Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>TERE</strong> <strong>TULEMAST</strong> <strong>VIRU</strong> <strong>FOLGILE</strong>!<br />
6.–8. august 2010 Käsmu<br />
www.virufolk.ee
8.-15. juuni<br />
Kaunid<br />
kontserdid<br />
Käsmus<br />
8.06 Marko Matvere & “Mustlasvanker”<br />
Õhtu mustlasmuusikaga, kuhu mahub ka juttu ja meenutusi.<br />
9.06 Jaak Joala 60. Juubelikontsert<br />
Jaak Joala repertuaari kullafondi esitavad Ivo Linna, Marten Kuningas,<br />
Liisi Koikson, Märt Avandi, Marju Länik, Birgit Varjun ja Luisa Värk.<br />
10.06 tõnis Mägi & ChaliCe<br />
11.06 ultiMa thule & Jäääär<br />
Thule on taltunud, Jäääär rokib!<br />
12.06 birgit õigeMeel, uku suviste & noorkuu<br />
13.06 l. saatpalu, p. rebane & r. tafenau “sa oled hea”<br />
Kontserdil kõlab Eesti kuue- ja seitsmekümnendate aastate laulu-<br />
meistrite väärtlooming.<br />
14.06 rannap & MaarJa<br />
Rein Rannapi loomingu pärleid esitavad koos autoriga<br />
Maarja-Liis Ilus ja keelpillikvartett.<br />
15.06 eesti filMiMuusika õhtu<br />
Eesti filmimuusika pärleid esitavad Ott Lepland, Hanna-Liina Võsa,<br />
Maria Listra, Kene Vernik, Margus Vaher, Getter Jaani,<br />
Jalmar Vabarna ja Toomas Krall.<br />
Käsmu asukoht<br />
Mõnus Muusika kaunis keskkonnas<br />
kutsuvad:<br />
Täpsem info: kkk.virufolk.ee<br />
Koostööpartnerid:<br />
Kontserdid toimuvad<br />
Käsmu meremuuseumi<br />
tagusel Ingmani Merelaval.<br />
Kontsertide algus kl 20:00<br />
Piletid müügil Piletilevi<br />
müügipunktides ja<br />
internetis www.piletilevi.ee<br />
Piletid müügil soodushindadega<br />
31. märtsini.<br />
Pileteid on müügil<br />
piiratud arv!<br />
Kuni 12-aastastele (k.a)<br />
lastele sissepääs tasuta.<br />
Tallinna ja Käsmu vahel<br />
sõidavad kontsertsarja ajal<br />
eribussid.
Laevamäng<br />
Laevakippar, poisikane,<br />
tie sina laeva luikeluista,<br />
luikeluista, puikepuusta,<br />
pääsükäse pääsulista,<br />
küüdü härja küljeluista,<br />
pane sina piale purjesida<br />
nagu neiu pollesida,<br />
pane sina piale söisijäsä<br />
nagu neiu listisida!<br />
Laevakippar, poisikane,<br />
ülendä, alenda laeva –<br />
kui ülenda, siis alenda,<br />
kui alenda, siis ülenda!<br />
soua, laeva, ja joua, laeva,<br />
soua sinne Suomemaale,<br />
joua sinne Ruotsimaale –<br />
sinna oskad raiutanne,<br />
venna latvad laasitanne.<br />
Laevakippar, poisikane,<br />
tuo sina laevale vedäjäid!<br />
Väljaandja: MTÜ <strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong><br />
http://www.virufolk.ee/kontakt<br />
Toimetajad:<br />
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928<br />
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee 55591032<br />
Keeletoimetajad: Tiiu Kukk<br />
Kujundaja: Heiko Kruusi<br />
Trükk: AS Rebellis<br />
Üks mängijatest on laeva ehitaja,<br />
kes laulja sõnade järele laeva ehitab.<br />
Ehitamine: üks istub maha, järgmine<br />
tema põlvede peale, kolmas teise põlvede<br />
peale jne. Sellejuures esimene<br />
hoiab teise, teine kolmanda jne. keha<br />
ümbert kõvasti kinni. Kui laev valmis<br />
ehitatud ja laevale vedajaid kutsutakse,<br />
siis asuvad mõned mängijad<br />
selle “laevaosa” juurde, kes viimasena<br />
istus, võtavad selle kätest kinni<br />
ja hakkavad laeva vedama. Veetakse<br />
nõndakaua kui “laev” mõne koha<br />
päält rebeneb.<br />
EÜS II 552/3 (57) < Simititsa –<br />
K. Luud < Els Vaagiström ja<br />
Ann Mikiver (1905).<br />
Laeva tegemine + Laevamäng.<br />
Viis EÜS II 732 (36) – P. Penna < Ann<br />
Mikiver (1905).<br />
Allikas Vana KaNnel III 1938<br />
Välja valinud Jaak Johanson<br />
Juhtkiri<br />
Mis on <strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong>? <strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong><br />
on sõbrad, hää muusika,<br />
Käsmu valged kaptenimajad,<br />
loodus, värskelt suitsutatud<br />
lõhe, ahjusoe mustikakook, pikad<br />
sumedad augustikuuõhtud, meri,<br />
hommikused loengud Aleksei<br />
Turovskiga, lõõmav päike, sagin Käsmu<br />
peatänaval, rahvarohked kontserdid,<br />
üks lemmikartist järgneb teisele,<br />
meresinistes särkides <strong>Viru</strong> Folgi meeskond,<br />
sõit rikšaga merelavalt metsalavale,<br />
imelised ööd, Meremuuseum,<br />
laevad ja paadid, mis tund tunni järel<br />
viivad huvilisi lainetesse looklema,<br />
rõõmust kiljuvad lapsed.<br />
Vähemalt need on esimesed mälestused,<br />
mis mulle seoses <strong>Viru</strong> Folgiga<br />
meelde tulevad. Kuid see ei ole veel<br />
kõik: iga nädal ilmub ka <strong>Viru</strong> Folgi<br />
nädalakiri, mis toob lugejani kuumemad<br />
folgiuudised ja parimad plaadid<br />
ning tutvustab augustikuise festivali<br />
programmi. Ning et folgipalaviku kätte<br />
mitte lämbuda, leevendab folgilembust<br />
Rock Café, kus igakuiselt astuvad<br />
üles <strong>Viru</strong> Folgi sõprade lemmikud.<br />
<strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong> – mõnus muusika kaunis<br />
keskkonnas!<br />
PEEP VEEDLA,<br />
<strong>Viru</strong> Folgi peakooraldaja<br />
peep@virufolk.ee<br />
<strong>Viru</strong> Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga:<br />
Contra, Aarne Ruben, HeikiValk, Mari-Ann Remmel, HannesVarblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve,<br />
Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August<br />
Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann,<br />
Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep<br />
Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, LeeloTungal,Tiit Kändler, Neeme<br />
Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister,<br />
Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts,Veiko Pesur, Kalle Suuroja, AuneVeersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik,<br />
Kutt Kommel, Kadri Kask,Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.<br />
<strong>Viru</strong> Folgi<br />
FOtotiim:<br />
ToomasTuul<br />
Heiko Kruusi<br />
Kristjan Sulõnd<br />
Kaia Kaskla<br />
Kauri Lemberg
Kaastegevad<br />
akordionist Tiit Kalluste ja<br />
Kihnu Virve pereansambel<br />
kontserdid algavad kell 19:00.<br />
piletid müügil piiratud koguses piletilevi<br />
müügipunktides üle eesti hindadega 135-195.kontserdiklubi<br />
berit liikmetele piletid soodsamalt!<br />
Täpsem info:<br />
www.beritkontsert.ee<br />
kutsub:<br />
annab teada:<br />
Marko Matvere &<br />
Kihnu Virve ühistuur<br />
Merelaulud<br />
K 10.03 Põlva kultuurikeskus<br />
N 11.03 Tartu, Vanemuise<br />
kontserdimaja<br />
P 14.03 Viljandi, Ugala Teater<br />
E 15.03 Pärnu kontserdimaja<br />
T 16.03 Tallinn, Nokia<br />
Kontserdimaja<br />
K 17.03 Jõhvi kontserdimaja<br />
Koostööpartnerid:<br />
Väike<br />
Öömuusikal<br />
Kontserdil “Väike Öömuusikal” tulevad esitusele armastatud muusikalihitid läbi aegade. Ettekandele tulevad<br />
palad muusikalidest “Ooperifantoom”, “West Side Story”, “Kabaree”, “Rent”, “Miss Saigon”, “Hüljatud”, “Salaaed”,<br />
“Annie”, “Aida”, “Kaotajad”, “Chess”, “Cats”, “Jesus Christ “Superstaar”, “Sunset Boulevard” jne.<br />
26.04 Vanemuise<br />
kontserdimaja,<br />
Tartu<br />
28.04 Pärnu<br />
kontserdimaja<br />
03.05 Nokia<br />
Kontserdimaja, Tallinn<br />
Koostööpartnerid:<br />
Solistideks on Hanna-Liina VõSa, Lauri LiiV, JaniKa SiLLamaa,<br />
miKK Saar Ja neLe-LiiS VaiKSoo. Klaveril saadab Jorma TooTS.<br />
Kontserdid algavad kell 19:00.<br />
Piletid müügil Piletilevi ja Ticketpro<br />
müügipunktides.<br />
Täpsem info:<br />
www.beritkontsert.ee
Folgiroki eri esimene number koostatud ansambli Zetod poolt!<br />
Folgiroki ERI!<br />
Teise päeva maitse! „Tuleb, tuleb, tuleb…!“ Linnus…Artur Linnus!<br />
<strong>Viru</strong>ka nael 2009! Mis toimus?<br />
Kes jõi ära Karjalaineni konjaki?<br />
Ühel õigel folgil peab ka sekeldusi olema – kes<br />
teab, kuidas oleks läinud <strong>Viru</strong> Folgi esimese päeva üks<br />
menukamaid kontserte, kui korraldajad poleks<br />
õigel hetkel avastanud, et keegi on nahka pannud<br />
J. Karjalaineni konjaki.<br />
Konjak asendati kiirelt uuega ning folgil sahistati<br />
kahtlustest, et konjaki hävitasid Viljandi bändi<br />
Gjangsta poisid.<br />
Õhtuleht , 10.08.2009<br />
Nagu kaks tilka… …Madist!<br />
Aga<br />
tegelikult?<br />
Kes jõi<br />
konjaki ära?<br />
... MEIE!<br />
TRAHHHH….<br />
Mina!<br />
ja...<br />
Anna raisale!
Puhkus looduses<br />
RMK looduses liikumise süsteemi kuuluvad 13 puhkeala, 5 rahvusparki ning arvukalt<br />
looduses liikumise võimalusi teistel kaitsealadel – ligi 2000 km matkaradu, 23 teabepunkti,<br />
16 looduskeskust, 5 loodusmaja, 26 metsaonni, 15 metsamaja, 41 telkimisala.<br />
RMK TEABEPUNKT<br />
RISTNA<br />
VILSANDI<br />
MÄNDJALA<br />
MUSTJALA<br />
NÕVA<br />
MATSALU<br />
VARBLA<br />
HARJUMAA Tallinna 502 0564<br />
Aegviidu 604 7212<br />
Viimsi 676 7842<br />
IDA-<strong>VIRU</strong>MAA Kauksi 339 3833<br />
LÄÄNE-<strong>VIRU</strong>MAA Oandu 676 7010<br />
Lahemaa 329 5555<br />
JÕGEVAMAA Saare 507 6608<br />
PÕLVAMAA Kiidjärve 799 2122<br />
Ilumetsa 676 7830<br />
VÕRUMAA Pähni 501 9564<br />
Karula 782 8350<br />
Haanja 782 9090<br />
VILJANDIMAA Aimla 676 7505<br />
Soomaa 435 7164<br />
LÄÄNEMAA Matsalu 472 4236<br />
Nõva 508 1180<br />
PÄRNUMAA Kabli 505 8242<br />
Varbla 676 7161<br />
SAAREMAA Mustjala 457 9737<br />
Mändjala 676 7762<br />
Vilsandi 454 6880<br />
HIIUMAA Ristna 676 7499<br />
TALLINN<br />
KABLI<br />
TARTUMAA Emajõe-Suursoo 735 3999<br />
VIIMSI<br />
SOOMAA<br />
LAHEMAA<br />
AEGVIIDU<br />
AIMLA<br />
KARULA<br />
OANDU<br />
SAARE<br />
LOODUSSÕBRALIKUD KÄITUMISREEGLID:<br />
• Kavanda matk hoolega<br />
• Arvesta igaüheõigusega<br />
• Liigu jälgi jätmata<br />
• Korista prügi<br />
PÄHNI<br />
KAUKSI<br />
KÜSI<br />
NÕU!<br />
EMAJÕE-<br />
SUURSOO<br />
KIIDJÄRVE<br />
ILUMETSA<br />
HAANJA<br />
• Pese kuival maal<br />
• Tee tuld, kus tohib<br />
• Hoia koer rihmas<br />
• Vaata, kuhu pargid<br />
INIMENE VAJAB LOODUST, LOODUS MÕISTLIKKU INIMEST www.rmk.ee
Kolm taevast lugu<br />
Muinasjutukogumiku „Taevane pulm“ (Tallinn<br />
2006) nimiloos kutsutakse kangelane oma pulmast<br />
võõra poolt ära, hetkeks kuulama taevaseid<br />
viise. Taevasse minnes leiab mees, et pole midagi nii ilusat<br />
varem kuulnud, ta tahab kuulata veel teisegi loo ja, vaatamata<br />
kutsuja manitsusele, kolmandagi. Kui kangelane siis<br />
enda arvates pärast kolme loo ärakuulamist taevast pulmamajja<br />
naaseb, leiab ta eest tühja talu ja muutunud küla –<br />
kodupaigas on möödunud kolmsada aastat.<br />
Justkui lühikest aega äraolek siinsest maailmast, ent tegelik<br />
naasmine alles pika aja järel esindab rahvajuttudes valitsevat<br />
arusaama, mille järgi liigub aeg siin ja sealpoolses<br />
maailmas eri kiirusega. Muinasjuttudele ja muistenditele<br />
on üldse tunnuslik seesugune vastandamine, meie ja „sealpoolset“<br />
maailma kujutatakse mitmes mõttes pöördvõrdelisena<br />
– näiteks „sealt poolt“ saadud kuld muutub siin maailmas<br />
väheväärtuslikuks ja vastupidi, kaasa saadud praht<br />
maa peal kullaks.<br />
Maailmas on see lugu üsna levinud ning Eestis samuti –<br />
kahest sarnasest süžeest on meie rahvaluulearhiivis kokku<br />
ligi poolsada üleskirjutust üle maa. Sageli võib neis lugudes<br />
olla kaasakutsujaks sõber, kes vastavalt kokkuleppele kutsub<br />
meest pulma oma surma järel, või siis kutsub meest surnuaial<br />
jalaga tonksatud pealuu kaasa maaalusesse pulma.<br />
Loo teine seletusvõimalus olekski panna kuulajat/lugejat<br />
mõtlema sureliku igapäevase elu kaduvuse üle ning külaskäik<br />
taevasse (või maaalusesse) maailma oleks kohtumine<br />
surnuteilmaga. Enamik ülalkirjeldatud lugusid lõppeb mällusööbiva<br />
kirjeldusega, kuidas sadu aastaid ära olnud kangelane<br />
oma tegelikust vanusest teada saades põrmuks variseb.<br />
Nii pidi ka pulmaline mõtlema, et tema rõõmupidu on<br />
igaviku seisukohalt tühine. Rahvajuttude taustsüsteem on<br />
pärit reaalsest ühiskonnast, muinasjutt võib tunduda meile<br />
väljamõeldud loona, lastejutuna, mil pole seost tänapäevase<br />
täiskasvanute maailmaga, ent endisaegses ühiskonnas<br />
on muinasjutt olnud täiskasvanute jutt ja ümbritseva<br />
maailma ning väärtuste süsteemiga vägagi seotud. See on<br />
tinginud ka lugude olustiku – talupere elamu ja ümbruskonna<br />
ning kangelased talurahva seast (nõnda pole ime,<br />
et tänapäeva lapsed kirjutavad muinasjutte, mille kangelased<br />
on tuntud reklaamidest ja kaasaja ühiskondlikest sündmustest).<br />
Enamikes muinaslugudes peegeldub reaalne täiskasvanute<br />
kogemusi peegeldav maailm, ja talukontekstile<br />
vaatamata räägib muinasjutt tegelikult ka tänapäeva inimese<br />
üldinimlikest probleemidest.<br />
Nagu head lood ikka, on ka muinasjutud avatud tõlgendusvõimalustega<br />
ning pakuvad meile seletuseks väga mit<br />
muusikat<br />
Julius Reepärg paneb kirja Jaan Muruvälja<br />
jutte. Eesti rahvaluule arhiiv (1937)<br />
meid variante. Loo kolmas seletusvõimalus võiks olla näiteks<br />
muinasjuttude sisu üldisest reeglistikust, muinasjutu<br />
„poeetikast“ tulenev – lugu on võrdpildiks inimese kokkupuutele<br />
millegi erilisega. Taevaseid lugusid kuulava mehe<br />
kogemusele võib tuua paralleele arvukate elamuskogemustega<br />
– olgu tänapäeval näiteks reisimisega võõrale maale,<br />
erakordse sündmuse läbielamisega või mingi muu erilise<br />
hetke kogemisega – miks mitte ka teatri või kontserdielamusega.<br />
Kindlasti taipas endisaegne talumees, et on hetki,<br />
mida kogedes toimub inimese mõttemaailmas muutus<br />
ning ta ei jää enam endiseks. Mõistagi ei pea see muutus<br />
olema selline, mille järel inimene põrmuks variseb, vaid see<br />
võib olla kogejale ka positiivne. Sellest annab tunnistust, et<br />
mõned jutustajad on selle loo traditsioonilise lõpu ümber<br />
teinud. Meie muinaslugudest ülevaadet andev imemuinasjuttude<br />
antoloogia (Tartu, 2009) toob ära rahvaluulekoguja<br />
Julius Reepärgi poolt <strong>Viru</strong>maalt Aasperest pärit jutustajalt<br />
Jaan Muruväljalt (Mahkveilt) üles kirjutanud variandi,<br />
kus samal moel pulmas kogemuse läbi elanud mees naaseb<br />
seitsmekümne aasta järel oma pruudi juurde, taskus<br />
tükk kaasa võetud sepikut. Kui ta vanaks jäänud naine seda<br />
sööb, muutub temagi uuesti nooreks ning nad elavad edasi<br />
õnnelikku elu. „Võib olla, et elavad praegu veel”.<br />
Nii võime kolme taevast lugu kuulanuna elada ka meie<br />
reaalses maailmas edasi ehk natuke teistsugusena, ereda<br />
elamuse läbi pisut muutununa. Sarnaselt jutustaja Mahkvei<br />
variandiga – ehk isegi veidi nooremana. Risto Järv<br />
armastab<br />
SUVE<br />
ja ‘i
8<br />
Deltabluusi kuningas Charley Patton<br />
Kuuekümnendatel armastasid<br />
bluusilegendid Bukka White<br />
ja Howlin’ Wolf rääkida sellest,<br />
kuidas nad poisikestena ihkasid saada<br />
”suurmeesteks nagu Charley Patton”.<br />
Bob Dylan on plaadistanud loo ”High<br />
Water (For Charley Patton)”, J. Karjalaise<br />
alter-ego LännenJukka jutustab<br />
Pattonist laulus “Minä, Vili ja Charlie”<br />
ja Creedence Clearwater Revivali<br />
solist John Fogerty on võrrelnud oma<br />
esimest Pattonikogemust suisa Surnumere<br />
käsikirjade leidmisega: ”Ja siin<br />
on Moosese hääl!”<br />
Kes oli see Charley Patton? 1991.<br />
aastal suuresti tänu Fogertyle paigaldatud<br />
hauakivil seisab: ”Charley Patton,<br />
aprill 1891 – 28. aprill 1934”. Sünniaastatena<br />
on käibel ka 1881 ja 1887,<br />
mees ise kirjutas oma nime “Charlie”,<br />
tema esitatud spirituaalid ilmusid<br />
pseudonüümi all ”Rev. Elder J.J. Hadley”,<br />
ning loo “Mississippi Boweavil<br />
Blues” esialgse 10 000se tiraaži etikettidel<br />
kasutas plaadifirma Paramount<br />
1929. aastal sootuks varjunime ”The<br />
Masked Marvel” (“Maskiga ime”),<br />
pakkudes esitaja ära arvanud kuulajaile<br />
auhinnaks tasuta plaate.<br />
Sõjaeelse Mississippi staar<br />
Kui deltabluusi isaks saab Charley<br />
Pattonit pidada sama vähe kui ükskõik<br />
millist 20. sajandi pillimeest, siis<br />
deltabluusi kuningas oli ta omas ajas<br />
kindlasti: tema jüngrite hulka kuulusid<br />
näiteks Son House, Willie Brown,<br />
Tommy Johnson, Howlin’ Wolf ja John<br />
Lee Hooker. Tänu nende loomingule<br />
ja plaaditööstusele tegid Pattoni ideed<br />
peagi maailmale tiiru peale, ja nii ulatuvad<br />
Fleetwood Maci 1967. aasta pala<br />
“Long Grey Mare” juured üle Howlin’<br />
Wolfi tagasi Charley Pattoni 1910.<br />
aastal kirjutatud ja 1929. aastal tema<br />
esimese heliplaadina välja antud looni<br />
“Pony Blues”. Pattoni repertuaar koosnes<br />
võrdsetes osades omaloomingust<br />
ning Mississippi Deltas levinud teemadest<br />
– lisaks bluusile on esindatud spirituaalid<br />
(“Prayer of Death”), folklaulud<br />
(“Frankie And Albert”) ning toonaste<br />
pophittide töötlused, nagu versioon<br />
Pattoni poolvendade ansambli<br />
The Mississippi Sheiks hitist “Sitting<br />
On Top Of The World” (“Some Summer<br />
Day”).<br />
See Paramount Recordsi promopilt<br />
on ainus foto Charley Pattonist,<br />
mille autentsus seni kinnitust on<br />
leidnud.<br />
Tekstifraase, ridu ja mõtteid on<br />
Pattonilt laenanud paljud hilisemad<br />
laululoojad – kui nimetada tähtsamaid,<br />
siis lugudest “Banty Rooster<br />
Blues”, “A Spoonful Blues”, “Pony<br />
Blues”, “Down The Dirt Road Blues”,<br />
“Bird Nest Bound”, “Circle Round The<br />
Moon”, “Pea Vine Blues”, “Poor Me” ja<br />
“High Water Everywhere” on ammutanud<br />
näiteks Willie Dixon, Howlin’<br />
Wolf, Muddy Waters, John Lee Hooker<br />
ja Bob Dylan. Tekstiloomes sarnanebki<br />
Patton pigem Dylani ja Tom<br />
Waitsi kui tavaettekujutusega bluusist:<br />
Pattoni tekste iseloomustavad nii<br />
ebatavaline, sürrealistlik kujundlikkus<br />
kui päevakajalisus ja detailsus (“High<br />
Water Everywhere” kirjeldab 1927.<br />
aasta suurt üleujutust Louisianas,<br />
“Tom Rushen Blues” paneb laulu sisse<br />
kohalikud võimukandjad, jne).<br />
Hendrixile trikid, Handyle meloodiad<br />
Muusikaliselt oli Charley Pattoni<br />
improviseeritud mängustiil nii keerukas,<br />
et kui tema loodud käike on esitatud<br />
juba sada aastat, siis ühtegi 1:1 jäljendajat<br />
pole leidunud: komplitseeritud<br />
rütmid ning tänapäeva standardiseeritud<br />
bluusis tundmatud struktuurid<br />
ja taktimõõdud koos keelte släppimise<br />
ja poolikuid lauluridu ootamatult<br />
lõpetavate slaidikäikutega teevad<br />
ulatuslikuma kopeerimise peaaegu<br />
võimatuks. Samas on mõned Pattoni<br />
kaasaegsed imestanud, et ta pillimäng<br />
heliplaatidel nii hästi kõlab – nimelt oli<br />
1910. aastast surmani mööda Mississippi<br />
Deltat rännanud Patton eeskätt<br />
meelelahutaja, ületamatu showman,<br />
kes tantsis ümber kitarri, mängis seda<br />
kukla taga, selja taga, jalgade vahel,<br />
roomas käpuli ringi jne. Kuigi säärased<br />
trikid ei pruukinud esituste muusikalisele<br />
kvaliteedile hästi mõjuda, ei<br />
jäänud need Howlin’ Wolfisugustel<br />
usinatel õpilastel kahe silma vahele ja<br />
kandusid Jimi Hendrixi kaudu lõpuks<br />
ka rockmuusikasse.<br />
Muide, kitarrimängu õppis noor<br />
Charley mehelt nimega Henry Sloan –<br />
väidetavalt võis just Sloan olla see salapärane<br />
slaidkitarrist, kellega kohtumine<br />
1903. aastal inspireeris tulevast<br />
”St. Louis Bluesi” autorit W.C. Handyt<br />
bluusiheliloojaks hakkama. Seda teooriat<br />
näib kinnitavat ka fakt, et Handyle<br />
toona Tutwileri raudteejaamas mällusööbinud<br />
laulurida ”Goin’ where the<br />
Southern cross the Dog” esineb ka Pattoni<br />
hilisemas ”Green River Bluesis”.<br />
1916. aastal pakkus W.C. Handy Pattonile<br />
oma orkestris tööd, kuid improviseerima<br />
harjunud kitarrist ei sobinud<br />
rangelt noodi järgi mängivasse<br />
ansamblisse.<br />
Noaarmiline indiaani jutlustaja<br />
Ühest küljest vastas Charley Patton<br />
igati bluusimehe stereotüübile: oli kõva<br />
napsi, naiste ja löömamees, kandis<br />
kalliskividega sõrmuseid ja uhkeid ülikondi<br />
ning uuriketi otsas nuga. Risti<br />
üle tema kõri jooksis arm – kas ründas<br />
teda habemenoaga mõni raevunud<br />
abielumees või üks Pattoni rohkem kui<br />
neljateistkümnest abikaasast, on seni<br />
teadmata. Teisest küljest oli Patton<br />
pärit jõuka maaomaniku perest, oskas<br />
lugeda ja kirjutada ning oli välimuselt<br />
pigem valge kui afroameeriklane –<br />
kindel on, et nagu Hendrixil, voolas<br />
ka Pattonil soontes veidi tšerokiide<br />
verd. Olles sisustanud oma viimased<br />
päevad jumalasõna kuulutamisega,<br />
suri see väikest kasvu, kõhetu ja suurte<br />
kõrvadega mees mõni kuu pärast<br />
viimast salvestussessiooni rahulikult<br />
omas voodis, diagnoosiks südamepuudulikkus.<br />
ANDRES ROOTS
Ülo Vinter. Foto: Eve Kask<br />
<strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong> kutsub<br />
muusikuid vinterdama!<br />
Helilooja Ülo Vinteri (3.01.1924<br />
– 2.07.2000) sünnist on taas<br />
aasta möödunud. Käsmu ei<br />
unusta omakülameest Vinterit, samuti<br />
ei unusta teda Käsmus toimuva folgifestivali<br />
korraldajad. Kui eelmisel<br />
festivalil toimus helilooja juubeliaasta<br />
puhul suur galakontsert, siis alates<br />
tänavusest aastast kannab Vinteri<br />
nime väike vabaõhulava Käsmus Neeme<br />
teel Tallinki maja hoovil, üpriski<br />
Ülo endise elukoha, Paujaagu talu<br />
naabruses.<br />
Vinteri lavale ootavad folgipeo korraldajad<br />
vinterdama kõiki asjast huvitatud<br />
muusikuid, olgu siis üksikesinejaid<br />
või suuremaid, kuni kuueliikmelisi<br />
kollektiive. “Vinterdamine” on<br />
uus mõiste eesti keeles, mis tähendab<br />
Vinteri loomingu töötlemist esitaja<br />
nägemuse kohaselt. Igal aastal pakub<br />
<strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong> välja kolm lugu Ülo Vinteri<br />
mahukast loomevaramust. Esimeseks<br />
vinterdamiseks on festivali <strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong><br />
tegijad välja valinud kolm teadatuntud<br />
lugu: “Kas vana arm ka roostetab”<br />
(kuulsaks laulnud Lauri Nebel ja Väino<br />
Puura filmis “Siin me oleme”), “Tootsi<br />
marupolka” (“Kui tantsid sa võõra poisi<br />
pruudiga” muusikalist “Kevade”) ja<br />
“Lõputa laul” (“Sellest, et ma tahtsin<br />
lennutada lohet” kuulsaks laulnud<br />
Heli Lääts).<br />
Vinterdamise REEGLID:<br />
www.virufolk.ee/vinter<br />
Miks peaks vinterdamine<br />
muusikutele huvi pakkuma,<br />
selgitab idee autor, festivali<br />
<strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong> peakorraldaja Peep<br />
Veedla: “Minu poole on esinemissooviga<br />
<strong>Viru</strong> Folgil pöördunud paljud<br />
muusikud, kelle repertuaar oma stiililt<br />
meie põhiprogrammi ei sobi. Vinterdamine<br />
annabki võimaluse Käsmus<br />
esinemiseks erinevate muusikastiilide<br />
viljelejatele, sest vinterdused pole stiililiselt<br />
piiritletud, nõutav on vaid piisava<br />
musikaalse taseme olemasolu. Oma<br />
demod vinterdustega õigeaegselt esitanud<br />
ja professionaalsetelt hindajatelt<br />
heakskiidu saanud muusikud pääsevad<br />
kolmepäevasele festivalile <strong>Viru</strong> <strong>Folk</strong><br />
2010 tasuta. See, kes on saanud maha<br />
parima vinterdusega, selgub kohapeal,<br />
ja otsuse teeb auväärne Käsmu Küla<br />
Komisjon. Võitjaks kuulutatud muusik<br />
või muusikakollektiiv saab Tallinkilt<br />
auhinnaks Stockholmi kruiisi.”<br />
Muidugi on vinterdama oodatud ka<br />
festivali põhiprogrammi esinejad, nii<br />
senised, tänavused kui ka tulevased.<br />
Kindlasti annab vinterdamine Ülo<br />
Vinteri unustamatule heliloomingule<br />
palju uusi elusid ja äratab ellu unustusse<br />
vajunud heliteoseid.<br />
Elagu Vinter!<br />
Vinterdamise eestvedaja:<br />
Ylle Rajasaar<br />
55577787<br />
ylle@virufolk.ee<br />
Nädal pärast <strong>Viru</strong><br />
<strong>Folk</strong>i Haapsallu<br />
Augustibluusile!<br />
n Festival Augustibluus toob sel aastal<br />
13. - 14. augustil hea muusika austajad<br />
Haapsallu juba 17. korda, muutes linna<br />
kaheks päevaks bluusisõprade paradiisiks.<br />
Lisaks bluusiõhtutele Piiskopilinnuses<br />
toimub bluusijämm kultuurikeskusesse<br />
loodavas ööklubis. Avatud<br />
on kitarri- ja suupilliõpitoad, kus saab<br />
hüva nõu tuntud tegijatelt. Vanas<br />
Raudteejaamas ja värskenduskuuri<br />
läbinud Kuursaalis toimuvad akustilised<br />
kontserdid. Festival pakub huvitavaid<br />
eriprojekte, tuues bluusilavale tuntud<br />
eesti lauljad ja pillimehed, kes igapäevaselt<br />
sootuks teistsugust muusikat<br />
viljelevad. Lisaks kodumaistele artistidele<br />
sisaldab programm Venemaalt,<br />
Lätist, Soomest, Itaaliast, Hispaaniast ja<br />
loomulikult bluusi sünnimaalt USA-st<br />
pärit muusikute etteasteid. Täpsem<br />
ajakava tehakse teatavaks märtsikuu<br />
alguses www.augustibluus.ee<br />
Korpiklaani<br />
Karkelo<br />
n Vaheldumisi inglise<br />
ja soome keeles<br />
mõnusale napsutamisele<br />
au andes<br />
põrutab Korpiklaani<br />
ei tea kui mitmes<br />
plaat koduselt nagu<br />
külapeo laval. Polkaseguse<br />
folgi ja metali segamisel on<br />
soomlased jõudnud tasemini, kus kõik<br />
tundub väga loogiline. Just nagu oleks<br />
selline muusika alati olemas olnud.<br />
Ühelt maalt nagu ei taipagi, et mismõttes<br />
on tegemist metalbändiga. Või<br />
süvenedes jälle kitarridesse, ei ole aru<br />
saada, et seal kusagil akordion domineeriks<br />
või viiul liiga palju kääksutaks.<br />
Hevi mis hevi. Koduküla hevi.<br />
Veiko Pesur
10<br />
OÜ SONICTEST<br />
on <strong>VIRU</strong> FOLGI<br />
tehnoloogiapartner<br />
Meilt saate<br />
professionaalset abi<br />
WiFi võrkude seadmete<br />
ja paigalduse alal.<br />
oÜ SoniCTeST<br />
WiFi seadmete<br />
internetipood:<br />
www.sonictest.ee/epood<br />
e-post:<br />
sonictest@sonictest.ee<br />
Tähtvere 56/62<br />
Tartu<br />
Tel 7449766<br />
Rein Marani uus loodusfilm<br />
ärgitab tutvuma ravimtaimedega<br />
Kevade hakul jõuab vaatajate ette<br />
tunnine loodusfilm „Üheksavägised“.<br />
Filmi kangelasteks<br />
on paarkümmend Eestimaal vast kõige<br />
enam tuntud ravimtaime. Kellele<br />
tuttavad koduse ravivahendina, kellele<br />
pakendatuna apteegiletilt, kellele<br />
tarkadest raamatutest, kellele isikliku<br />
kontakti kaudu loodusest. Aga kui<br />
palju me neid ikkagi tegelikult tunneme,<br />
palju me neist ravimtaimedena<br />
teame? Film püüabki lähendada osakest<br />
sellest justkui lähedasest ja samal<br />
ajal tundmatust maailmast.<br />
See film ei õpeta ravimtaimi kasvatama,<br />
korjama, kasutama. Selleks on<br />
õpetlikud raamatud, teadjad ja taimetargad.<br />
Pigem ärgitab ta meid lähemalt<br />
tutvuma taimedega, meie vaikivate<br />
kaaslastega, kelle poole me ikka<br />
ja jälle pöördume, kui hinge ja ihuhädad<br />
vaevavad. Võibolla nad polegi<br />
nii tummad, kui neid lähemalt tundma<br />
õpime. Võibolla nad räägivad meiega,<br />
ainult et mingis teises keeles.<br />
esindaja kontaktandmed:<br />
Beta Group OÜ<br />
Peterburi tee 46<br />
11415 Tallinn<br />
Tel:+3725083626<br />
www.mx-network.net<br />
info@mx-network.net<br />
Paiselehe õis<br />
Mobotixi uue põlvkonna<br />
veebikaamera on<br />
ilmastikukindel ja<br />
diskreetne kompleksne<br />
valvekeskus<br />
Uus ajastu<br />
videovalves
12<br />
Lainela puhkekülas<br />
asub <strong>Viru</strong> Folgi<br />
pealava<br />
OÜ Lainela tegutseb alates<br />
1999. aastast ja haldab<br />
omaaegset Käsmu pioneerilaagrit,<br />
mille kolme hektari<br />
suurusel territooriumil on üle<br />
300 meetri rannajoont, pallimänguplatsid,<br />
400 ruutmeetri<br />
suurune söögisaal ja baarkohvik,<br />
suur saun, 180 voodikohta majades<br />
ja suur hulk vaba pinda, kuhu<br />
saab telke püsti panna.<br />
Lainela on hea koht firmaüritusteks.<br />
Külalisi saame vastu<br />
võtta maist septembrini. Meie<br />
juures on käinud suvepäevi pidamas<br />
Sampo Pank, <strong>Viru</strong> Hotell,<br />
Reformierakond, Isamaa ja Res<br />
Publica Liit, MicroLink, Eesti Rahvusringhääling<br />
ja teised. Suuremate<br />
ürituste puhul oleme teenindanud<br />
1200-1300 inimest.<br />
Et firmade suvepäevad toimuvad<br />
enamasti nädalavahetustel,<br />
siis nädala sees on Lainelas spordi-<br />
ja huvilaagrid nii lastele, noortele<br />
kui ka täiskasvanutele.<br />
Lainela OÜ<br />
puhkeküla asukoht: Neeme tee 70,<br />
Käsmu, Vihula vald, 45601 Lääne-<strong>Viru</strong>maa<br />
postiaadress: Laada 10-48,<br />
44310 Rakvere<br />
telefon: 323 8133<br />
Mobiil: 508 9110<br />
e-post: lainela.puhkekyla@gmail.com<br />
www.lainela.ee<br />
käsmu meremuuseumi suvi<br />
on pühendatud meresõidule<br />
Esimese üritusena on kavas<br />
5.6.juunil korraldada Vana<br />
Jüri neemel muinaskultuuri<br />
päevad. Muinasaja eluolu tutvustava<br />
ürituse tähtsaim sündmus on<br />
viikingilaeva vettelaskmine. Käsmu<br />
Meremuuseumis ehitatud 9m<br />
ja 8aerulise laeva auks tuleb ÄGE<br />
pidu, muusikat teeb “Oort” ja paljude<br />
külaliste seas on ka tartlaste aastaseks<br />
saav viikingilaev “Turm”. See on<br />
ettevalmistus Käsmu kevadkontsertidele,<br />
mille ajal saab mõlema laevaga<br />
merel ka lõbusõitu teha.<br />
viikingilaev “turm”<br />
Meremuuseumi õuel on üks Käsmu<br />
vanadest laevaehitusplatsidest –<br />
Kaevu Valgam, siit on 1898–1900<br />
vette lastud kolm kahemastilist purjekat<br />
– “Polaris”, “Egmund” ja “Agina”.<br />
Nüüd, 110 aastat hiljem, läheb<br />
samast kohast vette viikingiaegsete<br />
eeskujude järgi ehitatud viikingilaev,<br />
mille nimepanek leiab aset 6.juunil.<br />
Kas siis on taastatud Käsmu laevaehituse<br />
traditsioon?<br />
Kevadel jätkub täie hooga sadama<br />
täiustamine. Eelmisel aastal võis siin<br />
näha korraga 22 alust. Loodame, et<br />
see arv ületatakse sel suvel.<br />
www.kasmu.ee<br />
käsmu sadam<br />
Eelmisel aastal taasalustatud TallinnKäsmu<br />
regatt jätkab traditsioone<br />
ja toimub kindlalt ka sel aastal,<br />
täpsemalt sellest ja kõigest muuseumis<br />
toimuvast saab lugeda muusemi<br />
kodulehelt: www.kasmu.ee.<br />
Ludmilla Ervini korraldatud “Optitimistide”<br />
purjelaager kõige pisematele<br />
on andnud aastaid eesti purjetajatele<br />
järelkasvu.<br />
aarne vaik<br />
Suve lõpetame muinastulede ööga,<br />
mis on ühtlasi teaduspäevade traditsiooniline<br />
lõppakord. Loe sellest<br />
lähemalt: www.teadus.ee.<br />
Igapäevases muuseumielus jätkuvad<br />
laste ja täiskasvanute programmid<br />
täie hooga, unustada ei saa ka<br />
kontserte.<br />
laevameister<br />
anti kreem<br />
Keda vähegi huvitab laevaehitus,<br />
tulgu seda maikuus vaatama – siis<br />
antakse viikingilaevale viimast lihvi.<br />
Kindlasti korraldame ühel maipäeval<br />
ka laevatõrvamise talgud.<br />
Nagu ikka on muuseumi uksed<br />
lahkelt avatud – kui viitsimist on, siis<br />
astuge sisse. Aarne Vaik
Roheliste 21. rattaretk<br />
“Kuidas elad, Vooremaa?”<br />
roheliste rattaretked said<br />
alguse fosforiidisõja päevil<br />
1988. aastal ning nüüd,<br />
21. sajandil on tulemas juba<br />
21. rattaretk. “Sõjad” on<br />
jäänud seljataha, kuid rattaretked<br />
püsima.<br />
Tänavune retk toimub 7.–9.05<br />
marsruudil Palamuse – Luua –<br />
Raigastvere – Elistvere – Maarja-<br />
Magdaleena – Saarjärve – Kaiu<br />
järv – Kääpa – Koseveski – Omedu<br />
– Kasepää – Mustvee – Võtikvere<br />
– Linnutaja – Torma – Laiusevälja<br />
– Laiuse – Kuremaa –<br />
Kassinurme – Palamuse.<br />
kolme päeva jooksul tutvume<br />
kohaliku kultuurilooga ja huvitavate<br />
keskkonnateemadega, meelt lahutavad<br />
nolens volens, nikns suns, vägilased,<br />
ultima thule jt.<br />
Täpsem info: www.rattaretked.ee<br />
REGIO NÄITAB TEED<br />
5<br />
Neeme Neeme Neeme me me me me tee tee tee<br />
Kaardid ja atlased on müügil Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodides ning internetis.<br />
va<br />
ve vet ve vet ve vet ve et t Pi P Pi Piiri Pi Piiri Pi Piiri ii iir<br />
iri ri<br />
Peal Pea P Pea ea eal al<br />
l 2<br />
2<br />
35A 35A 35A<br />
35 35<br />
eko ekod ek ko kodu ko kod kkodu<br />
kod kodu<br />
du ddu<br />
d u<br />
Pe Pea Pe Peal ea eal ea eea<br />
e al<br />
kül ül üla ül üla la<br />
78<br />
80<br />
3<br />
Põhja Põhja Põ Põh õhj hja ja<br />
76<br />
74<br />
UUS!<br />
78A<br />
7<br />
70<br />
70A<br />
333333<br />
3A<br />
29<br />
28<br />
27<br />
26<br />
25<br />
24<br />
23<br />
22<br />
18<br />
5<br />
17<br />
4<br />
MMaj Ma Maj Ma Ma Ma Ma Ma Ma MMMMM Maj Maj Ma Ma Ma Ma MMMMMMa Ma Ma Ma Ma MMMMMMMMMa Ma Ma Ma Ma MMMMMM MMMMMMMMMMM MMMMa Ma Ma Ma Ma Ma MMMMMMMM Maj Maj Maj Ma Ma Ma Ma Ma MMM aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj jjj<br />
jj aka ak ak ak aaaaa ak ak ak aaaaa aka ak ak aka ak ak aka ak ak ak aaaaa ka ka ka kk<br />
ka<br />
KÄSMU<br />
FESTIVALIKÜLA<br />
Lainela<br />
baar-kohvik-ööklubi<br />
baar-ko kohvikk-ööklubi<br />
meditsiiniab<br />
meditsiiniabi bi bbi<br />
<strong>Viru</strong> Va Valge Valge baar<br />
baar<br />
pangabuss<br />
saun, pakihoid,<br />
pakihoid,<br />
massaaž ssaaž<br />
Raplamaa Tr Trahter,<br />
Trahter, r,<br />
Siilikese Siilike kese Pannkoogitelk<br />
Pannko koogitelk<br />
käsitöötänav<br />
kä käsitöötänav<br />
Vaabu Va Vaabu avatud aed<br />
aed<br />
Ingmani mani Merelava<br />
Merel Merelava<br />
muuseumi puhvet puhve vet<br />
Turm<br />
Blue e Sirius Si Siriu
14<br />
Muusika on parim insener ja teadlane<br />
Katkend ilmumisel olevast<br />
Tiit Kändleri raamatust<br />
„Laulukajaks ja trummirähn”<br />
Kui Sirbi muusikatoimetaja Igor<br />
Garšnek tegi mulle 2006. aasta<br />
kevadel ettepaneku hakata kirjutama<br />
lehes kord kuus kõlakoja sarja,<br />
kus räägiksin füüsikast ja elektroonikast<br />
ja muust teaduslikust, mis muusikaga<br />
värkvarana või tarkvarana seotud,<br />
siis ei osanud alul midagi kosta.<br />
Tundus nii pelutav – mis ma siis ikka<br />
mõistan muusika kohta öelda, kes ma<br />
võibolla et paar duuri kitarril ja mõned<br />
noodid plokkflöödil mängida oskan.<br />
Kuid samas tõmbas see teema ka ligi<br />
justkui mingi senikuulmatu ja selgelt<br />
tabamatu heli.<br />
Hakkasin asja uurima, ja see hakkas<br />
vaata et minust sõltumatult mängima<br />
kui kellegi käe poolt eiteamillal ja eiteakus<br />
üles keeratud mängutoos.<br />
Ja nüüd on küll nõnda, et ma ikkagi<br />
ei tea, mis on muusika, kuid tean, et see<br />
on ainus meie meelte kaudu meile külla<br />
tulev välismaailma ilmutus, mis saadab<br />
meid sünnist surmani. Isegi enne<br />
sündi. Ja ka pärast võimalikku kurdistumist.<br />
Silmad saab sulgeda, et mitte<br />
näha, hinge saab kinni pidada, et mitte<br />
haista, käed saab eemal hoida, et mitte<br />
kompida, suu saab kinni hoida, et<br />
teadus.ee suvekool: energia<br />
n Kes Käsmut teab, see teab sedagi, kuidas<br />
see energiat annab. Sellegi aasta hilissuvel,<br />
augusti viimasel nädalavahetusel, 27.- 29.<br />
augustil, toimub Käsmus teaduse suvekool.<br />
Meie suvekooli mõte on ikka olnud see, et<br />
näidata, kuidas eri teadused ja muud kaunid<br />
kunstid ühes koos kõlavad.<br />
n Eelmised teemad on olnud tuli, vesi,<br />
maa, õhk ja eeter. Nüüd siis ühendab<br />
erinevate valdkondade teadlaste ettekandeid<br />
energia. Pole veel täpselt teada,<br />
kes esineb, kuid meie raudvaraks, kes<br />
kindlasti kõnelevad ja tegutsevad, on füüsik<br />
Jaak Kikas, teadusloolane Ülo Kaevats,<br />
helilooja Urmas Sisask, klimatoloog Rein<br />
Rõõm, loodusfotograaf Tiit Hunt, teoloog<br />
Toomas Paul. Tuleb ka tuliseid teaduskatseid<br />
ning üht-teist huvitavat laste töötuppa.<br />
Kindlasti lisandub väärikaid ja huvitavaid<br />
esinejaid, sest on ju meie idee anda<br />
võimalust eri erialade inimestel üksteisega<br />
kokku saada ning kõnelda ka mujal kui<br />
Käsmu rahvamajas, kasvõi näiteks meie<br />
mitte maitsta, kuid kuulma peab alati<br />
– isegi kui kõrvad sulged, oskab helide<br />
maailm su sisse sõrmede ja kõhu, naha<br />
ja karvade kaudu pugeda.<br />
Muusika on kunstidest ehk enim<br />
teadusega seotud. Muusika oskab<br />
arvutada parima matemaatikuna ja<br />
leida üles kõige keerulisemate mittelineaarsete<br />
diferentsiaalvõrrandite<br />
lahendid või siis arendada kõige hullemad<br />
funktsioonid Fourier´ ridadesse.<br />
Muusika oskab korraldada füüsikakatseid<br />
kui nupukaim füüsik ja tões<br />
lahke kostitaja Aarne Vaigu ja tema sõprade<br />
küpsetatud roogi mekkides.<br />
n Meie kõlahüüd on: igaüks on teadlane,<br />
ja on ka eelmistel aastatel leidnud oma<br />
osa mistahes vanuses osaleja.<br />
n On heameel, et sel aastal leidis meie<br />
kooli rahaliseks toetamiseks jaksu ka Hari-<br />
tada oma ehedal kujul nii klassikalise<br />
akustika kui kvantmehaanika seadusi,<br />
tungides otsapidi koguni relatiivsusteooriasse<br />
ja algosakeste maailma.<br />
Muusika saab hakkama keemiaga kui<br />
usinaim keemiatudeng kunagi, osates<br />
luua parimad keemilised ained, misläbi<br />
end veenvamalt kõlada lasta. Muusika<br />
on osav bioloog, tehes meile selgeks<br />
loomariigi käitumise ja arengu viise ja<br />
vorme.<br />
Muusika võib tahtjale õpetada kaootilise<br />
maailma käitumist, seda, kuidas<br />
kaosest ikka ja jälle kord luuakse.<br />
Ta laseb teil mitte ainult näha, vaid ka<br />
kuulda enesesarnase fraktaalse maailma<br />
võlu ja tajuda keerulise maailma<br />
paratamatust.<br />
Muusika on parim insener, mis<br />
on inspireerinud sadu, tuhandeid ja<br />
tuhandeid katedraale, kontserdisaale<br />
ja kõlakodasid. Ja justkui sellest kõigest<br />
veel vähe oleks, siis laske pilk ringlema<br />
toas oma ümber. Kas pole kõik need<br />
raadiod ja televiisorid, plaadimängijad<br />
ja telefonid mitte siia ilma tekkinud selleks,<br />
et teenida muusikat – ja arenenud<br />
selliseks just nimelt muusika survel?<br />
Ja seda kõike teeb muusika meile<br />
vaid tosina noodi vahendusel. Seda<br />
suudab ta teha, kuna mängib mitte sellel,<br />
millised noodid kõlavad, vaid sellel,<br />
millised ei kõla.<br />
Tiit Hundi fotol: katkend 2007.<br />
aasta suvekoolist, mis võimaldas<br />
näha ja kuuldagi Käsmu suve.<br />
dus- ja Teadusministeerium. Mis tähendab,<br />
et küllap oleme õigel teel. Kes saab tulla,<br />
on oodatud. Lähemalt saab leida infot alates<br />
jaanipäevast meie leheküljel teadus.ee
TAASAVASTA PALMSE MÕIS<br />
Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end<br />
külastajatele seninägematus ilus.<br />
Härrastemaja taga avaneb 1753a. jooniste põhjal rajatud<br />
regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse<br />
seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnase linnaserehes on<br />
valminud koolituskeskus.<br />
Kogu mõisakompleks on ideaalne deaalne koht nii asjalike<br />
koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja<br />
vastuvõttude korraldamiseks.<br />
Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik<br />
veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid<br />
veine.<br />
Mõisas toimuvad põnevad õnevad näitused, etendused, kontserdid<br />
ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele,<br />
ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikut romantikutele.<br />
23.juuni SUUR JAANIPIDU<br />
rahvamuusikud, ans.Karavan, PS Troika, öine klassikakontser<br />
klassikakontsert,<br />
lasteprogramm. Pidu mitmel erineval alal.<br />
24.juuli VEINIFESTIVAL<br />
veinikaupmehed, mehed, koolitused, degusteerimised, meeleahutusprog<br />
meeleahutusprogramm<br />
5.sept SÜGISLAAT<br />
sügisannid taluõuelt, käsitöömeistrite näputöö, vanavara, suur simman.<br />
Kõik meie üritused leiad: www.palmse.ee<br />
PALMSE MÕISA KÕRTS<br />
See on kõrts, kus iseäranis häid esivanemate roogasid<br />
pakutakse: ehtne moonaka kört, kohapeal tehtud leib ja või<br />
on alati laual.<br />
Soovi korral saab ka priskemat kehakinnitust, sest<br />
kõrtsirahvas võtab iga teelise vastu kui kalli ja kkauaoodatud<br />
sugulase ning kedagi ei lasta a ära minna tühja kõhu ega<br />
januse suuga!<br />
<br />
PALMSE MÕISA KÜLALISTEMAJA<br />
Külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mmõisa<br />
territooriumil endises valitsejamajas. Meie külalistemaja<br />
mahutab<br />
kokku 44 inimest
TAASAVASTA PALMSE MÕIS<br />
Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end<br />
külastajatele seninägematus ilus.<br />
Härrastemaja taga avaneb 1753a. jooniste põhjal rajatud<br />
regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse<br />
seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnase linnaserehes on<br />
valminud koolituskeskus.<br />
Kogu mõisakompleks on ideaalne deaalne koht nii asjalike<br />
koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja<br />
vastuvõttude korraldamiseks.<br />
Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik<br />
veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid<br />
veine.<br />
Mõisas toimuvad põnevad õnevad näitused, etendused, kontserdid<br />
ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele,<br />
ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikut romantikutele.<br />
23.juuni SUUR JAANIPIDU<br />
rahvamuusikud, ans.Karavan, PS Troika, öine klassikakontser<br />
klassikakontsert,<br />
lasteprogramm. Pidu mitmel erineval alal.<br />
24.juuli VEINIFESTIVAL<br />
veinikaupmehed, mehed, koolitused, degusteerimised, meeleahutusprog<br />
meeleahutusprogramm<br />
5.sept SÜGISLAAT<br />
sügisannid taluõuelt, käsitöömeistrite näputöö, vanavara, suur simman.<br />
Kõik meie üritused leiad: www.palmse.ee<br />
PALMSE MÕISA KÕRTS<br />
See on kõrts, kus iseäranis häid esivanemate roogasid<br />
pakutakse: ehtne moonaka kört, kohapeal tehtud leib ja või<br />
on alati laual.<br />
Soovi korral saab ka priskemat kehakinnitust, sest<br />
kõrtsirahvas võtab iga teelise vastu kui kalli ja kkauaoodatud<br />
sugulase ning kedagi ei lasta a ära minna tühja kõhu ega<br />
januse suuga!<br />
<br />
PALMSE MÕISA KÜLALISTEMAJA<br />
Külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mmõisa<br />
territooriumil endises valitsejamajas. Meie külalistemaja<br />
mahutab<br />
kokku 44 inimest
Change language