Palmer's toimib. Mina olen tõestus. - Eesti Ekspress
Palmer's toimib. Mina olen tõestus. - Eesti Ekspress
Palmer's toimib. Mina olen tõestus. - Eesti Ekspress
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TERVIS PURKI:<br />
Päike kuivatab tomateid<br />
Lk 571–572<br />
Tõestatud koostis.<br />
Erakordsed tulemused.<br />
KÕHT KORDA:<br />
Väldi kõhugaase<br />
Lk 574–577<br />
MUUDA ELUVIISE:<br />
Loe samme<br />
Lk 582<br />
Maalehe nõuandelisa Nr 36 9. september 2010<br />
Palmer’s<br />
<strong>toimib</strong>.<br />
<strong>Mina</strong> <strong>olen</strong><br />
<strong>tõestus</strong>.
570 Hoia Tervist
Ilus suvi oli<br />
– siiski!<br />
Vahel tekib mul kahtlus, et kuskil<br />
on koostatud salaprotokoll,<br />
mille järgi eesti rahvas tohib<br />
rõõmus olla ja ühte hoida ainult laulupidudel.<br />
Võtame või tänavuse suve. Seni<br />
aasta ringi kestvat viletsat suusailma<br />
kurtvad eestlased rõõmustasid südamest.<br />
Aga mitte kaua, kohe tulid näpuviibutajad:<br />
mõtle ometi neile, kes<br />
kuuma ilma ei talu! Kohe järgnes ka<br />
kuumusest tingitud sagenenud surmajuhtude<br />
statistika. Häbene või silmad<br />
peast, et julgesid rõõmu tunda.<br />
Halloo! Aga kas keegi luges kokku<br />
need inimesed, kes oma reumavalule<br />
leevendust said? Ning külmast<br />
talvest ja töö(tus)probleemidest kurnatud<br />
inimesed – kas nemad polnud<br />
väärt lõunamaa kuumust ilma kallist<br />
turismireisi ostmata? Nüüd on isegi<br />
solaariumivõitluses/väitluses leitud<br />
selle hea pool: solaariumipäikegi<br />
mõjub inimesele tujutõstvalt.<br />
Tervis ja tervisekäitumine on ju<br />
suurel määral inimese peas kinni.<br />
Kesksuvel pidasime kursuse kokkutulekut<br />
– no täitus umbes 100 aastat ülikooli<br />
lõpetamisest. Üks poiss oli kuu<br />
aega tagasi südameoperatsiooni üle<br />
elanud. Ei suitsetanud, ei võtnud viina,<br />
läks vara koju. Üks tüdruk suitsetas<br />
kui korsten. Rääkis, et püüdis asjatundjate<br />
abil suitsetamisest loobuda.<br />
Tehti kopsupilt – see ei näidanudki<br />
tüüpilisele suitsetajale iseloomulikke<br />
nõgikopse! Tuli kohe nõustamisgrupist<br />
ära ja jätkas optimistlikult suitsetamist.<br />
Nii et kui pauku ei käi, siis<br />
enne oma tervise peale ei mõtle?<br />
Räägitakse, et eelseisev talv – üks<br />
eestlase neljast vaenlasest<br />
(aastaajast)<br />
– tulevat veel karmim<br />
kui eelmine.<br />
Mis muud, kui<br />
soovime üksteisele<br />
head tervist<br />
ja palju tarkust<br />
terve olemiseks!<br />
KAJA PRÜGI<br />
Päikesekuivatatud tomat<br />
– see kõlab nagu<br />
suve soojusest<br />
pakatav<br />
vitamiini- ja<br />
energiapomm,<br />
kas pole?<br />
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn<br />
Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Meelimari Guljavin<br />
Väl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress<br />
Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2010<br />
Ilmub koos Maalehega<br />
Hoia Tervist 571<br />
SXC.HU<br />
PÄIKESE<br />
VÄGI<br />
TOMATITES<br />
Eestlased on pigem (moosi)keetjad<br />
ja (kurgi)marineerijad, (taimede)<br />
kuivatamine seostub meil raviteede<br />
ja õunasektoritega. Tomatid on seni<br />
pandud purki kas uhkes üksinduses<br />
või koos sibula ja muu väärt kraamiga.<br />
Poelettidel ja toiduretseptides võtavad<br />
aga üha suuremat võimust päikesekuivatatud<br />
tomatid.<br />
Järg lk 572
REKLAAMTEKST<br />
Dehüdraator<br />
Midzu –<br />
TÕHUS ABIMEES<br />
TOIDUAINETE<br />
KUIVATAMISEL<br />
Sügis on kogumise aeg. Kõik, mis peenralt või metsast<br />
nopitud ja kõhutäiest üle jääb, paneb tark perenaine<br />
talveks tallele. Konserveerimise ja külmutamise kõrval<br />
tasuks mõelda ka puu- ja aedviljade, marjade, seente ja<br />
taimede kuivatamise peale. Kuivatamisel säilitab kogu<br />
väärt kraam nii oma tervistavad omadused kui ka maitse.<br />
Midzu kuivatab kiirelt ja ühtlaselt<br />
Meie turul uus, aga tõhus Midzu dehüdraator on oma<br />
mõõtudelt küllalt mahukas: 340 x 340 x 260 mm. Seadmega<br />
on kaasas kolm kuivatusalust ehk resti, kokku saab<br />
üksteise otsa laduda aga seitse niisugust alust. Veel võib<br />
juurde osta Tefl exi kangast väiksemate marjade kuivatamiseks.<br />
Seadme põhiosa koosneb mootorist, kuumutatavast elemendist<br />
ja temperatuuriandurist. Õhuavad võimaldavad<br />
soojendatud õhul energiasäästlikult ringi liikuda. Õhk<br />
jaotatakse dehüdraatori ülaosast igasse kuivatusalusesse.<br />
Sõltuvalt kuivatatava toidu veesisaldusest ja atmosfääris<br />
oleva niiskuse tasemest võivad kuivatamise ajad olla väga<br />
erinevad. Kontrollige toiduainesse jäänud niiskuse taset<br />
enne ja pärast kuivatamist – see võimaldab aja jooksul<br />
saada üha paremaid tulemusi.<br />
Toiduained säilivad kaunilt ja kaua<br />
Kuuma õhu regulaarne ringlus ja temperatuurikontroll<br />
teevad võimalikuks ka õrnade, temperatuuritundlike<br />
toiduainete kuivatamise.<br />
Selleks et säilitada marjade-puuviljade värvierksus ilma<br />
kunstlikke värvaineid lisamata, tasub kõrva taha panna<br />
mõned eeltöötluse nipid.<br />
• Kastke puuvili enne kuivatamist 2–3 minutiks sidruni-<br />
või ananassimahla sisse, siis ei muutu vili kuivatamisel<br />
liiga tumedaks.<br />
• Puistake puuviljadele nende maitse parandamiseks<br />
peale pruuni suhkrut, kaneeli või kookoshelbeid.<br />
Käepärane on kuivatatud toiduaineid säilitada klaaspurgis.<br />
Kuivatatud puu- ja aedviljade ning marjadega<br />
purgid hoidke jahedas, kuivas ja võimalikult pimedas<br />
ruumis 5–20 plusskraadi juures.<br />
KUIVATATUD<br />
PUU- JA AEDVILJAD<br />
>> Valmistamine<br />
1. Peske ja eemaldage riknenud<br />
osad.<br />
2. Eemaldage luuviljalistest<br />
kivid.<br />
3. Tükeldage puuviljad,<br />
marjad ja aedviljad u 5 mm<br />
paksusteks lõikudeks.<br />
>> Aedviljade<br />
eeltöötlemine<br />
Aedviljade eeltöötlus võimaldab<br />
kiirendada kuivamisprotsessi.<br />
1. Pika keemisajaga kaunviljalised<br />
võib läbi kuumutada<br />
– keetke neid 1–5 minutit<br />
aurupotis ja jahutage kiiresti<br />
jääkülmas vees.<br />
2. Kurnake ja kuivatage.<br />
LOODUSLIKU<br />
KESTAGA<br />
PUUVILJADE<br />
EELTÖÖTLUS<br />
Loomuliku kaitsekihiga puuviljad,<br />
nagu viigimarjad, viinamarjad<br />
ja ploomid, tuleks pika<br />
dehüdreerimise vältimiseks<br />
enne läbi kuumutada.<br />
1. Kastke viljad 1–2 minutiks<br />
kuuma vette, jahutades seejärel<br />
kiiresti jääkülmas vees.<br />
2. Lõigake väikesteks tükkideks.<br />
Hoia Tervist 573<br />
Dehüdraator Midzu<br />
1380 kr (83 eurot)<br />
Pärnu mnt 158b,<br />
11317 Tallinn<br />
tel 651 6009,<br />
5358 4108<br />
www.sojapood.ee<br />
>> Kuivatamine<br />
1. Paigutage tükeldatud<br />
toiduained alustele ühtlaselt<br />
90 protsendi ulatuses,<br />
võimaldamaks õhul vabalt<br />
ringelda.<br />
3. Eemaldage mittevajalikud<br />
alused.<br />
4. Kui märkate ebaühtlast<br />
kuivamist, pöörake aluste<br />
järjekord ringi, asetades<br />
alumised alused üles.<br />
5. Puuviljade kuivamine peaks<br />
aega võtma 8–10 tundi,<br />
aedviljadel ligi 12 tundi.<br />
>> Säilitamine<br />
1. Enne seadme põhiosa<br />
eemaldamist lülitage see välja.<br />
2. Kontrollige kuivamise<br />
taset. Kõrge niiskussisaldus<br />
põhjustab lühikese<br />
säilimisaja.<br />
3. Laske marja- ja aedviljasaadustel<br />
enne säilitamist<br />
maha jahtuda. Kondensatsiooniniiskus<br />
võib põhjustada<br />
hallitust.<br />
4. Kontrollige niiskuse taset<br />
terve esimese nädala jooksul<br />
pärast kuivatamist. Kui see on<br />
kõrge, kuivatage uuesti.<br />
5. Pakendid peavad olema<br />
kuivad. Parimad on metallkaanega<br />
klaaspurgid.<br />
Lisainfo:<br />
www.sojapood.ee
574 Hoia Tervist<br />
Et kõht poleks kui õhupall<br />
Kõhugaaside<br />
ärahoidmiseks<br />
saame ise palju teha:<br />
näiteks korrastada oma<br />
eluviise ja jälgida toitumist.<br />
Kuigi puuviljad-marjad on meil aasta<br />
läbi poelettidel, jääb sügis ikkagi nende<br />
söömise tippajaks. Paraku kaasnevad<br />
rohke maiustamisega sageli kõhugaasid.<br />
Gaasid tekitavad sooleseinte<br />
venitusi, mida tajume valuaistinguna.<br />
Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog<br />
dr Külliki Suurmaa ütleb,<br />
et tema vastuvõtule tuleb aasta ringi<br />
palju patsiente, kes kurdavad puhitustunde<br />
ja gaaside üle.<br />
Gastroenteroloogi juurde tulles on<br />
vaevused patsientidel tavaliselt juba<br />
mõnda aega kestnud, sest esimesena<br />
külastatakse reeglina perearsti. Kui on<br />
alust kahtlustada, et gaaside tekkel on<br />
tõsisemad põhjused, suunab perearst<br />
patsiendi erialaarsti juurde täpsemateks<br />
uuringuteks.<br />
Tõsisemad,<br />
orgaanilised põhjused<br />
“Põhjuseid võib olla erinevaid,” ütleb<br />
dr Suurmaa. “Vanematel inimestel<br />
tuleb kahtlustada eelkõige pahaloomulist<br />
jämesoolekasvajat, mida<br />
saab kindlaks teha koloskoopial.” Tohter<br />
jutustab loo mehest, kellel ta just<br />
hiljaaegu jämesoolekasvaja diagnoosis.<br />
Valud, puhitused ja kõhulahtisus<br />
olid kestnud juba kaks aastat, aga kas<br />
üks tõeline mees siis kohe arsti poole<br />
pöördub!<br />
Paljud haigused on ette määratud<br />
geneetiliselt. Kui teie esimese põlvkonna<br />
sugulastel (vanemad ja nende<br />
õed-vennad) on olnud soolekasvajaid,<br />
siis alates 45. eluaastast tuleb teil lasta<br />
jämesoolt iga 5 aasta järel kontrollida,<br />
ka juhul, kui puuduvad kaebused.<br />
Sagedasteks kõhupuhituste, seedekorratuste<br />
ja valu põhjustajateks võivad<br />
olla jämesoole seina sopistused<br />
ehk divertiiklid ja nendest põhjustatud<br />
põletikud. Vastavalt konkreetsetele<br />
leidudele soovitab arst põletikuvastaseid<br />
ravimeid ja ka sobivat dieeti.<br />
Seedetrakti vaevusi võib põhjustada<br />
ka ärritatud soole sündroom, mida<br />
esineb sagedamini tundliku närvisüsteemiga<br />
ja vähese stressitaluvusega<br />
inimestel ning mille ravitulemused<br />
tänapäeval on veel küllaltki tagasihoidlikud.<br />
Ka pikemaajalised<br />
või korduvad antibakteriaalsed<br />
ravikuurid kahjustakahjustavad sageli soole mikrofloorat, tekitades<br />
nn düsbakterioosi ja selle kaudu<br />
kõnealuseid vaevusi.<br />
Alati on soovitatav kombineerida<br />
antibakteriaalset ravi apteekides vabamüügis<br />
olevate probiootiku midega.<br />
Vali, mida sööd<br />
Dr Suurmaa toonitab, et tervele inimesele<br />
ei ole ükski toiduaine keelatud<br />
ega halb, kuid kõike tuleb tarbida<br />
mõõdukalt, arvestades oma vanust,<br />
seedimise eripära ja kehalist aktiivsust.<br />
Söömise järel on mõistlik endalt<br />
küsida, kas see toit oli minu seedimisele<br />
hea?<br />
Ei ole põhjendatud soovitus puuvilju<br />
süüa tingimata enne sööki.<br />
“Käisin hiljaaegu Hiinas meditsiinikongressil<br />
ja seal pakuti meile arbuusi<br />
ja melonit just peale põhisööki.<br />
Kõhule mõjus see vägagi hästi. Kuid<br />
hiinlastelt võiksime kindlasti õppida<br />
toidu serveerimist väiksemate portsjonitena.”<br />
Toorsalatit (porgand, kapsas, lillkapsas)<br />
soovitab tohter küll süüa eraldi<br />
ja esimese toiduna. Toorsalatis on<br />
palju kiudaineid, mis aktiviseerivad
www.optika.ee<br />
Hoia Tervist 575<br />
TOPELT ALLAHINDLUS<br />
TOPELT<br />
RÕÕM<br />
Soodustus kehtib<br />
raamide ja klaaside<br />
koosostul kuu lõpuni.<br />
Meie kauplused:<br />
soolte peristaltikat ehk siis hõlbustavad<br />
järgmisena söödava toidu seedimist.<br />
Mõnel inimesel esineb teravilja-<br />
või piimasuhkru talumatus, millega<br />
kaasnevad seedehäired. Abiks on vastavalt<br />
teraviljade või rõõsa piima dieedist<br />
väljalülitamine.<br />
Vähetähtis pole ka see, kui kiiresti<br />
inimene einestab. Kiirsöömisel ahmitakse<br />
sisse palju õhku, mis kindlasti<br />
gaase tekitab.<br />
Veel ei teata, kas tänapäevased lisaained<br />
meie toitudes gaase tekitavad,<br />
aga liigne magusa kraami tarvitamine<br />
päris kindlasti!<br />
Kõige kindlam diagnoosimeetod on<br />
jälgida oma toitumise ja gaaside seost<br />
ning panna kas või kirja, millised toiduained<br />
vaevusi on tekitanud. Hiljem<br />
on selle järgi kerge sagedasemaid gaasitekitajaid<br />
vältida.<br />
Aita ennast ise<br />
Gaase aitavad leevendada mitmesugused<br />
raviteed, näiteks kummeli- ja<br />
köömnetee. Ka aktiivsüsi võib aidata,<br />
kuigi mõnel inimesel tekitab süsi kõhukinnisust.<br />
TOPELT<br />
SÄÄST<br />
Veel soovitab tohter apteekrilt küsida<br />
käsimüügiletis müüdavaid apteegiravimeid,<br />
mis sisaldavad kas seedefermente,<br />
simetikooni, antatsiide või<br />
spasmolüütikume.<br />
Samuti tasub proovida manustada<br />
kasulikke piimhappebaktereid ja<br />
teisi probiootikume. Neid saab jogurteid<br />
süües, tõsi küll, ebapiisaval määral,<br />
põhiliselt aga tablettide kujul. Kui<br />
on vaevused, tuleks kohvist ja šokolaadist<br />
hoiduda.<br />
Väga oluline on korrigeerida oma<br />
eluviise. Miks kannatavad vanemad<br />
mehed kõhugaaside käes rohkem kui<br />
naised? Seepärast, et nad liiguvad vähem,<br />
on rohkem aega autoroolis ja arvuti<br />
taga. Kehakaalul ja kõhugaasidel<br />
on kindel seos.<br />
Ja stress! Ei ole haigust, millele<br />
stress meelepärane poleks. Stress pingestab<br />
lihaseid, mõjutab siseorganeid<br />
ja takistab Hiina meditsiini seisukohalt<br />
energia vaba liikumist.<br />
Dr Suurmaa toonitab, et kui<br />
ootamatult tekib tugev kõhuvalu, tuleb<br />
kindlasti pöörduda oma perearsti<br />
poole.<br />
KAJA PRÜGI<br />
ERAKOGU<br />
Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog<br />
dr Külliki Suurmaa ütleb,<br />
et tema vastuvõtule tuleb aasta ringi<br />
palju patsiente, kes kurdavad<br />
puhitustunde ja gaaside üle.<br />
Tallinn Pärnu mnt 68, tel 645 3941; Väike-Karja 5, tel 644 3121; Pärnu mnt 17, tel 665 1740; Kaubamaja 6, tel 677 8219; Sõpruse pst 213, tel 652 3235; Järve Selveris Pärnu mnt 238, tel 667 3677; Tartu mnt 45, tel 648 4874,<br />
Rocca al Mare kaubanduskeskuses Paldiski mnt 102, tel 652 2444. Tartu Rüütli 10, tel 742 3659. Pärnu Hospidali 14, tel 444 0345, Lai 11 (Port Artur 2), tel 447 8690. Rakvere Tallinna mnt 16, tel 322 3354. Paide Vee 3,<br />
tel 385 0767. Jõhvi Narva mnt 5, tel 335 2258. Kuressaare Kohtu 1, tel 455 5601. Kärdla Heltermaa mnt 14a, tel 463 2057. Rapla Tallinna mnt 14, tel 485 5540. Viljandi Tartu tänav 3, tel 433 3322.
576 Hoia Tervist<br />
KÕHUKINNISUS –<br />
Kõhukinnisus on sagedasemaid<br />
ja levinumaid<br />
seedetraktihaigusi, mis<br />
kimbutab eelkõige eakaid ja<br />
lapsi. Kuid puutumata ei jää<br />
ka noored ning keskealised<br />
mehed-naised.<br />
Kõhukinnisuse puhul on tegemist jämesoole<br />
talitluse häiretega, mis enamasti<br />
on tingitud inimese elulaadist<br />
(esmane ehk primaarne kõhukinnisus).<br />
See tähendab, et kõhukinnisus<br />
pole mingi haiguse tulemus või kõrvalnähtus.<br />
Nn esmane kõhukinnisus saab sageli<br />
alguse juba noores eas ja süveneb<br />
vanusega, olles tingitud istuvast<br />
eluviisist, kiudainetevaesest toidust,<br />
defekatsiooni tahtlikust vältimisest,<br />
vähesest vedelikutarbimisest<br />
ja mõnikord ka kõhulahtistite liig-<br />
tarvitamisest.<br />
Millal räägime kõhukinnisusest?<br />
Soole tühjendamise sagedus on igal<br />
inimesel erinev. Mõne puhul on tavapärane<br />
2–3 korda päevas, teisel<br />
2–3 korda nädalas, kusjuures kummalgi<br />
juhul pole tegemist sooletegevuse<br />
häirega, kui see ei põhjusta lisavaevusi.<br />
Kõhukinnisusele viitavad nii defekatsioon<br />
vähem kui 2 korda nädalas<br />
kui ka kuiv, kõva, roojamisel valulikkust<br />
tekitav väljaheide, samuti kõrvalekaldumine<br />
tavaharjumustest.<br />
Raviks põhjuse kõrvaldamine<br />
Nii nagu katkist valutavat hammast<br />
pole mõistlik ravida ainult valuvaigistiga,<br />
pole õige piirduda kõhukinnisuse<br />
leevendamisel ainult lahtistitega –<br />
algpõhjus jääb ju alles. Kui tegemist<br />
on harjumustest tingitud kinnise kõhuga,<br />
algab ravi ikkagi elustiili korrigeerimisest.<br />
Tarbi rohkem vedelikku. Iga<br />
1 päev peaks jooma 1,5–2 liitrit<br />
vedelikku. Eelistatud on vesi ja mahlad,<br />
mis muudavad soolesisu vedelamaks.<br />
Iseäranis kasulik on kõhukinnisuse<br />
leevendamisel ploomimahl. Sobivad<br />
ka keefir, hapupiim ja probiootilised<br />
piimatooted. Kohvisõbrad ja teegurmaanid<br />
peavad aga arvestama armastatud<br />
joogi vastupidise efekti – vee<br />
suurenenud väljutamisega organismist.<br />
Tõhusaks loetakse klaasi mahla,<br />
leige vee, ploomide leotise või keefiri<br />
joomist enne hommikusööki. Joogile<br />
võib hulka segada ka mett.<br />
Liigu terviseks. Soolestik vajab<br />
2<br />
ergutamist, seetõttu on istuv töö<br />
ja vähene füüsiline koormus seedimise<br />
vaenlased. Hästi mõjub mõõdukas<br />
sportimine, aga ka pikemad jalutuskäigud.<br />
Eriline tähelepanu kõhulihaste<br />
harjutustele! Sobivad nii lamavas<br />
asendis jalgrattasõitu imiteerivad lii-
gutused kui ka kõhu eesseina tõukeliste<br />
liigutuste tegemine. Need on jõukohased<br />
ka vähetreenitud inimesele.<br />
Kiudained on kasulikud. Kiud<br />
3 ained imavad endasse vett ja<br />
muudavad soolesisu kohevaks libedaks<br />
massiks, see omakorda kiirendab<br />
soolesisu edasiliikumist. Palju on<br />
kiudaineid juur ja puuviljades (kaalikas,<br />
peet, porgand, ploom, aprikoos),<br />
teraviljatoodetes (teraleib, kaerahelbepuder,<br />
kliid), köögiviljades (kapsas,<br />
oad, herned), marjades ja mitmesugustes<br />
seemnetes (päevalille ja kõrvitsaseemned).<br />
Erandina tooksin välja banaani<br />
ja mustikad, millel on hoopis vastupidine<br />
toime! Vältima peaks ka nn<br />
rämpstoitu (hamburgerid, friikartulid,<br />
hot-dog’id), kondiitritooteid, mannatriisi<br />
ja šokolaadi, mis pigem kõhukinnisust<br />
soodustavad.<br />
Kiudainete sisalduse kohta saab infot<br />
toote pakilt, seega tasub poes silmad<br />
lahti hoida. Mainima peab siiski<br />
seda, et kiudainete kõrvaltoimena võivad<br />
tekkida kõhugaasid, mida on esialgu<br />
ebameeldiv taluda, seega idudekliidega<br />
liiale minna ei maksaks, eriti<br />
kui kõht on korda saadud. Enamasti<br />
see siiski probleemiks ei osutu – tänapäeva<br />
inimese menüü on pigem ikka<br />
kiudainevaene.<br />
Treeni soolt. Terve inimese sool<br />
4 tühjeneb korrapäraselt, kõhukinnisuse<br />
puhul on rütm aga häiritud. Et<br />
tekiks harjumus soolt kindlal ajal tühjendada,<br />
peab soolestikku treenima.<br />
Hommikul alusta kõhu õrnast masseerimisest<br />
ringjate liigutustega paremalt<br />
vasakule (piki jämesoole kulgu),<br />
enne hommikusööki võta juba eespool<br />
mainitud klaas vett, mahla vmt. Soole<br />
tühjendamise tungi esinemisel või hiljemalt<br />
pool tundi pärast hommikusööki<br />
harjuta end WCs käima.<br />
Esialgsed potitreeningu pingutused<br />
ei pruugi kohe vilja kanda, küll<br />
aga tulevad tulemused, kui järjekindlalt<br />
sama rütmi kasutada.<br />
Ettevaatust lahtistitega. Lah<br />
5 tistid on libe tee, kus kukkumine<br />
kerge. Näiteks ajakirjanduses kiidusõnu<br />
pälvinud senna võib pikemaajalisel<br />
kasutamisel kahjustada jämesoole<br />
seina lihaseid ja närve, tekitades<br />
nõiaringi: ilma lahtistita muutub sool<br />
laisaks ja ei hakkagi enam iseseisvalt<br />
läbi käima.<br />
Oluliselt ohutum, ka pikemaajalise<br />
tarvitamise puhul, on laktuloos, mis<br />
muudab väljaheite pehmemaks ja lihtsustab<br />
roojamist. Proovida võib ka apteegis<br />
müüdavaid puuviljakuubikuid.<br />
Raske kõhukinnisuse puhul võib vajalikuks<br />
osutuda klistiiri tegemine.<br />
Kui kõhukinnisus siiski elustiili korrigeerimisega<br />
ei leevene, tasuks igal<br />
juhul nõu küsida peretohtri käest, sest<br />
kõik lahtistid tõepoolest pikemaajaliseks<br />
kasutamiseks ei sobi.<br />
Tähelepanu –<br />
punased lipukesed!<br />
Kõhukinnisus võib varjata ka tõsisemat<br />
haigust, seda eriti vanemas eas.<br />
Kui kõhukinnisusega kaasnevad nn<br />
ohumärgid ehk punased lipukesed,<br />
Hoia Tervist 577<br />
välditav probleem<br />
Terve inimese sool tühjeneb korrapäraselt, kõhukinnisuse puhul on rütm<br />
aga häiritud. Siin aitavad potitreeningud – tuleb end harjutada iga päev<br />
kindlal ajal WCs käima.<br />
SVEN ARBET<br />
nagu vereeritus pärasoolest, iiveldusoksendamine,<br />
söömishäire, tugev kõhuvalu,<br />
pidev väsimus ja kaalulangus,<br />
peab kindlasti arsti poole pöörduma.<br />
Vajalikuks võivad osutuda lisauuringud<br />
ja ravi.<br />
Kõhukinnisusega kaasnevad – ja<br />
mõnikord ka soodustavad kõhukinnisuse<br />
teket – pärakulõhe (valus haavake<br />
päraku piirkonnas) ning hemorroidid<br />
(veenikomud). Need on sageli<br />
äärmiselt valulikud ja kipuvad andma<br />
veritsust, mida võib segamini ajada<br />
ka tõsisema sooletrakti veritsuse põhjusega<br />
(muu hulgas kasvajaga!). Ühe<br />
osana ravist peab korrigeerima toitumis<br />
ja liikumisharjumusi, teiseks võib<br />
vaja minna kreemeküünlaid või lausa<br />
kirurgilist ravi. Probleemi lahendamisel<br />
saab jällegi perearst abiks olla.<br />
EVELIN JÕEMÄGI<br />
perearst-resident
578 Hoia Tervist<br />
Säravvalged hambad on<br />
tervise ja endast hoolimise<br />
peegeldus.<br />
Inimesele on hambavärv geneetiliselt<br />
kaasa antud, kuid värvimuutused tekivad<br />
ka eluajal. Nüüdseks on välja töötatud<br />
päris mitu meetodit, kuidas hambaid<br />
valgendada. Alati pole probleem<br />
inimese perfektsionismis, esineda võib<br />
väga tõsiseid värvimuutusi ja kui neid<br />
ei korrigeeri, võib see mõjutada kogu<br />
väljanägemist ning viia sotsiaalsete ja/<br />
või psühholoogiliste järelhaigusteni.<br />
Naeratuses osalevad peale lihaste<br />
ka tunded ja see on nii neuroloogilise<br />
kui ka psühholoogilise protsessi tulemus.<br />
Kui naeratatakse värvunud hammastega,<br />
võib tulla vastulöök. Välimus<br />
on kindlasti oluline ka enesekehtestamise<br />
ja enesehinnangu puhul. Ideaalne<br />
hammaste värv pole kuskil kirjas, see<br />
on sisetunde küsimus.<br />
Palju värvimõjutajaid<br />
Hammaste tumedam värv võib olla ka<br />
mõne haiguse ilming. Seepärast vajab<br />
valgendamine alati eelnevalt tumenemise<br />
põhjuse väljaselgitamist. Värvuda<br />
võivad hambad kas nende pinna kaudu<br />
ehk nagu “plekk peal” või läbi ainevahetuse<br />
seestpoolt. Toon mõned tüüpilisemad<br />
põhjused mõlema tüübi värvimuutuseks.<br />
Kehv hügieen.<br />
Geneetilised tegurid.<br />
Suitsetamine.<br />
Mõned söögid-joogid võivad määrida<br />
hambaid pikemaajalisel kasutusel,<br />
näiteks kohv, tee, cola jt karastusjoogid,<br />
punane vein, puuviljad-juurviljad<br />
(peet), marjad (eriti mustikad ja mustad<br />
sõstrad) jt.<br />
Vanuse suurenedes hambad tumenevad<br />
ka seetõttu, et email õheneb ja muu-<br />
tub läbipaistvamaks. Selle all asuv tumedam<br />
dentiin hakkab läbi kumama.<br />
Trauma (hamba närvide-veresoonte<br />
kimp laguneb, mille tulemusel tekkivad<br />
pigmendid tungivad dentiini).<br />
Keskkonnategurid, näiteks floor joogivees<br />
ja toidus. Floor kuhjub hammastesse<br />
ja sõltuvalt hamba arengu ajast<br />
ja floori kogusest on kahjustused erinevad.<br />
Värv varieerub kriitjasvalgest<br />
kuni pruuni/mustani.<br />
Haigused, mis segavad dentiini/<br />
emaili arengut juba enne sündi (ema<br />
haigused) aga ka varajases lapseeas<br />
(dentiin või email ei moodustu täielikult<br />
või on laiguline) ja sündroomid<br />
(näiteks Turneri sündroom), kaasasündinud<br />
haigused.<br />
Paljud ainevahetushäired (näiteks<br />
kaltsiumi ainevahetus), rahhiit, bilirubiini<br />
sisalduse tõus veres jt verehaigused,<br />
kromogeensed bakterid suus,<br />
seenhaigused, diabeet (võib põhjustada<br />
emaili õhenemist, mis annab hambale<br />
tumedama värvi) jpt.<br />
Ravimitest näiteks aneemiaravimid<br />
(Tot’hema teeb hambad halliks,<br />
raua vaegusaneemia ravimid lausa<br />
mustaks, sõltudes muidugi kogusest);<br />
antibiootikum tetratsükliin (kui<br />
kasutada raseduse 4. kuust kuni lapse<br />
umbes 8. eluaastani, sest siis arenevad<br />
hambad ja tet ratsükliin tungib<br />
dentiini kaudu emaili koostisesse,<br />
moodustades seal püsiva ühendi<br />
ja hambad tulevad pruunikas-lillakashallikad).<br />
Tetratsükliini derivaat minotsükliin,<br />
mida kasutatakse akne raviks, muudab<br />
hammaste värvi ka peale nende<br />
suhu lõikumist rohekashalliks või sinakashalliks,<br />
seostudes rauaiooniga<br />
ja imbudes igemevaovedelikku. Antihistamiinikumidest<br />
Benadryl, aga<br />
ka osad antipsühhootilised ravimid,<br />
kõrgvererõhktõve ravimid jt.<br />
HAMBAD<br />
Suuloputusvahendite pikaajalisel<br />
kasutusel, näiteks kloorheksidiin (teeb<br />
kollaseks), tsetüülpüridiinkloriid (sisaldub<br />
Scope’i toodetes), kaaliumpermanganaat<br />
(teeb lillaks).<br />
Seleenimürgitus, hõbeamalgaamtäidised<br />
(eriti kui ta sisaldab hõbeda sulfiide).<br />
Ja paljud teised põhjused.<br />
Seega on valgendamise juures oluline<br />
näha värvimuutuse põhjust. Kui<br />
põhjus on hügieenis või dieedis, aitab<br />
hoolikam hammaste harjamine ja niidiga<br />
puhastamine. Ka hambaarstil tuleks<br />
lasta neid aeg-ajalt puhastada<br />
(näiteks soodapesuga). Mingeid võlusööke/-jooke,<br />
mis hambad tagasi valgeks<br />
teevad, ei ole.<br />
Valgendused ravikabinetis<br />
Hammaste valgendamiseks on palju<br />
koduseid meetodeid, kuid ka professionaalseid<br />
protseduure. Üheks edumeelsemaks<br />
on zoom-valgendus. See<br />
protseduur võtab aega maksimaalselt<br />
2 tundi koos kõikide ettevalmistustega<br />
ja värvimuutus saavutatakse kohe peale<br />
seansi lõppu. Lõplik tulemus ilmneb<br />
kuni 2 nädala pärast, kui saavutatud<br />
värv stabiliseerub.<br />
Valgendusgeel kantakse hammastele<br />
(pehmed koed on kaetud kaitsva<br />
kõvanenud geeliga) ja suunatakse<br />
peale lamp spetsiaalse lainepikkusega<br />
intensiivse valgusega (350–400 nm),<br />
mis aktiveerib geelis sisalduva vesinikperoksiidi.<br />
32% vesinikperoksiidi geel reageerib<br />
aktivaatoriga ja tulemuseks on 25%<br />
vesinikperoksiid (ph 7,5–9). Geeli aktiivsed<br />
ained (hapnik) tungivad hammastesse,<br />
muutes need valgemaks.<br />
Valgendamine oksüdeerib hamba orgaanilisi<br />
pigmente.<br />
Zoom-valguslambil on ka infrapunafilter,<br />
mis aitab vähendada hamba<br />
soojendamist (filtreerides infrapunakiirgust),<br />
sest soojendamine kahjustab<br />
hambaid. Kollakad hambad allu-
VALGEKS<br />
vad valgendusele väga hästi, pruunikad<br />
halvemini ja hallikad ei pruugi üldse<br />
märkimisväärselt valgenduda.<br />
Kas valgendamine<br />
rikub hambaid?<br />
Muidugi rikub. Iga sekkumine millessegi<br />
tekitab muutust. Siin on oluline,<br />
kuidas, millise intensiivsusega valgendamist<br />
tehakse ja kuidas jäävad kahju<br />
ning sellest saavutatud positiivne tulemus<br />
omavahel balanssi.<br />
Kreeka keeles näiteks tähendab<br />
sõna farmacon nii ravimit kui ka mürki.<br />
Vahe mürgi ja ravimi vahel on ko-<br />
guseline, väikeses annuses mürk võib<br />
ravida ja suures annuses ravim tappa.<br />
Kui teha asju mõõdukalt ja selleks koolitatud<br />
inimeste poolt läbi viiduna, on<br />
ohud minimaalsed.<br />
Valgendamist on uuritud ning paljud<br />
uuringud väidavad, et zoom-valgendus<br />
hamba mikrostruktuuri kõvadust<br />
ei muuda. Teisest küljest on vesinikperoksiid<br />
ju ärritav ja tsütotoksiline<br />
aine (jällegi küsimus koguses!).<br />
Kuni 16. eluaastani ei soovitata hambaid<br />
valgendada, närviruum hamba<br />
sees on noortel lai ja võimalus närvi ärritada<br />
suurem. Ka ei sobi valgendamine<br />
rasedatele ja imetavatele emadele.<br />
Hoia Tervist 579<br />
SXC.HU<br />
Pärast valgendust võivad jääda<br />
hambad paariks päevaks tundlikuks ja<br />
nii valgus kui ka lekkida võiv geel võivad<br />
ärritada pehmeid kudesid. Viimast<br />
saab aga osav asjatundja vältida.<br />
Ka tundlikkus ja võimalikud valusähvakad<br />
samal ja järgmisel päeval on<br />
sõltuvalt inimesest ja valgete hammaste<br />
soovist väljakannatatavad. Ilu nõuab<br />
teadagi ohvreid.<br />
Samas võib patsient saada ka tundlikkuse<br />
vähendamiseks geeli koju<br />
kaasa.<br />
TIINA SAAR<br />
ASi Maxilla stomatoloog
580 Hoia Tervist<br />
SVEN ARBET<br />
Puugioht<br />
varitseb<br />
ka sügisel<br />
Puuke tuleb karta oktoobrikuu<br />
lõpuni ja vaktsineerimiseks<br />
pole kunagi liiga hilja.<br />
Terviseameti statistika lubab järeldada,<br />
et puugihammustuse tagajärjel<br />
tekkinud borrelioosi juhtumid on tänavu<br />
sagenenud, puukentsefaliidi juhtumite<br />
arv sarnaneb varasemate aastatega.<br />
Kui käesoleval aastal on <strong>Eesti</strong>s seni<br />
diagnoositud 74 puukentsefaliidi juhtu,<br />
siis 2009. aastal oli see arv 179,<br />
2008. aastal 90.<br />
Borrelioosi on sel aastal diagnoositud<br />
572 juhtu, 2009. aastal 1787,<br />
2008. aastal 1423 juhtu.<br />
Ei maksa unustada, et pikk ja ilus<br />
sügis on veel ees ning marja- ja seenemetsa<br />
ei saa ju puugihirmus minemata<br />
jätta.<br />
Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskuse<br />
juhataja dr Kai Zilmer, milliste<br />
puugi põhjustatud haiguste vastu<br />
meil vaktsineeritakse?<br />
Praegu on olemas võimalus vaktsineerida<br />
ainult ühe puukide poolt ülekantava<br />
haiguse – puukentsefaliidi –<br />
vastu. Õnneks on inimeste teadlikkus<br />
aasta-aastalt tõusnud ja üha rohkem<br />
inimesi tuleb vaktsineerima.<br />
Kas vaktsineerimiseks on kindlad<br />
ehk siis n-ö õiged, optimaalsed ajad<br />
ja kas sügisesed marjulised jõuaksid<br />
seda veel teha?<br />
Puugid muutuvad kevadel aktiivseks<br />
aprillikuus. Seega on esmakordse<br />
vaktsineerimise alustamise parimaks<br />
ajaks märtsi algus. Teine vaktsiinisüst<br />
tehakse aprilli algul ehk ühe kuu möödudes<br />
esimesest süstist. Põhivaktsineerimise<br />
kolmas süst tuleks teha aasta<br />
möödudes ehk järgmisel kevadel.<br />
Vaktsineerimist võib alustada aga ka<br />
ükskõik millal. Korduvvaktsineerimine<br />
(immuunkaitse hoidmiseks) tuleb teha<br />
esimest korda 3 aasta möödumisel kolmandast<br />
süstist (ühe süstina) ja edasi<br />
iga 5 aasta järel (ühe süstina).<br />
Üle 60aastased inimesed peaksid<br />
korduvvaktsineerimisi tegema iga<br />
3 aasta järel, kuna nendel kaitse ei<br />
püsi nii kaua kui noorematel inimestel.<br />
Puukide aktiivsuse periood kestab<br />
<strong>Eesti</strong>s tavaliselt oktoobri lõpuni. Nii et<br />
sügisestel marjulistel-seenelistel ei ole<br />
praegu sugugi hilja vaktsineerida.<br />
Kes peaksid end puukide vastu kindlasti<br />
vaktsineerima?<br />
Kuna <strong>Eesti</strong> on puukentsefaliidi endeemiline<br />
ala, siis vaktsineerimine on<br />
näidustatud kõikidele inimestele, kes<br />
suvel viibivad looduses. Eriti ohusta-
Kai Zilmer.<br />
ERAKOGU<br />
tud on muidugi need, kellel töö on<br />
seotud looduses viibimisega.<br />
Põhimõtteliselt on oht kõikjal <strong>Eesti</strong>s,<br />
pisut vähem haigusjuhtumeid on<br />
diagnoositud Kesk-<strong>Eesti</strong>s.<br />
Kui kiiresti puugihammustus mõjub,<br />
kui tõhusat abi on puugi kiirest eemaldamisest?<br />
Puuk tuleb igal juhul kiiresti eemaldada,<br />
eriti oluline on see borrelioosi<br />
nakatumise võimaluse vähendamiseks.<br />
Millest sõltub puugihammustusest<br />
johtuva haiguse kulg ehk siis raskus<br />
ning milline on ravi?<br />
Nagu iga haiguse puhul, on ka puukide<br />
põhjustatud haigused igal inimesel<br />
erineva raskusega. Ühest puugihammustusest<br />
võib saada ka mitu<br />
haigust.<br />
Puukentsefaliidil ei ole põhjuslikku<br />
ravi, ravi seisneb sümptomite leevendamises.<br />
Borrelioosi ja teisi puukide<br />
poolt edasikantavaid haigusi (näiteks<br />
erlihhioos ja tulareemia) ravitakse<br />
antibiootikumidega.<br />
KAJA PRÜGI<br />
PuuK Ide le v I tAtAvAd nAK Kused<br />
Puukentsefaliidi viirus<br />
Hoia Tervist 581<br />
Puukentsefaliidi viirust (ingl keeles Tick-Borne Encephalitis ehk TBE) leitakse<br />
imetajate, eelkõige väikeste näriliste verest. Nakatunud puugil leidub viirust<br />
süljenäärmetes ja süljes. Puukide vahendusel võib nakkus levida inimesele.<br />
Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1–2 nädalat pärast puugihammustust<br />
gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega.<br />
Vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub.<br />
Umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus aga edasi ajju ja ajukelmetesse.<br />
See avaldub haiguse ägenemises: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus,<br />
oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Puukentsefaliidi<br />
diagnoos pannakse vereproovi ja seljaajuvedeliku analüüsi põhjal. Spetsiifilist<br />
ravi puukentsefaliidi vastu pole. Küll annab haiguse läbipõdemine eluaegse<br />
immuunsuse, s.t haigestutakse ainult kord elus.<br />
Puukborrelioos<br />
Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi<br />
seedekanalis. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et<br />
borreliabakterit kannab ligi 30% puukidest. Kuid risk pärast<br />
puugihammustust haigestuda on vaid üks sajast.<br />
Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse<br />
hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või<br />
kauem, kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.<br />
Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib<br />
hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise<br />
läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem lööve kaob.<br />
Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames.<br />
Neile sümptomitele ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet. Närvisüsteemi<br />
sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest.<br />
Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge<br />
palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Võib esineda ka ühepoolset<br />
näonärvi halvatust. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist<br />
käe- või jalalabadel lillakas nahakahjustus tuikava valu või tuimustundega.<br />
Diagnoos pannakse haigusloo ja vereanalüüside põhjal. Mõnikord tuleb<br />
analüüsida ka seljaajuvedelikku. Ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõdemist<br />
immuunsust ei teki. Vaktsiini puukborrelioosi vastu <strong>Eesti</strong>s veel pole.<br />
erlihhioos<br />
Puugid võivad levitada ka bakterit, mis varem arvati olevat ohtlik ainult<br />
koertele, hobustele, veistele ja lammastele. Viimastel aastatel on kindlaks tehtud,<br />
et Ehrlichia võib põhjustada haigusi ka inimestel. Tavaliselt tekitab nakkus<br />
nõrku gripitaolisi sümptomeid ja kaob iseenesest, aga võib mööduda ka<br />
haigusnähtudeta. Mõnel juhul võivad haigusnähud olla ka enam väljendunud.<br />
Diagnoos pannakse vereproovi põhjal. Haigust ravitakse antibiootikumidega,<br />
vaktsiini selle vastu veel pole.<br />
Allikas ja loe lisaks: www.puuk.ee
582 Hoia Tervist<br />
Kui palju<br />
päevas liigud?<br />
Korralikku sammumõõtjat<br />
on raske petta.<br />
Kõik oma tervisest hoolivad inimesed<br />
teavad juba, et päevas peaks kõndima<br />
vähemalt 10 000 sammu. Sammude<br />
arvestamiseks on lihtsaim viis kasutada<br />
sammumõõtjat või -lugejat. Sageli<br />
kurdetakse aga, et masin ei näita läbitud<br />
samme õigesti.<br />
“Meie maaletoodavad sammulugejad<br />
ei loe tegelikult samme, vaid mõõdavad<br />
kiirendust, mis tekib käimisel.<br />
Sellepärast nimetamegi neid sammumõõtjateks,”<br />
selgitab sammumõõtjaid<br />
tootva firma Omron esindaja <strong>Eesti</strong>s<br />
Raivo Tammiksaar.<br />
Selline tehnoloogia vähendab oluliselt<br />
vigu ja “valede” sammude lugemist,<br />
võrreldes vananenud tehnoloogiaga<br />
pendliga sammulugejatega.<br />
Miks sammumõõtjad valetavad<br />
Sammumõõtjad “valetavad”, kui imiteeritakse<br />
käimisele sarnast olukorda,<br />
kuna sammumõõtja ei suuda sellises<br />
olukorras vahet teha imitatsioonil ja<br />
reaalsetel sammudel.<br />
Kui rääkida pendelsammulugejatest,<br />
siis need loevad liikumisel tekkinud<br />
võnkumisi ja seoses sellega võivad<br />
olla väga ebatäpsed, lugedes sammudeks<br />
ka näiteks tänavaaugud autosõidul.<br />
Samas saab “petta” ka Omroni<br />
sammumõõtjaid, kuid vigade vähenda-<br />
VAHEMA AD SAMMUDES<br />
Kui pikk maa on<br />
10 000 sammu?<br />
Tallinna elanikele toob ettekujutuse<br />
10 000 sammu pikkusest<br />
ette ehk võrdlused, et:<br />
jalutuskäik Rocca al Mare kooli<br />
juurest Kapten Flintini ja ringiga<br />
tagasi kooli juurde on umbes<br />
10 000 sammu,<br />
teekond Pirita teel Russalkast<br />
kuni Pirita jõe sillani ja tagasi annab<br />
umbes 6000-7000 sammu,<br />
Tallink City hotellist Raekoja<br />
platsi on napilt alla 1000 sammu.<br />
miseks kasutatakse mitmeid loogikaid,<br />
nagu sammude loendamise<br />
alustamist alates<br />
neljandast sekundist.<br />
Korralike sam mumõõtjate<br />
hinnaklass<br />
jääb vahemikku<br />
350–850 krooni.<br />
Kindlasti on turul ka<br />
odavamaid mudeleid,<br />
kuid need on valdavalt<br />
ka iganenud tehnoloogiaga<br />
pendliga pendliga lulugejad. Kõrgema Kõrgema hinnatasehinnataseme sammumõõtjad sammumõõtjad omavad<br />
mitmeid mitmeid lisafunktsioone, nagu<br />
energiakulu arvestus, intensiivsustsoonidsustsoonid<br />
ning treeningtarkvara,<br />
suutes asendada teatud mõttes isegi isegi<br />
elementaarset pulsikella. Samas päris<br />
pulssi neist ükski ei mõõda. Kui on korralikum<br />
treeningplaan, tuleks ikka pulsikell<br />
muretseda.<br />
Odav, aga tõhus treeningvahend<br />
Treeningu- ja suhtluskeskkonna ning<br />
võistluse “Käi jala!” üks algatajatest ja<br />
eestvedajatest Kätrin Karu arvates on<br />
sammumõõtjate müüginumbreid <strong>Eesti</strong>s<br />
keeruline kommenteerida. Kuid ootamatutesse<br />
kohtadesse on nad sel aastal<br />
müügile küll tulnud – näiteks toidupoodidesse,<br />
rääkimata elektroonika ja<br />
kodumasinate kauplustest.<br />
““Käi jala!” osalejate eelistuste põhjal<br />
võin öelda, et sammumõõtjate puhul<br />
hinnatakse ikka kvaliteeti ja funktsionaalsust.<br />
Osalejate seas on näha, et<br />
odavad “made in China” sammulugejad<br />
ei ole usaldusväärsed ning kes sellistega<br />
alustanud, tahavad üsna peagi<br />
need kvaliteetsemate vastu ringi vahe-<br />
tada. Kes juba teist või kolmandat lugejat<br />
muretsevad, valivad kindlasti vähevähemalt keskmise hinnaklassi omad.”<br />
Aktiivne sammumõõtja kasutaja<br />
Kai leiab, et tegemist on odava, ent<br />
samas tõhusa treeningvahendiga.<br />
“Muidu juba üksluiseks muutunud<br />
treeningrajad muutusid<br />
palju huvitavamaks, kui sammu-<br />
lugeja abiks võtsin. Varem käisin lõbu<br />
pärast ja ei murdnud pead selle üle, kui<br />
palju päevas samme teen. Nüüd jälgin<br />
Omron Walking<br />
Style II.<br />
REPRO<br />
kiivalt sammulugeja näitu ja<br />
<strong>olen</strong> endale igapäevaseks eesmärgiks<br />
seadnud 12 000 samsammu päevas, millest ma mõjuva põhjuseta<br />
ei tagane. Isegi kaks sõbrannat<br />
on vahetevahel liitunud, kuna üks neist<br />
sai töölt jõuludeks sammulugeja ja teist<br />
hakkas minu mänguasi huvitama.”<br />
Augusti alguses toimus “Käi jala!”<br />
matk koostöös Elektriraudteega Aegviitu,<br />
mis pakkus osalejatele aktiivse<br />
päeva kaunis looduses koos mitme<br />
karastava suplusega teele jäävates järvekestes.<br />
Selle matkapäevaga koguti<br />
keskmiselt 25 000 sammu.<br />
Kätrin Karu lisab, et uus “Käi jala!”<br />
sügisvõistlus, millega kõik huvilised<br />
liituda saavad, toimub 15. septembrist<br />
kuni 15. oktoobrini. Kellel huvi end<br />
sammude kogumises proovile panna,<br />
peaks külastama www.kaijala.ee asuvat<br />
võistluskeskkonda.<br />
GERLI RAMLER<br />
HJ-109 Active Steps ja HJ-005 Vital Steps.
K O O S T I S A I N E D<br />
600 g kooritud ja puhastatud<br />
kuubikuteks lõigatud õunu<br />
400 g kuubikuteks lõigatud sibulat<br />
(võib ka punast)<br />
1 dl valget veini või vett<br />
2 sidruni mahla ja riivitud koort<br />
1 pk Dansukkeri moosisuhkrut 1 + 3<br />
Valage õunad, sibulad, vein ning sidrunimahl<br />
ja -koor keedunõusse. Keetke<br />
aeg-ajalt segades 10–15 minutit. Lisage<br />
moosisuhkur, kuumutage uuesti keemiseni<br />
ja keetke 3–5 minutit. Jahutage aeg-ajalt<br />
segades u 15 minutit. Eemaldage vajadusel<br />
vaht. Valage puhastesse soojadesse purkidesse,<br />
sulgege kaanega ja säilitage jahedas.<br />
Sobib liharoogade, ulukiliha ja maksatoitudega.<br />
<br />
Hoia Tervist 583
584 Hoia Tervist<br />
..sest elu koosneb<br />
pisiasjadest!<br />
Microlife rütmihäirekindlad vererõhu aparaadid<br />
on saadaval apteekides!<br />
Vererõhu mõõtmisel:<br />
• eelista täisautomaatset vererõhuaparaati poolautomaatsele, sest<br />
vastasel juhul peab „pumpaja“ olema keegi teine<br />
• tee kindlaks kummal käel on rõhk kõrgem ja mõõda vererõhku alati<br />
sellel käel<br />
• vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist, suitsetamist ja füüsilist<br />
aktiivsust, kuna need tegevused tõstavad vererõhku<br />
• vali õige suurusega mansett ja paigalda see õigesti – voolik väljub<br />
mansetist käe sisepinnal, suunaga labakäe poole<br />
• jälgi, et mansett oleks südame kõrgusel<br />
• peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit<br />
• mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkonnas, soovitavalt kodus<br />
• vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi<br />
• kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt 1 minut<br />
• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud tulemused (keskkond<br />
ja kellaaeg)<br />
Maaletooja:<br />
BHS A/A – BHS Protocol<br />
BHS A/A – BHS Protocol<br />
BP A100<br />
• saadud tulemused märgi üles koos kellaaja ja kuupäevaga<br />
• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata<br />
• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutus juhendit<br />
ja vajadusel konsulteeri arstiga!<br />
– Pulsirütmi häire kindlakstegemine<br />
– Kliiniliselt kontrollitud
Change language