EESTI MEREAKADEEMIA Õ P P E K A V A Merendus Maritime Studies

Õppetase: Magistriõpe 

EESTI MEREAKADEEMIA 

Õ P P E K A V A 

Merendus 

Maritime Studies 

Õppekava heaks kiidetud: 

Eesti Mereakadeemia nõukogus, 16. märts 2005.a. nr. 3 

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogus, 19. aprill 2005.a. nr. 46

SISUKORD 

I Õppe eesmärgid 2 

II Nominaalne õppeaeg ja õppekava maht 2 

III Õpingute alustamise tingimused 2 

IV Õppeainete loetelu ja maht 3 

V Õppeainete valiku võimalused ja tingimused 4 

VI Spetsialiseerumine 5 

VII Lõpetajale esitatavad nõuded 5 

VIII Lõpetajale väljastatavad dokumendid 5 

IX Õppeainete sisu lühikirjeldused 6 

I ÕPPE EESMÄRGID 

Õppe eesmärgiks on võimaldada merendusvaldkonna spetsialistidel süvendada 

erialaseid ja merendusettevõtte või -organisatsiooni arendamise ja juhtimisega seotud 

teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud probleemide formuleerimiseks, informatsiooni 

kogumiseks ja töötlemiseks, lahenduste leidmiseks ning iseseisvate otsuste tegemiseks. 

Omandatud teadmised ja oskused annavad eeldused tööks juhtivatel ametikohtadel 

merenduses, nii avalikus sektoris kui ettevõtluses, aga ka edasiõppimiseks doktoriõppes. 

II NOMINAALNE ÕPPEAEG JA ÕPPEKAVA MAHT 

Magistriõppe nominaalne õppeaeg on 1,5 aastat. Igas õppeaastas on 40 õppenädalat, 1 

õppenädal = 1 ainepunkt (1 AP). 

Õppekava üldmaht 1,5 x 40 = 60 AP, sealhulgas 

alusõpe 8,5 AP 

põhiõpe 13,5 AP 

eriõpe 14,0 AP 

magistriseminar 4,0 AP 

lõputöö 20,0 AP 

III ÕPINGUTE ALUSTAMISE TINGIMUSED 

Magistriõppe alustamise tingimus on rakenduskõrghariduse või diplomiõppe 

õppekavade tüürimees, laeva jõuseadmed, külmutusseadmed, sadamamajandamine ja 

meretranspordi juhtimine või hüdrograafia alusel omandatud kõrgharidus või sellele 

vastav välisriigi kvalifikatsioon ja vähemalt üheaastane töökogemus magistriõppe 

õppekavale vastavas valdkonnas. 


Lk 

2

Muu valdkonna kõrghariduse puhul on magistriõppe alustamise lisatingimuseks 

vähemalt kolmeaastane töökogemus magistriõppe õppekavale vastavas valdkonnas 

ja/või eeldusõppeainetest koosneva vaheploki läbimine. 

IV ÕPPEAINETE LOETELU JA MAHT 

Kood 

Õppeaine Aine maht 

tunnid loengud prakt.töö ises.töö AP 

1 

I ALUSÕPE (8,5 AP) 

Kohustuslikud ained 

Teadusvõõrkeel 80 0 40 20 2,0 

2 Teadustöö metoodika 40 12 0 28 1,0 

3 Finantsjuhtimine 

Valikained (vähemalt 2,5 AP) 

120 12 12 96 3,0 

4 Sissejuhatus infosüsteemidesse 140 64 0 76 3,5 

5 Investeeringute analüüs 120 12 12 96 3,0 

6 Majandusteooria ja ettevõtluskeskkond 120 16 16 88 3,0 

7 Projektijuhtimine 120 12 12 96 3,0 

8 Kvaliteedi ja tootlikkuse juhtimine 120 16 8 96 3,0 

9 Keskkonnakaitse 

II ERIALAÕPE 

PÕHIÕPE (13,5 AP) 


100 32 16 52 2,5 

10 Riskide haldamine merenduses 80 16 8 56 2,0 

11 Rahvusvaheline avalik mereõigus 80 16 8 56 2,0 

12 Rannikumere keskkonnakaitse 80 16 8 56 2,0 

13 Merendusklaster Eestis ja Euroopa 

riikides 

Valikained (vähemalt 5,5 AP) 

80 16 8 56 2,0 

14 Meresõiduohutuse juhtimissüsteemid 120 40 0 80 3,0 

15 Laevade ehitus 100 16 16 68 2,5 

16 Keskkonnareostuse vältimine ja 

reostustõrje 

120 16 8 96 3,0 

17 Laeva automaatjuhtimissüsteemid 80 16 16 48 2,0 

18 Hüdrotehnilised ehitised sadamas 200 96 0 104 5,0 

19 Dünaamiline okeanograafia 120 32 16 72 3,0 

20 Kaasaegsed laevaremondi tehnoloogiad 80 16 16 48 2,0 

21 Laeva elektroonika 80 16 16 48 2,0 

22 Laeva juhtimise matemaatilised alused 80 16 16 48 2,0 

23 Soojuse transformatsioon 

ERIÕPE (14 AP) 

Laeva tehniline ekspluatatsioon ja 

laevajuhtimine 

100 32 0 68 2,5 

24 Laeva hüdrodünaamika ja 

sõiduomadused 

120 24 16 80 3,0 

25 Laeva remondi organiseerimine ja 

planeerimine 

80 16 24 40 2,0 

26 Laevafirma juhtimine 120 16 16 88 3,0 

27 Laeva juhtimise optimeerimine 80 16 16 48 2,0 


3

28 Ohutuse ja turvalisuse juhtimine 

laevanduses 

Meretranspordi juhtimine 

160 56 16 88 4,0 

29 Kaubandusliku meresõidu õigus 120 24 16 80 3,0 

30 Ärilogistika 120 32 16 72 3,0 

31 Laevanduse töökorraldus ja ökonoomika 100 24 16 60 2,5 

32 Laevade prahtimine ja agenteerimine 100 16 16 68 2,5 

33 Sadamate ekspluatatsioon 

Hüdrograafia 

120 32 24 64 3,0 

34 Veeteede kavandamine 120 8 24 88 3,0 

35 Geotehniliste tööde projekti koostamine 120 16 16 88 3,0 

36 Geograafilised infosüsteemid 120 32 24 64 3,0 

37 Looduslike veekogude modelleerimine 120 32 32 56 3,0 

38 Meremeteoroloogia 80 16 16 48 2,0 

III MAGISTRISEMINAR 160 64 0 96 4,0 

Kokku enne lõpetamisetappi: 40,0 

IV LÕPUTÖÖ 

Kokku: 

20,0 

60,0 

Tallinna Tehnikaülikool korraldab õppetööd järgmistes kohustuslikes ainetes: 

Alusõppes: 

• Teadusvõõrkeel 

• Finantsjuhtimine 

Hüdrograafia eriõppes: 

• Looduslike veekogude modelleerimine 

Tallinna Tehnikaülikoolis on magistrandil võimalik läbida järgnevad valikained: 

• Sissejuhatus infosüsteemidesse 

• Investeeringute analüüs 

• Majandusteooria ja ettevõtluskeskkond 

• Projektijuhtimine 

• Kvaliteedi ja tootlikkuse juhtimine 

• Keskkonnakaitse 

• Hüdrotehnilised ehitised sadamas 

• Dünaamiline okeanograafia 

• Soojusjõuseadmete termodünaamika 

• Soojuse transformatsioon 

V ÕPPEAINETE VALIKU VÕIMALUSED JA TINGIMUSED 

Magistrant saab valida õppeaineid 2,5 AP ulatuses alusõppe ainete osas ja 5,5 AP 

ulatuses erialaõppe ainete osas, kas eraldi esitatud põhiõppe valikainete või teiste 

spetsialiseerumiste kohustuslike eriainete hulgast vastavalt oma ametikohale, valitud 

magistritöö teemale või lähtudes isiklikust subjektiivsest eelistusest. 

VI SPETSIALISEERUMINE 

Õppekava järgselt toimub spetsialiseerumine järgmistele valdkondadele: 

1. Laeva tehniline ekspluatatsioon ja laevajuhtimine 

2. Meretranspordi juhtimine 


4

3. Hüdrograafia 

VII LÕPETAJALE ESITATAVAD NÕUDED 

Magistriõppe lõpetaja: 

1. peab olema täitnud õppekava täies mahus 

2. kaalutud keskhinne peab olema vähemalt 2,0 

3. peab olema kaitsnud magistritöö positiivsele hindele 

VIII LÕPETAJALE VÄLJASTATAVAD DOKUMENDID 

Magistriõppe lõpetamisel väljastatakse lõpetajale: 

1. Tehnikateaduste magistri diplom 

2. Akadeemiline õiend 

3. Diploma supplement 


5

IX ÕPPEAINETE SISU LÜHIISELOOMUSTUSED 

I ALUSÕPE 


1. TEADUSVÕÕRKEEL 

Õppeliin: Merendus 

Üldmaht: 2,0 AP; 80 tundi, sealhulgas harjutusi 40 tundi ja iseseisvat tööd 40 tundi 

Õpetamise aeg: teine semester 

Aine liik: kohustuslik õppeaine 

Hindamisviis: eksam (E) 

Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Inglise teaduskeele iseärasused. Teadusdiskussioonides 

ja vestlustes kasutatav keel. Professionaalne kirjakeel: CV-d, esseed, resümeed, artiklid. 

Suuliste ja kirjalike ettekannete koostamine ja esitamine. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: oma uurimistööga seotud kirjanduse läbitöötamine ja 

refereerimine magistrandi juhendaja soovitusel. 

Eeldusõppeained: - inglise keel 

Õppetöö semestrisisene kontroll: - koduste tööde kontroll 

Ainepassi koostas: lektor M.A. Laane 

2. TEADUSTÖÖ METOODIKA 


Üldmaht: 1,0 AP; 40 tundi, sealhulgas loenguid 12 tundi, iseseisvat tööd 28 tundi 

Õpetamise aeg: esimene semester 



Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Teadustöö olemus. Fundamentaal- ja rakendusteadused 

ning arendustöö. Teaduse vahekord muude intellektuaalse tegevuse valdkondadega. 

Teaduse eristamine pseudoteadusest ja kvaasiteadusest. Teadusliku mõtlemise struktuur, 

induktiiv-deduktiivne lähenemine, elementaarsed loogikavõtted, defineerimine, 

kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Teaduskorralduse kirjeldus. Juhised 

uurimistöö koostamiseks ja vormistamiseks. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: kodutöö 

Õppetöö semestrisisene kontroll: - koduste tööde kontroll ja hindamine 

Õppekirjandus: 

1. A.F.Chalmers, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, 1998 

2. R.A. Day, How to Write and Publish a Scientific Paper, 1998 

3. E.D. Klemke, R. Hollinger, D.W. Rudge, Introductory Readings in the Philosophy 

of Science, 1998 

4. A. Aarma, E. Kalle, Teadustöö alused. TTÜ 2003. 

5. S. Roomets, Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2002 

6. R. Kumar, Research Methodology, 1999 

7. K.F. Punch, Introduction to Social Research: Quantitative & Qualitative 

Approaches, 1998 

8. L. Stevenson, H. Byerly, The Many Faces of Science, 1995 

9. H. Teitelbaum, How to Write a Thesis. Lawrenceville, 1998 

Ainepassi koostas: professor Sirje Keevallik 


6

3. FINANTSJUHTIMINE 


Üldmaht: 3,0 AP; 120 tundi, sealhulgas loenguid 12 tundi, seminare 12 tundi, iseseisvat 

tööd 96 tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Rahandusotsused ja firma eesmärk. Finantsanalüüs. 

Maksevõime, efektiivsuse, võõrkapitali kasutamise ja tasuvuse analüüs. Põhivarade 

finantsjuhtimine. Amortisatsiooni arvutamise meetodid. Investeerimisprojektid 

efektiivsuse hindamine. Kapitali eelarvestamine. Väärtpaberite väärtuse hindamine. 

Käibevarade juhtimine. Raha ja väärtpaberite, debitoorse võlgnevuse, varude juhtimine. 

Käibevarade finantseerimine. Kapitali hind. Kapitali struktuuri 

juhtimine.Tegevusvõimendus ja finantsvõimendus. Dividendipoliitika ja sisemine 

finantseerimine. Dividenditeooriad. Fondiemissioon ja aktsiate splittimine. Aktsiate 

tagasiostmine. Rahandusplaanimine. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: ülesannete lahendamine 

Eeldusõppeained: majandusteooria alused, majandusteooria ja -poliitika 

Õppetöö semestrisisene kontroll: kodused tööd 


1. V. Raudsepp, Finantsjuhtimine, 1999 

2. E.F. Brigham, Fundamentals of Financial Management, 1993 

Õppeaine passi koostas: dotsent A. Teearu 

Valikained 

4. SISSEJUHATUS INFOSÜSTEEMIDESSE 


Üldmaht: 3,5 AP; sealhulgas loenguid 64 tundi ja iseseisvat tööd 76 tundi 


Aine liik: valikaine 

Hindamisviis: arvestus (A) 

Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Infosüsteemide arendamine, haldamine ja loomine: 

süsteemianalüüsi, süsteemidisaini ja süsteemi modelleerimise ning CASE-vahendite 

kasutamise tänapäevased metoodikad. Projektijuhtimise meetodid. Süsteemianalüütiku 

töö ja infojuhtimine. Informatsioon, sündmused, protsessid, andmed, andmebaasid ja 

süsteemi arendamise tehnoloogia. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: andmebaaside loomine ja ühendamine mõõtesüsteemidega 

Eeldusõppeained: - arvutiõpetus, informaatika 

Õppetöö semestrisisene kontroll: kontrolltöö 


1. T. Mikli, Sissejuhatus infosüsteemidesse, TTÜ 1998 

2. E.Yourdon, Modern Structured analysis, 1989 

3. J. Rumbaugh, a.o., Object-Oriented Modeling and Design, New York, 1991 

Ainepassi koostas: lektor K. Rava 

5. INVESTEERINGUTE ANALÜÜS 


Üldmaht 3,0 AP, 120 tundi, sealhulgas loenguid 12 tundi, seminare 12 tundi, iseseisvat 


7





Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Investeerimine ja investeeringute liigid. Analüüsi 

eesmärgid, reaalinvesteeringute mõiste olemus. Investeeringute hindamise põhinäitajad. 

Investeerimisprojektide võrreldavuse põhitingimused. Risk ja investeerimisotsused. 

Varade väärtus ja investeerimisotsused. Tehnilis-tehnoloogiliste investeerimisprojektide 

analüüs ja hindamine. Kinnisvara investeeringute analüüs ja hindamine. 

Arenguprojektide analüüs ja hindamine. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: äriplaani koostamine 

Eeldusõppeained: - makro- ja mikroökonoomika, majandusõpetus 

Õppetöö semestrisisene kontroll: - kodused tööd, kontrolltöö 


1. S.Lumby, Investmentappraisal and financial decisions, Chapman&Hall, 1996 

2. Rahvusvahelised hindamisstandardid, Tallinn, 1997 

Ainepassi koostas: professor E. Kolbre 

6. MAJANDUSTEOORIA JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 


Üldmaht: 3,0 AP; loenguid 16 tundi, harjutusi 16 tundi, iseseisvat tööd 88 tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Mikroökonoomiline ettevõtluskeskkond. Firma 

konkurentsiturul. Nõudlus ja pakkumine. Turu tasakaal. Nõudluse ja pakkumise 

elastsus. Kasulikkus. Ükskõiksuskõver ja eelarvejoon. Tarbija tasakaal. Tarbija 

turukäitumise mõjurid. Tootmine ja firma kulud lühiperioodil ning pikal perioodil. 

Firma tulud ja kasum. Kasumi maksimeerimine täieliku ja mittetäieliku konkurentsi 

turul. Makroökonoomiline ettevõtluskeskkond. Äritsükkel. Töötus. Inflatsioon. 

Ringkäigu mudel. Maksebilanss. Vahetuskurss. Rahaturg ja intress. Äritsükli keyneslik 

ja monetaristlik käsitlus. Fiskaalpoliitika ja rahapoliitika. Pakkumispoolne 

majanduspoliitika. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: kodused tööd 

Eeldusõppeained: - mikro- ja makroökonoomika, turundus 

Õppetöö semestrisisene kontroll: kontrolltööd 


1. J.Sloman, M.Sutcliffe, Economics and Business. Third Edition. Prentice Hall. 2004. 

Õppeaine passi koostas: professor K. Kerem, dotsent M. Randveer 

7. PROJEKTIJUHTIMINE 


Üldmaht: 3,0 AP; sealhulgas loenguid 12 tundi, harjutusi 12 tundi, iseseisvat tööd 96 

tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Projekti ettevalmistamine, hindamine ja valik. 

Projektijuht. Projekti organisatsioon. Projekti plaanimine. Läbirääkimised ja konfliktide 


8

lahendamine. Projekti juurutamine. Kulude hindamine ja eelarve. Ajaline plaanimine. 

Ressursside paigutus. Monitooring ja infosüsteemid. Juurutamise kontroll. Projekti 

likvideerimine, multikulturaalsed projektid, lahendamata probleemid. Projekti audit. 

Multikulturaalsed keskkonnakaitse jt. spetsiifilised projektid. Loovus ja ideede 

genereerimine. Loovus ja ettevõtte konkurentsivõime. Loovuse juhtimine. Individuaalne 

loovus. Grupi loovus (ajurünnak, Delfi meetod). Loovus organisatsioonis. 

Tehnoloogiline prognoosimine, olemus, ajalugu ja tähtsus. Tehnoloogilise 

prognoosimise meetodid, prognoosimise praktika. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: projektiplaani koostamine 

Õppetöö semestrisisene kontroll: projektiplaani kaitsmine 


1. J.R. Meredith, Project management: a managerial approach. ed. 1995, by John Wiley 

Ainepassi koostas: professor M. Saat 

8. KVALITEEDI JA TOOTLIKKUSE JUHTIMINE 


Üldmaht 3,0 AP, 120 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, seminare 8 tundi, iseseisvat 





Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Kvaliteedi ja tootlikkuse juhtimise baaskontseptsioonid 

mõistete olemus, juhtimistsükkel, juhtimise süsteemid ja hierarhia. Kvaliteedi erinevad 

käsitlused ja dimensioonid. Terviklik kvaliteedijutimine. Kvaliteedikulude liigitamine ja 

arvutused. Ettevõtte kvaliteedisüsteem. Standardisari ISO 9000. Kvaliteedisüsteemi 

väljaarendamine ja sertifitseerimine. Kvaliteedi juhtimise põhimeetodid. Tootlikkuse 

mõõtmine erinevatel juhtimistasanditel. Tootlikkuse tegurite klassifitseerimine ja 

analüüs. Tootlikkuse taseme ja kasvu hindamine. Tootlikkuse prognoosimine ja 

plaanimine. Tootlikkuse tõstmise juhtimine ja stimuleerimine. Lääne ja Jaapani 

kogemused kvaliteedi ja tootlikkuse juhtimisel. Kvaliteet ja tootlikkus Eesti 

majanduses. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: kirjalik töö individuaalsel teemal 

Õppetöö semestrisisene kontroll: - kontrolltöö 

Ainepassi koostas: dotsent E. Kalle 

9. KESKKONNAKAITSE 

Üldmaht 2,5 AP, 100 tundi, sealhulgas loenguid 32 tundi, harjutusi 16 tundi, iseseisvat 





Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Keskkonnakaitse ajalugu. Inimtegevuse mõju 

keskkonnale ja ühiskonna areng. Keskkonnaökoloogia, ökoloogia alused, füüsikaline ja 

keemiline keskkond, keskkonnamuutuste tagajärjed. Taastuvad ja taastumatud 

loodusvarad. Keskkonnamürgid. Keskkonnakaitse põhiprintsiibid, ennetav tegevus. 

Vähejäätmeline ja jäätmevaba tehnoloogia. Veekaitse, atmosfäärikaitse, 

jäätmemajandus. Keskkonnakaitse tööstuses, tooraine- ja energiabilansid. 

Keskkonnakaitsealane seadusandlus, standardimine ja kontroll. Keskkonnakaitse 

majandusalused. Läänemere regiooni keskkonnakaitse korraldamine. 


9

Iseseisva õppetöö kirjeldus: - koduste ülesannete täitmine 

Õppetöö semestrisisene kontroll: - kontrolltööd 


1. M.-L. Hääl, Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. TTÜ rotaprint 1991. 

Ainepassi koostas: professor E. Loigu 

II ERIALAÕPE 

PÕHIÕPE 


10. RISKIDE HALDAMINE MERENDUSES 


Üldmaht 2,0 AP; 80 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 8 tundi, iseseisvat 





Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Riski olemus ja riskide liigitamine. Riskide haldamine 

laevafirmas ja transporditeenuse osutamisel. Riskide haldamine mereveol laevas. 

Riskide haldamine sadamas. Sadamate laevade ja lasti turvalisuse küsimused. Riskide 

haldamine ehituslike ja tehniliste vahenditega. Soovimatu ja ebaseadusliku 

inimtegevusega seotud riskid. Riski kajastamine seadusandluses. Riskide kindlustamine. 

Riskide ja turvalisuse juhtimine organisatsiooniliste meetmetega ja personali valiku ning 

väljaõppe kaudu. 


Eeldusõppeained: mereõigus; meretranspordi kommertsekspluatatsioon; laeva 

ökonoomika 

Õppeaine semestrisisene kontroll: referaat 


1. Managing Risk in Shipping. A Practical Guide. The Nautical Institute.1999 

2. Managing Safety and Quality in Shipping. The Key to Success. The Nautical 

Institute. 1997 

3. E.Ellen, Ports at Risk. ICC. 1993 

4. Loengukonspekt 

Õppeaine passi koostas: lektor Rein Raudsalu 

11. RAHVUSVAHELINE AVALIK MEREÕIGUS 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: rahvusvahelise mereõiguse ajalugu ja kodifitseerimine; 

rahvusvahelised mereorganisatsioonid ja seadusloome mereõiguses; 1958. a. ja 1982. a. 

mereõiguse konventsioonid; laeva õiguslik staatus; laevade registreerimine, laeva arest; 

ookeanide ja merede jurisdiktsioon; lähtejoon, piiride määramine ja proportsionaalse 


10

jaotuse printsiip; riigisisesed veealad, sise- ja territoriaalmere õiguslik režiim; erivööndi 

ja majandusvööndi õiguslik režiim; suletud ja poolsuletud meri; mandrilava režiim; 

merepõhja rahvusvaheline piirkond; rahvusvahelised väinad ja kanalid; saareriigi mere 

õiguslik režiim; avameri; rahvusvahelise kalanduse õiguslik reguleerimine; 

merekeskkonna kaitse; teaduslikud mereuuringud ja meretehnoloogiad; tsiviillaevade 

õiguslik režiim, sõjalaevade õiguslik režiim; laevade ülevaatamise, läbiotsimise ja 

kinnipidamise õiguse rakendamine; rahvusvaheliste vaidluste lahendamine ja 

Rahvusvahelise Mereõiguse Tribunal. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: kodused ülesanded 

Eeldusõppeained: õiguse alused; mereõigus 

Õppetöö semestrisisene kontroll: ettekanded seminaridel 


1. Comitė Maritime International (CMI), International Conventions on Maritime Law, 

(Stockholm, Almqvist and Wiksell, 1987) 

2. C. John Colombos, The International Law of the Sea, ingl. keeles, Sixth Revised 

Edition (Q. G. LL, D, London, 1973) 

3. Heiki Lindpere, Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus (Tallinn, Ilo, 2003) 

4. S. V. Molodtšov, Meždunarodnoje morskoje pravo, (Moskva, 1987) 


Õppeaine passi koostas: professor Anatoli Alop 

12. RANNIKUMERE KESKKONNAKAITSE 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Merekeskkond ja merekeskkonna kaitse. Ülevaade 

keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest rannikumeres: looduslik mitmekesisus ja 

elupaikade kaitse; rannikumere eutrofeerumine; merekeskkonnale ohtlikud ained; mõju 

tervisele; kliimamuutused. Rahvusvaheline koostöö merekeskkonna kaitsel: 

rahvusvahelised ja piirkondlikud konventsioonid, EL direktiivid, organisatsioonid. 

Läänemere keskkonnakaitse konventsioon ja komisjon (HELCOM). Rahvusvahelise 

Mereorganisatsiooni (IMO) keskkonnakaitsealased konventsioonid, nõuded 

laevaliiklusele ja sadamatele. EL veepoliitika raamdirektiiv: eesmärgid, 

veemajanduskavade koostamine, rannikumere tüübid ja veekvaliteedi klassid. 

Merekeskkonna seire alused, eesmärk ja ülesehitus. Rannikumere seisundi hindamisest, 

seisundi muutustest viimastel aastakümnetel. Keskkonnamõju hindamise alused 

sadamate projekteerimisel ja rekonstrueerimisel ning arengukavade koostamisel. Eesti 

keskkonnastrateegia pinnavee ja rannikumere kaitse alased eesmärgid. Euroopa 

merekeskkonna kaitse strateegia – hetkeseis, visioon, printsiibid, eesmärgid ja 

rakendamine. 


Eeldusained: keemia; keskkonnakaitse põhikursus; rannikumere ökoloogia; merefüüsika 

Õppetöö semestrisisene kontroll: referaat 


1. Merekeskkonna kaitse alused. Loengukonspekt 

2. MARPOL 73/78 


11

3. Helsingi konventsioon 

4. EL Veepoliitika raamdirektiiv 

5. Eesti keskkonnastrateegia 

6. European Marine Strategy 

Õppeaine passi koostas: professor Urmas Lips 

13. MERENDUSKLASTER EESTIS JA EUROOPA RIIKIDES 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Klaster, selle määratlus ja kasutamine 

makromajanduslikus analüüsis; meremajandusklaster ja selle koostisosad; merenduse 

olulisus EL-s, peamised probleemid globaliseerunud meremajanduses, meetmed ja 

kavad EL meremajanduse konkurentsivõime tõstmiseks (Lissaboni kokkulepe jm.); 

meremajandusklaster Euroopa riikides: Soome (uuring, koostisosad, olulisus riigi 

majandusele ), Norra, Holland, Poola, Prantsusmaa; merendusklaster Eestis ja selle 

jaotus; meremajanduse osa SKP-s ja olulisus Eesti majanduses, hetkeolukord ja 

probleemid, riik kui meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tagaja. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: koduste tööde koostamine 

Eeldusõppeained: majandusteooria 


Õppeaine passi koostas: kapten Jüri Lember 

Valikained 

14. MERESÕIDUOHUTUSE JUHTIMISSÜSTEEMID 


Üldmaht; 3,0 AP; 120 tundi, sealhulgas loenguid 40 tundi, iseseisvat tööd 80 tundi 


Aine liik: kohustuslik aine 


Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Laevaliikluse korraldamise teenistused, automaatne 

identifitseerimise süsteem, navigatsioonimärgistus ja monitooringu süsteem, 

navigatsioonilise ja hüdrograafilise informatsiooni töötlemise ja levitamise süsteemid, 

Ships reporting systems and routing systems, GOFREP, digitaalne kartograafia ja 

elektroonsed navigatsioonikaardid. 


Õppetöö semestrisisene kontroll: kodutöö 


1. IHO Special Publication 57 (IHO S-57) 

2. IHO Transfer Standard for Digital Hydrographic Data. 

3. IALA VTS Manual 

4. The IALA Navguide 

5. Manual on Radio Aids to Navigation 

6. IALA GUIDELINES ON THE UNIVERSAL AUTOMATIC IDENTIFICATION 

SYSTEM 


12

7. (AIS) Volume 1, Part I – Operational Issues Edition 1.1 December 2002 

8. IALA LIGHTHOUSE PRESERVATION MANUAL 

9. IMO Ships’ Routing (Eight Edition) 

Õppeaine passi koostas: assistent Raivo Portsmuth 

15. LAEVADE EHITUS 

Õppeliin: merendus 

Üldmaht: 2,5 AP; 100 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 16 tundi, iseseisvat 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Merelaevade klassifitseerimine otstarbe järgi. Laeva 

kere konstruktsiooni elemendid ja terminoloogia erinevates keeltes. Tekiseadmed ja 

laeva süsteemid. Algteadmised laeva geomeetriast ja algpüstuvusest. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: tõlketöö laevade ehituse õpperaamatutest või merepraktika 

tekiseadmete õpperaamatutest 

Eeldusõppeained: laeva teooria ja üldehitus 

Õppetöö semestrisisene kontroll: terminoloogia testid 


1. F.M.Katsman, Teorija i ustroistvo sudov, L. L, 1991 

2. D.A.Taylor, Merchant Ship Construction, London, 1985 

3. STCW Module Kurs 7.01 ja 7.02 

Ainepass koostas: lektor Rein Raudsalu 

16. KESKKONNAREOSTUSE VÄLTIMINE JA REOSTUSTÕRJE 


Üldmaht 3,0 AP; 120 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 8 tundi, iseseisvat 





Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Reostuse vältimisega seotud rahvusvahelised, 

regionaalsed ja siseriiklikud õigusaktid. Laevade põhjustatud ja majandustegevusest 

(sadamad, laevaeehitus ja -remont) tulenevad reostused. Reostuse vältimine laevadel, 

tehnilised ja organisatsioonilised meetmed. Reostuse vältimine ja majandustegevuses. 

Reostavate ainete ja prügi käitlemine. Õhusaaste küsimused. Õlireostusega seotud 

rahvusvahelised lepped ja sellega seotud kohtupraktika. Jõuseadmete heitgaaside koostis 

ja selle kahjulikud komponendid. IMO nõuded atmosfäärireostusele laevadelt. 

Lämmastikoksiidide tekkepõhjused ja nende mõju loodusele. Meetodid NOx sisalduse 

vähendamiseks diiselmootorite heitgaasides, nende võrdlus ja rakendatavus. Õli kui 

reostusaine, selle liigid, omadused, vees toimuvad protsessid, liikumine vees. 

Õlireostuse tagajärjed merekeskkonnale ja randadele Reostustõrje-operatsioonide 

organiseerimine ja juhtimine. Reostustõrje strateegia ja tehnoloogia. Õlireostuse 

lokaliseerimise ja likvideerimise vahendid, kasutatavad materjalid. Ranna puhastamine 

õlireostusest. Juhtide ja spetsialistide väljaõpe. Suhted meedia ja õigusorganitega. 


Eeldusõppeained: mereõigus; lasti käsitlus 




13

1. MARPOL 73/78 

2. Helsingi konventsioon 

3. Manual of Oil Pollution. Section I, Section II. IMO, 1988 

4. Oli Spill Response – The National Contingency Plan. Conference Proceedings. Thr 

Institute of Petroleum, 1998 

5. Port Waste Management Planning, How to do it. London, 1998 

6. Manual on Oil Pollution. Section IV. Combatting Oil Spills. IMO, 1988 

7. Oil Spill Response – The National Contingency Plan. Conference Proceedings. The 

Institute of Petroleum, 1998 

8. Likvidatsia razlivov nefti ha morjah, ozerah I rekah. Cniimf, 2002 


10. Artiklid erialaperioodikast (The Motorship, Marine Engineering Revue jt.) ja laeva 

diiselmootorite tootjate (Wärtsilä NSD, MAN B&W) publikatsioonid 


17. LAEVA AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMID 


Üldmaht 80 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 16 tundi, iseseisvat tööd 48 

tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Laeva jõuseadmete ja propulsiivkompleksi automaat- ja 

kaugjuhtimissüsteemid. Süsteemide liigitus ja ülesehituse põhimõtted. Peamasinate 

automatiseeritud juhtimine keskjuhtpuldist ja sillast. Mitme üheaegselt töötava peamasina 

koormuste ühtlustamine. Reguleeritava sammuga sõukruvi ja peamasina 

automaatkaugjuhtimisskeemid. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: 2 kodust tööd 

Eeldusõppeained: Automaatika, KMR, automaatjuhtimine; laeva diiseljõuseadmed; 

elektrotehnika ja elektroonika; laeva elektriseadmed 



1. V.S.Onasenko “Sudovaja avtomatika”, M “Transport”, 1988 

2. A.G.Miklos, N.G.Kondrašova “Avtomatika i KIP sudovõh energetitšeskih i 

holodilnõh ustanovok”, L “Sudostrojenie”, 1984 

3. A.S.Arhangelski “Reguljatorõ tšastotõ vraštšenija sudovõh dizelei”, 

L.,Sudostrojenie”, 1983 

4. AS.Arhangelski “ Avtomatika i apparatura kontrolja sudovõh energetitšeskih 

ustanovok”, L., “Sudostrojenie”, 1991 

5. L.I.Isakov, L.I.Kutin “Kompleksnaja avtomatizatsija sudovõh i gazoturbinnõh 

ustanovok”, L., “Sudostrojenie”, 1984 

6. R.M.Demidova – Panfilova, ,V.S.Popov ,V.N.Malinovski jt. "Elektritšeskie 

izmerenija (s laboratornõmi rabotami)", M., "Energoizdat", 1982 

7. I.S.Taev "Elektritšeskie apparatõ avtomatiki i upravlenija", M., "Võsšaja škola", 

1975 

8. P.M.Gritsevski, A.E.Mamtšenko, B.M.Stepenski "Osnovõ avtomatiki impulsnoi i 

võtšislitelnoi tehniki", M., "Radio i svjaz", 1987 

9. A.S.Kljuev, "Avtomatitšeskoe regulirovanie", M., "Võsšaja škola" 1986 

Õppeaine passi koostas: lektor Jüri Kask 


14

18. HÜDROTEHNILISED EHITISED SADAMAS 






Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Tänapäeva sadamates kasutatavate enim levinud 

kaitseehitiste ja laevade sildumiseks määratus kaide konstruktsioonid. Erinevate 

konstruktsioonide kasutusalad, nende eelised ja negatiivsed küljed. Üksikute 

konstruktsioonide projekteerimise alused. Käsitlemist leiavad nendele ehitistele 

mõjuvad jõud ja nende arvutuslikud kombinatsioonid. Varutegurite süsteem. 

Kaikonstruktsioonide arvutus – tugiseinte püsivus ja tugevus. Tugiseinte ankurdus, 

üldstabiilsuse kontroll, deformatsioonid. Sadamaehituses kasutatavad vaiad ja nende 

kandevõime vertikaal- ja horisontaalkoormusele. 


Eeldusõppeained: ehitusmehaanika II 


Õppeaine passi koostas: õppejõud V.Jaaniso, T.Liiv, M.Sinijärv 

19. DÜNAAMILINE OKEANOGRAAFIA 


Üldmaht: 3,0 AP; sealhulgas loenguid 32 tundi, harjutusi 16 tundi, iseseisvat tööd 72 

tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Vee ja õhu füüsikalised omadused. Voolamise 

kinemaatika. Pöörlev taustsüsteem. Hüdrodünaamika võrrandite tuletamine ja 

turbulentsi parametriseerimine. Liikumiste klassifikatsioon mastaapide järgi. 

Geofüüsikalised statsionaarsed voolamised: geostroofika, triivhoovused, Sverdrupi ja 

Stommeli voolamine. Madala vee teooria: pikad gravitatsioonilised, Poincare ja Kelvini 

lained. Pikad lained kahekihilises vedelikus. Mittehüdrostaatiline liikumine: lühikesed 

pinna- ja siselained, nihkeline ebastabiilsus ja Richardsoni arv, tuulelained. 

Kvaasigeostroofiline liikumine: Rossby lained, barokliinne ebastabiilsus, 

mittelineaarsed lained, tsirkulatsiooni numbrilised eksperimendid. Dünaamilised 

protsessid rannikumeres ja poolsuletud meredes. 


Eeldusõppeained: okeanograafia ja limnoloogia või merefüüsika 



1. konspekt www.msi.ttu.ee/~elken 

2. J.R. Apel, Principles of ocean physics. Academic Press. 1995 

Ainepassi koostas: professor J.Elken 

20. SOOJUSJÕUSEADMETE TERMODÜNAAMIKA 





15



Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Aurujõuseadmete ringprotsesside termodünaamiline 

analüüs. Gaasiturbiinseadmete termodünaamika. Isobaarilise- ja isohoorilise põlemisega 

gaasiturbiinseadmete ringprotsesside analüüs ja võrdlus. Liitringprotsessid. Aurugaasi 

liitringprotsessi ja gaasi ning auruturbiinidega soojusjõuseadmete liitringprotsesside 

termodünaamiline analüüs. Magnethüdrodünaamilise jõuseadme ringprotsess. 


Õppeaine passi koostas: professor A.Siirde 

21. KAASAEGSED LAEVAREMONDI TEHNOLOOGIAD 


Üldmaht: 2,0 AP; 80 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 8 tundi, laboratoorseid 

töid 8 t, iseseisvat tööd 48 tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: laevaehituses kasutatavad mustad ja värvilised metallid 

ja sulamid, nende omadused, kasutusalad ja markeerimine. Polümeer- ja sünteetilised 

materjalid, tihendid ja pastad. Mehhanismide ja torustike kinnitusviisid. Mehhanismide 

ja võlliliinide tsentreerimine. Kaasaegsed diagnostika ja defektide avastamise meetodid. 

Mehhanismide tüüpiliste vigastuste remont kaasaegsete meetoditega. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: 2 referaati 

Eeldusõppeained: laevaremondi tehnoloogia; laeva diiseljõuseadmed; laeva 

abimehhanismid; laeva elektriseadmed; masinaelemendid 

Õppetöö semestrisisene kontroll: kodune töö 

Õppekirjandus: Materjalid erialaperioodikast (The Motorship lisa Shiprepair, 

Sudostrojenie) ja remondi tehnoloogiatele spetsialiseeritud firmade (Metalock jt.) 

publikatsioonid 

Õppeaine passi koostas: lektor Heino Punab 

22. LAEVA ELEKTROONIKA 



tööd 48 tundi. 


Õppeaine liik: valikaine 


Õppeaine sisu lühiannotatsioon: programmeeritavad kontrollerid, kaasaegsed tugev-voolu 

pooljuhtseadmed, vahelduvvoolu kasutamine elektriveoga laevade propulsiiv-seadmetes. 

Elektroonikaelemendid laevamehhanismide juhtimissüsteemides. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: kodutöö 

Eeldusõppeained: füüsika; elektrotehnika ja elektroonika; laeva elektriseadmed; laeva 

diiseljõuseadmed 

Õppetöö semestrisisene kontroll: 2 referaati 


1. T.Floyd, Electronics fundamentals, Englewood cliffs, New Jersey, Columbia, Ohio, 

1995 

2. T.Lehtla, Elektriajamid ja jõuelektroonika, Tallinn, 2003 


16

3. A.Rosin, Programmeeritavad kontrollerid, Tallinn, 2000 

4. Artiklid, elektroonilised materjalid ja patendid mikromehaaniliste sensorite kohta 

Õppeaine passi koostas: dotsent Ants Laansoo 

23. LAEVA JUHTIMISE MATEMAATILISED ALUSED 


Üldmaht: 2,0 AP; sealhulgas loenguid 16 tundi, seminare 16 tundi, iseseisvat tööd 48 

tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Ligikaudsete arvutuste meetodid. Interpoleerimine. 

Sfääriline trigonomeetria. Maa sferoidi geomeetria. Kujutiste teooria alused. Laeva 

asukoha määramise alused. Navigatsiooniliste parameetrite täpsuse hindamine. Kahe 

parameetri järgi määratud laeva asukoha täpsuse hindamine. Vähimruutude meetod. 


Eeldusõppeained: matemaatiline analüüs 



1. Kondrašihin, Matematitšeskije osnovõ sudovoždenija 

2. Kondrašihin, Opredelenije mesta sudna 


Ainepassi koostas: lektor Rein Loodla 

24. SOOJUSE TRANSFORMATSIOON 






Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Soojuse transformeerimise olemus, termodünaamilised 

alused, efektiivsusnäitajad. Soojustransformaatorite liigid ja kasutusalad. 

Aurukompressor- ja absorbtsioontüübiliste külmutusseadmete ja soojuspumpade 

ringprotsessid. Külmutusagensid. Soojuskandjad. Külmutusseadmete jahutustegur. 

Soojuspumpade madalatemperatuursed soojusallikad. Kütteotstarbeliste soojuspumpade 

soojustegur ja nende kasutamise majanduslik efektiivsus. 


Eeldusõppeained: termodünaamika 



1. A.V.Bõkov, I.M.Kalnin, A.S. Kruze, Holodilnõe mashinõ i teplovõe nasosõ. VO 

Agropromizdat. 1988. 

2. Wärmepumpen-Anlagen Handbuch für Planung Installation und Inbetriebnahme, 

Stiebel Eltron. 1985. 

Õppeaine passi koostas: professor A.Siirde 

ERIÕPE 


17

Laeva tehniline ekspluatatsioon ja laevajuhtimine 

25. LAEVA HÜDRODÜNAAMIKA JA SÕIDUOMADUSED 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: sarnasusteooria ja protsesside modelleerimise 

põhimõtted; lainete teooria alused; kehade liikumine vedelikus; laeva liikumistakistus 

sügavas ja madalas vees ning veetakistuse liigid; veetakistuse arvutamine teoreetiliste ja 

eksperimentaalsete meetodite abil; laeva käiturid ja propulsiivsed omadused; laeva 

õõtsuvus ja käikuvus vaikses vees ning lainetusel; laeva juhitavus; laeva 

meresõiduomadused eritingimustes (jääs, tormisel merel, hoovuste mõjul); laevakere 

tugevuse ja vastupidavuse küsimused, laeva sõidu- ja manööverdamiskatsete 

korraldamine 


Eeldusõppeained: hüdromehaanika, laevaehitus, laevateooria ja -püstuvus 




1. K. J. Rawson, E. C. Tupper. Basic Ship Theory. Vol. 1,2, Fourth Edition (Ref.Bl. 

1993, 1994) 

3. A. I. Voitkunski, R.J.Peršitš. Spravotšnik po teorii korablja (Leningrad, 1960) 

4. K. Laigna. Laevateooria (Tallinn, 1999) 


26. LAEVA REMONDI ORGANISEERIMINE JA PLANEERIMINE 


Üldmaht: 2,0 AP; 80 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 8 tundi, seminare 16 

tundi, iseseisvat tööd 40 tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: laevaremondi planeerimise alused ja remondisüsteemid. 

Plaanilis-ennetuslik ja laeva seisukorrajärgne remondisüsteem, nende võrdlus. 

Laevaremondiettevõtete liigid ja struktuur. Remonttööde etapid ja nende teostamise 

järjekord. Kvaliteedi tagamise ja kontrolli süsteemid. Tööjõu ja materiaalsete ressursside 

planeerimine. Dokiremondi korraldamine, rooliseadmete ja käiturite remondi iseärasused 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: laeva remondigraafiku koostamine 

Eeldusõppeained: laeva diiseljõuseadmed; laeva abimehhanismid; laeva elektriseadmed 

Õppetöö semestrisisene kontroll: 2 referaati 


1. F. Deržilov, B. Botstein jt. Tehnologia sudoremonta, M., Transport, 1981 

2. M. Malinovski Tehnologia I organizatsia sudoremonta. M. Transport, 1973 

Õppeaine passi koostas: lektor Heino Punab 


18

27. LAEVAFIRMA JUHTIMINE 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Organisatsiooni ülesehitamine. Ettevõtte tegevuse 

planeerimine, eestvedamine, kontrollimine. Tasakaalustatud juhtimine. Erinevate tasandite 

strateegiad. Otsustuspuu, otsustamise eetika. Tööjõud võtmeressursina, selle valik, 

motiveerimine ja arendamine. Laevafirma tegevuse planeerimine ja korraldamine. 

Laevafirma struktuur ja tegevuse põhimõtted. Äriplaan laevade soetamiseks. Laeva 

opereerimise ökonoomika. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: essee, kursusetöö 

Eeldusõppeained: juhtimispsühholoogia; üldjuhtimine 

Õppetöö semestrisisene kontroll: situatsioonilahenduste arutelu seminarides 


1. J.Leimann, P-H Skärvad, J.Teder, Strateegiline juhtimine, 2003 

2. J.Alver, L.Reinberg, Juhtimisarvestus, 2002 

3. R.Alas, Strateegiline juhtimine, 2001 

4. R.Alas, Personalijuhtimine, 2001 

5. R.Alas, Personalijuhtimise käsiraamat, 2001 

6. IX Majandusorganisatsioonide juhtimisprobleemide konverents. Akadeemiline uuring 

ja juhtimispraktika. TTÜ Kirjastus, 2000 

7. X Majandusorganisatsioonide juhtimisprobleemide konverents. TTÜ Kirjastus, 2002 

8. Alan E. Branch. Economics of shipping practice and management. Second edition. 

1988, London-New-York 

9. Patrick M. Alderton. Sea transport. Operation and economics. Fourth edition. 1995, 

Surrey, UK. 

Õppeaine passi koostas: lektor Inga Vau 

28. LAEVA JUHTIMISE OPTIMEERIMINE 


Üldmaht 2,0 AP; 80 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 8 tundi, seminare 8 

tundi, iseseisvat tööd 48 tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Laeva mõõtmetest, kaalust ja mahust tulenevate 

omaduste optimeerimine. Laeva ekspluatatsioonilise suutlikkuse kujundamine. Takistus, 

masinavõimsus, rooli ehitus ja sellest tulenevad käsitusomadused: kiirus, 

manööverdavus, kütusekulu, käitumine madalvees jt. Käiturite ja juhtimisvahendite 

optimeerimise küsimused. 


Eeldusõppeained: laevaehitus; laevateooria ja –püstuvus; laeva juhtimine 



1. C.B. Barrass, Ship Designe and Performance for Masters and Mates. 2004 

2. D.J. House, Seamanship Techniques. 1998 


19

3. H.H. Hooyer, The Behaviour and Handling of Ships. 2001 



29. OHUTUSE JA TURVALISUSE JUHTIMINE LAEVANDUSES 


Üldmaht 4,0 AP; 160 tundi sealhulgas loenguid 56 tundi, harjutusi 16 tundi, iseseisvat 





Õppeaine sisu: Ohutuse ja turvalisuse juhtimise kajastamine rahvusvahelises ja riiklikus 

seadusandluses. ISM Code, tema tagamaad, mõiste, tähtsus ja mõju laevanduspraktikas. 

ISPS Code kui SOLAS-konventsiooni osa. Valitsuste, laevafirmade ja laevajuhtide 

vastutus ohutuse ja turvalisuse tagamisel. Pariisi MOU ja ohutus. Isiklik ohutus ja 

töötingimused. Operatsiooniline ohutus lasti käitlemisel ja laevaoperatsioonides. 

Ohutud töövõtted. Väljaõppe küsimused. ISM Code juurutamine laevanduses. 

Rahvusvaheline ja lipuriigi kontroll ohutuse süsteemse juhtimise üle. SMS kui 

kvaliteedijuhtimissüsteemi osa. 


Eeldusõppeained: mereõigus; lasti käsitlus; ohutus, ohuteave, meeskonnatöö; 

tuleohutus; meresõiduohutus 



1. The Nautical Institute on the Management of Safety in Shipping. 1991 

2. Managing Safety and Quality in Shipping. The Key to Success. The Nautical 

Institute. 1997 

3. P.A.H. Parritt, Security at Sea. A Practical Guide. The Nautical Institute. 1991 

4. P.Anserson, Cracking the Code. The Nautical Institute. 2003 

5. ISM Code 



Meretranspordi juhtimine 

30. KAUBANDUSLIKU MERESÕIDU ÕIGUS 


Üldmaht; 3,0 AP; 120 tundi, sealhulgas loenguid 24 tundi, seminare 16 tundi, iseseisvat 





Õppeaine sisu lühiannotatsioon: transpordiõiguse olemus ja rakendussfäär; IMO ja EU 

regulatsioonid kaubandusliku meresõidu valdkonnas; EV merendusalane seadusandlus; 

laeva dokumentatsioon; lipuriigi ja sadamariigi kontroll; merekaubaveo õiguslik 

reguleerimine; reisijate vedu meretranspordil; tšarterid ja konossemendid 

veolepingutena meretranspordil; lootsi- ja pukseerimisteenuse osutamise õiguslikud 

aspektid; laevade kokkupõrgete õiguslikud aspektid; üldavarii õiguslik reguleerimine; 


20

merepääste õiguslik reguleerimine; vastutus merekeskkonna reostuse eest, reostuse 

likvideerimise õiguslik reguleerimine; laeva- ja mereveo kindlustus; kohus ja arbitraaž 

merenduses; tollikorraldus Eesti sadamates ja piiripunktides; raudtee- ja maanteeveo 

õiguslik reguleerimine Eestis ja Euroopas; turvalisuse tagamine merenduses, ISM ja 

ISPS koodeksid. 

Iseseisva õpptöö kirjeldus: kodused ülesanded 

Eeldusõppeained: õiguse alused; mereõigus; rahvusvaheline avalik mereõigus 




2. Susan Hodges, Christopher Hill, Principles of Maritime Law (London/Hong-Kong, 

LLP, 2001) 

3. Simon Baughen, Shipping Law (London/Sidney, CP, 1998) 


31. ÄRILOGISTIKA 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Logistiline mõtteviis, logistika olemus ja dimensioonid. 

Logistiline kett, selle areng ja põhikomponendid. Hanke-, tootmis- ja jaotuslogistika, 

nende süsteemne integreerimine. Logistika rakendamine majanduses. Ärilogistika kui 

juhtimisfunktsioon ning ärikorraldusekeskne edu- ja konkurentsitegur. Ärilogistika 

kaupade ja kapitaaliringluse kiirendajana. Tootmiskeskne ja tellijakeskne logistika. 

Logistika strateegia eesmärgid. Logistiliste protsessidejuhtimine ja analüüs. Globaalne 

ärilogistika. Logistika organisatsioonid. 




1. J.J.Coyle, E.J.Baedi, C.J.Langley Jr., The Management of Business Logistics. 

Minneapolis /St.Paul. 1966/ 

Õppeaine passi koostas: lektor E.Lend 

32. LAEVANDUSE TÖÖKORRALDUS JA ÖKONOOMIKA 






Hindamisviis: eksam 

Õppeaine lühiannotatsioon: Meretransport kui tootmisharu, selle struktuur ja 

iseärasused. Meretranspordi tootmis- ja majandustegevuse juhtimine ja õiguslik 

reguleerimine. Laevastiku töökorralduse ja laevaliikluse vormid. Laevade soetamise 

viisid. Laevade valik liinidele ja suundadele. Meretranspordi tootmisprotsess. Laeva 

reis ja selle elemendid. Meretranspordi toodangu hinnakujunduse teoreetilised alused ja 

rakendamise praktika. Meretranspordi ettevõtte kulude formeerumine. Mereveo 


21

ajakulud ja nende mõju majandustegevusele. Toodangu omahind, selle liigid, arvutused 

ja alandamisteed. Laevandusettevõtete ja sadamate ekspluatatsioonilised näitajad. 

Meretranspordi ettevõtete spetsiifilised majandusnäitajad. Äriplaanide koostamine. 


Eeldusõppeained: laevade ehitus; sadamate juhtimine ja toimimine 



1. Alan.E.Branch “Export Practice and Management”, 1994 

2. Alan.E.Branch “Economics of Shipping Practice and Management”, 1995 

3. J.Evans, P.Marlow “Quantitative Methods in Maritime Economics”, 1997 

4. ICC “The ICC Model International Sale Contract”, 2000 

5. UCP “ICC Uniform Customs and Practice for Documentary Credits”, 2002 

6. I.Charzanowski “An Introduction to Shipping Economics”, 1996 

7. Ekspedeerija käsiraamat, 2000 

8. L.Aksjutin “Organizatsija morskih perevozok”, 2000 

9. E.Limonov “Vnesnetorgovõe operatsii morskogo transporta i multimodalnõe 

perevozki”, 2000 

Õppeaine passi koostas: dotsent Ain Eidast 

33. LAEVADE PRAHTIMINE JA AGENTEERIMINE 

Õppekava nimetus: Merendus 






Õppeaine sisu lühiannotatsioon: rahvusvaheline laevandusturg; prahituru toimimine ja 

selle põhisubjektid ning -objektid; laevade soetamise ja prahtimise üldpõhimõtted; kuiv- 

ja vedellastilaevade prahiturud, tankerite prahtimine; liinilaevandus ja multimodaalne 

transport; tšarterite liigid ja ülesehitus; läbirääkimised prahiturul; sõltumatu 

laevabrokkeri tegevus ja roll prahiturul; reisi- ja ajatšarterid; mereveolepingute eriliigid, 

multimodaalse veo leping; laevareisi planeerimine; pettuste vältimine merenduses; 

prahituru õiguslikud aspektid ja vastavad regulatsioonid; pretensioonid ja hagid 

rahvusvahelisel laevandusturul; laeva- ja kaubadokumentatsioon; sadama operatsioonid; 

seisuaja, üleseisuaja ja kiirtöö arvestuse põhimõtted; laevaagendi kohustused ja 

vastutus; laevaagendi müügitegevus; liinilaevanduse konverentsid; liiniagendi tegevus 

laadimis- ja lossimissadamas; pretensioonide lahendamine; agenteerimine 

tramplaevanduses. 


Eeldusõppeained: mereõigus; meretranspordi kommertsekspluatatsioon 




2. Harvey Williams, Chartering Documentation, Fourth Edition (London/Hong-Kong, 

LLP, 1999) 

3. J. M. Van Berkum, W. Schuring, Shipping Agency Practice (Rotterdam, 1981) 


34. SADAMATE EKSPLUATATSIOON 


22







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: kaasaegse sadama arengu- ja üldplaneeringu skeemid 

ning nende valiku kriteeriumid; sadamate klassifikatsioon, sadamatüübi ja majanduslike 

näitajate valiku kriteeriumid; sadama omandivormid; sadama produktiivsus ja ohutuse 

kriteeriumid; sadama töökorralduse optimeerimine, sadama tööd mõjutavad positiivsed 

ja negatiivsed tegurid; sadama investeeringute planeerimine; sadama kaide ja terminalide 

spetsialiseerimine ja optimeerimine; alternatiivsed sadamasüsteemid; sadama 

personalitöö põhimõtted; sadamatasud ja –tariifid; sadama sissepääsuteede ja reidide 

planeerimine ning ekspluatatsioon; eri tüüpi sadamate tasuvusskeemid. 


Eeldusõppeained: meresadamate ehitus, sadamate juhtimine ja toimimine 




2. Patrick M. Alderton, Sea Transport. Operation and Economics, Fourth Edition 

(Thomas Red Publications, 1995) 

3. Alan.E.Branch, Economics of Shipping Practice and Management (1995) 

3. P. S. Nikiforov, P. I. Jakovlev, Morskie portõ (Moskva, Transport, 1987) 

4. V. F. Sirotski, V. N. Trifonov, Ekspluatatsija portov (Moskva, Transport, 1984) 


Hüdrograafia 

35. VEETEEDE KAVANDAMINE 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: veetee mõiste ja liigid; veetee projekteerimise protsess 

ja põhimõtted; laevade tüübid ja nende iseärasused; põhja- ja küljemõjud; projektlaev, 

projekt-tingimused; projekteerimiseks vajalikud andmed ja nende allikad; 

navigatsiooniperioodi kestvus, sadama(te) töörežiim; hüdrometeoroloogilised ja 

geoloogilised uuringud; hüdrograafilised ja geodeetilised mõõdistused, 

positsioneerimine; veetee sügavus, veetee laius, pöördealad, ankrualad, 

navigatsioonirajatised; navigatsioonimärgistuse projekteerimine; veetee eskiisprojekti 

koostamine, mudel- ja väliuuringud, sadama modelleerimine, navigatsioonimodelleerimine, 

spetsiaalsed väliuuringud. 


Eeldusõppeained: 

Õppeaine semestrisisene kontroll: kodutööd esitamine ja kaitsmine 


1. PIANC. PTC II-30. Approach channels. A guide for design. Final report of the joint 


23

working group PIANC and IAPH, in cooperation with IMPA and IALA. Supplement 

to Bulletin no 95 (June 1997). Brussels, 1997 

2. Merenkulkulaitos. Laivaväylien suunnitteluohjeet. Helsinki, 2001. 

3. Department of the Army, US Army Corps of Engineers. EM 1110-2-110 Coastal 

Engineering Manual. Part V. Chapter 5: Navigation projects. Washington DC, 

Proposed publishing date 30. Sep 2001. 

4. Merenkulukulaitos. Veneväylien suunnitteluohjeet. Helsinki, 2001 


36. GEOTEHNILISTE TÖÖDE PROJEKTI KOOSTAMINE 


Üldmaht: 3,0 AP; 120 tundi, sealhulgas loenguid 16 tundi, harjutusi 16 tundi ja 

iseseisvat tööd 88 tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Projekteerimise lähteülesanne. Arvutuslik laev. 

Garanteeritud süvendussügavus. Projekteerimise lähtematerjalid. Süvendatavat ala 

ümbritsevad hüdrotehnilised ehitused ja süvendustööde mõju neile. Insenergeoloogiliste 

uuringute ulatuse määrang. Süvendatava pinnase klassifikatsioon. Pinnase süvenduse ja 

teisaldamise raskuskategooriad. Võõrkehade esinemine pinnases, tehnoloogilised rajatised 

(tüükrid, torujuhtmed, jõu- ja sidekaablid). Pinnaste keskkonna ohtlikkus (raskemetallid, 

õlireostus). Veealuste nõlvade stabiilsuskontrolli vajadused. Hüdrofüüsikaliste protsesside 

mõju süvendatavale alale rannikumeres (setete transport hoovuste ja lainetuse poolt). 

Süvendatava ala plaani analüütiline ja graafiline kujundamine sõltuvalt arvutusliku laeva 

parameetritest. Süvenduspiiride määramine ja sidumine geodeetilise alusvõrguga 

süvendusplaanidel (L-Est või WGS-84 koordinaatide süsteemis). Nõlvade püsivuse 

tagamise meetodid. Nõlvade kindlustamine. Süvendustööde mahtude määramine. 

Mahtude määramise graafiline ja analüütiline osa. Süvendusprofiilide koostamine. 

Tabelarvutussüsteemide kasutamine mahtude määramisel. Süvendustööde mahtude 

määramine kaasaegsete arvutiprogrammidega (Autodesk Land Desktop). Ülevaade 

süvendustehnikast ja tehnoloogiatest. Süvendustehnoloogia valimine. Süvendusprojektide 

koostamine-vormistamine arvuti abil (AutoCAD, Autodesk Map, Microsoft Office 2000). 

Praktiline töö arvutiprogrammidega. Süvendustööde maksumuse kujunemine. 

Süvendustööde (geotehniliste tööde) projekti vormistamine. Seletuskiri, tööde mahud, 

graafiline osa. 

Eeldusõppeained: 

Õppetöö semestrisisene kontroll: kodutööd 



2. Carl A.Thoresen. Port Design Guidelines and Recommendations. Trondheim- 

Norway.(vastavad paragrahvid). 

3. P.S. Nikerov, P.I. Jakovlev. Morskie Portõ. Moskva “Transport”1987.(vastavad 

paragrahvid). 

4. Normõ tehnitšeskogo proektirovanija morskih portov. “Morflot” Moskva 1980 

(vastavad paragrahvid). 

5. Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and 

Waterways. EAU 1990. Berlin 1992 (vastavad paragrahvid). 

6. RD-96, Venemaa 


24

7. Soil mechanics, module 1 – basic dredging, International Dredging Academy, 

Engineer manual nr 1110-2-5025, “…” 

8. US Army Corps Of Engineers; “…” 

9. Vesirakenteiden Suunnittelu. RIL 123. Suomen Rakennusinsinöörien Liitto. 

Helsinki .(vastavad paragrahvid). 

10. Venesadamasuunnittelu. Kaupunkiliiton julkaisu C38 .(vastavad paragrahvid). 

Õppeaine passi koostas: tehnikakandidaat Jüri Lipre 

37. GEOGRAAFILISED INFOSÜSTEEMID 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Geograafiliste infosüsteemide põhimõtted, 

arvutikaardid (digitaal- ja rasterkaardid), geograafilise informatsiooni töötlemine, 

ruumimudelid, ülevaade GIS tarkvaradest, andmetöötlusmeetodid geoinformaatikas, 

kaugseire, satelliitpositsioneerimise süsteemid, geoinformaatika standardid (sh IHO 

standardid). 


Õppetöö semestrisisene kontroll: iseseisvate tööde esitamine ja kaitsmine 


1. Geoinfosüsteemid praktikule, Teet Jagomägi, Regio 1999. 

2. Geographic information systems and science, Paul Longley ISBN 0-471-49521-2. 

3. IHO nõupidamiste materjalid 


38. LOODUSLIKE VEEKOGUDE MODELLEERIMINE 


Üldmaht: 3,0 AP; sealhulgas loenguid 32 tundi, harjutusi 32 tundi ja iseseisvat tööd 56 

tundi 




Õppeaine sisu lühiannotatsioon: 

Veekogu kui süsteemi komponendid ja erinevate mudelite tüübid. Regressioonmudelid 

ja statistilis-stohhastilised mudelid. Bilansimudelid. Advektsioon ja difusioon. Võrgualuste 

protsesside parametriseerimine. Alg- ja rajatingimused. Mudelarvutuste ja 

mõõtmistulemuste võrdlus. Biokeemilisi protsesse kirjeldavad võrrandid. Osakeste 

transpordi mudel. Pöördmeetodite, fuzzy logic ja neural network meetodite rakendamine 

modelleerimisel. Vee ökosüsteemi ja vee kvaliteedi mudelite rakendused Läänemeres. 

Inimtegevuse tagajärgede prognoosimine. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: andmete ettevalmistamine mudelarvutusteks, tulemuste 

interprteerimine 

Eeldusõppeained: okeanograafia ja limnoloogia (või merefüüsika, hüdroloogia) 

Õppetöö semestrisisene kontroll: ülesannete lahendamine, iseseisva mudelarvutuse 

sooritamine 



25

1. S.C.Chapra, Surface Water Quality Modelling. Mc Graw Hill. 1997 

2. L.H. Kantha, C.A. Clayson, Numerical models of oceans and oceanic processes. 

Academic Press. 2000. 

Ainepassi koostas: õppejõud U.Raudsepp 

39. MEREMETEOROLOOGIA 







Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Hüdrometeoroloogiliste andmete töötlus ja analüüs. 

Radari-, poi- ja satelliidiandmete kasutamine. Atmosfääri ja mere piirikihi protsessid ja 

nende kirjeldamiseks vajalik andmestik. Lainetus, hoovused, jääolud, meretasemed, 

nähtavus, tuuled, sademed. Andmete interpreteerimine. Atmosfääri ja mere pinnakihi 

olukorra prognoos. Tarbija optimaalne teavitamine. Merealade hüdrometeoroloogiline 

režiim. Erakordsete olukordade tõenäosused. Kriisiolukordade lahendamine. 


Eeldusõppeained: hüdrometeoroloogia 

Õppetöö semestrisisene kontroll: kodune töö 

Õppekirjandus: Loengukonspekt (WMO jt. materjalide põhjal) 

Õppeaine passi koostas: professor Sirje Keevallik 

III MAGISTRISEMINAR 

Üldmaht: 4,0 AP; 160 tundi, sealhulgas seminare 64 tundi, iseseisvat tööd 96 tundi. 

Õpetamise aeg: esimene ja teine semester 


Hindamisviis: hindeline arvestus (H) 

Õppeaine sisu lühiannotatsioon: Käsitletakse merenduse, sh meremajanduse, 

laevajuhtimise ja laevamehaanika, laevasõidu ohutuse ja hüdrograafia jmt, 

tänapäevaseid probleeme; osaletakse ettekannetega seminaridel; valitud teemal 

valmistatakse ette publikatsioon; külastatakse erialaseid seminare mereakadeemias, 

TTÜ-s või teistes kõrgkoolides. 

Iseseisva õppetöö kirjeldus: tutvumine erialase teaduskirjandusega; seminari ettekande 

ja publikatsiooni ettevalmistamine. 

Õppetöö semestrisisene kontroll: ettekande ja publikatsiooni käsikirja esitamine ja 

kaitsmine 


Kui tekkivad küsimused, siis pöörduge Liia Iskul poole. 

e-post: liia.iskul@emara.ee 

tel: 6135532 


26

EESTI MEREAKADEEMIA Õ P P E K A V A Merendus Maritime Studies

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?