Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. sajandi esimese<br />
. Esimesed müüri-<br />
1995. aastal, algul<br />
munud eestiaegse<br />
llest 2001 ja 2008<br />
i loodud rahvus-<br />
elu ajalehe <strong>Eesti</strong><br />
ast surma. 2009.<br />
a risti ausammas<br />
hauarist, seal on<br />
t” saab kaasaja<br />
ja uued trükid<br />
tuhandetesse.<br />
atrilavale autori<br />
„Rehepapp” on<br />
ne keelde.<br />
llakse kimpus,<br />
a ), aga see on<br />
– populaarsus<br />
ele, mis leiab<br />
ingus. Nen-<br />
ühaks pidava<br />
seerimine.<br />
lust kolme-<br />
ks peatükk<br />
itleda „rah-<br />
annate ka paar soovitust avastamiseks või<br />
taasavastamiseks meie klubiliikmetele?<br />
Viimaseks suuremaks elamuseks on Viivi Luige „Varjuteater“.<br />
Kuna olen n-ö professionaalne lugeja (st<br />
minu lugemiskohustus tuleb sageli väljastpoolt, kriitiku<br />
ja kirjandusõpetajana), siis ei ole ma alati vaba<br />
nautima loetut. Luige puhul aga tundsin taas seda<br />
müstilist lugemisvabadust: lennata kaasa autoriga,<br />
vaimustuda tema väljendussuutlikkusest, sõna ilust<br />
ja jõust. Nii et soovitan kõigepealt Luige „Varjuteatrit“.<br />
Varrakus ilmunud Tõnu Õnnepalu „Kevad ja suvi<br />
ja” on samuti üks neist viimase aja teostest, mille<br />
lugemist nautisin. Noorema põlve autoritest on<br />
mõjunud mulle ilmutuslikuna Lauri Sommeri „Kolm<br />
yksiklast“. Ja kindlasti ootab suur kirjanikutee ees<br />
Andrus Kivirähk (2008. a).<br />
vausundi illustreeritud lühikursusena”. Just nii on<br />
pealkirjastanud oma retsensiooni raamatule Melika<br />
Kindel ja Kadri Tüür . „Rehepapi” müütilises maailmas<br />
tegutsevad kratid, libahundid, tondid, külmkingad,<br />
puugid, Katk, Halltõbi ja Vanapagan nihestuvad Kivirähki<br />
pajatustes pehmejoonelisteks karikatuurideks. Nad<br />
on samasugused argised tegelased nagu külarahvas<br />
tervikuna. Nende ees võidakse tunda küll hirmu, ent<br />
sellest saadakse üle trikitamiste ja petmistega. Kratte<br />
kasutatakse igapäevaselt toidu hankimisel. „Nad on<br />
otsekui koduloomakesed, kes on olemas iga korraliku<br />
inimese majapidamises,” tõdevad Kindel ja Tüür.<br />
Eestlastest lugejate äratundmiselamuse allikaks<br />
on neid ümbritsevad kinniskujundid, mida Kivirähk<br />
mõnuga võimendab. Kõigepealt see, et eestlased on<br />
varastaja-rahvas. Romaani algusepisood – Koera Kaarli<br />
sulase seebiõgimine mõisa sahvris ning sellele järgnev<br />
kõhuvalu – juhatab sisse sakste ja üksteise tagant<br />
varastamise lõppematu nõiaringi.<br />
Luuletajast kriitik François Serpent juhib oma arvustuses<br />
tähelepanu sellele, et „kylaelanikke ei erista yksteisest<br />
see, kes varastab ja kes mitte (sest varastavad kõik),<br />
vaid see, kuidas keegi seda teeb.” Huvitav on jälgida,<br />
kuidas eesti rahvajuttude kangelane rehepapp – Serpent<br />
võrdleb teda eestlaste Moosesega –, kelle vastasjõuks<br />
on olnud traditsiooniliselt vanapagan (meenutagem<br />
Juhan Kunder i muinasjuttu „Rehepapp ja vanapagan”<br />
või F. R. Kreutzwald i „Julget rehepappi”), omandab romaanis<br />
hoopis n-ö ülemmetoodiku positsiooni. Tema<br />
teab, kuidas täbarast olukorrast välja tulla. Rehepapp on<br />
otsekui ülekavaldamisvõtete käsiraamat. Tõenäoliselt<br />
tänu Kivirähki „Rehepapile” on kinnisväljend „rehepap-<br />
pi tegema” leidnud 21. sajandi alguse eesti üldkeeles<br />
sagedast kasutamist petmise tähistajana. Et rehepapp<br />
kuulub ise külarahva hulka, et ta pole mingi šamaan,<br />
kuigi suhtleb üleloomulike olenditega, seda kinnitab<br />
ta isikunimi – Sander.<br />
Võib muidugi küsida, kas peale varastamise, ahnitse-<br />
mise, petmise on ka midagi niisugust, mis iseloomustab<br />
eestlasi positiivses mõttes. Kivirähk il on selleks tege-<br />
laseks Muna Ott, mees kes otse põrgust marsib kiriku<br />
teenistusse ning kelle meelest kõik jumalad on head.<br />
„Kalevipoeg ja Jeesus ja Vanakurat. Tark mees või nõid<br />
pügab neid kõiki.” Nõnda esindab Muna Ott eestlaste<br />
väidetavat pragmatismi, ülimat kohanemisvõimet<br />
ükskõik mis võimuga. Teiselt poolt vaadates pole aga<br />
selleski midagi rõõmustavat, sest seda, mis eestlastele<br />
paistab nende ellujäämise nurgakivina, tõlgendavad<br />
teised põhimõttelagedusena.<br />
Kristiina Ehinit, kelle viimase aja loomingust<br />
tasub lugeda nii „Emapuhkust” kui ka<br />
„Viimast Monogaamlast.“<br />
On teil ka endal mõne pikema kirjatöö<br />
või romaani kirjutamine käsil?<br />
Kui nüüd olen saanud „101-st” vabaks – iga<br />
mu raamatu ilmumise järel võtab sellest<br />
eemaldumine mõnda aega –, siis tahan<br />
pühenduda juba aastaid teoksil oleva<br />
romaani „Ülikool” lõpuni kirjutamisele.<br />
Nii nagu ma „Lastekodu” kirjutades läksin<br />
täispangale, teen seda „Ülikooli” puhulgi.<br />
Kirjutamine tähendab mulle jäägitut (enese)<br />
jagamist.<br />
Kivirähki „Rehepapi” kirjanduslikuks sugulaseks on<br />
Enn Vetemaa travestia „Kalevipoja mälestused” (1971)<br />
ja Kivirähkiga samas võtmes kirjutatud „Krati nimi oli<br />
Peetrus” (1991). See on hierarhiatest küllastatud „eepilise<br />
mineviku” ülekandmine rahvalikku naerukultuuri, kui<br />
KLUBIRAAMAT<br />
SOOVITAME<br />
siin iseloomustamiseks laenata maailmakuulsa vene<br />
kirjandusfi losoofi Mihhail Bahtin i mõtet tema „Eepose<br />
ja romaani” uurimusest.<br />
Naerutamise ja iroonia kõrval on Kivirähki romaanil<br />
oma selge õigustav paatos: eestlaste eksistents kui<br />
piiripealne nähtus ongi vorminud nende eluvaadet ja<br />
käitumist. Ehk seesama rehepapi sõnadega: „Meil pole,<br />
millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis<br />
veel elu – mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas.<br />
[---] Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame<br />
seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama,<br />
et homseni hinges püsida.”<br />
Cornelius Hasselblatt , saksakeelse „<strong>Eesti</strong> kirjan-<br />
dusloo” autor, on tabanud Kivirähk i romaani tõelist<br />
allhoovust: „kratsides” küll rahvuslikku müüti, on see<br />
samas „identiteetiloov kunstiteos”.<br />
207<br />
5<br />
5<br />
08.2011 08.2009<br />
www.serk.ee
Change language