EELK Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse Sõnumid, 8. leht ...
EELK Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse Sõnumid, 8. leht ...
EELK Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse Sõnumid, 8. leht ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>EELK</strong> <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> <strong>Ristija</strong> <strong>Johannese</strong> <strong>koguduse</strong><br />
<strong>Sõnumid</strong> , , <strong>8.</strong> <strong>8.</strong> <strong>leht</strong>. <strong>leht</strong>. Anno Anno Anno Domini Domini 2005, 2005, 2005, suvi<br />
suvi<br />
<strong>Sõnumid</strong> <strong>Sõnumid</strong> <strong>Sõnumid</strong><br />
<br />
Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülendan teda! Laul 69, 31<br />
Vaimulik laulupäev Tartus<br />
10. -12. juunil toimus Tartus järjekordne <strong>EELK</strong> vaimulik laulupidu, millest võttis<br />
osa ka meie <strong>koguduse</strong> segakoor. Kuna laulupidu on vaid iga viie aasta järel, siis<br />
algasid etvalmistused varakult ning repertuaar oli teada juba ammu. Seega oli ka<br />
meil piisavalt aega esitatavaid laule õppida. Kaks kaunist ja päikeselist päeva<br />
möödusid kiirelt erinevatel üritustel, kontsertidel, lauluproovides. Laupäevane<br />
rongkäik ja laulupidu toimusid ilmateate kiuste selge taeva all. Alles viimase laulu<br />
kordamisel sai publik pisut niisutada.<br />
Oli äärmiselt tore, rikastav ning hingekosutav üritus. Väsinult, kuid rahulolevaina<br />
jäime järgmist pidu ootama.<br />
Eha Podgornova<br />
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------<br />
Tänavu täitub 100 aastat segakoori asutamisest<br />
Raasikule, <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> <strong>koguduse</strong> õpetaja Steinfeldti<br />
algatusel. Rännakem selle sündmuse tähistamiseks<br />
mööda <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> muusikasajandi radu…<br />
Fotol on <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> <strong>koguduse</strong> kirikukoori liikmed<br />
aastal 1963 kiriku altari ees<br />
I rida vasakult: Armilde Pärdin, Leida Mägila, Evelin Niidu<br />
(ajutine koorijuht Tallinnast), Ellen Luik, Elfride Tui, Salme<br />
Sakkeus<br />
II rida: Lisette Tomingas, Helmi Betlem, Vilhelmine<br />
Kuurberg, Aliide Rosin, Leida Keerd, Juta Virgepuu, Elvine<br />
Roots<br />
III rida: Johannes Okspuu, Ernst Noor, Elmar Mägila, õp.<br />
Paul-Voldemar Koppel, organist ja koorijuht Johannes<br />
Betlem, Richard Iher.<br />
Pildilt puuduvad: Herta Püü, Amalie Püü, Hille Tõnisson,<br />
Uusi Piht, Hilda Kaljuvee, Lembit Nairismägi, Endel<br />
Õunpuu, Endel Saarem<br />
___________________________________________<br />
Keelpillikoorist<br />
1925. aastal alustas tegevust <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> Vennaste <strong>koguduse</strong> keelpillikoor<br />
Robert Meri juhatusel. Mälestusi sellest sündmusest<br />
väljaandes “Helinaid igaviku teelt”, 1933:<br />
Teadmata murest ja kurbusest kasvasin kui lill vanemate<br />
hoole all. Ilusail suvepäevil mängides murul lillede keskel ja<br />
talvel hangel liueldes möödus kiiresti aeg. Nii vaheldus suvi ja<br />
talv. Aasta aasta järel kadus ajamerre ja mina ruttasin nendega<br />
ühes…<br />
Kiiresti olid möödunud aastad koolis ja mälestused vaid<br />
heljusid hinges noist aegadest. Ehkki selja taha olid jäänud<br />
kooliaastad maal ja suvi jällegi oma iluga oli asund<br />
põhjamaale, siiski möödus see imekiiresti. Kahetsusis põksus<br />
süda sügisõhtuil ja hinges helises kaeblik viis: oh, sügis, miks<br />
armutult riisusid lillede ilu; miks peletasid linnud ja tõid ilma,<br />
mis kare ja vilu...<br />
Ikka valusamaks muutus kahetsus hinges – ja süda, oh kuis<br />
igatses ta laulda lindega ühes, hõisata lillede keskel, kuid –<br />
närbumas olid need. Nüüd tuli otsida uusi lohutusi, vaadelda<br />
lilli, mis iialgi ei närbu, ja otsida midagi, mis asendada linde<br />
lauluga.<br />
Kohates koolipõlve sõpru, kelle hinges samuti kurbus rõhuv,<br />
miks ometi see ilu nii üürike – kaduv! Nüüd otsustasime ise<br />
valida tee, mis ka sügisõhtuil rahuldaks meid…<br />
Peagi oli leitud see, millest lapsena unistasime – muusika. Et<br />
meist juba mõni mõistis pilli teraskeelilt helisid kuuldavale<br />
tuua, siis otsustasid ka teised seda õppida ja peagi oli selleks<br />
algus tehtud. Nüüd algas keelpillikoor oma tegevust. Ilma<br />
mingisuguse eri sihita, peale muusikaliste helide naudingut,<br />
ilma kavatsuseta organiseerida keelpillikoori,<br />
See aga ei jäänud nii, sest minul tuli lahkuda sellest perest ja<br />
asuda linna, kus auto signaalid ja kõiksugu sõidukite kärin<br />
mulle muusikaks jäi – meelt rõhuv aga oli see…
Loodus nuttis jäiseid pisaraid. Sihita hulkudes poolpimedas<br />
pealinna tänavail tajus minus mõte, kui jõudsin laterna(tule)<br />
juurde, mis valgustas tänavat: mu sõbrad naudivad praegu<br />
seda, mis ihkab süda ja mina – keset pealinna kära. Ruttu ära<br />
sellest süngusest – sinna, kus kuulda võin pillide kõla.<br />
Nii ruttu kui jõudsin ruttasin raudteejaama – rongile – koju!<br />
Laupäeva õhtu. Minu isamajas koos koolipõlvesõbrad ja<br />
mängivad – kui ilus oli see. Oh, kuidas nõiduslikult valdas see<br />
minu hinge!<br />
Möödus pühapäev, jätta tuli sõbrad, sest kohustas koolitöö<br />
linnas. Asusin rongile ja sõitsin – jättes sõbrad mängima.<br />
Pea kattis lumi valge vaibana maad ja igapäevases toimingus<br />
ilma erinevusteta möödusid päevad. Jõudsid jõulupühad, olin<br />
jällegi sõprade hulgas – mängisime…<br />
Käes jaanuarikuu ja jällegi asusin oma kohuste täitmisele. Nii<br />
möödusid päevad ja nädalad üksilduses, kuni juba päike<br />
kõrgemale tõusis pea kohale, lumi hakkas sulama ning oodata<br />
oli kevadet.<br />
Pea saabusid kevadpühad, mil avanes võimalus rutata sõprade<br />
hulka. Oli Suure Neljapäeva hommik, kui sõbrad asusid minu<br />
isamajasse, käes pillid ja noodiraamatud. Algas mäng, kuid<br />
esmakordselt märkasin, et lauldi ka kaasa. Nüüd taipasin, et<br />
see pole enam vaba ilutsemise laul, vaid valmistumine<br />
mingisuguseks esinemiseks. Peagi kuulsin, et kutse oli tulnud<br />
vend Pakatsi talusse palvetundi mängima minekuks. Olles<br />
alles algaja viiulil, kuid siiski otsustasin minna ühes. See oli<br />
esimene kord esineda - 1925 aasta Suur Neljapäev. Oh,<br />
kuidas põksus süda: ei tea, kuidas arvustavad seda kuulajad.<br />
Kuidas sellega oli, ei tea, kuid viimasel pühal saime kutse tulla<br />
Parasmäe külla Reinu tallu. See soov sai täidetud. Sellest peale<br />
tuli kutseid ligemalt-kaugemalt ning märkamatult olime<br />
rakendanud end ühiskonna teenistusse.<br />
Nii mängides ja lauldes on möödunud kaheksa aastat ja<br />
vajunud ajamerre, kuid see töö, mis nõtruses sai alustatud, on<br />
vilja kannud. Tahtmatult tegutseda usulisel alal, on meist<br />
saanud aastate joolsul usklikud ja siht, mida meie ei valinud ,<br />
on sihiks saanud. Kristus, kes oli tundmata meile, on<br />
tuttavaks saanud ning lootuse annud, et oleme temaga pärijad<br />
uues kodus, kus lõpmata laulame. Sääl, kus kandle keeled ei<br />
katke…<br />
Tema on meid kõiki aja jooksul oma verega patust<br />
puhastanud ja selle läbi oleme kohustatud Temale töötama –<br />
laulma.<br />
Nüüd ei kuula meie enam helisid pillide keelilt, vaid<br />
kuulutame Kristust ja anname Temale au. Kiidame Issandat,<br />
kes kõik targasti on seadnud ja peame hoolt selle eest, et need<br />
maised kandled oleks taevase kandlega ühes hääles, sest selle<br />
läbi võime nii mängida, et see patuvangidele südameisse<br />
kostab ja nemad ahelaist vabaks saavad, Jeesuse juurde<br />
tulevad, kes meid orjusest peastab – vabaks teeb…<br />
Kaheksa aastat on Issand meid kandnud. Selle aja jooksul<br />
olen paljugi rõõmsaid silmapilke üle elanud oma sõprade<br />
hulgas, kuid ka valusaid pisaraid on tihtigi põskeile veerenud,<br />
ohates Issanda poole: oh, kas jõuan neid sõpru, keda juhatan,<br />
juhatada nii, et nad taevalinna välja jõuaks. Tihtigi olen<br />
pisaraid valanud metsas põõsa varjus, teed käies ja öösel<br />
kastemärjas rohus põlvitanud möödudes Baali altareist, kus<br />
mu sõbrad on ohverdanud – kuid Issand on mu õhkamisi<br />
kuulnud ja neid peastnud. Küll pilget ja naeru olen mina ja<br />
mu sõbrad selle aja jooksul kanda saanud vaenlasilt, kuid<br />
Issand on arvanud väärt meid seda kandma. Tänuvõlglased<br />
oleme Temale. Kõik need mured, rõõmud ja pisarad on meid<br />
nii ühiseks pereks kasvatanud, et ei suudaks enam ette<br />
kujutada lahkumist maises maailmas…<br />
Kaheksa aastat on Issand meid kandnud, vaenlase nõu ja<br />
püüded meid pillutada tühjaks teinud, ja selle aja jooksul<br />
oleme ka segakoori juurde asutanud ning anname<br />
omavahelist ajakirja välja – “Helinaid igaviku teelt”, milleks<br />
kasutame vabu õhtutunde.<br />
Kaheksa aastat on Issand meid kui nõtru tallekesi oma süles<br />
kandnud ja ta teab, kaua laulame maises ilmas. Tema teab,<br />
millal vaikivad meie kandled ja huuled sellest maisest laulust;<br />
oh, et võiksime siis inglikooris laulda – sääl, kus lauluhääl on<br />
kui vete kohin.<br />
Ei suudaks ette kujutada, et kord peaksime lahutatud olema,<br />
need, kes siin nii ühendatud armastuses oleme. Annaks<br />
Issand ise jõudu võitjaks jääda ja et võiksime mõnele<br />
närbuvale inimlapsele laulda südamesse elukevade ja uskliku<br />
isa-emakese silmad särama taevasest kodumaast, mis neid ja<br />
meid kõiki ees ootab…<br />
Heinrich Meri<br />
Meenutab keelpillikoori üks liikmeid, kauaaegne <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong><br />
<strong>koguduse</strong> organist- koorijuht Johannes Betlem (mälestuste<br />
terviktekst on <strong>koguduse</strong>majas)<br />
…Kooriharjutusi peeti algul Meri’de kodus Haljavas. Peagi<br />
liitusid kohalike noortega uskliknoored kaugemaltki: Neeme<br />
ja Ihasalu rannast, Jõelähtmest Koogi alevikust, Võerdla ja<br />
Rebala küladest, hiljem ka Perilast ja Pikaverest ning<br />
Kuusalustki. Pärast Robert Meri isakodust lahkumist<br />
Rakverre hakkas koori juhatama Heinrich Meri ja pärast<br />
Heinrichi igavikku suundumist sai 18 aastane Harald Meri<br />
meie koorijuhiks.<br />
…Köster-organistiks oli Osvald Nessel, kes juhatas ka<br />
kirikukoori. Ta oli hea orelimängija, enamlauldavad koraalid<br />
peas. Tema juhendas ka Haraldit orelimängu õppimisel.<br />
See nn. Merikoor tegutses edukalt, õnnistusrikkalt.<br />
…Kuna pillide kaasaskandmisega oli raskusi, hakkas Harald<br />
Meri kooriliikmete nõusolekul alguses lihtsamaid<br />
neljahäälseid koorilaule õpetama.<br />
…<strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong>s tegutses eesti ajal veel <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong><br />
haridusseltsi koor kohaliku väiketöösturi August Kuurbergi<br />
juhatusel. Kooris laulsid Raasiku haritlased, aga oli ka<br />
taluinimesi. See võrdlemisi suur koor laulis ka kirikus<br />
suurematel kirikupühadel ja muudel kiriklikel üritustel.<br />
Taastatud nõukogude võim lõpetas ka selle koori tegevuse.<br />
Kiriku liinis tegutses veel <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> Jeesuse sõprade ühing,<br />
mille liikmeist oli väikene koorikene ühingu liikme Arnold<br />
Kreegi juhatusel. Nõukogude ajal keelustati ka see<br />
organisatsioon.<br />
…Saksa okupatsiooni ajal tegutses Meri koor veel edukalt,<br />
vist 1942.a. lõpupoole hakkas H. Meri koguma allesjäänud<br />
endisi haridusseltsi koori lauljaid ja ka Raasikul elavaid Meri<br />
koori lauljaid ning õnnestuski moodustada uuesti <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong><br />
kirikukoor.<br />
…1944.a. Lauluharjutused toimusid veel <strong>koguduse</strong>le jäetud<br />
suuremas ruumis, kus oli ka harmoonium. Mäletan 9. märtsi<br />
õhtut, lauluharjutust kiriklas, kui oli esimene Tallinna<br />
pommitamine punalendurite poolt. Taevalaotuses põlesid nn.<br />
küünlad. Kogu ümbrus, ka kirikumõisa õu, oli valge, saanuks<br />
vist aja<strong>leht</strong>egi lugeda. Tuleleegid Tallinna kohal, mürskude<br />
lõhkemise mürin, lennukite mootorite undamine, mis sõitsid<br />
hävitust ja surma tooma – see oli vapustav vaatepilt ja<br />
läbielamus, mõttetu sõja tulemuste suhtes… Lauluharjutuse
katkestasime, igaüks ruttas koju. Õnneks Tallinna lähemat<br />
ümbrust ei pommitatud.<br />
Köster-organist Harald Meri lahkumisega Jõelähtmesse<br />
hakkasin teda asendama. Koori juhtimise praktikat mul<br />
polnud, vaid mõned tähelepanekud Harald Meri juhatamisest,<br />
laulude õpetamisest. Palusin lauljail sellega arvestada ja<br />
heatahtlikult ning isegi õpetavalt minusse suhtuda…<br />
Koori tegevust nagu kiriku tegevustki jälgiti NKVD poolt,<br />
aga erilisi takistusi ei tehtud. Võrdlemisi rahulikku elu häirisid<br />
arreteerimised, mis toimusid öösiti, mille vastu polnud<br />
mingisugust kaitset. Kirikukoori lauljaid ei puudutatud, aga<br />
kartus ja hirm oli neilgi…<br />
Mõni aeg pärast nõukogude võimu taaskehtestamist tuli minu<br />
juurde valla partorg ettepanekuga, et ma organiseeriksin ja<br />
hakkaksin juhatama Raasiku Rahvamaja laulukoori…<br />
Põhjendasin keeldumist suure töökoormusega ja<br />
vilumatusega kooritöös.<br />
1949.a. märtsiküüditamine (kellede hulka ka mind arvati)<br />
lõpetas <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> kirikukoori tegevuse kuni minu<br />
tagasitulekuni 1954.a. oma perekonna ja kodukiriku juurde…<br />
Sain kirikukoori jälle kokku, sest suurem osa lauljaid olid<br />
alles, tulid ka mõned uued inimesed.<br />
…Siis vahepeal, 1970.-80. aastatel, vaikis kirikukoori laul…<br />
------------------------------------------------------------------------------<br />
Keelpillikoori fotol: istuvad vasakult: Heinrich Meri, Aliide<br />
Meri, Linda Bachmann, Anete Tomander, Benita Ots, Marie<br />
Karjus, Arnold Kleener; seisavad: Helene Noorberg,<br />
Elisabeth Bachmann, Albert Ots, Erich Sommer, Mihkel<br />
Meri, Alviine Haavam, Jette Meri, Anni Pitea, P. Karupuu,<br />
Adolf Karu, Robert Meri.<br />
Maria ja Ülle meenutusi <strong>koguduse</strong> laulukoori<br />
taastegutsemise 10. aastapäeval<br />
<strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> kirikukoor hakkas uuesti tegutsema septembris<br />
1991 noore organisti-koorijuhi Miina-Liisa Müürsepa käe<br />
all. Miina-Liisale tuli appi tema ema Ene-Lembi Müürsepp,<br />
kauaaegne Raasiku Rahvamaja koorijuht. Vanematest<br />
lauljatest tulid laulma meie auväärne kauaaegne organistkoorijuht<br />
Johannes Betlem ja Juhan Betlem bassirühma,<br />
tenorisse Heiki Rosin, aldirühma Ellen Luik, Hilje Sell ja<br />
Maria Lemmik. Sopranisse tulid laulma Linda Kajakas, Margit<br />
Sell ja Miina-Liisa Müürsepp. Selle koosseisuga laulsime<br />
esimest korda 1991 lõikustänupühal.<br />
Hakkasime õppima uusi laule ja laulsime Jumalale kiituseks<br />
kirikupühadel.<br />
Esimene väljasõit oli 13. juunil 1992 Kuusallu praostkonna<br />
laulupäevale. Selleks ajaks oli tulnud juurde ka uusi lauljaid:<br />
Valve Prehing, Leili Sinik, Leeni Haasma, Ilma Püi ja Lea<br />
Betlem. Vanematest inimestest jäid mitmed külma tõttu peagi<br />
eemale, kuid uusi <strong>koguduse</strong> liikmeid Pikaverest tuli juurde:<br />
Boris Kodanik, Marge Kodanik ja Raivo Kodanik ning Tiina<br />
Pappel Tallinnast.<br />
4. ja 5. juulil 1993 oli Viljandi vaimulik laulupäev, kus oli<br />
lauljaid koos üle Eesti Vabariigi ja külalisena Torontost<br />
organist, koorijuht ja helilooja Roman Toi.<br />
Oktoobris 1993 pühitsesime oma kiriku 130. aastapäeva.<br />
11. juunil 1994 oli Ida-<strong>Harju</strong> praostkonna laulupäev Kose<br />
kirikus.<br />
Ühel jüripäeval käisime laulmas Jüri kirikus. Oleme käinud<br />
Puhja kirikus laulmas ja ühtlasi külas ka perekond Kuusemaal<br />
(meie koorijuht Miina-Liisa abiellus Puhja <strong>koguduse</strong> diakoni<br />
Tiit Kuusemaaga). Puhjast sõitsime Võrtsjärve äärde Rannu<br />
kirikusse, kus teenivad Tiit Kuusemaa <strong>koguduse</strong> õpetajana ja<br />
Miina-Liisa Kuusemaa organistina. Ka õpetaja Harri Rein oli<br />
meiega väljasõidul ja teenis kaasa nii Puhjas kui ka Rannus.<br />
Täname ka Heiki Rosinat, kes meid oma bussiga lahkelt ringi<br />
sõidutas.<br />
1998 lõpul tuli meile uus organist-koorijuht Lea Mäeväli<br />
Tallinnast. Tuli juurde ka uusi lauljaid: Ilse Tudre, Valja<br />
Kuuskmäe, Ülle Rosin (1999 nov.).<br />
1999 mais oli Ida-<strong>Harju</strong> praostkonna laulupäev Kose kirikus,<br />
kust samuti osa võtsime. 25.-27. mail 2000 oli kirikupäev ja<br />
laulupidu Pärnus. Nüüd oli meile lisandunud veelgi lauljaid:<br />
Maie Kull, Enno Kull, Loore Tamm, Uno Kaunis, Rein<br />
Ermas, Teele Järvemaa, Laura Esnar, Eha Podgornova,<br />
Marge Kaiv, Svetlana Ahven, Malle Järvemaa.<br />
17. juunil 2000 toimus Jüri kirikus praostkonna päev ja 2001.<br />
aasta 1<strong>8.</strong> augustil Jõelähtme valla kihelkonnapäev ja Ida-<br />
<strong>Harju</strong> praostkonna laulupäev.<br />
Laulma on tulnud ka Urve Jõhvik ja Signe Saarum. 2000.<br />
aasta lõpust laulame uue koorijuhi Vaike Laatsaruse käe all.<br />
Koorivanem Maria Lemmik<br />
…Eriliselt meeldejäävaks kujunes Pärnu kirikupäev ja<br />
laulupidu 25.- 27. maini 2000.a.<br />
Kellel oli võimalik, sõitis juba 25. mai hommikul bussiga<br />
Pärnu, et osa võtta proovidest ja muudest üritustest.<br />
Töökohustustega seotud jõudsid Vallikääru õhtuks.<br />
Üheskoos võtsime osa õhtusest kirikupäeva avajumalateenistusest.<br />
Ööbimisvõimalus oli meil Ülejõe<br />
Gümnaasiumis.<br />
Järgmisel hommikul võtsime osa hommikupalvusest Elisabeti<br />
kirikus ja kooriproovidest Vallikäärus. Vaheajal käisime<br />
rannas tormist merd ja liivatormi vaatamas, sest tuul oli nii<br />
tugev; ähvardas Vallikääru lavalt katuse lausa ära viia. Õhtul<br />
võtsime osa Elisabeti kirikus toimuvatest elamuslikest<br />
muusikaüritustest, mis lõppesid kaugelt üle südaöö<br />
öömissaga.<br />
Järgmise päeva peasündmuseks oli laulupidu, millele eelnes<br />
rongkäik. Ilm oli ilus päikesepaisteline, ei jälgegi tormist, ja<br />
pidu läks igati korda. Koorijuht Lea Mäeväli sai meilt väikese<br />
meene ja tänusõnad hea juhendamise eest.<br />
Järgmist hooaega alustasime juba uue organist-koorijuhi<br />
Vaike Laatsarusega.<br />
31. maist - 3. juunini 2001 toimusid Pärnu Toomkiriku ja<br />
linna 750. aastapäeva üritused. Käisime seal vaid neljakesi:<br />
Eha, Ilse, Ülle ja Heiki. Võtsime osa ka palverännakust Vana-<br />
Pärnusse kunagise Toomkiriku asupaika, ürituste lõpul anti
meile Elisabeti kirikus palveränduri tunnistused. Muljed jäid<br />
kogu üritusest väga head.<br />
Juunis andsime <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> kirikus 9-10 lauluga kontserdi ja<br />
sama kavaga laulsime ka 1. juulil Kose kirikus.<br />
Ülle Rosin<br />
Nendest meenutustest on mitu aastat möödunud. 2004.<br />
aastast laulame organist-koorijuhi Liia Laanmets-Ojapi käe<br />
all. Vahepealseid koori tegemisi on kajastanud meie <strong>koguduse</strong><br />
neli korda aastas ilmuv väljaanne “<strong>Sõnumid</strong>”. Lauljaid on<br />
koorist lahkunud, aga uusi ja noori on juurde tulnud. Sel<br />
aastal on laulnud kooris koorijuht Liia Laanmets-Ojap;<br />
sopranid: Lea Betlem, Urve Jõhvik, Signe Saarum, Miia<br />
Klimask, Noole Aurik, Silvi Sepp, Maie Kull, Valentine<br />
Kuuskmäe, Evi Holm, Marge Kaiv, Linda Kajakas; aldid:<br />
Kersti Paenurm, Iivika Jegis, Vaike Laatsarus, Eha<br />
Podgornova, Ilse Tudre, Maria Lemmik, Ilma Püi, Ülle<br />
Rosin; tenorid: Olev Ojap, Priit Tali, Rein Ermas; bassid:<br />
Johannes Betlem, Juhan Betlem, Heiki Rosin.<br />
Alates 2005 tegutseb <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> kiriku noortekoor Priit Tali<br />
juhatusel ja pühapäevakooli lasteansambel, kes emadepäeval<br />
kirikus Silvi Sepa ja Kersti Paenurme juhatusel lauluga kaasa<br />
teenis.<br />
Kutsume kõiki <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> (Raasiku) endiste ja<br />
praeguste kooride ja puhkpilliorkestri liikmeid ning<br />
juhte 3. septembril 2005 kell 11.00 algavale laulukoori<br />
100. aastapäeva ja orkestri 95. aastapäeva tähistamise<br />
jumalateenistusele <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> kirikus ja järgnevatele<br />
üritustele.<br />
Palume eelnevalt, hiljemalt 15. augustiks 2005, registreeruda<br />
telefonidel 5076991 (Eha), 55959420 (Priit), 56617686 (Ülle).<br />
<strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> <strong>koguduse</strong> esinduse küllasõit Salossse<br />
Maikuu viimasel nädalavahetusel oli <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> <strong>Ristija</strong><br />
<strong>Johannese</strong> <strong>koguduse</strong> ansamblil tore võimalus viibida külas<br />
Salo-Uskela sõprus<strong>koguduse</strong>l Soomes. Kaasa tulid mitte<br />
ainult lauljad, vaid ka teisi toredaid inimesi.<br />
Reis oli pikalt ette planeeritud. Ettevalmistusi tegime meie ja<br />
tegid ka Soome sõbrad. Kohtumine ning vastuvõtt olid üle<br />
ootuste toredad.<br />
Meile tutvustati Salo linna, <strong>koguduse</strong> elu ja võimalusi. Saime<br />
põhjaliku ülevaate <strong>koguduse</strong> lastetööst, diakooniatööst,<br />
misjonitööst, noortetööst ja muusikategevusest. Noortekeskuse<br />
ruumid ja selgitus tegevusest jätsid meie noortele<br />
tõeliselt sügava mulje.<br />
Reedel toimus Naarila leerikeskuses ühine õhtu koos<br />
kohaliku <strong>koguduse</strong> tütarlastekooriga. Laulsime, sõime,<br />
mängisime koos. Käisime saunas ja suplesime järves. Naarila<br />
keskus on tõsiselt vahva ning ääretult palju võimalusi pakkuv.<br />
Laupäeva õhtul oli meie ansambli sisustada muusikaõhtu Salo<br />
kirikus. Kõik sujus kenasti, saime hiljem palju siiraid<br />
kiidusõnu.<br />
Pühapäeva hommikul osalesime paari lauluga jumalateenistusel<br />
majesteetlikus Uskela kirikus. Mihkel meie grupist<br />
sai hindamatu võimaluse kanda ristikäigul suurt risti<br />
teenistuse algul ja lõpus.<br />
Ääretult meeldivad olid kõik kontaktid Salo inimestega.<br />
Sealse <strong>koguduse</strong> poolt saame ka edaspidi igakülgset abi<br />
korraldusliku, materiaalse, koolitusliku ning vaimse valdkonna<br />
arendamisel.<br />
Kokku sai lepitud üsna mitu sealsete sõprade külastust Ida-<br />
<strong>Harju</strong>maale. Noori, muusikat, suhtlust - kõike on tulemas.<br />
Koostöö sai hoogu ja loodetavasti saab hoogu edaspidi<br />
juurdegi.<br />
Sellised sõprussuhted innustavad inimesi ning annavad jõudu<br />
oma <strong>koguduse</strong>s edasist tööd tegema.<br />
Järgmisena ootame Salo sõpru külla septembri alguses meie<br />
<strong>koguduse</strong> koori 100. sünnipäevale. Ning oktoobris loodame<br />
võõrustada Salo noortekoori.<br />
Suhted meie <strong>koguduse</strong> ja Salo-Uskela <strong>koguduse</strong> vahel<br />
arenevad jõudsalt ning loodetavasti mõlemale poolele<br />
kasulikult.<br />
Siinkohal anname edasi ka suure tänu Ida-<strong>Harju</strong> praost<br />
Jaanus Jalakale ning diakon Margus Kirjale, kes meid kodust<br />
mereni ning hiljem merest koduni vedasid.<br />
Täname kõiki Salo sõpru ning soovime neile südamest<br />
õnnistust<br />
Eha Podgornova, <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> <strong>koguduse</strong> juhatuse esimees<br />
---------------------------------------------------------------------------<br />
17. juuli 2005 – kihelkonnapäevade kirikupäev.<br />
11.00 jumalateenistus <strong>Harju</strong> – <strong>Jaani</strong> kirikus.<br />
Seejärel temaatiline etendus kiriku pargis, jalutuskäik<br />
kirikumõisas, on võimalik käia kirikutornis.<br />
Õnneloos oreli remondi heaks.<br />
19.00 Tajo Kadajase kontsert „Kõik need mu laulud...“<br />
----------------------------------------------------------------------------<br />
Kui Jumal lubab, ilmub Sõnumite järgmine number 3. septembril<br />
2005 ja saab kajastama seitsme aastakümne täitumist õpetaja Alfred<br />
Toominga, pärastise <strong>EELK</strong> peapiiskopi, ametisse asumisest <strong>Harju</strong>-<br />
<strong>Jaani</strong> <strong>koguduse</strong> õpetajana (1935). Jätkame <strong>koguduse</strong> sajandivanuse<br />
kultuurielu kajastamist.<br />
Jumalateenistus <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> kirikus on igal pühapäeval<br />
kell 11.00.<br />
Kuu viimasel pühapäeval ja kirikupühadel on kaetud<br />
armulaud.<br />
<strong>EELK</strong> <strong>Harju</strong>-<strong>Jaani</strong> <strong>Ristija</strong> <strong>Johannese</strong> <strong>koguduse</strong> kantselei:<br />
Tallinna mnt. 50 Raasiku 75203, tel 6082209<br />
Avatud: kolmapäeviti 10-15 ja pühapäeviti 10-11<br />
Koguduse hooldajaõpetaja praost Jaanus Jalakas (Kuusalu, tel.<br />
6072205)<br />
Ajalehe tegid: Ülle Rosin, Priit Tali, Sirje Simson
Change language