Rahvatantsuharrastus paguluseestlaste hulgas ja selle ... - Folklore.ee
Rahvatantsuharrastus paguluseestlaste hulgas ja selle ... - Folklore.ee
Rahvatantsuharrastus paguluseestlaste hulgas ja selle ... - Folklore.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Iivi Zajedova, Eha Rüütel, Angela Arraste, Kalev Järvela<br />
nika: Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951 (Kool 1999). 2 Ilmunud on ka <strong>ee</strong>stlaste<br />
identit<strong>ee</strong>ti käsitlevaid uurimusi (Bertricau 2001, Kõiva 2007, Valk 2002).<br />
On uuritud kodu-<strong>ee</strong>sti rahvatantsu positsioone (Vissel, 2004: 109–127) ning<br />
Eesti rahva pärimuskultuuri <strong>ja</strong> harrastustegevust (Eesti Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseumi<br />
etnomusikoloogia osakond on avaldanud mitmeid suuremamahulisi töid, nt<br />
Rüütel 2004; O<strong>ja</strong>maa & Rüütel, 2002; Rüütel & Tiit 2005, 2006). Eestis levis<br />
rahvatantsuharrastus 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguses kiiresti peamiselt koolide ning spordi-<br />
<strong>ja</strong> karskusseltside kaudu, saades tugeva impulsi v<strong>ee</strong>l 1934. aastal toimunud<br />
I Eesti mängudel. 3 Rahvatantsu propag<strong>ee</strong>ri<strong>ja</strong> Anna Raudkatsi (Raudkats<br />
1926, tsit Vissel 2004 järgi) arvates pidi tants olema m<strong>ee</strong>ldiv lõõgastus, mis<br />
aitab unustada igapäevased mured <strong>ja</strong> arendab tantsi<strong>ja</strong>is ühtekuuluvustunnet.<br />
<strong>Rahvatantsuharrastus</strong> pidi äratama ka armastuse rahvapärase kunsti vastu.<br />
Oli s<strong>ee</strong> ju tugevalt seotud vana kultuuripärandiga, loov <strong>ja</strong> sümboolne, viidates<br />
ühisele päritolule, omadustele <strong>ja</strong> saatusele, mis on rahvusliku identit<strong>ee</strong>di üheks<br />
oluliseks komponendiks. Identit<strong>ee</strong>di mõiste ise on lai <strong>ja</strong> s<strong>ee</strong>tõttu kasutatakse<br />
seda sõltuvalt kontekstist (vt Lenovský 2006: 14; Karu & Valk 2005: 1975;<br />
Anniste & Kumer-Haukanõmm & Tammaru 2008: 137–155). Identit<strong>ee</strong>ti on defin<strong>ee</strong>ritud<br />
järjepidevusena erinevate põlvkondade vahel: isad-emad, vanaisadvanaemad<br />
jne. Lähtudes Peter Weinreichi (1989: 50–73) id<strong>ee</strong>st võib öelda, et<br />
identit<strong>ee</strong>ti tuleks nähtavasti käsitleda a<strong>ja</strong>lise järjepidevuse alusel kujunenud<br />
samasustundena.<br />
Sotsiaalsetel rühmadel <strong>ja</strong> indiviididel on va<strong>ja</strong> talletada minevikku, sest s<strong>ee</strong><br />
tähendab oma identit<strong>ee</strong>di äratundmist <strong>ja</strong> mõistmist. Samal a<strong>ja</strong>l on s<strong>ee</strong> võimas<br />
vahend, mis aitab seada <strong>ee</strong>smärke tulevikuks. Inimest võib käsitleda pidevalt<br />
t<strong>ee</strong>l oli<strong>ja</strong>na, saat<strong>ja</strong>ks teatud ambivalentsus, sest suundub ta ju tundmatut tundma<br />
õppima, säilitades samas seda, mis tuttav <strong>ja</strong> teada (Valsiner 2007b: 349).<br />
Ühise mineviku mälu ei ole kunagi neutraalne, s<strong>ee</strong> toetub valikutele, mis<br />
kindlustavad kogukonna positiivse identit<strong>ee</strong>di <strong>ja</strong> minevikumälestuste tark valik<br />
aitab ehitada rahulikku tulevikku (Bellelli & Curci & Leone 2007).<br />
Uuri<strong>ja</strong> Kalev Katuse arvates on rahvuslik identit<strong>ee</strong>t väga ühemõtteline –<br />
<strong>ee</strong>stlus on midagi, mis on ainuomane vaid Eestile. Ja s<strong>ee</strong> miski eristab meid<br />
teistest rahvustest (Katus 1997: 71–93). Aastakümneid on <strong>ee</strong>stlaste silmis olnud<br />
au s<strong>ee</strong>s rahvuslik vorm – rahvariided, rahvalaulud, rahvatantsud <strong>ja</strong> rahvapeod.<br />
Niisugune eneseväljendus on muutunud spetsiifiliseks enesemääratlemise<br />
<strong>ja</strong> -kehtestamise vahendiks mitmel <strong>ee</strong>stlastele poliitiliselt kriitilisel a<strong>ja</strong>l.<br />
Eestlaste harrastustegevust sõ<strong>ja</strong>järgsetes pagulaskeskustes võib käsitleda<br />
kui olulist enesesäilitamise alustala. 4 Vaatamata esialgsele turvatunde puudumisele<br />
(või just <strong>selle</strong>pärast) sai valdavaks ühtne rahvustunne <strong>ja</strong> enesemääratlemine.<br />
Kuna Eesti rahvusluse kontseptsioon on tugevalt konservatiivne <strong>ja</strong><br />
minevikkuvaatav, leidis rahvuslik kultuuriline tegevus <strong>ee</strong>stlaste <strong>hulgas</strong> tuge-<br />
100 www.folklore.<strong>ee</strong>/tagused<br />
www.folklore.<strong>ee</strong>/tagused<br />
www.folklore.<strong>ee</strong>/tagused
Change language