Kes on tarbija? Tarbija oled sina, mina, meie ... - Tarbijakaitseamet

<strong>Kes</strong> on tarbija?
Tarbija oled sina, mina, meie kõik. Kui sa lähed poodi ja ostad kasvõi ühe ja kõige
pisema asja, oled sa tarbija. Kui sa lähed näiteks keemilisse puhastusse või
juuksurisse, ka siis oled sa tarbija.
Kodus olleski oled sa tarbija, kuna vett ja elektrit kasutame me iga päev.
Miks on tarvis tarbijaid kaitsta?
Tarbijat loetakse võrreldes ettevõtjaga, kelle tooteid ostetakse või teenust kasutatakse
ebasoodsamas olukorras olevaks, kuna tarbija enamasti ei tea ostetavast tootest ja
pakutavast teenusest nii palju kui ettevõtja.
Mida peaks kindlasti teadma?
Mõned näited:
- Kõikidel kaupadel peab olema juures kaubahind Kui soovite osta kaupa, mille kogust
mõõdetakse kilogrammides, liitrites või meetrites, siis peab lisaks müügiks pakutava koguse
ja selle hinna kohta olema kauba juures ka selle kauba ühe ühiku (kilogrammi, liitri või
meetri) hind. Kui kaupa ei mõõdeta nimetatud ühikutes, võib ühikuhinnaks olla ka tükihind.
Müügihinnale lisaks tuleb ühikuhind avaldada ka tarbijaile suunatud reklaamis.
- Ärge unustage ostu tegemisel jälgida, et müüja annaks Teile koos kaubaga kaasas ka
maksmist tõendava dokumendi (tšeki), kus peavad olema kirjas järgmised andmed:
1. kaupleja nimi või ärinimi ning tegevuskoha aadress;
2. müügikuupäev;
3. iga kauba ja teenuse hind ja tasutud summa.
Kui tasutav summa on väiksem kui 20 eurot, peab kaupleja ostudokumendi
andma tarbija nõudmisel.
- Kõikidel kaupadel peab olema eesti keelne märgistus. Tehniliselt keerukal (näiteks
mobiiltelefonil, televiisoril, tolmuimejal jne) peab olema kaasas eestikeelne kasutusjuhend;
- Toidukaupade ja mõnede tarbekaupade (näiteks kosmeetika, tarbekeemia) tarvitamine on
ajaliselt piiratud. Sel juhul kannab tootja kaubale vastava märgistuse, mille abil saate teada,
kui kaua säilivad kauba parimad omadused õigetel hoiutingimustel. Kui kaubal on märgistus
"kõlblik kuni", siis on tegu kiirestirikneva toidukaubaga, mida tohib nii müüa kui kasutada
(tarvitada) vaid selle kaubale märgitud kuupäevani (kaasa arvatud).
Märgistusega "parim enne" kindlustab tootja parimate omaduste säilimise nimetatud
ajani. Näiteks: "parim enne 05.08.2011" märgistusega kauba eest vastutab kuni
05.08.2011 tootja, pärast seda kuupäeva aga peab müüja selle kauba teistest eraldama
ja lisama teate tähtaja möödumise kohta; "parim enne september 2011 " märgistusega
kauba eest vastutab tootja kuni 31.09.2011.
Pidage meeles - kui kaupmees on kindel, et kaup, mille "parim enne" tähtaeg
on möödunud, on Teile ohutu, võib ta seda ka hiljem müüa. Kuid siis peab ta
asetama selle kauba teistest eraldi, juures olgu selge teatis, et "parim enne"
tähtaeg on möödunud.
Kaupmees ei tohi Teile seada tingimust, et ühe kauba ostmisel peate ostma teise kauba.
Näiteks kui kaupluses on kingituspakk kahest raamatust, peate te saama neid raamatuid ka
eraldi osta.

- Kauplejal on keelatud kasutada ebaausaid ehk eksitavaid või agressiivseid kauplemisvõtteid.
Näiteks kui kaupluse vaateaknal on silt, mis teatab: “kaupadele allahindlus –70%!”, kuid poes
on müügil vaid üks paar paari kingi, millele on tehtud allahindlust, siis on
kindlasti tegemist eksitava reklaamiga.
- Enne ostu sooritamist peaks ostja olema veendunud, et ostetav kaup talle sobib. Näiteks kui
oled ostnud seeliku mõeldes seda kanda koos jakiga, kuid koju minnes selgub, et nende toonid
omavahel üldse ei sobi, siis ei saa nõuda, et müüja vahetaks seeliku sobivamat tooni seeliku
vastu välja, kuna sinul oli võimalus võtta jakk poodi kaasa ja nende toonide sobivust
kontrollida.
- Pesu pestes või triikides peab kindlasti eelnevalt tutvuma riietel oleva märgistusega. Näiteks
võib seal olla märge ”pesta eraldi”, mis tähendab, et teiste riietega koos pesusse panna ei tohi.
Kui ikkagi pannakse ja pesu annab värvi, siis riide või riiete ärarikkumise eest vastutab see,
kes pesusse pani, mitte müüja ega ka keegi teine.
- Kui ostja avastab, et ostetud kaup on puudusega peaks ta viivitamatult või vähemalt
võimalikult kiiresti pöörduma müüja poole, kust ta kauba ostis. Kaubal puuduse avastamise
hetkest alates ei tohiks tarbija seda enam kasutada, et mitte veelgi halvendada kauba
seisukorda. Ostjal on õigus esitada kauba kohta müüjale pretensioon 2 aasta jooksul.
Mida teha, kui ostetud kauba või teenusega on ilmnenud probleem?
Probleemi ilmnemisel tuleb pöörduda koheselt müüja poole. Kui suulise kaebuse
peale ei reageerita, esitage kaebus kirjalikult ja lisage juurde koopia müügidokumendist.
Kaebuses märkige:
1) oma nimi ning kontaktandmed;
2) kaebuse esitamise kuupäev;
3) kaubal või teenusel esinev puudus;
4) omapoolne soovitav lahend.
Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult
vastama. Teil on õigus nõuda müüjalt kirjalikku märget kaebuse vastuvõtmise kohta.
Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või te ei ole nõus müüja poolt pakutud lahendiga ja
leiate, et teie õigusi on rikutud, võite abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseametnike ja
tarbijakaebuste komisjoni poole. Kui tegutsete eespool esitatud soovituste kohaselt, väldite
enamikel juhtudel võimalikku kahju ja suudate oma seaduslikke õigusi suhetes müüjaga
kaitsta.
NB! Pretensiooni ei ole mõtet esitada, kui kaup on:
- olnud igapäevaselt pidevalt kasutuses (nt jalats) ja sellest tulenevalt lihtsalt ära
kulunud;
- kasutatud ebaõigetes kasutamistingimustes või ei ole järgitud
kasutamisjuhendis toodud nõudeid;
- valesti hooldatud, mille tulemusena on kaup mehaaniliselt kahjustatud
(põletused, sisselõiked, rebendid, kemikaalidega kahjustumine).

Kui Teil on tekkinud probleemi lahendamisel arusaamatusi või küsimusi, võite
pöörduda tarbijakaitseametnike poole ning vajadusel edasi Tarbijakaebuste komisjoni
poole, kellel on õigus arutada tarbija nõude põhjendatust. Viimane samm oma õiguste
kaitseks on pöörduda kohtusse, sest on ka selliseid probleeme, mille lahendamiseks ei
ole õigust isegi tarbijakaitseametnikel ja tarbijakaebuste komisjonil (näiteks nõue
moraalse kahju hüvitamiseks).