Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse ... - Lihula vald
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse ... - Lihula vald
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse ... - Lihula vald
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
8<br />
<strong>Lihula</strong> Teata<strong>ja</strong><br />
<strong>Lihula</strong> Vallavalitsuse teated<br />
Rumba kar<strong>ja</strong>lauda müük<br />
<strong>Lihula</strong> Vallavalitsus müüb 15. juulil<br />
2004.a. kell 11.00 avalikul<br />
enampakkumisel <strong>Lihula</strong> Vallavalitsuses,<br />
<strong>Lihula</strong>, Jaama 1 <strong>Lihula</strong> vallas Rumba külas<br />
Rumba kar<strong>ja</strong>lauda hoone. Hoonealune<br />
pind 1050 m2, suletud netopind 913,9 m2,<br />
hoone maht 3691 m3, teenindusmaa<br />
määramata, alghind 50 000 kr. Tasutakse<br />
sularahas.<br />
Enampakkumisest võivad osa võtta kõik<br />
füüsilised <strong>ja</strong> juriidilised isikud, kes<br />
esitavad järgmised dokumendid hiljemalt<br />
üks tund enne enampakkumise algust s.o.<br />
15.07.2004.a. kl. 10.00 <strong>Lihula</strong><br />
Vallavalitsuse nimele:<br />
1. Vabas vormis a<strong>vald</strong>us.<br />
2.Juriidilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>l äriregistri<br />
B-kaardi koopia <strong>ja</strong> põhikir<strong>ja</strong> endi poolt<br />
kinnitatud koopia.<br />
3. Füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>l äriregistri<br />
A-kaardi koopia.<br />
4.Füüsilistel isikutel isikut tõendav<br />
dokument.<br />
5. Füüsilise või juriidilise isiku esinda<strong>ja</strong>l<br />
notariaalne volikiri, väl<strong>ja</strong> arvatud juhul kui<br />
juriidilist isikut esindatakse põhikir<strong>ja</strong>liselt.<br />
6. Maksedokumendid osavõtu tasu <strong>ja</strong><br />
tagatisraha tasumise kohta ( osavõtu tasu<br />
1000 kr <strong>ja</strong> tagatisraha 10 % erastatava<br />
hoone alghinnast).<br />
Seoses Rumba lauda asumisega Vigala<br />
(Kasari) jõe kaldal, tuleb ost<strong>ja</strong>l arvestada<br />
ranna <strong>ja</strong> kalda kaitse seadusest ning<br />
veeseadusest tulenevate piirangute <strong>ja</strong><br />
nõuetega. Rumba lauda hoone paikneb<br />
<strong>Lihula</strong> valla üldplaneeringuga kehtestatud<br />
detailplaneeringu kohustusega alal.<br />
Veetorni müük<br />
Kivikoristustalgud Hälvati külas 1930. aastatel.<br />
<strong>Lihula</strong> Vallavalitsus müüb<br />
15. juulil 2004.a. kell 11.30 avalikul enampakkumisel<br />
<strong>Lihula</strong> Vallavalitsuses, <strong>Lihula</strong>,<br />
Jaama 1 <strong>Lihula</strong> vallas <strong>Lihula</strong> linnas Raudtee<br />
8A <strong>Lihula</strong> veetorni hoone koos puurkaevuga.<br />
Hoonealune pind 29 m2, teenindusmaa 600<br />
m2, alghind 100 000 kr. Tasutakse sularahas.<br />
Enampakkumisest võivad osa võtta kõik<br />
füüsilised <strong>ja</strong> juriidilised isikud, kes esitavad<br />
järgmised dokumendid hiljemalt<br />
15.07.2004.a. kl. 10.00 <strong>Lihula</strong> Vallavalitsuse<br />
nimele:<br />
1. Vabas vormis a<strong>vald</strong>us.<br />
2. Juriidilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>l äriregistri Bkaardi<br />
koopia <strong>ja</strong> põhikir<strong>ja</strong> endi poolt<br />
kinnitatud koopia.<br />
3. Füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>l äriregistri Akaardi<br />
koopia.<br />
4.Füüsilistel isikutel isikut tõendav<br />
dokument.<br />
5. Füüsilise või juriidilise isiku esinda<strong>ja</strong>l<br />
notariaalne volikiri, väl<strong>ja</strong> arvatud juhul kui<br />
juriidilist isikut esindatakse põhikir<strong>ja</strong>liselt.<br />
6. Maksedokumendid osavõtu tasu <strong>ja</strong><br />
tagatisraha tasumise kohta ( osavõtu tasu<br />
1000 kr <strong>ja</strong> tagatisraha 10 % erastatava hoone<br />
alghinnast).<br />
2004.aasta mais-juunis<br />
sündisid <strong>Lihula</strong> vallas:<br />
11.mail AULE TAIMSAAR<br />
20.mail LISET SARAPUU<br />
31.mail JOOSEP MICHELS<br />
12.juunil MARIO REKS<br />
Palju õnne vanematele!<br />
Juulikuu õnnesoovid<br />
Harry Grossfeldt 5.07 75<br />
Vaike-Aliise Mets 6.07 75<br />
Aliise Täht 9.07 92<br />
Laine Kesküla 11.07 70<br />
Illaria Raik 12.07 88<br />
Rosalie Vahar 15.07 82<br />
Hel<strong>ja</strong> Paakspuu 15.07 70<br />
Olga Braks 21.07 87<br />
Ülo Väli 21.07 75<br />
Salme-Rosalia Laos 23.07 75<br />
Tekla-Marie Mark 24.07 82<br />
Sinaida Kaljurand 27.07 86<br />
Sofia Junusova 28.07 81<br />
Aliide Tuulik 28.07 80<br />
Õnnitleme!<br />
<strong>Lihula</strong> Vallavalitsus<br />
Toimetus:<br />
<strong>Lihula</strong> Vallavalitsus<br />
<strong>Lihula</strong>, Jaama 1<br />
e-mail: tiit.madisson@lihula.ee<br />
Tegevtoimeta<strong>ja</strong>:<br />
Terje Madisson<br />
GSM 51 965 504<br />
nr.7(17), juuli 2004<br />
Mälestame juunis 2004<br />
lahkunud vallaelanikke<br />
MARTHA SAAT<br />
10.11.1923- 02.06.2004<br />
Kirbla külast<br />
NURME TORN<br />
02.10.1934-13.06.2004<br />
Pagasi külast<br />
JUULI LINN<br />
03.08.1913-15.06.2004<br />
Vagivere külast<br />
Leht internetis: www.lihula.ee<br />
Küljendus: OÜ KASTIVABRIK<br />
Pärnu, Kuninga 18<br />
44 31245<br />
Trükk: OÜ HANSAPRINT<br />
Pärnu, Lub<strong>ja</strong> 48a<br />
44 33309<br />
<strong>Lihula</strong> valla a<strong>ja</strong>leht<br />
Keskaegsete elamute müürid ``Eesti Pompejis`` on üheks <strong>Lihula</strong> vaatamisväärsuseks.<br />
<strong>Matsalu</strong> <strong>mõjupiirkonna</strong><br />
<strong>turismi</strong>- <strong>ja</strong> puhkema<strong>ja</strong>nduse<br />
arengukava avalik arutelu<br />
Turismi peetakse maailmas üheks kõige<br />
suuremaks ma<strong>ja</strong>ndus<strong>vald</strong>konnaks. 2000.<br />
aastal moodustas <strong>turismi</strong>ma<strong>ja</strong>ndus Eestis<br />
8,2% sisema<strong>ja</strong>nduse kogutoodangust ning ka<br />
tööhõivest. Turismiteenuste käive samal<br />
aastal oli ligikaudu 11,5 mil<strong>ja</strong>rdit Eesti<br />
krooni, millest siseturism moodustas 3,4%<br />
ehk 400 miljonit Eesti krooni.<br />
Hetkeolukord ei rahuldanud nel<strong>ja</strong><br />
Läänemaa (<strong>Lihula</strong>, Hanila, Martna <strong>ja</strong> Ridala<br />
<strong>vald</strong>) <strong>ja</strong> kahe Pärnumaa (Varbla, Koonga)<br />
valla nägemust piirkonna <strong>turismi</strong>- <strong>ja</strong><br />
puhkema<strong>ja</strong>nduse potentsiaali rakendamisest.<br />
Turupositsiooni tugevdamiseks moodustati<br />
<strong>Lihula</strong> valla eestvõttel koostööpiirkond, mida<br />
tinglikult nimetatakse <strong>Lihula</strong>/<strong>Matsalu</strong><br />
<strong>mõjupiirkonna</strong>ks. Viimane moodustab Eesti<br />
<strong>turismi</strong>ruumist olulise osa (ligi 5% Eesti<br />
pindalast), hõlmates endas suurt a<strong>ja</strong>loo- <strong>ja</strong><br />
looduspotentsiaali nii <strong>Matsalu</strong> Rahvuspargi<br />
kui ka rikkaliku a<strong>ja</strong>loopärandi näol.<br />
Arengukava koostamiseks kutsuti kokku<br />
<strong>turismi</strong>as<strong>ja</strong>liste ring, mis hõlmas endas nii<br />
piirkonnas tegutsevaid <strong>turismi</strong>ettevõt<strong>ja</strong>id kui<br />
ka omavalitsuste tööta<strong>ja</strong>id. Kava koostamist<br />
rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtaasutus<br />
(EAS) Keskustevõrgu programmi raames.<br />
Koostatava arengukava eesmärk on<br />
töötada väl<strong>ja</strong> piirkonna <strong>turismi</strong>as<strong>ja</strong>liste poolt<br />
tunnustatud <strong>ja</strong> töölerakendatav <strong>Matsalu</strong><br />
Rahvuspargi <strong>ja</strong> <strong>Lihula</strong> linna <strong>mõjupiirkonna</strong><br />
strateegilise arengu dokument, mis lähtub<br />
riiklikus <strong>turismi</strong>arengukavas väl<strong>ja</strong> toodud<br />
tegevussuundadest ning arvestab <strong>turismi</strong>- <strong>ja</strong><br />
puhkema<strong>ja</strong>ndusega kaasnevate keskkondlike,<br />
sotsiaalsete kui ka ma<strong>ja</strong>nduslike mõjudega<br />
piirkonnas.<br />
Kuudepikkuse töö käigus tehti inventuur<br />
olemasolevate <strong>turismi</strong>ressursside <strong>ja</strong> toodete<br />
osas. Analüüsiti olulisimaid arengutrende<br />
ning piiranguid piirkonna <strong>turismi</strong><br />
arendamises viimaste aastate jooksul, uuriti<br />
olemasolevaid kliendigruppe ning joonistati<br />
pilt tuleviku külasta<strong>ja</strong>st.<br />
Töö tulemusena on jõutud<br />
raamdokumendini, milles tuuakse väl<strong>ja</strong><br />
piirkonna <strong>turismi</strong>visioon aastaks 2015, milles<br />
tõdetakse, et selleks a<strong>ja</strong>ks moodustavad<br />
Hanila, Koonga, <strong>Lihula</strong>, Martna, Ridala <strong>ja</strong><br />
Varbla <strong>vald</strong> <strong>Matsalu</strong> <strong>turismi</strong>- <strong>ja</strong><br />
puhkepiirkonna, mis on tunnustatud<br />
looduspärandit hindavate Eesti elanike <strong>ja</strong><br />
väliskülaliste poolt ühtse <strong>turismi</strong>ruumina<br />
Eestis, kus on:<br />
nr.7(17), juuli 2004<br />
·* püsima jäänud aastasadadega<br />
väl<strong>ja</strong>kujunenud asustus,<br />
* säilinud puhas loodus ning pärandmaastikud;<br />
* loodud mugav juurdepääs vaatamis-<br />
väärsustele;<br />
* arenenud <strong>turismi</strong>ettevõtlus ning<br />
* kohalikel hea elada.<br />
<strong>Matsalu</strong> <strong>mõjupiirkonna</strong> missioon piirkonna<br />
<strong>turismi</strong> edendamisel on seista hea jätkusuutliku<br />
loodus- <strong>ja</strong> pärandikasutuse edendamise ning<br />
loodushuvilise, puhka<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> kohaliku kogukonna<br />
loodusteadlikkuse tõstmise eest.<br />
Soovitud “pildi” saavutamiseks püstitati<br />
mitmed eesmärgid, mis va<strong>ja</strong>vad lähiaastatel<br />
täitmist. Esmajärjekorras on va<strong>ja</strong> tegeleda<br />
<strong>turismi</strong>toote arendamisega ning tootevaliku<br />
mitmekesistamisega – eelistatud on tooted, mis<br />
järgivad “rohelist” mõtlemisviisi ning pakuksid<br />
külasta<strong>ja</strong>tele aktiivset osalemist. Lisaks<br />
tootearendusele on va<strong>ja</strong> tähelepanu suunata<br />
piirkonna ühtsele turundusele ehk kuidas viia<br />
meie <strong>turismi</strong>toode sobilike klientideni nii sise-<br />
kui ka välisturul. Suure probleemina tõstatus<br />
arengukava valmimise käigus rahulolematus<br />
infrastruktuuri, eriti kõrvalteede, olukorraga –<br />
seega sai üheks töö eesmärgiks ka <strong>turismi</strong>toote<br />
kättesaadavuse parandamine, mis ühelt poolt on<br />
seotud füüsilise teedevõrgu <strong>ja</strong> <strong>turismi</strong>viitadega,<br />
kuid teisalt ka <strong>turismi</strong>informatsiooni<br />
levitamisega õigetes kanalites, et jõuda<br />
piirkonna <strong>ja</strong>oks sobilike sihtturgudeni. Viimase<br />
peamise eesmärgina sai kir<strong>ja</strong> <strong>turismi</strong>ga<br />
kaasnevate mõjude optimeerimine ehk ka<br />
<strong>turismi</strong>ga kaasnevate negatiivsete nähtude<br />
ärahoidmine ning nende mõju vähendamine.<br />
Selle eesmärgi raames soovitakse väl<strong>ja</strong> töötada<br />
nn eetilise käitumise reeglistik nii külasta<strong>ja</strong>tele,<br />
ettevõt<strong>ja</strong>tele, kohalikele elanikele kui ka<br />
omavalitsustele.<br />
Suurelt kõlavaid eesmärke toetavad<br />
tunduvalt praktilisemad tegevused, mille skaala<br />
on väga lai, alates <strong>turismi</strong>ettevõt<strong>ja</strong>tele va<strong>ja</strong>likest<br />
koolitus- <strong>ja</strong> infopäevadest lõpetades piirkonna<br />
ühtse kaubamärgi loomisega.<br />
Kellel on huvi <strong>Lihula</strong> <strong>mõjupiirkonna</strong><br />
<strong>turismi</strong>- <strong>ja</strong> puhkema<strong>ja</strong>nduse arengukava<br />
aastateks 2004-2007 sisulises osas kaasa<br />
rääkida, on oodatud 13. juulil 2004.a. kell<br />
10.00 <strong>Lihula</strong> Kultuurimaj<strong>ja</strong>, kus toimub<br />
arengukava avalik arutelu.<br />
Heli Mürista<strong>ja</strong>,<br />
<strong>turismi</strong>ekspert<br />
Vene kitarrivirtuoos<br />
Dimitry Koltakov esineb<br />
intiimsel muusikaõhtul <strong>Lihula</strong> mõisas<br />
25. juulil 2004<br />
kell 19.00<br />
Piletid 60.-/40.-
2 <strong>Lihula</strong> Teata<strong>ja</strong><br />
nr.7(17), juuni 2004 nr.7(17), juuli 2004<br />
<strong>Lihula</strong> Teata<strong>ja</strong> 7<br />
Tänavune suvi on olnud seni väga vihmane.<br />
Kaasa peaks tundma puhka<strong>ja</strong>ile <strong>ja</strong><br />
<strong>turismi</strong>teenuste pakku<strong>ja</strong>ile, kuid talumeeste<br />
mured on palju suuremad: kuidas saada<br />
loomadele talveks ninaesine kokku, sest<br />
heinailmu pole olnud, kartulisaak ähvardab<br />
hävineda…<br />
<strong>Lihula</strong>s käivad vilkad ehitus- <strong>ja</strong><br />
heakorratööd ning kui ilm just väga kurje<br />
vingerpusse ei mängi, siis on suve lõpuks meie<br />
"pealinn" jälle tunduvalt kenam. Suvemaleva<br />
kolmes rühmas saavad tegevust <strong>ja</strong> teenida<br />
taskuraha ka kooliõpilased.<br />
Kultuurisündmuseid on suve teisel<br />
poolel <strong>Lihula</strong>s toimumas hulganisti. Mitmeid<br />
väga huvitavaid üritusi toimub <strong>Lihula</strong><br />
kultuuripäevade raames, millest ka selles lehes<br />
juttu on, muidugi aga filmifestivali üritused.<br />
Augustikuu teisel poolel tuleb üks eriline<br />
sündmus, millest kirjutame järgmises a<strong>ja</strong>lehes.<br />
Rõõmu teeb see, et rahva väl<strong>ja</strong>ränne<br />
suurematesse linnadesse on peatunud: sel aastal<br />
on vallast lahkunud 60 inimest, juurde tulnud<br />
samapalju! Järelikult ei peeta <strong>Lihula</strong>t enam<br />
lootusetuks kohaks, kust tuleb iga hinna eest<br />
minema tõmmata. Väl<strong>ja</strong>rände peatumine on<br />
kõigi aktiivsete inimeste teene, kes püüavad<br />
<strong>Lihula</strong> valla elu edendada. Eks oma osa on ka<br />
vallavõimude kehtestatud soodustustel<br />
kõrgharidusega noortele <strong>ja</strong> suurenenud<br />
sünnitoetustel.<br />
Eurovalimiste a<strong>ja</strong>l said meie<br />
poliitikud karistada äärmiselt madala<br />
valimisaktiivsuse tõttu, nagu ma ühes Urmas<br />
Oti telesaates ette ennustasin. Näiteks <strong>Lihula</strong>s<br />
osales eurovalimistel vaid 18%, Tuudi<br />
<strong>ja</strong>oskonnas koguni vaid 16%, valla väiksemas<br />
valimis<strong>ja</strong>oskonnas Kirblas 23%<br />
valimisnimekir<strong>ja</strong>desse kantutest. Eesti<br />
keskmine osalemisprotsent oli 26, Läänemaal<br />
24. Valimisloosungid, mis kutsusid kodanikke<br />
selle või teise partei kandidaatide poolt<br />
hääletama, olid pigem mõeldud<br />
mõtlemisvõimetutele idiootidele. Peaministri<br />
partei kaotus oli ränk <strong>ja</strong> palju paremini ei läinud<br />
ka "Eesti krooni säilita<strong>ja</strong>tel", kes alles aasta<br />
tagasi agiteerisid EL-i astumise poolt.<br />
(Ühinemislepingus oli selgelt fikseeritud eurole<br />
üleminek, seega oli Eesti krooni kaitsmise<br />
loosung mõeldud lauslollide tarvis, keda paraku<br />
nii palju ei jätkunud, et Rahvaliidu kandidaati<br />
europarlamenti saata. Krooni oleks tulnud<br />
kaitsta enne euroreferendumit, sest oli teada, et<br />
EL-i astumisel kaob mõne aasta jooksul ka meie<br />
oma raha!) Vastutustundetult lennutati tuulde<br />
miljoneid maksumaks<strong>ja</strong> raha, mis riigikogu<br />
parteid olid endale valimisteks eraldanud.<br />
Kui meie valitse<strong>ja</strong>d-poliitikud<br />
järeldusi ei tee, siis võib juhtuda, et järgmistel<br />
riigikogu valimistel on osalusprotsent sama<br />
väike nagu eurovalimistel. Paha või ilusa<br />
ilmaga valimisaktiivsust põhjendada on rumal<br />
enesepettus.<br />
Ilusamat suveilma soovides!<br />
Tiit Madisson, <strong>Lihula</strong> vallavanem<br />
Kuidas ma <strong>Lihula</strong>sse Kitzbergi lavatükki<br />
mängima sattusin<br />
„Libahunt" <strong>Lihula</strong> linnusemäel 5.-8.augustil<br />
Aprilli lõpus või maikuu alguses helistab<br />
lavasta<strong>ja</strong> Andres Lepik <strong>ja</strong> küsib, kas olen<br />
nõus <strong>ja</strong> vaba tegema proove <strong>ja</strong> mängima<br />
"Libahundi" lavastuses Tammaru peremeest.<br />
Me pikalt ei lobise <strong>ja</strong> just sellel päeval <strong>ja</strong><br />
tunnil, kui ta helistab, on mul selline tunne, et<br />
mängin.<br />
Mai keskel saame esimest korda<br />
<strong>Lihula</strong>s kokku. Tiinat mängib Katariina<br />
Lauk, Mari mängi<strong>ja</strong> on Külli Teetamm. Näen<br />
neid esimest korda näost näkku <strong>ja</strong> see<br />
nägemine on meeldiv. Vanaema täna ei tule,<br />
teatab Lepik. Vanaema mängib, nagu selgub,<br />
Helene Vannari. Naiste tükk, mõtlen. Papa<br />
Kitzberg ikka vist mõtles, kirjutades sellest,<br />
kuidas naised maailma ilusaks teevad <strong>ja</strong> selle<br />
jutiga ära rikkuda oskavad. Ja mehed on<br />
kehvakesed.Tehku Tammaru peremees,<br />
sulane, perepoeg, mis tahes, sest vägevad<br />
naised elavad mehed üle. Jooksevad hunti<br />
või surevad häbipostis.<br />
Me esimese kokkusaamise juures<br />
on ka kaameramees, võtab peale me<br />
omavahel räägitut <strong>ja</strong> etterutates olgu öeldud,<br />
et teeb sellest näiliselt juhuslikult võetust<br />
päris kobeda reklaamklipi televiisorisse.<br />
"Libahunt on kuri inimene, kes<br />
vahel ennast hundiks moondab. Kui tahab, on<br />
hunt, kui tahab, inimene!" nii on<br />
näitemängus kir<strong>ja</strong>s. Andres Lepik rõhutab<br />
esimesel kohtumisel seda mitu korda, et kui<br />
lavastuses hunti pole, pole ka lavastust. Taas<br />
etterutates ütlen, et hunt on, kui mitte kusagil<br />
mu<strong>ja</strong>l, siis tegelaste meeles <strong>ja</strong> peas. Kas see<br />
ka publiku silmadele näha, seda selle loo<br />
kirjutamisel veel ei tea. Õigemini, tean<br />
muidugi, et on, aga seda väl<strong>ja</strong> öelda veel ei<br />
julge.<br />
Esimene päris proov on 1.juunil.<br />
See on teisipäev <strong>ja</strong> see a<strong>ja</strong>b a<strong>ja</strong>arvamise kogu<br />
prooviperioodi a<strong>ja</strong>ks sassi. Ärkan kell neli<br />
öösel <strong>ja</strong> mõtlen, miks kurat mul küll oli va<strong>ja</strong><br />
Lepikule <strong>ja</strong>h öelda. Tunne tuleb päris tuttav<br />
ette, selline esietenduse eelne. Päris<br />
hommikul on ikka närv sees, et sellised päris<br />
näitle<strong>ja</strong>d, et kas ma enam oma vana taagaga<br />
hakkama saan. Samas tean hästi, et näpp on<br />
antud <strong>ja</strong> tuleb anda terve käsi. Kõik tuleb<br />
anda. Teadmine muidugi pabinat maha ei<br />
võta.<br />
Veidi enne kella 12 <strong>Lihula</strong><br />
kultuurima<strong>ja</strong> ees avan autoukse <strong>ja</strong> esimene,<br />
keda kohtan, on lavasta<strong>ja</strong> Andres. Ütleb, et<br />
siin olnud juba mitu päeva. On massiga laule<br />
harjutanud <strong>ja</strong> mis kõik veel teinud. Siis käib<br />
üks igavene sebimine, näiteseltskond saabub<br />
jupiti. Kuna enamasti on kõik omavahel<br />
tuttavad, siis jääb tutvumise tseremoonia<br />
ära. Tseremoniaalne on siiski<br />
ööbimispaikade <strong>ja</strong>otus. Naised hotelli.<br />
Mehed... Mina lepin mõnuga privaatse<br />
toaga <strong>Lihula</strong> kultuurima<strong>ja</strong>s. Peale kõige<br />
muu oli <strong>ja</strong> on minu nüüdses "kodus" <strong>Matsalu</strong><br />
loodusfilmide festivali staap. Juba see<br />
teadmine, et selles toas on istunud <strong>ja</strong> tööd<br />
teinud Rein Maran, on uhke.<br />
<strong>Lihula</strong> kultuurima<strong>ja</strong> sai valmis<br />
1991. aastal. Ma<strong>ja</strong>rahvas räägib, et tunnike<br />
enne meid käis oma kätetööd üle vaatamas<br />
arhitekt Rein Tomingas. Hiljem kohtan<br />
meest <strong>Lihula</strong> peal. Ta tunnistab, et on ma<strong>ja</strong><br />
hoidmisega igati rahul, isegi õnnelik. Kui<br />
palju selle a<strong>ja</strong> arhitektuuri on a<strong>ja</strong>s otsa<br />
saanud! Nõnda, et au <strong>Lihula</strong> rahvale.<br />
Teeme esimest proovi. Esimest<br />
korda saan ma aru, et koos tekstilugemisest<br />
võib kasu olla. Varem olen ikka mõelnud, et<br />
lugeda oskab ju igaüks ise, saati siis veel<br />
näitle<strong>ja</strong>. Et miks kasu, sellepärast, et kuulen<br />
ära, mis häält keegi teeb. Teatris, selles<br />
statsionaarses, pole seda va<strong>ja</strong>, tead ju niigi<br />
kõiki hästi. Siin aga jääd järsku kuulama, mis<br />
häält teeb Margust mängiv Indrek Pangsepp<br />
või milline on sulase Väino Rasti tämber.<br />
Va<strong>ja</strong>lik, mõtlen. Igatahes va<strong>ja</strong>lik <strong>ja</strong> äkki saan<br />
aru, et hirm on üle läinud. Olen lainel, tahan<br />
proovida. Õhtupoole tulevad vabatahtlikud,<br />
kes valmis mängima külarahvast. Lepik on<br />
veidi närvis, <strong>ja</strong> õigusega. Keegi on tulemata<br />
jätnud, keegi juurde tulnud, mehi on üldse<br />
vähe. Külarahva <strong>ja</strong> koori osa on etenduses<br />
suur. Laulud tahavad õppimist <strong>ja</strong><br />
kokkuharjutamist. Kui seltskond hakkab<br />
vahetuma, siis ei saa as<strong>ja</strong>st as<strong>ja</strong>, arvab<br />
lavastuse muusikaline juht Feliks Kütt.<br />
„Hamm hili hii, hamm hili hii, püha<br />
aur <strong>ja</strong> põh<strong>ja</strong>tuul," rütmistavad loitsuteksti nii<br />
näitle<strong>ja</strong>d kui isetegevuslased. Jah, mõtlen,<br />
see pole sul ansambel Genialistid, Feliks.<br />
Siin tuleb kõvasti vaeva näha. Kui seltskond<br />
Renate Keerdi juhtimisel tantsu hakkab<br />
vihtuma, pääsen. Ohkan kergendatult, et mul<br />
ikka vana mehe osa on.<br />
Vahepeal joome koos kohvi.<br />
Märkan, et naised hoiavad omaette <strong>ja</strong> mehed<br />
omaette. Nüüd tean, et see oli nii vaid sellel<br />
esimesel päeval, aga kuidagi jääb see silma.<br />
Saame teada, et meile antakse kolm korda<br />
päevas süüa. Olen päris kindel, et selle<br />
hommikuse kohvi <strong>ja</strong> pirukate, lõunase prae <strong>ja</strong><br />
õhtuse supi orgunni taga on särav<br />
kultuurima<strong>ja</strong> perenaine, direktor Tiina<br />
Lob<strong>ja</strong>. Lisaks sellele, et ta julges sellise<br />
teatriprojekti oma maj<strong>ja</strong> lasta, on igal pool<br />
nõu <strong>ja</strong> jõuga abiks, mängib lisaks ta ka ise<br />
etenduses kaasa.<br />
Loodame, et lugu sujub <strong>ja</strong> rahvas<br />
meie etendust ka vaatama tuleb. Et <strong>Lihula</strong><br />
rahva julge ettevõtmine õnnestub.<br />
Margus Mikomägi,<br />
„Libahundi" Tammaru peremees<br />
Korrastatud ``vabasta<strong>ja</strong>te`` monument <strong>Lihula</strong>s<br />
A<strong>ja</strong>looliste<br />
sündmuste<br />
tähistamisest<br />
1944.aasta suvel-sügisel toimusid Eesti pinnal<br />
verised lahingud, kui saksa mundreisse<br />
riietatud eesti mehed panid kangelaslikult vastu<br />
pealetungivale Punaarmeele. Nagu a<strong>ja</strong>loost<br />
teame, õnnestus NSV Liidu vägedel suurte<br />
ohvrite hinnaga Eesti vallutada <strong>ja</strong> algas ligi 50<br />
aastat kestnud okupatsioon, mille tagajärjel<br />
kandis meie rahvas määratuid ohvreid metsades<br />
tapetute, pagulusse siirdunute, Gulagi<br />
saadetute <strong>ja</strong> küüditatute näol.<br />
Seega on sel aastal ümmargune<br />
tähtpäev: 60 aastat kaitselahinguist Eestis.<br />
Mitmel pool tähistatakse seda ühiskondlike<br />
organisatsioonide poolt a<strong>ja</strong>lookonverentside <strong>ja</strong><br />
avalike üritustega. Meie valitsusringkonnad<br />
eelistavad sellistest sündmustest kõrvale jääda,<br />
sest euroliidu koosseisus olles ei kuulu nende<br />
sündmuste meenutamine demokraatliku<br />
Euroopa "hea tava" juurde. Oli ju eesti rahva<br />
kallal veretegusid sooritanud Stalini Venemaa<br />
lääneriikide liitlaseks Teises maailmasõ<strong>ja</strong>s,<br />
eesti sõdurid võitlesid aga Hitleri-Saksa vägede<br />
koosseisus.<br />
Teise maailmasõ<strong>ja</strong> kangelasele,<br />
Rüütliristi kavalerile kolonel Alfons Rebasele<br />
(oli <strong>Lihula</strong> komandant 1939-1940) Lääne-<br />
Virumaal sel aastal püstitatud ausammas kutsus<br />
esile vene oligarhe ühendava organisatsiooni<br />
Vene Juudikongress protesti- Eestis taastatakse<br />
faśismi!<br />
NSV Liidu õigusjärglane Vene<br />
Föderatsioon tähistab kuuekümne aasta<br />
taguseid sündmusi kui Eesti NSV vabastamist<br />
"faśistlikest röövvalluta<strong>ja</strong>test". Sel puhul on<br />
Venemaa saatkond rahastanud aastaid tagasi<br />
okupatsioonivõimu poolt püstitatud<br />
mälestusmärkide korrastamist. Uue<br />
väl<strong>ja</strong>nägemise on saanud ka <strong>Lihula</strong> kiriku ees<br />
asuv "vabasta<strong>ja</strong>te" mälestusmärk.<br />
Terje Madisson<br />
Tunne Lõuna-Läänemaa a<strong>ja</strong>lugu!<br />
Selles lehenumbris jätkub rubriigi "Tunne<br />
Lõuna-Läänemaa a<strong>ja</strong>lugu!"a<strong>vald</strong>amine.<br />
Toimetus.<br />
Muinasa<strong>ja</strong> lõpp<br />
Lõuna-Läänemaal<br />
6.<br />
Märtsikuu a<strong>ja</strong>lehes jäi jutt muistsest<br />
vabadusvõitlusest pooleli 1215.aasta<br />
sündmustel, kui läänemaalased kimbutasid<br />
liivlaste maakonda Metsapolet.<br />
Pärast sakslaste <strong>ja</strong> nende ristitud<br />
liitlaste lätlaste <strong>ja</strong> liivlaste sõ<strong>ja</strong>käike Sakalasse<br />
<strong>ja</strong> Ugandisse, sai valluta<strong>ja</strong>te järgmiseks<br />
sihtmärgiks Lääne-Eesti. Läti Henrik põhjendab<br />
otsust korraldada sõ<strong>ja</strong>käik ridalaste vastu<br />
sellega, et läänemaalased olid ikka veel tõrksad<br />
<strong>ja</strong> keeldusid kristlaste seadusi vastu võtmast.<br />
Nähtavasti oli läänlastele tehtud ettepanek lasta<br />
end ristida, mille need tagasi lükkasid, kirjutab<br />
a<strong>ja</strong>loolane Sulev Vahtre.<br />
Pärast 1215.aasta jõule said liivlased<br />
<strong>ja</strong> lätlased Riiast käsu sõ<strong>ja</strong>teele asuda. Nendega<br />
liitusid orduvennad <strong>ja</strong> teised sakslased, kelle<br />
hulgast kroonik krahv Borghardi esile toob.<br />
Suur vägi jõudis mööda merejääd Eestimaa<br />
esimesse kihelkonda, milleks peetakse<br />
Soontaganat. "Ning <strong>ja</strong>otades sõ<strong>ja</strong>väe mööda<br />
kõiki teid <strong>ja</strong> külasid, jälitavad põgenevaid<br />
eestlasi, tapavad kinnisaadud maha, röövivad<br />
naisi <strong>ja</strong> lapsi <strong>ja</strong> kar<strong>ja</strong>, kogunevad Soontagana<br />
linnuse juurde, piirates selles eestlased sisse <strong>ja</strong><br />
võideldes nendega üheksa päeva," pa<strong>ja</strong>tab Läti<br />
Henrik oma kroonikas. Linnust vallutada<br />
sakslased ei suutnud. Kroonik on hinnanud<br />
eestlaste vaprust julges võitluses, kuna paljud<br />
end saksa ammuküttide märklauaks seadsid.<br />
Seetõttu saanud paljud soontagalased haavata <strong>ja</strong><br />
surma. Kui vee <strong>ja</strong> toidu puudus tunda hakkas<br />
andma, asuti läbirääkimistele. "Kui te oma<br />
truudusetuse sõ<strong>ja</strong>riistad," ütlevad sakslased,<br />
"tahate maha panna <strong>ja</strong> võtta oma linnusesse<br />
vastu toelise rahu, mis on Kristus, siis säästame<br />
me teid meeleldi <strong>ja</strong> võtame teid vastu oma<br />
vennalikku armastusse." Üheteistkümnendal<br />
piiramise päeval saadeti preester Godfrid<br />
linnusesse, kus ta kõigile linnuses oli<strong>ja</strong>ile<br />
ristivett pähe piserdas. Ristitute vägi võttis<br />
vanemate po<strong>ja</strong>d pantvangideks <strong>ja</strong> läks<br />
Liivimaale tagasi.<br />
Märkimisväärne on see, et sõ<strong>ja</strong>käik<br />
kuulutati väl<strong>ja</strong> ridalaste vastu, toimus aga vaid<br />
Soontaganani. Seega on kroonik siis<br />
Soontaganat pidanud Ridalasse (Rotelwic et<br />
Rotalia) kuuluvaks, Ridalat käsitanud kui kogu<br />
Läänemaad. Võimalik, et sõ<strong>ja</strong>käik Läänemaa<br />
põh<strong>ja</strong>poolsetesse kihelkondadesse jäi katki<br />
soontagalste visa vastupanu tõttu.<br />
Vahepealsed ristitute sõ<strong>ja</strong>käigud<br />
Läänemaad ei puuduta <strong>ja</strong> seetõttu ei ole ka<br />
läänlased sõ<strong>ja</strong>retkeile ristitute vastu astunud,<br />
kuigi arvata võib, et kohe pärast vaenuväe<br />
lahkumist Soontaganast ristivesi maha pesti.<br />
1217.aasta hilissuvel asus Sakala<br />
kihelkonnavanem Lembitu, keda Henrik<br />
nimetab pealikuks <strong>ja</strong> vanemaks (princeps ac<br />
senior) organiseerima suurt sõ<strong>ja</strong>käiku riialaste<br />
vastu. Laagripaik valiti Navesti jõe äärde, kuhu<br />
hakkas kogunema relvis sõ<strong>ja</strong>mehi Ridalast,<br />
Harjust, Virust, Revalast, Järvast <strong>ja</strong> Sakalast.<br />
Henriku arvates võis eestlaste kuue maakonna<br />
ühendväes olla 6000 sõ<strong>ja</strong>meest. Kohal oldi<br />
septembri alguspäevadel. Kuna sellest<br />
sõ<strong>ja</strong>retkest Riia vastu lubasid osa võtta ka<br />
venelased, jäädi nende tulekut ootama.<br />
1217.aasta alguses olid sakslased vene-eesti<br />
ühendväe poolt hävitavalt lüüa saanud Otepää<br />
linnuse all.<br />
Selleks, et ennetada Novgorodi<br />
venelaste väe saabumist, asusid ka sakslased<br />
kiiresti sõ<strong>ja</strong>väge koguma, seades eesmärgiks<br />
venelastest ette jõuda. Kogutud saksa eliitväe<br />
suuruseks oli 3000 meest, kellest pooled olid<br />
sakslased, pooled liivlased <strong>ja</strong> lätlased. Henrik on<br />
juhtivate isikutena nimetanud krahv Albertit<br />
Orlemündest, Bernhardi Lippest, toompraost<br />
Johannest <strong>ja</strong> ristitud liivlaste vanemat Kaupot<br />
Turaidast. Kiirmarsil liikuv vägi liikus Sakala<br />
poole, kus maakonna põh<strong>ja</strong>osas oli kogunenud<br />
eestlaste koondvägi.<br />
Vil<strong>ja</strong>ndi linnuse alla kogunenud<br />
ristitute vägi jäi sinna ööseks puhkama.<br />
Järgmisel hommikul, apostel <strong>ja</strong> evangelist<br />
Matteuse nimepäeval, sügisesel madisepäeval<br />
peeti missatalitus. 21.september 1217 on Eesti<br />
a<strong>ja</strong>lukku läinud muistse vabadusvõitluse<br />
suurima välilahingu päevana. Kui Madisepäeva<br />
lahingu aeg on täpselt teada, siis selle koha<br />
suhtes on a<strong>ja</strong>loolaste seas mitmeid arvamusi.<br />
Arvatakse, et lahingukoht oli Vanamõisa<br />
lähedal, Madi talu maadel, Vanema<br />
riimkroonika järgi poolteist miili (ca 11 km)<br />
kaugusel Vil<strong>ja</strong>ndist.<br />
Kroonika järgi oli ka eestlaste vägi,<br />
nagu ristituil, <strong>ja</strong>otatud kolme ossa.<br />
Läänemaalased, kelle ülesandeks varasematel<br />
ühisretkedel oli võitlus liivlaste vastu, jäid<br />
eeldavalt ka seetõttu vasakule tiivale, liivlaste<br />
vastu, kes asusid ristitute väe paremal tiival. Et<br />
tiivad oleksid võrdsed, lisandusid läänlastele<br />
a<strong>ja</strong>loolase A.Vassari arvates harjulased, kuid kui<br />
arvestada 1211.aasta sõ<strong>ja</strong>käiku Turaida alla, mil<br />
läänemaalased tegutsesid koos Revala<br />
eestlastega, siis võisid vasema tiiva täienduse<br />
moodustada ka revalased.<br />
(Järgneb)<br />
Tiit Madisson<br />
Kasutatud kir<strong>ja</strong>ndus:<br />
Henriku Liivimaa kroonika. Tõlk. R.Kleis. Tallinn,<br />
1982.<br />
Sulev Vahtre. Muinasa<strong>ja</strong> loo<strong>ja</strong>ng Eestis. Tallinn,<br />
1990.<br />
E.Tõnisson, J.Selirand, A.Vassar. Kui Lembitu<br />
kutsus…Tallinn, 1967.
6<br />
<strong>Lihula</strong> Teata<strong>ja</strong><br />
Vasakult istuvad: Maris Kast, Liisi Laos, Ly Suits, Keiu Reks, klassijuhata<strong>ja</strong> Aime Källe,<br />
Ingrid Kruus, Anu Parm, Kristiina Koppel, Mariliis Kikas.<br />
Vasakult seisavad: Timmo Liivamägi, Riivo Evert, Jüri Klimpuś, Andres Leever,<br />
Siim Rüütle, Lauri Jürman, Krist<strong>ja</strong>n Kast, Kädi Männi.<br />
Kõik, milles oma osa näeme,<br />
mis alles kätte saamatame<br />
tuleviku täheks säeme,<br />
et teda kinni tabada.<br />
J. Tamm<br />
Kasari kooli LX lend<br />
Kasari Põhikooli lõpetas 16 noort, neist<br />
hinnetega "4" <strong>ja</strong> "5" Ingrid, Kristiina,<br />
Liisi <strong>ja</strong> Lauri. Kogu klass oli ääretult<br />
üksmeelne <strong>ja</strong> naeruhimuline. Kooli<br />
õpeta<strong>ja</strong>tes kutsusid nad esile<br />
kõikmõeldavaid reaktsioone vihapursetest<br />
naerulaginani.<br />
Eksamiperioodil üllatasid<br />
noored aineõpeta<strong>ja</strong>id ainult heast küljest,<br />
näidates häid teadmisi kõigis ainetes. Kõik<br />
lõpeta<strong>ja</strong>d jätkavad sügisel kooliteed<br />
gümnaasiumites või kutsekoolides.<br />
Lisaks õppimisele tegelesid kõik<br />
mingi meelepärase hobiga (laulmine,<br />
tantsimine, sportimine, laskmine, tehnika<br />
jne).<br />
Lõpetuseks soovin veelkord kõigile<br />
lõpeta<strong>ja</strong>tele mõtteerksust, selget pilku <strong>ja</strong><br />
õigeid tegusid. Jätkugu teil ikka õnne, leiba,<br />
armastust…<br />
Karin Saare,<br />
Kasari Põhikooli direktor<br />
Tuudi Algkooli VI klassi lõpeta<strong>ja</strong>d 2004.aastal: Aigar Mänd, Ermo Nikkel, Karlo Kartanas,<br />
Tauri Rahkema,Märt Paalimaa, Mari Reinsalu, Asso Õige, Teele Poks, Reigo Vendel,<br />
Paul Reimal <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong> Inga Rennit<br />
nr.7(17), juuli 2004<br />
nr.7(17), juuli 2004 <strong>Lihula</strong> Teata<strong>ja</strong> 3<br />
LIHULA KULTUURIMAJA<br />
<strong>Lihula</strong> XI kultuuripäevade kava<br />
Nel<strong>ja</strong>päev, 5.august<br />
Noorte <strong>ja</strong>lgpalli turniir<br />
Etendus "Libahunt" linnusemäel, algus kell<br />
20.00<br />
Öömuusika kontsert: Tiit Peterson <strong>ja</strong><br />
Tangobalett. Kõlako<strong>ja</strong>s, algus kell 22.00<br />
Reede, 6.august<br />
Etendus "Libahunt" linnusemäel, algus kell<br />
20.00<br />
Noortele disko. Mõis aaidas, algus kell 21.00<br />
Laupäev, 7.august<br />
<strong>Lihula</strong> savipäev. Linnusemäel, algus kell<br />
10.00<br />
Triatloni lõpetamine <strong>ja</strong> pika koogi söömine<br />
Jaani kõrtsi ees, algus kell 15.00<br />
RAM-i kirikukontsert. <strong>Lihula</strong> kirikus, algus<br />
kell 18.00<br />
Etendus "Libahunt" linnusemäel, algus kell<br />
20.00<br />
Simman kõlako<strong>ja</strong>s, algus kell 21.00<br />
Pühapäev, 8.august<br />
Laat. Kultuurima<strong>ja</strong> platsil, algus kell 9.00<br />
<strong>Lihula</strong> savipäev. Linnusemäel, algus kell<br />
10.00<br />
"10. <strong>Lihula</strong> Lõõts". Kõlako<strong>ja</strong>s, algus kell<br />
11.00<br />
Etendus "Libahunt" linnusemäel, algus kell<br />
20.00<br />
<strong>Lihula</strong> rahvas <strong>ja</strong> külalised- olete oodatud!<br />
TUULI<br />
KUULUTUSED<br />
* <strong>Lihula</strong> mõisas on augusti lõpuni avatud näitus<br />
"Naise elu". 20 eesti kunstnikku analüüsivad<br />
eesti naise elu erinevate meediumite- maali,<br />
klaasi, siidimaali, aga ka keraamika kaudu. Näha<br />
saab Orest Kormaśovi, Valev Seina, Mari-Liis<br />
Laanemaa, Marie Soosaare jt töid. Näituse<br />
külastusaeg T-P kl 10-18.<br />
* <strong>Lihula</strong> mõisas on suveperioodil teisipäevast<br />
pühapäevani avatud kl 10-18 kunstigalerii<br />
"Väike Salong". Pakume heatasemelist kunsti<br />
kingituseks, kodukaunistamiseks alates maalist<br />
keraamikani. Müügil ka ehted, kinkekaardid,<br />
viirukid. Kohapeal on võimalik vaadata<br />
kunstiraamatuid <strong>ja</strong> nautida suurepärast vaadet<br />
<strong>Lihula</strong> linnale.<br />
* Penijõe mõisas on avatud Tuuli Manni<br />
fotonäitus "Penijõe torn- 1,6 km". Võimalik on<br />
nautida hetkejäädvustusi mööda talvist teekonda<br />
Penijõe matkara<strong>ja</strong>l.<br />
Info: Tuuli Mann, GSM 56 982 999<br />
Intervjuu Hel<strong>ja</strong> Paakspuuga<br />
Kust olete pärit? Mida olete<br />
õppinud oma vanematelt?<br />
Olen sündinud <strong>ja</strong> kasvanud Tallinnas. Minu isa<br />
oli õigusteadlane, ema klaverikunstnik.<br />
Vanematelt õppisin ausust, õiglust, täpsust,<br />
kohusetunnet. Emalt kui muusikainimeselt sain<br />
ma hingehariduse, viisakuse <strong>ja</strong> käitumise<br />
algtõed.<br />
Kui kaua olete olnud seotud<br />
<strong>Lihula</strong>ga?<br />
1959.aastal lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli<br />
arstiteaduskonna. Mind suunati tööle <strong>Lihula</strong><br />
haiglasse, kus töötasin kuni 2002.a.<br />
1.veebruarini. Praegu naudin pensionipõlve.<br />
Miks õppisite arstiks?<br />
Olin 4-5 aastane, lugeda veel ei osanud. Ühel<br />
pühapäeval luges ema tolleaegsest<br />
perea<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>st meile ette lugu "Mareti punnu on<br />
paa". Mul oli sellest väikesest kõhuvaluta<strong>ja</strong>st nii<br />
kahju, et lausa nutsin. Arstitädi aga tegi kõhu<br />
terveks. Tundsin, et tahaksin ka ise teisi aidata.<br />
Järk-järgult see soov suurenes <strong>ja</strong> tegingi otsuse<br />
arstiameti kasuks.<br />
Milline on Teie suhe loodusega?<br />
Mida õppisite oma abikaasalt?<br />
Arstil on loodusega va<strong>ja</strong> suhelda iga päev, sest<br />
ka inimese organism on osa loodusest. Mida<br />
tervem <strong>ja</strong> puhtam on loodus, seda tervem on<br />
inimene. Oluline osa haiguste leevendamisel on<br />
ravimtaimedel.<br />
Päriselt looduse sisse viis mind Valdur<br />
Paakspuu, kellega abiellusin 1961.aastal.<br />
Hariduselt oli ta bioloog, kes pärast ülikooli<br />
lõpetamist 1958.a. asus tööle <strong>Matsalu</strong><br />
looduskaitsealale. Valdur oli vaimult suur <strong>ja</strong> tark<br />
XII Rapla Kirikumuusika Festival on juba<br />
valmis <strong>ja</strong> ootab kuula<strong>ja</strong>id 31.juulist 8.augustini<br />
Rapla Maar<strong>ja</strong>-Magdaleena kirikus ning veel<br />
kümnes suuremas <strong>ja</strong> väiksemas kirikus Rapla-,<br />
Järva-, Harju- <strong>ja</strong> Läänemaal. Toimub ka kolm<br />
väga meeleolukat mõisakontserti, kus koos<br />
kuulsate "Rondelluse" <strong>ja</strong> "Tallinna<br />
Barokksolistidega" esineb nooruke tähtsopran,<br />
15-aastane Maria Listra.<br />
Kirikutes astuvad meie kuula<strong>ja</strong>te ette<br />
meie tuntumad muusikakollektiivid Eesti<br />
Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia<br />
Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, aga<br />
esmakordselt meie kirikufestivalil esinevad ka<br />
väga huvitavad <strong>ja</strong> omapärased ansamblid<br />
"Cantores Psalmorum" <strong>ja</strong> "Triskele", tuues<br />
kirikutesse aegade hämarusest pärit vaimset<br />
muusikat <strong>ja</strong> poeesiat. Raplas laulab esmakordselt<br />
ka Soome kirikukooridest üks paremaid<br />
Kauhavast. Festivali Oratooriumikooris astuvad<br />
avakontserdil üles ka Raplas <strong>ja</strong> ümbruskonnas<br />
tuntud kooride laul<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> nende juhid.<br />
XII kirikumuusika festival pakub<br />
inimene, veendunud loodusteadlane, eelkõige<br />
linnu-uuri<strong>ja</strong>, keskkonnakaits<strong>ja</strong>. Ta nägi loodust<br />
elava tervikuna, püüdis hoida seda tervikut<br />
laastamise <strong>ja</strong> lagastamise eest. Kui <strong>Matsalu</strong> lahe<br />
kaladest leiti lubatust rohkem elavhõbedat ning<br />
linnusulgedelt mürgiseid aineid, oli ta murelik.<br />
Tänu Valdurile hakkasin tunnetama<br />
looduse ilu <strong>ja</strong> seda jõudu, mida puud ning<br />
rohelus annavad inimesele. Koos käisime<br />
<strong>Lihula</strong> ümbruse looduskaunites paikades <strong>ja</strong><br />
paadiga Väinamere laidudel. Õnneks on ka<br />
meie lapsed nakatatud loodusepisikust ning<br />
praegugi kutsuvad nad mind оma retkedele<br />
kaasa.<br />
Kuidas tugevdada inimese <strong>ja</strong><br />
looduse vahelist sidet?<br />
Tuleks propageerida maalähedast eluviisi <strong>ja</strong><br />
"rohelist mõtlemist", kujundamaks arusaama,<br />
et inimene looduse kroonina on siiski ainult üks<br />
osa loodusest.<br />
Mis on Teie meelistegevus vabal a<strong>ja</strong>l?<br />
Minu meelistegevus on naiskooris laulmine.<br />
Alustasin algkoolis lastekoorist, praegu laulan<br />
<strong>Lihula</strong> naiskooris <strong>ja</strong> pensionäride ansamblis.<br />
Olen osa võtnud kümmnest üldlaulupeost <strong>ja</strong><br />
kolmest üliõpilaslaulupeost.<br />
Meeldib muusikat kuulata <strong>ja</strong> lugeda,<br />
kuid ilukir<strong>ja</strong>nduse <strong>ja</strong>oks ei jää eriti aega.<br />
Millest leiate tuge elu rasketel<br />
momentidel?<br />
Rasketel momentidel võtan a<strong>ja</strong> maha, vaatan<br />
kaugusse, ammutan rahu loodusest, muusikast.<br />
Parim pingemaanda<strong>ja</strong> on lapselapse kallistus.<br />
meeldivaid kohtumisi meie mainekate<br />
muusikakollektiivide <strong>ja</strong> mitmete hinnatud<br />
solistidega. Nende hulgas on:<br />
meie tuntuimad dirigendid Tõnu Kaljuste,<br />
Rahvusmeeskooriga äs<strong>ja</strong> "Grammy"<br />
auhinna võitnud Ants Soots <strong>ja</strong> mitmel<br />
mandril kõrgelt hinnatud ning akadeemiliste<br />
tiitlitega pär<strong>ja</strong>tud inglise muusik Paul<br />
Hillier, kes ka festivalisar<strong>ja</strong> lõppkontserti<br />
juhatab;<br />
oratooriumi- <strong>ja</strong> barokkmuusika esita<strong>ja</strong>tena<br />
paljukordselt hinnatud sopranid Kaia Urb,<br />
Liina Saari ning populaarne koolitüdruk<br />
Maria Listra, noor tulevikulootus<br />
metsosopran Iris O<strong>ja</strong>, tenor Mati Turi <strong>ja</strong><br />
bariton Uku Joller meie oratooriumilaul<strong>ja</strong>te<br />
raudvarast;<br />
Soome kuulsaima, Lahti orelikonkursi<br />
suurüllata<strong>ja</strong>na võitnud, praegu Rootsis<br />
tegutsv organist Katrin Meriloo <strong>ja</strong><br />
"Vanemuise" kontserdielu üks juhte organist<br />
Merle Kollom;<br />
Kuidas läheb Teie lastel?<br />
Mul on kaks tütart. Mõlemad on lõpetanud <strong>Lihula</strong><br />
Keskkooli <strong>ja</strong> Tartu Ülikooli, Triin bioloogiaosakonna,<br />
Kadri meditsiiniõenduse osakonna.<br />
Triin töötab <strong>Matsalu</strong> Rahvuspargis, Kadri Tartu<br />
Ülikooli Kliinikus. Triinul on kaks last, elan tema<br />
perega koos.<br />
Millised oleksid põhitarkused,<br />
millele inimesed saaksid elus toetuda?<br />
Ole aus iseenda <strong>ja</strong> teiste vastu, saamisrõõmu<br />
kõrval tunne ka andmisrõõmu, mis sageli on<br />
suurem.<br />
Mida tahaksite soovida <strong>Lihula</strong><br />
rahvale?<br />
Säilitagem optimismi, uskugem, lootkem <strong>ja</strong><br />
armastagem nende sõnade laiemas mõttes.<br />
Küsitles Kersti A<strong>ja</strong>ots<br />
Rapla Kirikumuusika Festivali kontsert ka <strong>Lihula</strong>s<br />
Eesti tippsaksofonist Lembit Saarsalu, kelle kava<br />
oreli saatel annab kirikus harvakuuldava<br />
elamuse;<br />
meie autoriteetsemad vanamuusika as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>d<br />
klavessinist Imbi Tarum <strong>ja</strong> trompetist Raivo<br />
Tarum.<br />
Kirikutes kõlavates kavades kuuleme<br />
muusikat Arvo Pärdi, Eduard Tubina, Cyrillus<br />
Kreegi, Mihkel Lüdigi, Gustav Ernesaksa,<br />
Edgar Arro, Ester Mägi <strong>ja</strong> Kuldar Singi<br />
loodust kuni Toomas Rannu poolt muusikasse<br />
pandud Vana Testamendi lauludeni, baroki- <strong>ja</strong><br />
renessansia<strong>ja</strong>stu ning keskaegset muusikat,<br />
teoseid kogu muusikaa<strong>ja</strong>loo säravaimailt<br />
klassikutelt.<br />
<strong>Lihula</strong>s toimub kontsert EELK <strong>Lihula</strong> kirikus<br />
4.augustil kell 19.00. Pääsmed 50.- <strong>ja</strong> 25.- on<br />
eelmüügist saadaval <strong>Lihula</strong> kultuurima<strong>ja</strong>s.<br />
Raimo Kivistik,<br />
festivali kunstiline juht <strong>ja</strong> korralda<strong>ja</strong>
4 <strong>Lihula</strong> Teata<strong>ja</strong><br />
nr.7(17), juuli 2004<br />
nr.7(17), juuli 2004<br />
<strong>Lihula</strong> Teata<strong>ja</strong> 5<br />
Endine <strong>Lihula</strong> sovhoosi klubi korraldas<br />
1963.a aprilli alul leninliku monumentaalpropaganda<br />
nädalal <strong>Lihula</strong> mõisa<br />
peasaalis kunstnike Ülo Tederi <strong>ja</strong> Ott<br />
Kangilaski ühisnäituse. Sel suvel, 40 aasta<br />
möödudes, on mõisa a<strong>ja</strong>hambast näritud<br />
trööstitu saal taas kunsti täis. Tekib<br />
kooslus- sovieti maitsetu pragunev värv<br />
kaasaegse kunsti taustal kutsub esile<br />
maitseka sümbioosi, kokku puutuvad<br />
erinevad a<strong>ja</strong>stud. Hetkeseisu <strong>ja</strong> möödaniku<br />
koos eksisteerimine on tänapäeval ehk<br />
liiga moodnegi, ent oluline on tulemus-<br />
tunne.<br />
Naine on läbi aegade olnud kunstnike<br />
kreatsioonis lemmikobjekte, seepärast on<br />
teema võib-olla pisut kulunudki. Teisalt,<br />
nii nagu muutub aeg, nii muutub nainegi.<br />
Seekord tekkis soov teha otsekui<br />
sotsiaalne uurimus, mida kujutab endast<br />
naise elu just praegusel hetkel praeguses<br />
Eestis <strong>ja</strong> ka laiemas tähenduses, mil ei ole<br />
ammu sugukondlikku matriarhaati,<br />
sel<strong>ja</strong>taga on keskaegsed <strong>ja</strong> 18.saj. naiste<br />
elu muutused, 1970ndate feminismi<br />
tipphetked. Eelnevad olid vaid<br />
mõningased näited sellest, millise<br />
evolutsiooni on naise elu läbi teinud. Ent<br />
millisesse seisu on see jõudnud? Vast see<br />
ongi antud näituse huvipunkt.<br />
Oma suureks üllatuseks avastasin, et<br />
teema on olnud Eestis käesoleva aasta<br />
vältel väga aktuaalne. Tallinna<br />
Kunstihoones leidis talvel aset rahvusvaheline<br />
naiskunstnike näitus, veidi hiljem<br />
esinesid Haapsalu Linnagaleriis naiseteemalise<br />
ekspositsiooniga kaks soome<br />
naiskunstnikku <strong>ja</strong> mõnda aega tagasi<br />
uurisid Pärnus vast avatud Rael Artel<br />
Gallerys urbaniseerunud naise keha<br />
noored naisfotograafid. <strong>Lihula</strong> mõisa<br />
näitus on eelpool mainituist selle võrra<br />
erinev, et oma taiestega astuvad üles ka<br />
meeskunstnikud. On ääretult intrigeeriv,<br />
Näitus ``Naise elu`` <strong>Lihula</strong> mõisas.<br />
Naise elu <strong>Lihula</strong>s<br />
kuidas mehed nii naiselikule ainesele<br />
lähenevad. Üks šveitsi naiskunstnik Eva Olgiati<br />
on arutlenud: "Inimesed ütlevad, et mees- <strong>ja</strong><br />
naiskunstnike vahel on erinevus... Aga enamus<br />
a<strong>ja</strong>st ma keeldun seda aktsepteerimast." Olgugi,<br />
et mehe <strong>ja</strong> naise ainevahetus, aju- <strong>ja</strong> kehaehitus<br />
on erinevad, tõmbab Olgiati nende vahele<br />
võrdusmärgi. Või teeb kunstniku staatus mehest<br />
<strong>ja</strong> naisest kellegi teise? Jätaksin siinkohal<br />
küsimuse õhku rippuma, andes igaühele<br />
võimaluse see omal käel kinni püüda.<br />
Näitusest võtavad osa väga erinevad artistid<br />
<strong>ja</strong> kujutavad naist erinevas valguses. Milline on<br />
see valgus? Valgus on tume, samas julge <strong>ja</strong> võibolla<br />
veidi tooreski. Palju on noort, alles<br />
kujunemisjärgus vaimu. Olles ise valinud<br />
näituse teema <strong>ja</strong> selle korraldanud, astun nüüd<br />
enesega vastuollu <strong>ja</strong> kritiseerin seda. Ootasin<br />
ekshibitsiooni pealkir<strong>ja</strong>le "teistsugust"<br />
lähenemist. Antud näituse puhul tekib hetketi<br />
tunne, et naisel justkui ei sobi elu mõtte üle<br />
juurelda ega "filosoofiat panna", kõik taandub<br />
kaunitele naiselikele kehavormidele.<br />
Soovisin,et kerkiks pinnale naise elu<br />
mitmetahulisus, kogu raskus <strong>ja</strong> kergus, naiste<br />
kollektiivne alateadvus <strong>ja</strong> nende ürgsed tungid,<br />
naise hingenälg <strong>ja</strong> soojus ning tema neitsilikkus,<br />
pinged või harmoonia perekonnas, naise <strong>ja</strong><br />
mehe vaheline suhestus, lastega naise elu, naise<br />
lõhestatus <strong>ja</strong> üksindus, seksuaalsus <strong>ja</strong> pühadus.<br />
Kõike seda nagu olekski, kuid mingis<br />
kummalises valguses. Kas see on tänapäev?<br />
Seekord siis selline...<br />
"Vahetevahel näen ma selles valguses teist<br />
valgust "elavat valgust". Millal <strong>ja</strong> kuidas, seda<br />
ei suuda ma seletada, aga sellal, kui vaatan<br />
"elavat valgust", võetakse minult kõik mured <strong>ja</strong><br />
hirmud. Ning siis tunnen end noore tüdrukuna,<br />
mitte eaka naisena." (Hildegard von Bingen,<br />
"Elava valguse sõnad")<br />
Tuuli Mann,<br />
näituse korralda<strong>ja</strong><br />
Pilk <strong>Lihula</strong><br />
sügisesse<br />
Eestimaa suvi näitab tänavu, erinevalt paarist<br />
eelmisest, kaunis sügisest nägu. Niisiis tuleb<br />
loota , et sügis ise tuleb soe, suvine <strong>ja</strong> ... huvitav.<br />
Aga huvitav tuleb sügis <strong>Lihula</strong>s tingimata, sest<br />
kohe sügise hakul, 23.-26. septembrini toimub<br />
meil <strong>Matsalu</strong> II rahvusvaheline loodusfilmide<br />
festival. Allpool paar sõna sellest, kuidas<br />
festivali as<strong>ja</strong>d edenevad.<br />
Nagu ehk mäletame, peeti esimene festival<br />
mullu oktoobri alguses, 3.-5. oktoobrini. Nii<br />
osavõt<strong>ja</strong>d, filme näinud publik kui kriitika<br />
võtsid ürituse hästi vastu, see julgustas<br />
korralda<strong>ja</strong>id jätkule mõtlema.<br />
Mis vahepeal?<br />
Kuna traditsiooniks muutuva festivali<br />
korraldamine nõuab aastaringset tööd, asutati<br />
just selleks tarbeks MTÜ <strong>Matsalu</strong><br />
Loodusfilmide Festival. Mittetulundusühingu<br />
põhikiri registreeriti detsembris <strong>ja</strong> aasta<br />
algusest on korraldustöö MTÜ käes. Veebruaris<br />
kirjutasime alla koostöölepingu <strong>Lihula</strong> valla,<br />
<strong>Matsalu</strong> Looduskaitseala <strong>ja</strong> Eestimaa<br />
Looduse Fondiga, mille kohaselt festivali<br />
kolm asuta<strong>ja</strong>-organisatsiooni ka edaspidi<br />
aitavad <strong>ja</strong> toetavad filmifestivali korraldamist<br />
<strong>Lihula</strong>s <strong>ja</strong> <strong>Matsalu</strong>s.<br />
Festivali logo saamiseks kuulutasime väl<strong>ja</strong><br />
avaliku konkursi. Selle läbiviimise võttis enda<br />
peale Eestimaa Looduse Fond. Töid saabus<br />
rõõmustavalt palju- üle 100. Žürii otsusel<br />
pääses lõppvooru 6 paremat, mille hulgast<br />
kogus hääletusel enim punkte töö märgusõnaga<br />
"Karuott". Ümbriku avamisel selgus võidutöö<br />
autor, kelleks osutus Elina Kasesalu<br />
Tallinnast. Temale preemia <strong>ja</strong> kutse festivalile.<br />
Talv <strong>ja</strong> kevad möödus tihedas töös-<br />
projektide kirjutamine, sponsorite <strong>ja</strong> toeta<strong>ja</strong>te<br />
otsimine, selle kõrval info kogumine uute<br />
loodusfilmide <strong>ja</strong> nende tegi<strong>ja</strong>te kohta,<br />
kontaktid teiste festivalidega, festivalikutsete<br />
väl<strong>ja</strong>saatmine jne. jne. Nüüd võib juba väita, et<br />
põhilised tingimused teise festivali<br />
toimumiseks on täidetud- oleme leidnud<br />
toeta<strong>ja</strong>id (aitäh neile!), taas on töösse<br />
rakendunud korraldustoimkond (aitäh<br />
neilegi!), kohale on saabunud ka suurem osa<br />
filme.<br />
Mida oodata on?<br />
Kõigepealt toimub tänavune festival nädal<br />
varem, lootuses veidi soojemale ilmale <strong>ja</strong><br />
aktiivsele linnurändele. Teiseks on festival<br />
päeva võrra pikem, alustame juba nel<strong>ja</strong>päeval,<br />
23. septembril. Paari tunni võrra pikeneb<br />
arvatavasti ka võistlusprogramm, valik pole<br />
siiski praegu veel tehtud. Oluliselt on laienenud<br />
osavõt<strong>ja</strong>te ring - kui möödunud aastal oli <strong>Lihula</strong><br />
Kultuurima<strong>ja</strong> ekraanidel esindatud seitsme riigi<br />
filmid, siis nüüd on oodata täit tosinat. Eesti,<br />
Läti, Soome, Rootsi <strong>ja</strong> Venemaa kui lähinaabrid<br />
on ka tänavu esindatud, uusi vaatepunkte<br />
lisavad Norra, Islandi, Hollandi, Saksamaa,<br />
Valgevene <strong>ja</strong> Iisraeli loodusfilmide tegi<strong>ja</strong>d.<br />
Kutseid on saadetud mu<strong>ja</strong>legi, pole võimatu, et<br />
sellesse nimekir<strong>ja</strong> tuleb täiendust. Žüriisse on<br />
kutsutud as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>id Eestist, Rootsist,<br />
Inglismaalt.<br />
Sel korral organiseerime festivali ka<br />
temaatiliselt- kuulutasime väl<strong>ja</strong> kaks<br />
võistluskategooriat: "Linnud looduses" <strong>ja</strong><br />
"Inimene looduses". Sestap siis on oodata<br />
linnufilme <strong>ja</strong> ka neid, mis kujutavad-uurivad<br />
inimest <strong>ja</strong> tema seost loodusega. Püüdmata<br />
siinkohal täpsemalt filmide sisusse süüvida,<br />
võib siiski öelda, et maade <strong>ja</strong> paikade nimekiri,<br />
kus võistlema hakkavad filmid üles on võetud,<br />
on märksa pikem, kui ülaltoodud osavõt<strong>ja</strong>te<br />
oma.<br />
Aga festival ei ole ainult kahes saalis <strong>ja</strong><br />
videoruumis filmide vaatamine. Lisaks<br />
kohtuvad <strong>Lihula</strong>s-Penijõel taas Eestimaa<br />
loodusfotograafid, nendega tulevad kohtuma<br />
välismaised meistrid, koos Tallinna<br />
Pedagoogikaülikooli filmi- <strong>ja</strong> video<br />
õppetooliga korraldame noortele seminari<br />
loodusfilmi tegemisest, seminare-töötube tuleb<br />
teisigi.<br />
<strong>Lihula</strong> lapsed-noored saavad omagi kätt<br />
proovida filmitegemises- kohale tuleb<br />
Kinobuss. Festivali kavas saavad olema ka<br />
loodusekskursioonid, klubiüritused, sest eks<br />
festivali üks eesmärke ole ka filmitegi<strong>ja</strong>te<br />
isiklike kontaktide loomine- hoidmine.<br />
Tallinnast <strong>ja</strong> mu<strong>ja</strong>lt on kohale oodata Looduse<br />
Omnibussiga tuli<strong>ja</strong>id.<br />
Omalt poolt loodan, et ka <strong>Lihula</strong> valla <strong>ja</strong><br />
linna rahvas on filmifestivali omaks võtnud <strong>ja</strong><br />
täidab filmipäevadel jälle rohkearvuliselt<br />
kultuurima<strong>ja</strong> saale. Usun, et pettuda ei tule<br />
seegi kord kellelgi.<br />
Ilusamat suve jätku <strong>ja</strong> mahedat sügist<br />
oodates-soovides,<br />
Tiit Mesila,<br />
<strong>Matsalu</strong> loodusfilmide festivali direktor<br />
<strong>Lihula</strong> Gümnaasiumi 12.klassi lõpeta<strong>ja</strong>d koos klassijuhata<strong>ja</strong>ga.<br />
<strong>Lihula</strong> kooli lõpeta<strong>ja</strong>id<br />
oli sel aastal arvukalt<br />
Suve hakul toimuvad koolides traditsioonilised<br />
lõpuaktused, kus koolilõpeta<strong>ja</strong>ile antakse kätte<br />
tunnistused. Põhi- <strong>ja</strong> algkoolide lõpeta<strong>ja</strong>tel<br />
koolitee jätkub, kuid 12.klassi lõpeta<strong>ja</strong>d peavad<br />
tegema valiku, kas esitada dokumendid mõnda<br />
kõrgkooli või minna tööle. Loodetavasti teevad<br />
<strong>Lihula</strong> noored õige valiku.<br />
Gümnaasiumi lõpeta<strong>ja</strong>d<br />
Vastavalt kooli õppenõukogu protokollile<br />
18.juunist 2004, nr 8, said lõputunnistuse<br />
järgmised õppurid: Evelin Enno (lõpetas<br />
hõbemedaliga), Anneli Paarasmaa<br />
(hõbemedal), Regina Soobard (hõbemedal),<br />
Maris Markus (kiituskiri), Kairi Erismaa<br />
(hinnetega "4" <strong>ja</strong> "5"), Aimar Alesmaa, Evelin<br />
Erismaa, Vallo Huugen, Maritte Kaljuste, Priit<br />
Kolõtśev, Annika Parm, Rasmus Nõupuu, Mairi<br />
Pikk, Triin Pärn, Liina Saar, Liivi Saar, Mariliis<br />
Vahar, Õnne Vaikla <strong>ja</strong> Kadi Liik.<br />
Põhikooli lõpeta<strong>ja</strong>d<br />
<strong>Lihula</strong> Gümnaasiumi põhikooliosa (9.klass)<br />
lõpetasid järgmised õpilased: Jekaterina<br />
Morśevitska<strong>ja</strong> (kiitusega), Jaanus Kar<strong>ja</strong>ne,<br />
Grete Kindel, Jaana Lehtmets, Pille<br />
Morśevitski, Kätlin Morśevitski, Karmel Nilov,<br />
Piret Paulus, Jaan Sudak, Maiu Vahar, Tõnis<br />
Veltman, Egert Kallaste, Nele Luik, Reigo Leht,<br />
Piret Morśevitski, Randel Plaas, Keidi Rehe,<br />
Krista Viipsi, Maris Eelsalu, Agnes Kivilaan,<br />
Alari Koppel, Kessu Kärvet, Piia-Liis Kärvet,<br />
Kristo Käärd, Ragne Laanemäe, Natal<strong>ja</strong> Lavor,<br />
Siin Leever, Annika Mänd, Marko Märtin,<br />
Jaanika Nilb, Jane Põh<strong>ja</strong>, Priit Tein, Aleksander<br />
Tśorni, Madis Valgma, Margus Varblas, Margus<br />
Vatter, Evelin Kappak, Raili Mets, Rainer<br />
Raudkivi <strong>ja</strong> Priit Veermäe.<br />
<strong>Lihula</strong> vallas elavad koolilõpetajd on<br />
kätte saanud ka <strong>Lihula</strong> Vallavolikogu poolt<br />
määratud 500 kroonise preemiaraha.<br />
14 õpilasega Metsküla Algkooli 6.klassi lõpetasid Madis Altmann, Priit Jaksmann, Mariann<br />
Michels <strong>ja</strong> Piret Teppan. Pildil koos <strong>Matsalu</strong> kooli personali <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong>tega.
Change language