27.05.2013 Views

LOKSA

LOKSA

LOKSA

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>LOKSA</strong> ELU EELLUU<br />

4 juuni 2009<br />

Maa ostueesõigusega erastamise<br />

korraldamise kokkuleppe lõpetamisest<br />

Harju maavanema ja Loksa Linnavolikogu vahel sõlmiti<br />

05.05.1997 kokkulepe (edaspidi Kokkulepe), millega maavanem<br />

volitas Loksa Linnavalitsust korraldama riigi nimel maa<br />

ostueesõigusega erastamist füüsilistele isikutele, andes selleks üle<br />

õigusaktidest tulenevad erastamise korraldaja õigused ja kohustused.<br />

Kokkuleppe punkti 9 kohaselt peab üks osapooltest teist<br />

informeerima Kokkuleppe katkestamisest või peatamisest üks kuu<br />

ette.<br />

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lõike 2 punkti 5, § 126<br />

lõike 1 ja § 131 ning Kokkuleppe punkti 9 alusel teavitati Loksa<br />

Linnavalitsust, et alates 15.05.2009 lõpetatakse Loksa<br />

Linnavalitsuse volitused riigi nimel maa ostueesõigusega erastamise<br />

korraldamiseks ning edaspidi tuleb esitada Loksa<br />

Linnavalitsusel kõik maa ostueesõigusega erastamise toimikud<br />

peale erastamise eeltoimingute lõpetamist Harju maavanemale<br />

maa ostueesõigusega erastamise korraldamiseks.<br />

VOLIKOGU UUDISED<br />

Aukodaniku märk ja<br />

aukodaniku tunnistus asusid Taani poole teele<br />

10. juunil toimus Loksa Laevatehase AS-s<br />

kohtumine, kus Loksa linnapea andis pidulikult<br />

üle Arnold Mærsk Mc-Kinney<br />

Mølleri aukodaniku märgi ja aukodaniku<br />

tunnistuse Odense Steel Shipyard Ltd.<br />

tegevdirektor Finn Buus Nielsenile, kes<br />

lubas need edastada A.M. Mc-Kinney<br />

Møllerile.<br />

A.M. Mc-Kinney Møller pälvis Loksa linna<br />

aukodaniku tiitli panuse eest Loksa linna<br />

elanike heaolusse ja tulevikku.<br />

A.P. Mølleri Sotsiaalfondist eraldati<br />

A.M.Mc-Kinney Mølleri isiklikul nõusolekul<br />

Loksa Lasteaia renoveerimiseks<br />

2,4 miljonit Taani krooni.<br />

Hr Finn Buus Nielsen ja linnapea Helle Lootsmann<br />

Võõrkeeleõppes on väga olulisel<br />

kohal harjutamine ja selleks<br />

on hea kasutada erinevaid<br />

teste. Seepärast toimus Koolielu<br />

vene, soome, rootsi ja<br />

prantsuse keele ainekuul konkurss,<br />

kuhu oodati õpetajate<br />

loodud HotPotatoes'i teste.<br />

Konkursitööna pidid õpetajad<br />

looma ainekavale vastava ühte<br />

või kahte teemat käsitleva<br />

testikogumiku.<br />

Konkursile esitati kahjuks ainult<br />

4 tööd. Kõik vastasid üldjoontes<br />

tingimustele ja neid<br />

saab kasutada vastava aineosa<br />

õpetamisel ja kinnistamisel.<br />

Vene keele testid on seotud<br />

klassi ja õpikuga, soome keele<br />

Kohtumine Loksa laevatehases<br />

Esitati taotlus Elukestva Õppe<br />

Arendamise Sihtasutusele Innove<br />

Loksa Linnavalitsus esitas Elukestva Õppe Arendamise<br />

Sihtasutusele Innove meetme "Kooli poolelijätmise vähendamine,<br />

haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi<br />

parandamine" taotluse, "Vene keelt emakeelena kasutavate<br />

ja eestikeelses koolis õppivate laste toetamine igapäeva<br />

koolitöös, väljalangemiste vähendamine ja õppeedukuse parandamine".<br />

Loksa 1. Keskkoolis õpib 20% lapsi, kelle koduseks<br />

keeleks ei ole eesti keel. Projekt näeb ette nende õpilastele eesti<br />

keele ja kultuuriga kohanemiseks mõeldud tugirühma loomise.<br />

Projekti pikkus on kolm aastat ja taotletav summa 2 miljonit<br />

krooni. Projekti partneriteks on Loksa Vene Gümnaasium ja<br />

lasteaed. Projekti juhib Õnnela Tedrekin.<br />

Laivi Kirsipuu<br />

abilinnapea<br />

Selgunud on konkursi "HotPotatoes'i testid" tulemused<br />

teste on võimalik kasutada<br />

erinevates klassides, sest<br />

soome keelt õpetatakse koolides<br />

erineval moel - C-keelena,<br />

valikainena või ringitundidena.<br />

Esikohatööd on põhjalikud,<br />

mitmekülgsed ja selgelt<br />

süstematiseeritud.<br />

I koht<br />

Helgi Lehemets -<br />

Veebipõhised õppematerjalid<br />

vene keelest 8. klassile<br />

Võru Kesklinna Gümnaasium<br />

Margit Järve - Veebipõhised<br />

testid õpiku "“Ðóññêèé ÿçûê:<br />

áûñòðî è óñïåøíî”juurde<br />

Loksa I Keskkool<br />

II koht<br />

Tiiu Kruus - 20 sõnavarahar-<br />

Tutvutakse Loksa linna auraamatuga<br />

jutust<br />

Tartu Mart Reiniku<br />

Gümnaasium<br />

III koht<br />

Mai Frick - Testid õpiku<br />

"Soome keel iseõppijale"<br />

juurde<br />

Babes-Bolyai Ülikool,<br />

Rumeenia<br />

Konkursitöid hindasid<br />

Koolielu vene keele<br />

aineekspert Jelena Laanjärv ja<br />

soome keele aineekspert Helja<br />

Kirber.<br />

Materjalidega saab tutvuda<br />

www.koolielu.ee<br />

Margit Järve: "See oli nii<br />

raske, kui ma oleksin<br />

teadnud, et see töö nõuab nii<br />

palju tehnilisi<br />

teadmisi, võibolla ma ei<br />

oleks osa võtnudki.<br />

Aprill oli võõrkeelte<br />

kuu ning selle puhul see<br />

konkurss välja kuulutatigi.<br />

Ma soovisin 10. klassile<br />

midagi huvitavat teha.<br />

Nii ta tuli. Nüüd on<br />

selline lehekülg, et sinna<br />

oleks hea juurde lisada.<br />

Lapsed õpetavad,<br />

annavad ideid, nad on alati<br />

abivalmis."<br />

Loksa linn sai<br />

munitsipaalomandisse kolm<br />

taotletud maaüksust<br />

2007.aasta septembris võttis Loksa Linnavolikogu vastu otsused,<br />

millega taotles Loksa linna munitsipaalomandisse maad.<br />

Nüüdseks on Harju maavanema korraldustega Loksa linna munitsipaalomandisse<br />

antud Männi tn 34a ( II maailmasõjas hukkunute<br />

mälestussamba maa nn Karl Marxi mälestusmärk) sihtotstarbega<br />

sotsiaalmaa - üldkasutatav maa; samuti sai Loksa linn munitsipaalomandisse<br />

Nooruse tn 5a ( nn kesklinna park), sihtotstarbega<br />

sotsiaalmaa - üldkasutatav maa; samuti anti munitsipaalomandisse<br />

Mere tn 7a (nn Nõmme park), sihtotstarbega sotsiaalmaa -üldkasutatav<br />

maa. Kasutusotstarve on neil maadel puhke- ja virgestusala,<br />

Nooruse tn 5a ja Mere tn 7a kasutusotstarbena on kirjas ka<br />

parkmets.<br />

Püsiva töövõimetuse ja puude<br />

ekspertiisi tegemise aeg on kuni<br />

poolteist kuud<br />

Alates 1. oktoobrist 2008 muutus püsiva töövõimetuse ja<br />

puude ekspertiisi tegemise kord. Seoses sellega pikenes<br />

ekspertiisitaotluste menetlemise aeg.<br />

Püsiva töövõimetuse tuvastamist ning puude raskusastme ja<br />

sotsiaaltoetuste määramist taotlev tööealine inimene (16aastane<br />

kuni vanaduspensioniealine) peab täitma mahuka ja<br />

üksikasjaliku ekspertiisitaotluse vormi ning esitama selle<br />

elukohajärgsele pensioniametile.<br />

Kehtiva korra järgi ja rohkem kui pooleaastasele kogemusele<br />

toetudes võib öelda, et enamikul juhtudel kulub ekspertiisi<br />

tegemiseks kuni poolteist kuud.<br />

Miks nii kaua? - võib küsida.<br />

Sotsiaalministri määrustega on kehtestatud kindlad tähtajad,<br />

mille jooksul tehakse rida erinevaid vajalikke toiminguid:<br />

- hiljemalt kümne päeva jooksul arvates ekspertiisitaotluse<br />

saamisest küsib pensioniamet taotluses viidatud arstilt isiku terviseseisundi<br />

kirjelduse;<br />

- hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul koostab arst nõutud<br />

terviseseisundi kirjelduse ja saadab selle pensioniametile;<br />

- hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates ekspertiisiks<br />

piisavate andmete saamisest teeb pensioniamet püsiva<br />

töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise<br />

või tuvastamata jätmise otsuse. Eelnevalt kaasatakse sellesse<br />

protsessi ekspertarst, kelle ekspertarvamus on otsuse tegemisel<br />

ülimalt tähtis;<br />

- hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates ekspertiisiotsuse<br />

tegemisest teavitab pensioniamet otsusest nii isikut kui ka<br />

terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti.<br />

Erisus: Kui isik on taotluse esitamise päeval haiguslehel, siis<br />

tehakse otsus kiiremini - hiljemalt viie tööpäeva jooksul.<br />

Otsusest teavitatakse hiljemalt viie päeva jooksul.<br />

Ülaltoodud ajagraafik peab paika juhul, kui kogu esitatud informatsioon<br />

on ekspertiisi tegemiseks piisav. Kui aga andmeid või<br />

dokumente on vaja täiendada, siis selleks on kehtestatud oma<br />

tähtajad, mistõttu kogu protsess pikeneb.<br />

Niisiis:<br />

- kui esitatud terviseseisundi kirjeldus on puudulik, siis hiljemalt<br />

kümne päeva jooksul pärast ebapiisavate andmete saamist küsib<br />

pensioniamet arstilt isiku kohta täiendatud terviseseisundi kirjelduse<br />

või andmeid või dokumente;<br />

- hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul esitab arst täiendatud<br />

terviseseisundi kirjelduse või puuduvad andmed või dokumendid;<br />

- puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või arsti vastuvõtul<br />

käimiseks annab pensioniamet ekspertiisi taotlejale tähtaja,<br />

mille määramisel arvestatakse asjaoluga, et arsti vastuvõtule<br />

pääsemiseks võib olla pikk järjekord;<br />

- mõnel juhul lisandub ka aeg puude ekspertiisiks vajaliku rehabilitatsiooniplaani<br />

koostamiseks.<br />

Pensioniameti poolt määratud tähtaegadest tuleks kindlasti kinni<br />

pidada, sest täiendavaid andmeid ei küsita asjata. Neid<br />

õigeaegselt saamata menetlus lõpetatakse. Et seda vältida, peab<br />

kindlasti meeles pidama, et kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse<br />

esitamist tuleb käia pere- või raviarsti vastuvõtul. Nii on<br />

arstil teie tervise kohta piisavalt andmeid ja ka ekspertiisitaotluse<br />

menetlemine ei veni talumatult pikaks.<br />

Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas otseselt ei kaota, kuid<br />

korduvekspertiisi korral võib tekkida vahe pensioni või toetuse<br />

igakuises maksmises ja raha makstakse välja tagantjärele.<br />

Sotsiaalkindlustusamet

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!