RINGVAADE - Keel ja Kirjandus
RINGVAADE - Keel ja Kirjandus
RINGVAADE - Keel ja Kirjandus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>RINGVAADE</strong> 5-10_Layout 1 30.04.10 15:48 Page 393<br />
mis hoiatab massikultuuris peituvate<br />
ahvatluste <strong>ja</strong> ohtude eest, mille hulka<br />
Tammsaare ei lugenud mitte ainult<br />
kino, a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>ndust, epigoonlikku kir<strong>ja</strong>vara,<br />
vaid ka kiriku- <strong>ja</strong> usuelu.<br />
Rein Veidemann (Tallinna Ülikool)<br />
keskendus ettekandes „Eesti-vene kultuurisuhtluse<br />
kurioosum: Hans Leberechti<br />
jutustus „Valgus Koordis” 1948–<br />
1949” ühele kir<strong>ja</strong>nduselu või pigem<br />
-poliitika valdkonna kurioosumile. Leberechti<br />
jutustus on kirjutatud vene keeles<br />
<strong>ja</strong> tõlgiti eesti keelde pärast seda, kui<br />
teos oli saanud Stalini preemia.<br />
Seminari teise päeva avas Pavel<br />
Lavrinetsi (Vilniuse Ülikool) ettekanne<br />
„Kir<strong>ja</strong>niku staatus kultuuride dialoogis:<br />
Aleksis Ranniti juhtum”. Aleksis<br />
Ranniti (Aleksei Dolgoševi) kir<strong>ja</strong>nduslikku<br />
teed käsitles esine<strong>ja</strong> näitena erinevatest<br />
võimalustest kultuuride dialoogiruumis,<br />
rahvuskir<strong>ja</strong>nduste teeristil.<br />
Plagiaadiga seotud skandaalid<br />
sulgesid Dolgoševile tee vene väl<strong>ja</strong>annetesse.<br />
Oma eripärast kohta eesti kir<strong>ja</strong>nduses<br />
aitasid Rannitil võita leedu teema<br />
tema luules <strong>ja</strong> leedu luule tõlkimine.<br />
Tänu sellele <strong>ja</strong> samuti tänu vene pagulaskir<strong>ja</strong>nike<br />
positiivsetele hinnangutele<br />
hakati Rannitit Leedus käsitlema leedu<br />
kultuuri tõelise sõbra <strong>ja</strong> suure luuleta<strong>ja</strong>na,<br />
kes tutvustab leedu kir<strong>ja</strong>ndust<br />
eesti keeles.<br />
Tat<strong>ja</strong>na Misnikevitši (Peterburi,<br />
Vene Kir<strong>ja</strong>nduse Instituut) ettekanne<br />
„„Ma teadsin, kuidas armastas ta Toilat...”:<br />
kommentaare Igor Sever<strong>ja</strong>nini<br />
mälestustele Fjodor Sologubist” oli<br />
pühendatud Eesti teemale Igor Sever<strong>ja</strong>nini<br />
<strong>ja</strong> Fjodor Sologubi luules <strong>ja</strong> samuti<br />
Sever<strong>ja</strong>nini memuaarsetele kirjutistele<br />
Sologubist (need on peamine allikas,<br />
mis kinnitavad viimase Eestis viibimist).<br />
Arhiivmater<strong>ja</strong>lidele toetudes kommenteeris<br />
T. Misnikevitš vastavaid<br />
kirjutisi: täpsustas, kus nimelt <strong>ja</strong> millal<br />
viibisid Sologub <strong>ja</strong> tema abikaasa Anastassia<br />
Tšebotarevska<strong>ja</strong> Eestis, kuidas<br />
õnnestus neil ma<strong>ja</strong> hankimine Narva-<br />
Jõesuus <strong>ja</strong> plaan sõita Eestisse pärast<br />
Venemaal toimunud oktoobripööret.<br />
Doktorant Fjodor Vinokurov (TÜ)<br />
käsitles oma ettekandes „Jevgeni Zam<strong>ja</strong>tini<br />
romaani „Meie” tõlge eesti keelde”<br />
reaalide edasiandmise probleeme<br />
tõlkes. Illustratsiooniks oli ta valinud<br />
sotsiaalpoliitilised reaalid. Zam<strong>ja</strong>tini<br />
romaan on antiutoopia, teose tekstis<br />
kasutatud sotsiaalpoliitilistel reaalidel<br />
ei ole denotaati väl<strong>ja</strong>spool kunstilist<br />
teksti – seetõttu on neid ka eriti raske<br />
tõlkida. Maiga Variku tõlge tõestab, et<br />
ühe või teise tõlkevaliku õnnestumine<br />
sõltub selle sobimisest teose üldisesse<br />
kujundisüsteemi.<br />
Konstantin Polivanovi (Moskva Kõrgem<br />
Ma<strong>ja</strong>nduskool) ettekanne „Vene<br />
kir<strong>ja</strong>ndus <strong>ja</strong> kriitika Tallinna venekeelse<br />
a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nduse veergudel” oli pühendatud<br />
a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des Tallinn <strong>ja</strong> Vikerkaar<br />
aastatel 1986–1991 avaldatule. Sel a<strong>ja</strong>l<br />
hakkasid kaduma senised keelatud teemad:<br />
oli võimalik kirjutada Stalini<br />
režiimi kuritegudest, Nõukogude Liidust<br />
emigreerumise a<strong>ja</strong>loost, 1939. aasta<br />
Molotovi-Ribbentropi paktist, dissidentide<br />
liikumisest, nõukogude põrandaalusest<br />
kultuurist jms. A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>de<br />
veergudel ilmusid teosed, mida varem<br />
polnud võimalik avaldada: mälestused<br />
nõukogude vangilaagritest, Solženitsõni<br />
teosed jms. Eesti venekeelsetes a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des<br />
hakkasid ilmuma nende vene kir<strong>ja</strong>nike<br />
teosed, kes olid elanud Eesti Vabariigis,<br />
mater<strong>ja</strong>lid eestlaste küüditamise<br />
kohta, Vene vangilaagrites hukkunud<br />
(Heiti Talvik) või pagulusse suundunud<br />
eesti luuleta<strong>ja</strong>te (Henrik Visnapuu)<br />
tõlked, dokumendid Eesti Vabariigi a<strong>ja</strong>loo<br />
kohta.<br />
Annelore Engel-Braunschmidt (Kieli<br />
Ülikool) analüüsis oma ettekandes<br />
„Kultuuride dialoog luules: Jegor von<br />
Sivers <strong>ja</strong> tema krestomaatia „Deutsche<br />
Dichter in Russland” (1855)” seda seni<br />
uurimustes kasutamata väl<strong>ja</strong>annet.<br />
Teose sissejuhatuses annab Jegor von<br />
Sivers laiaulatusliku pildi saksa kultuurist<br />
Vene impeeriumis XIX sa<strong>ja</strong>ndi<br />
esimesel poolel <strong>ja</strong> selle kohast üldises<br />
393
Change language