Käitumise bioloogilised alused II: Kesknärvisüsteemi osade ...
Käitumise bioloogilised alused II: Kesknärvisüsteemi osade ...
Käitumise bioloogilised alused II: Kesknärvisüsteemi osade ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
<strong>Käitumise</strong> <strong>bioloogilised</strong> <strong>alused</strong> <strong>II</strong>:<br />
<strong>Kesknärvisüsteemi</strong> <strong>osade</strong> funktsioonid<br />
Riina Häidkind<br />
Tartu Ülikool<br />
Psühholoogia Instituut<br />
Piklikaju (medulla)<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 3 9/5/2008<br />
Piklikaju asub seljaaju kohal, justkui seljaaju<br />
paisunud ja täiustunud jätke<br />
Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu<br />
eluliselt olulisi reflekse – nagu hingamine,<br />
südame löögisagedus, oksendamine,<br />
süljeeritus, köhimine ja aevastamine<br />
Kraniaalnärvid (12 paari) kontrollivad pea<br />
piirkonna sensoorseid ja motoorseid<br />
funktsioone<br />
Piklikaju vigastus lõpeb surmaga. Ka suured<br />
opiaatide annused on ohtlikud, sest suruvad<br />
maha piklikaju kaudu juhitud refleksid.<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 5<br />
9/5/2008<br />
KNS ehk pea- ja seljaaju<br />
1.3-1.4 kg (u 2% massist)<br />
vastsündinul 350-400g<br />
koostis: vesi (77-78%),<br />
lipiidid (10.12%),<br />
proteiinid 8%<br />
verevarustuseta teadvus<br />
8-10 s, refleksid 40-110 s<br />
12 kraniaal- ja 31<br />
spinaalnärvi<br />
seljaaju pikkus 43-45 cm,<br />
kaal 35-40g<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 2<br />
Peaaju alajaotused: kolmetine<br />
Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa,<br />
mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast<br />
(pons) ning väikeajust (tserebellum).<br />
Keskaju on peaaju keskel paiknev osa,<br />
imetajatel kängunud ning ümbritsetud<br />
eesajust. Koosneb tektumist ja<br />
tegmentumist.<br />
Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam<br />
osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja<br />
otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor,<br />
allpool taalamus, basaaltuumad ja limbiline<br />
süsteem oma erinevate <strong>osade</strong>ga.<br />
Ajusild (pons)<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 4<br />
Ajusild paikneb piklikajust ees kõhtmiselt ning<br />
sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid<br />
Ajusild on paljude seljaajus ülenevate aksonite<br />
ristumise koht<br />
Ajusild ja piklikaju sisaldavad raphe tuumasid ja<br />
retikulaarformatsiooni, mille kaudu<br />
kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut,<br />
und ja tähelepanu.<br />
Raphe süsteem saadab aksoneid paljudesse<br />
kohtadesse eesajus, suurendades või<br />
vähendades aju valmisolekut stiimulitele<br />
reageerimiseks.<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 6<br />
1
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Väikeaju (cerebellum)<br />
See suur kurruline tagaaju struktuur on<br />
tuntud liigutus- ja tasakaalu kontrolli<br />
keskusena<br />
Väikeaju kahjustusega inimestel on raskusi<br />
tähelepanu suunamisega kuulmis- ja<br />
nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse<br />
ajataju ja rütmi tabamisega<br />
Väikeaju funktsiooni häirest annab tunnistust<br />
vaaruv kõnnak, värinad liikumise ajal ja<br />
võimetus sooritada kiireid vahelduvaid<br />
liigutusi<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 7<br />
Eesaju: vaheaju osad<br />
Eesaju saab jagada otsajuks (telentsefalon)<br />
ja vaheajuks (dientsefalon)<br />
Vaheaju osad on taalamus ja hüpotaalamus<br />
Taalamus on eesaju keskel asuv struktuur.<br />
Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju<br />
läbi taalamuse. Erandiks on lõhnatundlikkus.<br />
Hüpotaalamus on väike ajuosa ajupõhimikul<br />
taalamusest allpool ning tegeleb motiveeritud<br />
käitumise reguleerimisega, näiteks söömine,<br />
joomine, temperatuuri regulatsioon,<br />
seksuaalsus ja aktiivsustase<br />
Limbiline süsteem<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 9<br />
Eesaju põhimikul ajutüve ümber paiknevad<br />
funktsionaalselt seotud struktuurid, mida<br />
tuntakse ühiselt limbilise süsteemi nime all<br />
Limbilise süsteemi suuremad osad on<br />
haistesibul, hüpotaalamus, hipokampus,<br />
mandelkeha (amygdala) ning ajukoore<br />
vöökäär<br />
Üheskoos on need ajuosad olulised<br />
motiveeritud ja emotsionaalse käitumise<br />
korraldamisel, näiteks söömine, joomine,<br />
seksuaalsus, ärevus ja agressiivsus<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 11<br />
9/5/2008<br />
Keskaju (midbrain)<br />
Keskajus toimub sensoorsete signaalide<br />
(kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine<br />
Imetajatel on keskaju taandarenenud, suur<br />
osa nägemise ja kuulmise kontrollist on ümber<br />
asunud eesaju koorde<br />
Keskaju osad osalevad temperatuuri<br />
regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos<br />
ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli<br />
reguleerimisel<br />
Keskajus asub ka mustollus (substantia nigra),<br />
kust algab Parkinsoni tõve korral kahjustatud<br />
9/5/2008<br />
ülenev dopamiinergiline juhtetee<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 8<br />
Ajuripats (pituitary gland) ja<br />
basaalganglionid<br />
Ajuripats on hüpotaalamusega ühendatud<br />
sisenõrenääre, mis toodab hormoone ja<br />
vabastab neid vereringesse<br />
Basaalganglionid on rühm koorealuseid<br />
struktuure taalamusest külgmisemal. Nende<br />
hulka kuuluvad sabatuum, putamen ja<br />
kahkjaskera<br />
Basaalganglionidel on alajaotusi, mis on<br />
seotud emotsioonide, mälu, käitumise<br />
planeerimise, liikumis- ja tähelepanu<br />
probleemidega<br />
Parkinsoni ja Huntingtoni tõbi<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 10<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 12<br />
2
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Hipokampus ja ajuvatsakesed<br />
Hipokampus on suur struktuur taalamuse ja<br />
ajukoore vahel. Ta on oluline mälufunktsiooni<br />
seisukohalt, eelkõige häirib hipokampuse<br />
kahjustus uute mälujälgede tekkimist<br />
Iga ajupoolkera sisaldab ühte kahest suurest<br />
lateraalvatsakesest, mis tagapool ühinevad<br />
kolmandasse ja neljandasse vatsakesse<br />
Ajuvatsakestes olev ajuvedelik on vereplasma<br />
taoline selge vedelik, mis ümbritseb kõikjal<br />
ajukelmeid ja kaitseb aju mehhaaniliste<br />
vigastuste eest<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 13<br />
Ajupoolkerade<br />
ühendused<br />
a) Aju poolitatuna<br />
suuraju poolkerade<br />
vahelt<br />
b) Aju ülaltvaates<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 15<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 17 9/5/2008<br />
Otsaju ja ajukoor<br />
Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis<br />
võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest<br />
ülenevat sensoorset informatsiooni ning<br />
kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd<br />
Ajupoolkerade välispinna hallainest koosnevat<br />
rakkude kihti nimetatakse ajukooreks<br />
Kummagi poolkera neuronid suhtlevad teise<br />
poolkera vastavate piirkondadega<br />
aksonikimpude vahendusel, mis moodustavad<br />
poolkerade vahele mõhnkeha ehk korpus<br />
kalloosumi ja eesmise komissuuri<br />
Ajukoor<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 14<br />
Inimese ajumahust oma käärulise ehituse tõttu<br />
moodustab 80%, paksusega 2–3 mm<br />
Otsaju koor jaotatakse eriti sügavate vagude järgi<br />
neljaks sagaraks: frontaal- ehk otsmikusagar,<br />
parietaal- ehk kiirusagar, temporaal- ehk<br />
oimusagar ja oktsipitaal- ehk kuklasagar<br />
Sensoorsed ja motoorsed projektsioonialad<br />
ajukoores on vastavalt sensoorsete impulsside<br />
lõpp- ja motoorsete käskluste lähtepunkt<br />
Mõlemas ajupoolkeras vastab piirkond ajukoores<br />
piirkonnale kehal, kuid kontrollitakse<br />
vastaskehapoolt: vasaku ajupoolkera kaudu<br />
paremat poolt kehast ja vastupidi<br />
Ajukoore ülesehitus<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 16<br />
Inimestel ja imetajatel on kuue selgelt eristuva<br />
kihiga ajukoor. Kihid moodustuvad<br />
rakukehadest, mis paiknevad paralleelselt<br />
ajukoore välispinnaga ning on üksteisest<br />
eraldatud närvikiudude kihtidega<br />
Kihtide paksus on sõltub ajukoore piirkonnast<br />
Ajukoore rakkudele on iseloomulik kihtidega<br />
ristuv koondumine sammasteks<br />
Ajukoore kuue kihi paksuse ning igas kihis<br />
olevate rakkude ja närvikiudude väljanägemise<br />
alusel saab ajukoores eristada rohkem kui 50<br />
erinevat välja<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 18<br />
3
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Primaarsed sensoorsed ja<br />
motoorsed ajukoore väljad<br />
1860ndatel<br />
avastati ajukoore<br />
primaarsed<br />
motoorsed väljad<br />
Inimesel tuvastas<br />
sarnase ajukoore<br />
ülesehituse Wilder<br />
Penfield (1950)<br />
Tsentraalvaost<br />
eespool motoorne<br />
ja tagapool<br />
sensoorne<br />
homonkulus<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 19<br />
Kiiru- ehk parietaalsagar<br />
Kiirusagar asub kuklasagara ja keskvao<br />
vahel<br />
Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore<br />
osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See<br />
on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu<br />
jõuavad kõik aistingud erinevate<br />
kehapiirkondade puudutusaistingute kohta<br />
ning info lihastest ja liigestelt<br />
Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja<br />
kehaasendite kohta ning edastab selle<br />
liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 21<br />
Otsmiku- ehk frontaalsagar<br />
Otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne<br />
ajukoor ja prefrontaalne ajukoor<br />
Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette<br />
jäävat osa nimetatakse pretsentraalkääruks ja<br />
see on spetsialiseerunud motoorika<br />
kontrollimisele<br />
Eesmine osa frontaalsagarast koondab info<br />
kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt ning on<br />
oluline töömälu funktsiooni kandja<br />
Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks<br />
peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate<br />
käitumisprogrammide koordineerimist<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 23<br />
9/5/2008<br />
Kukla- ehk oktsipitaalsagar<br />
Asub ajukoore tagumises osas ning koondab<br />
endasse sisendi taalamuse nendest tuumadest,<br />
kus toimub nägemisinformatsiooni töötlemine<br />
Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane<br />
nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse<br />
tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval<br />
nägemisväljal<br />
Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata<br />
normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja<br />
silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju<br />
ja isegi visuaalne kujutlusvõime<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 20<br />
Oimu- ehk temporaalsagar<br />
Temporaalsagar on külgmine osa kummastki<br />
poolkerast ja kujutab endast primaarset<br />
kuulmissignaalide töötlemise piirkonda<br />
Vasakpoolne oimusagar on enamuse inimeste<br />
jaoks suulise kõne mõistmise keskus<br />
Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid<br />
helis-visuaalseid hallutsinatsioone,<br />
psühhiaatriliste patsientide<br />
hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha<br />
oimusagara ulatuslik aktivatsioon<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 22<br />
Ajupoolkerade spetsialiseerumine<br />
Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist<br />
ning keskendub detailidele<br />
Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse<br />
sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe<br />
väljendusrikas, teiste kõnes või<br />
näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest<br />
ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja<br />
sarkasmi<br />
Parem poolkera keskendub visuaalsete<br />
mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile, on<br />
aktiivsem muusika tajumisel<br />
Emotsioonid on ka lateraliseerunud.<br />
Õnnetunne aktiveerib vasakut ja hirm, viha ja<br />
vastikustunne paremat poolkera.<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 24<br />
4
9/5/2008<br />
Ajukoore kahjustusest tingitud<br />
neuropsühholoogilised häired<br />
Tegevuse häire ehk apraksia (kr.k võimetus tegutseda)<br />
tuleneb otsmikusagara kahjustustest ja on tahtliku<br />
tegevuse algatamise ja planeerimise häire<br />
Taju- ja tähelepanuhäire ehk agnoosia (kr.k ilma<br />
teadmiseta) on äratundmise häire, näiteks<br />
prosopagnoosia või sensoorne hülgamine ehk neglekt,<br />
on seotud ajukoore kahjustusega kukla-, oimu või<br />
kiirusagarates<br />
Kõnehäire ehk afaasia võib olla ekspressiivne (Broca<br />
piirkonna kahjustus) või retseptiivne (Wernicke<br />
piirkonna kahjustus)<br />
Prefrontaalse piirkonna kahjustus viib spontaansuse<br />
kadumisele ja pidurdusprotsesside häirumisele<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 25<br />
Phineas Gage’i juhtum (Harlow<br />
1848)<br />
Raudtee-ehituste<br />
eestööline, kelle<br />
ajust tööõnnetuse<br />
tõttu paiskus läbi ligi<br />
meetripikkune<br />
terasvarb<br />
Mees jäi ellu, kuid<br />
peaaju<br />
otsmikusagara<br />
kahjustus muutis<br />
tundmatuseni tema<br />
iseloomu<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 27<br />
Kõnekeskuste avastamine<br />
1860.ndatel<br />
Paul Broca<br />
patsiendi järgi<br />
motoorne<br />
kõnekeskus<br />
Carl Wernicke,<br />
kõnest arusaamise<br />
keskus<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 29<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Närvisüsteemi uurimine<br />
Ajukahjustusega või ajuhaigusega<br />
patsiendi kliiniline jälgimine<br />
Otse ajju tungimine ja spetsiifiliste<br />
koepiirkondade selektiivne aktiveerimine,<br />
inaktiveerimine või spetsiifiliste<br />
koepiirkondade eemaldamine<br />
Piltdiagnostika - ajukuvamise meetodid,<br />
mis võimaldavad ajju tungimata jälgida<br />
aju kui terviku ehitust ja/või tööd<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 26<br />
Funktsioonide lokaliseerimine ajus -<br />
frenoloogia<br />
19. sajandi frenoloogia<br />
Franz Josef Gall ja<br />
Johann Casper<br />
Spurtzheim<br />
isiksuseomadused ja<br />
käitumiseelistused<br />
sõltuvad ajukolju kujust<br />
aju koosneb<br />
“organitest”, mille<br />
väljavõlvumus koljust<br />
viitab nende arengule<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 28<br />
Funktsioonide lokaliseerimine -<br />
tungimine ajukoesse<br />
Katsetused loomade aju <strong>osade</strong> eemaldamisega<br />
(Flourens jt. 1825)<br />
1850.ndatest aastatest aju<strong>osade</strong> stimuleerimine<br />
elektri, keemiliste ainete, kuumuse või külmaga<br />
Aju<strong>osade</strong> hävitamine või nendevaheliste<br />
ühenduste läbilõikamine ajuosa funktsiooni<br />
uurimiseks<br />
Inimese aju stimuleerimine, näiteks<br />
neurokirurgilise lõikuse või eksperimentaalsel<br />
eesmärgil<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 30<br />
5
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Ajukuvamisuuringud (brain imaging)<br />
Arvutitomograafia (computerised tomography - CT)<br />
annab tervest ajust mitmeteljelise pildi, kasutades<br />
röntgenkiirgust<br />
Positronemissioontomograafia (PET) mõõdab aju<br />
glükoositarbimist radioaktiivse glükoosi manustamise<br />
järel<br />
Magnetresonantskuvamine (magnetic resonance<br />
imaging - MRI) magnetvälja abil stimuleeritakse aju<br />
aatomeid, mis võnguvad nende keemilisele koostisele<br />
vastaval sagedusel<br />
Uusim ajukuvamise meetod on funktsionaalne<br />
magnetresonantskuvamine (fMRI), mis võimaldab aju<br />
töötamas näha, radioaktiivseid aineid kasutamata<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 31<br />
Magnetresonantskuvamine (MRI)<br />
Inimese keha elusate<br />
kudede uurimiseks<br />
katsetati 1980.ndatest<br />
(Edelstein jt.).<br />
Aatomituumade<br />
võnkesageduse<br />
erinevus on erineva<br />
keemilise koostisega<br />
ainetel erinev<br />
Aju mõjutatakse<br />
tugeva magnetväljaga<br />
Tulemuseks on selge,<br />
aga liikumatu pilt ajust<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 33<br />
Positronemissioontomograafia (PET)<br />
1990.ndatel oli PET aju piltdiagnostika<br />
kuldstandard<br />
Uuritavale süstitakse veeni pisike kogus<br />
radioaktiivselt märgistatud ainet - glükoosi.<br />
Mõõdetakse radioaktiivse aine kontsentratsiooni<br />
PET kuvand aktiivse ja normolukorra jaoks<br />
Ruumiline lahutus 6 mm, ajukoore ja mõnede<br />
koorealuste struktuuride lokaliseerimise võimalus.<br />
Ajaline lahutusvõime peaaegu olematu<br />
PET uuringu kasutamist piirab, et tegu on<br />
radioaktiivse aine manustamisega, mis on eriti<br />
vastunäidustatud naiste ja laste uurimisel,<br />
kordustestimiste võim<strong>alused</strong> on piiratud<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 35<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
Kompuutertomograafia<br />
1970ndatest<br />
aastatest<br />
ajuuuringutes<br />
kasutusel<br />
ajukoe tiheduse<br />
hindamine<br />
verevalumite,<br />
ajukahjustuse<br />
piirjooned,<br />
veresoonkonna<br />
arenguhäired<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 32<br />
Elekterentsefalograafia (EEG)<br />
Berger 1924<br />
Aju elektriliste<br />
protsesside<br />
registreerimine<br />
kolju pinnale<br />
paigutatud<br />
elektroodidega<br />
ajukoore aktiivsus,<br />
unefaas,<br />
ärkveloleku tase,<br />
langetõve kolle<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 34<br />
Funktsionaalne<br />
magnetresonantskuvamine (fMRI)<br />
Kasutajasõbralikum kui PET, loodud 1992. a.<br />
Inimese aju mõjutatakse tugeva magnetvälja<br />
abil, raadiosageduslainetega mõjutamise<br />
peale hakkavad mõjutatud koed raadiolaineid<br />
tagasi peegeldama ja seda peegeldust saab<br />
mõõta<br />
fMRI mõõdab pisierinevusi<br />
raadiosageduslainetes, mis sõltuvad<br />
lokaalsest verevoolu muutumisest ja<br />
hapnikutarbimisest tunnetusliku või motoorse<br />
aktiivsuse ajal<br />
fMRI võimaldab paremat ruumilist eristamist<br />
[3 mm 1.5 tesla(T) masinatel] ning on ka<br />
ajalise lahutusvõime poolest parem kui PET<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 36<br />
6
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
•11 vabatahtlikul jälgiti aju<br />
tööd randme painutamise ajal,<br />
pideva rütmiga ja üksiku<br />
painutusena<br />
•Rütmiline painutamine kutsus<br />
esile aktiivsuse<br />
vastaskehapoole ajukoore<br />
motoorsetel väljadel ja<br />
väikeajus<br />
•Üksikud painutused<br />
vaheldumisi puhkusega<br />
kutsusid esile ulatuslikuma aju<br />
aktiivsuse, hõlmates mõlemat<br />
ajupoolkera palju suuremas<br />
ulatuses, ka “planeerimisega<br />
tegelevad” ajukoore väljad,<br />
mis otseselt liigutuse<br />
täidesaatmisega seotud ei ole.<br />
•Schaal et al. (2004)<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 37<br />
Rakendusi psühholoogias:<br />
neurokeemia ja neurofarmakoloogia<br />
Ajutüve serotoniini sünteesivate<br />
närvirakkudega seostatakse<br />
sotsiaalset käitumist ja<br />
agressiivsust<br />
Kortikotropiine vabastav faktor<br />
(CRF) aktiveerib kehale omase<br />
stressireaktsiooni<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 39<br />
Rakendusi psühholoogias<br />
Rakkude ja rakurühmade erutumist<br />
saab mõõta ja sellel on teadaolevaid<br />
psühholoogilisi korrelaate<br />
Nt. aju bioelektrilise aktiivsuse<br />
(biovoolude) registreerimine ehk<br />
elekterentsefalograafia (EEG) ja<br />
moodsamad ajukuvamismeetodid<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 41<br />
9/5/2008<br />
9/5/2008<br />
<strong>Käitumise</strong> bioloogiliste aluste<br />
rakendused psühholoogias<br />
Enamus virgatsaineid on seotud<br />
psühholoogiliste omaduste või<br />
seisunditega (ja vastupidi)<br />
nn tundmuste voolusängid imetajate ajus<br />
(Jaak Panksepp, vt. Akadeemia 1993, lk.<br />
999-1009): hirmu, uudishimu<br />
(motivatsiooni, ihaleva käitumise, ka<br />
sõltuvuse), viha, kaotuse (kurbuse,<br />
üksilduse) ringed<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 38<br />
Rakendused psühholoogias<br />
Paljudel haigustel või käitumuslikel<br />
sündroomidel on praeguseks teada<br />
bioloogiline alus ja kindlad<br />
psühholoogilised iseärasused<br />
Nt. Alzheimeri tõbi (AD), mille<br />
põhjustab valkude ainevahetushäire,<br />
mistõttu närvirakkudes ja nende vahel<br />
kuhjub β-amüloid – rakud hukkuvad<br />
9/5/2008<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 40<br />
Rakendusi psühholoogias:<br />
Paranemine ajukahjustustest<br />
Säilinud funktsioonide käitumuslik<br />
modifitseerimine (eriõpetus ja<br />
abivahendid)<br />
Funktsioonide asendamine teiste<br />
aju<strong>osade</strong> või teise ajupoolkera poolt<br />
Kollateraal- ehk külgharude arenemine<br />
Kahjustatud neuronite taastumine<br />
Närvikoe siirdamine Parkinsoni ja<br />
Alzheimeri tõve ning seljaajuvigastuse<br />
puhul<br />
Tunnetuspsühholoogia ja<br />
käitumise regulatsioon 42<br />
7
Change language