Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
19. oktoobril toimus XIII<br />
täiskasvanud õppija nädala<br />
raames <strong>Võhma</strong> kultuurikeskuse<br />
konverentsisaalis<br />
ümarlaud ”Elukestev õpe ja<br />
kohalik omavalitsus”. Ümarlaual<br />
osalesid linnapea Avo<br />
Põder, abilinnapea Aare<br />
Järvik, kultuurikeskuse juhataja<br />
Riina Pakane, lasteaia<br />
juhataja Asta Laas, volikogu<br />
kultuuri-, hariduse- ja spordikomisjoni<br />
esimees ja kooli<br />
huvijuht Riine Ant (volikogu<br />
liige), sama komisjoni<br />
aseesimees ja kooli infojuht<br />
Hannes Männik (volikogu<br />
liige) ning sama komisjoni<br />
liige, kooli õppealajuhataja<br />
ja ümarlaua kokkukutsuja<br />
Luule Tiirmaa.<br />
Ümarlaua läbiviijana<br />
tutvustasin osalejatele elukestva<br />
õppe mõjusid formaalharidusele<br />
ehk traditsioonilisele<br />
üldharidusele.<br />
Seoses kiirete muutustega<br />
kõrgtehnoloogias, majanduses<br />
ja ühiskonnas toimub<br />
juba üsna nähtavalt piiride<br />
hägustumine elukestva<br />
õppe ja formaalhariduse<br />
vahel. Formaalhariduse roll<br />
üldises haridussüsteemis<br />
hakkab muutuma, tekkimas<br />
on elukestva õppimise kultuur.<br />
See on avatud õppimine<br />
ja keskkond, kus ei ole<br />
formaalharidusele omaseid<br />
rangeid reegleid. Elukestev<br />
õppija teeb vastavalt oma<br />
võimalustele ise valikuid.<br />
Seda võimaldavad uued õppimiskeskkonnad<br />
– interaktiivne<br />
meedia ja uued tehnoloogilised<br />
rakendused.<br />
Kaugel pole enam see aeg,<br />
kui õppija osaleb iseseisvalt<br />
reaalajas toimuvatel virtuaalkursustel.<br />
Seega suurenevad<br />
tunduvalt iseseisvad<br />
õppimisvõimalused. Kõik<br />
see puudutab täiskasvanud<br />
õppijaid, kuid üsna pea ka<br />
gümnaasiumiealisi õppijaid.<br />
Mis saab formaalharidusest<br />
lähiajal? Esimesi<br />
muutusi on ka siin märgata.<br />
Formaalharidus hakkab<br />
kohanema elukestva õppe<br />
kultuuriga, kasutades ära<br />
Õppur peab olema valmis ennast kõvasti arendama, et olla valmis linnapea ametit vastu võtma.<br />
Üleskutse: õpi kogu elu!<br />
<strong>Võhma</strong> – õppiv omavalitsus,<br />
õppiv linn!<br />
elukestvale õppele omaseid<br />
avatud õppimise võimalusi<br />
ja keskkondi. Elukestva õppe<br />
keskkonnad sulanduvad tavaõppesse.<br />
Formaalharidus<br />
hakkab tasapisi taanduma<br />
– haridustunnistuste olulisus<br />
väheneb, teiste õpikeskkondade<br />
tähtsus kasvab.<br />
Julgemalt ennustades jääb<br />
traditsiooniliseks formaalhariduse<br />
kooliastmeks vaid<br />
põhikool. Gümnaasiumiaste<br />
muutub avatud süsteemiks,<br />
kus kehtivad elukestva<br />
õppe kultuurile omased<br />
tunnused: mitmed erinevad<br />
õppesuunad, arvukad valikkursused,<br />
õpilaste suuremad<br />
võimalused kujundada endale<br />
individuaalne õppekava.<br />
Kaasaegsed õpikeskkonnad<br />
ei vaja enam seniseid<br />
kriidi ja tahvliga klassiruume.<br />
Haridus- ja Teadusministeeriumi<br />
poolt käivitatud<br />
riigigümnaasiumide loomine<br />
kannab just seda eelpool<br />
kirjeldatud elukestva õppe<br />
kultuuri vaimu.<br />
Riigigümnaasiumide<br />
loomise üheks põhjuseks<br />
on toodud ka õpilaste arvu<br />
Sel aastal toimuv jõululaat<br />
on juba 3. ainulaadne<br />
üritus Eestis ning see on<br />
muutunud omamoodi traditsiooniks.<br />
Ka tänavu soovime Teid<br />
üllatada uute valguslahendustega<br />
ja seda silmailu pakume<br />
jälle küünlatehase,<br />
kohvik <strong>Võhma</strong> ja <strong>Võhma</strong> kultuurikeskuse<br />
vahelisel alal.<br />
vähenemine. Õpilaste arvu<br />
vähenemine ohustab just<br />
väikelinnade seniseid gümnaasiume,<br />
ka <strong>Võhma</strong> gümnaasium<br />
ei pruugi jääda<br />
erandiks. Kui siia lisada ka<br />
piirkonna elanike vähenemine,<br />
siis on viimane aeg<br />
hakata mõtlema sammudele,<br />
mis juba lähitulevikus<br />
aitaksid säilitada piirkonna<br />
senist elujõudu ja arengut.<br />
Nendel teemadel toimus<br />
ümarlauas viibijate vahel<br />
aktiivne arutelu. Üheskoos<br />
vaagiti senist <strong>Võhma</strong> linna<br />
arengukava, võrreldi seda<br />
naabervaldade omadega.<br />
Üheskoos jõuti tõdemuseni,<br />
et elukestev õpe kui arenguressurss<br />
aitab samuti kaasa<br />
piirkonna üldisele arengule<br />
ja maine kasvule, sest:<br />
• elukestev õpe arendab<br />
uusi sotsiaalseid võrgustikke<br />
• elukestev õpe loob sotsiaalset<br />
aktiivsust, toimetulekut<br />
• elukestev õpe tõstab tööalast<br />
konkurentsi<br />
• elukestva õppe kaudu tekivad<br />
uued ideed<br />
Avame täiesti uue küünlanäituse,<br />
mille teemaks on<br />
“Ajaloo Doomino – kuulsad<br />
inimesed Eesti ajaloost”.<br />
Meil oleks väga hea meel,<br />
kui jagate meiega oma nägemusi<br />
ja ideid. Ka abilised tikutoosidega<br />
küünlaid süütama<br />
ja muude abitööde juurde,<br />
on väga teretulnud. <br />
Samuti anname <strong>Võhma</strong><br />
Nr. 151 <strong>November</strong> 2010<br />
• elukestev õpe toodab ettevõtlikkust<br />
Ümarlaual osalejad tunnistasid<br />
vajadust tulevase<br />
maakonna koolivõrgu<br />
ümberkujundamise käigus<br />
mõelda ka piirkonna elukestva<br />
õppe ressursside<br />
arendamisele.<br />
Ümarlaua läbiviijana tegin<br />
osalejatele ettepaneku<br />
juba lähiajal kaardistada piirkonna<br />
elukestva õppe ressurss:<br />
korraldada elanikkonna<br />
elukestva õppe vajaduste<br />
küsitlus-uuring. Uuringu tulemusena<br />
koostada linna<br />
arengukavasse elukestva<br />
õppe peatükk. Täiskasvanud<br />
õppija nädala Viljandimaa<br />
koordinaatorina tegin lõpuks<br />
ettepaneku korraldada Täiskasvanud<br />
õppija nädala 2011<br />
põhiüritused <strong>Võhma</strong>s. Tulevase<br />
suurürituse teemaks<br />
võiks olla <strong>Võhma</strong> – õppiv<br />
omavalitsus, õppiv linn!<br />
Tiiu Männiste<br />
Täiskasvanud õppija<br />
nädala Viljandimaa<br />
koordinaator<br />
III romantiline jõululaat küünlavalguses<br />
inimestele, seltsidele, MTÜdele<br />
võimaluse midagi omatehtut<br />
müügiks pakkuda<br />
(näiteks kooki, ehteid, sokke,<br />
kindaid, puutööd vms<br />
käsitööd) ja nende inimeste<br />
osavõtt on tasuta (vajalik<br />
vaid registreerimine telefonil<br />
5196 3375). Lastele, kes<br />
tunnevad endas ärimehe<br />
vaimu ja soovivad midagi<br />
Tänuavaldus<br />
<strong>Võhma</strong> kooli sünnipäev ja kooli kokkutulek on<br />
selleks korraks peetud. Loodan, et kõigil osalejatel on<br />
head mälestused kohtumistest endiste klassi- ja koolikaaslastega,<br />
õpetajate ja oma kooliga.<br />
Suur tänu kokkutuleku õnnestumisele kaasaaitamise<br />
eest korralduskomisjoni liikmetele, SK <strong>Võhma</strong>le,<br />
<strong>Võhma</strong> kultuurikeskusele, <strong>Võhma</strong> Muusikakooli<br />
õpetajatele ja õpilastele, korraldustoimkonnas olnud<br />
õpilastele, ansamblile Igatahes; üllatuskülalistele,<br />
vilistlasbändide liikmetele: Peedu Põld, Taivo Sau,<br />
Mati Klamp, Ivar Lints, Tanel Tõnisson, Erho Lippur,<br />
vilistlasdiskoritele ja vilistlaskoori liikmetele, tantsutrupile<br />
Glam, kooli endistele direktoritele, õpetajatele<br />
ja töötajatele, kõikidele vilistlastele, kes kokkutulekust<br />
rõõmsalt osa võtsid.<br />
Eriline tänu abi eest kuulub Endel Rõugule, Toivo<br />
Klampile, Eneli Bergmannile, Tiia Puusillale, Rait<br />
Lukasele, Tanel Alliksaarele, Mart Israelile ja Kenno<br />
Soole.<br />
Kohtumiseni viie aasta pärast, sügisel 2015!<br />
Riine Ant<br />
<strong>Võhma</strong> Gümnaasiumi huvijuht<br />
<strong>Võhma</strong> Linnaleht liitus omavalitsuslehtede portaaliga<br />
eestielu.ee. See on üle-eestiline internetikeskkond,<br />
mis kajastab Saarmann Meedia OÜ-ga koostööd<br />
tegevate omavalitsusväljaannete artikleid ja fotosid<br />
ning kodulehe uudiseid, võimaldab neid kommenteerida<br />
ja märksõna järgi otsida.<br />
Portaali avalehel on üldisemat huvi pakkuda võivad<br />
artiklid. Igal omavalitsusel on oma alaleht, kust leiab<br />
ainult selle linna või vallaga seonduva.<br />
13. oktoobril avanenud portaal kasvab ja areneb<br />
edasi – koostööd alustati 60 omavalitsusega, nüüdseks<br />
on portaalis näha juba 86 erinevat omavalitsuslehte.<br />
Et paremini inimesteni jõuda ning tekitada portaalile<br />
regulaarne lugejaskond, alustas Saarmann Meedia OÜ<br />
10. novembrist koostööd Delfiga.<br />
pakkuda, eraldame oma ala.<br />
Laat algab 11. detsembril<br />
kell 16.00.<br />
Toimetavad erinevad<br />
töötoad ja esitlusele tuleb<br />
kultuuriprogramm.<br />
Laada ajaks jõuab <strong>Võhma</strong>sse<br />
kohale jõuluvana.<br />
Korraldajad
2<br />
NR. 151. november 2010<br />
Hulgakesi <br />
Mittetulundusühing<br />
Hulgakesi on loodud<br />
11. juunil 2009 seitsme tegusa<br />
inimese poolt. Hetkel<br />
kuuluvad meie ridadesse<br />
Terje Napritson, Olev Rass,<br />
Raily Feldman, Aare Järvik,<br />
Külli Saarnik, Heilika Vahtra,<br />
Luule Tiirmaa ja Riine<br />
Ant. Need on inimesed, kes<br />
usuvad unistustesse, meis<br />
kõigis peituvasse loovasse<br />
jõusse ning kindlasti sellesse,<br />
et koos saame <strong>Võhma</strong><br />
heaks palju ära teha.<br />
Ühingu loomise üks<br />
põhjuseid oli see, et MTÜdel<br />
on võimalus erinevatest<br />
fondidest ja programmidest<br />
oma ideede elluviimiseks<br />
rahalisi vahendeid taotleda.<br />
Seda võimalust oleme juba<br />
kasutanud ja erinevatele<br />
rahastajatele on aja jooksul<br />
esitatud 3 projekti.<br />
Esimene projekt sai toetuse<br />
Kohaliku Omaalgatuse<br />
Programmist (KOP) ning<br />
tänu sellele ja vabatahtlike<br />
abile valmis <strong>Võhma</strong>s seikluspark.<br />
Seikluspargi täiendamiseks<br />
esitasime ka jätkuprojekti,<br />
millega loodame<br />
saada rajale koorekatte ning<br />
paigaldada mõned pingid ja<br />
prügikastid.<br />
Võimalus vahendite<br />
taotlemiseks ei ole mitte<br />
ainult meie ühingu liikmetel.<br />
Ka ühingusse mittekuuluvatel<br />
isikutel on<br />
võimalik oma projekte läbi<br />
MTÜ Hulgakesi realiseerida.<br />
Seega, head inimesed,<br />
kellel on soov meie tegemistes<br />
kaasa lüüa, andke<br />
endast märku ja hulgakesi<br />
on parem!<br />
Kontakt: Aare Järvik;<br />
mob 528 6574; e-post:<br />
aare@vohma.ee<br />
Riine Ant<br />
MTÜ Hulgakesi liige<br />
JALAKÄIJA,<br />
JALGRATTUR,<br />
AUTO-, MOPEEDI-,<br />
MOOTORRATTAJUHT –<br />
OLEME KÕIK LIIKLEJAD<br />
01. detsembril kl 18<br />
<strong>Võhma</strong> Gümnaasiumi aulas<br />
UUS LIIKLUSSEADUS,<br />
MUUDATUSED LIIKLUSEESKIRJAS<br />
Lektor Jaan Kleemann LRK Autokoolist<br />
Olete oodatud!<br />
Koolitus on osalejale tasuta<br />
Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!<br />
<strong>Võhma</strong> linnavalitsuse juures<br />
peatub pangabuss üle nädala<br />
esmaspäeviti kell 11.15–13.15<br />
(III ja IV kvartalis: 27. september,<br />
11. ja 25. oktoober, 8. ja 22. november,<br />
6. ja 20. detsember)<br />
Bussis saate:<br />
• nõu pangateenuste kohta<br />
• tellida ja kätte pangakaardi<br />
• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta<br />
• teha arvuti abil makseid<br />
• sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid<br />
Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate<br />
finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige<br />
pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.<br />
Väärtused? Või mis need on?<br />
Aina sagedamini kuuleme<br />
enda ümber räägitavat<br />
väärtustest. Seda sõna<br />
võib leida ajaleheartiklite<br />
pealkirjadest, koolitajate ja<br />
muidukõnelejate kõnedest,<br />
telesaadete teemade hulgast,<br />
väärtused on asutustel ja organisatsioonidel.<br />
Miks neist<br />
nii palju räägitakse? Millest<br />
tegelikult räägitakse?<br />
Lapsevanem ja õpetaja<br />
peaksid lapsi kasvatadesõpetades<br />
lähtuma „õigetest<br />
väärtustest”. Paistab, nagu<br />
oleks kõigile ühtmoodi selge,<br />
millised need õiged väärtused<br />
on. Kuidas muidu.<br />
Õpilastega jõuame väärtusteni<br />
läbi olukordade<br />
analüüsi: kuidas ühes või<br />
teises olukorras käituda,<br />
kas õigem on nii või teisiti,<br />
kas on õige vaid üks lahenduskäik<br />
või võiks mingitel<br />
tingimustel sobida ka teine.<br />
Asjaosaliste käitumist vaagides<br />
mõtleme sellele, kas<br />
Tegematajätmine ei vabasta<br />
vastutusest, kokkuhoid<br />
läheb kalliks.<br />
Käesoleva aasta alguses<br />
juhtunud tuleõnnetuse<br />
Viljandis Uus tn korteris<br />
põhjustas ahjust välja pudenenud<br />
süsi, mis süütas<br />
ahju ette laotud puud ning<br />
põranda. Tulekahju märgati<br />
tänu suitsuanduri häiresignaalile.<br />
Kiiresti saabunud<br />
päästjad tõid korterist välja<br />
kaks maganud ja suitsu sisse<br />
hinganud meesterahvast.<br />
Tänu õigeaegsele teate saamisele<br />
ning päästjate kiirele<br />
tegutsemisele hoiti ära põlengu<br />
traagilised tagajärjed.<br />
See on üks õnnelikult<br />
lõppenud õnnetus, kuid<br />
alates suitsuanduri kohustuslikuks<br />
muutumisest on<br />
Eestis juhtunud kümneid<br />
märksa traagilisemate tagajärgedega<br />
õnnetusi, kus<br />
elupäästev hoiatusseade on<br />
hoopiski laest alla võetud.<br />
Kurb on tõdeda, et enamiku<br />
selline käitumine on ainult<br />
ühe huvides või võimalikult<br />
paljude huvides, kas meile<br />
enamasti meeldib selline<br />
käitumine või eeldaksime<br />
vastupidist. See, mida ootame<br />
ja eeldame, on ehk see,<br />
mida väärtuseks peame.<br />
Ei ole lihtne olla veendunud<br />
ühiskonna ühiste<br />
väärtuste olemasolus. Pidades<br />
väärtuseks ausust kohtume<br />
siiski tihti pettusega.<br />
Töökuulutustest loeme,<br />
et tööandja loodab leida<br />
kohusetundlikku inimest.<br />
Selle sõna sisu on paljude<br />
jaoks ununenud, nad ei<br />
oska hinnata, kas on kohusetundlikud.<br />
Oodatakse, et<br />
inimesed oleksid avatud ja<br />
paindlikud. Kui avatud? Palju<br />
peab painduma? Mis on<br />
kodanikutunne? Mida tähendab<br />
mõistlikkus, kuidas<br />
saada mõistlikuks?<br />
G ü m n a a s i u m i a s t m e<br />
õpilased lõpetavad lause<br />
inimese hukkumisega lõppevate<br />
tulekahjude puhul<br />
puudub elamust suitsuandur<br />
või on seade mingitel<br />
põhjustel laest eemaldatud.<br />
Põhjuseid, mille tõttu andur<br />
alla võetakse, võib olla<br />
mitmeid. Suuremalt jaolt on<br />
need seotud häiretega, mille<br />
põhjuseks pole tulekahju.<br />
Andur annab valehäiret kui:<br />
• Andur on paigaldatud<br />
köögi või vannitoa lähedusse<br />
ning aurud käivitavad<br />
seadme.<br />
• Anduri patarei tühjeneb<br />
ning sellest annavad märku<br />
harvad signaalid.<br />
• Andur on paigaldatud<br />
suitsetamise koha lähe-<br />
„loodan, et minu lapsed<br />
kasvavad …. (missugusteks?)”<br />
järgmiselt: mõistlikeks,<br />
arukateks, tarkadeks,<br />
tublideks, teistega arvestavateks,seadusekuulekateks,<br />
mõistvateks, ausateks,<br />
vanemaid austavateks, kohusetundlikeks,<br />
edukateks,<br />
korralikeks, tublideks Eesti<br />
kodanikeks.<br />
Paistab, et kõik pole veel<br />
kadunud. Kuigi vanasti oli<br />
rohi rohelisem, lumi valgem<br />
ja varblased suuremad, teavad<br />
noored veel praegugi,<br />
mis on väärtused ja millistest<br />
väärtustest kantud hoiakud<br />
ja suhtumised aitavad<br />
paremini toime tulla. Oleks<br />
aga hästi, kui nad võiksid<br />
selle teadmise juurde jääda<br />
ja neis pidevalt kahtlusi ei<br />
tekitataks.<br />
Usun, et teemal, millised<br />
võiksid olla ühised<br />
väärtused, tuleb arutleda:<br />
erinevates seltskondades,<br />
dusse ja sigaretisuits käivitab<br />
anduri.<br />
• Andur on puhastamata<br />
ja seadmesse kogunenud<br />
tolm käivitab selle asjatult.<br />
Samas takistab tolm<br />
seadme õigeaegset reageerimist<br />
tulekahjule.<br />
Juhime veelkord tähelepanu,<br />
et elupäästjana on<br />
kasu ainult töökorras, laetud<br />
patareidega ning nõuetekohaselt<br />
lakke paigaldatud<br />
suitsuandurist. Seadme<br />
töökorrasolekut peab regulaarselt<br />
kontrollima. Seda<br />
tehakse testnupu allavajutamisega,<br />
mille järel kõlab<br />
häiresignaal.<br />
<strong>Võhma</strong> Linnaleht<br />
L ugemisaasta on 2010.<br />
a toimuv teema-aasta,<br />
mille eesmärk on tuua<br />
fookusesse lugemine ning<br />
olla vastukaaluks vähenevale<br />
lugemusele.<br />
<strong>Võhma</strong> linnapea Avo<br />
Põder laenutas 02. novembril<br />
raamatukogus<br />
lugejaile raamatuid. Ta<br />
õppis raamatukogus laenutusteenindaja<br />
tööd<br />
– kasutas programmi<br />
URRAM, tutvus raamatukogus<br />
kasutusel oleva<br />
raamatute paigutussüsteemiga.<br />
Linnapea omandas<br />
töövõtted kiiresti ja<br />
kergelt, justkui oleks varem<br />
seda tööd teinud.<br />
asutustes, omavalitsustes,<br />
riigis. Kindlasti ei ole lihtne<br />
saada ühisele arvamusele.<br />
Küll aga kinnitub selliste<br />
arutelude käigus vähemalt<br />
arusaam, et väärtused ei ole<br />
kõigi jaoks väärtused, ning<br />
seetõttu kukubki kõik välja<br />
nagu alati. Ka siis, kui tegelikult<br />
paremat taheti. Teame<br />
vähemalt, et millist arengut<br />
me ka saavutada ei soovi,<br />
peame alati esmalt veenduma<br />
selles, kas kõik saavad<br />
probleemist ühtviisi aru.<br />
Huvi pärast võib vaadata,<br />
mida kujutab endast<br />
Õnnepank www.onnepank.<br />
ee. Ja mida kujutavad endast<br />
Õnnepanga väärtused.<br />
Võib-olla tekitab see tunde,<br />
mis halli hingedeaja helgemaks<br />
teeb.<br />
Luule Tiirmaa<br />
Ainult töökorras suitsuandur päästab elu<br />
Lisainfo suitsuanduri ja<br />
tuleohutusega seotud küsimuste<br />
kohta vaata www.<br />
suitsuandurid.ee või küsi<br />
päästeala infotelefonilt 1524<br />
(helistamisel kehtib tavatariif).<br />
Marek Kiik<br />
Lõuna-Eesti<br />
Päästekeskus<br />
Avalike suhete büroo<br />
juhtivspetsialist<br />
Enda ja oma lähedaste turvalisuse tagamiseks vaheta õigeaegselt patarei, puhasta<br />
andurit paar korda aastas tolmuimeja või tolmuharjaga ja vajadusel paigalda seade ümber<br />
kohta, kus ei teki valehäireid. Parim koht anduri jaoks on tubasid ühendav koridor<br />
või magamistoa uksetagune. Andur tuleb paigaldada võimalikult ruumi keskele. Kasulik<br />
on paigaldada andur igasse magamistuppa ja elutuppa. Mitmekorruselises elamus peab<br />
ohutuse tagamiseks andur olema igal korrusel. Ühe anduri katvus on maksimaalselt 60<br />
ruutmeetrit.
<strong>Võhma</strong> Linnaleht NR. 151. november 2010 3<br />
Seekord lehes:<br />
Kool pidas sünnipäeva<br />
Mida <strong>Võhma</strong>s joostakse?<br />
3D vallutas Piusa<br />
Ja muudki<br />
Parem<br />
hilja kui<br />
mitte<br />
kunagi<br />
Ettelugemispäeva tähistatakse<br />
Eestis Lastekirjanduse<br />
Keskuse algatusel 20.<br />
oktoobril. Sel ajal muutuvad<br />
õhtud pikaks ja pimedaks<br />
ning on mõnus sättida ennast<br />
tule valgele ette lugema.<br />
Ettelugemispäeva pidas ka<br />
<strong>Võhma</strong> kooli pere. Tegemist<br />
oli küll väikese ajanihkega,<br />
meie ettelugemine sai teoks<br />
2. novembril. Ettelugemine<br />
oli tagavaraplaani võetud ka<br />
reedel, 22. oktoobril, kuid<br />
ilmataat oli tol päeval lahke<br />
ja lubas meil rongkäigule<br />
minna.<br />
Nii saigi meie ettelugemine<br />
teoks uue veerandi<br />
teisel tööpäeval.<br />
Kui algklassides tuli ettelugemises<br />
veel väikseid<br />
komistusi, siis vanemates<br />
klassides läks kõik nagu lepase<br />
reega, võis veenduda,<br />
et ka kuulamisoskus paraneb<br />
aastatega. Ettelugemise<br />
teemaks oli sel aastal kooli<br />
aastapäeva silmas pidades<br />
kooli teema. Nooremad õpilased<br />
lugesid kooliteemalisi<br />
luuletusi ja vanemad kandsid<br />
ette meie enda õpilaste<br />
kirjutisi kooli almanahhidest<br />
ja Kalmetu luulepäevade<br />
kogumikest. Kooli teema<br />
sobis õpilastele nii lugemise<br />
kui kuulamise osas. Kes võis<br />
ennast kujutleda kahtesid<br />
koju vedavaks koolipoisiks,<br />
kes käändeid õppivaks oivikuks.<br />
Tore oli, et õpilastel<br />
oli võimalik almanahhidest<br />
ette lugeda oma õdede-vendade<br />
loomingut.<br />
Et oli ka hingedepäev,<br />
tegi lugemispäeva lõpetuseks<br />
hingedeaja kommetest<br />
lühiülevaate Riine Ant. Hingelinnust<br />
luges ette direktor<br />
Külli Saarnik.<br />
Et pikad ja pimedad<br />
õhtud jätkuvalt pikenevad<br />
ja pimenevad, siis soovin<br />
omalt poolt kogu kooliperele<br />
ja kodusesse mõnusat<br />
ettelugemisaega.<br />
Marju Roosileht<br />
Ko²likoorem <strong>November</strong><br />
Kooli<br />
<strong>Võhma</strong> kool 155<br />
Eesti maarahva laste kooliharidusele<br />
pani Rootsi<br />
riigivõim aluse 1680. aastatel.<br />
Ka Pilistvere kihelkonna<br />
esimene kool pärineb sellest<br />
ajast. Ühtlaselt tiheda<br />
koolivõrguga kattus Eesti<br />
19. sajandil, mil meie maad<br />
valitsesid Vene tsaarid. Ka<br />
<strong>Võhma</strong> kool rajati just siis.<br />
Kooli ametlikuks asutamisajaks<br />
peetakse aastat 1855,<br />
ehkki täiendava uurimistöö<br />
käigus on ilmnenud tõendeid<br />
õppeasutuse olemasolu<br />
kohta ka mõnevõrra<br />
varasemast ajast. Härra<br />
Endel Rõuk on veendunud,<br />
et järgmisel aastal võiks tähistada<br />
hoopis <strong>Võhma</strong> kooli<br />
200. aastapäeva.<br />
Läbi ajaloo on <strong>Võhma</strong><br />
koolil olnud kümmekond<br />
nime. Enamasti on uus nimi<br />
tulnud käsikäes kvalitatiivse<br />
hüppega kooli arengus ja kohustuslike<br />
kooliaastate arvu<br />
suurenemisega. Kui 155 aastat<br />
tagasi alustati tööd <strong>Võhma</strong><br />
Evangeeliumi-Luteriusu<br />
vallakoolina, siis pidid lapsed<br />
haridust omandama<br />
kolm talve. 1920. aastatel<br />
kasvas kohustuslik haridus<br />
kuue klassini, millest <strong>Võhma</strong>s<br />
oli võimalik läbi teha<br />
esialgu neli. Järgnevatel aastakümnetel<br />
lisandus juurde<br />
nii klasse kui ka kohustuslikke<br />
kooliaastaid, mida<br />
viimased paar kümnendit<br />
on olnud üheksa. Keskkool<br />
loodi <strong>Võhma</strong>s 1975. aastal.<br />
Gümnaasiumiks muudeti<br />
see 1995. aastal.<br />
Koos kooliaastate arvuga<br />
on kasvanud ka õpitavate<br />
ainete hulk. Kui algselt<br />
olid tunniplaanis lugemine,<br />
usuõpetus ja kirikulaul, siis<br />
peagi lisandusid kirjutamine,<br />
rehkendamine jpm. Näiteks<br />
1926. aastat pärineval<br />
<strong>Võhma</strong> alevi algkooli lõputunnistusel<br />
olid 11 õppeaine<br />
hinded. Tänase abituriendi<br />
samal dokumendil on aga<br />
25 õppeaine tulemused.<br />
Tänasega kokku on <strong>Võhma</strong><br />
koolimajad olnud viiel<br />
erineval aadressil. Hooneid<br />
on olnud seejuures enamgi,<br />
nimelt seitse. Esimene koolimaja<br />
asus Tõnu ja Naela<br />
talude vahelisel maa-alal,<br />
praeguse teemeistri hoonete<br />
kohal. Üleallikal, <strong>Võhma</strong>-<br />
Põltsamaa maantee ääres,<br />
on aga olnud ajaloo jooksul<br />
koguni kolm maja. Neist viimane,<br />
1936. aastal valminud<br />
hoone on tänaseni säilinud.<br />
Täna kasutatav koolihoone<br />
valmis 1975. aastal ja selle<br />
juurdeehitus 1989. aastal.<br />
Lisaks on <strong>Võhma</strong> lapsed õppinud<br />
ajavahemikus 1910-<br />
1913 Soomevere koolis.<br />
1960. aastatel viidi ruumikitsikuse<br />
tõttu tunde läbi ka<br />
Tuletõrjemajas.<br />
<strong>Võhma</strong> koolis on aastakümneid<br />
tehtud hoolega<br />
ka sporti, vaatamata sellele,<br />
millised ruumiolud parajasti<br />
valitsenud on. Kuni praeguse<br />
koolimaja valmimiseni<br />
tuli <strong>Võhma</strong> lastel läbi ajada<br />
ilma oma võimlata. Kehalise<br />
kasvatuse sisetunnid toimusid<br />
vana koolimaja koridoris<br />
mõõtmetega 3*12 meetrit.<br />
Seal võimeldi, mängiti<br />
käsi- ja võrkpalli ning tehti<br />
muudki. Vaatamata kitsastele<br />
oludele saavutati edu nii<br />
Kooli tegus sünnipäev<br />
Kooli 155. aastapäeva<br />
puhul toimus meil mitmeid<br />
huvitavaid üritusi.<br />
Koolilaulu konkurss<br />
algas juba kevadel, osalesid<br />
muusikakooli õpilased<br />
omaloominguliste kooliteemaliste<br />
lauludega, sügisel<br />
valiti õpilaste, õpetajate ja<br />
vilistlaste lemmik.<br />
Need laulud, mis osutusid<br />
kevadel õpetajatest<br />
koosnenud žürii lemmikuteks,<br />
trükiti ära kooli uues<br />
almanahhis. 13 laulu esitati<br />
kahel kontserdil kooliõpilastele<br />
ja aastapäevapeo<br />
külalistele. Õpetajate ja külaliste<br />
lemmikuks osutus<br />
Otmar Liiveri loodud laul<br />
„Tunnid“, konkursi üldvõitjaks<br />
tuli Maria Gertsjak lauluga<br />
„<strong>Võhma</strong> Kool“.<br />
22. oktoobril käis kogu<br />
gümnaasiumipere rongkäiguga<br />
nendes kohtades,<br />
kus aegade jooksul <strong>Võhma</strong><br />
kool on tegutsenud. Endiste<br />
koolide asukohad tähistasime<br />
puutööringis valmistatud<br />
siltidega. Kahjuks on<br />
vanadest koolidest säilinud<br />
ainult Üleallikal asuv maja.<br />
Iga paigaldatud sildi juures<br />
rääkis <strong>Võhma</strong> kooli endine<br />
õppealajuhataja ja <strong>Võhma</strong><br />
Ajaloosõprade Seltsi juht<br />
Endel Rõuk huvitavaid fakte<br />
tolleaegsest koolielust.<br />
Kooli aastapäevale ja<br />
õpetaja Peeter Püvi mälestusele<br />
oli pühendatud tõrvikutega<br />
teatejooks, kus peale<br />
V-XII klasside võistkondade<br />
osalesid ka vilistlaste ja õpetajate<br />
võistkond.<br />
Laupäeval, 23. oktoobril<br />
toimusid spordivõistlused,<br />
kus vilistlased ja koolinoored<br />
võtsid mõõtu korvpallis<br />
ja võrkpallis.<br />
Kõige suurejoonelisem<br />
oli muidugi samal õhtul toimunud<br />
kooli kokkutulek,<br />
kus osales üle 400 vilistlase<br />
ja külalise, esinesid vilistlaskoor,<br />
-bändid ja -diskorid.<br />
Tantsuks mängis ansambel<br />
“Igatahes”, avatud olid mitmed<br />
näitused, filmituba ja<br />
ajalootuba. Juubelipäeva<br />
mälestuseks sai osta kooli<br />
uut almanahhi, kooli sümboolikaga<br />
märke, kotte ja<br />
tasse.<br />
Riine Ant<br />
Fotod Kenno Soo<br />
1936. a valminud koolimaja Üleallikal.<br />
rajooni kui vabariigi ulatuses.<br />
1975. aastal valmis koos<br />
uue koolihoonega ka võimla.<br />
Uus kaasaegne spordihoone,<br />
mis on kasutada nii<br />
kooli- kui ka linnarahvale,<br />
valmis eelmisel sügisel.<br />
Laulul ja pillimängul on<br />
samuti olnud <strong>Võhma</strong> koolis<br />
kindel koht. Pikad traditsioonid<br />
on laulupidudel<br />
osalemisel. 1990. aastast tegutseb<br />
muusikakool.<br />
Raamatukogu tegutseb<br />
<strong>Võhma</strong> kooli juures aastast<br />
1913.<br />
155 aastat tagasi alustas<br />
<strong>Võhma</strong> kool tööd 15 õpilase<br />
ja ühe õpetajaga. 1997.<br />
aastal õppis <strong>Võhma</strong> koolis<br />
475 õpilast. Õpetajate arvuks<br />
on 2003. aastal loetud<br />
2010<br />
tegemised:<br />
http://www.kool.vohma.ee/<br />
38. Täna õpib <strong>Võhma</strong> koolis<br />
206 õpilast ja töötab 23<br />
õpetajat. Koolijuhte on 155<br />
aasta jooksul olnud 13. Esimene<br />
neist oli Mihkel Kukk.<br />
Kõige kauem, 30 aastat oli<br />
selles ametis tema järglane<br />
Tõnu Saar. Tõsi küll, kummalgi<br />
neist peale iseenda<br />
ühtegi teist õpetajat juhtida<br />
ei olnud. Pikaajalistest<br />
koolijuhtidest tuleb nimetada<br />
ka Johannes Soosaart,<br />
Valter Roosioksa ja Tiiu<br />
Nõmme. Külli Saarnik juhib<br />
<strong>Võhma</strong> kooli aastast 2006.<br />
Õppealajuhatajatest tuleb<br />
esmajoones nimetada Endel<br />
Rõuku. Luule Tiirmaa on<br />
selles ametis aastast 2007.<br />
Vilistlaskoor laulis, nagu teeks iga päev koos proovi.<br />
Valdis Naaber<br />
Ajalootoas sai vanu fotosid sorteerida ja nägusid nimedega<br />
kokku panna.<br />
Rongkäigus oli hästi näha, palju meid on. Endel Rõuk rääkis huvitavaid fakte <strong>Võhma</strong> koolide ajaloost.
4<br />
NR. 151. november 2010<br />
Piusa koobaste ajalugu<br />
Piusa koopad tekkisid<br />
1922. aastal, mil sealset klaasliivaks<br />
sobivat kvartsliiva<br />
hakati maa-alustes käikudes<br />
kaevandama. Peale Järvakandi<br />
klaasitehase on Piusa<br />
liiva kasutanud Tarbeklaas,<br />
vähesel määral ka Meleski<br />
klaasivabrik. Liiva kasutasid<br />
ka mitmed tehased: Tallinna<br />
Betoonitehas, Ilmarine, Dvigatel,<br />
Tallinna Masinatehas jt.<br />
Peale vanade kaevanduskäikude<br />
on Piusa jaamast lõuna<br />
pool geoloogiliste uuringute<br />
otstarbel rajatud kolm tehiskoobast.<br />
Piusa liivakivi kuulub<br />
ülemdevoni Sventoi lademe<br />
Gauja kihistusse. Kõrgetes<br />
kaevanduskäikudes on esindatud<br />
kollaks- või pruunikashallide<br />
põimjas- või horisontaalkihilised<br />
liivakivid. Piusa<br />
liivas on kvartsi 94%, päevakivi<br />
3,6%, vilgukivi 1,1%, raskeid<br />
mineraale 0,1%. On veel<br />
rutiili ja ilmeniiti.<br />
Piusas asuvad endised<br />
kaevanduskäigud on kujunenud<br />
lendlaste ehk rahva seas<br />
nimetatud nahkhiirte talvituspaigaks.<br />
Nahkhiired on<br />
imetajad. Nad on peidulise<br />
eluviisiga ning asustavad nii<br />
loodusmaastikke kui hõreda<br />
inimasustustega kultuurmaastikke.<br />
Nende suvised<br />
elupaigad on puistutes ja<br />
veekogude ääres. Päeval on<br />
nahkhiired peidus, öösel aga<br />
sooritavad toitumislende.<br />
Nad on putuktoidulised.<br />
Piusas asub suur nahkhiirte<br />
talvituskoloonia, mis<br />
on tekkinud pika aja jooksul.<br />
Loendama hakati neid<br />
1949. a, siis leiti vaid 22 isendit.1994<br />
oli nahkhiiri loenduse<br />
andmetel 2000 ja 1999.<br />
a juba 3500. Alates 1990ndate<br />
keskpaigast on piusa suurim<br />
teadaolev nahkhiirte talvituskoloonia<br />
Ida-Euroopas.<br />
Siia tulevad nad talvituma<br />
isegi 100 km kauguselt ning<br />
talvitumas leitud seitset liiki<br />
nahkhiiri: tiigilendlane,<br />
veelendlane, brandti lendlane,<br />
habelendlane, nattereri<br />
lendlane, suurkõrv, põhjanahkhiir.<br />
Mitmed neist on<br />
kantud Eesti Punasesse Raamatusse.<br />
Nahkhiired on looduskaitse<br />
all alates1958. aastast.<br />
Neid kaitsevad ka mitmed<br />
rahvusvahelised lepped (Berni<br />
ja Bonni konventsioon,<br />
Euroopa Ühenduse elupaiga<br />
direktiiv). 1999. aastal kinnitati<br />
Piusa Koobastiku Looduskaitseala<br />
kaitse-eeskiri,<br />
LOODUSNURK<br />
Piusa koopad jälle avatud<br />
mis sätestab nende kaitse talvitumise<br />
perioodil.<br />
Piusa koopad on 3D abiga<br />
taas avatud<br />
Uute klaasiliivavarude<br />
otsimine ja kasutuselevõtmine<br />
sundis muutma kaevandustehnoloogiat<br />
ja minema<br />
üle karjääriviisilisele kaevandamisele,<br />
mis toimus alates<br />
1966. aastast. Endiselt jäid<br />
aga rakendusse maa-alused<br />
transporditeed – kuni 1976.<br />
aastani, mil karjääri toodi<br />
veoautod, millega veeti liiv<br />
raudteejaama. 1948 avastati<br />
koobastes nahkhiired, kes seal<br />
talvitusid. Nende arvukus on<br />
pidevalt suurenenud ja 1981.<br />
aastal võeti koopad kaitse alla<br />
eesmärgiga kaitsta Baltimaade<br />
suurimat talvituvate nahkhiirte<br />
kolooniat. Tänaseks on<br />
koobastik turvalisuse huvides<br />
külastajaile suletud, näha saab<br />
vaid väikest osa kindlustatud<br />
vaateplatvormilt.<br />
Külastuskeskuses otsustati<br />
aga koobastikku tutvustada<br />
hoopis kaasaegse virtuaalse<br />
3D-tehnoloogia abil.<br />
Selleks sobis Eesti firma 3D<br />
Technologies R&D tarkvara<br />
3D-kiosk, mis võimaldab<br />
3D-mudeleid interaktiivselt<br />
reaalajas näidata. 3D-mude-<br />
Õpetajate tunnikontroll<br />
Moodsad 3D Piusa koopad.<br />
lit saab arvutis ise pöörata<br />
ja vaadata mistahes kasutaja<br />
valitud nurga alt lähemalt ja<br />
kaugemalt ning see erineb<br />
interaktiivsuse tõttu 3D-animatsioonist.<br />
Valminud 3D-lahenduses<br />
saab arvuti vahendusel liikuda<br />
ringi nagu arvutimängus.<br />
Koobastikku näeb realistlikul<br />
kujul ja selle abil saab neist ettekujutuse<br />
vaatamata sellele,<br />
et neisse füüsiliselt ei pääse.<br />
Koobastiku 3D-mudelit saab<br />
vaadata reaalajas, st et tegemist<br />
ei ole animatsiooniga.<br />
Külastaja saab ise otsustada,<br />
mis nurga alt ja kuhu käiku ta<br />
soovib virtuaalselt minna. Ainus<br />
erinevus füüsilistest koobastest<br />
on see, et 3D-mudel<br />
on valgustatud, et seinad ja<br />
sambad oleksid näha. Füüsilises<br />
koobastikus on muidugi<br />
kottpime.<br />
Mirko Porsin<br />
8. klass<br />
Uus leht, seega ka uued õpetajad, keda sai koolitarkustega „piinatud”. Sel korral on vastuseid ainult kolme õpetaja poolt,<br />
kuna ühte tööd ei esitatud õigeaegselt. Spikerdamist ei esinenud ning ühte õpetajat saab kiita ka väga kauni käekirja eest.<br />
1. Mis on lõnga<br />
haspeldamine?<br />
(4. – 9. kl käsitöö)<br />
2. Milles seisneb<br />
mehaanika<br />
kuldreegli sisu?<br />
(8. kl füüsika)<br />
3. Mis on<br />
perspektiiv?<br />
(Kunst)<br />
4. Mitu cm on 1<br />
jalg?<br />
(Matemaatika)<br />
5. Milline tuntud<br />
muinasjutuvestja<br />
tahtis tegelikult<br />
näitlejaks saada?<br />
(Kirjandus)<br />
6. Mis üritus<br />
toimub <strong>Võhma</strong><br />
Gümn 25. nov.<br />
2010?<br />
(Lisaküsimus meie<br />
kooli kohta)<br />
Luule Tiirmaa Roman Aver Liis Sander Õiged vastused<br />
Ei mäleta.<br />
Kui ma teaksin,<br />
milline on hõbe-<br />
või pronksreegli<br />
sisu, siis teaksin<br />
kuldreeglit ka. Aga<br />
praegu ei tea.<br />
See, mis on eespool<br />
mind.<br />
Ma ei ole mõõtnud.<br />
Aga paistab, et<br />
minu oma on<br />
lühem kaelkirjaku<br />
omast ja kassi oma<br />
on lühem minu<br />
omast.<br />
Ehk oli see H. C.<br />
Andersen? Usun, et<br />
salaja võisid sellest<br />
teisedki vestjad<br />
unistada.<br />
Kui kõik läheb nii,<br />
nagu planeeritud,<br />
siis vist<br />
karjäärikonverents<br />
(töövarjupäeva<br />
järgsed<br />
ettekanded).<br />
Pole aimugi.<br />
Midagi vist<br />
tehakse.<br />
Nagu lükkad,<br />
nii ka läheb.<br />
Kui kõik<br />
jookseb<br />
kokku.<br />
Umbes 30 cm.<br />
Vabandust, ei<br />
tea.<br />
Äkki asi<br />
sündis?<br />
See on see,<br />
mida tegi minu<br />
vanaema, kui lastel<br />
ja lastelastel oli<br />
uusi sokke vaja.<br />
Ka mehhaaniliselt<br />
alla kukkunud käbi<br />
ei kuku kännust<br />
kaugele.<br />
Minu koduaknast<br />
avaneb maaliline<br />
perspektiiv Valuoja<br />
oru kõrgetele<br />
puudele.<br />
Oleneb inimese<br />
jala suurusest.<br />
Eks kõik<br />
muinasjutuvestjad<br />
on omamoodi<br />
näitlejad.<br />
Midagi väga suurt<br />
plaanis ei ole, aga<br />
kadripäeva võiks<br />
tähistada küll.<br />
Lõnga vihti kerimine.<br />
Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös.<br />
Ruumilisus.<br />
1 jalg = 30,48 cm<br />
Hans Christian Andersen.<br />
Karjäärikonverents.<br />
(http://www.kool.vohma.ee/<br />
?id=41&keel=ee)<br />
Õpetajaid pinnis Teele Vahtra 10. klass<br />
Enne mardi- ja kadripäeva<br />
on nooremate õpilaste<br />
seas märgata elevust. On<br />
aru saada, et valmistatakse<br />
ette sandijooksmist. Lepitakse<br />
kokku kohtumispaiku,<br />
otsitakse salme, mõistatusi,<br />
käsitöö- ja kunstitundides<br />
valmistatakse maske – üks<br />
hirmsam kui teine. Ometi<br />
üks õhtu, kus väljas jooksmine<br />
ja käratsemine on vanade<br />
eestlaste poolt täiesti<br />
lubatud komme.<br />
Mis siis mardilaupäeval<br />
<strong>Võhma</strong> tänavatel toimub?<br />
Kaheksanda klassi<br />
tüdruk räägib, et väiksena<br />
käis ta paaril korral <strong>Võhma</strong>s<br />
marti jooksmas, aga enamus<br />
uksi jäi mardisantidele suletuks<br />
ja saak oli niru. Nüüd<br />
on ta sandiks käimiseks juba<br />
liiga suur, arvab ta. Neljanda<br />
ja viienda klassi tüdrukud<br />
räägivad, kuidas nad<br />
sõbrannadega käisid tänavu<br />
marti jooksmas. Paljudes<br />
kohtades jäi uks suletuks.<br />
Lahkematele peredele olid<br />
mardisantidel ette valmistatud<br />
laulud, tantsud ja mõistatused.<br />
Santide saagiks olid<br />
tavapäraselt kommid, õunad<br />
ja küpsised.<br />
Mardi- ja kadrijooksu<br />
taustal toimub veel üks<br />
jooks. Kotijooks. Mis see<br />
on? Eks need, kes pole viitsinud<br />
tegeleda sellega, mida<br />
eelmistes lõikudes kirjeldatud,<br />
tahavad samuti suu<br />
sandiandidest magusaks<br />
saada. Nii kimbutatakse<br />
ausaid sante ja proovitakse<br />
neilt saagikotid kätte saada.<br />
Neljanda klassi tüdruk<br />
räägib, kuidas neil kilekott<br />
lõhki tõmmati ja kommid<br />
tänavale laiali pudenesid.<br />
Siiski õnnestus suurem osa<br />
saagist tagasi saada. Teine<br />
neljanda kassi tüdruk<br />
räägib, et ka nende punti<br />
tuldi kimbutama, aga nad<br />
jooksid kotijooksjatest kiiremini.<br />
Kotijooksjad ei ole<br />
mingid võõrad tegelased<br />
– ikka omad koolikaaslased.<br />
Äratuntavad seda enam, et<br />
maskeerimisega pole vaeva<br />
nähtud.<br />
Neljanda klassi poiss räägib,<br />
et ega neid komme san-<br />
<strong>Võhma</strong> Linnaleht<br />
Sandijooksu<br />
rõõmud ja mured<br />
Lugejamäng<br />
tidelt varastata, neid ainult<br />
laenatakse. Kuidas laenu<br />
tagasimaksmine käiks – te<br />
ei taha seda teada! Viienda<br />
klassi poisid möönavad, et<br />
kotti joosti, kuid ei taha sellest<br />
pikemalt rääkida.<br />
Kooli huvijuht Riine<br />
Ant on põline võhmakas ja<br />
meenutab, kuidas siis marti/katri<br />
joosti, kui tema väike<br />
oli. Mäletab, kuidas kodus<br />
ema abiga kostüüme ette valmistas<br />
ja etteasteid harjutas,<br />
koolis õpitud mardi- ja kadrilaulud<br />
kulusid siis marjaks<br />
ära. Jooksmas käidi kambaga<br />
naabrite ja tuttavate juures,<br />
võõraste uste taha ei tikutud.<br />
Kotijooksust liikus siis linna<br />
peal küll kuulujutte, kuid<br />
kogemust selles vallas Riinel<br />
pole. Riine Ant tõdeb, et tänapäeval<br />
ei avata mardisantidele<br />
ust seetõttu, et need arutult<br />
lärmavad ja uksi jalaga prõmmivad,<br />
samuti on esitatavad<br />
eeskavad aastast aastasse<br />
korduvad või koosnevad ainult<br />
paarist laulureast.<br />
Mis oleks lahendus, et<br />
kõigil oleks tore ja turvaline?<br />
Ka sel õhtul, kui lastel<br />
on vaba voli pimedas ringi<br />
joosta ja võõraste uste taga<br />
kolistada, peaks lapsevanem<br />
teadma, millega järelkasv<br />
täpselt tegeleb. Sandid<br />
võiksid enda sekka meelitada<br />
ka mõne julge ja hakkaja<br />
täiskasvanu. See tagaks tänavatel<br />
turvalisuse, tõstaks<br />
santide isetegevuskavade<br />
kvaliteeti ja läheks kirja<br />
pereürituste plusspoolele.<br />
Kadrilaupäev on alles ees.<br />
Jõuab muuta mõttemaailma<br />
ja suhtumist, uued kommid<br />
koju varuda ja koos lastega<br />
kadrikombeid uurida.<br />
Marju Roosileht<br />
Lugejamäng oleks võinud sel kuul kauem kesta, kui ta kestis,<br />
ja vastanuid võinuks olla rohkem. Kahjuks hakkasid<br />
vastustekasti potsatama sedelid, mis õige vastuse asemel<br />
sisaldasid roppusi ja samuti tekkis osadel õpilastel huvi vastustekastist<br />
sedeleid välja õngitseda, läbi lugeda ja minema<br />
visata. Nii jäigi lugejamäng seekord pooleli ja toimetus<br />
mõtleb, mida sellega edaspidi peale hakata. Neist vähestest<br />
vastustest, mis kasti jõudsid, oli õigeid 13. Fortuunana esinenud<br />
Lorett Puiste loosis võitjaks jälle Rainer Valo. Auhinna<br />
saab kätte raamatukogust.<br />
Toimetus<br />
Ko²likoormat toimetasid:<br />
Marju Roosileht, Marten Rohelpuu, Kristi Ennemuist,<br />
Kelli Hramov, Teele Vahtra
<strong>Võhma</strong> Linnaleht NR. 151. november 2010 5<br />
Detsembris<br />
kultuurikeskuses<br />
10.12 kell 14.00 Eakate klubi jõuluõhtu<br />
19. 12 kell 15.00 Linnapea vastuvõtt<br />
2010. a sündinud laste<br />
vanematele<br />
19.12 kell 16.00 Eelkooliealiste laste jõulupidu.<br />
Jõuluetendus. Jõuluvana<br />
20. 12 kell 15.00 Elke ja Peter ootavad<br />
pensionäre jõululõunale<br />
kultuurikeskuse suurde saali<br />
21.12 kell 19.00 Gümnaasiumi vanema astme<br />
ja õpetajate jõulupidu<br />
22.12 kell 20.00 Jõulupidu linnarahvale.<br />
Tantsuks mängib ans MaMa.<br />
Pilet 75 krooni<br />
9. jaanuaril saab uue hoo<br />
MÄLUMÄNG<br />
Võistkonnad kolmeliikmelised.<br />
Turniiri küsimused koostab ja viib läbi<br />
Mati Roosmaa Türilt.<br />
Ootame rohket osavõttu kõigist asutustest ja ettevõtetest.<br />
Mängu algus kell 11.00<br />
Kestvus ca 1,5 tundi<br />
Lähemalt tingimustest kohapeal.<br />
Alanud on jälle uus ja tegus<br />
sügis 2010. Mis on<br />
siis uut ja huvitavat?<br />
Algatuseks kohtusime<br />
Imavere Päevakeskuse aktiiviga<br />
28.09.2010. a. Tulemas<br />
oli ju mihklipäev ja vanarahva<br />
toimetamiste järgi kõik<br />
sügisesed välitööd tehtud.<br />
Kohtumine leidis aset suure<br />
ovaalse laua taga, külakostiks<br />
Imavere külastajate<br />
poolt suur plaaditäis mõnusalt<br />
sooja soolast pirukat ja<br />
meie poolt magus kringel.<br />
Juttu jätkus kauemaks, vahetati<br />
muljeid meie ja nende<br />
toimetamistest.<br />
Saime teada, et nemad<br />
tegelevad vitspunutiste valmistamisega<br />
ja juhendajagi<br />
oli kaasas ning mälestuseks<br />
kingiti meile kena südamekujuline<br />
korvike. Praegune<br />
Imavere päevakeskuse juhataja<br />
on ka suur luulehuviline<br />
ja kohtumise lõppedes<br />
oli tal valmis kena luuletus,<br />
mille ta siinkohal ka avaldada<br />
lubas.<br />
Ühel sügisesel päeval<br />
läksid lahtisel käel tragid<br />
naised Imaverest, uudishimu<br />
hinges.<br />
Läbi lompide viis tee<br />
<strong>Võhma</strong>sse, küünalde hälli.<br />
Päevakeskus vihmapiiskades<br />
säras, südamesoojus<br />
vastas meid ootas.<br />
Naisi rõõmsaid tuba oli<br />
täis, vilgas jutuvoog käis,<br />
ühises lauas tee maitse hea.<br />
Kokku lepitud sai – kohtume<br />
pea...<br />
Vastukülaskäik leidis<br />
aset 26.10.2010. a. Võtsime<br />
kaasa omavalmistatud lihaleiva,<br />
sooja magusa kringli<br />
ja paki soola, sest nende<br />
uutes ruumides me käinud<br />
veel ei olnud. Oli soe ja südamlik<br />
vastuvõtt nende<br />
hubastes ruumides koos<br />
Imavere valla sotsiaaltöötajatega.<br />
Oli tore teada saada,<br />
kuidas sügisesed päevad<br />
koos aktiiviga toimetades<br />
mööduvad. Lugesime luulet,<br />
võimlesime, laulsime ja<br />
naersime koos ja juttu jätkus<br />
koos ühiselt kaetud laua<br />
taga kauemaks. Leppisime<br />
kokku et kohtume jälle.<br />
Alates 20. oktoobrist on<br />
kolmapäeviti meie ruumides<br />
massöör Monika.<br />
Alates 21. oktoobrist on<br />
Olustvere ujula 16.00–17.00<br />
meie päralt.<br />
Võimlejate rühmad tegutsevad<br />
teisipäeviti ja reedeti<br />
pr Milvi Leiduri juhendamisel.<br />
Iga kuu viimasel teisipäeval<br />
toimub luuleklubi<br />
üritus.<br />
Endiselt on ka õhtuti<br />
päevakeskus hõivatud: esmaspäeva<br />
õhtul tegutseb<br />
kunstiring, teisipäeval ja<br />
neljapäeval tegutsevad joogahuvilised,<br />
kolmapäeviti<br />
toimuvad kapelli proovid.<br />
Meie ruumid on puhtad,<br />
avarad ja soojad. On<br />
oodatud interneti huvilised,<br />
saab lugeda värsket ajakirjandust,<br />
töökorras on kaks<br />
pesumasinat, võimalus on<br />
ennast pesta. Teisipäeviti<br />
ja reedeti saab väikese tasu<br />
eest ettetellimisel süüa sooja<br />
suppi, mida pakub MTÜ<br />
Sinule.<br />
09. novembril käisime<br />
meie oma armsas Ugala<br />
Häid mälestusi<br />
Rahvamuusikas on laulmine ja pillimäng alati käsikäes käinud<br />
- kapelli pillimehed on ka väga head lauljad!<br />
15. oktoobril sai teoks „Elulõnga“<br />
kapelli 25. aastapäeva<br />
tähistamine. Külalisi ja<br />
tegelasi oli 50. Õhtut juhtis<br />
Leevi Tikka.<br />
„Elulõnga“ naisansambel<br />
tervitas kolme lauluga.<br />
„Laulurõõmult“ Eevi Taburi<br />
juhendamisel kuulsime<br />
kolme laulu. Mõlemaid ansambleid<br />
saatis klaveril õp<br />
Mait Reimann. Seejärel esitas<br />
naisrühm neli tantsu.<br />
Järgnes kultuurikeskuse<br />
juhataja Riina tervitus. Ta<br />
kinkis igale kapellis mängijale<br />
küünla, mille leek soojendaks<br />
südant pikkadel sügisõhtutel.<br />
Suurimad tänud<br />
teatris, vaatasime etendust<br />
„Maakad“. Kes käisid ei kahetse<br />
ja soovitame soojalt<br />
teistelegi.<br />
Ja veel sellel kuul, 30.novembril<br />
kell.13.00 on meie<br />
külaliseks meile kõigile<br />
armas näitleja ja luuletaja<br />
Elle Eha-Are. Üritus toimub<br />
päevakeskuses ja on<br />
organiseeritud koos <strong>Võhma</strong><br />
linnaraamatukoguga. Olete<br />
oodatud.<br />
Detsembris üritame<br />
kindlasti osa saada mõnest<br />
heast jõulukontserdist meie<br />
kirikutes. Jälgige meie teateid<br />
kaupluses Ugala.<br />
Ja nüüd pajatab võimlemisringi<br />
juhendaja pr Milvi<br />
Leidur suvisest väljasõidust<br />
Pärnumaale ja Rakvere linna.<br />
Eakate päevakeskuse<br />
võimlejad otsustasid talvel,<br />
et lähme ja uurime lähemalt<br />
seda Pärnumaad. Ühel<br />
meilt! Sooje sõnu ja lilli tõid<br />
külalised Villeverest: Helgi<br />
Kess, Eha Lõhmus ja Arved<br />
Lõhmus.<br />
<strong>Võhma</strong> külalistest ja<br />
peolistest tõid lilli ja häid<br />
soove Juta Metsvahi, Salme<br />
Reitel, Kalju Roots, Leida<br />
Kuld, Leida Koppel, Helene<br />
Lott, Valli Veski, Malle Kiis,<br />
Helgi Luutre, Galina Ilves,<br />
Leili Randmaa. Suured tänud<br />
kõigile!<br />
Vahva oli Maidu soololaul!<br />
Aitäh!<br />
Linnavalitsuse poolt ütles<br />
tervitussõnad abilinnapea<br />
Aare Järvik. Ta kostitas<br />
kapelli uhke tordiga.<br />
Vapralt sügisesse koos päevakeskusega<br />
Kohtumine Imavere valla eakatega <strong>Võhma</strong> päevakeskuses.<br />
kenal juunikuu päeval võtsimegi<br />
ette reisi marsruudil<br />
Tori kirik ja hobusekasvatus,<br />
Lavassaare Raudteemuuseum<br />
ja Pärnu promenaad.<br />
Olgu alguses öeldud,<br />
et parim sellest oli Tori sõjaveteranide<br />
kirik, ehitatud<br />
algselt aastal 1852. Vahepeal,<br />
sõdade ja nõukogude<br />
valitsuse ajal muutus see<br />
rusuhunnikuks ja varemete<br />
sees kasvasid juba suured<br />
puud. Kiriku taastamisel on<br />
tehtud tohutu töö ning tulemus<br />
on muljetavaldav ja<br />
stoiliselt soliidne.<br />
Põnev oli ka hobusekasvatus<br />
oma suurte ja väikeste<br />
loomadega. Mõistmatuks<br />
jäi aga fakt, kuidas see väike<br />
poni oma silmile langeva<br />
tiheda laka alt maailma<br />
näeb, aga nii see oli.<br />
Tore oli jalutuskäik Pärnu<br />
ranna promenaadil, kahjuks<br />
südapäeval jäi saamata<br />
Nüüd luges Leevi oma luuletuse „Kapell 25“. Kapelli tegevusest<br />
25 aasta jooksul rääkis Regina Puusepp. Selle aja<br />
jooksul mängisid järgmised huvilised:<br />
Niina Kaasik 1984–2010 lõõts<br />
Regina Puusepp 1985–2010 akordion<br />
Heldur Kallas 1989–2010 kannel, laul<br />
Eevi Tabur 1999–2010 mandoliin, bariton<br />
Aliis Vahtra 2007–2010 jauram<br />
Helgi Pind 2007–2010 triangel<br />
Salme Lindeberg 1985–1994 mandoliin<br />
Vilma Laamann 1985–1995 kannel, kontrabass<br />
Jaan Priivits 1985–1994 kitarr<br />
Salme Jänes 1985–1990 triangel<br />
Roman Pärn 1986–1995 jauram<br />
Anton Rull 1994–2005 jauram<br />
Helju Ennuk 1997–2001 marakaa, laul<br />
Piret Pikla 2001–2005 triangel<br />
Valli Tatar 1985–1987 marakaa<br />
Leida Kooskora 1985–1987 kannel<br />
Aleksandra Must 1987–1989 laul<br />
Ida Rohtla 1985–1986 triangel<br />
Juubeli tähistamine lõppes tantsuga kapelli saatel.<br />
Aitäh kõigile toetajatele! Erilised tänud Juta Metsvahile.<br />
Pill hüüab – aeg jalga keerutada!<br />
mulje värvilistes tuledes sätendavatest<br />
purskkaevudest,<br />
aga vahva oli ikkagi.<br />
Ja veel teinegi sõit Rakveresse.<br />
Ühel kenal sügisesel päeval<br />
otsustasime teha endale<br />
selgeks, mida see Rakvere<br />
endast kujutab ja nii palusime<br />
teejuhiks giidi Maia, kes<br />
osutus väga tubliks ja tegi<br />
meile puust-ja-punaseks<br />
selgeks kogu Rakvere linna<br />
ilu ja uhkuse.<br />
Linn on erakordselt roheline<br />
mitmete linnajagudega<br />
nagu nt Lennuki, Lilleküla,<br />
Kondivalu jne – iga<br />
linnajao nimele kaasneb<br />
huvitav tekkelugu. Ümber<br />
linna on parkmetsad, üks<br />
neist Palermo (nagu Itaalia<br />
juba!). Huvitav oli ka tõsiasi,<br />
et nõukogude ajal maa<br />
alla peidetud Soolikaoja on<br />
päevavalgele toodud ja tehtud<br />
sellest linna palju hu-<br />
Regina Puusepp<br />
vitavaid veesilmi. Omaette<br />
vaatamisväärsus on Tarvas.<br />
Tore oli vaadata, et linna<br />
sõites paistab kuju mitmekorruselise<br />
maja katusel<br />
olevat, lähemale sõites vajub<br />
aga maja taha, et hiljem<br />
jälle täies hiilguses välja ilmuda,<br />
seekord juba alusel.<br />
Rakvere on olnud ka<br />
Arvo Pärdi kodulinn. Üllatav<br />
oli näha skulptuuri<br />
noorukesest Arvo Pärdist<br />
jalgrattaga seismas (autor<br />
Simson von Seaküll Eru<br />
külast) – kui oskad oodata,<br />
kuuled raadiost klassikalist<br />
muusikat.<br />
Mõnusa maitseelamuse<br />
saime slaavi restoranis, kus<br />
boršisupp oli valmistatud<br />
spetsiaalses väikeses savinõus<br />
lehttaignast kaanega<br />
– venelased oskavad tõesti<br />
head toitu valmistada. Aitäh<br />
neile!<br />
Hakkasimegi siis taas<br />
kodu poole vurama, ümberringi<br />
värvilised metsad.<br />
Suured tänud bussijuht<br />
Ennule.<br />
Lõpuks ütlen – sõitke ja<br />
vaadake, imeilus on meie<br />
väike Eestimaa.<br />
(reisikirjad toimetanud<br />
proua Milvi Leidur)<br />
Soovin omalt poolt kogu<br />
<strong>Võhma</strong> rahvale kena jätkuvat<br />
sügist, hingerahu ja juba<br />
lähenevat imelist jõuluootuse<br />
aega.<br />
Mai Enno<br />
<strong>Võhma</strong> Päevakeskuse<br />
perenaine
6<br />
NR. 151. november 2010<br />
Madeira: maagiline saar Atlandi ookeanis<br />
Kui panin end Madeirale<br />
sõitjate nimekirja, teadsin<br />
sellest imepärasest saarest<br />
tegelikult väga vähe. Et<br />
on üksik kaljune saar Atlandi<br />
ookeanis, kuulub Portugalile,<br />
on maheda kliimaga ja lopsaka<br />
taimestikuga.<br />
Ühel vihmasel ja sombusel<br />
varahommikul istusime<br />
Tallinnas lennukisse, et võtta<br />
ette peaaegu 6-tunnine õhusõit.<br />
Kuna aga Prantsusmaal<br />
lennujaamatöötajad streikisid,<br />
siis mõjus see meie lennule<br />
nii, et lisaks 6 tunnile<br />
tuli veel oodata poolteist<br />
tundi, mil võisime startida.<br />
Lennuk pidi kütust kaelani<br />
täis olema, kui Madeirale lähenedes<br />
selgub, et maanduda<br />
keset ookeani üksikult seisva<br />
saare ainsale maandumisrajale<br />
ei saa, siis tuleks lennata<br />
pikk tee Mandri-Portugalini<br />
tagasi. Õnneks läks meil kõik<br />
OK ja juba esimese korraga<br />
maandusime. Pilootideks olid<br />
bulgaarlased. Peale maandumist<br />
tänasime neid aplausiga.<br />
Kui kohvrid käes, istusime<br />
tellitud bussi ja sõitsime<br />
Funchali hotelli Riga, mis sai<br />
terveks nädalaks meie koduks.<br />
Funchal – see on Portugali<br />
autonoomse osa Madeira<br />
pealinn. See on mõnus<br />
ja rahulik linn. Ilmad on seal<br />
valdavalt päikesepaistelised,<br />
kuna saare kõrge mägine<br />
keskosa püüab põhjast tulevad<br />
pilved ja vihmad kinni.<br />
Pea igal hotellil on päevitusaiakesega<br />
ujumisbassein, nendega<br />
korvatakse suuremate<br />
liivarandade puudumist.<br />
Seda põnevat saart avastama<br />
asudes tuleb veidi kannatust<br />
varuda ja arvestada,<br />
et silma järgi jalutuskäigu<br />
kaugusel asuvasse külakesse<br />
jõudmiseks kulub kõvasti<br />
rohkem aega. Vulkaanipurskest<br />
alguse saanud saarel<br />
kasvab tänu soodsale pinnasele<br />
iga taim, mis kord juured<br />
mulda ajanud. Erinevaid<br />
taimi on saarele kaasa toodud<br />
üle maailma ja seda eksootilist<br />
liigirohkust võib näha nii<br />
linnaparkides, koduaedades<br />
kui ka vabas looduses.<br />
Mägisel Madeiral on ühekorraga<br />
esindatud neli kliimavöödet.<br />
Ega siis pole ime,<br />
et näiteks kartul annab aastas<br />
4 saaki. <br />
1. päev – külastasime botaanikaaeda,<br />
kus lisaks kohalikele<br />
taimedele on koondatud<br />
ka kõik sissetoodud<br />
taimed, kokku üle 2 tuhande.<br />
Eri kollektsioonid moodustavad<br />
omaette aiasoppe, varjulised<br />
käigud vahelduvad<br />
palmide, kuiva kaktuseaia või<br />
kujunditeks pügatud ehisaiaga.<br />
Põnevust pakkus lindla<br />
oma eksootiliste lindudega<br />
(kakaduud, papagoid jne).<br />
Aia väljapääsu juures oli 2<br />
toredat rääkivat papagoid,<br />
veerand tunniga õpetasime<br />
neid „Tere!“ ütlema. Lisaks<br />
külastasime erilist orhideede<br />
aeda, mille eesmärk oli näidata<br />
neid lilli nende naturaalses<br />
keskkonnas.<br />
Tüüpilised Santana majad<br />
Saare kõrguselt kolmas mägi Pico Arieiro.<br />
Lillekasvatajad, korvipunujad,<br />
talupidajad ja kalurid<br />
toovad oma kauba müügiks<br />
turule. Sellel 3-korruselises<br />
sisehooviga turul pakutakse<br />
proovimiseks igasuguseid<br />
eksootilisi puuvilju (guaave,<br />
mangosid, kaktusemarju,<br />
granadille jne), keldrikorrusel<br />
kalaosakonnas näeb saare<br />
ümbrusest püütud kalu.<br />
2. päeval sõitsime nunnade<br />
orgu, see on saare kõige<br />
sügavam org, mille põhjas,<br />
piiratud ligi 2000 m kõrgustest<br />
mägedest, elavad siiamaani<br />
inimesed, kes pole<br />
sealt kunagi lahkunud. Juba<br />
16. saj põgenesid nunnad sinna,<br />
et kaitsta endid piraatide<br />
rünnakute eest.<br />
Külastasime 600 m kõrgusel<br />
merepinnast asuvat<br />
troopilist parki, mis oma jalgradade<br />
rägastiku ning sildade,<br />
uhkete majade, purskkaevude,<br />
kaskaatide ja mustade<br />
luikedega pakkus põnevaid<br />
elamusi. Aiakujunduses oli<br />
kasutatud lisaks Portugali<br />
omale ka Hiina ja Jaapani<br />
kunsti. Pärast sai mäest alla<br />
sõita korvkelkudega.<br />
3. päeval oli väljasõit Lääneringile.<br />
Saare keskosas oli<br />
korraga näha nii saare põhja-<br />
kui lõunarannikut.<br />
Külastasime vulkaanilisi<br />
koopaid. Pea miljon aastat<br />
tagasi toimunud vulkaanipurske<br />
tagajärjel hakkas laava<br />
saare keskosast mere poole<br />
voolama ning rannikule jõudes<br />
kiiresti jahtudes moodustusid<br />
tunnelilaadsed koopad.<br />
Lõunastasime kohalikus restoranis<br />
laavabasseinide ääres.<br />
Söögiks tellisime hammastega<br />
süsisabasid ehk espada<br />
kalu. Maitse oli vapustavalt<br />
hea. Peale sööki said soovijad<br />
minna ujuma tõusu- ja mõõnapiiri<br />
vahel asuvatesse looduslikesse<br />
kaljubasseinidesse.<br />
Tagasiteel tõusime 1400 m<br />
kõrgusele soisele nõmmele<br />
ning äkitselt olime jõudnud<br />
suurele siledale platoole, kus<br />
vastupidiselt varemnähtule<br />
kasvas ainult astelhernes ja<br />
madal rohi.<br />
Ükskõik, kuhu Madeiral<br />
suundud, ikka satud vaatele,<br />
mis hinge kinni lööb. Tunnelid<br />
ehitatakse mehaaniliselt,<br />
raiudes, dünamiidi kasutamine<br />
on keelatud, sest see võiks<br />
kahjustada mägesid ja need<br />
varisemisohtlikeks muuta.<br />
Vanemad teed mägedes ja<br />
külavaheteed on laotud väikestest<br />
laavakividest.<br />
4. päeva hommikul tutvusime<br />
iseseisvalt linnaga ja<br />
kauplustega. Hiljem külastasime<br />
broderiivabrikut, kus<br />
kõik tööd valmistatakse käsitööna.<br />
Õhtul sõime restoranis<br />
laavatükil küpsetatud loomaliha.<br />
See oli omaette tõeline<br />
maitseelamus. Kuna meid oli<br />
palju, siis suurest heameelest<br />
tegi omanik kõigile välja rahvusjoogi<br />
– poncha (segu värskelt<br />
pressitud sidrunimahlast,<br />
vedelast meest ja kohalikust<br />
puskarist).<br />
5. päeval – väljasõit Idaringile.<br />
Esimene peatus oli<br />
korvipunujate külas. Siit<br />
oleks võinud kaasa osta vitstest<br />
punutud rinnahoidjatest,<br />
pildiraamidest, hällidest kuni<br />
mööblini välja. Edasi sõitsime<br />
vallutama saare kõrguselt kolmandat<br />
mäge, 1810 m kõrgust<br />
Pico do Arieirot. Tee viis üles<br />
mööda järske mäekülgi. Umbes<br />
poole maa peal läbisime<br />
pilvepiiri, mõneminutiline<br />
sõit paksus udus ja jõudsimegi<br />
päikesest valgustatud vulkaaniliste<br />
kaljudega maastikule.<br />
Tipus avanes kaunis vaade<br />
alla orgu pilvedele ja mäeahelikele.<br />
Edasi sõites tegime<br />
suurema peatuse Santanas,<br />
mis on kuulus oma rõõmsates<br />
toonides kolmnurksete majade<br />
poolest. Madeira soojas<br />
kliimas valmistatakse toitu<br />
ning süüakse värskes õhus, ka<br />
tualett asub väljaspool maja.<br />
Seega on need kolmnurksed<br />
majad vaid varjualused vihma<br />
eest ning magamiskohad.<br />
Lapsed magavad teisel korrusel,<br />
kuhu saab ainult redeliga.<br />
Hiljem redel eemaldatakse ja<br />
lapsed ongi kindlas paigas.<br />
Osa neist majadest on avatud<br />
ka turistidele.<br />
Teeme peatuse ka<br />
Portelas, kust avaneb suurepärane<br />
vaade orule, kotkaste<br />
kaljule ja põhjarannikule.<br />
Vaateplatvormilt imetlesime<br />
180 m kõrguseid lagedaid<br />
rannakaljusid, mis sukeldusid<br />
Atlandi ookeani. Puudeta<br />
lage maastik oli täielik vastand<br />
saare metsaga kaetud<br />
alale. Tagasi sõites möödusime<br />
vaalapüügikeskusest, kus<br />
filmiti ka “Moby Dicki”.<br />
6. päev kulus levadadel<br />
matkamiseks. Levada tähendab<br />
tõlkes eluvesi. Levadade<br />
ehk veekanalite süsteem on<br />
Madeiral ainsana maailmas<br />
säilinud ja kasutatakse siiamaani.<br />
Põhjast puhuvad tuuled<br />
tühjendavad oma vihmavarud<br />
vastu põhjarannikut ja<br />
keskmägesid ning ainult tänu<br />
levadadele saab vajaliku vee<br />
ka lõunarannik, kus kohati ei<br />
saja pool aastat. Matkaradu<br />
on erineva raskuse ja pikkusega,<br />
kaunid vaated igal sammul.<br />
Umbes 2000 pikkusest<br />
võrgustikust on aktiivselt kasutuses<br />
umbes 400 km. Meie<br />
matk oli 12 km pikkune.<br />
Hirm Madeira kitsaste ja<br />
kurviliste teede ees on liialdatud.<br />
Tõesti, esmapilgul tunduvad<br />
need lausa eluohtlikud,<br />
sest turiste sõidutavad juhid<br />
armastavad võtta veidi suuremaid<br />
poognaid kui vajalik<br />
ning peatada auto võimalikult<br />
kuristiku serva ligi. Kõik<br />
efekti nimel, et naised ikka<br />
<strong>Võhma</strong> Linnaleht<br />
Esmamulje saarest pakub majesteetlik vaade abajas, kohe merepiiril asetsev Santa Catarina<br />
lennujaam.<br />
Saare pealinn Funchal.<br />
Kaktuste tagant leidsime kujunditeks pügatud ehisaia.<br />
kiljuks ja väriseks. Lõpuõhtul<br />
pakuti espetadat – lahtisel<br />
tulel küpsetatud loomalihavarrast,<br />
kõik selle loputasime<br />
alla kuiva või magusa kohaliku<br />
madeira veiniga. Taustaks<br />
imetlesime kohaliku folkloorigrupi<br />
esinemist.<br />
Ja jõudiski kätte kojumineku<br />
päev. Nii kahju oli lahkuda<br />
mõnusa päikese käest, et taas<br />
tulla kargesse Eesti kliimasse.<br />
Kohvrid bussi ja sõit lennujaama<br />
poole võis alata. Lennujaam<br />
ise on unikaalne, üle<br />
kaljuserva ulatuva vaiadele<br />
ehitatud lennurajaga.<br />
Selline reis annab palju,<br />
õpetab ja avardab meeletult<br />
silmaringi. Saar, mis on väiksem<br />
kui Hiiumaa, jääb mulle<br />
alatiseks meelde oma kõrgete<br />
mägedega, kiviste platoodega,<br />
laavakoobastega ning muidugi<br />
kõige selle ümber oleva<br />
ääretu ookeaniga.<br />
Eha Klamp
<strong>Võhma</strong> Linnaleht NR. 151. november 2010 7<br />
Peale seda kui <strong>Võhma</strong><br />
abilinnapeana asus<br />
tööle spordilembeline, läbi<br />
ja lõhki spordimees Aare<br />
Järvik on oluliselt tihenenud<br />
sportlikud sidemed kahe<br />
naaberlinna ja nende ümbruste<br />
spordihuviliste vahel.<br />
Meenutame siinjuures <strong>Võhma</strong>s<br />
läbiviidud Põltsamaa<br />
jõe 36. suvemänge, mõlema<br />
linnavalitsuste töötajate ja<br />
volikogude liikmete sõpruskohtumisi<br />
võrkpallis, males,<br />
kabes, petangis, korvpalli<br />
vabavisetes ja noolte visetes.<br />
Edasi Mulgimaa ja Jõgevamaa<br />
spordiveteranide jõukatsumisi<br />
võrkpallis, males,<br />
kabes, bridžis, samuti maakondade<br />
esimest maavõistlust<br />
saskus.<br />
Sel kevad- ja suvekuudel<br />
kohtusid <strong>Võhma</strong> ja Põltsamaa<br />
jalgpalliveteranid<br />
omavahel neljal korral jalgpallis,<br />
kahel korral mängisid<br />
võrkpalli, tõukasid kuuli,<br />
heitsid ketast, viskasid oda<br />
Lustiveres ja Kaareperes.<br />
Esmakordselt peeti <strong>Võhma</strong><br />
ja Põltsamaa linnavõistlust<br />
petangis, kus huviliste hulgas<br />
oli nii lapsi, täiskasvanuid<br />
kui ka eakaid huvilisi.<br />
<strong>Võhma</strong> linna ja Kõo valla<br />
saskusõbrad on aastaid<br />
edukalt kaasa mänginud<br />
Põltsamaa sügis-talvistel<br />
meistrivõistlustel saskus,<br />
vahetevahel ka bridžis.<br />
Praegugi on võhmalased<br />
Kaldamäe-Vares liidrid<br />
Põltsamaa piirkonna sellel<br />
sügisturniiril.<br />
Keda ma veel peale Aare<br />
Järviku tõstaksin esile kahe<br />
naaberlinna ja piirkonna<br />
sportlike sidemete tõhustamisel?<br />
Kindlasti populaarset<br />
66-aastast <strong>Võhma</strong> jalgpallitreenerit<br />
Toivo Klampi,<br />
kes tõi sõpruskohtumisteks<br />
välja löögitugeva meeskonna,<br />
mängis ka ise kaasa ning<br />
tundis rõõmu ja heaolu, kui<br />
tõukas jällegi üle kahe-kolme<br />
aastakümne kuuli, heitis<br />
ketast, viskas oda. Veel edumeelset<br />
firmajuhti ja volikogu<br />
liiget Ago Vingissart,<br />
mitmekülgset spordimeest<br />
Viljo Prantsust, eakat Karl<br />
Nõmme, oma koolikaaslast,<br />
krapsakat hoki väravavahti<br />
Ants Salustet Põltsamaa<br />
Keskkooli päevilt, Kuuno<br />
Tiitust, Hannes Männikut,<br />
Virgo Õitspuud, Toomas<br />
Aavasalut Suure-Jaanist.<br />
Nad kõik on andnud omapoolse<br />
panuse toredate ja<br />
vajalike spordisidemete<br />
tugevdamiseks. Siinjuures<br />
ei ole ülearune meenutada<br />
– Põltsamaa rajooni eksisteerimise<br />
aastail oli <strong>Võhma</strong><br />
piirkond üks tugevamaid<br />
spordikantse ja andis tosinajagu<br />
sportlast rajooni<br />
koondvõistkonda, kes võitis<br />
1958. aastal esikoha 13 väikerajooni<br />
vabariigi aastaringsel<br />
spartakiaadil.<br />
SPORDIST<br />
Sportlikud sidemed tihenevad<br />
<strong>Võhma</strong> Päevakeskuses kolmapäeviti<br />
massaaž,<br />
maniküür,<br />
pediküür,<br />
ripsmete ja<br />
kulmude<br />
keemiline<br />
värvimine.<br />
Vajalik eelregistreerimine. Info T,N,R tel 437 7108<br />
VÕIMALIK OSTA KA KINKEKAARTE!<br />
Õnnitleme lapse sünni puhul<br />
Astrid Tavitsil ja Viljar Mäel<br />
sündis 04. novembril<br />
poeg MARTIN<br />
Mis sest, et argipäeval kiire,<br />
mis sest, et töödel pole piire.<br />
Sa seda siiski vahel tunne,<br />
et elus on ka palju õnne!<br />
ÕNNITLEME NOVEMBRIKUU<br />
SÜNNIPÄEVALAPSI!<br />
92 29.11 ELFRIDA MEYER<br />
89 28.11 HILJA ROOSILEHT<br />
83 01.11 ELLEN KALJULA<br />
01.11 AKSEL PIKK<br />
82 13.11 AITA ASUKÜLL<br />
25.11 INGRID VÄLJA<br />
81 23.11 ERNA VEEVERS<br />
75 05.11 HELGA PIISKOP<br />
70 11.11 HELGI OLLINO<br />
65 01.11 KOIDU SALUMAA<br />
02.11 JÜRI VALK<br />
22.11 HENN PÕLDMA<br />
60 11.11 VALERII KIURU<br />
Viljandi müügiesindus:<br />
Kauba 10<br />
Akna-ja uksekeskus<br />
Avatud: E-R 9.00-17.00<br />
Müügikonsultant: Svetlana Popova<br />
viljandi@glasaken.ee<br />
tel/faks: 4334272<br />
mob: 58002100<br />
www.glasaken.ee<br />
Ainult meil<br />
2 nädalat<br />
akende valmimine<br />
Ainult meil<br />
30%<br />
sissemaks<br />
Ainult meil<br />
lepinguga<br />
kaasa kingitus<br />
Pensionäridele<br />
allahindlused<br />
Lähemal ajal kohtuvad<br />
kaheksandat korda kahe<br />
piirkonna maletajad. Ka<br />
peetakse Põltsamaal Mulgimaa<br />
ja Jõgevamaa teine<br />
maavõistlus saskumängus<br />
40 mängija osavõtul, 11.<br />
detsembril esmakordne sisejalgpalliturniir<br />
Felixhallis,<br />
18. detsembril jõuluturniir<br />
võrkpallis, kus teretulnud<br />
on <strong>Võhma</strong> piirkonna spordihuvilised.<br />
Küllap saab aasta 2011<br />
olema veelgi sportlikum,<br />
mitmekesisem, huvipakkuvam.<br />
On ju sport mitte ainult<br />
tervis ja elurõõm, vaid<br />
ka parim vaba aja veetmise<br />
vahend, kasvatustöö oluline<br />
tegur, kollektiivsuse kasvataja.<br />
Villu Ojassalu<br />
Põltsamaa rajooni<br />
kehakultuuri- ja<br />
spordikomitee esimees<br />
aastail 1955-1959<br />
Traditsiooniline<br />
KIHELKONNAPÄEVA<br />
ÜMARLAUD<br />
27. novembril algusega kell 14.00<br />
Pilistvere pastoraadis<br />
Eestkõneleja Sven Mikser<br />
Oodatud on aktiivsed kodanikud,<br />
kihelkondlike organisatsioonide esindajad,<br />
kooliõpetajad, piirkondlikud ettevõtjad, KOV esindajad<br />
Info:<br />
Hermann Kalmus 55 32 789<br />
Naabrite turniirist<br />
võrkpallis<br />
60. “naabrimeeste“ - ja 55.<br />
“naabrinaiste“ turniir toimus<br />
28.-29. oktoobril Saarepeedil.<br />
Meeste turniiri võitis<br />
Saarepeedi meeskond, järgnesid<br />
<strong>Võhma</strong>, Vana-Võidu<br />
ning Kolga-Jaani meeskond.<br />
<strong>Võhma</strong> meeskond võitis<br />
Kolga-Jaani meeskonda 2:1,<br />
Vana-Võidu meeskonda 2:0<br />
ja pidi tunnistama Saarepeedi<br />
2:0 paremust.<br />
Meeskond mängis sel<br />
turniiril koosseisus: Viljo<br />
Prantsus, Taavi Aavasalu,<br />
Ivar Avik, Kalvin Markin,<br />
Janek Ratassepp, Kuldar<br />
Roosipuu, Tanel Udu ja Veiko<br />
Orgusaar.<br />
PILISTVERE<br />
KOGUDUSE<br />
TEATED<br />
Naiste turniiri võitis<br />
Saarepeedi naiskond, järgnesid<br />
<strong>Võhma</strong>, Kolga-Jaani<br />
ning Vana-Võidu naiskond.<br />
<strong>Võhma</strong> naiskond võitis<br />
Kolga-Jaani naiskonda 2:1,<br />
Vana-Võidu naiskonda 2:1<br />
ja pidi tunnistama Saarepeedi<br />
naiste 2:0 paremust.<br />
Naiskond mängis koosseisus:<br />
Enna Tikas, Ilme<br />
Mägi, Lea Mikaadu, Evi<br />
Putrolainen, Virge Saar, Inga<br />
Reinmaa ja Eda Hunt.<br />
Järgmine turniir korraldatakse<br />
märtsis 2011 Vana-<br />
Võidus.<br />
Paul Kolla<br />
Võistluse korraldaja<br />
Pühapäeval, 26. detsembril<br />
kell 11.00 toimub<br />
<strong>Võhma</strong> Gümnaasiumi spordihoones<br />
JÕULUTURNIIR MEESTE<br />
KORVPALLIS<br />
Osalevad Põltsamaa, Suure-Jaani, <strong>Võhma</strong><br />
mehed ja <strong>Võhma</strong> Gümnaasium.<br />
Ootame rohkelt<br />
pealtvaatajaid-kaasaelajaid!<br />
22. detsembril kell 20.00<br />
<strong>Võhma</strong> kultuurikeskuses<br />
LINNARAHVA JÕULUÕHTU.<br />
Jõuluüllatus.<br />
Pilet 75 krooni<br />
Sobivad suupisted võta ise kaasa.<br />
20. november, L Noorteõhtu: Arvuti võlud ja valud.<br />
Sven Vahar ajakirjast Digi<br />
27. november, L Kihelkonna ümarlaud algusega<br />
kell 14.00<br />
Seejärel kalmude külastus.<br />
28. november P, 1. advent<br />
Leerikooli algus koos<br />
jumalateenistusega kell 13.00<br />
10.-11. detsember Pilistvere Jõulumaa<br />
Jumalateenistused Pilistvere kirikus<br />
igal pühapäeval kell 13.00<br />
Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud<br />
Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789<br />
hermann.kalmus@eelk.ee<br />
Kõik on kutsutud, kõik on oodatud.<br />
Pilistvere kogudus
8<br />
NR. 151. november 2010<br />
BORIS<br />
PASTERNAK<br />
Soome<br />
rahvuslill<br />
Paremik<br />
h<br />
Aabrami<br />
naine<br />
Eoskatt<br />
Väärikus<br />
Minul<br />
Eramaja<br />
h<br />
Lääge<br />
Vähipüügi<br />
riistad<br />
Raplamaa<br />
järv<br />
Rooma<br />
2000<br />
Sumeri<br />
jumal<br />
Identne<br />
Tallinn<br />
Mi<br />
Hambasööbija<br />
Nägemiselund<br />
h<br />
Sõjamasinad<br />
Händikäp<br />
Raadius<br />
Argoon<br />
Purjeta<br />
Räni<br />
Raua sulam<br />
..<br />
Capone<br />
Räni<br />
Taevasina<br />
Tüüne<br />
Imetaja<br />
Jõukas<br />
Noot<br />
<strong>Võhma</strong> Linnaleht nr.<br />
VASTUS:<br />
Aabrami<br />
poeg<br />
Kudesid<br />
ümber<br />
istutama<br />
Nari<br />
Sarifilm<br />
Juurdekasv<br />
Mangaan<br />
Eskimo<br />
paat<br />
Jood<br />
Temp Sidesõna<br />
Aasia<br />
riik<br />
Hapnik<br />
Kalevipoja<br />
kaev<br />
Sigimik<br />
Kelvin<br />
Luteetsium<br />
Sinul<br />
Koostisosa<br />
Ese<br />
Nikkel<br />
Piirits<br />
Häiri!<br />
2<br />
100 m<br />
Eitus<br />
Mi<br />
Konna<br />
kuusk<br />
Raadius<br />
Teletups<br />
Kreeka<br />
sõjajumal<br />
Kirjaniklavastaja<br />
Läänemaa<br />
vald<br />
Kõrk<br />
Terav ese<br />
Kaslane<br />
Pindala<br />
Objekt<br />
Alumiinium<br />
Tulistas<br />
Lauseliige<br />
Põlismets<br />
Kuulus<br />
poksija<br />
Islandi<br />
vuklaan<br />
Naelking Kaalium<br />
Kohuse<br />
koosseis<br />
Endine<br />
Rinnalaps<br />
Puhastati<br />
oktest<br />
Elukutse<br />
Sott Ahv<br />
Vahe<br />
Puhkus<br />
Saksa<br />
jõgi<br />
Mulk<br />
Avar<br />
Soome<br />
arhitekt<br />
Iial<br />
Raadium<br />
Samuti<br />
Julgus<br />
Kihitamine<br />
ETV saade<br />
Lause liige<br />
Haigus Igaühel<br />
Ainukesed<br />
Taandrida<br />
Paavsti<br />
õukond<br />
Peruu<br />
pealinn<br />
Rooma<br />
500<br />
Hapnik<br />
Moes<br />
Lai<br />
hunnik<br />
Front<br />
________________________________________________<br />
________________________________________________<br />
________________________________________________<br />
NIMI ja AADRESS:<br />
________________________________________________<br />
________________________________________________<br />
________________________________________________<br />
<strong>Võhma</strong> Linnaleht<br />
Tiraaž 1000<br />
Urisemised Püsima Mi-bemoll<br />
h<br />
Email Haarang Leba<br />
Ukraina<br />
lennuk<br />
Mertoo Hulgud<br />
h<br />
Rahu Riskeerid<br />
Kraani-<br />
Argoon<br />
kauss<br />
Alumiinium<br />
Kestvus<br />
Turg<br />
Samuti<br />
Mi<br />
Ravim<br />
Seleen<br />
Aar<br />
Lillenõu<br />
,<br />
Ristsõna<br />
Näitleja<br />
Säh<br />
Iriidium<br />
Noot<br />
Arseen<br />
Tulistasin<br />
Gruusia<br />
Riigikogu<br />
asespiiker<br />
Fosfor<br />
Tööühik<br />
Ametirüüd<br />
Maalijad<br />
India osariik<br />
Kreeka<br />
maakond<br />
Paljas<br />
Merisaarmas<br />
Kosi<br />
Argoon<br />
Jood<br />
Moes Destilaat<br />
SEJ<br />
Musketär<br />
..kaart Humorist<br />
Eesti film Aar<br />
Graafik<br />
<strong>Võhma</strong> Linnalehte esindab:<br />
Angela Härm tel. 437 7228<br />
Mõõte<br />
astmik<br />
Osmium<br />
Tesla<br />
Tantaal<br />
Eurolaul<br />
Planeet<br />
Imielund<br />
Labemoll<br />
Saint<br />
Sinus<br />
Kilbike<br />
Kaugveri<br />
romaan<br />
Tööriist<br />
Telluur<br />
Siinus<br />
Jordaania<br />
pealinn<br />
Kasutatud riided VÄGA SOODSALT<br />
igal kolmapäeval kell 13–18<br />
aadressil Loigu 2-35, <strong>Võhma</strong>.<br />
Aar<br />
Hulkusid<br />
Saag<br />
Kutsar<br />
Tuli<br />
tagasi<br />
Mõla<br />
Ukraina<br />
linn<br />
Zola<br />
romaan<br />
Euroopium<br />
Vastus tumedalt ääristatud ruutudes.<br />
Koostas Heino Laagus.<br />
Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”<strong>Võhma</strong> linna<br />
tänavune aasta isik Olev Rass”. Õigeid vastuseid laekus 26.<br />
Loosiõnn naeratas Mare Lombile (Lomp).<br />
Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupongid palume<br />
tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna)<br />
või panna I korrusel asuvasse postkasti.<br />
Aadress:<br />
Tallinna 15<br />
70 603 <strong>Võhma</strong><br />
Helilooja,<br />
dirigent<br />
Hoidla<br />
Megavolt<br />
Smuuli<br />
näidend<br />
Noot<br />
Habras<br />
Appikutse<br />
Togo<br />
Kaaluühik<br />
Räni<br />
Kelvin<br />
Liitium<br />
Gauja<br />
Jood<br />
Sumeri<br />
linn<br />
Aar<br />
Häbematus<br />
HELENE KÄRT<br />
Päikesetõus<br />
Inglise<br />
härra<br />
Doos<br />
Naatrtium<br />
Tonn<br />
Jood<br />
Mälestame<br />
18.07.1922 – 20.10.2010<br />
VEERA PAPUŠINA<br />
17.10.1930 – 21.10.2010<br />
KARL LUUTRE<br />
01.09.1929 – 26.10.2010<br />
MAIE-LIIS TAKLAJA<br />
20.09.1944 – 07.11.2010<br />
Küljendus ja trükk:<br />
Vali Press OÜ<br />
Põltsamaa, tel. 776 8870<br />
<strong>Võhma</strong> Linnaleht<br />
Tähelepanu!<br />
Kallis kaaslinlane!<br />
Anna endast teada, kui vajad<br />
abi (koduhoolduseks,<br />
abi duši all või saunas käimiseks,<br />
supi koju toomiseks<br />
jne) või tead sõpra,<br />
naabrit, kes murega üksi.<br />
Proovime muredele koos<br />
lahenduse leida.<br />
Soovi korral on võimalik<br />
saada veel ka Eesti Punase<br />
Risti kaudu jagatavaid<br />
kuivtoiduaineid: spagette,<br />
kaerahelbeid.<br />
Helista 437 7170,<br />
5669 5308 või astu ise<br />
läbi linnavalitsusest!<br />
Sotsiaalnõunik Lea Ibrus<br />
28. novembril<br />
kell 15.30<br />
ootame linnarahvast<br />
bussijaama platsile<br />
tähistama advendiaja<br />
algust ja süütama tuled<br />
linna jõulukuusel<br />
Lusti loovad<br />
pisikesed<br />
laulu- ja<br />
<br />
tantsulapsed.<br />
<br />
❄❄<br />
Tervitab<br />
❄ ❉<br />
❄ linnapea.<br />
❉<br />
❉<br />
<br />
❄ ❄<br />
❄<br />
❉ <br />
<br />
<br />
<br />
❄ ❉ ❄<br />
<br />
❉<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
❉<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
❉<br />
❄<br />
<br />
❉<br />
❉<br />
<br />
❉<br />
❄<br />
❉<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
❄<br />
❉ ❄ ❉<br />
<br />
❄<br />
❄<br />
❉<br />
❄<br />
Advendiaja juhatab<br />
sisse Pilistvere<br />
koguduse diakon<br />
Hermann Kalmus.<br />
<strong>Võhma</strong><br />
linnavalitsuse<br />
ja volikogu<br />
kohtumine<br />
rahvaga<br />
reedel,<br />
10. detsembril 2010<br />
kell 17.00.<br />
❄<br />
❄
Change language