ELU - Loksa vald

LOKSA ELUTasutaLoksa Kandi Ajaleht september 2009Taas algas kooliaasta!Palju õnne kõigile õpilastele, pedagoogidele ja kogu kooliperele uue kooliaasta alguse puhul. Loksa koolid on väga headkoolid ja lapsevanematel on alust 1.klassi mudilast usaldada turvalisse, heasoovlikku ja hea tasemega kooli.Loksa Linnavolikogu ja Loksa LinnavalitsusTaas on alanud uusõppeaasta kõigismeie linna koolidesja lasteaias. 1. septembrilläks Loksa linnas 1. klassi26 õpilast (10 Loksa 1.Keskkooli, 16 Loksa VeneGümnaasiumisse).Muusikakooli 1. klassis asussellel aastal õppima 15 uutmuusikahuvilist. Lasteaiahoov on taas rõõmsaidkilkeid täis. Ees on pikkaasta, kindlasti toob ta kaasapalju huvitavat ja rõõmustavat.Loksa 1. Keskkoolile algasõppeaasta hea uudisega, sestPostimehes ja Eesti Ekspressisavaldatud riigieksamitetulemuste järgi reastatudkoolide pingereas tõusisväike Loksa 1. Keskkooltublile 20. kohale (nimekirjason üldse 274 kooli). Uueväljanägemise said ka 6klassiruumi. Ilus algus uueleõppeaastale. Et ikka õpilasteloleks jaksu õppida jaõpetajatel õpetada!Loksa Vene Gümnaasiumi –väga tugeva ühtehoidmistundegakool. Loomulikulton igal koolil paremusepoole püüelda, nemad teevadseda kindlalt sära silmades.Muusikakool alustas omaõppetööd paar päeva hiljem.Vaatamata sellele, et uutkitarriõpetajat ei ole veelleitud, jäi direktori LauriMetuse avaaktuse sõnavõtustkõlama vaid head ideedning positiivne ootus algavaltõppeaastalt. Kindlastijätkuvad ka kitarritunnid.Muusikud ongi positiivnerahvas, nendel on hingesnende oma muusika. LoksaMuusikakoolis õpib sellelaastal 70 õpilast.Lasteaed - oleks vaid ruumirohkem, põnne trügiks sissenii aknast kui uksest. Tipatapa,tip, tap – siit lähevadkevadel uued tublid lapsedmeie koolidesse.Kõigile edukat õppeaastat!Alanud on uus kooliaasta!Vana koolikella helin kutsus kõiki Loksa Vene Gümnaasiumi õpilasi alustama uut õppeaastatKooliaasta pidulik algus Loksa 1. KeskkoolisPalju õnnesünnipäevaks!70-aastasedEndla Kaarend75-aastasedLidia TveritinaVjatseslav KonopljovAnts Aosaar80-aastased ja vanemadVirve Kress (80)Artur Kodusaar (81)Anatoly Zaitsev (82)Helmi Allak (82)Anna Sivatshuk (84)Loksa linna uuedilmakodanikud augustisja septembrisPalju õnnevanematele!tütarKsenia SiniipoegGeorg NozdrenkotütarLaura TreiberkTänases lehes:- 18 oktoober -kohaliku omavalitsusvolikoguvalimisedlk............................. 2- Loksa linn onjätkuvalt harjumaalinnadest parimamaksulaekumisegalk..............................3- Mõelgem lastele –osakem hoida neiletehtutlk..............................5- Rännak minevikkulk............................. 8- Loksa sünnipäevlk............................11

LOKSA ELU2 september 200918. oktoober – kohalikuomavalitsuse volikoguvalimised!18. oktoobril 2009.a toimuvad kohaliku omavalitsusevolikogu valimised. Loksa Linnavolikokku valitakse15 volikogu liiget neljaks aastaks.Liikmeid Loksa Linnavolikokku saavad valida kõik Eestija Euroopa Liidu kodanikud, kes on valimispäevakssaanud 18-aastaseks ja kelle Eesti Rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Loksa linnas. Hääletamisõigus onka välismaalasel, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks,kelle Eesti Rahvastikuregistri järgne elukoht asubLoksa linnas ja kes elab Eestis pikaajalise elamisloavõi alalise elamisõiguse alusel.Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri 19. septembriseisuga. Pärast seda kuupäeva registriandmetesmuudatusi ei tehta ja valija kantakse valijate nimekirjaselle aadressi alusel, mis oli märgitud registrisse 19.septembril. Valijate nimekirjas tehakse muudatus ja isikkantakse valijate nimekirja üksnes juhul, kui ta ei oleüheski valijate nimekirjas.Hiljemalt 28. septembriks saadetakse igale valijale valijakaart.Kui Te pole 03. oktoobriks valijakaarti saanudvõi kui valijakaardile kantud andmetes on vigu, pöördugeselgituse saamiseks Loksa linnasekretäri poole.Elektroonilise valijakaardi kohta loe lähemalthttps://www.eesti.ee/portaal/valimised.eabi.Loksa linna hääleõiguslikud elanikud saavad hääletadaLoksa Linnavalitsuse saalis (Tallinna tn 45) valimispäeval18. oktoobril kell 9.00-20.00, eelhääletaminetoimub 12.-14. oktoobril kell 12.00 - 20.00.Eelhääletamise ajal saab hääletada ka väljaspool omaelukohajärgset valimisjaoskonda. Igas vallas ja linnas onvähemalt üks selline valimisjaoskond, mis korraldab väljaspoolelukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist.Valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgsesvalimisjaoskonnas.Kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument(näiteks pass, isikutunnistus, juhiluba, pensionitunnistus),millel on isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja foto.Valijakaarti ei ole vaja kaasa võtta. Isikut tõendava dokumendialusel kantakse Teie andmed valijate nimekirjaning allkirja vastu väljastatakse hääletussedel, kuhu kirjutateise hääletuskabiinis ühe meelepärase kandidaadiregistreerimisnumbri ja murrate sedeli kokku.Jaoskonnakomisjoni liige paneb kokkumurtud hääletussedelivälisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi,misjärel lasete hääletussedeli valimiskasti ise.Lisaks on võimalik alates 08. oktoober kell 09.00 kuni14. oktoober kell 20.00 hääletada elektrooniliselt veebilehelhttp://www.valimised.ee.Kui Te ei saa terviseseisundi või mõne muu mõjuvapõhjuse tõttu hääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas,võite taotleda hääletamist oma asukohas.Asukohas saab hääletada näiteks juhul, kui olete valimisteajal haiglas, mis ei asu Teie elukohajärgse jaoskonnaterritooriumil.Taotlust saab esitada kuni 14. oktoobri kella 16.00-nikas jaoskonnakomisjonile või valla/linnavalitsusele.Asukohas hääletamine toimub eelhääletamise ajal12.-14. oktoobril.Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjusetõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas, võite esitadakirjaliku taotluse kodus hääletamiseks. Taotluses tulebmärkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. Taotlustsaab esitada kuni valimispäeva kella 16.00-ni kasLoksa linna jaoskonnakomisjonile või LoksaLinnavalitsusele.Kodus hääletamist korraldatakse vaid valimispäeval18. oktoobril.Rohkem infot leiate Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelthttp://www.vvk.ee/AKTUAALNEHarju maakonna investeerimisvajadusteloetelust aastani 2015H A R J UE L UHarju Maavalitsus kinnitasHarju maakonna kohalikeomavalitsuste investeerimisvajadusteloetelu aastani 2015.2009 aasta veebruaris kirjutasidHarju maakonna kõigi 24kohaliku omavalitsuse esindajadalla strateegilisele kokkuleppele„Harju maakonna arengustrateegia2025“. Nimetatudstrateegia väljatöötamiselosalesid kohalike omavalitsusteesindajad, kodanikuühiskonnaeestvedajad ja ettevõtjad.Protsessi juhtis HarjuMaavalitsuse ja HarjumaaOmavalitsuste Liidu poolt ellukutsutud Harjumaa Arengunõukogu.Ükski strateegia ei ole midagiväärt, kui sellele ei järgnekokkulepitud tegevussuundaderakendamist reaalses elus.Üheks rakendusalgatuseks onstrateegias kokkulepitud „Harjumaakonn kohalike omavalitsusteinvesteerimisvajadusteHarjumaaühistransportmuutuste teelAlates 1. oktoobrist on Harjumaal ja Tallinnas võimalik sõitaühtse kuukaardiga. Idee Harjumaa ühtsest piletisüsteemist, millema Harju maavanemana koos Harju ÜTK tegevdirektori AgoKokseri ja Tallinna abilinnapea Jaanus Mutliga rohkem kui kaksaastat välja käisin, on jõudnud reaalse teostumiseni. Olgugi, et seeon esimene teetähis teel ühtse piletisüsteemini, on see üks neistkonkreetsetest sammudest, kus harjulane selget tulemust käegakatsuda saab. Selleni jõudmine pole olnud just okasteta rada jaküllap nõuab ta tulevikuski pisiparandusi, kuid vajalik esimenesamm on astutud.Ootamatult raske on sisse seada ühtset süsteemi Harjumaal, kuselab ligi 550 000 Eestimaa elanikku. Harjumaa suurimal omavalitsusel,Tallinnal on kindlasti kõige tõsisemad väljakutsed ühistranspordivaldkonnas. Sama kehtib Harjumaa kohta tervikuna.Sisuliselt on Harjumaal vaja välja töötada kogu Eesti jaoks sobivtranspordiskeem, kuna siin on surve hea transpordisüsteemi sisseseadmiseksja täiustamiseks kõige ilmsem. Kõik ülejäänudmaakondade transpordikorraldajad jälgivad tähelepanelikult meiekogemust, et hiljem õppust võtta. Kahtlemata on Harju maakonnatranspordisüsteemi ümberkujundamine juba ainuüksi ettevõtmisemastaapsuse tõttu paras pähkel pureda.Mul pole vähimatki kahtlust, et uus kuupilet, mis on olemuseltpiloot ühtsele piletisüsteemile, on õnnestunud uuendus.Väljastpoolt Tallinna tööletulejaile on ainuüksi rahas viiendikvõitu suur asi, rääkimata sellest, et kahe kuupileti asemel onrahakoti vahel üks. Järgmisel aastal jõuame kogu Harjumaad katvatäieliku ühtse piletisüsteemini, mis nõuab veel mitmete eeltöödeja otsuste tegemist.Kui Harjumaal viidi aasta tagasi sisse tsoonipõhine piletisüsteem,siis see oli eeldus parema teenuse pakkumisel. Ka HarjuMaavalitsuse poolt ülevõetud piletikontrolli ülesanded on andnudhea tulemuse nagu ka ühtne piletimüük, mida korraldab HarjuÜTK. Paljud asjad ootavad tegemist ja pean tunnistama, et majanduslanguson väga tõsiselt mõjutanud mõnegi hea mõtte realiseerimist.Edasi on muuhulgas tulnud lükata Harjumaa jaoks olulisedja vajalikud, aga samas kallid, kogu maakonda katvad transpordivõrguoptimeerimise kavad. Ühistransport on alarahastatud ja seeon üleeestiline valus probleem.Ma olen kindel, et kõik plaanitu tuleb. Vajalik on ühendada niibussiliiklus, marsruuttaksod kui ka elektrirongid ühtsesse süsteemi,kus saame maksimaalselt ära kasutada eri liinide ning transpordiliikudegraafikute koosmõju. Seda selliselt, et ka kõige pisemastHarjumaa punktist saaks võimalikult valutult ja väheseootamise ning mõistlike ümberistumistega ükskõik millisesseteise kohta.Me soovime õigustatult, et ühistransport peab olema hästi korraldatud.See peabki nii olema.Igal juhul tahame ja saame oma süsteemi parandada. Tänasedmajandusraskused nõuavad kiiret otsustamist ja uusi mõtteid ühistranspordisüsteemiümberkorraldamisel. Me püüame Harjumaalvähem viriseda vähese raha üle, pigem selle kiuste otsime jaleiame uusi lahendusi.Värner LootsmannHarju maavanemloetelu aastani 2015“ koostamine.Iga kohalik omavalitsus saikoostamisel ära nimetada 4valdkonna – sotsiaalne jatehniline infrastruktuur, majandusja keskkond – 3 prioriteetsematinvesteeringuobjekti,lähtudes strateegia tegevussuundadestja kohalikest vajadustest.Loksa linna sotsiaalse infrastruktuuriobjektid lähiaastatelon Loksa Lasteaed, LoksaKultuurikeskus ja Loksa 1.Keskkooli võimla ja staadion;tehnilise struktuur - linnavee- ja kanalisatsioonisüsteemid,linna teedevõrk ja linnasadevee ja drenaažisüsteemid;majanduses - uue asustusalaprojekteerimine Nõmme,vanade savikarjääride arendamine,supelranna väljaarendamine;keskkond - heitveepuhastirekonstrueerimine, jäätmejaamarajamine, kalmistuaia renoveerimine.Kes on Kuusalu vallauued juhid?Loksa Elu uuris, erakondade käest, kes on nende kandidaadidKuusalu vallavanema ja Kuusalu vallavolikogu esimehe kohale.Kahjuks tuli selgeid vastuseid napilt. On arusaadav, et lõplikkeotsuseid saab langetada pärast valimisi, kuid vallakodaniku - valijajaoks oleks mõistlik oma kandidaadid teada anda siiski ennevalimisi. Nii on ka vallarahval lihtsam oma otsuseid langetada.Täna Kuusalu vallas võimul olev Isamaa - Res Publica Liit meieküsimusele ei vastanud. Loksa Elu arvates võib siin põhjust otsidakummalisest olukorrast, tänased ja eilsed vallajuhid ja vallaametnikudon nutikalt jaotanud ennast kolme valimisnimekirjavahel - Isamaa - ja Res Publica Liit ja veel kaks valimisliitu.Küllap teeb see raskeks ka ühise kandidaadi leidmise.Reformierakonna Harjumaa arendusjuht Tarmo Vaik teatas:"Tibusid loetakse sügisel, seega paneme ka vallavanema/linnapeaja volikogu esimehe kandidaadid lõplikult paika peale valimistevõitmist."Eesti Keskerakonna Kuusalu osakonna esimees KarinTammemägi teatas Loksa Elule, et kandidaadid on kinnitatud javolikokku valimisel on Keskerakonna kandidaadiks volikoguesimehe kohale jurist ja psühholoog, Õigusbüroo Armit OÜ juhatuseliige, Tiina Mitt. Nõusoleku Kuusalu vallavanema kandidaadikskandideerida on andnud majandusökonomist, tänaneHarju maavanem Värner Lootsmann.Sotsiaaldemokraadid Loksa Elu küsimusele ei vastanud.Loksa Elu soovib jõudu kõigile Kuusalu vallavolikokku kandideerijatele!Oktoobrikuu Loksa Elus anname ülevaate kõikidest Kuusaluvallavolikokku ja Loksa linnavolikokku kandideerijatest.LOKSA ELULoksa linnalehtväljaandja: Loksa Linnavalitsusaadress: Tallinna tn 45, 74806 Loksa linntelefon: 6 031 253faks: 6 031 251e-post: leht@loksa.eekoduleht: www.loksa.eeLoksa EluLinnalehe Loksa Elu reklaami hinnakiriKaastundeavaldusÕnnitlusReakuulutus (kuni 5rida)Üle viierealisekuulutuse iga järgnevridaTänuavaldusKommertstekst,reklaamartikkel,valimisreklaamReklaamkastReklaam on must-valge25 kr25 kr25 kr5 krtasutatähemärkide arv (koostühikutega) jagada2,5-ga5 krooni cm2

september 2009LINNAUUDISEDLOKSA ELU 3Muutus volikogu koosseis–volikogust lahkusid asendusliikmedMärt Praks ja AndrusMaaniit. M.Praksi vahetasvolikogus välja Igor Ignahhin,kelle volitused oli linna valimiskomisjon2007.a. kevadelpeatanud, sest ta ei osalenudvolikogu istungitel.ResPublica nimekirjas kandideerinudA.Maaniiduasemele tuli volikokku TiitEermaa.Augustis toimus 3 volikoguistungit. Arutusel olnudküsimustes valitses üksmeel–otsuste ja määruste vastuvõt-Loksa Linnavolikogu tegevusest augustismise poolt hääletasid kõikistungitel osalenud volikoguliikmed.Volikogu muutis Loksa linna2009 eelarvet –reservfondisteraldati kokku 641,4 tuhkrooni linna laste mänguväljakurajamiseks, SA-le LoksaSport ja allasutuste majanduskuludekatteks ning korrastatieelarve kulude poolt.Volikogu muutis Loksa linnaühisveevärgi ja kanalisatsiooniarengukava, lisades sellesselinnale kuuluvate Rohuaia tn6a, Tallinna tn 47 ja Lõuna tn7a puurkaevpumplate rekonstrueerimise.Volikogu kinnitas Loksa linnaühisveevärgi ja -kanalisatsioonining reoveepuhastirekonstrueerimise Loksa linnaeelarvest kaetava omaosalusesuuruseks 15,1% projektikogumaksumusest. Teatavastikoostab Loksa linn järjekordsettaotlust linna vee- ja–kanalisatsioonitorustikerekonstrueerimise rahastamiseksnii Euroopa Liidu kuiEesti riigi poolt. Vahendeidselleks oleme taotlenud juba2003.aastast. Tänaseks on ehitushinnadkerkinud ja lisakson vaja rekonstrueerida kaeelmise aasta sügisel omandatudlinna reoveepuhasti.Projekti maksumusekskujuneb hinnanguliselt 106,7miljonit krooni, millesteuroabikõlbulik on 72 miljonitkrooni... Seega on, mille ülepead murda, seda enam, etprojekt tuleb realiseerida hiljemalt2013.aastal. Sellisekohustuse võttis endale Eestiriik Euroopa Liidu ees.Volikogu võttis vastu otsused,millega taotletakse munitsipaalomandisse5,7 hektari suurustmaa-ala, kus asuvad linnaelanikeaiamaad (Tiigi tänav6) ja samas paiknevad 2,3hektarit teemaad (Tiigi tänavja Kooli tänava lõik);Volikogu kinnitas majanduskomisjoniliikmeks IgorIgnahhini ja vabastaskomisjoniliikme kohustestMärt Praksi.Rohkem infot volikogu tegevusestLoksa linna koduleheltaadressil:http://www.loksa.ee/index.php?page=222&Rein HeinaLoksa Linnavolikogu esimeesIntegratsiooni Sihtasutus:keeleõppe võimalustestIntegratsiooni Sihtasutus korraldab 2010. aastal koostöös ekspertidegaeesti keele kursuseid. Loksa Linnavalitsus toetab igati allasutustetöötajate soovi nendel kursustel osalemiseks.Integratsiooni Sihtasutuse eesmärk on pakkuda riigikeelest erinevaemakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanudinimestele võimalust parandada oma eesti keele oskust, etigapäevases elus ja ka ametialaselt edukam olla. Tegevus on suunatudõpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele,vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele, aga ka teistele avalikusektori töötajatele.Asutustel on võimalik oma ettepanekuid esitada 25. septembriksja 25.novembriks 2009. Seejärel hakkab Integratsiooni Sihtasutuskoostöös ekspertide ja asutustega keeleõpet korraldama. 60-120tundi kestvad keelekoolitused viiakse ettepanekud esitanud asutustesläbi 2010. aasta jooksul.Ettepanekuid kogutakse tööandjatelt Euroopa Sotsiaalfondistrahastatava programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010"raames.Lisainfot leiab kodulehelt http://www.meis.eeLoksa linn on jätkuvalt Harjumaa linnadest parimamaksulaekumisegaMaksuameti värskele infoletuginedes on väike Loksa linnsäilitanud 8 kuud juhtiva kohaHarjumaa linnade üksikisikutulumaksu laekumise võrdluses.Seoses riigipoolse toetusekärpimisega, omavalitsustelelaekuva füüsilise isiku tulumaksuosa kärbiti 11,93 protsendilt11,4 protsendini, onomavalitsuste tulud alalaekumiseseelmise, 2008. aastagavõrreldes. Harjumaal on laekumineomavalitsustele vähenenudjärgmiselt: 6-e kuuga232,2 miljonit, 7-e kuuga 313,7miljonit, 8 kuuga 403,8 miljonitkrooni, protsentides vastavalt-8; -9,2 ja -10,0.Linnad reastuvad järgmiselt:Loksa, Saue, Keila, Tallinn,Maardu, Paldiski. Võrreldeseelmise aastaga, Loksa jaoksoli see eriti suure kasvugaaasta, on tulumaksu laekunudvähem 1,1 miljonit krooni.Suurim langus linnadest ontabanud Paldiskit – maksutuluon kahanenud 17 protsenti.Olukord valdades on trööstituja edukamad on nn Kuldseringi ehk pealinnaümbruse vallad.Nii juhivadki Loksa eesedetabelit Jõelähtme, Rae, Kiilija Harku vallad, nendest ainsanaseoses arendusprojektidegaon positiivse kasvuga Jõelähtmevald. Meie naaberKuusalu vald on aasta algusestlangustendentsil, tulud kahanesid12 protsenti ehk rahalisesväljenduses 4,98 miljonitkrooni.Tasakaalu tagas edukas prognooseelarve menetlemisel.Loksa eelarve menetlemiselaasta alul viis volikogu sissekärpe arvestades reaalselt kujunenudvõimalusi. Linn olivalmis tulude languseks jasuutis kulud hoida kontrolli allvähendamata meie jaoks olulisteskulukohtades, s. o. hariduse-ja sotsiaalkuludele planeeritudkulusid. Kaheksa kuugaon eelarves planeeritudtuludest laekunud 74,5 protsentiehk 37,8 miljonit krooni, mison 7,8 protsendipunkti suuremkavandatust. Kulusid on tehtudsamal ajal 67,3 protsenti planeeritustehk 36,1 miljonitkrooni. Perioodi alguse rahajääk oli 3,8 miljonit krooni,perioodi lõpu raha jääk on 6,5miljonit krooni.Helle LootsmannLoksa linnapeaLugupeetud pensionärid eramaaomanikud ja represseerituderamaa omanikudLoksa linnavolikogu 18.12.2008 määruse nr 50 aluselvõtame vastu maamaksu soodustuse avaldusi.Vabastada elamumaa maamaksust 300 m² ulatuses,kuid mitte rohkem kui 300 krooni aastas pensioni saajad,represseeritud ja represseerituga võrdsustatudisikud:- kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri järgi Loksalinn;- kes ei saa tema kasutuses olevalt elamumaalt maakasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu;- kes on 1. detsembriks esitanud Loksa Linnavalitsuseleavaldusemaamaksusoodustuse saamiseks;- kes on saanud Loksa Linnavolikogu sotsiaalkomisjonitoetusemaksusoodustuse avaldusele.Lähtudes praegu Loksa linnas kehtivatest maahindamisehindadest, 300 m² elamumaa annab maamaksusoodustuse240 krooni.Selle alusel, eramaa omanikud, kellel on õigus saadamaamaksu soodustust, saavad 2010. aastal kompensatsioonimitte rohkem kui 240 krooni.LugupidamisegamaakorraldajaTatjana Boitsovatel. 6031253tatjana.boitsova@loksa.eeMajaomanikele, korteriühistute jaühise tegutsemise lepingutegaelamuteesindajateleÜMARLAUD24. septembril kell 17.30linnavalitsuse istungite saalisPäevakorda on võetud:n Ettevalmistused kütteperioodiksn Jäätmekäitlus linnasn Heakorra küsimusedn Jooksvad küsimusedn Linnavalitsus ootab linlaste ettepanekuidpäevakorra osas aadressil Loksa Tallinna 45 võie-posti aadressil linn@loksa.eeLinnakantselei infoLinnakantseleis on võimalik teha järgmisitoiminguid:- sünni registreerimine;- surma registreerimine;- notariaaltoimingud;- teave abiellujatele.Täpsemalt saab lugeda Loksa linna koduleheltwww.loksa.ee >üldinfo >kantselei teenusedLinnasekretär Karin Kask, Kontakttelefon: 6 031 253E-post: karin.kask@loksa.eeLoksa Linnavalitsus on avatud:E; T; K 8.00-16.30N 8.00-18.00R 8.00-14.30Lõuna 12.30-13.00

LOKSA ELU4 september 2009Mis tehtud, mis teoksilLoksa linnast* Loksa linn tänas 1. septembril tänukirjaga:- Loksa Vene Gümnaasiumi õpetajat Valentina Kissilit30 aasta pikkuse eduka hinge ja südamega tehtud pedagoogilisetöö eest;- Loksa Vene Gümnaasiumi õpetajat Zoja Ivaniškinat 30aasta pikkuse loomingulise, mitmekülgse ja eduka pedagoogilisetöö eest;- Loksa 1. Keskkooli õpetajat Ilmi Ternovskajatpikaaegse eduka töö eest pedagoogina, õpetajaTernovskajal täitus 1. septembril Loksa koolis 45 aastat,kokku on tal pedagoogilist staaži 50 aastat.Loksa linna aabitsatoetus*Loksa linn maksab jätkuvalt ka sellel aastal aabitsatoetust.Loksa linnas on aabitsatoetus 2000 krooni lapse 1.klassi esmakordsel kooliastumisel. Tingimuseks on see,et laps on Loksa linna registris ning asub õppima Loksalinna üldhariduskoolides s.t Loksa 1. Keskkoolis võiLoksa Vene Gümnaasiumis. Riik sel aastal 450-kroonistkoolitoetust ei maksa.Tulede sära pimedas öös* Augusti viimasel laupäeval koos päikeseloojangugasüttisid tuled Hara lahe rannal. Linnakodanikud süütasidveepiiril muinastulede eeskujul märgutuled. LoksaHaljastuse pere eestvõttel süttis ka suur lõke Ankrujuures kõrgendikul. Kogu laheserv oli tuledes, lisadeskindlust, et meid on palju ja me hoolime üksteisest.Loksa on merelinn ja loksalane teab , et meri on sildmaailma, toitja ja hoidja. Ilus, südantsoojendav traditsioonon sündinud.Spordi toetuseks*Oktoobris toimub Loksal rahvusvaheline noorte judoturniirLoksa Cup Dumle karikasari B- klassile. Linntoetab seda rahaliselt 6000 krooniga, mis on omaosalusKohaliku Omaalgatuse Programmi rahataotlusele.Judokad saavad uued tatamid (judomatid).Raha kasvab juba lausapuu otsasLoksa sportlased kinkisid linnavalitsuselerahapuu – masu ajal suurtoetus, et pidev kasv olekstagatud.Käsitööna valminudrahapuuLoksa linnavalitsuse uus pearaamatupidajaon Ljudmilla TurskLjudmilla Tursk asendashaiguse tõttu puudunudpikaaegset pearaamatupidajatEha Lahmõtkot.Ljudmilla Tursk töötaspikka aega Loksa vallavalitsusespearaamatupidajana,viimastel aastatelpeaspetsialistina TallinnaHaridusametis.Eha Lahmõtko saadetipidulikult väljateenitudpensionile.Loksa Päevakeskusel on uus juhatajaAlates 1. septembrist onLoksa Päevakeskusejuhatajana tööl MargitAmer. Loksal elab ta alates1991. aastast. Ta onlõpetanud TallinnaMajandustehnikumi raamatupidamiseeriala. Ta onabielus ja kolme poja ema.Abikaasa Tarmo Amerikõrval on ta tegelenudnoorkotkaste ja kodutütardega.Ljudmilla TurskMargit AmerH A R J UE L UEsmaspäeval (31. augustil –LE toim.) avalikustas selleaasta märtsis Harju maavanemapoolt moodustatudhaldusterritoriaalse korraldusereformi komisjon omaraporti. Pika ja tõsise töö viljakson lisaks olukorra kaardistamiseleja parimate võimalikelahenduste vaagimiseleka soovitused reformi läbiviimiseks.Kõigi materjalidegasaab tutvuda HarjuMaavalitsuse kodulehelewww.-harju.ee, kus on eraldilink Haldusreform.See, et mahuka töö kallallõid aktiivselt kaasa niikohalike omavalitsusteesindajad, riigiametnikud,teadlased, majandusinimesedja ajakirjanikud, näitab, et seeon terav ühiskondlik probleem.Meil on lõpuks vaja üles leidasee poliitiline tahe, et jõudareaalsete sammudeni. See on n-ö altpoolt ülespoole algatus,kus haldusterritoriaalsete küsiimusteosas saavad oma sõnaöelda inimesed, kelle elu seeenim puudutab – kohalikudpoliitikud ja ametnikud.Tahtmine oma elukorraldusessõna sekka öeldaon loomulik ja sellevõrra enam on kummalineTurbuneeme rannaküla on täismüra ja kivikolinat.Linnamehed töötavad oma kinnistutekujundamisel naguLasnamäe kinnisvara objektidearendamisel. Ajaloolise rannakülakadumisest pole huvitatudei Keskkonnaministeerium,ega ka Keskkonnainspektsioon.ElameLahemaaRahvuspargis, kus esmatähtispeaks olema pärandkeskkonnaväärtuste hoidmine ja kaitse.Juba 2005.a taotlesime (1938.akaardi alusel) endist külatanuvatranda pääsemiseks, kuidsee ei õnnestunud, sest mõnedruutmeetrid, sellest kuulusidjuba uuele omanikule.Nagu võis arvata osutus valeksja vassimiseks ka Turbuneemeküla uusasuka - maaomaniku,Kaido Saarma lubadus Sõnumitoojas(26.08.09), etpõlise sadamatee kasutamineläbi tema kinnistu on võimalikkui, vaid temaga kokku leppida.Sama jutuga esines Kuusaluvalla Volikogus kavolikoguliige Andres Paomees.UUDISEDMe oleme väärt paremat riikimõnede kohalike poliitikutearusaam, et peaks ootama kunikeegi tuleb ja reformi ära teeb.Kahjuks on olukord selline,et Eestis on 20aastat räägitud reformist,aga juhtunud pole midagi.Kogu lugu on sellevõrrajaburam, et kõik on nõus, agateha ei taha keegi, sest see on„delikaatne“ teema. Usun, etrahvas, kelle ärritamise kartusespoliitikud ei tahagi tegudenijõuda, on juba ammu arusaanud, et vanamoodi jätkatapole võimalik. Head avalikkuteenust peavad suutma pakkudakõik omavalitsused, mitteainult Tallinn, Tartu ja nendelähivallad – ka mainitutel onõppimis- ja parandamisruumi.Keskkonnapärand nõuab hoidmistKahjuks on tegemist lausvaledega,sest probleemid,millest kirjutati juba ajalehtedesHarju Elu (24.07.09.a.) jaMaaleht (23. 07.09.a.) polemingitki lahendust leidnud.Lubadusi kõigile randapääsutagamiseks jagasid 2005.a.kohalike valimiste eel valimisliiduMeie Kodu varjusesinenud respublikaanid janende sõbrad – Madis Praks,Maila Velström, AndresAllmägi, Marika Astor ja KarliLambot. Valimisliit kinnitas:“Aitame rannakaluritele kaasanende kalapüügi õiguste eestseismisel. Tapurla, Viinistu,Turbuneeme ja Salmistu sadamadpeavad võimaldamavallarahvale merelepääsu ningsiinsetele paadiomanikele turvalisehoiukoha”. Kus on nüüdlubaduste täitjad?Merelepääsu tagamiseks rannaspöördusime maavanemaVärner Lootsmanni poole, kesmuude võimaluste puudumiselVäikese valla ametnikudon kindlasti sama töökadja tublid kui suurtes,kuid neid lihtsalt ei jätkumeie sadade omavalitsustejaoks. Ja kui vallal pole väge,et oma elaniku eest seista, onasi kurjast. Kui riigilt rohkemtoetust laekuks, saaks ehk isegika pisivald hakkama, aga riigirahakott on õhuke. Ja mepeame rohkem vaatama Eestistvälja – täna pole peale Tallinnaühtegi omavalitsust, kes võiksöelda, et on konkurentsivõimelineEuroopa Liidu mastaabis –see pole aga tähtis üksnes eurorahadejagamisel, vaid ka uutetöökohtade loomisel ja investeeringutesuunamisel ningkohalemeelitamisel.Väikese valla ametniklihtsalt ei jõua igalepoole – kõigi asjadeoskajana on tal raske minnasüvitsi ühe konkreetse teemaga.Sellest ka veendumus, etomavalitsuskorralduse muutminesaab edukas ja tulemuslikolla vaid siis, kui eesmärgikson parandada avalike teenustekättesaadavust ja taset.Tugevdada tuleb kohapealsetdemokraatiat, tahet ise kohalikkeasju ajada nii, nagu seeon Euroopa kohaliku omavalitsuseharta aluspõhimõtetes esitatud.Me soovime olla omakodukandi patrioodid.Me tunneme sidetoma inimestega ja oskame hinnatakodukandi ilu. Just sellepäraston väga kurb õiguskantslerinentimus, et külastadesväikekooli ei tõusnudühegi abituriendi käsi, kuiküsiti nende soovist sidudaoma tulevik kodukandiga.Midagi on siis ikka vägavalesti!? Loomulikult peaksnägi Kuusalu valla ühe võimalusenaka sadamatee võõrandamist.Vallajuhid on agapea liiva alla peitnud ningKaido Saarma tegutseb Turbuneemekülas ikka põhimõttel– las koerad hauguvad, kuidkaravan liigub edasi. Ei hoolita rannarahva merelepääsust,nende arvamustest detailplaneeringutearuteludel, ega kaitsealapiirangutest.Viimastelnädalatel tegutseb ta jõuliseltkivimüra saatel oma mereäärsetelkinnistutel (Räpsa,Vanaõue, Kingu), kus pole veeldetailplaneeringut isegi algatatudning puudub ka kaevetöödeksluba. Talle kuuluvalVana-Neeme kinnistul, misnoor inimene maailma avastama,aga loodame ju kõik, etnad jõuavad ükskord kojutagasi.Ütlen siinkohal välja oma arvamuse,mis täielikult ühtib eelnimetatudkomisjoni raportistooduga – haridusreformi ei olemõistlik läbi viia ilma haldusreformita.Seda suppi söömemuidu pikalt. Samas on niikomisjoni raportis välja toodud,ja olen ise samuti sedameelt, et 2013 toimuvatelekohalike omavalitsuste valimistelesaaksime mõistliku tegutsemisekorral minna vastuuue omavalitsussüsteemi alusel.Kui asuda kohe tegutsema,ettevalmistamisekson ju soovitused,uuringud ja analüütiline töötehtud, siis aastal 2011-2012saaks selle reformi ellu viiaküll. Loodan tõesti, et kohalikevalimiste järel on võimalikkõikidel kainenedes koostöödteha ja siis leitakse lõpuks seekauakõneldud poliitiline taheka üles ning pannakse riigi rattadragisema.Meil on vaja haldusreformi,sest oleme väärt paremat riiki.Värner LootsmannHarju maavanemasub Natura alal, kus tulekskaitsta kuiva lubjarikast rannaniitu,on rändrahnud väljakaevatudja looduslik rannaniidukamar hävitatud ningkinnistule kavandatava juurdepääsuteegalõhutakse olemasolevloodusmaastik.Lausa anektoodina mõjub kogukirjeldatud tegevus mehe poolt,kes juhib MTÜ TurbuneemeKülaseltsi, mille põhikiri kohustabtegelema looduskeskkonnahoidmisega.Võib vaid ettekujutada, millisekskujuneb Kaido Saarmaja Ko poolt küla keskele,endise külapoe asemele, teistekinnistute vahele, kavandatavnn. Külamaja ehk tegelikultväljarenditav peokoht? Seeteeb külarahva murelikuks.Turbuneeme kui ajalooliseltväljakujunenud rannakülaväärtused Lahemaa Rahvuspargisvajavad kaitset, etmõndagi esivanemate minevikustsäiliks tulevastelepõlvedele. Oluliseks pärandikson ka side merega, mis tulebmeil ühiselt tagada. Loodan, etsellega tegelemine ei oleõiguskantsleri ülesanne, vaidon jõukohane isegi Kuusaluvalla juhtidele.Linda Metsaorg, MatiEekholm, Vahur Piikmann,Vello Laht ja Urmo Laht.6.09.2009.a.

september 2009ELULOKSA ELU 5Loksa linnavalitsus ei ole mitteunustanud, et meie tulevik onlapsed ning nende toreda äraolemiseeest peavad hea seismamitte üksi lapsevanemad vaidka ühiskond.Mõelgem lastele, osakem hoida neile tehtutLoksa Haljastus (Loksa linnavalitsuseallasutus) on püüdnudvastavalt oma võimalustelemõelda ikka ka laste peale.Kuna Haljastuse juhatajal onomal mitmesugusel vanuseslapsi, siis on ettekujutus lastevajatustest mulle teada janõnda siis olemegi teinudmõned suvised laste mängimisekohad. Nagu näiteks Paplitänaval, kus suhteliselt lihtsatevahenditega tegime mängurongija nagu näha, ei olnud seemitte paha investeering.Ega ei olnud ju kõige halvemmõte ka skate-platsi tegeminePärna tänava äärde, kus saabharjutada tasakaalu nii rula kuirulluiskudega.Samuti oleme teinud väiksemänguplatsi Nooruse 6 kõrvale.Selle aasta kevadel valmis meillaev, mille paigutasime lasteaiajuurde ja mitte lasteaia lastele,vaid kõigile lastele kasutamiseks.Suur tänu käesolevaaasta kevadistele abiturientidele,kes aitasid meil sellelaevukese kenasti ära värvida.Kurb on aga vaadata, et mõningadmeie linna elanikud,kes on mängimiseeast hakanudjuba välja kasvama, ei austateiste tehtud tööd ja lõhuvadUus mänguväljak on valmispahatahtlikult lastele tehtudehitisi.Kevadel sai kirjutatud EuroopaLiidu algatusprogrammi Leaderrahataotlusprojekt Loksalinna laste mänguväljaku rajamiseks.Nagu projektide pu-hul ikka, läks ka selle projektiläbivaatamisega päris paljuaega ja lõpuks augusti keskelsaabus positiivne otsus Loksamänguväljaku toetamiseks.Ja nagu kindlasti juba paljudon märganud, saigi Loksalerajatud taas üks uus mänguplats.Kes ei ole näinud, siis aadressikson Nooruse tn 10. Asukohtsai valitud selline just seetõttu,et läheduses on mitmed suuredkorterelamud.Märgid on maas, kohe läheb ehituseksMänguväljaku atraktsioonid ontellitud OÜ HJ Kaubandusekaudu ning valmistatud maailmajuhtiva lastemänguväljakuteja pargiinventari tootjaHAGS Aneby AB poolt ningvastavad ISO 9001 kvaliteedinormidele.Kuigi selle rootsi firma tootedon kvaliteetsed ja katsetatudning mõeldud ka jõulisemalekasutamisele, seda just vedrudellaevuke, mida saab usinastikõigutada, on siiski palvemeie teismelistele - mänguväljak,nagu nimigi ütleb, onsiiski mõeldud mängimiseksja mitte oma ülekeeva energiavälja näitamiseks.Toredat kiikumist ja mängimistteile lapsed. Talve jooksul mõtlemejällegi midagi välja ningjärgmiseks suveks plaanimeveel lastele miskit uut ja huvitavatpakkuda.Edukat kooliaasta algust kõigilekooli- ja lasteaia-lastelening ärge siis unustage mänguväljakuid.Allan AlajärvLoksa Haljastus juhatajaMuutub töövõimetuspensionija puude raskusastmetaotlemise kordValitsus kiitis tänasel, 27. augusti istungil heaksseadusemuudatused, mis ühtlustavad puuderaskusastme ja püsiva töövõimetuse tähtajad. Samution tulevikus teatud juhtudel võimalik puude raskusastetuvastada varasema kolme aasta asemel kuni viieksaastaks.Seadusemuudatus võimaldab tööealistel puudega inimestelühitada korduva ekspertiisi tegemise ja püsivatöövõimetuse ning puude raskusastme kehtivuse tähtajad.Seni sai puude raskusastet määrata kuni kolmeks aastaksning püsivat töövõimetust kuni viieks aastat.Muudatusega need tähtajad ühtlustatakse, et püsivtöövõimetus ja puude raskusaste oleks võimalik määratasamaks perioodiks - näiteks kestusega kuus kuud,üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat. Kuipüsiv töövõimetus tuvastatakse tähtajaga viis aastat, siison põhjendatuse korral võimalik määrata sama tähtaegka puude raskusastme kehtivusele. Ka pensioniealistelpuudega inimestel on võimalik tuvastada puuderaskusaste kuni viieks aastaks varasema kolme aastaasemel. Puude tuvastamise tähtaeg lastele jääb endiseltkuni kolm aastat, kuna laste terviseseisund muutubkiiremini kui täiskasvanutel.Muudatusega väheneb pere- või eriarstide töökoormusning inimesel on vähem asjaajamist, kuna mõlemadotsused tehakse ühel ajal.Ühtlasi pikeneb ka töövõimetuspensioni taotluse esitamisetähtaeg kolme kuuni otsuse tegemise päevast.Lisainformatsioon:2009. aasta seisuga on Eestis umbes 38 000 inimest,kellele on määratud nii püsiva töövõime kaotuse protsentkui puude raskusaste.www.sm.eeHarjumaa iive onjätkuvalt positiivneJuulikuus registreeriti HarjuMaavalitsuse perekonnaseisuosakonnaandmetel 182 lapsesünd. See on 1 võrra enam kuijuunikuus, mil registreeriti 181sündi ning 1 võrra vähem kui2008 aasta juulikuus, mil registreeriti183 sündi.Poisse sündis 93 ja tütarlapsi89. Taas kord on Harjumaalregistreeritud kolmikute, kolmepisikese tütarlapse sünd.Viis peret suurenes kaksikutevõrra, neist üks oli segapaar,üks tütarlaste paar ja kolmperet said perelisaks kaksikudpoisid. Esmasündinuid oli 69,teisi lapsi 80, kolmandaid 25,neljandaid 10 ja viies laps sündisühte perre.Augustikuus registreeriti HarjuMaavalitsuse perekonnaseisuosakonnaandmetel 170 lapsesünd. See on 12 võrra vähemkui juulikuus, ja 11 võrra vähemkui 2008 aasta augustis,mil registreeriti 181 sündi.Poisse sündis 81 ja tütarlapsi89. Kahte perre sündisid kaksikud.Esmasündinuid oli 69,teisi lapsi 62, kolmandaid 28,neljandaid 6, viiendaid 3 jakuuendaid lapsi kaks.Lapsed on meie rõõm!2009 aasta septembrikuu algulviidi seoses õppeaasta algusegakogu Eestis läbi politseireid,et tagada liiklusohutusmeie teedel, erilise tähelepanuall olid jalakäijateülekäigurajad.Otsustasin seetõttu kirjutadaväikese loo meie Loksa jalakäijatest.Tahaksin väljendadaoma arvamust sellest, mida manägin neil päevil, kui jälgisinjalakäijaid liikluses.See suvi oli Loksale eriline,kuna Tallinna maantee oli suletud,märgiti jalakäijaile mahauued sõidutee ületamise kohad.Mulle mõistmatul põhjuseljalakäijad neid aga praktiliseltei kasutanud. Näib, et meiejalakäijad ületavad teed seal,kus tahavad ja samal hetkel kuitahavad. Kas tõesti on siis niiraske teha mõni samm„sebrani"? On ju teada, et juhton kohustatud just „sebral"teed ületava jalakäija üle teelubama. Juht ootab jalakäijailmumist just selleks märgitudteeosal. Siin peaks jalakäijaeelkõige mõtlema oma endaohutusele. Tuleb mõista, etautojuht, kes ei eelda jalakäijailmumist sõiduteele selleksmitte märgitud osas, ei suudakoheselt peatada näiteks 1,5tonni kaaluvat autot. MiksPisut liikluskultuuristpanna autojuht riskeerima omavabadusega? Kui sirvida liiklusreegleid,siis on seal paragrahv27. kirjas: kui jalakäijarada jääb jalakäijast mitte üle100 meetri kaugusele peabjalakäija ületama tee ainultjalakäijarajalt. Juhul kuijalakäijarajani jääb üle 100meetri, peab jalakäija enne teeületamist veenduma selles, etei ühelt ega teiselt poolt ei liginetalle ohtu. Nende reegliterikkumine võib jalakäijaletrahvi näol maksma minnakuni 600 krooni.Kahjuks peab siinkohal mainima,et meie linna elanikudriskivad oma elu, tervise ja sellega,et neid võidakse trahvida.Kas tõesti on nii raske minna„sebrani", et seda mööda teeületada? Kas meil kõigil on siisehk puudulik liikluskultuur?Seda kultuuri tuleb ju nõudamitte ainult liiklusvahenditejuhtidelt - jalakäija on temagavõrdne liikluses osaleja.Siin, muide, üllatavad Loksa IKeskkooli õpilased meeldivalt.Praktiliselt kõik lapsed ületavadteed just nii nagu sedanõuavad liiklusreeglid. Tahaksrõhutada, et poleks paha, kuiLoksa täiskasvanud oma lastesteeskuju võtaks.Hoidke ennast, olge ettevaatlikudja pidage jalakäijainalugu ka liiklusvahenditejuhtidest!Sergei Karotamvanemkonstaabel

LOKSA ELU6 september 2009HARIDUSAlanud on uus õppeaastaLoksa VeneGümnaasiumi 1. klassiõpilasedLoksa Vene Gümnaasiumi 1. ja 12. klassKlassijuhataja:Elena Mesevrya1.Dolbin, Alan2.Dubin, Artur3.Jakovlev, Vadim4.Kabarukhina, Polina5.Kabarukhina, Sofia6.Kostantšuk, Aleksei7.Mjasnikova, Ekaterina8.Petrovichev, Vladislav9.Pronko, Kirill10.Rumyantsev, Daniil11.Savkov, Aleksandr12.Timofeitšuk, Aljona13.Toomere, Anita14.Voinski, Kirill15.Volkov, Sergei16.Vorontsova, EvgeniaMuusikakooli 1. klassi läks sellel õppeaastal 15 uut õpilast. Et neil ikka jaguksmuusikaõpinguteks tahet! Õpilased on saanud auhindu mitmetel konkurssidel. näiteks klaveri,akordioni, flöödi, plokkflöödi, viiuli, kitarri, klarneti erialal. Loksa Muusikakoolis tegutseblastekoor, neidude ansambel ning tehakse ka tööd solistidega. Õpilased on saanud auhindumitmetel konkurssidel. Muusikakooli lastekoor osales ka sellel aastal üldlaulupeol.Muusikakooli õpilased esinevad alati ka kõikidel suurematel linnaüritustel. Pillimäng ja laul onLoksal olnud au sees ajast-aega.Lasteaialapsed puhkasid ka suvel lasteaiast. Nüüd septembris on siingihoov taas kilkeid täis. Hommikuti joriseb lasteaeda minnes nii mõnigipäris pisike põnn, sest lasteaed on nende jaoks alles täiesti uus maailm.Lasteaia töötajad on kõik toredad, lapsevanem võib nende hoolde usaldadaoma lapse rahuliku südamega.MuretelefonNoorte Usaldustelefon646 6666N – L 19.00-22.00Usaldustelefon 126 (eesti keeles)iga päev 17.00-03.00Usaldustelefon 127 (vene keeles)iga päev 19.00-23.00LOKSAPÄEVAKESKUSon avatudesmaspäevast- reedenikell 14.00 -20.00

september 2009HARIDUSAlanud on uus õppeaastaLOKSA ELU 7Loksa 1. Keskkoolil on siianiläinud hästi. Hea on juhtidatugevat kooli, kus pakutaksehead haridust. Koolijuhina onrõõm tõdeda, meil on pühendunud,koostööaltis kaader, kesväärtustab meeskonnatööd jahindab pingevaba õhkkonda.Meie koolil on head partnerlussuhtedLoksa Linnavalitsusega.Käesoleval aastal onmeile eraldatud miljon krooniregionaalsete investeeringutoetusteandmise programmist javaatamata majandussurutiseleoleme saanud kulutada omafinantseeringusummasid.Vahetatud sai 1956a. ehitatudmaja aknad, uksed ja renoveeritudkuus klassiruumi.Lisaks sellele toetati meiehead tahet oma jõududega remontidaerinevaid ruume (sekretäri,huvijuhi ja hetkel õpetajatetoa remonti). Kooli remonditöölinevalmistab paljudelerõõmu ja kogub ise mitmekülgseidpraktilisi kogemusi ruumideremontimisega. Koolielektrijuhtmestikku vahetabvälja meie elektrik, kes on tõeliseltosav ja kiire. Tänu temaleei pea me kasutama kalleidelektrifirmade teenuseid.Meil on igati meeldiv koostööHarju Maavalitsusega, abi saabsee, kes on varmas küsima.Õpetajad küsida ikka oskavad!Loksa 1. Keskkool on väikeseõpilaskonnaga edukas ja konkurentsivõimelineõppeasutus.Head tulemused õppekasvatustööson ühise ja üksteistabistava-toetava tegevuse vili.Ka majanduslikult keerukalajal, nagu seda on praegune,peaks hariduse ja kultuuri vallastehtama kaalukaid otsuseid,mis ei lähtu esmajoones ajutisemajandusliku kasu saamisest,vaid arvestaksid kooli teeninduspiirkonnavajaduste, perspektiivideja tulevikuvisiooniga.Kool on olemuselt konservatiivneinstitutsioon ja selleskavandatavad reformid vajavadeelnevalt igakülgset kaalumist.Ennatlikke otsuseid jakahjulikke tagajärgi me ei vaja.Haridusminister Tõnis Lukason väitnud, et koolide käekäiksõltub peamiselt kohalikeomavalitsuste otsustest ja võimalustest,kuigi see 100%liseltnende pädevuses ei ole.Lootuses, et see õppeaasta toobuusi töörõõme koolile, nii õpilastelekui õpetajatele, soovinilusat kooliaastat kõigile.Õnnela TedrekinLoksa 1. Keskkooli direktorLoksa 1. Keskkool 1. klass 2009/2010 õa.1. Annemari Adler2. Reeli Alajärv3. Martin Bekker4. Kevin Fjodorov5. Linda Jakobson6. Ines JendekTraditsiooniks on saanud teha 1. klassistpilti Loksa kooli kivi juures.7. Kaja Metsar8. Pert Paesüld9. Valeria Presnjakova10. Alice SirtseKlassijuhataja Merike PaapMeie kool, see Loksateadustempel,jagab lahkelt tarkust kõigile.Siia tulles olime veel lapsed,eluküpselt siit me lahkume.E.LõokeNii kõlab Loksa 1. Keskkoolihümni teine salm. Koolitarkusthakkas lastele andma kirikuköster Jakob Jakobi poegJanter oma elutoas 1867.aastal.Esimene koolitare ehitati 1875.Ja nii see kool arenes. Siin onhangitud teadmisi, tehtudsporti, lauldud, tantsitud jamängitud pilli. Kool on olnudväga tegus. Omadele parim!Meie oma Loksa kool.Taas pandi riigieksamite tulemustejärgi koole ritta. Sellinejärjestamine on igal aastal tekitanudpaljudes pahameelt ningkritiseerijaid on rohkelt. Kuidikkagi on põnev, millisel kohalmingi kool asub. Eakamadpüüavad leida, et kus on kool,kus ise sai õpitud, lapsevanemadvaatavad selle pilguga, etTarkus tarviline vara - meie koolistkas laps on ikka heasse koolipandud, õpilasedki tahavadteada, kas nad õpivad ikkaväärt koolis. Mõneti on seekurb klassiühiskond - head jahalvad. Kes siis on head ja kessiis on halvad? Kus on seetegelik piir, mis oleks seeõiglane mõõdupuu?Mina olen kogu aeg teadnud, etminu ema ja onud õppisid heasLoksa koolis, mina isegilõpetasin hea kooli, oma lapsepanin heasse kooli. Ma eimõõtnud seda headust kunagikeskmiste hinnetega või kuulsateinimeste nimedega. Meiekool oli hea, sest meieõppisime seal. Keegi ei pannudkunagi kahtluse alla, kas õpetajadon head või halvad, mõnedõpetajad lihtsalt meeldisidrohkem ja teised vähem. Maolen täiesti veendunud, et ükskiõpetaja ei taha meelega lapsirumalaks jätta. Mõnele lapseleei jää lihtsalt teadmisedkergesti külge. Kõige rohkempelgan ma seda, et järgmiselaastal ei ole Loksa 1. Keskkoolenam nii kõrgel 20. kohal ningsiis ei oska jälle õpetajadõpetada ega lapsed õppida.Kurb, aga nii see tabelikohtliigub üles ja alla. Kas väikekool suudab sellisest meediatähelepanustüle olla ja omahead tööd jätkata? Küll suudab,koolipere on siin kogu aegtubli ja töökas olnud. Teiesuurlinna saksad, kes te istuteoma mugavatel toolidel, ärgekunagi halvustage last, kes ontulnud väikelinna koolist,õpetajad teevad igal pool headtööd, kõik lihtsalt ei saa korragasaada esikohta. Teie, eliitkoolidelapsevanemad, teielapsed on tublid, kuid meieomad ei ole seda mitte vähem.Meil on siit lihtsalt liiga kaugelast Tallinnasse või Tartussekooli tuua. Meie kodud on siin,meie oma kool on siin.Ma olen täiesti veendunud, etükski õpetaja ei taha meelegalapsi rumalaks jätta.Väikekooli lapsest võib samutisaada presidentHilleri TreisaltLoksa 1. Keskkooli vilistlane(lõp.aasta1990)

8 LOKSA ELUHARIDUS/SPORTseptember 20091. juunil sõitis grupp 8., 10. ja 11. klasside õpilasi Loksa VeneGümnaasiumist Kirde-Eestisse. Ees ootas läbimist mitte justlühike, kuid huvitav marsruut.Esimesena avas meile külalislahkelt oma uksed Kohtla-JärveSlaavi Gümnaasium ja kutsus oma kooliga tutvuma. Kooli endinedirektor, nüüd bioloogiaõpetaja Roza Ivanova tutvustas meileoma kooli, näitas unikaalset slaavi kultuuri ja olme muuseumi,kuhu on kogutud kõige erinevamais esemeid, mis on seotud venekultuuri, kommete ja traditsioonidega. Roza Ivanova ütles, etkõige olulisem on mäletada oma juuri, tunda uhkust oma kultuurija kirjanduse üle, armastada oma esivanemate maad. Ta lisas, etvaid siis saab inimene iseendast lugu pidada.Käisime ka tööõpetuse klassis, kus meile näidati selle kooli õpilastekaunimaid töid. Kirjatud koonlalaudu, vaase, laekaid. Kõikneed esemed olid kirjatud vene dekoratiivmaali parimate traditsioonidekohaselt. Kadestasime siiralt taolisi oskusi.Õppesõit Kirde-EestisseHüvastijätul väljendas Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi direktorlootust, et meie suhted tulevikus tugevnevad ja meie koolidevahel tekib tugev sõprusside.Edasi kulges meie tee piki rannikut, kus külastasime mitmeidkoski, imetlesime iidset klinti ja kenasid merevaateid. Seejäreljuhtis meie giid ekskurssiooni läbi Toila pargi, kus lapsed saidkuulda paljusid ajaloolisi fakte, mis on selle kohaga ja kunagiseJelissejevi paleega seotud. Jalutasime koos piki pargi alleesid.Meie reisi lõpp-punktiks oli Kuuremäe ehk Pühtitsa nunnaklooster.Kloostri külastusele eelnes vestluste tsükkel isa Aleksandriga,kes paotas meile ukse vene õigeusu varalaekasse.Kloostri suurejooneline välimus, ümbruse ilu ja vaikus, võõrustajatekülalislahkus – kõik see ei saanud kedagi ükskõikseks jätta.Isegi kõige kärarikkamad lapsed jäid vaikseks, kui nad kuulasidekskurssioonijuhi juttu ja imetlesid ikoone.Äärmiselt maitsvaks osutus ka kloostri lõunasöök.Meile näitati unikaalset slaavi kultuuri ja olme muuseumi,kuhu on kogutud kõige erinevamais esemeid, mison seotud vene kultuuri, kommete ja traditsioonidega.Oli mida vaadata. Kuremäe kloostrit külastamas.Avameelselt ja tõsiselt suhtusid lapsed pühas allikas pesemisele,kuigi seda läbi teha ei julgenud just paljud. Väga paljud tahtsidsiia veel kunagi tagasi pöörduda.Reisipäev kujunes pikaks, kuid loodame, et igaüks leidis selleltekskurssioonilt endale midagi olulist ja tähtsat ning huvitavat.Meie grupp tänab südamest Loksa Vene Gümnaasiumi juhtkonda,kes tegi võimalikuks meie väljasõidu.Jelena Nikitina,Loksa Vene Gümnaasiumi õpetajaS P O R TPühapäeval, 27. septembrilalgusega kell 11.00SÜGISENE MATKLOODUSESSEStart ja finiš ujula eest.Kõigil osavõtjatel soovitan kaasa võtta käimiskepid.Keppide puudumisel võimalik kohapealne laenutus(piiratud).Matk toimub marsruudil: Loksa – Vihasooteerist – Kasispea (käime Jaani-Toomasuurkivi juures) – Loksa (ring ~10 km).Matkame võimalikult palju kruusa- ja metsateedel.Kaasa midagi joodavat ja söödavat.Info telefonil 526 2038ArvoLoksa linna aastapäevale pühendatud jalgrattamatkMatkaseltskond jalgu puhkamas23. augustil toimus rattamatkdistantsil Loksa- Hara-Majakivi- Pedaspea- Hara-Loksa. Pikkus oli üle 30kilomeetri.Osalesid: Niina Malkus,Kostja Malkus, HärmoPajula, Häli Pajula, EsterPenjam, Urve Veersoo,Leidi Piibeleht, Eve Relvikja Arvo Liivamägi.Ilm oli suurepärane, meeleoluoli hea, raba olijõhvikaid täis - tore!Kõikidele osavõtjatele pakkusmõlemal päeval magusatsuupistet SA LoksaSport.Tänan kõiki osavõtu eest!Korraldaja: ArvoLiivamägiLoksa linna aastapäevale pühendatud kurniturniir20. augustil toimus Loksal linna aastapäeva puhul kurnimängu turniir. Turniirist võtsid osa kõik Eestitugevaimad kurnimängijad. Puudu oli ainult puhkusel viibinud V.Bõstrov. Võistlused toimusid nagu ikka kurnikolmel alal:Klassikaline vene kurn Polümeer kurikad Soome kurn Üldtulemus1.Alexander Anisimov 148 / 2.koht 109/ 2.koht +15/2.koht 4 punkti/ 1.koht2. Valeri Sizarov 149 / 1.koht 116/ 1.koht + 4/4.koht 5 punkti/ 2.koht3. Mihhail Jefremov - 105/ 3.koht +21/ 1.koht 6 punkti/ 3.koht3. Evald Stranberg 120 / 3.koht 104/ 4.koht + 6/ 3.koht 6 punkti/ 3.koht4.Vladimir Gorbatšjov 101 / 4.koht 43/ 5.koht 0 9 punkti/ 4.kohtVõistkondlikult saavutas 1. koha Loksa RSK2. koha Tallinna võistkondAlexander AnisimovLaupäeval, 10. oktoobrilalgusega kell 12.00Judoturniir LoksaCup 2009(B-klassi noorte judoDumle sari)Loksa 1. KeskkoolivõimlasTulge kaasa elama!Kontrolliastmat!Oktoobris toimubLoksal astmapäev,kus inimesed saavadtasuta astmaalastkonsultatsiooni.Kuupäev ontäpsustamisel.Jälgige reklaami.

HARIDUS/KULTUURLOKSA ELUseptember 2009 9Kuidas viiuliõpilased Moostes käisid14.-16.augustini toimusMooste mõisas HarjumaaKeelpilliorkestri laager.Laagri mõte tekkis orkestrilmai kuus, kui orkestri põhikoosseisalustas Austriakontsertreisilt koduteed (Austriaskäis ka nüüd juba 6.viiuliklassiõpilane AnnelyJürimets).Laagris osales orkestri põhikoosseisja ettevalmistusorkester.Kahe päeva jooksulõppisid mõlemad orkestrid selgeks5 uut pala ja tuletasid jubaõpitud palu meelde.ja toimus meeleolukas õhtukohaliku politseiniku eestvedamisel.Laupäeval käisime Taevaskojasekskursioonil ja saime"Lonniga" Ahja jõel sõita.Laager oli meeleolukas, lisaksorkestriproovidele oli ka paljuvaba aega, et sõpradega koosaega veeta. Rõõmsameelselt javäsinult alustati pühapäevaõhtul koduteed, et juba17.oktoobril taas kohtuda.Mooste mõisa trepilemahtusid kõik laagrisosalenudLoksa Muusikakooli õpilastestosalesid laagris Annely Jürimets,Johanna Mänd, LoviisaMänd ja Katrin Jõesaar.Riina Paartalu, viiuliõpetajaEttevalmistusorkesterproovi tegemasPühapäeval anti täispikk kontserttäissaalile Mooste mõisas.Lisaks pilliharjutustele toimusrida huvitavaid üritusi: reedeõhtul korraldati meile huvitavekskursioon mõisakompleksisOrkestri põhikoosseis hoolegaharjutamasNÄITUS!Kallid loksalased! 28. septembrist17. oktoobrini, tööpäeviti10.00-17-00 ootame teid külastamaLoksa kultuurikeskusesavatud Loksa puuetega inimesteloomingu näitust.Näituse peamine eesmärk onanda puuetega inimestele võimalusend loominguliseltavada. Kõik näitusel osalejadsaavad tänukirja ja auhinna.Autasustamine toimub 3. detsembrilLoksa Kultuurikeskusepidulikul õhtul, mis on pühendatudpuuetega inimeste päevale.Näituse külastajail on kavõimalus anda oma panusheategevusse ja toetada Loksapuuetega kodanikke hetkekskogumiskasti juures peatudes.Iga rahasumma, mida meühiste jõududega kogume,toetab neid, kes hetkel vajavadseda ehk kõige enam.Korjandusega saadud summaantakse üle ühendusele MTÜLaste Lootus.Maria Kudrjakova,LoksaKultuurikeskuseprojektijuhtTEATRISTUUDIO!Kui soovid unustada omaprobleemid, kui otsid hingeleja südamele midagiuut, kui tahad unistada janäha end Othello,D'Artagnani, Esmeraldavõi Nataša Rostova rollis -tule täiskasvanute teatristuudiosse!Neljapäeval 24. septembrilkohtume esmakordseltkell 19:00 LoksaKultuurikeskuses.MTÜ Laste Lootus suvisedettevõtmised9-11 juulil viibisid Saaremaal 4 MTÜ Laste Lootus liiget.Projekt valmis Kuusalus, projekti koordinaatoriks oliTiina Tursman ja küllakutsujaks Saare MaakonnaInvaühing.Viimsi Vabaõhumuuseum oli suurepärane paikspordipäeva korraldamiseksSaaremaa projektis osales ka üks Loksa vene keelt emakeelenakõnelev esindaja. Sõbralik atmosfäär, külalislahkus ja tähelepanuning hästi organiseeritud ekskursioonid jätsid nii Loksa poolseleosalejale kui ka ta saatjale meeldiva mulje, tulime suhtlemiseltoime, keelebarjäär ei muutunud takistuseks.MTÜ Laste Lootus tahab siinkohal tänada kõiki, kes aitasid TiinaTursmanil seda külaskäiku organiseerida ja osalesid projektis ningkaasasid sinna meidki. Täname südamest ka vastuvõtjat, SaareMaakonna Invaühingut.Veel võiks meie ettevõtmistest mainida traditsioonilisi suvisedHarjumaa Puuetega Inimeste Nõukogu spordipäevi, mis sel aastalviidi läbi 8.augustil Viimsi Vabaõhumuuseumis. Osalejaiks registreerus150 inimest Harjumaa 14 vallast. Loksa 7 liikmelineMTÜ Laste Lootuse võistkond osales aktiivselt nii spordipäevalkui ka kunstilise isetegevuse konkursil. Konkursil laulsime Loksalaulu, mille on kirjutanud Natalia Tšurina. Laul sai väärilise hinnanguja pälvis auhinna.Ilm soosis sel päeval igati meie ürituse läbiviimist. Vaatamataeluraskustele ja terviseprobleemidele, mida peavad talumapuuetega inimesed, ei kaotanud keegi ei meeleolu ega optimismi.Vaadates neid särasilmseid entusiastlikke elurõõmsaid osalejaidtahaks küll meile kõigile öelda - hinnakem elu ja tundkem sellestrõõmu iga päev!MTÜ Laste Lootus tänab kõiki üritusest osavõtjaid.MTÜ Laste Lootus esimeesTatjana SerebrjakovaFotokonkurssi "Suursündmus Loksal" tulemusedFotokonkurss oli edukas. Ühelt autorilt võis konkursil osaleda 2 fotot. Konkursile laekusidsuurepärased fotod.Loksa Linnavalitsus ja Loksa Kultuurikeskus tänavad kõiki, kes osalesid.Fotodest on Loksa Linnavalitsuses avatud ka näitus. Tulge tutvuma!IIIIIIIII kohtII kohtMargus PiispeaMargus PiispeaAnna GrigorjevaI koht

LOKSA ELU10 september 2009AJALUGU/KULTUURRännak minevikku15. augustil võisid kõik soovijadminna ajas rändama. Tarvisoli vaid ilmuda kindlal kellaajalTallinna tänava ääres eestikoolimaja ees asuva mälestuskivijuurde. Kivi avati 10aastat tagasi, kui tähistati 370aasta möödumist Loksa esmamainimisest.Rännak minevikku sai teokstänu Vana-Loksa Seltsi ettevõtmisele.Päev oli päikesepaistelineja soe, ees seisis paeluvjalutuskäik. Rännaku eesmärgiksoli külastada üksteisejärel meie linna ajaloolisipaiku. Matk oli pühendatudLoksa esmamainimisele nüüdjuba 380 aastat tagasi. Üritusavati südamlikult Loksa kivijuures. Osalejatele esinesidselle retke peakorraldajad ReetVaher ja Eha Gnadeberg.Nende sõnade kohaselt onmeie linn tunduvalt vanem, kuisee on fikseeritud kirjalikesallikais. 1629. aastal mainibKuusalu kirikukroonika Loksatesmakordselt - nimelt seosesLoksa kabeli remondiga. Kabeloli püstitatud palju varem.Kahjuks puuduvad aga sellekohta muud varasemad kirjalikudtõendid. Siis esines maavanemVärner Lootsmann. Tarääkis, et me elame väikesesmugavas linnakeses, kus onjuba palju tehtud, kuid paljuton vaja ja annab veel korraldada.Seejärel esines segakoorLoksa Lauljad. Kohaletulnudkuulasid Vana-Loksa Seltsilaulu ja Loksa valssi. Igaüheleanti kätte laulusõnad, nii leidisaset omapärane laulupidu.Selle retke põhiliseks siduvakselemendiks oligi ühislaul. Veellugesid Loksalt pärit näitlejaTõnu Mikiver ja Loksa IKeskkooli emakeeleõpetajaUrve Toompuu luuletusi. ElinaAasa, Anneli Rumm, KaisaKaisel ja Kadri Mägi kinkisidosavõtjaile kauneid muusikapalu.Jalgsimatk lõppes hilja õhtul,selleks ajaks oli räägitud, agamis põhiline - nähtud, pea terveLoksa ajalugu. Mida me siisselle rännaku jooksul teadasaime? Meile jutustati inimestest,kes on Loksal elanudja jätnud siia oma jälje. Üritusestosavõtjad peatusid erinevatemajade juures ja kuulasidnende huvitavast minevikust.Meile räägiti kooli ehitusealgusest 1867.aastal, autobussijaamast,mis valmis kas1938. või 1939. aastal, TarbijateÜhistust, mille majasasub praegune Olid pood, tellisetehasest,kultuurimajast,haiglast, apteegist, Maarjakirikust, endisest alevi keskusest.Peatuti Loksa Haridusseltsiasutajaliikme Jakob Mikiverimaja juures; Elli Varju -koduperenaiste koolitaja,Loksa Haridusseltsi ja koolilippude tikkija maja juures;Laurendi, Freimani, Liidemanni,Köleri, Valtoki, Kivivälja,Lindvesti, Parmase,Reesalu, Koppase, Meikarikodude juures ning mitmeskohas veelgi. Pikem peatustehti koolijuhataja ArnoldMikiveri koduõuel, kus TõnuMikiver meenutas oma isa jakuulasime lindilt MikkMikiveri esituses J.Liivi luulet.Pikk matk lõppes endisel lauluväljakulkaraskit süües ja teedjuues.Suur tänu matka korraldajatele,esinejatele - kõigile, kes aitasidkaasa selle ürituse õnnestumisele!Viktor Panasenko,Loksa EluJa nii asutigi teeleTänuavaldus!Loksa Linnavalitsus tänab kõiki ,kes osalesid Loksa esmamainimise380.aastapäeva puhul ajaloolisematka organiseerimisel.Eriline tänu ürituse eestvedajateleReet Vaherile jaEha Gnadebergile!Tõnu Mikiver esitamasluulet Loksa kivi juuresReet Vaher ja Eha Gnadeberg üritust avamasTehti peatusi ning tutvuti ajalooga lähemaltARVAMUSAastanumber oli 1997 kuiajaleht Eesti Ekspress otsiskõige õnnelikumat linna Eestimaalja leidis - Loksa linn.Toona iseloomustas Loksatelanike kõrge valimisaktiivsus,kuritegevuse madal tase,arstiabi hea kättesaadavus,püsivad abielud, kõrge keskminepalk, väike liikluseeskirjaderikkumiste arv, suur lastearv ja kõrge sündivus, töötuteväike arv. Kaunis diplom linnapeakabinetis kinnitab kõrgetkohta toonases edetabelis,mis koostati statistikaametist,politseiameti andmebüroost,autoregistrikeskusest, vabariigivalimiskomisjonist, tervishoiuametistkogutud 19 statistilisenäitaja põhjal. 12 aastaton möödunud ja peab tõdema,et õnnelikuks saab pidada linnajätkuvalt. Väike, armas, stabiilne- oma elanikest hoolivlinn.Paljud toonastest näitajatest oniseloomulikud ka tänaseleLoksale - eriti rõhutakskodanike aktiivsust ja kuritegevusemadalat taset.Linnavalitsusele on suurekstoeks ja aitavad linna mainetkõrgel hoida MTÜ Vana-LoksaSelts, pensionäride ühendusMTÜ Rannamännid, pensionärideühendus MTÜ LoksaKompass, MTÜ Laste Lootus,Loksa Arenduskeskus. Läbiaastate on olnud hea koostööLoksa luteriusu koguduse javene õigeusu kogudusega,kelle projekte linn toetab niirahaliselt kui nõuga.Tulemuseks on nii kauniskirikuaed kui pidevalt arenevõigeusu koguduse hoone. Meieväikese Loksa seltse ja ühendusiiseloomustab hoolivus traditsioonidest,pärandvarast.Armastus üksteise vastu kutsubrasketel aegadel kokku hoidma,et endale ja teistele teadvustada- me oleme loksalasedLoksale on looduse poolt antudkaunis ja puhas mererand, jõgi,Loksal on oma Nokiatiigid ja tervendav männimets.Loksa logistiliselt hea asendannab meile suure võimaluseLoksa arenguks nii tööstus- kuipuhkelinnana. Pealinnale niilähedal, aga samas privaatsustomavat seisundit saavad nautidavaid vähesed asumid. Meiekohustus on antud eeliseid kasutada.Sellele on orienteeritudtänase Loksa linnavalitsuse javolikogu poolt algatatud ja kakehtestatud Loksa linna üldplaneering.Linn on taotlenud riigiltja tänu Harju Maavalitsuse jaKeskkonnaministeeriumi arusaavalesuhtumisele saanudoma omandisse meile nii vajalikudvabad maad - Valgejõemõlemad kaldad koos jõesaarega,tänavate ja mänguväljakutemaad. Ootame ka aiamaadeüleandmise otsust jamereäärse parkmetsa ja rannaüleandmist linna omandisse.Need on meie võimalusedarendada Loksa tervistavakspuhkepiirkonnaks Lahemaarahvuspargi südames.See on meie Nokia, mis tagabarengu ettevõtlusele (kauplustele,puhkemajadele, teenindajatele-toitlustajatele,rannahaldajatele).Loksa võimalused ja eeldusedon arenenud infrastruktuur, heatranspordiühendus pealinnagaja kogu Loksa kandiga, tugevja mõistlik haridussüsteem, tervisekeskusja perearstindus;siin asuvad postkontor, pank,apteek, päästeteenistus, konstaablijaoskondja heatahtlikhakkaja kogukond. Ja loomulikulttublid ettevõtjad eesotsasmeie suurima tööandja, LoksaLaevatehase AS-iga.Arengu võti peitub aga koostöösja järjepidevuses. OlemeLoksa Laevatehase AS -lt ostnudlinnale biopuhasti kompleksija loodame hea partnerilinnale leida ka värskes küttemajandusthaldavas ettevõttes,kes läbi investeeringutetagab nii katlamaja kui trassideuuendamise ja parendamise.Linn asutas kodanike huvidetagamiseks oma linna vee-ettevõtte,mis juba järgmiselaastal võtab üle praeguse veeettevõtjakohustused. Rõhutantaas kord Taani ettevõtjate jasotsiaalfondi suurt tuge linnale.Läbi aastate on toetatud nii linnarahvasportlasi kui haridusjakultuuriasutusi - laevatehasejuhtkond on isiklikult taganudtänini reservis oleva sotsiaalfonditoetuse saamist Loksalasteaia renoveerimise omaosaluseks.Tänan Loksa linnavalitsusenimel kõiki linna ettevõtteid,kes on andnud omajõukohase panuse linna arengusse.Ei saa ka seekord möödaminna siirast soovist seoseslinna kultuurikeskusega. Aastal2003 valminud projekt, millessisaldus nii kultuurikeskuse kuimuusikakooli renoveerimiselaiendamisevõimalus, on tänakaalukausil. Eluliselt vajalikhoone, sellest sõltub kultuurija kohaliku arengu säiluminemitte ainult Loksa linnas vaidLoksa kandis tervikuna.Sellele ei ole alternatiivi, sestkui lahkub kultuur, lahkuvadka noored.Ootan vabariigi valitsuselt,eelkõige Rahandusministeeriumiltja Kultuuriministeeriumiltmõistlikkust jariigimehelikkust. Kultuuri eiosteta raha eest, kui seda ühelpäeval ei ole, siis taastamiseksei aita ka varandusest.Me oleme koos palju saavutanud- linn on muutunudparemaks ja ilusamaks, linnon oma lubadused kodanikeees püüdnud auga täita. Koosmõeldes saavutame nii mõndagi.Meil on oma Nokia.Helle LootsmannLoksa linnapea

KULTUURLOKSA ELUseptember 2009 11LOKSA SÜNNIPÄEVLoksalasi oli tervitama tulnud maasekretär Leevi LaeverTrafficu kontsert oli suurepärane22. augustil pidas meiekodulinn suurt sünnipäevapidu.Tänavu täitub Loksa linnal 380.aastat. Selline vanusenumberavaldab kahtlemata aukartust.Arvatakse, et meie linn võibolla veelgi vanem, kuid kirjalikesallikates märgiti ta ära just380 aasta eest ja ka see on jubapiisavalt austusväärne iga.Kirjalikes allikates on meielinna mainitud esimest korda1629. aastal.Sünnipäevapidustused algasid22. augustil juba varakult.Kõige väiksemad pidulisedsaid hüpata batuudil - hüpatasaid kõik soovijad ja sealjuurestäiesti tasuta. Samuti oli kohalgrimeerija. Lapsed said lastateha näomaalinguid, said endmuuta erinevateks loomakesteks,multifilmi-kangelasteks.Suuremad meist said aga tegeldaspordiga. Võis harjutadakorvpalliviskeid, jalgpallilööke,katsetada oma jõudu jaosavust. Jõumehed, kes suutsidettesirutatud kätel hoidavõimalikult kaua õllekasti,said endale auhinnaks sedavahutavat jooki. Lapsedvõistlesid kotijooksus. Kuipeo algul ei olnud osalejaidjust eriti palju, siis õhtul seisidinimesed linnaväljakul külllausa külg külje kõrval.Kui päevased spordimängudläbi said, tulid kõnelemamaakonnasekretär LeeviLaever, Loksa linnapea HelleLootsmann, linnavolikoguesimees Rein Heina. Pärastsooje tervitusi algas pidulikkontsert. Õhtut juhtisHenryco, Ilja Tšurin ja MarinaPerlei. Sõnavõtud tõlgiti kavene keelde.Siis ilmus lavale esimesekülalisena ansambel Traffic. 5noormeest esitasid rohkestisütitavaid lugusid. Publik võttisselle esinemise väga soojaltvastu, on ju just Traffic ükspopulaarsemaid esinejaidEesti raadiojaamades.Järgnevalt astus lavale õhtupeaesineja Maarja. Maarja esitaspublikule ootuspäraselt tuttavaidõrnkauneid laule.Magustoiduks oli aga kõigiletuntud diskorite Henryco(House Diamonds) ja Kolzari(Power Hit Radio) esinemine.Suur tänu nii organisaatoritelekui publikule unustamatupidupäeva eest.Mis toimus maailmas mujal1629, Loksa kirjaliku esmamainimiseaastal7. aprill - Barranquilla linnaasutamine Kolumbias. Seetööstuslik sadamalinn asubKolumbia põhjaosas. See linnsarnaneb suuruselt Tallinnaga,kuid sellel on 1,7 miljonitelanikku. Nii et Loksal onsuurem vend maailma teisesotsas. See linn asubMagdalena jõe deltas, ollesselle jõe meresadamaks. Seelinn on maailmas tuntukssaanud Kolumbia karnevalisünnipaigana.Õhtu peaesinejaks oli Maarja2. märts - Inglismaa kuningasCharles I, saatis laiali parlamendi,kuid Alamkoda keelduskäsule allumast ja võttis vastu3 seadust, mis keelustasidmaksude määramise parlamendinõusolekuta.Barranquilla - Loksa "suurem vend" Kolumbias26. september - sõlmitiAltmarki rahu Rootsi ja Poolavahel. Rootslased said endaleRiia, terve Liivimaa ja Preisisadamad Gdanski (Danzingi),Elbingi, Pulau ja Klaipeda(Memeli).

LOKSA ELU12 september 2009VARIA/SPORTÕnnitleme!Maailmameistrivõistlused kurnis30. juunist kuni 6. augustini toimusid Valgevenes Molodetšnolinnas järjekordsed maailmameistrivõistlused kurnis. Osales 10riiki: Valgevene, Venemaa, Ukraina, Saksamaa, Soome, Eesti,Läti, Moldova, Norra ja Hiina. Eesti koondis (7 liiget) tõi kojukuld, hõbe ja pronksmedalid. Kõik medalid võideti võistkonnamängus.Parim koht individuaalselt oli Mihhail Jefremovi 4.koht soome kurnis.Eesti koondise saavutusedKlassikaline vene kurnB-gruppVõistkondlik mäng:1.Eesti (Mihhail Jefremov, Alexander Anisimov, VladimirBystrov, Valeri Sizarov, treener -Evald Stranberg)2.Moldova3.SaksamaaSoome kurnVõistkondlik mäng:1. Soome2. Eesti (M.Jefremov, A.Anisimov, V.Bystrov, V.Sizarov)3. ValgeveneIndividuaal arvestus: Mihhail Jefremov saavutas 4. kohaKurnimäng polümeer kurikategaPaarismäng (eelmisel aastal olid võistkondlik mäng nüüd olipaarismäng)1. Ukraina2. Valgevene3. Eesti (M.Jefremov, V.Bystrov)Eesti noorte kurnimeistrivõistlusedVõistlused toimusid 22.augustil Loksal. Osalesid 1991-1994sündinud noormehed.Võisteldi soome kurnis individuaal arvestuses ja võistkondlikusarvestuses.Individuaalarvestus:1. Aleksander Täht Loksa RSK +11p2. Jaanus Sopp Loksa huvikeskus +13. Artjom Nurdinov LVG + 14. Aleksandr Štšepelin Loksa RSK - 15. Jevgeni Kukuškin LVG - 26. Anton Košljakov Loksa huvikeskus - 37. Jaroslav Marhivka Loksa RSK -78. Igor Jermakov LVG -89. Jefim Štšukin Loksa huvikeskus -Võistkondlikus arvestuses oli parim Loksa Rahvaspordiklubivõistkond (A.Täht, A.Štšepelin, J.Marhivka) 4 punktiga, neilejärgnes Loksa Vene Gümnaasiumi võistkond (A.Nurdinov,J.Kukuškin, I.Jermakov), kolmandale kohale jäi Loksahuvikeskuse võistkond (Jaanus Sopp, Anton Košljakov, JefimŠtšukin).Võistluste peakohtunik oli Evald Stranberg ja peasekretär oliValeri Sizarov.UJUMISE ALGÕPETUS4-6 aastastele LASTELE17. SEPTEMBRIST ALGAVAD LOKSA UJULASUJUMISKURSUSED 4-6 aastastele LASTELE.Maksimaalne grupi suurus 8 LAST.TREENINGUD TOIMUVAD KORD NÄDALAS -NELJPÄEVITI kell 18.30ALGÕPETUS ON TASULINE - 40 EEK TUND.Info ja reg. tel 6 888 055Loksa linnapäevade spordiüritused22.- 23. augustilLastejooksu tulemused:Distants : 500 mTüdrukud:1. Epp Paalberg ( 10a. ) - 2.122. Anna-Liina Amer ( 9a. ) - 2.293. Elissa Kaarmann ( 5a. ) - 4.354. Hanna-Liisa Kaarmann ( 3a. ) - 4.43Poisid:1. Aleksander Pronko ( 12a.) - 2.032. Richard Rootamm ( 10a.) - 2.133. Kirill Pronko ( 7a. ) - 2.434. Karl-Erik Rootamm ( 7a.) - 2.555. Danila Štšerbakov ( 8a.) - 3.106. Aleks Pahmorko ( 6a.) - 3.18Kohe-kohe on algamas jooksuvõistlusLoksa linna rahvajooksu tulemused:Distants : 7 kmNaised:1. Kerli Mooses - 27.55 ( Karksi-Nuia )2. Marelle Süda - 30.38 - eelmise aasta võitja3. Leidi Piibeleht - 31.03 - vanim osavõtja4. Reesi Kuslap - 33.40 - noorim naineEesti koondis oli kurni maailmameistrivõistlusteledukasPolitsei palub kaasabiPõhja Politseiprefek-tuuri varavastaste kuritegude talituse ametnikud pidasidkahtlustatavatena mitmetes vargustes kinni Loksa elanikud Sergei ja Igori.Samades kuritegudes on politsei poolt tagaotsitavaks kuulutatud Loksa elanikViktor Vorontsov s.1970.a. Kolmik kasutas kuritegude toimepanemisel rohelistvärvi kaubikut Volkswagen, mis on käesolevaks ajaks politsei poolt ära võetud.Kõikidel, kes omavad informatsiooni fotodel olevate isikute kohta, on märganudkirjeldatud kaubikuga seotud kahtlast tegevust või omavad teavet ViktorVorontsovi asukoha kohta, palume võtta ühendust politseiga lühinumbril 110 võitelefonidel 6124474, 6124367, meiliaadressil keskvara@pohja.pol.ee või teatadakohalikule konstaablile.Mehed:1. Martin Mooses - 21.40 ( Karksi-Nuia ) - rajarekord2. Jaanus Kallaste - 22.00 - Kasispea parim jooksja3. Toomas Amer - 25.29 - kaitses eelmise aastakolmandat kohta4. Kaido Korkma - 25.365. Pent Paalberg - 28.28 - parim noorjooksja6. Rain Gussev - 28.417. Anton Rohtla - 29.338. Tarmo Amer9. Priit Amer- 30.47 - vanim meesjooksja- 32.05Vesi kutsub! Vesiaeroobika alustab taasLoksa ujulas on alates 14. septembrist võimalik taas tegeleda vesiaeroobikaga. Treeningudtoimuvad esmaspäeviti ja kolmapäeviti algusega kell 19.15.Hind: 75.- krooni kord (sisaldab 1,5 tundi ujulapääset + treening 45 minutit).Ootame aktiivset osavõttu!Lisainfo telefonil 688 8055TAGAOTSITAVVIKTOR VORONTSOVIGORSERGEI