqalaqis mosaxleoba<br />
SiSiT uyurebs TurqeTisa <strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c natos gavlenis ga-<br />
Zlierebas regionSi. baTumSi ganlagebuli baza ki adgilobriv<br />
liders aslan abaSiZes avtoritaruli reJimis ganmtkicebaSi<br />
<strong>da</strong>exmara.<br />
saqarTvelos axali liderebi, maTi winamorbedebis msgavsad,<br />
Tvlidnen, rom sanam ruseTi inarCunebs bazebs, mas xelT upyria<br />
potenciurad rTul regionebSi areulobis xelSewyobis<br />
SesaZlebloba. 2004 wlis ianvarSi Jurnal „taimisaTvis”<br />
micemul interviuSi prezidentma saakaSvilma ganacxa<strong>da</strong> rom<br />
bazebi „imperiuli ambiciis ganmtkicebas ufro emsaxureba vidre<br />
ruseTis <strong>usafrTxoeba</strong>s. man aseve Tqva, rom „ruseTs ainteresebs<br />
samxreTi sazRvris <strong>da</strong>cva, maT Soris teroristebisagan. aq Cveni<br />
interesebi erTmaneTs emTxveva.” 86 ruseTis interesebis<br />
sapasuxod, saqarTvelos sagareo ministrma salome zurabi-<br />
85 Giorgi Sepashvili. U.S. Backs Georgia in Hard Talks Concerning Russian Military<br />
Bases. – Civil Georgia, January 15, 2004, http://www.civil.ge/eng/print.php?id=6023.<br />
Äæàïàðèäçå çàÿâèë îá ýòîì â ÿíâàðå 2004 ãîäà.<br />
86 Paul Quinn-Judge. 10 Questions for Mikheil Saakashvili. – Time, January 19, 2004, p. 19.<br />
253
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
Svilma moskovs erToblivi anti–teroristuli centris Seqmna<br />
SesTavaza bazebis gayvanis sanacvlod. 87<br />
bazebze molaparakeba 2004 wlis ivnisSi ganaxl<strong>da</strong>, magram<br />
mniSvnelovani cvlilebebi ar momx<strong>da</strong>a. ruseTis saxedro uwyeba<br />
a<strong>da</strong>stureb<strong>da</strong>, rom principSi bazebis gayvana ga<strong>da</strong>wyvetili iyo,<br />
magram xazs usvam<strong>da</strong>, rom jer aucilebelia bazebis personalisa<br />
<strong>da</strong> teqnikis misaRebad ruseTis teritoriaze infrastruqturis<br />
momzadeba. Tav<strong>da</strong>cvis ministrma sergei ivanovma<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom is „ar apirebs samxedroebisa <strong>da</strong> teqnikis velze<br />
<strong>da</strong>yras,” rogorc es aRmosavleT germanii<strong>da</strong>n gamoyvanil jarebs<br />
mouvi<strong>da</strong>. 88 rusi analitikosis pavel felgengaueris azriT es<br />
pozicias usafuZvlo iyo, radgan baTumisa <strong>da</strong> axalqalaqis<br />
bazebis mosamsaxureTa udidesi nawili saqarTvelos mcxovrebi<br />
iyo, ase rom maTi gayvana mxolod <strong>of</strong>icerTa ramodenime ojaxisa<br />
<strong>da</strong> teqnikis gatanas utoldeba, risi gakeTebac ramodenime<br />
TveSia SesaZlebeli. 89<br />
TbilisSi Tvlidnen, rom ruseTi bazebis sakiTxs post–<br />
sabWoTa sivrceze Tavisi samarTlebrivi gavlenis gasaZliereblad<br />
iyeneb<strong>da</strong>. ruseTi SesaZloa ar apirebs sabWoTa kavSiris<br />
aRorZinebas, magram mas surs sakuTari ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri<br />
intersebisaTvis xelSemwyobi garemos Seqmna. am TamaSSi,<br />
putini mza<strong>da</strong>a gverdi auaros elcinis dros aRebuli valdebulebebis<br />
nawils. 90 euTos 2003 wlis dekembris samitze, maastrixt-<br />
Si, ruseTma ganacxa<strong>da</strong> rom mas ar auRia saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
moldovi<strong>da</strong>n jarebis gayvanis iuridiuli valdebuloba. aSS–sa<br />
<strong>da</strong> evropis zewolis sapasuxod, ruseTis sagareo saqmeTa<br />
saministrom ganacxa<strong>da</strong>, rom 1999 wlis dokumenti ambobs, rom<br />
ruseTi mxolod „apirebs” gaiyvanos bazebi Tuki Sesruldeba<br />
<strong>da</strong>ukonkretebeli „aucilebeli pirobebi.” euTos portos<br />
87 Russia, Georgia Discussed Joint Anti-Terrorism Center. – Civil Georgia, June 24, 2004,<br />
http://www.civil.ge/eng/article.php?id=7195.<br />
88 Sepashvili. U.S. Backs Georgia in Hard Talks Concerning Russian Military Bases.<br />
89 Pavel Felgenhauer. Motives in Georgia are Base. – The Moscow Times, January 13, 2004.<br />
90 Trenin. Identity <strong>and</strong> Integration: Russia <strong>and</strong> the West in the 21 st Century, p. 17<br />
254
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
Sexvedraze, 2002 wlis bolos, aSS cdilob<strong>da</strong> ruseTis <strong>da</strong>xmareba<br />
mieRo erayis sakiTxSi <strong>da</strong> amitomac winaaRmdegoba ar gauwa<br />
amgvar interpretacias, rodesac is pirvelad gaisma. evrokav-<br />
Siri ar iyo <strong>da</strong>interesebuli sakiTxiT <strong>da</strong> arc mas <strong>da</strong>ukavebia<br />
aqtiuri pozicia ruseTis mimarT. 91 natos 2004 wlis ivnisis<br />
samitis win, ruseTis dumam (parlamentis qve<strong>da</strong> palatam) moaxdina<br />
evropaSi Cveulebrivi SeiaraRebis xelSekrulebis ratifikacia,<br />
xolo sagareo ministrma sergei ivanovma kidev erTxel ganacxa<strong>da</strong>,<br />
rom am xelSekrulebasa <strong>da</strong> saqarTvelosa <strong>da</strong> moldovi<strong>da</strong>n jarebis<br />
gayvanas Soris kavSiri ar arsebobs. 92 Tavis mxiv, natos generalurma<br />
mdivanma iap de huup sxeferma aRniSna, rom es ori<br />
sakiTxi erTmaneTs ukavSirdeba. natos axali wevrebi, maT Soris<br />
baltiis qveynebi, mxolod mas Semdeg apireben Cveulebrivi<br />
SeiaraRebis xelSekrulebasTan SeerTebas, Tu ruseTi 1999 wlis<br />
valdebulebebs Seasrulebs. 93 am qveynebis xelSekrulebis gareT<br />
<strong>da</strong>rCena niSnavs, rom maT Tavisuflad SeuZliaT Tavis teritoriaze<br />
natos Zalebis SeuzRu<strong>da</strong>vi raodenobis ganlageba.<br />
2005 wlisaTvis, saqarTvelos TiTqmis ga<strong>da</strong>ewura ruseTTan<br />
urTierTobebis normalizebis imedi. ruseTma ar Seamcira<br />
separatistuli provinciebis mxar<strong>da</strong>Wera, metic, man xeli ar<br />
SeuSala moxaliseebisa <strong>da</strong> iaraRis ruseTis teritorii<strong>da</strong>n<br />
samxreT oseTSi ga<strong>da</strong>dinebas 2004 wlis zafxulSi konfliqtis<br />
eskalaciisas. moskovi uxeSad Caeria afxazeTis saprezidento<br />
arCevnebSi <strong>da</strong> Seeca<strong>da</strong> Tavisi proteJe gaeyvana prezidentis<br />
postze. 2004 wlis dekemberSi, ruseTis vetos gamo Sewy<strong>da</strong><br />
saqarTvelo–ruseTis sazRvris CeCneTis monakveTis monitoringi<br />
euTos <strong>da</strong>mkvirveblebis mier. ruseTi kvlavac ganagrZob<strong>da</strong><br />
mtkicebas, rom CeCeni mebrZolebi Tavs pankiss<br />
91 Vladimir Socor. OSCE, R.I.P. – IASPS Policy Briefings: Geostrategic Perspectives on<br />
Eurasia no. 47 (Washington, DC: Institute for Advanced Strategic <strong>and</strong> Political Studies,<br />
January 1, 2004), p. 5.<br />
92 Ãåííàäèé Ñûñîåâ. Ìèíèñòð îòðàáîòàë íà âûñøåì óðîâíå. – Êîììåðñàíòú, 30 èþíÿ<br />
2004 ãîäà.<br />
93 Press Conference by NATO Secretary-General after the NATO-Russia Council. –<br />
NATO News Release, June 28, 2004, http://www.nato.int/docu/speech/2004/s040628i.htm.<br />
255
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
afareben. rusulma kompaniebma saqarTveloSi mimdinare<br />
privatizaciis procesSi ramodenime msxvili kontraqti<br />
gaaformes, magram ekonomikuri urTierTobebis gaumjobesebas<br />
politikuri <strong>da</strong>Tboba ar moutania.<br />
Sedegad, 2005 wlis ianvarSi CaiSala bazebze molaparakebebis<br />
erT–erTi <strong>da</strong>gegmili raundi. 94 mas Semdeg, rac<br />
TebervalSi ruseTis sagareo ministr sergei lavrovis vizitmac<br />
ver moitana Sedegi, saqarTvelo viTarebis gamwvavebaze wavi<strong>da</strong>.<br />
saqarTvelos parlamentma – sagareo saministros mxar<strong>da</strong>WeriT<br />
– miiRo <strong>da</strong>dgenileba, romlis ZaliTac mTavrobas <strong>da</strong>evala<br />
rusuli bazebi kanongareSed gamoecxadebina <strong>da</strong> mieRo zomebi<br />
maTi iZulebis wesiT gasayvanad 2006 wlis ianvramde, Tuki ver<br />
moxerxdebo<strong>da</strong> molaparakebebSi progresis miRweva 2005 wlis<br />
maisis Sua ricxvebamde.<br />
saqarTvelos sagareo ministrma salome zurabiSvilma<br />
rusul saagentoebTan saubarSi saqarTvelos axali, ufro<br />
mtkice politika Camoayaliba. 95 zurabiSvili amtkicebs, rom<br />
saqarTvelo mtkiced mihyveba a<strong>da</strong>mianis uflebebisa <strong>da</strong><br />
saxelmwifos moqmedebis evropul stan<strong>da</strong>rtebs <strong>da</strong> ruseTisaganac<br />
igives moelis.<br />
<strong>of</strong>icialuri Tbilisis pozicia naTlad gamoCn<strong>da</strong> – Tuki<br />
ruseTi <strong>da</strong>Tanxmdeba TamaSis saerTaSoriso wesebs <strong>da</strong> uars<br />
ityvis saqarTveloze gansakuTrebuli gavlenis SenarCunebaze,<br />
saqarTvelo mza<strong>da</strong>a gaiTvaliswinos ruseTis realuri interesebi.<br />
gansxvavebiT SevardnaZis administraciisagan, saqarTvelo<br />
ar apirebs kulisebs miRma garigebas. Tuki ruseTis mxri<strong>da</strong>n<br />
zewola gagrZeldeba, saqarTvelo saerTaSoriso samarTlis<br />
yvela SesaZleblobas gamoiyenebs <strong>da</strong> yvela saerTaSoriso<br />
forumze moiTxovs ruseTis agresiul saxelmwifod warmo-<br />
Cinebas.<br />
94 Russian Foreign Minister Visits Georgia. – Civil Georgia, February 17, 2005, http://<br />
www.civil.ge/eng/article.php?id=9106.<br />
95 Ðîññèÿ ïåðåä âûáîðîì. – Àãåíòñòâî íîâîñòåé “Ðåãíóì”, 25 äåêàáðÿ 2004 ãîäà, http:/<br />
/www.regnum.ru/news/382323.html.<br />
256
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
swored am politikis gamoZaxili iyo saqarTvelos parlamentis<br />
mier 2005 wlis 10 martis <strong>da</strong>dgenileba, romelmac<br />
saqarTvelos mTavrobas <strong>da</strong>avala ganexorcielebina ruseTis<br />
bazebis bloka<strong>da</strong> <strong>da</strong> Seewyvita maTi komunaluri momsaxureba,<br />
Tuki ruseTi bazebis gayvanis „realistur” gegmas ar <strong>da</strong>eTanxmebo<strong>da</strong>.<br />
96 am ga<strong>da</strong>wyvetilebiT, saqarTvelo Seeca<strong>da</strong> agreTve<br />
gverdi aeara ruseTis mcdelobisaTvis eWvis qveS <strong>da</strong>eyenebina<br />
1999 wels aRebuli valdebulebebi. Tuki parlamentis ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />
ganxorcieldebo<strong>da</strong>, es moxdebo<strong>da</strong> ara stambolis<br />
SeTanxmebis Seusruleblobis sababiT, aramed <strong>da</strong>eyrdnobo<strong>da</strong><br />
saqarTvelos suverenul uflebas uari ganacxados ucxo<br />
qveynis saxelmwifos SeiaraRebuli Zalebis mis miwaze ganTavsebaze.<br />
naTelia, rom bazebis sakiTxi ruseTTan umaRles doneze<br />
<strong>da</strong>ayenes aSS <strong>da</strong> evropelma liderebmac.<br />
saqarTvelos gamkacrebulma poziciam realuri Sedegebi<br />
moitana. parlamentis <strong>da</strong>dgenileba jer kidev ganixilebo<strong>da</strong>,<br />
rodesac ruseTis genStabis ufrosma TiTqmis orgzis Seamcira<br />
bazebis gayvanisaTvis ruseTis azriT aucilebeli drois<br />
intervali – mxolod erTi Tvis win ruseTis delegaciis mier<br />
moTxovnili TerTmeti<strong>da</strong>n sam-oTx wlamde. am gancxadebam ver<br />
SeaCera parlamentis ga<strong>da</strong>wyvetilebis miReba. saparlamento<br />
rezoluciis Semdeg, molaparakebebis ori raundi Sedga 2005<br />
wlis martsa <strong>da</strong> aprilSi, romelTa ganmavlobaSic ruseTma<br />
<strong>of</strong>icialurad <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura bazebis sam-oTxwlian va<strong>da</strong>Si gayvanis<br />
SesaZlebloba. am raundebma mainc ver moitana saboloo<br />
SeTanxmeba, radgan saqarTvelo moiTxov<strong>da</strong>, rom ar momx<strong>da</strong>riyo<br />
bazebis axali ZalebiT Sevseba gayvanis periodSi. 97 pesimisturi<br />
prognozebis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, ukanasknel wams, 30 maiss saqarTvelosa<br />
<strong>da</strong> ruseTis sagareo ministrebma xeli moaweres<br />
SeTanxmebas, riTac ruseTma <strong>da</strong>rCenili bazebis gayvanis<br />
valdebuleba aiRo 2008 wlis bolomde, anu ZiriTa<strong>da</strong>d <strong>da</strong>eTanx-<br />
96 Parliament Sets a Deadline for Withdrawal <strong>of</strong> the Russian Military Bases. – Civil<br />
Georgia, March 10, 2005, http://www.civil.ge/eng/article.php?id=9310.<br />
97 Civil Georgia, April 18, 2005, http://www.civil.ge.<br />
257
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
ma saqarTvelos moTxovnebs. 98 Tavis mxriv, ruseTma saqarTvelos<br />
mosTxova ar ganeTavsebina natos jarebi.<br />
bazebis sakiTxis win wamoweva naTlad miuTiTebs, rom<br />
saakaSvilis administracia imedgacruebulia ruseTis poziciiT.<br />
Tbilisi kargavs moTminebas, radgan nebay<strong>of</strong>lobiTi<br />
TanamSromlobis gzebis Zieba ga<strong>da</strong>ulaxav biurokratiul <strong>da</strong><br />
ideologiur barierebs eCexeba. Sesabamisad, zewolis gza<br />
ruseTTan urTierTqmedebis erTaderT SesaZleblobad moCans.<br />
putinis administracia, Tavis mxriv, gaRizianebulia amgvari<br />
zewoliT <strong>da</strong> gaaCnia kontrSetevis wamowyebis cduneba. erTaderTi<br />
rac ruseTs akavebs, saerTaSoriso konteqstSi Riad<br />
agresiuli moqmedebebis gamarTlebis sirTulea.<br />
258<br />
<strong>da</strong>axloebis SesaZlebloba: ekonomikuri<br />
TanamSromloba<br />
90–ian wlebSi ruseTis ekonomikuri proeqtebi saqarTveloSi<br />
politikosebis SeSfoTebas ori mizezis gamo iwvev<strong>da</strong>. erTis mxriv,<br />
TbilisSi SiSobdnen rom ruseTi ekonomikur gavlenas politikuri<br />
zewolisaTvis gamoiyeneb<strong>da</strong>. meores mxriv, opoziciuri politikuri<br />
Zalebi Tvlidnen, rom <strong>da</strong>sustebuli SevardnaZe Tavisi xelisuflebis<br />
ga<strong>da</strong>sarCenad ruseTTan farul <strong>da</strong> rogorc ekonomikurad,<br />
ise politikurad wamgebian garigebebze wavido<strong>da</strong>.<br />
ruseTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs Soris <strong>da</strong>balansebis politika <strong>da</strong>mokidebuli<br />
iyo aSS–s mier mxar<strong>da</strong>Weril energetikul proeqtze – baqo–<br />
Tbilisi–jeihanis navTobsadens saqarTvelos energetikuli<br />
<strong>usafrTxoeba</strong> un<strong>da</strong> ganemtkicebina, ruseTis energomatareblebze<br />
<strong>da</strong>mokdebulebis Semcirebis gziT. 1992 wli<strong>da</strong>n moyolebuli<br />
saqarTvelos mTavroba ver axerxeb<strong>da</strong> mosaxleobis gziTa <strong>da</strong><br />
eleqtroenergiiT uzrunvely<strong>of</strong>as. Suqis xSiri gaTiSvebi mosaxleobas<br />
mTavrobis winaaRmdeg ganawyob<strong>da</strong>, gansakuTrebiT mas<br />
98 Ñîâìåñòíàÿ äåêëàðàöèÿ ìèíèñòðîâ èíîñòðàííûõ äåë Ðîññèéñêîé Ôåäåðàöèè è Ãðóçèè,<br />
30 ìàÿ 2005 ãîäà, http://www.civil.ge/eng/detail.php?id=10009.
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
Semdeg, rac cxadi gax<strong>da</strong> rom energetikis gasaujobeseblad<br />
mimarTuli milionobiT dolaris <strong>da</strong>savluri <strong>da</strong>xmareba ganiav<strong>da</strong><br />
an<strong>da</strong> korumpirebuli Cinovnikebis jibeSi aRmoCna.<br />
2003 wels, SevardnaZisaTvis umniSvnelovanesi saparlamento<br />
arCevnebis win, xeli or kontraqts moewera. 11 agvistos<br />
saqarTvelos mTavrobam <strong>of</strong>icialurad ganaxa<strong>da</strong>, rom ruseTis<br />
„gaerTianebulma energosistemebma” amerikuli ei–i–esisagan<br />
gamoisyi<strong>da</strong> Tbilisis energogamanawilebeli qselis 75%, 600<br />
megavatis warmadobis ori energobloki, TurqeTTan <strong>da</strong> somxeT-<br />
Tan <strong>da</strong>makavSirebeli ga<strong>da</strong>mcemi xazebi <strong>da</strong> ori hidroeleqtrosadguris<br />
marTvis ufleba. es udidesi politikuri mniSvnelobis<br />
garigebac iyo, radgan ei–i–esi saqarTveloSi udides amerikul<br />
investors warmoadgen<strong>da</strong>, romelmac 240 milion dolaramde Cado<br />
energetikis reabilitaciaSi. am xelmoweramde raodenime dRis<br />
win, SevardnaZem rusul „gazpromTan” xeli „strategiuli<br />
TanamSrolobis” xelSekrulebas moawera, ris ZaliTac rusuli<br />
kompania valdebulebas iReb<strong>da</strong> mravalmilioniani <strong>da</strong>b<strong>and</strong>eba<br />
ganexorcielebina somxeTisa <strong>da</strong> TurqeTisaken mimavali gazsadenebis<br />
SekeTebaSi. am gazsadenebiT mTavroba varaudob<strong>da</strong><br />
qarTuli ekonomikis gamococxlebas <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT iafi rusuli<br />
gazis miwodebis gazr<strong>da</strong>s uSualod saparlamento arCevnebis win.<br />
prezident buSis administracia eWviT moeki<strong>da</strong> gazpromTan<br />
<strong>da</strong>debul xelSekrulebas. stiven mani, buSis mrCeveli kaspiis<br />
auzis energetikul diplomatiaSi, <strong>da</strong>uyovnebliv ewvia Tbiliss<br />
<strong>da</strong> gaafrTxila saqarTvelos mTavroba, rom gazpromTan <strong>da</strong>debul<br />
SeTanxmebas SeeZlo „saqarTvelos gavlenis mniSvnelovnad<br />
Semcireba aRmosavleT–<strong>da</strong>savleTis energetikul gzatkecilze.”<br />
vaSingtoni SiSob<strong>da</strong>, rom „gazpromis” proeqti konkurencias<br />
gauwev<strong>da</strong> anglo–amerikuli „britiS petroleumisa” <strong>da</strong> norvegiuli<br />
„statoilis” mier mxar<strong>da</strong>Weril gazsadens, romelic<br />
azerbaijanis Sah–denizis sabados TurqeTTan <strong>da</strong>akavSireb<strong>da</strong>. 99<br />
99 Jaba Dev<strong>da</strong>riani. Potential Deal with Russian Gas Conglomerate Sparks Controversy<br />
in Georgia. – Eurasia Insight, June 6, 2003, http://www.eurasianet.org/departments/<br />
business/articles/eav060603.shtml.<br />
259
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
prezident SevardnaZis TqmiT, <strong>da</strong>debuli xelSekrulebebi,<br />
gansakuTrebiT kontraqti ei–i–essa <strong>da</strong> „gaerTianebul energosistemebs”<br />
Soris sufTa ekonomikuri gaTvlebiT iyo nakarnaxevi.<br />
igi acxadeb<strong>da</strong>, rom Tbilisis energogamanawilebeli<br />
qselis gayidva SesaZlebeli gax<strong>da</strong> mxolod mas Semdeg, rac<br />
amerikulma kompaniam ganaaxla qseli <strong>da</strong> Seqmna [ekonomikuri]<br />
SesaZlebloba rusuli kompaniis [saqarTveloSi] Semosasvlelad.”<br />
TumcaRa, rogorc politikuri opozicia, ise stiven<br />
mani amtkicebnen, rom kontraqtebi „arasakmarisad gamWvirvale”<br />
iyo. 100 amdenad, aSS ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> ara saqarTvelos mier<br />
rusuli gazisa <strong>da</strong> eleqtroenergiis Sesyidvas, aramed strategiuli<br />
gazsadenebisa <strong>da</strong> eleqtroqselebis rusuli kontrolis<br />
qveS aRmoCenas, rac SemdgomSi amerikul proeqtebs<br />
SeuSli<strong>da</strong> xels. 101 qarTuli opoziciac <strong>da</strong> buSis administraciac<br />
<strong>da</strong>rwundnen, rom SevardnaZis susti <strong>da</strong> korumpirebuli mTavroba<br />
kulisebs miRma garigebebze midio<strong>da</strong> ruseTTan arCevnebze<br />
gavlenis mosaxdenad.<br />
saqarTveloSi rusuli energokompaniebis mimarT undobloba<br />
emyarebo<strong>da</strong> rwmenas, rom „gazpromis” Svilobili „itera”<br />
warsulSi politikuri gavlenis mosaxdenad uTiSav<strong>da</strong> gazs<br />
saqarTvelos. kremlis mzardi gavlena energetikul kompaniebze<br />
mxolod amZafreb<strong>da</strong> Tbilisis SiSebs. „gazpromi” kremlis<br />
gavlenis qveS myarad imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> xSirad misi gavlenis<br />
iaraRs warmoadgen<strong>da</strong> TviT ruseTis SigniTac. gaerTianebuli<br />
energosistemebis xelmZRvaneli, anatoli Cubaisi „liberaluri<br />
imperiis” koncefciis mimdevaria, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c ruseTi<br />
dsTs „bunebrivi <strong>da</strong> erTaderTi lideria” <strong>da</strong> man un<strong>da</strong> „ganamt-<br />
100 Zeyno Baran. Deals Give Russian Companies Influence over Georgia’s Energy<br />
Infrastructure. – Eurasia Insight, August 18, 2003, http://www.eurasianet.org/departments/<br />
business/articles/eav081803.shtml.<br />
101 erTaderTi dRes arsebuli alternatiuli gazsadeni, romelic<br />
irani<strong>da</strong>n azerbaijanis gavliT gadis, sabWoTa droi<strong>da</strong>n ar gamoiyeneba <strong>da</strong><br />
kapitalur remonts saWiroebs. amasTan, iranSi mopovebuli gazis fasi<br />
bevrad aRemateba rusuli gazis fass.<br />
260
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
kicos, ganavrcos <strong>da</strong> gaaZlieros gavlena ms<strong>of</strong>lios am nawilSi.” 102<br />
rusuli imperiuli gavlenis sxva Teoretikosebisagan gansxvavebiT,<br />
Cubaisis azriT ruseTi evraziaSi liberalizaciis<br />
mebairaxtre un<strong>da</strong> gamx<strong>da</strong>riyo. Tumca Tavad is, rom ruseTis<br />
biznesmenebic ki imperiis, Tun<strong>da</strong>c liberaluris, Camoyalibebaze<br />
fiqroben saqarTveloSi gaRizianebas iwvevs <strong>da</strong> am<br />
kompaniebisadmi undoblobas kidev ufro aZlierebs.<br />
saqarTvelos axali mTavroba acnobierebs qveynis bazris<br />
saerTaSoriso kompaniebisaTvis gaxsnis aucileblobas. Savi<br />
bazris udidesi wilis gaTvaliswinebiTac ki, saqarTvelos<br />
ekonomikuri <strong>da</strong>Rmasvlis tempi ukanaskneli aTwleulis<br />
ganmavlobaSi katastr<strong>of</strong>uli iyo. maRali riskebis pirobebSi<br />
rusuli kompaniebi investiciisa <strong>da</strong> momsaxurebis TvalsazrisiT<br />
albaT ualternativoa. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ruseTisaTvis gazis<br />
miwodebis sferoSi myari monopoliis miniWeba kvlavac saxifaToa<br />
rogor politikuri, ise ekonomikuri TvalsazrisiT,<br />
radgan amgvari upiratesobis SemTxvevaSi, ruseTs SeeZleba<br />
konkurentebisaTvis bazris Caketva. maSasa<strong>da</strong>me, saqarTvelos<br />
mxri<strong>da</strong>n energomatareblebis wyaroebis gamravalferovnebis<br />
survili savsebiT logikuria.<br />
ekonomikis mxiv, saakaSvilis mTavrobam ganacxa<strong>da</strong> rom mas surs<br />
ga<strong>da</strong>saxadebis Semcireba <strong>da</strong> kapital<strong>da</strong>b<strong>and</strong>ebebisaTvis xel-<br />
Semwyobi sxva RonisZiebebis ganxorcieleba. rusuli kompaniebi<br />
gansakuTrebulad moiwvies axal sainvesticio proeqtebSi<br />
monawileobis misaRebad. mTavrobam aseve gamoTqva survili im<br />
obieqtebis privatizeba ganexorcielebina, romlebic manamde<br />
„strategiul obieqtebad” iTvlebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>, Sesabamisad, gasayi<strong>da</strong>d<br />
ar gamohqon<strong>da</strong>T. maT Sorisaa hidroeleqtrosadgurebi <strong>da</strong> baTumisa<br />
<strong>da</strong> foTis portebis aqciebi. Tbilisma sagangebo konferencia moawyo<br />
kremlTan <strong>da</strong>axloebuli rusi biznesmenebisaTvis, romelTa<br />
delegaciasac ruseTis ekonomikis ministri, german grefi<br />
102 Igor Torbakov. Russian Policymakers Air Notion <strong>of</strong> ‘Liberal Empire’ in Caucasus,<br />
Central Asia. – Eurasia Insight, October 27, 2003, http://www.eurasianet.org/departments/<br />
insight/articles/eav102703.shtml.<br />
261
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
xelmZRvanelob<strong>da</strong>. am mcdelobam Sedegi moitana: ruseTis evrazholdingma<br />
moigo saprivatizio garigeba 2005 wlis ianvarSi,<br />
romliTac WiaTuris marganecis qarxana SeiZina 132 milion<br />
dolarad. 103 ianvarSive, ruseTis saxelmwifo vneStorgbankma<br />
gaerTianebuli qarTuli bankis aqciebis 51% SeiZina, riTac qarTul<br />
bazarze y<strong>of</strong>niT grZelvadiani <strong>da</strong>intereseba gamoxata. 104<br />
mimomxilvelebma prezident saakaSvilis mier ekonomikis<br />
ministrad qarTuli warmoSobis cnobili rusi biznesmenis kaxa<br />
benduqiZis <strong>da</strong>niSvna ekonomikuri gaxsnilobis am axali politikis<br />
gamoZaxilad aRiqves. benduqiZe liberaluri ekonomikuri<br />
politikis Tanmimdevruli <strong>da</strong>mcvelia <strong>da</strong> saxelmwifo kompaniebis<br />
sruli privatizaciis momxred gamodis. 105 zogierTma<br />
<strong>da</strong>mkvirvebelma benduqiZis <strong>da</strong>niSvna mxolod ruseTis biznesisadmi<br />
gaxsnilobis Jestad aRiqva, Tumca savaraudoa, rom<br />
rusuli biznes praqtikis kargad mcodne benduqiZis erT-erTi<br />
funqcia saqarTvelos ekonomikuri interesebis <strong>da</strong>cvacaa<br />
rusuli giganti kompaniebis winaSe.<br />
saqarTvelos moqalaqeebi, romlebic droebiT an mudmivad<br />
muSaoben ruseTSi ori qveynis ekonomikuri urTierTobis kidev<br />
erTi mxarea. saqarTvelos sttistikuri departamentis 2002 wlis<br />
oqtombris monacemebiT ruseTSi saqarTvelos 205 aTasi moqalaqe<br />
muSaob<strong>da</strong>. ara<strong>of</strong>icialuri monacemebiT, maTi ricxvi 500 aTasi<br />
maincaa <strong>da</strong> umravlesoba araleglura<strong>da</strong>a <strong>da</strong>saqmebuli, Sesabamisad<br />
yovelgvari socialuri <strong>da</strong>cvis gareSe <strong>da</strong> umciresi gasamrjelos<br />
safasurad. muSaxelis sezonuri gadineba saqarTvelo<strong>da</strong>n<br />
udidesia ruseTis mimarTulebiT, Tumca saqarTvelos moqalaqeebi<br />
agreTve miemgzavrebian aSS–Si, saberZneTsa <strong>da</strong><br />
germaniaSi. fuladi gzavnilebi qveynis gareT momuSaveTagan<br />
weliwadSi 480–<strong>da</strong>n 500 milion dolaramdea Sefasebuli, rac<br />
103 Civil Georgia, January 19, 2005, http://www.civil.ge/eng/article.php?id=8833.<br />
104 Civil Georgia, January 18, 2005, http://www.civil.ge/eng/article.php?id=8830.<br />
105 2004 wlis dekemberSi benduqiZe stuqturuli reformebis sakiTxSi<br />
saxelmwifo ministri gax<strong>da</strong>, Tumca SeinarCuna gavlena ekonomikur<br />
politikaze.<br />
262
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
saqarTvelos erToblivi Si<strong>da</strong> produqtis 20%–s Seadgens <strong>da</strong><br />
saqarTveloSi ojaxebis Semosavlis didi nawilia. 106 Sesabamisad,<br />
ruseTTan ekonomikuri kavSirebi friad mniSvnelovania saqarTvelosaTvis.<br />
qarTveli muSaxelis saqmianobis legalizacia<br />
ruseTSi <strong>da</strong>exmarebo<strong>da</strong> saqarTvelos mTavrobas ukeT <strong>da</strong>ecva maTi<br />
interesebi ruseTSi <strong>da</strong> ukeT gaekontrolebina finansuri nakadebi.<br />
amgvarad, ekonomikuri sfero ori qveynis TanamSromlobis<br />
yvelaze momgebiani <strong>da</strong>rgia, Tumca amisaTvis aucilebelia<br />
ga<strong>da</strong>ilaxos eWvebi, rom ruseTi ekonomikur kavSirebs politikuri<br />
miznebisaTvis gamoiyenebs. es ki advili ar iqneba. saqarTvelos<br />
axali liderebi amtkiceben rom maT Sejibris Tanabari <strong>da</strong><br />
gamWvirvale SesaZleblobebis Seqmna surT, maSin roca ruseTi<br />
gansakuTrebul uflebebs iTxovs. putinis administracia<br />
ukanasknel xanebSi evraziis ekonomikuri TanamSromlobis<br />
organizaciis (evrazesi) ganviTarebiTaa <strong>da</strong>kavebuli <strong>da</strong> mis<br />
farglebSi Tavisufali vaWrobis zonis Seqmnas apirebs, rac Tavisi<br />
arsiT, ruseTis gavlenis qveS my<strong>of</strong>i ekonomikuri sivrcis<br />
Camoyalibebas utoldeba. saqarTvelo ar apirebs am sivrceSi<br />
Sesvlas <strong>da</strong>, ruseTisagan gansxvavebiT, is ukve ms<strong>of</strong>lio savaWro<br />
organizaciis wevricaa, ris ZaliTac man maqsimaluri ekonomikuri<br />
xelSewyobis reJimi un<strong>da</strong> gaavrcelos organizaciis yvela wevrze.<br />
es saqarTvelos xelisufleba manevris Tavisuflebas aZlevs<br />
ruseTTan urTierTobaSi saerTaSoriso savaWro normebis<br />
SemoRebis TvalsazrisiT. amasve emsaxureba qarTuli kanonmdeblobis<br />
evrokavSiris stan<strong>da</strong>rtebTan miaxloeba. saboloo<br />
jamSi, saqarTvelos swrafva, gaacxovelos savaWro urTierTobebi<br />
ruseTTan, magram Tavi<strong>da</strong>n aicilos rusuli kompaniebis monopoluri<br />
gavlena, <strong>da</strong>mokidebulia imaze Tu ramdenad aqtiuri<br />
iqnebian investorebi sxva qveynebi<strong>da</strong>n. es ki saqarTveloSi<br />
korufciis aRm<strong>of</strong>xvras, infrastruqturis ganviTarebas <strong>da</strong><br />
kanonmdeblobis gaumjobesebas moiTxovs.<br />
106 Labour Migration from Georgia (Tbilisi: International Organization for Migration/<br />
Association for Economic Education, 2003). am gamokvlevaSi 630 ojaxi<br />
monawileob<strong>da</strong>, romelTa ojaxis wevrebi ruseTSi muSaoben. kvleva<br />
saqarTvelos oTx regionSi ganxorciel<strong>da</strong>.<br />
263
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
264<br />
samomavlo perspeqtivebi<br />
ruseT–saqarTvelos urTierTobebs ukve didi xania undobloba<br />
aferxebs, ris gaRvivebaSic orive mxaris wvlilia Setanili.<br />
SevardnaZisdroindeli saqarTvelosaTvis ruseTTan urTierToba<br />
erTgvar mojadoebul wres warmoadgen<strong>da</strong>: aucilebeli<br />
iyo qveynis gaZliereba ruseTis zewolasTan gasamklaveblad <strong>da</strong><br />
ruseTTanave ufro saimedo partniorobis Camosayalibeblad.<br />
amave dros, saqarTveloSi bevri Tvli<strong>da</strong> rom qveynis gaZliereba<br />
SeuZlebelia afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis problemebis<br />
ga<strong>da</strong>Wris gareSe, raSic aucilebelia ruseTis monawileoba.<br />
amgvari logika ergvarad gaukuRmarTebulic kia: misi<br />
mixedviT ruseTia saqarTvelos sisustis mTavari mizezic <strong>da</strong><br />
misi mTavari mxsnelic. amgvarad, saqarTvelos mTavroba <strong>da</strong><br />
mosaxleoba Tavs aridebdnen sakuTar pasuxismgeblobas<br />
sakuTarive problemebis ga<strong>da</strong>Wris saqmeSi. amave logikiT,<br />
afxazeTi, samxreT oseTi, ruseTis bazebi <strong>da</strong> ruseTTan<br />
ekonomikuri TanamSroloba erTi giganturi problemaa, romelic<br />
erTi <strong>da</strong>kvriT un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>iWras. prezidenti saakaSvili,<br />
Cans, mza<strong>da</strong>a gaarRvios es mojadoebuli wre <strong>da</strong> <strong>da</strong>axarisxos<br />
sakiTxebi romelTa ga<strong>da</strong>wyveta saqarTvelos ZalebSi Sedis,<br />
sakiTxebi, romlebze kompromisis moZebna SesaZlebelia <strong>da</strong><br />
sakiTxebi, romlebic araa molaparakebebis sagani.<br />
magaliTisTvis, saakaSvilis administracia amtkicebs, rom<br />
baTumisa <strong>da</strong> axalqalaqis bazebi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>ixuros <strong>da</strong> am sakiTxze<br />
Tbilisi ukan<strong>da</strong>xevas ar apirebs. bazebis gayvanis Semdeg,<br />
SesaZloa ruseTTan molaparakeba erToblivi anti–teroristuli<br />
centrebis Camoyalibebis Sesaxeb. molaparakebebi afxazeTsa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTze gamoy<strong>of</strong>ilia erTmaneTisagan <strong>da</strong>, amave dros, ar<br />
ganixileba samxedro bazebTan kavSirSi. <strong>of</strong>icialuri Tbilisi<br />
aseve cdilobs regularuli piradi urTierTobebis <strong>da</strong>myarebas<br />
ruseTis uSiSroebis sabWosTan, prezidentis administraciasTan<br />
<strong>da</strong> calkeul saministroebTan. sakaSvili imedovnebs, rom am gziT<br />
Seiqmneba ndobis kunZulebi rus kolegebTan <strong>da</strong> etapobrivad<br />
moxerxdeba <strong>da</strong>grovili problemebis ga<strong>da</strong>Wra.
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
urTierTgagebis safuZvlad <strong>of</strong>icialuri Tbilisi moiazrebs<br />
im gagebas rom kavkasiaSi arsebuli problemebi – separatizmi,<br />
arastabiluri mTavrobebi, gaumWvirvale politikuri procesi<br />
– safrTxes uqmnis regionis stabilurobas <strong>da</strong> Tanabrad<br />
saxifaToa rogorc ruseTis, ise saqarTvelosaTvis.<br />
amgvari midgoma SesaZloa produqtiuli aRmoCndes <strong>da</strong><br />
SesaZlebloba misces ruseTs gamoiyenos Se<strong>da</strong>rebiTi upiratesoba<br />
kavkasiaSi – mas gaaCnia regionis ukeTesi gageba vidre<br />
<strong>da</strong>savlel partniorebs <strong>da</strong> SeuZlia am gavlenis gamoyeneba<br />
saqarTvelos stabilurobis gansamtkiceblad. Tumca jerjerobiT,<br />
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi ver Tanxmdebian urTierTqmedebis<br />
wesebze. saqarTvelo mcire saxelmwifoa <strong>da</strong> bunebrivia<br />
is eZiebs sagareo garantiebs ruseTis Seu<strong>da</strong>reblad didi<br />
ekonomikuri resursebisa <strong>da</strong> politikuri gavlenis <strong>da</strong>sabalanseblad.<br />
amis gamo, saqarTvelo ruseTTan evropis normatiuli<br />
sivrcis farglebSi urTierTobas amjobinebs. ruseTi,<br />
Tavis mxriv, upiratesobas ormxriv urTierTobebs aniWebs dsT–<br />
s farglebSi arsebuli normatiuli reJimis farglebSi, romelic<br />
SesamCnevad Camoreba evropul stan<strong>da</strong>rtebs rogorc a<strong>da</strong>mianis<br />
uflebaTa, ise savaWro <strong>da</strong>rgSi. samwuxarod, am sivrcis fargleb-<br />
Si saqarTvelo Tavs absoluturad <strong>da</strong>ucvelad grZnobs.<br />
ukanasknel xanebSi ruseTsa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris <strong>da</strong>Zabuloba<br />
samxedro bazebisa <strong>da</strong> samxreT oseTis sakiTxebSi swored<br />
am konteqstSi SeiZleba ganvixiloT. samxreT oseTis SemTxvevaSi,<br />
saqarTvelos gancxadebiTis saerTaSoriso normebis<br />
farglebSi moqmedeb<strong>da</strong>. saakaSvilis administraciis mtkicebiT,<br />
qveynis valdebulebaa suverenuli kontroli ganaxorcielos<br />
missave sazRvrebze. moskovis xedviT, umjobesia dsT–s<br />
farglebSi Camoyalibebuli arsebuli viTarebis SenarCuneba<br />
samxreT oseTSi, rac ruseTis interesebs ukeT pasuxobs.<br />
amdenad, SenarCunebulia mankieri wre: prezidenti saaka-<br />
Svili cdilobs Sinaganad gaaZlieros saqarTvelo <strong>da</strong>, raRac<br />
doneze, ruseTs urCevnia Zlier saqarTvelosTan hqondes saqme.<br />
Tumca kremlis dRev<strong>and</strong>eli <strong>da</strong>mokidebuleba saqarTvelos<br />
separatistul regionebTan xels uSlis saqarTvelos gaZlie-<br />
265
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
rebas, radgan misi sazRvrebi <strong>da</strong>ucvelia kriminalebis winaSe.<br />
metic, ruseTis mxar<strong>da</strong>WeriT gulmicemuli separatisti<br />
liderebi ver xe<strong>da</strong>ven saqarTvelos mTavrobasTan molaparakebebis<br />
warmoebis azrs. Sedegad, SenarCunebulia saqarTvelos<br />
Semdgomi <strong>da</strong>sustebis riski, rac, paradoqsulad, mas<br />
ruseTisaTvis arasaimedo partniorad aqcevs.<br />
viTarebas cota ufro farTod rom SevxedoT, ruseTi kargavs<br />
gavlenis zogierT berkets. saakaSvili <strong>da</strong> misi axalgazr<strong>da</strong><br />
kolegebi ar arian <strong>da</strong>kavSirebuli y<strong>of</strong>il sabWoTa politikur<br />
qselTan arc ganaTlebiTa <strong>da</strong> arc gamocdilebiT. prezidenti<br />
saakaSvili Tavis amomrCevels emyareba <strong>da</strong> ar cdilobs mokovis<br />
mxar<strong>da</strong>WeriT gaimyaros pozicia. saqarTvelos politikosebis<br />
axali Taobis gavlenis safuZveli qveynis SigniTaa. isini SesaZloa<br />
ganixilavdnen karieris gagrZelebis SesaZleblobas saqarTveloSi,<br />
an<strong>da</strong>, vTqvaT bruselSi, magram ara moskovSi. saqarTvelos<br />
sazogadoeba mieswrafvis <strong>da</strong>savleTis ekonomikur, politikur<br />
<strong>da</strong> usafrTxoebis meqanizmebSi gawevrianebisaken, radgan swored<br />
es sfero iTvleba keTildReobis garantiad. 1994 wels prezidenti<br />
SevardnaZe amomrCevlebs parlamentis tribuni<strong>da</strong>n<br />
arwmuneb<strong>da</strong>, rom dsT–Si gawevrianeba qveyanas „xorbalsa <strong>da</strong><br />
kvercxs” moutan<strong>da</strong>. aTwleulis Semdeg ukve yvelasaTvis<br />
naTelia, rom saqarTvelos bazarze ZiriTadi produqtebi dsT–<br />
Si y<strong>of</strong>na–ary<strong>of</strong>nis miuxe<strong>da</strong>vad Semova.<br />
aRarc isaa TavisTavad cxadi, rom post–sabWoTa ekonomikuri<br />
<strong>da</strong>RmasvliTa <strong>da</strong> korumpirebuli politikuri klasiT<br />
imedgacruebuli amomrCevlebi sabWoTa kavSirs nostalgiiT<br />
ucqeren, anu xmas pro–rusul politikur kurss miscemen.<br />
moldovas magaliTi gvarwmunebs, rom miuxe<strong>da</strong>vad komunisturi<br />
partiis warmatebisa 2001 wels, qveynis pro–<strong>da</strong>savluri kursis<br />
ar Seicvala. 107 moldovas komunistma prezidentma vladimir<br />
voroninma pro–rusuli sagareo ministri ga<strong>da</strong>ayena <strong>da</strong> axali<br />
ministri <strong>da</strong>niSna, romlis azriTac „evropasTan integracias<br />
107 Dan Wisniewski <strong>and</strong> Zsolt-Istvan Mato. Moldovan Communists Win Absolute Majority.<br />
– RFE/RL Newsline, February 26, 2001, http://www.rferl.org/newsline/2001/02/260201.asp.<br />
266
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
alternativa ar gaaCnia.” 108 man ukanaskneli arCevnebi erTmniSvnelovnad<br />
anti–rusul motivebze warmoebuli kampaniiT<br />
moigo <strong>da</strong> kursi saqarTvelosa <strong>da</strong> ukrainasTan pro–evropuli<br />
aliansis gaZlierebisaken aiRo.<br />
saqarTvelos axali mTavrobis mimarT molodinis politika<br />
ruseTis mxri<strong>da</strong>n araa produqtiuli. is mxolod Zveli politikis<br />
inerciaa, romlis mixedviTac SevrdnaZe an Secdomas<br />
<strong>da</strong>uSveb<strong>da</strong> an<strong>da</strong> gacnobierebulad miscem<strong>da</strong> saSualebas ruseTs<br />
qulebi Caewera aSS–sTan <strong>da</strong>pirispirebaSi. saqarvelos destabilizacia<br />
mavnea ruseTis usafrTxoebisaTvis. bevrad ufro<br />
sasargeblo iqnebo<strong>da</strong> Tuki ruseTi saqarTvelos axal politikaSi<br />
pozitiur rols <strong>da</strong>ibeveb<strong>da</strong> <strong>da</strong> grZelvadian perspeqtivaSi<br />
undoblobis aRm<strong>of</strong>xvras Seuwyob<strong>da</strong> xels.<br />
<strong>da</strong>savleTs rac Seexeba, SevardnaZis meryevma politikam<br />
aSS–sa <strong>da</strong> ruseTs Soris saqarTvelos mosaxleobis „nacionaluri<br />
proeqtis<strong>da</strong>” miuxe<strong>da</strong>vad, Seaferxa qveynis integracia<br />
<strong>da</strong>savlur institutebSi – natosa <strong>da</strong> evrokavSirSi. dReisaTvis<br />
saqarTvelo winmswrebi tempiT cdilobs realuri mniSvnelobiT<br />
<strong>da</strong>tvirTos arsebuli xelSekrulebebi, rogoricaa natos<br />
„partnioroba mSvidobisaTvis” <strong>da</strong> evrokavSirTan partniorobisa<br />
<strong>da</strong> TanamSromlobis xelSekruleba. evrokavSirTan<br />
<strong>da</strong>axloeba gansakuTrebiT mniSvnelovania <strong>da</strong> am proeqts<br />
ruseTis mxri<strong>da</strong>n, savaraudod, natoSi SesvlasTan Se<strong>da</strong>rebiT<br />
naklebi winaaRmdegoba Sexvdeba. erT–erTi <strong>da</strong>maimedebeli<br />
nabiji evrokavSiris mxri<strong>da</strong>n samxreT kavkasiaze „evropis<br />
samezoblo iniciativis” gavrceleba iyo. Tumca saqarTvelos<br />
mxri<strong>da</strong>n ruseTis rTuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebisaken iZuleba<br />
SesaZloa saxifaToc aRmoCndes – amis <strong>da</strong>sturad 2004 wels<br />
samxreT oseTSi viTarebis eskalaciac gamodgeba.<br />
SeZleben ki saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTis liderebi axleburi<br />
urTierTobebis <strong>da</strong>myarebas? am kiTxvaze pasuxi didwilad<br />
108 Íàòàëüÿ Ïðèõîäüêî. Êèøèíåâ èçáàâëÿåòñÿ îò ïðîðîññèéñêè íàñòðîåííûõ ìèíèñòðîâ.<br />
– Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 6 ôåâðàëÿ 2004 ãîäà, http://www.ng.ru/cis/2004-02-06/<br />
5_kishinev.html.<br />
267
jaba dev<strong>da</strong>riani<br />
saqarTveloSi reformebis warmatebazea <strong>da</strong>mokidebuli. axali<br />
mTavroba ruseTTan urTierTobas ufro taqtikuri TvalsazrisiT<br />
udgeba, vidre strategiuliT <strong>da</strong> amiT cdilobs<br />
Sexebis wertilebis moZiebas. strategiuli TvalsazrisiT,<br />
saqarTvelos mTavari amocana politikuri sistemis gajansaReba<br />
<strong>da</strong> ekonomikis gaZlierebaa. es saSualebas miscems saqarTvelos<br />
ufro seriozuli roli iTamaSos post–sabWoTa sivrcis<br />
politikasa <strong>da</strong> ekonomikaSi.<br />
ruseTSi jer kidev ar <strong>da</strong>srulebula axali TviTSegnebis<br />
mSenebloba. nacionalisturi Zalebis siZliere zRu<strong>da</strong>vs<br />
prezident putinis moqnilobas qarTul–rusuli urTierTobebis<br />
sferoSi. amdenad, saqarTvelos mTavrobam un<strong>da</strong><br />
gahyos is problemebi, romlebzec albaT SesaZlebelia ruseT-<br />
Tan ormxrivi kompromisis Zieba <strong>da</strong> is sakiTxebi sa<strong>da</strong>c mas<br />
ruseTis <strong>da</strong>sarwmuneblad saerTaSoriso mxar<strong>da</strong>Weris mobilizeba<br />
<strong>da</strong>sWirdena. samxedro bazebisa <strong>da</strong> SemdegSi, samSvidobo<br />
operaciebis modernizebis Secvlis sakiTxebi albaT am ukanasknel<br />
kategoriaSi Seva. vaSingtonis pozicia bazebTan <strong>da</strong>kav-<br />
SirebiT, romelic erTis mxriv mouwodeb<strong>da</strong> ruseTs gaeyvana<br />
jarebi <strong>da</strong>, meores mxriv mas finansur mxar<strong>da</strong>Weras sTavazob<strong>da</strong><br />
gayvanis <strong>da</strong>saCqareblad, albaT yvelaze realisturi midgomaa.<br />
samwuxarod, beslanis 2004 wlis tragediam putinis mTavrobis<br />
agresiuloba gazar<strong>da</strong>. putinma pira<strong>da</strong>d gaaaqtiura kavSirebi<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis lierebTan <strong>da</strong> Sexv<strong>da</strong> kidev maT<br />
2005 wlis 5 aprils. zogierTi mimomxilvelis informaciiT, man<br />
evrokavSiris sagareo saqmeTa komisari xavier solanac ki<br />
Seaxvedra separatist liderebs. 109 zogma es Sexvedra ruseTis<br />
mxri<strong>da</strong>n ufro konstruqciuli poziciis niSnad aRiqva, zogma<br />
ki piriqiT. simarTles momavali gamoavlens.<br />
afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi viTarebis gasaumjobeseblad<br />
saqarTvelos mTavrobas am mxareebis faqtobriv liderebTan<br />
109 Vladimir Socor. EU Policy in Disarray in Georgia <strong>and</strong> Moldova. – Eurasia Daily<br />
Monitor, April 15, 2005, http://jamestown.org/edm/article.php?volume_id=407<br />
&issue_id=3301&article_id=236959.<br />
268
saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi: rTuli gza urTierTgagebisaken<br />
pir<strong>da</strong>piri urTierTobebis gaaqtiureba mouwevs. maTi gverdis<br />
avliT moskovTan SeTanxmebis miRwevis mcdeloba araefeqturi<br />
Cans. amave dros, konkretul sakiTxebSi SesaZloa Tanam-<br />
Sromlobac – magaliTisTvis, moskovs surs sarkinigzo mimosvla<br />
aRadginos saqarTvelosTan afxazeTis gavliT <strong>da</strong> am SesaZleblobis<br />
gamoyeneba ndobis aRsadgenad savsebiT SesaZlebelia.<br />
samSvidobo jarebis sakiTxis mogvareba albaT evrokavSirTan<br />
TanamSromlobas gulisxmobs. am organizaciis gamocdileba<br />
policiuri <strong>da</strong>xmarebis misiis farglebSi bosniasa <strong>da</strong> hercegovinaSi<br />
zedgamoWrilia afxazeTis galis raionSi <strong>da</strong>brunebuli<br />
devnilebis usafrTxoebis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad.<br />
<strong>da</strong>skvnis saxiT, urTierTobebis umZimesi aTwleulis<br />
Semdeg, klavac arseobs ruseT–saqarTvelos urTierTobebis<br />
konstuqciuli ganviTarebis SesaZlebloba. amis miRweva ki<br />
mxolod maSin SeiZleba, Tuki saqarTvelo kargad gaicnobierebs<br />
Tavis pasuxismgeblobas Si<strong>da</strong> sisusteebis aRm<strong>of</strong>xvris saqmeSi<br />
<strong>da</strong> warmatebiT ganaxorcielebs reformebs.<br />
269
Tavi 5<br />
270<br />
gayinuli gaurkvevloba:<br />
ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis<br />
irgvliv<br />
oqsana antonenko<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slam gamoiwvia regionul konfliqtebis<br />
seria, romelic Zaladobis sawyisi fazis Semdeg politikur Cix-<br />
Si aRmoCn<strong>da</strong> <strong>da</strong> aTwleulze meti xnis ganmavlobaSi ga<strong>da</strong>uWreli<br />
rCeba.ori aseTi konfliqti – afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi –<br />
warmoiSva saqarTveloSi, y<strong>of</strong>il sabWoTa socialistur respublikaSi<br />
misi axal, <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifod arcTu ioli<br />
transformaciis dros. konfliqti afxazeTSi 1992-1993 wlebSi,<br />
postsabWoTa konfliqtebi<strong>da</strong>n iyo erT-erTi yvelaze sisxliani,<br />
aTasobiT msxverpliTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>axloebiT 250 000 ga<strong>da</strong>adgilebuli<br />
a<strong>da</strong>mianiT (umravlesoba eTnikuri qarTveli) 1 . man gaanadgura<br />
1 cifri 250 000 xSirad gamoiyeneba eqspertebisa <strong>da</strong> politikosebis<br />
mier,magram es raodenoba sakamaToa. <strong>of</strong>icialurad saqarTvelos hyavs<br />
registrirebuli 262 217 Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli piri, sai<strong>da</strong>nac 11 987 samxreT<br />
oseTis konfliqtis zoni<strong>da</strong>naa, <strong>da</strong>narCenebi ki _ afxazeTi<strong>da</strong>n. <strong>da</strong>mkvirvebelTa<br />
umravlesoba eWvqveS ayenebs am cifrebs. bevrma, vinc Tavi<strong>da</strong>n<br />
saqarTveloSi Cavi<strong>da</strong>, Semdeg <strong>da</strong>tova igi. 2002 wlis mosaxleobis aRweram<br />
aCvena, rom bolo aTwleulSi qveyanam <strong>da</strong>karga <strong>da</strong>axloebiT milioni<br />
a<strong>da</strong>miani emigrantebis saxiT <strong>da</strong> SeiZleba vivaraudoT, rom maT Soris arian<br />
afxazeTi<strong>da</strong>n ltolvilebic. saqarTvelos axalma prezidentma mixeil<br />
saakaSvilma erTnairad gaaoca momxreebic <strong>da</strong> mowinaaRmdegeebic cota xnis<br />
win gakeTebuli gancxadebiT imis Sesaxeb, rom mas surs 1992-1993 wlebis<br />
afxazeTis omis Sedegad ga<strong>da</strong>adgilebuli a<strong>da</strong>mianebis sruli aRricxva. 2004<br />
wlis 5 aprils ministrTa kabinetis sxdomaze saakaSvilma Tqva, rom<br />
“ltolvilTa dRev<strong>and</strong>eli ricxvi – 260 000 – Zalian gaberilia”. (”Georgia’s<br />
Refugee Recount,” IWPR Report, April 28, 2004). 2004 wlis agvistoSi ltolvilTa<br />
<strong>da</strong> integraciis saministrom Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebisaTvis gamouSva<br />
216 947 piradobis mowmoba. magram es cifri moicavs mxolod Si<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>adgilebul pirebs <strong>da</strong> ara emigrirebulebs.
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
Savi zRvis erT-erTi yvelaze cnobili sakurorto regionis<br />
ekonomikuri perspeqtivebi. 1994 wlis 19 maisis SeTanxmebam<br />
cecxlis Sewyvetis Sesaxeb mxareebi afxazeTis politikuri<br />
statusis ga<strong>da</strong>wyvetamde ver miiyvana; sanacvlod Tbilisis<br />
kontrols gareT aRmoCn<strong>da</strong> afxazeTi, rogorc de faqto<br />
saxelmwifo, Tumca saerTaSoriso sazogadoebriobisa <strong>da</strong><br />
ruseTis mier formalurad mainc aRiarebuli, rogorc saqarTvelos<br />
nawili.<br />
saerTod, postsabWoTa saqarTveloSi saxelmwifo mSeneblobis<br />
sawyisi etapi nacionalisturi iyo Tavisi ritorikiTa<br />
<strong>da</strong> ideologiiT, ukanono _ Tavisi xerxebiT, magram xSirad<br />
gamarTlebuli istoriuli wyeniTa <strong>da</strong> miTebiT. 2 qarTulafxazuri<br />
konfliqtis <strong>da</strong>wyebaSi yvela es faqtori gansakuTrebul<br />
rols TamaSob<strong>da</strong>, ramac ekonomikuri <strong>da</strong> geopolitikuri<br />
logikis sawinaaRmdegod, eTnopolitikur konfliqtamde<br />
miiyvana <strong>da</strong> or banakad gayo mravalerovani omamdeli<br />
afxazeTi. mobilizacia xorcieldebo<strong>da</strong> eTnikuri kuTvnilebis<br />
safuZvelze, amasTan eTnikuri umciresobebis umravlesoba<br />
(rusebi, somxebi <strong>da</strong> berZnebi) ibrZo<strong>da</strong> afxazebis mxareze.<br />
am konfliqts qarTvelebi Zlieri, gaerTianebuli <strong>da</strong><br />
sicocxlisunariani qarTuli saxelmwifos mSeneblobis gzaze<br />
erT-erT ZiriTad <strong>da</strong>brkolebad miiCneven. ase iyo zviad<br />
gamsaxurdias _ saqarTvelos pirveli prezidentis _ dros.<br />
ase iyo misi memkvidris, eduard SevardnaZis drosac, romlis<br />
xelmZRvanelobis periodSi mox<strong>da</strong> omi <strong>da</strong> mTavrobam ver SeZlo<br />
samxedro saSualebebiT afxazeTze kontrolis aRdgena.<br />
saqarTvelos dRev<strong>and</strong>eli prezidenti mixeil saakaSvili Tavisi<br />
prezidentobis erT-erT prioritetad qarTuli miwebis<br />
gaerTianebas Tvlis. iseve rogorc misi winamorbedebi, prezidenti<br />
saakaSvili mzad aris, misces afxazeTs farTo avtonomia,<br />
magram ara _ saerTaSoriso suvereniteti. afxa-<br />
2 qarTul-afxazur konfliqtSi istoriuli miTebis rolis analizis<br />
Sesaxeb. Âèêòîð Øíèðåëüìàí, Âîéíû ïàìÿòè: Ìèôû èäåíòè÷íîñòè è ïîëèòèêà â<br />
Çàêàâêàçüå // Ìîñêâà: Àêàäåìêíèãà, 2003, ñ. 259-461.<br />
271
oqsana antonenko<br />
zebisaTvis konfliqti erovnuli ga<strong>da</strong>rCenisaTvis brZolis<br />
simbolo <strong>da</strong> erovnuli identurobis SenarCunebis imperativia.<br />
sabWoTa kavSiris ngrevasa <strong>da</strong> qarTuli nacionalizmis zr<strong>da</strong>Si<br />
afxazuri elita xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong> rogorc sakuTari erisa <strong>da</strong> saxelmwifos<br />
Seqmnis istoriul Sanss, ise TviTmy<strong>of</strong>adobis safrTxes.<br />
omi qarTuli jaris gamoyvaniT <strong>da</strong> afxazeTis qarTuli mosaxleobis<br />
masobrivi gamodevniT (45 procenti) 3 <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>.<br />
dRemde arc erTma saxelmwifom ar aRiara afxazeTi saerTa-<br />
Soriso samarTlis <strong>da</strong>moukidebel subieqtad. misi mosaxleoba<br />
– romlis SemadgenlobaSi, afxazebis gar<strong>da</strong>, axlac Sedian<br />
qarTvelebi, rusebi, berZnebi <strong>da</strong> somxebi – ekonomikurad<br />
izolirebulia <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>rCenis mizniT ZiriTa<strong>da</strong>d naturalur<br />
meurneobas eyrdnoba. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, afxazeTma SeZlo de<br />
faqto saxelmwifo institutebis Seqmna, maT Soris parlamentis,<br />
prezidentisa <strong>da</strong> samxedro Zalebis. 1999 wels, <strong>da</strong>moukideblobis<br />
referendumis Semdeg, xelisuflebam imis<br />
mtkiceba <strong>da</strong>iwyo, rom suverenuli saxelmwifos aSeneba aqvs<br />
ganzraxuli <strong>da</strong> misi <strong>da</strong>moukideblobis aRiareba mxolod drois<br />
saqmea.<br />
gamomdinare iqi<strong>da</strong>n, rom qarTuli <strong>da</strong> afxazuri mxareebis<br />
poziciebi diametrul winaaRmdegobaSi rCeba, politikuri<br />
<strong>da</strong>regulireba ki CixSia momwyvdeuli, yuradReba ufro mesame<br />
mxaris rolze maxvildeba. am mxriv gansakuTrebiT mniSvnelovania<br />
ruseTi. konfliqtis yvela etapze is dominirebul <strong>da</strong><br />
xSirad winaaRmdegobriv rols TamaSob<strong>da</strong>. qarTvelebi ruseTs<br />
konfliqtis <strong>da</strong>wyebis provocirebaSi sdeben brals, Semdeg _<br />
mis “gayinvaSi”, <strong>da</strong>bolos, afxazuri separatistuli miswrafebebis<br />
yvela saSualebiT Ria mxar<strong>da</strong>WeraSi, formaluri<br />
3 1989 wels, bolo sabWoTa aRweris mixedviT, afxazeTis mosaxleoba<br />
Seadgen<strong>da</strong> 525 000, sai<strong>da</strong>nac 45 procenti, anu 239 000 a<strong>da</strong>miani eTnikuri<br />
qarTveli iyo. rodesac 1993 wlis oqtombrisaTvis <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong> omi,<br />
TiTqmis yvela qarTvels <strong>da</strong>atovebines afxazeTi. maT Soris aTeula-<br />
TasobiT ga<strong>da</strong>saxl<strong>da</strong> droebiT sacxovreblad saqarTvelos qalaqebsa <strong>da</strong><br />
s<strong>of</strong>lebSi. ix. http://www.reliefweb.int/rw/RWB.NSF/db900SID/ACOS-64D87Q?<br />
OpenDocument.<br />
272
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
aRiarebis gar<strong>da</strong>. Tbilisi afxazeTSi ganlagebuli samSvidobo<br />
Zalebis internacionalizacias cdilobs maT rigebSi sxva<br />
qveynebis samxedroebis CarTviT <strong>da</strong> moiTxovs, ufro mkafiod<br />
ganisazRvros moskovis, rogorc mediatoris, politikuri roli<br />
gaeros molaparakebis procesSi.<br />
afxazebsac aqvT pretenziebi ruseTis mimarT konfliqtis<br />
sawyis etapze saqarTvelos samxedro mxar<strong>da</strong>Weris gamo; magram<br />
axla isini ruseTs uyureben, rogorc maTi usafrTxoebis mTavar<br />
garants. 1999 wli<strong>da</strong>n afxazeTis parlamentma ramdenimejer<br />
mimarTa moskovs, raTa afxazeTsa <strong>da</strong> ruseTs Soris <strong>da</strong>myarebuliyo<br />
asocirebuli urTierTobebi afxazeTis, rogorc<br />
“Tavisufali asocirebuli wevris”, ruseTis federaciis<br />
SemadgenlobaSi CarTvis gziT. am statusiT afxazeTi suverenitets<br />
SeinarCuneb<strong>da</strong>. saboloo jamSi, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
saerTaSoriso sazogadoebrioba <strong>da</strong>iRala qarTul-afxazur<br />
konfliqtSi ruseTis diplomatiis sul ufro calmxrivi<br />
ZalisxmeviT <strong>da</strong> TbilisTan misi rTuli urTierTobebiT, mas<br />
kvlavindeburad miaCnia, rom ruseTis monawileoba politikur<br />
procesSi mtkice mSvidobisa <strong>da</strong> politikuri <strong>da</strong>regulirebis<br />
misaRwevad saWiroa.<br />
rogoria ruseTis pozicia afxazeTis konfliqtSi? ramdenad<br />
prioritetuli adgili ukavia mas ruseTis politikaSi? aqvs Tu<br />
ara ruseTs strategia qarTul-afxazur konfliqtSi, Tu is<br />
ubralod reagirebs movlenebze am regionSi? ra doneze<br />
manipulirebs afxazeTiT, rogorc marionetiT? ra doziTaa<br />
ruseTis afxazeTTan TanamSromloba moskovis TbilisTan<br />
urTierTobebiT ganpirobebuli? ras warmoadgenen ZiriTad<br />
interesTa jgufebi, romlebic ayalibeben ruseTis politikas<br />
<strong>da</strong> rogor Seicvala maTi gavlena prezident putinis dros?<br />
am TavSi SemoTavazebulia aRniSnul kiTxvebze pasuxebi im<br />
ZiriTadi faqtorebis analizis gziT, romlebic gansazRvravs<br />
ruseTis politikas qarTul-afxazuri konfliqtis mimarT.<br />
gansakuTrebiT yuradReba gamaxvilebulia 2000-2004 wlebze _<br />
putinis prezidentobis erT monakveTze. avtors sammxrivi<br />
mizani aqvs: pirveli, ruseTis politikis evoluciis aRwera;<br />
273
oqsana antonenko<br />
meore, politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebisa <strong>da</strong> ganxorcielebis<br />
sirTuleebis gaSuqeba, ruseTis SigniT sxva<strong>da</strong>sxva<br />
mZlavri gavlenis jgufze aqcentis gakeTeba, imaze _ Tu<br />
romeli moTamaSeebi ayalibeben ruseTis politikis pirvelad<br />
motivebs <strong>da</strong> romlebi sweven <strong>da</strong>bla mis efeqturobas. mesame<br />
mizani ki imaSi mdgomareobs, rom afxazeTSi ruseTis politika<br />
ganxilul iqnas konfliqtis <strong>da</strong>regulirebis procesSi sxva<br />
Zlier moTamaSeebTan misi <strong>da</strong>mokidebulebis konteqstSi. es sami<br />
ganzomileba mowodebulia axsnas, Tu romeli mimarTulebiT<br />
SeiZleba ganviTardes ruseTis politika, rodesac igi konfrontaciaSi<br />
Sedis saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTSi xelmZRvanelobis<br />
Secvlis ormag gamowvevasTan.<br />
274<br />
ruseTis CarTva konfliqtSi<br />
1994 wlis maisSi cecxlis Sewyvetaze SeTanxmebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa Tanamegobrobis (dsT) samSvidobo<br />
Zalebis ganlagebi<strong>da</strong>n aTi wlis Semdeg gamoqveynebul arc erT<br />
publikaciaSi, romelic ki arsebobs ruseTis rolze qarTulafxazur<br />
samxedro konfliqtTan <strong>da</strong>kavSirebiT, sruly<strong>of</strong>ilad<br />
ar aris gaanalizebuli ruseTis arqivebi an wamyvan monawileTa<br />
mogonebebi. Tumca zogierT gamoqveynebul moxsenebaSi naTqvamia,<br />
rom 1992-1994 wlebSi ruseTis SeiaraRebuli Zalebi <strong>da</strong><br />
uSiSroebis samsaxurebi axorcielebdnen pir<strong>da</strong>pir Tu irib<br />
politikur <strong>da</strong>, rac ufro mniSvnelovania, samxedro <strong>da</strong>xmarebas<br />
rogorc qarTul, ise afxazur mxareze. 4 zogierTi qarTuli<br />
wyaro ufro Sors midis <strong>da</strong> amtkicebs, rom ruseTis specialurma<br />
4 ruseTis konfliqtSi CarTvaze analizis Sesaxeb. Ñòàíèñëàâ Ëàêîáà, Àáõàçèÿ<br />
äå ôàêòî èëè Ãðóçèÿ äå þðå? (Ñàïïîðî, ßïîíèÿ: Öåíòð ñëàâÿíñêèõ èññëåäîâàíèé,<br />
Óíèâåðñèòåò Õîêêàéäî, 2001 ã.), http://src-h.slav.hoku<strong>da</strong>i.ac.jp/publictn/lakova/lakovacontents.html<br />
; Alexei Zverev, “Ethnic Conflicts in the Caucasus,” in Bruno Coppieters<br />
ed., Contested Borders in the Caucasus (Brussels: VUB Press, 1996), pp. 51–60, http://<br />
poli.vub.ac.be./publi/ContBorders/eng/; Ñâåòëàíà ×åðâîííàÿ, Àáõàçèÿ 1992: Ïîñòêîììóíèñòè÷åñêàÿ<br />
Âàíäåÿ (Ìîñêâà: Ìîñãîðïå÷àòü, 1992 ã.).
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
samsaxurebma <strong>da</strong>gegmes yvela separatistuli konfliqti<br />
kavkasiaSi, maT Soris qarTul-afxazuric <strong>da</strong> Semdeg maTi<br />
provocireba moaxdines qarTuli saxelmwifoebriobis Seqmnis<br />
perspeqtivis aRm<strong>of</strong>xvris mizniT. 5 Tavis mxriv, afxazi<br />
komentatorebi ar azviadeben ruseTis CarTvas <strong>da</strong> aqcenti<br />
ga<strong>da</strong>aqvT moxaliseebis rolze, akritikeben ruseTis mier<br />
y<strong>of</strong>ili sabWoTa samxedro teqnikis qarTul erovnul gvardiaze<br />
ga<strong>da</strong>cemas 1992 wlis 14 agvistos afxazeTze misi pirveli<br />
Tav<strong>da</strong>sxmis win. rogorc wesi, rusuli wyaroebi gverds uvlian<br />
omis msvlelobis <strong>da</strong>wvrilebiT gadmocemas, samagierod<br />
sabWoTa kavSiris ngrevis dros ruseTis politikur xelmZRvanelobaSi<br />
arsebul uwesrigobas xazs usvamen, brals<br />
sdeben adgilobriv samxedro meTaurebs am omSi maTi finansurad<br />
motivirebuli rolis gamo. 6 saboloo jamSi, rTulia<br />
msjeloba imis Sesaxeb, iyo Tu ara ruseTis monawileoba<br />
afxazeTSi 1992-1993 wlebSi kremlis Segnebuli politikis<br />
strategiis nawili, magram sakamaTo ar aris is, rom Semdgom<br />
qarTul-afxazuri konfliqti gax<strong>da</strong> <strong>da</strong> dRemde rCeba misi<br />
politikis mniSvnelovan instrumentad.<br />
ruseTis roli 1992-1993 wlebis omSi rogorc realurad, ise<br />
popularul miTebSi saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTs Soris normaluri<br />
urTierTobebis ZiriTadi barieri gax<strong>da</strong>. ruseTis, rogorc<br />
afxazeTSi omis wagebis aSkara mizezad aRqmam qarTveli<br />
politikosebisa <strong>da</strong> moqalaqeebis mTeli Taoba Camoayaliba.<br />
afxazi eqsperti iuri anCabaZe wers: “saqarTveloSi jer kidev<br />
dominirebs azri, rom yvela politikuri Soki, romlebic<br />
respublikam bolo wlebSi ga<strong>da</strong>itana, afxazeTSi konfliqtis<br />
5 ix. magaliTad, Gia Tarkhan-Mouravi, “The Georgian–Abkhazian Conflict in a<br />
Regional Context,” in Bruno Coppieters, Ghia Nodia, <strong>and</strong> Yuri Anchabadze eds., Georgians<br />
<strong>and</strong> Abkhazians: The Search for a Peace Settlement, (Köln: Bundesinstitut für<br />
Ostwissenschaftliche und Internationale Studien, 1998), pp. 90–112, agreTve http://<br />
poli.vub.ac.be/ ; an naxeT Svetlana Chervonnaya, Conflict in the Caucasus: Georgia,<br />
Abkhazia <strong>and</strong> the Russian Shadow (Glastonbury: Gothic Image Publications, 1994).<br />
6 ix. Dmitrii Danilov, “Russia’s Role,” Accord, issue 7 (September 1999), pp. 42–49,<br />
http://www.c-r.org/accord/geor-ab/accord7/index.shtml.<br />
275
oqsana antonenko<br />
CaTvliT, inspirirebuli iyo mesame Zalis mier”. mesame ZalaSi<br />
yovelTvis igulisxmeba ruseTi. 7<br />
dResac ki qarTul-afxazuri konfliqtis istoria uwindeburad<br />
<strong>da</strong>Rs asvams imas, Tu rogor gansazRvravs ruseTi Tavis<br />
interesebsa <strong>da</strong> strategias <strong>da</strong> afxazebisa <strong>da</strong> qarTvelebis mier<br />
rogor aris misi roli aRqmuli. amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT Tanamedrove<br />
politikaze istoriis gavlenis ramdenime aspeqts gamovy<strong>of</strong>T:<br />
pirveli, konfliqti imdenad sastiki iyo <strong>da</strong> Tavad ruseTze,<br />
gansakuTrebiT ki mis CrdiloeT kavkasiis regionze, iseTi<br />
zemoqmedeba moaxdina, rom 1994 wels, omis Sewyvetis SeTanxmebaze<br />
xelmoweris Semdeg, misi politika, upirveles yovlisa,<br />
fokusirebuli iyo konfliqtis ganaxlebis raime perspeqtivis<br />
prevenciaze. u<strong>da</strong>voa, rom axali omis SiSiT ruseTi orive mxareze<br />
mkacri zewolisagan Tavs ikaveb<strong>da</strong>, uSualod ki konfliqtis<br />
Semdgom periodSi, rodesac ufro SeiZlebo<strong>da</strong> meti politikuri<br />
progresisaTvis mieRwia.<br />
meore, konfliqtis orive mxares ruseTis CarTvam Ziri<br />
gamouTxara qarTvelebisa <strong>da</strong> nawilobriv afxazebis ndobas<br />
ruseTis, rogorc miukerZoebeli <strong>da</strong> s<strong>and</strong>o mediatoris, mimarT.<br />
ruseTi iyo <strong>da</strong> aris aRqmuli, rogorc konfliqtis monawile.<br />
ufro metic, ruseTis <strong>da</strong>xmarebam orive mxaris mimarT ufro<br />
gaaZliera saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTSi gavrcelebuli azri, rom<br />
konfliqti an moskovis mier <strong>da</strong>igegma, an ganxorciel<strong>da</strong> ruseTis<br />
interesebSi.es gansakuTrebiT naTlad Cans saqarTveloSi,<br />
sa<strong>da</strong>c ruseTis CarTva aRiqmeba “afxazeTis <strong>da</strong>kargvis” mTavar<br />
mizezad. eduard SevardnaZe amtkiceb<strong>da</strong> kidec, rom konfliqtis<br />
dros ruseTis mier afxazeTis mxar<strong>da</strong>Wera mTeli<br />
aTwleulis manZilze qarTul-rusuli urTierTobebis gafu-<br />
Webis mTavar mizezad ga<strong>da</strong>iqca. afxazebi, romlebic iZulebulni<br />
arian <strong>da</strong>eyrdnon rusebis <strong>da</strong>xmarebas, aseve iCenen ruseTis<br />
patronaJisadmi undoblobas (samxreT osebisagan gansxvavebiT),<br />
7 Yuri Anchabadze, “Georgia <strong>and</strong> Abkhazia: The Hard Road to Agreement,” in Coppieters,<br />
Nodia, <strong>and</strong> Anchabadze, eds., Georgians <strong>and</strong> Abkhazians, pp. 80–89, also on<br />
http://poli.vub.ac.be/.<br />
276
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
ruseTTan mxolod asocirebul urTierTobebs eZeben <strong>da</strong> ara<br />
srul integracias <strong>da</strong> masze subordinacias.<br />
mesame, afxazeTis konfliqtSi CrdiloeT kavkasii<strong>da</strong>n<br />
moxaliseebis, rusi samxedroebisa <strong>da</strong> politikosebis monawileobam,<br />
ufro metad, vidre sxva postsabWoTa sivrcis<br />
separatistulma konfliqtebma, igi Si<strong>da</strong> rusuli politikis im<br />
mniSvnelovan problemad ga<strong>da</strong>aqcia, romelic dRemde ga<strong>da</strong>uWrelad<br />
rCeba. metic, 1991-1992 wlebSi <strong>da</strong> ufro gvian, TviT<br />
afxazeTis konfliqtis dros, afxazur <strong>da</strong> CeCnur elitas Soris<br />
kavSirebis gamo ruseTis politika qarTul-afxazuri konfliqtis<br />
mimarT xangrZlivi drois ganmavlobaSi CeCneTSi ruseTis<br />
mier gatarebuli politikis Zlieri gavlenis qveS imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong>.<br />
am faqtorebis gaTvaliswinebiT, aucilebelia afxazeTTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebiT ruseTis <strong>of</strong>icialuri politikis evoluciis<br />
analizi <strong>da</strong> misi saxeliT moqmedi sxva<strong>da</strong>sxva jgufis qmedebebis<br />
mokle mimoxilva. ruseTis monawileobis Rrma ganxilva<br />
konfliqtis pirveli dReebi<strong>da</strong>n imis gamoa mizanSewonili, rom<br />
1991-1993 wlebSi moskovs ar hqon<strong>da</strong> Tanmimdevruli politika<br />
mTlianad kavkasiisa <strong>da</strong>, kerZod, qarTul-afxazuri konfliqtis<br />
mimarT. 8 misi politika yalibdebo<strong>da</strong> bevri jgufis mier,<br />
romlebic ufro gvian, post-konfliqtur periodSi, mniSvnelovani<br />
politikuri aqtorebi gaxdnen.<br />
<strong>da</strong>sawyisSi ruseTma gamoiCina loialoba konfliqtSi<br />
monawile orive mxaris mimarT. rusuli politikuri elitis<br />
nawili gaerTianebuli saqarTvelos momxre iyo, nawili ki mxars<br />
uWer<strong>da</strong> de faqto <strong>da</strong>moukidebel, promoskovur afxazeTs.<br />
konfliqtis dros es loialoba ucvleli ar rCebo<strong>da</strong>; sabrZolo<br />
moqmedebebis ganaxlebisas yvelani afxazebs emxrobodnen.<br />
Tav<strong>da</strong>pirvelad erTiani saqarTvelos mxar<strong>da</strong>mWerTa jgufSi<br />
Sediodnen ruseTis mTavrobis is warmomadgenlebi, vinc piradi<br />
kontaqtebi <strong>da</strong>amyara eduard SevardnaZesTan, misi sabWoTa<br />
8 rusul politikaze kavkasiaSi ix. Dmitri Trenin, “Russia’s Security Interests <strong>and</strong><br />
Policies in the Caucasus Region,” in Coppieters ed., Contested Borders in the Caucasus,<br />
pp. 91–102, http://poli.vub.ac.be/.<br />
277
oqsana antonenko<br />
kavSiris sagareo saqmeTa ministrad y<strong>of</strong>nis dros <strong>da</strong> isinic vinc<br />
ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> afxazur separatistul miswrafebas imis<br />
SiSiT, rom igi TviT ruseTis teritoriuli erTianobis safrTxes<br />
gamoiwvev<strong>da</strong> CrdiloeT kavkasiaSi. am jgufSi Sediodnen<br />
ruseTis prezidenti boris elcini <strong>da</strong> sagareo saqmeTa ministri<br />
<strong>and</strong>rei kozirevi, aseve sagareo saqmeTa saministros sxva<br />
maRalCinosnebic. zogierTi afxazuri wyaro imasac amtkicebs,<br />
rom afxazeTis winaaRmdeg Zalis gamoyenebis Sesaxeb SevardnaZis<br />
gegmis politikuri mxar<strong>da</strong>Wera uzrunvelyo elcinma. 9<br />
afxazeTSi konfliqtis <strong>da</strong>wyebis Semdeg 1992 wlis agvistoSi<br />
ruseTis sagareo saqmeTa saministrom werili gaugzavna<br />
saqarTvelos sagareo saqmeTa saministros, romelSic gamo-<br />
Tqmuli iyo Tanadgoma saqarTvelosadmi “terorizmis winaaRmdeg<br />
brZolis” saqmeSi. es nabiji nakarnaxevi iyo ruseTis<br />
mzardi problemebiT CeCneTSi.<br />
rac Seexeba ruseTis samxedro istebliSments, mas afxazeTis<br />
konfliqtis mimarT araerTgvarovani <strong>da</strong>mokidebuleba hqon<strong>da</strong>.<br />
moskovSi Tav<strong>da</strong>cvis saministros Cinosnebma Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />
mxari <strong>da</strong>uWires saqarTvelos moqmedebebs, maSin, rodesac<br />
samxedroebi, romlebic samsaxurs afxazeTSi gadiodnen,<br />
konfliqtis TiTqmis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n afxazebisken ga<strong>da</strong>ixarnen, an<br />
pasiurad iyvnen _ SeinarCunes neitraliteti; mogvianebiT ki<br />
maTac afxazuri Zalebis aqtiuri <strong>da</strong>xmareba <strong>da</strong>iwyes.<br />
1992 wlis maisi<strong>da</strong>n 1993 wlis maisamde ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis<br />
ministri pavel graCovi saqarTvelos Tav<strong>da</strong>cvis ministrisa <strong>da</strong><br />
erovnuli gvardiis mTavarsardlis, general Tengiz kitovanis<br />
axlo megobrad rCebo<strong>da</strong>. 1992 wlis agvistoSi, omis <strong>da</strong>wyebis win,<br />
graCovi exmarebo<strong>da</strong> saqarTvelos amierkavkasiis samxedro<br />
olqSi arsebuli sabWoTa mowyobilobebisa <strong>da</strong> mZime SeiaraRebis<br />
qarTul SeiaraRebul Zalebze ga<strong>da</strong>cemaSi, ramac u<strong>da</strong>vo<br />
9 stanislav lakoba amtkicebs, rom 1992 wlis 24 ivnisis <strong>da</strong>gomisis samitze<br />
saqarTvelos saxelmwifo sabWos meTaurma eduard SevardnaZem xeli<br />
moawera “SeTanxmebas qarTul-osuri konfliqtis <strong>da</strong>regulirebis<br />
principebze” <strong>da</strong> miiRo prezident elcinis mxar<strong>da</strong>Wera afxazeTis<br />
winaaRmdeg saqarTvelos samxedro moqmedebis Taobaze. ix. lakoba, gv. 10.<br />
278
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
samxedro upiratesoba moutana maT. qarTulma sajariso<br />
nawilebma miiRes tankebi, saartilerio sistemebi, Sveulmfrenebi<br />
<strong>da</strong> msubuqi SeiaraReba. 10 1992 wlis 14 agvistos<br />
qarTuli jari 2 000-<strong>da</strong>n 5 000-mde jariskacis SemadgenlobiT<br />
Sevi<strong>da</strong> afxazeTSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>ikava soxumi; <strong>da</strong>matebiT 1 000-kaciani<br />
razmi <strong>da</strong>dga gagraSi <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>keta afxazeTis sazRvari ruseTTan.<br />
Tavi<strong>da</strong>n graCovma sca<strong>da</strong>, Seekavebina ruseTis samxedro savele<br />
meTaurebi, rom afxazebs ar <strong>da</strong>xmarebodnen. zogierTi afxazuri<br />
wyaro miuTiTebs kidevac imaze, rom rusebma qarTvelebs<br />
faruli <strong>da</strong>xmareba aRmouCines, Tumca aseTi gancxadebebis<br />
ga<strong>da</strong>mowmeba SeuZlebelia. 11<br />
sabrZolo moqmedebebis pirveli etapi<strong>da</strong>n, konfliqtTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebiT moskovis poziciis jer kidev Secvlamde,<br />
CrdiloeT kavkasiis moxaliseebisagan afxazurma mxarem<br />
mniSvnelovani mxar<strong>da</strong>Wera miiRo, maT Soris afxazebTan<br />
eTnikurad axlos mdgomi iseTi jgufebisagan, rogorebic arian<br />
adiRelebi <strong>da</strong> Cerqezebi. am mizniT 1992 wlis seqtembris bolos<br />
1 000-mde moxalise CrdiloeT kavkasii<strong>da</strong>n Cavi<strong>da</strong> soxumSi 12 .<br />
kavkasiis mTiel xalxTa konfederaciam (mogvianebiT kavkasiis<br />
xalxTa konfederacia), romelic CrdiloeT kavkasiis respublikebis<br />
suverenitetisaTvis ibrZo<strong>da</strong>, afxazeTSi sabrZolvelad<br />
aTasobiT moxalisis mobilizaciis saqmeSi mTavari roli<br />
iTamaSa. regionuli elita, romelic Tavi<strong>da</strong>n ewinaaRmdegebo<strong>da</strong><br />
aseT mobilizacias, iZulebuli gax<strong>da</strong> Serigebo<strong>da</strong>, rom ar<br />
gariyuliyo im politikuri procesisagan, romelSic 1991-1993<br />
wlebSi eTnikuri aRorZineba <strong>da</strong> mobilizacia dominireb<strong>da</strong>.<br />
10 1993 wlis martSi, konfliqtis dros, rusma samxedroebma saqarTvelos<br />
ga<strong>da</strong>sces samoc<strong>da</strong>oTxi samxedro nawili Tavisi mowyobilobiT. ix.<br />
zverevi, gv. 53.<br />
11 afxazuri wyaroebis mixedviT, Tav<strong>da</strong>pirvelad afxazeTze Tav<strong>da</strong>sxmaSi<br />
monawileobas iRebdnen rusuli nawilebi. magaliTad, qalaq gagraSi<br />
ganlagebis dros qarTuli jarebi iyenebdnen rusul gemebs. ix. lakoba,<br />
gv. 35.<br />
12 Pavel Baev, Jan Koehler, Christoph Zürcher, Internal Violence in the Caucasus: Study<br />
Prepared for The World Bank Development Economic Research Group (DECRG)<br />
(Washington, DC: The World Bank, 2002).<br />
279
oqsana antonenko<br />
qarTveli <strong>da</strong> rusi analitikosebi amtkiceben, rom afxazur-qarTul<br />
konfliqtSi monawileobisaTvis ruseTis specsamsaxurebisa <strong>da</strong><br />
samxedroebis nawili kreb<strong>da</strong> <strong>da</strong> avarjiSeb<strong>da</strong> CrdiloeT kavkasiis<br />
mebrZolebs, Samil basaevis CaTvliT. 13 mogvianebiT basaevi<br />
afxazeTis Tav<strong>da</strong>cvis ministris moadgiled <strong>da</strong>iniSna.<br />
ruseTis samxedroebmac arsebiTi mxar<strong>da</strong>Wera gauwies<br />
afxazur mxares. ZiriTa<strong>da</strong>d es keTdebo<strong>da</strong> regionul an amierkavkasiis<br />
samxedro olqis samxedro meTaurebis doneze.<br />
arsebobs mosazrebebi, Tumca _ mtkicebulebebis gareSe, rom<br />
aseTi brZaneba moskovi<strong>da</strong>n modio<strong>da</strong>. afxazeTSi my<strong>of</strong>i adgilobrivi<br />
qve<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebi mebrZolebs <strong>da</strong>xmarebis sxva<strong>da</strong>sxva<br />
formas sTavazobdnen, personalis, SeiaraRebis, informaciis<br />
<strong>da</strong> sxva momsaxurebis CaTvliT; magram sakiTxi, Tu vin mfarvelob<strong>da</strong><br />
aseT qmedebas, sakamaTo rCeba. aleqsei zverevis<br />
mixedviT, graCovma akrZala konfliqtis romelime mxares<br />
<strong>da</strong>dgoma. 14 sxvebi amtkiceben, rom im dros savele samxedro<br />
meTaurebi <strong>da</strong>moukideblad, brZanebebis gareSe moqmedebdnen<br />
<strong>da</strong> xSirad finansuri mogebiT an konfliqtis dros Camoyalibebuli<br />
piradi simpaTiebiT iyvnen motivirebulni. 15<br />
general aleqs<strong>and</strong>re lebedis mixedviT, bevri brZaneba<br />
gaicemo<strong>da</strong> telefonis zarebiT, maRal politikur doneze<br />
pasuxismgeblobis Tavi<strong>da</strong>n acilebis mizniT. 16<br />
1992 wlis seqtembrisTvis, rodesac aSkara gax<strong>da</strong>, rom<br />
blickrigis qarTuli gegmebi Cavar<strong>da</strong> <strong>da</strong> konfliqti gaWianu-<br />
13 1994 wlis Semdeg Samil basaevi gax<strong>da</strong> ruseTis jaris winaaRmdeg erTerTi<br />
yvelaze cnobili mebrZoli CeCneTSi. polkovnik stanislav lunevis<br />
mixedviT, “1992-1992 wlebSi, afxazeTis omis dros, basaevma gaiara<br />
specialuri momzadeba <strong>da</strong> “CeCneTis batalionis” meTauri gax<strong>da</strong>”. Colonel<br />
Stanislav Lunev, “Chechen Terrorists in Dagestan—Made in Russia,” August 26, 1999,<br />
http://www.newsmax.com.<br />
14 Zverev, p. 53.<br />
15 evgeni primakovi wers Tavis mogonebebSi: “me vici, rom ruseTis<br />
xelmZRvaneloba, upirveles yovlisa _ prezidenti, arasdros aZlev<strong>da</strong><br />
sanqcias ruseTis samxedro Carevaze – pir<strong>da</strong>pir an arapir<strong>da</strong>pir –<br />
konfliqtis romelime mxaris mimarT.<br />
16 Àëåêñàíäð Ãîëüö, «Àðìèÿ Ðîññèè: 11 Ïîòåíöèàëüíûõ ëåò» (Ìîñêâà: Çàõàðîâ, 2004), ñ. 151.<br />
280
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
rebul, sastik omSi ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong>, ruseTis politikac Seicvala<br />
<strong>da</strong> afxazurma jarma ruseTis samxedro <strong>da</strong>xmareba ufro didi<br />
odenobiT miiRo. 17 aseTi cvlileba SeiZleba aixsnas im faqtiT,<br />
rom dinamikurad ganviTarebad konfliqtSi moskovelma<br />
politikurma Zalebma <strong>da</strong>karges kontroli situaciaze, maSin,<br />
rodesac afxazeTSi my<strong>of</strong>i ruseTis samxedro Zalebi <strong>da</strong> moxaliseebi<br />
ga<strong>da</strong>iqcnen ZiriTad moTamaSeebad <strong>da</strong> TavianTi qmedebebiT<br />
gansazRvravdnen ruseTis politikas. afxazeTis mebrZolebi<br />
iaraRs gu<strong>da</strong>uTaSi ganlagebuli ruseTis 643-e sazenitosaraketo<br />
polki<strong>da</strong>n <strong>da</strong> momaragebis nawili<strong>da</strong>n iRebdnen. omamde<br />
ruseTis am nawilebis SeiaraReba Sedgebo<strong>da</strong> aTasi avtomatis,<br />
18 tyviamfrqvevis, naxevari milioni vaznisa <strong>da</strong> ramdenime<br />
javSanmanqanisagan. 18 ucnobi rCeba, Tu ramdeni gaiyi<strong>da</strong> aqe<strong>da</strong>n<br />
an ga<strong>da</strong>eca afxazur mxares. ufro metic, arsebobs azrTa sxvaoba<br />
imis Taobaze, gu<strong>da</strong>uTaSi dislocirebuli rusuli nawilebi<br />
rodis asrulebdnen pir<strong>da</strong>pir ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis saministros<br />
brZanebebs <strong>da</strong> rodis moqmedebdnen <strong>da</strong>moukideblad. 19<br />
nebismier SemTxvevaSi, <strong>da</strong>xmareba mniSvnelovani iyo.<br />
zverevis Tanaxmad, is faqti, rom konfliqtis zonaSi gamoiyenes<br />
100 000 naRmi, maSin, rodesac omamde afxazeTSi naRmebis<br />
sawyobebi ar y<strong>of</strong>ila, miuTiTebs ruseTis <strong>da</strong>xmarebis masStabebze.<br />
mixeil demianovma saqarTvelos televiziisaTvis<br />
micemul interviuSi ganacxa<strong>da</strong>, rom iaraRi afxazur mxares<br />
ufasod ga<strong>da</strong>ecemo<strong>da</strong>. 20 afxazi istorikosi stanislav lakoba,<br />
17 Lakoba, p. 21.<br />
18 Evgeny Kozhokin, “Georgia–Abkhazia” in Jeremy R. Azrael <strong>and</strong> Emil A. Payin eds.,<br />
U.S. <strong>and</strong> Russian Policymaking with Respect to the Use <strong>of</strong> Force (Santa Monica, CA:<br />
R<strong>and</strong> Corporation, 1996), citirebulia robert silis mier wignSi Russo–Chechen<br />
Conflict 1800–2000: A Deadly Embrace (London: Frank Cass, 2001), p. 192.<br />
19 saerTaSoriso organizaciaze xiuman raits uotCi Tavis moxsenebaSi<br />
“omi Tu mSvidoba? a<strong>da</strong>mianis uflebebi <strong>da</strong> ruseTis Careva “axlo<br />
sazRvargareTSi” akeTebs Semdeg Sefasebas: “rTulia imis gansazRvra, Tu<br />
ra doneze gaicemo<strong>da</strong> nebarTvebi Tu brZanebebi... aSkara ki is aris, rom<br />
ruseTis mTavrobam ar gamoiZia, araferi rom ar iTqvas sisxlis samarTlis<br />
devnaze, kriminaluri faqtebia, romlebic gulisxmob<strong>da</strong> maRali donis<br />
Tanamonawileobas”. ixileT: http://www.hrw.org/reports/1993/russia/.<br />
281
oqsana antonenko<br />
Tavis mxriv, amtkicebs, rom afxazebma ki ar miiRes, aramed iyides<br />
ruseTis samxedroebisagan naRmebis didi nawili, msubuqi iaraRi<br />
<strong>da</strong> mZime SeiaraRebac. 1993 wlis TebervalSi ruseTis samxedro<br />
TviTmfrinavebma <strong>da</strong>bombes qarTuli poziciebi. 1993 wlis 19 marts<br />
qarTulma Zalebma Camoagdes aviagamanadgurebeli “su-27”,<br />
romelsac marTav<strong>da</strong> ruseTis piloti. es epizodi <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stures<br />
gaeros samxedro <strong>da</strong>mkvirveblebma <strong>da</strong> mogvianebiT aRiara ruseTis<br />
mxaremac. misi mtkicebiT, am frenis mizani ruseTis strategiuli<br />
obieqtebis <strong>da</strong>cva iyo. 21 1993 wlis martSi gazeTma “izvestiam”<br />
pirvelad <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura, rom afxazeTma ruseTis samxedro<br />
mrCevlebisagan aqtiuri <strong>da</strong>xmareba miiRo <strong>da</strong> afxazebisaTvis<br />
ga<strong>da</strong>cemuli SeiaraRebis CamonaTvali gamoaqveyna. 22<br />
rogorc zemoT iyo naTqvami, afxazur Zalebs sakmaod didi<br />
samxedro <strong>da</strong>xmareba gauwia kavkasiis xalxTa konfederaciis mier<br />
organizebulma, Crdilo kavkasii<strong>da</strong>n Casulma aTasobiT moxalisem<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>qiravebulma. CrdiloeT kavkasiis moxaliseebis monawileoba,<br />
romlebic, afxazuri wyaroebis mixedviT, Seadgendnen mTeli<br />
afxazuri Zalebis <strong>da</strong>axloebiT 10 procents, ufro mniSvnelovani<br />
<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>mwyveti iyo afxazuri mxarisaTvis, vidre ruseTis<br />
samxedro_teqnikuri <strong>da</strong>xmareba. 23 swored amitom miiRes maT,<br />
Stabis ufrosis, Tav<strong>da</strong>cvis ministris moadgilisa <strong>da</strong> samxedrosazRvao<br />
Stabis ufrosis sakvanZo Tanamdebobebi afxazur ZalebSi.<br />
qarTul-afxazur konfliqtSi ruseTis samxedro monawileobis<br />
xasiaTis miuxe<strong>da</strong>vad, ar arsebobs iseTi mtkicebulebebi,<br />
romelTa safuZvelzec SeiZleba iTqvas, rom konfliqti <strong>da</strong>gegma<br />
<strong>da</strong> ganaxorciela moskovma. aseTi gancxadebebi ki xSirad gaismis<br />
20 “omi Tu mSvidoba?”, gv. 5.<br />
21 Êðàñíàÿ Çâåçäà, 23 ìàðòà 1993 ã., ñ. 1.<br />
22 «Àáõàçñêèå âîéñêà øòóðìóþò Ñóõóìè: Øåâàðäíàäçå îáâèíÿåò Ðîññèþ â àãðåññèè»,<br />
Èçâåñòèÿ, 17 ìàðòà 1993 ã., citirebulia Seely-s mixedviT, gv. 193. siaSi Sedio<strong>da</strong><br />
72 tanki, ruseTis sadesanto batalioni, 20 javSanmanqana, “gradis”<br />
saraketo <strong>da</strong>nadgarebi, “uraganis” saraketo <strong>da</strong>nadgarebi <strong>da</strong> 12 saartilerio<br />
erTeuli ruseTis <strong>of</strong>icrebTan erTad, romlebic iyvnen 10kaciani<br />
qve<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebis meTaurebi.<br />
23 Lakoba, p. 19.<br />
282
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
qarTuli politikuri elitis warmomadgenlebis mxri<strong>da</strong>n. ar<strong>da</strong><br />
amisa, ga<strong>da</strong>uWreli rCeba sakiTxi, moaxdina Tu ara ga<strong>da</strong>mwyveti<br />
gavlena ruseTis monawileobam konfliqtis dinamikaze. 24 saqar-<br />
Tvelos <strong>da</strong>marcxebis aseTi rusocentristuli interpretaciis<br />
Semdeg yuradRebas ar aqceven afxazeTis mosaxleobis uprecedento<br />
mobilizacias, romelic SiSob<strong>da</strong> erovnuli ga<strong>da</strong>rCenis<br />
Taobaze <strong>da</strong> amis gamo brZolis ufro Zlieri motivacia gaaCn<strong>da</strong>,<br />
vidre qarTveli meomrebis umravlesobas. gazviadebulia<br />
afxazebis gamarjvebisaTvis saWiro gare mxar<strong>da</strong>Weris donec, Tu<br />
gaviTvaliswinebT im garemoebas, rom miuxe<strong>da</strong>vad omamde ruseTis<br />
regionuli sardlobisgan miRebuli <strong>da</strong>xmarebisa, qarTuli Zalebi<br />
araorganizebuli, udisciplino <strong>da</strong> gauwvrTneli iyvnen. amasTan,<br />
isini, vinc konfliqtSi brals sdeben ruseTs, midrekili arian,<br />
uaryon adgilobrivi afxazuri Zalebis arseboba, maTi interesebi<br />
<strong>da</strong> motivaciebi. 1996 wels gia nodia wer<strong>da</strong>, rom afxazebs<br />
“uyurebdnen ara, rogorc sakuTari uflebebisaTvis mebrZolebs,<br />
aramed, rogorc “maTTan”, rusebTan mimxrobilebs “Cven”,<br />
qarTvelebis winaaRmdeg”. 25 iuri anCabaZe SeniSnavs, rom “qarTuli<br />
mxaris <strong>da</strong>Jinebuli Zalisxmeva, gamoiyvanos ruseTi erTaderT<br />
<strong>da</strong>mnaSaved, omSi maTi <strong>da</strong>marcxebis gamarTlebis survils niRbavs<br />
<strong>da</strong> qarTvelebis mier im sakuTari rolisa <strong>da</strong> Secdomebis adekvaturi<br />
Sefasebis SesaZleblobas amcirebs, romelmac saqme 1992-<br />
1993 wlebis tragikuli movlenebis eskalaciamde miiyvana”. 26<br />
24 Tumca, zogierTi qarTuli wyaro amtkicebs, rom SesaZlebelia ruseTis<br />
monawileoba ga<strong>da</strong>mwyvetic y<strong>of</strong>iliyo. avtorTan saubrisas jaba<br />
dev<strong>da</strong>riani citireb<strong>da</strong> qarTul mtkicebulebebs imis Sesaxeb, rom<br />
afxazurma Zalebma ganaaxles Seteva soxumze soWis SeTanxmebis Semdeg,<br />
iyenebdnen ra mZime artilerias, romelic, wesiT, gamoyvanili un<strong>da</strong><br />
y<strong>of</strong>iliyo cecxlis xazi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> misi saketebi “zatvorebi” Sesanaxad<br />
Cabarebo<strong>da</strong> ruseTis sardlobis meTvalyureobis qveS. Tu vivaraudebT,<br />
rom soxumis Sturmis win rusma meTaurebma <strong>da</strong>abrunes artileria, maSin<br />
maT SeeZloT ga<strong>da</strong>mwyveti gavlena moxdenaT omis erT-erT sabediswero<br />
epizodze.<br />
25 Ghia Nodia, “Political Turmoil in Georgia <strong>and</strong> the Ethnic Policies <strong>of</strong> Zviad<br />
Gamsakhurdia,” in Coppieters, ed., Contested Borders in the Caucasus, p. 84.<br />
26 Anchabadze, pp. 86-87.<br />
283
oqsana antonenko<br />
284<br />
samxedro konfliqtis <strong>da</strong>sasruli <strong>da</strong> Si<strong>da</strong><br />
debatebi ruseTSi<br />
konfliqtSi ruseTis mTavar politikur warmatebad<br />
SeiZleba CaiTvalos 1993 wlis 27 ivliss qarTuli <strong>da</strong> afxazuri<br />
mxareebis mier q. soWSi xelmowerili SeTanxmeba, romelic<br />
cecxlis Sewyvetas <strong>da</strong> afxazeTis demilitarizacias gulisxmob<strong>da</strong>.<br />
soWis SeTanxmebis Sesabamisad, qarTulma mxarem <strong>da</strong>iwyo<br />
Tavisi Zalebis gamoyvana <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis<br />
nawili saxlebSi <strong>da</strong>abruna. konfliqtis orive mxaris ganiara-<br />
Rebis mizniT ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis ministrma graCovma afxazeTSi<br />
ori rusuli samxedro brigadis ganlagebis wina<strong>da</strong>deba wamoayena,<br />
magram saqarTvelom uari Tqva am win<strong>da</strong>debaze <strong>da</strong>, rogorc<br />
evgeni primakovma aRniSna, mogvianebiT inana aseTi ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />
miReba. 27 qarTveli eqsperti paata zaqareiSvili<br />
ki, romelic eswrebo<strong>da</strong> ruseTis warmomadgenlis sergei Soigus<br />
mediatorobiT Catarebul molaparakebebs soWSi, biWvinTasa <strong>da</strong><br />
gu<strong>da</strong>uTaSi, amtkicebs, rom ruseTis mxare yovelTvis aSkarad<br />
proafxazur poziciaze idga <strong>da</strong> qarTul mxareze Zlier zewolas<br />
axden<strong>da</strong>. 28 Soigu iTxov<strong>da</strong> soxumsa <strong>da</strong> sxva did qalaqebSi ruseTis<br />
samxedro xelisuflebis (komen<strong>da</strong>turebis) ganlagebas, magram<br />
saqarTvelos warmomadgenelma Jiuli Sartavam uari ganacxa<strong>da</strong><br />
am wina<strong>da</strong>debaze. 29<br />
1993 wlis 27 seqtembers afxazeTis Zalebma soxumi qarTuli<br />
jarisagan “gaaTavisufles”. ramdenime saaTiT adre, vidre<br />
27 Primakov, p. 417.<br />
28 Soigus kavSirebi afxazeTis <strong>of</strong>icialur pirebTan grZeldebo<strong>da</strong><br />
konfliqtis Semdegac. man no<strong>da</strong>r xaSba, romelic warmoadgen<strong>da</strong> afxazur<br />
mxares soWis molaparakebebSi <strong>da</strong>niSna maRal Tanamdebobaze Tavis<br />
sagangebo situaciebis saministroSi, sa<strong>da</strong>c xaSba msaxurob<strong>da</strong> 2004 wlamde.<br />
Semdeg igi gaagzavnes ukan, afxazeTSi ruseTis interesebis warmosadgenad<br />
2004 wlis sakamaTo arCevnebis dros afxazeTis droebiTi premierministris<br />
rangSi.<br />
29 paata zaqareiSvili. “iyo Tu ara iaraRi fqvilis tomrebSi?” _<br />
“rezonansi”, 9 oqtomberi, 2004 w.
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
afxazebi qalaqze kontrols <strong>da</strong>awesebdnen, soxumi<strong>da</strong>n Tavad<br />
SevardnaZis evakuacia gax<strong>da</strong> saWiro. saqarTvelos prezidentma<br />
moskovs protesti ganucxa<strong>da</strong> afxazuri Zalebis mier soWis<br />
SeTanxmebis <strong>da</strong>rRvevis gamo, magram pasuxi ver miiRo. faqtobrivad,<br />
soxumis movlenebi <strong>da</strong>emTxva did politikur kriziss<br />
moskovSi – winaaRmdegobas prezident elcinsa <strong>da</strong> uzenaes<br />
sabWos Soris, rodesac mTavrobam Zala gamoiyena ruseTis “TeTr<br />
saxlSi” <strong>da</strong>rCenili opoziciurad ganwyobili parlamentarebis<br />
nawilis winaaRmdeg.<br />
Sedegad, soxumisaTvis bolo brZolis dros qarTvelebis<br />
ruseTisadmi mimarTva <strong>da</strong>xmarebis Taobaze upasuxod <strong>da</strong>rCa.<br />
erTaderTi pasuxi moskovi<strong>da</strong>n 20 seqtembers movi<strong>da</strong>, roca<br />
moskovma afxazeTis winaaRmdeg ekonomikuri sanqciebi SemoiRo.<br />
qarTuli wyaroebi amtkiceben, rom ruseTis jarebi afxazebTan<br />
erTad aqtiurad monawileobdnen soxumis ieriSze.<br />
zogierTebi ki <strong>da</strong>rwmunebuli arian, rom rusulma nawilebma<br />
soxumze ieriSi afxazur jarebze win miitanes. afxazuri<br />
monacemebis mixedviT ki, ruseTis <strong>da</strong>xmareba mxolod imiT<br />
Semoifargla, rom graCovma uari ganacxa<strong>da</strong> afxazebis Setevis<br />
SesaCereblad ruseTis jaris gamoyenebaze. 30 lakoba Tvlis, rom<br />
am SemTxvevaSi saomari moqmedebebi <strong>da</strong>iwyebo<strong>da</strong> ruseTsa <strong>da</strong><br />
afxazeTs Soris (CrdiloeT kavkasiis moxaliseebis monawileobiT)<br />
<strong>da</strong> naklebad savaraudoa, maT moskovis CareviTac ki<br />
ukan <strong>da</strong>exiaT. 31 qarTuli samxedro Zalebisa <strong>da</strong> samoqalaqo<br />
pirebis gaqcevis Semdeg, 30 seqtembrisaTvis, afxazuri Zalebi<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> saqarTvelos regionis _samegrelos gamy<strong>of</strong><br />
mdinare enguramde Cavidnen.<br />
saqarTvelo <strong>da</strong>marcxebiT Sokirebuli iyo <strong>da</strong> imedovneb<strong>da</strong>,<br />
rom moskovisa <strong>da</strong> saerTaSoriso sazogadoebisadmi mimarTviT<br />
Secvli<strong>da</strong> omis Sedegebs. moskovis mxri<strong>da</strong>n mravalTviani<br />
zewolis Sedegad, 1993 wlis 9 oqtombers, saqarTvelo, bolos<br />
<strong>da</strong> bolos, SeuerT<strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa Tana-<br />
30 Zverev, p. 54.<br />
31 Lakoba, p. 31.<br />
285
oqsana antonenko<br />
megobrobas (dsT-s), xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong> ra masSi ruseTis <strong>da</strong>xmarebiT<br />
afxazeTSi status_kvos aRdgenis SesaZleblobas. magram<br />
moskovi <strong>da</strong>exmara SevardnaZes saqarTvelos samoqalaqo omSi<br />
mxolod zviad gamsaxurdias <strong>da</strong> ara _ afxazeTis winaaRmdeg.<br />
CeCneTi<strong>da</strong>n saqarTveloSi gamsaxurdias <strong>da</strong>brunebis Semdeg<br />
zviadistebma Tan<strong>da</strong>TanobiT <strong>da</strong>ikaves <strong>da</strong>savleT saqarTvelos<br />
mniSvnelovani nawili, imuqrebodnen ra Tbilisze SeteviT <strong>da</strong><br />
gamsaxurdias saxelmwifos meTauris postze <strong>da</strong>brunebiT. dsTis<br />
oqtombris SeTanxmebis Tanaxmad, ruseTis Zalebma <strong>da</strong>amyares<br />
kontroli centralur magistralebze <strong>da</strong> SevardnaZis momxreebs<br />
ajanyebis CaxSobaSi ga<strong>da</strong>mwyveti <strong>da</strong>xmareba gauwies.<br />
TviTon gamsaxurdia <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi 1993 wlis 31<br />
dekembers gaurkvevel viTarebaSi <strong>da</strong>iRupa.<br />
amave dros afxazeTis problemis ga<strong>da</strong>Wris saqmeSi aranairi<br />
progresi ar iyo. 1993 wlis oqtomber-noemberSi moskovi zewolas<br />
axden<strong>da</strong> afxazeTsa <strong>da</strong> saqarTveloze, raTa isini konfliqtis<br />
ganaxlebisagan ga<strong>da</strong>erwmunebina. Jenevasa <strong>da</strong> moskovSi Sexvedrebis<br />
Semdeg politikuri dialogi CixSi moeqca. 1994 wlis 4<br />
aprils moskovSi garkveuli garRveva mox<strong>da</strong>. orive mxarem _<br />
rogorc afxazeTis, iseve saqarTvelos warmomadgenlebma<br />
ruseTisa <strong>da</strong> evropis usafrTxoebisa <strong>da</strong> TanamSromlobis<br />
konferenciis (euTk) <strong>of</strong>icialuri pirebis <strong>da</strong> agreTve gaeros<br />
generaluri mdivnis warmomadgenlebis Tan<strong>da</strong>swrebiT, bolos <strong>da</strong><br />
bolos, xeli moawera deklaracias qarTul-afxazuri konfliqtis<br />
politikuri <strong>da</strong>regulirebis Sesaxeb. agreTve gaform<strong>da</strong><br />
SeTanxmeba ltolvilebisa <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis<br />
nebay<strong>of</strong>lobiTi <strong>da</strong>brunebis Taobaze, imaTi gamoklebiT, vinc<br />
samxedro <strong>da</strong>naSaulobebSi iyo Careuli. 32<br />
sanam rusi mediatorebi moskovis SeTanxmebaze muSaobdnen,<br />
prezidenti elcini <strong>da</strong> misi samxedroebi cdilobdnen ruseTis<br />
strategiuli interesebis ganxorcielebas uSualod Sevard-<br />
32 orive dokumenti gamoqveynebulia naSromSi: Jonathan Cohen, ed.,“<br />
A Question <strong>of</strong> Sovereignty: The Georgia–Abkhazia Peace Process,” Accord, issue 7<br />
(September 1999), pp. 66–69, http://www.c-r.org/accord/geor-ab/accord7/index.shtml.<br />
286
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
naZis mTavrobasTan, romelic mniSvnelovnad Sesustebuli iyo<br />
afxazeTSi <strong>da</strong>marcxebis gamo. 1994 wlis 3 Tebervals elcini<br />
Cavi<strong>da</strong> TbilisSi <strong>da</strong> xeli moawera xelSekrulebas saqarTvelosTan<br />
megobrobis, keTilmezobluri urTierTobebisa <strong>da</strong><br />
TanamSromlobis Sesaxeb. Tav<strong>da</strong>cvis ministrma pavel graCovma<br />
<strong>da</strong> saqarTvelos premier-ministrma oTar facaciam ki xeli<br />
moaweres oqms, romelic ruseTs 25 wlis vadiT saqarTveloSi<br />
sami samxedro bazis Seqmnis uflebas aZlev<strong>da</strong>. 33 maTi ganlageba<br />
gaTvaliswinebli iyo vazianSi, axalqalaqsa <strong>da</strong> baTumSi,<br />
gu<strong>da</strong>uTisa <strong>da</strong> soxumis gany<strong>of</strong>ilebebTan erTad. samagierod,<br />
moskovi <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong> saqarTvelos gaewia samxedro-teqnikuri<br />
<strong>da</strong>xmareba <strong>da</strong> <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura rom ruseTi mxars uWer<strong>da</strong> saqarTvelos<br />
teritoriul erTianobas.<br />
1994 wlis 17 Tebervals saxelmwifo dumis dsT-is saqmeTa<br />
<strong>da</strong> sazRvargareT mcxovreb TanamemamuleebTan kavSirebis<br />
komitetma am or SeTanxmebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT Caatara specialuri<br />
mosmena, sa<strong>da</strong>c elcini gaakritika imis gamo, rom xeli<br />
moawera SeTanxmebas jer kidev mimdinare konfliqtis erT<br />
mxaresTan. mosmenaze gairkva, Tu ratom iyvnen ukmay<strong>of</strong>iloni<br />
kanonmdeblebi. isini ewinaaRmdegebodnen imas, rom ruseTma<br />
saqarTvelos teritoriuli erTianoba aRiara afxazeTisa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTis statusis raime garantiebis gareSe <strong>da</strong> amtkicebdnen,<br />
rom aseTma calmxrivma midgomam SeiZleba saqme iqamde<br />
miiyvanos, rom afxazeTi <strong>da</strong> samxreT oseTi <strong>da</strong>kargaven ndobas<br />
ruseTis mimarT <strong>da</strong> Searyeven mis, rogorc Suamavlis, rols, rac<br />
konfliqtis orive mxarisaTvis misaRebia.<br />
deputatebi gansakuTrebiT aRaSfoTa SeTanxmebis me-3<br />
muxlma, romelic gulisxmob<strong>da</strong> ruseTis <strong>da</strong>xmarebas saqarTvelos<br />
SeiaraRebuli Zalebis SeqmnaSi, maT Soris _ teqnikisa<br />
<strong>da</strong> SeiaraRebis miwodebaSi. saxelmwifo dumis dsT-is saqmeTa<br />
komitetis 1994 wlis 3 Tebervlis (xelSekrulebis xelmoweris<br />
dRe) specialur gancxadebaSi naTqvamia, rom am muxlma<br />
“SeiZleba saxifaTo destabilizacia gamoiwvios kavkasiasa <strong>da</strong><br />
33 Zverev, p. 9.<br />
287
oqsana antonenko<br />
TviT ruseTSi”. iqve aRniSnulia, rom saqarTvelosTvis iaraRis<br />
ga<strong>da</strong>cema SeiZleba iyos miCneuli, rogorc ruseTis mxri<strong>da</strong>n<br />
saqarTvelos xelisuflebis mier Zalis gamoyenebis waxaliseba<br />
afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTze kontrolis aRdgenis mizniT.<br />
kanonmdeblebma agreTve sa<strong>da</strong>vo gaxades Tav<strong>da</strong>cvis saministros<br />
mtkiceba imis Sesaxeb, rom ruseTis samxedro <strong>da</strong>xmareba <strong>da</strong><br />
momzadeba gaaZlierebs ruseTis samxedro gavlenas saqarTveloSi.<br />
<strong>da</strong>bolos, maT gamoTqves SiSi, rom saqarTvelo sust <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>calkevebul mdgomareobaSi imis garantias ver uzrunvely<strong>of</strong>s,<br />
rom ruseTis SeiaraReba <strong>da</strong> teqnika ar Cavardeba<br />
mesame Zalis xelSi <strong>da</strong> magaliTad mTiani yarabaxi moiyvanes.<br />
maTi Semo<strong>da</strong>veba amiT ar amowurula. ruseTis nakisr<br />
valdebulebaSi _ <strong>da</strong>xuros Tavisi sazRvrebi, raTa samxedro<br />
moqmedebebis ganaxlebis SemTxvevaSi ar <strong>da</strong>uSvas CrdiloeT<br />
kavkasii<strong>da</strong>n moxaliseebis SeRweva afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi,<br />
isini afxazeTis mimarT saqarTvelos mier Zalis gamoyenebis<br />
waxalisebas xe<strong>da</strong>vdnen. maT gaakritikes afxazur konfliqtSi<br />
gaeros mzardi roli, radgan dsT-is funqciis Sesusteba<br />
SeniSnes. gamoiTqva SiSi saqarTveloSi ruseTis samxedro<br />
bazebis Sesaxeb graCovisa <strong>da</strong> facacias mier xelmowerili oqmis<br />
garSemo, agreTve saqarTvelos mier arakontrolirebad<br />
teritoriaze _ afxazeTSi ruseTis bazebis funqcionirebis<br />
uzrunvely<strong>of</strong>is unaris gamo.<br />
afxazeTis mimarT politikasTan <strong>da</strong>kavSirebiT 1994 wlis<br />
TebervalSi gakeTebuli dumis gancxadebebi warmoadgen<strong>da</strong><br />
gar<strong>da</strong>texis wertils ruseTis Si<strong>da</strong> politikur debatebSi. 1994<br />
wlamde saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTSi ruseTis mTavrobas SeeZlo<br />
Tavisi politikis gatareba politikuri opoziciis gareSe,<br />
miuxe<strong>da</strong>vad CrdiloeT kavkasiis regionuli elitis protestebisa,<br />
romlis gavlena umniSvnelo iyo. amitom afxazeTis<br />
omis dros dominirebdnen ZiriTa<strong>da</strong>d proqarTuli politikuri<br />
elita moskovSi, maT Soris TviT elcini <strong>da</strong> ganxeTqilebaSi my<strong>of</strong>i<br />
samxedroebi, romlebic rogorc saqarTvelos, ise afxazeTsac<br />
exmarebodnen. 1994 wlis Semdeg mTavroba aRmoCn<strong>da</strong> afxazuri<br />
interesebis <strong>da</strong>mcveli saxelmwifo dumis zewolis qveS. 90-ian<br />
288
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
wlebSi duma inarCuneb<strong>da</strong> am rols, imis<strong>da</strong> mixedviT, Tu rogor<br />
kargav<strong>da</strong> qarTul-afxazuri konfliqtis mimarT interess<br />
mTavroba. maSasa<strong>da</strong>me, parlamenti iyo mTavari Zala, romelic<br />
ayalibeb<strong>da</strong> sazogadoebriv <strong>da</strong> ruseTis elitis azrs konfliqtis<br />
Sesaxeb. Sedegad, sazogadoebrivi azri ixrebo<strong>da</strong> afxazeTTan<br />
axlo urTierTobebis sasargeblod <strong>da</strong> “aramegobruli” saqarTvelos<br />
sawinaaRmdegod.<br />
dumis opoziciasTan Sejaxebisas elcinma ga<strong>da</strong>wyvita<br />
afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi konfliqtebis <strong>da</strong>regulirebamde<br />
megobrobis, keTilmezobluri urTierTobebisa <strong>da</strong> Tanam-<br />
Sromlobis Sesaxeb xelSekruleba saratifikaciod ar ga<strong>da</strong>eca.<br />
Sesabamisad, es xelSekruleba arc y<strong>of</strong>ila ratificirebuli<br />
saxelmwifo dumis mier. es rom 1994 wels momx<strong>da</strong>riyo, mas<br />
SeeZlo rusul-qarTuli urTierTobebis xasiaTi <strong>da</strong> afxazeTSi<br />
movlenaTa <strong>da</strong>sasruli Seecvala.<br />
samarTlebrivi CarCoebis ararsebobisas ruseTis mTavroba<br />
mainc Seudga saqarTvelos teritoriaze samxedro bazebis<br />
Seqmnas, rac xuTi wlis Semdeg rusul-qarTuli urTierTobebis<br />
<strong>da</strong>Zabulobis mTavar wyarod iqca. gaurkveveli rCeba, Seasrula<br />
Tu ara moskovma saqarTvelos winaSe valdebulebebi samxedro<br />
<strong>da</strong>xmarebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, Tumca samxedro teqnikis miwodebas<br />
adgili hqon<strong>da</strong>, qarTveli <strong>of</strong>icrebis mcire nawilis<br />
momzadebasTan erTad. dumis rekomen<strong>da</strong>ciebis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
ruseTis mTavroba <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong> gaeros Suamavlis rolze <strong>da</strong><br />
konfliqtis zonaSi gaeros <strong>da</strong>mkvirvebelTa misiis ganlagebaze;<br />
magram moskovi Seeca<strong>da</strong> gaeros Seviwroebas, mis ukana planze<br />
<strong>da</strong>yenebas (marginalizacia) <strong>da</strong> Tbilissa <strong>da</strong> soxums Soris mTavar<br />
mediatorad y<strong>of</strong>nas. amis gansaxorcieleblad is dsT-is<br />
man<strong>da</strong>tis qveS ruseTis samSvidoboebis y<strong>of</strong>nas <strong>da</strong> soxumTan<br />
gansakuTrebul urTierTobebs eyrdnobo<strong>da</strong>. es urTierTobebi,<br />
formaluri embargos miuxe<strong>da</strong>vad, ganviTar<strong>da</strong>, radgan ruseTis<br />
gavleniani jgufebi situaciaSi _ “arc omi <strong>da</strong> arc mSvidoba”_<br />
nay<strong>of</strong>ier nia<strong>da</strong>gs xe<strong>da</strong>vdnen afxazeTSi TavianTi ekonomikuri<br />
interesebisa <strong>da</strong> politikuri ambiciebis realizaciisaTvis.<br />
289
oqsana antonenko<br />
290<br />
ruseTis samSvidoboebi <strong>da</strong> gaero<br />
1994 wlis 14 maiss saqarTvelom <strong>da</strong> afxazeTma xeli moaweres<br />
SeTanxmebas cecxlis Sewyvetisa <strong>da</strong> mowinaaRmdege mxareebis<br />
gamijvnis Sesaxeb. 34 SeTanxmeba gaeros egidiTa <strong>da</strong> ruseTis<br />
federaciis xelSewyobiT <strong>da</strong>ido. mis Sesrulebaze <strong>da</strong>kvirvebisaTvis<br />
igi iTvaliswineb<strong>da</strong> dsT-is Zalebis ganlagebas. 35 1994<br />
wlis 9 ivniss prezidentma elcinma xeli moawera brZanebulebas<br />
qarTul-afxazuri konfliqtis zonaSi dsT-is samSvidobo<br />
operaciebSi ruseTis SeiaraRebuli Zalebis monawileobis Sesaxeb.<br />
21 ivniss ruseTis samSvidobo Zalebi (erTaderTi samSvidobo<br />
Zalebi, romlebic axorcieleben dsT-is man<strong>da</strong>ts konfliqtis<br />
zonaSi) ganlagdnen usafrTxoebis “Crdilo” (kodoris xeobis<br />
qve<strong>da</strong> nawili) <strong>da</strong> “samxreT” (mdinare engurze) zonebSi.<br />
amave dros saqarTveloSi gaeros <strong>da</strong>mkvirvebelTa (sgdm),<br />
romelic 1993 wlis agvisto<strong>da</strong>n imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong> konfliqtis zonaSi<br />
cecxlis droebiTi Sewyvetis Sesaxeb xelSekrulebis Sesrulebis<br />
kontrolis mizniT, <strong>da</strong>valebuli hqon<strong>da</strong> moskovis<br />
SeTanxmebis Sesrulebaze <strong>da</strong>kvirveba <strong>da</strong> dsT-is samSvidobo<br />
Zalebze monitoringi. 1994-2004 wlebSi am Zalebis SemadgenlobaSi<br />
Sedio<strong>da</strong> 30 aTasze meti samxedro mosamsaxure.<br />
maTgan movaleobis Sesrulebis dros <strong>da</strong>iRupa 97 <strong>da</strong> <strong>da</strong>iWra 251.<br />
dRes dsT-is samSvidobo Zalebis ruseTis kontingenti Seadgens<br />
1700 samxedro mosamsaxures. 2004 wels saqarTvelos gaeros<br />
<strong>da</strong>mkvirvebelTa misiis SemadgenlobaSi Sedio<strong>da</strong> 114 samxedro<br />
<strong>da</strong>mkvirvebeli 23 qveyni<strong>da</strong>n. 36<br />
34 Cohen, ed., pp. 69–70.<br />
35 1994 wli<strong>da</strong>n, dsT-is man<strong>da</strong>tiT, mxolod ruseTis Zalebi warmoadgendnen<br />
am samSvidobo Zalis nawils.<br />
36 ix. http://www.unomig.org; 2003 wlis oqtombrisaTvis saqarTvelos gaeros<br />
<strong>da</strong>mkvirvebelTa misiis operaciebis saerTo Rirebuleba Seadgen<strong>da</strong> 1,5<br />
miliard aSS dolars. Report <strong>of</strong> the Secretary-General toSecurity Council, 17/10/03,<br />
S/2003/1019, p. 7. 2003 wlisaTvis dsT-is samSvidobo operaciebis<br />
Rirebuleba Seadgen<strong>da</strong> 490 milion aSS dolars. ix. The Military Balance,<br />
2003–2004 (London: The International Institute for Strategic Studies, 2003).
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
dsT-is samSvidobo Zalebis zonebi sigrZeSi 85 <strong>da</strong> siganeSi<br />
24 kilometria <strong>da</strong> cecxlis Sewyvetis xazis orive mxarezea<br />
gaSlili. masSi Sedis 22 sa<strong>da</strong>mkvirveblo <strong>da</strong> 4 sakontrolo<br />
posti. gar<strong>da</strong> amisa, ruseTis samSvidoboebi gaeros <strong>da</strong>mkvirveblebTan<br />
erTad regularulad patrulireben kodoris xeobis<br />
qve<strong>da</strong> nawilSi, haeri<strong>da</strong>n akvirdebian kodoris xeobis ze<strong>da</strong><br />
nawils <strong>da</strong> akontroleben demilitarizebul zonaSi mZime<br />
SeiaraRebis nebismier ga<strong>da</strong>adgilebas. ruseTis samSvidobo<br />
Zalebis man<strong>da</strong>ti, romelic, qarTuli mxaris mudmivi kritikis<br />
miuxe<strong>da</strong>vad, 1994 wli<strong>da</strong>n ar Secvlila, iTvaliswinebs cecxlis<br />
Sewyvetis realizacias <strong>da</strong> SeiaraRebuli konfliqtis ganaxlebis<br />
aRkveTas. marTalia, samSvidoboebis nawili ganlagebulia<br />
galis raionSi, magram maT iq politikuri operaciebis Catarebis<br />
pir<strong>da</strong>piri man<strong>da</strong>ti ar gaaCniaT.<br />
1994 wlis zafxulSi ruseTis <strong>of</strong>icialuri pirebi Seecadnen,<br />
afxazuri mxare <strong>da</strong>eTanxmebinaT afxazeTSi, ZiriTa<strong>da</strong>d ki galis<br />
raionSi, Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis didi jgufebis <strong>da</strong>brunebaze.<br />
samSvidoboebi mzad iyvnen, maTTvis usafrTxoebis<br />
garantia miecaT, magram afxazuri mxare amtkiceb<strong>da</strong>, rom es maT<br />
man<strong>da</strong>tSi ar Sedio<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>JinebiT moiTxov<strong>da</strong> ltolvilTa<br />
etapobriv <strong>da</strong>brunebas. afxazeTis xelisufleba imuqrebo<strong>da</strong>,<br />
rom winaaRmdegobas gauwev<strong>da</strong> ruseTis samSvidoboebs, Tuki<br />
isini xels Seuwyobdnen qarTvelTa didi jgufebis <strong>da</strong>brunebas.<br />
1994 wlis 14 seqtembers afxazuri Zalebi usafrTxoebis zonaSi<br />
Sevidnen <strong>da</strong> ruseTis samSvidoboebi aiZules ukan <strong>da</strong>exiaT. 37<br />
maSin, rodesac afxazebi Tvlidnen, rom sakiTxi maT sasicocxlo<br />
interesebs exebo<strong>da</strong>, msgavsi incidentebi moskovis mier<br />
afxazeTis politikaze gavlenis moxdenis SesaZleblobis<br />
SezRudulobis demonstrirebas axden<strong>da</strong>. uTanxmoeba ltolvilebis<br />
<strong>da</strong>brunebis vadebsa <strong>da</strong> masStabebze moskovsa <strong>da</strong> soxums<br />
Soris <strong>da</strong>Zabulobas iwvev<strong>da</strong>. cxadia, rom moskovs Zalis<br />
gamoyenebiT <strong>da</strong>muqreba SeeZlo, magram es calsaxad konfliqtis<br />
ganaxlebasa <strong>da</strong> cecxlis Sewyvetis Sesaxeb 1993 wlis seqtembris<br />
37 Lakoba, p. 37.<br />
291
oqsana antonenko<br />
SeTanxmebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT ruseTis mTavrobis u<strong>da</strong>vo<br />
prioritetis <strong>da</strong>rRvevas moaswaveb<strong>da</strong>.<br />
amdenad, dsT-is samSvidobo Zalebis ganlagebis Semdeg<br />
saqarTvelos mTavroba mivi<strong>da</strong> <strong>da</strong>skvnamde, rom ruseTis xelisufleba<br />
ar apireb<strong>da</strong> afxazur mxareze iseT zewolas, romelic<br />
aiZuleb<strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis Sesaxeb aprilis SeTanxmebebis<br />
<strong>da</strong>cvas. piriqiT – ruseTis samSvidoboebis rolma swrafi<br />
transformacia ganica<strong>da</strong>: qarTuli <strong>da</strong> afxazuri mosaxleobis<br />
Tan<strong>da</strong>TanobiTi reintegraciis nacvlad, maT Soris gaTiSuloba<br />
ufro gaRrmav<strong>da</strong>. 38 es gax<strong>da</strong> mTavari mizezi imisa, rom saqarTvelo<br />
mudmivad eZeb<strong>da</strong> mSvidobis SenarCunebisaTvis Zalisxmevis<br />
internacionalizaciis gzebs, Tumca es cdebi warumatebeli<br />
aRmoCn<strong>da</strong>. afxazeTSi ruseTis samSvidobo Zalebis ganlagebi<strong>da</strong>n<br />
ramdenime Tvis Semdeg prezident elcinis kurTxeviT rusma<br />
samxedroebma CeCneTSi joxar du<strong>da</strong>evis winaaRmdeg samxedro<br />
moqmedebebi <strong>da</strong>iwyes <strong>da</strong> ruseTi moulodnelad gaWianurebul<br />
sisxlian konfliqtSi Caabes, risTvisac is moumzadebeli aRmoCn<strong>da</strong>.<br />
omma CeCneTSi rus politikosebs sul ufro gaurTula mezobeli<br />
qveynebis separatistuli reJimebis mxar<strong>da</strong>Wera. am pirveli CeCnuri<br />
omis movlenebma <strong>da</strong>aaxlova saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTis erovnuli<br />
interesebi. axsov<strong>da</strong> ra omSi afxazuri jaris mxareze CeCenTa<br />
aqtiuri monawileoba, prezidentma SevardnaZem mxari <strong>da</strong>uWira<br />
ruseTis samxedro kampanias CeCneTis separatizmis winaaRmdeg.<br />
moskovi, Tavis mxriv, <strong>da</strong>eTanxma qarTvelebis moTxovnas, <strong>da</strong>ewesebina<br />
afxazeTis ufro masStaburi bloka<strong>da</strong> mas Semdeg, rac 1993<br />
wlis dekemberSi SemoRebuli Tav<strong>da</strong>pirveli bloka<strong>da</strong> moixsna<br />
mdinare fsous sasazRvro saguSagoze SezRuduli gasasvlelis<br />
gaxsnis gamo.<br />
1994 wlis dekemberSi ruseTma kvlav <strong>da</strong>keta Tavisi sazRvari<br />
mdinare fsouze, afxazeTis mosaxleobis erTaderTi saxmeleTo<br />
kavSiri gare samyarosTan. saxmeleTo <strong>da</strong> sazRvao bloka<strong>da</strong>sTan<br />
erTad ruseTma afxazeTs satelefono kavSiric Seuwyvita <strong>da</strong> uari<br />
38 Dov Lynch, “Managing Separatist States: A Eurasian Case Study,” EU-ISS Occasional<br />
Papers, no. 32, (November 2001), p. 17.<br />
292
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
Tqva afxazur enaze gaformebuli sabWoTa pasportebis cnobaze. 39<br />
mogvianebiT man mxari <strong>da</strong>uWira dsT-is qveynebis meTaurebis mier<br />
1996 wlis 31 ianvars miRebul ga<strong>da</strong>wyvetilebas afxazeTis<br />
winaaRmdeg ekonomikuri embargos SemoRebisa <strong>da</strong> iaraRis<br />
miwodebis akrZalvis Sesaxeb. 40 afxazeTis izolaciis es politika<br />
1999 wlamde gagrZel<strong>da</strong>. 1999 wels ki moskovma gaxsna sazRvari <strong>da</strong><br />
amiT vaWroba <strong>da</strong> sazRvris ga<strong>da</strong>kveTa gaadvila. sanqciebis<br />
politikam afxazeTis mTavrobas <strong>da</strong>Tmobebisaken ar ubiZga.<br />
bloka<strong>da</strong>m ver aiZula soxumi TbilisTan ufro mWidro kontaqtebi<br />
moeZia <strong>da</strong> ver Secvala misi pozicia politikuri statusis Sesaxeb;<br />
metic, man afxazeTis poziciis gamkacrebas Seuwyo xeli.<br />
konfliqtis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n afxazursa <strong>da</strong> qarTul xelmZRvanelobas<br />
Soris politikuri dialogis xelSewyobis mizniT<br />
ruseTi yovel Rones xmarob<strong>da</strong> <strong>da</strong> dResac ganagrZobs Zalisxmevas.<br />
procesi, romelsac gaero xelmZRvanelobs, am dialogis<br />
mTavari RerZi gax<strong>da</strong>. ruseTis mxar<strong>da</strong>WeriTa <strong>da</strong> gaeros generaluri<br />
mdivnis specialuri warmomadgenlis TavmjdomareobiT<br />
1997 wels Seiqmna sakoordinacio sabWo. evropis uSiSroebisa<br />
<strong>da</strong> TanamSromlobis organizacia (euTo) <strong>da</strong> gaeros generaluri<br />
mdivnis megobarTa jgufi (romlis SemadgenlobaSi Sedian<br />
safrangeTi, germania, SeerTebuli Statebi, gaerTianebuli samefo<br />
<strong>da</strong> ruseTi) CarTulebi iyvnen rogorc <strong>da</strong>mkvirveblebi. sakoordinacio<br />
sabWom Seqmna sami samuSao jgufi: <strong>usafrTxoeba</strong>sa <strong>da</strong><br />
samxedro moqmedebebis ganuaxleblobis, Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli<br />
pirebis <strong>da</strong>brunebisa <strong>da</strong> ekonomikur <strong>da</strong> socialur sakiTxebze. ar<strong>da</strong><br />
amisa, 1997–1999 wlebSi ruseTma moawyo ramdenime Sexvedra<br />
prezident SevardnaZisa <strong>da</strong> afxazeTis prezident vladislav<br />
39 Lakoba, p. 38.<br />
40 imis gamo, rom ar arsebobs <strong>da</strong>moukidebeli Sefaseba, rTulia imis Tqma,<br />
sruldebo<strong>da</strong> Tu ara es sanqciebi. calkeuli monacemebis mixedviT,<br />
sanqciebis reJimis CaSlas xels uwyob<strong>da</strong> vaWroba ruseT-saqarTvelos<br />
sazRvarze, rogorc zRviT (TurqeTisa <strong>da</strong> ruseTis gemebis <strong>da</strong>xmarebiT),<br />
gansakuTrebiT – TviT saqarTvelosTan sasazRvro vaWrobiT, romelSic<br />
monawileobas iRebdnen Tav<strong>da</strong>cvis afxazuri razmebic <strong>da</strong> zugdidis<br />
raioni<strong>da</strong>n egreT wodebuli qarTveli partizanebic ki.<br />
293
oqsana antonenko<br />
arZinbas Soris, aseve Sexvedrebi orive mxri<strong>da</strong>n maRalCinosani<br />
warmomadgenlebis monawileobiT. moskovi fiqrob<strong>da</strong>, rom msgavsi<br />
pir<strong>da</strong>piri molaparakebebi xels Seuwyob<strong>da</strong> Cixi<strong>da</strong>n gamosvlas. am<br />
mizniT Tbiliss federalur modelze <strong>da</strong>Tanxmebas sTavazob<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
afxazeTisaTvis asimetriul federaciaSi gansakuTrebuli<br />
statusis SeTavazebas iTxov<strong>da</strong>. amave dros moskovi aSkarad<br />
agrZnobineb<strong>da</strong> soxums, rom mas <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifod an<br />
ruseTis federaciis wevrad gaxdomis raime perspeqtiva ar<br />
hqon<strong>da</strong>. magram progresis miRwevamde, sul male, procesi axalma<br />
krizisma Sewyvita.<br />
1998 wlis maisSi galis raionSi, sa<strong>da</strong>c bevri qarTveli<br />
<strong>da</strong>brun<strong>da</strong> <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>c mdinare enguris gaswvriv rusi samSvidoboebi<br />
mxareebs Soris gamy<strong>of</strong> xazs patrulirebdnen, brZolebma<br />
ifeTqa. es brZolebi provocirebuli iyo qarTveli<br />
gasamxedroebuli formirebebis mier, romlebmac cecxlis<br />
Sewyvetis xazi ga<strong>da</strong>kveTes <strong>da</strong> aseve afxazuri Zalebis mier,<br />
romlebmac usafrTxoebis uzrunvely<strong>of</strong>is mizniT qarTvelebis<br />
winaaRmdeg operacia wamoiwyes. evgeni primakovi Tavis memuarebSi<br />
amtkicebs, rom SevardnaZe aqciis mzadebis Sesaxeb<br />
informirebuli ar iyo, Tumca am kampaniebSi monawile gasamxedroebuli<br />
<strong>da</strong>jgufebebi “TeTri legioni” <strong>da</strong> “tyis Zmebi”<br />
<strong>da</strong>xmarebas qarTuli saxelmwifo struqturebisgan iRebdnen. 41<br />
asobiT a<strong>da</strong>miani iqna mokluli, 20 000-ze meti qarTveli,<br />
romlebic cota xnis win TavianT saxlebs <strong>da</strong>ubrundnen, kvlav<br />
ga<strong>da</strong>adgilebuli gax<strong>da</strong>, 1500 saxlze meti ki, romelTa didi<br />
nawili gaeros programis mixedviT iqna aRdgenili, <strong>da</strong>angries.<br />
ruseTis samSvidoboebma ver uzrunvelyves qarTuli mosaxleobis<br />
saTanado <strong>da</strong>cva, magram usafrTxoebis zonaSi orive<br />
mxri<strong>da</strong>n mZime SeiaraRebis Semoyvanas xeli SeuSales. ruseTis<br />
am nabijma xeli Seuwyo Zaladobis lokalizebas <strong>da</strong> cecxlis<br />
Sewyvetis Sesaxeb SeTanxmebis reJimTan <strong>da</strong>brunebas. 42<br />
41 Ïðèìàêîâ. Ãîäû â áîëüøîé ïîëèòèêå, ñ. 414. im dros primakovi iyo ruseTis<br />
sagareo saqmeTa ministri.<br />
42 Ïðèìàêîâ. Ãîäû â áîëüøîé ïîëèòèêå, ñ. 413.<br />
294
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
afxazeTSi Zaladobis gamoyenebaze ruseTis reaqcia ar<br />
iTvaliswineb<strong>da</strong> iZulebiT zomebs. ruseTis politikurma<br />
xelmZRvanelobam, Tvli<strong>da</strong> ra mTavar amocanad konfliqtis<br />
ganuaxleblobas, yovelgvari riskis Tavi<strong>da</strong>n asacileblad,<br />
Tavis samSvidoboebs Carevis ufleba ar misca. ufro metic,<br />
ruseTis TavSekaveba <strong>da</strong> samSvidobo man<strong>da</strong>tis policiurze an<br />
sxva formaze Secvlis survilis uqonloba primakovma imiT<br />
axsna, rom aseTi man<strong>da</strong>ti gaeros uSiSroebis sabWos mier un<strong>da</strong><br />
y<strong>of</strong>iliyo <strong>da</strong>mtkicebuli. dsT-s ki amis gakeTeba ar SeeZlo. igi<br />
ambobs, rom man<strong>da</strong>tis msgavsi Secvla albaT ruseTis samSvidoboebis<br />
ufro met msxverpls gamoiwvev<strong>da</strong> (1998 wlis movlenebis<br />
dros ruseTis jarebma <strong>da</strong>karges 60 a<strong>da</strong>miani). 43 primakovi<br />
aSkarad migvaniSnebs, rom man<strong>da</strong>tis nebismieri Secvla ruseTis<br />
xelmZRvanelobisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi azrisaTvis politikurad<br />
miuRebeli iqnebo<strong>da</strong>.<br />
1998 wlis galis raionis movlenebis Semdeg rusi samSvidoboebis<br />
mier qarTuli mosaxleobis <strong>da</strong>cvis survilis arqoniT<br />
aRSfoTebulma saqarTvelos mTavrobam dsT-is samSvidobo<br />
Zalebis man<strong>da</strong>tis gafarToebis moTxovnebi ganaaxla Si<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis usafrTxo <strong>da</strong>brunebis mizniT <strong>da</strong> ara<br />
mxolod galis raionSi. saqarTvelom agreTve ganacxa<strong>da</strong>, rom,<br />
Tu ruseTi uars ityvis man<strong>da</strong>tis gafarToebaze, maSin misi<br />
jarebi mravalerovani samSvidobo ZalebiT un<strong>da</strong> Seicvalos.<br />
ukrainam mzady<strong>of</strong>na gamoTqva monawileobis miRebaze, magram<br />
mxolod gaeros uSiSroebis sabWos man<strong>da</strong>tiT <strong>da</strong> gare<strong>da</strong>n<br />
<strong>da</strong>finansebis pirobiT. 44 ruseTis winaaRmdegobis gaTvaliswinebiT,<br />
gaerom <strong>da</strong> euTom ga<strong>da</strong>wyvites ar ganixilon<br />
konfliqtis zonaSi alternatiuli samSvidobo Zalebis gagzavnis<br />
SesaZlebloba. 2003 wlis 16 ivliss saqarTvelos parlamentma<br />
<strong>da</strong>avala mTavrobas, mimarTos uSiSroebis sabWos, rom afxazeTis<br />
winaaRmdeg gaeros wesdebis me-7 muxlis gamoyenebis neba<br />
43 ix. Dmitry Danilov. Role <strong>of</strong> Russia in Cohen, ed., p. 55.<br />
44 “The Georgian Ambassador Suggests Internationalizing the Abkhazia Peacekeeping<br />
Operation,” Interfax Military News Bulletin, July 15, 2003, http://www.interfax.com.<br />
295
oqsana antonenko<br />
<strong>da</strong>rTos. 45 saqarTvelos xelmZRvanelobas esmo<strong>da</strong>, rom gaero<br />
amas ar <strong>da</strong>amtkiceb<strong>da</strong>, es <strong>da</strong>valeba arSeasrula.<br />
samxreT kavkasiaSi ruseTis Tav<strong>da</strong>jerebulma politikam,<br />
misma TanamSromlobam afxazeTTan, gansakuTrebiT adgilobrivi<br />
elitis doneze <strong>da</strong> afxazeTSi Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis<br />
<strong>da</strong>brunebis survilis arqonam, TbilisSi sul ufro didi<br />
imedgacrueba gamoiwvia. metic, SevardnaZem moskovi <strong>da</strong>a<strong>da</strong>naSaula<br />
orjer misi sicocxlis xely<strong>of</strong>is organizebaSi. 46 Tavis<br />
mxriv, 1998 wlis ivlisSi galis seqtorSi xuTi rusi samSvidobos<br />
naRmze afeTqebas ruseTis sastiki reaqcia mohyva. qarTvelma<br />
politikosebma ki es SemTxveva imisaTvis gamoiyenes, rom<br />
samSvidoboebi ori TviT adre galis raionSi qarTveli moqalaqeebis<br />
<strong>da</strong>Rupvisas gamoCenil gulgrilobaSi <strong>da</strong>e<strong>da</strong>naSaulebinaT.<br />
saqarTvelom gamoacxa<strong>da</strong> Tavisi ganzraxva dsT-is<br />
koleqtiuri usafrTxoebis xelSekrulebi<strong>da</strong>n gamosvlis<br />
Taobaze <strong>da</strong> wamoayena ruseTis samxedro bazebis <strong>da</strong>xurvis<br />
moTxovna. farTo saerTaSoriso mxar<strong>da</strong>WeriT, 1999 wels<br />
Tbilisma moskovisagan bazebis <strong>da</strong>xurvis valdebulebas miaRwia,<br />
rogorc evropaSi Cveulebrivi SeiaraRebuli Zalebis Sesaxeb<br />
xelSekrulebis modifikaciis winaswar pirobas, ris miRwevasac<br />
ruseTi natos gafarToebis Semdeg <strong>da</strong>bejiTebiT cdilob<strong>da</strong>.<br />
oqtomberSi stambulSi, euTos samitze, ruseT-saqarTvelos<br />
erTobliv gancxadebas bazebis <strong>da</strong>xurvis Sesaxeb xeli moaweres.<br />
saqarTvelos sul ufro mWidro kavSirebi SeerTebul<br />
StatebTan <strong>da</strong> natosTan, moskovSi aRqmuli iyo rogorc ruseTis<br />
gagdebis c<strong>da</strong> samxreT kavkasii<strong>da</strong>n – ruseTis gavlenis tradiciuli<br />
sfero<strong>da</strong>n. Sedegad, ruseTis presis komentarebi <strong>da</strong><br />
ruseTis parlamentis gancxadebebi saqarTvelos mimarT sul<br />
ufro mtruli xdebo<strong>da</strong>.<br />
45 “Georgian Parliament Wants UN to Use Force in Abkhazia,” Interfax Military News<br />
Bulletin, July 16, 2003, www.interfax.com.<br />
46 See http://encarta.msn.com/encyclopedia_761574966/Shevardnadze_Eduard_A.html.<br />
296
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
elcinis memkvidreoba:<br />
interesTa jgufebis metoqeoba<br />
1996 wels elcini misi xelaxali arCevisa <strong>da</strong> CeCneTSi<br />
pirveli omis <strong>da</strong>mTavrebis Semdeg didxans avadmy<strong>of</strong>ob<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
umoqmedod iyo. igi yuradRebas ar aqcev<strong>da</strong> afxazeTis konfliqts.<br />
sainteresoa, rom Tavis memuarebSi, romlebic moicavs<br />
1997-2000 wlebs, bevrs laparakobs dsT-ze, magram afxazeTs ar<br />
axsenebs. 47 rogorc Cans, ruseTis politika mimarTuli iyo<br />
status-kvos “gayinvaze”_”arc omi <strong>da</strong> arc mSvidoba” formulis<br />
Sesabamisad. moskovi isev mxars uWer<strong>da</strong> saqarTvelos teritoriul<br />
mTlianobas, ganagrZob<strong>da</strong> ra aqtiur urTierTobas<br />
afxazeTis araRiarebul xelisuflebasTan.<br />
1997-1999 wlebSi moskovis politika qarTul-afxazur<br />
konfliqtSi gamoirCeo<strong>da</strong> ukiduresi SeuTanxmeblobiT.<br />
politikuri kompetenciebi delegirebuli iyo sxva<strong>da</strong>sxva<br />
interesTa jgufebze <strong>da</strong> TiToeul maTgans sakuTari xazi<br />
hqon<strong>da</strong>. formalurad sagareo saqmeTa saministro xelmZRvanelob<strong>da</strong><br />
politikur process, magram 1998 wels boris berezovskim,<br />
gavlenianma oligarqma, romelic mogvianebiT ruseTis<br />
uSiSroebis sabWos xelmZRvaneli <strong>da</strong> dsT-is mdivani gax<strong>da</strong>, ikisra<br />
Suamavlis roli. swored berezovskim moawyo SevardnaZisa <strong>da</strong><br />
arZinbas Sexvedra TbilisSi 1997 wlis agvistoSi. misi strategia<br />
gulisxmob<strong>da</strong> ruseTisaTvis xelsayrel ekonomikur politikas,<br />
romelic erTdroulad “xels Seuwyob<strong>da</strong> konfliqtis mxareebs<br />
Soris ndobis aRdgenas”. erezovskim maT afxazeTis gavliT<br />
navTobsadenis gayvana, vaWrobis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />
rkinigzis moZraobis aRdgena <strong>da</strong> mdinare fsouze sasazRvrogamSvebi<br />
punqtis gaxsna SesTavaza. afxazi liderebi amiT<br />
47 ar exeba 1998 wlis galis movlenebsac ki, romlebmac omi TiTqmis<br />
ganaxlebamde miiyvana. ix. Áîðèñ Åëüöèí. Ïðåçèäåíòñêèé ìàðàôîí // Ìîñêâà:<br />
èçäàòåëüñòâî ÀÑÒ, 2000. elcini afxazeTs mxolod erTxel axsenebs, isic<br />
afxazeTis tragediis SevardnaZiseul aRqmasTan aris <strong>da</strong>kavSirebuli. igi<br />
wers: “SevardnaZe yovelTvis atarebs sakuTar TavSi afxazuri tragediis<br />
tkivils”. gv. 190.<br />
297
oqsana antonenko<br />
<strong>da</strong>interesdnen, magram qarTulma mxarem uari Tqva ekonomikur<br />
sakiTxebze ewarmoebinaT molaparakebebi, Tu isini Si<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis <strong>da</strong>brunebis Sesaxeb SeTanxmebasTan ar<br />
iqnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>kavSirebuli. ruseTis alternatiuli wina<strong>da</strong>deba<br />
Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis <strong>da</strong>brunebis meqanizmis Semu-<br />
Savebis Taobaze Tbilisma ar miiRo. Sedegad, arc erTi ekonomikuri<br />
proeqti ar ganxorcielebula.<br />
maSasa<strong>da</strong>me, politikuri procesiT rusulma saqmianma lobim ver<br />
ixeira, ZiriTa<strong>da</strong>d imitom, rom nebismier msxvil proeqts orive<br />
mxaris Tanxmoba sWirdeba. <strong>da</strong> mainc, rusuli regionuli elita<br />
afxazeTSi sul ufro SesamCnev rols TamaSob<strong>da</strong>, gansakuTrebiT<br />
ekonomikis sferoSi. maT miekuTvnebodnen moskovis meri iuri<br />
luJkovi, TaTreTis respublikis liderebi, regionuli Cinosnebi<br />
CrdiloeT kavkasii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> sxva nacionaluri ambiciebis mqone<br />
moRvaweebi. ignorirebas ukeTebdnen ra ekonomikuri sanqciebis<br />
reJims, romelmac 1998 wlisaTvis ukve mniSvnelovanwilad ziani<br />
miayena sasazRvro vaWrobas, isini aqtiurad amyarebdnen kavSirebs<br />
afxazeTTan. magaliTad, afxazeTma xeli moawera SeTanxmebebs<br />
adiReis, yabardo-balyareTis, TaTreTis respublikebTan,<br />
krasno<strong>da</strong>ris olqTan, rostovis olqTan <strong>da</strong> CrdiloeT oseT-alaniis<br />
respublikasTan. Tumca es SeTanxmebebi ar gulisxmob<strong>da</strong> afxazuri<br />
saxelmwifoebriobis formalur politikur an samarTlebriv aRiarebas,<br />
miuxe<strong>da</strong>vad amisa, isini afxazeTs dsT-is blokadis gverdis<br />
avlasa <strong>da</strong> izolacii<strong>da</strong>n gamosvlaSi <strong>da</strong>exmarnen. afxazeTis<br />
partniorebi iyvnen regionebi <strong>da</strong> respublikebi realuri ekonomikuri<br />
interesebiT afxazeTSi <strong>da</strong> maTi xelmZRvanelobis<br />
politikam sazogadoebis farTo mxar<strong>da</strong>Wera moipova.<br />
regionuli mTavrobebis gar<strong>da</strong>, embargos winaaRmdeg mniSvnelovan<br />
rols is politikuri elita TamaSob<strong>da</strong>, romelsac afxazeTSi<br />
Zlieri kavSirebi hqon<strong>da</strong>. dsT-is saqmeTa <strong>da</strong> dumis TanamemamuleebTan<br />
kavSirebis komitetis 1997 wlis yovelwliuri angariSi<br />
rusuli Temebis kongresis afxazeTis gany<strong>of</strong>ilebasTan (ruseTis<br />
gavlenian politikur organizaciasTan) sxva<strong>da</strong>sxva SeTanxmebis<br />
Sesaxeb, rasac xels awer<strong>da</strong> dumis mier <strong>da</strong>finansebuli TanamemamuleTa<br />
sabWos mdivani l. n. smirnovi, farTo informacias<br />
298
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
Seicavs. SeTanxmebebi exebo<strong>da</strong> afxazeTi<strong>da</strong>n ruseTSi mineraluri<br />
sasuqebis, citrusebisa <strong>da</strong> s<strong>of</strong>lis meurneobis sxva produqciis<br />
eqsports. moxsenebaSi agreTve aris miTiTeba ruseTis mTavrobis<br />
specialur brZanebulebaze ( 1397) afxazeTi<strong>da</strong>n ruseTis federaciaSi<br />
citrusebis transportirebis nebarTvis Sesaxeb.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom es kavSirebi SezRuduli iyo <strong>da</strong> mcire gavlena<br />
moaxdina afxazeTis mosaxleobis cxovrebaze, romelic ekonomikuri<br />
blokadis pirobebSi ga<strong>da</strong>rCenas cdilob<strong>da</strong>, maT<br />
proafxazuri politikuri lobis gaZliereba SeZles ruseTis<br />
mTavrobasa <strong>da</strong> kerZo <strong>da</strong>interesebul jgufebs Soris, romlebic<br />
ukanono, magram sarfian vaWrobas eweodnen gavlenian afxazur<br />
jgufebTan TanamSromlobiT. es aSkarad Can<strong>da</strong> saxelmwifo dumis<br />
dsT-is saqmeTa komitetis Tavmjdomaris mier ruseTis sagareo<br />
saqmeTa saministroSi gagzavnili werili<strong>da</strong>n, romelSic is<br />
mouwodeb<strong>da</strong> mTavrobas, mxari <strong>da</strong>eWira afxazeTis mosaxleobisTvis,<br />
maT Soris _ ruseTis moqalaqeebisaTvis, vaWrobasa <strong>da</strong><br />
ruseT-afxazeTis sazRvarze ga<strong>da</strong>adgilebis SezRudvebis Serbilebis<br />
meSveobiT. amave dros es werili afxazeTis xelisuflebas<br />
ubiZgeb<strong>da</strong> ruseTis moqalaqeebisaTvis afxazeTSi uZravi qonebis<br />
SeZenisa <strong>da</strong> ekonomikaSi kapital<strong>da</strong>b<strong>and</strong>ebebis xelSemwyobi<br />
pirobebis Seqmnisaken.<br />
maSasa<strong>da</strong>me, mezobeli rusuli regionebis gar<strong>da</strong>, ruseTis<br />
dumac cdilob<strong>da</strong> SeenarCunebina minimaluri TanamSromloba<br />
afxazeTTan, maSin, rodesac <strong>of</strong>icialuri moskovi CeCneTis omSi<br />
pirveli <strong>da</strong>marcxebis Semdeg kavkasiis mimarT nakleb interess<br />
iCen<strong>da</strong>. 1996-1999 wlebSi aseTi politikuri rolis TamaSis<br />
SesaZlebloba saxelmwifo dumas mTavrobisa <strong>da</strong> TviT prezidentis<br />
sisustis gamo hqon<strong>da</strong>. duma im adgilad rCebo<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c<br />
qarTul-afxazuri konfliqtis Sesaxeb ZiriTadi politikuri<br />
debatebi tardebo<strong>da</strong>. 1997 wlis 8 aprils dsT-is saqmeTa <strong>da</strong><br />
sazRvargareT mcxovreb TanamemamuleebTan kavSirebis komitetma<br />
Caatara amierkavkasiis regionSi ruseTis politikisadmi<br />
miZRvnili <strong>da</strong>xuruli mosmena, romelsac sakvanZo saministroebis<br />
warmomadgenlebi eswrebodnen, maT Soris sagareo<br />
saqmeTa, Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> ekonomikis uwyebebi<strong>da</strong>n. am TaTbiris<br />
299
oqsana antonenko<br />
Sedegebi<strong>da</strong>n TvalnaTliv Can<strong>da</strong>, Tu ra dilemis winaSe aRmoCn<strong>da</strong><br />
ruseTi. komitetis gancxadeba xazs usvam<strong>da</strong> ruseTis erovnuli<br />
uSiSroebisa <strong>da</strong> ekonomikis interesebisaTvis mocemuli<br />
regionis mniSvnelobas <strong>da</strong> aRiareb<strong>da</strong>, rom afxazeTSi samxreT<br />
oseTsa <strong>da</strong> mTian yarabaxSi konfliqtebis <strong>da</strong>regulirebis gareSe<br />
mSvidoba SeuZlebelia <strong>da</strong> ruseTis grZelvadiani interesebis<br />
realizeba ar moxdeba. maSasa<strong>da</strong>me, ruseTma qarTul-afxazuri<br />
konfliqtis ga<strong>da</strong>wyvetis saqmeSi mTavari roli un<strong>da</strong> iTamaSos.<br />
magram gancxadebaSi konstatirebuli iyo, rom amis miRweva<br />
rTulia, rodesac orive mxare sul ufro xSirad brals sdebs<br />
ruseTs situaciis CixSi moqcevis gamo <strong>da</strong> aqtiurad eZebs sxva<br />
gare moTamaSeebis, maT Soris natos mxar<strong>da</strong>Weras.<br />
Tavis gancxadebaSi dumis komitetma moiTxova, rom ruseTis<br />
mTavrobas gamoeCina ufro meti Zalisxmeva molaparakebebis<br />
mimarT <strong>da</strong> gaafrTxila, rom, Tu axlo momavalSi ruseTi ver<br />
aRm<strong>of</strong>xvris kriziss, maSin <strong>da</strong>zaraldeba konfliqtis mxareebs<br />
Soris misi, rogorc mTavari Suamavlis, roli. gancxadebaSi<br />
aisaxa dilema, romelic dResac aqtualuri rCeba. Tu ruseTi<br />
xels Seuwyobs konfliqtis <strong>da</strong>regulirebas, maSin is <strong>da</strong>kargavs<br />
geopolitikur monopolias afxazeTSi, magram, Tu ar iqneba<br />
miRweuli progresi <strong>da</strong> ruseTi CaiTvleba sust saxelmwifod,<br />
romelic cdilobs SeinarCunos status-kvo, bolos <strong>da</strong> bolos,<br />
ufro energiuli moTamaSeebi, romlebic mzad arian Seavson<br />
Seqmnili vakuumi, mas CrdilSi <strong>da</strong>ayeneben.<br />
rogor un<strong>da</strong> imoqmedos ruseTma? dumis komiteti acxadebs, rom<br />
rusma mediatorebma molaparakebebi un<strong>da</strong> warmarTon orive mxaris<br />
Tanasworobis safuZvelze, ga<strong>da</strong>don ra afxazeTis politikuri<br />
statusis rTuli problema <strong>da</strong> yuradReba gaamaxvilon, upirveles<br />
yovlisa, ekonomikuri kavSirebis ganaxlebaze. afxazeTsa <strong>da</strong> ruseTs<br />
Soris sasazRvro vaWrobis SezRudva un<strong>da</strong> moixsnas im SemTxvevaSi,<br />
Tu afxazeTis xelisufleba xels Seuwyobs ltolvilebis <strong>da</strong>brunebas.<br />
amave gancxadebiT rusi samSvidoboebis (dsT-is samSvidobo Zalebi)<br />
mxri<strong>da</strong>n ltolvilebis mimarT nebismieri garantiebi un<strong>da</strong> ukavSirdebodes<br />
sarkinigzo mimosvlis ganaxlebasa <strong>da</strong> saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
afxazeTs Soris sasazRvro SezRudvebis Serbilebas. 90-iani wlebis<br />
300
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
bolo<strong>da</strong>n 2003 wlis martSi soWis SeTanxmebamde es principebi ruseTis<br />
politikis safuZveli gax<strong>da</strong>. maSasa<strong>da</strong>me, elcinis xelisuflebaSi<br />
meore vadiT y<strong>of</strong>nis dros saxelmwifo duma iyo is mamoZravebeli Zala,<br />
romelic gavlenas axden<strong>da</strong> sazogadoebriv azrze <strong>da</strong> im wina<strong>da</strong>debebs<br />
SeimuSaveb<strong>da</strong>, romlebic am mSfoTvare regionSi mTavrobis politikas<br />
edo safuZvlad.<br />
putinis politika: omi CeCneTSi <strong>da</strong><br />
afxazeTTan TanamSromlobis ganaxleba<br />
1999 wlis 9 agvistos elcinma putini ruseTis premierministrad<br />
<strong>da</strong>niSna. putinma <strong>da</strong>uyovnebliv <strong>da</strong>ikava mkacri<br />
pozicia CeCneTis mimarT. 2000 wlis agvistoSi, moskovsa <strong>da</strong><br />
volgodonskSi sacxovrebeli saxlebis afeTqebebis seriisa <strong>da</strong><br />
agreTve mezobel <strong>da</strong>Restnis respublikaSi CeCeni mebrZolebis<br />
SeiaraRebuli SeWris Semdeg, ruseTma CeCneTSi meore omi <strong>da</strong>iwyo.<br />
pirveli omisagan gansxvavebiT, romelmac ruseTisa <strong>da</strong><br />
saqarTvelos poziciebi erTmaneTTan <strong>da</strong>aaxlova afxazeTis<br />
separatizmTan <strong>da</strong>mokidebulebiT, meore omma maT ormxriv<br />
urTierTobebSi arsebuli krizisi gaaRrmava. mizezi iyo is, rom<br />
saqarTvelos mTavroba, savaraudod, moskovis mimarT farTod<br />
gavrcelebuli mtrobiT xelmZRvanelob<strong>da</strong>, ara mxolod<br />
ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> ruseTis samxedro Zalis gamoyenebas<br />
CeCneTSi, aramed, moskovis azriT, Segnebulad aZlev<strong>da</strong><br />
TavSesafars CeCen mebrZolebs. aman erTbaSad Secvala ruseTis<br />
politika afxazeTis mimarT.<br />
1999 wlis seqtember-dekemberSi aTasobiT ltolvilma,<br />
CeCneTSi mZime brZolebis gamo <strong>da</strong>tova TavianTi saxlebi <strong>da</strong> mTis<br />
bilikebiT ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> saqarTveloSi, pankisis xeobaSi – qistebiT<br />
(CeCnebTan monaTesave eTnikuri jgufi) <strong>da</strong>saxlebul regionSi.<br />
moskovi amtkiceb<strong>da</strong>, rom, bavSvebisa <strong>da</strong> qalebis gar<strong>da</strong>, sazRvari<br />
mebrZolebmac ga<strong>da</strong>kveTes <strong>da</strong> maT pankisis xeobaSi savarjiSo<br />
bazebi Seqmnes. SiSob<strong>da</strong> ra, rom CeCneTis konfliqti gavrceldebo<strong>da</strong><br />
mis teritoriaze, saqarTvelom uari ganacxa<strong>da</strong><br />
301
oqsana antonenko<br />
moskovis moTxovnaze, ufleba mieca ruseTis jarisaTvis am<br />
regionSi CeCneTis jaris winaaRmdeg samxedro operaciebi<br />
ganexorcielebina. ufro metic, saqarTvelos xelmZRvanelobam<br />
uari Tqva im cameti CeCnis eqstradiciaze, romelTac ruseTi<br />
2002 wlis oqtombris bolos iTxov<strong>da</strong>. sapasuxod, ruseTma<br />
saqarTvelos sahaero sivrce mravaljer <strong>da</strong>arRvia. 48 2002 wlis<br />
seqtemberSi ki putini <strong>da</strong>emuqra saqarTveloSi my<strong>of</strong> CeCnebze<br />
prevenciuli sahaero <strong>da</strong>rtymis SesaZlo miyenebiT, rasac<br />
Tav<strong>da</strong>cvis uflebiT amarTleb<strong>da</strong>. 49<br />
ruseT-saqarTvelos urTierTobebis gauaresebam afxazeTSi<br />
ruseTis politikuri orientaciis Secvla gamoiwvia. mravalwliani<br />
SezRuduli kavSirebis Semdeg putinma afxazeTTan<br />
urTierTobebi ganaaxla. moskovma saprezidento arCevnebisa <strong>da</strong><br />
referendumis Catarebas usityvod <strong>da</strong>uWira mxari, rasac 1999<br />
wlis oqtomberSi afxazeTis <strong>da</strong>moukideblobis gamocxadeba<br />
mohyva. am nabijma Tbilissa <strong>da</strong> soxums Soris federaluri<br />
modelis Taobaze politikur molaparakebebs kari miuxura.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom moskovma Riad ver aRiara 1999 wlis<br />
referendumis Sedegebi <strong>da</strong> <strong>of</strong>icialurad saqarTvelos teritoriuli<br />
mTlianobis mxar<strong>da</strong>Weras ganagrZob<strong>da</strong>, soxumTan<br />
<strong>of</strong>icialuri urTierTobebi ufro gaafarTova.<br />
1999 wels ruseTma gaxsna sazRvari afxazeTTan <strong>da</strong> amiT mis<br />
mier adre SemoRebuli bloka<strong>da</strong> moxsna. 2000 wlis dekemberSi,<br />
gamoTqva ra wuxili CeCeni mebrZolebis mier sazRvris ga<strong>da</strong>kveTis<br />
gamo, ruseTma qarTveli moqalaqeebisaTvis SemoiRo<br />
savizo reJimi, magram Segnebulad <strong>da</strong>uSva gamonaklisi afxazeTisa<br />
<strong>da</strong> samxreT oseTis mcxovreblebisaTvis.saqarTvelom<br />
es aqciebi qarTuli teritoriis faqtobriv aneqsiad aRiqva. 50<br />
48 miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis saministro am faqtebs<br />
uary<strong>of</strong><strong>da</strong>, isini <strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong> euTos <strong>da</strong>mkvirvebelTa mier. OSCE Press<br />
Release, August 2, 2002, http://www.osce.org/news/show_news.php?id=2636.<br />
49 OSCE Press Release, September 13, 2002, http://www.osce.org/news/show_news.php?id<br />
=2724.<br />
50 CSCE Hearing, September 24, 2002, http://www.csce.gov/witness.cfm?briefing_id=232<br />
&testimony_id=326.<br />
302
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
rusul-qarTuli urTierTobebis kidev ufro <strong>da</strong>iZaba, rodesac<br />
saqarTvelos uSiSroebis Zalebi kodoris xeobis afxazur nawilSi<br />
SeiWrnen. 2001 wlis seqtemberSi CeCeni mebrZolebi, ruslan<br />
gelaevis meTaurobiT, romelic manamde karga xans imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong><br />
pankisis xeobaSi, saqarTvelos Sinagan saqmeTa saministros<br />
monawileobiT ga<strong>da</strong>isroles kodoris xeobaSi, saqarTveloafxazeTis<br />
sazRvarze. gelaevs afxazeTis gavliT CeCneTSi Sesvla<br />
hqon<strong>da</strong> ganzraxuli, Tumca es ori regioni erTmaneTs ar emijneba<br />
<strong>da</strong>, maSasa<strong>da</strong>me, SemovliTi gza afxazeTis gavliT, rogorc Cans,<br />
winaswar <strong>da</strong>gegmili iyo <strong>da</strong> ara SemTxveviTi marSruti. SesaZlebelia,<br />
rom saqarTvelos xelisuflebas ganzraxuli hqon<strong>da</strong><br />
afxazeTSi situaciis destabilizacia. gelaevma (rigi cnobebis<br />
mixedviT – qarTuli gasamxedroebuli formirebebis mxar<strong>da</strong>WeriT)<br />
ramdenime Tav<strong>da</strong>sxma ganaxorciela kodorSi. am incidentebma<br />
mkveTrad <strong>da</strong>Zaba urTierToba saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTs Soris<br />
<strong>da</strong> axali omis <strong>da</strong>wyebis muqara gaisma. ruseTma mxari <strong>da</strong>uWira<br />
afxazebis moTxovnas kodoris xeobi<strong>da</strong>n qarTuli jaris gayvanis<br />
Taobaze (gaeros <strong>da</strong>mkvirveblebma <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stures, rom kodoris<br />
xeobaSi 350 qarTveli samxedro iyo ganlagebuli). gar<strong>da</strong> amisa,<br />
SiSob<strong>da</strong> ra gelaevis jgufis ruseTis teritoriaze SeRwevis gamo,<br />
ruseTi afxazeTs am Tav<strong>da</strong>sxmebis mogeriebaSi <strong>da</strong>exmara. ruseTis<br />
TviTmfrinavma “su-25”-ma <strong>da</strong>arRvia saqarTvelos sahaero sivrce<br />
<strong>da</strong> is adgilebi <strong>da</strong>bomba, sa<strong>da</strong>c gelaevis razmTan brZolebi<br />
mimdinareob<strong>da</strong>. kodorSi ruseTma ganalaga kidec mcirericxovani<br />
jari (igi 2002 wlis aprilSi gaiyvana). krizisi gagrZel<strong>da</strong> ramdenime<br />
Tve – 2002 wlis Tebervlamde, rodesac qarTulma jarma <strong>da</strong>tova<br />
kodori. amis Semdeg qve<strong>da</strong> kodorSi ganaxl<strong>da</strong> rusi samSvidoboebisa<br />
<strong>da</strong> gaeros samxedro <strong>da</strong>mkvirveblebis erToblivi<br />
patrulireba.<br />
movlenebma pankissa <strong>da</strong> kodorSi sakvanZo roli iTamaSes<br />
konfliqtis mimarT ruseTis politikis CamoyalibebaSi. putinis<br />
prezidentobis pirvel wlebSi ruseTis politikis prioritetebSi<br />
saqarTvelosTan <strong>da</strong> afxazeTTan urTierTobebi bevrad ufro<br />
mniSvnelovani gax<strong>da</strong>. im dros, rodesac saqarTvelosTan ur-<br />
TierTobebi krizisi<strong>da</strong>n krizisamde viTardebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> arcTu<br />
303
oqsana antonenko<br />
iSviaTad Ria konfliqtis zRvramde midio<strong>da</strong>, afxazeTTan moskovi<br />
aqtiuri urTierTTanamSromlobis politikas atareb<strong>da</strong>. afxazeTis<br />
mxar<strong>da</strong>Wera CeCneTis meore omSi ruseTis mier gamocxadebuli<br />
“gamarjvebis” Semdeg kidev ufro gaZlier<strong>da</strong>, Tumca samxedro<br />
kampaniam sayovelTao politikur ga<strong>da</strong>wyvetilebamde ver miiyvana<br />
<strong>da</strong> ruseTisagan CeCneTis warmatebuli gamoy<strong>of</strong>is perspeqtiva<br />
Semcir<strong>da</strong>. Sedegad, ruseTs ukve aRar aSineb<strong>da</strong> is, rom mis mier sxva<br />
adgilebSi separatistuli reJimebisadmi mxar<strong>da</strong>Weras TviT<br />
ruseTSi eqosaviT gamoexmaurebodnen. 2003 wlis dekemberSi<br />
qarTul-afxazul konfliqtSi ruseTis politikaze putinma<br />
gaakeTa Semdegi gancxadeba:<br />
cota xnis win ruseTis saxelmwifos teritoriuli mTlianobis<br />
SenarCuneba erT-erT yvelaze mTavar, mwvave <strong>da</strong> prioritetul<br />
amocanas warmoadgen<strong>da</strong>, magram axla es problema<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d ga<strong>da</strong>Wrilia. Tu am principebiT mivudgebiT, ar<br />
SegviZlia uari vuTxraT Cvens mezoblebs teritoriuli<br />
mTlianobis SenarCunebis uflebaze. teritoriuli konfliqtebis<br />
ga<strong>da</strong>wyvetiT <strong>da</strong>interesebuli mxareebi un<strong>da</strong> SeTanxmdnen,<br />
ruseTi ki am SeTanxmebebis garantad gamova. Cven yuradRebiT<br />
vadevnebT Tvals situaciebs separatistul respublikebSi,<br />
mxars vuWerT saqarTvelos teritoriul mTlianobas <strong>da</strong> iseT<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebebs miviRebT, rom am teritoriaze mcxovrebi<br />
a<strong>da</strong>mianebis interesebi ar <strong>da</strong>zaraldes. 51<br />
putinis gancxadebaSi aRniSnulia miznebis sami jgufi,<br />
romlebic dRemde aqtualuria: pirveli, afxazeTis mimarT<br />
sakuTari usafrTxoebis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare, moskovi,<br />
upirveles yovlisa, CrdiloeT kavkasiaSi Tavis politikas<br />
afuZnebs. Sesabamisad, mTavar amocanad afxazeTSi konfliqtis<br />
ganuaxlebloba rCeba. amis Suqze, afxazeTTan ekonomikuri<br />
kavSirebis aRdgena <strong>da</strong> mosaxleobis cxovrebis Semsubuqeba<br />
ganixileba, rogorc regionSi stabilurobis garanti. meore,<br />
<strong>of</strong>icialurad ruseTi ganagrZobs saqarTvelos teritoriuli<br />
51 RosBusinessConsulting Information Agency, December 18, 2003, http://top.rbc.ru/<br />
arc.shtml?2003/12/18.<br />
304
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
mTlianobis mxar<strong>da</strong>Weras im pirobiT, rom qarTul-afxazur<br />
dialogSi moskovi mTavari Suamavlis rols ikisrebs <strong>da</strong><br />
SeTanxmebis miRwevis SemTxvevaSi ruseTi misi garanti iqneba.<br />
mesame, ruseTi ar xe<strong>da</strong>vs winaaRmdegobas mis mier saqarTvelos<br />
teritoriuli mTlianobis ideis mxar<strong>da</strong>Werasa <strong>da</strong> afxazeTis de<br />
faqto xelisuflebasTan ganviTarebad ekonomikur <strong>da</strong> politikur<br />
urTierTobas Soris.<br />
ruseTis politikis strategiul <strong>da</strong>sabuTebaSi, politikuri<br />
<strong>da</strong> ekonomikuri motivebis gar<strong>da</strong>, umniSvnelovanes rols<br />
geopolitikuri mosazrebebi TamaSobs. putinis prezidentobis<br />
dros samxreT kavkasiaSi mzardi amerikuli <strong>da</strong> mogvianebiT –<br />
evropuli <strong>da</strong>swrebis gamo SeSfoTeba mkveTrad gaizar<strong>da</strong>.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom TviTon Tavs ikaveb<strong>da</strong> afxazeTis mimarT<br />
ufro farTo geopolitikur mosazrebebTan ruseTis politikis<br />
<strong>da</strong>kavSirebisgan, ruseTis politikuri elita, maT Soris<br />
parlamentarebi <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> uSiSroebis uwyebebis<br />
Tanamdebobis pirebi, xSirad ganixilavdnen afxazeTs Tavisebur<br />
buferul zonad ruseTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTze sul ufro<br />
Riad orientirebul saqarTvelos Soris. 52 metic, qarTulrusuli<br />
urTierTobebis gauaresebis fonze, afxazeTi <strong>da</strong><br />
samxreTi oseTi aRqmuli iyvnen rogorc potenciuri mokav-<br />
Sireebi; raionebi, sa<strong>da</strong>c ruseTs evropis an SeerTebuli<br />
Statebis mxri<strong>da</strong>n konkurenciasTan Sejaxeba ar uwevs.<br />
52 ruseTis saxelmwifo dumis uSiSroebis komitetis mrCeveli g. k. yolbaia<br />
wer<strong>da</strong>: “geopolitikuri realoba iseTia, rom saqarTvelo, romelic<br />
sargeblobs saerTaSoriso sazogadoebis mxar<strong>da</strong>WeriT, axorcielebs<br />
Tanmimdevrul antirusul politikas... am rTul garemoebebSi ruseTs<br />
ara aqvs didi SesaZlebloba, gavlena moaxdinos situaciaze saqarTveloSi,<br />
amitom afxazeTze qarTuli kontrolis ararsebobasakmaod<br />
xelsayrelia... afxazeTi ukve TamaSobs buferuli zonis rols, romelic<br />
ruseTs mtruli saqarTvelosagan acalkevebs. es kodoris xeobaSi<br />
qarTul-CeCnuri gasamxedroebuli formirebis ganadgurebam aCvena.<br />
afxazeTis am rolis gaZliereba ruseTis interesebSia”. ix. “Áåçîïàñíîñòü<br />
Ðîññèè: àáõàçñêèé ðóáåæ” â: G.N. Osipov, ed. Reforming Russia: Realities <strong>and</strong> Prospects,<br />
http://www.duma.gov.ru/search/kmpage/80200016/arc3/public/92.html.<br />
305
oqsana antonenko<br />
306<br />
<strong>da</strong>savleTis samxedro <strong>da</strong>xmareba<br />
saqarTveloSi aSS-is samxedro instruqtorebis gamoCenis<br />
Semdeg ruseTis geopolitikuri sifrTxile gaizar<strong>da</strong>. reagireb<strong>da</strong><br />
ra qarTul-rusuli urTierTobebis gauaresebaze <strong>da</strong> sul<br />
ufro metad SiSob<strong>da</strong>, rom “al-qai<strong>da</strong>” pankisis xeobaSi axal<br />
TavSesafars ipovi<strong>da</strong>, SeerTebulma Statebma qarTuli jarisaTvis<br />
pir<strong>da</strong>piri samxedro <strong>da</strong>xmareba ikisra. amerikeli samxedro<br />
instruqtorebis ganlagebam saqarTveloSi saqarTvelos<br />
SeiaraRebuli Zalebis wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis programis mixedviT<br />
(GTEP), romlis mizani iyo 2 aTasze meti qarTveli samxedro<br />
mosamsaxuris momzadeba, risTvisac gamoiyo 64 milioni aSS<br />
dolari, ruseTis sxva<strong>da</strong>sxva nacionalisturi Zalebisa <strong>da</strong><br />
sagareo politikuri eqspertebis – “realpolitik” mrisxane reaqcia<br />
gamoiwvia. 53 GTEP aRqmuli iyo rogorc pir<strong>da</strong>piri safrTxe<br />
ruseTisaTvis _ kavkasiaSi ruseTis gavlenis Semcirebis<br />
simbolo; zogierTebma ki masSi CeCneTSi <strong>da</strong>savleTis intervenciisaTvisga<strong>da</strong>dgmuli<br />
pirveli nabijebic SeniSnes.<br />
putins, romelic cota xnis win centralur aziaSi aSS-is<br />
samxedro bazebis ganlagebas <strong>da</strong>eTanxma, xelaxla mouwia am<br />
reaqciis Serbileba. is iseTi moufiqrebeli pasuxis Tavi<strong>da</strong>n<br />
acilebisaken miiswrafo<strong>da</strong>, romelic 11 seqtembris Semdeg<br />
Camoyalibebul ruseTisa <strong>da</strong> SeerTebuli Statebis antiteroristul<br />
koalicias <strong>da</strong>emuqrebo<strong>da</strong>. yazaxeTSi vizitis dros<br />
putinma gaakeTa gancxadeba, romelSic naTqvami iyo, rom “GTEP<br />
tragedia ar aris <strong>da</strong> arc SeiZleba, rom iyos... ratom ar SeiZleba<br />
amerikuli Zalebi centralur aziaSi iyvnen, saqarTveloSi ki –<br />
ara?” <strong>da</strong> <strong>da</strong>amata: “nebismier saxelmwifos, kerZod ki, saqarTvelos,<br />
ufleba aqvs imoqmedos sakuTari usafrTxoebis <strong>da</strong>cvis<br />
mizniT. ruseTi aRiarebs am uflebas”. 54<br />
53 im dros ruseTis “realpolitik”-is momxreebi sxva ideologiur skolebs<br />
Warbobdnen <strong>da</strong> saxelmwifos mier kontrolirebad masobrivi informaciis<br />
saSualebebsa <strong>da</strong> presaze ganusazRvreli uflebebiT sargeblobdnen.<br />
54 “Putin: U.S. Deployment ‘No Tragedy,’” CNN News, March 1, 2002, http://<br />
www.cnn.com/2002/WORLD/europe/03/01/georgia.putin/.
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
GTEP-ze ruseTis reaqciaSi aSkarad igrZnobo<strong>da</strong> geopolitikuri<br />
SeSfoTeba, Tumca kanonzomierma SekiTxvebmac<br />
wamoiwies am programis potenciuri zegavlenis Taobaze<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> mis separatistul regionebs Soris samxedro<br />
balansze. aSS-isa <strong>da</strong> saqarTvelos xelmZRvanelobis pir<strong>da</strong>piri<br />
<strong>da</strong><strong>da</strong>sturebis miuxe<strong>da</strong>vad, ar arsebob<strong>da</strong> imis garantia, rom<br />
afxazeTSi CixSi Sesuli politikuri procesis pirobebSi,<br />
saqarTvelos gazrdili Tav<strong>da</strong>jerebuloba <strong>da</strong> samxedro Zliereba<br />
Zalismieri ga<strong>da</strong>wyvetilebis axal mcdelobebad ar ga<strong>da</strong>iqceo<strong>da</strong>.<br />
2002 wlis martSi afxazeTis prezidentma vladislav<br />
arZinbam mowodebiT mimarTa SeerTebul Statebsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis<br />
qveynebs, aRiaron, rom saqarTvelosaTvis samxedro <strong>da</strong>xmarebis<br />
gawevas SeuZlia gauTvaliswinebeli Sedegebis mqone konfliqtis<br />
eskalaciis gamowveva. 2003 wlis 11 aprils ruseTis saxelmwifo<br />
dumam <strong>da</strong>amtkica (351 xmis umravlesobiT <strong>da</strong> 1 winaaRmdeg) rezolucia,<br />
romelic gmob<strong>da</strong> aSS-sa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris<br />
SeiaraRebuli Zalebis statusis Sesaxeb SeTanxmebas <strong>da</strong> gamoTqva<br />
wuxili imaze, rom aSS-is xelmZRvanelobiT momzadebuli<br />
samxedro nawilebi SeiZleba gamoiyenon afxazeTis winaaRmdeg<br />
samxedro operaciebSi.<br />
kremli mainc ganagrZob<strong>da</strong> imis xazgasmas, rom saqarTvelosTvis<br />
amerikis samxedro <strong>da</strong>xmareba ruseTis urTierTobebs vaSingtonTan<br />
ar gaafuWeb<strong>da</strong>. buSis administracia uars ki ambob<strong>da</strong> GTEP SeCerebis<br />
moskovis nebismier moTxovnaze, Tumca acxadeb<strong>da</strong> imasac, rom<br />
amerikam winaswar acnoba ruseTs am programis Sesaxeb <strong>da</strong> samxreT<br />
kavkasiis problema 2002 wlis maisSi moskovSi Semdgar samitze<br />
prezidentebis _ buSisa <strong>da</strong> putinis dRis wesrigSi iyo CarTuli. am<br />
samitze orive prezidentma tradiciulad <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura saqarTvelos<br />
teritoriuli mTlianobisadmi mxar<strong>da</strong>Wera <strong>da</strong> qarTulafxazuri<br />
konfliqtis <strong>da</strong>regulirebaSi TanamSromlobis gagrZelebisaTvis<br />
mzady<strong>of</strong>na gamoxata. gasakviri ar aris, rom samxreT<br />
kavkasiaSi stabilurobiT saerTo <strong>da</strong>intereseba konfliqtis mimarT<br />
erTian midgomad ar ga<strong>da</strong>iqca. cxadia, rom arc SeerTebulma<br />
Statebma <strong>da</strong> arc ruseTma maT ormxriv urTierTobebSi qarTulafxazuri<br />
konfliqti kritikulad ar CaTvales.<br />
307
oqsana antonenko<br />
308<br />
kamaTi samSvidobo Zalebis Sesaxeb<br />
pankisisa <strong>da</strong> kodoris movlenebis Semdeg qarTul-rusul<br />
urTierTobebSi mzardma <strong>da</strong>Zabulobam ruseTis samSvidobo<br />
man<strong>da</strong>tis gafarToebis Taobaze axali uTanxmoebebi gamoiwvia. 2002<br />
wlis oqtomberSi saqarTvelos parlamentma miiRo rezolucia<br />
ruseTis samSvidobo Zalebis gayvanis Sesaxeb. sul male, gaerosa<br />
<strong>da</strong> generaluri mdivnis “megobarTa jgufTan” konsultaciebis<br />
Semdeg, saqarTveloSi mixvdnen, rom realurad Tu imsjelebdnen,<br />
ar iyo mosalodneli rusi samSvidoboebis Canacvleba saerTaSoriso<br />
ZalebiT, gansakuTrebiT 11 seqtembris Semdeg,<br />
rodesac ucxoeTis jarebis simcire aSkarad igrZnobo<strong>da</strong>. 55<br />
SevardnaZe ganuwyvetliv Cio<strong>da</strong>, rom arsebuli samSvidobo<br />
operacia xels ar uwyob<strong>da</strong> konfliqtis mogvarebas, magram<br />
<strong>da</strong>savleTis mTavrobebma <strong>da</strong> saerTaSoriso institutebma 1994<br />
wlis Semdeg arsebuli dsT-is samSvidobo operaciis statusis<br />
calmxrivi Secvlis mcdeloba erTsulovnad ga<strong>da</strong>aTqmevines. 56<br />
ufro metic, gaerom ganacxa<strong>da</strong> kidevac, rom dsT-is samSvidoboebis<br />
gayvanas misi sakuTari <strong>da</strong>mkvirveblebis gayvana mohyveba. 57<br />
maSasa<strong>da</strong>me, dsT-is samSvidobo Zalebis man<strong>da</strong>tis yoveli<br />
naxevarwliani gagrZeleba axla ukve seriozulad arTuleb<strong>da</strong><br />
55 2002 wlis ianvarSi saqarTvelos radiosadmi micemul interviuSi<br />
SevardnaZem ganacxa<strong>da</strong>, rom 11 seqtembris teroristuli Tav<strong>da</strong>sxmebis<br />
Semdeg yvela im qveyanam, romlebic monawileobas iRebdnen afxazuri<br />
konfliqtis <strong>da</strong>regulirebaSi, maT Soris SeerTebulma Statebma, ruseTma,<br />
germaniam, safrangeTma <strong>da</strong> gaerTianebulma samefom gaumarTleblad<br />
CaTvales raime moTxovnebi rusi samSvidobo Zalebis afxazeTi<strong>da</strong>n<br />
gayvanis Taobaze. ix. http://www.sakartvelo.info.<br />
56 2003 wlis 3 Tebervals prezidenti eduard SevardnaZe iZulebuli iyo<br />
eRiarebina, rom “rusi samSvidoboebi ver umklavdebian TavianT<br />
movaleobebs <strong>da</strong>, samwuxarod, gaeros uSiSroebis sabWo ar aqcevs am faqts<br />
saTanado yuradRebas.” ix. http://www.una.org.ge.<br />
57 30 ianvris gaeros uSiSroebis sabWos rezoluciaSi, romelmac gaagrZela<br />
konfliqtis zonaSi gaeros <strong>da</strong>mkvirvebelTa man<strong>da</strong>ti, naTqvamia, rom<br />
ga<strong>da</strong>wyvetileba man<strong>da</strong>tis Secvlis Taobaze un<strong>da</strong> iyos ga<strong>da</strong>sinjuli, Tu dsTis<br />
samSvidoboebis man<strong>da</strong>tis Sesaxeb ga<strong>da</strong>wyvetileba ar iqneba miRebuli<br />
2003 wlis 15 Tebervlamde. ix. “Abkhazia Situation Fragile,” http://una.org.ge.
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
qarTul-rusul urTierTobebs. ruseTi acxadeb<strong>da</strong>, rom misi<br />
samSvidobo Zalebi samarTlebriv vakuumSi moeqcnen. 2001 <strong>da</strong><br />
2002 wlebis dekemberSi, rodesac man<strong>da</strong>tis va<strong>da</strong> iwurebo<strong>da</strong>,<br />
qarTul mxares kvirebi <strong>da</strong> Tveebic ki <strong>da</strong>sWir<strong>da</strong> imisaTvis, rom<br />
misi gagrZelebis Tanxmoba mieca. maSin, rodesac qarTuli<br />
mxare man<strong>da</strong>tis SecvlisaTvis ibrZo<strong>da</strong>, afxazurs misi<br />
SenarCuneba mtkiced hqon<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvetili <strong>da</strong> imuqrebo<strong>da</strong>,<br />
rom mis gareSe miRebul nebismier ga<strong>da</strong>wyvetilebaze uars<br />
ityo<strong>da</strong>. dsT-is samSvidoboebis y<strong>of</strong>na afxazeTis faqtobrivi<br />
saxelmwifoebriobis stabilurobis mniSvnelovani faqtori<br />
iyo. dsT-is samSvidobo Zalebis man<strong>da</strong>ti arsebiT zewolas ar<br />
axden<strong>da</strong> afxazur mxareze qarTveli Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli<br />
pirebis farTomasStabian <strong>da</strong>brunebaze <strong>da</strong>TanxmebaSi, rasac<br />
respublikis SigniT rogorc demografiuli, ise politikuri<br />
wonasworobis Secvla SeeZlo. yvela am mizezis gamo afxazeTis<br />
xelisufalni xazs usvamdnen, rom status-kvos Secvla<br />
mZime Sedegebs gamoiwvev<strong>da</strong> <strong>da</strong> amtkicebdnen, samSvidobo<br />
Zalebis gayvana konfliqts ganaxlebis gar<strong>da</strong>uvalobamde<br />
miiyvan<strong>da</strong>. 58<br />
ruseTi Riad arasdros ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> saerTaSoriso<br />
sazogadoebisadmi saqarTvelos mowodebebs dsT-is samSvidobo<br />
ZalebTan <strong>da</strong>kavSirebiT, magram arc arasdros acxadeb<strong>da</strong>, rom<br />
mzad aris seriozulad ganixilos sakuTari samSvidoboebis<br />
58 2001 wlis dekemberSi afxazeTis sagareo saqmeTa ministri sergei Samba<br />
iTxov<strong>da</strong> man<strong>da</strong>tis gagrZelebas, usvam<strong>da</strong> ra xazs, rom afxazuri mxare<br />
formatis Secvlisa <strong>da</strong> mSvidobis SenarCunebis operaciis internacionalizaciis<br />
winaaRmdeg gamodis. ix. “Àáõàçèÿ ïðîñèò ïðîäëèòü ìàíäàò<br />
ðîññèéñêèõ ìèðîòâîðöåâ”, http://www.gazeta.ru. 2002 wlis dekemberSi afxazeTis<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministrom gaafrTxila, rom, Tu ruseTis samSvidoboebi<br />
iZulebuli gaxdebian <strong>da</strong>tovon afxazeTi, maSin afxazuri Zalebi mdinare<br />
engurisaken waiweven (gari kubalbas, afxazeTis Tav<strong>da</strong>cvis ministris<br />
moadgilis gancxadeba). 2003 wlis dekemberSi afxazeTis premierministrma<br />
raul xajimbam ganacxa<strong>da</strong>, rom ruseTis samSvidobo Zalebs<br />
alternativa ara aqvs <strong>da</strong> rom isini un<strong>da</strong> <strong>da</strong>rCnen konfliqtis zonaSi<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTs Soris urTierTobebis srul normalizaciamde.<br />
ix. http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/id/619609.<br />
309
oqsana antonenko<br />
gayvanis sakiTxi an maT internacionalizaciaze <strong>da</strong>Tanxmdes. 59<br />
aseTi nabiji ruseTis geopolitikur ambiciebs Seasusteb<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
imis SiSs gaaZliereb<strong>da</strong>, rom aman SeiZleba xeli Seuwyos natos<br />
gamoCenas regionSi (Tumca nato arasdros gamoxatav<strong>da</strong> dsT-is<br />
samSvidobo Zalebis CanacvlebisTvis mzady<strong>of</strong>nas). ufro metic,<br />
ruseTi fiqrob<strong>da</strong>, rom misi samSvidobo Zalebis y<strong>of</strong>na qarTulafxazuri<br />
konfliqtis zonaSi sakuTar <strong>usafrTxoeba</strong>sac<br />
emsaxurebo<strong>da</strong>. 60 <strong>da</strong> bolos, is rusi analitikosebic ki, romlebic<br />
mzad iyvnen regionSi mSvidobis SenarCunebis alternatiuli<br />
variantebi ganexilaT (magaliTad, aleqs<strong>and</strong>re nikitini,<br />
politikuri <strong>da</strong> saerTaSoriso kvlevebis centris xelm-<br />
ZRvaneli), amtkicebdnen, rom axlo momavalSi ruseTi realurad<br />
<strong>da</strong>rCeba konfliqtis zonaSi mSvidobis SenarCunebis erTaderT<br />
wyarod. namdvilad, gaeros egidiT calkeuli samSvidobo<br />
Zalebis Camoyalibebis survili gaeros wevrebma ar gamoxates<br />
<strong>da</strong> aranairi perspeqtiva ar iyo, rom euTo an – rac kidev ufro<br />
<strong>da</strong>ujerebelia – esa Tu is specialurad Seqmnili regionul<br />
organizacia (rogoricaa ÃÓÓÀÌ) ruseTis Zalebis mier gatarebuli<br />
operaciis alternativis wamoyenebas SeZleb<strong>da</strong>. 61<br />
59 Tumca 2003 wlis ivlisSi ruseTis elCma saqarTveloSi, vladimer<br />
CxikviSvilma Tavis erT-erT interviuSi ganacxa<strong>da</strong>, rom “ruseTi mzad<br />
aris gamoiyvanos Tavisi Zalebi nebismieri mxaris pirvelive moTxovnisTanave<br />
<strong>da</strong> aseTi gamoyvanis gegma ukve mzad aris”. ix. “Àáõàçñêèé òóïèê”.<br />
– Âðåìÿ íîâîñòåé, 27 èþëÿ 2003 ãîäà.<br />
60 2004 wlis ivnisSi saxelmwifo dumis Tav<strong>da</strong>cvis komitetis Tavmjdomaris<br />
moadgile genadi gudkovma ganacxa<strong>da</strong>, rom “afxazeTSi 97 rusi samxedro<br />
mosamsaxuris <strong>da</strong>Rupvis fasad 10 wlis ganmavlobaSi SenarCunebulia<br />
mSvidoba. is, rom aq [konfliqtis zonaSi] mefobs mSvidoba - es ruseTisa<br />
<strong>da</strong> rusuli samSvidobo kontingentis wyalobiTaa. es aris amave dros<br />
mSvidoba ruseTSic, radgan axali omi afxazeTSi niSnavs situaciis<br />
gamwvavebas TviT ruseTSi”. http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/id/<br />
677572.html.<br />
61 ix. “Âòÿãèâàíèå Ðîññèè â âîåííîå ðåøåíèå àáõàçñêîé ïðîáëåìû îñòàåòñÿ íàèáîëåå<br />
âåðîÿòíûì”, http://www.abkhezati.ru/pages/3/315.html.<br />
310
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
afxazeTis mimarT ruseTis politikis axali<br />
organizaciuli formebi<br />
vladimer putinis prezidentobis pirveli vadis periodSi<br />
ruseTis politika mTlianad dsT-is, kerZod ki, afxazeTis<br />
mimarT, ufro Tanmimdevruli gax<strong>da</strong>, vidre elcinis dros.<br />
ruseTSi aRmasrulebeli xelisuflebis centralizaciis<br />
aRdgenasTan erTad afxazeTis politikasTan mimarTebaSi dumis<br />
gavlena sagrZnoblad Semcir<strong>da</strong>. sagareo saqmeTa saministros<br />
gazrdil rolTan erTad pasuxismgebloba isev samxedro<br />
uwyebasa <strong>da</strong> uSiSroebis samsaxurebs <strong>da</strong>ekisra.<br />
ruseTis politikurma <strong>da</strong> samxedro xelmZRvanelobam<br />
pasuxismgebloba gainawiles ruseTis <strong>usafrTxoeba</strong>ze qar-<br />
Tul-afxazuri konfliqtis SesaZlo gavlenis gamo, gansakuTrebiT<br />
CrdiloeT kavkasiasa <strong>da</strong> CeCneTTan <strong>da</strong>kavSirebiT.<br />
radganac putinis mmarTvelobisas, gansakuTrebiT ki misi<br />
prezidentobis meore va<strong>da</strong>Si, rusul-qarTul urTierTobebSi<br />
usafrTxoebis problemebi dominireb<strong>da</strong>, Tav<strong>da</strong>cvis ministrma<br />
sergei ivanovma ufro xSirad <strong>da</strong>iwyo saqarTvelos<br />
mimarT ruseTis politikis Camoyalibeba. pankisisa <strong>da</strong><br />
kodoris krizisebis dros saqarTveloze zewolisas putinma<br />
rus samxedroebs sruli mxar<strong>da</strong>Wera gamoucxa<strong>da</strong>. rogorc<br />
zemoT aRiniSna, is pankisSi CeCeni mebrZolebis mimarT<br />
samxedro Zalis prevenciuli gamoyenebiTac imuqrebo<strong>da</strong>.<br />
<strong>da</strong> mainc, rus samxedroebs ukve aRar hqon<strong>da</strong>T afxazeTSi<br />
moqmedebis iseTi Tavisufleba, rogoric elcinis epoqaSi,<br />
afxazeTis omis dros <strong>da</strong> uSualod mis Semdeg. xan<strong>da</strong>xan isini<br />
iZulebuli iyvnen iseTi ga<strong>da</strong>wyvetilebebi SeesrulebinaT,<br />
romlebsac aSkarad ar eTanxmdebodnen; magaliTad, es exebo<strong>da</strong><br />
2001 wlis ivlisSi euTos stambulis SeTanxmebebis mixedviT<br />
gu<strong>da</strong>uTis samxedro bazi<strong>da</strong>n (afxazeTi) jarisa <strong>da</strong> SeiaraRebis<br />
gayvanas. analogiurad, samxedroebi iZulebulni iyvnen saqarTvelosTan<br />
amerikis samxedro TanamSromlobaze TavianTi<br />
reaqcia SeerbilebinaT. magaliTad, 2003 wlis 11 ivliss, mas<br />
Semdeg, rac saqarTvelos mTavrobam SeerTebuli Statebis<br />
311
oqsana antonenko<br />
“avaqsis” tipis TviTmfrinavebs sakuTar sahaero sivrceSi<br />
frenis ufleba misca. aman ki ruseTSi mkveTri kritika<br />
gamoiwvia. ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis saministrom saWirod CaTvala<br />
im braldebebis uary<strong>of</strong>a, rom is sapasuxo zomis saxiT<br />
afxazeTSi sazenito-saraketo kompleqsis “C-300”-is ganlagebas<br />
apireb<strong>da</strong>. 62<br />
amrigad, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom rusi samxedroebi <strong>da</strong>moukideblad<br />
veRar moqmedeben, isini mainc gavlenian Zalad<br />
rCebian. am raionSi dsT-is samSvidobo ZalebSi <strong>da</strong> gu<strong>da</strong>uTis<br />
samxedro bazis <strong>da</strong>cvaze 1700-ze meti rusi jariskaci <strong>da</strong> <strong>of</strong>iceri<br />
msaxurobs. bevrma samxedro meTaurma iq qoneba SeiZina <strong>da</strong><br />
mWidro piradi urTierTobebi <strong>da</strong>amyara adgilobriv xelisuflebasTan.<br />
2004 wlis ivnisSi baikalis mxaris samxedro olqis<br />
meTauris y<strong>of</strong>ili moadgile generali anatoli zaicevi afxazeTis<br />
Tav<strong>da</strong>cvis ministris moadgiled <strong>da</strong>iniSna. arsebuli<br />
informaciiT, rusi samxedroebi monawileobas iReben afxazeTis<br />
Zalebis samxedro momzadebaSic.<br />
ruseTis sagareo saqmeTa saministros roli konfliqtSi<br />
putinis prezidentobis dros gaizar<strong>da</strong>. gar<strong>da</strong> imisa, rom is dsTis<br />
politikaze aqtiur gavlenas axdens, putinis strategiuli<br />
sagareo-politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis realobaSi gatarebis<br />
mTavari sayrdenicaa. mocemuli situacia mkveTr kontrastSia<br />
elcinis periodTan, rodesac sagareo saqmeTa saministro<br />
gavlenisaTvis sxva moTamaSeebs, maT Soris ekonomikur elitas<br />
<strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis saministros ebrZo<strong>da</strong>. es gansakuTrebiT cxa<strong>da</strong>d<br />
igrZnobo<strong>da</strong> ruseTis politikasTan <strong>da</strong>kavSirebiT dsT-is<br />
qveynebSi. maSin sagareo saqmeTa saministro qarTul-afxazur<br />
konfliqtSi ufro neitraluri iyo, vidre Tav<strong>da</strong>cvis saministro<br />
an ekonomikuri elita, vinai<strong>da</strong>n mis TanamSromlebs msgavsi<br />
uwyebrivi <strong>da</strong> piradi interesebi afxazeTSi ar gaaCn<strong>da</strong>T.<br />
2002 wlis aprilSi prezidentma putinma sagareo saqmeTa<br />
ministris maSindeli moadgile valeri loSCinini qarTul-<br />
62 “Russia Not Planning to Deploy Air Defence Missile Systems in Abkhazia - Defence<br />
Ministry,” Interfax Military Information Bulletin, July 15, 2003, http://www.interfax.com.<br />
312
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
afxazur konfliqtSi prezidentis specialur warmomadgenlad<br />
<strong>da</strong>niSna. sagareo saqmeTa saministro prezidentTan erTad<br />
rusuli iniciativebis <strong>da</strong>gegmvasa <strong>da</strong> ganxorcielebasTan erTad<br />
iseTi saerTaSoriso institutebis moqmedebebis koordinaciaSi<br />
TamaSob<strong>da</strong> sakvanZo rols, rogorebicaa gaero, euTo <strong>da</strong><br />
“megobarTa jgufi”. am axalma saorganizacio formam ufro<br />
zustad SeTanxmebuli politikis ganxorcielebis saSualeba<br />
misca, ris gamoc ufro ioli gax<strong>da</strong> <strong>of</strong>icialuri politikis<br />
gamoy<strong>of</strong>a ama Tu im pirebis iniciativebisagan, romlebic<br />
sakuTar kerZo interesebs icavdnen. sagareo saqmeTa saministros<br />
arc erTi warmomadgeneli ar eswrebo<strong>da</strong> 1992-1993 wlebis<br />
omSi afxazebis gamarjvebis me-10 wlisTavis zeims, Tumca rusi<br />
gubernatorebisa <strong>da</strong> dumis deputatebis nawilma am dResaswaulSi<br />
monawileoba miiRo.<br />
SesamCnevia axali tendenciac, romelic rusul politikas<br />
axal ferebs aZlevs. Tumca amaze garkveviT laparaki naadrevia,<br />
magram ise Cans, rom prezidenti putini interess iCens<br />
ruseTis natosTan TanamSromlobisa <strong>da</strong> agreTve sxva saerTaSoriso<br />
RonisZiebebSi, magaliTad, samxedro-sazRvao<br />
TanamSromlobis Savi zRvis jgufSi (BLACKSEAFOR) monawileobis<br />
mimarT, es ki qmnis STabeWdilebas, rusi samxedroebis<br />
poziciebis Tan<strong>da</strong>TanobiT Secvlaze. ufro metic,<br />
qarTul-afxazuri konfliqtis zoni<strong>da</strong>n gaeros <strong>da</strong>mkvirveblebi,<br />
romelTa umetesobac natos qveynebis samxedro<br />
mosamsaxureebi arian, ityobinebian, rom gaeros samxedro<br />
<strong>da</strong>mkvirveblebsa <strong>da</strong> dsT-is samSvidobo Zalebs Soris TanamSromloba<br />
Tan<strong>da</strong>TanobiT wesrigdeba.<br />
bodenis iniciativa<br />
xelisuflebaSi putinis y<strong>of</strong>nis pirvel wlebSi afxazeTis<br />
mimarT rusuli politikis gazrdili TanmimdevrobiTobis<br />
miuxe<strong>da</strong>vad, konfliqtis mxareTa Soris politikuri dialogis<br />
aRdgenaSi mxolod umniSvnelo progress miaRwies. piriqiT,<br />
313
oqsana antonenko<br />
2001 wlis kodoris krizisma praqtikulad SeaCera gaeros<br />
egidiT wamowyebuli qarTul-afxazuri politikuri dialogi<br />
<strong>da</strong> ndobis ganmtkicebaze gamiznuli RonisZiebebis realizacia.<br />
ramdenime Tvis Semdeg, 2002 wlis ivlisSi, gaeros<br />
generaluri mdivnis specialurma warmomadgenelma diter<br />
bodenma gansaxilvelad gamoaqveyna moxseneba saTauriT<br />
“Tbilissa <strong>da</strong> soxums Soris kompetenciebis gamijvnis ZiriTadi<br />
principebi” (xSirad “bodenis dokumentad” moxseniebuli). misi<br />
ZiriTadi argumenti mdgomareobs imaSi, rom afxazeTma un<strong>da</strong><br />
miiRos yvelaze farTo avtonomia <strong>da</strong> saqarTvelos SemadgenlobaSi<br />
“<strong>da</strong>moukidebel subieqtad” aRiarebac ki, magram<br />
saqarTvelos teritoriuli mTlianobis SenarCunebis pirobiT.<br />
63 afxazeTis xelisuflebam ki uari ganacxa<strong>da</strong> raime<br />
dokumentis safuZvelze molaparakebebis warmoebaze, romelSic<br />
maTi <strong>da</strong>moukideblobis gza ar aris SemoTavazebuli.<br />
ruseTma ar gamoiCina enTuziazmi bodenis dokumentis mimarT<br />
<strong>da</strong> is mxolod gaerosa <strong>da</strong> “megobarTa jgufis” <strong>da</strong>savleli<br />
wevrebis <strong>da</strong>Jinebuli diplomatiuri Zal<strong>da</strong>tanebis gamo miiRo. 64<br />
aseTi pozicia SeiZleba aixsnas im siZneleebiT, romlebsac<br />
ruseTi dokumentis afxazuri mxarisaTvis SeTavazebis dros<br />
waawydebo<strong>da</strong>.<br />
formalurad <strong>da</strong>uWira ra mxari dokuments, moskovma<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom ramdenimejer sca<strong>da</strong> afxazuri mxaris <strong>da</strong>rwmuneba<br />
imaSi, rom es iniciativa saqarTvelos mTavrobasTan<br />
molaparakebebis safuZvlad gaexa<strong>da</strong>. am mcdelobebSi afxazeTis<br />
Tanamdebobis pirebTan maRal doneze Sexvedrebic iyo<br />
63 bodenis dokumentis rusulenovani versia gamoqveynebuli iyo<br />
mSvidobis, demokratiisa <strong>da</strong> ganviTarebis kavkasiiis institutis saitze:<br />
http://www.cipdd.org. am dokumentSi SemoTavazebuli federaciuli modelis<br />
analizi ix. Bruno Coppieters, “The Georgian–Abkhaz Conflict,” in Bruno Coppieters<br />
et al., Europeanization <strong>and</strong> Conflict Resolution: Case Studies from the European Periphery<br />
(Ghent: Academia Press, 2004), pp. 203–208; agreTve gamoqveynebulia<br />
eleqtronul JurnalSi Journal on Ethnopolitics <strong>and</strong> Minority Issues in Europe,<br />
http://www.ecmi.de/jemie/.<br />
64 Coppieters, “The Georgian–Abkhaz Conflict,” pp. 203–208<br />
314
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
CarTuli. 65 <strong>da</strong>savleTis diplomatebi <strong>da</strong> saqarTvelos liderebi<br />
amtkicebdnen, rom moskovi di<strong>da</strong>d ar cdilob<strong>da</strong> afxazur<br />
mxareze zewolis moxdenas. amis pasuxad ruseTis sagareo<br />
saqmeTa saministros Tanamdebobis pirebma moskovis SesaZleblobebis<br />
SezRudulobas gausves xazi. bodenis dokumentis<br />
miReba nebismieri afxazi politikosisaTvis politikuri<br />
TviTmkvleloba iqnebo<strong>da</strong>. maSasa<strong>da</strong>me, bodenis iniciativa,<br />
romelic mowodebuli iyo molaparakebebis stimulirebisaTvis,<br />
sabolood <strong>da</strong>brkolebad ga<strong>da</strong>iqca <strong>da</strong> ara politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebisaken<br />
winsvlis saSualebad. 66 rTulia ruseTis rolis<br />
gansazRvra bodenis dokumentis CavardnaSi: Tu is namdvilad<br />
zewolas axden<strong>da</strong> afxazur mxareze, maSin es marcxi imas niSnavs,<br />
rom ruseTis gavlena afxazur mxareze gazviadebuli iyo<br />
65 2002 wlis 25 maiss ruseTis sagareo saqmeTa ministri igor ivanovi<br />
moskovSi Sexv<strong>da</strong> afxazeTis de faqto premier-ministr anri jergenias <strong>da</strong><br />
sagareo saqmeTa ministr sergei Sambas, raTa afxazuri mxare <strong>da</strong>regulirebis<br />
procesSi winsvlis aucileblobaSi <strong>da</strong>erwmunebina. ix. See<br />
Report <strong>of</strong> the Secretary-General on the situation in Abkhazia, Georgia, July 10, 2002,<br />
http://www.un.org/Docs/sc/reports/2002/sgrep02.htm. ivnisSi ruseTis prezidentis<br />
specialuri warmomadgeneli qarTul-afxazuri konfliqtis <strong>da</strong>regulirebis<br />
saqmeSi _ valeri loSCinini soxumSi afxazeTis de faqto<br />
mTavrobis warmomadgenlebTan Sexvedraze gaemgzavra. 2002 wlis<br />
oqtomberSi ruseTis mxarem SesTavaza gaeros warmomadgenlebTan<br />
afxazeTis premier-ministris anri jergenias Sexvedris mowyoba, romlis<br />
dros afxazur mxares gaacnobdnen sadiskusio dokumentis arss <strong>da</strong><br />
mniSvnelobas. Sexvedra <strong>da</strong>iniSna 5 oqtombers, magram Semdeg gauqm<strong>da</strong> imis<br />
gamo, rom batonma jergeniam uaryo dokumenti <strong>da</strong> masSi diter bodenis<br />
Semcvlelis, gaeros generaluri mdivnis specialuri warmomadgenlis<br />
haidi taliavinis monawileobis winaaRmdeg gamovi<strong>da</strong>. ix. Report <strong>of</strong> the<br />
Secretary-General on the Situation in Abkhazia, Georgia October 14, 2002, http://<br />
www.un.org/Docs/sc/reports/2002/sgrep02.htm. 2002 wlis 14 oqtombers ruseTis<br />
mxare xelaxla Seeca<strong>da</strong> afxazur mxaresTan “megobarTa jgufisa” <strong>da</strong> gaeros<br />
generaluri mdivnis specialuri warmomadgenlis moskovSi Sexvedra<br />
moewyo kompetenciebis gamijvnis Sesaxeb sadiskusio dokumentis<br />
fuZemdeblur principebze azrTa gacvlis mizniT. gaeros Sexvedra isev<br />
afxazuri mxaris uaris Tqmis gamo gauqm<strong>da</strong>.<br />
66 Jonathan Cohen, “Overview <strong>of</strong> the South Caucasus,” presentation to the conference<br />
“The South Caucasus—A Challenge for Europe?” Heinrich Boell Foun<strong>da</strong>tion, Berlin,<br />
May 8–9, 2003.<br />
315
oqsana antonenko<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> saerTaSoriso sazogadoebis mier. amave dros,<br />
Tu is dokumentis win wawevas arcTu ise Zalian cdilob<strong>da</strong>, es<br />
imas niSnavs, rom putinis mTavroba <strong>da</strong>interesebuli iyo<br />
konfliqtis mxolod iseTi mogvarebiT, romelSic sakvanZo rols<br />
Tavad iTamaSeb<strong>da</strong>. SesaZlebelia agreTve isic, rom ruseTi<br />
politikuri <strong>da</strong>regulirebis swrafi winsvliT ar iyo <strong>da</strong>interesebuli,<br />
konfliqtis SesaZlo ganaxlebis SiSisa <strong>da</strong> CrdiloeT<br />
kavkasiaSi destabilizaciis an samxreT kavkasiaSi gavlenis<br />
<strong>da</strong>kargvis gamo. sanam gaeros egidiT politikuri procesi<br />
Seferx<strong>da</strong> bodenis dokumentis ganxilvaze afxazuri mxaris<br />
uaris Tqmis gamo, ruseTma Tavisi urTierToba afxazeTTan<br />
gaaaqtiura. 2002 wlis aprilSi, ruseTis parlamentis mier<br />
moqalaqeobis Sesaxeb axali kanonis <strong>da</strong>mtkicebis Semdeg, ruseTis<br />
xelisuflebam krasno<strong>da</strong>ris mxareSi ruseTis moqalaqeobis<br />
msurveli afxazebis gancxadebebis miReba <strong>da</strong>iwyo, rasac<br />
afxazeTis xelisuflebam mxari <strong>da</strong>uWira. 2002 wlis bolos<br />
afxazeTSi mcxovrebma 50 aTasze metma a<strong>da</strong>mianma ruseTis<br />
pasportebi an Zvel sabWoTa pasportebSi ruseTis Stampebi<br />
(SemdgomSi es pasportebi <strong>of</strong>icialuri rusuliT gamocvales)<br />
miiRo. 2002 wlis 25 dekembers ruseTma soWsa <strong>da</strong> soxums Soris<br />
rkinigzis mimosvlis gaxsnis gegmebis Sesaxeb ganacxa<strong>da</strong>. saqarTvelos<br />
protestis sapasuxod moskovma aRniSna, rom es gza<br />
kerZo seqtoris nawilia <strong>da</strong> saxelmwifos masTan kavSiri ara aqvs.<br />
2003 wlis 28 ianvars kievSi, dsT-is samitze, putinma SesTavaza<br />
SevardnaZes afxazeTis gavliT soWsa <strong>da</strong> Tbiliss Soris rkinigzis<br />
mimosvlis aRdgena. SevardnaZe am wina<strong>da</strong>debis ganxilvas mxolod<br />
im pirobiT <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong>, Tu mas <strong>da</strong>ematebo<strong>da</strong> qarTveli Si<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis <strong>da</strong>bruneba afxazeTSi, metadre ki _<br />
galis raionSi. 67 am garemoebaSi saqarTvelos xelisuflebam<br />
diplomatiuri molaparakebebis ganaxleba ruseTTan <strong>da</strong>savleTis<br />
<strong>da</strong>xmarebis gareSe ga<strong>da</strong>wyvita. am axal ormxriv CarCoSi afxazeTi,<br />
rogorc Tanasworuflebiani partniori, ar Caabes. is ruseTis<br />
67 Report <strong>of</strong> the Secretary-General on the Situation in Abkhazia, Georgia, April 9, 2003,<br />
http://www.un.org/Docs/sc/reports/2002/sgrep02.htm.<br />
316
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
mxar<strong>da</strong>Weras un<strong>da</strong> <strong>da</strong>yrdnobo<strong>da</strong> <strong>da</strong>, rodesac misi warmomadgenlebis<br />
<strong>da</strong>swreba uxerxuli xdebo<strong>da</strong>, moskovi maT ar iwvev<strong>da</strong>. es<br />
axali CarCo 2003 wlis 6-7 marts soWSi ruseTisa <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
prezidentebis Sexvedraze iqna formulirebuli. SexvedraSi<br />
monawileobisTvis mowveuli iyo afxazeTis premier-ministri<br />
genadi gagulia. saqarTvelo <strong>da</strong> ruseTi saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
afxazeTis samsaxurSi my<strong>of</strong>i mdinare enguris hidroeleqtrosadguris<br />
modernizaciis Catarebaze SeTanxmdnen, aseve _<br />
energetikul proeqtebze (maT Soris enguris hidroeleqtrosadguris<br />
aRdgenaze), ltolvilebisa <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli<br />
pirebis <strong>da</strong>brunebaze, agreTve soWsa <strong>da</strong> Tbiliss Soris sarkinigzo<br />
mimosvlis aRdgenaze. adre miRebuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebis<br />
realizaciisaTvis Seiqmna sami samuSao jgufi. 68 formalurad<br />
samuSao jgufebi ormxrivi un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo, rac ruseTis mier<br />
saqarTvelos teritoriuli mTlianobis aRdgenas xazs usvam<strong>da</strong>.<br />
afxazuri mxare mainc CarTes ormxriv komisiaSi. gaeros warmomadgenlebic<br />
miiwvies zogierT SexvedraSi, rogorc <strong>da</strong>mkvirveblebi<br />
<strong>da</strong> ara Tanasworuflebiani partniorebi.<br />
soWis samitze qarTuli mxare <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong> rTuli <strong>da</strong> politikurad<br />
mouqneli proceduris Secvlas, romelic yovel or<br />
weliwadSi samSvidobo man<strong>da</strong>tis ganaxlebas iTvaliswineb<strong>da</strong>,<br />
samSvidoboebis man<strong>da</strong>tis uvado gagrZelebis SeTanxmebiT an im<br />
momentamde, sanam konfliqtis erT-erTi mxare ukan ar gaiwvev<strong>da</strong><br />
Tavis Tanxmobas; magram man<strong>da</strong>tis <strong>da</strong>srulebis procedura<br />
gaurkveveli rCeba. mas Semdeg ki, rodesac konfliqtis erTerTi<br />
mxare amas moiTxovs, saboloo ga<strong>da</strong>wyvetileba un<strong>da</strong><br />
moiwonos dsT-is sabWom.<br />
soWis Sexvedra warmatebuli iyo rusuli diplomatiisaTvis.<br />
is afxazeTsa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris politikuri dialogis<br />
aRdgenas <strong>da</strong>exmara, ganamtkica moskovis, rogorc mTavari<br />
Suamavlis, roli, Seqmna baza ruseTis ekonomikuri interesebis<br />
realizaciisaTvis rogorc saqarTveloSi, ise afxazeTSi <strong>da</strong><br />
68 Report <strong>of</strong> the Secretary-General on the Situation in Abkhazia, Georgia, April 9, 2003,<br />
http://www.un.org/Docs/sc/reports/2002/sgrep02.htm.<br />
317
oqsana antonenko<br />
afxazeTTan ruseTis urTierTobis axali politika legitimuri<br />
gaxa<strong>da</strong>. <strong>da</strong>skvniT preskonferenciaze putinma gaimeora, rom<br />
ruseTis politika “saqarTvelos teritoriuli mTlianobis<br />
SenarCunebasa <strong>da</strong> mravalerovani afxazeTis interesebis<br />
kanonieri uflebebis uzrunvely<strong>of</strong>as” efuZneba. 69 aseve<br />
aRniSna, rom “urTierTxelsayreli saqmiani iniciativebisa <strong>da</strong><br />
proeqtebis realizacia amcirebs konfrontacias, muSaobs<br />
mTlianad regionis ekonomikur ganviTarebaze, emsaxureba iq<br />
mcxovrebi a<strong>da</strong>mianebis interesebs”.<br />
ufro rTulia imis mtkiceba, rom soWis Sexvedram qarTul<br />
diplomatias warmateba moutana. prezidenti SevardnaZe<br />
ruseTis samSvidobo Zalebis man<strong>da</strong>tis uvado gagrZelebas<br />
usafrTxoebis garantiebis gareSe <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong>, magram ga<strong>da</strong>adgilebuli<br />
pirebis <strong>da</strong>brunebis <strong>da</strong>sturi ver miiRo.<br />
afxazuri mxarisaTvis wina molaparakebis formatTan Se<strong>da</strong>rebiT,<br />
romelSic is Tanaswor rols TamaSob<strong>da</strong>, soWis procesi<br />
ukan ga<strong>da</strong>dgmuli nabiji iyo. soWis CarCoebma ruseTi miukerZoebel<br />
Suamavlad ki ar aqcia, aramed molaparakebebis im mxared, romelic<br />
rogorc sakuTar, ise afxazuri mxaris interesebsac warmoadgen<strong>da</strong>,<br />
gansakuTrebiT ekonomikur proeqtebSi. amave dros afxazeTma Si<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis <strong>da</strong>brunebis nebismier ga<strong>da</strong>wyvetilebaze<br />
vetos ufleba SeinarCuna.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom gaeros generaluri mdivani <strong>of</strong>icialurad<br />
miesalmebo<strong>da</strong> soWis SeTanxmebebs, bevrma <strong>da</strong>mkvirvebelma<br />
<strong>da</strong> <strong>of</strong>icialurma pirma am SeTanxmebebSi, “megobarTa<br />
jgufis” xelmZRvanelobiT, Jenevis procesis saqmianobis<br />
Seryeva <strong>da</strong>inaxa. 70 namdvilad, soWis ormxrivi samuSao jgufebi,<br />
69 prezidenti vladimer putini, preskonferencia soWSi Sexvedris Semdeg,<br />
2003 wlis 7 marti.<br />
70 Tavis moxsenebaSi uSiSroebis sabWos saxelze afxazeTSi situaciis<br />
Sesaxeb gaeros generaluri mdivnis specialurma warmomadgenelma<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom “megobarTa jgufis” axalma wina<strong>da</strong>debebma, agreTve<br />
ormxrivma SeTanxmebebma prezident putinsa <strong>da</strong> prezident SevardnaZes<br />
Soris samSvidobo procesis reaqtivaciis cdebs axali impulsi misca”.<br />
ix. Report <strong>of</strong> the Secretary-General on the situation in Abkhazia, Georgia, April 9, 2003.<br />
318
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
romlebic JenevaSi soWis Sexvedramde erTi kviriT adre Seiqmna,<br />
dublirebdnen gaeros sam komisias (usafrTxoebis problemebze,<br />
Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebul pirebsa <strong>da</strong> ekonomikur sakiTxebze).<br />
wlebis ganmavlobaSi gaero <strong>da</strong> ruseTi erTmaneTs<br />
metoqeobas uwevdnen molaparakebis procesSi liderobisaTvis<br />
<strong>da</strong> soWis Sexvedram ganamtkica ruseTis, rogorc meTauris,<br />
roli.<br />
soWis SeTanxmebebis xelmoweris Semdeg <strong>da</strong>savleTis<br />
diplomatebma <strong>da</strong> saqarTvelos mTavrobam seriozuli c<strong>da</strong><br />
wamoiwyes, ruseTis xelmZRvanelobiTa <strong>da</strong> gaeros egidiT soWis<br />
procesis, Jenevis procesTan <strong>da</strong>sakavSireblad. afxazuri mxare<br />
Seeca<strong>da</strong> soWis Sexvedris gamoyenebas sakoordinacio sabWos<br />
farglebSi <strong>usafrTxoeba</strong>ze SeCerebuli dialogis ganaxlebis<br />
lobirebisaTvis. 71 formalur doneze ruseTi uxalisod akav-<br />
Sireb<strong>da</strong> soWis process Jenevis procesTan <strong>da</strong> aseve uxalisod<br />
ekidebo<strong>da</strong> axali formatiT “megobarTa jgufis” soWis an<br />
momaval SexvedrebSi CarTvas. ruseTi <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong> gaeros<br />
CarTvaze <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis <strong>da</strong>brunebaze samuSao<br />
jgufebSi monawileobis misaRebad saqarTveloSi gaeros<br />
samxedro <strong>da</strong>mkvirvebelTa misiisa <strong>da</strong> gaeros ltolvilTa<br />
umaRlesi komisariatis sammarTvelos warmomadgenlebi miiwvia.<br />
maSin, rodesac ruseTma ikisra wamyvani roli ekonomikuri<br />
iniciativebis realizaciasa <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis<br />
problemis ga<strong>da</strong>WraSi, gaerosa <strong>da</strong> “megobarTa jgufs” un<strong>da</strong><br />
moegvarebina usafrTxoebisa <strong>da</strong> politikuri procesis ganaxlebis<br />
sakiTxebi, ganesazRvra maT Soris yvelaze rTuli –<br />
afxazeTis politikuri statusi. afxazuri mxare uwindeburad<br />
71 afxazeTis de faqto premier-ministrma raul xajimbam SeniSna, rom<br />
soWis Sexvedram “<strong>da</strong>debiTi gavlena moaxdina qarTul-afxazuri<br />
konfliqtis <strong>da</strong>regulirebis saerTo atmosferoze <strong>da</strong> xeli Seuwyo<br />
Tbilissa <strong>da</strong> soxums Soris <strong>da</strong>Zabulobis Senelebas. am pirobebSi gaCn<strong>da</strong><br />
qarTul-afxazuri sakoordinacio sabWos Sexvedris ganaxlebis<br />
SesaZlebloba”. ix. http//www.mid.ru , sa<strong>da</strong>c SesaZlebelia informaciis<br />
mopoveba qarTul-afxazur konfliqtSi konsultaciebis Sesaxeb, 2003<br />
wlis 7 maisi.<br />
319
oqsana antonenko<br />
uars ambob<strong>da</strong> molaparakebis procesis safuZvlad bodenis<br />
dokumentis miRebaze, magram soWis Sexvedras qarTulafxazuri<br />
dialogis nawilobrivi ganaxleba mainc mohyva. 2003<br />
wlis marti<strong>da</strong>n 12 Tvis ganmavlobaSi sxva<strong>da</strong>sxva formatiT<br />
ramdenime Sexvedra Sedga. 72 saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
warmomadgenlebis ori Sexvedra galSi, gaeros specialuri<br />
warmomadgenlis haidi taliavinis TavmjdomareobiT, Catar<strong>da</strong>.<br />
pirveli 2003 wlis oqtomberSi Sedga, uSualod “vardebis<br />
revoluciis” win, meore ki – 2004 wlis ianvarSi. afxazeTis<br />
sagareo saqmeTa ministr sergei Sambas sityvebiT, oqtombris<br />
Sexvedris Semdeg situacia galis raionSi gaumjobes<strong>da</strong> <strong>da</strong> 2004<br />
wlis ianvarSi, saakaSvilis prezidentad arCevis Semdeg,<br />
gauares<strong>da</strong>. 73 gaeros generaluri mdivnis moxsenebebi ki am<br />
Sefasebas ar a<strong>da</strong>sturebs. maTSi miTiTebulia, rom usafrTxoebis<br />
problemebs adgili hqon<strong>da</strong> oqtomberSi, noembersa <strong>da</strong><br />
dekemberSi. mdgomareoba mxolod zafxulSi gaumjobes<strong>da</strong>. 74<br />
saqarTvelos mTavrobam amas imiT Seuwyo xeli, rom 2004 wlis<br />
TebervalSi zugdidSi msxvili antikriminaluri operacia<br />
Caatara <strong>da</strong> enguris meore mxaresa <strong>da</strong> kodorSi moqmed ukanono<br />
partizanul <strong>da</strong>jgufebebs mxari ar <strong>da</strong>uWira.<br />
sul male ruseTis didi molodini Seicvala imedgacruebiT,<br />
romelic rusma eqspertebma ganmartes, rogorc “saqarTvelos<br />
cdebi ga<strong>da</strong>xedos an Tun<strong>da</strong>c ziani miayenos soWis SeTanxmebebis<br />
72 15 ivliss, gaTiSulobis xangrZlivi periodis Semdeg, gaeros<br />
generaluri mdivnis specialuri warmomadgenlis TavmjdomareobiT,<br />
soxumSi erToblivi qarTul-afxazuri Sexvedra Sedga. masze ganixiles<br />
usafrTxoebis garantiebi, romlebic konfliqtis ganuaxleblobas<br />
uzrunvely<strong>of</strong><strong>da</strong>. usafrTxoebis garantiebi mniSvnelovani iyo<br />
ekonomikuri proeqtebis realizaciisa <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis<br />
<strong>da</strong>brunebisaTvis. 2003 wlis 21-22 ivliss JenevaSi specialuri Sexvedra<br />
Sedga qarTuli <strong>da</strong> afxazuri mxareebis, “megobarTa jgufisa” <strong>da</strong> gaeros<br />
generaluri mdivnis specialuri warmomadgenlis monawileobiT.<br />
73 «Ïðåäâàðèòåëüíûå èòîãè ãðóçèíî-àáõàçñêîé âñòðå÷è ïî âîïðîñàì áåçîïàñíîñòè», http:/<br />
/www.kavkaz.memo.ru/news/id/625957.html.<br />
74 Report <strong>of</strong> the Secretary-General on the situation in Abkhazia, Georgia, July 14, 2004,<br />
http://www.un.org/Docs/sc/sgrep04.html.<br />
320
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
realizacias”. 75 Tavis mxriv, saqarTvelom brali wauyena ruseTs<br />
Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis sakiTxSi progresis uqonlobis<br />
gamo, amtkiceb<strong>da</strong> ra, rom ruseTis warmomadgenlebma ver<br />
<strong>da</strong>arwmunes afxazeTis xelisufleba ltolvilebis <strong>da</strong>brunebis<br />
qarTuli mxaris moTxovnis miRebis Sesaxeb. afxazebi <strong>da</strong>JinebiT<br />
moiTxovdnen mxareebisgan galSi <strong>da</strong>brunebulebis <strong>da</strong>registrirebas.<br />
miT umetes, rom saqarTvelom afxazeTTan<br />
<strong>da</strong>makavSirebeli rkinigzis proeqtis irgvliv axali eWvebi<br />
gamoTqva. Tavis mxriv, afxazebi a<strong>da</strong>naSaulebdnen Tbiliss<br />
enguris hidroeleqtrosadguris aRdgenis <strong>da</strong>yovnebis gamo.<br />
prezidenti SevardnaZe amtkiceb<strong>da</strong>, rom soWSi isini<br />
prezident putinTan erTad ganixilavdnen galis raionSi<br />
erToblivi qarTul-afxazuri administraciis Seqmnis sakiTxs,<br />
magram, rusuli wyaroebis mixedviT, konkretuli ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />
ar miuRiaT. Sexvedris Semdegac saqarTvelos<br />
xelisufleba mtkiced moiTxov<strong>da</strong> saerTaSoriso <strong>da</strong>kvirvebis<br />
qveS “droebiTi gar<strong>da</strong>mavali xelisuflebebis” <strong>da</strong>fuZnebas jer<br />
_ galis, Semdgom afxazeTis sxva raionebSi <strong>da</strong> ewinaaRmdegebo<strong>da</strong><br />
rogorc galSi, ise afxazeTis sxva raionebSi Si<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis <strong>da</strong>brunebamde Tbilisi-soxumi- soWis<br />
marSrutiT sarkinigzo mimosvlis gaxsnis ganxilvas. kamaTis<br />
dros naTeli gax<strong>da</strong>, rom soWSi miRebuli valdebulebebis arsis<br />
Sesaxeb SeTanxmebebi, rogorc gaeros generaluri mdivnis<br />
specialuri warmomadgeneli imedovneb<strong>da</strong>, politikur dialogs<br />
biZgs ar miscem<strong>da</strong>, magram xelsayrel instrumentad ga<strong>da</strong>iqceo<strong>da</strong><br />
ruseTsa <strong>da</strong> afxazeTs Soris samomavlo ekonomikuri<br />
kavSirebis gasamarTleblad, romlebic, savaraudod, saqarTvelos<br />
TanxmobiT ganxorcieldebo<strong>da</strong>.<br />
saqarTveloSi prezidenti SevardnaZe soWis SeTanxmebebis<br />
xelmoweris gamo gaakritikes. “vardebis revoluciis” Semdeg<br />
axali qarTuli xelisufleba Sors <strong>da</strong>dga am procesisagan <strong>da</strong><br />
75 Ñì. Alex<strong>and</strong>er Chepurin, “How to Strengthen Stability <strong>and</strong> Security in the Caucasus,”<br />
Journal <strong>of</strong> Social <strong>and</strong> Political Studies, http://www.ca-c.org/online/2004/journal_eng/<br />
cac-02/07.cheeng.shtml.<br />
321
oqsana antonenko<br />
mianiSna, rom ar apirebs maTSi Cadebul ormxriv stan<strong>da</strong>rtze<br />
<strong>da</strong>Tanxmebas. magram 2004 wels soWis samitis CarCoebSi muSaobas<br />
mainc agrZeleb<strong>da</strong> ramdenime samuSao jgufi, upirveles<br />
yovlisa, samuSao jgufi ltolvilebisa <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli<br />
pirebis Sesaxeb gaeros generaluri mdivnis specialuri<br />
warmomadgenlis, gaeros ltolvilTa saqmeebis umaRlesi<br />
komisariatisa <strong>da</strong> dsT-is samSvidobo Zalebis mTavari sardlis<br />
monawileobiT. ekonomikis sferoSi ruseTma calmxrivad <strong>da</strong>iwyo<br />
bevri proeqtis ganxorcieleba, romelTa legitimizacias is<br />
soWis procesis meSveobiT Seeca<strong>da</strong>, maT Soris soWsa <strong>da</strong> soxums<br />
Soris sarkinigzo mimosvlis gaxsniTa <strong>da</strong> sasazRvro vaWrobis<br />
gafarToebiT.<br />
322<br />
ekonomikuri interesebi:<br />
vaWroba <strong>da</strong> izolacia<br />
ruseTis sazRvrispira wvrili vaWroba, romelic mdinare<br />
fsouze gamSvebi punqtis meSveobiT xorcieldebo<strong>da</strong>, soxumis<br />
bazrebs saqonliT amarageb<strong>da</strong> <strong>da</strong> afxaz “moZrav vaWrebs”<br />
SemosavliT uzrunvely<strong>of</strong><strong>da</strong>. es afxazeTSi mcxovrebi aTasobiT<br />
a<strong>da</strong>mianisaTvis ga<strong>da</strong>rCenis erTaderTi saSualeba iyo. dov<br />
linCis mixedviT, afxazeTis de faqto respublika Sav zRvaze<br />
<strong>da</strong> ruseTis sazRvarTan momgebiani ekonomikuri adgilmdebareobis<br />
wyalobiT arsebobs. 76<br />
TiTqmis mTeli 90-iani wlebis ganmavlobaSi afxazeTi<br />
ruseTisaTvis gansakuTrebul ekonomikur interess ar warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
1996 wels dsT-is qveynebis meTaurebis mier<br />
afxazeTis mimarT SemoRebuli sanqciebi arc ise Seexo ruseTis<br />
ekonomikur interesebs. 90-ian wlebSi ekonomikuri urTierTobebi<br />
SeinarCunes mxolod kerZo pirebma, maT Soris _<br />
moqmedma an ga<strong>da</strong>mdgarma <strong>of</strong>icrebma <strong>da</strong> ruseTis mezobeli<br />
regionebis im regionulma Cinovnikebma, romlebmac afxazeTSi<br />
76 Lynch, p. 17.
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
qoneba SeiZines. aRniSnuli pirebi<strong>da</strong>n zogierTebi, upirveles<br />
yovlisa, citrusebiTa <strong>da</strong> s<strong>of</strong>lis meurneobis sxva produqciiT<br />
wvril sasazRvro vaWrobas eweodnen. ruseTis zogierTma<br />
sawarmom <strong>da</strong> saxelmwifo <strong>da</strong>wesebulebam, romlebsac omamde<br />
“sauwyebo” kurortebi hqon<strong>da</strong>T afxazeTSi (Tav<strong>da</strong>cvis saministro,<br />
atomuri energiis saministro), omis Semdeg afxazuri<br />
xelisuflebisagan isini ijariT aiRes, raTa TavianTi mosamsaxureebisaTvis<br />
iafi sagzurebi miecaT. rogorc zemoT iyo<br />
aRniSnuli, ruseTis ramdenime samxreT regionma turizmisa<br />
(isini agreTve ijariT iRebdnen kurortebs) <strong>da</strong> vaWrobis<br />
(Tambaqo, Rvino, citrusebi, Txili <strong>da</strong> a. S.) sferoebSi afxazeTTan<br />
ekonomikur TanamSromlobaze xelSekrulebebi <strong>da</strong>do.<br />
isini afxazeTSi xetyis <strong>da</strong>mzadebisa <strong>da</strong> mSeneblobis mcire<br />
proeqtebsac axorcielebdnen. magaliTad, rostovis olqma<br />
<strong>da</strong>do xelSekruleba afxazeTis gemTSemkeTebeli sawarmoebis<br />
gamoyenebis Sesaxeb. <strong>da</strong>bolos, (rusuli, afxazuri <strong>da</strong> qarTuli),<br />
kriminaluri <strong>da</strong>jgufebebi afxazeTis gavliT farTomasStabian<br />
kontraban<strong>da</strong>s eweodnen. zogierTi kvlevis mixedviT, afxazeTi<br />
ga<strong>da</strong>iqca ukanono vaWrobis, iaraRisa <strong>da</strong> narkotikebis ga<strong>da</strong>tanis<br />
mniSvnelovan marSrutad, Tumca kontrab<strong>and</strong>is namdvili<br />
moculoba ucnobia. albaT is ar aRematebo<strong>da</strong> samxreT oseTis,<br />
azerbaijanisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Restnis gavliT ukanono tvirTebis<br />
nakadebs. 77<br />
afxazeTi Seeca<strong>da</strong>, ekonomikuri sargeblobis perspeqtiva<br />
gamoeyenebina iseTi rusi politikosebis mxar<strong>da</strong>Weris mosapoveblad,<br />
rogorebic arian moskovis meri luJkovi, samxreT<br />
olqebis rigi gubernatorebi <strong>da</strong> saxelmwifo dumis patriotuli<br />
Zalebi, Tumca es moRvaweebi ise<strong>da</strong>c iCendnen aseT midrekilebas.<br />
magram, rogorc zemoT aRvniSneT, maTi gavlena<br />
afxazeTis mimarT mkveTrad Semcir<strong>da</strong> mas Semdeg, rac prezidentma<br />
putinma arsebiTad SezRu<strong>da</strong> oligarqebis, guber-<br />
77 Alex<strong>and</strong>er Kukhianidze, Organized Crime <strong>and</strong> Smuggling through Abkhazia <strong>and</strong> its<br />
Impact on Georgian-Abkhazian Conflict Resolution (Tbilisi: Transnational Crime <strong>and</strong><br />
Corruption Center, <strong>American</strong> University, Georgia Office, 2003).<br />
323
oqsana antonenko<br />
natorebisa <strong>da</strong> parlamentis Zalaufleba <strong>da</strong> maTi gavlena<br />
ruseTis politikaze. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ruseTis ekonomikuri<br />
lobi agrZeleb<strong>da</strong> mniSvnelovani rolis TamaSs 2004 wels,<br />
afxazeTis saprezidento arCevnebis dros.<br />
saqarTvelos mTavroba cdilob<strong>da</strong>, gamoeyenebina ekonomikuri<br />
interesebi, rogorc afxazeTis mimarT moskovis<br />
politikaze gavlenis saSualeba, magram amas SesamCnevi<br />
warmatebebi ar mohyolia. “vardebis revoluciis” Semdeg<br />
saakaSvilis mTavrobam ruseTs <strong>of</strong>icialurad SesTavaza<br />
afxazeTis gavliT navTobsadenis gayvanis sakiTxis ganxilva<br />
(berezovski am wina<strong>da</strong>debas ayeneb<strong>da</strong> adre, misi uSiSroebis<br />
sabWos mdivnad y<strong>of</strong>nis dros). Tavis mxriv, afxazebi CaeWidnen<br />
ruseTis <strong>da</strong>interesebas sarkinigzo mimosvlis aRdgenaze,<br />
gzebis mSeneblobis <strong>da</strong>Cqarebas rusi muSaxelis mizidvis<br />
pirobiT. saakaSvili negatiuri zewolis moxdenasac Seeca<strong>da</strong>,<br />
<strong>da</strong>emuqra ra im qonebis konfiskaciiT, romelic afxazeTSi<br />
saqarTvelos xelisuflebis nebarTvis gareSe ruseTis moqalaqeebma<br />
SeiZines. swored ase moiqca aWaraSi aslan abaSiZis<br />
reJimis <strong>da</strong>cemis Semdeg saqarTvelos mTavroba ruseTis<br />
sakuTrebis mimarT. magram saqarTvelos mxri<strong>da</strong>n arc ekonomikurma<br />
<strong>da</strong>interesebam <strong>da</strong> arc zewolam ruseTis poziciaze<br />
SesamCnevi gavlena ver moaxdina.<br />
bolo wlebSi ruseTi araerTxel acxadeb<strong>da</strong>, rom ekonomikuri<br />
sanqciebi afxazeTis mimarT kontrproduqtiulia <strong>da</strong> afxazebSi<br />
mxolod sakuTari Tavis, rogorc alyaSemortymuli cixe-simagris<br />
patimrebad aRqmas aRviZebs, sakuTar Zalebze <strong>da</strong>yrdnobis<br />
swrafvas <strong>da</strong> “maTTvis Tavsmoxveul” molaparakebebze winaaRmdegobis<br />
gawevis survils aZlierebs. 78 sanqciebma ver aiZula<br />
afxazeTis xelisufleba, Seerbilebina <strong>da</strong>moukideblobis moTxovna<br />
<strong>da</strong> regionSi stabiluroba <strong>da</strong> <strong>usafrTxoeba</strong> ver gaaZliera.<br />
piriqiT, aman afxazeTis ekonomikuri gaRatakeba, izolacia <strong>da</strong><br />
kriminaluri viTareba gaamZafra.<br />
78 aseTi azris mimdevaria zogierTi gare <strong>da</strong>mkvirvebelic. ix. Cohen,<br />
“Overview <strong>of</strong> the South Caucasus.”<br />
324
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
SevardnaZis dros saqarTvelo uars ambob<strong>da</strong> afxazeTze<br />
<strong>da</strong>debuli sanqciebis moxsnis ganxilvaze, maT Soris sarkinigzo<br />
mimosvlis gaxsnaze, Tu ar iqnebo<strong>da</strong> miRweuli progresi iseT<br />
politikur sakiTxze, rogoricaa Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis<br />
<strong>da</strong>bruneba. SevardnaZem 2003 wlis ivlisSi putinisadmi<br />
gagzavnil Ria werilSi gaakritika moskovi 1996 wlis dsT-is<br />
movaleobebis ignorirebis gamo. isini “nebismier calmxriv<br />
politikur <strong>da</strong> ekonomikur kontaqtebs afxazeTis de faqto<br />
xelisuflebasTan qarTuli mxaris Tanxmobis gareSe krZalav<strong>da</strong>”.<br />
79 “vardebis revoluciis” Semdeg moskovs meti imedi<br />
hqon<strong>da</strong>, rom Tbilisi sanqciebTan <strong>da</strong>kavSirebiT poziciebs<br />
Secvli<strong>da</strong>. 2004 wlis ianvarSi “rossiiskaia gazeta”-sTvis<br />
micemul interviuSi qarTul-afxazur konfliqtSi ruseTis<br />
prezidentis specialurma warmomadgenelma valeri loSCininma<br />
aRniSna, rom ekonomikuri sanqciebis moxsna “Seqmni<strong>da</strong> konfliqtis<br />
<strong>da</strong>regulirebis xelsayrel pirobebs”. man xazi gausva<br />
saakaSvilis gancxadebas imis Sesaxeb, rom Tbilisi ar miiswrafvis<br />
afxazeTis izolaciisaken 80 <strong>da</strong> movlenaTa msgavsi ganvi-<br />
Tareba imeds iZleva, rom saqarTvelos axali mTavroba mza<strong>da</strong>a<br />
ga<strong>da</strong>xedos sakiTxs sanqciebis Sesaxeb. loSCininis Tanaxmad,<br />
afxazeTTan saxelmwifo, ekonomikuri <strong>da</strong> sxva kavSirebis<br />
akrZalvis moxsnis sakiTxze urTierTgagebas soWSi 2003 wlis<br />
martSi miaRwies, magram, misi azriT, SemdgomSi saqarTvelos<br />
mTavrobam ukan <strong>da</strong>ixia. 81<br />
u<strong>da</strong>voa, rom afxazeTis winaaRmdeg 1996 wlis sanqciebi<br />
mxolod qaRaldze arsebobs. 1990-iani wlebis bolos ruseTis<br />
mTavroba ga<strong>da</strong>adgilebis, turizmisa <strong>da</strong> vaWrobis sferoSi<br />
SezRudvebis Sesustebas loialurad uyureb<strong>da</strong>. 2000-2003<br />
79 http://www.globalsecurity.org/military/library/news/2003/07/mil-030721-rfel-<br />
121604.htm.<br />
80 “Russia Wants to Lift Sanctions on Abkhazia,” http://www.civil.ge/eng/article.<br />
php?id=6138.<br />
81 interviu “rossiiskaia gazeta”-<strong>da</strong>n, 2005 wlis 29 ianvari, http://www.rg.ru/<br />
2004/01/29/loshinin.html. raime SeTanxmeba TbilisSi axal mTavrobasTan<br />
miRweuli ar y<strong>of</strong>ila.<br />
325
oqsana antonenko<br />
wlebSi ruseTis mTavari wvlili afxazeTis ekonomikaSi iyo ara<br />
vaWroba, aramed im rusi turistebis raodenoba, romlebic<br />
afxazeTis kurortebze ruseTis xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n<br />
SezRudvis gareSe Cadiodnen. 2003 wlis zafxulSi maTma<br />
ricxvma 300 aTass miaRwia. 82 prezidenti saakaSvili mkveTrad<br />
aprotesteb<strong>da</strong> ruseTsa <strong>da</strong> afxazeTs Soris aseTi ekonomikuri<br />
kavSirebis ganmtkicebas. 2004 wlis agvistoSi man rusi turistebi<br />
gaafrTxila, rom afxazeTSi gamgzavrebisagan Tavi<br />
SeekavebinaT <strong>da</strong> ruseTis gemebs, romlebsac soWi<strong>da</strong>n soxumSi<br />
turistebi ga<strong>da</strong>hyav<strong>da</strong>, cecxlis gaxsniT <strong>da</strong>emuqra. 83 am muqaram<br />
qarTul-afxazur urTierTobebSi sakmaod mwvave krizisis<br />
provocireba gamoiwvia, ramac didi gavlena moaxdina ruseTis<br />
sazogadoebisa <strong>da</strong> misi politikuri elitis mier prezident<br />
saakaSvilis aRqmaze. radgan ruseTis sagareo saqmeTa saministrom<br />
Tavisi moqalaqeebis (marTalia, ar wamoscdeniaT, rom<br />
afxazeTis mosaxleobis umravlesoba aseve ruseTis moqalaqea)<br />
<strong>da</strong>cva ikisra, rusi turistebis nakadi ar wydebo<strong>da</strong> mTeli<br />
zafxulis ganmavlobaSi.<br />
zafxulis am incidentebis Semdeg prezidentma saakaSvilma<br />
mtkice pozicia <strong>da</strong>ikava sanqciebis moxsnis sakiTxze. 2004 wlis<br />
seqtemberSi dsT-is samitze, astanaSi, man isev <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura<br />
afxazeTis mimarT dsT-is ga<strong>da</strong>wyvetilebebis Sesrulebis<br />
aucilebloba, maT Soris 1996 wels miRebuli ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />
– separatistul respublikasTan raime ekonomikuri an politikuri<br />
urTierTobebis mxar<strong>da</strong>Weraze uaris Tqma. astanaSi,<br />
pres-konferenciaze, prezidentma saakaSvilma prezident<br />
putinisagan moiTxova imis garantiebi, rom ruseTi am ga<strong>da</strong>-<br />
82 2003 wels afxazeTs 300 aTasi turisti ewvia <strong>da</strong>, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
es ricxvi omamdel 3 milionze bevrad ufro <strong>da</strong>balia, fulis umetesi<br />
wili brundeba ruseTSi (TiTqmis yvela sastumro aris rusebis<br />
sakuTrebaSi), es mainc qmnis sezonur samuSao adgilebs. ix. vropuli<br />
komisiis moxseneba “Humanitarian Aid for the Most Vulnerable People <strong>of</strong> Georgia,”<br />
http://europa.eu.int/comm/echo/pdf_files/ decisions/2004/dec_georgia_01000_en.pdf.<br />
83 “Georgian President Promises to Sink Russian Ships,” The Russia Journal, August 4,<br />
2004, http://www.russiajournal.com/news/cnews-article.shtml?nd=44913.<br />
326
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
wyvetilebebs <strong>da</strong>icavs, mniSvnelovanwilad imitomac, rom<br />
sarkinigzo mimosvla soWsa <strong>da</strong> soxums Soris dsT-is samitamde<br />
zustad erTi kviriT adre gaixsna. 84<br />
savaWro sanqciebis miuxe<strong>da</strong>vad, 2004 wlis <strong>da</strong>sawyisSi<br />
afxazeTis sagareo vaWrobis brunvaSi ZiriTa<strong>da</strong>d ruseTi<strong>da</strong>n<br />
importis wilma 75 procenti Seadgina. 85 magram ruseTi ar aris<br />
afxazeTis erTaderTi savaWro partniori. TurqeTis gemebi<br />
regularulad Sedian afxazeTis portebSi. dRes TurqeTi<br />
afxazuri xetyis importiorTa Soris pirvel adgilze dgas,<br />
Tumca ruseTi afxazeTis s<strong>of</strong>lis meurneobis produqciis<br />
mTavar bazrad rCeba. zogierTi SefasebebiT, afxazeTs yvelaze<br />
did Semosavals eqsporti<strong>da</strong>n xetyiTa <strong>da</strong> jarTiT vaWroba<br />
aZlevs. mxolod xetye biujetis 80 procents Seadgens. 86 90-iani<br />
wlebis bolos ruseTma vaWrobaSi dominirebuli poziciebis<br />
<strong>da</strong>kargva <strong>da</strong>iwyo.<br />
prezident putinis dros afxazeTis ekonomikuri mniSvneloba<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d imitom gaizar<strong>da</strong>, rom dsT-is mTel regionSi<br />
ekonomikuri interesebi aRmoC<strong>da</strong> ruseTis strategiis centrSi.<br />
am TvalsazrisiT afxazeTSi ruseTis ekonomikuri interesebi<br />
ase gamoiyureba: pirveli, afxazeTis gavliT ruseTis saqonlis<br />
sarkinigzo tranzitis aRdgenis imedi somxeTSi, iranSi,<br />
TurqeTsa <strong>da</strong> TviT saqarTveloSi; meore, afxazeTis gavliT<br />
saeqsporto navTobsadenis mSeneblobis SesaZleblobebis<br />
Seswavla baqo-jeihani-Tbilisis navTobsadenTan SeerTebis<br />
mizniT, bosforis srutis gverdis avliT; mesame, enguris<br />
hidroeleqtrosadguris aRdgena <strong>da</strong> iq warmoebuli Warbi<br />
eleqtroenergiis eqsporti ruseTSi, romlis samxreTi regionebi<br />
amJamad mxolod nawilobriv maragdeba am eleqtroenergiiT;<br />
meoTxe, soxumis portis gamoyeneba Savi zRviT<br />
84 Giorgi Sepashvili, “CIS Summit Reveals Rift in Russo–Georgian Relations,” http://<br />
www.civil.ge/eng/print.php?id=7852.<br />
85 “Ãîñóäàðñòâåííûé òàìîæåííûé êîìèòåò Ðåñïóáëèêè Àáõàçèÿ ïîäâåë èòîãè ñâîåé<br />
ðàáîòû çà ïåðâîå ïîëóãîäèå”, 15 èþëÿ 2004 ãîäà, http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/<br />
news/id/684112.html.<br />
86 Kukhianidze, p. 5.<br />
327
oqsana antonenko<br />
ga<strong>da</strong>zidvebisaTvis (sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg Sav zRvaze<br />
ruseTs <strong>da</strong>rCa mxolod erTi msxvili porti – novorosiiski);<br />
<strong>da</strong>bolos, rusuli kapital<strong>da</strong>b<strong>and</strong>ebebisaTvis Savi zRvis<br />
sakurorto zonis gafarToeba. rac Seexeba am bolo punqts,<br />
afxazeTis xelisuflebas iq jer ar Cautarebia farTomasStabiani<br />
privatizacia <strong>da</strong>, amdenad, ucxoelebi legalurad<br />
ver SeiZenen sakuTrebas. afxazeTSi ruseTis warmoebebis<br />
umetesobas kurortebi ijariT aqvT aRebuli, magram es<br />
saSualebas ar aZlevT infrastruqturaSi msxvili kapital<strong>da</strong>b<strong>and</strong>ebebi<br />
moizidon.<br />
afxazeTis <strong>da</strong>uregulirebeli politikuri statusi <strong>da</strong><br />
gaurkvevloba qonebriv uflebebTan <strong>da</strong>kavSirebiT ruseTis<br />
ekonomikuri interesebis realizaciisTvis ZiriTad <strong>da</strong>brkolebas<br />
warmoadgens. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom moskovs Teoriulad<br />
proeqtebis arcTu ise mcire ricxvis ganviTarebaze afxazeTis<br />
an saqarTvelos xelisuflebasTan SeTanxmebebis miRweva<br />
SeuZlia, maTi umravlesobis ganxorcieleba saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
afxazeTis monawileobis gareSe SeuZlebelia.<br />
grZelvadian perspeqtivaSi mainc saWiroa afxazeTis gavliT<br />
sarkinigzo mimosvlis gaxsnis Sesaxeb sakiTxis ga<strong>da</strong>wyveta.<br />
rkinigza ukiduresad mniSvnelovania ruseTis eqsportis<br />
Rirebulebis Semcirebisa <strong>da</strong> somxeTSi, romelic dRemde<br />
azerbaijanul-Turquli blokadis gamo izolirebulia, misi<br />
ekonomikuri interesebis SenarCunebisaTvis. rkinigzas agre-<br />
Tve SeuZlia somxeTSi ganlagebuli ruseTis jaris momaragebis<br />
Rirebulebis Semcireba. gar<strong>da</strong> amisa, rusuli kompaniebi<br />
<strong>da</strong>interesebulebi arian saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTis rkinigzis<br />
privatizaciiT. 87 afxazebis mier gzis aRdgenis saqmeSi rusuli<br />
sarkinigzo samxedro nawilebis <strong>da</strong>xmarebis gamoyenebis<br />
SesaZleblobis ganxilvam qarTul mxares, romelsac konfliqtis<br />
zonaSi <strong>da</strong>matebiTi rusuli jarebis y<strong>of</strong>na ar surs,<br />
87 interviu vladimir iakuninTan, Sps “rossiiskie Jeleznie dorogi”-s<br />
vice-prezidentTan. ix.: ÎÀÎ “ÐÆÄ” õî÷åò ïðèâàòèçèðîâàòü æåëåçíûå äîðîãè<br />
Ãðóçèè, 16 èþíÿ 2004 ãîäà, http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/id/675512.html.<br />
328
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
sazrunavi gauCina. 88 somxeTis mTavrobam proeqtis <strong>da</strong>safinanseblad<br />
mzady<strong>of</strong>na gamoxata <strong>da</strong> qarTvelebisaTvis mis<br />
upiratesobaze miuTiTa. somxeTis transportis ministrma<br />
<strong>and</strong>ranik manukianma aRniSna, rom ruseTSi qarTuli tvirTebis<br />
amJamindeli sarkinigzo marSruti azerbaijanis teritoriaze<br />
gadis, rac afxazeTis marSrutTan Se<strong>da</strong>rebiT 700 kilometriT<br />
metia. dumis deputat aleqs<strong>and</strong>re gustovis SefasebiT, gzis am<br />
monakveTis blokirebis gamo saqarTvelo yovelwliurad<br />
TiTqmis 300 milion amerikul dolars kargavs. 89<br />
msgavsma ekonomikurma argumentebma Tbilisi proeqtis<br />
mxar<strong>da</strong>WeraSi ver <strong>da</strong>arwmuna. qarTveli Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli<br />
pirebis <strong>da</strong>brunebasTan <strong>da</strong>kavSirebul ruseTTan molaparakebis<br />
dros saqarTvelo rkinigzis am monakveTs, rogorc mniSvnelovan<br />
kozirs, ise ganixilavs. Tav<strong>da</strong>pirvelad, 2004 wlis TebervalSi,<br />
saakaSvilis moskovSi vizitis dros, Seiqmna STabeWdileba, rom<br />
saqarTvelos mTavroba SeiZleba <strong>da</strong>Tanxmebo<strong>da</strong> sarkinigzo<br />
mimosvlis aRdgenas, ganixilav<strong>da</strong> ra amas rogorc nabijs<br />
ndobisaken <strong>da</strong> ara rogorc <strong>da</strong>regulirebis winapirobas. magram<br />
ramdenime kviris Semdeg saqarTvelos prezidenti <strong>da</strong>ubrun<strong>da</strong><br />
Tavis sawyis pozicias. mogvianebiT qarTuli mxare kidevac<br />
Seeca<strong>da</strong> <strong>da</strong>ekavSirebina sarkinigzo proeqtis perspeqtiva<br />
afxazeTis statusis gansazRvris saerTo progresTan.<br />
2004 wlis Sua periodSi ruseTis enTuziazmi sarkinigzo<br />
proeqtTan <strong>da</strong>kavSirebiT mniSvnelovanwilad Senel<strong>da</strong>. 90 msgavs<br />
mdgomareobaSi iyo afxazuri mxarec, 2004 wlis zafxulSi<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> samxreT oseTs Soris axali samxedro konf-<br />
88 Àáõàçèÿ ïðåäëîæèëà ðîññèéñêèì âîéñêàì âîññòàíîâèòü æåëåçíóþ äîðîãó. –<br />
Èíòåðôàêñ, 22 äåêàáðÿ 2003 ãîäà.<br />
89 “Ãðóçèÿ íå ñ÷èòàåò öåëåñîîáðàçíûì ïåðåäà÷ó àáõàçñêîãî ó÷àñòêà Çàêàâêàçñêîé æåëåçíîé<br />
äîðîãè â êîíöåññèþ Àðìåíèè”, 29 ìàÿ 2004, http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/<br />
id/669692.html.<br />
90 cnobili rusi eqsperti sergei karaganovi wers: “saqarTvelom<br />
faqtobrivad uaryo afxazeTis, saqarTvelosa <strong>da</strong> somxeTis gavliT<br />
sarkinigzo mimosvlis aRdgenis idea, romliTac misi erTiani ekonomikuri<br />
sivrcis aRdgena <strong>da</strong>iwyebo<strong>da</strong>”. ix. Ñåðãåé Êàðàãàíîâ. Ïðîùàíèå ñ Ãðóçèåé? –<br />
Ðîññèéñêàÿ ãàçåòà, 20 àâãóñòà 2004 ãîäà.<br />
329
oqsana antonenko<br />
rontaciiT warmoSobili <strong>da</strong>Zabulobis eskalaciis gamo. 2004<br />
wlis 10 seqtembers ruseTma <strong>da</strong> afxazeTma sarkinigzo mimosvla<br />
soWsa <strong>da</strong> soxums Soris mainc ganaaxles. gzis es monakveTi<br />
ekonomikuri kavSirebisa <strong>da</strong> turizmis ganviTarebaSi sakvanZo<br />
rols TamaSobs <strong>da</strong>, saboloo jamSi, ruseTisa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
integraciis gaZlierebis instruments warmoadgens. prezidentma<br />
saakaSvilma <strong>da</strong> saerTaSoriso sazogadoebis zogierTma<br />
wevrma es nabiji gaakritikes <strong>da</strong>, rogorc ruseTis mier<br />
saqarTvelos teritoriul mTlianobaze valdebulebebis<br />
<strong>da</strong>rRveva, ise Seafases. magram humanitaruli TvalsazrisiT,<br />
rkinigza sasicocxlo mniSvnelobisaa aTwleulze metxans<br />
izolaciaSi my<strong>of</strong>i afxazeTis mosaxleobisaTvis. saqarTvelos<br />
mier amierkavkasiis rkinigzis gafarToebul variantze seriozul<br />
molaparakebebze uaris Tqma afxazeTis mimarT misi<br />
humanitaruli ganzraxvis demonstrirebis SesaZleblobis<br />
xeli<strong>da</strong>n gaSvebas niSnav<strong>da</strong>. mokled, saqarTvelom ver gamoiyena<br />
sarkinigzo proeqti konfliqtis ga<strong>da</strong>Wris instrumentad.<br />
afxazeTTan ruseTis ekonomikuri kavSirebi soxumisTvis<br />
rogorc waxalisebis, ise zewolis saSualebac iyo. zewolis<br />
demonstrireba gansakuTrebiT aSkara gax<strong>da</strong> 2004 wlis bolos,<br />
afxazeTSi rTuli saprezidento arCevnebis dros. pirvel<br />
arCevnebSi gamarjvebuli sergei baRafSisaTvis misi uflebamosilebebis<br />
SemzRu<strong>da</strong>vi ruseTis mier SemoTavazebuli<br />
kompromisebis miRebaze iZulebis mizniT, moskovma afxazi<br />
vaWrebisaTvis sazRvris ga<strong>da</strong>ketviTa <strong>da</strong> satransporto<br />
komunikaciebis SewyvetiT ekonomikuri zewolis moxdena<br />
<strong>da</strong>iwyo. iuxe<strong>da</strong>vad amisa, 2005 wlis ianvarSi, meore arCevnebis<br />
Semdeg, baRafSma moskovSi CasvliT ruseTTan ekonomikis<br />
sferoSi kidev ufro mWidro TanamSromlobis ganzraxva<br />
<strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura. man mouwo<strong>da</strong> rusuli investiciebis gazrdisaken,<br />
turizmis ganviTarebisa <strong>da</strong> afxazur-rusuli ekonomikuri<br />
kanonmdeblobis ufro mWidro koordinaciisaken. misi iniciativebi<br />
aCvenebs, rom ruseTi, ga<strong>da</strong>dgmuli nabijebis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
axlo momavalSi afxazeTis mTavar ekonomikur<br />
partniorad <strong>da</strong>rCeba.<br />
330
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
<strong>da</strong> mainc, ruseTsa <strong>da</strong> afxazeTs Soris ekonomikuri kavSirebi<br />
SezRuduli iqneba.politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri garantiebis<br />
uqonloba ruseTis investorebisaTvis imas niSnavs, rom saeWvoa<br />
afxazeTma iseTi rusuli investiciebis mozidva SeZlos, rogoric<br />
saqarTvelom, romelmac 2004 wlis bolosaTvis saprivatizacio<br />
tenderebi gamoacxa<strong>da</strong>. ramdena<strong>da</strong>c saqarTveloSi msxvili rusuli<br />
biznesi farTovdeba, ekonomikuri interesebis balansi rusul<br />
elitaSi SesaZloa Seicvalos. saqarTvelos ekonomikuri mdgomareoba<br />
Tu gaumjobesdeba, ruseTis bizneswreebis garkveul<br />
nawils afxazeTis ekonomikisadmi interesi SesaZloa Seumcirdes.<br />
magram im ekonomikur jgufebs, romlebic afxazeTTan msxvili<br />
kapital<strong>da</strong>b<strong>and</strong>ebebiT ukve <strong>da</strong>kavSirebuli arian (regionul elita<br />
<strong>da</strong> wvrili movaWreebi, saqonlis gansazRvrul saxeobaze specializebulebi),<br />
uwindeburad kremlis politikaze zegavlenis<br />
moxdenis SesaZlebloba aqvT, rac arCevnebSi ruseTis maRal<br />
doneze Carevam <strong>da</strong>amtkica.<br />
Sejamebisas SeiZleba iTqvas, rom, miuxe<strong>da</strong>vad rusuli<br />
ekonomikuri interesebis potenciuri mniSvnelobisa afxazeTSi,<br />
saeWvoa maTi realizeba, Tu saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTs<br />
Soris arsebuli konfliqti ar <strong>da</strong>regulir<strong>da</strong>. ruseTis interesebi<br />
soWis raionsa <strong>da</strong> alag-alag CrdiloeT kavkasiaSi<br />
SezRuduli <strong>da</strong> umaRles doneze personificirebuli rCeba.<br />
rogorc aseTi, dResdReobiT moskovis qarTul-afxazur<br />
konfliqtTan midgomis formirebaSi isini ga<strong>da</strong>mwyvet rols ar<br />
TamaSoben. Tumca momavalSi SesaZloa, afxazeTma, miuxe<strong>da</strong>vad<br />
misi statusisa, mniSvnelovani adgili <strong>da</strong>ikavos ruseTis ufro<br />
farTo ekonomikur angariSebSi. afxazebisaTvis ruseTi<br />
sakvanZo ekonomikur partniorad <strong>da</strong> misi ekonomikuri ga<strong>da</strong>r-<br />
Cenis garantad rCeba.<br />
afxazeTi ruseTis saSinao politikaSi<br />
ekonomikuri politikisgan gansxvavebiT, ruseTis politikis<br />
formirebaSi afxazeTTan <strong>da</strong> mTlianad qarTul-afxazur<br />
331
oqsana antonenko<br />
konfliqtTan mimartebiT sul mcire, 6 faqtori TamaSobs aSkara<br />
rols.pirveli, ruseTis nacionalisturma <strong>da</strong> politikurma<br />
Zalebma wamowies “afxazeTis <strong>da</strong>cvis” lozungi, rogorc erT-erTi<br />
TavianTi politikuri prioritetebi<strong>da</strong>n. bolo aTwleulis<br />
ganmavlobaSi ruseTis saxelmwifo dumis warmomadgenlebi<br />
xmamaRla mxolod afxazeTze laparakobdnen. vladimer Jirinovskis<br />
liberalur-demokratiuli partia, bolo dros ki partia<br />
“rodinac” aqtiurad uWerdnen mxars afxazeTis <strong>da</strong>moukideblobas<br />
<strong>da</strong> sxvebze xSirad Cadiodnen am regionSi. 2004 wlis<br />
agvistoSi, maSin, rodesac prezidenti saakaSvili Zalis<br />
gamoyenebiT imuqrebo<strong>da</strong>, raTa <strong>da</strong>ebrkolebina turistebis<br />
afxazeTSi gamgzavreba, Jirinovski soxumSi miiWra <strong>da</strong> Tqva, rom<br />
afxazeTi saqarTvelos nawili arasodes iqneba.partia “rodinas”<br />
liderma <strong>da</strong> dumis saerTaSoriso saqmeebis komitetis Tavmjdomare<br />
dimitri rogozinma aqtiurad <strong>da</strong>uWira mxari afxazeTis<br />
mosaxleobis ruseTis moqalaqeebad registracias, aseve ruseTis<br />
pensiebiT maTi uzrunvely<strong>of</strong>is kampanias <strong>da</strong> ganacxa<strong>da</strong>, rom misi<br />
fraqcia afxazeTis sruli saerTaSoriso aRiarebis momxrea. 91<br />
2004 wlis maisSi ki saxelmwifo dumis komunisturma fraqciam<br />
prezident putins mouwo<strong>da</strong>, “afxazeTSi mcxovrebi ruseTis<br />
moqalaqeebisaTvis aSkara <strong>da</strong> araorazrovani Tanadgomis,<br />
usafrTxoebis mtkice garantiebis” demonstrireba moexdina.<br />
aseve ruseTis politikurma partiebma afxazeTis sakiTxi<br />
gamoiyenes, rogorc TavianTi saarCevno kampaniebis gamaer-<br />
Tianebeli lozungi, metadre imis gaTvaliswinebiT, rom<br />
afxazeTis bevrma mcxovrebma ruseTis moqalaqeoba miiRo.<br />
magaliTad, 2003 wlis dumis arCevnebze ruseTis saxalxo<br />
partiam Tavis partiul siaSi Seiyvana ruseTis moqalaqe,<br />
afxazeTis saxalxo partiis lideri, romelmac xmebis 21<br />
procenti <strong>da</strong>agrova, Tumca qveynis sxva regionebSi parlamentSi<br />
gasasvlelad aucilebeli 5-procentiani barieri ver<br />
ga<strong>da</strong>laxa.<br />
91 “Äìèòðèé Ðîãîçèí: ôðàêöèÿ ‘Ðîäèíà’ áóäåò ñîäåéñòâîâàòü ìåæäóíàðîäíîìó ïðèçíàíèþ<br />
Àáõàçèè”, http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/id/674872.html.<br />
332
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
xSirad calkeuli rusi parlamentarebis gancxadebebi<br />
qarTuli elitisa <strong>da</strong> sazogadoebriobis mrisxane reaqcias iwvevs.<br />
saxelmwifo dumis mier miRebuli <strong>of</strong>icialuri gancxadebebi,<br />
rogorc wesi, radikalur wina<strong>da</strong>debebs ar Seicavs. magaliTad,<br />
saqarTveloSi amerikuli samxedro <strong>da</strong>swrebis sapasuxod 2002 wlis<br />
martSi deputatebis erTma nawilma afxazeTis suverenitetis<br />
aRiarebis wina<strong>da</strong>deba Semoitana, magram am ideam xmaTa umravlesoba<br />
ver <strong>da</strong>agrova. 2004 wlis maisSi dumis saerTaSoriso<br />
saqmeebis komitetis Tavmjdomare konstantine kosaCevma<br />
<strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura, rom ruseTi saqarTvelos teritoriul mTlianobas<br />
uWers mxars <strong>da</strong> mas afxazeTTan <strong>da</strong> samxreT oseTTan mSvidobiani<br />
meTodebis gamoyenebiT konfliqtis <strong>da</strong>regulirebisaken mouwo<strong>da</strong>.<br />
meore, ruseTis Si<strong>da</strong> politikaSi anarekli pova afxazeTis<br />
mxri<strong>da</strong>n gameorebulma mowodebebma ruseTis SemadgenlobaSi<br />
asocirebuli statusis micemis Sesaxeb. saerTaSoriso aRiarebis<br />
erTob bundovani perspeqtivisa <strong>da</strong> saqarTvelos mTavrobis<br />
“nebismieri saSualebebiT” kvlav gaerTianebis <strong>da</strong>Jinebuli<br />
moTxovnebis pirobebSi afxazeTis elita <strong>da</strong>moukideblobis<br />
SenarCunebis ZiriTad garantias ruseTis proteqtoratis<br />
miRebaSi xe<strong>da</strong>vs. 92 xSirad komentatorebi rusul-afxazur<br />
urTierTobebs SeerTebul Statebsa <strong>da</strong> taivans Soris arsebul<br />
urTierTobebs a<strong>da</strong>reben. aseTi asociacia ar niSnavs, rom<br />
afxazeTs (samxreT oseTisagan gansxvavebiT) ruseTis federaciaSi,<br />
rogorc Semadgenel nawils, ise un<strong>da</strong> Sesvla. afxazuri<br />
versiis asociacia, rogorc sagareo saqmeTa y<strong>of</strong>ilma ministrma<br />
igor axbam ganmarta, mxolod “mWidro TanamSromlobas gulisxmobs<br />
Tav<strong>da</strong>cvis politikis sferoSi, sasazRvro sakiTxSi,<br />
sabaJo kavSirsa <strong>da</strong> valutaSi”. 93<br />
92 afxazeTis vice-prezidentma valeri arSbam ganacxa<strong>da</strong>: ”Cven gvin<strong>da</strong>, rom<br />
kvlav, rogorc es 1810 wels iyo, ruseTis proteqtoratis qveS<br />
aRmovCndeT, raTa man afxazeTis xalxebis eTnikuri uflebebis<br />
SenarCuneba SeZlos <strong>da</strong> omi ar <strong>da</strong>uSvas”. ix. Èíòåðôàêñ, 15 èþíÿ 2004 ãîäà,<br />
http://www.interfax.com.<br />
93 “Þðèé Ëóæêîâ ïðèáûë â Àáõàçèþ”, 5 àâãóñòà 2004 ãîäà, ÐîñÁèçíåñ_Êîíñàëòèíã,<br />
http://top.rbc.ru/index.shtml?/news/<strong>da</strong>ythemes/2004/08/05/ 05151418_bod.shtml.<br />
333
oqsana antonenko<br />
saxelmwifo dumis vice-spikerma vladimer Jirinovskim<br />
gamoTqva azri ruseTisa <strong>da</strong> belorusiis kavSirSi afxazeTis<br />
Sesvlis Taobaze, romelic Teoriulad iqneba konfederacia,<br />
sa<strong>da</strong>c yoveli qveyana suverenitets SeinarCunebs, magram<br />
bolomde cxadi ar aris, rom aseTi kavSiri odesme realoba<br />
gaxdeba. yvela SemTxvevaSi, prezidenti putini afxazeTisaTvis<br />
asocirebuli statusis miniWebas im safrTxis gamoc ar <strong>da</strong>-<br />
Tanxmdeba, rom msgavsi moTxovnebi iseTi de faqto saxelmwifoebisganac<br />
wamova, rogorebicaa samxreT oseTi <strong>da</strong> dnestrispireTi.<br />
metic, aseTi <strong>da</strong>mokidebuleba ruseTis federaciis<br />
subieqtebisaTvis _ “gansakuTrebuli” statusis likvidireba<br />
_ gaarTulebs mis politikas centrsa <strong>da</strong> regions Soris<br />
urTierTobis harmonizaciis saqmeSi. 2005 wlis 11 marts<br />
saxelmwifo dumam uaryo fraqcia “rodinas” mier Semotanili<br />
is rezolucia, romelSic separatistul regionebs dsT-is<br />
asocirebul wevrobas sTavazobdnen. wina<strong>da</strong>deba ar gasula,<br />
magram man xmebis mniSvnelovani nawili miiRo <strong>da</strong> es maSin,<br />
rodesac msgavsi rezolucia pirvelad iqna kenWisyraze<br />
<strong>da</strong>yenebuli.<br />
mesame gza, romliTac afxazeTis problemebi ruseTis Si<strong>da</strong><br />
politikaSi aRwevs, moqalaqeobis sakiTxTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli.<br />
ruseTis kanonis Sesabamisad, 1991-2001 wlebSi sabWoTa<br />
pasportis nebismieri mflobeli ruseTis moqalaqeobas<br />
avtomaturad iReb<strong>da</strong>. 2001 wlis oqtomberSi miRebulma axalma<br />
kanonma, miuxe<strong>da</strong>vad komunisturi partiis deputatebis mZafri<br />
SekamaTebisa, romlebic araRiarebuli respublikebis, pirvel<br />
rigSi ki, afxazeTis mcxovreblebisaTvis moqalaqeobis sayovelTao<br />
micemas uWerdnen mxars, es procesi mniSvnelovnad<br />
gaarTula. putinma uari Tqva <strong>da</strong> xazi gausva imas, rom ruseTs<br />
sxvis konfliqtebSi Careva ganzraxuli ara aqvs <strong>da</strong> arc iseT<br />
nabijebs ga<strong>da</strong>dgams, rac mezobeli qveynis suverenitets<br />
<strong>da</strong>rRvevs. 94<br />
94 “Çàêîí î ãðàæäàíñòâå: óæåñòî÷åíèå ïðàâèë íà ôîíå âîéíû â Àáõàçèè”, 18 îêòÿáðÿ<br />
2001 ãîäà, http://www.kavkaz.memo.ru/news/id/424551.html.<br />
334
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
rodesac axalma kanonma moqalaqeobis miRebis msurveli im<br />
afxazebis aRSfoTeba gamoiwvia, romlebmac uari ganacxades<br />
qarTuli pasportebis miRebaze <strong>da</strong> sazRvargareT gasvla ar<br />
SeeZloT, ruseTi maT keTilmosurned gamoexmaura <strong>da</strong> moqalaqeoba<br />
misca. 95 am kampanias afxazeTis rusuli Temebis kongresi <strong>da</strong> afxazi<br />
kazakebis sazogadoeba xelmZRvanelobdnen. es ukanaskneli<br />
Sekruli iyo krasno<strong>da</strong>ris mxaris kazakebis organizaciasTan. 2004<br />
wlis agvistosTvis, afxazeTis vice-prezident valeri arSbas<br />
sityvebiT, afxazeTSi mcxovrebi 320 aTasi a<strong>da</strong>miani<strong>da</strong>n 170 aTasi<br />
ruseTis moqalaqe gax<strong>da</strong>, 70 aTasi ki am statuss elodeba. rogoric<br />
un<strong>da</strong> iyos zusti cifri, SeiZleba vivaraudoT, rom mosaxleobis<br />
absoluturi umravlesoba ukve ruseTis moqalaqea. 96<br />
afxazeTis mcxovrebTaTvis moqalaqeobis micemiT <strong>da</strong>wyebulma<br />
facifucma ara mxolod saqarTvelos aRSfoTeba, aramed<br />
ruseTis <strong>da</strong>mkvirveblebis kritikac gamoiwvia. 2004 wlis<br />
agvistoSi, maSin, rodesac saqarTvelos axal mTavrobasa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTs Soris <strong>da</strong>Zabulobam saqarTvelos konfliqtebis<br />
problema ruseTis yoveldRiuri gazeTebis pirvel gverdebze<br />
kvlav gamoitana, evropis institutis direqtoris moadgile<br />
valentin feodorovma moskovi saqarTvelos mimarT gatarebuli<br />
iseTi politikis gamo gaakritika, rogorsac is sakuTar<br />
95 afxazma politikosebma gaeros mouwodes, am xalxs gaeros droebiTi<br />
samgzavro sabuTebi misces (magaliTad, kosovosa <strong>da</strong> CrdiloeT TimorSi<br />
gacemuli sabuTebis msgavsad). afxazeTis parlamentis wevris ciza gumbas<br />
sityvebiT, romelmac am wina<strong>da</strong>debiT ÑÏÃÑÎÎÍ-s mimarTa, aseTi sabuTebis<br />
gacemiT Tavi<strong>da</strong>n aicilebdnen ruseTis moqalaqeobis miRebis msurvelTa<br />
masobriv gancxadebebs. ix. “ÎÎÍ ìîæåò âûäàòü ãðàæäàíàì Àáõàçèè âðåìåííûå<br />
äîêóìåíòû”, 16 ÿíâàðÿ 2004 ãîäà, http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/id/<br />
625275.html. magram gaerom ver SeZlo am Txovnas keTilganwyobiT<br />
Sexvedro<strong>da</strong>. kosovosa <strong>da</strong> CrdiloeT Timoris formaluri statusi<br />
afxazurisagan erTob gansxvavdeba. cxadia, rom ruseTis moqalaqeobis<br />
bevri pretendenti aseve praqtikuli ekonomikuri mosazrebebi<strong>da</strong>n<br />
gamomdinareob<strong>da</strong>: maSin maT <strong>da</strong>uwesdebaT ruseTis pensia, romelic<br />
gacilebiT metia imaze, rasac saqarTvelos moqalaqeebi <strong>da</strong> afxazeTis<br />
mcxovreblebi iReben.<br />
96 C.J. Chivers. The Threat <strong>of</strong> Civil War is Turning the Abkhaz into Russians. – New York<br />
Times, August 15, 2004 (http://www.sakartvelo.ru, â ðóññêîì ïåðåâîäå).<br />
335
oqsana antonenko<br />
moqalaqeebTan mimarTebaSi ar moiTmen<strong>da</strong>. “rogor moiqceo<strong>da</strong><br />
ruseTi, _ kiTxulob<strong>da</strong> is, _ Tu kurilis kunZulebis<br />
(teritoria, romelzec ruseTis suverenitetis cnobaze<br />
tokio uars acxadebs) mosaxleobis umravlesobas iaponia<br />
pasportebs miscem<strong>da</strong>?”. 97 magram saqarTvelos axali prezidenti<br />
TiTqos mzad iyo moqalaqeobis sakiTxis simwvave<br />
Seemcirebina. cnobilia, rom rig SemTxvevaSi man ormagi<br />
moqalaqeoba <strong>da</strong>uSva, es ki Seqmnili Cixi<strong>da</strong>n gamosvlis<br />
saSualebas iZleo<strong>da</strong>.<br />
meoTxe problema, romelic Si<strong>da</strong> politikis Seferadebas<br />
axdens, esaa rusi politikosebis, eqspertebisa <strong>da</strong> masobrivi<br />
informaciis saSualebebis warmomadgenlebis mier afxazeTis<br />
sakiTxis geopolitikur WrilSi miwodeba. is, rom ruseTi<br />
kavkasiaze gavlenas kargavs <strong>da</strong> mis nacvlad SeerTebuli<br />
Statebi <strong>da</strong> nato Sevlen <strong>da</strong> rom ruseTis kavkasii<strong>da</strong>n gamo-<br />
Zevebis procesSi umniSvnelovanes rols saqarTvelo TamaSobs<br />
_ praqtikulad, ruseTis politikuri elitis sayovelTao<br />
mrwamsi gax<strong>da</strong>. geopolitikuri xedva amaRlebs im araRiarebuli<br />
respublikebis mniSvnelobas, romlebic, afxazeTis<br />
CaTvliT, TavianTi strategiuli miznebis realizaciisas<br />
mxolod ruseTze agrZeleben <strong>da</strong>yrdnobas. vladimer Jirinovski<br />
gamonaklisi ar gaxlavT, roca ambobs: “CvenTvis<br />
afxazeTi imiT aris saintereso, rom mas CvenTan y<strong>of</strong>na un<strong>da</strong>”<br />
<strong>da</strong> amatebs: “rac ufro Cqara Seva saqarTvelo natoSi, miT ufro<br />
Cqara iqneba afxazeTi ruseTSi”. 98 nacionaluri strategiis<br />
institutis prezidenti stanislav belkovski araRiarebul<br />
saxelmwifoebs im sayrdenebs uwodebs, romelTa gareSec<br />
ruseTi ukve didi xnis win iqnebo<strong>da</strong> kavkasii<strong>da</strong>n g<strong>and</strong>evnili. 99<br />
xSirad ufro zomieri <strong>da</strong>mkvirveblebic ki afxazeTs ruseTsa<br />
<strong>da</strong> pro<strong>da</strong>savlurad ganwyobil saqarTvelos Soris arsebul<br />
97 "Âìåñòî ðåøåíèÿ ïðîáëåì Ãðóçèè Ðîññèÿ äîëæíà íå äîïóñòèòü ñîáñòâåííîãî ðàñïàäà”,<br />
11 àâãóñòà 2004 ãîäà, http://www.sakartvelo.info.<br />
98 “×åì áûñòðåå Ãðóçèÿ áóäåò â ÍÀÒÎ, òåì áûñòðåå Àáõàçèÿ – â Ðîññèè”, http://<br />
www.sakartvelo.info/result_ar.php?key=58420.<br />
99 Radio Russia, “Are We Going to See War in Georgia?”, August 12, 2004.<br />
336
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
“buferul saxelmwifod” ganixilaven. 100 afxazeTis <strong>of</strong>icialuri<br />
pirebi, romlebmac moskovis elitis “susti wertilebi” ician,<br />
imisaTvis, rom ruseTis mxri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Tmobebs miaRwion, arcTu<br />
iSviaTad geopolitikur argumentebsac iyeneben.<br />
moskovSi im eqspertebis SezRuduli wrec arsebobs,<br />
romlebic yuradRebiT adevneben Tvals saqarTvelos ambebs,<br />
afxazeTTan mimarTebaSi ki moskovis politikas akritikeben. 101<br />
kavkasiis sakiTxebSi eqspertTa umravlesoba mainc mkafiod<br />
gamoxatul antiqarTul poziciebze dgas <strong>da</strong> iseTi politikosebis<br />
msgavsad, rogorebic arian dimitri rogozini <strong>da</strong><br />
konstantine zatulini, mtkice nacionalistebs warmoadgenen<br />
<strong>da</strong> moskovs yvelgan Tanamemamuleebis interesebis <strong>da</strong>cvisken<br />
mouwodeben.<br />
ruseTis Si<strong>da</strong> politikasTan afxazeTis kidev erTi Sexebis<br />
wertili regionul politikur elitas ukavSirdeba. TavianTi<br />
politikuri statusis asamaRleblad bevri adgilobrivi lideri<br />
100 Êàðàãàíîâ. Ïðîùàíèå ñ Ãðóçèåé? karaganovi wers: “ruseTs <strong>da</strong>sWirdeba<br />
buferuli saxelmwifoebi. Tuki saqarTvelo dRev<strong>and</strong>eli politikiT<br />
ganagrZobs cxovrebas, TviTngrevisTvis iqneba ganwiruli. amave dros<br />
afxazeTis mzardi demokratiuli Zalebi uary<strong>of</strong>en ideas imis Sesaxeb,<br />
rom maT <strong>da</strong>savlur Rirebulebebze uari un<strong>da</strong> Tqvan, raTa ruseTi<br />
<strong>da</strong>xmarebaze <strong>da</strong>iTanxmon”.<br />
101 2004 wlis zafxulSi, moskovsa <strong>da</strong> Tbiliss Soris <strong>da</strong>Zabuli urTierTobebis<br />
momentSi, vladislav inozemcevma (postindustriuli<br />
sazogadoebis gamokvlevebis centri) ruseTi imaSi <strong>da</strong>a<strong>da</strong>naSaula, rom is<br />
saqarTvelos Si<strong>da</strong> konfliqtSi erT mxares exmareba <strong>da</strong> Secdomad<br />
CauTvala afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi gatarebuli “marTvadi<br />
arastabilurobis” politika. aRniSna, rom ruseTma piriqiT, Tbilissa <strong>da</strong><br />
separatistul regionebs Soris federaciuli molaparakebis garantia<br />
un<strong>da</strong> uzrunvelyos. ix. Âëàäèñëàâ Èíîçåìöåâ. Ñààêàøâèëè ñëåäóåò çàêëþ÷èòü<br />
ôåäåðàòèâíûé äîãîâîð ñ ìÿòåæíûìè ëèäåðàìè – ïðè ãàðàíòèÿõ ñî ñòîðîíû Ðîññèè. –<br />
Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 16 àâãóñòà 2004 ãîäà. meore kritikosi boris volxonski<br />
ruseTis elitas nacionalisturi koziris gaTamaSebisaTvis gmobs, rac<br />
kontrab<strong>and</strong>isTvis Sav xvrelebs qmnis. ambobs, rom igi farulad exmareba<br />
<strong>da</strong>qiravebulebs <strong>da</strong> saqarTvelosTan <strong>da</strong>mokidebulebaSi patriotul<br />
lozungebs wamoswevs, yvela am qmedebiT ki ruseTs saerTaSoriso<br />
izolaciisken ubiZgebs. ix. Áîðèñ Âîëõîíñêèé. Öåíà âîïðîñà: òîíàëüíîñòü çàÿâëåíèé,<br />
ðàçäàþùèõñÿ â Ìîñêâå, âûçûâàåò íåäîóìåíèå. Êîììåðñàíòú, 20 àâãóñòà 2004 ãîäà.<br />
337
oqsana antonenko<br />
afxazeTTan mWidro kavSirebs amyarebs. es qmedebebi ZiriTa<strong>da</strong>d<br />
ganekuTvneba 90-iani wlebis Sua periods, rodesac, rogorc<br />
ukve iTqva, zogierTma regionma afxazeTTan TanamSromlobisa<br />
<strong>da</strong> vaWrobis xelSekrulebebi <strong>da</strong>do. mas Semdeg, rac prezidentma<br />
putinma regionul gubernatorebis uflebamosilebebi Sez-<br />
Ru<strong>da</strong>, maT “sakuTari” sagareo politikis gatarebis SesaZleblobebi<br />
CamoerTvaT. amitomaa, rom maTi mcire nawili<br />
uwindeburad sajarod laparakobs afxazeTis mxar<strong>da</strong>Weraze. maT<br />
Soris, vinc, amas emxroba, arian krasno<strong>da</strong>ris mxaris gubernatori<br />
aleqs<strong>and</strong>re tkaCovi <strong>da</strong> moskovis meri iuri luJkovi.<br />
luJkovis iniciativiT, moskovi uwindeburad Tanxebs<br />
ab<strong>and</strong>ebs (Tumca _ mcireodens) afxazeTSi. is aseve mniSvnelovanwilad<br />
simbolur humanitarul <strong>da</strong>xmarebasac uwevs.<br />
krasno<strong>da</strong>ris mxare ki, romelic afxazeTs esazRvreba, intensiur<br />
ekonomikur <strong>da</strong> politikur kavSirebs inarCunebs, maT Soris<br />
transsasazRvro vaWrobisa <strong>da</strong> eleqtroenergiis miwodebis<br />
saxiT. krasno<strong>da</strong>ris mTavroba ganzrax politikur Jestebsac ki<br />
akeTeb<strong>da</strong>. amis magaliTia 2004 wlis 24 maiss soxumSi organizebuli<br />
aRlumi, romelSic 500 kazaki monawileob<strong>da</strong>.<br />
afxazebi aseve megobrul urTierTobas inarCuneben CrdiloeT<br />
kavkasiis rig eTnikurad axlo xalxebTan, gansakuTrebiT<br />
ki adiRelebTan. 1996 wels adiReis respublikam <strong>da</strong> afxazeTma<br />
xeli moaweres SeTanxmebas TanamSromlobaze. 102 ruseTis<br />
xelisufleba ar akeTebs msgavsi politikuri kavSirebis<br />
waxalisebas afxazebsa <strong>da</strong> adiRelebs Soris an afxazur diasporasTan<br />
TurqeTsa <strong>da</strong> axlo aRmosavleTis sxva nawilebSi,<br />
radgan miaCnia, rom diasporebTan kontaqti CrdiloeT kavkasias<br />
“importirebuli” islamizaciis safrTxiT emuqreba. maSin,<br />
rodesac afxazuri mxare ufro mWidro kavSirebs eZebs<br />
ruseTTan, ruseTis mTavroba sagonebelSia Cavardnili imis<br />
gamo, rom CrdiloeT kavkasiis eTnikuri respublikebis<br />
nacionalur-teritoriuli avtonomia ar gaZlierdes <strong>da</strong> amiT<br />
102 Ïðåçèäåíò Àäûãåè è ìýð Ìîñêâû îòïðàâèëèñü â Àáõàçèþ. – Regnum, 5 àâãóñòà 2004<br />
ãîäà, http://www.regnum.ru/forprint/303693.html.<br />
338
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
safrTxis qveS ar <strong>da</strong>ayenos am respublikebis rusuli mosaxleoba.<br />
Cndeba sxva<strong>da</strong>sxva wina<strong>da</strong>deba, maT Soris ruseTis<br />
federaciuli sistemis eTnoteritoriuli <strong>da</strong>y<strong>of</strong>is ga<strong>da</strong>sinjvis<br />
Sesaxeb. am mimarTulebiT moZraoba gar<strong>da</strong>uvali<br />
aRmoCndeba afxazeTTan <strong>da</strong>kavSirebiT ruseTis politikis<br />
ganviTarebaSi.<br />
<strong>da</strong>bolos, mTliani suraTis nawils ruseTis sazogadoebrivi<br />
azris ganxeTqileba warmoadgens. 2004 wlis ivlisSi samxreT<br />
oseTSi ganviTarebuli movlenebis gamo, ramac gamoiwvia rusulqarTuli<br />
urTierTobebis <strong>da</strong>Zabva, ruseTis moqalaqeebis 47<br />
procenti Tvli<strong>da</strong>, rom ruseTi un<strong>da</strong> Caerios, Tu saqarTvelo<br />
Zalas gamoiyenebs afxazeTSi mcxovrebi ruseTis moqalaqeebis<br />
winaaRmdeg, 38 procents ki miaCn<strong>da</strong>, rom ruseTma es ar un<strong>da</strong><br />
gaakeTos, 14 procenti <strong>da</strong>rwmunebuli iyo, rom afxazeTi<br />
saqarTvelos nawili un<strong>da</strong> iyos, 32 procenti fiqrob<strong>da</strong>, rom is<br />
ruseTs un<strong>da</strong> miuerTdes, 29 procenti _ rom un<strong>da</strong> iyos<br />
<strong>da</strong>moukidebeli. samxreT oseTisaTvis es cifrebi Seadgens<br />
Sesabamisad 12, 34 <strong>da</strong> 30 procents. 103<br />
2002 wlis agvistoSi ruseTis moqalaqeebis mxolod 26<br />
procenti ganewyo saqarTvelosadmi <strong>da</strong>debiTad, 28 _ neitralurad<br />
<strong>da</strong> 39 _ uary<strong>of</strong>iTad. “vardebis revoluciis” Semdeg<br />
es maCveneblebi droebiT gaumjobes<strong>da</strong> <strong>da</strong> mkveTrad Seicvala.<br />
2004 wlis ianvarSi 41 procentma pozitiuri <strong>da</strong>mokidebuleba<br />
gamoxata, 42 procentma _ neitraluri <strong>da</strong> mxolod 10 procentma<br />
_ negatiuri. 2004 wlis ivlisisaTvis, samxreT oseTis movlenebis<br />
Semdeg, es cifrebi 2002 wlis dones <strong>da</strong>ubrun<strong>da</strong>: 29<br />
procentma pozitiuri Sefaseba misca, 40 procentma _ neitraluri,<br />
22 procentma ki _ negatiuri. 104<br />
2004 wlis Tebervli<strong>da</strong>n ivlisis CaTvliT ruseTis im<br />
moqalaqeebis ricxvi, romlebsac miaCn<strong>da</strong>T, rom saqarTvelos<br />
axali xelmZRvanelobis dros rusul-qarTuli urTierTobebi<br />
103 Ðîññèÿíå î êîíôëèêòàõ ìåæäó Ãðóçèåé, Þæíîé Îñåòèåé è Àáõàçèåé. –<br />
Ëåâàäà_Öåíòð, 30 èþëÿ 2004 ãîäà, http://www.leva<strong>da</strong>.ru/press/2004073004.html.<br />
104 Âîêðóã àáõàçñêîãî êîíôëèêòà. – Áàçà Äàííûõ Ôîì, 10 àâãóñòà 2002 ãîäà, http://<br />
bd.fom.ru/report/map/gg021707.<br />
339
oqsana antonenko<br />
gaumjobesdebo<strong>da</strong>, 30-<strong>da</strong>n 13 procentamde Semcir<strong>da</strong>. im xalxis<br />
ricxvi, vinc Tvli<strong>da</strong>, rom prezidenti saakaSvili saqarTveloSi<br />
situaciis mniSvnelovnad Secvlas ver moaxerxeb<strong>da</strong>, 1-<strong>da</strong>n 32<br />
procentamde gaizar<strong>da</strong>. 105<br />
es 6 magaliTi Si<strong>da</strong> politikis zemoqmedebisa ruseTis<br />
politikaze saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTis konfliqtTan <strong>da</strong>mokidebulebaSi<br />
mniSvnelovania, magram ara calsaxa. ruseTis Si<strong>da</strong><br />
politikaSi afxazeTi ufro arsebiT rols TamaSobs, vidre<br />
y<strong>of</strong>ili sabWoTa kavSiris teritoriis nebismieri sxva “ara-<br />
Riarebuli respublika”. xSirad ruseTis politika afxazeTTan<br />
mimarTebaSi ruseTis Si<strong>da</strong> politikis prioritetebTan mkveTr<br />
winaaRmdegobaSi modis. 2000-2003 wlebSi afxazeTSi ruseTis<br />
kavSirebis gamyarebasTan erTad prezidenti putini im Zalebis<br />
CaxSobasac cdilob<strong>da</strong>, romlebic am politikis ZiriTadi<br />
gamtareblebi iyvnen. man qveynis SigniT nacionaluri Zalebis<br />
zegavlenis SemcirebisaTvis nabiji ga<strong>da</strong>dga, Seeca<strong>da</strong>, regionul<br />
liderebis <strong>da</strong>moukidebeli qmedebebisTvis bolo moeRo <strong>da</strong><br />
ruseTis politikuri istebliSmentis tradiciuli geopolitikuri<br />
paranoia <strong>da</strong>savleTTan pragmatuli <strong>da</strong>mokidebulebis<br />
sasargeblod ga<strong>da</strong>wyvita. aseve xeli SeuSala CrdiloeT kavkasiaSi<br />
eTnikur mobilizacias, Zalovnebis _ Sinagan saqmeTa,<br />
Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> usafrTxoebis saministroebis warmomadgenlebis<br />
_ eTnikur respublikebSi uflebamosil Tanamdebobebze<br />
<strong>da</strong>niSvnas, imavdroulad dsT-is qveynebSi ruseTis moqalaqeebis<br />
mtkiced “<strong>da</strong>cvis” mowodebebis uary<strong>of</strong>as.<br />
340<br />
saprezidento arCevnebi afxazeTSi:<br />
rusuli gavlenis zRvari<br />
ruseTis politikis SezRudvebi <strong>da</strong> winaaRmdegobebi afxazeTSi<br />
mkafiod gamoCn<strong>da</strong> 2004 wlis 3 oqtombers <strong>da</strong> 2005 wlis 12<br />
105 Âñåðîññèéñêèé öåíòð èçó÷åíèÿ îáùåñòâåííîãî ìíåíèÿ (ÂÖÈÎÌ), ïðåññ-âûïóñê<br />
¹ 105, “Ðîññèÿíå î Ãðóçèè è ñèòóàöèè â Þæíîé Îñåòèè”.
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
ianvars or etapad Catarebul sakamaTo saprezidento arCevnebis<br />
msvlelobisas. am TariRebs Soris gaTamaSebuli krizisis<br />
dros ruseTi gamodio<strong>da</strong>, rogorc mTavari gareSe Zala,<br />
romelic afxazeTSi ZalTa Si<strong>da</strong> ganawilebaze zegavlenas<br />
axden<strong>da</strong>. ruseTis aqtiuri Careva Tavi<strong>da</strong>n situaciis destabilizacias<br />
uwyob<strong>da</strong> xels, magram bolos saxifaTod orad<br />
gay<strong>of</strong>il afxazur sazogadoebaSi Serigebis procesis <strong>da</strong>wyebiT<br />
prezidentobis or ZiriTad k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ts politikuri kompromisis<br />
miRwevaSi <strong>da</strong>exmara. arCevnebSi rusulma politikam imis<br />
demonstrireba gaakeTa, Tu ramdenad Sorsgamiznulia ruseTis<br />
qmedebebi afxazeTSi Tavisi interesebis SesanarCuneblad.<br />
amave dros regionSi efeqturi politikis gatarebisas man<br />
Tavisi SesaZleblobebis realuri SezRuduloba gamoavlina.<br />
afxazeTSi Catarebuli saprezidento arCevnebi arc saqarTvelom<br />
<strong>da</strong> arc saerTaSoriso sazogadoebriobam, maT Soris<br />
gaerom <strong>da</strong> euTom, kanonierad ar cnes. 106 ruseTma, rogorc<br />
samSvidobo procesis Suamavalma, gaeros 1255 rezoluciis<br />
debulebis <strong>da</strong>cvis pasuxismgebloba, romelic msgavs arCevnebs<br />
aralegitimurs uwodebs, Tavis Tavze aiRo, riTac metismetad<br />
didi interesi <strong>da</strong>do sasworze. rusi politikosebi xazs<br />
usvamdnen ara mxolod am arCevnebis mniSvnelobas, aramed<br />
aqtiurad cdilobdnen, zemoqmedeba moexdinaT mis <strong>da</strong>sasrulze.<br />
arCevnebi marTlac mniSvnelovani iyo, imitom rom<br />
afxazeTis omis Semdgomi pirveli prezidentis vladislav<br />
arZinbas Zalauflebis ga<strong>da</strong>cemis problema wydebo<strong>da</strong> axal<br />
liderze, romelsac uaxloesi 4 wlis ganmavlobaSi un<strong>da</strong><br />
106 gaeros pozicia Camoyalibebuli iyo gaeros generaluri mdivnis 2004<br />
wlis 18 oqtombris moxsenebaSi. 1255 rezoluciaSi (1999w.) uSiSiSroebis<br />
sabWom afxazeTSi e. w. arCevnebis Catareba miuReblad <strong>da</strong> ukanonod miiCnia<br />
mosaxleobis umetesi nawilis <strong>da</strong>uswreblobisa <strong>da</strong> teritoriis <strong>da</strong>uregulirebeli<br />
politikuri statusis gamo. saqarTveloSi gaeros<br />
<strong>da</strong>mkvirvebelTa misiam mxari <strong>da</strong>uWira am pozicias. 2004 wlis 14 oqtombris<br />
saqarTvelos Sesaxeb evroparlamentis (P6_TA(2004)0023) rezoluciam<br />
“afxazeTSi saprezidento arCevnebi, rogorc ukanono”, uaryo <strong>da</strong> komisiasa<br />
<strong>da</strong> sabWos gaeros xelmZRvanelobiT qarTul-afxazuri konfliqtis<br />
molaparakebaTa procesis intensifikaciis mxar<strong>da</strong>Werisaken mouwo<strong>da</strong>”.<br />
341
oqsana antonenko<br />
exelmZRvanela afxazeTSi cvlilebebisTvis <strong>da</strong> gamoexata<br />
saqarTvelosTan, ruseTTan <strong>da</strong> gare samyarosTan Tavisi<br />
<strong>da</strong>mokidebuleba.<br />
prezidenti arZinba saqarTvelosTan misi ukompromiso<br />
<strong>da</strong>mokidebulebisa (1992-1993 ww. omSi misi piradi monawileobis<br />
gavleniT Camoyalibebuli) <strong>da</strong> moskovTan didi xnis urTierTobis,<br />
aseve evgeni primakovTan adrindeli kavSirebis gamo<br />
moskovisaTvis xelsayreli lideri iyo. arZinba wlebis ganmavlobaSi<br />
avadmy<strong>of</strong>obam mwyobri<strong>da</strong>n gamoiyvana, aman ki korufciisaTvis<br />
kari gaaRo TviT afxazeTSi <strong>da</strong> kulisebs miRma<br />
manevrebisaTvis rogorc ruseTis politikosebis, ise misi<br />
bizneselitisaTvis.<br />
naTeli gax<strong>da</strong>, rom arZinbas memkvidres saeWvo iyo aseTive<br />
kavSirebi hqono<strong>da</strong> moskovSi, amitomac is SeiZlebo<strong>da</strong> gauTvaliswinebeli<br />
gamx<strong>da</strong>riyo. rogorc ruseTis, ise saqarTvelosTvisac.<br />
ai, ratom iyo ruseTis politikuri elita<br />
simtkiciT aRsavse, xelisuflebaSi moskovTan aSkarad loialuri<br />
memkvidris mosvla uzrunveleyo, romelic ar imoqmedeb<strong>da</strong><br />
ruseTis ekonomikuri interesebis winaaRmdeg (rogorc<br />
kanonierad, ise ukanonod an sulac kriminalizebul struqturebTan<br />
SekvriT). rusma politikurma mrCevlebma mainc ver<br />
SeZles imis gageba, rom arZinbam <strong>da</strong> misma garemocvam, miuxe<strong>da</strong>vad<br />
qveynis aSenebaSi Setanili wvlilisa, didi xania, rac<br />
afxazeTis gaRatakebuli mosaxleobis mxar<strong>da</strong>Wera <strong>da</strong>karges.<br />
xalxi arCevnebisagan afxazeTis SigniT kardinalur cvlilebebs<br />
moelo<strong>da</strong>, korufciasTan, kriminalTan, klanebTan, klanur<br />
struqturebTan brZolis CaTvliT. arZinbas saqmis SenarCunebis<br />
gegmas praqtikulad warmatebis Sansi ar hqon<strong>da</strong>, arCevnebi rom<br />
arsebiTi manipulaciebis gareSe Catarebuliyo.<br />
ruseTis strategia, Zalaufleba ga<strong>da</strong>eca axal promoskovuri<br />
liderisTvis, gamWriaxobiT ar gamoirCeo<strong>da</strong>. faqtobrivad<br />
man eleqtoralur procesSi, yvela mis stadiaze,<br />
uprecedento sagareo Carevis saxe miiRo. es politika SeiZleba<br />
Seva<strong>da</strong>roT sakuTriv ruseTSi gubernatorebis arCevnebs,<br />
romelTa Sedegi xSirad moskovSi miRebul ga<strong>da</strong>wyvetilebebze<br />
342
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
iyo <strong>da</strong>mokidebuli <strong>da</strong> arCevnebis meSveobiT ubralod “ratificirdebo<strong>da</strong>”.<br />
msgavs strategias afxazeTSic mimarTes, magram<br />
amas moulodneli Sedegebi mohyva. prezidentobis k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>tma<br />
sergei baRafSma ganmarta: “amjerad afxazeTSi pirvelad<br />
Catar<strong>da</strong> namdvilad alternatiuli arCevnebi. afxaz xalxs<br />
TviTon undo<strong>da</strong> Tavisi respublikis bedis ga<strong>da</strong>wyveta. amomrCevlebi<br />
arZinbas xelisuflebis uxeSi zewolis, informaciuli<br />
blokadisa <strong>da</strong> ruseTis presaSi Savi piaris winaaRmdeg gamovidnen.”<br />
107<br />
jer kidev <strong>of</strong>icialuri saarCevno kampaniis <strong>da</strong>wyebamdec<br />
ruseTis politikosebi ar malavdnen imas, rom mxars uWerdnen<br />
raul xajimbas, romelsac arZinbas dros premier-ministris<br />
Tanamdeboba ekava. mravali wlis ganmavlobaSi uSiSroebis<br />
organoebSi namuSevari arZinbas axlo megobari <strong>da</strong> TanamebrZoli<br />
xajimba, cnebas _ “afxazi putini” yvelaze metad Seesabamebo<strong>da</strong>.<br />
igi iTvlebo<strong>da</strong> im politikosad, romelic moskovze <strong>da</strong>mokidebuli<br />
iqnebo<strong>da</strong>. manpremierministrobisas mWidro kontaqtebi<br />
<strong>da</strong>amyara moskovTan <strong>da</strong> varaudobdnen, rom arZinbas mier<br />
ruseTTan <strong>da</strong>myarebul ekonomikur <strong>da</strong> politikur kavSirebs<br />
SeinarCuneb<strong>da</strong>. xajimbasa <strong>da</strong> arZinbas Soris siaxlove imas<br />
niSnav<strong>da</strong>, rom pirvels arasakmarisi mxar<strong>da</strong>Wera eqnebo<strong>da</strong><br />
afxazeTis mosaxleobaSi. sazogadoebisaTvis arCevnebi ruseT-<br />
Tan an saqarTvelosTan <strong>da</strong>mokidebulis politikaze referendumi<br />
ki ar iyo (k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>tebma moskovze <strong>da</strong>yrdnobiT<br />
afxazeTis <strong>da</strong>moukideblobas <strong>da</strong>uWires mxari), aramed arZinbas<br />
memkvidreobisaTvis Tavisi <strong>da</strong>mokidebulebis gamoTqmis Sansi.<br />
magram moskovma an ver SeZlo amis gageba, an am faqts ignorireba<br />
ganzrax gaukeTa. metic, moskovelma politikurma mrCevlebma<br />
jerovnad ver Seafases afxazeTis sazogadoebis (aseve galis<br />
raionSi <strong>da</strong>brunebuli, qarTveli Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebis)<br />
mobilizacia alternatiuli k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>tis irgvliv. aseTi alter-<br />
107 citata prezidentobis k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>t sergei baRafSis “nezavisimaia gazeta”sTvis<br />
micemuli interviu<strong>da</strong>n. ix. Ñàìîïðîâîçãëàøåííûé ôàëüñòàðò. –<br />
Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 5 îêòÿáðÿ 2004 ãîäà.<br />
343
oqsana antonenko<br />
nativa gax<strong>da</strong> regionuli eleqtrokompaniis _ “Cernomorenergos”<br />
xelmZRvaneli sergei baRafSi.<br />
baRafSi ar mouwodeb<strong>da</strong> mTavrobas ruseTTan mWidro kavSirebis<br />
arsebiTi Secvlisken, arc saqarTvelosTan xelaxal<br />
SeerTebaze sakiTxis ga<strong>da</strong>sinjvas sTavazob<strong>da</strong>; magram farTo<br />
saxalxo mxar<strong>da</strong>Weris gamo is aRqmuli iqna, rogorc gacilebiT<br />
ufro <strong>da</strong>moukidebeli lideri, romelsac afxazi xalxis interesebis<br />
<strong>da</strong>cva ara mxolod saqarTvelos, aramed ruseTis winaSec<br />
SeeZlo. aseve, am arCevnebze baRafSi gaerTian<strong>da</strong> aleqs<strong>and</strong>re<br />
anqvabTan _ mtkice politikosTan, romelic moskovisa <strong>da</strong><br />
ruseTis interesebisaTvis seriozul saSiSroebas warmoadgen<strong>da</strong>,<br />
imdenad, ramdena<strong>da</strong>c cnobili iyo, rogorc korufciasa <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>mnaSaveobasTan ukompromiso mebrZoli. ruseTis politikurma<br />
elitam baRafSisa <strong>da</strong> anqvabis kavSirSi saSiSroeba <strong>da</strong>inaxa <strong>da</strong><br />
xajimbas gamarjvebis uzrunvely<strong>of</strong>a ga<strong>da</strong>wyvita.<br />
arCevnebis win soWSi prezidenti putini pira<strong>da</strong>d Sexv<strong>da</strong><br />
xajimbas. Sexvedraze, romelic erTob tlanqad, rogorc meore<br />
ms<strong>of</strong>lio omis veteranebTan Sexvedra, ise <strong>da</strong>fiqsir<strong>da</strong>, pir<strong>da</strong>piri<br />
mxar<strong>da</strong>Weris Sesaxeb sityvebi ar gaJRerebula, RonisZiebis<br />
simbolur mniSvnelobaSi ki eWvi aravis Separvia. xajimbasadmi<br />
mxar<strong>da</strong>Wera mxolod maRali <strong>of</strong>icialuri doniT ar Sem<strong>of</strong>arglula.<br />
moskovma Tavisi ekonomikuri Zliereba <strong>da</strong> afxazeTisaTvis gare<br />
samyarosken erTaderTi fanjris roli gamoiyena _ Tavisi<br />
k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>tis arCevis SemTxvevaSi sazogadoebas praqtikuli<br />
sargebloba SesTavaza. man ara mxolod soWi_soxumis rkinigzaze<br />
aRadgina moZraoba, aramed 23 seqtembri<strong>da</strong>n am qalaqebs Soris<br />
regularuli saavtobuso mimosvla ganaaxla. ruseTis mTavrobam<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom afxazeTTan sarkinigzo <strong>da</strong> saavtobuso kavSiris<br />
ganaxlebiT arc erTi saerTaSoriso SeTanxmeba ar <strong>da</strong>urRvevia,<br />
magram saqarTvelos warmomadgenelma gaeroSi, revaz a<strong>da</strong>miam<br />
uSiSroebis sabWoSi gaagzavna <strong>of</strong>icialuri werili, sa<strong>da</strong>c<br />
sarkinigzo mimosvlis aRdgenas “saqarTvelos suverenitetisa<br />
<strong>da</strong> saerTaSoriso samarTlis <strong>da</strong>rRveva” uwo<strong>da</strong>. ”putinis “<strong>da</strong>r-<br />
Rveulma valdebulebam”, Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebul pirTa <strong>da</strong>brunebasTan<br />
erTad ekonomikuri proeqtebis sinqronizeba momx-<br />
344
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
<strong>da</strong>riyo, _ Tqva a<strong>da</strong>miam, _ gaeros egidiT mimdinare samSvidobo<br />
procesebs zarali miayena”. 108<br />
xajimbas k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>turas ruseTSi tradiciulad proafxazuri<br />
gavlenis jgufebma <strong>da</strong>uWires mxari, maT Soris nacionalistma<br />
politikosebma, biznesis warmomadgenlebma, CrdiloeT<br />
kavkasiis sazogadoebrivma organizaciebma <strong>da</strong> ruseTis<br />
samxreTis zogierTma regionulma politikosma. arCevnebamde<br />
ramdenime dRiT adre “moskoveli aqtivistebis” jgufma _<br />
vladimer Jirinovskim, generaluri prokuroris moadgile<br />
vladimer kolesnikovma, ruseTis saxelmwifo dumis vicespikerma<br />
artur cilingarovma, aseve ruseTis popularulma<br />
momRerlebma <strong>da</strong> msaxiobebma soxumi moinaxules <strong>da</strong> xajimbas<br />
sasargeblod gamarTul masobriv mitingebze aqtiuri agitaciiT<br />
gamovidnen. Tuki moskovisaTvis sasurveli k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ti ar<br />
iqnebo<strong>da</strong> arCeuli, maTi gancxadebebi afxazeTTan ekonomikuri<br />
kavSirebis gawyvetis pir<strong>da</strong>pir muqaras Seicav<strong>da</strong>. 109<br />
sajaro zewolam mosalodnelis sawinaaRmdego efeqti<br />
moaxdina. xajimbas poziciebis gamagrebis nacvlad, mis metoqes,<br />
romelic arZinbas reJimis negatiur memkvidreobasTan <strong>da</strong>kav-<br />
Sirebuli ar iyo <strong>da</strong> ufro <strong>da</strong>moukidebel politikosad miiCneo<strong>da</strong>,<br />
xmebis mniSvnelovani ricxvi Semata. Sedegad, 3 oqtombers<br />
Catarebul arCevnebSi amomrCevelTa 50 procentze metma<br />
(bevri maTgani eTnikuri qarTveli galis raioni<strong>da</strong>n) baRafSs<br />
misca xma. 110 xajimbam uari ganacxa<strong>da</strong> arCevnebis Sedegebis<br />
108 “Georgian Ambassador’s Letter to the UN Security Council over Abkhazia”, http://www.civil.ge/<br />
eng/detail.php?id=8202. ruseTis pozicia “Îðãàíèçîâàíî äâèæåíèå ýëåêòðîïîåçäîâ èç<br />
Ñî÷è” – SeiZleba moiZebnos misamarTze: http://www.kavkazweb.net/news/<br />
news.cgi?action=view&nid=01&yy=2004&mm=9&dd= 13&message_id=1095100970154196<br />
zbrjYiB7KCpmZ.<br />
109 “Ñàìîïðîâîçãëàøåííûé ôàëüñòàðò”<br />
110 11 oqtombers afxazeTis cesko-m gamoacxa<strong>da</strong>, rom xmebis 50,08 procentis<br />
<strong>da</strong>grovebiT baRafSma gaimarjva. 28 oqtombers afxazeTis uzenaesma<br />
sasamarTlom arCevnebis Sedegebi <strong>da</strong>amtkica, magram meore dRes xajimbas<br />
momxreebis zewolis gamo iZulebuli gax<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvetileba Seecvala. 12<br />
noembers baRafSis momxreebma SturmiT aiRes samTavrobo Senobebi <strong>da</strong> 15<br />
noembramde <strong>da</strong>kavebuli hqon<strong>da</strong>T.<br />
345
oqsana antonenko<br />
aRiarebaze. amas mohyva arastabilurobis xangrZlivi periodi<br />
dro<strong>da</strong>dro Zaladobriv moqmedebebSi ga<strong>da</strong>zrdis saSiSroebiT.<br />
im pirobebSi, roca yvela msxvilma saerTaSoriso organizaciam<br />
<strong>da</strong> sazRvargareTis qveynebma arCevnebi ukanonod aRiares,<br />
ruseTi kvlav Suamavlis rolSi gamovi<strong>da</strong>. is mainc sakuTari<br />
miznebisaTvis iRvwo<strong>da</strong>, cdilob<strong>da</strong> baRafSis gamarjvebis<br />
delegitimizacias <strong>da</strong> axali arCevnebis organizebas, romelSic<br />
SeiZlebo<strong>da</strong> xajimbas gamarjvebisaTvis mieRwia. ruseTis maRali<br />
Tanamdebobis pirebma orive k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ti moskovSi miiwvies <strong>da</strong><br />
axali arCevnebis Catareba <strong>da</strong>JinebiT mosTxoves, razec<br />
baRafSma <strong>da</strong> misma momxreebma uari ganacxades; amtkicebdnen,<br />
rom arCevnebSi gamarjveba moipoves <strong>da</strong> es gamarjveba afxazeTis<br />
parlamentma, centralurma saarCevno komisiam <strong>da</strong> uzenaesma<br />
sasamarTlom aRiares. isini dekembris <strong>da</strong>sawyisSi apirebdnen<br />
baRafSis inauguraciis Catarebas. maSin moskovma soxumSi<br />
miavlina afxazeTis mkvidri no<strong>da</strong>r xaSba, romelic ruseTis<br />
sagangebo situaciebis saministroSi sergei SoigusTan mu-<br />
Saob<strong>da</strong>. arZinbam is premier-ministrad <strong>da</strong>niSna <strong>da</strong> mis winaSe<br />
eleqtoraluri Cixis ga<strong>da</strong>laxvis amocana <strong>da</strong>ayena. xaSbas<br />
<strong>da</strong>niSvnam, romelic respublikis farglebs gareT didi xnis<br />
ganmavlobaSi cxovrob<strong>da</strong> <strong>da</strong> afxazeTSi saxalxo mxar<strong>da</strong>WeriT<br />
ar sargeblob<strong>da</strong>, afxazeTis elitaSi axali antirusuli protesti<br />
gamoiwvia.<br />
ruseTma ekonomikur zemoqmedebasac mimarTa. Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />
krasno<strong>da</strong>ris mxaris gubernatori aleqs<strong>and</strong>re tkaCovi<br />
gamovi<strong>da</strong> gancxadebiT, sa<strong>da</strong>c mouwodeb<strong>da</strong>, rom afxazeTsa <strong>da</strong><br />
ruseTs Soris sazRvari CaeketaT “sasazRvro zolSi ruseTis<br />
nacionaluri usafrTxoebis pir<strong>da</strong>piri saSiSroebis gamo,” misi<br />
regionis CaTvliT. 111 tkaCovma xazi gausva imas, rom sazRvris<br />
<strong>da</strong>ketva pir<strong>da</strong>pir aisaxeba afxazur ekonomikaze, “turistuli<br />
industriis SeCerebis gamowveviT <strong>da</strong> sazRvarTan s<strong>of</strong>lis<br />
meurneobis produqtebiT vaWrobis Seferxebis Sedegad<br />
111 krasno<strong>da</strong>ris mxaris gubernatoris gancxadebam adgilobrivi opozicia<br />
sagonebelSi Caagdo. _ Regnum.ru, 2004 wlis 24 noemberi.<br />
346
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
afxazeTis aTasobiT moqalaqe Semosavlis gareSe <strong>da</strong>rCeba”. 112<br />
tkaCovis ga<strong>da</strong>wyvetilebam baRafSis momxreebSi aRSfoTeba <strong>da</strong><br />
SiSi gamoiwvia. 19 noembers, rodesac sazRvris ga<strong>da</strong>kveTis<br />
SezRudvebi realurad SemoiRes, xalxs Tavzari <strong>da</strong>eca. gavrcel<strong>da</strong><br />
xmebi imis Sesaxebac, rom ruseTi afxazeTSi jaris<br />
gamogzavnas apireb<strong>da</strong>, magram es, cxadia, usafuZvlo Wori<br />
gamodga.<br />
mis nacvlad putinma ori maRalCinosani Zalovani _ ruseTis<br />
generaluri prokuroris moadgile vladimer kolesnikovi,<br />
romelic adre afxazeTSi cxovrob<strong>da</strong> <strong>da</strong> iq kargad iyo cnobili<br />
<strong>da</strong> Sinagan saqmeTa saministros pirveli moadgile aleqs<strong>and</strong>re<br />
Cekalini _ xajimbasa <strong>da</strong> baRafSs Soris Suamavlis saxiT<br />
gagzavna. orive maTganTan pirveli Sexvedris Semdeg kompromisze<br />
wasvlis miniSnebac ki ar warmoSobila. amjerad amas<br />
ruseTis premier-ministr genadi bukaevisagan sazRvris<br />
<strong>da</strong>ketvis muqara mohyva. 113 swored bukaevi <strong>da</strong>emuqra afxazebs:<br />
“Tu baRafSi Tavis arakonstituciur qmedebebs ganagrZobs (sxva<br />
sityvebiT, inauguracias Caatarebs), ruseTsa <strong>da</strong> afxazeTs<br />
Soris sazRvari Caiketeba”. 114 ruseTis mTavrobam aseve droebiT<br />
SeaCera afxazeTsa <strong>da</strong> soWs Soris sarkinigzo mimosvla. yvela<br />
es zoma destabilizaciis potenciuri safrTxisagan “ruseTis<br />
moqalaqeebis <strong>da</strong>cviT” iyo gamarTlebuli. 115 sainteresoa imis<br />
aRniSvna, rom am ga<strong>da</strong>wyvetilebam sruli ignorireba gaukeTa<br />
afxazeTSi mcxovrebi ruseTis moqalaqeebis interesebs,<br />
romelTa <strong>da</strong>cvasac ruseTis mTavroba araerTgzis kisrulob<strong>da</strong>.<br />
112 ”krasno<strong>da</strong>ris mxaris gubernatoris gancxadebam adgilobrivi opozicia<br />
sagonebelSi Caagdo”.<br />
113 anatoli gudenko. afxazeTs ga<strong>da</strong>saxadebis specialistebma mohkides<br />
xeli. – Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 2004 wlis 24 noemberi.<br />
114 Russia Blockades Abkhazia. – Alternatives, December 1, 2004, http://<br />
www.alternatives.ca/article1568.html.<br />
115 saxelmwifo dumaSi mTavrobis warmomadgenlis <strong>and</strong>rei logunovis<br />
gancxadeba. Semdeg man aRniSna: “ruseTs ar surs, rom afxazeTSi, sa<strong>da</strong>c<br />
politikuri krizisi SesaZloa sisxlian konfliqtSi ga<strong>da</strong>izardos, misi<br />
moqalaqeebi iyvnen”. ix. “Ãðóçèÿ âûñòóïàåò ïðîòèâ âìåøàòåëüñòâà Ðîññèè âäåëà<br />
Àáõàçèè”, 3 äåêàáðÿ 2004 ãîäà, http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/id/736646.html<br />
347
oqsana antonenko<br />
4-5 dekembers, baRafSis mier <strong>da</strong>gegmil inauguraciamde,<br />
molaparakebebis bolo raundi Catar<strong>da</strong>. 116 amjerad kompromiss<br />
miaRwies. SeTanxmeba iTvaliswineb<strong>da</strong> imas, rom axali arCevnebi<br />
13 ianvramde Catardebo<strong>da</strong>, baRafSi prezidentobaze iyri<strong>da</strong><br />
kenWs, xajimba ki _ vice- prezidentobaze. am kompromisma<br />
baRafSisa <strong>da</strong> xajimbas momxreebad mkveTrad gay<strong>of</strong>ili afxazeTis<br />
sazogadoeba SeaZrwuna. magram is <strong>da</strong>Zabulobis moxsnasa<br />
<strong>da</strong> 12 ianvars mSvidobiani kenWisyris Catarebis uzrunvely<strong>of</strong>aSi<br />
<strong>da</strong>exmara. baRafSma 90%-ze meti xmiT <strong>da</strong>majerebeli<br />
gamarjveba moipova. 117<br />
baRafSma realuri Zalaufleba miiRo, xajimbam ki mniSvnelovan<br />
xarisxad _ simboluri Tanamdeboba. miuxe<strong>da</strong>vad<br />
adrindeli imedebisa, baRafSma uaryo cnobebi imis Sesaxeb, rom<br />
usafrTxoebisa <strong>da</strong> sagareo politikis yvela sakiTxs kurirebas<br />
xajimba gauwev<strong>da</strong>. Tqva, rom yvela strategiul ga<strong>da</strong>wyvetilebas<br />
prezidenti miiReb<strong>da</strong>, vice-prezidenti ki mxolod operatiul<br />
sakiTxebze gascem<strong>da</strong> pasuxs. metic, rodesac baRafSma, moskovis<br />
Se<strong>da</strong>vebismiuxe<strong>da</strong>vad, no<strong>da</strong>r xaSba ga<strong>da</strong>ayena <strong>da</strong> premier-ministrad<br />
aleqs<strong>and</strong>re anqvabi <strong>da</strong>niSna, amiT Tavisi Zalauflebis<br />
konsoli<strong>da</strong>cia moaxdina. kavSiri baRafSsa <strong>da</strong> arZinbas klanis<br />
warmomadgenel xajimbas Soris, SesaZloa, winaaRmdegobaTa wyaro<br />
momavalSic gaxdes, radgan es ori a<strong>da</strong>miani interesebis sxva<strong>da</strong>sxva<br />
jgufs warmoadgens <strong>da</strong> saeWvoa namdvili mokavSireoba SeZlon.<br />
maT Soris Semdgomma <strong>da</strong>Zabulobam afxazeTi SeiZleba arastabilurobis<br />
gagrZelebamde miiyvanos <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> reformebis<br />
ganxorcielebis, Tavisi de faqto institutebis gaZlierebisa <strong>da</strong><br />
116 am molaparakebebSi monawileobdnen baRafSi, xajimba, xaSba aseve<br />
kolesnikovi <strong>da</strong> ruseTis saxelmwifo dumis spikeris moadgile sergei<br />
baburini. mxareebi “afxazeTis respublikaSi nacionaluri erTobis<br />
miRwevis zomebze” SeTanxmdnen. mas xeli moawera arZinbam, rogorc<br />
prezidentma.<br />
117 centraluri saarCevno komisiis Tavmjdomaris baTal tabaRuas<br />
moxsenebiT mTavar <strong>da</strong> <strong>da</strong>matebiT siebSi Seiyvanes 129 298 amomrCeveli,<br />
kenWis yraSi monawileoba 75 691 a<strong>da</strong>mianma miiRo, anu 90,1 procentma<br />
baRafSs misca xma. 3 467 a<strong>da</strong>mianma, anu 4,5 procentma ki _ prezidentobis<br />
alternatiul k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>t iakub lakobas.<br />
348
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
saqarTvelosTan konfliqtis <strong>da</strong>regulirebis saSualeba ar misces.<br />
am periodSi ruseTis moqmedebebi<strong>da</strong>n Semdegi <strong>da</strong>skvnebis<br />
gakeTeba SeiZleba. rogorc bevri rusi politikosi ganmartav<strong>da</strong>,<br />
saarCevno procesSi ruseTis aqtiuri Careva<br />
samma faqtorma ganapiroba: pirveli, afxazeTSi arastabiluroba<br />
an Zaladoba SesaZlo iyo ruseTis CrdiloeT<br />
kavkasiis regionebSi ga<strong>da</strong>suliyo; meore, afxazeTis mcxovrebTa<br />
umetesoba <strong>of</strong>icialurad ruseTis moqalaqe iyo; mesame,<br />
ruseTis moqalaqeebsa <strong>da</strong> kompaniebs am regionSi arsebiTi<br />
ekonomikuri interesebi gaaCn<strong>da</strong>T. zemoT CamoTvlili faqtorebi<br />
SeiZleba arCevnebis Sedegebisadmi ruseTis interesis<br />
erTgvari gamarTleba iyos, metadre kerZo pirebsa <strong>da</strong> mewarmeebs<br />
Soris. saarCevno procesSi ruseTis mTavrobis aqtiuri<br />
Careva gaeros egidiT mimdinare qarTul-afxazur samSvidobo<br />
procesSi misi, rogorc Suamavlis, erT-erTi mTavari rolis gamo<br />
SeuTavsebelia. im periodis movlenebma cxa<strong>da</strong>d aCvena, rom<br />
ruseTis politikis mamoZravebel Si<strong>da</strong> impulsebsa <strong>da</strong> im<br />
saerTaSoriso valdebulebebs Soris, romlebic man Tavis Tavze<br />
aiRo, winaaRmdegoba arsebobs. <strong>da</strong> mainc, ruseTis mier afxazeTis<br />
arCevnebis dros wamowyebulma moqmedebebma mniSvnelovani<br />
gavlena ver moaxdina saerTaSoriso sazogadoebis mier<br />
qarTul-afxazur samSvidobo procesSi misi erT-erT ZiriTad<br />
Suamaval pirad aRqmaze, albaT ufro im mizeziTac, rom ruseTi<br />
afxazur mxareze erTaderTi zemoqmedebis realuri berketebis<br />
SenarCunebas ganagrZobs.<br />
magram ruseTis gavlena garkveul farglebs ar scildeba <strong>da</strong><br />
amaSia afxazuri arCevnebis meore aSkara Sedegi. saarCevno procesSi<br />
ruseTis Careva situaciis stabilizaciis CarCoebi<strong>da</strong>n gamovi<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>iqca <strong>da</strong>Jinebul mcdelobad, pir<strong>da</strong>pir ganesazRvra arCevnebis<br />
Sedegebi. miuxe<strong>da</strong>vad ruseTsa <strong>da</strong> afxazeTis sazogadoebas Soris<br />
mravalwliani mWidro urTierTobebisa, moskovma xelisuflebaSi<br />
xajimbas moyvana mainc ver SeZlo.<br />
ruseTis gavlenis farglebi ar SeiZleba mxolod geopolitikiT<br />
aixsnas. 2004 wlis noember-dekemberSi ukrainaSi<br />
Catarebuli arCevnebisagan gansxvavebiT, ruseTi erTaderTi<br />
349
oqsana antonenko<br />
gareSe piri iyo, romelic afxazeTSi arCevnebis saboloo<br />
Sedegebze zemoqmedebas cdilob<strong>da</strong>.<br />
ar SeiZleba es farglebi resursebis ukmarisobiT aixsnas.<br />
maTi mizezi ufro imaT arakompetenturobaSi imaleba, vinc<br />
ruseTis strategias SeimuSaveb<strong>da</strong> <strong>da</strong> cxovrebaSi atareb<strong>da</strong>. am<br />
xalxs afxazi eris gageba, maTi <strong>da</strong> maTive miswrafebebis<br />
pativiscema aSkarad akl<strong>da</strong>. Tumca Zneli kia afxazeTis<br />
saprezidento arCevnebSi ruseTis politikis arqiteqtoris<br />
zusti <strong>da</strong>saxeleba. ruseTis gazeTebi amtkiceben rom xajimbas<br />
mxar<strong>da</strong>Weris strategia prezidentis administraciis saerTa-<br />
Soriso politikis gany<strong>of</strong>ilebaSi SeimuSaves. 118 maT Soris, visac<br />
mogvianebiT “zaralis aRm<strong>of</strong>xvrisaken” mouwodes, nacionalisti<br />
politikosebisa <strong>da</strong> Zalovnebisagan Semdgari pirebis<br />
is Cveulebrivi kombinacia iyo, romlebic ruseTis afxazeTTan<br />
<strong>da</strong>mokidebulebas gansazRvraven.<br />
rogorc aseTi, Suamavlobas axorcielebdnen sergei baburini,<br />
cnobili imiT, rom dumaSi didxans TanmimdevrobiT icav<strong>da</strong><br />
afxazebis interesebs <strong>da</strong> Zalovnebi _ vladimer kolesnkovi<br />
<strong>da</strong> aleqs<strong>and</strong>re Cekalini. krasno<strong>da</strong>ris gubernatorma tkaCovma,<br />
romelic sazRvris <strong>da</strong>ketviT imuqrebo<strong>da</strong>, aseve mniSvnelovani<br />
roli iTamaSa. Tumca prezidenti putini maTi saqmisgan<br />
distancirebas Seeca<strong>da</strong>, imis mtkicebiT, rom isini <strong>da</strong>moukideblad<br />
moqmedebdnen. cxadi gax<strong>da</strong>, rom maT ruseTis<br />
interesebis im <strong>da</strong>mcvelebad aRiqvamdnen, vic qveynis gavlenis<br />
SenarCunebasa <strong>da</strong> gamyarebas cdilob<strong>da</strong>.<br />
moskovSi politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebisas erTgvari<br />
SiSi gaCn<strong>da</strong>, Sesabamisad, ver moxerx<strong>da</strong> maTi koordinireba.<br />
118 Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà iuwyebo<strong>da</strong>, rom afxazeTSi arCevnebTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />
ruseTis politikaze prezidentis administraciaSi saerTaSoriso<br />
politikis gany<strong>of</strong>ileba iyo pasuxismgebeli. am gany<strong>of</strong>ilebis dsT-is<br />
qveynebTan urTierTobebis qve<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>is xelmZRvanelma aleqsei<br />
sitninma didi dro gaatara afxazeTSi. aseve ityobinebo<strong>da</strong>, rom ruseTis<br />
Zalovnebi ruseTis politikaze seriozul gavlenas axdendnen. Àíàòîëèé<br />
Ãîðäèåíêî è Íàòàëèÿ Ìåëüíèêî_âà. Ñàìîïðîâîçãëàøåííûé ôàëüñòàðò. – Íåçàâèñèìàÿ<br />
ãàçåòà, 5 îêòÿáðÿ 2004 ãîäà.<br />
350
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
sagareo saqmeTa saministro winaaRmdegobriv gancxadebebs<br />
akeTeb<strong>da</strong>, jer amtkiceb<strong>da</strong>, rom ruseTi afxazeTSi Tavis<br />
interesebs <strong>da</strong>icav<strong>da</strong>, Semdeg ki mTavrobis muqara sanqciebis<br />
gamoyenebis Sesaxeb aRkveTa. 119<br />
sagareo saqmeTa saministro, romelic sajarod uWer<strong>da</strong><br />
mxars saqarTvelos teritoriul mTlianobas <strong>da</strong> soxumis<br />
gacxarebuli krizisis dros Jenevis SexvedrebSi monawileob<strong>da</strong>,<br />
Zalovnebma kvlav gverdze ga<strong>da</strong>swies. gaeros egidiT mimdinare<br />
samSvidobo procesis CarCoebSi ruseTis mier aRebuli saerTa-<br />
Soriso valdebulebebis ignorirebiT Zalovnebs afxazeTSi<br />
mkacri xazis gatareba sur<strong>da</strong>T. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ar SeiZleba<br />
pozitiurad ar vaRiaroT is, rom arCevnebis Sedegebis gamo<br />
uTanxmoeba msxvilmasStabian ZaladobaSi ar ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
ruseTis metad arastabilur CrdiloeT kavkasiis regionebSi<br />
ar gavrcel<strong>da</strong>. amasTan, ruseTis monawileoba samxedro zewolis<br />
gareSe iyo ganxorcielebuli. im mokle periods Tu ar CavTvliT,<br />
rodesac sazRvari <strong>da</strong>ketili iyo, Tumca ruseTsa <strong>da</strong> afxazeTs<br />
Soris ekonomikuri urTierTobebi ar Sewyvetila.<br />
<strong>da</strong>bolos, saarCevno procesSi ruseTis Careva afxazeTis<br />
mosaxleobisa <strong>da</strong> politikuri elitis farTo kritikis sagani<br />
gax<strong>da</strong>. orive mixv<strong>da</strong>, rom ruseTTan nebismieri arsebiTi<br />
integracia politikuri Tavisuflebis, aseve sasurveli<br />
liderebis arCevis uflebis, samoqalaqo sazogadoebisa <strong>da</strong><br />
Tavisufali presis ganviTarebis Semcirebis niSani iqneba. Tumca<br />
afxazeTis sazogadoebis didi nawili jer kidev ar aris<br />
demokratiuli faseulobebis matarebeli; afxazeTis, rogorc<br />
“araRiarebuli” qveynis, mZime cxovrebam mas erTobis grZnoba<br />
gaumZafra. amiT gansxvavdeba afxazeTi mezobeli ruseTis bevri<br />
sxva regionisagan, romlebic uwindeburad federalur centrze<br />
119 sagareo saqmeTa saministros warmomadgenelma aleqs<strong>and</strong>re iakovenkom<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom ruseTi Tavis interesebs <strong>da</strong>icavs afxazeTSi (Íåçàâèñèìàÿ<br />
ãàçåòà, 2 äåêàáðÿ 2004 ãîäà). sagareo saqmeTa saministros informaciuli<br />
departamentis ufrosis moadgile mixeil troianskim <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura, rom<br />
afxazeTTan sazRvris <strong>da</strong>ketvis sakiTxi sagareo saqmeTa saministroSi ar<br />
ganxilula (Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 2 äåêàáðÿ 2004 ãîäà).<br />
351
oqsana antonenko<br />
arian <strong>da</strong>mokidebuli <strong>da</strong> mzad arian ekonomikuri subsidiebis<br />
sanacvlod TavianTi politikuri avtonomiis SezRudvas<br />
<strong>da</strong>Tanxmdnen. baRafSi, romelmac Si<strong>da</strong> kanonmdeblobis harmonizaciiT<br />
ruseTTan ekonomikur kavSirebze mzady<strong>of</strong>na gaacxa<strong>da</strong>,<br />
roca saqme politikur kavSirebs exeba, TavSekavebuli<br />
xdeba. 120 amave dros arCevnebis Semdeg ruseTis pasportebTan<br />
erTad Si<strong>da</strong>, afxazuri pasportebis gacemiT afxazeTis politikuri<br />
<strong>da</strong>moukideblobis simboloebis gamyareba <strong>da</strong>iwyo. 121<br />
jerjerobiT ki putinis Si<strong>da</strong> politikaSi mzardi avtoritaruli<br />
tendenciebi afxazeTis SigniT mimdinare procesebs<br />
sul ufro emijneba.arCevnebma aCvena, rom afxazeTis samoqalaqo<br />
sazogadoeba korumpirebuli liderebis winaaRmdeg,<br />
ranair patriotul droSebsac ar un<strong>da</strong> afrialebdnen isini,<br />
saprotesto gamosvlebisaTvis mza<strong>da</strong>a. Tu es tendenciebi<br />
gagrZel<strong>da</strong>, SesaZloa ruseTTan <strong>da</strong>axloeba aRqmul iqnas,<br />
rogorc afxazebis nacionaluri miswrafebebis Tan<strong>da</strong>Tan<br />
<strong>da</strong>samareba.<br />
magram es mainc ar niSnavs imas, rom afxazur-rusul<br />
urTierTobebs didi cvlilebebi elis. afxazeTis saerTaSoriso<br />
aRiarebisa <strong>da</strong> qarTul-afxazur urTierTobebSi uaxloes droSi<br />
arsebiTi gaumjobesebis uperspeqtivobisa, ruseTi afxazeTisaTvis<br />
kvlav politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri mxar<strong>da</strong>Weris<br />
mTavar wyarod rCeba.<br />
ukrainis “narinjisferi revoluciisgan” gansxvavebiT, sa<strong>da</strong>c<br />
saerTaSoriso sazogadoeba im demokratiul Zalebs uWer<strong>da</strong><br />
mxars, arCevnebis falsifikaciis winaaRmdeg protests rom<br />
acxadebdnen, afxazeTSi saerTaSoriso monawileobis arqona<br />
120 Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà-sTvis micemul interviuSi sergei baRafSma ganacxa<strong>da</strong>:<br />
“afxazeTis xalxi Camoyalib<strong>da</strong> imaSi, rom Cven <strong>da</strong>moukidebeli saxelmwifo<br />
gvaqvs. amitom ruseTTan <strong>da</strong>axloebas jer mxolod ekonomikiT <strong>da</strong>viwyebT”.<br />
Íåçàâèñèìàÿ ãàçåòà, 21 ÿíâàðÿ 2005 ãîäà, http://www.ng.ru/printed/courier/2005!01!24/<br />
9_georgia.html.<br />
121 baRafSis sityvebiT, afxazeTi Si<strong>da</strong> pasportebis gacemis <strong>da</strong>wyebas 2005<br />
wlis marti-aprilisaTvis gegmav<strong>da</strong>. ix. “Âåñíîé ýòîãî ãîäà â Àáõàçèè íà÷íåòñÿ<br />
ââåäåíèå âíóòðåííèõ ïàñïîðòîâ”,http://www.kavkaz.memo.ru/newstext/news/id/<br />
760564.html.<br />
352
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
rogorc Signi<strong>da</strong>n, ise gare<strong>da</strong>n arCevnebiT Ria manipulirebis<br />
SesaZleblobas iZleva. metic, saqarTvelos axali xelm-<br />
ZRvanelobis konstruqciuli strategiis uqonloba afxazeTis<br />
saerTaSoriso izolaciasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, afxazuri elitis<br />
im fenebisaTvis, romlebic ruseTis mxri<strong>da</strong>n zewolis gamo<br />
ukmay<strong>of</strong>iloni iyvnen, manevrirebis viwro ares tovebs.<br />
kremlis qmedebebma ruseTis politikur elitSi mwvave<br />
debatebi warmoSva. regionuli problemebis eqspertebma<br />
(sergei aruTinovi, aleqsei malaSenko <strong>da</strong> ala iazkova), liberalurma<br />
politikosebma (irina xakama<strong>da</strong> <strong>da</strong> valeri goregliadi)<br />
<strong>da</strong> tradiciulad prokremlurma analitikosebma (sergei<br />
makarovi <strong>da</strong> stanislav belkovski) afxazeTis arCevnebSi<br />
moskovis taqtika mwvaved gaakritikes. 122 am kritikis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
2004 wlis Semodgomaze, ukrainis saprezidento<br />
arCevnebis dros, ruseTis liderebma im Secdomebi<strong>da</strong>n kvlav<br />
bevri gaimeores.<br />
ruseTis politikuri kontroli<strong>da</strong>n afxazeTis gamosvla<br />
mxolod im SemTxvevaSi moxdeba, Tu saqarTvelo afxazi<br />
sazogadoebisaTvis imis demonstrirebas SeZlebs, rom is<br />
afxazeTis nacionalur ga<strong>da</strong>rCenas ukve safrTxes ar uqmnis.<br />
prezidentma saakaSvilma <strong>da</strong> saqarTvelos mTavrobam es<br />
jerjerobiT ver gaakeTes, Tumca afxazeTis arCevnebis dros<br />
moskovSi <strong>da</strong>Svebuli Secdomebi TbilisSi zedmiwevniT fiqsirdebo<strong>da</strong>.<br />
rogorc bevri qarTveli komentatori aRniSnav<strong>da</strong>,<br />
ruseTis kontroli afxazeTze _ rac aqamde bevrs swori<br />
miaCn<strong>da</strong>, metwilad miTi aRmoCn<strong>da</strong>. problema isaa, rom qarTvelma<br />
liderebma jer ver miagnes ruseTis sisusteebi<strong>da</strong>n saqarTvelosTvis<br />
sargeblobis miRebis xerxs _ sxva sityvebiT rom<br />
vTqvaT, gaixsnas gza soxumTan axali, konstruqciuli dialogisTvis.<br />
123<br />
122 am misamarTis Sesabamisad: http://grani.ru/Politics/World/Europe/Georgia/<br />
p.81031.html; http://www.ng.ru/printed/cis/2004!12!07/_abkhazia.html; aseve http://<br />
www.ng.ru/politics/ 2004!10!18/2_abhazia. html.<br />
123 paata zaqareiSvili, “axali Svidi dRe”, 8-14 oqtomberi, 2004 w.<br />
353
oqsana antonenko<br />
354<br />
nabiji win: status-kvo-<strong>da</strong>n gamosvla?<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTs Soris SeiaraRebuli konfliqtis<br />
Semdeg <strong>da</strong>myarebul status-kvos SenarCunebas “gayinuli<br />
gaurkvevlobis” aT welze meti xnis rusuli strategia <strong>da</strong>exmara.<br />
am rolma SeaZlebina ruseTs ara mxolod SeenarCunebina<br />
regionSi y<strong>of</strong>na <strong>da</strong> gavlena, aramed xeli Seewyo afxazeTis<br />
faqtobrivi saxelmwifoebriobis ganmtkicebisTvis. Tumca<br />
ruseTis politikam praqtikulad konfliqti ver <strong>da</strong>aregulira,<br />
magram ubralo afxazebs <strong>da</strong>culobis grZnoba Seuqmna <strong>da</strong><br />
ekonomikurad ga<strong>da</strong>rCenis saSualeba misca. aseve Tavi<strong>da</strong>n aicila<br />
SesaZlo destabilizacia CrdiloeT kavkasiaSi.<br />
amave dros ruseTis politika qarTuli suverenitetis<br />
ganviTarebis arsebiTi <strong>da</strong>brkoleba gax<strong>da</strong>. saqarTvelo wlebis<br />
ganmavlobaSi iZulebuli iyo, Tavis saSinao saqmeebSi ruseTis<br />
Carevas Serigebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> droebiT adgilnacvali pirebis <strong>da</strong>xmarebis<br />
tvirTi etarebina. politikur molaparakebebSi progresis<br />
ararsebobis miuxe<strong>da</strong>vad, saqarTveloSi, afxazeTsa <strong>da</strong><br />
ruseTSi didi cvlilebebi mox<strong>da</strong>. prezidenti saakaSvili<br />
Cixi<strong>da</strong>n gamosavlis povnis mtkice imediTaa aRsavse. aseve<br />
afxazeTi ufro gawaful strategias atarebs, ruseTze nakleb<br />
<strong>da</strong>mokidebuli xdeba <strong>da</strong> Tavisi nacionaluri miznebisaTvis<br />
iRvwis.<br />
ruseTis politikam saqarTvelosTan mimarTebaSi mZime<br />
gamoc<strong>da</strong> ukve gaiara 2004 wlis gazafxulsa <strong>da</strong> zafxulSi, aWarisa<br />
<strong>da</strong> samxreT oseTis movlenebis dros. ufro mniSvnelovania is,<br />
rom ruseTis qmedebebma 2004 wlis Semodgomaze, afxazuri<br />
arCevnebis dros, gamoaaSkarava misi Zalauflebis SezRuduloba<br />
<strong>da</strong> marjved koordinirebuli politikis gatarebis<br />
uunaroba. Sedegad, ruseTma afxazuri elitis ndoba <strong>da</strong>karga,<br />
romelic axla ufro uxalisod midis moskovTan politikur<br />
<strong>da</strong>axloebaze. ruseTis gavlena afxazeTze ekonomikur xasiaTs<br />
atarebs <strong>da</strong> ase <strong>da</strong>rCeba manam, sanam saqarTvelo <strong>da</strong> saerTaSoriso<br />
sazogadoebrioba ar ga<strong>da</strong>wyveten uari Tqvan afxazeTis<br />
izolaciis mcdelobaze <strong>da</strong> ar SeimuSaveben axal strategias,
gayinuli gaurkvevloba: ruseTi <strong>da</strong> konfliqti afxazeTis irgvliv<br />
romliTac am regionisTvis ufro farTo ekonomikur SesaZleblobebs<br />
gaxsnian im imediT, rom aseTi saxiT Serigebisken<br />
mimavali politikuri dialogisTvis ufro myari saZirkveli<br />
Caiyreba. marTlac, Semobrunebis msgavsi niSnebi SeiZleba<br />
afxazeTis ekonomikis aRdgenaSi evrosabWos mzard wvlilSi<br />
<strong>da</strong>inaxo <strong>da</strong> qarTuli arasamTavrobo organizaciebis xmebSic<br />
saqarTvelos mTavrobis mxri<strong>da</strong>n ndobis calmxrivi zomebis<br />
mowodeba gaismis. ruseTi uwindeburad mxolod samSvidobo<br />
procesis sakiTxebze reagirebs, ZiriTa<strong>da</strong>d moqmedi pirebis<br />
rTuli nakrebis gamo <strong>da</strong> xSirad sawinaaRmdegoa Sexedulebebi<br />
mis strategiul interesebze. arsebuli tendenciis Senar-<br />
Cunebis SemTxvevaSi ruseTi SesaZloa ufro metad marginaluri<br />
gaxdes, Tu saerTaSoriso sazogadoeba kavkasiis “gayinuli<br />
konfliqtebis” <strong>da</strong>regulirebaSi ufro aqtiuri rolis TamaSs<br />
ga<strong>da</strong>wyvets.<br />
355
Tavi 6<br />
356<br />
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>savleTis roli<br />
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
<strong>da</strong>savleTi miesalma mixeil saakaSvilis, rogorc reformebze<br />
orientirebuli demokratis, prezidentad arCevas 2004<br />
wlis ianvarSi im imediT, rom miuxe<strong>da</strong>vad uamravi politikuri<br />
sirTulisa, is SeZleb<strong>da</strong> Tavisi qveynis warmarTvas stabilurobis,<br />
usafrTxoebisa <strong>da</strong> ganviTarebis gziT. ramdenime Tvis<br />
Semdeg misma Zaladobrivma aqciam samxreT oseTSi cxadyo, rom<br />
<strong>da</strong>savleTis imedebi ramdenadme ga<strong>da</strong>Warbebuli iyo. saakaSvilis<br />
revoluciuri warmateba ar niSnav<strong>da</strong>, rom is aucileblad<br />
SeZleb<strong>da</strong> imave warmatebiT qveynis institutebis reformirebas.<br />
axal elitas memkvidreobiT ergo susti saxelmwifo,<br />
sa<strong>da</strong>c korufcias Rrmad hqon<strong>da</strong> fesvebi gadgmuli. <strong>da</strong>savleTma<br />
saTanadod ver Seafasa es problemebi. misi interesebi regionSi<br />
didi xnis manZilze Zalian viwrod iyo gansazRvruli. yovelive<br />
aman gamoiwvia situaciis araswori <strong>da</strong> gaurkveveli Sefaseba,<br />
rogorc gareSe subieqtebs Soris, ise – saqarTvelos xelisuflebis<br />
SigniT.<br />
pirveli gaugebroba Seexebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis interesis<br />
intensivobas. miuxe<strong>da</strong>vad saqarTvelosa <strong>da</strong> amierkavkasiis<br />
geopolitikuri mniSvnelobisa, arc erTia SeerTebuli Statebisa<br />
<strong>da</strong> evrokavSirisTvis pirvelxarisxovani interesis<br />
sagani. 1 <strong>da</strong>savleTis politika regionSi status-kvos Senar-<br />
1 Fiona Hill, “A Not-So-Gr<strong>and</strong> Strategy: United States Policy in the Caucasus <strong>and</strong> Central<br />
Asia since 1991,” http://www.brook.edu/dybdocroot/views/articles/fhill/2001politique.htm.<br />
This paper is the English version <strong>of</strong> a contribution to Politique étrangère, no. 1 (February<br />
2001), pp. 95–108.
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
Cunebisa <strong>da</strong> axali konfliqtebis acilebisken iyo mimarTuli.<br />
Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom maT bolomde verc mSvidobis<br />
SenarCuneba <strong>da</strong> verc amierkavkasiisTvis usafrTxoebis erTiani<br />
CarCos Seqmna SeZles. 2<br />
saqarTvelos urTierTobebi aSS-sa <strong>da</strong> evrokavSirTan,<br />
aseve, emyarebo<strong>da</strong> sxva araswor intepretaciebs. sabWoTa<br />
kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg rogorc <strong>da</strong>savleTi, iseve saqarTvelo,<br />
cdilob<strong>da</strong> saerTo enis gamonaxvas urTier-<br />
Tinteresis gamosaxatavad. iseT sferoebSi, rogoricaa<br />
humanitaruli <strong>da</strong> finansuri <strong>da</strong>xmareba, maT, nawilobriv,<br />
miaRwies warmatebas. Tumca, sxva mniSvnelovan sferoebSi<br />
komunikacia <strong>da</strong> urTierT-gagebis xarisxi <strong>da</strong>bali iyo. am<br />
tendenciis axsna ramdenime faqtoris gaTvaliswinebiT<br />
SeiZleba.<br />
pirveli, qarTuli elita moklevadiani sargebliT iyo<br />
<strong>da</strong>interesebuli, rodesac <strong>da</strong>savleTi, gansakuTrebiT ki,<br />
evrokavSiri, cdilob<strong>da</strong> grZelvadiani, mdgradi programebis<br />
ganxorcielebas. SevardnaZis prezidentobisas, politikuri <strong>da</strong><br />
samTavrobo stabilurobis nakleboba korumpirebul saxelmwifo<br />
moxeleebs umokles xanSi maqsimaluri sargeblis<br />
Ziebisken ubiZgeb<strong>da</strong>. usafrTxoebis problemebi <strong>da</strong> Zaladoba,<br />
agreTve, CeCneTis konfliqtTan <strong>da</strong>kavSirebiT ruseTis<br />
politikuri zewola, zrdi<strong>da</strong> politikur destabilizacias <strong>da</strong><br />
aqezeb<strong>da</strong> viwro, TviTgamorCenisken mimarTul qmedebebs.<br />
Sedegad, <strong>da</strong>savleTi aRmoCn<strong>da</strong> iseT rTul situaciaSi, rodesac<br />
Zneli iyo grZelvadiani ga<strong>da</strong>wyvetilebebis lobireba, Tu<br />
qarTuli saxelmwifo moxeleebi moklevadian piradul sargebels<br />
ver moipovebdnen.<br />
2 evrokavSirisa <strong>da</strong> aSS-s politika xan<strong>da</strong>xan gansxvavebulicaa saqarTveloSi.<br />
magaliTad, 1999 wels evrokavSiri mkacrad ewinaaRmdegebo<strong>da</strong><br />
aSS-isa <strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lio bankis gegmebs strategiulad mniSvnelovani foTis<br />
portis privatizaciis Sesaxeb. Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom, rogorc wesi,<br />
evropa <strong>da</strong> amerika cdilob<strong>da</strong> amierkavkasiaSi politikis koordinaciasa<br />
<strong>da</strong> pasuxismgeblobis tvirTis ga<strong>da</strong>nawilebas, ormxrivi <strong>da</strong> mravalmxrivi<br />
politikis kombinaciis gziT.<br />
357
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
meore, verc SeerTebuli Statebi <strong>da</strong> verc <strong>da</strong>savleT evropa<br />
ver <strong>da</strong>eyrdnobo<strong>da</strong> saqarTvelosTan axlo urTierTobis istoriul<br />
gamocdilebas. zogierTi <strong>da</strong>savluri saxelmwifo mokle<br />
xniT iyo <strong>da</strong>interesebuli saqarTveloTi 1921 wlis sabWoTa<br />
aneqsiamde. 3 am saerTo istoriuli gamocdilebis naklebobis<br />
gamo <strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong> saqarTvelo, mimdinare politikis gansazRvrisas,<br />
ver iyeneben warsul gamocdilebas. amas Tan erTvis<br />
<strong>da</strong>savlur qveynebsa <strong>da</strong> saerTaSoriso organizaciebSi ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />
miRebis rTuli meqanizmebi. es, gansakuTrebiT,<br />
evrokavSirs Seexeba. qarTvelebi, romlebic sabWoTa centralizebul<br />
politikas arian Cveulni, <strong>da</strong> naklebad icnoben<br />
evropuli integraciis xangrZliv process, imedgacruebiT<br />
aRiqvamen, Tu rogor miiReba (an ar miiReba) ga<strong>da</strong>wyvetilebebi<br />
evrokavSirSi.<br />
mesame, kanonis uzenaesoba sakmaod susta<strong>da</strong>a saqarTveloSi<br />
ganviTarebuli. tradiciebi <strong>da</strong> araformaluri urTierTobebi,<br />
gacilebiT, ufro mniSvnelovan rols TamaSobs, vidre kanoniT<br />
gaTvaliswinebuli procedurebi. amas garkveuli problemebi<br />
mohyveba saerTaSoriso <strong>da</strong>xmarebisa <strong>da</strong> sxva <strong>da</strong>savlel partniorebTan<br />
TanamSromlobis proeqtebis yoveldRiur ganxorcielebaSi.<br />
saakaSvilis mTavroba cdilobs am problemis<br />
mogvarebas, magram am praqtikis swrafad aRm<strong>of</strong>xvra advili ar<br />
iqneba. <strong>da</strong>savleTSi ganaTlebamiRebuli axalgazr<strong>da</strong> liderebis,<br />
romelTac ukeT uwyian kanonis uzenaesobis pativiscemis<br />
principebi, mosvlas xelisuflebaSi, SesaZloa, mohyves, am<br />
mxriv, situaciis gamosworeba. Tumca, un<strong>da</strong> aRiSnos, rom xSirad<br />
es axali elita <strong>da</strong>savlur <strong>da</strong> adgilobriv auditorias gansxvavebulad<br />
esaubreba. magaliTad, saakaSvili, gacilebiT, ufro<br />
nacionalistur <strong>da</strong> populistur ritorikas iyenebs, roca is<br />
3 S. Neil MacFarlane, “Caucasus <strong>and</strong> Central Asia: Towards a Non-Strategy,” Geneva Center<br />
for Security Policy Occasional Paper Series no. 37 (Geneva: Geneva Center for Security<br />
Policy, 2002), http://www.gcsp.ch/e/publications/Occ-papers/2002/37-MacFarlane.pdf;<br />
Musa Gasimli, “The Role <strong>of</strong> the United States in the South Caucasus 1917–1918,” Caspian<br />
CrossroadsMagazine, vol. 6, no. 3 (2003), http://www.usazerbaijancouncil.org/<br />
caspiancrossroads/current.html#4.<br />
358
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
adgilobriv auditorias mimarTavs, vidre, roca is saer-<br />
TaSoriso msmenels esaubreba. 4<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs Soris arsebuli meoTxe<br />
gaurkvevloba ukavSirdeba orive mxaris mier ga<strong>da</strong>Warbebul<br />
molodinebs. esaubrebian ra TavianT kavkasiel kolegebs<br />
amierkavkasiis strategiul geopolitikur mniSvnelobaze,<br />
<strong>da</strong>savleTi politikuri <strong>da</strong> samxedro <strong>da</strong>xmarebis ararealisturi<br />
molodinebis warmoSobas uwyobs xels. samxreT oseTsa<br />
<strong>da</strong> afxazeTSi samxedro marcxis gancdis Semdeg qarTvelebi did<br />
imedebs amyareben <strong>da</strong>savleTis mier Si<strong>da</strong> usafrTxoebis<br />
problemebis mogvarebaze, risi ga<strong>da</strong>wyvetac Tavad ver SeZles.<br />
aSkaraa, rom saqarTvelo mougvarebeli Si<strong>da</strong> konfliqtebiTa <strong>da</strong><br />
ukontrolo teritoriebiT ver iqneba mzad Crdilo-atlantikur<br />
aliansSi gasawevrianeblad. magram, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
Tbilisma 2002 wels Seitana natoSi gawevrianebis <strong>of</strong>icialuri<br />
moTxovna, arc am organizaciis mier xdeba mkafiod gansazRvra,<br />
Tu ra grZelvadiani perspeqtivebi SeiZleba hqondes saqarTvelos.<br />
Tumca, 2004 wlis Semodgomaze individualuri<br />
partniorobis samoqmedo gegmis (IPAP) miReba, erTgvarad,<br />
imedismomcemia.<br />
rac Seexeba evrokavSirs, mas wevroba, ra Tqma un<strong>da</strong>, ar<br />
SeuTavazebia <strong>da</strong> rom ara 2003 wlis noembris movlenebi,<br />
saqarTvelo “axal samezoblo politikaSic” ver moxvdebo<strong>da</strong>. 5<br />
Tumca, wevrobis perspeqtiva ZiriTadi berketia, romelic<br />
briusels gaaCnia saqarTveloSi institucionaluri re-<br />
4 magaliTad, afxazeTis sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT, prezidenti saakaSvili<br />
saerTaSoriso sazogadoebis winaSe inglisurad gamosvlisas calsaxad<br />
konfliqtis mSvidobian ga<strong>da</strong>Wras uWers mxars. saqarTveloSi qarTuli<br />
auditoriisadmi mimarTvisas ki is ufro agresiulia am sakiTxTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebiT, rac xSirad kiTxvis niSnis qveS ayenebs mSvidobiani<br />
meTodebis ualternativobas.<br />
5 evrokavSiris es politikuri CarCo 2003 wels iqna SemuSavebuli <strong>da</strong><br />
moicav<strong>da</strong> gazrdili evrokavSiris yvela geografiulad mosazRvre<br />
qveyanas (gar<strong>da</strong> TurqeTisa <strong>da</strong> balkaneTis im saxelmwifoebisa, romlebic<br />
evrokavSiris wevrobis k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>tebi arian <strong>da</strong>, Sesabamisad, evrokavSiris<br />
politikis arsebul CarCoSi xvdebian).<br />
359
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
formebis stimulirebisaTvis. axali samezoblo iniciativis<br />
farglebSi evrokavSiri ufro mWidro TanamSromlobis perspeqtivebs<br />
sTavazobs im qveynebs, romlebic evrokavSiris<br />
miznebis Sesabamis politikas ganaxorcieleben. Tumca, saeWvoa,<br />
aris Tu ara sakmarisi aseTi zogadi perspeqtivebi qarTuli<br />
politikuri elitisTvis arapopularuli reformebis gansaxorcieleblad.<br />
amerikis SeerTebulma Statebma energoproeqtebis mxar<strong>da</strong>WeriT<br />
saqarTveloSi didi imedebis warmoSobas Seuwyo xeli,<br />
magram ar arsebobs garantia, rom mxolod navTobisa <strong>da</strong> gazis<br />
proeqtebi iqneba sakmarisi saqarTvelos keTildReobisTvis.<br />
es proeqtebi, TavisTavad, ver SeZlebs sxva ucxouri investiciebis<br />
mozidvas, sanam ar moxdeba sxva mniSvnelovani<br />
pirobebis <strong>da</strong>kmay<strong>of</strong>ileba, rogoricaa samarTlebrivi <strong>da</strong><br />
ekonomikuri reformebi, an Si<strong>da</strong> teritoriuli konfliqtebis<br />
mogvareba. vaSingtoni gansakuTrebulad usvams xazs saqarTvelos<br />
mniSvnelobas regionSi <strong>da</strong> (sityvierad mainc) gamodis mis<br />
<strong>da</strong>sacavad, roca rusTi<strong>da</strong>n momavali zewola autaneli xdeba.<br />
Tumca, amasTan erTad, aSS saqarTvelos ruseTTan urTierTobisas<br />
ufro drekadi politikisken mouwodebs. amerikuli<br />
xedviT, saqarTvelo mudmivad iqneba <strong>da</strong>mokidebuli ruseTze<br />
mraval sferoSi <strong>da</strong> mas sxva gza ar aqvs, Tu ara Zlier mezobelTan<br />
konstruqciuli TanamSromloba. mokled, saqarTvelos xelisuflebas,<br />
rogorc Cans, sjera, rom <strong>da</strong>savleTis ZiriTadi<br />
mizania saqarTvelos evro-atlantikur sivrceSi gawevrianebis<br />
xelSewyoba, maSin, roca <strong>da</strong>savleTis prioritetia saqarTvelos<br />
mier Si<strong>da</strong>politikuri problemebis mogvareba <strong>da</strong> ruseTTan <strong>da</strong><br />
sxva mezobel saxelmwifoebTan TanamSromlobiT qveynis Si<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> regionaluri stabilurobis miRweva.<br />
1990-iani wlebis ganmavlobaSi <strong>da</strong>savleTis usafrTxoebis<br />
politika saqarTveloSi sami ZiriTadi miznis miRwevas emsaxurebo<strong>da</strong>:<br />
energoga<strong>da</strong>zidvebis <strong>usafrTxoeba</strong>, Si<strong>da</strong>konfliqtebis<br />
mogvarebiT regionaluri stabilurobisa <strong>da</strong> integraciis<br />
miRweva <strong>da</strong> qarTuli saxelmwifos gaZliereba. es<br />
usafrTxoebis amocanebi mWidro urTierTkvSirSia. yvela am<br />
360
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
sakiTxis ganxilva xdeba mravalmxrivi <strong>da</strong> ormxrivi forumebis<br />
CarCoebSi, sa<strong>da</strong>c saqarTvelos usafrTxoebis problemebis<br />
mosagvareblad konkretuli wina<strong>da</strong>debebi ganixileba, rogorc<br />
energo <strong>da</strong>moukideblobisa <strong>da</strong> regionaluri integraciis, ise –<br />
saxelmwifo reformebis sakiTxebSic. 6 winamdebare TavSi Cven<br />
SevecdebiT, ganvixiloT yvela am miznis mniSvneloba saqarTvelos<br />
mimarT <strong>da</strong>savleTis usafrTxoebis politikis konteqstSi.<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>savleli partniorebi<br />
saqarTvelos ZiriTad “<strong>da</strong>savlel partniorebad” SeiZleba<br />
evrokavSiri <strong>da</strong> amerikis SeerTebuli Statebi CaiTvalos.<br />
Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom vercerTma maTganma ver SeZlo<br />
saqarTvelos mimarT Tanmimdevruli <strong>da</strong> yovlismomcveli<br />
politikis SemuSaveba. politika aris sxva<strong>da</strong>sxva subieqtis,<br />
institutisa <strong>da</strong> saxelmwifos muSaobis Sedegi. amiT aixsneba is<br />
faqti, rom zogierTi maTi ga<strong>da</strong>wyvetileba saqarTveloSi<br />
aRiqmeba, rogorc gaurkveveli <strong>da</strong> SeuTanxmebeli. 7<br />
evrokavSiris sagareo politika <strong>da</strong>mokidebulia e.w. institucionalur<br />
samkuTxeds – sabWos, komisiasa <strong>da</strong> parlaments –<br />
6 Stephen J. Blank, U.S. Military Engagement with Transcaucasia <strong>and</strong> CentralAsia (Carlisle,<br />
PA: Strategic Studies Institute, 2000), http://www.carlisle.army.mil/pdffiles/PubID=113/<br />
7 Jan Zielonka, “Transatlantic Relations: Beyond the CFSP,” in Hall Gardner <strong>and</strong> Radoslava<br />
Stefanova, eds., Russia <strong>and</strong> China: The Risks <strong>of</strong> Uncoordinated Transatlantic Strategies<br />
(Aldershot, UK: Ashgate, 2001), pp. 65–80. amierkavkasiaSi <strong>da</strong>savleTis<br />
politikaze ixileT, S. Neil MacFarlane, Western Engagement in the Caucasus <strong>and</strong><br />
Central Asia (London: Royal Institute <strong>of</strong> International Affairs, 1999), xolo<br />
<strong>da</strong>savleTis politikis Sesaxeb afxazeTis konfliqtTan mimarTebaSi<br />
ixileT, Bruno Coppieters, “Western Security Policies <strong>and</strong> the Georgian–Abkhaz<br />
Conflict,” in Bruno Coppieters, David Darchiashvili, Natella Akaba, eds., Federal Practice:<br />
Exploring Alternatives for Georgia <strong>and</strong> Abkhazia (Brussels: VUB Press, 2000), pp. 21–<br />
58. (am statiis rusuli Targmani <strong>da</strong>ibeW<strong>da</strong>, rogorc: Áðóíî Êîïïèòåðñ. Ïîëèòèêà<br />
Çàïàäà â îáëàñòè áåçîïàñíîñòè è ãðóçèíî-àáõàçñêèé êîíôëèêò // Áðóíî Êîïïèòåðñ, Äàâèä<br />
Äàð÷èàøâèëè, Íàòåëëà Àêàáà (ðåä.). Ïðàêòèêà ôåäåðàëèçìà. Ïîèñêè àëüòåðíàòèâ äëÿ<br />
Ãðóçèè è Àáõàçèè. Ì.: Âåñü Ìèð, 1999. C. 18-71, òàêæå ïî àäðåñó: http://poli.vub.ac.be.)<br />
361
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
Soris Si<strong>da</strong> urTierTobebze. evropuli sabWos roli ganisazRvreba<br />
wevr-saxelmwifoebs Soris politikuri TanamSromlobiT,<br />
roca isini cdiloben erTiani sagareo politikis<br />
SemuSavebas. zogierTi wevri saxelmwifo cdilobs Tavi aaridos<br />
amierkavkasiis problemebSi Rrma Carevas. 8 evro komisia,<br />
romelic xSirad ufro erTiani politikis momxrea, ver gadis im<br />
farglebs gareT, romelsac sabWo awesebs. Tumca, amas xeli ar<br />
SeuSlia misTvis xan<strong>da</strong>xan gabeduli sagareo iniciativebiT<br />
gamosvlaSi. 9 rac Seexeba evropis parlaments, marTalia, is<br />
xan<strong>da</strong>xan sxva<strong>da</strong>sxva lobis gavlenis qveS eqceva xolme (magaliTad,<br />
somxuri lobi), is, ZiriTa<strong>da</strong>d, mainc amierkavkasiaSi<br />
evrokavSiris ufro aqtiuri rolis momxrea <strong>da</strong> cdilobs sabWos<br />
am gzisken biZgebas, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom evropul sazogadoebas<br />
ar aqvs didi interesi evropis am periferiuli<br />
regionis mimarT. evropelTa umravlesobis warmodgeniT,<br />
amierkavkasia Soreul mTebs miRma mimaluli teritoriaa, xolo<br />
ga<strong>da</strong>taniTi mniSvnelobiT, problemebis mTebs miRma mdebareobs.<br />
10 jer-jerobiT, evrokavSiri sakmaod susti moTamaSea<br />
amierkavkasiaSi, uTmobs ra pirvelobas calkeul wevr-saxelm-<br />
8 evropelebi amierkavkasias sxva<strong>da</strong>sxva TvalTaxedviT Sescqerian. erTni<br />
yuradRebas amaxvileben rusul <strong>da</strong> sabWoTa memkvidreobaze, meoreni –<br />
eTno-lingvistur faqtorebze; zogi kavkasias evropis nawilad miiCnevs,<br />
sxvebi upiratesobas mis farTo kaspiis zRvis auzSi CarTvas aniWeben. am<br />
midgomaTa ufro detaluri analizi ixileT, Damien Helly, “The Role <strong>of</strong> the<br />
EU in the Security <strong>of</strong> the South Caucasus: A Compromised Specificity?” Connections,<br />
vol. 1, no. 3 (July<br />
2002), pp. 67–76, http://pfpconsortium.org/parser.cgi?file=/infopages/pubs_en.htm.<br />
9 evropis komisiis, rogorc saerTaSoriso aqtorisa <strong>da</strong> misi sagareo<br />
politikis kompetenciebis Sesaxeb (sxva kvlevebs Soris), ixileT, Charlotte<br />
Bretherton <strong>and</strong> John Vogler, The European Union as a Global Actor (London: Routledge,<br />
1999).<br />
10 manam, sanam TurqeTis gawevrianeba ga<strong>da</strong>uwyveteli rCeba, amierkavkasia<br />
ar iqneba prioritetuli sakiTxi evrokavSirisaTvis. magram, mas Semdeg,<br />
rac TurqeTi evrokavSiris wevri qveyana gaxdeba, is amierkavkasiasTan<br />
pir<strong>da</strong>pir sazRvars SeiZens. ixileT, Christopher Hill, “The Geopolitical<br />
Implications <strong>of</strong> Enlargement,” EUI Working Paper no. 30 (Florence: European University<br />
Institute, 2000).<br />
362
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
wifoebs, rogoricaa, didi britaneTi, safrangeTi <strong>da</strong> germania. 11<br />
aSS-Si, politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebisas, saxelmwifo<br />
departaments, Tavisi mravalricxovani sammarTveloebiTurT,<br />
TeTr saxls, erovnuli usafrTxoebis sabWosa <strong>da</strong><br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministros – yvelas Tavisi xedva gaaCnia amierkavkasiasTan<br />
mimarTebaSi, maSin roca, kongresi navTobisa Tu<br />
erovnuli lobis zegavleniT, xSirad kidev sxva ga<strong>da</strong>wyvetilebebis<br />
miRebas cdilobs. sxva<strong>da</strong>xva prezidentis administraciebi<br />
amerikaSi gansxvavebul prioritetebs SeimuSaveb<strong>da</strong>. 12<br />
1990-iani wlebis bolomde aSS-is politika gansakuTrebulad<br />
gaurkveveli iyo, rac institucionalur gaurkvevlobas <strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebis procesis SeuTanxmeblobas ukavSirdebo<strong>da</strong>.<br />
mxolod bil klintonis meore saprezidento vadis<br />
bolos mox<strong>da</strong> “kaspiis politikis” SemuSaveba. gar<strong>da</strong> amisa, 2001<br />
wlis 11 seqtembris teroristuli aqtebis Semdeg sagrZnoblad<br />
Seicvala aSS-is sagareo politikis prioritetebi. saqarTvelo<br />
dRes “didi axlo aRmosavleTis” nawilad moiazreba – potenciuri<br />
teroristuli safrTxis mTavari regioni. saqarTvelos<br />
roli, rogorc centraluri aziis karibWisa, zedmiwevniT<br />
gaizar<strong>da</strong> avRaneTisa <strong>da</strong> erayis saomari kampaniebis Sedegad.<br />
separatistuli regionebi saqarTveloSi gansakuTrebuli<br />
SeSfoTebis sagani gax<strong>da</strong>, vinai<strong>da</strong>n evropelebic <strong>da</strong> amerikelebic<br />
aq teroristebis potenciur TavSesafars xe<strong>da</strong>ven. am teroristuli<br />
safrTxis ga<strong>da</strong>Wra saqarTvelos erTiani saxelmwifo<br />
reformis farglebSi un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo.<br />
11 Dov Lynch, ed., The South Caucasus: A Challenge for the EU, Chaillot Papers no. 65<br />
(Paris: Institute for Security Studies, European Union, December 2003), http://www.isseu.org/public/content/chaile.html.<br />
germania <strong>da</strong> patara wevri saxelwifoebi ufro<br />
aqtiurad uWeren mxars evrokavSiris erTian politikas, vidre –didi<br />
britaneTi <strong>da</strong> safrangeTi (is ruseTTan <strong>da</strong> aSS-sTan erTad e.w. minskis<br />
jgufis wevria, romelsac mTiani yarabaxis konfliqtSi Suamavlis roli<br />
akisria).<br />
12 Hill, “A Not-So-Gr<strong>and</strong> Strategy.” agreTve ixileT, Simon Serfaty, “Les Etats-Unis,<br />
l’Europe et la France,” Revue française de géoéconomie, no. 7 (1998), pp. 125–143; <strong>and</strong><br />
Michael Brenner, “La diplomatie américaine et la sécurité en Europe,” Le Trimestre du<br />
Monde, vol. 30 (1995), pp. 57–69.<br />
363
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
364<br />
energo<strong>usafrTxoeba</strong><br />
klintonis administracii<strong>da</strong>n moyolebuli, vaSingtonis<br />
midgoma kaspiis zRvis navTobisa <strong>da</strong> gazis transportirebis<br />
ganviTarebisadmi ufro metad geopolitikur gaTvlebs<br />
emyarebo<strong>da</strong> — vidre wmin<strong>da</strong> komerciuls. 13 1990-iani wlebis<br />
meore naxevarSi SeerTebulma Statebma, erovnuli uSiSroebis<br />
sabWos iniciativiT, azerbaijani-saqarTvelo-TurqeTis<br />
navTobsadens, sxva marSrutebTan Se<strong>da</strong>rebiT, ori ZiriTadi<br />
mizezis gamo mianiWa upiratesoba: pirveli, ruseTis teritoriis<br />
gverdis avla, raTa moskovis zegavlena Semcirebuliyo mis<br />
samxreTel mezoblebze <strong>da</strong> meore, vaSingtonis ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />
– xeli SeeSala iranisTvis, kaspiis energoresursebis tranzitiT<br />
sargeblobaSi. 14 am ori mizezis gar<strong>da</strong>, aSS-is <strong>of</strong>icialuri<br />
pirebi moqmedebdnen im gaTvliT, rom baqo-Tbilisi-jeihani<br />
(bTj) xels Seuwyob<strong>da</strong> regionSi situaciis stabilizacias,<br />
konfliqtebis Semcirebis <strong>da</strong> ara stimulirebis xarjze.<br />
milsadenis es proeqti, agreTve, erTgvari kompensacia iyo<br />
TurqeTisaTvis aSS-isgan, 1991 wlis sparseTis yureSi saomari<br />
moqmedebebis mxar<strong>da</strong>WerisTvis <strong>da</strong> am omis Sedegad garkveuli<br />
finansuri <strong>da</strong>naklisisTvis. 15 gar<strong>da</strong> amisa, klintonis admi-<br />
13 emi jefis SeniSvniT, klintonis “kaspiis politika” 1994 wli<strong>da</strong>n<br />
arsebob<strong>da</strong>, magram misi mniSvneloba gaZlier<strong>da</strong> 1998 wels regionSi spec.<br />
warmomadgenlis <strong>da</strong>niSvniT. ixileT, Amy Jaffe, “U.S. Policy towards the Caspian:<br />
Can the Wish-list be Realized?” in Gennady Chufrin, ed., The Security <strong>of</strong> the Caspian Sea<br />
Region (Oxford: Oxford University Press, 2001), pp. 136–150.<br />
14 Hill, “A Not-So-Gr<strong>and</strong> Strategy.” hilis ganmartebiT, “1996 wlis agvistoSi<br />
iranisa <strong>da</strong> libiis winaaRmdeg sanqciebis ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebiT,<br />
romelic aweseb<strong>da</strong> jarimebs iranis navTobisa <strong>da</strong> gazis industriis msxvili<br />
investorebisTvis, aSS mkafiod ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> sparseTis yureSi <strong>da</strong> sxva<br />
regionebSi, kaspiis CaTvliT, iranis izoliaciis politikaze. Sedegad,<br />
1995-96 wlebSi [erovnuli uSiSroebis sabWos] analitikosebi gaxdnen aSSis<br />
politikis arqiteqtorebi, romelic iTvaliswineb<strong>da</strong> ramdenime<br />
milsadenis mSeneblobas kaspiis navTobpoduqtebis eqsportisaTvis, rac<br />
kavkasiasa <strong>da</strong> centralur azias <strong>da</strong>akavSireb<strong>da</strong> globalur bazarTan <strong>da</strong><br />
iranTan kavSiri minimumamde iqnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>yvanili.”<br />
15 Hill, “A Not-So-Gr<strong>and</strong> Strategy.”
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
nistracia am wamowyebas SeerTebul StatebSi energoresursebis<br />
miwodebis diversifikaciis saWiroebiT asabuTeb<strong>da</strong>,<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom kaspiis navTobi ms<strong>of</strong>lio maragis 5%-ze<br />
naklebs Seadgens.<br />
baqo-Tbilisi-jeihanis navTobsadenis proeqtis ganxorcieleba<br />
rTulad mimdinareob<strong>da</strong>. bevri msxvili navTobkompania<br />
Tavi<strong>da</strong>n ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> kavkasiur milsadens, miaCn<strong>da</strong>T ra, rom<br />
navTobsadeni ekonomiurad yvelaze momgebiani iranis an ruseTis<br />
teritoriis gavliT iqnebo<strong>da</strong>. 16 “eqson mobili” (ExxonMobile),<br />
mowinave amerikuli kompania azerbaijansa <strong>da</strong> yazaxeTSi,<br />
sabolood mainc ar SeuerT<strong>da</strong> proeqts. TviT “BP”-ic ki, romelic<br />
dRes bTj-is wamyvani Zalaa, didxans ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> am<br />
proeqts, magram sabolood <strong>da</strong>sTanxm<strong>da</strong>, SeerTebuli Statebis<br />
mniSvnelovani zewolis Sedegad. 2000 welsac ki, BP-i Siraqis<br />
veli<strong>da</strong>n momavali baqo-sufsa milsadenis gamtarunarianobis<br />
gaormagebas aniWeb<strong>da</strong> upiratesobas, vidre bTj-is gayvanas. 17<br />
es proeqti arc evrokavSiris bevri qveynisTvis iyo<br />
optimaluri. rac Seexeba axal wevrebs, ufro logikuri<br />
iqnebo<strong>da</strong> kaspiis navTobis pir<strong>da</strong>pir Savi zRviT – rumineTis,<br />
bulgareTis, an saberZneTis gavliT – importi samxreT evropaSi,<br />
vidre TurqeTisa <strong>da</strong> xmelTaSua zRvis saSualebiT. magram<br />
evrokavSiris erTiani navTobpolitikis ararsebobis gamo<br />
briuselma ver SeZlo ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebaze Sesabamisi<br />
zemoqmedebis moxdena. vinai<strong>da</strong>n evrokavSiris zogierTi wevri<br />
qveyana (rogoricaa, didi britaneTi, safrangeTi <strong>da</strong> italia),<br />
TavianT nacionalur navTobkompaniebTan erTad (Sesabamisad,<br />
“BP”, “TotalFinaElf”-i <strong>da</strong> “ENI”), sargebels xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong> baqo-Tbilisijeihanis<br />
navTobsadenis proeqtisa <strong>da</strong> sxva kaspiuri investiciebi<strong>da</strong>n,<br />
maT naklebi interesi hqon<strong>da</strong>T erTiani energogeopolitikis<br />
SesamuSaveblad. 18 aseTi politikis arseboba maT<br />
16 Jaffe, “U.S. Policy towards the Caspian.”<br />
17 Jaffe, “U.S. Policy towards the Caspian.”<br />
18 saqarTvelosa <strong>da</strong> amierkavkasiaSi diplomatiuri warmomadgenlobis<br />
mqone evrokavSiris sxva qveynebis interesebi, rogoricaa germania <strong>da</strong><br />
saberZneTi, naklebad moeqcnen navTobinteresebis gavlenis qveS.<br />
365
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
evropel konkurentebs regionSi axali SesaZleblobebis<br />
saSualebas miscem<strong>da</strong>. “BP”-s Tav<strong>da</strong>pirveli TavSekavebis<br />
miuxe<strong>da</strong>vad, evropuli saxelmwifoebi<strong>da</strong>n, sabolood, didi<br />
britaneTi iyo bTj-is navTobsadenis erT-erTi yvelaze didi<br />
mxar<strong>da</strong>mWeri, proeqtis winaaRmdeg mimarTuli britanuli<br />
arasamTavrobo organizaciebis saprotesto kampaniis miuxe<strong>da</strong>vad.<br />
azerbaijanis, saqarTvelosa <strong>da</strong> TurqeTis xelmZRvaneloba<br />
aqtiurad uWer<strong>da</strong> mxars bTj-is navTobsadens, maSin, roca<br />
umravlesoba saerTaSoriso saqmiani wreebisa proeqts komerciulad<br />
aramomgebianad miiCnev<strong>da</strong>. azerbaijanis prezidenti<br />
hei<strong>da</strong>r alievi <strong>da</strong> navTobkonsorciumi “azerbaijanis saerTa-<br />
Soriso operaciuli korporacia” <strong>da</strong>exmara proeqts, CarTo ra<br />
mis ganxorcielebaSi aSS-is navTob-biznesis mniSvnelovani<br />
warmomadgenlebi amerikul-azerbaijanuli samrewvelo palati<strong>da</strong>n.<br />
TurqeTis prezidenti suleiman demireli amtkiceb<strong>da</strong>,<br />
rom bTj <strong>da</strong>debiTad imoqmedeb<strong>da</strong> TurqeTSi ekologiur<br />
situaciaze, vinai<strong>da</strong>n is saSiSad ga<strong>da</strong>tvirTul bosforis<br />
srutes auvli<strong>da</strong> gverds. xolo saqarTvelos prezidenti<br />
eduard SevardnaZe irwmunebo<strong>da</strong>, rom bTj saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>exmarebo<strong>da</strong> regionSi energetikuli xidis rolis SesrulebaSi.<br />
aSS-isa <strong>da</strong> evrokavSiris saxemlwifoebrivi interesebi<br />
amierkavkasiaSi ukavSirdeba komerciul interesebs msxvili<br />
navTobkompaniebisa, romlebic qmnian ZiriTad kaspiis energo<br />
konsorciumebs. kaspiis auzSi, TavianTi investiciebis usafrTxoebis<br />
garantiebis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad, am kompaniebma gamonaxes<br />
Tanamzraxvelebi aSS-is geopolitikur-strategiuli Teoriis<br />
mimdevrebSi, romlebic mxars uWeren amerikis mzard rols<br />
ruseTis mezobel qveynebSi. 19<br />
aSS-is y<strong>of</strong>ili maRalCinosnebi, rogorebic arian: zbignev<br />
bJezinski, brent skoukr<strong>of</strong>ti, jon sununu, jeims beikeri <strong>da</strong><br />
riCard Ceini (rodesac is “holiberton”-s xelmZRvanelob<strong>da</strong>),<br />
19 Jaffe, “U.S. Policy towards the Caspian.”<br />
366
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
sxva<strong>da</strong>sxva dros estumrnen baqosa <strong>da</strong> kaspiis regions <strong>da</strong><br />
lobirebdnen navTobkompaniebis interesebs. 20<br />
vinai<strong>da</strong>n ruseTi (arausafuZvlod) baqo-Tbilisi-jeihanis<br />
proeqtSi xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong> mcdelobebs misi zegavlenis Semcirebisa<br />
<strong>da</strong> azerbaijanisa <strong>da</strong> saqarTvelos energo bazrebi<strong>da</strong>n misi<br />
gaZevebisa, is mainc ar molba proeqtis ideisadmi mas<br />
Semdegac ki, roca ruseTis navTobkompania lukoili principulad<br />
<strong>da</strong>sTanxm<strong>da</strong> proeqtSi monawileobas. Tumca, un<strong>da</strong><br />
aRiniSnos, rom lukoilis monawileoba gagrZel<strong>da</strong> mxolod<br />
2002 wlamde, roca igi, dRemde ucnobi mizezebis gamo,<br />
proeqti<strong>da</strong>n gavi<strong>da</strong>.<br />
bTj-is proeqtma mkacri kritika gamoiwvia sxva<strong>da</strong>sxva<br />
<strong>da</strong>savluri Tu qarTuli arasamTavrobo organizaciis mxri<strong>da</strong>nac,<br />
romelnic misi SesaZlo ekologiuri SedegebiT arian<br />
SeSfoTebulni. 21 proeqtis <strong>da</strong>mgegmavebi TviT saqarTveloSic<br />
ki, Seejaxnen Ria protests, romelic ukavSirdebo<strong>da</strong> milsadenis,<br />
rogorc Tavi<strong>da</strong>n igegmebo<strong>da</strong>, borjomis nakrZalSi<br />
gavlas <strong>da</strong> mineralur wyalze zegavlenis savaraudo Sedegebs.<br />
anti-bTj-is kampania 2004 welsac gagrZel<strong>da</strong>, magram klebadi<br />
sixSiriT <strong>da</strong> ZalebiT.<br />
vaSingtonis Zalisxmeva rom ara, albaT, bTj-is milsadenis<br />
gayvana SeuZlebeli iqnebo<strong>da</strong>. am proeqtSi monawile kompaniebi<br />
saWiroebdnen aSS-is Carevas, raTa adgilobriv xelisufalTa<br />
mxar<strong>da</strong>Wera moepovebinaT <strong>da</strong> mieRoT saxsrebi saerTaSoriso<br />
safinanso institutebi<strong>da</strong>n. aSS-is mxar<strong>da</strong>WeriT, saerTaSoriso<br />
safinanso korporaciam (ssk) – ms<strong>of</strong>lio bankis struqtura,<br />
romelic kerZo seqtorTan muSaobs – 2003 wlis noemberSi<br />
20 Svante E. Cornell, Small Nations <strong>and</strong> Great Powers: A Study <strong>of</strong> Ethnopolitical Conflict<br />
in the Caucasus (Richmond, UK: Curzon, 2001), p. 373.<br />
21 baqo-Tbilisi-jeihanis navTobsadenis proeqtis arasamTavroboTa<br />
kritikis Sesaxeb, ixileT, United Kingdom Parliament, House <strong>of</strong> Commons, Session<br />
2002–03, International Development Committee Publications, International<br />
Development—Written Evidence, Annex 1, November 6, 2003, http://www.parliament.thestationery<strong>of</strong>fice.co.uk/pa/cm200203/cmselect/cmintdev/1266/1266we15.htm.baqojeihanis<br />
kampaniis Sesaxeb, ixileT, http://www.bakuceyhan.org.uk.<br />
367
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
Tanxmoba ganacxa<strong>da</strong> bTj-is proeqtSi monawileobaze. 22 garkveuli<br />
Tav<strong>da</strong>pirveli uTanxmoebebi navTobsadenis sakiTxebze,<br />
erTis mxriv, aSS-sa <strong>da</strong>, meores mxriv, evropul saxelmwifoebs<br />
Soris Tan<strong>da</strong>TanobiT gaqra <strong>da</strong> 2004 wlisTvis bTj-is proeqti<br />
ukve realobad iqca. dResdReobiT, bTj-is navTobsadeni,<br />
savaraudod, 2005 wels Seva eqsploataciaSi <strong>da</strong> 2010 wlisTvis<br />
miaRwevs srul <strong>da</strong>tvirTvas, roca is dReSi, <strong>da</strong>axloebiT, erT<br />
milion barel navTobproduqts gaatarebs. 23<br />
erTiani energopolitikis ararsebobis miuxe<strong>da</strong>vad, evrokavSirSi<br />
yovelTvis esmo<strong>da</strong>T, rom saqarTvelo navTobisa <strong>da</strong><br />
gazis evropaSi ga<strong>da</strong>zidvis ZiriTad tranzitad iqceo<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
amitom CarTes igi 1997 wels TavianT Savi zRvis auzis strategiaSi,<br />
romlis erT-erTi komponenti xazs usvam<strong>da</strong> transevropuli<br />
qselebis kavkasiis infrastruqturasTan mierTebis<br />
saWiroebas. am miznebma asaxva hpova evrokomisiis 2001 wlis<br />
“Green Paper”-Si, romelic energo momaragebis <strong>usafrTxoeba</strong>s<br />
Seexebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> energoresursebis alternatiuli wyaroebis<br />
aRmoCenaze amaxvileb<strong>da</strong> yuradRebas. 24 evrokavSiri, aseve,<br />
gansakuTrebiT, <strong>da</strong>interes<strong>da</strong> azerbaijanuli gazis samxreTaRmosavleT<br />
evropaSi saqarTvelos gavliT eqsportiT. baqo-<br />
22 “ssk-s investiciebi bTj-is milsadenSi Seadgens 125 milion aSS dolaris<br />
sesxs sakuTari saxsrebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> 125 milioni aSS dolaris sesxs komerciuli<br />
sindikaciis saxiT. bTj-is proeqtis saerTo Rirebuleba Seadgens 3,6<br />
miliard aSS dolars.” ixileT, http://www.ifc.org/btc.<br />
23 ixileT, http://www.caspi<strong>and</strong>evelopment<strong>and</strong>export.com/ASP/BTC.asp.<br />
24 evropis komisiis komunikacia Regional Cooperation in the Black Sea Area: State<br />
<strong>of</strong> Play, Perspectives for EU Action Encouraging Its Further Development, November<br />
14, 1997. Savi zRvis proeqt “petra”-s Sesaxeb ixileT, www.bs-petra.org.<br />
evrokomisiis Savi zRvis politikis ZiriTad miRwevad, romelic<br />
mimarTuli iyo evrokavSiris Semdgomi gafarToebis momzadebaze,<br />
gaxl<strong>da</strong>T Savi zRvis irgvliv satransporto qselebis Seqmna <strong>da</strong><br />
evrokavSirs gareT arsebuli zRvispira saxelwifoebis mzardi<br />
ekonomikuri integracia. Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom Savi zRvis politika<br />
mainc ver iqca evrokavSirisTvis prioritetad. agreTve, ixileT,<br />
evrokavSiris “mwvane angariSi”, Towards a European Strategy for the Security <strong>of</strong><br />
Energy Supply (2001), http://europa.eu.int/comm/energy_transport/en/lpi_lv_en1.html.<br />
es dokumenti evrokomisiis mier iqna miRebuli 2000 wlis 29 noembers.<br />
368
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
Tbilisi-erzrumis proeqtis <strong>da</strong>niSnulebis punqtad TurqeTi<br />
SeirCa, romelmac, saberZneTis gavliT, un<strong>da</strong> moaxdinos<br />
evrokavSiris qveynebSi gazis transportireba <strong>da</strong>, savaraudod,<br />
misi gayvana 2006 wels un<strong>da</strong> <strong>da</strong>sruldes. 25<br />
evrokavSiris wevri saxelmwifoebis “ga<strong>da</strong>uwyvetloba”<br />
erTiani energopolitikis SemuSavebaSi, 1999 wlamde, mainc,<br />
garkveulwilad, balansirdebo<strong>da</strong> evrokomisiis mcdelobiT,<br />
transportisa <strong>da</strong> energosakiTxebSi erTiani midgoma hqono<strong>da</strong>T.<br />
26 manam, sanam amierkavkasiaSi mimdinareob<strong>da</strong> eqsportis<br />
marSrutebis SemuSaveba <strong>da</strong> igegmebo<strong>da</strong> milsadenebis mSenebloba,<br />
evrokavSiri sakuTari iniciativis ganxorcielebas<br />
Seudga. man aamuSava alternatiuli, droebiTi sistema<br />
navTobis rkinigziT ga<strong>da</strong>zidvisa, azerbaijanisa <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
gavliT, evropa-kavkasia-aziis stransporto<br />
koridoris (TRACECA) <strong>da</strong>kavSirebiT. 27 mravalmxrivi teqnikuri<br />
SeTanxmebebis Sedegad, es sistema SemuSav<strong>da</strong> evropis satransporto<br />
qselebis centralur aziasa <strong>da</strong> kavkasiasTan<br />
<strong>da</strong>sakavSireblad <strong>da</strong> Warbi kaspiuri navTobis, romelic<br />
milsadeniT ar miedineba, evropaSi gasatanad. amavdroulad,<br />
evropaSi gazisa <strong>da</strong> navTobis transportirebis samTavroboTaSoriso<br />
programis (INOGATE) farglebSi, evrokavSiri<br />
cdilob<strong>da</strong> regionSi gazisa <strong>da</strong> navTobis infrastruqturis<br />
seqtorSi erTiani normatiuli bazis Seqmnas.<br />
<strong>da</strong>savluri qveynebis interesma, energoresursebis tranportirebis<br />
xazebis mimarT, aiZula isini ufro aqtiuri roli<br />
eTamaSaT kavkasiaSi arsebuli konfliqtebis mogvarebaSi.<br />
25 Jean-Christophe Peuch, “Smell <strong>of</strong> Russian Gas Hangs over Georgian Election Campaign,”<br />
RFE/RL, June 14, 2003, http://www.rferl.org/features/2003/06/13062003144514.asp.<br />
26 Peter Bachrach <strong>and</strong> Morton S. Baratz, “Decisions <strong>and</strong> Nondecisions: An Analytical<br />
Framework,” <strong>American</strong> Political Science Review, vol. 57, no. 3 (1963), pp. 632–642. es<br />
koncefcia iqna gamoyenebuli: Damien Helly, “L’action extérieure de l’Union<br />
européenne <strong>da</strong>ns le Caucase du Sud,” Ph.D. diss., Institut d’Etudes Politiques de Paris, 2003.<br />
27 TRACECA-s Sesaxeb ixileT, Damien Helly, “Un corridor de transport Asie-Europe:<br />
Traceca, l’Union européenne et sa Route de la Soie,” Courrier des Pays de l’Est, no. 1019<br />
(2001), pp. 52–64.<br />
369
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
sazRvris kontroli, satransporto infrastruqtura, mdgradi<br />
saga<strong>da</strong>saxado sistema <strong>da</strong> efeqturi samarTal<strong>da</strong>mcavi meqanizmi<br />
umniSvnelovanesia ara marto saqarTvelosTvis, aramed —<br />
mTeli regionisTvis, vinai<strong>da</strong>n saqarTvelo rCeba ZiriTad<br />
satranzito teritoriad. is aris satransporto kvanZi, romlis<br />
saSualebiTac somxuri <strong>da</strong> azerbaijanuli saqoneli aRwevs<br />
TurqeTis, ruseTis, iranisa <strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lios sxva bazrebze. aqe<strong>da</strong>n<br />
gamomdinare, urTierT<strong>da</strong>mokidebuleba warmoiSva energo<strong>usafrTxoeba</strong>s,<br />
stabilurobasa <strong>da</strong> kavkasiaSi konfliqtebis<br />
mogvarebas Soris, ramdena<strong>da</strong>c rTuli ar un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo amis<br />
miRweva. SemTxveviTi araa, rom kavSiri navTobsa <strong>da</strong> mTiani<br />
yarabaxis konfliqts Soris aSS-s administraciis yuradRebis<br />
centrSi moeqca 1990-iani wlebis meore naxevarSi, <strong>da</strong>axloebiT,<br />
maSin, roca klintonis administracia aqtiurad CaerTo bTj-is<br />
navTobsadenis proeqtSi.<br />
370<br />
konfliqtebis mogvareba<br />
saqarTvelos miRwevebi konfliqtebis mogvarebis sakiTxebSi<br />
sakmaod mwiria: arc afxazeTis <strong>da</strong> arc samxreT oseTis konfliqti<br />
ar aRm<strong>of</strong>xvrila <strong>da</strong> ramdenjerme mox<strong>da</strong> konfliqtis zonebSi<br />
situaciis mZafri eskalacia, rac 1998 <strong>da</strong> 2004 wlebSi Rrma<br />
krizisebSic ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong>. verc aSS-ma <strong>da</strong> verc evropam SeZlo am<br />
wamoWrili krizisebis Tavi<strong>da</strong>n acileba. samSvidobo procesebSi<br />
maTi monawileoba ar aRmoCn<strong>da</strong> warmatebuli sxva mediatorebTan,<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d, ruseTTan SeuTanxmoblobis gamo. saqarTvelo iqca<br />
ruseTisa <strong>da</strong> aSS-is brZolis velad, sa<strong>da</strong>c civi omi kvlav<br />
grZeldeba, ZiriTa<strong>da</strong>d, “arc omi, arc mSvidobis” principiT <strong>da</strong><br />
gayinuli status kvo-Ti. araRiarebuli respublikebi destruqciul<br />
rols TamaSoben molaparakebebSi, ZiriTa<strong>da</strong>d,<br />
moskovis pir<strong>da</strong>piri miTiTebebis wyalobiT.<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg amierkavkasia mudmivad<br />
destabilizirebulia <strong>da</strong> am areulobis evropasa Tu axlo<br />
aRmosavleTSi gavrecelebis saSiSroeba realuria. 28 evropis
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
energointeresebis <strong>da</strong>sacavad aucilebelia azerbaijansa <strong>da</strong><br />
saqarTveloze gamavali satransporto koridoris stabilizacia.<br />
29 “evropa – rogorc amas erT-erTi analitikosi aRniSnavs<br />
– ver iqneba sruliad usafrTxo, Tu kavkasia <strong>da</strong>rCeba evropuli<br />
usafrTxoebis [CarCos] miRma.” 30 vinai<strong>da</strong>n amierkavkasiaSi<br />
<strong>usafrTxoeba</strong> moicavs problemaTa farTo wresa <strong>da</strong> mraval<br />
saxelmwifos, gamosavali mxolod molaparakebaTa mravalmxriv<br />
CarCoebSi un<strong>da</strong> gamoiZebnos, radganac mxolod koleqtiurma<br />
ga<strong>da</strong>wyvetilebebma SeiZleba mogvces praqtikuli Sedegebi.<br />
regionis stabiluroba yvela CarTuli mxaris SeTanxmebas<br />
moiTxovs. winaaRmdeg SemTxvevaSi, marginalizirebuli an<br />
procesebi<strong>da</strong>n CamoSorebuli Zalebi SeiZleba mogvevlinon xelis<br />
SemSlelebad. mxareTa Suamavlebs Soris konkurenciam advilad<br />
SeiZleba migviyvanos Cixamde. ruseTi winaaRmdegi gamovi<strong>da</strong><br />
mTeli rigi <strong>da</strong>savluri iniciativebisa mTiani yarabaxisa <strong>da</strong><br />
afxazeTis konfliqtebTan mimarTebaSi, iseve, rogorc, <strong>da</strong>savleTi<br />
uSli<strong>da</strong> xels ruseTis mcdelobebs y<strong>of</strong>iliyo erTaderTi<br />
mediatori saqarTvelos Si<strong>da</strong> konfliqtebSi.<br />
kavkasiis regionaluri stabiluroba <strong>da</strong> amierkavkasiis<br />
qveynebSi Si<strong>da</strong> stabiluroba <strong>da</strong>mokidebulia imaze, Tu rogor<br />
SeZleben Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> gare Zalebi usafrTxoebis problemaTa<br />
kompleqsTan gamklavebas, sa<strong>da</strong>c TiToeuli Semadgeneli<br />
elementi <strong>da</strong>mokidebulia yvela <strong>da</strong>narCen elementze. 31 Sesa-<br />
28 amierkavkasiis geopolitikuri mniSvnelobis Sesaxeb ixileT, Ronald D.<br />
Asmus <strong>and</strong> Kenneth M. Pollack, “The New Transatlantic Project: A Response to Robert<br />
Kagan,” Policy Review, no. 115 (2002), pp. 3–18, http://www.policyreview.org/OCT02/<br />
asmus.html; Bruno Coppieters, ed., Contested Borders in the Caucasus (Brussels: VUB<br />
Press, 1996); <strong>and</strong> Edmund Herzig, The New Caucasus: Armenia, Azerbaijan, <strong>and</strong> Georgia<br />
(London: Royal Institute <strong>of</strong> International Affairs, 1999). (Áðóíî Êîïïèòåðñ (ðåä.). Ñïîðíûå<br />
ãðàíèöû íà Êàâêàçå. Ì.: Âåñü Ìèð, 1996, òàêæå ïî àäðåñó: http://poli.vub.ac.be.)<br />
29 William E. Odom, “U.S. Policy toward Central Asia <strong>and</strong> the South Caucasus,” Caspian<br />
Crossroads Magazine, vol. 3, no 1 (1997); Graham Fuller, “Geopolitical Dynamics <strong>of</strong><br />
the Caspian Region,” Caspian Crossroads Magazine, vol. 3, no. 2 (1997), http://<br />
www.usazerbaijancouncil.org/caspiancrossroads/archive/archive.htm.<br />
30 Blank, U.S. Military Engagement with Transcaucasia <strong>and</strong> Central Asia, p. 8.<br />
31 Cornell, Small Nations <strong>and</strong> Great Powers.<br />
371
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
bamisad, saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> mWidrod ukavSirdeba mis<br />
urTierTobebs mezobel saxelmwifoebTan, gansakuTrebiT ki –<br />
ruseTTan. amgvarad, saqarTvelosTan urTierTobisas <strong>da</strong>savleTs<br />
sxva gza ara aqvs, Tu ara gaiTvaliswinos ruseTis istoriuli,<br />
geografiuli, samxedro <strong>da</strong> ekonomikuri wona. <strong>da</strong>savle-<br />
TisTvis saqarTvelos problemaTa ga<strong>da</strong>wyveta niSnavs ara marto<br />
Suamavlis rolis Sesrulebas <strong>da</strong>pirispirebul mxareebs Soris,<br />
aramed ruseTTan, TurqeTTan <strong>da</strong> iranTan molaparakebebsac,<br />
vinai<strong>da</strong>n TiToeul maTgans uSualod exeba saqarTveloSi<br />
konfliqtebis mogvarebis mcdelobaTa Sedegebi. aucilebelia,<br />
agreTve, mravalmxrivi usafrTxoebis CarCoTa gaTvaliswineba,<br />
rogorebicaa evropaSi usafrTxoebisa <strong>da</strong> TanamSromlobis<br />
organizacia (euTo), <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa Tanamegobroba<br />
(dsT) <strong>da</strong> Crdilo atlantikuri aliansi (nato). gar<strong>da</strong><br />
amisa, saqarTvelo Savi zRvis sanapiros yvela saxelmwifos<br />
mezobelia <strong>da</strong> amierkavkasiis samive saxelmwifo Savi zRvis<br />
ekonomikuri TanamSromlobis (bisek-is) wevria. 32<br />
Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom regionis usafrTxoebis politikaSi<br />
mravalmxrivoba ar aris yvelaze TvalSi sacemi niSani <strong>da</strong><br />
gare Zalebi xan<strong>da</strong>xan erTmaneTs upirispirdeba amierkavkasiaSi.<br />
magaliTad, natosa <strong>da</strong> evrokavSiris gafarToebasTan erTad,<br />
zogierTi <strong>da</strong>savleli analitikosi miiCnevs, rom amierkavkasiis sami<br />
saxelmwifo un<strong>da</strong> ganixilebodes, rogorc “<strong>da</strong>svleTis uSualo<br />
samezoblo” <strong>da</strong> ara rogorc moskovis “uaxloesi sazRvargareTi.” 33<br />
32 miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom somxeTs ar gaaCnia zRvaze gasasvleli, is mainc<br />
erT-erTia bisek-is TerTmet wevrTagan, sa<strong>da</strong>c wevroba regionaluri <strong>da</strong><br />
ara mkacrad geografiuli pricipebis mixedviTaa. am organizaciis Sesaxeb<br />
ufro <strong>da</strong>wvrilebiT SegiZliaT ixiloT Tomas de vaalis Tavi amave wignSi.<br />
33 es axali civi omis argumenti wamowies iseTma cnobilma amerikelma<br />
politikosebma, rogorebicaa: zbignev bJezinski <strong>da</strong> brus jeqsoni. agreTve,<br />
ixileT, Vladimir Socor, “Better For All than Alex<strong>and</strong>er the Great,” The Wall Street Journal<br />
Europe, January 10, 2003. sokori wers: “natom ukve miiRo Savi zRvispireTis<br />
<strong>da</strong>savleTi nawili rumineTsa <strong>da</strong> bulgareTSi, riTac gaamyara kavSiri<br />
TurqeTis samxreTis sanapirosTan. balkaneTis aRmosavleT sanapiroze ki<br />
is strategiulad mdebareobs saqarTvelosa <strong>da</strong> energoresursebiT mdi<strong>da</strong>r<br />
kaspiis auzTan, romlebic <strong>da</strong>savleTis axali samezoblo iniciativis wevrebi<br />
gaxdnen.”<br />
372
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
amavdroulad, ruseTis konservatiuli Zalebi <strong>da</strong>rwmunebulni<br />
arian, rom moskovis mdgomareobis ga<strong>da</strong>rCena mxolod<br />
samxedro Zalauflebisa <strong>da</strong> imperiuli ruseTis aRdgeniT<br />
SeiZleba, amiekavkasiaSic ki. amgvarad, saqarTvelos wilad<br />
ergo saeWvo privilegia, iyos erT-erTi im mcireoden qveynebs<br />
Soris, sa<strong>da</strong>c <strong>da</strong>savleTi <strong>da</strong> ruseTi pir<strong>da</strong>pir upirispirdeba<br />
erTmaneTs.<br />
saqarTvelos mougvarebeli konfliqtebi afxazeTsa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTSi seriozulad abrkolebs qveynis politikur<br />
<strong>da</strong> ekonomikur ganviTarebas <strong>da</strong> mis stabilurobas. organizebuli<br />
<strong>da</strong>naSauli <strong>da</strong> Crdilovani ekonomika yvavis<br />
separatistul teritoriebze <strong>da</strong> vrceldeba ra qveynis sxva<br />
nawilebSi, seriozul zians ayenebs saxelmwifos, rogorc Si<strong>da</strong>,<br />
ise – gare erovnul <strong>usafrTxoeba</strong>s. am konfliqtebma gansakuTrebulad<br />
<strong>da</strong>Zabes saqarTvelo-ruseTis urTierTobebi,<br />
gamoiwvies aseuli aTasobiT a<strong>da</strong>mianTa iZulebiTi ga<strong>da</strong>adgileba<br />
<strong>da</strong> mTeli mosaxleobis travmireba, agreTve, Si<strong>da</strong>sazogadoebrivi<br />
<strong>da</strong>pirispirebebi. saqarTvelos erovnuli<br />
<strong>usafrTxoeba</strong> warmoudgenelia am konfliqtebis mogvarebis<br />
gareSe.<br />
mravali diplomatiuri iniciativa iqna wamowyebuli afxazeTis<br />
konfliqtis mosagvareblad, sa<strong>da</strong>c omis Sedegebi<br />
gansakuTrebulad mZime iyo. am procesSi monawile yvela<br />
sagareo, Tu Si<strong>da</strong> Zala midis im <strong>da</strong>skvnamde, rom, Tu odesme<br />
gamoiZebneba ga<strong>da</strong>wyvetis gza, igi, problemis xasiaTi<strong>da</strong>n<br />
gamomdinare, aucileblad moiTxovs mravalmxriv midgomas.<br />
gaero aris is organizacia, romlis CarCoSic SeiZleba Camoyalibdes<br />
aseTi mravalmxrivi midgoma.<br />
afxazeTSi gaerTianebuli erebis organizaciis saqmianoba<br />
sxva<strong>da</strong>sxva formiT vlindebo<strong>da</strong> — e.w. “msubuqi zomebi<strong>da</strong>n”<br />
(rogoricaa, 1992 wels pirveli kvleviTi misia) samxedro<br />
sa<strong>da</strong>mkvirveblo misiamde. gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo misia<br />
saqarTveloSi 1993 wlis agvistoSi gaixsna, raTa ganexorcielebina<br />
1993 wlis ivlisSi Tbilissa <strong>da</strong> soxums Soris<br />
gaformebuli cecxlis Sewyvetis Sesaxeb SeTanxmebis mo-<br />
373
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
nitoringi. 34 1994 wlamde <strong>da</strong>savleTi iTvaliswineb<strong>da</strong> ra ruseTis<br />
interesebs regionSi, cdilob<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis gavlenaTa SeWris<br />
gamo <strong>da</strong>Zabulobis Tavis aridebas. am mizeziT, gaerom mxolod<br />
sa<strong>da</strong>mkvirveblo misia gaxsna saqarTveloSi <strong>da</strong> ara sruli<br />
samSvidobo operacia. 35<br />
saqarTveloSi gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo misiis farglebSi,<br />
<strong>da</strong>axloebiT, 100 samxedro <strong>da</strong>mkvirvebeli msaxurobs afxazeTSi.<br />
maTi mTavari misiaa monitoringi gauwios <strong>da</strong> Tvalyuri adevnos<br />
1994 wlis 14 maiss moskovSi miRweuli cecxlis Sewyvetisa <strong>da</strong><br />
mxareTa <strong>da</strong>SoriSorebis Sesaxeb SeTanxmebis ganxorcielebas. 36<br />
misi man<strong>da</strong>ti moicavs: (1) “usafrTxoebis zonis” (sa<strong>da</strong>c <strong>da</strong>uSvebelia<br />
samxedro Zalebis y<strong>of</strong>na) <strong>da</strong> “SezRuduli zonis” (sa<strong>da</strong>c<br />
akrZalulia mZime teqnikis ganTavseba) meTvalyureobas<br />
cecxlis Sewyvetis xazis orive mxares, enguris xidis gaswvriv;<br />
(2) kodoris xeobis 37 patrulireba <strong>da</strong> (3) dsT-is samSvidobo<br />
34 1993 wlis 27 ivliss gu<strong>da</strong>uTaSi saqarTvelom <strong>da</strong> afxazeTma xeli moawera<br />
cecxlis Sewyvetis Sesaxeb SeTanxmebas. gaeros samxedro <strong>da</strong>mkvirveblebi<br />
axorcielebdnen, Tav<strong>da</strong>pirvelad, SeTanxmebis monitorings. magram 1993<br />
wlis seqtemberSi SeTanxmeba <strong>da</strong>arRvies afxazebma oCamCiresa <strong>da</strong> soxumze<br />
Tav<strong>da</strong>sxmiT. axali SeTanxmeba cecxlis Sewyvetis Sesaxeb <strong>da</strong>ido 1994 wels<br />
moskovSi. mxareebi SeTanxmdnen dsT-is samSvidobo kontingentis<br />
ganTavsebaze, xolo gaeros misias saqarTveloSi un<strong>da</strong> ganexorcielebina<br />
SeTanxmebisa <strong>da</strong> dsT-is samSvidoboebis qmedebaTa monitoringi. ufro<br />
detalurad, ixileT, Oliver Paye <strong>and</strong> Eric Remacle, “UN <strong>and</strong> CSCE Policies in<br />
Transcaucasia,” in Coppieters, Contested Borders in the Caucasus, pp.105–110. (Îëèâüå<br />
Ïý è Ýðèê Ðåìàêëü. Ïîëèòèêà ÎÎÍ è ÑÁÑÅ â Çàêàâêàçüå // Áðóíî Êîïïèòåðñ (ðåä.).<br />
Ñïîðíûå ãðàíèöû íà Êàâêàçå. Ñ. 118-128.) agreTve ixileT, Rick Fawn <strong>and</strong> Sally N.<br />
Cummings, “Interests over Norms in Western Policy toward the Caucasus: How Abkhazia<br />
Is No One’s Kosovo,” European Security, vol. 10, no. 3 (autumn 2001), pp. 84–108.<br />
35 S. Neil MacFarlane, “The Role <strong>of</strong> the UN,” Accord, issue 7 (September 1999), p. 36,<br />
http://www.c-r.org/accord/geor-ab/accord7/unrole.shtml; (Ñ. Íèë Ìàêôàðëåéí. Ðîëü ÎÎÍ //<br />
Äæîíàòàí Êîýí (ðåä.) Ïðîáëåìà ñóâåðåíèòåòà. Accord, âûïóñê 7. Êîíñèëèýéøí Ðèñîðñèç.<br />
Ëîíäîí, 1999 – Ì.: Ãëîáóñ, 2000. Ñ. 44, òàêæå ïî àäðåñó: http://www.c-r.org/accord/<br />
series.shtml.) <strong>da</strong> Pierre Binette, “La crise en Abkhazie, acteurs et dynamique,” Revue<br />
Etudes Internationales, vol. 29, no. 4 (1998), pp. 831–865.<br />
36 ixileT, saqarTveloSi gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo misiis internet-gverdi:<br />
http://www.un.org/Depts/dpko/missions/unomig/.<br />
37 kodoris xeoba aris maRTalmTiani teritoria afxazeTSi. xeobis ze<strong>da</strong><br />
nawili saqarTvelos iurisdiqciis qveSaa.<br />
374
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
Zalebis qmedebaTa monitoringi moskovis xelSekrulebis<br />
Sesrulebis farglebSi. 38 saqarTveloSi gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo<br />
misia pasuxismgebelia, agreTve, konfliqtis orive mxaresTan<br />
mWidro kontaqtiT, dsT-is samSvidobo ZalebTan urTierTobiT<br />
<strong>da</strong> konfliqtis zonaSi misi y<strong>of</strong>niT, xeli Seuwyos devnilTa <strong>da</strong><br />
ltolvilTa usafrTxo <strong>da</strong> organizebul <strong>da</strong>brunebas. gaeros<br />
<strong>da</strong>mkvirvebelTa samxedro kontingenti, ZiriTa<strong>da</strong>d, evropuli<br />
qveynebisgan Sedgeba. isini SeuiaraRebelni arian <strong>da</strong> maTi<br />
politikuri Tu fizikuri <strong>usafrTxoeba</strong> sakmaod myifea. 39<br />
magaliTad, gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo misia saqarTveloSi<br />
iZulebuli iyo Seewyvita ze<strong>da</strong> kodoris xeobis monitoringi<br />
mas Semdeg, rac misi <strong>da</strong>mkvirveblebi gaitaces 2003 wlis ivnisSi.<br />
srulmasStabiani politikuri <strong>da</strong>regulirebis misaRwevad<br />
saqarTveloSi gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo misiam SeimuSava rTuli,<br />
mravalmimarTulebiani samSvidobo molaparakebebis meqanizmi,<br />
rogorc mas xSirad uwodeben “Jenevis procesi”. 40 Jenevis<br />
process gaero Tavmjdomareobs. ruseTi iTvleba, rom fasilitatoris<br />
rols asrulebs, rac sakmaod ambiciuri funqciaa,<br />
magram aSkaraa, rom arsebobs molodini ruseTis mier srulmasStabiani<br />
<strong>da</strong>regulirebis xelisSewyobis. euTosa <strong>da</strong> gaeros<br />
generaluri mdivnis megobarTa jgufs – romelSic Sedian aSS,<br />
germania, didi britaneTi, safrangeTi <strong>da</strong> ruseTi – aqvT<br />
<strong>da</strong>mkvirveblis statusi am procesSi. Jenevis molaparakebaTa<br />
dRis wesrigi sakmaod farToa <strong>da</strong> moicavs, rogorc politikur,<br />
humanitarul, agreTve, usafrTxoebisa <strong>da</strong> ekonomikur sakiTxebs.<br />
1997 wels Jenevis molaparakebaTa farTo CarCoSi Seiqmna<br />
ufro kompleqsuri meqanizmi, romelic Sedgeba sakoordinacio<br />
sabWosa <strong>da</strong> sami Tematuri samuSao jgufisgan. es jgufebi<br />
muSaoben iseT sakiTxebze, rogoricaa <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> Zaladobis<br />
ganuaxlebloba, devnilTa <strong>da</strong> ltolvilTa <strong>da</strong>bruneba <strong>da</strong><br />
38 ixileT, http://www.unomig.org.<br />
39 Fawn <strong>and</strong> Cummings, “Interests over Norms in Western Policy toward the Caucasus,”<br />
pp. 84–108.<br />
40 mxareTa Soris molaparakebaTa pirveli raundi gaimarTa JenevaSi, 1993<br />
wlis noember-dekemberSi.<br />
375
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
ekonomikuri TanamSromloba. amavdroulad, gaerom ganaviTara<br />
ndobis aRdgenisken mimarTuli forumi, raTa xeli Seewyos<br />
araformalur garemoSi ormxrivi kontaqtebis gazr<strong>da</strong>s. 41 1993<strong>da</strong>n<br />
1997 wlamde gaeros gen. mdivnis specialuri elCi xSirad<br />
stumrob<strong>da</strong> xolme saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTs, magram konfliqtis<br />
zonaSi mudmivad ar imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong>. 1997 wlis ivlisSi<br />
<strong>da</strong>niSnuli gaeros gen. mdivnis specialuri warmomadgeneli<br />
dRes Jenevis process Tavmjdomareobs <strong>da</strong> saqarTveloSi gaeros<br />
sa<strong>da</strong>mkvirveblo misias xelmZRvanelobs.<br />
aSS, germania, ruseTi, didi britaneTi <strong>da</strong> safrangeTi<br />
saqarTvelos sakiTxebSi gaeros gen. mdivnis megobarTa jgufSi<br />
monawileoben. es iniciativa, Tav<strong>da</strong>pirvelad, frangebs ekuTvno<strong>da</strong>T<br />
<strong>da</strong> iTvaliswineb<strong>da</strong> mdored mimdinare srulmasStabiani<br />
SeTanxmebis molaparakebebis procesis gamococxlebas <strong>da</strong><br />
qarTul-afxazur molaparakebebSi ruseTis dominanturi rolis<br />
<strong>da</strong>balansebas. megobarTa jgufi ukavSirdeba gaeros samSvidobo<br />
operacias <strong>da</strong> Jenevis molaparakebaTa formats. miuxe<strong>da</strong>vad<br />
ruseTis wevrobisa, afxazebi megobarTa jgufs aRiqvamen,<br />
rogorc mikerZoebul Zalas, romelic <strong>da</strong>savleTis ekonomikur<br />
<strong>da</strong> geostrategiul interesebs icavs. 42 es aRqma mTlianad<br />
safuZvels moklebuli araa. gansakuTrebiT safrangeTi arasdros<br />
malav<strong>da</strong> Tavis pro-qarTul pozicias <strong>da</strong> ramdenjerme<br />
pir<strong>da</strong>pir aqvs es afxazebisTvis gacxadebuli. didi britaneTi<br />
<strong>da</strong> germania ufro frTxilad moqmedeben, erTis mxriv, aqtiurad<br />
monawileoben megobarTa jgufis saqmianobaSi, xolo meore<br />
mxriv, afinanseben konfliqtis mogvarebisken mimarTul<br />
arasamTavrobo organizaciebis programebs. 43<br />
41 sami maRali donis Sexvedra iqna Catarebuli ndobis aRdgenis zomebis<br />
farglebSi: aTenSi (1998 wlis oqtomberi), stambolSi (1999 wlis ivnisi)<br />
<strong>da</strong> ialtaSi (2001 wlis marti).<br />
42 Fawn <strong>and</strong> Cummings, “Interests over Norms in Western Policy toward the Caucasus,” p. 94.<br />
43 sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg saqarTvelo germaniisaTvis prioritetulad<br />
mniSvnelovani iyo. SevardnaZis mmarTvelobis periodSi, sxva postsabWoTa<br />
saxelmwifoebTan Se<strong>da</strong>rebiT, saqarTveloSi germaniis diplomatiuri<br />
aqtiuroba <strong>da</strong> finansuri <strong>da</strong>xmareba gansakuTrebulad maRali iyo. <strong>da</strong>matebiTi<br />
informaciisaTvis ixileT, Helly, “Un corridor de transport Asie-Europe.”<br />
376
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
afxazeTSi gaeros <strong>da</strong>mkvirvebelTa <strong>da</strong> ruseTis samSvidoboebis<br />
arsebobam xeli Seuwyo, zoga<strong>da</strong>d, stabilurobas <strong>da</strong><br />
gamoiwvia galis raionSi devnilTa spontanuri <strong>da</strong>bruneba. 1998<br />
wlis <strong>da</strong>sawyisSi, gaeros devnilTa umaRlesi komisariatis<br />
monacemebiT, sul cota 50 aTasi devnili <strong>da</strong>brun<strong>da</strong> galis<br />
raionSi. aRmoCndnen ra am faqtis winaSe, saerTaSoriso<br />
sazogadoebam afxazeTSi humanitaruli <strong>da</strong>xmareba gazar<strong>da</strong>, rac<br />
gansakuTrebiT skolebisa <strong>da</strong> saxlebis aRdgenisken iyo mimar-<br />
Tuli. magram 1998 wlis maisSi brZolebi ganaxl<strong>da</strong> mas Semdeg,<br />
rac afxazurma SeiaraRebulma Zalebma wamoiwyes farTomasStabiani<br />
samxedro operacia qarTuli aralegaluri SeiaraRebuli<br />
<strong>da</strong>jgufebebis regioni<strong>da</strong>n gamosadevnad. am qmedebebma<br />
gamoiwvia 30-40 aTasi adgilobrivi mcxovrebis xelaxali<br />
g<strong>and</strong>evna. 5 dRis ganmavlobaSi ramdenime milioniani ucxouri<br />
<strong>da</strong>xmareba wyalSi Caiyara. saerTaSoriso donorebi am ZviradRirebuli<br />
gamocdilebis Semdeg Tavs ikaveben afxazeTSi<br />
sxva programebis ganxorcielebisgan. am movlenebma naTlad<br />
aCvenes devnilTa organizebulad <strong>da</strong>brunebis saWiroeba.<br />
faqtiurad, 1998 wlis Semodgomaze mxareebma, gaeros SuamdgomlobiT,<br />
moamzades dokumentis proeqti, romelic iTvaliswineb<strong>da</strong><br />
devnilTa organizebul <strong>da</strong>brunebas <strong>da</strong> galis<br />
raionis ekonomikur reabilitacias, magram qarTveli <strong>da</strong> afxazi<br />
liderebi – eduard SevardnaZe <strong>da</strong> vladislav arZinba – ,<br />
sabolood, mainc ar Sexvdnen erTmaneTs dokumentze xelmosawerad.<br />
44<br />
zogirTi qarTveli politikosi <strong>da</strong> saxelmwifo moxele<br />
ganagrZob<strong>da</strong> afxazeTSi partizanuli <strong>da</strong>jgufebebis mxar<strong>da</strong>Weras,<br />
xolo SevardnaZis mTavroba <strong>da</strong>savleTSi eZeb<strong>da</strong><br />
Tanadgomas “bosniuri modelis” gansaxorcieleblad, 1995 wels<br />
44 MacFarlane, “The Role <strong>of</strong> the UN,” p. 40. (Ñ. Íèë Ìàêôàðëåéí. Ðîëü ÎÎÍ // Äæîíàòàí<br />
Êîýí (ðåä.) Ïðîáëåìà ñóâåðåíèòåòà. Accord, âûïóñê 7. Êîíñèëèýéøí Ðèñîðñèç. Ëîíäîí,<br />
1999 – Ì.: Ãëîáóñ, 2000. Ñ. 49, òàêæå ïî àäðåñó: http://www.c-r.org/accord/series.shtml.)<br />
(Áðóíî Êîïïèòåðñ. Ãðóçèíî-àáõàçñêèé êîíôëèêò // Áðóíî Êîïïèòåðñ è äð. Åâðîïåèçàöèÿ<br />
è ðàçðåøåíèå êîíôëèêòîâ: êîíêðåòíûå èññëåäîâàíèÿ åâðîïåéñêîé ïåðèôåðèè. Ì.: Âåñü<br />
Ìèð, 2005. Ñ.207, http://poli.vub.ac.be/).<br />
377
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
saerTaSoriso sazogadoebis mier bosniaSi konstituciuri<br />
mowyobis ZaliT <strong>da</strong>mkvidrebis msgavsad. igi, aseve, iTxov<strong>da</strong><br />
afxazeTSi mSvidobis mxar<strong>da</strong>mWeri operaciis – “mSvidobis<br />
<strong>da</strong>myarebis” operaciiT Canacvlebas, rac, savaraudod, devnilTa<br />
usafrTxo <strong>da</strong>brunebas Seuwyobo<strong>da</strong> xels. 45 ramdenime wlis<br />
Semdeg, 1999 wlis kosovos krizisSi iugoslaviis winaaRmdeg<br />
natos sahaero kampaniis dros, Tbilisi imedovneb<strong>da</strong>, rom<br />
“kosovos modeli” saqarTveloSic ganxorcieldebo<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
ixseneb<strong>da</strong> afxazeTSi mcxovrebi qarTvelebis winaaRmdeg<br />
Cadenil “eTnikur wmen<strong>da</strong>s” im mizniT, raTa konfliqtis<br />
Zalismieri ga<strong>da</strong>wyveta momx<strong>da</strong>riyo. amis pasuxad, aSS-ma aSkarad<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom amierkavkasiaSi “kosovos scenari” ar gameordebo<strong>da</strong>.<br />
1998 wlis krizisma afxazeTSi naTlad aCvena arsebuli meqanizmebis<br />
uunaroba, Tavi<strong>da</strong>n aecilebina Zaladobis ganaxleba. imis<br />
magivrad, rom konfliqtis srulmasStabian mogvarebaze emsjela,<br />
sakoordinacio sabWo <strong>da</strong> misi qvestruqturebi Semoifarglebodnen<br />
Zaladobis arganaxlebis, tyveTa gacvlis <strong>da</strong> devnilTa<br />
<strong>da</strong>sabruneblad usafrTxoebis zomebis gaZlierebis ganxilviT. 46<br />
1999 wels gaeros gen. mdivnis spec. warmomadgeneli liviu bota<br />
Seeca<strong>da</strong> politikuri dialogis axali ZalisxmeviT ganaxlebas.<br />
megobarTa jgufTan konsultaciis Semdeg botas Semcvlelma,<br />
germanelma diplomatma diter bodenma SeimuSava “Tbilissa <strong>da</strong><br />
soxums Soris kompetenciaTa ga<strong>da</strong>nawilebis ZiriTadi principebi”,<br />
romelic “bodenis dokumentis” saxeliTaa cnobili. es<br />
dokumenti megobarTa jgufSi ruseTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur qveynebs<br />
Soris molaparakebaTa Sedegi iyo <strong>da</strong> ar warmoadgen<strong>da</strong> konfliqtis<br />
mxareTa Soris raime saxis kompromiss. 47 afxazurma mxarem<br />
uari ganacxa<strong>da</strong> dokumentis ganxilvaze, ZiriTa<strong>da</strong>d, im mizeziT,<br />
45 Liana Kvarchelia, “An Abkhaz Perspective,” Accord, issue 7 (September 1999), p. 31,<br />
http://www.c-r.org/accord/geor-ab/accord7/unrole.shtml.<br />
46 Ketevan Tsikhelashvili, “The Case Studies <strong>of</strong> Abkhazia <strong>and</strong> South Ossetia,” working<br />
paper prepared for the Carnegie Project on Complex Power-Sharing <strong>and</strong> Self-<br />
Determination, September 30, 2001, http://www.ecmi.de/cps/download/Abkhazia_<br />
SouthOssetia.pdf.<br />
378
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
rom dokumenti afxazeTs saqarTvelos SemadgenlobaSi <strong>da</strong>tovebas<br />
sTavazob<strong>da</strong>, Tumca suverenul warmonaqmnad, romelic<br />
“kanonis uzenaesobis principis” safuZvelze iarsebeb<strong>da</strong>.<br />
megobarTa jgufis <strong>da</strong>savlurma wevrma saxelmwifoebma ver<br />
SeZles ruseTis <strong>da</strong>rwmuneba, saTanado zewola moexdina<br />
afxazeTis de-faqto xelisuflebaze, raTa am dokumentis bazaze<br />
<strong>da</strong>wyebuliyo molaparakebebi.<br />
molaparakebebSi realuri progresis ararsebobis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
saqarTveloSi gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo misia agrZeleb<strong>da</strong><br />
Tavis saqmianobas, magram situacia, usafrTxoebis mxriv,<br />
saTanadod ar gaumjobesebula, raTa momx<strong>da</strong>riyo galis raionSi<br />
devnilTa usafrTxo <strong>da</strong>bruneba. 48 ufro metic, konfliqti<br />
faqtiurad ramdenjerme ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong> Ria <strong>da</strong>pirispirebaSi.<br />
mzardi kriminaluri saqmianoba saqarTvelo-afxazeTis sazRvris<br />
orive mxares saqarTveloSi gaeros sa<strong>da</strong>mkvirveblo<br />
misiis efeqturobas uSli<strong>da</strong> xels. afxazebsa <strong>da</strong> qarTvelebs<br />
Soris ver iqna miRweuli SeTanxmeba cecxlis Sewyvetis xazis<br />
orive mxares gaeros samoqalaqo policielebis ganTavsebaze.<br />
2004 wlis gazafxulze samoqalaqo policielebi usafrTxoebis<br />
zonis mxolod zugdidis mxares iyvnen ganTavsebulni iq, sa<strong>da</strong>c<br />
saqarTvelos iurisdiqcia vrceldeba. ndobis aRdgenisken<br />
mimarTuli RonisZiebebi qarTul <strong>da</strong> afxazur arasamTavrobo<br />
organizaciebs Soris grZeldebo<strong>da</strong>, magram SezRuduli efeqtiT,<br />
vinai<strong>da</strong>n isini mxolod konfliqtis orive mxaris mosaxleobis<br />
mcire nawils moicav<strong>da</strong>.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ruseTic aris megobarTa jgufis wevri,<br />
is xSirad TavSekavebul <strong>da</strong> destruqciul pozicias ikaveb<strong>da</strong><br />
afxazeTTan mimarTebaSi, mouwodeb<strong>da</strong> ra jgufs ar Careuliyo<br />
konfliqtis mogvarebis mis pirad iniciativebSi. organizaciis<br />
47 Bruno Coppieters, “The Georgian–Abkhaz Conflict,” in Bruno Coppieters, et al.,<br />
Europeanization <strong>and</strong> Conflict Resolution: Case Studies from the European Periphery<br />
(Ghent: Academia Press, 2004), pp. 203–208, also published in the electronic Journal on<br />
Ethnopolitics <strong>and</strong> Minority Issues in Europe, issue 1 (2004), http://www.ecmi.de/jemie/.<br />
48 Domitilla Sagramoso, “The UN, the OSCE <strong>and</strong> NATO,” in Lynch, The South Caucasus,<br />
pp. 63–89.<br />
379
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
SigniT, am gansxvavebebis gamo, gasakviri ar aris, rom man ver<br />
SeZlo realuri Sedegebis miRweva konfliqtis srulmasStabiani<br />
mogvarebis sakiTxebSi. gaeros molaparakebaTa CarCos<br />
paralelurad, ruseTma wamoiwyo ramdenime <strong>da</strong>moukidebeli<br />
iniciativa. 2003 wlis martSi ruseTisa <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
prezidentebi putini <strong>da</strong> SevardnaZe Sexvdnen Savi zRvis<br />
kurort soWSi <strong>da</strong> xeli moaweres xelSekrulebas, romelic<br />
status-kvos gaumjobesebas isaxav<strong>da</strong> miznad. soWis xelSekruleba<br />
galis raionSi qarTveli devnilebis <strong>da</strong>brunebas<br />
iTvaliswineb<strong>da</strong>, afxazeTis gavliT, ruseTisa <strong>da</strong> somxeTis<br />
<strong>da</strong>makavSirebeli rkinigzis aRdgenis paralelurad, <strong>da</strong>, agreTve,<br />
enguris hidroeleqtrosadguris rekonstruqcias. 49<br />
zogierTi mkvlevris azriT, SevardnaZis es qmedeba gamowveuli<br />
iyo, gaeros egidiT, molaparakebaTa neli tempis gamo imedgacruebiT<br />
<strong>da</strong> gamoxatav<strong>da</strong> mis mzady<strong>of</strong>nas ruseTisTvis ga<strong>da</strong>eca<br />
Suamdgomlobis ufro didi roli, magram gaeros Jenevis<br />
procesis gagrZelebis paralelurad. 50<br />
euTos man<strong>da</strong>ti qarTul-afxazur molaparakebebSi sakmaod<br />
SezRudulia. misi mTavari mizania euTos centraluri <strong>of</strong>isis<br />
mudmivi informireba, gaeros adgilobriv <strong>of</strong>isTan mudmivi<br />
kavSiris gziT, agreTve, gaeros mier warmoebuli samSvidobo<br />
molaparakebis xelisSewyoba <strong>da</strong> <strong>da</strong>kvirveba. 51 a<strong>da</strong>mianis uflebaTa<br />
<strong>da</strong>cvis <strong>of</strong>icris saSualebiT euTo inarCunebs warmomadgenlobas<br />
soxumSi, sa<strong>da</strong>c misi ZiriTadi mizania ndobis aRdgenis xel-<br />
49 enguris hidroeleqtrosadguris Sesaxeb informaciis wyaro aris<br />
avtorTa mier afxazeTSi aRebuli interviuebi, 2004 wlis gazafxulze.<br />
50 Coppieters, “The Georgian–Abkhaz Conflict.” (Áðóíî Êîïïèòåðñ. Ãðóçèíî-àáõàçñêèé<br />
êîíôëèêò // Áðóíî Êîïïèòåðñ è äð. Åâðîïåèçàöèÿ è ðàçðåøåíèå êîíôëèêòîâ: êîíêðåòíûå<br />
èññëåäîâàíèÿ åâðîïåéñêîé ïåðèôåðèè. Ì.: Âåñü Ìèð, 2005. Ñ. 197-236, http://<br />
poli.vub.ac.be/).<br />
51 1993 wels gaero <strong>da</strong> euTk (mogvianebiT, euTo) SeTanxmdnen, rom gaero<br />
iTaveb<strong>da</strong> saerTaSoriso mediatoris rols afxazeTis, xolo euTo –<br />
samxreT oseTis konfliqtSi. ixileT, MacFarlane, “The Role <strong>of</strong> the UN,” p. 36.<br />
(Ñ. Íèë Ìàêôàðëåéí. Ðîëü ÎÎÍ // Äæîíàòàí Êîýí (ðåä.) Ïðîáëåìà ñóâåðåíèòåòà. Accord,<br />
âûïóñê 7. Êîíñèëèýéøí Ðèñîðñèç. Ëîíäîí, 1999 – Ì.: Ãëîáóñ, 2000. Ñ. 44, òàêæå ïî<br />
àäðåñó: http://www.c-r.org/accord/series.shtml).<br />
380
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
Sewyoba, samoqalaqo sazogadoebis gaZlierebis gziT. Tumca, un<strong>da</strong><br />
aRiniSnos, rom euTos sakmaod uary<strong>of</strong>iTi imiji aqvs afxazeTSi,<br />
vinai<strong>da</strong>n is afxazebs qarTvelTa “eTnikur wmen<strong>da</strong>Si” a<strong>da</strong>naSaulebs<br />
euTos samitis ramdenime deklaraciaSi. 52<br />
qarTul <strong>da</strong> afxazur samoqalaqo sazogadoebebs Soris<br />
ndobis aRdgenisken mimarTuli iniciativebs xels uwyobs iseTi<br />
organizaciebi, rogoricaa saerTaSoriso gangaSi (International<br />
Alert), linqsi (LINKS), Serigebis resursebi (Conciliation Resourcs),<br />
agreTve, kaliforniis universitetisa <strong>da</strong> briuselis Tavisufali<br />
universitetis mecnierebi. maTi <strong>da</strong>finansebiT araerTi<br />
Sexvedra Sedga neitralur teritoriaze, rac saSualebas<br />
aZlevs orive mxaris aqtivistebs, <strong>da</strong>amyaron urTierTobebi <strong>da</strong><br />
ganagrZon dialogi. 53 miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom am programebs ar<br />
gamouwveviaT raime garRveva molaparakebaTa procesSi, isini<br />
<strong>da</strong>debiTad moqmedeben samoqalaqo sazogadoebis ganvi-<br />
Tarebaze konfliqtis orive mxares, vinai<strong>da</strong>n isini saSualebas<br />
aZleven adgilobriv liderebs imogzauron, Seityon meti gare<br />
samyaros Sesaxeb <strong>da</strong> esaubron TavianT kolegebs. 54<br />
miuxe<strong>da</strong>vad zemoT xsenebuli mcdelobebisa, undobloba <strong>da</strong><br />
afxazeTis momaval satatussa Tu devnilTa <strong>da</strong>brunebaze Rrma<br />
uTanxmoeba grZeldeba. ndobis aRdgenisken mimarTul mcdelobaTa<br />
gar<strong>da</strong>, <strong>da</strong>savluri saxsrebi Caido, agreTve, huma-<br />
52 ixileT, euTos bu<strong>da</strong>peStis (1993 w.), lisabonisa (1994 w.) <strong>da</strong> stambolis<br />
(1999 w.) deklaraciebi.<br />
53 Susan Allen Nan, “Civil Initiatives”, Accord, issue 7 (September 1999), p.50. (Ñüþçåí<br />
Àëëåí Íýí. Ãðàæäàíñêèå èíèöèàòèâû // Äæîíàòàí Êîýí (ðåä.) Ïðîáëåìà ñóâåðåíèòåòà.<br />
Accord, âûïóñê 7. Êîíñèëèýéøí Ðèñîðñèç. Ëîíäîí, 1999 – Ì.: Ãëîáóñ, 2000. Ñ. 62-71,<br />
òàêæå ïî àäðåñó: http://www.c-r.org/accord/series.shtml). “saerTasoriso gangaSis”<br />
(International Alert) Sesaxeb informacia ixileT: http://www.international-alert.org/.<br />
“linqsis” (LINKS) Sesaxeb – http://www.links-london.org/. xolo “Serigebis<br />
resursebis” (Conciliation Resources) Sesaxeb <strong>da</strong>matebiTi informacia<br />
SegiZliaT ixiloT: http://www.c-r.org/.<br />
54 afxazurma samoqalaqo sazogadoebam mniSvnelovani roli iTamaSa<br />
SarS<strong>and</strong>el saprezidento arCevnebSi, roca arasamTavrobo organizaciaTa<br />
koaliciam awarmoa arCevnebis monitoringi <strong>da</strong> gamarjvebuli k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>tis<br />
<strong>da</strong>sacavad gaerTian<strong>da</strong>.<br />
381
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
nitarul proeqtebSi afxazeTSi, rogoricaa Halo Trust (ganaRmviTi<br />
samuSaoebi), Accion Contra el Hambre (saxlebis reabilitacia),<br />
“saerTaSoriso wiTeli jvari” (sursaTi umweoTaTvis), “eqimebi<br />
sazRvrebs gareSe” (samedicino <strong>da</strong>xmareba).<br />
amgvarad, rogorc Cans, <strong>da</strong>savlurma <strong>da</strong> gaeros egidiT<br />
warmoebulma samSvidobo iniciativebma ar migviyvana konfliqtis<br />
politikur ga<strong>da</strong>wyvetamde. yvela <strong>da</strong>savluri iniciativa – 1997<br />
wlis progresuli midgoma, sakoordinacio sabWos SeqmniT, aseve,<br />
2000 wlis ufro srulmasStabiani midgoma, romelic afxazeTis<br />
politikuri statusis sakiTxsac moicav<strong>da</strong> – uSedego aRmoCn<strong>da</strong>.<br />
ufro metic, ruseTma, molaparakebaTa arxebis gafarToebiT,<br />
mTeli procesis aRreva gamoiwvia.<br />
rac Seexeba samxreT oseTis <strong>da</strong>uregulirebel konfliqts,<br />
<strong>da</strong>savleTma 1992 wels konfliqtis <strong>da</strong>arsebi<strong>da</strong>n samoqmedo areali<br />
ruseTsa <strong>da</strong> evropaSi usafrTxoebisa <strong>da</strong> TanamSromlobis konferencias<br />
(euTk, dResdReobiT – euTo) <strong>da</strong>uTmo. rogorc es<br />
afxazeTis konfliqtTan <strong>da</strong>kavSirebiT iyo, <strong>da</strong>savleTi Tavi<strong>da</strong>nve<br />
saqarTvelos teritoriul mTlianobas uWer<strong>da</strong> mxars. euTk-m<br />
Tavisi pirveli misia saqarTveloSi 1992 wels <strong>da</strong>aarsa, rogorc<br />
gamoxmaureba saqarTvelos Txovnaze, <strong>da</strong>xmareba gaewia qarTulosuri<br />
<strong>da</strong> qarTul-afxazuri konfliqtebis <strong>da</strong>regulirebaSi. dRes,<br />
euTo, gaeros devnilTa umaRlesi komisariati <strong>da</strong> evrokavSiri,<br />
ruseTTan, saqarTvelosa <strong>da</strong> samxreT oseTTan erTad muSaoben<br />
molaparakebaTa <strong>da</strong> mSvidobismy<strong>of</strong>elTa mravalmxriv meqanizmSi,<br />
romelsac Sereuli sakontrolo komisia ewodeba.<br />
euTos man<strong>da</strong>ti samxreT oseTSi moicavs iseT miznebs,<br />
rogoricaa farTo politikuri CarCos Seqmna, sa<strong>da</strong>c SesaZlebeli<br />
iqneba konfliqtis farTomasStabiani politikuri<br />
<strong>da</strong>regulireba; saqarTvelosa <strong>da</strong> samxreT oseTs Soris aqtiuri<br />
molaparakebebis xelSewyoba; masve aqtiuri roli akisria,<br />
Sereuli sakontrolo komisiis saSualebiT, konfliqtis ga<strong>da</strong>wyvetis<br />
gzebis gamonaxvaSi. 55 euTo awarmoebs Sereuli samSvidobo<br />
Zalebis monitoringsac, mis rusul xelmZRvanelobasTan<br />
55 ixileT: http://www.osce.org/georgia/man<strong>da</strong>te/.<br />
382
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
mudmivi kavSiris gziT. 56 samSvidobo Zalebi (rusuli, qarTuli<br />
<strong>da</strong> osuri SemadgenlobiT) TanamSromloben <strong>da</strong>savleTTan<br />
mravalmxrivi meqanizmis farglebSi. Tav<strong>da</strong>pirvelad gaero<br />
xelmZRvanelob<strong>da</strong> aRdgeniT samuSaoebs, Tumca 2001 wli<strong>da</strong>n<br />
mniSvnelovani rolis Sesruleba iTava am mxriv evrokomisiam<br />
<strong>da</strong> rogorc <strong>da</strong>xmarebis proeqtebis erT-erTma yvelaze mniSvnelovanma<br />
<strong>da</strong>mfinansebelma Sereul sakontrolo komisiaSic<br />
<strong>da</strong>imkvidra adgili. 57<br />
euTos mcdelobaTa miuxe<strong>da</strong>vad – Sereuli sakontrolo<br />
komisiis farglebSi ganeviTarebina ndobis aRdgenis meqanizmebi<br />
(rogoricaa infrastruqturis reabilitacia, ganiaraReba<br />
<strong>da</strong> kriminalis winaaRmdeg brZola) – is mainc mxareTa<br />
mier mzardi kritikis sagani xdebo<strong>da</strong>. wlebis ganmavlobaSi<br />
qarTuli mxare amtkiceb<strong>da</strong>, rom euTos misiis arseboba konfliqtis<br />
zonaSi, samxreT oseTis arsebobis legitimizacias<br />
uwyob<strong>da</strong> xels, vinai<strong>da</strong>n man ver SeZlo konfliqtis srulmasStabiani<br />
mogvareba. 2004 wels ganaxlebul ZaladobasTan<br />
erTad, qarTulma mxarem pozicia Seicvala. axla isini euTos<br />
man<strong>da</strong>tis gafarToebas uWerdnen mxars <strong>da</strong> moiTxovdnen misgan<br />
saqarTvelo-ruseTis sazRvris, gansakuTrebiT, rokis gvirabis<br />
tvirTbrunvis gakontrolebas. es, Tavis mxriv, ruseTis<br />
winaaRmdegobis mizezi gax<strong>da</strong>.<br />
SarSan dekembramde, euTo axorcieleb<strong>da</strong> ruseT-saqarTvelos<br />
(CeCneTis, inguSeTisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Restnis monakveTebze)<br />
sazRvris monitoringis operaciasac, riTac xels uSli<strong>da</strong><br />
56 1992 wlis ivnis-ivlisis ruseT-saqarTvelos Soris <strong>da</strong>gomisis<br />
xelSekrulebisa <strong>da</strong> soWis cecxlis Sewyvetis Sesaxeb SeTanxmebis<br />
Tanaxmad, Sereuli samSvidobo Zalebi, rusuli, qarTuli <strong>da</strong> osuri<br />
SemadgenlobiT, ganlagdnen konfliqtis zonaSi.<br />
57 <strong>da</strong>matebiTi informacia samxreT oseTSi evropuli qveynebis mier<br />
warmoebuli politikis Sesaxeb, ixileT, Damien Helly, “L’action extérieure de<br />
l’Union européenne <strong>da</strong>ns le Caucase du Sud,” pp. 343–349. <strong>of</strong>icialurad samSvidobo<br />
kontingenti samxreT oseTSi sammxrivia: qarTuli, rusuli <strong>da</strong> osuri.<br />
Tumca, osuri kontingenti droTa ganmavlobaSi, TiTqmis, mTlianad<br />
samxreT-osuri SemadgenlobiT <strong>da</strong>kompleqt<strong>da</strong>, CrdiloeT-osuri<br />
sardlobiT.<br />
383
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
CeCneTis konfliqtis saqarTveloSi gavrcelebas <strong>da</strong> exmarebo<strong>da</strong><br />
rusi <strong>da</strong> qarTveli mesazRvreebis TanamSromlobas. 2004 wlis 31<br />
dekembers sazRvris monitoringis misiis man<strong>da</strong>ti <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>,<br />
xolo ruseTma mis gagrZelebas veto <strong>da</strong>ado. miuxe<strong>da</strong>vad amisa,<br />
qarTuli <strong>of</strong>iciozi ganagrZob<strong>da</strong> ucxo <strong>da</strong>mkvirveblebis saqarTvelo-ruseTis<br />
sazRvarTan ganTavsebis lobirebas. 2005 wlis 14<br />
aprils euTos mudmivmoqmedma sabWom <strong>da</strong>amtkica euTos<br />
mesazRvreTa wvrTnis programa, romelic sazRvris monitoringis<br />
programis bazaze un<strong>da</strong> Seqmniliyo. gar<strong>da</strong> amisa, aprilis<br />
<strong>da</strong>sawyisSi evrokavSiris mier sami pirisgan Semdgari misia iqna<br />
mivlinebuli saqarTveloSi sami TviT, raTa SeeswavlaT<br />
sazRvarze arsebuli safrTxe <strong>da</strong> SeefasebinaT saqarTvelos<br />
saWiroebebi <strong>da</strong> arsebuli SesaZleblobebi. 58<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ver iqna miRweuli samxreT oseTis<br />
konfliqtis srulmasStabiani mogvareba, situacia, bolo dromde,<br />
kontrols eqvemdeborebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> misi gZelvadiani ga<strong>da</strong>wyveta<br />
SesaZlebeli Can<strong>da</strong>. Tumca, 2004 wlis ivnis-agvistos movlenebma,<br />
roca SeiaraRebul <strong>da</strong>pirispirebas konfliqtis zonaSi msxverpli<br />
mohva, rogorc samxedro, ise samoqalaqo pirTa Soris, cxadyo, rom<br />
arsebuli status kvo metad my<strong>of</strong>e iyo. saqarTvelos prezident<br />
mixeil saakaSvilis mier Tbilisis politikuri gavlenis qveS aWaris<br />
warmatebul reintegracias mohyva mcdeloba msgavsi Sedegebis<br />
miRwevisa samxreT oseTSic. iseve, rogorc aWaris SemTxvevaSi,<br />
saqarTvelos xelisufleba moqmedeb<strong>da</strong> im prezumfciiT, rom<br />
samxreT oseTis de-faqto xelisuflebas ar hqon<strong>da</strong> agdilobriv<br />
mcxovrebTa Soris didi mxar<strong>da</strong>Wera. faqtiurad, Tbilisma ver<br />
SeZlo cxinvalis reJimis mimarT realuri ukmay<strong>of</strong>ilebis gamoyeneba<br />
<strong>da</strong> ganaxlebul SeiaraRebul <strong>da</strong>pirispirebas mohyva aWaris<br />
sapirispiro Sedegebi – mxar<strong>da</strong>Weris konsoli<strong>da</strong>cia samxreT oseTis<br />
de-faqto prezident kokoiTs irgvliv. 59 mas Semdeg, rac ganax-<br />
58 “evrokavSiris sami eqsperti <strong>da</strong>akvirdeba ruseT-saqarTvelos<br />
sazRvars”, sivil jorjia, 2005 wlis 8 aprili, http://www.civil.ge/eng/<br />
article.php?id=9557.<br />
59 International Crisis Group, “Georgia: Avoiding War in South Ossetia”, Europe Report<br />
no.159, November 26, 2004.<br />
384
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
lebuli SeiaraRebuli <strong>da</strong>pirispireba regionSi realobad iqca,<br />
<strong>da</strong>savleTma mkacrad gaafrTxila saakaSvili, rom saqarTvelo<br />
marto <strong>da</strong>rCebo<strong>da</strong>, Tu samxreT oseTSi konfliqti ganaxldebo<strong>da</strong>. 60<br />
19 agvistos ganaxl<strong>da</strong> cecxlis Sewyvetis Sesaxeb SeTanxmeba <strong>da</strong><br />
Tbilisma gaiyvana arasanqcirebuli SeiaraRebuli Zalebi konfliqtis<br />
zoni<strong>da</strong>n. miuxe<strong>da</strong>vad am uary<strong>of</strong>iTi Sedegebisa, Tbilisma<br />
moaxerxa qarTul-osuri konfliqtis “galRoba”. am procesSi<br />
saqarTvelo <strong>da</strong>savleTis ufro aqtiur monawileobas Riad uWer<strong>da</strong><br />
mxars <strong>da</strong> konfliqtis srulmasStabiani ga<strong>da</strong>wyvetisTvis moiTxov<strong>da</strong><br />
saerTaSoriso konferenciis mowvevas. 61<br />
2003 wels evrokavSirma fineli diplomati heiki talvitie<br />
<strong>da</strong>niSna Tavis specialur warmomadgenlad amierkavkasiaSi. misi<br />
man<strong>da</strong>ti, romelic moicavs konfliqtebis ga<strong>da</strong>wyvetisken<br />
mimarTuli mcdelobebis xelis Sewyobas, zogi analitikosis<br />
kritikis obieqti gax<strong>da</strong>, rogorc metad SezRuduli, vinai<strong>da</strong>n<br />
mas ar hqon<strong>da</strong> ufleba pir<strong>da</strong>pir eSuamdgomla an Careuliyo<br />
konfliqtebis mogvarebaSi. miuxe<strong>da</strong>vad SezRuduli man<strong>da</strong>tisa,<br />
talvitiem mainc SeZlo swrafad aewia evrokavSiris politikuri<br />
pr<strong>of</strong>ili regionSi <strong>da</strong> man es moaxerxa didi wevri<br />
saxelmwifoebis – safrangeTisa <strong>da</strong> didi britaneTis – gabrazebis<br />
gareSe. aq aisaxa evrokavSiris ufro ambiciuri politika,<br />
miuxe<strong>da</strong>vad wevr saxelmwifoebs Soris regionisadmi erTiani<br />
midgomis ar arsebobisa.<br />
vinai<strong>da</strong>n saqarTvelos sruli yuradReba Si<strong>da</strong> konfliqtebis<br />
mogvarebazea ga<strong>da</strong>tanili afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi,<br />
60 avtorTa interviuebi <strong>da</strong>savlel diplomatebTan, Tbilisi, 2004 wlis<br />
agvisto-seqtemberi.<br />
61 2005 wlis ianvarSi, evrosabWos saparlamento asambleis winaSe<br />
gamosvlisas prezidentma saakaSvilma gaaJRera “saqarTvelos mTavrobis<br />
iniciativa samxreT oseTis konfliqtis mSvidobian <strong>da</strong>regulirebasTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebiT.” iniciativebi, ZiriTa<strong>da</strong>d, samxreT oseTis momaval statuss<br />
exeba saqarTvelos SemadgenlobaSi, magram saeWvoa maT mohyves<br />
konkretuli Sedegebi, Tu jer ndobis aRdgenisken mimarTuli nabijebi<br />
ar iqna ga<strong>da</strong>dgmuli. ixileT, International Crisis Group Policy Briefing no. 38,<br />
“Georgia-South Ossetia: Refugee Return the Path to Peace”, April 19, 2005, http://<br />
crisisgroup.org/home/index.cfm?id=3380&l=1.<br />
385
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
<strong>da</strong>savleTis mier wamoweuli sxva sakiTxebi xSirad saTanado<br />
yuradRebis gareSe rCeba. aSS <strong>da</strong> evropa mouwodeb<strong>da</strong> saqarTvelos<br />
ufro aqtiuri regionaluri TanamSromlobisken mis<br />
uSualo mezobel saxelmwifoebTan. sxva<strong>da</strong>sxva programa iqna<br />
SemuSavebuli, romelTac xeli un<strong>da</strong> Seewyo amierkavkasiaSi<br />
sabaJo, transportirebisa <strong>da</strong> garemos <strong>da</strong>cvis sakiTxebSi ufro<br />
meti TanamSromlobisTvis. magram progresi, albaT, Zalian nela<br />
miiRweva, Tu saqarTvelos mTeli yuradReba separatistul<br />
regionebze gavlenis aRdgenisken (an, sul mcire, raime saxis<br />
erovnuli Serigebis miRwevisken) iqneba mimarTuli.<br />
386<br />
saxelmwifo reformebi<br />
qveynis Si<strong>da</strong> <strong>usafrTxoeba</strong> Tavi<strong>da</strong>nve iyo <strong>da</strong>savleTis erTerTi<br />
mTavari prioriteti saqarTveloSi, xolo ormxrivi Tu<br />
mravalmxrivi sagareo <strong>da</strong>xmareba erT-erTi ZiriTadi meqanizmi<br />
iyo am miznis misaRwevad. es politika adreuli 1990-iani wlebis<br />
sufTa humanitaruli <strong>da</strong>xmarebi<strong>da</strong>n samoqalaqo sazogadoebisa<br />
<strong>da</strong> saxelmwifo institutebis ganviTarebisken mimarTuli<br />
<strong>da</strong>xmarebiT Seicvala.<br />
erT sul mosaxleze gaangariSebiT, saqarTvelos meore<br />
adgili ukavia aSS-is <strong>da</strong>xmarebis mimReb qveynebs Soris 62 <strong>da</strong> am<br />
<strong>da</strong>xmarebis didi nawili mimarTulia qveynis Si<strong>da</strong> usafrTxoebis<br />
problemebis mogvarebisken, rogoricaa saqarTvelos sasazRvro<br />
jarebi <strong>da</strong> sabaJo kontroli. 63 2001 wli<strong>da</strong>n moyolebuli,<br />
62 aSS-is mTliani <strong>da</strong>xmareba saqarTvelosadmi 1992-2000 wlebSi Seadgen<strong>da</strong><br />
778 milion aSS dolars, rac xuTjer aRemateba azerbaijanis mier miRebul<br />
<strong>da</strong>xmarebas. amasTanave, 1996 wli<strong>da</strong>n moyolebuli saqarTvelom aSS-is<br />
saerTaSoriso <strong>da</strong>xmarebis saagento<strong>da</strong>n <strong>da</strong>matebiT miiRo 375 milioni<br />
dolari. ixileT, “Country Report: Georgia”, The Economist Intelligence Unit,<br />
November 2003.<br />
63 Office <strong>of</strong> the Secretary <strong>of</strong> State, Congressional Budget Justification, 2003. See also<br />
Ekaterine Metreveli <strong>and</strong> Ester Hakobyan, “The Political Underpinnings <strong>of</strong> U.S. Bilateral<br />
Aid to the Countries <strong>of</strong> Transcaucasus,” Demokratizatsia, vol. 9, no. 3 (summer 2001),<br />
pp. 367–381.
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
aSS gansakuTrebul mniSvnelobas aniWeb<strong>da</strong> organizebul<br />
<strong>da</strong>naSaulTan brZolaSi <strong>da</strong>xmarebas. 64 gar<strong>da</strong> amisa, aSS-is<br />
SeSfoTeba saqarTvelos Si<strong>da</strong> usafrTxoebis mdgomareobiT<br />
mxolod gaZlier<strong>da</strong> mas Semdeg, rac 2001 wlis zafxulSi Sinagan<br />
saqmeTa saministros CaeSala gilaevis winaaRmdeg mimarTuli<br />
operacia kodoris xeobaSi, roca CeCeni bovikebis garkveuli<br />
jgufi, qarTuli elementebis <strong>da</strong>xmarebiT, Seeca<strong>da</strong> afxazeTSi<br />
situaciis destabilizacias. CeCeni boevikebis aseTma TavSeyram<br />
kidev ufro gaaZliera aSS-is SeSfoTeba <strong>da</strong> yuradReba pankisis<br />
xeobisken iqna ga<strong>da</strong>tanili, romelic SesaZloa globaluri<br />
terorizmis buded ga<strong>da</strong>qceuliyo. 65 am safrTxis Tavi<strong>da</strong>n<br />
asacileblad <strong>da</strong> amasTan, saqarTvelo moiazrebo<strong>da</strong> terorizmis<br />
winaaRmdeg brZolaSi strategiul partniorad, 2002 wlis<br />
aprilSi SeerTebulma Statebma <strong>da</strong>iwyes saqarTvelos Seiara-<br />
Rebuli Zalebis “wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis” programis ganxorcieleba,<br />
romelic iTvaliswineb<strong>da</strong> qarTuli armiis spec<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebis<br />
momzadebas terorizmis safrTxis winaaRmdeg<br />
sabrZolvelad <strong>da</strong>, agreTve, baqo-Tbilisi-jeihanis milsadenis<br />
<strong>da</strong>sacavad. 66 antiteroristul koaliciasTan saqarTvelos<br />
mierTebisa <strong>da</strong> erayis koaliciis ZalebSi monawileobis gazrdis<br />
Sedegad, SeerTebulma Statebma axali samxedro <strong>da</strong>xmarebis<br />
programis Sesaxeb gaakeTes gancxadeba, raTa qarTuli sajariso<br />
<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebi samSvidobo operaciebisTvis moemzadebinaT. 67<br />
64 ixileT, Bren<strong>da</strong> Shaffer, “U.S. Policy,” in Lynch, The South Caucasus, pp. 53–62.<br />
65 kodoris xeobaSi ganxorcielebuli am operaciis Sesaxeb ufro<br />
detalurad ixileT sxva Tavebi amave gamocemaSi, oqsana antonenkosa <strong>da</strong><br />
jaba dev<strong>da</strong>rianis avtorobiT. pankisis xeobis Sesaxeb <strong>da</strong>matebiTi<br />
detalebi ixileT dev<strong>da</strong>rianis qveTavSi.<br />
66 ixileT, <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvilis qveTavi amave gamocemaSi.<br />
67 “U.S. Announces New Military Assistance Program for Georgia,” Civil<br />
Georgia,November 5, 2004, http://www.civil.ge/eng/article.php?id=8271. “SenarCunebisa<br />
<strong>da</strong> stabilurobis” programis Sedegad, 558 qarTveli samxedro<br />
gaigzavneba eraySi terorizmis winaaRmdeg globaluri brZolis<br />
mxar<strong>da</strong>saWerad <strong>da</strong> Caenacvlebian “operacia erayis Tavisuflebis”<br />
farglebSi momsaxure sxva qarTvel jariskacebs. ixileT, “U.S. Announces<br />
New Military Assistance Program for Georgia.”<br />
387
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
“SenarCunebisa <strong>da</strong> stabilurobis” programa <strong>of</strong>icialurad 2005<br />
wlis aprilSi <strong>da</strong>iwyo. is iTvaliswinebs qarTuli SeiaraRebuli<br />
Zalebis wrTvnasa <strong>da</strong> sxva saxis <strong>da</strong>xmarebis gawevas, raTa<br />
saqarTvelom SeZlos eraySi koaliciur ZalebSi monawileobis<br />
gagrZeleba. 68<br />
nato, “partnioroba mSvidobisaTvis” programis farglebSi<br />
<strong>da</strong> sxva misi wevri saxelmwifoebis (kerZod, aSS, didi britaneTi,<br />
TurqeTi <strong>da</strong> germania) saSualebiT, monawileobs saxalmwifo<br />
reformis gamxorcielebaSi, gansakuTrebiT, sajariso <strong>da</strong><br />
Tav<strong>da</strong>cvis sistemis reformirebaSi. natom organizeba gauwia<br />
Savi zRvis raionSi samSvidobo Zalebis wvrTnas, romelSic<br />
aqtiurad monawileob<strong>da</strong> germaniis, didi britaneTisa <strong>da</strong> sxva<br />
evropuli qveynebis (maT Soris saqarTvelos) sajariso<br />
qve<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebi. 69 gar<strong>da</strong> amisa, saqarTvelo, TurqeTis me-<br />
TaurobiT, monawileob<strong>da</strong> kosovos samSvidobo operaciebSi <strong>da</strong><br />
maspinZlob<strong>da</strong> samxedro wvrTnebs. Tumca, aRsaniSnavia, rom<br />
saqarTveloSi Tav<strong>da</strong>cvis reformas seriozulad aferxebdnen<br />
ekonomikuri faqtorebi <strong>da</strong> arsebuli korufcia. Tbilisi araerTxel<br />
iTxov<strong>da</strong> natos ufro aqtiur monawileobas saqarTvelos<br />
usafrTxoebis problemebis ga<strong>da</strong>wyvetaSi. am moTxovnaTagan<br />
zogierTi ruseTis amierkavkasiaSi arsebobis <strong>da</strong>balansebas<br />
iTvaliswineb<strong>da</strong>, xolo sxva moTxovnebi ruseTTan TanamSromlobis<br />
68 “Sustainment <strong>and</strong> Stability Operations Program (SSOP) Formally Begins,” http://<br />
georgia.usembassy.gov/events/event20050423SSOPOpen.html.<br />
69 2004 wlis 6 aprils, briuselSi vizitisas, prezidentma mixeil<br />
saakaSvilma xazgasmiT aRniSna saqarTvelos natoSi gawevrianebisken<br />
swrafva <strong>da</strong> ganacxa<strong>da</strong>, rom 2004 wlis ivnisis natos stambolis samitis<br />
dros saqarTvelo gegmav<strong>da</strong> natosTan individualuri partniorobis<br />
xelSekrulebis gaformebas. (RFE/RL Newsline, 7 aprili, 2004 w.). 2001-2002<br />
wlebSi saqarTvelo monawileob<strong>da</strong> natos “partnioroba mSvidobisaTvis”<br />
cxra wvrTnasa <strong>da</strong>, agreTve, rva “partnioroba mSvidobisaTvis” msgavsi<br />
suliskveTebis wvrTnaSi. natosadmi mimarTul saqarTvelos politikis<br />
Sesaxeb ixileT, NATO’s New Role in the NIS Area, Interim Project Report: NATO <strong>and</strong><br />
its Partners in Eastern Europe <strong>and</strong> the Southern Caucasus (Warsaw: Osrodek Stuiow<br />
Wschodnich Centre for Eastern Studies, December 2003), at pp. 42–46, http://<br />
www.osw.waw.pl/en/epub/NATO/raport_en.pdf.<br />
388
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
gzebs eZeb<strong>da</strong>. magaliTad, prezidentma saakaSvilma <strong>of</strong>icialurad<br />
SesTavaza ruseTs, Seqmniliyo erToblivi rusul-qarTuli<br />
antiteroristuli centri saqarTvelo<strong>da</strong>n rusuli samxedro<br />
bazebis gayvanis sanacvlod. 70 2004 wlis ivnisSi, stambolSi<br />
gamarTul samitze natom miiRo ga<strong>da</strong>wyvetileba kavkasiasa <strong>da</strong><br />
centralur aziaSi specialuri warmomadgeneli <strong>da</strong>eniSna. 15<br />
seqtembers natos generaluri mdivnis meore moadgile robert<br />
simonsi <strong>of</strong>icialurad Seudga specialuri warmomadgenlis<br />
uflebamosilebis Sesrulebas <strong>da</strong> Tavisi mudmivi warmomadgeneli<br />
<strong>da</strong>niSna kavkasiaSi, romelic TbilisSi iqna movlinebuli. 71 2004<br />
wlis oqtombris bolos, natos wevri qveynebis mier <strong>da</strong>mkicebul<br />
iqna saqarTvelosTan individualuri partniorobis samoqmedo<br />
gegma (IPAP), xolo misi ganxorcielebis pirveladi Sefaseba Sedga<br />
2005 wlis gazafxulze. saqarTvelo-natos urTierTobebis<br />
gaaqtiureba, savaraudod, <strong>da</strong>debiTad imoqmedebs saxelmwifo<br />
reformebis ganxorcielebaze, mesame qveynebis <strong>da</strong>xmarebiT,<br />
romelTa nawili ukve gaerTianebulia “saqarTvelos axal<br />
megobarTa” jgufSi. es jgufi, romlis SemadgenlobaSic Sedian<br />
estoneTi, latvia, litva, poloneTi, rumineTi <strong>da</strong> bulgareTi,<br />
aSkarad gamoxatavs evrokavSiris zogi axali wevri saxelmwifos<br />
mzard interesebs regionSi. is ukve arsebuli “megobarTa jgufis”<br />
erTgvari <strong>da</strong>matebaa <strong>da</strong> yuradRebas saqarTvelos natosTan <strong>da</strong><br />
evrokavSirTan urTierTobasa <strong>da</strong> saxelmwifo reformebis<br />
ganxorcielebaze gaamaxvilebs. 72<br />
2003 wlis noembris “vardebis revoluciamde” SerTebuli<br />
Statebisa <strong>da</strong> evropisTvis aSkara gax<strong>da</strong>, rom SevardnaZis<br />
mTavrobam ver SeZlo xalxis ndobiT aRWurvili saxelmwifos<br />
mSenebloba, ekonomikuri ganviTareba <strong>da</strong> stabilurobis miRweva.<br />
mTavrobis uunarobam mniSvnelovani reformis gansaxor-<br />
70 “Georgia Proposes New ‘Mechanics’ for Relations with Russia,” Civil Georgia, September<br />
22, 2004, http://www.civil.ge/eng/article.php?id=7891.<br />
71 “NATO to Dispatch Liaison Officer to Georgia,” Civil Georgia, September 9, 2004,<br />
http://www.civil.ge/eng/article.php?id=7846.<br />
72 Vladimir Socor, “New Group <strong>of</strong> Georgia’s Friends Founded,” Eurasia Daily Monitor,<br />
February 7, 2005.<br />
389
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
cieleblad, gamoiwvia donorTa didi imedgacrueba. 73 2003 wlis<br />
<strong>da</strong>sawyisSi ms<strong>of</strong>lio bankma SeaCera energetikuli <strong>da</strong> socialuri<br />
programebi yovlismomcveli korufciis gamo, xolo 2003 wlis<br />
seqtemberSi aSS-ma ganacxa<strong>da</strong>, rom 2004 wli<strong>da</strong>n Seamcireb<strong>da</strong><br />
saqarTvelosadmi gaweuli <strong>da</strong>xmarebis masStabebs. 74 <strong>da</strong>savleTis<br />
mxri<strong>da</strong>n gaZlierebulma kritikam SevardnaZes ruseTTan<br />
<strong>da</strong>axloebisken ubiZga, rac energosferoSi strategiuli<br />
xelSekrulebebis gaformebiT gamoikveTa. 75 am xelSekrulebebma<br />
kidev ufro gaaRrmava SeerTebuli Statebis SeSfoTeba. elCma<br />
stiven manma, aSS-is prezidentis mrCevelma kaspiis energosakiTxebSi,<br />
sajarod gamoxata SeSfoTeba msgavsi xelSekrulebebis<br />
Taobaze ruseTTan, radgan aman SeiZleba Seaferxos amierkavkasiis<br />
gazsadenis proeqti, romelic 2006 wels un<strong>da</strong> <strong>da</strong>iwyos<br />
<strong>da</strong> un<strong>da</strong> moaxdinos gazis transportireba azerbaijanis Sahdenizis<br />
sabado<strong>da</strong>n TurqeTSi, saqarTvelos gavliT. 76<br />
SeerTebulma Statebma (an, minimum, zogierTma amerikulma<br />
moRvawem) <strong>da</strong>iwyes saqarTvelos politikuri opoziciaSi Ria<br />
investireba <strong>da</strong> maTi roli “vardebis revoluciaSi” mniSvnelovani<br />
aRmoCn<strong>da</strong>. aSS-is mTavrobis mier <strong>da</strong>finansebuli<br />
erovnuli demokratiuli instituti monawileob<strong>da</strong> opoziciis<br />
liderebis treningSi, momzadebasa <strong>da</strong> gaerTianebaSi. saerTa-<br />
Soriso respublikuri instituti, saarCevno sistemebis saerTa-<br />
73 “Country Report: Georgia,” The Economist Intelligence Unit, November 2003.<br />
74 Natalia Antelava, “United States Cuts Development Aid to Georgia,” Eurasia Insight,<br />
September 29, 2003, http://www.eurasianet.org/departments/insight/articles/<br />
eav092903.shtml.<br />
75 2003 wlis ivlisSi saqarTvelom 25-wliani TanamSromlobis SeTanxmebas<br />
moawera xeli ruseTis gazis gigant gazpromTan. xelSekruleba<br />
iTvaliswineb<strong>da</strong> saqarTvelos gaziT momaragebas <strong>da</strong> misi infrastuqturis<br />
satranzitod gamoyenebas. ixileT, RFE/RL Newsline, July 28, 2003, http://<br />
www.rferl.org/newsline/2003/07/2-TCA/tca-280703.asp.<br />
76 RFE/RL Newsline, July 28, 2003, http://www.rferl.org/newsline/2003/07/2-TCA/tca-<br />
280703.asp. aSS-ma ganacxa<strong>da</strong>, saqarTvelos energosistemisTvis gaweuli<br />
<strong>da</strong>xmarebis Semcirebis Sesaxeb 30 milioni aSS dolari<strong>da</strong>n 14 milionamde.<br />
“Country Report: Georgia,” The Economist Intelligence Unit, November 2003. ufro<br />
detalurad gazpromTan gaformebuli am xelSekrulebis Sesaxeb, ixileT,<br />
jaba dev<strong>da</strong>rianis qveTavi amave gamocemaSi.<br />
390
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
Soriso fondTan (IFES) erTad, muSaobdnen intensiurad Tavisufali<br />
<strong>da</strong> samarTliani arCevnebis xelSesawyobad. qarTuli<br />
sa<strong>da</strong>mkvirveblo organizaciebi, gansakuTrebiT, samarTliani<br />
arCevnebisa <strong>da</strong> demokratiis saerTaSoriso sazogadoeba,<br />
mzaddebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> finansdebo<strong>da</strong> amerikeli eqspertebis mier. am<br />
politikurma gamocdilebam mniSvnelovani roli iTamaSa<br />
arasamTavrobo organizaciaTa seqtoris politizirebaSi <strong>da</strong><br />
demokratiuli opoziciis mxar<strong>da</strong>WeraSi.<br />
ga<strong>da</strong>dgomis Semdeg SevardnaZem pir<strong>da</strong>pir <strong>da</strong>a<strong>da</strong>naSaula<br />
vaSingtoni saqarTvelos Si<strong>da</strong> saqmeebSi Riad CarevaSi, xolo<br />
amerikeli filantropi jorj sorosi – opoziciis mxar<strong>da</strong>WeraSi.<br />
zogierTi qarTveli Jurnalisti xazs usvam<strong>da</strong> im faqts, rom aSSis<br />
elCi saqarTveloSi riCard mailsi iyo diplomatiuri misiis<br />
xelmZRvaneli azerbaijansa <strong>da</strong> serbeTSi, roca prezidentebis<br />
abulfaz elCibeisa <strong>da</strong> slobo<strong>da</strong>n miloSeviCis g<strong>and</strong>evna mox<strong>da</strong>.<br />
iqmneba STabeWdileba, rom amerikis elCi <strong>da</strong> sxva <strong>da</strong>savleli<br />
diplomatebi uSualo kontaqtSi imy<strong>of</strong>ebodnen qarTul<br />
opoziciasTan 2003 wlis noembris revoluciis ga<strong>da</strong>mwyvet<br />
momentebSi. Tumca, es aranairad niSnavs imas, rom maT moaxdines<br />
SevardnaZis ga<strong>da</strong>yenebis inspirireba.<br />
SeerTebulma Statebma sruli mxar<strong>da</strong>Wera gamoucxa<strong>da</strong><br />
saqarTvelos axal xelisuflebas. 2004 wlis ianvarSi saxelmwifo<br />
mdivani kolin paueli pira<strong>da</strong>d eswrebo<strong>da</strong> saakaSvilis<br />
inauguraciis ceremonias, sa<strong>da</strong>c ganacxadeba gaakeTa 2004 wels<br />
166-milion dolariani <strong>da</strong>xmarebis Taobaze. 2004 wlis maisSi<br />
vaSingtonma saqarTvelo CarTo “aTaswleulis gamowvevis”<br />
programaSi. 77 am gegmis mixedviT, Tbilisma sami wlis ganmavlobaSi<br />
un<strong>da</strong> miiRos 500 milioni aSS dolari. grantebi<br />
“aTaswleulis gamowvevis” programis CarCoSi eZlevaT mTavrobebs,<br />
arasamTavrobo organizaciebs <strong>da</strong> kerZo struqturebs<br />
efeqturi mmarTvelobis, ekonomikuri reformebis, korufciasTan<br />
brZolis, mewarmeobisa <strong>da</strong> kerZo seqtoris ganvi-<br />
77 Millennium Challenge Corporation, Press Release, http://www.mca.gov/public_affairs/<br />
press_releases/PR_Eligible.pdf.<br />
391
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
Tarebis, s<strong>of</strong>lis meurneobis nay<strong>of</strong>ierebisa <strong>da</strong> janmrTelobis,<br />
agreTve, ganaTlebis donis amaRlebis mxar<strong>da</strong>saWerad. 78 <strong>da</strong><br />
bolos, aRsaniSnavia prezident buSis saqarTveloSi viziti<br />
meore ms<strong>of</strong>lio omis <strong>da</strong>srulebis 60 wlisTavis aRsaniSnavi<br />
mogzaurobis farglebSi. is saqarTveloSi ruseTi<strong>da</strong>n Camovi<strong>da</strong><br />
2005 wlis 10 maiss, riTac xazi gausva saqarTveloSi demokratiis,<br />
istoriuli mniSvnelobis reformebis <strong>da</strong> konfliqtebis<br />
mSvidobianad ga<strong>da</strong>Wris mniSvnelobas. 79<br />
xolo rac Seexeba evropis kavSirs, is yovelTvis mniSvnelovan<br />
<strong>da</strong>xmarebas uwev<strong>da</strong> saqarTvelos, miuxe<strong>da</strong>vad programebis<br />
arSesrulebisa <strong>da</strong> ganviTarebis perspeqtivis ararsebobisa<br />
im periodSi, rodesac mTavrobaSi imy<strong>of</strong>ebo<strong>da</strong> SevardnaZis<br />
korumpirebuli gundi. evrokomisia axorcielebs programebs<br />
humanitaruli <strong>da</strong> sakvebi produqtebiT <strong>da</strong>xmarebis,<br />
kanonis uzenaesobis, ekonomikuri <strong>da</strong> samarTlebrivi reformebis,<br />
<strong>da</strong> energopolitikis sferoSi.aSS-Tan Se<strong>da</strong>rebiT naklebad,<br />
magram zogierTma evropulma qveynam, gansakuTrebiT,<br />
didma britaneTma, germaniam, saberZneTma <strong>da</strong> safrangeTma,<br />
aseve, ganaviTares ormxrivi TanamSromloba saqarTvelos<br />
xelisuflebasTan, gansakuTrebiT, samxedro, sabaJo <strong>da</strong> samarTal<strong>da</strong>mcav<br />
organoebTan. 2003 wlis noembri<strong>da</strong>n moyolebuli<br />
evrokavSiri gansakuTrebul yuradRebas iCens saqarTvelosadmi<br />
<strong>da</strong>, rogorc Cans, did imedebs amyarebs axal xelisuflebaze,<br />
kanonis uzenaesobis garkveuli problemebis<br />
miuxe<strong>da</strong>vad. 2004 wlis ivnisSi donorebis konferenciaze<br />
briuselSi, evrokomisiam <strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lio bankma, 31 qveyanasTan <strong>da</strong><br />
12 saerTaSoriso organizaciasTan erTad, TiTqmis 1 miliardi<br />
aSS dolaris <strong>da</strong>xmarebas <strong>da</strong>hpir<strong>da</strong> axal xelisuflebas. 80 es<br />
<strong>da</strong>xmareba gankuTvnilia reformebisTvis energetikis, mmarTve-<br />
78 “U.S. to Grant Georgia $500 ml in Frames <strong>of</strong> MCA,” Civil Georgia, May 28, 2004,<br />
http://www.civil.ge/eng/article.php?id=7021.<br />
79 “President Bush to Travel to Georgia,” http://georgia.usembassy.gov/events/<br />
event20050325BushVisit.html.<br />
80 Joint Press Release by the European Commission <strong>and</strong> the World Bank, June 16, 2004,<br />
http://www.seerecon.org/Georgia/press_release.pdf.<br />
392
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
lobis, siRaribis <strong>da</strong>Zlevis, bavSvTa socialuri <strong>da</strong>cvis,<br />
infrastruqturisa <strong>da</strong> s<strong>of</strong>lis meurneobis ganviTarebis<br />
xelSesawyobad 2004-2006 wlebSi.<br />
2003 wlis dekemberSi, evropis palmanentma rekomen<strong>da</strong>cia<br />
gauwia amierkavkasiis qveynebs – somxeTs, azerbaijansa <strong>da</strong><br />
saqarTvelos – evropis axali samezoblo politikis nawili<br />
gamx<strong>da</strong>riyvnen, xolo 2004 wlis maisSi es wina<strong>da</strong>deba evrokomisiis<br />
mier iqna <strong>da</strong>mtkicebuli. analitikosebi varaudoben, rom es<br />
nawilobriv <strong>da</strong>gvianebuli ga<strong>da</strong>wyvetileba – amierkavkasiis<br />
qveynebis evropis samezoblo iniciativaSi CarTvis Sesaxeb,<br />
di<strong>da</strong>d iqna ganpirobebuli saqarTveloSi mimdinare politikuri<br />
cvlilebebiT. 81 2005 wlis martSi evrokomisiam miiRo ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />
saqarTvelosTan urTierTobebis intensifikaciis<br />
Sesaxeb, rac samezoblo iniciativis farglebSi samoqmedo gegmis<br />
SemuSavebas gulisxmob<strong>da</strong>. es rekomen<strong>da</strong>cia eyrdnobo<strong>da</strong> evrokomisiis<br />
mier gakeTebul angariSs, romelic detalur <strong>da</strong><br />
siRrmiseul analizs iZleva saqarTveloSi arsebuli politikuri<br />
<strong>da</strong> ekonomikuri situaciis Sesaxeb <strong>da</strong> asaxavs dRemde arsebul<br />
ormxriv urTierTobebs evrokavSirTanac. 82<br />
81 Jaba Dev<strong>da</strong>riani, “Europe Remains Ambiguous in its South Caucasus Neighborhood,”<br />
Central Asia–Caucasus Analyst, July 14, 2004.<br />
82 The European Commission’s Delegation to Georgia <strong>and</strong> Armenia, http://www.delgeo.cec.eu.int/<br />
en/press/5_mart_ge_2005.htm. samoqmedo gegmis ZiriTadi elementebi un<strong>da</strong><br />
moicavdes: kanonis uzenaesobis <strong>da</strong>cvas, demokratiis institutebisa <strong>da</strong><br />
pluralizmis gaZlierebas, biznes-garemos gaumjobesebas, saga<strong>da</strong>saxado<br />
<strong>da</strong> sabaJo administraciis reformas, siRaribis <strong>da</strong>Zlevas, konfliqtebis<br />
mogvarebasa <strong>da</strong> mzard regionaluri TanamSromlobas. “vardebis<br />
revoluciis” Semdeg evrokavSiri gansakuTrebul yuradRebas amaxvileb<strong>da</strong><br />
qveyanaSi kanonis uzenaesobis <strong>da</strong>mcveli institutebis gaZlierebaze. 2004<br />
wlis zafxulSi evrokavSirma saqarTveloSi gaxsna pirveli kanonis<br />
uzenaesobis misia (EUJUST THEMIS), raTa <strong>da</strong>xmareba gaewia samarTlebrivi<br />
sistemis reformirebaSi. Sesabamis saministroebSi rva ucxoeli eqspertis<br />
ganTavsebiT, misia saqarTvelos xelisuflebas exmareba, zoga<strong>da</strong>d,<br />
reformebis koordinaciaSi. ixileT, “EU Launches ‘Rule <strong>of</strong> Law’ Mission, Amid<br />
Human Rights Concerns”, Civil Georgia, July 17, 2004, http://www.civil.ge/eng/<br />
article.php?id-7439.<br />
393
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
394<br />
ra un<strong>da</strong> moimoqmedos <strong>da</strong>savleTma?<br />
<strong>da</strong>savleTma saqarTvelos usafrTxoebis dRis wesrigSi<br />
upirveles amocanad un<strong>da</strong> gansazRvros qveynis ganviTarebis<br />
problemebi <strong>da</strong> saxelmwifo reformebi. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />
kargia, rom SevardnaZis mmarTvelobis bolo ramdenime wlis<br />
“donorTa imedgacrueba” <strong>da</strong>xmarebis gawevis xelaxalma<br />
mzady<strong>of</strong>nam Secvala, mas Semdeg, rac saqarTvelos axalma<br />
xelisuflebam korufciis winaaRmdeg brZola gaaZliera <strong>da</strong><br />
saxelwifo reformebSi winsvla aRiniSna. aseT viTarebaSi<br />
<strong>da</strong>savleTma un<strong>da</strong> gaagrZelos saxelmwifo reformis mravlismomcveli<br />
strategia, romlis ganxorcielebac SesaZlebelia<br />
saakaSvilis prezidentobis pirveli vadis amowurvamde.<br />
umTavresi orientirebi saqarTvelom Tavad un<strong>da</strong> gansazRvros,<br />
magram isini un<strong>da</strong> Seesabamebodes evrokavSiris stan<strong>da</strong>rtebsa<br />
<strong>da</strong> evroatlantikur gamocdilebas. mTavari principebi ukve<br />
Cadebulia iseT, saqarTvelos wina xelisuflebis mier xelmoweril<br />
an mimdinare, dokumentebSi, rogoricaa evrokavSirisa<br />
<strong>da</strong> saqarTvelos partniorobisa <strong>da</strong> TanamSromlobis SeTanxmeba,<br />
axali samezoblo iniciativa (evrokavSirisa <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
samoqmedo gegma) <strong>da</strong> natosTan individualuri partniorobis<br />
samoqmedo gegma.<br />
magram <strong>da</strong>savleTis strategia un<strong>da</strong> iyos gawonasworebuli<br />
– aucilebelia, fun<strong>da</strong>menturi problemebis ga<strong>da</strong>Wra (korufciasTan<br />
brZolis CaTvliT), magram, imavdroulad, reformebis<br />
periodSi uyuradRebod ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>rCes politikuri stabilurobis<br />
SenarCuneba. magaliTad, sazogadoebis farTo ukmay<strong>of</strong>ileba<br />
SeiZleba gamoiwvios saxelmwifo moxeleebis samsaxuri<strong>da</strong>n<br />
masiurma <strong>da</strong>Txovnam. gar<strong>da</strong> amisa, aseTma nabijma<br />
SeiZleba gamoaaSkaraos kvalificiuri kadrebis nakleboba<br />
saqarTvelos mTavrobaSi, gansakuTrebiT maSin, roca ar<br />
arsebobs adekvaturi sakadro politika. es problemebi u<strong>da</strong>vod<br />
warmoCindeba procesis <strong>da</strong>sawyisSive, magram isini didi xnis<br />
ganmavlobaSi iarsebeben, Tu <strong>da</strong>savleTi arafers iRonebs maT<br />
ga<strong>da</strong>WraSi <strong>da</strong>saxmareblad. 2004 wlis martSi, saqarTvelos
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
mTavrobam piroba <strong>da</strong>do, rom <strong>da</strong>Txovnil sajaro moxeleebs<br />
Sesabamisi kompensaciiT <strong>da</strong> axali samuSao SesaZleblobebiT<br />
uzrunvely<strong>of</strong><strong>da</strong>. 83 man, agreTve, SeimuSava yvela sxva sazogadoebrivi<br />
seqtoris reformirebis uaRresad ambiciuri gegma<br />
2004-2009 wlebisaTvis. es gegma iTvaliswinebs demokratiuli<br />
mmarTvelobis gaZlierebas, saxelmwifo institutebis Camoyalibebas,<br />
sajaro samsaxurisa <strong>da</strong> ganaTlebis sistemebis<br />
ganaxlebas, kulturuli institutebis ganviTarebas, saxelmwifos<br />
teritoriuli mTlianobis aRdgenas, erovnuli usafrTxoebis<br />
garantiebis Seqmnasa <strong>da</strong> ekonomikuri ganviTarebis<br />
miRwevas. aSkaraa, rom axalma xelisuflebam mkafiod un<strong>da</strong><br />
gansazrvros am reformaTa Soris prioritetebi, winaaRmdeg<br />
SemTxvevaSi, maTi realizacia naklebsavaraudoa.<br />
ukve aSkaraa <strong>da</strong>xmarebis saWiroeba. aucilebelia specialuri<br />
programebis ganxorcieleba <strong>da</strong>savleTis qveynebSi, romelic<br />
moizi<strong>da</strong>vs evropaSi ganaTlebul <strong>da</strong> gamocdil axalgazr<strong>da</strong><br />
specialistebs. es programebi <strong>da</strong>exmareba mTavrobas administraciuli<br />
aparatis SeqmnaSi, romelic kompetenciaze,<br />
gamocdilebasa <strong>da</strong> keTilsindisierebaze iqneba <strong>da</strong>myarebuli.<br />
amave mimarTulebis CarCoebSi xelisuflebam un<strong>da</strong> Camoayalibos<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>icvas qcevis kodeqsi sajaro moxeleebisTvis.<br />
gar<strong>da</strong> amisa, xelisuflebas marTebs frTxili sakadro politikis<br />
gatareba, roca saqme exeba sajaro moxeleTa masiur<br />
Semcirebebs. imis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, rom SevardnaZis prezidentobisas<br />
korufcia farTod iyo gavrcelebuli, arsebobdnen<br />
moxeleebi, romlebic axerxebdnen, ar gareuliyvnen masSi. es<br />
Tanamdebobis pirebi <strong>da</strong> maTi ojaxis wevrebi, SesaZlebelia,<br />
administraciuli wmendis msxverplni aRmoCndnen. meti<br />
efeqturobisTvis saWiroa, rom reformebi <strong>da</strong> axali kadrebis<br />
ayvana adekvaturi <strong>da</strong> drouli xelfasebis gacemis paralelurad<br />
moxdes. Tu es ar moxdeba, korufcia kvlav iCens Tavs.<br />
83 Georgian Ministry <strong>of</strong> Finance, “Strengthening <strong>and</strong> Uniting Georgia through Economic<br />
Growth, European Integration, <strong>and</strong> Long-Term Stability: Reform <strong>and</strong> Development<br />
Programme for the Government <strong>of</strong> Georgia 2004–2009.”<br />
395
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
specialuri fondi sajaro moxeleebis xelfasebisTvis iqna<br />
Seqmnili <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva donoris mier <strong>da</strong>finansebuli. sorosisa<br />
<strong>da</strong> sxva amerikulma fondebma, agreTve, gaeros ganviTarebis<br />
fondma Seitanes TavianTi wvlili am specialur fondSi. 84<br />
gar<strong>da</strong> amisa, saWiro Tanxebis saxelmwifo biujetSi mobilizaciisTvis<br />
aucilebelia sabaJo wesebisa <strong>da</strong> mmarTvelobis<br />
reforma, ukve arsebuli <strong>da</strong>savluri programebis Senar-<br />
CunebasTan erTad. sabaJo ga<strong>da</strong>saxadebis amoReba <strong>da</strong>mokidebuli<br />
iqneba iseTi strategiuli teritoriebis gakontrolebaze,<br />
rogoricaa samxreT oseTisa <strong>da</strong> samegrelos regionis kontroli<br />
kontraban<strong>da</strong>ze.am miznis misaRwevad aucilebelia centraluri<br />
xelisuflebis politikuri kontrolis gaZliereba. sabaJo<br />
reforma uSualo<strong>da</strong>a <strong>da</strong>kavSirebuli qveynis erTianobasa <strong>da</strong><br />
teritoriul mTlianobaze. 2004 wlis ivnisSi samxreT oseTis<br />
konfliqtis zonasTan mdebare ergneTis bazrobis gauqmeba<br />
aucilebeli iyo zogierTi kriminaluri <strong>da</strong>jgufebis saqmianobis<br />
aRsakveTad. magram aseTi tipis bazrobebi adgilobrivi<br />
mosaxleobisTvis Semosavlis wyarocaa. amdenad, aseT politikas<br />
aucileblad un<strong>da</strong> axldes Tan ekonomikuri ganviTarebis<br />
SesaZleblobebi.<br />
policiis reformam un<strong>da</strong> aRadginos ndoba moqalaqeebsa <strong>da</strong><br />
saxelmwifos Soris. saerTaSoriso donorebis mier <strong>da</strong>fi-<br />
84 2004 wels prezidenti, premier ministri, parlamentis Tavmjdomare <strong>da</strong><br />
uzenaesi sasamarTlos Tavmjdomare iReb<strong>da</strong> 1500 aSS dolars am fondi<strong>da</strong>n,<br />
TavianTi <strong>of</strong>icialuri xelfasis <strong>da</strong>namatad. TxuTmeti ministri <strong>da</strong> oTxi<br />
saxelmwifo ministri, agreTve, uSiSroebis sabWos mdivani <strong>da</strong> prezidentis<br />
administraciis xelmZRvaneli iReb<strong>da</strong> 1200 dolars. ekonomikuri sabWos<br />
Tavmjdomare, Sinagani jarebis sar<strong>da</strong>li, genStabis ufrosi, satransporto<br />
policiis xelmZRvaneli, saxelmwifo <strong>da</strong>cvis samsaxuris ufrosi,<br />
saga<strong>da</strong>saxado inspeqciis xelmZRvaneli <strong>da</strong> finansuri policiis ufrosi<br />
iReb<strong>da</strong> 1000 dolars. samoci ministris moadgile iReb<strong>da</strong> 700 dolars.<br />
uSiSroebis sabWos wevrebi iRebdnen 500 dolars. yvela satransporto<br />
policieli iReb<strong>da</strong> 150 dolars. momavalSi es <strong>da</strong>namatebi xelfasebze<br />
<strong>da</strong>gegmilia saxelmwifo biujeti<strong>da</strong>n gaices. <strong>da</strong>axloebiT 5000-mde sajaro<br />
moxele miiRebs <strong>da</strong>matebiT xelfass. ixileT, rezonansi, 25 marti, 2004 w.,<br />
gv. 2.<br />
396
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
nansebuli specialuri wvrTnis programebi aucilebelia<br />
policiis muSaobis efeqturobis asamaRleblad, iseve rogorc,<br />
rekomen<strong>da</strong>ciebi, sabWoTa policiuri sistemis reformirebisaTvis.<br />
saqarTvelom policiis reforma <strong>da</strong>iwyo sagzao policiis<br />
aTasobiT TanamSromlis <strong>da</strong>TxovniT. imis miuxe<strong>da</strong>vad, rom<br />
sagzao policia uaRresad korumpirebul struqturas warmoadgen<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> sazogadoebis minimaluri mxar<strong>da</strong>WeriT sargeblob<strong>da</strong>,<br />
aTasobiT a<strong>da</strong>mianis samsaxuri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Txovna, axali<br />
perspeqtivebisa <strong>da</strong> socialuri garantiebis gareSe, saeWvoa<br />
qveyanaSi zoga<strong>da</strong>d arsebuli kriminaluri situaciis gaumjobesebas<br />
emsaxurebodes. saqarTvelospoliciis sagamoZiebo<br />
struqturebis reformac un<strong>da</strong> iyos prioriteti, vinai<strong>da</strong>n<br />
a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>rRvevebi kvlav mravla<strong>da</strong>a, xelisuflebis<br />
cvlilebis miuxe<strong>da</strong>vad. kvlav xSiria saCivrebi<br />
TviTneburi <strong>da</strong>kavebis, narkotikebisa <strong>da</strong> iaraRis Cagdebis,<br />
sagamoZiebo <strong>da</strong> winaswari <strong>da</strong>kavebis saknebSi wamebis Sesaxeb.<br />
Sedegiani dialogi Tbilissa <strong>da</strong> separatistul teritoriebs<br />
Soris SesaZlebeli iqneba mxolod im SemTxvevaSi, Tu <strong>da</strong>savleTi<br />
<strong>da</strong>exmareba afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTs ganaviTaros <strong>da</strong> ufro<br />
Ria gaxados sakuTari politikuri sistemebi. ufro metic,<br />
<strong>da</strong>savluri <strong>da</strong>xmareba adgilobrivi arasamTavrobo organizaciebisa<br />
<strong>da</strong> socialurad <strong>da</strong>ucveli jgufebisadmi un<strong>da</strong><br />
emsaxurebodes ndobis aRdgenas orive mxares Soris. Tu<br />
gaizrdeba ndoba, xolo afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis mosaxleoba<br />
<strong>da</strong>ijerebs imas, rom <strong>da</strong>savleTi (<strong>da</strong> Sesabamisad saqarTveloc)<br />
yuradRebas iCens maTi momavlisadmi <strong>da</strong> iziareben maT<br />
legitimur miswrafebas, ar iqnen asimilirebulni dominantur<br />
qarTul kulturaSi, isev warmoiSveba SesaZlebloba warmatebuli<br />
politikuri dialogis ganaxlebisa. magram, sanam<br />
<strong>da</strong>savleTi ganagrZobs afxazebisa <strong>da</strong> osebis problemebis<br />
ugulvebely<strong>of</strong>as, isini arsebuli safrTxis nawilad moiazrebian<br />
am regionebSi <strong>da</strong> separatistul warmonaqmnebs ruseTTan<br />
kidev ufro mWidro kavSirisken ubiZgebs.<br />
Tu saerTaSoriso Tanamegobrobas surs saqarTvelos<br />
stabilurobis miRweva, aucilebelia maTi SeTanxmebuli<br />
397
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
moqmedeba. pirvel nabijad saWiroa, ga<strong>da</strong>ixedos dsT-is<br />
(ruseTis) mSvidobismy<strong>of</strong>elTa <strong>da</strong> gaeros warmomadgenlobis<br />
man<strong>da</strong>ti. rusuli jarebi ufro metad un<strong>da</strong> iyvnen CarTuli<br />
adgilobrivi mosaxleobis usafrTxoebis uzrunvely<strong>of</strong>aSi. Tu<br />
rusi mSvidobismy<strong>of</strong>elebi ver SeZleben usafrTxo garemos<br />
Seqmnas, maSin gaerom seriozulad un<strong>da</strong> ganixilos saerTa-<br />
Soriso samSvidobo Zalebis gagzavnis SesaZleblobis sakiTxi.<br />
rac Seexeba gaeros misias saqarTveloSi, mas SeuZlia iTavos<br />
gaeros humanitaruli <strong>da</strong> ganviTarebiTi programebis koordinacia,<br />
rac qarTvelebsa <strong>da</strong> afxazebs Soris <strong>da</strong>Zabulobis<br />
ganmuxtvas un<strong>da</strong> emsaxurebodes. gaeros mier <strong>da</strong>finansebuli<br />
qarTvelebiT <strong>da</strong>saxlebul galis raionSi samoqalaqo policiis<br />
proeqti SeiZleba iqces aseT Sansad.<br />
samxreT oseTSi saWiroa Zalisxmevis gaaqtiureba regionSi<br />
ekonomikuri TanamSromlobis wasaxaliseblad, gansakuTrebiT,<br />
adgilobrivi savaWro <strong>da</strong> sabanko sistemis <strong>da</strong>xmarebis gziT.<br />
evrokavSiris wina<strong>da</strong>debebi erToblivi sabaJo Tu tvirTis<br />
makontrolebeli meqanizmebis SemuSavebis Sesaxeb, romelic<br />
mxareebis mier iqna uary<strong>of</strong>ili, kvlav un<strong>da</strong> gaxdes ganxilvis<br />
sagani. es SeiZleba ndobis aRdgenis umniSvnelovanes meqanizmad<br />
iqces. saerTaSoriso sazogadoebam, aseve, un<strong>da</strong> gaaZlieros<br />
zewola saqarTveloze, raTa miRebul iqnas konfliqtis dros<br />
iZulebiT gaqceuli, <strong>da</strong>axloebiT 60 aTasi osi devnilis<br />
<strong>da</strong>brunebisa <strong>da</strong> qonebis restituciis iuridiuli CarCoebi.<br />
donorebma finansuri <strong>da</strong>xmareba un<strong>da</strong> gauwion saqarTvelos,<br />
gansakuTrebiT, kompensaciis valdebulebaTa Sesasruleblad.<br />
regionaluri TanamSromlobis ganviTarebis yvela mcdeloba<br />
uSedego gamodga, nawilobriv, azerbaijan-somxeTs Soris<br />
arsebuli mTiani yarabaxis konfliqtis gamo. aseT SemTxvevaSi,<br />
imis magivrad, rom gaagrZelos unay<strong>of</strong>o mcdelobebi saqarTvelos,<br />
somxeTisa <strong>da</strong> azerbaijans Soris sammxrivi TanamSromlobis<br />
ganviTarebisa, <strong>da</strong>savleTisTvis ufro mizanSewonili<br />
iqneba, mxari <strong>da</strong>uWiros realur formas ormxrivi TamanSromlobisa<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> or sxva amierkavkasiur qveyanas Soris.<br />
sasargeblo proeqtebi SeiZleba ganxorcieldes mravali<br />
398
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
ganxriT, rogoricaa satransporto tranziti, TanamSromloba<br />
usafrTxoebis sferoSi, sabaJo, sazRvris <strong>da</strong>cva, organizebuli<br />
<strong>da</strong>naSaulis winaaRmdeg brZola.<br />
ekonomikuri ganviTarebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri investiciebis<br />
mozidvis mizniT, rac <strong>of</strong>icialur institucionalur mxar<strong>da</strong>Weras<br />
saWiroebs, (aseve evropul <strong>da</strong> araevropul ekonomikur<br />
subieqtebs Soris kontaqtebis mxar<strong>da</strong>Weris mizniT), evrokavSirma<br />
un<strong>da</strong> ganixilos kavkasiuri bankisa <strong>da</strong> evrokavSiris<br />
mier <strong>da</strong>finansebuli savaWro palatis Seqmnis SesaZlebloba. is<br />
araa valdebuli (<strong>da</strong> arc un<strong>da</strong> iyos) mxolod saqarTveloTi<br />
Sem<strong>of</strong>arglos; misi saqmianoba SeiZleba gavrceldes, aseve,<br />
ruseTze, iransa <strong>da</strong> TurqeTze.<br />
aSS-is monawileoba saqarTvelos saqmeebSi sagrZnoblad<br />
gaizar<strong>da</strong> bolo ramdenime wlis ganmavlobaSi. magaliTad,<br />
saqarTvelo iqca tranzitul punqtad aSS-is samxedro aviaciisTvis,<br />
avRaneTSi mimdinare operaciebisas. saqarTvelo<br />
cdilob<strong>da</strong> SeerTebul StatebTan <strong>da</strong>emyarebina ufro axlo<br />
urTierTobebi, maT Soris natos farglebs miRmac. 2003 wlis<br />
agvistoSi saqarTvelom gagzavna 70 kaciani specialuri<br />
<strong>da</strong>niSnulebis <strong>da</strong>nay<strong>of</strong>i eraySi, xolo momdevno wlis aprilSi,<br />
mSvidobismy<strong>of</strong>elTa ricxvi 155 kacamde gazar<strong>da</strong>. 85 aqe<strong>da</strong>n<br />
gamomdinare, saqarTvelos antiteroristul koaliciaSi<br />
monawileobiT gafarTov<strong>da</strong> aSS-is samxedro gavlena regionSi,<br />
romelsac ruseTi tradiciulad sakuTari gavlenis sferod<br />
miiCnev<strong>da</strong>, rasac SesaZloa aSS-ruseTis urTierTobebis <strong>da</strong>Zabva<br />
mohyves.<br />
SeerTebuli Statebis aseTma gaaqtiurebam gamoiwvia<br />
ruseTis SeSfoTeba imis gamo, rom vaSingtoni cdilob<strong>da</strong><br />
amierkavkasii<strong>da</strong>n mis gamoZevebas. es SeSfoTeba Zlierdeba,<br />
roca aSS cdilobs moskovze zewolas, raTa am ukanasknelma<br />
Seasrulos stambolis 1999 wlis samitze nakisri valdebulebebi<br />
<strong>da</strong> gaiyvanos Tavisi bazebi saqarTvelo<strong>da</strong>n. gansakuTrebiT<br />
mwvaved es sakiTxi gamoaSkarav<strong>da</strong> euTos 2003 wlis<br />
85 “Georgian Peacekeeping Troops to Deploy in Iraq,” RFE/RL Newsline.<br />
399
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
dekembris samitze maastrixtSi, roca saxelmwifo mdivanma<br />
kolin pauelma gaakritika ruseTi stambolis valdebulebebis<br />
arSesrulebis gamo <strong>da</strong> gaafrTxila moskovi, ar <strong>da</strong>eWira mxari<br />
separatistuli reJimebisTvis amierkavkasiaSi. aSS-ma mzady<strong>of</strong>na<br />
gamoTqva saqarTveloSi <strong>da</strong>rCenili ori, axalqalaqisa <strong>da</strong><br />
baTumis, bazis gasayvanad ruseTisTvis finansuri <strong>da</strong>xmarebis<br />
gawevis Taobaze. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, Tu rogor Seecdeba aSS misi<br />
saqarTveloSi mzardi rolis Serbilebas, es mainc sakmaod mware<br />
abi SeiZleba aRmoCndes ruseTis nacionalisturi <strong>da</strong> konservatiuli<br />
ZalebisTvis ga<strong>da</strong>saylapad <strong>da</strong> emociuri reaqcia<br />
gar<strong>da</strong>uvalia. gavlenis <strong>da</strong>kargvisadmi fsiqologiuri Seguebis<br />
problemebis gar<strong>da</strong>, Zalze gansxvavebuli Zalebi ruseTSi<br />
SeSfoTebas gamoxataven imis SesaZleblobaze, rom <strong>da</strong>rCenili<br />
rusuli bazebis gasvlis Semdeg, maT adgils amerikis an natos<br />
Zalebi <strong>da</strong>ikaveben.<br />
riskis minimumamde <strong>da</strong>sayvanad, raTa ar moxdes ruseTis an<br />
saqarTvelos SecdomaSi Seyvana, aSS-ma mkafiod un<strong>da</strong> gansazRvros<br />
saqarTvelos roli mis usafrTxoebis gegmebSi. Tu vaSingtons<br />
imedi aqvs, gaaZlieros saqarTvelos roli platformis saxiT,<br />
Tavisi momavali samxedro operaciebis gansaxorcieleblad, man<br />
un<strong>da</strong> erTmniSvnelovnad ganucxados amis Taobaze saqarTvelosac<br />
<strong>da</strong> ruseTsac. xolo natom, Tavis mxriv, mkafiod un<strong>da</strong> gansazRvros<br />
pirobebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>axloebiTi vadebi, romlis CarCoebSic saqarTvelo<br />
SeZlebs gaaZlieros Tavisi urTierTobebi aliansTan. aucilebelia<br />
natos k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ti wevrebis msgavsi yovlismomcveli<br />
samoqmedo gegmis saqarTvelosTvis <strong>of</strong>icialurad SeTavazeba.<br />
natos miznebi saqarTvelosTan mimarTebaSi mkafiod un<strong>da</strong><br />
ganemartos ruseTs <strong>da</strong> un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>idgas Sesabamisi nabijebi, raTa<br />
am miznebis araswori gagebis riski Semcirdes. oqsana antonenkos<br />
wina<strong>da</strong>deba, ruseTis baTumis samxedro baza gar<strong>da</strong>iqmnas natoruseTis<br />
saswavlo centrad kavkasiis an Savi zRvis regionisTvis,<br />
SeiZleba iqces erT-erT aseT nabijad. 86 bolos <strong>da</strong> bolos,<br />
86 oqsana antonenko, strategiuli kvlevis saerTaSoriso institutis<br />
ufrosi mkvlevari, interviu avtorTan, 27 marti, 2004 w.<br />
400
stabiluri saqarTvelo ruseTis grZelvadian interesebSi un<strong>da</strong><br />
Sediodes. xolo ufro usafrTxo saqarTvelo rusuli biznes<br />
interesebisTvis <strong>da</strong>matebiT SesaZleblobebs warmoadgens. Si<strong>da</strong><br />
krizisebisgan Tavisufali saqarTvelo kidev erTi faqtoria<br />
ruseTisTvis, raTa es ukanaskneli finansur <strong>da</strong> ekonomikur<br />
berketebs <strong>da</strong>eyrdnos <strong>da</strong> ara samxedro Zalas <strong>da</strong> kidev erTi<br />
mizezi, raTa moxdes adrindeli taqtikis Secvla, romelic<br />
gavlenaTa gasaZliereblad problemaTa eqsploatacias iTvaliswineb<strong>da</strong>.<br />
dro gvaCvenebs, SeZlebs Tu ara axali qarTuli<br />
xelisufleba am mimarTulebiT ubiZgos ruseTs <strong>da</strong>, imavdroulad,<br />
<strong>da</strong>savleTic <strong>da</strong>arwmunos, rom is Rirseuli partnioria.<br />
<strong>da</strong>skvna<br />
saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis roli<br />
SeerTebuli Statebisa <strong>da</strong> evropis wvlili saqarTvelos<br />
<strong>usafrTxoeba</strong>Si didi xania Semcir<strong>da</strong> urTierTgagebisa <strong>da</strong><br />
saerTo enis simciris gamo, roca saqme exeba TviT saqarTvelos<br />
pasuxismgeblobas sakuTar stabilurobaze Tu <strong>da</strong>savleTis<br />
mzady<strong>of</strong>nas ruseTs <strong>da</strong>upirispirdes iseT mgrZnobiare sakiTxebze,<br />
rogoricaa teritoriuli konfliqtebi. naklebad<br />
savaraudoa, rom <strong>da</strong>Zabuloba ruseTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs Soris<br />
saqarTvelos usafrTxoebis problemebis gamo male <strong>da</strong>sruldes.<br />
ekonomikuri <strong>da</strong> geopolitikuri TvalsazrisiT, <strong>da</strong>savleTi<br />
<strong>da</strong>interesebulia evropisa <strong>da</strong> axlo aRmosavleTis periferiaze<br />
stabilurobiT, xolo saqarTvelo kavkasiaSi stabilurobis<br />
mniSvnelovani faqtoria. magram imisaTvis, rom saqarTvelom<br />
stabilurobisken mimarTuli gavlena iqonios kavkasiaSi,<br />
aucilebelia misi sakuTari usafrTxoebis problemebis ga<strong>da</strong>Wra.<br />
aSS aqtiurad axorcielebs energetikuli <strong>da</strong> geopolitikuri<br />
politikis aRrevas, raTa amierkavkasiaSi yovlismomcveli<br />
regionaluri stabiluroba <strong>da</strong>mkvidrdes. evrokavSiri naklebad<br />
aqtiuri iyo navTobisa <strong>da</strong> gazis proeqtebis ganxorcielebaSi<br />
<strong>da</strong> sarbiels kerZo seqtors uTmob<strong>da</strong>, xolo TviTon prioritetebs<br />
regionalur TanamSromlobas aniWeb<strong>da</strong>. konfliqtebis<br />
401
<strong>da</strong>mien eli <strong>da</strong> giorgi gogia<br />
mogvarebis sferoSi evropam <strong>da</strong> amerikam ver SeZlo raime<br />
konkretuli <strong>da</strong> grZelvadiani Sedegis miRweva, miuxe<strong>da</strong>vad<br />
xangrZlivi mcdelobebisa euTosa <strong>da</strong> gaeros formatebSi.<br />
<strong>da</strong>savleTis mier <strong>da</strong>finansebul saxelmwifo reformebs,<br />
gansakuTrebiT SevardnaZis dros, umniSvnelo Sedegi mohyva.<br />
<strong>da</strong>savleTis yvelaze warmatebuli saqmianoba, albaT, TviT 2003<br />
wlis “vardebis revoluciaa”, rac <strong>da</strong>sturia imisa, rom samoqalaqo<br />
sazogadoebis ganviTarebis, a<strong>da</strong>mianis uflebebis<br />
<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> demokratiuli opoziciis mxar<strong>da</strong>Weris xangrZlivi<br />
mcdelobebi aucileblad gamoiRebs nay<strong>of</strong>s. axalma qarTulma<br />
xelisuflebam, albaT, xanrZlivi Sroma un<strong>da</strong> gaswios, rom yvela<br />
mimarTulebiT miaRwios warmatebebs, magram man aranairad ar<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>uSvas qveyanaSi arsebuli usafrTxoebis situaciis kidev<br />
ufro gamZafreba.<br />
uaxloes momavalSi saqarTvelos axalma xelisuflebam un<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>amtkicos, rom mas ZaluZs iseTi reformebis warmarTva, rac<br />
qveyanas aRmavlobisken <strong>da</strong> stabilurobisken miiyvans. es<br />
gulisxmobs saxelmwifo struqturebis mniSvnelovan modernizacias,<br />
kanonis uzenaesobis <strong>da</strong>mkvidrebas, samxedro Zalebis<br />
srul kontrolsa <strong>da</strong> racionalizacias, agreTve, korufciis<br />
aRm<strong>of</strong>xvrasa <strong>da</strong> organizebul <strong>da</strong>naSaulTan brZolas. am miznebis<br />
misaRwevad aucilebelia mebaJeebis, policielebisa <strong>da</strong><br />
samxedroebis gawvrTna <strong>da</strong>, <strong>da</strong>savluri stan<strong>da</strong>rtebis Sesabamisad,<br />
organizeba, rasac saakaSvili xSirad afiqsirebs<br />
sajarod, roca saqarTvelos evro-atlantikur ojaxSi gawevrianebis<br />
miswrafebebze saubrobs.<br />
<strong>da</strong>savleTs SeuZlia <strong>da</strong>exmaros saqarTvelos arademokratiuli<br />
tradiciebis aRm<strong>of</strong>xvraze aqcentebis gakeTebiT;<br />
agreTve, qarTuli nacionalizmis enobrivi, eTnikuri <strong>da</strong><br />
religiuri ganzomilebebis Serbilebaze; eTnikuri umciresobebis<br />
civilizebul mopyrobaze; <strong>da</strong> centrsa <strong>da</strong> separatistul<br />
regionebs Soris arsebuli undoblobis Serbilebis<br />
gzebis gamonaxvaze. Tu progresi iqneba miRweuli am mimar-<br />
TulebebiT, saqarTvelosa <strong>da</strong> farTo kavkasiis regionis<br />
<strong>usafrTxoeba</strong>, u<strong>da</strong>vod gaizrdeba.<br />
402
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli<br />
mezoblebi<br />
Tomas de vaali<br />
1919 wlis bolos saqarTvelo, axali <strong>da</strong>moukidebeli<br />
saxelmwifo, mraval problemas waawy<strong>da</strong> yvela frontze:<br />
somxeTTan sasazRvro <strong>da</strong>va ga<strong>da</strong>sawyveti rCebo<strong>da</strong>; arsebob<strong>da</strong><br />
mcire, magram metad rTuli orazrovani sakiTxebi azerbaijanTan<br />
urTierTobaSi; Tbilisis mTavroba <strong>da</strong>JinebiT<br />
asabuTeb<strong>da</strong> Tavis sa<strong>da</strong>vo moTxovnebs baTumis regionis mimarT,<br />
romelic, is-is iyo, un<strong>da</strong> <strong>da</strong>etovebinaT britanelebs. am qaosSi<br />
saqarTvelos mravalnacadi sagareo saqmeTa ministri evgeni<br />
gegeWkori kvlav cdilob<strong>da</strong> saqarTvelos, somxeTsa <strong>da</strong><br />
azerbaijans Soris farTo transkavkasiuri konfederaciis<br />
Camoyalibebas. gegeWkori iyo organizatori mravali konferenciisa,<br />
romelic mimarTuli iyo am sam respublikas<br />
Soris erTi wlis win gauaresebuli kavSirebis aRdgenisaken.<br />
Tumca britaneli Jurnalisti, s.i. beCh<strong>of</strong>eri, romelic<br />
gegeWkors Sexv<strong>da</strong> 1919 wels, gaocebuli iyo imiT, Tu rogori<br />
moumzadeblebi Sexvdnen qarTvelebi mezoblebTan kompromisze<br />
wasvlas <strong>da</strong> imiT, Tu rogori gauaresebuli iyo<br />
mTlianad regionuli garemo. is wers:<br />
“rac man [gegeWkorma] ar miTxra <strong>da</strong> rac ise<strong>da</strong>c<br />
cxadi iyo yvelasTvis, vinc ramdenadme erkveo<strong>da</strong><br />
transkavkasiur situaciaSi, iyo is, rom saqarTvelos<br />
ar un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong> azerbaijanis mxar<strong>da</strong>Weris<br />
imedi TurqeTis an proTurquli Zalis kavkasiaSi<br />
SemoWris SemTxvevaSi. TaTrul-somxuri [azerbaijanul-somxuri]<br />
xelSekruleba, rogorc drom<br />
Tavi 7<br />
403
Tomas de vaali<br />
404<br />
gviCvena, im qaRaldis fasic ar iyo, romelze<strong>da</strong>c is<br />
ewera”. 1<br />
beCh<strong>of</strong>eri iqve aRniSnavs, rom is, rasac “cota xnis win<strong>and</strong>el<br />
saqarTvelo-somxeTis kinklaobas” uwodebs, SeiZleba 1918 wlis<br />
dekembers Tbilisis <strong>da</strong>pyrobiT <strong>da</strong>mTavrebuliyo, qarTvelebi<br />
britanelebs rom ar <strong>da</strong>ecvaT. 2 am epizodis Sesaxeb qarTvel<br />
istorikosebs gansxvavebuli Sexeduleba aqvT: isini amtkiceben,<br />
rom britaneTis jarma xeli SeuSala qarTvelTa Setevas.<br />
yovel SemTxvevaSi, es iyo Zala, romelmac ga<strong>da</strong>mwyveti roli<br />
iTamaSa 1918 wlis Si<strong>da</strong>kavkasiuri brZolis SewyvetaSi.<br />
oTxi gareSe Zala – ruseTi, TurqeTi, germania <strong>da</strong> didi<br />
britaneTi _ am periodSi didi politikuri moTamaSe iyo<br />
samxreT kavkasiaSi. yoveli maTgani sxva<strong>da</strong>sxva dros icav<strong>da</strong> sam<br />
kavkasiur saxelmwifos: ruseTi icav<strong>da</strong> somxeTs, TurqeTi _<br />
azerbaijans <strong>da</strong>, Sesabamisad, didi britaneTi <strong>da</strong> germania _<br />
saqarTvelos. kavkasiis saxelmwifoebs Soris mudmivma SuRlma<br />
naTeli gaxa<strong>da</strong> is, rom msxvili samxedro Zalebis mxri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>cvis<br />
<strong>da</strong>pirebam mTlianad ga<strong>da</strong>wona regionuli soli<strong>da</strong>roba <strong>da</strong><br />
loialoba. marTlac, sa<strong>da</strong>vo sazRvrebis mqone regionSi<br />
gavleniani Zalis mxar<strong>da</strong>Wera (es 1919 wels mcire xniT britaneTi<br />
iyo) SeiZlebo<strong>da</strong> gamoyenebuliyo efeqturad, rom upiratesoba<br />
moepovebinaT iseT sa<strong>da</strong>vo sakiTxebSi, rogoric iyo baTumis<br />
sakiTxi. rac Seexeba somxeTs, saqarTvelos mier mokavSireebis<br />
sifrTxiliT arCeva erTmaneTisgan gamijnav<strong>da</strong> TviTga<strong>da</strong>rCenasa<br />
<strong>da</strong> srul ganadgurebas .<br />
2005 welsac, rodesac cdiloben usafrTxoebis problemis<br />
mogvarebas, rac ganamtkicebs maT <strong>da</strong>moukideblobasa <strong>da</strong><br />
sazRvrebs, kavkasiis postkomunistur axal <strong>da</strong>moukidebel sam<br />
patara saxelmwifos kvlav amoZravebs msgavsi mosazrebani<br />
sagareo <strong>da</strong> usafrTxoebis politikis warmarTvisas. somxeTi<br />
kvlav eyrdnoba ruseTs, rogorc mTavar strategiul mokav-<br />
1 C.E. Bachh<strong>of</strong>er, In Denikin’s Russia <strong>and</strong> the Caucasus, 1919-1920 (London: Collins,<br />
1921), p.54.<br />
2 Bachh<strong>of</strong>er, In Denikin’s Russia <strong>and</strong> the Caucasus, p.54.
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
Sires, saqarTvelos mzera mipyrobilia SeerTebuli Statebisaken,<br />
azerbaijanis uaxloesi mokavSire ki TurqeTia. es<br />
proteqcionisturi SeTanxmebani mimarTulia sruliad kavkasiuri<br />
TanamSromlobis winaaRmdeg. kavkasiur saxelmwifoTa<br />
mier usafrTxoebis mopovebis aucilebloba didi gareSe Zalis<br />
mxri<strong>da</strong>n kidev erTxel aCvenebs, rom amgvari gareSe Zalebi,<br />
iseve, rogorc sxva moTamaSeni – magaliTad, navTobis saerTa-<br />
Soriso kompaniebi <strong>da</strong> iranis islamuri respublika, arRveven<br />
samxreT kavkasiis regionis <strong>usafrTxoeba</strong>s.<br />
urTierTsawinaaRmdego interesebiT gaTiSulma samxreT<br />
kavkasiam <strong>da</strong> misma axlo mezoblebma ver SeZles, CamoeyalibebinaT<br />
zustad gamokveTili “regioni” imgvarad, rogorc es<br />
mox<strong>da</strong> baltiis an beneluqsis qveynebSi. “samxreT kavkasias”<br />
ufro gzajvaredinis an gansxvavebul kulturaTa Sexvedris<br />
adgilis metaforad iyeneben, vidre regionis saxelwodebad.<br />
1918 wli<strong>da</strong>n 1920 wlamde gegeWkori iyo erT-erTi im mcire<br />
pirTagan, vinc cdilob<strong>da</strong> regionuli TanamSromlobis gaadvilebas<br />
samxreT kavkasiaSi. bolo dros saqarTvelo nakleb<br />
interess amJRavneb<strong>da</strong> mezobel qveynebTan axlo TanamSromlobis<br />
mimarT. Tanamedrove saqarTvelos pirveli prezidenti,<br />
zviad gamsaxurdia, saqarTvelos warmoaCen<strong>da</strong>, rogorc gansakuTrebul<br />
evropul qveyanas, romelsac <strong>da</strong>uyovnebliv un<strong>da</strong><br />
gaewyvita kavSiri ruseTTan <strong>da</strong> mis sabWour warsulTan. es ki<br />
wlebis ganmavlobaSi gamoiwvev<strong>da</strong> saqarTvelos iseT saxelmwifod<br />
Camoyalibebas, rogoric avstria <strong>da</strong> Sveicariaa. misi<br />
eqscentruli ideebi imis Sesaxeb, rom kavkasiel xalxs saerTo<br />
eTnikuri <strong>da</strong> kulturuli bazisi aqvs <strong>da</strong> rom qarTuli eTnosi<br />
iberiul-kavkasiuri eTnokulturuli civilizaciis nawili iyo,<br />
xels uSli<strong>da</strong> regionul integracias. sabolood, man miaRwia<br />
Tavisi qveynis izolacias ruseTis, <strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> samxreT<br />
kavkasieli mezoblebisagan. gamsaxurdias Semdgomma prezidentma,<br />
eduard SevardnaZem, Tavisi sagareo politika mizanmimarTulad<br />
waiyvana ruseTisagan Camocilebisa <strong>da</strong> SeerTebuli<br />
Statebis mxar<strong>da</strong>Weris mopovebis gziT; amave dros, misi<br />
evrokavSirisa <strong>da</strong> saqarTvelos uSualo mezoblebisgan CamoSo-<br />
405
Tomas de vaali<br />
rebisken. man ar gamoamJRavna araviTari interesi saqarTvelos<br />
mezobel qveynebTan politikuri <strong>da</strong> ekonomiuri integraciis<br />
gafarToebaSi. TviT misi azerbaijanTan kargi urTierToba<br />
ufro metad emyarebo<strong>da</strong> maRali donis strategiul <strong>da</strong> energogaTvlebs,<br />
vidre komerciul kavSirebs. saqarTvelos politikuri<br />
liderebi gamoxatavdnen mxolod sityvier mxar<strong>da</strong>Weras<br />
somxeTis Tu azerbaijanis liderebis mimarT an xels awerdnen<br />
axal iniciativebs. es ukanasknelni ki sinamdvileSi warmo-<br />
Sobdnen valdebulebebs furcelze <strong>da</strong> araferi keTdebo<strong>da</strong><br />
imisaTvis, rom erTiani regioni Semdgariyo.<br />
am TavSi Cemi msjelobis arsi aris is, rom saqarTvelos<br />
mdgomareoba rogorc samxreT kavkasiaSi, ise mis sazRvrebs<br />
miRma aris ara <strong>usafrTxoeba</strong>, aramed piriqiT – arastabiluroba<br />
<strong>da</strong> agreTve is, rom samxreT kavkasiis qveynebis xelmocaruloba<br />
TavianTi Tavis regionad miCnevaSi uary<strong>of</strong>iT gavlenas axdens<br />
maT winsvlaze. amaSi nawilobriv brali saqarTvelos mTavrobas<br />
miuZRvis <strong>da</strong> misi elitis ambiciebs, xolo nawilobriv ki es<br />
ganpirobebuliaRrma istoriul-geografiuli faqtorebiT<br />
(magaliTad, moskovis roli <strong>da</strong> regionis <strong>da</strong>nawevrebis istoriis<br />
gansxvavebuloba), ramac Camoayaliba politikuri arCevani<br />
samxreT kavkasiaSi. sabolood, saqarTvelo usafrTxoebis<br />
mogvarebis sakiTxSi rCeba sruliad marto. saqarTvelos gavliT<br />
yba<strong>da</strong>Rebul navTobsaden milsadensac ki negatiuri gavlena<br />
hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> manac veraferi Semata farTo regionul <strong>usafrTxoeba</strong>s.<br />
2003 wlis noemberSi saqarTveloSi Zalaufleba xelSi<br />
axalma prezidentma, mixeil saakaSvilma aiRo. aman bevri ram<br />
Secvala, Tumca regionuli usafrTxoebis Rrmad fesvgadgmuli<br />
struqtura, yovel SemTxvevaSi, uaxloes momavalSi, ucvleli<br />
<strong>da</strong>rCa. saakaSvilis brZola Savi bazrisa <strong>da</strong> korufciis winaaRmdeg<br />
imeds iZleva (Tuki gaamarTlebs), rom sazRvrebs Soris<br />
ganxorcielebul vaWrobas gamWvirvales gaxdis. miseuli<br />
gawonasworebuli sagareo politika iZleva imis Sanss, rom<br />
saqarTvelo naklebad moeqces vaSingtonis an moskovis gavlenis<br />
qveS. ramdena<strong>da</strong>c saakaSvili koncentrirebulia saqarTvelos<br />
406
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
saSinao problemebze, rTuli problemebi raionSi ga<strong>da</strong>uWreli<br />
rCeba, Sesabamisad, samxreT kavkasiaSi winsvlas didi dro<br />
<strong>da</strong>sWirdeba.<br />
<strong>usafrTxoeba</strong> samxreT kavkasiaSi<br />
termini “samxreT kavkasia” geografiuli mniSvnelobiT 1990iani<br />
wlebis Suaxni<strong>da</strong>n gamoiyeneba. CrdiloeTi<strong>da</strong>n Semosaz-<br />
Rvruli kavkasiis qediT saqarTvelos, somxeTisa <strong>da</strong> azerbaijanis<br />
teritoriebi Tav<strong>da</strong>pirvelad rusul enaze “imierkavkasiad”<br />
(“zakavkazie”) iwodebodnen; <strong>da</strong>moukideblobis<br />
miRebam am sam qveyanas saSualeba misca, gamoeyenebina ufro<br />
neitraluri termini _ “samxreT kavkasia”. maSin, roca mTebi<br />
warmoqmnis mkveTr bariers CrdiloeTisken (Tumca zust<br />
sazRvrebze SeiZleba i<strong>da</strong>von afxazebma, osebma <strong>da</strong> lekebma),<br />
regionis samxreTis sazRvrebi bolomde zustad <strong>da</strong>dgenili<br />
araa. zoga<strong>da</strong>d rom iTqvas, pirvelad regionis samxreTis<br />
sazRvari gavlebuli iyo ruseTis imperiuli mmarTvelobis,<br />
mefis dros, Semdeg ki sabWoTa kavSiris epoqaSi. misi zusti<br />
sazRvrebi istoriuli ufro iyo, vidre geografiuli. is, rom<br />
samxreT kavkasiaSi Sedis baTumi, magram ar Sedis yarsi,<br />
istoriuli sakiTxia (romelic gaCn<strong>da</strong> 1915-1921 wlebSi), ramac<br />
baTumi politikurad moskovTan ufro <strong>da</strong>aaxlovba, vidre<br />
mezoblad mdebare TurqeTis portTan trapizonSi. amrigad,<br />
sabWoTa memkvidreoba kvlav gansazRvravs am regionis Tanamedrove<br />
identurobas mravali faqtoriT. 3<br />
usafrTxoebis TvalsazrisiT regionis istoriis ubralo<br />
Tvalis ga<strong>da</strong>vlebac qmnis STabeWdilebas, rom gamoTqma<br />
“kavkasiis <strong>usafrTxoeba</strong>” sinamdvileSi warmoadgens ori<br />
3 regionis geografiuli terminologiis detaluri ganxilvisTvis ix.<br />
Tamaz V. Makrelidze, ”Transcaucasia” or South Caucasus”? Towards a More Exact<br />
Geopolitical Nomenclature,” Marco Polo Magazine, vol. 4-5 (1999), http://<br />
www.traceca.org/marcopolo/mp40.pdf.<br />
407
Tomas de vaali<br />
urTierTgamomricxavi cnebis naerTs. saukuneebis ganmavlobaSi<br />
samxreT kavkasia iyo imperiaTa brZolis veli adgilobriv<br />
moxaliseTa an iZulebiT omSi CabmulTa monawileobiT, rasac<br />
bolo ar uCan<strong>da</strong>. iZulebiTi Tanacxovrebis did saxelmwifoTa<br />
Soris omebSi monawileobis es imperiuli memkvidreoba arasodes<br />
uzrunvely<strong>of</strong><strong>da</strong> regionis usafrTxoebis stabilur<br />
sistemas, gar<strong>da</strong> gare<strong>da</strong>n Tavsmoxveulisa.<br />
saqarTvelo Tavis de<strong>da</strong>qalaq tiflis/TbilisiT xSirad<br />
aRiarebuli iyo regionis centrad. tiflisi iyo regionis<br />
administraciuli centri, roca is ruseTis imperiis nawils<br />
warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong>, agreTve, mcire xniT, 1918 wels amierkavkasiis<br />
federaciis dros. somxeTsa <strong>da</strong> azerbaijans Soris mTiani<br />
yarabaRis <strong>da</strong>vis gamo, Caketili sazRvris pirobebSi, romelic<br />
ugrZesia samxreT kavkasiaSi, saqarTvelo kvlav (SecdomiT)<br />
regionul centrad iTvleba saerTaSoriso organizaciebis,<br />
biznesisa <strong>da</strong> arasamTavrobo organizaciebisaTvis, romlebsac<br />
surT, kavSiri hqondeT samive saxelmwifosTan.<br />
xazi un<strong>da</strong> gaesvas imas, rom qarTvelebi Tavs ar debdnen<br />
wamyvanis rolze samxreT kavkasiaSi <strong>da</strong> saqarTvelos, rogorc<br />
aseTs, ara aqvs regionSi dominirebis tradicia. de<strong>da</strong>qalaqis<br />
statusi tiflis/Tbiliss miniWebuli hqon<strong>da</strong> ruseTis mier<br />
mefis dros, magram arc somxebi <strong>da</strong> arc azerbaijanelebi ar<br />
Tvlian mas kavkasiis de<strong>da</strong>qalaqad. bolo saukunis ganmavlobaSi<br />
saxelmwifoebrivi Seneba saqarTveloSi yovelTvis<br />
ejaxebo<strong>da</strong> eTnikur umciresobaTa ambiciebs, romlebic<br />
mfarvelobas eZebdnen ara TbilisSi, aramed moskovSi (afxazebi,<br />
osebi), baqoSi (azerbaijanelebi) an erevanSi (somxebi).<br />
amave dros samxreT kavkasiis <strong>da</strong>narCen teritoriaze ar aris<br />
qarTuli diaspora, romelic SeZleb<strong>da</strong> TbilisisTvis Tavis<br />
moqalaqeTa mfarvelis statusis miniWebas saqarTvelos<br />
sazRvrebs gareT. SeiZleba iTqvas, rom kavkasiur ojaxSi<br />
saqarTvelo iyo erT-erTi moqiSpe bavSvi, magram ara mSobeli.<br />
marTlac, problema SeiZleba ganisazRvros, rogorc ojaxi,<br />
romelSic mSoblebi ar arian. arian mxolod xelisSemSleli<br />
biZebi <strong>da</strong> dedinacvlebi.<br />
408
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
kavkasiisTvis tradiciulad dedinacvali iyo moskovi.<br />
sabWoTa kavSiris dros regionis vaWrobis 50% modio<strong>da</strong><br />
ruseTTan vaWrobaze (ruseTis federaciuli respublika) <strong>da</strong><br />
kavkasiis sami respublikis ekonomikuri urTierToba sustad<br />
viTardebo<strong>da</strong>. resursebisa <strong>da</strong> SeRavaTebis Sesaxeb molaparakebebi<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d mimdinareob<strong>da</strong> moskovSi, masSi naklebad<br />
monawileobdnen baqoeli an erevneli megobrebi.<br />
saqarTvelos roli (an misi arqona) mTiani yarabaRis <strong>da</strong>vaSi<br />
gviCvenebs mis arafunqciur regionuldinamikas. roca<br />
pirvelad 1988 wels mTiani yarabaRis konfliqti <strong>da</strong>iwyo,<br />
saqarTvelo sabWoTa respublika iyo <strong>da</strong> ar SeeZlo Suamavlis<br />
rolSi gamosvla. 1988 wlis TebervalSi, roca mTian yarabaRSi<br />
gaCn<strong>da</strong> areulobis pirveli niSnebi, politbiurom saqarTvelo<strong>da</strong>n<br />
iq ga<strong>da</strong>isrola Sinagan saqmeTa saministros 160kaciani<br />
motorizebuli batalioni wesrigis <strong>da</strong>samyareblad.<br />
jer kidev konfliqtis aseT adreul etapze regionSi ukve<br />
sariskod iyo miCneuli somxeTi<strong>da</strong>n batalionis azerbaijanisken<br />
ga<strong>da</strong>yvana. Tumca pirvel batalionSi, romelic mTian<br />
yarabaRSi gagzavnes, jariskacTa umetesoba qarTveli iyo, isic<br />
SesaZloa vivaraudoT, rom xelmZRvaneli <strong>of</strong>iceri slavuri<br />
warmoSobis iyo.<br />
politbiuros oqmebi (gamoica 1992 wels) gviCvenebs, rom<br />
politbiuros erTaderTi wevri, romelmac konfliqtis ga<strong>da</strong>sawyvetad<br />
wamoayena wina<strong>da</strong>deba, iyo eduard SevardnaZe. is<br />
sTavazob<strong>da</strong>, mTiani yarabaRis statusi avtonomiuri respublikis<br />
statusamde aeyvanaT, magram misi rCeva yurad ar iRes <strong>da</strong><br />
misi Careva, rogorc Cans, amiT amoiwura. SevardnaZis wina<strong>da</strong>debas<br />
mogvianebiT, 1998 wlis bolos miubrundnen, magram<br />
ukve gvian iyo.<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg miukerZoebel <strong>da</strong>mkvirvebels<br />
SeeZlo imedi hqono<strong>da</strong>, rom axali <strong>da</strong>moukidebeli<br />
saqarTvelo 1991 wels, roca yarabaRis konfliqti kvlav<br />
gamwvav<strong>da</strong> <strong>da</strong> saxelmwifoTa Soris omad iqca, sasargeblo<br />
iqnebo<strong>da</strong> somxeTsa <strong>da</strong> azerbaijans Soris, rogorc Suamavali.<br />
magram ruseTis prezidentma boris elcinma <strong>da</strong> misma yazaxma<br />
409
Tomas de vaali<br />
kolegam nursulTan nazarbaevma wamoiwyes maRali pr<strong>of</strong>ilis<br />
samSvidobo iniciativa im wels, roca orive ewvia stefanakerts<br />
_ mTiani yarabaRis regionul de<strong>da</strong>qalaqs.<br />
saqarTvelom rom ver Seasrula Suamavlis roli or meomar<br />
mezobels Soris, gamowveuli iyo nawilobriv im faqtiT, rom is<br />
Cafluli iyo sakuTar gaWirvebaSi 1991 wli<strong>da</strong>n 1994 wlebamde<br />
<strong>da</strong> aRar gaaCn<strong>da</strong> politikuri neba, ga<strong>da</strong>ewyvita visime problemebi.<br />
ufro mniSvnelovani iyo is faqti, rom mas Semdeg, rac<br />
saqarTvelo Seejaxa samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis regionebis<br />
gamoy<strong>of</strong>is mcdelobebs, yarabaRis Taobaze <strong>da</strong>vaSi mxars uWer<strong>da</strong><br />
azerbaijanis principul pozicias, saxeldobr: SenarCunebuli<br />
un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo axali postsabWoTa saxelmwifoebis teritoriuli<br />
mTlianoba <strong>da</strong> separatizmi un<strong>da</strong> aRkveTiliyo. amgvari<br />
mxar<strong>da</strong>Weris erT-erTi mizezi iyo isic, rom SevardnaZem axlo<br />
strategiuli urTierToba <strong>da</strong>amyara azerbaijanis prezident<br />
hei<strong>da</strong>r alievTan.<br />
samxreT kavkasiis qveynebs <strong>da</strong> maT uSualo mezoblebs Soris<br />
rTuli urTierTobis xilvisas iqmneba azri, rom prioritetebis<br />
<strong>da</strong>dgenisas rTuli realisturi gaTvlebi ufro<br />
mniSvnelovania, vidre kulturuli an istoriulad gansazRvruli<br />
faqtorebi. magaliTad, miuxe<strong>da</strong>vad mdi<strong>da</strong>ri<br />
kulturuli <strong>da</strong> istoriuli urTierTkavSirisa ori saukunis<br />
ganmavlobaSi, saqarTvelos axl<strong>and</strong>eli urTierToba ruseTTan<br />
Zalian <strong>da</strong>Zabulia. amas SeiZleba <strong>da</strong>ematos is, rom umetesad<br />
musulmanur azerbaijanTan saqarTvelos urTierTobis<br />
rTulma istoriam xeli ver SeuSala am ori qveynis urTierTobis<br />
keTil ganviTarebas bolo aTi wlis ganmavlobaSi.<br />
Tumca ruseTsa <strong>da</strong> somxeTs camde ahyavT TavianTi saukunovani<br />
kavSiri, rac, savaraudod, safuZvlad udevs maT kavSirs,<br />
msgavsi msjelobani ver axsnis, ratom aqvs somxeTs (romlis<br />
mosaxleobis 98% qristiania) strategiuli partnioroba<br />
iranis islamur respublikasTan; pragmatuli mosazrebani<br />
gansazRvravs saqarTvelos somxeTTan urTierTobas, Tumca am<br />
ori saxelmwifos, romlebsac aqvT Zveli qristianuli fesvebi,<br />
sagareo politika mainc araa ganpirobebuli saerTo isto-<br />
410
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
riuli gamocdilebiT. sazRvargareTi<strong>da</strong>n importis gamo<br />
xmeleTze Caketili somxeTi <strong>da</strong>mokidebulia saqarTvelos Savi<br />
zRvis portebze – foTsa <strong>da</strong> baTumze. 4 saqarTvelos gavliT<br />
midis ruseTis gazi <strong>da</strong> xorcieldeba navTobis eqsporti<br />
somxeTSi. magram es kavSiri ar myardeba farTo politikuri <strong>da</strong><br />
ekonomikuri TanamSromlobiT saqarTvelosa <strong>da</strong> somxeTs Soris.<br />
mTavari gza somxeTis sazRvri<strong>da</strong>n javaxeTamde saqarTvelos<br />
teritoriaze erT-erTi yvelaze cudia kavkasiaSi. amJamad<br />
Tbilissa <strong>da</strong> erevans Soris ar xorcieldeba komerciuli<br />
aviareisebi.<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> somxeTs Soris 1918 wlis dekembris<br />
konfliqti loresa <strong>da</strong> axalqalaqis gamo sul ori kvira grZeldebo<strong>da</strong>,<br />
Tumca kvlav <strong>da</strong>Zabuli mdgomareobaa javaxeTis<br />
regionSi, gansakuTrebiT qalaq axalqalaqis garSemo. somxebi<br />
saqarTvelos mosaxleobis 5-6%-s Seadgenen, xolo javaxeTSi<br />
es cifri 90%-mdea. javaxeli somxebis ukmay<strong>of</strong>ileba TbilisiT<br />
mwvave problemaa, Tumca mniSvnelovan zians ar ayenebs<br />
saqarTvelo-somxeTs, rogorc saxelmwifoTa Soris urTierTobas,<br />
magram qarTul sazogadoebaSi zemoxsenebuli<br />
problema SiSs mainc badebs.<br />
strategiulad somxeTisa <strong>da</strong> saqarTvelos mzera mimar-<br />
Tulia sxva<strong>da</strong>sxva mxares _ moskovisa <strong>da</strong> vaSingtonisken. 1995<br />
wels somxeTma xeli moawera SeTanxmebas, romelic nebas rTavs<br />
ruseTis jars, <strong>da</strong>rCes gumris bazaze oc<strong>da</strong>xuT welze met xans.<br />
ori wlis Semdeg am SeTanxmebas <strong>da</strong>emata ufro farTo, “megobrobis,<br />
TanamSromlobisa <strong>da</strong> urTierT<strong>da</strong>xmarebis” SeTanxmeba.<br />
somxeTisa <strong>da</strong> ruseTis jarebis wvrTna erTad mimdinareobs <strong>da</strong><br />
isini mWidrod TanamSromloben ekonomikur donezec: ruseTi<br />
Tan<strong>da</strong>TanobiT STanTqavs somxeTis umniSvnelovanes qonebas,<br />
4 Evgeny Polyakov. Changing Trade Patterns after Conflict Resolution in the South<br />
Caucasus (Washington, DC: World Bank Poverty Reduction <strong>and</strong> Economic Management<br />
Sector Unit, Europe <strong>and</strong> Central Asia Region, 2000), p. 33, http://Inweb18.worldbank.org/<br />
eca/eca.nsf/0/23ac8865ee0dc520852568fc005ba956/$FILE/ATT00ZE9/Trade+<br />
flows3.pdf.<br />
411
Tomas de vaali<br />
industriul qarxnebs, atomuri eleqtrosadguris CaTvliT.<br />
somxeTisgan gansxvavebiT, saqarTvelos liderebi mtkiced<br />
acxadeben, rom maT surT Crdiloatlantikur blokSi (NATO)<br />
gawevrianeba <strong>da</strong> prioritetad gamoacxades ruseTis <strong>da</strong>r-<br />
Cenili samxedro bazebis <strong>da</strong>xurva saqarTveloSi. somxeTis<br />
strategiul interess warmoadgens saqarTveloSi baTumisa<br />
<strong>da</strong> axalqalaqis bazebis SenarCuneba, radgan es bazebi ruseTis<br />
samxedro Zalas saSualebas aZlevs, moamaragos rusuli baza<br />
gumriSi (somxeTi). saqarTvelo-somxeTis sazRvris gavliT<br />
rus samxedroebs intensiurad ga<strong>da</strong>hyavT xalxi <strong>da</strong> teqnika<br />
(Tumca 2000 wels ruseT-saqarTvelos Soris savizo reJimis<br />
SemoRebis Semdeg ga<strong>da</strong>zidvebis moculoba Semcir<strong>da</strong>). gar<strong>da</strong><br />
amisa, axalqalaqis baza, faqtobrivad, am raionSi adgilobrivi<br />
somxebis <strong>da</strong>saqmebis erTaderTi saSualebaa <strong>da</strong> misi <strong>da</strong>xurva<br />
SeiZleba katastr<strong>of</strong>ulad aisaxos adgilobriv ekonomikaze.<br />
gacilebiT ukeTesia saqarTvelos urTierToba azerbaijanTan.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom am or qveyanas <strong>da</strong>va hqon<strong>da</strong><br />
zaqaTalas raionis gamo, bolo dros es sakiTxi ar ganaxlebula.<br />
orive qveyanam ganacxa<strong>da</strong>, rom strategiuli orientacia aiRes<br />
<strong>da</strong>savleTisken, rac gamoixata metismetad politizebul baqo-<br />
Tbilisi-jeihanis navTobsadenis mSeneblobis proeqtSi<br />
monawileobiT (proeqts qvemoT <strong>da</strong>wvrilebiT ganvixilavT).<br />
gar<strong>da</strong> amisa, orma xangrZlivad moqmedma prezidentma _<br />
SevardnaZem <strong>da</strong> alievma 1990-ian wlebSi Riad Sekra kavSiri,<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom 1980-ian wlebSi, mixeil gorbaCovis dros<br />
politbiuroSi y<strong>of</strong>nisas isini warmoadgendnen erTmaneTis<br />
ideologiur mowinaaRmdegeebs. alievma azerbaijanis navTobsadenis<br />
satranzito ga<strong>da</strong>saxadi aCuqa saqarTvelos im dros,<br />
roca proeqtTan <strong>da</strong>kavSirebiT problemebi warmoiqmna.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad amisa, saqarTvelo-azerbaijanis partnioroba<br />
ise mWidro araa rogorc erTi SexedviT Cans. baqo-Tbilisijeihanis<br />
gr<strong>and</strong>iozuli infrastruqturul proeqtSi Tanamonawileoba<br />
ver iqca farTo ekonomikur TanamSromlobad.<br />
samxreT kavkasiis gansakuTrebuli tradiciebis Tanaxmad,<br />
azerbaijanisa <strong>da</strong> saqarTvelos strategiuli prioritetebi<br />
412
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
gansxvavebulia. ruseTis prezidentad putinis gaxdomis<br />
Semdeg azerbaijanisa <strong>da</strong> ruseTis urTierToba gaumjobes<strong>da</strong>.<br />
“suk”-is orma y<strong>of</strong>ilma <strong>of</strong>icerma SeZlo, axali impulsi mieca<br />
kargi urTierTobebisTvis, rac Zlier gansxvavdebo<strong>da</strong> putinisa<br />
<strong>da</strong> SevardnaZis <strong>da</strong>Zabuli urTierTobisagan. 2000 wels ruseTma<br />
demonstraciulad SemoiRo savizo reJimi saqarTvelosTvis,<br />
rac azerbaijanis mimarT ar ganuxorcielebia. moskovis<br />
myisieri <strong>da</strong> Tbili milocva ilham alievisadmi 2003 wlis<br />
oqtomberSi azerbaijanSi mRelvare saprezidento arCevnebSi<br />
misi gamarjvebis Semdeg mkveTrad gansxvavdebo<strong>da</strong> ruseTis<br />
aTdRiani mdumarebisagan 2004 wlis ianvarSi saakaSvilis<br />
prezidentad erTxmad arCevis Semdeg . azerbaijanisa <strong>da</strong><br />
saqarTvelos gansxvavebuli urTierToba ruseTTan imaze<br />
miuTiTebs, rom baqo <strong>da</strong> Tbilisi erTnairad ar uyureben yvela<br />
strategiul sakiTxs.<br />
omisSemdgomi evropis gamocdileba gviCvenebs, rom<br />
mWidro savaWro urTierToba <strong>da</strong> qveynebs Soris Ria sazRvrebi<br />
warmoadgens winapirobas mtkice strategiuli kavSirisaTvis.<br />
am kriteriumebis sawinaaRmdegod, kavkasiis sami saxelmwifo<br />
mtkivneulad aris gaucxoebuli erTmaneTis mimarT. marTlac,<br />
saqarTvelos naxevrad izolacia ori samxreTkavkasiuri<br />
saxelmwifosagan uaRresad SesamCnevia qveynis sazRvrebze:<br />
y<strong>of</strong>ili sabWoTa kavSiris erTi respubliki<strong>da</strong>n meoris sazRvarze<br />
ga<strong>da</strong>sasvlelad SeiZleba <strong>da</strong>ikargos ramdenime saaTi;<br />
komerciuli ga<strong>da</strong>zidvebisaTvis ixdian maRal ga<strong>da</strong>saxadsac<br />
<strong>da</strong> qrTamsac; mZRolebs erTi qveynis nomriT ar surT<br />
sazRvris ga<strong>da</strong>laxva <strong>da</strong> meore qveyanaSi Sesvla, radgan eSiniaT<br />
adgilobrivi sagzao policiis mxri<strong>da</strong>n fulis gamoZalvisa.<br />
Sedegad, saqarTvelosa <strong>da</strong> mis mezobel qveynebs Soris<br />
neba<strong>da</strong>rTuli vaWroba Semoifargleba ZiriTa<strong>da</strong>d xe-tyiT,<br />
xorbliTa <strong>da</strong> navTob-produqtebiT. saerTo sawarmoTa Seqmnaze<br />
rom araferi vTqvaT, kavkasiis saerTo bazris gafarToebas<br />
udidesi <strong>da</strong>brkolebebi eRobeba. metic, aseTi mdgomareoba ar<br />
aris gr<strong>and</strong>iozuli gegmebis xelmZRvanel korumpirebul<br />
adgilobriv moxeleTa sabotaJis Sedegi. aseTi izolacia<br />
413
Tomas de vaali<br />
warmogvidgeba, rogorc samxreT kavkasiis politikuri <strong>da</strong><br />
ekonomikuri struqturisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli niSani. es<br />
problemebi warmoiqmneba ara marto biurokratiuli barierebiT,<br />
romlebic gauqmebisTanave gamoaTavisufleben <strong>da</strong>gubebul<br />
mwarmoeblur energias _ esaa ekonomikis Rrmad<br />
fesvgadgmuli politikuri produqtebi, roca moklevadiani<br />
politikuri interesebi ewinaaRmdegeba grZelvadian ekonomikur<br />
progress.<br />
samxreT kavkasiis ekonomika ganawilebuli aqvs ramdenime<br />
politikur moTamaSes, romlebic eswrafvian stabilur monopolias,<br />
raTa SeinarCunon politikuri <strong>usafrTxoeba</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>finanseba<br />
Zalauflebis SesanarCuneblad. saqarTveloSi Seiqmna<br />
iseTi situacia, roca masobrivi siRaribis, araformalurad<br />
privatizebuli ekonomikis, susti <strong>da</strong> korumpirebuli samarTal<strong>da</strong>mcavi<br />
organoebis wyalobiT Crdilovanma ekonomikam yvelgan<br />
SeaRwia, rac safrTxes uqmnis saTanadod <strong>da</strong>finansebuli <strong>da</strong><br />
funqcionirebadi saxelmwifos aRSenebis yovelgvar c<strong>da</strong>s.<br />
saqarTvelos awgar<strong>da</strong>cvlili premier-ministri, zurab Jvania,<br />
ambob<strong>da</strong>, rom 2003 wels kontrab<strong>and</strong>isa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>saxadebis<br />
ga<strong>da</strong>uxdelobis gamo saqarTvelos mTavrobam <strong>da</strong>karga 60 milioni<br />
lari (29 mln aSS dolari) mxolod Tambaqos nawarmis Semosavli<strong>da</strong>n<br />
<strong>da</strong> TiTqmis 200 mln aSS dolari navTobproduqtebis<br />
ga<strong>da</strong>saxadebis <strong>da</strong>malvis gamo. 5 erT-erTi amerikeli specialisti<br />
sakiTxs ufro mwvaved ayenebs <strong>da</strong> amtkicebs, rom “[saqarTvelos<br />
mTavrobas] SeeZlo biujetis deficitis aRm<strong>of</strong>xvra, Tu<br />
Semosavlebs akref<strong>da</strong> produqciis ori saxeobi<strong>da</strong>n: importirebuli<br />
benzini<strong>da</strong>n <strong>da</strong> sigareti<strong>da</strong>n”. 6 organizebuli <strong>da</strong>na-<br />
Saulis qarTveli specialistis, giorgi Rlontis SefasebiT,<br />
“saqarTvelos ekonomika 60-70 procentiT <strong>da</strong>mokidebulia Sav<br />
bazarze, romelic umTavresad vaWrobs kontrab<strong>and</strong>uli saqon-<br />
5 Shorena Ratiani. Georgia: Corruption Crackdown Makes Waves. – IWPR Caucasus<br />
Reporting Service no. 231, March 4, 2004, http://www.iwpr.net/index.pl?archive/cau/<br />
cau_200403_221_1_eng.txt.<br />
6 Craig MacPhee. Expert on Georgia Explores ‘Can Saakashvili Outdo Shevardnadze?’.<br />
– Newswise, January 5, 2004.<br />
414
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
liT, rogoricaa alkoholuri sasmelebi, sigareti <strong>da</strong> sxva<br />
samrewvelo saqoneli”. 7<br />
xSirad gansxvaveba legalursa <strong>da</strong> aralegalurs Soris<br />
naklebad aris gamokveTili. toni vo aRniSnavs: “miuxe<strong>da</strong>vad<br />
imisa, qveyana TiTqos <strong>da</strong>Slis procesSi my<strong>of</strong>i postsabWoTa<br />
saxelmwifoa, saqarTveloSi realurad aRorZinebulia Tavisufali<br />
sabazro ekonomika. problema aris is, rom am ekonomikis<br />
regulireba <strong>da</strong>mokidebulia ara saxelmwifos racionalur<br />
qmedebaze, aramed klanuri <strong>da</strong> kriminaluri sistemis gavlenaze.”<br />
8 albaT, ufro swori iqneba iTqvas, rom bazari sulac ar<br />
aris “Tavisufali”, is regulirdeba ramdenime pirovnebis (maT<br />
Soris arian saxelmwifo moxelenic) viwro politikuri mosazrebebiT,<br />
romlebsac ar ainteresebT saxelmwifos, rogorc<br />
mTlianis, grZelvadiani ekonomikuri ganviTareba.<br />
im regionSi, sa<strong>da</strong>c sustia marTlwesrigi, Zalian Znelia,<br />
<strong>da</strong>dgindes zogierTi ekonomikuri moRvaweobis legalurobis<br />
sakiTxi. xalxs, romelic akontrolebs xe-tyes CrdiloeT<br />
somxeTSi an <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi, Txils an sigarets - aWaraSi,<br />
yvela saxis navTobproduqts - azerbaijanSi an jarTs -<br />
mTel saqarTveloSi, sruli safuZveli aqvs, eSinodes Tavisufali<br />
vaWrobis. imis gamo, rom saqarTvelos aqvs pretenzia<br />
gaxdes satransporto derefani, is kriminalebisTvis mimzidveli<br />
marSruti gax<strong>da</strong>, magaliTad, qveyana iqca satranzito<br />
zonad narkotikebiT saerTaSoriso vaWrobisaTvis. transnacionaluri<br />
<strong>da</strong>naSaulisa <strong>da</strong> korufciis kvlevis centris mkvlevari<br />
luiz Seli wers: “interpolis analizis Tanaxmad, 1990 wels<br />
narkotikebis ga<strong>da</strong>tanis marSruti [samxreT kavkasiis gavliT]<br />
axla atarebs avRaneTi<strong>da</strong>n evropis bazrebisaken narkotikebis<br />
10 procents, rac ar xdebo<strong>da</strong> sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slamde.” 9<br />
7 Giorgi Glonti. Problems Associated with Organized Crime in Georgia, http://<br />
www.traccc.cdn.ge/publications/publication2.html.<br />
8 Tony Vaux. Strategic Conflict Assessment, Georgia (Timbertop, UK: Humanitarian<br />
Initiatives, 2003), p. 6.<br />
9 Louise Shelley. Organized Crime in the Former Soviet Union: The Distinctiveness <strong>of</strong><br />
Georgia, http://www.traccc.cdn.ge/publications/publication1.html.<br />
415
Tomas de vaali<br />
avRaneTis aralegaluri narkotikebi – heroini <strong>da</strong> nedli opiumi<br />
ga<strong>da</strong>aqvT irani<strong>da</strong>n samxreT kavkasiaSi, vidre balkaneTs<br />
miaRwevdes. sxva saxis narkotikebi uciloblad gzas ikvleven<br />
TurqmeneTis gavliT, ga<strong>da</strong>kveTen kaspiis zRvas, Tumca TurqmeneTSi<br />
zegasaidumloebuli viTarebis gamo mopovebuli<br />
monacemebi Zneli <strong>da</strong>sajerebelia. svante korneli aRniSnavs,<br />
rom saqarTvelo gansakuTrebiT zaralobs ara mxolod imitom,<br />
rom “saqarTvelos uSiSroebis samsaxuri cu<strong>da</strong>d aris aRWurvili<br />
saimisod, problemas Tavi gaarTvas, aramed, rogorc Cans,<br />
imitom, rom maT Soris kontrab<strong>and</strong>is qselis warmomadgeneli<br />
gacilebiT metia, vidre azerbaijanSi.” 10<br />
imis gamo, rom saqarTvelos sazRvrebi xSirad Caketilia<br />
Raribi, magram patiosani biznesmenebisTvis <strong>da</strong> SemaSfoTeblad<br />
Riaa organizebuli <strong>da</strong>naSaulisaTvis, saxelmwifos xelmZRvaneloba<br />
mudmivi panikis mdgomareobaSia. pankisis xeobaSi 2001<br />
wli<strong>da</strong>n 2002 wlamde ramdenime aTeuli “mujahedis” (zogi<br />
maTgani <strong>da</strong>kavSirebuli iyo al-qae<strong>da</strong>sTan) y<strong>of</strong>na, savaraudod,<br />
SeiZleba aixsnas saqarTvelos uSiSroebisa <strong>da</strong> sasazRvro<br />
samsaxuris sisustiTa <strong>da</strong> korumpirebulobiT. saqarTvelo<br />
garkveuli xnis ganmavlobaSi gax<strong>da</strong> saerTaSoriso terorizmis<br />
TavSesafari, xolo pankisis xeoba ga<strong>da</strong>iqca gilaevis meTaurobiT<br />
CeCen molaSqreTa gasasvlel gzad maTi unay<strong>of</strong>o eqspediciisas<br />
kodoris xeobaSi (afxazeTi), ramac seriozulad Seaferxa<br />
qarTul-afxazuri samSvidobo procesi. 11 es iyo ga<strong>da</strong>mdebi<br />
korufciis yba<strong>da</strong>Rebuli precedenti, rac Zirs uTxri<strong>da</strong> qveynis<br />
<strong>saxelmwifoebrioba</strong>s.<br />
korufcia <strong>da</strong> sasazRvro sakiTxebi, SevardnaZis reJimTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebul gavlenian pirTa <strong>da</strong>patimreba, albaT, gane-<br />
10 Svante Cornell. The Growing Threat <strong>of</strong> Transnational Crime, in Dov Lynch, ed. The<br />
South Caucasus: A Challenge for the EU, Chaillot Papers no. 65 (December 2003), p. 83,<br />
http://www.iss-eu.org/public/content/chaile.html.<br />
11 ufro detalurad gilaevis mier ganxorcielebul eqspediciaze<br />
kodoris xeobaSi ixileT winamdebare wignis qveTavi oqsana antonenkos<br />
avtorobiT. pankisis xeobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli detaluri informaciisaTvis<br />
ixileT qveTavi jaba dev<strong>da</strong>rianis avtorobiT.<br />
416
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
kuTvneba im Znelad mosagvarebel sakiTxebs, romelTa ga<strong>da</strong>Wrasac<br />
saakaSvili apireb<strong>da</strong>. korufciaSi monawileobis gamo sabaJo<br />
samsaxuris wmen<strong>da</strong> saqarTvelo-azerbaijanis sazRvarze <strong>da</strong><br />
aWaraSi kontraban<strong>da</strong>sTan brZola _ yovelive es imaze miuTi-<br />
Tebs, rom prezidents problemebis masStaburoba mainc esmis,<br />
Tu ar icis maTi ga<strong>da</strong>wyvetis aucilebeli brZolis meTodebi.<br />
samxreT oseTSi situacia naTels hfens im dilemas, rasac<br />
waawy<strong>da</strong> saakaSvili; arc erTi sakiTxis ga<strong>da</strong>wyveta ar SeiZleba<br />
izolirebulad, magram saqarTvelos mTavrobas ar gaaCnia<br />
resursebi, rom yvela problema erTdroulad <strong>da</strong>Zlios. 2004<br />
wlis ivlisSi saqarTvelos “antikontrab<strong>and</strong>istuli operacia”<br />
samxreT oseTis winaaRmdeg ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong> am aTi wlis manZilze<br />
yvelaze mwvave politikur <strong>da</strong>pirispirebaSi Tbilissa <strong>da</strong><br />
cxinvals Soris.<br />
1990-iani wlebis konfliqtebis mogvarebis uunaroba<br />
TbilisisaTvis aris Tavsatexis ara marto mTavari mizezi,<br />
aramed, ra Tqma un<strong>da</strong>, isic, rom samxreT kavkasiaSi igi xels uSlis<br />
Se<strong>da</strong>rebiT ufro janmrTeli ekonomikuri situaciis formirebas.<br />
mTiani yarabaRis, afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis<br />
konfliqtebis molaparakebis gziT <strong>da</strong>regulireba Zirs uTxris<br />
mraval gavlenian kartels regionSi. SeiZleba <strong>da</strong>vasaxeloT sami<br />
magaliTi:<br />
1) somxeTis samxedroebi, romlebic akontroleben somxeTis<br />
ekonomikis umetes nawils, agreTve somxeTsa <strong>da</strong> somxebis<br />
kontrolirebad mTian yarabaRs Soris erTaderT gzaze<br />
tvirTebis ga<strong>da</strong>tanas, waagebdnen, rom gaxsniliyo 1990 wels<br />
<strong>da</strong>ketili sazRvari azerbaijanTan;<br />
2) samegrelos regionis xelisufleba <strong>da</strong> specsamsaxurebi,<br />
romlebic monawileoben benzinis, sigaretisa <strong>da</strong><br />
Txilis kontraban<strong>da</strong>Si <strong>da</strong>savleT saqarTelosa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
sazRvris gavliT, Zalian bevrs <strong>da</strong>kargavdnen, Tu es sazRvari<br />
gaixsnebo<strong>da</strong> saavtomobilo <strong>da</strong> sarkinigzo transportisaTvis;<br />
3) Tu CrdiloeT-samxreTis sarkinigzo marSruti (ruseTi<strong>da</strong>n<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> somxeTSi afxazeTis gavliT) kvlav gaixsneba<br />
417
Tomas de vaali<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTs Soris molaparakebis Sedegad, es<br />
iqnebo<strong>da</strong> seriozuli <strong>da</strong>rtyma imaTTvis, vinc yovelwliurad<br />
Rebulobs milionobiT dolaris Semosavals naxevradlegaluri<br />
vaWrobiT oseTis teritoriis gaswvriv.<br />
sxva sityvebiT rom vTqvaT, gavlenian kriminalTa interesebi<br />
ewinaaRmdegeba saerTokavkasiuri bazris ganviTarebas.<br />
energomatareblebis ori milsadeni azerbaijanisa <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
gavliT warmoadgens erTaderT msxvil saerTokavkasiur<br />
proeqts, romelic axla realizdeba. es proeqtebi finansdeba<br />
<strong>da</strong>savleTis navTobkompaniebis mier <strong>da</strong> amitom ZiriTa<strong>da</strong>d ar<br />
ganicdis wvrilmani adgilobrivi ekonomikuri interesebis<br />
gavlenas. magram (am navTobsadenis strategiul mniSvnelobas<br />
ganvixilavT qvemoT) maTi potenciuri roli regionuli vaWrobis<br />
Seuqcevadi ganviTarebisaTvis ukeTes SemTxvevaSi araerTgvarovania.<br />
roca navTobsadenis Seneba <strong>da</strong>mTavrdeba <strong>da</strong> miwis<br />
mesakuTreebs azerbaijansa <strong>da</strong> saqarTveloSi ga<strong>da</strong>uxdian<br />
kompensacias, veravin miiRebs gansakuTrebul ekonomikur<br />
sargebels. moigeben navTobis kompaniebi <strong>da</strong> mTavrobebi baqoSi,<br />
TbilisSi, ankarasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTSi.<br />
amave dros, arsebobs imis realuri safrTxe, rom navTobsadenis<br />
proeqti gamoiwvevs sruliad kavkasiuri ekonomikis<br />
deformacias. es moxdeba “hol<strong>and</strong>iuri avadmy<strong>of</strong>obis” sindromis<br />
gamo. roca msjeloben azerbaijanisTvis potenciur riskze,<br />
sami specialisti am sindroms Semdegnairad ganmartavs:<br />
hol<strong>and</strong>iuri <strong>da</strong>avadeba Tavs iCens, roca didi raodenobis<br />
ucxouri valuta gamomuSavebuli raime saqonlis gayidviT<br />
(magaliTad, navTobi) gaicvleba adgilobriv valutaze. es<br />
gazrdis moTxovnas adgilobriv valutaze, rac gamoiwvevs<br />
gacvliTi kursis amaRlebas. Sedegad, importi gaiafdeba, xolo<br />
eqsporti _ gaZvirdeba. Rirebulebis kursis <strong>da</strong>weva asustebs<br />
Sromatevad samrewvelo seqtors. 12<br />
12 Sabit Bagirov, Ingilab Akhmedov, <strong>and</strong> Svetlana Tsalik. State Oil Fund <strong>of</strong> the Azerbaijan<br />
Republic, in Svetlana Tsalik, ed. Caspian Oil Windfalls: Who Will Benefit? (New York:<br />
Caspian Revenue Watch, Open Society Institute, 2003), p. 94.<br />
418
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
2001 wels azerbaijanis navTobis seqtorze modio<strong>da</strong><br />
samrewvelo warmoebis 67,5%. produqciis gamoSveba, romelic<br />
navTobTan ar iyo <strong>da</strong>kavSirebuli, mkveTrad <strong>da</strong>eca, xolo<br />
saqonlis eqsporti ruseTSi, romelic qveynis umsxvilesi<br />
savaWro partniori iyo 1997-2001 wlebSi, orjer Semcir<strong>da</strong>. es<br />
tendencia SeiZleba ufro gaZlierdes imis mixedviT, Tu ra<br />
raodenobiT Semova uaxloes wlebSi azerbaijanSi ucxouri<br />
valutis mZlavri nakadi.azerbaijanis ekonomikis is <strong>da</strong>rgebi,<br />
romlebic navTobTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli, SeiZleba mTlianad<br />
<strong>da</strong>ingres. aseTi scenaris misa<strong>da</strong>geba saqarTvelos mimarT friad<br />
bundovania: aman SeiZleba gamoiwvios saqarTvelos eqsportis<br />
zr<strong>da</strong> azerbaijanSi, Tumca saqarTvelos mrewvelobis done jer<br />
kidev iseTi <strong>da</strong>balia, rom msgavsi varianti naklebad savaraudoa.<br />
ufro mniSvnelovania Semdegi: energetikul seqtorSi mkveTr<br />
zr<strong>da</strong>s SeiZleba hqondes mniSvnelovani (ara aucileblad<br />
<strong>da</strong>debiTi) Sedegebi samxreT kavkasiis qveynebis ekonomikisaTvis.<br />
iseT garemoSi, sa<strong>da</strong>c energosaqonli<strong>da</strong>n didi<br />
Semosavali iqneba, sa<strong>da</strong>c ekonomikaSi karteli dominirebs <strong>da</strong><br />
xdeba sazRvrebze Seferxeba, uaxloes periodSi Tavisufali<br />
vaWroba ver ganviTardeba.<br />
navTobsadenebi, SesaZleblobebi <strong>da</strong><br />
saSiSroeba<br />
2005-2006 wlebSi ori axali energosadeni xazi mTlianad<br />
Secvlis energetikul pr<strong>of</strong>ilsa <strong>da</strong> strategiul suraTs<br />
samxreT kavkasiaSi. baqo-Tbilisi-jeihanis navTobsadenis<br />
gayvana un<strong>da</strong> <strong>da</strong>mTavrdes 2005 wlis <strong>da</strong>sawyisSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>gegmilia,<br />
rom erTi wlis Semdeg amas mohyves baqo-Tbilisi-erzrumis<br />
(samxreT kavkasia) gazsadenis gayvana, romelic navTobsadenis<br />
paraleluri iqneba azerbaijanisa <strong>da</strong> saqarTvelos gavliT, ris<br />
Semdegac es energogamtarebi gaiy<strong>of</strong>ian TurqeTSi. aRniSnuli<br />
proeqtebi saqarTvelos mdgomareobas ms<strong>of</strong>lio arenaze<br />
ekonomikurad Tu ara, strategiulad mainc Secvlis, saqarT-<br />
419
Tomas de vaali<br />
velos mtkiced <strong>da</strong>ukavSirebs TurqeTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs, amave<br />
dros, es proeqtebi metad <strong>da</strong>ainteresebs <strong>da</strong>savleTis qveynebs,<br />
uzrunvelyon stabiluroba saqarTveloSi, romlis<br />
gavliTac usafrTxo pirobebSi maT bazrebze moxvdeba navTobi<br />
<strong>da</strong> gazi. magram aseTi mniSvnelovani proeqti uciloblad<br />
Seicavs risks usafrTxoebis TvalsazrisiT <strong>da</strong> saqarTvelo,<br />
SeiZleba, uyuradRebod tovebs seriozul grZelvadian<br />
problemebs usafrTxoebis sferoSi, romlebsac es riski<br />
Seqmnis.<br />
wmin<strong>da</strong> ekonomikuri TvalsazrisiT am navTobsadens ar eqneba<br />
mniSvnelovani Sedegi saqarTvelosTvis. sxvagvara<strong>da</strong>a saqme<br />
azerbaijanSi, romelic uTuod mogebuli <strong>da</strong>rCeba: axl<strong>and</strong>eli<br />
SefasebiT, Tu bareli navTobi eRireba 25 aSS dolari, 2010 wels<br />
azerbaijani miiRebs 17 miliard dolars navTobis warmoebisa<br />
<strong>da</strong> transportirebis Sedegad. Tu SenarCun<strong>da</strong> amJamindeli<br />
maRali fasebi, Semosavali ufro meti iqneba. saqarTvelo<br />
miiRebs ufro naklebs – man SeiZleba miiRos mxolod 50 milioni<br />
dolari weliwadSi satarifo ga<strong>da</strong>saxadis saxiT, marSrutis<br />
Se<strong>da</strong>rebiT mcire monakveTis gamo. amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />
SevardnaZes sayvedurobdnen, maT Soris, misi memkvidre<br />
saakaSvilic, rom man “ga<strong>da</strong>WarbebiT Seafasa” navTobsadenis<br />
mniSvneloba qarTveli mosaxleobisTvis.<br />
gazsadeni baqo-erzrumi uTuod met pir<strong>da</strong>pir sargebels<br />
moutans saqarTvelos, ramdena<strong>da</strong>c igi uzrunvely<strong>of</strong>s kaspiis<br />
gaziT qveynis raionebis saimedo momaragebas. es adre <strong>da</strong>mokidebuli<br />
iyo ruseTi<strong>da</strong>n gazis arastabilur mowodebaze an srul<br />
ga<strong>da</strong>ketvaze. gazsadenis bedi <strong>da</strong>mokidebulia imaze, SeuSlis<br />
Tu ara xels gazsadenis mSeneblobas SevardnaZis mTavrobis<br />
mier 2003 wels ruseTis “gazpromTan” <strong>da</strong>debuli energoxelSekruleba<br />
(romliT gamowveuli SesaZlo sirTuleebi jer<br />
gaurkvevelia). gar<strong>da</strong> amisa, radganac somxeTi imedebs amyarebs<br />
saqarTvelos gavliT transportirebul ruseTis gazze <strong>da</strong>,<br />
amave dros, iranTan awarmoeb<strong>da</strong> molaparakebas iran-somxeTs<br />
Soris gazsadenis mSeneblobis Taobaze, saqarTvelo aRmoCn<strong>da</strong><br />
ori gazsadenis SuaSi, romelic <strong>da</strong>gegmilia ori urTierT-<br />
420
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
sawinaaRmdego blokebis mier, esenia: azerbaijani-saqarTvelo-<br />
TurqeTi <strong>da</strong> ruseTi-saqarTvelo-somxeTi-irani.<br />
baqo-Tbilisi-jeihanis proeqtis ganxorcielebis ori<br />
varianti arsebob<strong>da</strong>. pirveli proeqti wamoyenebuli iqna<br />
TurqeTis mier <strong>da</strong> gulisxmob<strong>da</strong> sargeblis miRebas iqi<strong>da</strong>n, rom<br />
misi saboloo punqti gaxdebo<strong>da</strong> xmelTaSua zRvis porti<br />
jeihani. am marSrutiT mcirdebo<strong>da</strong> navTobis tankerebis mier<br />
Seqmnili mudmivi ekologiuri saSiSroeba, radganac tankerebi<br />
gaivlidnen Savi zRvis portebi<strong>da</strong>n _ novorosiiski<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />
foTi<strong>da</strong>n bosforis srutis gavliT stambolis axlos. am ideam<br />
realurad xorcSesxma <strong>da</strong>iwyo 1997-1998 wlebSi, roca mas mxari<br />
<strong>da</strong>uWira klintonis administraciam. im wlebSi iseTma maRal-<br />
Cinosanma amerikelebi, rogorebic arian stiv sestanoviCi,<br />
riCard morninstari, federiko penia <strong>da</strong> bil riCardsoni,<br />
kongresSi gamosvlisas ganacxades, rom emxrobodnen proeqts,<br />
romelic zrdi<strong>da</strong> aSS-s energetikul <strong>usafrTxoeba</strong>s <strong>da</strong> Tanac<br />
exmarebo<strong>da</strong> azerbaijansa <strong>da</strong> saqarTvelos.<br />
<strong>da</strong>sawyisSi bevrs awuxeb<strong>da</strong> is, rom navTobsadeni Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />
inicirebuli iyo politikuri interesebiT <strong>da</strong> warmoadgen<strong>da</strong><br />
“vaWrobis wamyvan droSas”. vuein merim, pentagonisa<br />
<strong>da</strong> saxelmwifo departamentis y<strong>of</strong>ili TanamSromeli, vinc<br />
eswrebo<strong>da</strong> navTobsadenis Sesaxeb gamarTul diskusiebs,<br />
<strong>da</strong>sawyisSive ganacxa<strong>da</strong>, proeqtze fiqri uaRresad bundovaniao.<br />
meris Tanaxmad, sawyisi motivacia iyo kompensacia<br />
TurqeTis im Semosavlebisa, rasac is kargav<strong>da</strong> erayis winaaRmdeg<br />
SemoRebuli sanqciebis gamo 1991 wels sparseTis yuris omis<br />
Semdgom:<br />
mogvianebiT <strong>da</strong>iwyes sxva sakiTxebis, sxva<br />
pirovnulisa <strong>da</strong> institucionaluri mosazrebebis<br />
gaTvaliswineba. navTobis kompaniebs yovelTvis<br />
sWirdebo<strong>da</strong> samxreTis marSruti iranis gavliT, rom<br />
gamoeyenebinaT arsebuli adgilobrivi <strong>da</strong> globaluri<br />
gamanawilebeli infrastrqtura. es ewinaaRmdegebo<strong>da</strong><br />
vaSingtonSi gavleniani wreebis,<br />
antiiranuli <strong>da</strong>jgufebis interesebs (romelsac<br />
421
Tomas de vaali<br />
axlac aqvs iniciativebis blokirebis saSualeba).<br />
Semdeg amotivtiv<strong>da</strong> novosibirskis (samxreT<strong>da</strong>savleTis)<br />
marSrutis interesi. mas SeewinaaRmdega<br />
antirusuli <strong>da</strong>jgufeba, romelsac eSino<strong>da</strong><br />
ra “neoimperializmisa” (Tumca xmamaRla gaJRer<strong>da</strong><br />
mxar<strong>da</strong>Wera ruseTis monawileobis sasargeblod).<br />
Semdeg kvlav gaCn<strong>da</strong> interesi, rom raimeTi <strong>da</strong>xmarebodnen<br />
“Sevi”-s [SevardnaZes] misi, rogorc sagareo<br />
saqmeTa ministris moRvaweobis <strong>da</strong>safaseblad <strong>da</strong>,<br />
imavdroulad, mxari <strong>da</strong>eWiraT alievisTvis. orive<br />
SemTxvevaSi yuradReba eqceo<strong>da</strong> imas, rom arc erT<br />
proeqts, SesaZloa, bolomde ganxorcieleba ar<br />
ewera. 13<br />
sad ar gaivli<strong>da</strong> navTobsadeni, iseve mniSvnelovani iyo,<br />
rogorc is, Tu sad gaivli<strong>da</strong> igi. SeiZleba mas <strong>da</strong>rqmeo<strong>da</strong><br />
“ararusuli, arairanuli” navTobsadeni. sabWoTa kavSiris<br />
mimarT strategiis ganmsazRvrelma saukeTeso amerikelma<br />
eqspertma stroub telbotma kongresSi gamosvlisas 1998 wels<br />
Riad gaafrTxila irani, romlis mimarTac gamoiyena gamoTqma<br />
“terorizmis saxelmwifo sponsori”, xolo SefarviT ruseTic<br />
– kavkasiaSi maTi interesebis gamo. man Tqva: “Cven vagrZelebT<br />
saxelmwifoTa gafrTxilebas iranTan mWidro urTierTobis<br />
ganviTarebis gamo. metic, winaaRmdegi varT, am regionSi<br />
romelime saxelmwifom <strong>da</strong>ikavos dominirebuli mdgomareoba,<br />
politikuri an ekonomikuri TvalsazrisiT. Cven gavagrZelebT<br />
TanamSromlobas kavkasiis yvela saxelmwifosTan, rom xeli<br />
SevuSaloT iranis gavlenis zr<strong>da</strong>s am regionSi.” 14<br />
navTobis mrewvelobisTvis yvela es argumenti naklebad<br />
<strong>da</strong>majerebeli iyo. Teri a<strong>da</strong>msi, romelic saTaveSi edga pirvel<br />
mravalerovan navTobis konsorciums _ baqo-azerbaijanis<br />
saerTaSoriso saoperacio konsorciums, Tqva, rom es gegma iyo<br />
13 vaine meri, avtorisTvis miwerili werili, 2003 wlis 4 noemberi.<br />
14 Strobe Talbot, U.S. Congress, Senate, Testimony before the Subcommittee on Foreign<br />
Operations, Appropriations Committee, 105 th Congress, 2 nd Session, March 31, 1998.<br />
422
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
politizebuli <strong>da</strong> naklebad sicocxlisunariani. 2000 wels<br />
a<strong>da</strong>msi wer<strong>da</strong>:<br />
erovnuli <strong>da</strong>moukideblobis mxar<strong>da</strong>Wera, Tavisi<br />
arsiT, gare politikuri moTamaSis farTo geografiul<br />
arenaze CarTvas ganapirobebs. SeerTebuli<br />
StatebisaTvis es niSnavs ruseTisa <strong>da</strong> iranis<br />
gavlenis Sekavebas am regionSi, imavdroulad,<br />
moiTxovs aSS-s iq <strong>da</strong>mkvidrebis zr<strong>da</strong>s. es uciloblad<br />
midio<strong>da</strong> regionul diplomatiur <strong>da</strong> komerciul<br />
konfliqtebamde, romlebic praqtikulad<br />
fokusir<strong>da</strong> navTobsadenis saqmeze. yvelaferi<br />
<strong>da</strong>fuZnebuli iyo Seumowmebel warmodgenaze, rom<br />
kaspii<strong>da</strong>n benzinis eqsportisaTvis marSrutis<br />
iZulebiT arCeva gansazRvrav<strong>da</strong> xangrZliv geopolitikur<br />
Sedegebs. 15<br />
<strong>da</strong>axloebiT 2000 wels, rogorc ki regionSi <strong>da</strong> mis garSemo<br />
situacia Seicvala, navTobkompaniebma (gansakuTrebiT BPAmoco)<br />
irwmunes baqo-Tbilisi-jeihanis (“bi-Ti-si”) komerciuli<br />
SesaZleblobani. 2003 wels <strong>da</strong>iwyo mSenebloba. ga<strong>da</strong>mwyvet<br />
faqtors warmoadgen<strong>da</strong> kaspiis navTobis perspeqtiuli erToblivi<br />
maragi, navTobze arsebuli maRali fasebi <strong>da</strong> mzardi<br />
gaurkvevloba axlo aRmosavleTis mimarT. ramdena<strong>da</strong>c <strong>da</strong>savleTis<br />
kompaniebisTvis <strong>da</strong> mTavrobebisTvis prioritetuli<br />
mniSvneloba SeiZina “energetikulma <strong>usafrTxoeba</strong>m”, energomatarebelTa<br />
wyaros mimzidvelobam, romelic iyo OPEC-is<br />
sazRvrebs miRma <strong>da</strong> kontrolirdebo<strong>da</strong>, praqtikulad, uSualod<br />
saerTaSoriso kompaniebis mier, Tan<strong>da</strong>Tan aamaRla kaspiis<br />
reitingi. jon robertsi wers: “kaspia mniSvnelovania ara imiT,<br />
rom is aris ms<strong>of</strong>lios erT-erTi mwarmoebeli regioni, aramed<br />
15 Terry A<strong>da</strong>ms. Caspian Hydrocarbons, The Politicisation <strong>of</strong> Regional Pipelines <strong>and</strong> the<br />
Economic Destabilisation <strong>of</strong> the Caucasus. – Caucasian Regional Studies, vol. 5, issue 1<br />
& 2 (2000), http://poli.vub.ac.be/publi/crs/eng/0501-00.htm.<br />
16 John Roberts. Energy Reserves, Pipeline Politics <strong>and</strong> Security Implications, in Lynch.<br />
The South Caucasus, p. 91.<br />
423
Tomas de vaali<br />
imiT, rom is SeiZleba gaxdes ms<strong>of</strong>lios erT-erTi udidesi<br />
mwarmoebeli regioni, sa<strong>da</strong>c navTobis faqtobrivi mopoveba<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d rCeba bazarze orientirebul saerTaSoriso energetikul<br />
kompaniaTa xelSi.” 16 am TvalsazrisiT “bi-Ti-si”<br />
“arairanuli <strong>da</strong> ararusuli navTobsadeni<strong>da</strong>n” ga<strong>da</strong>iqca”araerayuli<br />
<strong>da</strong> arasaudis arabul” navTobgamtarad., rac aris<br />
energetikuli usafrTxoebis mimzidveli alternatiuli<br />
wyaro <strong>da</strong> romelsac mTlianad akontrolebs <strong>da</strong>savleTis<br />
kompaniebi.<br />
azerbaijanisa <strong>da</strong> saqarTvelosTvis sami qveynis marSrutis<br />
mqone proeqts, “bi-Ti-si”-s, namdvilad hqon<strong>da</strong> politikuri<br />
sargebeli. azerbaijani <strong>da</strong>interesebulia, hyavdes satranzito<br />
qveynad politikurad susti mezobeli saqarTvelo iqamde,<br />
vidre SeuZlia, Tavi gaarTvas iranisa <strong>da</strong> ruseTis mxri<strong>da</strong>n eWvis<br />
TvaliT yurebas. saqarTvelosTvis navTobsadens aqvs uaRresad<br />
didi politikuri mniSvneloba, rogorc <strong>da</strong>moukidebeli<br />
saxelmwifos simbolos. y<strong>of</strong>ilma prezidentma eduard SevardnaZem<br />
naTlad gamoTqva, rom “bi-Ti-si”-s mSenebloba iyo udidesi<br />
mniSvnelobis movlena mTeli misi prezidentobis periodSi.<br />
“yvela aRiarebs, rom saqarTvelo erT-erTi mTavari rgolia am<br />
proeqtSi”, _ ganacxa<strong>da</strong> SevardnaZem 2003 wlis agvistoSi, _<br />
“am navTobsadenis funqcionireba di<strong>da</strong>d aris <strong>da</strong>mokidebuli<br />
Cvens qveyanaze, saqarTvelo gax<strong>da</strong> globaluri interesebis<br />
sfero, rac Cveni saxelmwifoebrivi <strong>da</strong>moukideblobis ganmtkicebis<br />
seriozul faqtors warmoadgens.” 17<br />
SevardnaZis TanaSemwisa <strong>da</strong> sagareo politikaSi misi<br />
uaxloesi mrCevlis, gela Carkvianis TqmiT, qarTvelebica <strong>da</strong><br />
rusebic kargad acnobierebdnen ruseTis gverdiT gamavali<br />
msxvili navTobsadenis simbolur mniSvnelobas. Carkviani amas<br />
ganixilav<strong>da</strong>, rogorc saqarTvelos suverenitetis burjs:<br />
17 citata motanilia teqsti<strong>da</strong>n: Leila Amirova, Nurlana Gulieva, Gennady<br />
Abramovich, <strong>and</strong> Giorgy Kupatadze. Special Report: Trans-Caucasus Pipeline Underway<br />
at Last. – IWPR Caucasus Reporting Service no. 211, December 23, 2003, http://<br />
www.iwpr.net/index/pl?archive/cau/cau_200312_211_2_eng.tst.<br />
424
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
sabWoTa kavSiri yvelaze centralizebuli<br />
qveyana iyo ms<strong>of</strong>lioSi. yovelgvari moZraoba<br />
sabWoTa kavSirSi xdebo<strong>da</strong> periferii<strong>da</strong>n centrisaken<br />
<strong>da</strong> ara piriqiT. araviTari kavSiri ar arsebob<strong>da</strong><br />
periferiasa <strong>da</strong> sazRvargareTs Soris – Tbilisi<strong>da</strong>n<br />
TurqeTSi. TurqeTi ufro axlosaa, vidre moskovi,<br />
magram yvelaferi un<strong>da</strong> wasuliyo moskovis gavliT.<br />
ar SeiZlebo<strong>da</strong> sazRvris ga<strong>da</strong>laxva, Tu Tanxmobas<br />
ar miiRebdi centri<strong>da</strong>n. es mentaliteti dRemde<br />
SenarCunebulia. 18<br />
miuxe<strong>da</strong>vad areuli <strong>da</strong>sawyisisa <strong>da</strong> Seferxebebisa, “bi-Ti-si”<br />
dRes azerbaijansa <strong>da</strong> saqarTveloSi sruli mxar<strong>da</strong>WeriT<br />
sargeblobs. araviTar politikur winaaRmdegobas is ar<br />
Sexvedria arc erT am qveyanaSi. mas mxars uWerdnen opoziciuri<br />
partiebic. sakiTxiT <strong>da</strong>interesebuli arasamTavrobo organizaciebi,<br />
magaliTad, “mwvane alternativa”, gamoTqvamdnen<br />
eWvs ara imdenad proeqtis Sesaxeb, ramdena<strong>da</strong>c, maTi azriT,<br />
proeqtis ganxorcielebisas <strong>da</strong>Svebuli Secdomebisa <strong>da</strong> siCqaris<br />
gamo.<br />
saqarTveloSi sayovelTaod miRebulia azri imis Sesaxeb,<br />
rom ori energosadeni <strong>da</strong>exmareba saqarTvelos, gaxdes<br />
satranzito derefani aRmosavleTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs Soris <strong>da</strong><br />
iyos ruseTisagan ufro metad <strong>da</strong>moukidebeli. magram “bi-Tisi”-s<br />
saqarTvelosTvis moaqvs sxva strategiuli Sedegebic,<br />
Tumca isini nakleb sasiamovnoa <strong>da</strong> jer ar miuRia farTo<br />
mxar<strong>da</strong>Wera. es <strong>da</strong>kavSirebulia imasTan, rom TviT proeqtebis<br />
politikuri xasiaTi regions hy<strong>of</strong>s “mogebulebad” <strong>da</strong><br />
“wagebulebad” <strong>da</strong> aman SeiZleba gamoiwvios arsebuli sa<strong>da</strong>vo<br />
sakiTxebis gamwvaveba.<br />
Tavi<strong>da</strong>nve cnobili iyo, rom proeqti “bi-Ti-si” ar gaivli<strong>da</strong><br />
somxeTze. yvelaze swrafi <strong>da</strong> iafi iyo milis gayvana baqojeihanis<br />
mimarTulebiT mdinare araqsis velze, azerbaijanis<br />
teritoriis, naxCevanis gavliT <strong>da</strong> Semdeg aRmosavleT Tur-<br />
18 avtoris interviu gela CarkvianTan, 2003 wlis 24 oqtomberi.<br />
425
Tomas de vaali<br />
qeTSi. magram es imas niSnav<strong>da</strong>, rom milis 30 km-s iranis<br />
teritoriaze un<strong>da</strong> gaevlo, rac aSS-sTvis miuRebelia, an kidev<br />
analogiur monakveTze somxeTSi. somxeTis varianti <strong>da</strong>savleTSi<br />
misaRebi iyo maTTvis, vinc proeqts Tvli<strong>da</strong> “samSvidobo<br />
proeqtad”. aSS-s warmomadgenelma jon mareskam, evropaSi<br />
uSiSroebisa <strong>da</strong> TanamSromlobis organizaciis minskis jgufis<br />
y<strong>of</strong>ilma TanaTavmjdomarem, mTiani yarabaRis mSvidobiani<br />
procesis ganxilvisas, 1995 wels, mxari <strong>da</strong>uWira am ideas. man<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom am ideas eqneba <strong>da</strong>debiTi efeqti, radgan is<br />
somxeTs CarTavs zogadregionul ekonomikur proeqtSi. mareska<br />
wers: “milsadenis somxeTze gavla stimuls miscem<strong>da</strong> saRad<br />
moazrovne somxebs, SeuerTdnen patiosan RonisZiebebs, rom<br />
ga<strong>da</strong>wyviton yarabaRis konfliqti am unikaluri SesaZleblobis<br />
gamoyenebiT. suleluri Secdoma iqnebo<strong>da</strong> gamtar milTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebuli SesaZleblobis gamouyenebloba”. 19<br />
es ar mox<strong>da</strong>, radganac mTiani yarabaRis mSvidobiani procesis<br />
dinamika friad bundovani iyo saimisod, rom xeli Seewyo<br />
uaRresad komerciuli proeqtisTvis. navTobkompaniebi<br />
gasagebi mizezebis gamo Tavs aridebdnen, rom mTiani yarabaRis<br />
xvedrs ganesazRvra maTi navTobsadenis bedi. robert ebelma<br />
STambeW<strong>da</strong>vad CaurTo: “mSvidobas SeuZlia mogvitanos energosadeni<br />
mili, xolo energosaden mils ar SeuZlia mogvitanos<br />
mSvidoba”. 20 metic, yarabaRis konfliqtis ga<strong>da</strong>wyvetis gareSe<br />
milsadenis Senebis idea mtruli saxelmwifos gavliT apriorulad<br />
miuRebeli iyo azerbaijanisTvis. qveynis saSinao<br />
politika mxars ver <strong>da</strong>uWer<strong>da</strong> am marSruts, radgan es iqnebo<strong>da</strong><br />
saCuqari mtrisTvis, mokled rom iTqvas, sabotaJis provocireba.<br />
amrigad, “bi-Ti-si” gamoricxavs somxeTs – mxolod imgvarad,<br />
rogorc es cxadi iyo ramdenime wlis ganmavlobaSi. misi<br />
19 John Maresca. A ‘Peace Pipeline’ to End the Nagorno-Karabakh Conflict. – Caspian<br />
Crossroads, vol. 1 (winter 1995).<br />
20 citata, sxva adgilebs Sorisac, moyvanili Semdegi statii<strong>da</strong>n: : Inga<br />
Saffron. Black Gold, Once Red, Fuels an Oil Rush. – Knight-Ridder Newspapers, July 20,<br />
1977.<br />
426
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
zemoqmedeba yarabaRis Sesaxeb <strong>da</strong>vaze araerTgvarovania. Tu<br />
visaubrebTmis <strong>da</strong>debiT mxareze, sami miliardi dolaris<br />
Rirebulebis proeqtis mSenebloba Sanss aZlevs BP Amoco-sa<br />
<strong>da</strong> sxva ucxoel investorebs, gariskon <strong>da</strong> investiciebi Cadon<br />
yarabaRis konfliqtis mSvidoban mogvarebaSi. “bi-Ti-si”-s xazi<br />
yarabaRTan axlos gaivlis, Tormetiode kilometris <strong>da</strong>-<br />
SorebiT cecxlis Sewyvetis xazis CrdiloeTi<strong>da</strong>n. azerbaijanis<br />
<strong>of</strong>icialuri pirebi gamovidnen sruliad ara<strong>da</strong>majerebeli<br />
gancxadebiT, TiTqos navTobgamtars emuqreba<br />
“somxuri terorizmi”. azerbaijanis Tav<strong>da</strong>cvis ministrma,<br />
safar abievma ganacxa<strong>da</strong>: “somxeTi zrdis SeiaraRebas <strong>da</strong> es<br />
navTobsadenisTvis safrTxes warmoadgens”, xolo erovnuli<br />
usafrTxoebis <strong>da</strong>rgSi ministris moadgilis, fua<strong>da</strong> isk<strong>and</strong>erovas<br />
TqmiT, mis organizacias gaaCnia informacia imis<br />
Sesaxeb, rom “somxeTis teroristuli organizaciebi” warmoadgenen<br />
safrTxes. 21 am gamonaTqvamebSi ga<strong>da</strong>WarbebiT aris<br />
Sefasebuli somxeTis ZirgamomTxrelobis unari <strong>da</strong> ganzraxva.<br />
yuradReba ar eqceva usafrTxoebis farTo kompleqsur<br />
RonisZiebebs, romlebic investorebis mier Cadebulia<br />
proeqtis mSeneblobaSi <strong>da</strong>, rac mTavaria, somxeTs agrZnobines<br />
_ Tu moxdeba raime diversiuli aqti navTobsadenTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebiT vinmes mxri<strong>da</strong>n, vinc <strong>da</strong>kavSirebulia somxeTTan,<br />
misTvis es iqneba saerTaSoriso diplomatiuri katastr<strong>of</strong>a <strong>da</strong><br />
amas Sesabamisi qmedebac mohyveba.<br />
eqsperti energetikis sakiTxebSi, jon robertsi, wers:<br />
“baqo-Tbilisi-jeihanis <strong>da</strong> samxreT kavkasiis<br />
gazsadeni milebi miwaSi Cadebuli iqneba erT<br />
metrze Rrmad mTel sigrZeze. ase rom, isini <strong>da</strong>culi<br />
iqneba SemTxveviTi <strong>da</strong>rtymisagan. magram ori ga<strong>da</strong>satumbi<br />
sadguri ganTavsdebaazerbaijanis teritoriaze,<br />
oric _ saqarTveloSi, <strong>da</strong>narCeni ga<strong>da</strong>satumbi<br />
sadgurebi <strong>da</strong> wnevis Semamcireblebi<br />
sadgurebi ki _ TurqeTSi. Tumca es sadgurebi<br />
21 Amirova et al. Special Report: Trans-Caucasus Pipeline Underway at Last.<br />
427
Tomas de vaali<br />
SeiZleba iqcnen partizanebis an teroristebis<br />
samizned. didia albaToba, rom aseT obieqtebze<br />
Tav<strong>da</strong>sxma didi masStabis konfliqtis nawili iyos<br />
<strong>da</strong> ara uSualod milsadenebis winaaRmdeg mimar-<br />
Tuli operacia. amitom ZiriTadi sakiTxia im qveynis<br />
stabiluroba, romelzec isini gadis”. 22<br />
teroristul aqtze msjelobisas un<strong>da</strong> ganisazRvros ori<br />
hipoTeturi safrTxe (Tumca, savaraudod “bi-Ti-si”-s arsebobis<br />
ormoci wlis ganmavlobaSi SeiZleba sxva safrTxec Seiqmnas):<br />
pirveli: <strong>da</strong>savleTis mimarTulebiT navTobsadenis proeqti<br />
proamerikul qveyanaSi SeiZleba al-qae<strong>da</strong>s an maTi mokavSiris<br />
samizne gaxdes. ukanasknel wlebSi mebrZoli islamuri jgufebi<br />
Tavisuflad ga<strong>da</strong>diodnen saqarTvelos sazRvarze orive<br />
mxares. arsebobs mosazreba, rom ramdenime aTeuli maTgani<br />
axlac imy<strong>of</strong>eba pankisis xeobaSi an mis axlo raionebSi. am<br />
savaraudo safrTxesTan <strong>da</strong>kavSirebiT ganixilebo<strong>da</strong> sakiTxi<br />
amerikelTa mier momzadebuli <strong>da</strong> aRWurvili qarTuli specsamsaxurebis<br />
ganlagebis Sesaxeb regionSi navTobsadenis<br />
<strong>da</strong>sacavad.<br />
meore hipoTeturi safrTxe isaa, rom ruseTSi avtoritaruli<br />
reJimis gaZlierebis SemTxvevaSi saqarTvelos mimarT<br />
mtrulad ganwyobili ruseTis specsamsaxuris aramza<strong>da</strong><br />
warmomadgenlebi an maTi mokavSire, an<strong>da</strong> Tavad ruseTis<br />
<strong>of</strong>icialuri warmomadgenlebi (amas xazi un<strong>da</strong> gaesvas) SeiZleba<br />
Seecadon navTobsadenis ganadgurebas. saqarTveloSi bevri<br />
Tvlis, rom ruseTis specsamsaxuris garkveuli jgufebi<br />
gareulni iyvnen SevardnaZeze Tav<strong>da</strong>sxmaSi 1995 <strong>da</strong> 1999<br />
wlebSi. amas mowmobs is faqti, rom ruseTma uari ganacxa<strong>da</strong><br />
y<strong>of</strong>ili saqarTvelos uSiSroebis ministris, igor giorgaZis<br />
ga<strong>da</strong>cemaze, rac nawilobriv a<strong>da</strong>sturebs mis <strong>da</strong>naSauls.<br />
rogorc Cans, moskovma miatova saidumlo operaciebis<br />
praqtika, romelsac is iyeneb<strong>da</strong> kavkasiaSi 1990-iani wlebis<br />
<strong>da</strong>sawyisSi, magram is SeiZleba kvlav <strong>da</strong>ubrundes mas mo-<br />
22 Roberts. Energy Reserves, p. 99.<br />
428
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
mavalSi. orive SemTxvevaSi navTobsadeni SeiZleba saSiSi<br />
gaxdes saqarTvelos usafrTxoebisaTvis _ ga<strong>da</strong>aqcios misi<br />
teritoria brZolis velad, romelSic erT-erTi susti<br />
moTamaSe iqneba saqarTvelos mTavroba: 2002 wels, roca<br />
pankisis xeobis garSemo gaCaR<strong>da</strong> skan<strong>da</strong>li, ruseTma <strong>da</strong> aSS-m<br />
TavianTi SeSfoTeba gamoTqves saqarTelos <strong>da</strong>bneuli mTavrobis<br />
mimarT.<br />
rac Seexeba robertsis gafrTxilebas kavkasiaSi “masStaburi<br />
konfliqtis” Sesaxeb, yvelaze seriozuli safrTxea<br />
samxedro moqmedebaTa ganaxleba mTian yarabaRSi. 2000 wels,<br />
<strong>da</strong>patimrebamde, yarabaReli somxebis armiis y<strong>of</strong>ilma mTavarsar<strong>da</strong>lma,<br />
samvel babaianma Tqva: “Tu <strong>da</strong>iwyeba meoTxe raundi,<br />
is iqneba ga<strong>da</strong>mwyveti <strong>da</strong> maSin Cven ar mogviwevs omis Sewyveta<br />
<strong>da</strong> molaparakebis magi<strong>da</strong>sTan jdoma. amis msvlelobisas orive<br />
mxare iZulebuli iqneba, <strong>da</strong>Tmobaze wavides <strong>da</strong> miiRos raime<br />
ga<strong>da</strong>wyvetileba. Tu Cven kvlav gavCerdebiT, rogorc 1994 wels,<br />
male <strong>da</strong>viviwyebT, Tu ra problema iyo es.” 23<br />
miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom amJamad yarabaRis somxebis xelmZRvanelebs<br />
Se<strong>da</strong>rebiT zomieri pozicia uWiravT, babaianis Sexedulebebi<br />
gamoy<strong>of</strong>il <strong>da</strong> somxeTis mmarTvelobis qveS my<strong>of</strong>i juja<br />
“saxelmwifos” Sesaxeb cixi<strong>da</strong>n gamosvlis Semdeg kvlav popularulia<br />
samxedroTa Soris. safrTxe isaa, rom Tu kvlav <strong>da</strong>iwyeba<br />
saomari moqmedebani, somxeTis <strong>of</strong>icrebisTvis, romlebsac ver<br />
akavebs zavi, navTobsadeni SeiZleba samizne gaxdes.<br />
es gvafiqrebinebs sxva SesaZlo negatiuri scenaris Sesaxeb,<br />
romelic <strong>da</strong>kavSirebulia “bi-Ti-si”-s proeqtTan. raoden<br />
paradoqsulic un<strong>da</strong> iyos (rogorc ukve mox<strong>da</strong> afrikisa <strong>da</strong><br />
laTinuri amerikis zog saxelmwifoSi), mdi<strong>da</strong>rma energoresursebma<br />
azeraijans SeiZleba ziani ufro meti miayenos,<br />
vidre sargebeli, imis gamo, rom didi Semosavali saSualebas<br />
miscems saxelmwifos, bevri <strong>da</strong>xarjos qveynis SeiaraRebasa <strong>da</strong><br />
sakuTari usafrTxoebis aparatze. Tu es mox<strong>da</strong> <strong>da</strong> azerbaijanma<br />
Seqmna Zvirad aRWurvili armia, misi saomari ritorika SeiZleba<br />
23 avtoris interviu samvel babaianTan, 2000 wlis 26 Tebervali.<br />
429
Tomas de vaali<br />
iqces TviTacxadebul winaswarmetyvelebad <strong>da</strong> gamoiwvios<br />
samxedro Seteva yarabaRis winaaRmdeg. TiTqmis yvela gareSe<br />
<strong>da</strong>mkvirvebeli iziarebs azrs, rom Tu ori kargad SeiaraRebuli<br />
mowinaaRmdege ganaaxlebs <strong>da</strong>mangrevel konfliqts mTian<br />
yarabaRSi, es yvelasTvis katastr<strong>of</strong>a iqneba. amis erT-erTi<br />
Sedegi SeiZleba iyos is, rom somxebi upasuxeben azerbaijanelTa<br />
Setevas, zogierTebi didi enTuziazmiT aRiqvamen aseT<br />
SesaZleblobas, rogorc babaianis konfliqtis “meoTxe raunds”.<br />
samxreT kavkasia Caefloba regionulomSi, romelSic ruseTis<br />
SeiaraRebuli Zalebi monawileobas miiReben somxebis mxareze.<br />
yvelaze <strong>da</strong>mangrevel Sedegebs igrZnobs somxeTi <strong>da</strong> azerbaijani,<br />
imavdroulad, <strong>da</strong>zaraldeba saqarTveloc <strong>da</strong> navTobsadenic.<br />
yarabaRis axali omis SesaZlebloba, sabednierod, Soreuli<br />
perspeqtivaa, yovel SemTxvevaSi, uaxloes ramdenime weliwadSi.<br />
ufro aqtualuri problema javaxeTis regionia samxreT<br />
saqarTveloSi, romelic ZiriTa<strong>da</strong>d somxebiTaa <strong>da</strong>saxlebuli.<br />
“bi-Ti-si”-s ganxorcielebam SeiZleba gamoiwvios am problemis<br />
gamwvaveba. javaxeli somxebi didi xania grZnoben Tbilisisgan<br />
mowyvetas. cota maTgani laparakobs qarTulad, maTi satransporto<br />
kavSiri sxva raionebTan Zalian gaZnelebulia. qarTuli<br />
fulis nacvlad iq brunavs somxuri drami an rusuli rubli,<br />
ori somxuri nacionalisturi partia iRvwis <strong>of</strong>icialuri<br />
avtonomiisaTvis saqarTvelos farglebSi (riskenac iswrafvis<br />
zogierTi somexi nacionalisti saqarTvelos gareT). 2004 wlis<br />
ianvarSi mixeil saakaSvilis arCevis Semdeg saqarTvelos<br />
farglebSi politikuri avtonomiis mopovebis sakiTxi kvlav<br />
wamowies javaxeTis somxebma .<br />
pirvelad, roca ixilebo<strong>da</strong> navTobsadenis saqarTvelos<br />
monakveTi, farTo mxar<strong>da</strong>Wera hpova marSrutma javaxeTze<br />
gavliT, rogorc umoklesma manZilma TurqeTis sazRvramde.<br />
saboloo ga<strong>da</strong>wyvetileba miRebuli iqna ufro grZeli marSrutis<br />
sasargeblod, javaxeTis CrdiloeTiT ufro rTul reliefur<br />
pirobebSi. axali marSruti gaivli<strong>da</strong> borjomis axlos,<br />
romelic aris saqarTvelos saxelganTqmuli mineraluri<br />
430
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
wylebis de<strong>da</strong>adgili <strong>da</strong> turistebisTvis mimzidveli nacionaluri<br />
parki. es marSruti gax<strong>da</strong> metad sa<strong>da</strong>vo sakiTxi baqo-<br />
Tbilisi-jeihanis mTel proeqtSi, ramdena<strong>da</strong>c borjomSi<br />
mineraluri wylebis mwarmoebeli – Georgian Glass <strong>and</strong> Mineral Water<br />
(saqarTvelos minisa <strong>da</strong> mineraluri wylebis kompania) <strong>da</strong><br />
saqarTvelos mwvaneTa erovnuli organizaciis jgufebi<br />
(romelTac mxars uWer<strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lio bunebis <strong>da</strong>cvis fondi)<br />
ewinaaRmdegebodnen borjomis marSruts.<br />
navTobsadenis marSrutis arCevisas ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />
miRebis procesi mimdinareob<strong>da</strong> <strong>da</strong>xurulad. proeqtis institucionaluri<br />
investorebi borjomis marSruts mizanSewonilad<br />
miiCnevdnen. saqarTvelos saerTaSoriso navTobkompaniis<br />
(ssnk) maSindeli xelmZRvaneli, Tedo jafariZe, 2002<br />
wels ambob<strong>da</strong>, rom miuRebelia navTobsadenis mSenebloba<br />
axalqalaqis ruseTis bazis axlos, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom baza<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>iketos ramdenime welSi, navTobsadeni ki gaTvlilia 40<br />
welze. bevr qarTvels jer kidev epareba eWvi borjomis<br />
marSrutis arCevis sisworeSi. magaliTad, ramaz jabaurma,<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>zvervis ufrosis moadgilem ganacxa<strong>da</strong>, rom<br />
axalqalaqis gavliT navTobsadenis gayvanis Sesaxeb ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />
miRebuli iyo im dros, roca eri aRmoCn<strong>da</strong> saSiSroebaTa<br />
winaSe. Semdeg <strong>da</strong>umata “am momentSi ufro Wkvianuri<br />
iqnebo<strong>da</strong> navTobsadenis gayvana axalqalaqis gavliT iq samuSao<br />
adgilebis Seqmnis TvalsazrisiT.” 24<br />
radgan saqarTveloSi warmoiSva azrTa sxva<strong>da</strong>sxvaoba,<br />
savsebiT savaraudoa (Tumca dRemde sarwmunod araa cnobili),<br />
rom ga<strong>da</strong>mwyveti roli iTamaSa azerbaijanis mosazrebam<br />
marSrutis Sesaxeb javaxeTze gavliT, baqos mTavroba xelmZRvanelob<strong>da</strong><br />
politikuri mosazrebiT <strong>da</strong> veto <strong>da</strong>ado somxebiT<br />
<strong>da</strong>saxlebuli raionis gavliT navTobsadenis gayvanis ideas.<br />
azerbaijanis <strong>of</strong>icialuri pirebi am sakiTxis irgvliv ar<br />
gamoTqvamdnen raime mosazrebebs, magram Tu gaTvaliswinebuli<br />
iqna azerbaijanis Warbi yuradReba nebismieri proeqtis mimarT,<br />
24 Amirova et al. Special Report: Trans-Caucasus Pipeline Underway at Last.<br />
431
Tomas de vaali<br />
romelic sasargeblo iqneba somxeTis an somxebisaTvis,<br />
javaxeTis proeqtis mxar<strong>da</strong>Wera azerbaijanis mTavrobisaTvis<br />
politikurad wamgebiania. magaliTad, opoziciis lideri, ali<br />
qerimli, saxalxo frontis partiis reformistuli frTis<br />
meTauri, ambob<strong>da</strong>: “javaxeTis gavliT navTobsadenis gayvana<br />
SeuZlebelia. es regioni <strong>da</strong>saxlebulia somxebiT <strong>da</strong> amitom<br />
warmoadgens safrTxes proeqtisaTvis. ufro saimedoa navTobsadenis<br />
gayvana borjomis gavliT.” 25<br />
borjomis marSrutis arCevis pir<strong>da</strong>piri Sedegi iyo javaxeTSi<br />
somxebis gaucxoebis grZnobis gaZliereba. axalqalaqis<br />
merma nairi iricinma interviuSi Tqva, rom gulgatexilia misi<br />
raionis ignorirebiT. man Tqva, rom qalaqis ori aTasi mcxovrebi<br />
yovel wels samuSaos saZebnelad midis ruseTSi. erTaderTi<br />
adgili, sa<strong>da</strong>c SeiZleba samuSaos Sovna, es aris ruseTis<br />
samxedro baza. baqo-Tbilisi-jeihanis navTobsadenis mSenebloba<br />
uzrunvely<strong>of</strong><strong>da</strong> raionSi samuSao adgilebs <strong>da</strong> kompensacias.<br />
26 imis gaTvaliswinebiT, rom navTobsadenisgan miRebuli<br />
moklevadiani sargebeli adgilobrivi ekonomikisaTvis umniSvnelo<br />
iqnebo<strong>da</strong>, dRes arsebuli varaudebi proeqtTan <strong>da</strong>kav-<br />
SirebiT SesaZloa ufro mniSvnelovani y<strong>of</strong>iliyo, vidre<br />
realoba. adgilobrivi arasamTavrobo organizaciis liderma,<br />
ararat esoianma javaxeTis gverdis avlis ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />
politikuri arsis gamo mkveTrad ganacxa<strong>da</strong>: “javaxeTSi xalxi<br />
ambobs: am marSrutis arCeviT maT gaavles saqarTvelos momavali<br />
sazRvari”. 27<br />
zoga<strong>da</strong>d, es ori milsadeni warmoadgens saqarTvelos, rogorc<br />
susti suverenitetis qveyanas, romelsac aqvs uzarmazari<br />
SesaZleblobebi <strong>da</strong> didi pasuxismgebloba. grZelvadiani usafrTxoebis<br />
problema warmoiqmneba maSin, roca ori milsadeni<br />
aSendeba, <strong>da</strong>iwyebs funqcionirebas 40 wlis vadiT <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>ekisreba maTi <strong>da</strong>cva Tavis teritoriaze. agreTve didi<br />
25 Amirova et al. Special Report: Trans-Caucasus Pipeline Underway at Last.<br />
26 Amirova et al. Special Report: Trans-Caucasus Pipeline Underway at Last.<br />
27 avtoris interviu ararat esoianTan, 2003 wlis 24 oqtomberi.<br />
432
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
mniSvneloba aqvs sociopolitikur konteqstsac. Tu saqarTvelos<br />
mTeli sazogadoeba (<strong>da</strong> ara misi romelime nawili) miiRebs<br />
sargebels milsadenebi<strong>da</strong>n, proeqts eqneba sazogadoebrivi<br />
mxar<strong>da</strong>Wera, rac ganapirobebs maT politikur xangrZlivobas.<br />
adgilis povna did Sua aRmosavleTSi<br />
sabWoTa kavSiris SemadgenlobaSi saqarTvelo Camoqvei-<br />
Tebuli iyo suverenuli saxelmwifo<strong>da</strong>n uaRresad centralizebul<br />
saxelmwifos erT-erT regionamde. sabWoTa drois<br />
ganmavlobaSi mokavSire respublikebs Soris kontaqti xorcieldebo<strong>da</strong><br />
moskovis meSveobiT <strong>da</strong> ararusul respublikebs<br />
Zalian SezRuduli ormxrivi urTierToba hqon<strong>da</strong>T. saqarTvelosTvis<br />
warmoudgeneli iyo, hqono<strong>da</strong> raime “ormxrivi<br />
urTierTobis” msgavsi urTierToba TurqeTTan, xolo saqarTvelo-TurqeTis<br />
sazRvarze moZraoba mkacrad SezRuduli iyo.<br />
gorbaCovis dros, 1980-iani wlebis bolos, <strong>da</strong>ketili kari<br />
moulodnelad gaiRo. magram mas Semdeg saqarTvelom (metaforis<br />
ga<strong>da</strong>sxvaferebiT) 15 weli gaatara uTavbolo qoreografiul<br />
speqtaklis mocekvavis msgavsad, sa<strong>da</strong>c misi partniorebi<br />
mudmivad icvlebodnen.<br />
movlenaTa qarborbala ar iZleo<strong>da</strong> stabiluri urTierTobebis<br />
saSualebas. 1989- 1991 wlebSi centris mimarT<br />
uaRresad mtrulad ganwyobilma sabWoTa respublikebma<br />
Seqmnes ara<strong>of</strong>icialuri kavSiri gorbaCovisa <strong>da</strong> moskovis<br />
winaaRmdeg, saqarTvelo SeuerT<strong>da</strong> xuT sxva respublikas _<br />
somxeTs, moldovasa <strong>da</strong> baltiis sam respublikas. maT boikoti<br />
gamoucxades 1991 wels sabWoTa kavSiris SenarCunebis mizniT<br />
Catarebul referendums. magram zemomoyvanili respublikaTa<br />
sia ar iZleo<strong>da</strong> imis gagebis saSualebas, Tu rogor ganviTardebodnen<br />
Semdgom, ramdena<strong>da</strong>c y<strong>of</strong>ili sabWoTa respublikebis<br />
urTierTobebis safexurebrivi ganlageba xSirad icvlebo<strong>da</strong>.<br />
1991 wels maT Seqmnes saerTo fronti moskovis winaaRmdeg,<br />
Tumca dRes am respublikebs naklebad aqvT urTierTkon-<br />
433
Tomas de vaali<br />
taqtebi. amasTan, maTi momavali sxva<strong>da</strong>sxvanairad warimarTa.<br />
rogorc ukve aRiniSna, somxeTs dRes sruliad sxva strategiuli<br />
orientacia aqvs, vidre saqarTvelos. mxolod<br />
moldovas (romelic mainc <strong>da</strong> mainc araa saqarTvelos mTavari<br />
mokavSire) aqvs saqarTvelos msgavsi orientacia.<br />
es aris erTgvari sasargeblo prizma, romlis meSveobiTac<br />
mimoixileba suuam-is kavSiri (saqarTvelo, ukraina, uzbekeTi,<br />
azerbaijani <strong>da</strong> moldova), romelic Camoyalib<strong>da</strong> 1996-1997<br />
wlebSi rogorc suam-i (saqarTvelo, ukraina, azerbaijani,<br />
moldova). zoga<strong>da</strong>d rom iTqvas, es iyo mcdeloba <strong>da</strong>moukidebel<br />
saxelmwifoTa Tanamegobrobis (dsT) ara<strong>of</strong>icialuri kavSiris<br />
Seqmnisa, romlebic iswrafodnen, erTad win aRdgomodnen<br />
ruseTis gavlenas. 1999 wlis aprilSi uzbekeTis SeerTebiT suami<br />
ga<strong>da</strong>iqca suuam-ad. amave dros, sami maTgani _ saqarTvelo,<br />
azerbaijani <strong>da</strong> uzbekeTi gamovidnen koleqtiuri usafrTxoebis<br />
xelSekrulebi<strong>da</strong>n. STambeW<strong>da</strong>vi iyo “suuam”-is formirebis<br />
adgili – es mox<strong>da</strong> vaSingtonis samitze, romelic mieZRvna<br />
nato-s 50 wlisTavs.<br />
vaSingtonis am Sexvedraze suuam-is liderebma wamoayenes<br />
dRis wesrigi, romelSic ganacxades oTx mTavar sakiTxSi saerTo<br />
valdebulebebis Tavis Tavze aReba. pirveli ori valdebuleba<br />
iyo saxelmwifoTa teritoriuli mTvlianobis SenarCuneba <strong>da</strong><br />
“agresiuli separatizmis” uary<strong>of</strong>a. mxedvelobaSi hqon<strong>da</strong>T<br />
saqarTvelos, azerbaijanis <strong>da</strong> moldovas ganzraxva, <strong>da</strong>ebrunebinaT<br />
gamoy<strong>of</strong>ili teritoriebi – afxazeTi <strong>da</strong> samxreT oseTi;<br />
mTiani yarabaRi; dnestrispireTi. mesame sakiTxi iyo saerTo<br />
mzady<strong>of</strong>na “religiur eqstremizmTan” brZolisa, rac gulisxmob<strong>da</strong><br />
uzbekeTis mTavrobis kampanias islamuri opoziciis<br />
winaaRmdeg. ukanaskneli punqti iyo saerTo valdebuleba, rom<br />
Tavi<strong>da</strong>n y<strong>of</strong>iliyo acilebuli konfliqtebis zonaSi iaraRis<br />
<strong>da</strong>groveba, rac gulisxmob<strong>da</strong> (Tumca es pir<strong>da</strong>pir ar <strong>da</strong>saxelebula)<br />
iaraRis Setanas ruseTis bazebSi saqarTveloSi,<br />
somxeTsa <strong>da</strong> moldovaSi.<br />
suuam-is es Sexvedra Cafiqrebuli iyo, rogorc simboluri,<br />
misi arsi Seesabamebo<strong>da</strong> ruseTze maT skeptikur Sexedulebas,<br />
434
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
romelic im dros Zals ikreb<strong>da</strong> vaSingtonSi. konservatiuli<br />
Jamestown Foun<strong>da</strong>tion Prism wamaxaliseblad aRniSnav<strong>da</strong>: “adgili<br />
<strong>da</strong> situacia ormagad mniSvnelovania: pirveli, im faqtis<br />
dramatizirebisTvis, rom moskovma ver <strong>da</strong>arwmuna dsT-s<br />
qveynebi, natos mimarT ruseTis politikas mihyolodnen; meore,<br />
rac aranakleb mniSvnelovania, am xuTi saxelmwifos <strong>da</strong>savleTze<br />
strategiuli orientaciis simbolurobisaTvis.” 28<br />
magram suuam-i miraJi aRmoCn<strong>da</strong>. kavSiri ar Sedga, mis wevrsaxelmwifoTa<br />
mier ar iqna xelmowerili aranairi xelSekruleba,<br />
ar Cans maT Soris vaWrobis gafarToeba am aliansis<br />
Sedegad. rogorc zemoT aRiniSna, saqarTvelosa <strong>da</strong> azerbaijans<br />
Sorisac ki ar aris iseTi Rrma urTierToba, rogorc erTi<br />
SexedviT SeiZleba mogvCvenebo<strong>da</strong>. suaam-i Zalian <strong>da</strong>zaral<strong>da</strong><br />
2001 wlis 11 seqtembris movlenebis gamo, roca Seicvala aSS-s<br />
strategiuli prioritetebi y<strong>of</strong>ili sabWoTa kavSiris mimarT.<br />
moulodnelad, ruseTis savaraudo neoimperiuli ambiciebis<br />
Sekavebis politikam vaSingtonSi popularoba <strong>da</strong>karga. islamuri<br />
terorizmis muqarasTan brZolisas SeerTebuli Statebis<br />
urTierToba vladimer putinis ruseTTan gaumjobes<strong>da</strong>.<br />
gaumjobes<strong>da</strong> moskovis urTierTobebi azerbaijanTan <strong>da</strong><br />
uzbekeTTan. suuam-is saxelmwifoTa umetesoba cuds verafers<br />
xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong> ruseTTan kargi urTierTobis <strong>da</strong>myarebaSi. igive<br />
<strong>da</strong>mokidebuleba iyo aSS-sTan, Tumca saqarTvelo, gasagebi<br />
mizezebis gamo, gamonakliss warmoadgen<strong>da</strong>. mudmivad cvalebadi<br />
politikuri l<strong>and</strong>SaftisaTvis niS<strong>and</strong>oblivia, rom 2005 wlis<br />
maisSi suuam-i kvlav ga<strong>da</strong>iqca suam-ad, roca “vardebis” <strong>da</strong><br />
“narinjisferi” revoluciebiT SeSfoTebuli uzbekeTi gamovi<strong>da</strong><br />
misi Semadgenlobi<strong>da</strong>n.<br />
Tu suuam-ma raime aCvena, es iyo arasaWiroeba iseTi<br />
gaerTianebisa, rogoricaa dsT, romelic aRmoCn<strong>da</strong> ara imdenad<br />
“Tanamegobroba”, aramed ruseTis iaraRi, gaekontrolebina<br />
Tavisi y<strong>of</strong>ili sabWoTa mezoblebi, axla ukve ruseTis “uaxloesi<br />
28 From GUAM to GUUAM: A Growing Centrifugal Force in the CIS. – The Jamestown<br />
Foun<strong>da</strong>tion Prism, May 7, 1999.<br />
435
Tomas de vaali<br />
sazRvargareTi”. roca dsT-s mimarTes mowodebiT, gaeZlierebina<br />
Tavisi roli usafrTxoebis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad, rogorc<br />
omis Semdgom afxazeTSi samSvidobo misiis <strong>da</strong>kompleqtebis<br />
SemTxvevaSi 1600 jariskacis SemadgenlobiT, gamoCn<strong>da</strong> realuri<br />
suraTi:am kavSiris arc erTma qveyanam (gar<strong>da</strong> ruseTisa) ar<br />
gamoyo samxedroTa jgufi afxazeTSi samSvidobo misiisaTvis.<br />
amrigad, mkacri sinamdvile aris is, rom saqarTvelos<br />
urTierToba y<strong>of</strong>il sabWoTa mezoblebTan bevrad aris <strong>da</strong>mokidebuli<br />
aSS-sa <strong>da</strong> ruseTs Soris urTierTobaTa cvlilebaze.<br />
amasTan, vaSingtoni <strong>da</strong> moskovi warmoadgenen usafrTxoebis<br />
or poluss, romelTa Sorisac meryeoben y<strong>of</strong>ili sabWoTa<br />
respublikebi. saxeldobr, am konteqstSi un<strong>da</strong> ganvixiloT<br />
saqarTvelos wevroba metad ambiciur, magram sustad <strong>da</strong>finansebul<br />
regionul organizaciebSi. ramdenad unariani iqneba<br />
mwiri biujeti <strong>da</strong> suuam-is xmamaRali gancxadebebi, roca<br />
mTavroba realuri krizisis winaSe <strong>da</strong>dgeba TbilisSi, galSi <strong>da</strong><br />
pankisis xeobaSi?<br />
y<strong>of</strong>ili sabWoTa kavSiris sazRvrebs gareT, samxreTsa <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>savleTSi, saqarTvelo iwodeba sxva<strong>da</strong>sxvanairad, magram,<br />
SesaZloa, yvelaze moxerxebulia termini “didi axlo aRmosavleTi”.<br />
geografiulad Tbilisi ufro axlosaa baR<strong>da</strong>dTan <strong>da</strong> <strong>da</strong>maskosTan,<br />
vidre moskovTan. saqarTvelos mezobelTagan yvelaze<br />
ukeTesi satransporto mimosvla – sagzao, sarkinigzo, sazRvao<br />
<strong>da</strong> sahaero – aqvs TurqeTTan. bolo aTasi wlis ganmavlobaSi<br />
sparseTisa <strong>da</strong> osmaleTis imperiebi xSirad akontrolebdnen<br />
samxreT kavkasias <strong>da</strong> gansazRvravdnen mis istorias, amitom<br />
uadgilo ar iqneba movelodeT, rom maTi memkvidreebi – irani <strong>da</strong><br />
TurqeTi – <strong>da</strong>interesebulni arian, amjera<strong>da</strong>c igive gaakeTon.<br />
magram <strong>da</strong>moukideblobis <strong>of</strong>icialuri aRdgenis momenti<strong>da</strong>n,<br />
1992 wli<strong>da</strong>n, saqarTvelos adgili am metad farTo arasabWoTa<br />
regionSi SeiZleba ganxiluli iqnas, rogorc “gamouyenebeli<br />
potenciali”. mTavari mizezi, rogorc Cans, aris is, rom<br />
saqarTvelos sWirdeba dro mezoblebTan urTierTobaTa<br />
<strong>da</strong>myarebisaTvis, radgan 70 wlis ganmavlobaSi (sabWoTa Zalauflebis<br />
dros) mas yovelgvari kavSiri gawyvetili hqon<strong>da</strong> am<br />
436
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
qveynebTan, roca sabWoTa kavSiris samxreTi sazRvrebi mTlianad<br />
Caketili iyo. metic, cxovrebiseulma gamocdilebam qarTvelebi<br />
ufro ganaTlebul, maRali wris <strong>da</strong> gaevropelebul xalxad aqcia<br />
maT samxreTel mezoblebTan Se<strong>da</strong>rebiT. siria, TurqeTi <strong>da</strong> irani<br />
ar warmoadgenen saxelmwifoTa iseT modelebs, romelsac<br />
qarTuli elita mibaZav<strong>da</strong>. qarTvel axalgazrdobas TiTqmis ar<br />
ainteresebs, iswavlos am qveynebSi, romlebic <strong>da</strong>Sorebuli arian<br />
evropul civilizacias romliskenac saqarTvelo iswrafvis.<br />
am qveynebs Soris politikuri urTierTobac amgvaradve CamorCenilia:<br />
saqarTvelos urTierToba mis samxreTel mezoblebTan,<br />
aqcevs mas, yovel SemTxvevaSi, garegnulad mainc,<br />
kavSiris sistemaTa iseT sferoSi, romelic <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />
am farTo regionisaTvis.<br />
magaliTad, TurqeTi natos wevria <strong>da</strong> aqvs mtkice kavSiri<br />
israelTan, irani <strong>da</strong> somxeTi cdilobdnen, <strong>da</strong>emyarebinaT<br />
sammxrivi urTierToba saberZneTTan. magram am molaparakebaTa<br />
Semdgomi ganviTareba, safiqrebelia, naklebad exeba saqarTvelos.<br />
israeli Tavisi problemebiT saqarTveloSi<br />
naklebad sainteresoa. 2003 wels prezident SevardnaZis<br />
SeTavazeba aSS-sTvis, erayis omSi esargebla saqarTvelos<br />
sahaero bazebi, Tavazianad uaryves. rac Seexeba saberZneTs,<br />
ormxriv urTierTobaSi Tbilissa <strong>da</strong> aTens Soris ZiriTadi<br />
problemaa migrantTa didi raodenoba <strong>da</strong> sazRvargareTi<strong>da</strong>n<br />
mowveuli muSebi (romelTa umetesoba berZenia), romlebic<br />
mimodian am or qveyanas Soris. arc “qristianuli soli<strong>da</strong>roba”,<br />
arc istoriuli eWvianoba TurqeTis mimarT sakmarisi araa, rom<br />
saberZneTma azerbaijanSi aqtiuri diplomatiuri moRvaweoba<br />
an<strong>da</strong> azerbaijanuli gaziT sargebloba Sewyvitos.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad Se<strong>da</strong>rebiTi geografiuli siaxlovisa, irani<br />
Sorsaa saqarTvelosa <strong>da</strong> misi strategiuli interesebisagan.<br />
iranis strategiuli interesebi samxreT kavkasiaSi koncentrirebulia<br />
umTavresad somxeTsa <strong>da</strong> azerbaijanSi. Teirani<br />
SeSfoTebulia azerbaijanis gavleniT iranis CrdiloeTSi<br />
sakuTar azerbaijanul mosaxleobaze <strong>da</strong> aviTarebs karg<br />
urTierTobas somxeTTan, ramac SeiZleba gaamyaros axali<br />
437
Tomas de vaali<br />
gazsadenis proeqtis idea. magram somxeTic <strong>da</strong> azerbaijanic<br />
Sors iWeren iranis diplomatias: 1992 wels irani Seeca<strong>da</strong>,<br />
<strong>da</strong>ewyo molaparakeba somxeT-azerbaijanis konfliqtis sakiTxze,<br />
magram molaparakeba Sewy<strong>da</strong> somxebis mier SuSis<br />
<strong>da</strong>pyrobasTan <strong>da</strong>kavSirebiT <strong>da</strong> aRarc ganaxlebula.<br />
urTierTobis TvalsazrisiT saqarTvelo ufro meta<strong>da</strong>a<br />
<strong>da</strong>Sorebuli iranisagan. islamuri respublikis naxevrad<br />
avtoritaruli politikuri sistema ar aris is modeli, romelsac<br />
saqarTveloSi vinme gaiziarebs. “borotebis RerZis erT-erTi<br />
rgolis” statusis wyalobiT (prezident buSis Sefaseba) irani<br />
aRmoCndeba im banakSi, romelic ewinaaRmdegeba im pozicias,<br />
romelsac dRev<strong>and</strong>eli ms<strong>of</strong>lio umniSvnelovanesi problemebis<br />
sferoSi, iziarebs saqarTvelo. metic, irani ar Sedis arc erT<br />
evropul institutSi, romlis wevric Tu k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>tic aris<br />
saqarTvelo: evrokavSiri, evropis sabWo, euTo <strong>da</strong> nato.<br />
gamouyenebeli potencialis kidev erTi magaliTia saqarTvelos<br />
TavSekavebuli <strong>da</strong>mokidebuleba Savi zRvis sanapiros<br />
mezoblebTan, romelebic warmoadgenen Se<strong>da</strong>rebiT warumatebel<br />
Savi zRvis ekonomikuri TanamSromlobis organizacias<br />
(SeTo) TerTmeti wevri qveyniT. SeTo-s <strong>da</strong>mfuZnebeli<br />
samitis deklaraciis me-8 muxlis Tanaxmad, romelic xelmowerilia<br />
stambulSi 1992 wlis 25 ivniss, organizacia mizania,<br />
“uzrunvelyos, rom Savi zRva gaxdes mSvidobis, stabilurobis,<br />
ayvavebis, megobrul <strong>da</strong> keTilmezoblur urTierTobaTa<br />
ganviTarebisaken miswrafebis zRvad.” organizacia Cafiqrebuli<br />
iyo TurqeTis prezidentis, turgut ozalis mier,<br />
rogorc instituti, romelic organizacias gaukeTeb<strong>da</strong><br />
mezobeli qveynebis 330-milionian mosaxleobas Tavisufali<br />
vaWrobis axal zonaSi <strong>da</strong> romelsac eqnebo<strong>da</strong> 300 mlrd dolaris<br />
savaWro balansi. Seiqmna aparati, romelsac hqon<strong>da</strong> SesaZlebloba,<br />
Caetarebina Sexvedrebi <strong>da</strong> mieRo deklaraciebi,<br />
Tumca is ver ga<strong>da</strong>iqca iseT organizaciad, romelic mzad<br />
iqnebo<strong>da</strong> ufro axlo TanamSromlobisaTvis. 1999 wlis ivnisSi<br />
SeTo-s mdivani, nurver nuresi, interviuSi wux<strong>da</strong>, rom ozalis<br />
sikvdilis Semdeg mis organizacias mxars ar uWeren TurqeTis<br />
438
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
politikosebic ki. man Tqva, rom SeTo-s ori gany<strong>of</strong>ileba,<br />
savaraudod rom ganekuTvneba saerTaSoriso organizaciebs,<br />
premier-ministr Tansu Cileris brZanebiT ga<strong>da</strong>eca TurqeTis<br />
mTavrobas. nuresma agreTve Tqva:<br />
“ozali rom cocxali iyos, Cven ga<strong>da</strong>vlaxavdiT<br />
winaaRmdegobebs <strong>da</strong> mivaRwevdiT ufro maRal<br />
dones, ramdena<strong>da</strong>c ozals mSvenivrad SeeZlo am<br />
ideis mimzidvelobis <strong>da</strong>sabuTeba. Tu Cven ver<br />
SevZeliT, farTod gagveRo kari am miznebisaTvis,<br />
misi Sexedulebebi ki ar iyo <strong>da</strong>mnaSave, aramed xalxi.<br />
idea SesaniSnavia. TurqeTs un<strong>da</strong> Seesrulebina<br />
lokomotivis roli am organizaciis SigniT”. 29<br />
SeTo cdilobs aRorZinebas meore qarTveli mdivnis,<br />
saqarTvelos y<strong>of</strong>ili sagareo saqmeTa ministris, Tedo<br />
jafariZis <strong>da</strong>niSvnis Semdeg, magram mas aqvs mizeruli biujeti<br />
<strong>da</strong> safiqrebelia, rom cotam Tu vinmem icis saqarTveloSi,<br />
saerTod ras akeTebs es organizacia. es ar niSnavs, rom Savi<br />
zRvis regionuli gaerTianeba usargeblo ideaa. bolo dros Savi<br />
zRva ga<strong>da</strong>iqca avRaneTSi <strong>da</strong>xmarebis ga<strong>da</strong>zidvis marSrutad:<br />
pirveli tvirTi gaigzavna bulgareTi<strong>da</strong>n saqarTveloSi <strong>da</strong><br />
Semdeg avRaneTSi 2003 wlis seqtemberSi. 2001 wlis aprilSi Savi<br />
zRvispireTis eqvsma qveyanam Seqmna Sav zRvaze saZebnosamaSvelo<br />
<strong>da</strong> humanitaruli operaciebis koordinirebis<br />
organizacia. magram ekonomikuri TanamSromlobisa <strong>da</strong> kargad<br />
<strong>da</strong>finansebuli SeTo-s saorganizacio struqturis seriozuli<br />
programis gareSe, rogorc suuam-i <strong>da</strong> dsT, SesaZloa, cariel<br />
sityvebad <strong>da</strong>rCes.<br />
saqarTvelos TurqeTTan urTierTobis gansaviTareblad,<br />
romelic mzard mniSvnelobas iZens samxreT kavkasiaSi, SeTo<br />
ar sWirdeba. ruseTis msgavsad, mezobeli qveynebisTvis<br />
TurqeTic sxvagvari qveyanaa. misi mosaxleoba 68 milionia,<br />
samxreT kavkasiis samive qveynis mosaxleoba ki, erTad aRebuli<br />
29 Nurver Nures. Lack <strong>of</strong> Interest, Not Lack <strong>of</strong> Success vis-à-vis Black Sea Economic<br />
Cooperation. – Turkish Daily News, June 22, 1999.<br />
439
Tomas de vaali<br />
_ 15 milioni; aqvs imaze meti teritoria <strong>da</strong> Semosavali, vidre<br />
saqarTvelos, somxeTsa <strong>da</strong> azerbaijans erTad aRebuls.<br />
TurqeTsa <strong>da</strong> saqarTvelos aqvT mniSvnelovani saerTo<br />
interesebi, rac gamoixateba “bi-Ti-si”-sa <strong>da</strong> baqo-erzrumis<br />
proeqtebiT. TurqeTica <strong>da</strong> saqarTveloc iswrafvian, gaxdnen<br />
evrokavSiris wevrebi (amasTan, TurqeTis survili ufro<br />
realuria, vidre saqarTvelosi). saqarTvelos agreTve surs,<br />
TurqeTis kval<strong>da</strong>kval gaxdes natos wevri. aRmosavleTeli<br />
mezoblebisgan gansxvavebiT, rogorebicaa TurqeTi, irani, siria<br />
<strong>da</strong> somxeTi, saqarTvelo imeds iZleva, iyos saimedo politikuri<br />
<strong>da</strong> savaWro partniori. TurqeTi ki ukve aris moculobiT meore<br />
savaWro partniori saqarTvelosTvis. am or qveyanas Soris<br />
viTardeba samxedro TanamSromloba, Turqma samxedro mwvrTnelebma<br />
<strong>da</strong>ikaves TbilisTan axlos samxedro-sahaero bazis<br />
binebi, romlebic rusebma axlaxan <strong>da</strong>toves. 2003 wlis aprilSi<br />
TbilisSi Cam<strong>of</strong>rin<strong>da</strong> TurqeTis samxedroTa delegacia Stabis<br />
ufrosis, hilmi ozkokis xelmZRvanelobiT, romelmac, sxvaTa<br />
Soris, ganixila qarTuli samxedro personalis momzadebis<br />
sakiTxebi Turqi samxedro eqspertebis mier, qarTuli jaris<br />
<strong>da</strong>finanseba Turqebis mier, saqarTvelos samxedro-sahaero<br />
obieqtebis ganaxleba <strong>da</strong> TurqeTis <strong>da</strong>xmareba Savi zRvis<br />
flotis antiteroristuli qve<strong>da</strong>nay<strong>of</strong>ebis momzadebaSi. 30<br />
miuxe<strong>da</strong>vad amisa, saqarTvelosTvis ekonomikuri TvalsazrisiT<br />
TurqeTi jer kidev CamorCeba ruseTs. istoriuli<br />
<strong>da</strong> lingvisturi faqtorebi sagrZnoblad aRemateba Tanamedrove<br />
politikur mosazrebebs. magaliTad, <strong>da</strong>axloebiT<br />
naxevari milioni qarTveli cxorobs <strong>da</strong> muSaobs ruseTSi, iq<br />
wasasvlelad qarTvelebi valdebulni arian, winaswar aiRon<br />
vizebi; TurqeTSi, sa<strong>da</strong>c vizis gaformebas mxolod ramdenime<br />
wuTi sWirdeba, qarTvelebis ricxvi umniSvneloa.<br />
ra Tqma un<strong>da</strong>, nawilobriv es gamowveulia imiT, rom<br />
TurqeTi ubralod ruseTze Raribia, magram es jer kidev ar<br />
30 Igor Torbakov. Expl<strong>and</strong>ing Turkish-Georgian Strategic Ties Rankle Russia. – Eurasia<br />
Insight, April 25, 2003.<br />
440
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
niSnavs yvelafers. saqarTveloSi 2003 wlis noembris “vardebis<br />
revoluciis” mimarT TurqeTisa <strong>da</strong> ruseTis reaqciaTa<br />
Se<strong>da</strong>reba gviCvenebs, rom saqarTvelo gacilebiT Rrmad aris<br />
Cafluli ruseTsa <strong>da</strong> mis problemebSi, vidre TurqeTisaSi,<br />
moswons mas es Tu ara. rogorc ki SevardnaZis reJimi Seirya,<br />
ruseTis sagareo saqmeTa ministri, igor ivanovi (saqarTveloSi<br />
<strong>da</strong>badebuli), maSinve Cam<strong>of</strong>rin<strong>da</strong> TbilisSi prezidentsa <strong>da</strong><br />
opozicias Soris saSuamavlod. ivanovs saswrafo molaparakeba<br />
hqon<strong>da</strong> orive mxaresTan; rusTavelis gamzirze demonstraciis<br />
monawileebsac ki elaparaka. igive suraTi ganmeor<strong>da</strong> 2004 wlis<br />
maisSi. amjerad pir<strong>da</strong>pir TurqeTis zRurblze, aWaraSi, roca<br />
ivanovi, amjerad ruseTis uSiSroebis sabWos mdivnis rolSi,<br />
kvlav Cam<strong>of</strong>rin<strong>da</strong> mosalaparakeblad, rom aWaris didi xnis<br />
lideri, aslan abaSiZe, mSvidobianad wasuliyo Tanamdebobi<strong>da</strong>n.<br />
Zneli warmosadgenia, rom TurqeTs SeeZlo aseTi mniSvnelovani<br />
rolis TamaSi saqarTveloSi krizisis dros. faqtobrivad,<br />
“vardebis revolucia” TurqeTis mTavrobisTvis moulodneli<br />
aRmoCn<strong>da</strong>. am dros premier-ministri <strong>da</strong> sagareo saqmeTa ministri<br />
qveyanaSi ar imy<strong>of</strong>ebodnen. komentarze orivem uari ganacxa<strong>da</strong>.<br />
gazeTis mimomxilveli tunjai ozkani aRniSnavs, rom saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>moukideblobis periodSi TurqeTma <strong>da</strong> saqarTvelom <strong>da</strong>amyares<br />
megobruli kavSirebi, maTi samxedroebi mtkiced TanamSromloben<br />
magram, rogorc ozkani wers memarcxene centristul gazeT<br />
“aksamSi”, TurqeTi ver erkveva mimdinare movlenebSi (kavkasiaSi),<br />
rom araferi vTqvaT maT manipulirebaze. 31 rogorc Cans, TurqeTi<br />
ver flobs enasa <strong>da</strong> formats, rom saqarTvelosTan urTierToba<br />
ga<strong>da</strong>itanos yoveldRiuri politikuri dialogis reJimSi, rasac<br />
ver vityviT ruseTsa <strong>da</strong> aSS-ze.<br />
amrigad, Tanamedrove istoria <strong>da</strong> Zlieri institucionaluri<br />
struqtura, rac gaaCnia ruseTsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTs, jer<br />
kidev aRemateba saqarTvelos yvela geografiul <strong>da</strong> istoriul<br />
31 Mevlut Karik. Will Turkey Meet The Strategic Challenge In Georgia? – Eurasia<br />
Insight, December 12, 2003.<br />
441
Tomas de vaali<br />
pretenzias. friad ucnauria, rom TurqeTisa <strong>da</strong> iranis samxreT<br />
kavkasiaSi CarTulobis strategiis indikatoria is interesi,<br />
romelic maT gamoxates kavkasiaSi “usafrTxoebis paqtis”<br />
momakv<strong>da</strong>vi koncefciis mimarT. prezidentma demirelma mxari<br />
<strong>da</strong>uWira am ideas euTo-s samitze 1999 wels. iranis sagareo<br />
saqmeTa ministri qamal xarazi cdilob<strong>da</strong>, gaecocxlebina es<br />
gegma 2003 wels aprilSi, roca samxreT kavkasias ewvia.<br />
usafrTxoebis paqti xels Seuwyob<strong>da</strong> orive mxares, am regionSi<br />
eTamaSaT is roli, rac maT amJamad ar gaaCniaT.<br />
442<br />
<strong>da</strong>skvna<br />
<strong>da</strong>moukideblobis mopovebi<strong>da</strong>n aT welze meti xnis Semdeg<br />
saqarTvelo aRmoCn<strong>da</strong> ucnaur situaciaSi: igi kvlav Sescqeris<br />
or Soreul de<strong>da</strong>qalaqs _ vaSingtonsa <strong>da</strong> moskovs politikuri<br />
arCevanis gakeTebisas <strong>da</strong> man saocrad cota ram gaakeTa uaxloes<br />
mezoblebTan TanamSromlobis gansaviTareblad. TbilisSi<br />
saakaSvilis dros mTavrobis sasaxlis Tavze evropis droSa<br />
mowmobs im axal survils, romelmac saboloo angariSiT SeiZleba<br />
uzrunvelyos saqarTvelos usafrTxoebis meti stabiluroba,<br />
magram jerjerobiT amisi Sedegi ekonomikuri <strong>da</strong>xmarebis zr<strong>da</strong>a:<br />
evropis sabWos jer ara aqvs farTo monawileobis gamocdileba<br />
didi regionebis usafrTxoebis uzrunvelsay<strong>of</strong>ad. saqarTvelos<br />
mezobel qveynebSi mdgomareoba wynari araa. sxva<strong>da</strong>sxva mizezebis<br />
gamo, saqarTvelom ver moipova raime strategiuli<br />
upiratesoba samxreT kavkasiaSi verc Tavisi centraluri<br />
mdgomareobiT <strong>da</strong> verc TurqeTTan <strong>da</strong> iranTan axlo mdebareobiT,<br />
radgan is <strong>da</strong>Sorebulia mTiani yarabaRis konfliqti<strong>da</strong>n, aqvs Ria<br />
sazRvrebi somxeTTan, azerbaijanTan <strong>da</strong> TurqeTTan, agreTve<br />
Tavis meoTxe mezobelTan _ ruseTTan, magram mas ara aqvs<br />
grZelvadiani SeTanxmebebi usafrTxoebis sferoSi arc erT am<br />
qveyanasTan. saqarTvelos centraluri geografiuli mdebareoba<br />
SeiZleba usargebloc iyos. saqarTvelo aRmoCn<strong>da</strong> or moqiSpe<br />
banaks Soris: TurqeTi-azerbaijani <strong>da</strong> ruseTi-somxeTi-irani,
saqarTvelo <strong>da</strong> misi Soreuli mezoblebi<br />
romelTagan TiToeuli cdilobs, Seqmnas energetikuli derefani.<br />
saqarTvelo amjobinebs pirvel alianss, magram meoris<br />
ignorirebac ar SeuZlia <strong>da</strong> angariSi un<strong>da</strong> gauwios ruseTis<br />
survils, kavSiri hqondes somxeTTan. 32<br />
regionuli TanamSromlobiT ar<strong>da</strong>intereseba warmoadgens<br />
saqarTvelos strategiuli sisustis erT-erT mTavar faqtors.<br />
“gamouyenebeli potencialis” Tema am TavSi bevrgan vaxseneT:<br />
roca aSS-ruseTs Soris urTierTobaTa Cavardna an progresi<br />
Zlier gavlenas axden<strong>da</strong> saqarTvelos sagareo politikaze,<br />
Tumca bolo 13 wlis ganmavlobaSi saqarTvelosa <strong>da</strong> misi<br />
mezoblebis urTierTobaSi winsvla ar y<strong>of</strong>ila. did saxelmwifoTa<br />
urTierTmetoqeoba xels uwyobs am tedencias. aravi-<br />
Tari safuZveli ar gvaqvs velodoT, rom “regionuli TviTmy<strong>of</strong>adoba”<br />
xorcs Seasxams <strong>da</strong> gaaumjobesebs im regionis<br />
ekonomikur integracias, romlisTvisac <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />
mravalferovneba <strong>da</strong> istoriuli undobloba. magram saqarTvelos<br />
elitam Tavis Tavze un<strong>da</strong> aiRos pasuxismgebloba im<br />
arCevanisaTvis, romelsac is akeTebs an ar akeTebs. legaluri<br />
vaWroba, rogorc aucilebeli piroba metad axlo urTierTobisaTvis<br />
kavkasiis qveynebs Soris, jer kidev SezRudulia.<br />
2003 wels saqarTvelos udides eqsports warmoadgen<strong>da</strong> jarTi<br />
<strong>da</strong> xe-tye, rac mas umeteswilad aqcevs mrewvelobis uqonel<br />
qveynad, romelsac ara aqvs ganviTarebuli arc mrewveloba <strong>da</strong><br />
arc mtkice suvereniteti. sasazRvro SezRudvebi, kontraban<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>mnaSaveoba anadgurebs yovelgvar, TviT mcire imedsac ki,<br />
rom saqarTvelos eqneba Tavisufali vaWroba <strong>da</strong> Ria bazrebi.<br />
aRniSnulma problemebma Seaferxa saqarTvelos ekonomikuri<br />
32 iran-somxeTis gazsadeni “gazpromis” interesebs ewinaaRmdegeba, Tumca<br />
interfaqsis cnobiT (2004 wlis 2 Tebervali), ruseTis premier-ministris<br />
moadgilem, boris alioSinma erevanSi gamarTul konferenciaze<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom iran-somxeTis gazsadeni ruseTis interesebSi Sedis,<br />
vinai<strong>da</strong>n es somxeTSi arsebul energogeneratorebze ruseTis uflebebs<br />
gazrdis. man Tqva, rom “gazpromi”, SesaZloa, somxeTis teritoriaze<br />
arsebuli gazsadeni milis nawilis operirebas Caudges saTaveSi.<br />
SesaZlebelia, aRniSnuli mili saqarTvelos sazRvramdec gagrZeldes.<br />
443
Tomas de vaali<br />
SesaZleblobebi, misi usafrTxoebis stabiluroba <strong>da</strong> xeli<br />
SeuSala misi regionuli potencialis gamoyenebas. adgilobrivi<br />
<strong>da</strong> centraluri korumpirebuli liderebi sakuTari materialuri<br />
keTildReobiT ufro arian <strong>da</strong>interesebulni, vidre<br />
saxelmwifos grZelvadiani perspeqtivebiT.<br />
saqarTvelos ganviTarebisTvis yvelaze imedismomcemia ori<br />
navTobsadenis mSenebloba. es <strong>da</strong>exmareba saqarTvelos, aRar<br />
iyos <strong>da</strong>mokidebuli ruseTze <strong>da</strong> <strong>da</strong>ukavSirdes evropas, Tumca<br />
navTobsadenebi saqarTvelos saxelmwifosTvis garkveul<br />
safrTxesa <strong>da</strong> pasuxismgeblobasac Seicavs. navTobsadenis<br />
<strong>da</strong>cvis uzrunvely<strong>of</strong>a, romelsac mxars uWers <strong>da</strong>savleTi,<br />
saqarTvelos Tavs axvevs usafrTxoebis ufro farTo problemebs,<br />
rasTanac mas aqamde saqme ar hqonia.<br />
mokled, saxmeleTo regionuli TanamSromlobis uqonloba<br />
zoga<strong>da</strong>d, regionSi, kerZod, saqarTvelosa <strong>da</strong> mis samxreTkavkasiel<br />
mezoblebs Soris zrdis aSS-sa <strong>da</strong> ruseTis gavlenas<br />
<strong>da</strong> maT Soris winaaRmdegobas. Sedegad, saqarTvelo, saubedurod,<br />
ganicdis moskovsa <strong>da</strong> vaSingtons Soris urTierTobaTa<br />
cvlilebis gavlenas. marTalia, Tavis regionSi <strong>da</strong>rRveuli<br />
mezobloba <strong>da</strong> misi gaurkveveli momavali marto saqarTvelos<br />
brali ar aris, magram manac cota ram gaakeTa yovelgvari bzarisa<br />
<strong>da</strong> barieris aRmosafxvrelad.<br />
444
saqarTvelos usafrTxoebis<br />
modeli “centri-periferia” *<br />
bruno kopitersi<br />
<strong>da</strong>skvna<br />
saqarTvelo susti, regionebad <strong>da</strong>nawevrebuli saxelmwifoa.<br />
mas Semdeg, rac 1991 wlis aprilSi igi sabWoTa kavSirs gamoeyo,<br />
<strong>da</strong>mkvirveblebs ganuwyvetliv ebadebo<strong>da</strong>T kiTxva, SeZleb<strong>da</strong> Tu<br />
ara axali <strong>da</strong>moukidebeli saxelmwifo, <strong>da</strong>eZlia mosalodneli<br />
anarqia <strong>da</strong> <strong>da</strong>emyarebina suverenuli <strong>saxelmwifoebrioba</strong>.<br />
usafrTxoebis TvalsazrisiT, saqarTvelo <strong>da</strong> misi samxreT<br />
kavkasieli mezobeli saxelmwifoebi _ somxeTi <strong>da</strong> azerbaijani<br />
∗ min<strong>da</strong> madloba ga<strong>da</strong>vuxado viaCeslav Cirikbas, jorj hiuits, magali<br />
rodrigess, qsiaoukun songs, dimitri trenins <strong>da</strong> sxvebs, vinc wvlili<br />
Seitana am naSromSi, Tav<strong>da</strong>pirvel teqstSi maT mier mocemuli<br />
SeniSvnebisaTvis. centr-periferiis modelis misa<strong>da</strong>geba saqarTvelos<br />
saSinao <strong>da</strong> saerTaSoriso usafrTxo garemos mimarT warmodgenili iyo<br />
somxeTSi Catarebul konferenciaze: “samxreT kavkasia <strong>da</strong> sazRvargareTis<br />
politikis moTxovnebi”, an arbori, miCigani, 21-24 oqtomberi, 2004; <strong>da</strong><br />
“Sortir de l’Empire: le cas des Etats sud-caucasiens,” parizi, 25-26 noemberi, 2004 w.<br />
periferiis sxva<strong>da</strong>sxva mniSvnelobebs Soris gansxvavebis Sesaxeb, rogorc<br />
es gamoyenebulia evropis kavSiris (EU) <strong>da</strong> saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis<br />
adreul wlebSi (1991), ix. bruno kopitersis “saqarTvelo <strong>da</strong> evropa:<br />
periferiis cneba saerTaSoriso urTierTobebSi” bruno kopitersis,<br />
aleqsei zverevisa <strong>da</strong> dimitri treninis gamocemaSi “saxelmwifo <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>moukidebloba postsabWoTa evraziaSi (londoni, frank kasi, 1998), gv.<br />
44-68. es <strong>da</strong>mokidebuleba mocemulia bruno kopitersis “evropis kavSiris<br />
warmomadgeneli axal periferiaSi”, dov lindis naSromSi “samxreT<br />
kavkasia: evrokavSiris moTxovnebi, Challiot Papers # 65, (dekemberi, 2003 w.),<br />
gv.161-170, <strong>da</strong> miSel emersoni, marius vali, bruno kopitersi, miSel<br />
huseni, Tamara kovziriZe, gergana nuCeva <strong>da</strong> naTali toCi, “gaevropeleba<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>dgenileba konfliqtis Taobaze: evropis periferiis Sesaxeb” Journal<br />
<strong>and</strong> Minority Issues in Europe, 1 (2004), http://www.ecmi.de/jemie/<br />
445
uno kopitersi<br />
– warmoadgenen kavkasiis farTo regionis nawilebs, romlebsac<br />
mZime dro udgaT sam Zlier saxelmwifosTan – ruseTTan,<br />
iranTan <strong>da</strong> TurqeTTan – Tanaarsebobis gamo. am arastabilur<br />
regionSi arsebobs sami de faqto saxelmwifo – mTiani yarabaRi,<br />
afxazeTi <strong>da</strong> samxreT oseTi 1 , rac metwilad gamowveulia<br />
mezobeli saxelmwifoebis gareSe mxar<strong>da</strong>WeriT. es situacia<br />
gviCvenebs masStabs, Tu ramdenad aris moSlili politikuri<br />
urTierT<strong>da</strong>mokidebuleba am erebs Soris.<br />
winamdebare naSromis SesavalSi aRwerilia “saxelmwifoebriobis<br />
<strong>usafrTxoeba</strong>” friad “arastabiluri <strong>da</strong> saSiSi<br />
samezoblos” konteqstSi <strong>da</strong> am usafrTxoebis ori sakiTxi,<br />
romelic saqarTvelom un<strong>da</strong> moagvaros. saqarTvelos xelisuflebam<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>amtkicos, rom SeuZlia Tavis moqalaqeTa<br />
uzrunvely<strong>of</strong>a sazogadoebrivi keTildReobiT. aseTi saqmis<br />
Sesruleba ga<strong>da</strong>jaWvulia usafrTxo regionalur garemos<br />
SeqmnasTan.<br />
am naSromis zogierTi Tavi eZRvneba saqarTveloSi “sa-<br />
Sinao” <strong>usafrTxoeba</strong>ze zrunvas, magaliTad, 1991-92 wlebis<br />
samoqalaqo omi, separatistuli moZraoba avtonomiur er-<br />
TeulebSi – samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTSi an samxedro saqmeze<br />
samoqalaqo kontroli. sxva Tavebi ZiriTa<strong>da</strong>d exeba saer-<br />
TaSoriso urTierTobebs samxreT kavkasiaSi, agreTve mezobeli<br />
qveynebis rols, gareSe Zalebs <strong>da</strong> saerTaSoriso<br />
organizaciebs, ikvlevs, SeiZleba Tu ara, samxreT kavkasias<br />
ewodos regioni Tavisi sakuTari uflebebiT Tu is un<strong>da</strong><br />
warmovadginoT, rogorc didi regionulierTeulis nawili.<br />
saSinao <strong>da</strong> saerTaSoriso perspeqtivebi, romlebic warmodgenilia<br />
am naSromSi, Tanxvdeba im TvalsazrisiT, rom<br />
regionis <strong>da</strong>y<strong>of</strong>a-<strong>da</strong>nawilebis istoria aisaxeba saqarTveloSi<br />
mimdinare mc<strong>da</strong>r mimarTulebebsa <strong>da</strong> konfliqtebze; ne-<br />
1 1999 wlis ruseTis samxedro intervenciis Sedegad CeCneTi, rogorc de<br />
faqto saxelmwifo, ganadgurebuli iqna. es ar niSnavs, rom am omma warmoSva<br />
CeCneTis ganmaTavisuflebeli moZraoba an konfliqti, romlis<br />
safuZvelic suverenitetis moTxovna iyo.<br />
446
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
bismieri progresi regionuli integraciis saqmeSi uTuod<br />
ukavSirdeba saxelmwifo <strong>da</strong> erovnuli Senebis procesebs<br />
samxreT kavkasiaSi.<br />
saqarTveloSi usafrTxoebis Seswavla ZiriTa<strong>da</strong>d usafr-<br />
Txoebis zogad gansazRvras efuZneba. is afasebs saxelmwifos<br />
institutebisa <strong>da</strong> regionulistabilurobisadmi arsebul<br />
Semdeg saSiSroebebs: separatistul konfliqtebSi cecxlis<br />
Sewyvetis Sesaxeb SeTanxmebaTa warumateblobas, mcire<br />
masStabis SeiaraRebis zr<strong>da</strong>sa <strong>da</strong> organizebuli <strong>da</strong>naSaulis<br />
saxelmwifo struqturebSi SeRwevas. SevardnaZis reJimis bolo<br />
wlebSi dominireb<strong>da</strong> sazogado diskusiebi imis Sesaxeb, Tu<br />
raoden saxifaToa korufcia <strong>da</strong> reformebis warumatebloba<br />
ekonomikis ganviTarebisa <strong>da</strong> saqarTvelos saxelmwifos<br />
arsebobisaTvis.<br />
saxelmwifos qmediTobis gaumjobesebis mcdelobisaTvis<br />
gverdis avla is samwuxaro niSani iyo, riTic SevardnaZis<br />
mmarTvelobis bolo wlebi gamoirCeo<strong>da</strong>. araviTari Sedegi ar<br />
mohyolia saqarTvelos mTavrobaze “megobruli” Zalebis<br />
mxri<strong>da</strong>n ganxorcielebul gareSe zewolas, gansakuTrebiT<br />
SeerTebuli Statebis mTavrobis mxri<strong>da</strong>n, raTa saqarTvelos<br />
moexdina SeiaraRebuli Zalebis restruqturizacia an Seecvala<br />
finansuri politika. saqarTvelo aRar aRiqmeba, rogorc<br />
ubralod Tanamedrove susti saxelmwifo im gansakuTrebul<br />
garemoebaTa gamo, rogorebicaa gegmuri<strong>da</strong>n sabazro ekonomikaze<br />
ga<strong>da</strong>svla, ruseTTan <strong>da</strong>Zabuloba an warumatebloba,<br />
separatistul erTeulebTan politikuri statusis Taobaze<br />
mSvidobiani SeTanxmeba. amis Seusrulebloba umetesad aRiqmebo<strong>da</strong>,<br />
rogorc <strong>da</strong>Tmoba struqturuli mizezebis gamo.<br />
arsebob<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>Warbebuli SiSi imisa, rom postSevardnaZis<br />
dro ar iqnebo<strong>da</strong> mSvidobiani <strong>da</strong> gamoiwvev<strong>da</strong> bevr iseT<br />
movlenas, rac saqarTveloSi <strong>da</strong>moukideblobis adreul<br />
periodSi mox<strong>da</strong>.<br />
1990-iani wlebis pirvel naxevarSi saqarTvelo iyo ara<br />
marto “susti saxelmwifo” saxelmwifoebrivi kriteriumebis<br />
TvalsazrisiT (rogorebicaa unari, moepovebina saWiro re-<br />
447
uno kopitersi<br />
sursebi ZiriTadi saxelmwifoebrivi funqciebis Sesasruleblad,<br />
socialur urTierTobaTa mosawesrigeblad, mizanmimarTulad<br />
gamoeyenebina sazogadoebrivi resursebi,<br />
<strong>da</strong>efuZnebina legitimuri mmarTveloba) 2 –is garkveul momentSi<br />
CaiZira sisustis subkategoriaSi, romelic cnobilia<br />
“arSemdgari saxelmwifos” saxeliT. es mox<strong>da</strong> maSin, roca<br />
saqarTvelo konfrontaciaSi aRmoCn<strong>da</strong> samxreT oseTsa <strong>da</strong><br />
afxazeTTan <strong>da</strong> roca pirveli demokratiulad arCeuli<br />
prezidentis, zviad gamsaxurdias g<strong>and</strong>evnis periodSi samoqalaqo<br />
ukmay<strong>of</strong>ileba azvirT<strong>da</strong>.<br />
cneba “arSemdgari saxelmwifo” miuTiTebs iseT institucionalur<br />
saxeze, sa<strong>da</strong>c politikur institutebs sruli<br />
<strong>da</strong>Sla emuqreba. aseTi totaluri kolafsi, romelmac saqarTvelo<br />
“arSemdgar saxelmwifod” ga<strong>da</strong>aqcia, SeiZlebo<strong>da</strong><br />
y<strong>of</strong>iliyo SevardnaZis prezidentobisas mis Sesacvlelad<br />
brZolis Sedegi. is SeiZleba y<strong>of</strong>iliyo ruseT-CeCneTis omis<br />
Sedegi, romelic saqarTvelosac Seexo an kidev afxazeTsa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTSi cecxlis Sewyvetis SeTanxmebis <strong>da</strong>rRveva.<br />
mogvianebiT siRaribis winaaRmdeg saprotesto moZraoba <strong>da</strong><br />
korufcia, SesaZloa, saxalxo ajanyebis mizezi gamx<strong>da</strong>riyo, rac,<br />
Tavis mxriv, areulobasa <strong>da</strong> masobriv Zaladobas gamoiwvev<strong>da</strong>.<br />
magram aseTi ubeduri SemTxveva ar momx<strong>da</strong>ra. 2003 wlis<br />
noembris movlenebs parlamentis gayalbebuli arCevnebi <strong>da</strong> sxva<br />
tipis reJimis <strong>da</strong>myareba mohyva. saqarTvelos uunarobam,<br />
gaetarebina reformebi, ar gamoiwvia anarqia <strong>da</strong> saxelmwifos<br />
<strong>da</strong>Sla. piriqiT, man Sedegad miiRo mTavrobis winaaRmdeg kargad<br />
2 winamdebare wignSi mocemuli “susti saxelmwifos” gia nodiaseuli<br />
ganmarteba efuZneba joel s. idgalis “Strong Societies <strong>and</strong> Weak States: State-<br />
Society Relations <strong>and</strong> State Capabilities in the Third World (Princeton, NJ: Princeton<br />
University Press, 1998), gv. 4. Cem mier ganxorcielebuli analizisas, me<br />
agreTve viyeneb saxelmwifos efeqturobis kriteriumebs, romelic<br />
warmoadgina biungki kimam konferenciaze “Comparative Regionalism: Cases in<br />
Europe <strong>and</strong> East Asia”. konferencia organizebuli iyo CineTis renmimis<br />
universitetis mier, pekini, 2005 wlis 8-9 aprili. ix. Robert I. Rotberg, ed., When<br />
States Fail. Causes <strong>and</strong> Consequences (Priceton, NJ: Princeton University Press, 2004).<br />
448
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
organizebuli ga<strong>da</strong>trialeba <strong>da</strong> politikuri elitis didi<br />
nawilic mmarTvelobas Camoscil<strong>da</strong>.<br />
am TavSi me Camovayalibeb <strong>da</strong>skvnebs am sakiTxebisadmi<br />
miZRvnili statiebi<strong>da</strong>n, romlebic exeba im faqtorTa urTierTqmedebas,<br />
ramac ganapiroba saqarTvelos nacionaluri <strong>da</strong><br />
regionuli usafrTxoebis urTierT<strong>da</strong>mokidebulebani, gansakuTrebiT<br />
ki SevardnaZi<strong>da</strong>n saakaSvilamde mravalaspeqtian<br />
gar<strong>da</strong>maval periodSi. robert legvoldma am Sromis SesavalSi<br />
ganacxa<strong>da</strong>, rom saqarTveloSi nacionaluri <strong>da</strong> regionuli<br />
usafrTxoebis politikis bevrma aspeqtma kompleqsuri<br />
formiT moiyara Tavi. Semajamebeli Tavi aris imis mcdeloba,<br />
gaaSuqos wignSi warmodgenili analizis yvelaze reliefuri<br />
elementebi, gansakuTrebiT isini, romlebic Seexeba saqarTvelos<br />
usafrTxoebis politikas saSinao <strong>da</strong> saerTaSoriso<br />
sferoSi.<br />
am mizniT gamoviyeneb “centrisa” <strong>da</strong> “periferiis” koncefcias<br />
<strong>da</strong> saqarTvelos ganvixilav centrisa <strong>da</strong> periferiis<br />
kuTxiT. rogorc suverenulma saxelmwifom, saqarTvelom<br />
Tavisi Zalaufleba un<strong>da</strong> gaavrcelos mTel teritoriaze. am<br />
Tvalsazrisi<strong>da</strong>n gamomdinare, saqarTvelos saxelmwifo<br />
SeiZleba CavTvaloT centrad. saqarTvelo Zlier saxelmwifoebTan<br />
konfrontaciul mdgomareobaSi my<strong>of</strong>i patara<br />
saxelmwifoa, igi iRvwis <strong>da</strong> cdilobs, saerTaSoriso iuridiul<br />
doneze sxvebis Tanabari C<strong>and</strong>es. saerTaSoriso urTierTobis<br />
am perspeqtivi<strong>da</strong>n saqarTvelo Cans, rogorc periferia.<br />
suverenobis koncefcia – teritoriisa <strong>da</strong> mosaxleobis kontroli,<br />
agreTve imis ufleba, rom saerTaSoriso arenaze sxva<br />
saxelmwifoebis Tanabari legaluri statusi moiTxovos – metad<br />
mniSvnelovania am orive tipis urTierTobaSi.<br />
centr-periferiis modeli<br />
suverenobasa <strong>da</strong> hegemoniaze arsebuli im saSinao <strong>da</strong><br />
saerTaSoriso konfliqtebis gasaanalizeblad, romelSic<br />
449
uno kopitersi<br />
saqarTvelo aris CarTuli, centr-periferiis modeli, SesaZloa,<br />
gamosadegi aRmoCndes. es modeli tradiciulad<br />
gamoiyeneba sxva<strong>da</strong>sxva tipis procesebis gasaanalizeblad,<br />
rac sazRvrebiT sivrcobrivi <strong>da</strong>qucmacebi<strong>da</strong>n gamomdinareobs.<br />
3 mas gaaCnia erTgvari geometriuli sawyisi, magram<br />
metaforulad gamoiyenebo<strong>da</strong> bevr sxva disciplinaSi politikuri<br />
geografiis, 4 arqeologiis, 5 politekonomiis, 6<br />
Se<strong>da</strong>rebiTi federalizmis CaTvliT. 7 politikur geografiaSi<br />
<strong>da</strong>pirispireba centrsa <strong>da</strong> periferias Soris mWidrod ukav-<br />
Sirdeba iseT urTierTsapirispiro cnebebs (diqotomiebs),<br />
rogorebicaa qveynis “Suaguli” <strong>da</strong> “sanapiro”. centris cneba<br />
agreTve <strong>da</strong>kvSirebulia terminebTan “Suaguli” “birTvi”<br />
3 ix. Jean Gottmann, ed. Center <strong>and</strong> Periphery: Spatial Variations in Politics (London:<br />
Sage, 1980) ; Georges Prevelakis. Jean Gottmann’s Relevance in To<strong>da</strong>y’s World.<br />
moxseneba warmodgenili erhart fondis konferenciaze sazogadoebrivi<br />
mecnierebebis mdgomareobis Sesaxeb, bostonis universiteti, 6-7<br />
dekemberi, 2002 w., http://www.bu.edu/uni/iass/conf/George%20Prevelakis,pdf; Claude<br />
Grasl<strong>and</strong>. Center/Periphery, http://hypergeo.free.fr/article.php3?id_frticle=186.<br />
4 Jean Gottmann. Confronting Center <strong>and</strong> Periphery // Gottmann, ed., pp. 11-25; Paul<br />
Claval. Center/Periphery <strong>and</strong> Space: Models <strong>of</strong> Political Geography // Gottmann, ed., pp.<br />
63-71; George W. H<strong>of</strong>fman. Variations in Center-Periphery Relations in Southeast Europe<br />
// Gottmann, ed., pp. 111-133.<br />
5 Tim C. Champion, ed. Center <strong>and</strong> Periphery: Comparative Studies in Archaeology<br />
(London: Routledge, 1995).<br />
6 ix. sxva mravalTa Soris Raimondo Strassoldo. Center-Periphery <strong>and</strong> System-<br />
Boun<strong>da</strong>ry: Culturological Perspectives // Gottmann, ed., p. 42-44 è Immanuel Wallerstein.<br />
The Modern World System: Capitalist Agriculture <strong>and</strong> the Origins <strong>of</strong> the European World<br />
Economy in the Sixteenth Century (New York: Academic Press, 1974).<br />
7 saSinao politikis analizisas tradiciulad centr-periferiis cnebebi<br />
gamoiyeneba, gansakuTrebiT ki federaluri urTierTobebis analizis<br />
dros. msgavs formulirebas aqvs adgili, magaliTad, ruseTis erovnul<br />
mTavrobasa <strong>da</strong> mcire geografiuli iurisprudenciis mqone mmarTvelobis<br />
<strong>da</strong>bali safexurebis analizis dros. ix. sxva mravalTa Soris, Daniel R.<br />
Kempton <strong>and</strong> Terry D. Clark, eds. Unity or Separation: Center-Periphery Relations in<br />
the Former Soviet Union (London: Praeger, 2002). mecnierebaTa istoriaSi misi<br />
gamoyenebisTvis ix. Center <strong>and</strong> Periphery Revisited: The Structures <strong>of</strong> European<br />
Science, 1750-1914 // Revue de la Maison Française d’Oxford, vol. I, no. 2 (2003), http:/<br />
/www.mfo.ac.uk/Publications/Revue%20Fox/introduction.htm. sistemebis ZiriTadi<br />
Teoriis gamoyenebisaTvis ix. Strassoldo, p. 50.<br />
450
“RerZuli are”, xolo periferiis cneba _ “sazRvari or<br />
qveysnas” Soris, “sazRvrebi”, “ori teritoriis gamy<strong>of</strong>i xazi”.<br />
yvela es sityva msgavs ideebs badebs <strong>da</strong> gaaCnia evristiuli<br />
SesaZlebloba. 8<br />
centr-periferiis sqema pirvelad gamoyenebuli iqneba<br />
saqarTvelos saSinao wyobis <strong>da</strong> Semdeg saerTaSoriso arenaze<br />
saqarTvelos adgilis mimarT. magram centr-periferiis urTierToba<br />
metad gansxvavebul mniSvnelobas iZens Si<strong>da</strong> urTierTobebis<br />
Sesaxeb arsebul _ magaliTad, Se<strong>da</strong>rebiTi federalizmisa<br />
<strong>da</strong> saerTaSoriso politikuri ekonomiis Sesaxeb<br />
literaturaSi. Cveni miznis misaRwevad kargi iqneba centrperiferiis<br />
cnebaTa stan<strong>da</strong>rtizacia. amrigad, me zoga<strong>da</strong>d<br />
ganvasxvaveb sxva<strong>da</strong>sxva tipis centr-periferiis urTier-<br />
Tobebs saSinao <strong>da</strong> saerTaSoriso sferoebSi. es gansxvaveba<br />
gamoiyeneba, rogorc mTavari ideuri iaraRi, romelic aRwers<br />
Rrma cvlilebebs Tbilissa <strong>da</strong> saqarTvelos avtonomiur<br />
erTeulebs Soris saSinao urTierTobaSi; agreTve Tbilissa <strong>da</strong><br />
mTavar garegan ZalTa aqtivobas Soris am regionebSi, romlebic<br />
eqvemdebarebo<strong>da</strong> saqarTvelos samive saprezidento reJims<br />
(gamsaxurdia 1991-1992 ww; SevardnaZe 1992-2003 <strong>da</strong> saakaSvili<br />
2004- ).<br />
SesaZloa, ganvasxvavoT centr-periferiis urTierTobis<br />
oTxi tipi. oTxive tipi SeiZleba ganvalagoT saSinao an sagareo<br />
doneebze, rasac naTlad gamoxatuli sivrcobrivi ganzomileba<br />
eqneba. gar<strong>da</strong> amisa, isini Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> saerTaSoriso doneebze<br />
gamoxataven asimetrias materialur <strong>da</strong> normatiul wyaroebSi,<br />
romelsac mivyavarT <strong>da</strong>mokidebulebiT <strong>da</strong> ierarqiul urTierTobebTan<br />
centrsa <strong>da</strong> periferias Soris. suverenobisa <strong>da</strong><br />
hegemoniis koncefcia gviCvenebs, rom centri dominirebs<br />
periferiaze.<br />
pirveli, cneba “periferia” centr-periferiis urTier-<br />
T<strong>da</strong>mokidebulebaSi ganekuTvneba konfrontaciis gansakuTrebul<br />
formas – sazRvrebs, sa<strong>da</strong>c centrma un<strong>da</strong> <strong>da</strong>icvas<br />
8 Claval, p.64<br />
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
451
uno kopitersi<br />
Tavisi interesebi, an im sa<strong>da</strong>vo xazs, sa<strong>da</strong>c centri konfrontaciaSia<br />
garegan muqarasTan.<br />
meore, cneba “centri” <strong>da</strong> “periferia” SeiZleba gamoyenebuli<br />
iqnas integraciis procesis an centris mier periferiis<br />
progresuli asimilaciis gamosaxatad. am SemTxvevaSi es modeli<br />
gviCvenebs sivrcobrivi Si<strong>da</strong>urTierTqmedebis mudmiv dinebas<br />
or ukidures mxares Soris <strong>da</strong> gansakuTrebul swrafvas centris<br />
mimarTulebiT. 9<br />
mesame, “periferia” SeiZleba mivakuTvnoT raimes, rasac<br />
centrisTvis marginaluri mniSvneloba aqvs. maSin centri<br />
SeinarCunebs ze<strong>da</strong>pirul <strong>da</strong>mokidebulebas periferiis mimarT.<br />
meoTxe tipi centr-periferiis urTierT<strong>da</strong>mokidebulebaSi<br />
isaa, roca periferia warmoadgens erTgvar xids, romelic<br />
akavSirebs erT mikroraions (Si<strong>da</strong> doneze) sxva mikroraionTan<br />
an romelime makroraions (saerTaSoriso doneze) sxva mikro an<br />
makroraionTan.<br />
materialuri <strong>da</strong> normatiuli wyaroebis Zireuli uTanabroba<br />
centrsa <strong>da</strong> periferias Soris saerToa zemoT CamoTvlil<br />
centr-periferiis urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis<br />
oTxive tipisaTvis. periferiis cnebis azri _ roca saqme exeba<br />
sazRvrebs, gansakuTrebiT ki konfliqtis gamy<strong>of</strong> xazebs an<br />
sa<strong>da</strong>vo xazebs, sa<strong>da</strong>c centri garegan muqarasTan konfrontaciaSi<br />
moicavs asimetriul <strong>da</strong> ierarqiul urTierTobas<br />
centrsa <strong>da</strong> periferias Soris _es igivea, rac integraciisa an<br />
asimilaciis procesis gamosaxatad am ori terminis gamoyeneba<br />
an periferiis <strong>da</strong>niSnuleba, Seasrulos <strong>da</strong>makavSirebeli xidis<br />
funqcia centrisTvis. centrsa <strong>da</strong> periferias Soris indiferentuloba<br />
aris agreTve asimetriuli urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis<br />
sxvanairi gamoxatva. periferias centrisTvis<br />
SeiZleba hqondes marginaluri mniSvneloba, Tumca piriqiT ki<br />
iSviaTad xdeba.<br />
or poluss Soris asimetriuli <strong>da</strong> ierarqiuli urTierT<strong>da</strong>mokidebuleba<br />
SeiZleba asaxavdes ufro mets, vidre<br />
9 centr-periferiis dinamikur xasiaTze ix. H<strong>of</strong>fman, pp.111-133.<br />
452
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
Tavad uTanabrobis mdgomareobaa. centris cneba <strong>da</strong>savlur<br />
civilizaciasa <strong>da</strong> Zveli kulturis qveynebSi xSirad aRiqmeba,<br />
rogorc maradiuli, wmi<strong>da</strong>Tawmin<strong>da</strong>, gonismiRmeuli, maSin, roca<br />
periferia warmodgenilia, rogorc droebiTi, arapativsacemi<br />
fizikuri realoba. saxelmwifos Tanamedrove gagebiT, suverenoba<br />
gaaCnia mxolod centrs. saxelmwifos Zalaufleba<br />
vrceldeba mTel mis iurisdiqciaSi my<strong>of</strong> teritoriaze.<br />
sazRvrebi uCvenebs centris Zalauflebis zRvars, zRu<strong>da</strong>vs<br />
gareSe Zalebs, akrZaluli xerxebiT Caerion saSinao saqmeebSi.<br />
teritoriuli mTlianobis princips es “wmi<strong>da</strong>Tawmidis” mniSvnelobas<br />
aniWebs.<br />
rogorc raime idealuri tipis gansxvavebulobis Sem-<br />
TxvevaSi, centr-periferiis urTierTobis sxva<strong>da</strong>sxva<br />
tipebi ar gamoxatavs empiriul realobas, magram aqcents<br />
akeTebs, azviadebs an aidealebs gansakuTrebul empiriul<br />
ganxilvas socialuri realobis ukeT gasagebad. urTierTobis<br />
es sxva<strong>da</strong>sxva tipebi erTmaneTs ar gamoricxavs.<br />
dominirebis urTierT<strong>da</strong>mokidebulebani, romelnic xasiaTdebian<br />
konfliqtiT, integraciiT an ganurCevlobiT,<br />
SeiZleba Sereuli iyos saSinao an sagareo urTierTobasTan.<br />
Tu centri, sa<strong>da</strong>c mmarTveloba <strong>da</strong> Zalaufleba imy<strong>of</strong>eba,<br />
qmnis Rirebulebebs <strong>da</strong> normebs, rasac iTvisebs periferia,<br />
maSin centr-periferiis urTierToba ganisazRvreba integraciiT.<br />
rogorc uuflebo periferiis asimilaciis<br />
alternativa, periferiam SeiZleba gamoTqvas ukmay<strong>of</strong>ileba,<br />
<strong>da</strong>iwyos saprotesto moqmedeba <strong>da</strong> konfrontaciaSi<br />
Sevides centrTan.<br />
radganac centr-periferiis urTierTobis yvela forma<br />
asimetriuli <strong>da</strong> ierarqiulia, SeiZleba <strong>da</strong>vuSvaT, rom ori<br />
mxaris urTierTobaTa transformaciaze zemoqmedebs TiToeul<br />
<strong>da</strong>pirispirebul mxareSi momx<strong>da</strong>ri cvlilebebi, gansakuTrebiT<br />
ki, periferiisagan gansxvavebiT, centrSi momx<strong>da</strong>ri cvlilebebi.<br />
centr-periferiis modelis gamoyeneba Semdgom uSvebs, rom or<br />
mxares Soris urTierTobaTa transformacia ufro Zireulad<br />
zemoqmedebs periferiaze, vidre centrze.<br />
453
uno kopitersi<br />
centris arsi mkveTrad aisaxeba periferiaze, xolo periferiis<br />
arsi _ misi <strong>da</strong>mokidebulebiT centrisadmi. centri aris<br />
Suaguli, romelic qmnis TavisTavs zemoaRniSnul urTierTobaTa<br />
erTi an meti tipis meSveobiT, rogorebicaa Tavisi<br />
periferiis asimilacia, sazRvrebis mtkiced <strong>da</strong>cva an periferiis<br />
sxva raionebTan <strong>da</strong>makavSirebel xi<strong>da</strong>d gamoyeneba. 10 magram<br />
periferiebic aqtiurad qmnian TavisTavs centrze <strong>da</strong>mokidebulebis<br />
gziT, integraciis meSveobiT an centrTan<br />
konfrontaciiT.<br />
centr-periferiis urTierTobaTa warmoqmna ar un<strong>da</strong><br />
gavigoT, rogorc statikuri mdgomareoba. ar un<strong>da</strong> gamoiricxos<br />
ukucvlilebani <strong>da</strong>pirispirebulobisas. garkveul<br />
garemoebebSi periferiam SeiZleba Seasrulos ganaxlebis<br />
funqcia <strong>da</strong> moiTxovos mniSvnelovani rolis TamaSi qveynis<br />
mTel sistemaSi, Secvalos Tavisi wyobileba an moiTxovos<br />
sakuTari centris Seqmna. aseTi ukusvla <strong>da</strong>pirispirebulobisas<br />
SeiZleba iyos centrsa <strong>da</strong> periferias Soris<br />
urTierTobaTa Zireuli cvlilebis Sedegi, rac ufro<br />
amyarebs am ukanasknelis mdgomareobas, gaxdes dominanturi<br />
centri. am tipis periferia SesaZlebelia aRmocendes,<br />
rogorc centri im SemTxvevaSic, roca imperiuli centri<br />
<strong>da</strong>iSleba. is Tan<strong>da</strong>TanobiTi ga<strong>da</strong>svla <strong>da</strong>mokidebulebi<strong>da</strong>n<br />
<strong>da</strong>moukideblobisaken SeiZleba moxdes maSinac, Tu mopir<strong>da</strong>pire<br />
polusebi moiTxoven Tanabar funqciebs politikur<br />
sistemaSi. istoriaSi centri<strong>da</strong>n periferiisaken<br />
dominirebis cvlilebis uamravi magaliTia – <strong>da</strong>wyebuli<br />
CineTis, makedoniisa <strong>da</strong> romis imperiebSi mimdinare procesebi<strong>da</strong>n,<br />
<strong>da</strong>mTavrebuli CrdiloeT amerikaSi britaneTis<br />
koloniebi<strong>da</strong>n axal saxelmwifoTa warmoqmniT. 11 msgavsia<br />
ekonomikis istoriaSi arsebuli ukucvlilebani <strong>da</strong>piris-<br />
10 Strassoldo, pp. 27-61.<br />
11 ix. Owen Lattimore, “Thre periphery as Locus <strong>of</strong> Innovation,” in Gottmann, ed., pp.<br />
205-215; <strong>and</strong> Jean Gottmann, “Organizing <strong>and</strong> Reorganizing Space,” in Gottmann, ed.,<br />
pp.217-224.<br />
454
pirebul polusebSi , rogorc erTi saxelmwifos regionebs,<br />
ise makroregionebs Soris ms<strong>of</strong>lio sistemaSi.<br />
sivrcobriv urTierTobebSi wamyvani funqcia aqvT politikuri<br />
elitis warmomadgenlebsac . periferiebma SeiZleba<br />
<strong>da</strong>makavSirebeli xidis roli iTamaSos sxva<strong>da</strong>sxva centrebs<br />
Soris <strong>da</strong> am periferiebi<strong>da</strong>n politikur liderebs SeuZliaT,<br />
xeli Seuwyon regionul TanamSromlobas, iTamaSon SemakavSireblis<br />
roli.<br />
raimondo strasoldo miuTiTebs, rom periferiebi<strong>da</strong>n<br />
(alzas-loreni <strong>da</strong> raingebiti) mosulma “umniSvnelo” pirebma<br />
_ Jan monetma an konrad adenauerma ga<strong>da</strong>mwyveti roli iTamaSes<br />
safrangeTisa <strong>da</strong> germaniis evropaSi integraciaSi. Tumca,<br />
agreTve SeiZleba periferii<strong>da</strong>n mosulma politikurma liderebma<br />
usityvo erTguleba <strong>da</strong>amtkicon centris mimarT, rac<br />
mox<strong>da</strong> napoleonis (korsiki<strong>da</strong>n) <strong>da</strong> stalinis (saqarTvelo<strong>da</strong>n)<br />
SemTxvevaSi. 12<br />
centr-periferiis modeli sivrcobrivi modelia <strong>da</strong> sivrcobrivi<br />
urTierTobani uaRresad mniSvnelovania, roca<br />
erovnuli moZraoba cdilobs, Secvalos garkveuli teritoriis<br />
sazRvrebi <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>aadgilos qveynis mosaxleoba. es movlena<br />
warmoadgens periferiis protests Tavisi statusis, rogorc<br />
<strong>da</strong>qvemdebarebulis winaaRmdeg. magram separatizmi, romliskenac<br />
isini iswrafvian, ar aris absoluturi, radgan<br />
ukuqcevis nawilobrivi formebi mainc arsebobs. amrigad,<br />
periferia SeiZleba cdilobdes, Seasustos centrze Tavisi<br />
<strong>da</strong>mokidebuleba raime formiT, TviTmmarTvelobis iseTi<br />
formebis ZiebiT, rogorebicaa avtonomia an federaluri<br />
urTierToba. <strong>da</strong>mokidebuli mdgomareobis urTierTobaTa<br />
Sesustebis saSualebebi sxva<strong>da</strong>sxvaa _ centris saqmianobaSi<br />
CarTvi<strong>da</strong>n mis mier ga<strong>da</strong>wyvetilebaTa miRebisas (federaciis<br />
Seqmnis gziT) centrTan gaTanabrebuli saerTaSoriso sazogadoebis<br />
mier aRiarebuli suverenuli saxelmwifos Seqmnamde<br />
(magaliTad, konfederacia).<br />
12 Strassoldo, p.50.<br />
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
455
uno kopitersi<br />
de faqto saxelmwifos Seqmna, romlis gansazRvrebac<br />
Seicavs garkveul teritoriaze kontrols 13 _ saerTaSoriso<br />
sazRvrebis Secvla _ roca separatistuli moZraoba warmatebulia<br />
aRiarebis miRweviT, SeiZleba Sedegiani iyos Tavis<br />
saxelmwifoSi umravlesobisa <strong>da</strong> umciresobaTa urTierTobis<br />
mosagvareblad, agreTve Zalauflebis gareregionuli wonasworobisaTvis.<br />
14 separatistulma moZraobam SeiZleba<br />
gamoiwvios saerTaSoriso wyobis Secvla <strong>da</strong> misi centrisken<br />
mimarTva, maSin, roca <strong>da</strong>mokidebuli urTierToba ga<strong>da</strong>dis erTi<br />
centri<strong>da</strong>n meoreze, an mravalferovani centrebis SeqmniT<br />
gamoiwvios <strong>da</strong>mokidebul urTierTobaTa ga<strong>da</strong>zr<strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT<br />
pluralistur erTianobebSi.<br />
13 teritoriis kontroli mniSvnelovania saxelmwifos gansazRvrebisTvis<br />
_ de faqto saxelwifoebis CaTvliT iuridiuli <strong>da</strong> politikuri<br />
mecnierebebis literaturis mixedviT. 1993 wels miRebuli montevideos<br />
konvenciis I Tavis Tanaxmad, “saxelmwifo rogorc saerTaSoriso<br />
samarTlis piri un<strong>da</strong> flobdes Semdeg monacemebs (kvalifikacias): a)<br />
mudmivi mosaxleoba; b) gansazRvruli teritoria; g) xelisufleba <strong>da</strong> d)<br />
unari sxva saxelmwifoebTan urTierTobisa.” ix. Avalon Project at Yale Law<br />
School, Documents in Law, History <strong>and</strong> Diplomacy, 20 th Century Documents, Convention<br />
on Rights <strong>and</strong> Duties <strong>of</strong> States (inter-<strong>American</strong>), December 26, 1933, http://www.yale.edu/<br />
lawweb/avalon/intdip/interam/intam03.htm#art1. skot pegi iZleva de faqto<br />
saxelmwifos ufro farTo ganmartebas: “sinamdvileSi, de faqto<br />
saxelmwifo arsebobs iq, sa<strong>da</strong>c arsebobs organizebuli politikuri<br />
xelmZRvaneloba, romelic saTaveSi movi<strong>da</strong> adgilobrivi saSualebebis<br />
garkveuli doziT gamoyenebiT; romelsac gaaCnia sazogadoebis<br />
mxar<strong>da</strong>Wera <strong>da</strong> romelsac Seswevs Zala, uzrunvelyos garkveul<br />
teritoriaze mcxovrebi mosaxleoba saxelmwifo servisiT, razec<br />
efeqturi kontroli xangrZlivad xorcieldeba.de faqto saxelmwifo<br />
sakuTar Tavs ganixilavs, rogorc unarian saxelmwifos, urTierToba<br />
<strong>da</strong>amyaros sxva saxelmwifoebTan, Sesabamisad, moiTxovs srul<br />
konstituciur <strong>da</strong>moukideblobasa <strong>da</strong> Tavisi suverenitetis saerTa-<br />
Soriso aRiarebas”. ix. Scott Pegg. De Facto States in the International System.<br />
Working Paper no. 21 (Vancouver: Institute <strong>of</strong> International Relations, The University<br />
<strong>of</strong> British Columbia, February 1998), p. 1, http://www.iir.ubc.ca/pdffiles/webwp21.pdf.<br />
ix.: Scott Pegg. International Society <strong>and</strong> the De Facto State (Aldershot, UK: Ashgate,<br />
1998) è Dov Lynch. Engaging Eurasia’s Separation States: Unresolved Conflicts <strong>and</strong> De<br />
Facto States (Washington, DC: United States Institute <strong>of</strong> Peace Press, 2004).<br />
14 ix. Prevelakis<br />
456
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
modelis gamoyeneba<br />
saxelmwifo institutebs Soris sxva<strong>da</strong>sxva tipis urTierTobani<br />
xasiaTdeba saqarTvelos saSinao centr-periferiis<br />
TaviseburebiT. yoveli am tipisaTvis politikuri Zalaufleba<br />
moqmedebs sivrciT sazRvrebSi. pirveli saxelmwifos mimarT<br />
saxelmwifos <strong>da</strong>mokidebulebaa, sa<strong>da</strong>c saqarTvelos mTavroba<br />
warmoadgens saerTaSorisod aRiarebul saxelmwifos, samxreT<br />
oseTi <strong>da</strong> afxazeTi ki _ de faqto saxelmwifoebs. meore,<br />
saqarTvelos moqmedi konstitucia adgens federalur urTierTobas<br />
Tbilissa <strong>da</strong> aWaris avtonomiur respublikas Soris. 15<br />
mesame, mxedvelobaSi un<strong>da</strong> iqnas miRebuli regionalizaciis<br />
procesi saqarTveloSi. “raionebma”, romlebic Seiqmna SevardnaZis<br />
reJimis dros <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>c saprezidento Zalauflebas<br />
adgilobriv doneze e. w. gubernatorebi warmoadgenen, ver<br />
miiRes Sesabamisi konstituciuri statusi. raionul doneze<br />
TviTmmarTvelobis sakiTxi “vardebis revoluciis” Semdegac<br />
politikuri dRis wesrigSi <strong>da</strong>rCa. 16 meoTxe, arsebobs raionebi<br />
15 saqarTvelos konstituciis Tavi 3.3.-Si Setanil cvlilebaSi naTqvamia:<br />
“aWaris avtonomiis statusi ganisazRvros saqarTvelos konstituciuri<br />
kanoniT.” 2004 wlis maisamde, roca aWaris lideri aslan abaSiZe<br />
g<strong>and</strong>evnili iqna, msgavsi kanoni saqarTvelos parlaments ar miuRia. 2004<br />
wlis 7 ivliss miiRes, kanoni aWaris statusze, romelic regions aniWebs<br />
nominalur avtonomias, magram formalurad amowmebs mis, rogorc<br />
avtonomiuri respublikis mdgomareobas. saqarTvelos politikaze<br />
aWaraSi ix. International Crisis Group. Saakashvili’s Ajara Success: Repeatable Elsewhere<br />
in Georgia? // Europe Briefing, August 18, 2004, http://www.crisisgroup.org/home/<br />
index.cfm?id=2907&l=1. aWaris konstituciur statusze ix. The Report <strong>of</strong> the<br />
Committee on the Honouring <strong>of</strong> Obligations <strong>and</strong> Commitments by Member States <strong>of</strong> the<br />
Council <strong>of</strong> Europe (Monitoring Committee), Parliamentary Assembly, Council <strong>of</strong> Europe,<br />
Honouring <strong>of</strong> Obligations <strong>and</strong> Commitments by Georgia, Doc. 10383, December 21,<br />
2004, particularly pp. 3, 10-11, http://assembly,coe,int/Documents/WorkingDocs/doc04/<br />
EDOC10383.htm. 2002 wels., <strong>of</strong>icialuri statistikuri monacemebiT, aWaris<br />
mcxovrebTa raodenoba Seadgen<strong>da</strong> 376 016 a<strong>da</strong>mians.<br />
16 saqarTvelos regionalizaciis problemurobaze ix. Bruno Coppieters, Tamara<br />
Kovziridze, <strong>and</strong> Uwe Leonardy, “Federalization <strong>of</strong> Foreign Relations: Discussing Alternatives<br />
for the Georgian-Abkhaz Conflict,” Caspian Studies Program Working Paper no.2, (Cambridge,<br />
MA: Caspian Studies Program, Harvard University, October 2003), p.16, http://<br />
bcsia.ksg.harvard.edu/publication.cfm?program=CORE&ctype=paper&item_ id=405<br />
457
uno kopitersi<br />
erovnuli umciresobebiT, magaliTad, azerbaijanTan mosazRvre<br />
qvemo qarTlis raioni (azerbaijanelebi), samcxejavaxeTi<br />
(somxebi), gansakuTrebiT axalqalaqi <strong>da</strong> misi Semogareni,<br />
pankisis xeoba (CeCnebis monaTesave qistebi). am<br />
umciresobaTa integracia saqarTvelos saxelmwifo struqturebSi<br />
sustia. maT mier politikuri avtonomiis moTxovnam<br />
SeiZleba saqarTvelos saxelmwifos <strong>da</strong>qucmaceba gamoiwvios.<br />
yvela am SemTxvevaSi arsebobs sivrciTi problema usafrTxoebis<br />
problematikis TvalsazrisiT: afxazeTi <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTi Seadgens saqarTvelos teritoriis 15%-s, xolo sxva<br />
erovnuli umciresobani _ saqarTvelos mosaxleobis 16.3%-s. 17<br />
centr-periferiis igive konceptualuri sqema SeiZleba<br />
gamoviyenoT kavkasiaSi “saerTaSoriso wesrigis” mimarT,<br />
gansakuTrebiT “periferiuli” usafrTxoebis politikis<br />
SemTxvevaSi, rasac saqarTvelo aviTareb<strong>da</strong> warmatebul<br />
prezidentTa xelmZRvanelobiT moskovis, vaSingtonisa <strong>da</strong><br />
briuselis mimarT. 18 aqvea sivrciT ganzomilebaTa gamoyenebac.<br />
saqarTvelo aRiqmeba, rogorc erTaderTi centri Si<strong>da</strong> periferiebis<br />
mimarT <strong>da</strong> rogorc periferia saerTaSoriso centrebis<br />
mimarT. centr-periferiis es ormagi stan<strong>da</strong>rti saSualebas<br />
gvaZlevs, CavwvdeT Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> saerTaSoriso usafrTxoebis<br />
urTierTkavSirs, rac saqarTvelos samive prezidentis reJimebis<br />
dros emuqrebo<strong>da</strong>. 19<br />
17 ix. gia nodias naSromi winamdebare krebulSi.<br />
18 qarTuli kulturis rolis analizisTvis saqarTvelos sagareo<br />
politikaSi ix. Stephen Jones, ”The Role <strong>of</strong> Cultural Paradigms in Georgian Foreign<br />
Policy,” in Rick Fawn, ed., Ideology <strong>and</strong> National Identity in Post-Communist Foreign<br />
Policies (London: Frank Cass, 2004), PP. 83-110.<br />
19 am SemTxvevaSi centr-periferiis modeli gamoiyeneba sivrculad<br />
<strong>da</strong>fuZnebuli usafrTxoebis winaaRmdeg mimarTul saSiSroebaze.es ar<br />
gamoricxavs amave modelis gamoyenebas im safrTxeebis winaaRmdeg,<br />
romelic warmoiSoba korufciis, saxelmwifo struqturebisa <strong>da</strong><br />
siRaribis kriminalizaciis an samoqalaqo-samxedro urTierTobebis<br />
safuZvelze, romelTac sivrculi ganzomileba aqvT.yvela am saxis<br />
saSiSroebebs uTuod uary<strong>of</strong>iTi gavlena hqon<strong>da</strong> saqarTvelosa <strong>da</strong> misgan<br />
gamoy<strong>of</strong>il teritoriebze.<br />
458
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
wina TavebSi gakeTebuli analizi iZleva imis safuZvels, rom<br />
SevamowmoT varaudebi, romlebsac iyenebs centr-periferiis<br />
modeli: saqarTvelos saSinao usafrTxoebis politikis gaTvaliswinebiT,<br />
Semcir<strong>da</strong> Tu ara centrsa <strong>da</strong> periferias Soris<br />
cvlilebebi periferiisgan gasxvavebiT centrSi viTarebis<br />
cvlilebis gamo? saqarTvelos saerTaSoriso usafrTxoebis<br />
politikis gaTvaliswinebiT, moskovSi, vaSingtonsa <strong>da</strong> briuselSi<br />
ganxorcielebul Zireul politikur cvlilebebs ufro Zlieri<br />
gavlena aqvT Tbilisze Tu im movlenebs, rac saqarTveloSi xdeba?<br />
am mosazrebebis uSualo Sedegi momavalSi saqarTvelos<br />
politikis arCevaze SesaZloa iyos, magaliTad, g<strong>and</strong>gomili<br />
provinciebis mierTeba an evropis kavSirTan <strong>da</strong>axloeba.<br />
warmatebuli molaparakebebi samreT oseTis <strong>da</strong> afxazeTis<br />
politikur statusze nawilobriv <strong>da</strong>mokidebuli iqneba<br />
politikur dinamikaze soxumsa <strong>da</strong> cxinvalSi, 20 magram ufro<br />
metad _ TbilisSi mimdinare procesebze. <strong>da</strong>savleTis organizaciebSi<br />
_ natosa <strong>da</strong> evrokavSirSi saqarTvelos Sesvla<br />
agreTve di<strong>da</strong>d aris <strong>da</strong>mokidebuli mis unarze, Caataros<br />
reformebi saxelmwifo struqturebSi. magram ufro metad<br />
<strong>da</strong>mokidebulia am organizaciebis unarze, saqarTvelos<br />
problemebi ganixilon periferiuli saxelmwifos WrilSi.<br />
centr-periferiis modelSi saqarTvelos usafrTxoebis<br />
<strong>da</strong>samyareblad warmodgenili mosazrebani ar niSnavs, rom<br />
separatistuli konfliqti aRqmuli iqneba, rogorc samxreT<br />
kavkasiaSi mTavar gareSe moqmed mxareTa Soris ZalTa balansis<br />
cvlileba. piriqiT, centr-periferiis modelis gamoyeneba saqarTveloSi<br />
separatistuli konfliqtis analizisaTvis fokusirdeba<br />
centris rolze saerTaSoriso urTierTobebSi –<br />
mxedvelobaSia is moqmedi mxareebi, romlebic axorcielebdnen<br />
saqarTveloze zewolas sagareo politikuri kursis arCevisas.<br />
agreTve mxedvelobaSi miiReba saqarTvelos saxelmwifo<br />
20 afxazebi weren “suxum”-s, qarTvelebi – “soxums” an “suxums”=s<br />
inglisurenovan publikaciebSi. osebi iyeneben “cxinval”-s, maSin, roca<br />
qarTvelebi amjobineben “cxinvali”-s.<br />
459
uno kopitersi<br />
politika. magram mTavari gasaRebi centrsa <strong>da</strong> periferias Soris<br />
saSinao konfliqtebis ga<strong>da</strong>sawyvetad saqarTvelos centris<br />
gar<strong>da</strong>qmnaa.<br />
saqarTveloSi safrTxisa <strong>da</strong> mTlianad kavkasiaSi arastabilurobis<br />
Tanxvedra gamoixata centri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Sorebuli ori<br />
periferiis moZraobaSi. pirveli, saqarTvelos centrs win<br />
aRudga periferia uwindeli sabWoTa avtonomiis erTeulis<br />
moTxovniT, erTi mxriv, meore mxriv, konfrontaciaSi aRmoCndnen<br />
erovnuli umciresobani. es gamomwvevi moTxovnebi<br />
SeiZlebo<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>Wriliyo periferiis centrTan integrirebiT,<br />
politikuri warmomadgenlobebiT, umciresobaTa uflebebiT an<br />
federaluri mowyobiT. isini SeiZleba mivakuTvnoT konfrontaciis<br />
politikas. es, ra Tqma un<strong>da</strong>, asustebs centrs, Tu<br />
separatistul erTeulebs SeuZlia, isargeblon am sisustiT <strong>da</strong><br />
Seqmnan axali suveneruli centri. dRemde centrma TbilisSi<br />
ver SeZlo urCi periferiebis SemoerTeba an konfrontaciis<br />
politikis saSualebiT maTi <strong>da</strong>morCileba. periferiaSi ganze<br />
gamdgarma “saxelmwifoebmac” ver SeZles saqarTvelo<strong>da</strong>n Tavis<br />
<strong>da</strong>Rweva maTi suverenobis saerTaSoriso aRiarebiT.<br />
meore, konfliqturi mdgomareoba, romelic SeiZleba<br />
Sefasdes, rogorc centrisgan g<strong>and</strong>gomis moZraoba, arsebobs<br />
internacionalur doneze: saqarTvelo mtkiced icavs Tavis<br />
periferiul statuss moskovTan mimarTebaSi, roca iTxovs<br />
<strong>da</strong>savleTis organizaciebSi gaerTianebas. is cdilobs, Seicvalos<br />
erT centrze <strong>da</strong>mokidebulis statusi did evroatlantikur<br />
sivrceSi mraval centrze <strong>da</strong>mokidebulebiT.<br />
saqarTvelos natoSi <strong>da</strong> evrokavSirSi gawevrianebisken miswrafeba<br />
mianiSnebs am survilze. moskovi am moTxovnaze integraciisa<br />
<strong>da</strong> konfrontaciis <strong>da</strong>xlarTuli politikiT reagireb<strong>da</strong>.<br />
aseT SemTxvevaSi centrma ver SeaCera periferiebis<br />
Camocilebis procesi. magram verc periferiam SeZlo, <strong>da</strong>esrulebina<br />
Tavisi gaTavisufleba centrze <strong>da</strong>mokidebulebisagan<br />
sxva centrTan mimarTebiT, magaliTad, natosTan an evrokavSirTan.<br />
saqarTvelo <strong>da</strong>savleTis usafrTxoebis sistemis<br />
aRqmiT kvlav periferiad rCeba. misi Rrma arastabiluroba<br />
460
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
SeiZleba gagebuli iqnas, rogorc periferiis ori unay<strong>of</strong>o cdis<br />
Sedegi, Seecvala Tavisi urTierToba centrTan _ erT Sem-<br />
TxvevaSi nacionaluri, xolo meore SemTxvevaSi _ saer-<br />
TaSoriso. centr-periferiis urTierTobaSi integraciisa <strong>da</strong><br />
konfrontaciis ori piroba arsebobs.<br />
centr-periferiis urTierTobis sxva tipebi iZleva sasargeblo<br />
analitikur instruments saqarTvelos usafrTxoebis<br />
politikis gasagebad. magaliTad, saxelmwifo <strong>da</strong> erovnuli<br />
strategiis SefardebiTi mSeneblobisas, rac saqarTvelom<br />
gamoiyena avtonomiebis mimarT maT mier <strong>da</strong>moukideblobis<br />
gamocxadebis Semdeg, sainteresoa, gavigoT ara marto is<br />
ganzomileba, Tu romel konfrontaciul politikas efuZnebo<strong>da</strong><br />
es strategia, aramed isic, Tu ramdenad iRebdnen sxva arCevans<br />
mxedvelobaSi. am TvalsazrisiTmravali kiTxva SeiZleba gaCndes.<br />
ra moculobiT ganixilavdnen avtonomiur erTeulebs nacionaluri<br />
elementebi gamsaxurdias, SevardnaZis an saakaSvilis<br />
dros sazRvrebis <strong>da</strong>rRvevisas, sa<strong>da</strong>c erovnul umciresobaTa an<br />
gare Zalebis mZafr konfrontacias hqon<strong>da</strong> adgili? SeiZleba<br />
amJamindeli konfliqtis Cawynarebisas es avtonomiuri er-<br />
Teulebi odesme warmodgenili y<strong>of</strong>iliyo , rogorc potenciuri<br />
SemakavSirebeli rgoli sxva regionebTan mTel kavkasiaSi, rac<br />
xels Seuwyob<strong>da</strong> TurqeTTan, ruseTTan an Crdilo kavkasiis sxva<br />
regionebTan TanamSromlobas? meore mxriv, iswrafvodnen ki es<br />
avtonomiuri erTeulebi, magaliTad, aWara, afxazeTi aseTi<br />
rolisaken? msgavsi kiTxvebi ibadeba saerTaSoriso urTierTobaTa<br />
doneze, roca saqarTvelo ganixileba periferiad <strong>da</strong> centri<br />
ganlagebulia vaSingtonSi, briuselSi an moskovSi. ra politikas<br />
mimarTavs briuseli <strong>da</strong> vaSingtoni saqarTvelos, rogorc aziaevropis<br />
SemaerTeblis mxar<strong>da</strong>saWerad?<br />
nacionaluri an internacionaluri doneebi SekavSirebulia<br />
masStabiT, romlis mimarTac “erovnuli gegma” am mravalerovan<br />
saxelmwifoSi, nodias Tanaxmad, Sem<strong>of</strong>arglulia qarTvel ersa<br />
<strong>da</strong> periferiis erebs Soris konfrontaciiT iseve, rogorc<br />
qarTuli periferia <strong>da</strong> ruseTis centri. ra saSinao Sedegi aqvs<br />
vaSingtonis mxri<strong>da</strong>n saqarTvelosadmi <strong>da</strong>mokidebulebas,<br />
461
uno kopitersi<br />
qveynisadmi, romelic esazRvreba irans an qveynisadmi,<br />
romelmac ver SeZlo <strong>da</strong>emyarebina kontroli Tavis teritoriaze<br />
<strong>da</strong> kars uRebs teroristul elementebs? bolos,<br />
SeiZleba <strong>da</strong>ibados kiTxva: ra masStabisaa saqarTvelos politikis<br />
buneba Si<strong>da</strong> periferiebTan mimarTebaSi ruseTSi, Seer-<br />
Tebul StatebSi an euToSi mimdinare gar<strong>da</strong>qmnaTa fonze?<br />
am Sromis avtorebma ar Camoayalibes TavianTi analizi<br />
centr-periferiis urTierTobaTa cnebebisa, magram saamisod<br />
masala ki mogvces. amrigad, wigni warmogvidga “<strong>da</strong>Srevebuli”<br />
saxiT. Si<strong>da</strong> Sreebi ukavSirdeba nacionaluri usafrTxoebis<br />
moTxovnis saSinao <strong>da</strong> istoriul wyaroebs, gare Sreebi _<br />
moTxovnis gare wyaroebs, ruseTis, <strong>da</strong>savleTis CaTvliT, sxva<br />
Sreebis <strong>da</strong> problemebis kompleqsuri konfiguracia garemos<br />
Zalian arTulebs.<br />
saqarTvelos nacionaluri gegmis analizisas nodia ganixilavs<br />
orive Sres, rac moicavs erovnulisa <strong>da</strong> centris mier<br />
Tavisi periferiis kontrolis unifikacias, erTi mxriv, meore<br />
mxriv _ <strong>da</strong>savleTTan srul integracias. orive Sre met-naklebi<br />
sicxadiTaa CarTuli am wignis yvela sxva msjelobaSi maSinac<br />
ki, roca mTavari yuradReba ga<strong>da</strong>tanilia usafrTxoebis Si<strong>da</strong> an<br />
gare wyaroebze.<br />
462<br />
centr-periferiis urTierToba<br />
saqarTvelos saSinao doneze<br />
centr-periferiis urTierToba saqarTvelos saSinao<br />
doneze moicavs gansxvavebul <strong>da</strong>mokidebulebebs Tbilissa <strong>da</strong><br />
sxva<strong>da</strong>sxva teritoriul avtonomiebs Soris, rogorebicaa<br />
teritoriulad koncentrirebuli erovnuli umciresobani.<br />
Si<strong>da</strong>urTierTqmedebis zogierTi forma SesabamisobaSia am<br />
konteqstTan. pirveli, konfrontaciaa erovnul sazogadoebebs<br />
Soris, rac mox<strong>da</strong> samreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis<br />
periferiebSi <strong>da</strong> ramac gamoiwvia srulmasStabiani omi centr-<br />
Tan. 2003 wlamde konfrontaciiT xasiaTdebo<strong>da</strong> urTierToba<br />
Tbilissa <strong>da</strong> aWaras Soris. moxerx<strong>da</strong> konfrontaciisaTvis Tavis
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
arideba, magram <strong>da</strong>rCa garkveuli safrTxe teritoriulad<br />
koncentrirebul umciresobebTan. meore, ver moxerx<strong>da</strong><br />
saqarTvelos periferiebis gaerTianeba saxelmwifo <strong>da</strong> erovnuli<br />
mowyobis RonisZiebebSi. centris xelisufalT akl<strong>da</strong>T<br />
politikuri neba, wasuliyvnen radikalur kompromisebze, raTa<br />
moegvarebinaT konfliqti periferiaSi, radgan aseT kompromisebs<br />
SeiZleba <strong>da</strong>ekarga saSinao legitimuroba an gamoewvia<br />
saxelmwifo arastabilurobis sxva mizezebi. mesame, miuxe<strong>da</strong>vad<br />
krizisis mravalgzis afeTqebisa, rac gamowveulia saqarTvelos<br />
erovnuli mowyobis SeuZleblobiT, Si<strong>da</strong>urTierTqmedeba<br />
centrsa <strong>da</strong> periferias Soris xasiaTdeba gaurkvevlobiT. es<br />
gamomdinareobs konfrontaciis politikisa <strong>da</strong> kompromisi<strong>da</strong>n.<br />
meoTxe, ar xdeba periferiis, rogorc sxva regionebsa <strong>da</strong><br />
saxelmwifoebTan <strong>da</strong>makavSirebeli rgolis, potencialis<br />
gamoyeneba. Si<strong>da</strong>urTierTqmedebisa oTxive nimuSi erovnuli<br />
raobis Seqmnisa <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>qmnis elementebs warmoadgens.<br />
centr-periferiis modeli uSvebs, rom Si<strong>da</strong>urTierTqmedebaSi<br />
cvlilebebi <strong>da</strong>pirispirebul mxareTa Soris ufro mZime formas<br />
miiRebs centrSi cvlilebebiT, vidre periferiaSi. es niSnavs, rom,<br />
magaliTad, ZalauflebaSi gamsaxurdias, SevardnaZisa <strong>da</strong> saakaSvilis<br />
monacvleobiT mosvla ufro mZime <strong>da</strong>rtyma iyo Tbilissa<br />
<strong>da</strong> periferias Soris urTierTobaze, vidre periferiaSi romelime<br />
politikuri cvlileba. <strong>da</strong>pirispirebul mxareTa Soris asimetriuli<br />
<strong>da</strong> ierarqiuli urTierToba gulisxmobs, rom urTierTobis yovel<br />
cvlilebas ufro Rrma efeqti aqvs periferiaze, vidre centrze.<br />
saqarTveloSi centr-periferiis urTierTobaSi momx<strong>da</strong>ri dramatuli<br />
cvlilebebi gulisxmobs <strong>da</strong>moukideblobis periodSi gar<strong>da</strong>qmnaTa<br />
amao mcdelobas <strong>da</strong>, Sesabamisad, Tbilisis imedgacurebas,<br />
kontroli <strong>da</strong>emyarebina samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTze; igive<br />
SeiZleba iTqvas 2003 wlis “vardebis revoluciis” Sedegebze aWarisa<br />
<strong>da</strong> samxreT oseTisaTvis.<br />
sabWoTa periodi<br />
sabWoTa periodSi gacxadebuli mizani iyo integracia,<br />
mTavari maxasiaTebeli niSani _ dominireba, sabolood ki<br />
463
uno kopitersi<br />
eTn<strong>of</strong>ederaluri konfrontacia. sabWoTa kavSiri warmodgenili<br />
iyo, rogorc sxva<strong>da</strong>sxva erebis integracia, romlebic<br />
Tavmoyrili iyvnen mefis imperiuli mmarTvelobis qveS.<br />
nagulisxmevi iyo, rom kompleqsuri federaluri wyoba,<br />
romelic moicav<strong>da</strong> mmarTvelobis zeerovnul dones <strong>da</strong> federalur<br />
erTeulTa xsva<strong>da</strong>sxva formebs (mokavSire Tu avtonomiuri<br />
respublikebi, avtonomiuri mxareebi), moagvareb<strong>da</strong> (an<br />
ga<strong>da</strong>Wri<strong>da</strong>) nacionaluri TviTgamorkvevis problemas. moskovsa<br />
<strong>da</strong> mokavSire respublikebs Soris urTierToba warmoadgen<strong>da</strong><br />
pirvel <strong>da</strong>makavSirebel rgols centr-periferias Soris. meore<br />
rgoli iyo urTierToba am kavSirsa <strong>da</strong> avtonomiur respublikas<br />
Soris. mokavSire respublikasa <strong>da</strong> avtonomiur regionebs Soris<br />
urTierToba kavSiris mesame formas warmoadgen<strong>da</strong>. sabWoTa<br />
centri yvela am urTierTobis mTavar gamgeblad rCebo<strong>da</strong>.<br />
sabWoTa eTn<strong>of</strong>ederaluri wyobileba <strong>da</strong>ingra. moiSala<br />
suverenobis ganawilebac, rac federaciulobis mTavar niSans<br />
warmoadgen<strong>da</strong>. nodia am struqturas aRwers, rogorc kvazifederalurs,<br />
sa<strong>da</strong>c suverenobis gamoyeneba, faqtobrivad,<br />
xorcieldebo<strong>da</strong> centralizebuli gziT _ komunisturi<br />
partiis meSveobiT. konfrontacia kavSiris meore <strong>da</strong> mesame<br />
rgolis doneebze nacionalur erTobebs Soris sabWoTa centris<br />
<strong>da</strong>Slis Sedegi iyo. metic, roca konfrontacia <strong>da</strong>iwyo, sabWoTa<br />
eTn<strong>of</strong>ederaluri tradiciebi Zalas mateb<strong>da</strong> separatistebs <strong>da</strong><br />
exmarebo<strong>da</strong> nacionalistur elitas. 21<br />
afxazeTma <strong>da</strong> samxreT oseTma TavianTi identuroba<br />
gamoxates saqarTvelos xelisuflebasTan opoziciaSi dgomiT.<br />
amave dros maT konfliqti hqon<strong>da</strong>TTavianT teritoriaze my<strong>of</strong><br />
qarTvel mosaxleobasTan. sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg<br />
saqarTvelos mTavroba gulxel<strong>da</strong>krefili ver uyureb<strong>da</strong> am<br />
konfliqts Tavis periferiaSi. am moTxovnebis paralelurad<br />
21 eTn<strong>of</strong>ederalizmis gamaerTianebel miznebsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>calkevebis<br />
Sedegebze ix. Henry E. Hale, “Divided We St<strong>and</strong>. Institutional Sources <strong>of</strong> Ethn<strong>of</strong>ederal<br />
State Survival <strong>and</strong> Collapse,” World Politics, vol. 56 (January 2004), pp. 165-193 <strong>and</strong><br />
Nancy Bermeo, “Position Paper for the Working Group on Federalism, Conflict<br />
Prevention, <strong>and</strong> Settlement,” warmodgenili federalizmis mesame saerTa-<br />
Soriso konferenciaze, briuseli, 2005 wlis 3-5 marti.<br />
464
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
is eZeb<strong>da</strong> saSualebas, rom aRedgina saqarTvelos kulturuli<br />
<strong>da</strong> politikuri kontroli mTel teritoriaze, rac <strong>da</strong>karga<br />
sabWoTa periodSi.<br />
afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTze saqarTvelos teritoriuli<br />
moTxovnebi droiTi ganzomilebiT iyo gamarTlebuli. saqarTvelos<br />
istoriuli wyaroebis mixedviT, es teritoriebi Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />
<strong>da</strong>saxlebuli iyo qarTveluri tomebiT <strong>da</strong> droTa<br />
ganmavlobaSi maTgan Camoyalib<strong>da</strong> qarTuli mosaxleoba. 22<br />
samxreT oseTis teritoriaze qarTvelebi “adgilobrivi”<br />
ZirZveli mosaxleobaa, osebi ki gvian _ Camosaxlebuli mas<br />
Semdeg, rac maT migracia ganicades CrdiloeT oseTi<strong>da</strong>n<br />
ramdenime saukunis win. warmoSobis mixedviT es gansxvaveba<br />
qarTvelebs upiratesobas aZlevs osebTan Se<strong>da</strong>rebiT, miuxe<strong>da</strong>vad<br />
demografiuli suraTisa mas Semdeg, rac qarTvelebis<br />
umciresobaSi <strong>da</strong>rCenis Semdeg Seiqmna. rac Seexeba afxazeTs,<br />
saqarTvelos kontrolis gasamarTleblad sxva<strong>da</strong>sxva argumentebs<br />
iyeneben, roca afxazebi iTxoven avtoxTonur<br />
statuss: bevri qarTvelis azriT, isini arian umciresoba<br />
(mosaxleobis 18%, 1989) <strong>da</strong> ricxobrioba uflebas ar aZlevs maT,<br />
Warbad iyvnen warmodgenili respublikis institutebSi, arc<br />
gansakuTrebul politikur privilegiebs aniWebs, rogorc<br />
wamyvan ers.<br />
metic, yvela qarTveli nacionalisti rodi iziarebs im<br />
Tvalsazriss, rom afxazebi avtoxTonuri eria. 1954 wels<br />
istorikosi mecnieri pavle ingoroyva mxars uWer<strong>da</strong> azrs, rom<br />
afxazebi afxazeTis ZirZveli mosaxleoba ki ar aris, aramed<br />
gadmosulni arian CrdiloeT kavkasii<strong>da</strong>n. mis mosazrebas bevri<br />
mimdevari hyavs saqarTveloSi. is uary<strong>of</strong>s afxazebis uflebas,<br />
iTvlebodnen pirvelad erad <strong>da</strong> ukanonod Tvlis politikaSi<br />
maT Warbad warmodgenas.<br />
22 Bruno Coppieters, “In Defense on the Homel<strong>and</strong>: Intellectuals <strong>and</strong> the Georgian-<br />
Abkhazian Conflict,” in Bruno Coppieters <strong>and</strong> Michel Huysseune, eds., Secession, History,<br />
<strong>and</strong> the Social Sciences (Brussels: VUB University Press, 2002), p.105, http://<br />
poli.vub.ac.be/.<br />
465
uno kopitersi<br />
afxazebis msjeloba afxazTaeTnogenezisis Sesaxeb Seicavs<br />
mowodebas suverenitetis Sesaxeb. maTi istorikosebi uary<strong>of</strong>en<br />
afxazeTSi qarTvelTa ZirZveli eris statuss <strong>da</strong> maT ganixilaven,<br />
rogorc migrantebs. isini imowmeben carizmisa <strong>da</strong><br />
sabWoTa migraciul politikas, ramac afxazi mosaxleoba<br />
umciresobad aqcia. 23 afxazebi eyrdnobian am istoriul interpretacias,<br />
raTa gaamarTlon afxazTa gansakuTrebuli statusi,<br />
agreTve saerTaSoriso suverenobis moTxovna. amas imitomac<br />
iyeneben, rom ukanonod cnon qarTvelTa moTxovna mmarTvelobaSi<br />
proporciuli warmomadgenlobis Sesaxeb.<br />
466<br />
gamsaxurdia<br />
sabWoTa institutebis <strong>da</strong>sustebasTan erTad qarTvelebi <strong>da</strong><br />
afxazebi Seecadnen, axali forma miecaT centr-periferiis<br />
urTierTobisaTvis TavianTi nacionaluri gegmebis mixedviT.<br />
es konfrontaciuli gegmebi <strong>da</strong>pirispirebul mxareTa msjelobebSi<br />
efuZneb<strong>da</strong> istoriul usamarTlobas, erovnul raobas<br />
<strong>da</strong> saxelmwifo suverenobas. qarTvelTa TvalTaxedviT,<br />
federalizmisadmi sabWoTa midgoma <strong>da</strong> federalur erTeulTa<br />
Seqmna saqarTveloSi miznad isaxav<strong>da</strong> qveynis <strong>da</strong>y<strong>of</strong>as <strong>da</strong> maTi<br />
suverenobis SeCerebas. afxazebi <strong>da</strong> osebi, rogorc saqarTvelos<br />
respublikis federaluri erTeulebis mcxovrebi titularuli<br />
erebi, ewinaaRmdegebodnen aRniSnul <strong>da</strong>mokidebulebas,<br />
rogorc Seviwroebisa <strong>da</strong> diskriminaciis formas. maT eSino<strong>da</strong>T,<br />
rom saqarTvelos <strong>da</strong>moukidebloba bolos mouReb<strong>da</strong> im Sez-<br />
Rudvebs, rac sabWoTa centrma <strong>da</strong>uwesa saqarTvelos nacionalizms.<br />
rogorc nodiam warmoadgina, es ufro asatani iyo am<br />
ori umciresobisaTvis, vidre sxva mcire jgufebisaTis,<br />
romlebsac ar gaaCn<strong>da</strong>T avtonomiuri saxelmwifo institutebi,<br />
rom CamoeyalibebinaT TavianTi saCivari, nacionaluri gegma,<br />
23 ix. sxva<strong>da</strong>sxva naSromebSi: George Hewitt, ed., The Abkhazians (Richmond,<br />
UK:Curzon, 1999).
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
Tavi moeyaraT erovnuli resursebisaTvis <strong>da</strong> gare<strong>da</strong>n mieRoT<br />
mxar<strong>da</strong>Wera, raTa win aRdgomodnen centrs.<br />
nacionalistur ZalTa mokrebas adgili hqon<strong>da</strong> saqarTvelos<br />
centrSi, osebsa <strong>da</strong> afxazebSi. man miiRo calmxrivi moZraobis<br />
forma, rac Seesabamebo<strong>da</strong> msgavs moZraobebs sxva mxares. ase<br />
magaliTad, suverenobis an <strong>da</strong>moukideblobis calmxrivi<br />
gamocxadeba, arCevnebis Catareba, romelSic sxva mxare uars<br />
ambob<strong>da</strong> monawileobaze, konstituciuri cvlilebebi, romelsac<br />
meore mxare ar cnob<strong>da</strong>, axali enis SemoReba, rac zrdi<strong>da</strong><br />
erTi enisa <strong>da</strong> kulturis mniSvnelobas <strong>da</strong> aknineb<strong>da</strong> meore mxaris<br />
statuss, zogjer xdebo<strong>da</strong> Zalis gamoyenebac.<br />
am konfrontaciaSi uxeS <strong>da</strong>rRvevaTa aRzeveba saqarTvelos<br />
centrsa <strong>da</strong> periferiaSi calmxriv qmedebaTa nawils Seadgen<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> SeiZlebo<strong>da</strong> gagebuliyo, rogorc mravalgvar faqtorTa<br />
Sedegi. <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili miuTiTebs, rom sabWoTa centris<br />
<strong>da</strong>sustebam saSualeba misca, Seqmniliyo paramilitaruli<br />
erTeulebi, romlebsac kavSiri hqon<strong>da</strong> Si<strong>da</strong>eTnikur konfliqtebTan<br />
1980-iani wlebis bolos. saqarTvelos xelisuflebam<br />
ver SeZlo, Tavisi eris mxares mdgari paramilitaruli jgufebis<br />
erTguleba saxelmwifo institutebisaken miemarTa. qristefor<br />
ciurxeris azriT, es situacia qmnis xelsayrel garemos<br />
“movaWreTa ZaladobisaTvis”, gamoiyenon Zaladoba Tavisi<br />
sargeblis saZieblad. gamsaxurdia iyeneb<strong>da</strong> am Zalebs Tavisi<br />
politikuri ZalauflebisaTvis <strong>da</strong> awarmoeb<strong>da</strong> oms samxreT<br />
oseTSi. magram saqarTvelos saxelmwifos sisustis gamo ver<br />
SeZlo, kontroli gaewia am moqmedebisaTvis an, bolos <strong>da</strong><br />
bolos, Tavi<strong>da</strong>n aecilebina mis winaaRmdeg maTi moqmedeba.<br />
saqarTvelos erovnuli gegma <strong>da</strong> nacionalisturi mobilizacia<br />
<strong>da</strong>moukideblobis dros ar uwyob<strong>da</strong> xels iseT politikas,<br />
romelic saSualebas miscem<strong>da</strong> periferiebs, emoqme<strong>da</strong>,<br />
rogorc SemaerTebel rgols sxva centrebTan. rogorc Tomas<br />
de vaalma aRniSna, gamsaxurdia icav<strong>da</strong> uCveulo ideas kavkasieli<br />
xalxis eTnikuri <strong>da</strong> kulturuli bazisis Taobaze,<br />
magram ver gamoiCina praqtikuli iniciativa regionuli<br />
integraciisaTvis. aseT iniciativas saqarTvelos periferiebi<br />
467
uno kopitersi<br />
un<strong>da</strong> CaerTo TanamSromlobis CarCoebSi. konfrontacia samxreT<br />
oseTSi xels uSli<strong>da</strong> regionTan TanamSromlobas. afxazeTis<br />
SemTxvevaSi gamsaxurdia xels uwyob<strong>da</strong> im azris <strong>da</strong>mkvidrebas,<br />
rom afxazi ar iyo ZirZveli eTnosi im teritoriaze, is<br />
gadmosuli iyo CrdiloeT kavkasii<strong>da</strong>n. 24 sazRvrismieri urTierTqmedeba<br />
gamoixatebo<strong>da</strong> mxolod SeiaraRebuli <strong>da</strong>pirispirebis<br />
doneze. samxreT oseTsa <strong>da</strong> afxazeTSi omis dros<br />
orives SeiaraRebuli mxar<strong>da</strong>Wera hqon<strong>da</strong> monaTesave xalxisa <strong>da</strong><br />
politikuri mokavSireebis mxri<strong>da</strong>n saqarTvelos sazRvris<br />
gare<strong>da</strong>n.<br />
468<br />
SevardnaZe<br />
1992 wlis ianvarSi gamsaxurdias g<strong>and</strong>evnas <strong>da</strong> saqarTveloSi<br />
SevardnaZis <strong>da</strong>brunebas ramdenime Tvis Semdeg dramatuli<br />
Sedegi mohyva Tbilisis periferiebTan <strong>da</strong>mokidebulebis<br />
TvalsazrisiT. SevardnaZis mier Zalauflebis mopovebam<br />
ruseTis <strong>da</strong>xmarebiT xeli Seuwyo oseTSi omis Sewyvetas. 1992<br />
wels SevardnaZis mier afxazeTSi SeWris mTavari azri misi<br />
nacionalisturi ganwyobis demonstrireba iyo im dros, roca<br />
muqara grZeldebo<strong>da</strong> gamsaxurdias mxri<strong>da</strong>n, romelmac <strong>da</strong>savleTSi<br />
Tavi mouyara SeiaraRebul jgufebs. ciurxeri<br />
SeniSnavs, rom 1992 wlis agvistos omamdec ki afxazeTSi<br />
Si<strong>da</strong>sazogadoebrivi Zaladoba SeiniSnebo<strong>da</strong>, magram mas farTo<br />
masStabis samoqalaqo omis forma ar miuRia. aseTi omi centris<br />
Carevis Sedegad mox<strong>da</strong>.<br />
gamsaxurdias erTguli SeiaraRebuli jgufebi <strong>da</strong>marcxdnen<br />
mxolod afxazeTis omis Semdeg 1993 oqtomberSi <strong>da</strong> isec<br />
ruseTis Carevis Sedegad. teritoriis didi nawilis <strong>da</strong>kargvis<br />
miuxe<strong>da</strong>vad, SevardnaZis mTavrobam SeZlo saxelmwifoebriobis<br />
elementebis aRdgena. “gansacdelis Jamis” bolo, rogorc<br />
ciurxeri ambobs, simbolizebuli iyo 1995 wlis konstituciis<br />
24 ix. Coppieters, in Coppieters <strong>and</strong> Huysseune, eds., pp.91-94.
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
miRebiT <strong>da</strong> mTavrobis Zalauflebis ganmtkicebiT. saparlamento<br />
organizaciebi <strong>da</strong>knin<strong>da</strong> an Seeria axal SeiaraRebul<br />
Zalebs.<br />
mravalerovani saqarTvelos erT saxelmwifod gaerTianeba<br />
gax<strong>da</strong> SevardnaZis reJimis mTavari moTxovna. marcxi afxazeTSi,<br />
saqarTvelos armiis sisuste, ruseTis uari, ZaliT ga<strong>da</strong>eWra<br />
sakiTxi, mxolod diplomatiis arCevansRa toveb<strong>da</strong>, rom<br />
ga<strong>da</strong>eWra afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis statusis sakiTxi.<br />
molaparakebebi male CixSi Sevi<strong>da</strong> <strong>da</strong> am mxriv dRemde araferi<br />
Secvlila.<br />
saqarTvelos midgoma kvlav gaerTianebisadmi moicavs<br />
asimetriul federalur models, romelSic afxazeTi <strong>da</strong><br />
samxreT oseTi aWarasTan <strong>da</strong> saqarTvelos sxva raionebTan<br />
erTad miiRebs sxva<strong>da</strong>sxva donis avtonomiebs. es miuRebelia<br />
separatistTa liderebisTvis. aseTi federaluri kavSiri,<br />
maTi azriT, <strong>da</strong>mokidebulebas mudmiv urTierTobad aqcevs.<br />
agreTve mudmivi iqneba konfrontacia centrsa <strong>da</strong> periferiebs<br />
Soris. afxazeTis liderebi, Tavis mxriv, upiratesobas<br />
aniWeben konfederacias an “Tavisufal asocirebul<br />
saxelmwifos” saqarTvelosTan. orive arCevani<br />
saSualebas miscems afxazeTs, aRiarebuli iqnas, rogorc<br />
saerTaSoriso samarTlis sruluflebiani subieqti <strong>da</strong><br />
SeinarCunos Tavisi suvereniteti Tu gamoy<strong>of</strong>is calmxrivi<br />
ufleba. es Zireulad Secvlis centr-periferiis urTierTobas<br />
saqarTveloSi. Tbilisma uaryo es pozicia, ramdena<strong>da</strong>c<br />
igi qveynis erTianobis SenarCunebisaTvis miu-<br />
Reblad CaTvala.<br />
afxazeTSi centrisa <strong>da</strong> periferiis konfrontacia <strong>da</strong>rCa<br />
mTavar sakiTxad SevardnaZis mmarTvelobis dros. 1999 wels<br />
afxazeTis liderebma <strong>da</strong>ikaves radikaluri pozicia <strong>da</strong> moiTxoves,<br />
rom <strong>da</strong>moukidebloba an asocirebuli <strong>da</strong>mokidebuleba<br />
ruseTis federaciasTan iyo erTaderTi misaRebi pozicia.<br />
molaparakebis gaWianurebis sanacvlod saqarTvelos xelisufleba<br />
Zalis gamoyenebiT imuqrebo<strong>da</strong>. igifarulad exmarebo<strong>da</strong><br />
afxazeTSi moqmed partizanebs. saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
469
uno kopitersi<br />
afxazeTis xelisufleba 1997 wli<strong>da</strong>n molaparakebas awarmoebdnen<br />
ekonomikur TanamSromlobaze <strong>da</strong> orive mxarisaTvis<br />
saintereso sakiTxSi SeTanxmdebodnen, konfrontaciasac<br />
Tavi<strong>da</strong>n aicilebdnen. 25 magram afxazeTis statusis sakiTxi<br />
mkv<strong>da</strong>ri wertili<strong>da</strong>n ver <strong>da</strong>iZra _ verc ekonomikuri <strong>da</strong> verc<br />
sxva saxis TanamSromlobiT.<br />
ekonomikuri integraciis ganviTarebis politika samxreT<br />
oseTSi ukeTesi aRmoCn<strong>da</strong>, vidre afxazeTSi. am SemTxvevaSi<br />
politikuri statusis sakiTxma ekonomikuri integraciis<br />
yvela Zalisxmeva <strong>da</strong>Crdila. SevardnaZis mTavrobasa <strong>da</strong><br />
samxreT oseTis xelmZRvanelobas Soris molaparakebaSi <strong>da</strong>vis<br />
mTavar sakiTxs pasportebi <strong>da</strong> samgzavro sabuTebi warmoadgen<strong>da</strong>.<br />
samxreT oseTis xelmZRvanelebisaTvis es saqme<br />
mniSvnelovani iyo ruseTis federaciasTan vaWrobisa <strong>da</strong><br />
komunikaciisaTvis. samxreT oseTis liderebma iTxoves<br />
nebarTva, Tavad gamoeSvaT piradobis mowmobebi <strong>da</strong> sxva<br />
iuridiuli sabuTebi, magram saqarTvelos mTavrobam amisganxorcieleba<br />
ar <strong>da</strong>uSva.<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis perspeqtivi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />
ruseTis mimdebare sazRvarTan vaWroba un<strong>da</strong> gaumjobesdes,<br />
sanam saboloo politikuri SeTanxmeba iqneba miRweuli.<br />
ruseTis regionebTan, gansakuTrebiT ki CrdiloeT kavkasiaSi<br />
gaxSirebuli kontaqti, maTi azriT, sasargeblo iqneba ara marto<br />
maTi ekonomikuri ganviTarebisaTvis, aramed gaaumjobesebs maT<br />
berketebs saqarTvelos xelisuflebasTan molaparakebisas.<br />
SevardnaZis periodSi legaluri reJimis arqonaver SeaCerebs<br />
samxreT oseTis gavliT didi raodenobis saqonliT vaWrobas,<br />
romlis umetesoba kontraban<strong>da</strong> iqneba. SevardnaZis mTavroba<br />
upiratesobas aniWebs tolerantobas aseT iniciativebTan<br />
Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong> zogjer ganixilavs maT, rogorc qarTvelebsa <strong>da</strong><br />
osebs Soris TanamSromlobis sasargeblo formas, rogorc imis<br />
<strong>da</strong>sabuTebas, rom qarTvelebsa <strong>da</strong> osebs Soris eTnikuri SuRli<br />
ar arsebobs.<br />
25 aRniSnulTan <strong>da</strong>kavSirebiT ix. Coppieters, Kovziridze, <strong>and</strong> Leonardy.<br />
470
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
rogorc nodia xsnis, Tbilissa <strong>da</strong> aWaris avtonomiur<br />
respublikas Soris <strong>da</strong>Zabuloba ar gamomdinareobs separatizmis<br />
moTxovni<strong>da</strong>n an nacionaluri identurobis gamo<br />
Seqmnili konfliqti<strong>da</strong>n. misi TvalsazrisiT, arsebobs<br />
mkveTri gansxvaveba zemoT ganxilul or SemTxvevas Soris.<br />
centr-periferiis konfliqti am SemTxvevaSi momdinareobs<br />
aWaris umaRlesi sabWos Tavmjdomaris, aslan abaSiZis mier<br />
Tbilisis mTavrobis arcnobi<strong>da</strong>n. fiskalur saqmeebSi aWara<br />
nebas ar rTavs Tbiliss, akontrolos sabaJo TurqeTis<br />
sazRvarze <strong>da</strong> ar ricxavs Tanxas wliuri Semosavli<strong>da</strong>n.<br />
usafrTxoebis sferoSi abaSiZe mWidrod TanamSromlob<strong>da</strong><br />
aWaraSi ganlagebul ruseTis bazasTan <strong>da</strong> qmni<strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebel,<br />
adgilobriv SeiaraRebul Zalebs. <strong>da</strong>rCiaSvilis<br />
mixedviT, 2003 wels aWaras hqon<strong>da</strong> 20 tanki, sabrZolo<br />
manqanebi, vertmfrenebi, sanapiro katerebi <strong>da</strong> sagangebo<br />
SeiaraRebuli erTeulebi.<br />
periferii<strong>da</strong>n mosuli liderebi SeiZleba warmogvidgnen,<br />
rogorc patriotebi <strong>da</strong> aCvenon upirobo erTguleba nacionaluri<br />
sakiTxis mimarT. aseTi iyo abaSiZis saqme. rogorc<br />
nodiam aRniSna, igi arasodes icav<strong>da</strong> aWaris erovnul gegmas,<br />
samagierod “uyvar<strong>da</strong> Tavis warmodgena, rogorc saqarTvelos<br />
erTianobis erovnuli liderisa” an SeeZlo gamx<strong>da</strong>riyo<br />
gavleniani politikuri figura nacionalur doneze arCevnebis<br />
gziT, gansakuTrebiT xmebis gayalbebiT <strong>da</strong> arasasurvel<br />
amomrCevelTa ar<strong>da</strong>SvebiT. aseTi saarCevno manipulaciebi<br />
bevr adgils aZlev<strong>da</strong> mis partias saqarTvelos parlamentSi.<br />
aWaras intensiuri savaWro urTierToba hqon<strong>da</strong> mezobel<br />
TurqeTTan, man xeli moawera ramdenime ormxriv SeTanxmebas<br />
ruseTis federaciis regionebTan <strong>da</strong>, rogorc evropis re-<br />
26 1985 wels Seqmnili evropis regionis asamblea (era) aris forumi,<br />
romelic xels uwyobs evropis 30 qveynis 250 regions Soris Tanamegobrobas.<br />
2004 wlis noemberSi aWara <strong>da</strong> saqarTvelos ori regioni<br />
(imereTi <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> qarTli) iyvnen era-s wevrebi, or regions ki (guria <strong>da</strong><br />
kaxeTi) <strong>da</strong>mkvirveblis statusi hqon<strong>da</strong>. ix. http://www.are-regions-europe.org/.<br />
471
uno kopitersi<br />
gionuli asambleis wevri, kavSirebs amyareb<strong>da</strong> evropis sxva<br />
regionebTan. 26 aWara iyo pirveli regioni kavkasiaSi, romelic<br />
seriozulad Seeca<strong>da</strong>, gaerTianebuliyo interregionuli<br />
TanamSromlobis panevropul qselSi. magram aWaras xeli moecara<br />
imaSi, rom SemaerTebeli rgolis roli eTamaSa sxva qveynebTan<br />
an regionebTan, radgan baTumma <strong>da</strong> Tbilisma ver<br />
SeZles federaluri urTierTobis gaformeba <strong>da</strong>, maSasa<strong>da</strong>me,<br />
sabaJos saqme an aWaris saerTaSoriso legaluri statusis<br />
ga<strong>da</strong>wyveta. metic, Si<strong>da</strong> konfliqti Tbilissa <strong>da</strong> aWaras Soris<br />
warmoeb<strong>da</strong> saerTaSoriso doneze. magaliTad, aWaris wevrobas<br />
evropis regionul asambleaSi swrafad mohyvebo<strong>da</strong><br />
imereTis mxaris wevroba, romlis mmarTvelic saqarTvelos<br />
prezidentis rwmunebuli iyo am asambleaSi. Tbilisma es<br />
nabiji ga<strong>da</strong>dga baTumis mcdelobis winaaRmdeg saer-<br />
TaSoriso doneze. saqarTvelos am ori regionis warmomadgenlebi<br />
male waekidnen erTmaneTs <strong>da</strong> Riad aCvenes<br />
Si<strong>da</strong>uTanxmoeba. aman xeli SeuSala evropis regionuli<br />
asambleis sxva wevrebTan TanaSromlobas.<br />
centrsa <strong>da</strong> aWaras Soris konfrontaciisaTvis sakmarisi<br />
nia<strong>da</strong>gi arsebob<strong>da</strong>, magram SevardnaZes <strong>da</strong> abaSiZes saerTo<br />
interesebi gaaCn<strong>da</strong>T, ramac SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong> maT Soris<br />
politikuri SeTanxmebis miRweva. magaliTad, aWaris lideri<br />
<strong>da</strong>hpir<strong>da</strong> SevardnaZes pirad mxar<strong>da</strong>Weras saprezidento<br />
arCevnebSi 2000 wlis aprilSi, Tu saqarTvelos konstituciaSi<br />
Seit<strong>and</strong>nen <strong>da</strong>saxelebas “aWaris avtonomiuri<br />
respublika”. SevardnaZis Sexeduleba saxelmwifos momaval<br />
federalizaciaze iyo kidev erTi faqtori, romelmac SeaCera<br />
baTumsa <strong>da</strong> Tbiliss Soris normalizacia. SevardnaZis azriT,<br />
baTumTan federaluri kavSiris mowesrigebas mohyvebo<strong>da</strong><br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis reintegracia. SevardnaZis<br />
survilis arqona, moewesrigebina es sakiTxi, efuZnebo<strong>da</strong><br />
centrisgan de faqtod gamoy<strong>of</strong>ili aWaris winaSe uZlurebas.<br />
misi Se<strong>da</strong>rebiTi indiferentuloba Tavisi reJimis gasul<br />
wlebSi gamowveuli iyo saqarTvelos parlamentis opoziciasTan<br />
uTanxmoebiT.<br />
472
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
SevardnaZis meTaurobiT ganixilebo<strong>da</strong> regionalizaciis<br />
sakiTxi, magram reformebi sa<strong>da</strong>vo <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>uWreli<br />
rCebo<strong>da</strong>. aWarisa <strong>da</strong> afxazeTis gar<strong>da</strong>, saqarTvelo Sedgeba<br />
aTi regionisagan, romlebic, Tavis mxriv, <strong>da</strong>y<strong>of</strong>ilia<br />
raionebad. 27 prezidentis rwmunebuli (misi warmomadgeneli)<br />
an gubernatori flobs did Zalauflebas ufro<br />
<strong>da</strong>bali erTeulebis mimarT raionul <strong>da</strong> municipalur<br />
doneebze. demokratizaciis procesi <strong>da</strong> saxelmwifos<br />
ganmtkiceba 1990-iani wlebis meore naxevarSi marcxiT<br />
<strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>, radgan regionebSi ver <strong>da</strong>amyares Sesabamisi<br />
konstituciuri statusi <strong>da</strong> TviTmmarTveloba. ga<strong>da</strong>uWreli<br />
separatistuli konfliqti reJimis erTi mTavari argumenti<br />
iyo centralur mTavrobasa <strong>da</strong> regionul xelisuflebas<br />
Soris demokratiuli Zalauflebis gay<strong>of</strong>is sakiTxSi.<br />
Tbilisi <strong>da</strong>JinebiT moiTxov<strong>da</strong>, rom aseTi reforma un<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>debuliyo, sanam saqarTvelos mTlianoba ar aRdgebo<strong>da</strong>.<br />
SevardnaZes eSino<strong>da</strong>, kontroli ar <strong>da</strong>ekarga mmarTvelobis<br />
<strong>da</strong>bal doneebze, gansakuTrebiT saarCevno procesze,<br />
romelSic gubernatorebi regularulad ereodnen.<br />
saqarTvelos momavali administraciul-teritoriuli<br />
mowyobis Sesaxeb kamaTSi “raionistebi” ewinaaRmdegebodnen<br />
“regionalistebs”. raionistebisTvis kontroli un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo<br />
centraluri, raTa SeenarCunebina saxelmwifos<br />
stabiluroba <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>erCina arsebuli reJimi. maT sjero<strong>da</strong>T,<br />
rom afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis separatizmi <strong>da</strong> stabilurobis<br />
safrTxe SeuZlebels xdi<strong>da</strong> radikalur reformebs.<br />
27 aT regions warmoadgens (aWarisa <strong>da</strong> afxazeTis gamoklebiT) Semdegi: (1)<br />
imereTi (669 666 mcxovrebi), (2) qvemo qarTli (497 530), (3) samegrelo <strong>da</strong><br />
zemo svaneTi (466 100), (4) kaxeTi (407 182), (5) Si<strong>da</strong> qarTli (samxreT oseTis<br />
gamoklebiT, 314 039), (6) samcxe-javaxeTi (207 598), (7) guria (143 357), (8)<br />
mcxeTa-mTianeTi (125 443), (9) raWa-leCxumi <strong>da</strong> qvemo svaneTi (50 969), (10)<br />
Tbilisi (1 081 679).mocemuli monacemebis mowodebisaTvis madloba min<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>vuxado gia nodias, romelsac, Tavis mxriv, monacemebi saqarTvelos<br />
saxelmwifo statistikis departamentisgan aqvs miRebuli.<br />
473
uno kopitersi<br />
“regionalistebis” mixedviT, arademokratiuli saarCevno<br />
praqtikisaTvis regionul doneze ufro Zneli iqnebo<strong>da</strong>,<br />
SeenarCunebinaT regionuli decentralizacia <strong>da</strong> adgilobrivi<br />
TviTmmarTveloba. orive mimdinareoba warmodgenili iyo<br />
saqarTvelos mTavrobasa <strong>da</strong> parlamentSi. SevardnaZis reJimis<br />
bolomde Rrma reformebi, romelsac “regionalistebi”<br />
moiTxovdnen, SeuZlebeli Can<strong>da</strong>.<br />
SevardnaZis dros, gamsaxurdias periodisagan gansxvavebiT,<br />
eTnikur umciresobas aRar miawerdnen “stumris” saSiS<br />
statuss. SevardnaZis reJimma ver SeZlo, ganeviTarebina<br />
erTiani civiluri koncefcia saqarTvelos moqalaqeobisa <strong>da</strong><br />
erovnebis sakiTxebTan <strong>da</strong>kavSirebiT. umciresobaTa elitas<br />
mudmivad mfarvelob<strong>da</strong> centri. es sabWoTa wyobilebis dros<br />
mudmivs xdi<strong>da</strong> politikuri loialobis sanacvlod elitaSi<br />
korufciis <strong>da</strong>Tmenas.<br />
474<br />
saakaSvili<br />
politikurma mmarTvelobam, romelmac Zalaufleba aiRo<br />
saqarTveloSi “vardebis revoluciis” Semdeg, brZola gamoucxa<strong>da</strong><br />
korufcias, miznad <strong>da</strong>isaxa evroatlantikur blokSi<br />
gaerTianeba, ruseTTan normaluri urTierTobis <strong>da</strong>myareba<br />
<strong>da</strong> Tavisi politikiT dRis wesrigSi <strong>da</strong>ayena qveynis gaer-<br />
Tianeba. axali liderebis azriT, SevardnaZisdroindeli<br />
xelmZRvaneloba cru <strong>da</strong>pirebebs iZleo<strong>da</strong> am sakiTxebze.axali<br />
mTavroba eZieb<strong>da</strong> radikalur cvlilebebs. erTi<br />
SexedviT, ise Can<strong>da</strong>, rom erovnuli gaerTianebis sakiTxSi<br />
TvalsaCino Sedegebis miRweva iyo SesaZlebeli. erTxel<br />
kidev, rogorc saakaSvilis ori winamorbedis SemTxvevaSi,<br />
progresi miRweuli un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo konfrontaciis politikis<br />
meSveobiT. saakaSvili <strong>da</strong>rwmunebuli iyo, rom<br />
axali reJimi kavSirs gawyvet<strong>da</strong> Zvel reJimTan aWaris<br />
mimarT gansxvavebuli politikiT, romlis lideric Zlier<br />
opoziciaSi edga “vardebis revolucias”. saakaSvilma
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
imarjva <strong>da</strong> 2004 wlis maisSi abaSiZe aiZula, <strong>da</strong>eTmo Zalaufleba.<br />
28<br />
SevardnaZis mier prioritetebis ganxilvisas afxazeTis<br />
sakiTxi pirvel planze iqna wamoweuli, rasac mohyva samxreT<br />
oseTi <strong>da</strong> aWara. saakaSvilma Seabruna es midgoma. aWaraSi misi<br />
warmatebis Semdeg axali reJimi konfrontaciaSi Sevi<strong>da</strong> samxreT<br />
oseTTan, gamoiyena Zala <strong>da</strong> Tan <strong>da</strong>xmarebis xeli hqon<strong>da</strong><br />
gawvdili samxreT oseTis mosaxleobisaken. rogorc samxreT<br />
oseTis Sesaxeb saerTaSoriso krizisis jgufis moxseneba<br />
aRwers, saqarTvelos mTavroba erTmaneTs anacvleb<strong>da</strong> “SeteviT<br />
sixarbes” elitis doneze, “duxWirTa mzrunvelobas” mosaxleobis<br />
doneze. 29<br />
samxreT oseTsa <strong>da</strong> mis mi<strong>da</strong>moebSi 2003 wlis dekemberSi<br />
<strong>da</strong>iwyo <strong>da</strong> 2004 wlis maisSi gaZlier<strong>da</strong> antikontrab<strong>and</strong>uli<br />
operaciebi . yvelaze TvalsaCino mcdeloba iyo Zalismieri<br />
28 imis gasagebad, Tu ratom ar hqon<strong>da</strong> abaSiZes ruseTis sruli mxar<strong>da</strong>Wera<br />
saakaSvilTan konfrontaciis dros 2004 wlis maisSi, saWiroa ganvasxvaoT<br />
ruseTis <strong>da</strong>mokidebuleba konfliqtebisadmi saqarTveloSi erovnul<br />
<strong>da</strong>saxlebebs Soris, erTi mxriv <strong>da</strong> Si<strong>da</strong>-qarTul <strong>da</strong>pirispirebebSi, meore<br />
mxriv. samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis eTnikur konfliqtebSi ruseTma<br />
erovnul umciresobaTa mxare <strong>da</strong>iWira, maSin roca moskovma Se<strong>da</strong>rebiT<br />
frTxili pozicia <strong>da</strong>ikava Si<strong>da</strong>qarTuli konfliqtebis ZaladobaSi<br />
ga<strong>da</strong>zrdis dros. igi ar Seeca<strong>da</strong> saqarTvelos saSinao mdgomareobis<br />
stabilizacias g<strong>and</strong>evnili prezidentis momxre samxedro Zalebisadmi<br />
<strong>da</strong>xmarebis gaweviT maSin, roca gamsaxurdias winaaRmdeg ganxorciel<strong>da</strong><br />
putCi 1991 wlis bolos. SemdgomSi, 1993 wlis bolos man mxari <strong>da</strong>uWira<br />
SevardnaZes progamsaxurdias samxedro Zalebis winaaRmdeg, maSin, roca<br />
saqarTvelo Zlieri ki ara, SevardnaZis TqmiT, “<strong>da</strong>Coqili” iyo. 2003 wlis<br />
noemberSi ruseTma Tavi Seikava SevardnaZis winaaRmdeg revoluciuri<br />
Zalebis mobilizaciaSi monawileobisagan, agreTve, 2004 wlis maisSi man<br />
uari ganacxa<strong>da</strong>, samxedro ZaliT <strong>da</strong>xmarebo<strong>da</strong> aslan abaSiZis reJims aWaraSi,<br />
piriqiT, abaSiZis mier qveynis <strong>da</strong>tovebis mediatoric gax<strong>da</strong>.es gansxvaveba<br />
ori tipis konfliqts Soris SeiZleba aixsnas saqarTveloSi totaluri<br />
destabilizaciis SiSiT. ruseTisTvis Si<strong>da</strong>qarTul konfliqtSi Careva<br />
ufro didi riski iqnebo<strong>da</strong>, vidre separatistul konfliqtebSi<br />
monawileoba.<br />
29 International Crisis Group,”Georgia: Avoiding War in South Ossetia,” Europe Report,<br />
no. 159, November 26, 2004, pp. 11-12, http://www.icg.org/home/index.cfm?1=1.<br />
475
uno kopitersi<br />
<strong>da</strong>Sineba SeiaraRebuli Zalebis SeyvaniT <strong>da</strong> ergneTis bazris<br />
<strong>da</strong>Sla, romelic funqcionireb<strong>da</strong>, rogorc savaWro punqti<br />
ruseTsa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris. es vaWroba, romelSic CarTuli<br />
iyvnen osebi <strong>da</strong> qarTvelebi, Zveli reJimis mier iTvlebo<strong>da</strong>,<br />
rogorc mosaxleobaTa Soris kontaqtis gaumjobesebis gza.<br />
Sesabamisad, fiqroben, rom amas hqon<strong>da</strong> xangrZlivi <strong>da</strong>debiTi<br />
efeqti Tbilisis mier konfliqtis mogvarebis RonisZiebebisaTvis.<br />
saakaSvilis mTavrobis TvalsazrisiT, am bazris<br />
pirveladi efeqti is iyo, rom ekonomika kriminaluri gax<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />
konfliqtis mogvarebas xeli SeeSala. metic, aman moSala<br />
saqarTvelos biujeti <strong>da</strong> xeli SeuSala sabaJo <strong>da</strong> saga<strong>da</strong>saxado<br />
reformebs. SevardnaZis indiferentulobis mizezi, axali<br />
xelmZRvanelebis azriT, is iyo, rom saqarTvelos gavlenianma<br />
wreebma sakmao materialuri sargebeli naxes am vaWrobi<strong>da</strong>n.<br />
amave dros, saqarTvelos axalma mTavrobam gaaZliera<br />
fizikuri zewola samxreT oseTis xelmZRvanelebze, agreve<br />
<strong>da</strong>hpir<strong>da</strong> osur mosaxleobas pensiebis ga<strong>da</strong>x<strong>da</strong>s, amoqmed<strong>da</strong><br />
tele <strong>da</strong> radio ga<strong>da</strong>cemebi osur enaze. saakaSvili <strong>da</strong> misi<br />
momxreebi sayvedurobdnen imas, rom saqarTvelo-oseTis<br />
konfliqti gamowveuli iyo ufro Zarcvis surviliT, vidre<br />
gulwrfeli wuxiliT <strong>da</strong>, amdenad, samxreT oseTis xelmZRvanelebs<br />
akl<strong>da</strong>T saxalxo legitimuroba. maT miaCn<strong>da</strong>T, rom<br />
mosaxleobisaTvis mcire <strong>da</strong>TmobebiT Secvlidnen xalxis<br />
gaWirvebas.<br />
am iniciativebma Sedegi ver gamoiRo: samxedro <strong>da</strong>pirispireba<br />
2004 wlis agvistoSi SeiaraRebul Setakebamde<br />
mivi<strong>da</strong>, rasac mohyva msxverpli, gansakuTrebiT, qarTvelTa<br />
mxareze. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, saakaSvilma ga<strong>da</strong>wyvita, Seewyvita<br />
konfrontacia <strong>da</strong> gamoeyvana qarTuli jari konfliqtis<br />
zoni<strong>da</strong>n. 30 avtonomiur doneze, rogorc <strong>da</strong>mien heli <strong>da</strong> giorgi<br />
gogia aRniSnaven, ergneTis bazris <strong>da</strong>ketvam <strong>da</strong>fanta kriminaluri<br />
jgufebi, magram ver Secvala adgilobrivi mo-<br />
30 ix. Ghia Nodia, “Europeanization <strong>and</strong> (Not) Resolving Secessionist Conflict, Journal<br />
on Ethnopolitics <strong>and</strong> Miorit Studies in Europe, issue 1 (2004), http://www.ecmi.de/jemie<br />
476
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
saxleobis ekonomikuri mdgomareoba. amrigad, SeiaraRebuli<br />
konfrontacia samxreT oseTis xelisuflebTan <strong>da</strong> imis c<strong>da</strong>, rom<br />
SeekavSirebina adgilobrivi mosaxleoba, amao gamodga. saer-<br />
TaSoriso krizisis jgufis moxsenebis Tanaxmad, konfliqtis<br />
remilitarizaciam Seaferxa mcire xnis Se<strong>da</strong>rebiTi progresi.<br />
situaciam samxreT oseTSi Zireulad gaauaresa TbilisTan<br />
urTierToba, rac xazs usvams samxreT oseTis statuss, rogorc<br />
samu<strong>da</strong>mo periferias. saqarTvelosTan vaWrobis moSlis gamo<br />
is mTlianad <strong>da</strong>mokidebuli gax<strong>da</strong> sxva centrze, ruseTze.<br />
amJamad moskovi mxars uWers osebis biujets, infrastuqturas<br />
<strong>da</strong> sapensio sistemasac ki. 31<br />
<strong>da</strong>rCiaSvili aRwers, Tu rogor mivyavarT g<strong>and</strong>gomili<br />
mxareebisgan centraluri xelisuflebis Camocilebas maTi<br />
avtoritetis <strong>da</strong>cemasTan mezobel teritoriebze. msgavsi ram<br />
xdeba saqarTvelo-afxazeTis cecxlis Sewyvetis xazTan<br />
mimdebare teritoriazec. axali mTavroba cdilob<strong>da</strong>, emarTa<br />
afxazeTis teritoriaze moqmedi partizanuli jgufebi <strong>da</strong><br />
sdevni<strong>da</strong> maT kriminaluri moqmedebis gamo. oqsana antonenkos<br />
mixedviT, politikis moqmedebam am jgufebis winaaRmdeg 2004<br />
wlis TebervalSi gaaumjobesa usafrTxoebis mdgomareoba<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTSi.<br />
saakaSvilis reJimis mcdelobis miuxe<strong>da</strong>vad, ga<strong>da</strong>ewyvita<br />
saqarTvelos nacionaluri gaerTianebis problema, aRmoCn<strong>da</strong>,<br />
rom calmxrivi RonisZiebebi ver muSaobs afxazeTis SemTxvevaSi.<br />
samxedro doneze moqmedebaTa ganxorcieleba, rogorc<br />
es iyo samxreT oseTSi, ver xdebo<strong>da</strong> ruseTis samSvidobo<br />
Zalebis gamo. afxazebisaTvis ekonomikuri <strong>da</strong>Tmobisa <strong>da</strong><br />
xelsayreli pirobebis SeTavazeba moiTxov<strong>da</strong> urTierT-<br />
SeTanxmebis struqturas, rac im dros SeuZlebeli iyo. mcire<br />
xnis Semdeg afxazeTi gamoeyo saqarTvelos <strong>da</strong> yoveli sa-<br />
31 interviuebi, romlebic “saqarTvelo-oseTis dialogis” <strong>da</strong>mswreebTan<br />
Catar<strong>da</strong> samxreT oseTi<strong>da</strong>n mowveul pirvel eqspertTa Sexvedraze, 2005<br />
wlis 15-19 marts, brnoSi, sloveniaSi. Sexvedra organizebuli iyo oqsana<br />
antonenkos mier, strategiuli kvlevebis saerTaSoriso instituti<strong>da</strong>n.<br />
477
uno kopitersi<br />
sargeblo savaWro kavSiri saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTs Soris<br />
gamkacr<strong>da</strong>.<br />
socialuri, kulturuli <strong>da</strong> ekonomikuri Si<strong>da</strong>urTierTqmedebani<br />
afxazeTsa <strong>da</strong> saqarTvelos Soris <strong>da</strong>rtymas ayeneb<strong>da</strong><br />
saxelmwifo <strong>da</strong> erovnuli mSeneblobis process afxazeTSi. amiT<br />
aixsneba is, rom saqarTvelosTan molaparakeba araviTar rols<br />
ar TamaSob<strong>da</strong> saprezidento arCevnebis dros afxazeTSi _ 2004<br />
wlis 3 oqtombers, arc im krizisSi, rac Semdeg gamovlin<strong>da</strong>. am<br />
arCevnebSi ori k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ti<strong>da</strong>n arc erTi ar gamoxatav<strong>da</strong> uTanxmoebas<br />
afxazeTis suverenitetis Sesaxeb an saqarTvelos<br />
mimarT <strong>da</strong>debiT pozicias. es iyo periferia, romelic centris<br />
mimarT gamoxatav<strong>da</strong> indiferentulobas, rac aisaxa am urTierTobaTa<br />
bunebaSi Zireuli cvlilebebiT <strong>da</strong> afxazeTis<br />
<strong>da</strong>moukideblobis kursis SecvliT ruseTis centrisadmi.<br />
saqarTvelos SeeZlo, mxolod pretenzia hqono<strong>da</strong>, rom centrad<br />
CaTvliliyo afxazeTis mTel teritoriaze Zalauflebis<br />
gavrcelebiT, afxazeTis saerTaSoriso aRiarebis blokirebiT<br />
<strong>da</strong> mkacri usafrTxoebis <strong>da</strong>fuZnebiT. antonenko SeniSnavs, rom<br />
ruseTi Suamavlob<strong>da</strong> 2004 wels afxazeTSi saprezidento<br />
arCenvebis dros SeTanxmebas or k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ts Soris, rCebo<strong>da</strong><br />
erTaderT garegan Zalad, romelic pir<strong>da</strong>pir gavlenas axden<strong>da</strong><br />
afxazeTis saqmeebze. is faqti, rom ruseTis mier SerCeuli<br />
k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ti ver gax<strong>da</strong> prezidenti, naTlad uCvenebs misi Zalis<br />
zRvars. ruseTsa <strong>da</strong> afxazeTs Soris urTierToba, maSasa<strong>da</strong>me,<br />
asimetriulicaa <strong>da</strong> ierarqiulic, magram ara srulad <strong>da</strong>mokidebuli.<br />
rac Seexeba periferiebis SemoerTebas, saqarTvelos axalma<br />
reJimma wamoswia nacionaluri identurobis, nacionaluri<br />
mowyobisa <strong>da</strong> moqalaqeobis idea, rac gansxvavdebo<strong>da</strong> maT<br />
winamorbedTa nacionalisturi ideologiisagan, ramdena<strong>da</strong>c<br />
isini aRizardnen sabWoTa reJimis dros. amrigad, am SemTxvevaSi<br />
ganxvavebulia saakaSvilisa <strong>da</strong> mis winamorbedis politika.<br />
sabWoTa periodis ganmavlobaSi SevardnaZe, rogorc kompartiis<br />
lideri, icav<strong>da</strong> “orTodoqsul” nacionalur politikas.<br />
qarTuli enis <strong>da</strong>cvaze misi pozicia sabWoTa konteqstSi iyo<br />
478
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
orTodoqsuli. gamsaxurdia, mTavari disidenti sabWoTa reJimis<br />
dros, warmoadgen<strong>da</strong> “araorTodoqsuli” nacionalizmis mimdevars.<br />
is akritikeb<strong>da</strong> mraval <strong>da</strong>Tmobas, romelsac axorcielebdnen<br />
sabWoTa (saqarTvelos CaTvliT) xelisuflebi<br />
nacionalur umciresobaTa mimarT. orive banaki SeTanxm<strong>da</strong>, rom<br />
saqarTvelos titularuli eri <strong>da</strong>icav<strong>da</strong> Tavis kulturul<br />
hegemonias sxva erebze saqarTvelos respublikaSi.<br />
rogorc prezidentma, gamsaxurdiam gaakeTa <strong>da</strong>Tmoba<br />
afxazebis, rogorc titularuli eris mimarT, magram es<br />
integraciis c<strong>da</strong> Zalauflebis ganawilebis sabWour tradiciaSi<br />
ar iTvaliswineb<strong>da</strong> Zalauflebis gamoy<strong>of</strong>as iseve, rogorc<br />
politikur diferenciacias erovnul sazogadoebaSi. 1991 wels<br />
man afxazeTis liderebs SesTavaza, mieRoT saarCevno kanoni,<br />
romelic <strong>da</strong>fuZnebuli iqnebo<strong>da</strong> eTnikur kvotaze. es maT<br />
iseTsave Warbi warmomadgenlobis garantias aZlev<strong>da</strong>, rogorc<br />
sabWoTa reJimis dros gaaCn<strong>da</strong>T. afxazeTis mxarem es wina<strong>da</strong>deba<br />
miiRo <strong>da</strong> <strong>da</strong>aweses momavali adgilobrivi arCevnebi, magram ver<br />
SeZles konfliqtis mSvidobiani mogvareba or mTavar erovnul<br />
erTobas Soris. SevardnaZe afxazeTSi marcxis Semdeg sxva gziT<br />
eZeb<strong>da</strong> kompromiss g<strong>and</strong>gomil saxelmwifoebTan <strong>da</strong> erovnul<br />
umciresobebTan, romlebic kvlav sabWoTa tradiciebiT<br />
cxovrobdnen. 1995 wels SevardnaZem ramdenjerme SesTavaza<br />
afxaz <strong>da</strong> osur mxares, SeeqmnaT asimetriuli federaluri<br />
saxelmwifo. misi wina<strong>da</strong>debebi ZiriTa<strong>da</strong>d gamoxatav<strong>da</strong> avtonomiuri<br />
uflebebis sabWour praqtikas teritoriulad<br />
koncentrirebuli umciresobebisaTvis, xolo maT elitas<br />
angariSs ar uwev<strong>da</strong>. is ar fiqrob<strong>da</strong>, Tu rogori un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo<br />
federaluri meqanizmebi, rac sabWour tradiciebs scildebo<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> ar gaaCn<strong>da</strong> imis gageba, Tu ra rols Seasruleb<strong>da</strong> mravalpartiuli<br />
sistema saxelmwifos erTianobis mxar<strong>da</strong>WeraSi.<br />
g<strong>and</strong>gomili qveynis liderebi mis wina<strong>da</strong>debas “warsulisken<br />
<strong>da</strong>bunebas” uwodebdnen.<br />
axali xelmZRvaneloba saakaSvilis meTaurobiT <strong>da</strong> umetesad<br />
<strong>da</strong>savleTSi ganaTlebamiRebuli elita ufro pluralisturad<br />
msjelob<strong>da</strong> periferiis SemoerTebis civilur<br />
479
uno kopitersi<br />
strategiaze <strong>da</strong> erovnul mSeneblobaze. magram <strong>da</strong>rCiaSvili <strong>da</strong><br />
nodia xazs usvamen winaaRmdegobas liberalur <strong>da</strong> demokratiul<br />
ga<strong>da</strong>xrebs axali elitisa <strong>da</strong> farTo popularul tradiciulnacionalistur<br />
grZnobebsa <strong>da</strong> saqmianobas Soris, rasac isini<br />
un<strong>da</strong> ebrZodnen. un<strong>da</strong> aRiniSnos erTi ram, rom axali elitis<br />
SiSi radikalurad ar gansxvavdeba winamorbedTa SiSisgan. axali<br />
xelmZRvaneloba kvlav Zveli dilemis winaSe dgas: rogor<br />
<strong>da</strong>ukavSiros sabWoTa eTn<strong>of</strong>ederaluri praqtika demokratiul<br />
formebs, roca demokratiaze <strong>da</strong>fuZnebuli federalizmi<br />
momavalSi SeiZleba aRmoCndes qveynis <strong>da</strong>Slis saSiSroebis<br />
winaSe.<br />
Sedegad, roca adgens saqarTvelos, afxazeTis <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTis gamaerTianebeli momavali federaluri sistemis gegmas,<br />
axali xelmZRvaneloba upiratesobas aniWebs federaluri<br />
mowyobis TanamSromlur Taviseburebebze zewolas <strong>da</strong> ara aqvs<br />
survili, Camoayalibos konstituciuri meqanizmebi, romelic<br />
Zalauflebis ganawilebis garantias miscem<strong>da</strong>. ucxo Zalebis<br />
CarTvis aucilebloba, gansakuTrebiT ruseTis federaciisa<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTisaTvis usafrTxoebis garantiis<br />
micemaSi, warmoSobs kidev erT problemas, rac gamoixateba<br />
imaSi, rom saqarTvelos mTavroba arCevs, ar mimarTos maT. 32<br />
gar<strong>da</strong> amisa, afxazebisa <strong>da</strong> samxreT oseTis xelmZRvanelebis<br />
uari, ganixilon sakiTxi, Tu rogor SeiZleba federalurma<br />
32 samxreT oseTTan samSvidobo gegmis Taobaze gakeTebul moxsenebaSi<br />
evropis sabWos winaSe saakaSvilma euTo <strong>da</strong>axasiaTa, rogorc “samSvidobo<br />
<strong>da</strong>mkvirvebeli”, evrokavSiri _ rogorc “mSvidobis garanti”, amerikis<br />
SeerTebuli Statebi – rogorc “mSvidobis mxar<strong>da</strong>mWeri” <strong>da</strong> ruseTi –<br />
rogorc “sasurveli <strong>da</strong> konstruqciuli samSvidobo partniori”.<br />
SesaZloa, es formula ritorikulad kargad formulirebulia, Tumca<br />
aranairad ar iZleva warmodgenas imaze, Tu rogor un<strong>da</strong> miiRon<br />
monawileoba sxva<strong>da</strong>sxva saerTaSoriso aqtorebma politikurad<br />
gamarTlebul samSvidobo garantiis samomavlo meqanizmis SeqmnaSi. ix.<br />
Mikheil Saakashvili, “Address by the President <strong>of</strong> Georgia on the Occasion <strong>of</strong> the First<br />
Part <strong>of</strong> the 2005 Ordinary Session <strong>of</strong> the Council <strong>of</strong> Europe Parliamentary Assembly,”<br />
Strasbourg, January 24-28, 2005, http://www.coe.int/T/E/Com/Files/PA-Sessions/janv-<br />
2005/Saakashvili.pdf.<br />
480
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
mowyobam <strong>da</strong>asustos an mospos ierarqiuli urTierToba<br />
erovnul erTobliobaTa Soris <strong>da</strong> uzrunvelyos saerTaSoriso<br />
usafrTxoebis garantiebi federalur saxelmwifoTaTvis, xels<br />
ar uwyobs politikuri wesrigis <strong>da</strong>myarebaSi.<br />
kidev ufro sainteresoa 2005 wlis ianvarSi saakaSvilis mier<br />
gamoTqmuli wina<strong>da</strong>deba, samxreT oseTis politikuri statusis<br />
sakiTxi <strong>da</strong>ukavSirdes ruseTis federaciasTan sazRvarze<br />
TanamSromlobas. 33 saakaSvilis azriT, samxreT oseTis konstituciuri<br />
avtonomia ufro farTo iqneba, vidre sabWoTa kavSiris<br />
dros <strong>da</strong>, marTlac, ufro farTo, vidre amJamad CrdiloeT<br />
oseTi flobs avtonomias ruseTis federaciaSi. samxreT oseTis<br />
kompetencia adgilobrivi ekonomikis kontroli iqneba. saakaSvilma<br />
Semdeg ganacxa<strong>da</strong>, rom samSvidobo SeTanxmeba Sedegad<br />
moitans sazRvris ga<strong>da</strong>Wris gamartivebas CrdiloeT <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTs Soris <strong>da</strong> Tavisufali ekonomikuri zonis Seqmnas. magram<br />
oseTis federalur statusze es Sexedulebaim saxiT, rogorc<br />
warmodgenili iyo evrosabWos winaSe, Zalian bundovania.<br />
2004 wlis ivlisSi saqarTvelos parlamentma miiRo konstituciuri<br />
kanoni aWaris avtonomiuri respublikis statusis<br />
Sesaxeb. 34 man <strong>da</strong>amtkica aWaris federaluri avtonomiuroba,<br />
magram, amave dros, gamoxata xelmZRvanelobis SiSi mmarTvelobis<br />
uflebrivi pasuxismgeblobis regionuli erTeulebisaTvis<br />
ga<strong>da</strong>cemis Taobaze. evrosabWo eyrdnoba veneciis<br />
komisiis moxsenebas 35 <strong>da</strong> gamoxatavs SeSfoTebas uaRresad<br />
33 ix. Ñì. Liz Fuller. South Ossetia Rejects Georgian President’s Offer <strong>of</strong> Autonomy //<br />
RFE/RL Caucasus Report, vol. 8, no. 4, January 28, 2005, http://www.rferl.org/reports/<br />
caucasus-report/2005/01/4-280105.asp <strong>da</strong> Saakashvili. Address by the President <strong>of</strong><br />
Georgia.<br />
34 ix. International Crisis Group. Saakashvili’s Ajara Success: Repeatable Elsewhere in<br />
Georgia?<br />
35 ix. European Commission for Democracy through Law (Venice Commission), Opinion<br />
on the Draft Constitutional Law <strong>of</strong> Georgia on the Status <strong>of</strong> the Autonomous Republic <strong>of</strong><br />
Ajara, Adopted by the Venice Commission at its 59th Plenary Session (Venice, June 18-<br />
19, 2004), CDL-AD(2004)018, Strasbourg, June 21, 2004, http://66.102.9.104/<br />
search?q=cache:j1bAtuP3w4IJ:www.venice.coe.int/docs/2004/CDL-AD(2004)018<br />
e.asp+Opinion+on+the+draft+constitutional+law+<strong>of</strong>+Georgia+&hl=nl.<br />
481
uno kopitersi<br />
“SezRuduli avtonomiis” gamo. ufro metad imaze, rom “saqar-<br />
Tvelos prezidents SeuZlia, <strong>da</strong>iTxovos aWaris umaRlesi<br />
sabWo, Tu es ukanaskneli ramdenjerme uary<strong>of</strong>s, miiRos<br />
prezidentis mier wardgenili k<strong>and</strong>i<strong>da</strong>ti regionis premierministrad<br />
<strong>da</strong> rom misi (umaRlesi sabWos) wevrebi iniSneba<br />
TbilisSi ministrebis mier. es SezRudvebi amcirebs aWaris<br />
statuss nominalur avtonomiamde mcire praqtikuli SedegiT.”<br />
36<br />
“vardebis revolucia”, maSasa<strong>da</strong>me, ver mivi<strong>da</strong> radikalur<br />
reformebamde regionalizmis an adgilobrivi TviTmmarTvelobis<br />
sakiTxSi. es aris nawilobriv qveynis teritoriuli<br />
mTlianobis aRdgenis problemis ga<strong>da</strong>uWrelobis bralic. 2004<br />
wlis oqtomberSi parlamentma <strong>da</strong>amtkica adgilobrivi TviTmmarTvelobis<br />
evropis qartia, magram Tavi Seikava im paragrafis<br />
miRebisagan, romelic ganixilavs adgilobrivi xelisuflebis<br />
TanamSromlobas sxva qveynis Sesabamis organoebTan. 37 regionis<br />
SesaZlebloba, momavalSi iyos SemaerTebeli rgoli sxva<br />
regionebTan <strong>da</strong> qveynebTan, naklebad mimzidvelia saqarTvelos<br />
politikuri elitisaTvis.<br />
saakaSvilma Seqmna komisia teritoriul-administraciuli<br />
reformisaTvis teritoriul organizaciaTa kompleqsuri<br />
sistemis Sesacvlelad. mTavroba acxadebs, rom momavalSi<br />
adgilobriv mmarTvelobaSi yvela wamyvani adgili arCeviTi<br />
iqneba. 38 magram erovnul umciresobaTa integracia erT-erT<br />
rTul sakiTxad rCeba, gansakuTrebiT im regionebSi, sa<strong>da</strong>c isini<br />
geografiulad arian koncentrirebulni. nodias mixedviT,<br />
nacionalur umciresobaTa raodenoba saqarTvelos parlamentSi<br />
2004 wels umniSvnelo iyo.<br />
“vardebis revoluciis” Sedegad centris cvlilebam Zlieri<br />
<strong>da</strong>rtyma miayena periferias, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom konfron-<br />
36 Report <strong>of</strong> the Committee on the Honoring <strong>of</strong> Obligations <strong>and</strong> Commitments by<br />
Member States <strong>of</strong> the Council <strong>of</strong> Europe.<br />
37 Civil Georgia, October 26, 2004, http://www.civil.ge/eng/article.php?id=8174.<br />
38 Report <strong>of</strong> the Committee on the Honoring <strong>of</strong> Obligations <strong>and</strong> Commitments by<br />
Member States <strong>of</strong> the Council <strong>of</strong> Europe, p. 11.<br />
482
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
tacia <strong>da</strong> antiintegracia grZeldeba. axali xelmZRvaneloba<br />
iyenebs ufro civilur <strong>da</strong> gansakuTrebul nacionalistur<br />
ritorikas prioritetebisadmi nacionaluri gaerTianebis<br />
strategiaSi. aWaris SemTxvevaSi adgili hqon<strong>da</strong> cvlilebaTa<br />
demokratiul process. magram aWaris reintegracia mox<strong>da</strong><br />
mkacri ierarqiuli nimuSis mixedviT <strong>da</strong> aWaris respublikas<br />
mxolod nominaluri saxelwodeba <strong>da</strong>rCa. samxreT oseTis<br />
SemoerTebis unay<strong>of</strong>o c<strong>da</strong>m seriozulad SeaferxaRonisZiebebi<br />
ndobis aRdgenisa <strong>da</strong> TanamSromlobis sferoebSi. Tbilisis<br />
<strong>da</strong>mokidebuleba afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTTan kvlav konfrontaciulia.<br />
teritoriuli erTianoba, regionizacia <strong>da</strong><br />
erovnul umciresobaTa sakiTxi kvlav ga<strong>da</strong>uWrelia. magram im<br />
mouTmenlobas, rogoriTac axl<strong>and</strong>eli xelmZRvaneloba eqceva<br />
am sakiTxebs, saqme mihyavs, rogorc es samxreT oseTis<br />
SemTxvevaSi iyo, naCqarev <strong>da</strong> sarisko moqmedebebamde. es Zalian<br />
gansxvavdeba im Se<strong>da</strong>rebiTi indiferentulobisagan, rogoriTac<br />
SevardnaZis reJimi eqceo<strong>da</strong> am problemas. 39<br />
39 2005 wlis ianvarSi evrokomisiis saparlamento asambleam miiRo<br />
rezolucia saqarTvelos Sesaxeb, romelic am winaaRmdegobebis<br />
SesaniSnav sinTezs warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> romelsac saqarTvelo erovnuli<br />
integraciisa <strong>da</strong> saxelmwifos mSeneblobis procesSi awydeba: “vardebis<br />
revoluciam” <strong>da</strong> momdevno orma arCevnebma Sedegad Zlieri xelisufleba<br />
moitana, romelic iTamaSebs mniSvnelovan rols saqarTvelos politikuri,<br />
ekonomikuri <strong>da</strong> usafrTxoebis problemebis mogvarebaSi, imis<br />
gaTvaliswinebiT, rom Zlieri xelisufleba iarsebebs masze Zlieri <strong>da</strong><br />
moqmedi monitoringis meqanizmis arsebobis paralelurad. dResdReobiT<br />
saqarTvelos aqvs Zlieri saprezidento ZalauflebiT aRWurvili<br />
naxevrad saprezidento sistema, TiTqmis ar hyavs saparlamento opozicia,<br />
hyavs Zalian susti samoqalaqo sazogadoeba, aqvs sasamarTlo sistema,<br />
romelic jerjerobiT arasakmarisad <strong>da</strong>moukidebeli <strong>da</strong> araefeqturia,<br />
ganuviTarebeli Tu ararsebuli adgilobrivi demokratia, TviT cenzori<br />
media <strong>da</strong> aWaris avtonomiis araadekvaturi modeli.” Parliamentary Assembly,<br />
Resolution 1415 (2005), ”Honoring <strong>of</strong> Obligations <strong>and</strong> Commitments by Georgia,”http:/<br />
/assembly.coe.int/Main.asp?link=http://assembly.coe.int/Documents/AdoptedText/ta05/<br />
ERES1415.htm. es rezolucia <strong>da</strong>fuZnebulia zemoT aRniSnuli evropis<br />
sabWos komitetis moxsenebaze (Doc. 10383).<br />
483
uno kopitersi<br />
484<br />
centr-periferiis <strong>da</strong>mokidebuleba<br />
saerTaSoriso wyobaSi<br />
savaraudoa, rom moskovsTan, vaSingtonsa <strong>da</strong> briuselTan<br />
saqarTvelos urTierToba SeiZleba aRwerili iqnas, rogorc<br />
<strong>da</strong>mokidebuli urTierToba centr-periferiis nimuSis mixedviT.<br />
pirveli, es gulisxmobs imas, rom centrSi or <strong>da</strong>pirispirebul<br />
mxares Soris urTierTqmedebaze cvlilebebi<br />
ufro Rrma gavlenas axdens, vidre cvlilebebi periferiaSi.<br />
meore, urTierTqmedebebSi cvlilebebs ufro Zlieri<br />
gavlena aqvs periferiaze, vidre centrze. am varaudebs<br />
mivyavarT Semdeg xuT sakiTxTan: sabWoTa kavSiris mravalerovani<br />
wyobis <strong>da</strong>Sla; 1990-iani wlebis meore naxevarSi<br />
kaspiis zRvis energiis usafrTxoebis politika SeerTebul<br />
StatebSi; ruseTis samxreT sazRvarze misi usafrTxoebis<br />
garemos Secvla CeCneTis omis <strong>da</strong>wyebisas 1999 wels <strong>da</strong><br />
vladimer putinis prezidentad gaxdoma; amerikis globaluri<br />
usafrTxoebis politikis <strong>da</strong>wyeba 2001 wlis 11<br />
seqtembris Semdeg <strong>da</strong> euTos samxreT kavkasiis politikis<br />
gafarToebis Sedegebi.<br />
xuTive sakiTxi aCvenebs, rom saqarTvelos <strong>usafrTxoeba</strong><br />
Rrma gavlenas ganicdis am samive centris politikis reorganizaciis<br />
gamo ufro metad, vidre saqarTvelos Sinauri<br />
cvlilebebis gamo. xuTive SemTxvevaSi TbilisSi politikosebma<br />
Secvales erovnuli usafrTxoebis parametrebi. es aCvenebs<br />
saqarTvelos, rogorc periferiuli qveynis pozicias saer-<br />
TaSoriso urTierTobebSi.<br />
sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Sla<br />
wignis winamdebare statia aRwers, Tu rogor iyo gansaz-<br />
Rvruli Tbilissa <strong>da</strong> moskovs Soris urTierToba sabWoTa<br />
kavSiris <strong>da</strong>SliTa <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>qmnebiT, rac gzas uxsni<strong>da</strong> saqarTveloSi<br />
nacionalur-liberalur moZraobas, rogorc centrSi
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
(Tbilisi), ise periferiaSi (oseTi, afxazeTi). saqarTvelos<br />
<strong>da</strong>moukideblobisaTvis moZraoba gulisxmob<strong>da</strong> mTel saqar-<br />
TveloSi politikuri <strong>da</strong> kulturuli hegemonis <strong>da</strong>myarebas,<br />
rogorc ganuy<strong>of</strong>el nawils maTi mcdelobisas, Tavi <strong>da</strong>eRwiaT<br />
sabWoTa reJimisa <strong>da</strong>, sabolood, ruseTis mmarTvelobisagan.<br />
Si<strong>da</strong> suvereniteti ar un<strong>da</strong> y<strong>of</strong>iliyo gancalkevebuli<br />
sagareo suverenitetisagan. magram moskovTan mijaWvulobam<br />
saqarTvelos ar misca saSualeba, ganexorcielebina avtonomiur<br />
erTeulebze sruli kontroli. saqarTvelos<br />
nacionalurma moZraobam 1980-ian wlebSi Tan<strong>da</strong>Tan gamoiwvia<br />
konfrontacia mis periferiebTan. vidre saqarTvelo warmoadgen<strong>da</strong><br />
sabWoTa kavSiris nawils, Tbiliss ar SeeZlo<br />
hyolo<strong>da</strong> SeiaraRebuli Zalebi, rom saSinao konfliqtSi<br />
Careuliyo. <strong>da</strong>rCiaSvilis mixedviT, Jan<strong>da</strong>rmeriis msgavsi<br />
nacionaluri gvardia, romelic am mizniT Seiqmnebo<strong>da</strong>,<br />
SeiZlebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>pirispirebo<strong>da</strong> sabWoTa centrs.<br />
moskovTan konfrontacia mainc ver iqna Tavi<strong>da</strong>n acilebuli<br />
orive mxri<strong>da</strong>n calmxrivi nabijebis gamo. sabWoTa centrma<br />
<strong>da</strong>iwyo adreuli poziciebis ga<strong>da</strong>sinjva, romelic Seexebo<strong>da</strong><br />
saqarTelos avtonomiur erTeulebs. sabWoTa komunisturi<br />
partia adre yovelTvis uary<strong>of</strong><strong>da</strong> afxazebis ganuwyvetel<br />
moTxovnas, gamoy<strong>of</strong>o<strong>da</strong> saqarTvelos <strong>da</strong> uSualod <strong>da</strong>qvemdebarebo<strong>da</strong><br />
sabWoTa centrs. rogorc ciurxeri aRwers, mixeil<br />
gorbaCovi Seeca<strong>da</strong>, moexdina sabWoTa federaluri sistemis<br />
reforma, rac saWiroeb<strong>da</strong> mokavSire respublikebis avtonomiebSi,<br />
maT Soris, saqarTveloSic nacionaluri moZraobis<br />
mxar<strong>da</strong>Weras. 1990-iani wlebis TviTgamorkvevis sabWoTa kanoni<br />
SeTiTxnili iyo aseTi aliansisaTvis. es kanoni uflebas aZlev<strong>da</strong><br />
respublikebSi umciresobebs, romlebic <strong>da</strong>moukideblobisTvis<br />
ibrZodnen, <strong>da</strong>rCeniliyvnen sabWoTa kavSirSi. aseTi iniciativa<br />
amZimeb<strong>da</strong> Tbilisis mdgomareobas, radgan teritoriul<br />
erTianobas saSiSroeba emuqrebo<strong>da</strong> ara marto Signi<strong>da</strong>n, aramed<br />
gare<strong>da</strong>nac. ruseTisa <strong>da</strong> saqarTvelos interesebi SeuTavsebeli<br />
iyo. sabWoTa kavSiris gagebiT, saqarTvelo “aviwroeb<strong>da</strong> sxvas”.<br />
(dev<strong>da</strong>riani) Sedegad, es iwvev<strong>da</strong> calmxriv nabijebs <strong>da</strong><br />
485
uno kopitersi<br />
kulminacias miaRwia 1991 wlis <strong>da</strong>moukideblobis deklaraciis<br />
dros.<br />
sabWoTa kavSiris kontrolis Sesustebam gamoiwvia sabolood<br />
uaris Tqma centralizebuli komunisturi partiis<br />
marTvaze, ramac gamoiwvia federaluri institutebis <strong>da</strong>Sla<br />
sabWoTa wyobis (sa<strong>da</strong>c centr-periferiis molaparakebasa <strong>da</strong><br />
mowesrigebas SeiZleba hqono<strong>da</strong> adgili) yvela doneze. 40 mas<br />
agreTve hqon<strong>da</strong> gansakuTrebuli Sedegi axal <strong>da</strong>moukidebel<br />
respublikebSi, romlebic sabWoTa kavSirs gamoeyvnen. 1991<br />
wlis bolos saqarTveloSi ar iyo arc ucxo qveynis <strong>da</strong> arc<br />
ruseTis politika, rasac SeeZlo moewesrigebina nebismieri<br />
konfrontacia an Tavi <strong>da</strong>eRwia calmxrivi nabijebisgan diplomatiis<br />
saSualebiT.<br />
1990 wlis oqtomberSi saqarTvelos parlamentis arCevnebSi<br />
gamarjvebis Semdeg 1991-92 wlebSi samoqalaqo omamde,<br />
gamsaxurdias mokle xniT ZalauflebiT sargeblobisas, ruseTTan<br />
konfrontaciis periodia, gansakuTrebiT moskovis<br />
pir<strong>da</strong>piri <strong>da</strong> arapir<strong>da</strong>piri Carevisas samxreTSi SeiaraRebuli<br />
konfliqtis dros, romelic <strong>da</strong>iwyo 1991 wlis ianvarSi <strong>da</strong><br />
grZeldebo<strong>da</strong> gamsaxurdias mmarTvelobis mTeli xnis ganmavlobaSi.<br />
41 rac mTavaria, gamsaxurdia uary<strong>of</strong><strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebel<br />
saxelmwifoTa Tanamegobrobas. dev<strong>da</strong>riani wers, rom gamsaxurdia<br />
gamomwvevad eqceo<strong>da</strong> moskovis usafrTxoebis interesebs<br />
mTel kavkasiaSi.<br />
saqarTvelo aSeneb<strong>da</strong>, rogorc dev<strong>da</strong>riani uwodebs, “Seupovar<br />
TavisTavadobas” gare Zalebis mimarT. magram ruseTsa<br />
<strong>da</strong> saqarTvelos Soris konfrontaciis zr<strong>da</strong> ar SeiZleba<br />
aixsnas martooden saqarTvelos nacionaluri gegmiTa <strong>da</strong><br />
erovnuli TviTmy<strong>of</strong>adobis ZiebiT. dev<strong>da</strong>riani miuTiTebs, Tu<br />
rogor <strong>da</strong>emTxva sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Sla identurobis kriziss<br />
40 Nancy Bernmeo, “Position Paper for the Working Group on Federalism, Conflict<br />
Prevention, <strong>and</strong> Settlement,” warmodgenili iqna 2005 wlis 3-5 marts briuselSi<br />
Catarebul federalizmis mesame saerTaSoriso konferenciaze.<br />
41 cecxlis Sewyvetis xelSekruleba samxreT oseTSi iqna xelmowerili<br />
1992 wlis ivnisSi, mas Semdeg, rac gamsaxurdiam <strong>da</strong>karga Zalaufleba.<br />
486
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
TviT ruseTSi. ruseTis xelmZRvaneloba sabWoTa kavSiris<br />
<strong>da</strong>Slas Rebulob<strong>da</strong>, rogorc TviTgaTavisuflebis formas,<br />
magram misma elitam igrZno Rrma urTierTwinaaRmdegoba<br />
warsulis mimarT. zogi kvlav fiqrob<strong>da</strong> qveynis warsulis<br />
statusze, e.w. “derJavnost”-ze <strong>da</strong> Zlier nanob<strong>da</strong> sabWoTa<br />
kavSiris sidiadis <strong>da</strong>kargvas. es iyo mizani, romelsac ruseTi<br />
eswrafvo<strong>da</strong> susti periferiebis mimarT. rogorc robert<br />
legvoldi SesavalSi SeniSnavs, ruseTi susti iyo uwindel<br />
sabWoeTTan Se<strong>da</strong>rebiT, magram mainc SeeZlo mezobel qveynebze<br />
dominireba.<br />
imave periodis ganmavlobaSi <strong>da</strong>savleTis saxelmwifoebi<br />
indiferentulni iyvnen saqarTveloSi konfliqtebis mimarT,<br />
agreTve Tbilisis xelmZRvanelobas <strong>da</strong> moskovs Soris <strong>da</strong>pirispirebulobisadmi.<br />
maT ar moswon<strong>da</strong>T gamsaxurdias nacionalizmi,<br />
romelic emsgavsebo<strong>da</strong> balkaneTis radikalur<br />
gancxadebebs, magram aRiqvamdnen am konfliqts, romelic<br />
exebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis usafrTxoebis interesebs. isini uars<br />
ambobdnen, <strong>da</strong>emyarebinaT diplomatiuri urTierToba gamsaxurdias<br />
mTavrobasTan an saqarTvelo mieRoT saerTaSoriso<br />
usafrTxoebis organizaciebis wevrad. aman gamoiwvia saqar-<br />
Tvelos saerTaSoriso izolacia, romelic grZeldebo<strong>da</strong><br />
iqamde, vidre 1992 wlis martSi SevardnaZe ar <strong>da</strong>brun<strong>da</strong><br />
TbilisSi. saqarTvelos situaciis axsnisas dev<strong>da</strong>riani wers, rom<br />
qveyanas hqon<strong>da</strong> memkvidruli miswrafeba, gaeziarebina evropuli<br />
politikis praqtika, magram ara misi gamocdileba. 42<br />
evropasTan urTierTobis istoriis uqonloba niSnavs, rom<br />
42 aRniSnulTan mimarTebaSi erTaderTi gamonaklisi 1918-1921 wlebSi<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis xanmokle periodi iyo <strong>da</strong> Semdgom 1921<br />
wels saqarTvelos bolSevikuri okupacia, maSin, roca evropis<br />
socialurma demokratiam qarTveli menSevikebis <strong>da</strong>saxmareblad wamoiwyo<br />
soli<strong>da</strong>robisa <strong>da</strong> maTTan TanamSromlobis aqtiuri kampania. Tumca am<br />
moklevadianma gamocdilebam veranairi pozitiuri memkvidreoba ver<br />
Seqmna: 1980-ian <strong>da</strong> 1990-ian wlebSi saqarTvelos moZraobas <strong>da</strong>moukideblobisaTvis<br />
araviTari simpaTia ar gaaCn<strong>da</strong> menSevikuri ideologiuri<br />
tradiciis mimarT.<br />
487
uno kopitersi<br />
SeuZlebelia (rogorc es baltiis saxelmwifoebSia), magaliTad,<br />
ilaparako saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobaze, rogorc evropisken<br />
an <strong>da</strong>savleTis sazogadoebisaken miqcevaze.<br />
amave periodSi, afxazeTis omis dros, saqarTvelos ga-<br />
Wirveba Zlier ar aisaxa moskovis, vaSingtonis an briuselis<br />
usafrTxoebis programaze. arc erT am qalaqs ar hqon<strong>da</strong> naTeli<br />
warmodgena, Tu rogor un<strong>da</strong> Careuliyvnen am areul mezoblobaSi,<br />
igive iTqmis ruseTze. antonenko aRwers ruseTis<br />
politikis ga<strong>da</strong>wyvetilebaTa miRebis <strong>da</strong>bneulobasa <strong>da</strong> azrTa<br />
sxva<strong>da</strong>sxvaobas saqarTvelos mimarT, gansakuTrebiT misi<br />
intervenciis dros afxazeTis omSi. ruseTis xelmZRvanelobis<br />
zog nawils undo<strong>da</strong>, mxari <strong>da</strong>eWira teritoriuli erTianobisaTvis,<br />
gansakuTrebiT ruseTis samxreTis myife sazRvarze.<br />
magram ruseTis samxedro xelmZRvanelobam mxari<br />
<strong>da</strong>uWira adgilobriv ajanyebas saqarTvelos samxedro intervenciis<br />
winaaRmdeg <strong>da</strong> es mxar<strong>da</strong>Wera iqca ruseTis rolis<br />
mTavar niSnad 1992-93 wlebis omSi. ruseTis xelmZRvanelobis<br />
uunaroba, SeezRu<strong>da</strong> adgilobrivi samxedroebi, nawilobriv,<br />
SeiZleba aixsnas moskovis politikuri krizisiT aRmasrulebel<br />
<strong>da</strong> sakanonmdeblo organoebs Soris. konfliqtma<br />
ruseTis prezident elcinsa <strong>da</strong> umaRles sabWos Soris,<br />
romelmac piks 1993 wels miaRwia <strong>da</strong> namdvili samoqalaqo omi<br />
gamoiwvia, <strong>da</strong>Crdila ruseTis rolis yvela SesaZlebloba<br />
afxazeTis konfliqtSi.<br />
afxazeTSi saqarTvelos jaris <strong>da</strong>marcxebis Semdeg (1993 wlis<br />
27 seqtembers) ruseTis jaris <strong>da</strong>xmarebam ar gamoiwvia saqarTvelos<br />
mTavrobasTan konfrontacia. saqarTvelo <strong>da</strong>aCoqes, rogorc maSin<br />
SevardnaZem Tqva. is <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong>, Sesuliyo <strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa<br />
TanamegobrobaSi <strong>da</strong> neba <strong>da</strong>rTo ruseTs, saqarTvelos<br />
teritoriaze ganelagebina bazebi. am <strong>da</strong>Tmobam mas moupova ruseTis<br />
mxar<strong>da</strong>Wera, gaenadgurebina gamsaxurdias erTguli Zalebi.<br />
ruseTisadmi Semdgomi <strong>da</strong>Tmoba iyo vardiko nadibaiZis, ruseTis<br />
moqmedi <strong>of</strong>icris, Tav<strong>da</strong>cvis ministrad <strong>da</strong>niSvna 1994 wlis aprilSi.<br />
imave wlis bolos SevardnaZem mxari <strong>da</strong>uWira ruseTis samxedro<br />
intervencias CeCneTSi.<br />
488
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
<strong>da</strong>savleTis saxelmwifoebi indiferentulni <strong>da</strong>rCnen<br />
afxazeTis bedis mimarT. 43 rogorc heli <strong>da</strong> gogia aRniSnaven, es<br />
saxelmwifoebi gverds uvlidnen am regionSi <strong>da</strong>Zabulobas <strong>da</strong><br />
mTavari pasuxismgebloba ruseTis samSvidobo moqmedebas<br />
<strong>da</strong>akisres. <strong>da</strong>savleTi mxars uWer<strong>da</strong> mxolod gaerTianebuli<br />
erebis organizaciis saze<strong>da</strong>mxedvelo misias afxazeTSi, sa<strong>da</strong>c<br />
CarTuli iyo zogierTi <strong>da</strong>savleTis qveynis samxedro. isini<br />
SeSfoTebas gamoxatavdnen ruseTi samxedro Zalis y<strong>of</strong>nis gamo<br />
samxreT kavkasiaSi. evropis Cveulebrivi Zalebis Sesaxeb<br />
xelSekrulebis safuZvelze regionuli stabiluroba gamomdinareob<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>savleTis usafrTxoebis interesebis win<br />
wamoweviT, Tumca es ar iyo <strong>da</strong>savleTis pir<strong>da</strong>piri CarevisTvis<br />
iZuleba. 44 aq iyo agreTve <strong>da</strong>savleTis energousafrTxoebis<br />
interesebi, rac mniSvnelovnad aZlev<strong>da</strong> biZgs <strong>da</strong>savleTis<br />
y<strong>of</strong>nas samxreT kavkasiaSi.<br />
zrunvis mesame sfero, rac moiTxov<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis Tanamonawileobas,<br />
iyo SiSi samxreT kavkasiaSi saxelmwifoTa<br />
arSedgomisa. rogorc aRniSnes helim <strong>da</strong> gogiam, <strong>da</strong>savleTis<br />
humanitaruli <strong>da</strong>xmareba 1990 wlis <strong>da</strong>sawyisSi progresulad<br />
Seicvala sxva<strong>da</strong>sxva saxis <strong>da</strong>xmarebiT, demokratizaciis<br />
mxar<strong>da</strong>WeriT <strong>da</strong> sxva saxelmwifo reformebis politikiT.<br />
43 antonenkos <strong>da</strong>kvirvebiT, boris elcini Tavis memuarebSi saqarTeloafxazeTis<br />
konfliqtze ar saubrobs, rac kontrastulia imasTan, Tu ra<br />
mniSvnelobas aniWebs is dsT-s. amaSi vlindeba Se<strong>da</strong>rebiT indiferentuli<br />
pozicia.msgavsi ram aRiniSneba germaniis sagareo saqmeTa ministr hansditer<br />
genSerTan <strong>da</strong>kavSirebiT.”saqarTvelos megobris” reputaciis <strong>da</strong><br />
im faqtis miuxe<strong>da</strong>vad, rom germaniam mniSvnelovani <strong>da</strong>xmareba gauwia<br />
saqarTvelos 1992 wels SevardnaZis qveyanaSi <strong>da</strong>brunebis Semdeg,<br />
saqarTvelo metad iSviaTa<strong>da</strong>a moxseniebuli genSeris memuarebSi. es<br />
miuTiTebs saqarTvelosa <strong>da</strong> misi problemebisadmi interesebis<br />
marginalobaze, iseve, rogorc es elcinis SemTxvevaSi iyo. ix. Hans-Dieter<br />
Genscher, Erinnerungen (Berlin: Siedler, 1995).<br />
44 ix. Alexei Zverev en Bruno Coppieters, “Verloren evenwicht. Georgie tussen Rusl<strong>and</strong><br />
en het Westen .” Oost-Europa Verkenningen, no. 134 (August 1994), pp. 38-47.<br />
489
uno kopitersi<br />
490<br />
<strong>da</strong>savleTis energousafrTxoebis politika<br />
<strong>da</strong>rCiaSvilis mixedviT, saqarTvelos saqmeebSi <strong>da</strong>savleTis<br />
CarTvis interesi <strong>da</strong>iwyo 1995 wels SevardnaZis reJimis<br />
ganmtkicebis Semdeg. saqarTvelos mTavroba cdilob<strong>da</strong>,<br />
ga<strong>da</strong>elaxa <strong>da</strong>savleTis gulcivobis pozicia saqarTvelos<br />
geografiuli mdebareobis, agreTve sakomunikacio <strong>da</strong> satransporto<br />
rolis gamoyenebiT azia-evropas Soris. saqarTvelos<br />
liderebi imedovnebdnen, rom konfrontaciuli<br />
politika ruseTTan miiqcev<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis yuradRebas. magram<br />
arc amerikas <strong>da</strong> arc evrokavSiris qveynebs ar sur<strong>da</strong>T, CarTuliyvnen<br />
aseT konfrontaciul politikaSi ruseTTan. roca<br />
saqarTvelom wamoayena natos wevrobis idea, Crdiloatlantikurma<br />
aliansxma ar uaryo es, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom saqarTvelos<br />
SeiaraRebuli Zalebi cud mdgomareobaSi iyo <strong>da</strong> ar<br />
gaaCn<strong>da</strong> demokratiuli stan<strong>da</strong>rtebi Tav<strong>da</strong>cvis politikaSi.<br />
rogorc legvoldi aRniSnavs, saqarTvelos miswrafebam natos<br />
wevrobisaken am ukanasknels xelT misca berketebi, raTa<br />
gaetarebina Si<strong>da</strong>saxelmwifoebrivi reformebi, romlebic<br />
<strong>da</strong>savleTis interesebs Seesabamebo<strong>da</strong>.<br />
1990-91 wlebSi saqarTvelos saqmeebSi <strong>da</strong>savleTis monawileobis<br />
gafarToebam, gansakuTrebiT amerikis energetikuli<br />
politikis meSveobiT, rac gamoixata baqo-Tbilisi-jeihanis<br />
proeqtSi, ga<strong>da</strong>mwyveti gavlena moaxdina saqarTvelos strategiaze<br />
usafrTxoebis sferoSi. <strong>da</strong>rCiaSvili aRwers Tbilisis<br />
erTmniSvnelovan arCevans <strong>da</strong>savleTze orientaciis sasargeblod<br />
1998 wels, rodesac saqarTvelom gaaaqtiura Tavisi<br />
TanamSromloba natosTan. erTi wlis Semdeg is gamovi<strong>da</strong> dsT-s<br />
saerTo xelSekrulebi<strong>da</strong>n, gax<strong>da</strong> evrosabWos wevri. am wevrobis<br />
pirobebi iyo demokratiuli saxelmwifo reformebis gatareba<br />
<strong>da</strong> umciresobaTa uflebebis pativiscema. <strong>da</strong>savleTis saxelmwifoebma<br />
gamoiyenes zemoqmedebis berketebi politikis<br />
sxva<strong>da</strong>sxva sferoebSi. samxedro saqmeSi amerikeli <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis<br />
sxva eqspertebi cdilobdnen, gaetarebinaT radikaluri<br />
reformebi saqarTvelos SeiaraRebul ZalebSi. reforma<br />
iTvaliswineb<strong>da</strong> piradi samxedro Semadgenlobis ricxovriv
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
Semcirebas, korufciis amoZirkvas, samxedroTa moqmedebaze<br />
samoqalaqo kontrolisa <strong>da</strong> nacionaluri usafrTxoebis<br />
koncefciis SemuSavebas. reformebis gatarebis c<strong>da</strong>m fiasko<br />
ganica<strong>da</strong>.<br />
<strong>da</strong>savleTze orientacia ar un<strong>da</strong> gavaigivoT radikaluri<br />
demokratiuli reformebis sasargeblod arCevanTan, yovel<br />
SemTxvevaSi, SevardnaZis mmarTvelobis periodSi. <strong>da</strong>rCiaSvilis<br />
azriT, gamWvirvale Tav<strong>da</strong>cviTi politika safrTxes Seuqmni<strong>da</strong><br />
naTesauri niSniT TanamdebobaTa <strong>da</strong>rigebis korumpirebul<br />
sistemas. analogiuri <strong>da</strong>skvna SeiZleba gakeTdes politikis<br />
sxva aspeqtebis mimarTac. magaliTad, samxreT kavkasiaSi<br />
regionuli TanamSromlobis mimarT, rac evrokavSiris erTerTi<br />
prioritetuli amocana iyo. saqarTvelom yurad ar iRo<br />
mowodeba, gamoeyenebina es “gamouyenebeli potenciali” (de<br />
vaali) Tavisi ganviTarebis politikaSi.<br />
amrigad, <strong>da</strong>savleTis mcdelobas, <strong>da</strong>xmarebo<strong>da</strong> saqarTvelos<br />
regionuli integraciis sferoSi, mniSvnelovani warmateba ar<br />
mohyolia. SesaZlebeli gax<strong>da</strong> mxolod baqo-Tbilisi-jeihanis<br />
proeqtis realizeba amerikel momxreTa gegmis Tanaxmad. es<br />
proeqtic ki ar SeiZleba CaiTvalos miRwevad regionuli<br />
integraciis TvalsazrisiT, Tumca man Seqmna grZelvadiani<br />
materialuri stimuli <strong>da</strong>savleTis mier regionuli stabilurobis<br />
mxar<strong>da</strong>saWerad. rogorc de vaali aRniSavs, swori<br />
iqnebo<strong>da</strong>, Tu am navTobsadensvuwodebdiT, rogorc araruseTis<br />
<strong>da</strong> ara-iranis navTobsadens.<br />
SevardnaZis imedi, rom gare<strong>da</strong>n mieRo <strong>da</strong>xmareba afxazeTisa<br />
<strong>da</strong> samxreT oseTis problemis ga<strong>da</strong>saWrelad, ar gamarTl<strong>da</strong>.<br />
CeCneTis pirveli omis dros man sruli mxar<strong>da</strong>Wera gamoucxa<strong>da</strong><br />
ruseTis mTavrobis c<strong>da</strong>s, Zalismieri meTodebiT moexdina<br />
CeCneTis reintegracia, im imediT, rom ruseTi <strong>da</strong>exmarebo<strong>da</strong><br />
saqarTvelos, analogiuri kursi gaetarebina afxazeTis mimarT.<br />
es mxar<strong>da</strong>Wera ar Seesabamebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTis mkacr kritikas imis<br />
Taobaze, rom ruseTis samxedroebi yurad ar iRebdnen<br />
saerTaSoriso humanitarul uflebebs am omis msvlelobisas,<br />
kerZod, CeCneTis de<strong>da</strong>qalaqis _ groznos <strong>da</strong>bombvisas. magram<br />
SevardnaZis mxar<strong>da</strong>Weram araviTari Sedegi ar gamoiRo.<br />
491
uno kopitersi<br />
ramdenime wlis Semdeg, 1999 wels, SevardnaZe mTlianad<br />
<strong>da</strong>uWers mxars natos oms kosovoSi, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
iugoslaviis mTavroba oms awarmoeb<strong>da</strong> separatizmis winaaRmdeg<br />
<strong>da</strong> gaerTianebuli erebis organizaciis uSiSroebis sabWoc ar<br />
<strong>da</strong>eTanxma natos intervencias. is imedovneb<strong>da</strong>, rom SeerTebul<br />
Statebs aseve SeuZlia, Caataros calmxrivi samxedro aqcia<br />
afxazeTSi. rogorc heli <strong>da</strong> gogia aRniSnaven, aSS-s mTavrobam<br />
mas agrZnobina, rom ara aqvs ganzraxva, gaimeoros kosovos<br />
scenari afxazeTSi. vaSingtonis uari ar iyo principis saqme an<br />
ganurCevlobis <strong>da</strong>sturi. aSS-s <strong>da</strong> evropis mTavrobebs ar<br />
SeeZloT, calmxrivad ga<strong>da</strong>eWraT separatistuli konfliqtebi,<br />
saqarTveloSi ruseTTan <strong>da</strong>pirispirebis riskis gareSe.<br />
saqarTvelos diplomatiuri mcdelobebi, gaerTianebuli<br />
erebis organizaciis CarCoebSi uzrunveleyo samxedro gziT<br />
afxazeTis problemis ga<strong>da</strong>Wra, agreTve ar iZleo<strong>da</strong> araviTar<br />
realur safuZvels warmatebisaTvis. wina<strong>da</strong>debebma imis<br />
Taobaze, rom gaeros mieRo rezolucia Zalis gamoeyenebis<br />
mxar<strong>da</strong>saWerad, raTa saqarTvelos aRedgina teritoriuli<br />
mTlianoba, aseve ver hpova mxar<strong>da</strong>Wera <strong>da</strong>savleTis qveynebis<br />
sabWos mudmivi wevrebisagan.<br />
492<br />
meore CeCneTis omi <strong>da</strong> putinis prezidentoba<br />
1990-iani wlebis meore naxevarSi saqarTvelo-ruseTis<br />
urTierTobaSi mTavar Taviseburebad rCebo<strong>da</strong> konfrontacia.<br />
ruseTis yoveli c<strong>da</strong>, mimarTuli Tavisi samxreT mezoblis<br />
integraciisaken, saqarTvelos mxri<strong>da</strong>n aRiqmebo<strong>da</strong>, rogorc<br />
dominirebis muqara, rac ganamtkiceb<strong>da</strong> “identurobis winaaRmdegobas”<br />
<strong>da</strong> Seqmni<strong>da</strong> ruseTis mimarT <strong>da</strong>pirispirebis<br />
politikis axal motivaciebs. samxreT kavkasiaSi <strong>da</strong>savleTis<br />
Tan<strong>da</strong>TanobiT <strong>da</strong>mkvidreba iwvev<strong>da</strong> ruseTis ufro met Zalisxmevas,<br />
pozicia <strong>da</strong>ekavebina regionSi Tavisi interesebis<br />
<strong>da</strong>sacavad, gansakuTrebiT im periodSi, roca sagareo saqmeTa<br />
ministris posti ekava primakovs (1996-1998 ww.). am gabedulma<br />
nabijma gavlena moaxdina gaerosa <strong>da</strong> ruseTis metoqeobaze
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
saqarTvelo-afxazeTs Soris Suamavlis rolisaTvis. primakovi<br />
aqtiurad cdilob<strong>da</strong>, y<strong>of</strong>iliyo Suamavali saqarTvelosa <strong>da</strong><br />
afxazeTis prezidentebs Soris, organizeba gaukeTa Sexvedrebs,<br />
magaliTad, vladislav arZinbasa <strong>da</strong> eduard SevardnaZes<br />
Soris 1997 wels TbilisSi. antonenkos TqmiT, qarTul-afxazur<br />
konfliqtSi ruseTis monawileobas xeli Seuwyo misma federaciulma<br />
struqturam. ruseTis regionuli elita metad<br />
aqtiurad TanamSromlob<strong>da</strong> afxazeTTan. es Zirs uTxri<strong>da</strong> dsTs<br />
mier SemoRebul sanqciebs.<br />
1999 wels CeCneTSi <strong>da</strong>wyebulma omma <strong>da</strong> boris elcinis<br />
nacvlad putinis mosvlam ruseTis prezidentis saxiT, am<br />
krebulSi warmodgenili gamokvlevebis Tanaxmad, gamoiwvia<br />
Zvrebi politikaSi saqarTvelos mimarT <strong>da</strong> prioritetis<br />
cvlilebebi saqarTvelos usafrTxoebis sferoSi.<br />
pirveli, ruseTis winaSe mdgari muqaris aRqmaSi pirveli<br />
adgili ekava islamur fun<strong>da</strong>mentalizms. wina omisagan gansxvavebiT,<br />
CeCneTis meore omi <strong>of</strong>icialurad iTvlebo<strong>da</strong> ara<br />
konfliqtad suverenitetis gamo, aramed samxedro operaciad<br />
islamuri terorizmis winaaRmdeg. man moiTxova vaSingtonTan<br />
axali urTierToba, ramac, Tavis mxriv, gavlena moaxdina<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> aSS-s urTierTobaze. centr-periferiis<br />
urTierTobaTa CarCoSi am samkuTxedSi garkveuloba rom iyos,<br />
ar Rirs imis fiqri, rom yvela centrs aqvs Tanabari SesaZlebloba,<br />
gavlena moaxdinos saqarTvelos moqmedebis<br />
programaze usafrTxoebis sferoSi. simetriuloba <strong>da</strong> ierarqiuloba<br />
<strong>da</strong>maxasiaTebelia ara marto centr-periferiis<br />
urTierTobisaTvis, aramed (marTalia, umniSvnelod) centrebis<br />
urTierTobisTvisac. 45 amerikis usafrTxoebis strategiaSi<br />
45 zogierTi literatura centr-periferiis urTierTobebis Sesaxeb<br />
warmoadgens mcdelobas, ganasxvaos naxevarperiferiebi, centraluri<br />
periferiebi <strong>da</strong> periferiuli centrebi.msgavsi gansxvavebebi xelsayreli<br />
ar aris saqarTvelosa <strong>da</strong> mis winaSe arsebuli Tav<strong>da</strong>cvis problemebis<br />
SemTxvevaSi.azri ara aqvs ruseTisa Tu evrokavSiris naxevarperiferiebad<br />
an periferiul centrebad ganxilvas amerikis SeerTebul Statebsa <strong>da</strong><br />
saqarTvelosTan mimarTebaSi, im ierarqiebisa <strong>da</strong> asimetriebis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
rac am mxareebs Soris arsebobs.<br />
493
uno kopitersi<br />
Zvram 2001 wlis 11 seqtembris Semdeg gamoiwvia sul sxvanairi<br />
saerTaSoriso situacia, ara marto saqarTvelos usafrTxoebis<br />
politikisaTvis, aramed ruseTis usafrTxoebis politikisTvisac<br />
saqarTvelos mimarT. dev<strong>da</strong>riani aRniSnavs, Tu<br />
rogor <strong>da</strong>iwyo putinma amerikuli ritoriki<strong>da</strong>n nasesxebi<br />
principebisa <strong>da</strong> terminologiis gamoyeneba, gansakuTrebiT<br />
saqarTvelos sazRvarze winaswari <strong>da</strong>rtymis uflebis Sesaxeb<br />
<strong>da</strong>, agreTve, gaeros wesdebis Tanaxmad, terorizmis muqaris<br />
winaaRmdeg ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis uflebis Sesaxeb. metic, putini<br />
ar gamovi<strong>da</strong> postsabWoTa sivrceSi aSS-s samxedro Zalis y<strong>of</strong>nis<br />
winaaRmdeg, magaliTad, wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis programa (GTEP)<br />
saqarTveloSi man ganmarta, rogorc pasuxismgeblobaTa<br />
erTgvari ganawileba.<br />
meore, putinis ZalauflebasTan erTad kardinalurad<br />
Seicvala saqarTvelos mimarT ga<strong>da</strong>wyvetilebaTa miRebis forma.<br />
antonenko wers, rom ruseTis Tav<strong>da</strong>cvis ministri, sergei<br />
ivanovi, romelic 2001 wels <strong>da</strong>niSnes, iyo erT-erTi politikuri<br />
warmomadgeneli, rogorc saqarTvelos mimarT ruseTis<br />
politikis kursis gamtarebeli. magram samxedro aparats ar<br />
hqon<strong>da</strong> iseTive ufleba, rogoric elcinis dros. regionebis<br />
sagareo politikis mimarT xdebo<strong>da</strong> paraleluri centralizacia.<br />
gubernatorebma <strong>da</strong>karges <strong>da</strong>moukidebloba afxazeTTan<br />
kavSiris <strong>da</strong>myarebaSi, magram aman ar gamoiwvia maTi<br />
amgvari qmedebis Sewyveta. piriqiT, ruseTis xelisufleba<br />
agrZeleb<strong>da</strong> am naxevraddiplomatiuri moRvaweobis gamoyenebas,<br />
rogorc xerxs, raTa aeridebina saerTaSoriso sazogadoebis<br />
kritika separatistebis mxar<strong>da</strong>Weris gamo.<br />
mesame, putini Seeca<strong>da</strong> ruseTis gavlenis gafarToebas<br />
samxreT kavkasiaSi, rodesac mWidro kavSiri <strong>da</strong>amyara de faqto<br />
saxelmwifoebTan. dev<strong>da</strong>riani am axal politikas “gansakuTrebul<br />
normatiuli reJimis Seqmnas” uwodebs, romelic<br />
nawilobriv SeTavsebadia saerTaSoriso kanonTan <strong>da</strong> axasiaTebs<br />
mas, rogorc ganzraxvas, maqsimalurad isargeblos am ara-<br />
Riarebuli saxelmwifoebis arsebobiT. antonenkos azriT, es<br />
SeiZleba ganxiluli iqnas, rogorc Sedegi CeCneTis <strong>da</strong>Slisa,<br />
494
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
rogorc de faqto saxelmwifosi. am yuradsaRebi warmatebis<br />
wyalobiT ruseTs sulac ar awuxeb<strong>da</strong> im mxar<strong>da</strong>Weris Sedegebi,<br />
rasac isini uqmnidnen teritoriuli mTlianobis princips.<br />
politikaSi am cvlilebam gamoiwvia is, rom ruseTma sazRvari<br />
gaxsna afxazeTTan (Tumca ruseTis mier adre <strong>da</strong>wesebuli<br />
bloka<strong>da</strong> mainc irRvevo<strong>da</strong> sazRvrisiqiTa vaWrobiTa <strong>da</strong> ruseTis<br />
regionebTan TanamSromlobiT). saqarTvelos moqalaqeebisTvis<br />
SemoRebuli savizo reJimi afxazeTisa <strong>da</strong> oseTis moqalaqeebze<br />
ar gavrcelebula, romelTaTvisac moskovma ruseTis moqalaqeobis<br />
moTxovna farTo masStabiT <strong>da</strong>akmay<strong>of</strong>ila. moqalaqeobis<br />
micemis aseTi politika ruseTs aZlev<strong>da</strong> SesaZleblobas,<br />
<strong>da</strong>ekanonebina g<strong>and</strong>gomil saxelmwifoebSi didi xniT<br />
y<strong>of</strong>na, ga<strong>da</strong>ewyvita usafrTxoebis sakuTari problemebi am<br />
konfliqtebSi.<br />
ruseTis politikaSi am cvlilebebis Sedegad saqarTvelo<br />
iZulebuli iyo, Seecvala prioritetebi usafrTxoebis sferoSi.<br />
usafrTxoebis mTavari problema saqarTvelos teritoriaze<br />
ruseTis gamafrTxilebeli <strong>da</strong>rtymebis riski gax<strong>da</strong>.<br />
magram <strong>da</strong>savleTis saxelmwifoebi, rogorc dev<strong>da</strong>riani aRniSnavs,<br />
gamovidnen saqarTvelos saqmeebSi ruseTis pir<strong>da</strong>piri<br />
Carevisa <strong>da</strong> saqarTvelos teritoriaze yovelgvari prevenciuli<br />
antiteroristuli operaciebis ganxorcielebis<br />
winaaRmdeg. wamowyebuli iyo diplomatiuri RonisZiebebi<br />
evropaSi usafrTxoebisa <strong>da</strong> TaamSromlobis organizaciis<br />
mravalmxrivi programis CarCoebSi, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c, 1999<br />
wlis dekemberSi <strong>da</strong>iwyo 81 km-is sigrZeze sazRvris gakontroleba<br />
saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTis federaciis CeCneTis<br />
respublikas Soris. 46<br />
46 OSCE Press Release. OSCE Georgia Mission Exp<strong>and</strong>s Border Monitoring Operation,<br />
January 2, 2002, http://www.osce.org/item/6491.html. 2001 wlis dekemberSi<br />
aRniSnulma misiam moicva agreTve sazRvari saqarTvelosa <strong>da</strong> inguSeTis<br />
respublikas Soris, romelic ruseTis federaciis wevria <strong>da</strong> mdebareobs<br />
CeCneTis <strong>da</strong>savleTiT.<br />
495
uno kopitersi<br />
496<br />
11 seqtemberi<br />
2001 wlis 11 seqtembris movlenebis Sedegad aSS usafrTxoebis<br />
politikis Secvlam pir<strong>da</strong>piri zegavlena moaxdina mis<br />
urTierTobaze saqarTvelosTan. rogorc heli <strong>da</strong> gogia aRniSnaven,<br />
aman gamoiwvia samxreT kavkasiis CarTva “did axlo<br />
aRmosavleTSi”, romelic ganisazRvra, rogorc potenciuri<br />
muqaris zona; aman aseve gamoiwvia aSS-s usafrTxoebis politikis<br />
gar<strong>da</strong>qmna ruseTis federaciis mimarT, rasac mohyva, rogorc<br />
uCvenebs de vaali, suuam-is kavSiris mniSvnelobis Sesusteba.<br />
vaSingtonma umniSvnelovanesi nabiji ga<strong>da</strong>dga, rodesac <strong>da</strong>exmara<br />
saqarTvelos Tanamedrove SeiaraRebuli Zalebis SeqmnaSi<br />
wvrTnisa <strong>da</strong> aRWurvis programis CarCoebSi, rac miznad isaxav<strong>da</strong><br />
ruseT-saqarTvelos sazRvarze situaciis stabilizacias.<br />
amrigad, saqarTvelo <strong>da</strong>savleTis mxri<strong>da</strong>n meti yuradRebiT<br />
sargeblob<strong>da</strong>, gansakuTrebiT ki aSS-s mxri<strong>da</strong>n. heli <strong>da</strong> gogia<br />
aRniSnaven, rom saqarTvelo iqca aSS-s aviaciis satranzito<br />
punqtad, romelic exmarebo<strong>da</strong> avRaneTSi samxedro operaciebs.<br />
miuxe<strong>da</strong>vad saqarTvelosadmi, rogorc axali geopolitikuri<br />
mniSvnelobis satranzito qveynisadmi, aSS-s yuradRebis<br />
gaZlierebisa, <strong>da</strong>savleTTan, gansakuTrebiT amerikasTan,<br />
saqarTvelos xSirad hqon<strong>da</strong> uTanxmoeba. nodia,<br />
<strong>da</strong>rCiaSvili <strong>da</strong> dev<strong>da</strong>riani analizis Sedegad aRniSnaven, rom<br />
<strong>da</strong>savleTi mkacrad akritikeb<strong>da</strong> saqarTvelos mxar<strong>da</strong>Weras<br />
partizanebisadmi afxazeTSi, magaliTad, 2001 wlis kodoris<br />
xeobaSi gilaevis warumatebeli operaciisa <strong>da</strong> kodoris xeobis<br />
gakontrolebis uniaTobis gamo. korufciasTan warumatebeli<br />
brZolis c<strong>da</strong>m <strong>da</strong> institucionaluri reformebis Cavardnam<br />
saqarTveloSi <strong>da</strong>asusta saxelmwifos saerTo potenciali,<br />
Seiqmna safrTxe, rom qveyana <strong>da</strong>kargav<strong>da</strong> marTvis sa<strong>da</strong>veebs an<br />
gaxdebo<strong>da</strong> mTlad umarTavi saxelmwifo. dev<strong>da</strong>rianis azriT,<br />
saqarTvelos SeiaraRebuli Zalebis uunaroba, gaekontrolebina<br />
pankisis xeoba, moaswaveb<strong>da</strong> saxelmwifos uniaTobas. 2001<br />
wlis oqtomberSi saqarTvelo iZulebuli iyo, eRiarebina<br />
pankisis xeobaSi ucxoeli partizanebis arseboba, mas Semdeg,
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
rac vaSingtoni <strong>da</strong>JinebiT moiTxov<strong>da</strong>, rom mas gamoeyenebina<br />
“nulovani tolerantobis politika” usafrTxoebisadmi aseTi<br />
muqaris mimarT.<br />
droTa ganmavlobaSi SevardnaZes ufro <strong>da</strong> ufro uWir<strong>da</strong>,<br />
<strong>da</strong>savleTis mxri<strong>da</strong>n rekomen<strong>da</strong>ciebi <strong>da</strong> kritika mieRo.<br />
<strong>da</strong>rCiaSvili <strong>da</strong> dev<strong>da</strong>riani aRniSnaven, rom aman Searbila<br />
SevardnaZis pozicia moskovis mimarT saqarTveloSi ruseTis<br />
bazebis sakiTxis CaTvliT. SevardnaZem ganacxa<strong>da</strong> kidevac, rom<br />
momavalSi natos wevroba, SeiZleba SeTavsdes dsT-s wevrobasTan.<br />
amasTan, ar arsebob<strong>da</strong> usafrTxoebis strategia, rac<br />
zustad gansazRvrav<strong>da</strong> Rirebulebebsa <strong>da</strong> muqaras. agreTve<br />
Zlierdebo<strong>da</strong> nacionalisturi moZraoba, romelic kritikulad<br />
ekidebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTisken saqarTvelos orientacias. 47<br />
ar SeiZleba yuradReba ar mieqces 11 seqtembris movlenebis<br />
gavlenas <strong>da</strong> aSS-s usafrTxoebis politikis orientaciis<br />
cvlilebas saqarTvelos mimarT. saqarTvelos umarTav saxelmwifod<br />
ga<strong>da</strong>qcevis perspeqtiva, rac gamoiwvev<strong>da</strong> CeCneTis<br />
sazRvarze terorizmis buded mis ga<strong>da</strong>qcevas <strong>da</strong> sxvanairad<br />
Seqmni<strong>da</strong> destabilizacias aSS-ruseTis urTierTobaSi, xsnis<br />
ara marto aSS-s mzard moTxovnebs SevardnaZis mTavrobis<br />
mimarT politikaSi reformebis Taobaze, aramed SevardnaZisaTvis<br />
<strong>da</strong>savleTis mxar<strong>da</strong>Weraze uarisTqmas, roca is<br />
Seejaxa Sinaur opozicias 2003 wels <strong>da</strong> ramac sabolood misi<br />
<strong>da</strong>mxoba gamoiwvia.<br />
rac Seexeba afxazeTis problemas, heli, gogia <strong>da</strong> antonenko<br />
miuTiTeben, rom ruseTis gaaqtiurebam am gamoy<strong>of</strong>il respublikaSi,<br />
saqarTvelos mzard imedgacruebasTan erTad<br />
gaerTianebuli erebis organizaciis Seuamavluri rolis<br />
ususurobis gamo, gamoiwvia SevardnaZis <strong>da</strong>rwmuneba ruseTis<br />
Suamavluri rolis met mniSvnelobaSi. yovelive amis Sedegi iyo<br />
47 aseTi moZraobebi, romlebic akritikebdnen <strong>da</strong>savleTis demokratiuli<br />
stan<strong>da</strong>rtebis <strong>da</strong>nergvas <strong>da</strong> mouwodebdnen unikaluri qarTuli gziT<br />
ganviTarebisaken, rogorc nodia aRniSnavs, rCebodnen umciresobaSi <strong>da</strong><br />
ar SeeZloT, winaaRmdegoba gaewiaT <strong>da</strong>savluri kulturuli hegemoniisaTvis.<br />
497
uno kopitersi<br />
“soWis procesi”, romelmac <strong>da</strong>aaxlova ruseT-saqarTvelo,<br />
Tumca mas ar Seucvlia gaeros egidiT Catarebuli Jenevis<br />
molaparakebebi.<br />
2003 wels “vardebis revoluciis” Semdeg TbilisSi Zalaufleba<br />
aiRo axalma xelmZRvanelobam. reJimis Secvla am<br />
SemTxvevaSi mowmobs ara marto imas, rom saqarTvelos centrSi<br />
gar<strong>da</strong>qmnebma Rrma zemoqmedeba moaxdina saqarTvelos urTierTobaze<br />
periferiasTan, gansakuTrebiT aWarasTan <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTTan, is gviCvenebs imasac, rom iseTi mniSvnelovani<br />
gar<strong>da</strong>qmnac ki, rogoricaa “vardebis revolucia”, SezRudulia,<br />
ganaxorcielos fun<strong>da</strong>menturi cvlilebebi ZiriTad gare<br />
centrTan (rogoricaa moskovi) urTierTobaSi. saqarTvelos<br />
axali liderebis molodinis sawinaaRmdegod, maT ver SeZles<br />
mierTeba <strong>da</strong>savleTis struqturebTan ufro meti integraciisaTvis<br />
ruseTis federaciasTan urTierTobis normalizaciis<br />
paralelurad. maTma imedebma gamoxatuleba hpova<br />
erTdroulad qarTuli warmoSobis safrangeTis diplomatis,<br />
salome zurabiSvilis sagareo saqmeTa ministrad, xolo kaxa<br />
benduqiZis _ qarTvelis mewarmis, ruseTSi warmatebuli<br />
mrewvelis _ ekonomikis ministrad <strong>da</strong>niSvnaSi. am molodins<br />
iziarebdnen <strong>da</strong>savleTis mimomxilvelebic, magram, rac mniSvnelovania,<br />
ara ruseTis mimomxilvelebi <strong>da</strong> Jurnalistebi. isini<br />
ZiriTa<strong>da</strong>d aRniSnavdnen, rom saakaSvilis radikalizmi <strong>da</strong><br />
nacionalizmi SeiZleba gaxdes konfliqtis axali wyaro<br />
separatistul saxelmwifoebTan, saqarTvelos umciresobebTan<br />
<strong>da</strong> TviT ruseTTan <strong>da</strong>mokidebulebaSi.<br />
498<br />
evrokavSiris gafarToeba<br />
Zalian mniSvnelovani progresi <strong>da</strong>savleTTan integraciis<br />
saqmeSi, albaT, saqarTvelos evrokavSiris evropuli mezoblobis<br />
politikaSi CarTva iyo. magram es mox<strong>da</strong>, pirvel rigSi,<br />
ara saqarTveloSi reJimis Secvlis Sedegad, aramed am axali<br />
geopolitikuri situaciis Sedegad, romelSic aRmoCn<strong>da</strong>
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
evrokavSiri Tavisi gafarToebis Semdeg 2004 wlis maisSi.<br />
aRmosavleTisaken gafarToebam <strong>da</strong> axali wevrebis miRebam,<br />
romlebic adre sabWoTa kavSiris an varSavis SeTanxmebis<br />
SemadgenlobaSi Sediodnen, gamoiwvia samxreT kavkasiaSi<br />
evropis gaZlierebuli <strong>da</strong>intereseba, rasac, sxvaTa Soris,<br />
a<strong>da</strong>sturebs Cems Teziss imis Sesaxeb, rom evrokavSirsa <strong>da</strong><br />
saqarTvelos urTierTobebSi cvlilebebi gamowveulia gar<strong>da</strong>qmnebiT<br />
ufro centrSi, vidre periferiebSi. magram amas<br />
SeiZleba <strong>da</strong>ematos, rom “vardebis revolucia”, romelmac<br />
gaaZliera evropis interesi samxeT kavkasiis regionis mimarT,<br />
amiT <strong>da</strong>exmara, gasuliyo im minimaluri mniSvnelobis CarCoebis<br />
iqiT, romelsac manamde saqarTvelos miawerdnen evrokavSiris<br />
xelmZRvanelebi. man Seqmna SesaZlebeli evropis mezoblobis<br />
politikaSi TavisTavis swrafi CarTva. 48<br />
rogorc heli <strong>da</strong> gogia aRniSnaven, <strong>da</strong>savleTis mTavrobebTan<br />
<strong>da</strong> organizaciebTan saqarTvelos TanamSromlobis ganmtkicebis<br />
Semdgomi niSani iyo aSS-s gancxadeba 2004 wlis maisSi imis<br />
Taobaze, rom saqarTvelosTvis gamoy<strong>of</strong>iliyo subsidia 500<br />
milioni aSS dolaris raodenobiT, umTavresad saxelmwifo<br />
reformebis sferoSi. 2004 wlis ivnisSi evrokavSirma <strong>da</strong><br />
ms<strong>of</strong>lio bankma saqarTvelosaTvis 1 mlrd aSS dolari gamoyo.<br />
imave wels natom <strong>da</strong>amtkica saqarTvelos mimarT individualuri<br />
partniorobis moqmedebis gegma <strong>da</strong> <strong>da</strong>niSna sagangebo<br />
warmomadgeneli kavkasiisa <strong>da</strong> centraluri aziis saqmeSi,<br />
romlis rezidencia TbilisSia. 2005 wlis maisSi saqarTvelos<br />
de<strong>da</strong>qalaqs estumra aSS-s prezidenti jorj buSi.<br />
am krebulis avtorebi, kerZod, qarTvelebi _ nodia,<br />
<strong>da</strong>rCiaSvili, dev<strong>da</strong>riani, miuTiTeben ramdenime winaaRmdegobaze,<br />
romelic xels uSlis saqarTvelos integracias<br />
<strong>da</strong>savleTTan. axali xelmZRvaneloba umeteswilad warmod-<br />
48 evrokomisia 2003 wels gamovi<strong>da</strong> gancxadebiT, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />
samxreT kavkasiis qveynebi mxolod momdevno etapze SeiZleba iqnen<br />
integrirebulni evrokavSiris am axal strategiaSi Tavisi periferiis<br />
mimarT.<br />
499
uno kopitersi<br />
genilia elitiT, romelmac ganaTleba <strong>da</strong>savleTSi miiRo <strong>da</strong> ar<br />
aris an sustad aris <strong>da</strong>kavSirebuli y<strong>of</strong>il sabWoTa struqturebTan.<br />
Tavis saxalxod gamosvlisas isini sixaruliT<br />
egebebian saerTaSoriso integracias <strong>da</strong> oms ucxadeben<br />
korufcias. amave dros, isini reagireben qarTul sazogadoebriv<br />
azrze, gansakuTrebiT afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT oseTis<br />
problemis ga<strong>da</strong>udebel ga<strong>da</strong>wyvetaze. 2004 wlis zafxulSi<br />
saakaSvilis ukompromiso pozicia samxreT oseTis konfliqtis<br />
mimarT ar iqna <strong>da</strong>debiTad Sefasebuli <strong>da</strong>savleTis saxelmwifoebis<br />
mier. helisa d gogias TqmiT, saakaSvili gaafrTxiles,<br />
rom ver miiRebs veraviTar <strong>da</strong>xmarebas <strong>da</strong>savleTisgan <strong>da</strong><br />
aRmoCndeba izolaciaSi, Tu gamoiyenebs samxedro Zalas am<br />
krizisis ga<strong>da</strong>sawyvetad.<br />
saqarTvelos xelisuflebas ara aqvs im reformebis ganxorcielebis<br />
survili, romelic TviTmmarTvelobis garantias<br />
miscem<strong>da</strong> regionul <strong>da</strong> adgilobriv xelmZRvanel organoebs,<br />
arsebuli <strong>of</strong>icialuri evropuli stan<strong>da</strong>rtebis mixedviT, rac<br />
ukve aRniSnuli iyo evrosabWos rekomen<strong>da</strong>ciebTan <strong>da</strong>kav-<br />
SirebiT. Rrma winaaRmdegoba miswrafebebsa <strong>da</strong> arsebul<br />
praqtikas Soris SeimCneva Tav<strong>da</strong>cvis <strong>da</strong> usafrTxoebis seqtoris<br />
reformaSic. amrigad, Tumca saqarTvelo atarebs <strong>da</strong>savleTTan<br />
integraciis politikas, miswrafebasa <strong>da</strong> realur<br />
praqtikas Soris mainc SeimCneva winaaRmdegobani.<br />
ruseTisa <strong>da</strong> saqarTvelos urTierTobaSi ar mox<strong>da</strong> normalizacia<br />
<strong>da</strong>savleTis mxri<strong>da</strong>n reformebisaTvis saqarTvelosTvis<br />
<strong>da</strong>xmarebis gaaqtiurebis gamo. euTos ze<strong>da</strong>mxedvelobis<br />
misia ruseTTan saqarTvelos sazRvarze gauqmebuli iqna.<br />
ruseTis mxri<strong>da</strong>n am organizaciis kritika, romelsac ruseTi<br />
erT dros sixaruliT iReb<strong>da</strong>, gamowveuli iyo imiT, rom bolos<br />
<strong>da</strong>inaxa, rogorc <strong>da</strong>savleTis eqspansiis instrumenti postsabWoTa<br />
sivrceSi. es aZnelebs <strong>da</strong>savleTis saxelmwifoTa<br />
Zalisxmevas ruseT-saqarTvelos urTierTobaTa gaumjobesebisaTvis<br />
mravalmxriv moqmedebaTa CarCoebSi.<br />
legvoldi amtkicebs, rom ruseTi yvela Rones mimarTavs<br />
saqarTveloSi centrsa <strong>da</strong> periferiaSi Tavisi gavlenis Sesa-<br />
500
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
narCuneblad. moskovi pativs scems teritoriul mTlianobas <strong>da</strong><br />
Si<strong>da</strong> saqmeebSi Caurevlobis princips, magram ara sakuTari gavlenis<br />
Semcirebis fasad. amas SeiZleba <strong>da</strong>ematos isic, rom ruseTs ar un<strong>da</strong>,<br />
mxari <strong>da</strong>uWiros afxazeTsa <strong>da</strong> samxreT oseTSi konfliqtis<br />
mSvidobian <strong>da</strong>regulirebas, risi warmatebis Sansic mcirea <strong>da</strong>,<br />
amdenad, ar iZleva mis sazRvarze stabilurobis garantias.<br />
dev<strong>da</strong>riani xazs usvams ruseTis saqarTveloSi ekonomikuri<br />
SeRwevis mniSvnelobas, gansakuTrebiT ki energetikis sferoSi.<br />
saqarTvelos ekonomikuri TanamSromloba, Tu moskovi ar<br />
moiTxovs SeRavaTian reJims <strong>da</strong> aRiarebs Tavisufali vaWrobis<br />
princips, SesaZlebels gaxdis maTi urTierTobis normalizacias.<br />
magram mcdelobebi ekonomikuri TanamSromlobis<br />
sferoSi afxazeTis monawileobiT SeiZleba Znelad gansaxorcielebeli<br />
aRmoCndes. magaliTad, ruseTis ekonomikuri<br />
proeqtebi, romlebic samxreT ruseTs somxeTTan arsebuli<br />
sarkinigzo qselebis rekonstruqciiT akavSirebs, moiTxovs<br />
pirovnebebze saqarTvelos mTavrobasTan SeTanxmebas <strong>da</strong> es<br />
misaRebi un<strong>da</strong> iyos afxazeTis xelisufalTaTvisac. am Se-<br />
Tanxmebis miRwevis mcdelobas adre Sedegi ar gamouRia.<br />
<strong>da</strong>skvnebi <strong>da</strong> perspeqtivebi<br />
saqarTvelos urTierTobani ruseTTan, aSS-sTan <strong>da</strong> evrokavSirTan,<br />
agreTve misi pozicia Si<strong>da</strong> periferiebTan erTdroulad<br />
asimetriulicaa <strong>da</strong> ierarqiulic. polusebs Soris<br />
Tanafardobaze metwilad gavlenas centrSi mimdinare cvlilebebi<br />
ufro axdens, vidre periferiaSi. rac Seexeba moskovTan,<br />
vaSingtonTan an briuselTan saqarTvelos mdgomareobis<br />
cvlilebas saerTaSoriso usafrTxoebis WrilSi, am saxelmwifoTa<br />
usafrTxoebis politikaSi seriozul cvlilebaTa<br />
Sedegad, <strong>da</strong>wyebuli sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>SliT 1991 wels,<br />
<strong>da</strong>mTavrebuli evrokavSiris gafarToebiT 2004 wels, ufro Rrma<br />
zemoqmedeba moaxdina saqarTvelos sagareo politikaze, vidre<br />
qveyanaSi wina ori reJimis Secvlam.<br />
501
uno kopitersi<br />
es, ra Tqma un<strong>da</strong>, ar niSnavs, rom saxelmwifo ga<strong>da</strong>trialebas<br />
gamsaxurdias winaaRmdeg 1991 wels <strong>da</strong> “vardebis revolucias”<br />
2003 wels aranairi gavlena ar mouxdenia qveynis saerTaSoriso<br />
mdgomareobaze. 1992 wels SevardnaZis mier Zalauflebis xelSi<br />
aRebam xeli Seuwyo garesamyarosTan diplomatiur urTierTobaTa<br />
ganviTarebas, gaerTianebuli erebis organizaciaSi<br />
<strong>da</strong> sxva organizaciebSi saqarTvelos miRebas. zustad aseve<br />
“vardebis revoluciam” <strong>da</strong>aCqara samxreT kavkasiis miReba<br />
evropis samezoblo politikis programaSi.<br />
magram saqarTvelos xelisuflebas yovelTvis rodi SeeZlo,<br />
sworad esargebla am seriozuli cvlilebebiT saerTaSoriso<br />
situaciaSi Tavisi poziciebis gasamtkiceblad, ufro usafrTxo<br />
<strong>da</strong> nay<strong>of</strong>ieri urTierTobis <strong>da</strong>samyareblad ruseTis federaciasTan<br />
an<strong>da</strong> aqtiurad <strong>da</strong>emyarebina kavSiri <strong>da</strong>savleTis<br />
samyarosTan. sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slis Semdeg zviad gamsaxurdiam<br />
ver SeZlo, uzrunveleyo saqarTvelosTvis saer-<br />
TaSoriso mxar<strong>da</strong>Wera <strong>da</strong>, faqtobrivad, gaaRrmava Tavisi<br />
reJimis izolacia, vidre es reJimi Zalis gamoyenebiT ar <strong>da</strong>emxo.<br />
SevardnaZem ufro moxerxebulad gamoiyena <strong>da</strong>savleTis<br />
energetikuli politikis Seqmna samxreT kavkasiaSi 1990-iani<br />
wlebis meore naxevarSi. es iyo meore mniSvnelovani cvlileba<br />
saqarTvelos saerTaSoriso usafrTxoebis pirobebSi. magram<br />
SevardnaZem arCia, ar esargebla ruseTis siZneleebiT CeCneTis<br />
meore omis dros moskovis axal mTavrobasTan urTierTobis<br />
gasaumjobeseblad. amis nacvlad man airCia Tavisi Si<strong>da</strong><br />
eleqtoratis mobilizaciis gza antirusuli ritorikisa <strong>da</strong><br />
politikis safuZvelze. pankisis sakiTxma <strong>da</strong> saqarTvelos<br />
xelisuflebis upasuxismgeblobam gilaevis operaciis mimarT<br />
mniSvnelovani roli iTamaSa moskovis antiqarTuli ganwyobis<br />
gaZlierebaSi. simarTle rom iTqvas, ruseTis mTavroba<br />
ugulebely<strong>of</strong><strong>da</strong> saqarTvelos usafrTxoebis kanonier interesebs,<br />
ramdena<strong>da</strong>c upiratesobas aniWeb<strong>da</strong> muqaraze <strong>da</strong>yrdnobas.<br />
Tu SeiZleba, diplomatiaze iTqvas, rom es aris<br />
urTierTobis xelovneba Znelad asatan mezobelTan mZime<br />
pirobebSi, maSin diplomatia umTavresad orive mxares akl<strong>da</strong>.<br />
502
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
im momentSi, roca saqarTvelo miuaxlov<strong>da</strong> arSemdgari<br />
saxelmwifos statuss, 11 seqtembris movlenebma aiZula<br />
Tbilisi, ruseT-saqarTvelos urTierTobebSi Seecvala Tavisi<br />
usafrTxoebis politika: aRdga kontroli pankisis xeobaze,<br />
<strong>da</strong>iwyo im partizanuli Zalebis devna, romlebic moqmedebdnen<br />
afxazeTSi, miRebuli iqna insititucionaluri reformebis<br />
programa. magram Sevarn<strong>da</strong>Zis reJimi uZluri iyo, reformebi<br />
bolomde mieyvana. amis Sedegi iyo “vardebis revolucia” <strong>da</strong><br />
bolos amotivtivebuli SesaZlebloba, racionalurad gamoyenebuliyo<br />
gafarToebuli evrokavSiris usafrTxoebis<br />
politikaSi cvlilebebi <strong>da</strong> agreTve SeerTebuli Statebis<br />
mxri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>xmarebis ganaxleba postsabWoTa sivrceSi demokatiuli<br />
ganviTarebisaTvis.<br />
rac Seexeba saqarTveloSi Si<strong>da</strong> urTierTobebs, <strong>da</strong>moukideblobis<br />
mopovebam, saxelmwifo ga<strong>da</strong>trialebam, romelmac<br />
gamsaxurdia ga<strong>da</strong>ayena <strong>da</strong> “vardebis revoluciam” ufro didi<br />
gavlena moaxdina periferiasTan urTierTobebze, vidre sxva<br />
raime cvlilebebma am teritoriebze. es naTlad Cans samxreT<br />
oseTis axali istoriis movlenebis magaliTze, sa<strong>da</strong>c gamsaxurdias<br />
<strong>da</strong> sxva nacionaluri liderebis mier organizebuli<br />
mobilizaciis Sedegad 1989 wels mox<strong>da</strong> mZafri Setakebebi.<br />
TbilisSi SevardnaZis <strong>da</strong>brunebam 1992 wels SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong><br />
cecxlis Sewyveta, romelic aTwleuli grZeldebo<strong>da</strong>, magram<br />
“vardebis revoluciam” kvlav gamoiwvia mZafri konfrontacia.<br />
1991 wels afxazurma nacionalurma moZraobam, romelsac<br />
ga<strong>da</strong>wyvetili hqon<strong>da</strong>, moepovebina saqarTvelos Tanabari<br />
statusi, isargebla samxreT oseTSi gamsaxurdias mTavrobisTvis<br />
garTulebuli situaciiT <strong>da</strong> ganamtkica Tavisi<br />
poziciebi afxazeTSi axali saarCevno kanonis miRebiT, romelic<br />
garantias aZlev<strong>da</strong> mis warmomadgenlebs, parlamentSi adgilebis<br />
gazrdili kvota hqono<strong>da</strong>T. 1992-1993 wlebSi SevardnaZis<br />
TbilisSi <strong>da</strong>brunebi<strong>da</strong>n ramdenime Tvis Semdeg saqarTvelos<br />
mTavrobam <strong>da</strong>iwyo samxedro intervencia afxazeTSi, rac<br />
<strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong> afxazeTis gamarjvebiT <strong>da</strong> kidev erTi de faqto<br />
saxelmwifos SeqmniT saqarTvelos periferiaze.<br />
503
uno kopitersi<br />
modeli “centri-periferia” Semdeg gulisxmobs, rom or<br />
mxares Soris TanafardobaSi cvlilebebi metad arsebiT<br />
gavlenas axdens periferiaze, vidre centrze. TvalsaCino<br />
gamonakliss warmoadgens sabWoTa kavSiri, sa<strong>da</strong>c centri<br />
<strong>da</strong>iSala, xolo sxva<strong>da</strong>sxva periferiebi ga<strong>da</strong>iqcnen <strong>da</strong>moukidebel<br />
saxelmwifoebad. am wignSi naCvenebia saqarTvelosTvis<br />
saerTaSoriso mdgomareobaSi cvlilebaTa Sedegebi, maT Soris,<br />
ra Tqma un<strong>da</strong>, civi omis Sewyveta <strong>da</strong> sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Sla,<br />
oRond cvlilebebs <strong>da</strong>savleTTan urTierTobebSi naklebi<br />
TvalsaCino Sedegebi hqon<strong>da</strong> aSS-sa <strong>da</strong> evropis mxri<strong>da</strong>n sakuTari<br />
energetikuli usafrTxoebiT mzardi <strong>da</strong>interesebis Sedegad.<br />
am SemTxvevaSi Rrma zemoqmedeba ganica<strong>da</strong> saqarTvelos ara<br />
marto sagareo politikam <strong>da</strong> saqarTvelos usafrTxoebis<br />
politikam, aramed misi ganviTarebis mTlianma strategiam.<br />
moskovTan, vaSingtonTan <strong>da</strong> briuselTan saqarTvelos urTierTobaSi<br />
cvlilebebs, romelic gamowveuli iyo ruseTSi 1999<br />
wels dramatuli movlenebiT, SeerTebul StatebSi 2001 wels<br />
<strong>da</strong> evrokavSiris SigniT 2004 wels hqon<strong>da</strong> analogiuri Sorsmimavali<br />
Sedegebi saqarTvelosTvis. magram es qveynebi<br />
saqarTelosTan <strong>da</strong> sxva kavkasiur saxelmwifoebTan urTierTobebs<br />
gacilebiT nakleb mniSvnelobas aniWeben.<br />
rac Seexeba saqarTvelos Si<strong>da</strong> konfliqtebs, im faqtma, rom<br />
or mxares Soris urTierTobaSi cvlilebebi met gavlenas<br />
axdens periferiaze, vidre centrze, Tavisi gamoxatuleba<br />
hpova samxreT oseTisa <strong>da</strong> afxazeTis de faqto saxelmwifoebad<br />
gaxdomaSi centrze maTi samxedro gamarjvebis Sedegad. sxva<br />
magaliTs warmoadgens aWaris <strong>da</strong>bruneba saqarTvelos SemadgenlobaSi,<br />
samxreT oseTis ruseTze <strong>da</strong>mokidebulebis zr<strong>da</strong>,<br />
rac orive SemTxvevaSi TbilisTan konfrontaciis Sedegad<br />
gamovlin<strong>da</strong> “vardebis revoluciis” Semdeg.<br />
am krebulis masalebi agreTve mowmobs imas, rom periferiebi<br />
rogorc zesaxelmwifoebriv, ise saerTaSoriso doneebze<br />
SeiZleba Seecadon, TavianTi Tavi aqcion centrad. aRniSnuli<br />
mcdeloba ganxorciel<strong>da</strong> urTierTgancalkevebul, magram<br />
paralelur SemTxvevaSi. saerTaSoriso doneze Tbilisi<br />
504
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
iswrafo<strong>da</strong>, <strong>da</strong>Sorebo<strong>da</strong> moskovs, amave dros, Si<strong>da</strong>saxelmwifoebriv<br />
doneze soxumi <strong>da</strong> cxinvali ibrZodnen Tavis<br />
<strong>da</strong>saRwevad.<br />
sxva urTierTobebi centr-periferiisa rogorc saerTa-<br />
Soriso, ise Si<strong>da</strong>saxelmwifoebriv doneebze naklebad konfliqturia,<br />
maSinac ki, roca arc erTi <strong>da</strong>pirispirebuli mxare ar<br />
emxroba integraciis maRal xarisxs.<br />
<strong>da</strong>pirispirebul mxareebs Soris konfliqtebi zogjer<br />
aRiniSneba periferiis uunarobiT, mTlianad gaTavisufldes<br />
centrisagan, romelic aRiqmeba, rogorc <strong>da</strong>mCagvreli, iqceva<br />
alternatiul centrad an uerTdeba sxva centrs, romelic, maTi<br />
azriT, SeZlebs maT saimedo <strong>da</strong>cvas. afxazeTisa <strong>da</strong> samxreT<br />
oseTis saqarTelos gamoy<strong>of</strong>is kvalobaze, yoveli separatistuli<br />
saxelmwifo Tan<strong>da</strong>Tan integrirdebo<strong>da</strong> ruseTis<br />
banakSi. Tumca saqarTvelosgan ver gaTavisufl<strong>da</strong> verc<br />
formalurad <strong>da</strong> verc iuridiulad. amisaTvis saWiroa maTi<br />
suverenitetis saerTaSoriso aRiareba, romelic maT jer ver<br />
miiRes.<br />
aseTive problema aqvs saqarTvelos saerTaSoriso urTierTobaSi.<br />
aT welze metia, Tbilisi, rogorc Cans, varaudob<strong>da</strong>,<br />
<strong>da</strong>savleTis institucionalur struqturebTan integraciis<br />
gaRrmaveba sakmarisi iqnebo<strong>da</strong> moskovTan ZalTa Tanafardobis<br />
cvlilebisaTvis <strong>da</strong> es procesi saSualebas miscem<strong>da</strong> maTi<br />
urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis normaliizacis, maT Soris mouwesrigebeli<br />
konfliqtebis ga<strong>da</strong>sawyvetad. am krebulis<br />
masalebi nawilobriv a<strong>da</strong>sturebs am varauds. saqarTvelos<br />
kavSirma <strong>da</strong>savleTis qveynebTan, misma progresulma integraciam<br />
<strong>da</strong>savleTis institutebSi <strong>da</strong> amis paralelurad<br />
konfrontaciis politikis gatarebam moskovis mimarT gamoiwvia<br />
moskovze <strong>da</strong>mokidebulebis garkveulwilad Semcireba. magram<br />
am movlenebma ver ga<strong>da</strong>Wra saqarTvelos Zireuli problemebi,<br />
iseTebi, rogorebicaa ruseTis savizo reJimi an afxazeTTan <strong>da</strong><br />
samxreT oseTTan urTierTobis Zireuli sakiTxebi.<br />
saerTaSoriso doneze, centr-periferiis modelis TvalsazrisiT<br />
mosalodnelia saqarTvelo-ruseTis urTierToba<br />
505
uno kopitersi<br />
gamomdinareobdes ufro moskovis usafrTxoebis pirobebSi<br />
Rrma cvlilebebi<strong>da</strong>n, vidre Tbilisis. Tu ruseTi Secvli<strong>da</strong><br />
evrosabWosa <strong>da</strong> aSS-s mimarT Tavis politikas, amas SeeZlo,<br />
mniSvnelovani gavlena moexdina saqarTvelosTan mis urTierTobaze.<br />
Tu CrdiloeT kavkasiaSi mox<strong>da</strong> situaciis seriozuli<br />
gauaresebis an masStaburi teroristuli moqmedebebis ganxorcieleba<br />
ruseTis teritoriaze, Sedegebi Zalian mniSvnelovani<br />
iqneba.<br />
saqarTvelo-ruseTis urTierTobaTa transformacia SeiZleba<br />
gamomdinareobdes saqarTvelo-<strong>da</strong>savleTis urTier-<br />
TobebSi Zireuli cvlilebi<strong>da</strong>n, magaliTad, saqarTvelos natoSi<br />
Sesvla an evrosabWoSi. am SemTxvevaSi samagaliToa baltiis<br />
qveynebTan Se<strong>da</strong>reba. ruseTi aris erTaderTi yvelaze Zlieri<br />
sagareo gavlenis wyaro yvela postsabWoTa saxelmwifoze,<br />
baltiis qveynebis gar<strong>da</strong>. baltiis es sami saxelmwifo aris<br />
erTaderTi postsabWoTa saxelmwifoebi, romelTaTvisac<br />
<strong>usafrTxoeba</strong> “iwyeba ara saxlSi”, rogorc Camoayaliba SesavalSi<br />
legvoldma <strong>da</strong> romelSic, miuxe<strong>da</strong>vad moskovTan rTuli<br />
urTierTobisa, “ganicdian raRac <strong>usafrTxoeba</strong>sTan miaxloebul<br />
arsebobas”. ra Tqma un<strong>da</strong>, es metwilad uzrunvely<strong>of</strong>ilia maTi<br />
natosa <strong>da</strong> evrokavSiris wevrobiT <strong>da</strong> amitom isini warmoadgenen<br />
msgavs models im usafrTxoebisa, riskenac iswrafvis saqarTvelo.<br />
am perspeqtivebis droiTi CarCoebis gansazRvra ara marto<br />
rTulia, aramed, evrokavSiris SemTxvevaSi, Zalian Znelad<br />
warmosadgenia saqarTvelos ekonomikis mdgomareobisa <strong>da</strong> misi<br />
saxelmwifo institutebis uZlurebis gamo, agreTve im siZneleebis<br />
gamo, rasac awydeba evrokavSiri momaval axal<br />
wevrebTan molaparakebebSi. advilia saqarTvelos natoSi<br />
gawevrianebis warmodgena, magram amisaTvis saWiroa, Seicvalos<br />
natos miznebi <strong>da</strong> axali wevrebis miRebis kriteriumebi. magram<br />
yvela SemTxvevaSi cvlilebebi niSnavs, rom gar<strong>da</strong>qmnebi centrSi<br />
metwilad gansazRvravs axal urTierTobas periferiebTan.<br />
Tu saqarTvelos, afxazeTisa <strong>da</strong> oseTis mcdeloba, eqspluatatorad<br />
aRqmuli centrisgan gaTavisuflebisa, rogorc<br />
506
saqarTvelos usafrTxoebis modeli “centri-periferia” *<br />
Cans, warmatebuli iqneba nawilobriv, maSin aseT centrTan<br />
kompromisis gziT maTi urTierTobis normalizacia Zneli<br />
iqneba. saqarTvelos saSinao doneze yovelgvari federaciuli<br />
sqema un<strong>da</strong> Seicavdes ierarqiis gansazRvrul elements<br />
saxelmwifo institutebs Soris <strong>da</strong> amas eqneba pir<strong>da</strong>piri Sedegi<br />
saqarTvelos TanasazogadoebaTa urTierTobisaTvis. afxazuri<br />
<strong>da</strong> osuri erovnuli proeqtebis SemTxvevaSi, Tun<strong>da</strong>c eTn<strong>of</strong>ederalur<br />
sistemaSi maTi CarTva SesaZlebels xdides<br />
nacionaluri TviTgamorkvevis uflebis realizebas, ierarqiis<br />
principis miReba garTuldeba. koleqtiuri suverenitetis<br />
principi Seicavs zogierT mkacr SezRudvas saqarTvelos<br />
umravlesobis mier Zalauflebis ganxorcielebisas, rac<br />
aranakleb Znelad misaRebi iqneba saqarTvelos nacionaluri<br />
proeqtebis TvalsazrisiT.<br />
saqarTvelos SigniT ufro Znel amocanas warmoadgens<br />
centr-periferiis konfliqtur urTierTobaTa gar<strong>da</strong>qmna<br />
stabilur federaciad. am dros un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>ilaxos centris<br />
absoluturi arastabiluroba. arc erTi prezidentis arCevani<br />
ar momx<strong>da</strong>ra saqarTveloSi konstituciuri procedurebis<br />
Sesabamisad <strong>da</strong> aqamde araa naTeli, rogor SeZlebs axali elita,<br />
aaSenos safuZvliani <strong>saxelmwifoebrioba</strong> kanonis principebis<br />
mixedviT. susti <strong>saxelmwifoebrioba</strong> <strong>da</strong> qronikuli arastabiluroba,<br />
romlebmac gamoxatuleba hpoves saxelmwifo<br />
ga<strong>da</strong>trialebasa <strong>da</strong> saxalxo ajanyebebSi, 49 ucilobel gavlenas<br />
axdens periferiasTan urTierTobaze. kidev ufro mniSvnelovania<br />
is, rom centr-periferiis urTierTobaSi yovelgvari<br />
cvlileba centrSi arastabilurobis arsebobis Sedegad, ufro<br />
did gavlenas axdens periferiebze, vidre centrze. saqarTveloSi,<br />
ra Tqma un<strong>da</strong>, ar aris gamoricxuli demokratiuli<br />
reformebi <strong>da</strong> institucionaluri stabiluroba, magram fe-<br />
49 “vardebis revolucia” ZiriTa<strong>da</strong>d ganixileba postkomunisturi<br />
gar<strong>da</strong>mavali periodis kuTxiT.magram zogierTi laTinuri qveynis,<br />
magaliTad, ekvadorisa <strong>da</strong> saqarTvelos Se<strong>da</strong>rebam, SesaZloa, gamoavlinos<br />
mravali mniSvnelovani paraleli.<br />
507
uno kopitersi<br />
deraciuli ga<strong>da</strong>wyveta un<strong>da</strong> Sefasdes realurad, xolo<br />
afxazeTisa <strong>da</strong> oseTis angariSSi Cagdeba Zireul mniSnvelobas<br />
iZens ganviTarebis uaresi scenaris ar<strong>da</strong>SvebaSi. yovelgvari<br />
federaluri mowyoba saqarTveloSi un<strong>da</strong> uzrunvely<strong>of</strong>des<br />
usafrTxoebis meqanizmebs, rac SeZlebs, win aRudges arastabilurobis<br />
afeTqebas gare<strong>da</strong>n. bolos, stabiluri federaciis<br />
misaRwevad saWiro iqneba Zalauflebis ganawilebis<br />
maRali xarisxi Sinagan centrsa <strong>da</strong> periferias Soris, agreTve<br />
saerTaSoriso usafrTxoebis saimedo garantiebi. ruseTis<br />
monawileoba afxazeTisa <strong>da</strong> oseTis usafrTxoebis garantiebSi<br />
iTamaSebs ga<strong>da</strong>mwyvet rols, magram aranaklebi mniSvneloba<br />
eqneba ruseTis mxri<strong>da</strong>n TavSekavebas im azriT, rom saerTa-<br />
Soriso garantiebi calmxrivi ar aRmoCndes.<br />
is, rom saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTis momavali urTierToba<br />
metad <strong>da</strong>mokidebulia centrSi gar<strong>da</strong>qmnebze, vidre periferiaSi<br />
<strong>da</strong> rom afxazeTi <strong>da</strong> samxreT oseTi ga<strong>da</strong>iqcnen ruseTis<br />
federaciis periferiad, ar niSnavs, rom konfliqtebis<br />
<strong>da</strong>regulireba saqarTvelom moskovSi un<strong>da</strong> eZebos. saqarTvelos<br />
pretenzia afxazeTsa <strong>da</strong> oseTze suverenitetis gamo niSnavs,<br />
rom manac TavisTavze un<strong>da</strong> aiRos aqtiuri roli ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />
mosaZieblad. amisaTvis, Tavis mxriv, saWiroa ruseTis<br />
federaciasTan misi urTierTobis normalizacia.aucilebelia<br />
agreTve RonisZiebebi ndobis gansamtkiceblad centrs,<br />
afxazeTsa <strong>da</strong> oseTs Soris. saqarTvelos mTavrobam un<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>arwmunos xalxi orive teritoriaze centris unarianobaSi,<br />
rom SeuZlia reformebis Catareba <strong>da</strong> mza<strong>da</strong>a nacionaluri<br />
konfliqtebis mSvidobiani gziT mowesrigebisaTvis. aqe<strong>da</strong>n<br />
bevri ram Zneli gansaxorcielebelia, magram Tu qarTveli<br />
liderebi SeZleben, TavianTi Tavi <strong>da</strong>arwmunon am mimarTulebiT<br />
winsvlaSi, maT eqnebaT Sansi, amaSi <strong>da</strong>arwmunon afxazebic <strong>da</strong><br />
osebic.<br />
508
avtorTa Sesaxeb<br />
oqsana antonenko _ strategiuli kvlevebis saerTaSoriso<br />
institutis ruseTisa <strong>da</strong> evraziis programebis direqtori <strong>da</strong><br />
ufrosi mecnier-muSaki. MUCU –Si 1996 wli<strong>da</strong>n muSaobs. xSirad<br />
aqveynebs MUCU-s gamocemebSi (Survival, Strategic Survey The Military<br />
Balance), MUCU-s wevrebisaTvis mTel ms<strong>of</strong>lioSi atarebs<br />
brifingebs, amzadebs saerTaSoriso konferenciebze warsadgen<br />
werilobiT <strong>da</strong> zepir moxsenebebs, saerTaSoriso masobrivi<br />
informaciis saSualebebiT evraziaSi ganviTarebul movlenebs<br />
ukeTebs komentars. mis bolo publikaciebs Sorisaa: Russia <strong>and</strong><br />
the European Union: Prospects for a New Relationship (ruseTi <strong>da</strong><br />
evrokavSiri: axali urTierTobebis perspeqtivebi, 2004).<br />
“Russia’s Southern Border: Western Siberia-Central Azia” (IISS,2003).<br />
giorgi gogia _krizisebis Tavi<strong>da</strong>n acilebis saerTaSoriso<br />
jgufis kavkasiis problemebis analitikosi. Tavis gamokvlevebSi<br />
is ganixilavs konfliqtebis mizezebs aseve samxreT<br />
kavkasiis sam qveyanaSi _ azerbaijanSi, somxeTsa <strong>da</strong> saqarTveloSi<br />
konfliqtebze saerTaSoriso <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> reaqcias. misi<br />
yuradRebis centrSia regionis sami “gayinuli konfliqti”:<br />
samxreT oseTi, afxazeTi <strong>da</strong> mTiani yarabaxi. mTavrobebisaTvis,<br />
mravalmxrivi organizaciebisa <strong>da</strong> saerTaSoriso jgufebisaTvis<br />
amzadebs politikuri <strong>da</strong> programuli rekomen<strong>da</strong>ciebis Semcvel<br />
moxsenebebs. bu<strong>da</strong>peStis centralurevropuli universitetis<br />
politikur mecnierebaTa magistri.<br />
<strong>da</strong>viT <strong>da</strong>rCiaSvili _ sorosis fondebis qselSi Semavali<br />
fond “Ria sazogadoeba _ saqarTvelos” aRmasrulebeli<br />
direqtori, ilia WavWavaZis saxelobis enebisa <strong>da</strong> kulturis<br />
universitetis maswavlebeli. arcTu ise didi xnis win mSvidobis,<br />
demokratiisa <strong>da</strong> ganviTarebis kavkasiis institutSi<br />
muSaob<strong>da</strong>. rogorc mkvlevari, ZiriTa<strong>da</strong>d eTnikuri konfliqtebiT,<br />
samxreT kavkasiaSi regionuli urTierTobebiTa <strong>da</strong><br />
saqarTvelos erovnuli usafrTxoebis problemebiTaa <strong>da</strong>kavebuli.<br />
mis publikaciebs Sorisaa: Georgian Security Problems <strong>and</strong><br />
509
avtorTa Sesaxeb<br />
Policies, in The South Caucasus: A Challenge for the EU <strong>da</strong> Trends <strong>of</strong><br />
Strategic Thinking in Georgia: Achievements, Problems, <strong>and</strong> Prospects, in<br />
Crossroads <strong>and</strong> Conflict: Security <strong>and</strong> Foreign Policy in the Caucasus, <strong>and</strong><br />
Prospects, in Crossroads <strong>and</strong> Conflict: Security <strong>and</strong> Foreign Policy in the<br />
Caucasus <strong>and</strong> Central Asia (gzajvaredini <strong>da</strong> konfliqti: <strong>usafrTxoeba</strong><br />
<strong>da</strong> sagareo politika kavkasiasa <strong>da</strong> centralur aziaSi,<br />
2000).<br />
Tomas de vaali _ omisa <strong>da</strong> mSvidobis sakiTxebis informaciis<br />
institutis kavkasiis problemebis re<strong>da</strong>qtori (londoni).<br />
rogorc mwerali <strong>da</strong> Jurnalisti, ukanaskneli 14 wlis ganmavlobaSi<br />
kavkasiasa <strong>da</strong> ruseTze specializdebo<strong>da</strong>. rusuls <strong>da</strong><br />
Tanamedrove berZnuls oqsfordis universitetSi swavlob<strong>da</strong>.<br />
muSaob<strong>da</strong> bi-bi-sis ms<strong>of</strong>lio samsaxurSi, The Moscow Times <strong>da</strong> The<br />
Thimes <strong>of</strong> London-Si, xSirad ibeWdebo<strong>da</strong> JurnalSi The Economist.<br />
karlota golis TanaavtorobiT gamosca wigni Chechnya: Calamity<br />
in the Caucasus (CeCneTi: ubedureba kavkasiaSi, 1998). aris avtori<br />
wignis Black Garden: Armenia <strong>and</strong> Azerbaijan through Peace <strong>and</strong> War (Savi<br />
baRi: somxeTi <strong>da</strong> azerbaijani omisa <strong>da</strong> mSvidobis pirobebSi,<br />
2003), romelSic mTiani yarabaxis konfliqtis Rrma gamokvlevaa.<br />
jaba dev<strong>da</strong>riani _ gaeros xelSemwyobi qarTuli asociaciis<br />
<strong>da</strong>mfuZnebel-direqtori. iyo internet-Jurnal Civil<br />
Georgia –s erT-erTi <strong>da</strong>mfuZnebeli <strong>da</strong> mTavari re<strong>da</strong>qtori. misi<br />
gamokvlevebis Tematika moicavs demokratizaciisa <strong>da</strong> ganviTarebis<br />
sakiTxebs kavkasiasa <strong>da</strong> balkaneTSi, aseve samxreT kavkasiis<br />
usafrTxoebis sakiTxebs. amJamad adgilobrivi warmomadgenlobis<br />
xelmZRvaneli <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa uflebebis evropis<br />
usafrTxoebisa <strong>da</strong> TanamSromlobis organizaciis (euTo) misiis<br />
TanamSromeli bosniasa <strong>da</strong> hercogovinaSi. mis bolo publikaciaSi<br />
Georgia: Rise <strong>and</strong> Fall <strong>of</strong> the Façade Democracy. _ demokratizacia,<br />
2004 wlis zamTari _ saqarTveloSi <strong>da</strong>moukideblobis<br />
mopovebis Semdeg politikuri partiebis Camoyalibeba<br />
ganixileba.<br />
510
avtorTa Sesaxeb<br />
bruno kopitersi _ aswavlis briuselis Tavisufal universitetSi<br />
(VUB). kvlevebis mTavari Tema _ omisa <strong>da</strong> secesiis<br />
normatiuli Teoriebi. ZiriTa<strong>da</strong>d ibeWdeba kavkasiis konfliqtebis<br />
Temaze, gansakuTrebiT saqarTvelosa <strong>da</strong> afxazeTSi.<br />
mis bolo publikaciebs Sorisaa _ federalizmi <strong>da</strong> konfliqti<br />
afxazeTSi, karnegis moskovis centri, aseve eleqtronul<br />
versiaSi, misamarTze: http://pubs.carnegie.ru/workpapers/2002/<br />
wp0202.pdf; iyo erT-erTi re<strong>da</strong>qtori wignisa Secession, History,<br />
<strong>and</strong> the Social Sciences (secesia, istoria <strong>da</strong> sazogadoebrivi<br />
mecnierebebi, 2002) romelic gamoqveynebulia misamarTze: http:<br />
//poli.vub.ac.be/; bruno kopitersi, nik foSini, ruben apresiani<br />
(red.). omis zneobrivi SezRudvebi: problemebi <strong>da</strong> magaliTebi<br />
(m. gar<strong>da</strong>riki, 2002, internetSi ix. saitze http://poli.vub.ac.be/);<br />
Contextualizing Secession: Normative Studies in Comparative perspective<br />
(secesia konteqstSi: normatiuli gamokvleva Se<strong>da</strong>rebiT<br />
perspeqtivaSi, 2003); iyo erT-erTi avtori (bruno kopitersi,<br />
maikl emersoni, miSel hioiseni, Tamar kovziriZe, gergan<br />
nuTCevi, natali toCi, marius vali) gamocemis “evropeizacia<br />
<strong>da</strong> konfliqtebis ga<strong>da</strong>wyveta: evropuli periferiis konkretuli<br />
gamokvleva” (M.: mTeli ms<strong>of</strong>lio, 2005, aseve misamarTze:<br />
http://poli.vub.ac.be/).<br />
robert legvoldi _ kolumbiis universitetis politologiis<br />
pr<strong>of</strong>esori, romelic ruseTisa <strong>da</strong> y<strong>of</strong>ili sabWoTa<br />
kavSiris sxva respublikebis, amJamad ukve <strong>da</strong>moukidebeli<br />
saxelmwifoebis sagareo politikaSi, postsabWoTa saxelmwifoebTan<br />
aSS-is <strong>da</strong>mokidebulebasa <strong>da</strong> aziisa <strong>da</strong> evropis<br />
saerTaSoriso politikaze postsabWoTa regionis zemoqmedebaSi<br />
specializdeba. humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis<br />
amerikuli akademiis saerTaSsoriso usafrTxoebis problemebis<br />
komitetis wevri <strong>da</strong> postsabWoTa sivrcis saerTaSoriso<br />
usafrTxoebis proeqtis direqtori. 1986-1992 wlebSi kolumbiis<br />
universitetTan arsebuli harimanovskis institutis<br />
direqtori. mis bolo publikaciebs Sorisaa _ Swords <strong>and</strong><br />
Sustenanse: The Economics <strong>of</strong> National Security in Belarus <strong>and</strong> Ukraine<br />
511
avtorTa Sesaxeb<br />
(maxvilebi <strong>da</strong> horolebi: belorusiisa <strong>da</strong> ukrainis erovnuli<br />
usafrTxoebis ekonomika, 2004), Thinking Strategically: The Major<br />
Powers, Kazakhstan, <strong>and</strong> the Central Asian Nexus (strategiuli<br />
perspeqtivebi: wamyvani saxelmwifoebi, yazaxeTi <strong>da</strong> centraluraziuri<br />
kvanZi, 2003) <strong>da</strong> Belarus at the Crossroads (belorusia<br />
gzajvaredinze, 1999).<br />
gia nodia _ mSvidobis, demokratiisa <strong>da</strong> ganviTarebis<br />
kavkasiis institutis Tavmjdomare, <strong>da</strong>moukidebeli samecniero<br />
<strong>da</strong>wesebuleba, Tbilisi, saqarTvelo <strong>da</strong> ilia WavWavaZis saxelobis<br />
enisa <strong>da</strong> kulturis universitetis politologiis pr<strong>of</strong>esori.<br />
saerTaSoriso stipendiebi: vudro vilsonis centri, vaSingtoni,<br />
kolumbiis federaluri olqi; kaliforniis universiteti,<br />
berkli; berlinis samecniero sazogadoeba; emil frankos kaTedra<br />
belgiaSi. metwilad wers regionul <strong>usafrTxoeba</strong>ze, kavkasiaSi<br />
saxelmwifo mSeneblobaze <strong>da</strong> demokratizaciaze, aseve nacionalizmsa<br />
<strong>da</strong> civi omis <strong>da</strong>mTavrebis Semdeg demokratiaze<br />
ga<strong>da</strong>svlis Sesaxeb. aris erT-erTi avtori wignisa Georgia Lurching to<br />
Democracy. From Agnostic Tolerance to Pious Jacobinism: Societal Change <strong>and</strong><br />
People’s Reaqtions (saqarTvelo demokratiisaken ixreba: agnostikuri<br />
Tmeni<strong>da</strong>n iakobinelTa keTildReobisaken: sazogadoebrivi<br />
cvlilebebi <strong>da</strong> xalxis reaqcia, 2000); aris mTeli rigi publikaciebis<br />
avtori JurnalSi Journal <strong>of</strong> Ddemocracy.<br />
qrist<strong>of</strong> ciurxeri _ berlinis Tavisufali universitetis<br />
oto zuras saxelobis politologiis institutis pe<strong>da</strong>gogi <strong>da</strong><br />
mecnier-muSaki. berlinis Tavisufali universitetis aRmosavleT-evropuli<br />
gamokvlevebis institutis kaTedris gamge.<br />
rogorc mecnieri, mSvidobisa <strong>da</strong> konfliqtebis sakiTxebis<br />
SeswavlaSi specializdeba.<br />
ganaTleba miiRo bernSi, Sveicaria; swavlob<strong>da</strong> moskovSi,<br />
vilniusSi, xabarovsksa <strong>da</strong> lvovSi. erT-erTi re<strong>da</strong>qtori wignis<br />
Potentials <strong>of</strong> Disorder: Explaining Violense in the Caucasus <strong>and</strong> in the Former<br />
Ygoslavia (areulobis potenciali: riT SeiZleba aixsnas Zaladoba<br />
kavkasiaSi <strong>da</strong> y<strong>of</strong>il iugoslaviaSi, 2003).<br />
512
avtorTa Sesaxeb<br />
<strong>da</strong>mien eli _ parizis politikur mecnierebaTa institutSi<br />
<strong>da</strong>icva sadoqtoro disertacia politologiaSi. iyo krizisebis<br />
acilebis saerTaSoriso jgufis kavkasiuri proeqtis direqtori.<br />
misi kvlevebis ZiriTad sferos warmoadgens: evropuli<br />
sagareo politika, konfliqtebis Tavi<strong>da</strong>n acileba <strong>da</strong> <strong>da</strong>regulireba,<br />
aseve ucxouri <strong>da</strong>xmareba. mis bolo publikaciebs<br />
Sorisaa: L’Union europeenne, acteur international (evropuli kavSiri<br />
_ moTamaSe saerTaSoriso arenaze, 2005), aseve Georgia: What Now?<br />
(saqarTvelo: axla ra? 2003), Azerbaijan: Turning over a New Leaf?<br />
(azerbaijani: gverdis ga<strong>da</strong>Sla, 2004), Moldova <strong>and</strong> Transdniestria:<br />
Democracy at Stake (mol<strong>da</strong>veTi <strong>da</strong> dnestrispireTi: kartze<br />
<strong>da</strong>debuli demokratia. mzaddeba gamosacemad, 2005). bolo sami<br />
Sesrulebulia krizisebis Tavi<strong>da</strong>n acilebis saerTaSoriso<br />
jgufisTvis.<br />
513
514<br />
saZiebeli<br />
abaSiZe, aslan, 72-75, 152, 170, 248-<br />
249, 253, 441, 457sq.15, 471-472,<br />
475sq.28<br />
abiev, safar, 427,<br />
a<strong>da</strong>mia, vaJa, 163, 167<br />
a<strong>da</strong>mia, revaz, 175, 344<br />
a<strong>da</strong>ms, teri, 423<br />
adgilobrivi TviTmmarTvelobis<br />
evropis qartia, 482<br />
“ademon nixas”, 121<br />
adenauer, konrad, 455<br />
adiRea, 143, 298, 338<br />
adiReuri eTno-lingvisturi<br />
jgufi, 69, 115, 279, 338<br />
avRaneTi, 1, 233, 363, 399, 415, 416,<br />
508<br />
azerbaijanis saerTaSoriso<br />
operaciuli korporacia, 336,<br />
422<br />
azerbaijani, 3, 27, 29-30, 32-33, 35,<br />
40, 45, 45sq..26, 52, 58, 72, 77-78,<br />
112, 131, 138, 140sq.24, 147, 149,<br />
203, 213sq.2, 216, 218, 223, 229,<br />
259-260, 323, 328-329, 364-371,<br />
390-391, 393, 398, 403-410, 412-<br />
413, 415-420, 422, 424-427, 429-<br />
432, 434-435, 437-438, 440, 442,<br />
445, 458 ix. agreTve kavkasiis<br />
regioni; kaspiis regioni;<br />
suuami; mTiani yarabaxi; <strong>da</strong><br />
samxreTi kavkasia<br />
azerbaijanelebi saqarTveloSi,<br />
13, 31-32, 76-78, 82, 108, 131,<br />
150, 223, 408, 430, 458<br />
aTaswleulis gamowvevis<br />
programa, 391<br />
aksam, 441<br />
aleqs<strong>and</strong>re I, 9<br />
aliev, ilham, 413<br />
aliev, hei<strong>da</strong>r, 216, 366, 410, 412,<br />
422<br />
alioSin, boris, 443sq.32<br />
al-qai<strong>da</strong>, 81, 242, 306, 416, 428<br />
amierkavkasia ix. samxreTi<br />
kavkasia<br />
amierkavkasiis federacia, 408<br />
amierkavkasiis samxedro olqi, 23,<br />
278, 280<br />
amierkavkasiis rusuli jarebis<br />
jgufi, 165<br />
antikorufciuli sakoordinacio<br />
sabWo, 181
antonenko, oqsana, 23-25, 51, 270,<br />
400, 477, 478, 488, 493-494, 497<br />
aruTinovi, sergei, 268<br />
anqvab, aleqs<strong>and</strong>r, 344, 348<br />
arSba, valeri, 335<br />
anCabaZe, iuri, 275<br />
arZinba, vladislav, 294, 297, 307,<br />
341-343, 345-346, 348, 377, 493,<br />
afrasiZeebis kriminaluri ban<strong>da</strong>,<br />
198<br />
afxazeTi <strong>da</strong> afxazebi, 3-4, 11, 16,<br />
19, 21-25, 28, 39, 40, 42, 51, 53,<br />
59, 61, 63-64, 68-73, 76-77, 80-82,<br />
85, 88, 107, 113-120, 122-134,<br />
137, 140, 142-151, 153, 164, 169,<br />
170-171, 176, 181, 209, 214-216,<br />
218, 220-221, 223, 227-228, 233,<br />
235, 241, 243, 247, 250-252, 255,<br />
264, 268-305, 307-308, 311-315,<br />
319-321, 325-326, 331, 333, 341,<br />
349, 352, 376, 379-380, 382, 416,<br />
477, 493-497, 500-501, 503-508<br />
afxazeTis konstitucia, 127<br />
afxazeTis erovnuli gvardia, 143<br />
afxazeTis parlamenti, 126, 273<br />
afxazeTis uzenaesi sabWo, 122,<br />
126<br />
afxazi kazakebis sazogadoeba, 335<br />
afxazuri batalioni, 146<br />
aRorZineba, partia,<br />
aSS specialuri <strong>da</strong>niSnulebis<br />
Zalebi, 47, 81<br />
axalqalaqis raioni, 77, 411, 432,<br />
458<br />
axalqalaqis samxedro baza, 78,<br />
128, 176, 248, 252-254, 264, 287,<br />
400, 412, 431<br />
axba, igor, 333<br />
axmeTa, 80<br />
aWara <strong>da</strong> aWarlebi, 4, 21, 53, 61, 68,<br />
71-76, 81, 86, 94, 107, 152, 170,<br />
176, 228, 248-249, 253, 324, 354,<br />
356, 359, 384, 413, 415, 417, 441,<br />
457, 457sq.15, 426, 463, 469, 471,<br />
472, 473, 473sq.27, 474-475, 481-<br />
483, 492, 498, 504<br />
babaian, samvel, 429-430<br />
baburin, sergei, 350<br />
bagafS, sergei, 330, 343-348, 352<br />
bagratovanTa dinastia, 9<br />
baev, pavel, 15, 235<br />
saZiebeli<br />
baTumis samxedro baza, 128, 176,<br />
248, 252-254, 264, 287, 400, 412<br />
baTumi, 73-74, 249, 261, 403-404,<br />
407, 411, 472<br />
515
saZiebeli<br />
balkaneTis saxelmwifoebi, 63,<br />
225 359, 372sq.32, 416, 487<br />
baltiis qveynebi, 7, 46, 59, 92, 112,<br />
114, 138, 148-149, 175, 203,<br />
215sq.19, 217, 227, 255, 405, 433,<br />
488, 506<br />
basaev, Samil, 146, 280<br />
baqo-Tbilisi-jeihanis<br />
navTobsadeni, 34, 223, 258, 327,<br />
364-365, 367, 387, 412, 419, 421,<br />
423, 425, 427, 431-432, 490-491<br />
baqo-Tbilisi-erzrumis<br />
navTobsadeni, 369, 419-420, 440<br />
baqo-sufsas navTobsadeni, 223,<br />
227, 365<br />
beiker, jeims, 366<br />
beisinjer, mark, 147<br />
beJuaSvili, gela, 200<br />
belorusia, 1, 2sq.1, 16, 39, 44,<br />
45sq.26, 46, 140sq.24, 165, 334<br />
belkovski, stanislav, 336, 353<br />
benduqiZe, kaxa, 262, 498<br />
berezovski, boris, 297, 324<br />
beslan (ruseTi), 268<br />
beCh<strong>of</strong>er, s.i., 403<br />
biWvinTa, 284<br />
516<br />
blank, stiven, 233<br />
bodenis dokumenti, 313-316, 320,<br />
378, 508<br />
bodenis iniciativa, ix. bodenis<br />
dokumenti<br />
boden, diter, 314-315, 378 ix.<br />
agreTve bodenis dokumenti<br />
bolSevikuri revolucia, 161<br />
borjomi, 367, 430-432, 508<br />
bosnia-hercegovina, 131, 233, 269,<br />
378<br />
bosforis srute, 327, 366, 421<br />
bota, liviu, 378,<br />
bp (britiS petroleumi), 259, 365-<br />
366 ix. agreTxve bp amoko<br />
bp amoko, 423, 427<br />
bJezinski, zbignev, 366,<br />
brubeiker, rojers, 131<br />
bukaev, genadi, 347<br />
bulgareTi, 40, 365, 389, 508<br />
bunebrivi gazi, ix. energetikis<br />
ganviTareba <strong>da</strong> <strong>usafrTxoeba</strong><br />
burjanaZe, nino, 3,
uS, jorj u., 35, 42, 236, 246, 259-<br />
260, 307, 392, 438, 499<br />
gagra, 142, 279<br />
gagulia, genadi, 317<br />
“gaerTianebuli<br />
energosistemebi”, 232, 259,<br />
260<br />
gai<strong>da</strong>r, egor, 211<br />
gaerTianebuli qarTuli banki,<br />
262<br />
gaerTianebuli samefo, 57, 195,<br />
224, 293, 308sq.55, 363, 365-366,<br />
375-376, 385, 388, 392, 403-404,<br />
454<br />
gaerTianebuli erebi (gaero), 25,<br />
56, 220, 227, 238, 245-246, 273,<br />
286, 288-290, 293-296, 308, 310,<br />
313-314, 316-320, 341, 344-345,<br />
349, 351, 373-377, 380, 382-383,<br />
392, 394, 398<br />
gaeros generaluri mdivnis<br />
megobarTa jgufi<br />
(saqarTvelo), 293, 313-314,<br />
318-319, 376, 379, 389<br />
gaeros ganviTarebis programa,<br />
95, 396<br />
gaeros generaluri mdivnis<br />
megobarTa jgufi<br />
(saqarTvelo), 293, 313-314,<br />
318-319, 376, 379, 389<br />
gaeros konvencia ltolvilTa<br />
statusis Sesaxeb, 238<br />
gaeros ltolvilTa umaRlesi<br />
komisariati, 319<br />
gaeros rezolucia 1255, 341<br />
gaeros samoqalaqo policia, 379<br />
gaeros samxedro<br />
<strong>da</strong>mkvirvebelTa misia<br />
saqarTveloSi, 227, 282, 289-<br />
291, 303, 313, 319, 374-375, 377,<br />
379<br />
gaeros uSiSroebis sabWos<br />
rezolucia 1378, 246<br />
gazpromi, 232, 235, 259-260, 420,<br />
443sq.32<br />
galis raioni, 127, 269, 291, 294-<br />
296, 316, 320-321, 343, 345, 377,<br />
379-380, 398, 436<br />
gamsaxurdia, zviad, 16-17, 22, 29-<br />
30, 63-64, 78, 85-86, 88, 93, 109,<br />
112-113, 119, 121-130, 136-137,<br />
139-142, 143, 150, 153, 162-163,<br />
165-168, 170-171, 213-216, 222,<br />
271, 286, 405, 448, 451, 461, 463,<br />
466-468, 474-475, 479, 486-488,<br />
502-503<br />
gaxokiZe, jemal, 175<br />
gegeWkori, evgeni, 403, 405<br />
saZiebeli<br />
gelaevis operacia, 303, 387, 416,<br />
496, 502<br />
517
saZiebeli<br />
gelaevi, ruslan, 303, 416<br />
gelaTis taZari, 105<br />
generaluri Stabi (Tav<strong>da</strong>cvis<br />
saministro), 176<br />
germania, 105, 254, 262, 293, 363,<br />
375-376, 388, 392, 404, 455<br />
giorgaZe igor, 171-172, 428<br />
gogia, giorgi, 34, 38, 40-42, 51,<br />
356, 476, 489, 492, 496-497, 499-<br />
500<br />
gogoxia, ruzgen, 151<br />
gorbaCov, mixail, 110, 125, 209-<br />
210, 412, 433, 485<br />
goregliad, valeri, 353<br />
graCov, pavel, 218, 278-280, 284-<br />
285, 287-288<br />
gref, german, 261<br />
gu<strong>da</strong>uTis samxedro baza, 128, 252,<br />
281, 287, 311-312<br />
gu<strong>da</strong>uTa, 142, 252<br />
gudkov, genadi, 310sq.60<br />
gumbariZe, givi, 119, 163<br />
gumris samxedro baza (somxeTi),<br />
411<br />
guria, 84<br />
518<br />
gustov, aleqs<strong>and</strong>re, 329<br />
<strong>da</strong>gomisis SeTanxmeba, 383sq.56<br />
<strong>da</strong>gomisis samiti, 278sq.9<br />
<strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa<br />
Tanamegobrobis (dsT)<br />
xelSekruleba koleqtiuri<br />
usafrTxoebis Sesaxeb, 175,<br />
296, 434<br />
<strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa<br />
Tanamegobroba (dsT), 25, 125,<br />
128, 137, 175, 221, 225-227, 232,<br />
235, 260, 265-266, 274, 286-293,<br />
295-300, 308-313, 316-317, 322,<br />
325-327, 334, 340, 350, 372, 374-<br />
375, 398, 434-436, 439, 489sq.43,<br />
490, 493, 497<br />
<strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa<br />
Tanamegobrobis (dsT)<br />
samSvidobo Zalebi, 24, 252,<br />
269, 273-274, 289-292, 294-296,<br />
300, 303, 308-310, 312-313, 318,<br />
322, 374<br />
<strong>da</strong>rCiaSvili, <strong>da</strong>viT, 5, 14-17, 19,<br />
36-38, 51, 155, 467, 471, 477, 480,<br />
485, 490-491, 496-497, 499<br />
<strong>da</strong>Restani, 219, 237, 301, 323, 383<br />
de vaal, Tomas, 10, 29-30, 51, 372,<br />
403, 467, 491, 496<br />
dev<strong>da</strong>riani, jaba, 10, 20-22, 25-27,<br />
51, 203, 283sq.24, 485-487, 494-<br />
497, 499, 501
demireli, suleiman, 366<br />
derJava, 210, 212, 217-218, 220,<br />
234, 487<br />
de huup sxefer, iap, 255<br />
didi britaneTi, ix.<br />
gaerTianebuli samefo<br />
didi axlo aRmosavleTi, 363, 436,<br />
496<br />
dnestrispireTi, 334, 434<br />
dubin, boris, 210<br />
du<strong>da</strong>ev, johar, 292<br />
ebel, robert, 426<br />
evraziis ekonomikuri<br />
TanamSromlobis organizacia,<br />
263<br />
evrazholdingi, 262<br />
evropa-kavkasia-aziis<br />
satransporto koridori<br />
(TRACECA), 369<br />
evropaSi navTobisa <strong>da</strong> gazis<br />
transportirebis<br />
samTavroboTaSoriso<br />
programa (INOGATE), 369<br />
evropaSi Cveulebrivi<br />
SeiaraRebis Sesaxeb<br />
xelSekruleba, 140sq.24, 255,<br />
296, 489<br />
saZiebeli<br />
evropis parlamenti, 362, 393<br />
evropis sabWo, 106, 175, 227, 230,<br />
438, 442 ix. agreTve evropis<br />
sabWos saparlamento<br />
asamblea<br />
evropis sabWos saparlamento<br />
asamblea, 31, 483sq.39<br />
evropis samezoblo politika, 93,<br />
267, 359, 360, 393-394, 502<br />
evropis uSiSroebisa <strong>da</strong><br />
TanamSromlobis konferencia<br />
(euTk), 217, 286, 382 ix.<br />
agreTve evropis uSiSroebisa<br />
<strong>da</strong> TanamSromlobis<br />
organizacia (euTo)<br />
evropis uSiSroebisa <strong>da</strong><br />
TanamSromlobis organizacia<br />
(euTo), 25, 30-31, 41, 176, 192,<br />
221, 225, 227-228, 242, 244, 246,<br />
252, 254-255, 293, 295-296, 310-<br />
311, 313, 341, 372, 375, 380-384,<br />
399, 402, 438, 442, 462, 480sq.32,<br />
484, 500 ix. agreTve evropis<br />
uSiSroebisa <strong>da</strong><br />
TanamSromlobis konferencia<br />
evropuli kavSiri, 1, 27, 33, 40-42,<br />
43, 46, 48, 58, 70, 89, 93, 104,<br />
106, 147, 189, 192, 195, 197, 235,<br />
246, 255, 263, 267-269, 356-359,<br />
360-362, 365-366, 368-369, 372,<br />
382, 384-385, 389, 392-394, 398-<br />
399, 401, 405, 438, 440, 459-460,<br />
490-491, 498-499, 501, 503-504,<br />
506<br />
519
saZiebeli<br />
evropuli komisia, 362, 368-369,<br />
383, 392-393, 499sq.48<br />
eTnikuri identuroba <strong>da</strong><br />
konfliqti, 13-14, 50, 54, 56,<br />
59, 61-64, 66, 68, 73, 76-78, 81-<br />
83, 87, 92, 107-108, 126, 131, 157,<br />
160, 172, 187, 197, 219, 227, 238,<br />
271, 301, 345, 402 ix. agreTve<br />
afxazebi <strong>da</strong> afxazeTi; osebi;<br />
samxreTi oseTi<br />
eTno-federalizmi,<br />
ix.federalizmi<br />
elCibei, abulfaz, 391<br />
enaTa qarTveluri ojaxi, 115<br />
engutis hidroeleqtrosadguri,<br />
317, 321, 327, 380<br />
energetikis ganviTareba <strong>da</strong><br />
politika, 32, 34, 41, 51, 148,<br />
150, 200, 204, 222, 224, 232, 235,<br />
248, 258-261, 317, 323, 327, 338,<br />
344, 360, 361, 364-371, 390, 392,<br />
401, 406, 414, 418-421, 423-427,<br />
429, 443, 484, 489-490, 501-502,<br />
504 ix. agreTve azerbaijani;<br />
baqo-Tbilisi-jeihanis<br />
navTobsadeni; kaspiis zRvis<br />
regioni; ruseTi<br />
erayi, 1, 225, 227, 255, 363, 387-388,<br />
399, 421, 437<br />
ergneTis bazroba, 152, 396, 476,<br />
erekle II, 9<br />
520<br />
erovnul-demokratiuli partia,<br />
115, 123<br />
erovnuli demokratiuli<br />
instituti, 390<br />
erovnuli <strong>da</strong>moukideblobis<br />
partia, 123<br />
erovnuli uSiSroebis sabWo<br />
(saqarTvelo), 188, 191, 198<br />
esoian, ararat, 432<br />
espaneTi, 58<br />
estoneTi, 62, 389<br />
euTo, ix. evropis uSiSroebisa <strong>da</strong><br />
TanamSromlobis organizacia<br />
euTos minskis jgufi, 31, 227, 426<br />
eqson mobili, 365<br />
eqton, lord edvard <strong>da</strong>lberg,<br />
61sq.6<br />
eweri, 198<br />
exo moskvi, 247<br />
vazianis samxedro baza, 128, 252,<br />
287<br />
vardebis revolucia, 8, 74, 86, 93,<br />
109, 161, 247, 389-390, 402, 441,<br />
474, 482, 498-499, 502-503,<br />
507sq.49<br />
varSalomiZe, levan, 76
veneciis komisia, 481<br />
virq, 78<br />
vneStorgbank, 262<br />
volgodonsk, 301<br />
voronin, vladimer, 266<br />
vo, toni, 415<br />
zaitsev, anatoli, 312<br />
zaqaTalas raiioni, 412<br />
zaqareiSvili, paata, 284<br />
zatulin, konstantin, 337<br />
zverev, aleqsei, 280-281<br />
zogadi administraciuli kodeqsi<br />
(saqarTvelo), 174<br />
zugdidi, 320, 379<br />
zurabiSvili, salome, 256, 498,<br />
TabaRua, batal, 348sq.117<br />
Tav<strong>da</strong>cvis resursebis marTvis<br />
centri, 176<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministro<br />
(saqarTvelo), 166, 168-169,<br />
171, 174, 176, 179-180, 181-182,<br />
184-186, 190-191, 195-196<br />
Tav<strong>da</strong>cvis saministro (ruseTi),<br />
278, 281, 288, 312, 323<br />
Tav<strong>da</strong>cvis, erovnuli<br />
uSiSroebisa <strong>da</strong><br />
marTlwesrigis komisia, 167<br />
TaTrebi, 403<br />
TaTarstani, 298<br />
TanamemamuleTa sabWo, 298<br />
Tbilisis saartilerio<br />
saswavlebeli, 165<br />
Tbilisi, 112-113, 115, 140, 208<br />
TevzaZe, <strong>da</strong>viT, 175, 181-182, 189<br />
TurqeTi, 25, 31-34, 38, 40, 46, 51,<br />
58, 72, 75, 78-79, 146-147, 175,<br />
204, 213, 223, 226, 228-229, 253,<br />
259, 327, 338, 362sq.10, 364-366,<br />
369-370, 372, 388, 390, 399, 403-<br />
405, 407, 419-421, 425, 427, 430,<br />
433, 436-442, 446, 461, 471 ix.<br />
agreTve otomanTa imperia<br />
TurqmeneTi, 44, 416 ix. agreTve<br />
centraluri azia<br />
TeTri arwivi, 163, 165<br />
TeTri legioni, 151, 294<br />
iakobiZe, <strong>da</strong>viT, 11sq.4<br />
iaponia, 47, 49, 336<br />
iakovenko, aleqs<strong>and</strong>r, 351sq.119<br />
iazkova, ala, 353<br />
saZiebeli<br />
521
saZiebeli<br />
ieRovas mowmeebi, 102<br />
ivanov, igor, 75, 226, 248-249, 441<br />
ivanov, sergei, 239, 254-255, 311,<br />
494<br />
“imedi”, 163, 165<br />
imereTis regioni, 84, 472<br />
indoeTi, 46<br />
inguSeTi, 219, 383<br />
inozemcev, vladislav, 337sq.101<br />
ioseliani, jaba, 125, 129, 138, 140,<br />
145, 162-163, 169-170, 172-173,<br />
222<br />
irani, 1, 31-34, 38, 40, 46, 52, 120,<br />
147, 225, 260sq.101, 327, 364-<br />
365, 370, 372, 399, 405, 410, 416,<br />
420-424, 426, 436-438, 440, 442,<br />
446, 462, 491<br />
iricin, nairi, 432<br />
isk<strong>and</strong>erov, fuad, 427<br />
israeli, 27, 33, 437<br />
ister, jerald, 135<br />
“itera”, 232, 235, 260<br />
iukos, 251<br />
iunusov, arif, 32<br />
522<br />
kavkasiis mTis xalxTa<br />
konfederacia, 143, 279<br />
kavkasiis regioni, 1-2, 8-10, 22, 25,<br />
27-35, 38-40, 45-46, 48-51, 63, 74,<br />
110, 135, 143-144, 146-148, 203,<br />
212-213, 216, 218-220, 224, 226-<br />
227, 232, 233, 246, 249, 265, 275,<br />
277, 287, 299, 306, 336-337, 355,<br />
359, 365, 368-371, 389, 399, 400-<br />
405, 407-409, 411, 413, 418, 422,<br />
428-429, 441-443, 446, 458, 460-<br />
461, 472, 486, 499 ix. agreTve<br />
Crdilo kavkasia; samxreTi<br />
kavkasia<br />
kavkasiis qedi, 146, 407<br />
kavkasiis xalxTa konfederacia,<br />
143sq.28, 279<br />
kazakebi, 219-220, 335, 338<br />
kaTolikeebi saqarTveloSi, 102<br />
kamrani (vietnami), 233<br />
kanoni aWaris avtonomiuri<br />
respublikis statusis<br />
Sesaxeb, 481<br />
karaganov, sergei, 250<br />
kaspiis zRvis regioni, 32, 34,<br />
362sq.8, 364, 416, 484,<br />
ix. agreTve kaspiis regioni;<br />
energetikis ganviTareba <strong>da</strong><br />
<strong>usafrTxoeba</strong>; azerbaijani;<br />
irani; yazaxeTi; TurqmeneTi<br />
kaspiis navTobsadeni, 34
kastels, manuel, 207, 214<br />
kaxeTi, 84, 471sq.26<br />
kenWaZe, giorgi, 198<br />
kvaSnin, anatoli, 239<br />
kitovani, Tengiz, 124-125, 129,<br />
138-139, 142, 167, 169-170, 222,<br />
278<br />
koalicia mrgvali magi<strong>da</strong>/<br />
Tavisufali saqarTvelo, 136,<br />
164<br />
kodoris xeoba, 243, 290-291, 303,<br />
308, 311, 314, 320, 374-375, 387,<br />
416, 496<br />
kozirev, <strong>and</strong>rei, 217, 225, 278<br />
kokoiti, eduard, 43, 152, 384<br />
kolesnikov, vladimer, 345, 347,<br />
348sq.116<br />
koleqtiuri TviTSegneba, 206,<br />
210<br />
kolier, pol, 144<br />
komunisturi partia (afxazeTi),<br />
116, 118, 133<br />
komunisturi partia<br />
(saqarTvelo), 91, 99, 119, 120,<br />
121, 157<br />
komunisturi partia (moldova),<br />
266<br />
komunisturi partia (ruseTi),<br />
213, 334<br />
komunisturi partia (samxreTi<br />
oseTi), 133<br />
komunisturi partia (sanWoTa<br />
kavSiri), 66-67, 118, 130, 464,<br />
485-486<br />
konkor<strong>da</strong>ti, 104<br />
kontrolis palata, 180<br />
kopitersi, bruno, 28, 52, 445<br />
kornel, svante, 416<br />
korufcia, 4, 15-18, 41-42, 89-91,<br />
94-95, 108, 157-159, 161, 180-<br />
183, 187, 193, 201-202, 263, 342,<br />
344, 356, 388, 390-391, 394-395,<br />
402, 406, 415-417, 447-448, 458,<br />
474, 491, 496, 500, 508<br />
kosaCev, konstantin, 333<br />
kosovo, 226-227, 233, 378, 388, 492<br />
kostava, merab, 119<br />
krasno<strong>da</strong>ris mxare, 298, 316, 335,<br />
338, 346, 350<br />
“kubiki”,195<br />
kurilis kunZulebi, 336<br />
lavrov, sergei, 256<br />
lakoba, stanislav, 281, 285<br />
saZiebeli<br />
523
saZiebeli<br />
latvia, 62, 389<br />
lebed, aleqs<strong>and</strong>r, 280<br />
legvold, robert, 449, 487, 490,<br />
500, 506<br />
lekebis eTnikuri jgufi, 407<br />
liberalur-demokratiuli<br />
partia, 249, 332<br />
liklikaZe, koba, 239<br />
“linqsi”, 381<br />
linC, dov, 28, 322<br />
lixni, 118<br />
lixnis deklaracia, 118<br />
lores regioni, 411<br />
loSCinin, valeri, 312, 325<br />
ltolvilebi, 79, 224, 234, 238-239,<br />
244, 270sq.1, 286, 291, 300-301,<br />
317, 319, 321-322, 375 ix.<br />
agtreTve Si<strong>da</strong><br />
ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebi<br />
“lukoili”, 367<br />
lurdesi (kuba), 233<br />
luJkov, iuri, 298, 323, 338<br />
mails, riCard, 65sq.10, 391<br />
524<br />
malaSenko, aleqsei, 232sq.49, 250,<br />
353<br />
man, stiven, 259-260, 390<br />
manukian, <strong>and</strong>ranik, 329<br />
mareska, jon, 426<br />
marTlmadidebeli eklesia, 14, 62,<br />
76, 102, 103sq.56, 104-105, 109,<br />
115, 120, 156-157, 193<br />
markov, sergei, 353<br />
maSvelTa korpusi, 165, 168<br />
mahmadianebi saqarTveloSi, 72,<br />
76, 79, 102<br />
mdinare araqsi, 425<br />
mdinare gumista, 143, 471sq.26<br />
mdinare enguri, 294, 317, 320, 374<br />
mdinare fsou, 292, 297, 322<br />
megobrobis, TanamSromlobisa <strong>da</strong><br />
urTierT<strong>da</strong>xmarebis<br />
SeTanxmeba (ruseTi <strong>da</strong><br />
somxeTi), 411<br />
megrelebi, 85-86, 116<br />
meliqaZe, niko, 11sq.4<br />
merab kostavas sazogadoeba, 142,<br />
163, 167<br />
merabiSvili, vano, 199
meri, vuein, 421<br />
mesxeTeli Turqebi, 235sq.54<br />
mecxramete partiuli<br />
konferencia (sabWoTa<br />
kavSiri), 118<br />
mTiani yarabaxi, 3, 28, 30, 32-33,<br />
50-51, 71, 77, 118-119, 218, 227,<br />
288, 408-410, 417, 426-427, 429-<br />
430, 434, 442, 446<br />
mig<strong>da</strong>l, joel, 87sq.36<br />
miloSeviC, slobo<strong>da</strong>n, 59, 391<br />
mkalaviSvili, basil, 157, 159<br />
moldova, 1, 27, 46, 52, 140sq.24,<br />
229, 254-255, 266, 433, 434<br />
monet, jan, 455<br />
morninstar, riCard, 421<br />
moqalaqeobis Sesaxeb kanoni<br />
(ruseTi), 316<br />
ms<strong>of</strong>lio banki, 217<br />
ms<strong>of</strong>lio savaWro organizacia,<br />
263<br />
mujahedebi saqarTveloSi, 416<br />
mwvane alternativa, 425<br />
mxareebi, 84<br />
mxedrioni, <strong>da</strong>jgufeba, 16, 88, 124-<br />
125, 129, 138-142, 145, 162-163,<br />
165, 168-169, 172, 222<br />
nadibaidze, vardiko, 129, 173, 175,<br />
222<br />
navTobi, ix. energetikis<br />
ganviTareba <strong>da</strong> politika<br />
nazarbaevi, nursultan, 410<br />
narinji feris revolucia, 43-44,<br />
352<br />
nacionalizmi, 14, 15, 18, 54, 62-65,<br />
67-68, 77-79, 85, 99-102, 104,<br />
108-109, 112, 115, 120-121, 124,<br />
130-131, 134, 135-136, 138-139,<br />
142-144, 146-147, 150, 157-159,<br />
163-165, 168, 204, 208, 213, 219,<br />
249, 268, 271-272, 306, 332, 337,<br />
345, 350, 358, 400, 402, 430, 464-<br />
468, 478-480, 483, 487, 497-498<br />
nacionaluri moZraoba, 105<br />
nacionaluri moZraoba –<br />
demokratebi, 200<br />
saZiebeli<br />
nato, ix. Crdilo antantikis<br />
xelSekrulebis organizacia<br />
nato, individualuri<br />
partnioribis samoqmedo<br />
gegma, 197, 199, 359, 389, 394<br />
nato, programa partnioroba<br />
mSvidobisaTvis, 47, 187, 226,<br />
236, 267, 388<br />
525
saZiebeli<br />
nato, specialuri<br />
warmomadgeneli kavkasiasa <strong>da</strong><br />
centralur aziaSi, 389, 499<br />
naxCevani, 425<br />
ndobis jgufi (saqarTvelos<br />
parlamenti), 174, 180<br />
nikitini, aleqs<strong>and</strong>re, 310<br />
nikolaiSvili, levan, 199<br />
ninowmindis raioni, 77<br />
nodia, gia, 12-14, 22, 50, 53,<br />
209sq.8, 214, 283, 461-462, 464,<br />
466 471, 480, 482, 496, 499<br />
novorosiiski, 328, 421<br />
nures, nurver, 438<br />
ozal, turgut, 438<br />
ozkan, Tunjai, 441<br />
ozkok, hilmi, 440<br />
osuri eTnikuri jgufi, 68-69, 71-<br />
72, 76 81-82, 120-121, 130-131,<br />
133, 141-142, 145-146, 150, 152,<br />
209, 397-398, 407-408, 465-466,<br />
470, 476 507 ix. agreTve<br />
Crdilo oseTi; samxreTi<br />
oseTi<br />
osmaleTis imperia, 9, 31, 92, 147,<br />
207, 436 ix. agreTve TurqeTi<br />
oCamCira, 374sq.34<br />
526<br />
pakistani, 46<br />
palmerston, lord, 57<br />
pankisis xeoba, 54, 79-81, 88, 176-<br />
177, 237-247, 250, 255, 301, 303,<br />
306, 308, 311, 387, 416, 428-429,<br />
436, 458, 496, 502-503<br />
patiaSvili, jumber, 119<br />
patronaJis qselebi, 84, 90-91, 98,<br />
114, 135-136, 181, 183, 276<br />
pauel, qolin, 236<br />
pena, federiko, 421<br />
perestroika, 110<br />
poloneTi, 59, 389<br />
politbiuro (sabWoTa kavSiri),<br />
409<br />
policiisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi<br />
usafrTxoebis saministro<br />
(saqarTvelo), 196<br />
portugalia, 58<br />
primakov, evgeni, 225, 280sq.15,<br />
284, 294-295, 342, 492, 493<br />
prizemlin, vasili, 244<br />
putin, vladimer, 24, 26-27, 39, 47-<br />
48, 230-233, 240, 243, 245-246,<br />
249, 251, 254, 258, 263, 268, 273,<br />
301-307, 313, 316, 318, 321, 323,<br />
325-327, 332, 334, 338, 340, 343
344, 347, 350, 352, 380, 413, 435,<br />
484, 492-494<br />
pfaf, uiliam, 106sq.60<br />
Jvania, zurab, 3, 98, 222, 414<br />
Jirinovski, vladimer, 249, 332,<br />
334, 336, 345<br />
raionistebi, 473<br />
ramsfeld, donald, 106<br />
regionalistebi, 473<br />
remler, filif, 80<br />
riCardson, bil, 421<br />
roberts, jon, 423, 427, 429<br />
rogozin, dmitri, 332, 337<br />
rodina, partia (ruseTi), 249, 332,<br />
334<br />
rokis uReltexili, 152, 383<br />
rostovis olqi (ruseTi), 298, 323<br />
rubin, jefri, 205<br />
rumineTi, 40, 365, 389<br />
ruseTi, 1-5, 7-9, 11, 14, 19-28, 30-<br />
32, 34-36, 39-43, 45-49, 51, 54-56,<br />
60, 68, 70, 74-75, 78-82, 84, 91-<br />
92, 97, 100, 106-107, 116, 120,<br />
125-128, 139, 141-144, 147-148,<br />
150, 152-153, 161, 166, 168, 171-<br />
173, 175, 177, 187, 189, 191-193,<br />
200, 203-355, 357, 360, 363-367,<br />
370-380, 382-384, 388-390, 392,<br />
397-401, 404-405, 407-413, 417,<br />
419-425, 428-432, 434-436, 439-<br />
444, 446-448, 450, 461-462, 468-<br />
471, 474-478, 480-481, 484-498,<br />
500-506, 508 ix. agreTve<br />
<strong>da</strong>moukidebel saxelmwifoTa<br />
Tanamegobroba; sabWoTa<br />
kavSiri<br />
ruseTis duma, 249, 255, 287-289,<br />
298-301, 307, 311, 313, 323, 329,<br />
332-334, 343, 345, 350<br />
ruseTis saxalxo partia, ix.<br />
narodnaia partia<br />
saZiebeli<br />
rusTavelis sazogadoeba, 115<br />
rusuli Temebis kongresi, 298<br />
saakaSvili, mixeil, 3, 5-6, 10, 21,<br />
25-26, 30-31, 37, 45, 70-71, 75,<br />
83, 86, 94, 96, 98, 103-106, 108,<br />
151-153, 158, 195-197, 203, 248-<br />
251, 253, 258, 261-262, 264-266,<br />
270sq.1, 271, 320, 324-326, 329-<br />
330, 332, 340, 353-354, 356, 358,<br />
384-385, 385sq.61, 388sq.69, 389,<br />
391, 394, 402, 406, 413, 417, 420,<br />
430, 442, 449, 451, 461, 463, 474-<br />
479, 480sq.32, 481-482, 498, 500<br />
saarCevno sistemebis<br />
saerTaSoriso fondi, 390-391<br />
saberZneTi, 33, 262, 365, 369, 392,<br />
437<br />
527
saZiebeli<br />
sabWoTa konstitucia, 67<br />
sabWoTa SeiaraRebuli Zalebi<br />
(armia), 118, 121, 123-124, 139,<br />
162, 165, 168, 208-209, 216<br />
sabWoTa Sinagan saqmeTa<br />
saministro, 124, 209, 409<br />
sabWoTa kavSiri, 1, 7, 16, 28, 38,<br />
43-44, 46-48, 54, 59, 61-62, 65,<br />
67-68, 110, 112, 114, 117, 121-<br />
122, 124-126, 132-133, 135, 147-<br />
149, 165, 203, 205-206, 210-212,<br />
216-218, 224, 251, 254, 266, 270,<br />
272, 275, 277-278, 328, 340, 357,<br />
370, 407, 409, 413, 415, 422, 425,<br />
433, 435-437, 445, 464, 481, 484-<br />
487, 499, 501-502, 504 ix.<br />
agreTve ruseTi<br />
sagangebo mdgomageobis<br />
saxelmwifo komiteti, 166<br />
sagareo saqmeTa saministro<br />
(saqarTvelo), 189, 236, 278<br />
sagareo saqmeTa saministro<br />
(ruseTi), 35, 252, 254, 278, 297,<br />
299, 311-313, 315, 326, 351<br />
saerTaSoriso gamWvirvaloba, 89<br />
saerTaSoriso krizisis jgufi,<br />
475<br />
saerTaSoriso respublikuri<br />
instituti, 390<br />
saerTaSoriso savaluto fondi,<br />
217<br />
528<br />
saerTaSoriso safinanso<br />
korporacia, 367<br />
saerTaSoriso wiTeli jvari, 382<br />
sazRvris <strong>da</strong>cvis departamenti,<br />
196<br />
sakoordinacio sabWi<br />
(saqarTvelo-afxazeTi), 293,<br />
219, 319sq.71, 375, 378, 382<br />
samarTliani arCevnebisa <strong>da</strong><br />
demokratiis saerTaSoriso<br />
sazogadoeba, 391<br />
samegrelo, 70, 84-86, 88, 94, 285,<br />
396, 417<br />
samcxe-javaxeTi, 77, 458<br />
samuSia, zurab, 151<br />
samxedro sazRvao<br />
TanamSromlobis Savi zRvis<br />
jgufi, 313, 440<br />
samxreTi kavkasia, 8, 23, 25, 28-29,<br />
36, 41, 74, 93, 135, 147, 203-204,<br />
218, 221, 223-225, 227-228, 233,<br />
242, 267, 278, 296, 299, 305, 307,<br />
316, 330, 356-357, 359, 362-363,<br />
366, 369-373, 378, 385-386, 388,<br />
390, 393, 398-401, 404, 405-408,<br />
410, 412-419, 427, 430, 436-437,<br />
439, 442, 444-447, 459, 484, 489,<br />
491-492, 494, 496, 499, 502 ix.<br />
agreTve kavkasiis regioni<br />
samxreTi oseTi, 3-4, 11, 19, 22, 25,<br />
28, 31, 39-42, 51, 53, 61, 63-64,
68, 70-73, 77, 81-82, 107, 112-<br />
114, 119-126, 129-130, 132-134,<br />
136, 141, 142, 149, 151-153, 160,<br />
164, 214, 220-221, 223, 228, 233,<br />
235, 243, 247, 250-251, 255, 264-<br />
265, 267-268, 270, 287-289, 300,<br />
302, 305, 323, 329, 333-335, 339,<br />
354, 356, 359, 370, 373, 382-385,<br />
396-398, 410, 417, 434, 446, 448,<br />
457-459, 462-465, 467-470, 472-<br />
473, 475-477, 480-481, 483, 491,<br />
498, 500-501, 503-505, 508<br />
sanqciebi, 285, 293, 298, 322, 324-<br />
327, 351, 421, 493<br />
sariSvili, irina, 65sq.10<br />
sasazRvro <strong>da</strong>cva (saqarTvelo),<br />
168, 174, 185, 189, 193, 386, 416<br />
safrangeTi, 61sq.6, 293, 363, 365,<br />
375-376, 385, 392, 455, 498<br />
saqarTvelo <strong>da</strong> ms<strong>of</strong>lio:<br />
momavlis xedva <strong>da</strong> strategia,<br />
5, 189<br />
“saqarTvelos axal megobarTa”<br />
jgufi, 389<br />
saqarTvelos demokratiuli<br />
respublika (1918-1921), 208<br />
saqarTvelos erovnuli gvardia,<br />
16, 88, 122, 124-125, 127, 129-<br />
130, 137-143, 145, 164-170, 173-<br />
174, 183, 196, 222, 275, 278, 485<br />
saqarTvelos erovnuli<br />
uSiSroebis koncefcia, 11<br />
saqarTvelos konstitucia, 36,<br />
72, 75, 85, 101, 128, 174, 178-179,<br />
457, 472<br />
saqarTvelos minisa <strong>da</strong><br />
mineraluri wylebis kompania,<br />
431<br />
saqarTvelos moqalaqeTa<br />
kavSiri, 98, 222, 241,<br />
saZiebeli<br />
saqarTvelos parlamenti, 36, 65,<br />
74, 83, 105, 122, 123-124, 128,<br />
136, 178-179, 183-185, 198, 220,<br />
228, 231, 245, 256-257, 308, 471-<br />
472, 481-482<br />
saqarTvelos parlamentis<br />
Tav<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> uSiSroebis<br />
komiteti, 175, 179<br />
saqarTvelos samxedro-sazRvao<br />
floti, 174<br />
saqarTvelos SeiaraRebuli<br />
Zalebi, 16, 17, 37-38, 71, 88,<br />
112, 119, 128, 138, 140, 144, 153,<br />
161, 164, 166-179, 183-184, 189-<br />
190, 194-195, 198-199, 201, 239,<br />
243-245, 264, 278, 282, 283, 285,<br />
287, 306-307, 387-388, 447, 488,<br />
490, 496<br />
saqarTvelos wvrTnisa <strong>da</strong><br />
aRWurvis programa, 81, 176,<br />
242, 244, 306, 387, 494, 496<br />
saqarTveloSi gaeros<br />
generaluri mdivnis<br />
specialuri warmomadgeneli,<br />
293, 314, 321-322<br />
529
saZiebeli<br />
saxalxo partia, 432<br />
saxalxo frontis partia, 163, 432<br />
saxelmwifo uSiSroebis<br />
komiteti, 119<br />
saxelmwifo <strong>da</strong>cvis specialuri<br />
samsaxuri, 174, 185<br />
saxelmwifo sabWo (saqarTvelo),<br />
125, 168<br />
saxelmwifo dumis dsT-is saqmeTa<br />
<strong>da</strong> sazRvargareT mcxovreb<br />
TanamemamuleebTan<br />
kavSirebis komiteti (ruseTi),<br />
287, 298-299<br />
saxokia, naTela, 11sq.4<br />
seljukebi, 9<br />
separatizmi, 3, 5, 7, 10, 19, 22, 50,<br />
71-73, 77, 83, 86, 94, 108, 112-<br />
115, 130-134, 146, 149-150, 153,<br />
164, 187, 221, 232, 235, 250, 255,<br />
265-266, 268, 272, 275, 277-278,<br />
292, 301, 304, 307, 326, 334, 363,<br />
373, 386, 397, 400, 402, 410, 434,<br />
446-447, 455-456, 459-460, 464,<br />
469, 471, 473, 492, 494, 498, 505<br />
ix. agreTve afxazeTi; aWara;<br />
samxreTi oseTi<br />
serbeTi, 59, 391<br />
sestanoviC, stiv, 421<br />
secesia, ix. separatizmi<br />
530<br />
svanebi, regionuli identuroba,<br />
85<br />
svaneTi, 198<br />
sigua, Tengiz, 124-125, 129<br />
siloviki ruseTSi, 340, 347, 350-351<br />
simons, robert, 389<br />
siria, 233, 437, 440<br />
sitnin, aleqsei, 350sq.118<br />
skoukr<strong>of</strong>t, brent, 366<br />
smirnov, l.n., 298<br />
solana, havier, 268<br />
somxebi saqarTveloSi, 33, 76-77,<br />
79, 82, 126, 131, 132sq.14, 149,<br />
271-272, 408, 411-412, 417, 429-<br />
432, 438, 458<br />
somxeTi, 3, 29, 32-33, 35-36, 77-78,<br />
112, 131, 132sq.14, 140sq.24,<br />
148-149, 259, 329, 380, 398, 404,<br />
406-407, 409, 411-412, 417, 420-<br />
421, 427, 429-430, 432, 437-438,<br />
440, 442-443, 445, 508<br />
somxuri gregorianuli eklesia,<br />
102<br />
soros, jorj, 95, 391, 396<br />
soWi (ruseTi), 316-319, 321-322,<br />
325-326, 330-331, 344, 347, 380,<br />
498
soWis Sexvedrebi <strong>da</strong><br />
SeTanxmebebi, 284, 285, 301,<br />
317-322, 325, 344, 380<br />
soxumi, 22, 116, 118, 127-128, 143-<br />
144, 221, 279, 284-285, 287, 289,<br />
291, 293-294, 302, 314, 316, 321-<br />
322, 326-327, 330, 332, 338, 344-<br />
346, 351, 353, 373, 378, 380, 459,<br />
505<br />
sparseTis imperia, 9, 31, 92, 147,<br />
364, 436<br />
ix. agreTve irani<br />
“statoil”, 259<br />
stefanakerti, 410<br />
strategiuli kvlevis centri, 11,<br />
18<br />
suamis aliansi, 27, 52, 229, 434-<br />
436, 439, 496<br />
sununu, jon, 366<br />
swrafi reagirebis korpusi, 168<br />
talvitie, heiki, 385<br />
taliavini, haidi, 320<br />
taSkentis xelSekruleba,<br />
140sq.24<br />
tajikeTi, 45sq.26 ix. agreTve<br />
centraluri azia<br />
telbot, stroub, 422<br />
tkaCev, aleqs<strong>and</strong>r, 338, 346-347,<br />
350<br />
transnacionaluri <strong>da</strong>naSaulisa<br />
<strong>da</strong> korufciis kvlevis centri<br />
(TraCCC), 415<br />
trapizoni, 407<br />
tyis Zmebi, 151, 294<br />
uzbekeTi, 27, 44, 48, 52sq.28, 434-<br />
435, ix. agreTve centraluri<br />
azia<br />
ukraina, 1, 16, 21, 27, 39, 43, 45-46,<br />
48, 52, 56, 140sq.24, 165, 229,<br />
267, 295, 349, 352-353, 434 ix.<br />
agreTve suuami-s aliansi<br />
urTierTobebi centriperiferia,<br />
450-455, 459-461,<br />
463-464, 477-478, 482, 484-485,<br />
498, 500-501, 503-504, 507-508<br />
usafrTxoebis sakiTxebSi<br />
mrCevelTa saerTaSoriso<br />
sabWo (ISAB), 175, 187-191, 193<br />
uSiSroebis saministro<br />
(saqarTvelo), 81, 172, 193, 196,<br />
222, 241, 244<br />
uSiSroebis saministros<br />
specialuri briga<strong>da</strong>, 172, 174,<br />
193<br />
facacia, oTar, 287<br />
saZiebeli<br />
federalizmi, 54, 66-68, 81, 83-84,<br />
113-114, 131-132, 134, 150, 238,<br />
531
saZiebeli<br />
532<br />
294, 302, 351, 450-451, 455, 457,<br />
460, 464, 466, 469, 472, 479-481,<br />
485, 486, 507-508<br />
felgenhauer, pavel, 246<br />
feodorov, valentin, 335<br />
foTi, 261, 411, 421<br />
qarTvel SevardenTa legioni, 163<br />
qerimli, ali, 432<br />
qvemo qarTli, 76-78, 81, 458<br />
qistebis eTnikuri jgufi, 79, 244,<br />
301, 458<br />
qoen, ariel, 249<br />
quTaisi, 105<br />
Rlonti, giorgi, 414<br />
yabardo-balyareTi, 298<br />
yabardoelTa eTnikuri jgufi, 69<br />
yazaxeTi, 16, 46, 48, 140sq.24, 306,<br />
365, ix. agreTve kaspiis zRvis<br />
regioni; centraluri azia<br />
yaraCai-CerqezeTi, 143<br />
yarsi, 72, 407<br />
yarsis xelSekruleba, 72<br />
yaryaraSvili, giorgi (gia), 129,<br />
163, 169<br />
yirgizeTi, 44-46<br />
ix. agreTve centraluri azia<br />
Savi zRvis ekonomikuri<br />
TanamSromlobis organizacia,<br />
372, 438-439<br />
Samba, sergei, 309sq.58, 320<br />
SaraZe, guram, 100sq.53<br />
Sartava, Jiuli, 284<br />
Safer, bren<strong>da</strong>, 35<br />
“Sah-denizis” gazis sabado<br />
(azerbaijani), 259, 390<br />
SeerTebuli Statebi, 5, 11, 17, 19-<br />
20, 25-28, 30, 33-36, 39, 41-44,<br />
46-49, 51, 78, 80-81, 92, 147, 152,<br />
175-177, 188, 192, 195, 223, 225-<br />
229, 231, 233, 236, 240-247, 251,<br />
254-255, 257-258, 260, 262, 267,<br />
293, 296, 305-307, 311, 333, 336,<br />
356-358, 360-361, 363-368, 370,<br />
375-376, 378, 380, 386-388, 390-<br />
392, 395, 399, 400-401, 405, 409,<br />
414, 420-421, 423, 426, 429, 435-<br />
437, 441, 443-444, 447, 484, 492-<br />
494, 496-497, 499, 501, 504, 506<br />
ix. agreTve wvrTnisa <strong>da</strong><br />
aRWurvis programa<br />
SevardnaZe, eduard, 3, 5, 16-17,<br />
19, 30, 42, 64-65, 73-75, 83-86,<br />
88-90, 93-95, 98, 103-104, 109,<br />
113, 125-129, 137-138, 140-142,<br />
145, 151-153, 157-159, 168-178,<br />
180-181, 183, 185-186, 189, 192-<br />
195, 197, 215-216, 221-223, 228
230, 234-237, 239-241, 243, 247-<br />
248, 250-251, 256, 258-260, 264,<br />
266-267, 271, 276-278, 285-286,<br />
292-294, 296-297, 308, 316, 318,<br />
321, 325, 357, 366, 377, 380, 389-<br />
392, 394-395, 402, 405, 409-410,<br />
412-413, 416, 420, 422, 424, 428,<br />
437, 441, 447-449, 451, 457, 461,<br />
463, 468-470, 472-476, 478-479,<br />
483, 487-493, 497, 502-503<br />
ix. agreTve saqarTvelos<br />
moqalaqeTa kavSiri<br />
SeTanxmeba cecxlis Sewyvetisa<br />
<strong>da</strong> mxareTa <strong>da</strong>SoriSorebis<br />
Sesaxeb, 374<br />
SeiaraRebuli Zalebis statusis<br />
Sesaxeb SeTanxmeba, 307<br />
Seli, luiz, 415<br />
SenarCunebisa <strong>da</strong> stabilurobis<br />
programa, 388<br />
Sengelia, <strong>da</strong>viT, 151<br />
Sereuli sakontrolo komisia,<br />
382-383<br />
Sereuli samSvidobo Zalebi, 382<br />
Siraqis veli, 365<br />
Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebuli pirebi,<br />
270sq.1, 284, 286, 291-293, 295-<br />
296, 298, 309, 316-319, 321-322,<br />
325, 329, 343-344 ix. agreTve<br />
ltolvilebi<br />
Sinagan saqmeTa saministro<br />
(saqarTvelo), 124, 140, 142,<br />
160, 164, 166-168, 174, 179, 193,<br />
196, 241, 303, 387, 409<br />
Smit, iurgen, 242<br />
Soigu, sergei, 284, 346<br />
SuSa, 438<br />
Carkviani, gela, 424<br />
Ceini, riCard, 366<br />
Cekalin, aleqs<strong>and</strong>re, 347, 350<br />
Cernomorenergo, 344<br />
CerqezTa eTnikuri jgufi, 69, 279<br />
CeCneTi <strong>da</strong> CeCneTis<br />
konfliqtebi, 3, 8, 19, 21, 24,<br />
31, 39, 41, 79-80, 138, 143, 149,<br />
212, 219, 221, 223-224, 226-227,<br />
232, 234, 237-238, 240-244, 246,<br />
255, 277-278, 286, 292, 297, 299,<br />
301-304, 306, 311, 357, 383-384,<br />
446, 448, 484, 488, 491-495, 497,<br />
502<br />
CeCnur-<strong>da</strong>Restnuri jgufi, 115<br />
Ciler, tansu, 439<br />
Cilingarov, artur, 345<br />
CineTi, 34, 46<br />
saZiebeli<br />
533
saZiebeli<br />
Crdilo atlantikis<br />
xelSekrulebis organizacia<br />
(nato), 17, 25, 41-43, 47, 56, 70,<br />
104, 175, 184, 187, 189-191, 195-<br />
197, 199, 204, 224-229, 236, 253,<br />
255, 258, 267, 296, 300, 310, 313,<br />
336, 359, 372, 378, 388-389, 394,<br />
399-400, 412, 434-435, 437-438,<br />
440, 459-460, 490, 492, 497, 499,<br />
506<br />
Crdilo kavkkasia (ruseTi), 8, 23,<br />
30, 68, 69, 115, 127, 143-144, 146,<br />
207, 213, 219-221, 223, 276-280,<br />
282, 285, 288, 298, 304, 311, 316,<br />
331, 338, 340, 345, 349, 351, 354,<br />
461, 465, 468, 470, 506<br />
ix. agreTve CeCneTi;<br />
<strong>da</strong>Restani; inguSeTi; <strong>da</strong><br />
Crdilo oseTi<br />
Crdilo oseTi, 69, 120, 141-142,<br />
146, 219, 298, 465, 481<br />
Cubais, anatoli, 260<br />
CxaiZe, akaki, 198<br />
CxeiZe, valeri, 189<br />
CxikviSvili, vladimer, 310sq.59<br />
centraluri azia, 1, 34, 39, 44, 46-<br />
48, 135, 306, 369, 389,<br />
ix. agreTve yazaxeTi;<br />
yirgizeTi; tajikeTi;<br />
TurqmeneTi; <strong>da</strong> uzbekeTi<br />
ciurxer, qrist<strong>of</strong>, 22-23, 51, 110,<br />
467-468, 485<br />
534<br />
cxinvali, 120-121<br />
Wanturia, giorgi, 115, 119<br />
xaburZania, valeri, 245<br />
xakama<strong>da</strong>, irina, 353<br />
xelSekruleba megobrobis,<br />
keTilmezobluri<br />
urTierTobebisa <strong>da</strong><br />
TanamSromlobis Sexaseb<br />
(ruseTi-saqarTvelo), 287, 289<br />
xarazi, kamal, 442<br />
xaSba, no<strong>da</strong>r, 284sq.28, 346, 348<br />
xaCiSvili, Temur, 129, 141<br />
xajimba, raul, 343-349, 350<br />
xruSCov, nikita, 162, 208-209<br />
jabauri, ramaz, 431<br />
javaxeTi, 78, 81, 411, 430, 432, 458<br />
javaxk, 78<br />
janjRava, nikoloz, 182<br />
jafariZe, Tedo, 26, 253, 431, 439<br />
jergenia, anri, 315sq.65<br />
jefi, ami, 364sq.13<br />
jeqson, brius, 372sq.33<br />
hantington, semuel, 178
heli, <strong>da</strong>mien, 34, 38, 40-42, 51, 476,<br />
489, 492, 496-497, 499-500<br />
hefler, anke, 144<br />
hovard, glen, 224<br />
“hol<strong>and</strong>iuri avadmy<strong>of</strong>obis”<br />
sindromi, 418<br />
Accion Contra el Hambre, 382<br />
AES, 192,sq.39, 259<br />
AES-Telasi, 192,sq.39<br />
“ENI”, 365<br />
Halo Trust, 382<br />
Medecins Sans Frontieres, 382<br />
“TotalFinaElf”, 365<br />
saZiebeli<br />
535
536<br />
humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis amerikuli akademia<br />
1780 wels <strong>da</strong>arsebuli humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis<br />
amerikuli akademia, romelSic ms<strong>of</strong>lios wamyvani mecnierebi,<br />
xelovnebis moRvaweebi, biznesmenebi <strong>da</strong> politikuri liderebi<br />
Sedian, saerTaSoriso samecniero sazogadoebaa. amJamad akademiis<br />
4000 wevri aSS-<strong>da</strong>naa, 600 sapatio wevri ki ucxoeTi<strong>da</strong>n. mas aqvs oTxi<br />
ZiriTadi mizani:<br />
• kritikulad mniSvnelovani socialuri <strong>da</strong> inteleqtualuri<br />
problemebis analizis saSualebiT kvlevebis Catareba <strong>da</strong><br />
praqtikuli politikis alternativis moZieba;<br />
• sazogadoebrivi aqtivobis waxaliseba <strong>da</strong> ideebis gacvla,<br />
Sexvedrebis, konferenciebis, simpoziumebis Catareba, raTa<br />
moxdes sxva<strong>da</strong>sxva perspeqtivis ganxilva, im problemebis<br />
Seswavlisas, romelic sayovelTao interess iwvevs;<br />
• mecnierebisa <strong>da</strong> moazrovneebis axali Taobis momzadeba swavlulebis<br />
mowvevis programis CarCoebSi;<br />
• akademiis wevrebad im pirebis arCeva, romlebmac did warmatebebs<br />
miaRwies sxva<strong>da</strong>sxva samecniero disciplinebSi.<br />
akademiis Stabbina mdebareobs masaCusetsis StatSi, q. kembrijSi.<br />
geografiuli mravalferovnebis wyalobiT akademiam gaxsna<br />
regionuli centrebi Cikagos universitetsa <strong>da</strong> kaliforniis<br />
universitetis filialSi, irvainSi. akademia aqtiurad moRvaweobs<br />
sazrvargareTsa <strong>da</strong> aSS-Si.<br />
saerTaSoriso usafrTxoebis kvlevis komiteti<br />
1982 wels <strong>da</strong>arsebuli akademiis saerTaSoriso usafrTxoebis<br />
problemebis komiteti gegmavs <strong>da</strong>, rogorc sponsori, mxars uWers<br />
arsebuli <strong>da</strong> axlad gaCenili globaluri mSvidobisa <strong>da</strong> usafrTxoebis<br />
gamowvevis mravalpr<strong>of</strong>ilian Seswavlas. misi uaxlesi <strong>da</strong><br />
mimdinare proeqtebi eZRvneba kosmosuri sivrcis marTvas,<br />
usafrTxoebis sferoSi saerTaSoriso urTierTobebs postsabWoTa<br />
sivrceSi, erayis omis Sedegebsa <strong>da</strong> mniSvnelobas, raketul iaraRze<br />
erTobliv <strong>da</strong>kvirvebas, rogorc globaluri usafrTxoebis nawils<br />
<strong>da</strong> aSS-is nacionaluri usafrTxoebisTvis saerTaSoriso sisxlis<br />
samarTlis sasamarTlos mniSvnelobas. komitetis Sesaxeb <strong>da</strong>matebiTi<br />
informaciis misaRebad ewvieT Cvens veb-gverds internetSi:<br />
http://www.amacad.org/projects/ciss.aspx.
komitetis bolo publikaciebs Sorisaa:<br />
United States Spase Policy: Challenjes <strong>and</strong> Opportunities, by George Abbey <strong>and</strong><br />
Neal Lane (jorj ebi <strong>da</strong> nil leini. aSS-is kosmosuri politika:<br />
gamowveva <strong>da</strong> SesaZleblobebi, 2005).<br />
The Phusics <strong>of</strong> Spase Security : A Reference Manual, by David Wright, Laura<br />
Grego, <strong>and</strong> Lisbeth Gronlund (devid raiti, lora grego, lisbet<br />
gronlendi kosmiuri usafrTxoebis fizikuri aspeqtebi: sacnobaro<br />
xelmZRvaneloba, 2005).<br />
War With Iraq: Costs, Consequences, <strong>and</strong> alternatives, by Garl Kaysen, Steven<br />
E. Miller, Martin B. Malin, William D. Nordhaus, <strong>and</strong> John D. Steinbruner (karl<br />
keizeni, stiven e. mileri, martin b. meilini, uiliam d. nordhausi <strong>da</strong><br />
jon d. steinbriuneri omi eraySi: Rirebuleba, Sedegebi <strong>da</strong><br />
alternativa, 2002).<br />
The Significance <strong>of</strong> Joint Missile Surveillance, by John D. Steinbruner (jon d.<br />
steinbriuneri: saraketo <strong>da</strong>nadgarebze erToblivi <strong>da</strong>kvirvebis<br />
mniSvneloba, 2001).<br />
The United States <strong>and</strong> the international Criminal Count, edited by Sarah Sewall<br />
<strong>and</strong> Carl Kaysen (aSS <strong>da</strong> saerTaSoriso sisxlis samarTlis sasamarTlo.<br />
sara siuelisa <strong>da</strong> karl keizenis re<strong>da</strong>qciiT, 2000).<br />
wignis SesakveTad <strong>da</strong> sxva informaciisTvis gTxovT mimarToT<br />
humanitaruli <strong>da</strong> zusti mecnierebebis amerikuli akademiis<br />
komitets misamarTze:<br />
136 Irving Street<br />
Cambridge, MA 02138.<br />
Tel.: 617-576-5024<br />
el. fosta: ciss@amacad.org<br />
veb-gverdi internetSi: www.amacard.org<br />
537