Lisa 1

Lisa 1 

JBel&tme 30. august 2012 rn 319 

Teemaplaneeringu ,,Veeldatud loodusliku rnaagaasi terminali asukoha valimine" ja 

keskkonnam6ju strateegilise hindamise algatamine 

Majandus- ja komrnunikatsiooniministeeriurn esitas JBeliihtme Vallavalitsusele 15. novembri 

201 1. aasta kirjas nr 1.10-9111-002911022 taotluse veeldatud loodusliku maagaasi (edaspidi 

LNG) terminali kui planeerimisseaduse tiihenduses olulise ruumilise majuga objekti (edaspidi 

ORMO) asukoha m&amiseks tildplaneeringu teemaplaneeringu koostarnise ning 

keskkonnarntijude strateegilise hindamise algatamiseks. 02. detsembri 201 1. aasta ki jas nr 

5083.1 I - 1829 avaldas AS Tallinna Sadarn, et Uhineb Majandus- ja 

komrnunikatsioonirninisteeriumi taotlusega algatada iildplaneeringu teemaplaneering ja 

keskkonnam6jude strateegiline hindamine LNG terminali asukoha ja tingimuste miiihmiseks. 

03. mai 2012. aasta kirjaga nr 7-3/1117 esitas JBelatme Vallavalitsus Keskkonnaameti Harju- 

Jha-Rapla regioonile vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 292 lg 6 punktile 1 

seisukohav6tuks Jael&tme valla Uuskiila kula Muuga sadama piirkonda kavandatava LNG 

terminali kui ORMO asukoha mWamise planeeringuks, milles varreldaks terminali nelja 

vaimalikku asukohta ning v6imaliku keskkonnam6ju suurust ja ulatust, planeeritava maa-ala 

suuruse ettepaneku. 

03. mai 2012. aasta kirjaga N 7-311 176 esitas JBelilhtme Vallavalitsus regionaalminist.de 

vastavalt PlanS $ 292 lg 6 punktile 3 koosk6lastamiseks J6eliihtme valla Uuskiila kiila Muuga 

sadama piirkonda kavandatava LNG terminali kui ORMO asukoha miiiiramise planeeringuks, 

milles v6rreldaks terminali neua vairnalikku asukohta ning veimaliku keskkonnam6ju suurust ja 

ulatust, planeeritava maa-ala suuruse ettepaneku. 

03. mai 2012. aasta kirjaga nr 7-311 177 esitas J6elLtme Vallavalitsus vastavalt Plans $ 292 lg 6 

punktile 1 Harju maavanemale seisukohav6tuks J6elatme valla Uuskiila kiila Muuga sadama 

piirkonda kavandatava LNG terminali kui ORMO asukoha miiilramise planeeringuks, milles 

v6rreldaks terminali nelja vairnalikku asukohta ning v6imaliku keskkonnarn6ju suurust ja 

ulatust, planeeritava maa-ala suuruse ettepaneku. 

;= ettepanekut 

10. mai 2012. aasta kirjaga nr 6-7/2274 Jaelatme Vallavalitsusele koosk6lastas Harju 

rnaavanern, ltihtudes Plans 292 lg 6 punktist 1 Jtkltihtme Vallavalitsuse poolt tehtud ca 1,7 km2 

suuruse ORMO planeeritava maa-ala piiriettepaneku. Keskkonnaarneti 29. juuni 20 12. aasta 

kirjaga nr HJR 6-511211877-5 J6elhtme Vallavalitsusele tegi aga Keskkonn 

ORMO valikuks planeeritava ala suurendamise kohta, et oleks h5lma 

J6eltihtme valla territooriumist, sest altematiivsete asukohtade analiiiisimin 

vasta ORMO planeerimisp6him6tetele, millega Jaeliihtme Vallavalitsus 

2012. aasta kirjas nr 7-3/1174-5 Keskkonnaametile, suurendades 

ca 300 hektarini.

03. augusti 2012. aasta kirjaga nr HJR 6-5/12/11877-8 jbeliihtrne Vdlavalitsusele kooskdlastas 

Keskkonnaarnet ORMO asukohavaliku suurusega ca 300 ha. 21. augusti 20 12. aasta ki jaga nr 6- 

712274 Jiiellhtme Vallavalitsusele kooskBlastas Harju maavanem vastavalt PlanS $ 29' lg 6 

punktile 1 Jijelihtrne vdlas, Uuskula kiilas, Muuga sadama LNG terminali kui QRMO 

teemaplaneeringu planeeringuala suuruses ca 300 ha. Siseministeeriumi 23. augusti 2012. aasta 

ki Gaga nr 13-311 00-5 kooskiilastas regionadminister Uuskula kUla Muuga sadama piirkonda 

kavandatava LNG terminali planeeritava maa-ala suuruses ca 300 ha. 

Majandus- ja kornmunikatsiooniministeerium on leidnud 15. novembri 201 1. aasta kijas nr 

1.10-911 1-002911022, et LNG terminal on olulise ruumilise m6juga objekt PlanS 9 292 16ike 1 

tiihenduses, kuigi selline asjaolu ei tulene iiheselt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. aasta 

mZimsest nr 198 ,,Qlulise ruumilise miijuga objektide nimekiri" (edaspidi MZirus), mis on 

kehtestatud PlanS 3 292 lg 2 alusel. Jdeliihtme Vallavolikogu hinnangul on kaheldav, kas 

veeldatud looduslikku maagaasi saab kbitleda ,,keemiatootenaU M W e punkti 3 mattes. 

Sellegipoolest on Jkliihtme Vallavolikogu otsustanud kaitleda Majandus- ja 

kornrnunikatsiooniministeeriurni taotlust, millega on uhinenud AS Tallinna Sadam, taotlusena 

ORMO asukoha valikuks, kuna taotlusest n&tub, et Majandus- ja 

kommunikatsioonirninisteeriumi hinnangul on LNG terminali ntiol tegemist Plans $ 29' lg 1 

defineeritud objektiga. 

PlanS 10 lg 1 kohaselt v6ib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. PlanS 

5 8 lg 1 ja lg 2 punkti 2 kohaselt v6ib iildplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva 

iildplaneeringu ttipsustamiseks ja ttiiendamiseks ning seda ka valla vdi linna temtooriumi osa 

kohta. Kilesoleval juhul on Majandus- ja kornmunikatsiooniministeerium ja AS Tallinna Sadam 

teinud ettepaneku algatada Jdeltihtme valla temtooriumi osal LNG terminali asukoha 

mEiramiseks iildplaneeringu teemaplaneering ning sellega kaasneva keskkonnam6ju 

strateegiline hindamine. PlanS 10 lg 1 tiipsustab, et planeeringu koostamise algatamise 

otsustamisel v6ib vaid piihjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. 

Riigikohtu halduskolleegium on tspsustanud 27. jaanuari 201 0. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3- 

1-79-09 punktis 13, et planeeringu algatamise otsustamisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik 

kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis 

vtiljenduvad muu hulgas maakonna ja valla iildplaneeringutes, kui ka taotleja p6hjendatud huve. 

Vastavalt PlanS 9 29' laikes 3 siitestatule valitakse ORMO asukoht iildplaneeringu alusel. 30. 

mai 2012. aasta otsusega nr 294 on J&liihtme Vallavolikogu otsustanud algatada Jkliihtme valla 

kogu haldustemtooriumi ulatuses uue uldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnam6ju 

strateegiline hindamine. Sellegipoolest ei pea Jtklithtme Vallavolikogu pahjendatuks valida 

Majandus- ja kommunikatsioonirninisteeriumi ning AS-i Tallinna Sadama poolt taotletavat LNG 

terminali kui ORMO asukohta algatatud iilevallalise illdplaneeringu alusel, vaid leiab, et 

taotletava LNG terminali asukoha valikuks tuleks algatada sellekohase teemaga teemaplaneering 

ja keskkonnam6jude strateegiline hindamine olemasoleva (kehtiva) valla iildplaneeringu 

(kehtestatud J(lel&tme Vallavolikogu 29. aprilli 2003. a otsusega nr 40 ,J6eliihtme valla 

tildplaneeringu kehtestamine") ttipsustamiseks ja v6imalikuks tiiiendamiseks. Seda seetattu, et 

paremini tagada Keskkonnainfo klittesaadavuse ja keskkonnaasjades osalemise ning neis asjus 

kohtu poole Wrdumise konventsioonist (hhusi konventsioonist) tulenevat kohustust kaasata 

Uldsus keskkonnaasjade otsustamisse. Arvestades algatatud tildplaneeringu iilevallalist 

planeeringuala, kbitlemist vajavate teemade rohkust ja laialivalguvust, ei oleks sellise 

tildplaneeringu koostamisel ja selle v6irnalike keskkonnam6jude strateegilisel hindamisel 

tagatud piisav iildsuse kaasamine spetsiifilise ja olulise ruumilise majuga objekti asukoha valiku 

planeeringuprotsessi, mis ei vaimalda tagada v6imalikult paljude iihiskonnalii 

huvisid arvestavaid tingimusi Wstva ja tasakaalustatud ruumilise aren 

mai 2012. aasta otsusega nr 294 algatatud valla illdplaneeringu kehtes 

hesoleva otsusega algatatava teemaplaneeringu lahendustega piirides ca 300 

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. novembri 20 1 1. a ki jas nr 1.10- 

ohta, et kavandatava LNG terminali ehitamine on Eesti

Tallinn& Sadam 02. detsembri 20 1 1 aasta ki rjas nr 5083.1 1-1 829 antud kirjelduse kohaselt on 

kavandatava LNG terminali puhul tegemist spetsiifilise ja funktsionaalselt koos toimivatest 

ehitistest koosneva ehitusliku kompleksiga, mille koosseisu kuulub ka kai ja lossimissild LNG 

tankerite tiihjendamiseks. Sellise terminali kui ORMO asukoha valikuks koostatava 

planeeringuga toimuks sisuliselt PlanS § 8 ig 2 pumkti 2 ja 8 8 lg 3 puflkti 8 mdttes ca 300 ha 

suurusel alal kehtiva iildplaneeringu (kehtestatud JBelZihtme Vallavolikogu 29. aprilli 2003. a 

otsusega nr 40 ,,JGelatme valla iildplaneeringu kehtestamine") t2psustamine ja vaimalik 

t~endamine sadarna (Muuga sadarna) asukoha osas, mistdttu antud juhul LNG terminali kui 

ORMO asukohavaliku eesmiirgil uldplaneeringu algatarnine sellekohase teemaplaneeringuna 

kehtiva Illdplaneeringu tiipsustamiseks ja tiiiendamiseks on Jdeltihtme Vallavolikogu himangul 

enam kooskdlas PlanS mdtte ja eesm2rgiga kui ORMO asukoha valimine Jdeliihtme 

Vallavolikogu 30, mai 2012 otsusega nr 294 algatatud iildplaneeringuga. SeetBttu on avalikes 

huvides ja taotlejate Ruvides piihjendatud PlanS § 8 Ig 2 punktis 2 satestatust juhindudes 

iildplaneeringu algatamine teemaplaneeringuna kehtiva, Jdeltihtme Vallavolikogu 29. aprilli 

2003. a otsusega nr 40 ,,Jdeliihtme valla iildplaneeringu kehtestamine" kehtestatud, 

iildplaneeringu apsustarniseks ja tiiiendamiseks. 

Plans 9 29' lg 4 satestab, et ORMO asukoha valikul tuleb kaaluda mitut v6irnalik.k~ asukohta. 

Seda tapsustab PlanS 29' lg 5, mille kohaselt, kui ORMO vaimalik asukoht jUb mitme 

kohaliku omavalitsuse temtooriwnile ja iildplaneeringute koostamine mitme kohaliku 

omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole asukoha valikuks otstarbekas vdi vdimalik, 

valitakse ORMO asukoht maako~aplaneeringu alusel. Ktiesoleval juhul ei ole tegernist PlanS 5 

292 lg 5 kirjeldatud olukorraga, kus ORMO vdimalik asukoht j W mitme kohaliku omavalitsuse 

temtooriumile. Taotlejad on selgek miiihtlenud vdimalikud LNG terminali asukohad Jaeltihtme 

valla temtooriumile, mistdttu tuleb ORMO vdimalik asukoht valida PlanS 5 292 lg 3 kohaselt 

koostatava iildplaneeringuga ja puudub vastavalt PlanS 5 29' lg 9 vdimalus ja vajadus teha 

ORMO asukoha eelvalikut ning viia ltibi PlanS 5 29' lg 10-12 kirjeldatud menetlust. Sealjuwes 

on taotlejad pdhjendanud, miks nende poolt taotletava LNG terminali kui ORMO ainukeseks 

reaalseks asukohavaliku piirkomaks on territoorium Jdelzihtme vallas Muuga sadarna piirkonnas 

ning viidanud selle kinnituseks ka AS-i Tdlima Sadam tellimusel koostatud LNG terrninali 

asukohavaliku riskianaliiiisile (Rambra11 Danmark AIS 2008). 

Jkliihtrne Vallavolikogul puudub padevus taotlejate taotluse lahendamisel analiiiisida, kas 

taotlejate poolt kavandatav LNG terrninali vairnalik asukoht v6iks olla Harjumaal mane muu 

kohaliku omavalitsuse temtooriu.mil. Seetdttu ei saa Jaeliihtme Vallavolikogu taotluse 

lahendamisel arvestada niiiteks Harju maavalitsuse 22. veebruari 20 12. aasta ki dale nr 12-41570 

lisatud OU Balti Gaas seisukohtadega. Jaeliihtme Vallavolikogu saab otsustada taotlejate taotluse 

alusel Uldplaneeringuna koostatava planeeringu algatamise ORMO asukoha valikuks vaid 

J8eltihtrne valla piirides. 

Lzihtudes asjaolust, et !&esoleval juhul on aidetud kaik formaalsed nduded ORMO planeeritava 

maa-ala suuruse mMrarniseks (Plans 29' lg 6 p 1 ja 3), puuduvad JdelGhtrne vallal PlanS 9 10 

lg 1 kohased Fhjendused taotletaval eesmtirgil planeeringu algatamisest keeldumiseks. 

Teemaplaneeringu ,,Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" koostamise 

eesmiirgiks on kehtiva Jijeliihtrne valla iildplaneeringu (kehtestatud Jbel&tme Vallavolikogu 29. 

aprilli 2003. a otsusega m 40 ,,Jdeliihtme valla iildplaneeringu kehtestamine") tiipsustamine ja 

t&iendamine LNG terminali kui ORMO vaimaliku asukoha osas ja sellega: 

1) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda vaivate majanduslike, 

kultuuriliste majude ning looduskeskkomale avalduvate mcjude hin 

alusel stiibtva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine 

8 lg 3 punktis 2 satestatule; 

2) maa-alade iildiste kasutarnis- ja ehitustingimuste mwamine vastaval 

punktis 3 satestatule;

3) teede ja tiinavate, rdudteede ja sadamate asukoha ning liikluskorralduse uldiste 

Mhim6tete mZiramine vastavalt PlanS 9 8 lg 3 punktis 8 stitestatule; 

4) ranna ehituskeeluv66ndi ttipsustamine looduskaitseseaduses satestatud korras vastavalt 

PlanS $ 8 lg 3 punktis 12 stitestatule; 

5) muude seadustest ja teistest digusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste 

arvestarnine planeeringus vastavalt PlanS 5 8 Ig 3 punktis 17 satestatule; 

Teemaplaneeringu ,,Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" koostamisel 

tuleb arvesse v6tta keskkomam6ju strateegilise hindamise ja hiidaolukorra riski anaiiilisi 

tulemusi vastavalt PlanS 5 8 lg 9 satestatule. 

Vastavalt keskkonnarniiju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse (edaspidi KeHJS) $ 

35 lg 2 algatatakse keskkonnamiiju strateegiline hindamine selle vajadust pdhjendamata sama 

seaduse § 33 16ikes 1 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise 

kon-al, milleks kaesoleval juhul on Jdel2ihtme valla territooriumi osale teemaplaneeringuna 

,,Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" koostatav iildplaneering. 

Teemaplaneeringu ,,Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" koostamise 

algataja ja kehtestaja on J6elSihtme Vallavolikogu (Postijaama tee 7, J&l&tme kUla, 74202, 

Hajumaa; www.ioelahtme.ee ) ning koostarnise korraldaja on Jael2ihtme Vallavalitsus 

(Postijaama tee 7, Jael&tme kllla, 74202, Harjumaa; www.ioelahtme.ee ). Teemaplaneeringu 

,,Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" koostaja ja keskkonnam~jude 

strateegilise hindamise eksperdi leidmiseks viiakse Jaeltrhtme Vallavalitsuse poolt l8bi 

riigihangete seaduse kohane hankemenetlus. 

Teemaplaneeringu ,,Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" koostamise ja 

selle keskkonnam6ju strateegilise hindamise finantseerimiseks siilmitakse leping AS-iga 

Tallinna Sadarn, kes on avaldanud nSusolekut kanda k6ik sellega seonduvad kulud. 

Liihtudes eeltoodust ning juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse $ 6 Ig 1, $ 7 Ig 2, 

9 22 lg 1 punktist 31 ja $22 lg 2, PlanS $! 8 lg 1, 9 8 Ig 2 punktist 2, $ 8 lg 4, lg 9, $10 lg 1, lg 4, 

8 23 lg 1, lg 3, lg 4, lg 6 punktidest 1 ja 3,lg 8, KeHJS $ 33 lg 1 punktist 2, $ 35 lg 1, Jlkliihtme 

valla ehitusmiiZirus 9 2 1g 1 punktidest 2 ja 3, 5 3 punktidest 2 ja 4, $ 5 punktidest 1 ja 4, $ 7 lg 1, 

$ 7 Ig 3 punktist 2, J6eltrht.e Vallavolikogu 

otsustab: 

1. Algatada JBeliihtme valla tenitooriurni osal kehtiva JBelSihtme valla Qldplaneeringu 

(kehtestatud Jkltrhtme Vallavolikogu 29. aprilli 2003. a otsusega nr 40 , J6elGtme valla 

Uldplaneeringu kehtestaminebb) tiipsustamiseks ja aendamiseks teemaplaneeringu 

,,Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" koostarnine. 

2. MUta punktis 1 nimetatud teemaplaneeringu planeeringuala suuruseks ca 300 ha 

suurune ala vastavalt otsuse lisas 1 toodud plaanimate jalile ,,Teemaplaneeringu alabb. 

3. Algatada punktis 1 nimetatud teemaplaneeringu keskkonnam6ju strateegiline hindamine. 

4. J&lEUltme Vallavalitsusel teatada 14 pkva jooksul teemaplaneeringu ,,Veeldatud 

loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" keskkonnamdju strateegilise hindamise 

algatamise otsusest ametlikus valjaandes Ametlikud Teadaanded, ajale 

JBel&trne valla kodulehektiljel. Teemaplaneeringu ,,Veeldatud lo 

terminali asukoha valimine" koostamise algatamise ja keskko 

hindamise algatamise otsusega saab tutvuda JBeliihtme 

www.ioelahtme.ee ning t66pkvadel JBellihtme Vallavalitsuses, 

kiila, Jlkliihtme vald, Harjumaa.

5. Otsuse peale v6ib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sstestatud korras Jceliihtme 

Vallavolikogule asukohaga Postijaama tee 7, JBeliihtme kiila, JBeliihtme vald, 74202, 

Harjumaa, 30 pzeva jooksul, arvates paevast, millal isik vaidlustatavast otsusest teada sai 

v6i oleks pidanud teada saama, v6i esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule ( Phu mnt 7, 

Tallinn, Harjumaa, 15082) halduskohtumenetluse seadustikus satestatud korras 30 paeva 

jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 

6. Otsus j6ustub teatavakstegemisest

KINNITATUD 

JGelatme Vallavolikogu 

30.08.2012 otsusega nr 3 

llsa 1 ,,Teemaplmeeringu ala"

M~[~TETULUNDUSUHINGU "SAVIRANNA KULASELT 

91'- 

P~HIKIRP 

9'R"i 


' ' ':'; ""' 

',I ,3 

t ' ([iOF 

1.1 Kaesoleva pijhikirja alusel tegutsev MTlJ 'SAVIRANNA 

KULASELTS", edaspidi nimetatud ,,selts", on mittetulundusuhing ja toimib 

vabatahtliku kijlaelu arengut taotleva s8ltumatu kodanikuuhenduse 

pGhimbttel. 

1.2 Seltsi ametlik r~imetus on MI~TETULUNDUS~HING SAVIRANNA 

KULASELTS ja asukohaks on Kallavere kula, J8elahtme vald 74206 

Harjumaa, Eesti Vabariik. 

1.3 Selts omab era6igusliku isiku Gigused tema kandmise momendist 

mittetulundusuhingute registrisse. 

1.4 Selts juhindub oma tegevuses Mittetulundusiihingute seadusest ning 

teistest Eesti Vabariigis kehtivatest digusaktidest ja kaesolevast 

@ pdhikirjast. 

1.5 Seltsi aadressiks on: Saviranna 44, Kallavere kiila, Jbelahtme 

vald Harjumaa. 

1.6 Selts on asutatud 23. jaanuaril 2008 

1.7 Seltsi majandusaasta algab 1.jaanuaril ja 18peb 31 .detsembril. 

2. Seltsi eesmark ja selle saavutarnise vahendid. 

2.1 Seltsi tegevuse p5hieesmargiks on Kallavere kula ja Saviranna 

piirkonna arengu tagamine elamisvaarse ja turvalise elukeskkonnana ning 

selle saavutamiseks v8imalikult paljude asjast huvitatud kulaelanike 

kaasamine kulaelu arendamisse. 

2.2 Tegevuse ptihieesmargust tulenevateks ulesanneteks on: 

2.2.1 koordineerida ja planeerida seltsi sisest tegevust; 

2.2.2 teabe hankimine, sustematiseerimine ja levitamine; 

2.2.3 kulaelanike vaba aja veetmise korraldamine; 

2.2.4 naabrivalve arendamine; 

2.2.5 kiila keskkonnaseisundi jalgimine ja loodushoid; 

2.2.6 vajadusel piirkonna elanike huvide kaitsmine ja esindamine suhetes 

riigiorganitega; 

2.2.7 koostoo arendamine Jbelahtme vallavalitsusega, omataoliste 

organisatsioonidega nii kodu- kui ka valismaal, kohalike ettev6tetega ning 

kijlaga piirnevate teiste omavalitsusega. 

3. Liikmed, nende 6igused ja kohustused

3.1 Seltsi liikmeks vastuvdtmist vdib taotleda iga isik, kes soovib 

arendada Seltsi eesmarkidega kooskdlas olevat tegevust ning kes g$l\a'b , , 

juhatusele avalduse, milles kohustub taitma Seltsi p6hikirja. L a 

3.2.Seltsi liikmelisus on seotud sisseastumis- ja igaaastase 

liikmema ksuga. 

Liikmemaksu suuruse maarab Seltsi uldkoosolek. 

3.2.1 Seltsi liikmeks vastuv6tmise otsustab juhatus. >o-7a J 

3.3.3 Seltsist valjaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. 

Seltsist valjaastumise avalduse kinnitab Juhatus ning liikmeksolek Idpeb 

lahkumisavalduse esitamise kuupaeval. 

3.4 Liikme vdib Seltsist valja arvata juhatuse otsusega: 

3.4.1 p8hikirja mittetaitmise eest, 

3.4.2 Seltsi maine ning huvide kahjustamise tdttu. 

1 r aakrr I' 

. ,' I . 

3.5 Liikme valjaarvamise Seltsist otsusta b juhatus seaduses ettenahtud 

korras. Isikul, kelle liikmelisus on uhingus I8ppenud ei ole 6igusi uhingu 

@ varale, kusjuures liikmeks astumise- ning aastamaks tagastamisele ei 

kuulu. Juhatuse sellekohase otsuse kohta vdib Seltsi liige esitada kaebuse 

Seltsi uld koosolekule, kelle otsus on 18plik. 

3.6 Seltsi liikmel on digus: 

3.6.1 osaleda haaledigusega Seltsi uldkoosolekul, 

3.6.2 olla valitud Seltsi juhatusse ning muude organite liikmeks, 

3.6.3 saada Seltsi juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Seltsi tegevuse 

kohta, 

3.6.4 osaleda Seltsi uritustel, esitada ettepanekuid nende korraldamiseks 

ja ise uritusi organiseerida. 

3.6.5 esitada ettepanekuid ja aruparimisi Seltsi puudutavates kusimustes 

uldkoosolekule ja/v8i juhatusele. 

3.6.6 Vdimaluse korral kasutada Seltsi vara ja vahendeid vastavalt 

juhatuse poolt kehtestatud tingimustele soodus- ja eelisjarjekorras. 

3.7 Seltsi liige on kohustatud: 

3.7.1 jargima Seltsi tegevuses osalemisel pdhiki rja ja Seltsi juhtorganite 

otsuseid, 

3.7.2 kaasa aitama Seltsi ees seisvate praktiliste ulesannete 

la hendamisele, 

3.7.3 hoidma kdrgel Seltsi mainet, seisma tema huvide eest, 

3.7.4 tasuma tahtaegselt liikmemaksu (jooksva aasta eest tuleb 

liikmemaksu maksta ka siis, kui liikmelisus 18peb peale 1. juulit). 

4.1 Seltsi kdrgeimaks organiks on uldkoosolek, millel igal Seltsi liikmel on 

uks haal. 

4.2 Seltsi uldkoosoleku padevuses on: 

4.2.1 p8hikirja muutmine, 

4.2.2 tegevuse eesmargi muutmine, 

Y~II A ?kohl, 

*kt), I< 

4.2.3 juhatuse liikmete rnaaramine 2 aastaks ja juhatuse liikmeeP ' 

vabastamine, 

4.2.4. Seltsi revidendi maaramine 2 aastaks, !Oilfi 

4.2.4 juhatuse aastaaruande kinnitamine, 

4.2.5 Seltsi Idpetamise, reorganiseerimise, ii hinemise vdi jag unemise 

otsustamine, 

4.2.6 liikmernaksu suuruse maaramine, 

4.3 Seltsi i.ildkoosoleku kutsub kokku juhatus alljargnevatel juhtudel: 

4.3.1 aastaaruande kinnitamiseks, 

4.3.2 juhul kui seda n6uab ki jalikult ja pdhjendatult p8hjust ara naidates 

1/10 Seltsi liikmetest, 

4.3.3 muudel juhtudel kui Seltsi huvid seda nduavad. 

4.4 iJldkoosoleku toimumisest teatab juhatus vahemalt 2 nadalat ette. 

4.5 ~ldkoosolek on otsustusvdimeline, kui seal osaleb v6i on esindatud ule 

poole Seltsi Iiikmetest. Teistkordselt sama paevakorraga kokkukutsustud 

iildkoosolek on otsustusvdimeline sdltumata seal osalevate liikmete 

arvust. 

4.6 ~ldkoosoleku otsus on vastu vdetud liht haalteenamusega, ehk kui 

selle poolt on ule poole koosolekul osalenuid Seltsi liikmeid v6i nende 

volitatud esindajaid. 

4.7 Seltsi pdhikirja muutmiseks on vajalik uldkoosoleku 2/3 

haalteenamust ja eesmargi muutmiseks on vajalik 9/10 Seltsi liikmete 

n8usolekut. 

5. Juhatus 

;I' I' 

5.1 Seltsi tegevust juhib juhatus, milles on 3 v6i enam liiget. 

5.2 Seltsi juhatuse liikmed maara b Cjldkoosolek arnetisse kolmeks aastaks. 

5.3 Seltsi juhatus valib enda hulgast eesistuja (juhatuse esimees). 

5.4 Seltsi juhatus koosta b Seltsi tegevuskava ja majanduseelarve 

jargmiseks aastaks ja esitab 

need L~ldkoosolekule. 

5.5 Seltsi juhatus: 

5.5.1. teostab Seltsi igapaevase too juhtimist ja koordineerimist; 

5.5.2. annab Seltsi liikmetele teavet Seltsi juhtimise kohta; 

5.5.3. valmistab ette uldkoosolekul arutatavad kijsimused; 

5.5.4. valib sekretar-raamatupidaja; 

5.5.5. korraldab Seltsi raamatupidamise vastavalt Raamatupidamise 

seadusele ja 

headele raamatupidamise tavadele; 

5.5.6. kontrollib raamatupidaja arvepidamise 8igsust ja 

finantsaruandeid;

@ 

a 

5.5.7. majandusaasta l6ppedes koostab juhatus aruande, esita b 

sel!e revidendile ning 

seejarel iildkoosolekule Iabivaatamiseks ja kinnitamiseks. 

5.5.8. Kinnitatud aruandele kirjutavad alla k6ik juhatuse liikmed. 

5.6. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse v8i pBhikirja n6uete rikkumisel, 

samuti oma kohustuste taitmata jatmisel v6i mitten6uetekohasel taitmisel 

Seksile tekitatud kahju eest solidaarselt. 

Yajll Maekohuc 

Rp:?i

MTU "SAVIRANNA K~JLASELTS" p6hikiri on kinnitatud Seltsi 

asutamiskoosolekuI Yarjl: Maakohi~r 

23. jaanuaril 2008. a. XP:.~S: r~r,zi,~~L,i, 

.' 1 ,:,*r:: ., ' , . ' 

Seltsi Asutajate allkirjad: . .' ..- ' I /(/(is 

Riita Kiitt & 

Juta Makarenko 

a Tdnu Vaus 

Jaak Tanitik 

Ain Kalmaru 

Anneli Kaasik 

Raul Keinast /pJ 

Merike Metsta k 19" ipL- 

,. j!

J6elahtme KMH - TllTELLEHT - 


Jdelahtme valla ijldplaneering 2001 - 2 003

Koide I Jeelahtme valla uldplaneering 

Koide II Keskkonnamejude hindamine 

Koide Ill Jeelahtme valla uldplaneeringu Iahteulesanne 

Koide IV Lahtematerjalid (uhes eksemplaris, ou Maaplaneeringud 

arhiivis) 

J6elahtme valla uldplaneeringu PASS 

Jdelahtme valla uldplaneering 2007 - 2 003

SISUKORD 

ARUANDE SlSU KOKKUVOTE 

SISSEJUHATUS 

Keskkonnamijjude hindamise eesmark ja osalised 

Planeeringuprotsessi taust ja kavandatav tegevus 

PLANEERITAVA ALA ULDISELOOMUSTUS 

Asend, asulastik ja rahvastik 

Loodusressursid. Kes kkonna seisund ja kaitse 

Maa ja rnaavarade kaevandarnine 

Mets 

Kaitstavad loodusobjektid ja kuituurirnalestised 

Veeressursside seisund, kasutarnine ja kaitse 

6hu saastatus ja rniira 

KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATllVlD NlNG 

KAASNEV KESKKONNAMOJU JA SELLE LEEVENDAMISE 

ABINOUD 

Territooriumi planeerimine 

K6rgendatud keskkonnariskiga tegevus 

Territooriumi tsoneerimine 

Pdllurnajandustsoon 

Metsarnajandustsoon 

Puhkernajandustsoon 

Tootrnistsoon 

Muud olulise tahtsusega objektid 

Tehniline infrastruktuur 

Tiheasutus- ja rannikuaarsete alade tsoneerimine. 

Detailplaneeringut vajavad alad 

Naaberhaldusuksustest tulenev saaste 

KASUTATUD MATERJALID 

Jbelahtme valla ijldplaneering 2001 - 2 003

Lisa 1 Jbelahtme valla uldplaneering. Keskkonnambjude hindamise 50 

programm 

Lisa 2 Keskkonnaministeerium. Harjumaa Keskkonnateenistus.. 53 

Jbelahtme valla uldplaneeringu keskkonnam6ju hinda- 

mise programmi kinnitamine. Kiri nr. 10-11778, 14.05.2001. 

Lisa 3 Keskkonnamdju hindamise algatamine 55 

Lisa 4 Kdrgendatud keskkonnariskiga tegevuste tapsusta- 56 

tud loetelu ja tegevuse ulatus, millest alates tekib 

kbrgendatud keskkonnarisk 

Lisa 5 Keskkonnakaitse suunitlusega tood Jdelahtme vallas 57 

ja sellega piirneval alal 

Lisa 6 VASAB 2010 "Soovitused Laanemere ranniku- 61 

alade planeerimiseks" 

Keskkonnamdju hindamise tegevuslitsents. KMH 0058, 62 

03.09.2001. E. Lausmaa 

Jbelahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003

1. ARUANDE SlSU KOKKUVOTE 

1. Kaesolev aruanne on koostatud vastavalt Keskkonnamdju hindamise ja 

keskkonnaauditeerimise seaduse (RT 1 2000, 54, 348) § 22, mille kohaselt 

strateeqilist keskkonnamdiu hinnatakse valla uldplaneerinqu koostamise kaiqus ninq 

see kuulub eraldi osana Jbelahtme valla uldplaneerinqu iuurde. 

Seetdttu tuleb seda kasitleda koos iildplaneerinqu teiste osade ia 

planeerimismaterialidena (uldplaneeringu seletuskiri, pdhijoonis M 1.20 000, 

teemakaardid M 150 000, Iahtematerjalid), kus valjenduvad uldplaneeringu 

koostamisel tdstatunud probleemid ning leitud lahendused, mis on olulised piirkonna 

vdi konkreetse ettevdtte arendamise seisukohalt. 

2. Planeerimislahendus vastab diqusaktidele. Valla uldplaneeringu koostamisel on 

aluseks vdetud koqu planeerimisprotsessi Iabiviimiseks vaialik kaesoleval aial Eestis 

kehtiv seadusandlus ia seda taiendavad maarused, iuhendid jne. Lisaks on 

arvestatud valla territooriumi kohta Iabi viidud uuringuid ja "Soovitusi Laanemere 

rannikualade planeerimiseks" VASAB 201 0. 

3. Aruande koostamisel on jalgitud, et uldplaneeringus oleks susteemselt kasitletud 

kdik valla kui terviku arenqut tagavad eluvaldkonnad. ljldplaneeringu koostamisel 

tdstatunud vdimalikest alternatiivvariantidest on planeerimislahendusse valitud 

vastuvdetavaim, mis tagab loodusressursside otstarbeka ia ratsionaalse kasutamise 

ning minimiseerib negatiivse keskkonnamdiu. Planeerimisettepanekute tegemisel on 

uheks olulisemaks kontrolli all hoitavaks komponendiks peetud keskkonnaseisundit. 

4. Toos on rdhutatud valla soodsat qeoqraafilist asendit - paiknemist mere aares ja 

Tallinna lahitsoonis, mis soodustab valla majandusliku ja puhkemajandusliku 

potentsiaali arakasutamist ja toojdulise elanikkonna rakendamise vdimalusi ning on 

aluseks elujdulise valla kujunemisele. 

5. Uldplaneeringu koostamisel on kinni peetud maa otstarbeka kasutamise nbuetest, 

maavarade kaitse ia kasutamise nduetest ning on arvestatud metsahoiu ia 

metsasuse suurendamise pdhimdtteid. Planeerimisettepanekute tegemisel on 

arvestatud valla territooriumil olevate arvukate kaitstavate loodusobiektide ia 

kultuurimalestiste paiknemiseaa ning kasitletud neid kui valla turismipotentsiaali 

olulist osa ja rahvuslikku rikkust. 

Jbelahtme valla iildplaneering 2001 - 2003 

5

6. uldplaneeringu lahendusettepanekute tegemisel on silmas peetud elanikkonna 

tervisekaitselisi aspekte. Probleemi tahtsust silmas pidades tellis Jbelahtme 

Vallavalitsus samaaegselt uldplaneeringu koostamisega ka "Valla keskkonnatervise 

tegevusplaani", mille tulemusi on uldplaneeringu koostamisel arvesse vbetud. 

Planeeringus on arvestatud, et suur osa valla territooriumist paikneb reostusohtlikul 

kaitsmata ja nbrqalt kaitstud pbhiavee alal - planeerimisettepanekute tegemisel on 

jalgitud sanitaarkaitsetsoone jm. veekaitse nbudeid, mis tulenevad Veeseadusest, 

Ranna ja kalda kaitse jt. seadustest ja neid taiendavatest rnaarustest ning 

normdokumentidest. On tehtud ettepanekud ka paiksete saasteallikate ia 

transpordist tinqitud bhusaaste ia miira kahjuliku mbju valtimiseks. 

7. Uldplaneeringus on esitatud arvukalt valla keskkonnaseisundit parandavaid 

planeerimisettepanekuid - liikluskorralduslikke, tervisekaitselisi, majanduslikke, 

sotsiaal-majanduslikke jne., rnis valjendub valla territooriumi tsoneerimises. 

Planeerimislahenduste elluviimiseks on uldplaneeringus tehtud ettepanekud alade 

kohta, mis vajavad detailplaneeringut ning territooriumite ja tegevuste kohta, mis 

vajavad taiendavaid uuringuid ning keskkonnaseiret. 


2. SISSEJUHATUS 

Kaesolev aruanne on koostatud vastavalt Keskkonnamdju hindamise ja 

keskkonnaauditeerimise seaduse (RT 1 2000, 54, 348) § 22, mille kohaselt 

strateegilist keskkonnameju hinnatakse valla iildplaneeringu koostamise 

kaigus ninq see kuulub eraldi osana JBelahtme valla iildplaneeringu iuurde. 

Vastavalt sellele on planeeringu koostamisel pidevalt jalgitud nii uldiste 

planeerimislahenduste kui ka olevate ja kavandatud objektide vdimalikku 

keskkonnamdju ning negatiivse tulemuse valtimiseks otsitud uusi 

alternatiivlahendusi. Seetdttu tuleb kaesolevat aruannet kasitleda koos 

uldplaneeringu teiste osade ia planeerimismaterialidega (uldplaneeringu seletuskiri, 

pdhiioonis M 1:20 000, teemakaardid M 1:50 000 ning Iahtematerialid), kus 

valjenduvad ka eelnevate arutelude kaigus tdstatunud probleemid ning leitud 

lahendused, mis on olulised piirkonna vdi konkreetse ettevdtte arendamise 

seisukohalt. 

2.1. Keskkonnam6ju hindamise eesmark ja osalised 

2.1 .I. Objekt ia hindamise aluseks olevad materialid: 

Jdelahtme valla uldplaneering; 

Eesti Vabariigi kehtiv seadusandlus (vt. Kasutatud materjalid); 

Seni koostatud keskkonnauuringud ja -ekspertiisid. 

2.1.2. Arendaja. Keskkonnam6ju hindamise korraldab arendaia - Jdelahtme Vallavalitsus. 

Too koostamise aluseks on Jdelahtme Vallavalitsuse tellimusel koostatud ja 

Harjumaa Keskkonnateenistuses kinnitatud Jdelahtme valla uldplaneerin~u 

keskkonnamdiude hindamise (KMH) programm (lisa 1). 

2.1.3. Otsustaia. Jdelahtme Vallavalitsus. 

2.1.4. Ekspert. 00 Maaplaneeringud koos kaasatud erialaspetsialistidega ja 

keskkonnamdju hindamise litsentsiga tootajaga (E. Lausmaa - litsents KMH-0058, 

03.09.2001). Toogrupp: M. Saareleht - insener; J. Vahi - arhitekt; L. Pakosta - 

insener; E. Lausmaa - geograaf. 

Jdelahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003 

7

2.1.5. Too eesmark. Keskkonnarn6ju hindamise uldised eesrnargid rnaarab 

Keskkonnarn6ju hindarnise ja auditeerirnise seadus - RT 1 2000, 54, 348. 

§ 2. Eesmargiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat 

m6ju keskkonnale, analuiisida selle m6ju valtirnise v6i leevendarnise vdimalusi ning 

teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. 

Kaesoleva too eesmargiks on: 

hinnata valla territooriurnil uldplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevaid 

keskkonnam6jusid (nii loodusliku kui sotsiaalse keskkonna osas). Lisaks valla 

uldplaneeringuga kavandatavale tegevusele hinnati ka naaberhaldusiiksustest 

tulenevaid v6imalikke keskkonnam6jusid ning nendega kaasnevaid valla 

keskkonnaseisundi rnuutusi; 

tuua valja muudatused, mis vdivad halvendada valla keskkonnaseisundit, elanike 

too-, elu- ja puhkekeskkonda, hinnata selle m6ju ulatust; 

kaaluda vdimalikke alternatiive kahjuliku m6ju arahoidmiseks v6i leevendamiseks 

ja Iahtuvalt eeldatavast keskkonnam6~ust pdhjendada alternatiivvariantide vahel 

tehtud valikut; 

hinnata loodusressursside kasutarnise otstarbekust; 

hinnata projekti vastavust digusaktide ja norrnatiividega kehtestatud 

kriteeriumitele; 

Iabi vaadata valla territooriumil olevate v6i rajatavate objektide kohta seni 

koostatud keskkonnaekspertiisid ja esitatud ettepanekud (juhised) ning teha 

ettepanekuid taiendavate uuringute korraldarniseks. 

2.1.6. Metoodika. Aruande koostarnisel on kasutatud Eestis uldkasutatavat KMH 

protseduuri ja seni talletatud kogernusi. 

2.2. Planeeringuprotsessi taust ja kavandatav tegevus 

Arvestades valla arengutingirnusi ja -eeldusi ning elanikkonna vajadusi on koostatud 

Jdelahtrne valla arenqukava aastateks 2000-2003 ning valja tootatud valla sotsiaal- 

rnajandusliku arengu pdhisuunad ja arengustsenaariumid kaugernaks tulevikuks 

(Jbelahtme 2000). Vallavalitsuse tellimusel on uldplaneeringu koostamise ajal 

Jbelahtme valla iildplaneering 2007 - 2003 

8

9 

valminud ka too "Jbelahtme valla keskkonnatervise teaevusplaan" (OiJ E-Konsult 

2001 ) 

Valla uldplaneeringus on valla arengu pdhisuunad kavandatud 10-1 5 aastaks ning 

kavandatu seotud konkreetse territooriumiga: 

arvele vdetud valla loodusressurssid, kavandatud nende ratsionaalne kasutamine 

ja sailitarnine; 

selgitatud piirangud maakasutusele arvestades valla territooriumil kujunenud olu- 

korda, kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimalestisi, vaartuslikke pdllumaid, 

looduskooslusi jm.; 

maaratud tehnilise infrastruktuuri ehitiste ja rajatiste asukohad; 

tehtud ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks tsoneerimiseks; 

maaratud detailplaneeringut vajavad alad jne. 

Territooriumi planeeringus kavandatu aitab ette naha vdimalikke muudatusi, 

digeaegselt sekkuda neist tekkivatesse probleemidesse ja ette naha vdimalikke 

keskkonnariske. Nii valla uldplaneeringus kui keskkonnamdju hindamisel on 

arvestatud, et aruande koostamiseks ei piisa ainult valla territooriumil kavandatud 

tegevuse hindarnisest, vaid hinnatud ka naaberaladel paiknevate objektide 

keskkonnam6ju valla too-, elu- ja puhkekeskkonnale. 

Too on koostatud tihedas koostoos Jdelahtme Vallavalitsuse ia Vallavolikonu 

tootajatega. Too koostamisele kaasati erinevaid asutusi ia ametkondi ning vdeti 

aluseks kehtivad biausaktid ia teabeallikad (vt. Kasutatud materjalid). Aruande 

koostamisel on arvestatud Hariu maakonnaplaneerinnuaa (1999) kavandatud valla 

keskkonda oluliselt m6jutavaid objekte ja tegevusi (erinevused uldplaneeringus 

vdrreldes maakonnaplaneeringuga vt. kd.1) ning uldplaneeringuga samaaegselt 

koostatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga "Asustust ja 

maakasutust suunavad keskkonnatingirnused". 

ijldplaneeringu koostamise aruteludesse ja keskkonnambjude hindamise protsessi 

on kaasatud avalikkus (vt. uldplaneeringu pass). 

Aruande koostamise protsess - vt. iildplaneeringu pass 

JBelahtrne valla iildplaneering 2001 - 2 003

3. PLANEERITAVA ALA ULDISELOOMUSTWS 

3.1. Asend, asulastik ja rahvastik 

Jdelahtme vald paikneb maakonna keskosas piirnedes Tallinna ja Maardu linnaga 

ning Kuusalu, Anija, Raasiku, Rae ja Viimsi vallaga. Valla mandrilise osa pdhjapiiriks 

ca 40 km ulatuses on meri. Valla territooriumi koosseisu kuulub ka rida Kolga lahes 

paiknevaid vaikesaari. 

2001. a. 1. jaanuari seisuga elas vallas ca 5 tuh. in., neist ule poole Loo ja Kostivere 

alevikus. Jdelahtme vald asub Tallinna lahitsoonis. Vastavalt sellele avalduvad valla 

elanike arvu muutuste dunaamikas Tallir~na Iahitsoonile iseloomulikud tendentsid, 

kus Tallinnaga piirnevate naabervaldade elanikkond peamiselt Tallinna elanikkonna 

arvel pidevalt suureneb. Alates 1980-datest aastatest on Jdelahtme valla elanike arv 

suurenenud ca 18%, viimase 10-ne aasta jooksul ca 5%. Kuigi valla elujdulisuse 

suurendamise vajaduse ja sissetulekute vdimaliku suurenemise tdttu on vallad 

elanikkonna juurdevoolust ja tootmise (ettevdtluse) ning elamuehituse laienemisest 

huvitatud, toob see omakorda kaasa uusi probleeme ja avaldab mdju valla 

keskkonna seisundile. 

Lisaks elanike arvu pidevale suurenemisele toimub Tallinna ja Maardu linna ning 

Jdelahtme valla vahel elanike tihe pendelliikumine. Tallinna ja Maardu suunas 

sdidetakse tookohta vdi haridus- ja teenindusasutustesse - ule 60 % valla tootajatest 

tootab valjaspool valda. Linnadest sdidetakse pdhiliselt puhkekohtadesse. Tanu 

mereaarsele asendile ja arvukatele kultuuri- ja loodusvaartustele on valla territoorium 

suure rekreatiivse potentsiaaliga. 

Labi valla territooriumi toimub intensiivne transiittransport mooda riigi pbhi- (E-20) ja 

tugimaanteid (nr.-13) ning Tallinn-Narva raudteed sadamaga uhendavat raudteed. 

Labi valla territooriumi viiakse linnadesse pdllumajandussaadusi, toormaterjali ja 

kutust tootmise tarbeks, liiguvad veosed sadamatesse jne. 

Valla asend Tallinna naabruses on tinginud valla territooriumile suure kaitsetsooniga, 

s.h. ka kdrclendatud keskkonnariskiaa ettevdtete (Tallinna priigila jt.) paigutamise, 

mille rajamine siia tekitab keskkonnahoiu probleeme. Valla territooriumile langeb 

naaberhaldusuksustest tulev dhusaaste, s.h. mijra, sadamad reostavad merevett 

jne. 

Kokkuvote. Valla geograafiline asend on soodne: 

Jdelahtme valla iildplaneering 2001 - 2 003

paiknemine mere Bares ning Tallinna lahitsoonis soodustab valla majandusliku ja 

puhkemajandusliku potentsiaali arakasutamist, vallas on elujbulised asulad; 

paiknemine Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama naabruses lahendat 

suures osas toojbu rakendatuse probleemid, kuid toob kaasa elanikkonna 

tooalase pendelliikumise, tekitab kbrgendatud vajaduse uute elamuehitusalade 

jarele, mis omakorda suurendab koormust valla (loodus)keskkonnale; 

paiknemine Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama naabruses toob 

omakorda kaasa uusi probleeme ja avaldab m6ju valla keskkonna seisundile, lab1 

valla territooriumi toimub intensiivne transiittransport, valla territooriumile on 

paigutatud suure kaitsetsooniga, s. h. ka suure keskkonnariskiga ettevbtteid jm. 

3.2. Loodusressursid. Keskkonna seisund ja kaitse 

Valla keskkonnakaitse probleemid tulenevad tema asendist, looduse omaparast, 

loodusressursside (maa, maavarade, metsa, pdhjavee, pinnaveekogude, 

puhkealade jne.) kasutamise intensiivsusest, uute elamurajoonide rajamise ja 

kasutamise intensiivsusest, keskkonda reostavate ettevdtete olemasolust, puhastite 

ja jaatmemajanduse olukorrast jne. 

Jdelahtme valla territoorium on suure (reostus)koormuseqa ala, eriti valla Iaane- ja 

loodeosas, mis jaab Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadarna mdjupiirkonda. 

Valda Iabivate suurte liiklusmagistraalide (Tallinn-Narva jt. riigirnaanteed, raudtee), 

saastatud mere-, pinna- ja pdhjaveed ning valla enda suurerna reostuskoormusega 

saastajate poolt emiteeritud saaste mdjutab ka valla teisi piirkondi. 

Jdelahtme valla keskkonnaseisundi hindarniseks on oluline mitte ainult teada valla 

oma territooriurnil ja naaberaladel olevate keskkonnaohtlike, s.h. kdrgendatud 

keskkonnariskiga ettevdtete asukohti ja nende poolt erniteeritavate saasteainete 

koguseid, vaid teada ka saasteainete leviku(haiurnis)tsooni, kuna nende ettevdtete 

poolt dhku paisatud saasteained ja reostatud vesi mdjutavad kogu valla keskkonda. 

3.2.1. Maa ia maavarade kaevandamine. Maad vdib iseloornustada kui 

loodusressurssi, kui pdhilist tootmisvahendit pdllu- ja metsarnajandusele vdi 

territoriaalset baasi teistele rnajandusharudele, asulatele, tehnilise infrastruktuuri 

ettevdtetele jne. Valla territooriumi suurus on 210 krn2. 

Ettevdtluse arengu tagajarjel on vallas viirnastel aastakumnetel pidevalt vahenenud 

maa kui pdhilise tootrnisvahendi osatahtsus. Valla territooriumile on paigutatud uusi 

ettevdtteid (Muuga sadama laiendus, Eesti Logistika ja Toostuspark), tehnilise 

infrastruktuuri objekte (teed, liinid), 67 ha on eraldatud Tallinna uue prugila 


12 

rajamiseks jne. Tuntaval osal valla territooriumist on toimunud fosforiidi 

kaevandamine. Need on karjaaride ja puistangute alad, kus on rikutud mitte ainult 

maa, vaid ka hiidroloogiline reziim. Endised karjaarialad on rekultiveeritud pdhiliselt 

metsa-aladeks. Kuna Tallinna Iahiumbrus on suhteliselt metsavaene, on metsa-alade 

osatahtsuse suurendamine keskkonna tasakaalu sailitamisel olulise tahtsusega. 

Rikutud maade osatahtsus suureneb veelgi tegutsevate karjaaride ja maavarade 

aktiivsete tarbevarude alal, kus Iahitulevikus algab kaevandamine. Planeeritud on 

savimaardla kasutuselevdtt. Valla seisukohalt ei vdiks Loo aleviku territooriumil seni 

aktiivsete varude hulka arvatud Vao Ill lubjakivimaardlat (W 13.02.1996. a. maarus 

nr. 44) kasutusele vdtta. Kuna Vao lubjakivimaardla territoorium on osaliselt 

hoonestatud ning alal paiknevad ka muistsed pdllud otsustas Maavarade Komisjon 

oma 17.02.2003.a. otsusega osa aktiivseid tarbevarusid iimber hinnata 

passiivseteks. 

Kaasajal on Tallinna Iahiumbrusele iseloomulik valjaspool kompaktse hoonestusega 

alasid uuselamu~iirkondade teke, mis omakorda toob kaasa uute maade vajaduse 

elamuehituse, aga ka sotsiaalse ja tehnilise infrasrtuktuuri ettevdtete rajamiseks. 

Kokkuvdte. Uldplaneeringu koostamisel on kinni peetud: 

maa otstarbeka kasutamise nduetest (eraldi on valja toodud kdrge viljelusvaartusega 

alad, mille kasutamise sihtotstarbeks peaks jaama pdllumajanduslik 

tootmine, tootmIstsoonideks valitud pbllumajanduslikult vahevaartuslikke alasid, 

keskkonnatingimuste parandamise eesmargil soovitatud Tallinna Iahiumbruses 

kasutusest valjasolevate vahevaartuslike pdllumaade metsastamist jne.); 

valla territooriumi loodusliku ilme maksimaalse sailitamise (ja taiendamise) 

printsiibist - uuselamurajoonideks eraldatavatel aladel ette antud igal konkreetsel 

juhul minimaalselt vdimalikud elamukrundi suurused ja esitatud taiendava 

haljastamise nbue; 

maavarade kasutamiseks ia kaitseks kehtestatud nduetest - maardlatele ei ole 

planeeritud ehitisi ja tegevust, mis on vastuolus Maapdueseadusega (valja 

anlatud Vao 111 lubjakivimaardla probleemsel alal) ning on soovitatud loobuda 

maetoodest aladel, kus see on tehniliselt keerukas, okoloogiliselt ohtlik vdi 

majanduslikult pdhjendamatu. 

3.2.2. Mets. Jbelahtme valla territooriumist on metsa all ca 36% (Eestis tervikuna on 

metsaga kaetud ligi pool territooriumist). Metsade paiknemine on ebaiihtlane: 

Jbelahtme valla uldplaneering 2001 - 2003

13 

pdhiosa valla metsadest paikneb valla idaosas Jagala j6e umbruses ja sellest ida 

poole jaaval alal ning rannikumadalikul. Valla Iaaneosas moodustavad suurema 

metsamassiivi endise Eesti Fosforiidi poolt karjaaride rekultiveerimise kaigus 

istutatud metsad. 

Tallinna Iahitsooni vallana kuulub kogu valla territoorium Tallinna rohelisse 

(halias)voondisse. Seega on metsad puidutootmise allika kdrval suure okoloogilise ja 

puhkernajandusliku vaartusega ning taidavad olulist keskkonnakaitse funktsiooni. 

Uldplaneeringus on arvestatud rnetsa kdiki nii maianduslikke kui ka keskkonda ia 

tervisekaitset rndiutavaid funktsioone. 

Kuna Tallinna rohelise voondi piires rnoodustab puistairnestikuga kaetud ala ainult 

31% (OU Ecoman,1998), on Tallinna ja Maardu linna keskkonnaseisundi 

stabiliseerirnise seisukohalt hadavajalik rnetsi ja puistaimestikuga alasid 

maksirnaalselt sailitada. Tallinna ja Tallinna Iahiijrnbruse haljasvoondi planeerimisel 

on Tallinnast itta suunduvasse okoloogilisse tsooni haaratud Viirnsi ja Kaberneerne 

rnassiivid, rneridiaansetesse voonditesse Pirita-Vaskjala, ~lgase-Maardu karjaaride 

rekultiveeritud alade - Juri suuna rnetsad ning Ihasalu-Kaberneerne-Haljava-Aruaru 

suuna metsad. Rohelise voondi sailitarnisel ja edasisel kqjundamisel on oluline 

arvestada ka sotsiaal-rnajanduslikku aspekti, s.t. uhildada uhelt poolt Tallinna ia 

Maardu linnade ninq teiselt poolt valla ia valla elarrike huvid maade kasutamisel. 

Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste hinnang 

naitab, et valla territooriumile jaab rida piirkondlikult tahtsaid kdrge vaartusega 

metsaalasid, kus paiknevad rohevdrgustiku seisukohalt olulised tuumalad (piirkonna, 

rnaakonna) ja neid uhendavad rohelised koridorid (vt. skeem koide I, lisa 18). Samas 

selguvad ka probleernsed v6i vdimalike konfliktidega piirkonnad, kus looduslik 

uhendus tuurnalade vahel on hairitud v6i puudub kas liialt tiheda hoonestuse, suurte 

maanteede, raudteede v6i teiste tehnilise infrastruktuuri elernentide tbttu. 

Kokkuvdte. Valla rnetsasus on vaiksern Eesti keskrnisest. Uldplaneeringus on 

awestatud rnitrnekijlgse rnetsakasutuse ja valla stabiilse keskkonnaseisundi 

tagarnise, rnetsahoiu ja rnetsasuse suurendarnise pbhirnbtteid: 

rnetsade ja puistairnestikuga alade rnaksirnaalset sailitarnist ja suurendarnist 

awestades valla keskkonnahoiu ja Tallinna haljasvoondi kujundarnise vajadust; 

kaitstavate rnetsaalade sailitamist ja oleva rnetsakorralduskava tapsustamist ja 

kooskblla viirnist uue 1998. a. vastu vbetud Metsaseadusega; 

pbllumajanduslikult vahevaartuslike ja karjaarialade edasist rnetsastamist; 

Jbelahtme valla iildplaneering 2001 - 2 003

suurema looduslikkuse astme sailitamist elamuehituseks kavandatavatel 

metsaaladel vdimalikult vaiksema hoonestustiheduse maaramisega; 

rannikumetsade kaitset ehituskeeluvoondi piirangutega. 

3.2.3. Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimalestised 

Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte ja kultuurimalestisi, mis 

loovad aluse valla puhkemajanduse arenguks ja on sihtkohtadeks Tallinnast, 

Maardust jm. nii toopaeva kui nadala 16pul valjasbitjatele. 

Kaitstavatest objektidest, millistest tulenevate piirangutega on planeeringu 

koostamisel arvestatud, on uldplaneeringu joonistele nr. 1 ja 19 kantud: 

Rebala muinsuskaitseala ja 386 kultuurimalestist; 

kaitstavatest loodusobjektidest 3 maastikukaitseala - tervikuna Kostivere ning 

osaliselt Kolga lahe ja Pirita jgeoru, 12 looduse uksikobjekti ning 4 valjaspool 

kaitsealasid paiknevat haruldaste liikide kasvukohta. 

Lisaks kaitstavate lood~~sobjektide kaardistamisele ja loetelule on toos valja pakutud 

turistide teenindamiseks objekte ijhendavaid (uleriigilise tahtsusega) turismitrasse 

(s.h. jalgratta- ja jalgsimatkarajad, Euromatkarada E9) ja esitatud n6uded turistide 

ohutu liikluse tagamiseks. 

Kokkuv6te. Valla territooriumil on arvukalt kaitstavaid loodusobjekte ja 

kultuurimalestisi, mis moodustavad iihe osa valla turismipotentsiaalist ja rahvuslikust 

rikkusest: 

loodusobjektid ja kultuurimalestised on kaardistatud, nende paiknemisega on 

arvestatud valla territooriumi tsoneerimisel ja konkreetse tegevuse planeerimisel 

vastavalt Muinsuskaitse-, Kaitstavate loodusobjektide jt. seadusest tulenevatele 

nduetele ja piirangutele (vt. kd. I, ptk 2); 

suur osa valla turismipotentsiaalist on kasutamata - riigi, valla ja kohalike elanike 

koostoos keskkonnakaitselisi ja majanduslikke huve silmas pidades on vaja valja 

tootada turismi(matka)marsruudid ja need ellu rakendada; 

1. koordineeritud ja kultuuuriv~~rtusi saastva tegevuse arendamiseks Rebalal 

muinsuskaitseala territooriumil (moodustab ca kolmandiku valla territooriumist) on 

vaja kaitseala piire tapsustada ja koostada kaitseala kaitsekorralduse kava. 

- . .. 

~oelanrme valra urapraneer~ng zuu7 - 

14

3.2.4. Veeressursside seisund, kasutamine ja kaitse 

Erilise tahtsusega on valla territooriumil veeressursside kasutamine ia kaitse. 

Veeseaduse (§ 5 (1,2)) alusel on pdhjavesi ja meri riigi omandis. 

Valla veevarustus toimub pdhiavee baasil. 

Jdelahtme valla p6hjaveeressurssideks on ordoviitsiumi, kambriumi ja kambrium- 

vendi veekihid. ljksikobjektide veevarustuseks kasutatakse ka pinnalahedase 

kvaternaari setete vett. ljldplaneeringu joonisele nr. 1 on kantud kambrium-vendi 

veekihi puurkaevud ja need ordoviitsium-kambriumi veekihi puurkaevud, millistele on 

vormistatud veekasutusluba (veevdtuga ule 5 m3/d). Viimasel aastakumnel 

Tervisekaitsetalituse poolt Iabiviidud vee kvaliteedi uuringud pdllumajandusliku 

reostuse ja keemiatehasega seonduva tegevuse aladel ntiitasid, et enamik 

salvkaevusid ja madalaid puurkaevusid ei ole arvestatavad elanike varustamisel 

kvaliteetse joogiveega. 

Valla veevarude reostuskaitstusest annab ulevaate skeem kd. I, lisa 2. Skeemilt 

selgub, et enamus valla territooriumist kuulub kaitsmata ja ndrgalt kaitstud 

pdhjaveega alade hulka. Erilist tahelepanu tuleb veekaitse kusimustele poorata 

Kostivere-Jbelahtme karsti esinemise piirkonnas, kus reovesi voolab otse pdhjavette. 

Seega on valla pdhjaveevarud ohustatud pdllumajandusest, toostusest ja olmest 

tulenevast reostusest (erilist tahelepanu tuleb poorata linnusdnniku laotamisel, 

pidevalt jalgida ammendatud fosforiidikarjaaride alal rikutud hudroloogilise reziimiga 

diktuoneemakilda vdimalikes pdlemispiirkondades olevaid puistanguid, kus tekkivad 

sulfaatsed veed satuvad otse pdhjavette). 

Jalgida tuleb asulate ja toostusettevdtete puhastusseadmete tood, kanaliseerimist ja 

tamponeerida kasutamata puurkaevud. Erilist tahelepanu tuleb poorata veekaitse ja 

pinnase saastamise kusimustele elutsoonis ning puhke- ja rannaaladel. 

Pdhiavee kaitsmiseks tuleb jalgida pdhjavee taset ja seisundit, pidada 

pdhjaveeressursi ja veevdtu arvestust ning arvestada pdhjavee kaitstust tootmis- ja 

teiste reostust andvate objektide rajamisel ja tootamisel. Pdhjavee kaitset ei saa 

vaadata eraldi uhe haldusuksuse vaid kogu piirkonna ulatuses, sest veeressursi 

kasutamine toimub kompleksselt - Tallinn koos tagamaaga. Suurima veetarbijana on 

Tallinn tekitanud piirkonna veedefitsiidi - Tallinna kambrium-vendi veekihi 

depressioonilehter ulatub ca 100 krn kaugusele, ordoviitsium-kambriurni 

depressioonilehter Liivamae-Maardu jarve joonele. 

Jbelahtme valla iildplaneering 2001 - 2003

Valla ja eraldi Loo alevikule on kinnitatud pdhjavee varud 30-aastase kasutusajaga 

(RTL 1999, 2, 22): 

Veekiht Jdelahtme vald Loo alevik 

Ordoviitsium-kambriumi veekiht 400 m3/d 800 m3/d 

Kambrium-vendi veekiht 400 m3/d 1 200 m3/d 

Valla vee ettevdtjateks Loo alevikus on OU Loo Vesi (keskmine veetarve 7627 m3 

kuus, 6 puurkaevu) ja Kostiveres OU Kostivere Elamuhooldus (veetarbimine 3800 m3 

kuus, 3 puurkaevu). 

Hudroloogilisi vaatlusi ia mddtmisi tehakse Jdelahtme vallas Eesti Meteoroloogia ja 

Hudroloogia lnstituudi hudromeetriajaamades. Jdgede veekvaliteedi riiklikku seiret 

tehakse Eestis 58-s jdelavendis, s.h. ka Jagala j6el. Orgaanilise aine sisalduse jargi 

vdib Jagala j6e veekvaliteeti praegu lugeda suhteliselt heaks: loodusliku jdevee vdi 

inimtegevusest vahe mdjustatud vee biokeemiline hapnikutarve on enamasti alla 2,O 

mg 02/1, Jagala jde vee keskmine hapnikutarve on aastate jooksul vahenenud 2,7 

mg-It 02/1 1,4 mg-ni 02/1, mis viitab mdddukale inimmdjule. Ka on jde vee fosfori- ja 

lammastikusisalduse tase vastav II klassi naitajatele (vastavalt 0,10 mgP/I ja 2,5 

mgN/I). 

Maardu jarve ja seda merega uhendava Kroodi oja (kogu fosforiiditootmise aja 

tuntud kui kdrgenenud sulfaatidesisaldusega sulfotroofsed veekogud) sanitaarne 

seisund on viimasel aastakumnel tunduvalt paranenud. OU E-Konsult poolt 1999 

aastal Maardu jarvele antud hugieenilise hinnangu alusel vastas jarve aarde 

planeeritavas supluskohas veekvaliteet organoleptiliste ja mikrobioloogiliste 

omaduste ja keemilise koostise alusel vabariigis kehtivatele ja rahvusvaheliselt 

tunnustatud tervisekaitse normidele. Maardu jarve vee ja pdhjasetete raskemetallide 

sisaldus oli vahene - jarv ei ole mdjustatud end. Tootmiskoondis "Eesti Fosforiit" 

tegevusest ja jaakreostusest. Ka oli Maardu jarve radioaktiivsus madalal tasemel. 

Pdllumaianduslikust tootmisest pdllundus praeguse vaheintensiivse tootmise 

tingimustes enam suurt reostuskoormust pdhja- ja pinnaveele ei anna, kuna 

mineraalvaetiste ja mijrkkemikaalide kasutamine on oluliselt vahenenud. Loomade 

arvu vahenemise tdttu on vahenenud ka loomakasvatuse reostuskoormus. 

Kdrgendatud keskkonnariskiga tegevuste hulka kuulub vallas linnukasvatus 

(kasvatatakse enam kui 85 000 broilerit vdi 60 000 kana). 

Jbelahtme valla iildplaneering 2001 - 2 003 

16

Kokkuv6te. ijldplaneeringu koostamisel on arvestatud: 

Vee-, Ranna ja kalda kaitse jt. seadustest ja neid taiendavatest maarustest ning 

normdokumentidest tulenevaid veekaitselisi piiranguid - vt. kd. I, ptk. 2; 

planeeringus on arvestatud valla paiknemist suures osas pdhjavee kaitsmata ja 

ndrgalt kaitstud alal; 

suure reostusohu tdttu on valla territooriumil vajalik pidev veeseire valla elanikele 

puhta joogivee tagamiseks ja reostavate objektide (k.a. end. Eesti Fosforiidi 

ettevdtete jaakreostuse) jalgimiseks; 

vallas on koostamisel uhisveevargi- ja kanalisatsiooni arengukava; 

uute ettevdtete rajamisel (eriti Tallinna uue prugila) ja olevate too jalgimisel on 

rdhutatud pidevalt veekaitsenduete taitmist; 

I pdhjaveehaarded on kaardistatud, nende sanitaarkaitsetsoonid tagatud. I 

3.2.5. 0hu saastatus ia miira 

Valla territooriumi suuremateks paikseteks 6hu saastajateks on Tallenni lindlad. 

Linnukasvatus kuulub vallas k6raendatud keskkonnariskina tegevuste hulka. Nii Loo, 

Saha kui Tellivere lindlate tegevuse ulatus uletab piirid, millest alates tekib kbr- 

gendatud keskkonnarisk - kasvatatakse enam kui 85 000 broilerit vbi 60 000 kana. 

Suurimad naaberhaldusuksuste territooriumil paiknevad 6hu saastajad on Tallinna 

lennuvali ja Iru Elektrijaam. Tallinna lennuvali saastab valla Iaaneosa bhku 

saasteainete ja muraga, kuna lennukoridorid Iahevad paratamatult ule hoonestatud 

alade. Maalahedase atmosfaarikihi saastamine tsiviiliennukite heitgaasidega pole 

eriti suur. Tbonaoliselt avaldab oma mbju ka Iru Elektriiaam. Iru Elektrijaama 

valisbhku eralduvate saasteainete loetelust ja nende lubatud heitkogustest vt. kd.4. 

Kuna aga saasteainete levikutsooni suurused ei pbhine mbbtmisandmetele, vaid on 

ainult arvutuslikud, puuduvad tegelikkusele vastavad andmed valla territooriumile 

langeva saasteainete koguse kohta. 

Moodas ei ole endise fosforiidikariaal-i puistangutes diktuoneema argilliidi 

isesuttirr~ise oht ja selle tagajarjel tekkiv bhureostus. Kbrgem looduslikust foonist on 

Pbhjakarjaari puistangute (vana kaevandamistehnoloogia) alal radioaktiivsuse tase. 

Lisaks nimetatud paiksetele saasteallikatele on valisbhu suuremaks saastajaks 

raudtee- ia autotrans~ort heitqaaside ia murana: arvutuste alusel moodustab 

Jdelahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003 

. .

18 

autotranspordist tulenev saaste ca kolmandiku kogu Eesti dhubasseini saastest. 

Suurema dhusaastega (CO, NO,, CH, SO,, tahm, raskemetallid) piirkonnad on 

magistraalteede ja raudteede umbrus. Planeeringus on arvestatud Tallinn - Narva 

maantee sanitaarkaitsevoondiga 300 m. 

Tingituna Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama naabrusest on Jdelahtme 

vald Eesti uks tihedama teedevdrqu ia suurema liiklustiheduseqa valdu. Valda Iabib 

Tallinn-Narva pdhimaantee nr. 1 (E-20). Riigiteede uldpikkus valla territooriumil on 

112 km. Raudteel on vedude kasv toimunud eriti seoses Muuga sadamaga. 

Probleemsemaks on naftasaaduste vedu - suuremahulised naftatsisternid on kdrqe 

ohtlikkuse astmega riskiallikateks, mis avariide korral vdivad oluliselt kahjustada 

keskkonda. 

Valla vaiksemate tootmisettevdtete tekitatud mura on lokaalse tahtsusega. Neist 

tekkiva miira vahendamise eest vastutab saastaja, kes peab tagama arendatava 

tegevuse vastavuse normidele (vaikeettevdtete dhusaaste ja mura probleemid on 

lahendatavad keskkonnalubade ning jarelevalve kaigus). 

Kokkuv6te. Uldplaneeringus on jalgitud paiksete saasteallikate ja transpordist 

tingitud dhusaaste ja miira vdimalikku kahjulikku mdju eel-, too- ja puhkekeskkonnale 

ning planeerimisel esitatud vastavaid sanitaarkaitsealade nduete taitmist: 

saastavate objektide sanitaartsoonid on kantud joonistele (iile 100 m ulatusega) 

vdi esitatud tekstis (kd. I, ptk. 2); 

vastavalt paikse saasteallika sanitaarkaitseala eritingimustele ei ole 

sanitaarkaitsealale projekteeritud elamuid ega sotsiaalse infrastruktuuri objekte, 

olemasolevate kohta on vajadusel esitatud nende umberprofileerimise 

ettepanekud; 

valisdhu seisundi maaramiseks on vajalik dhuseire. 

4. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATllVlD NlNG KAASNEV 

KE~KKONNAMOJU JA SELLE LEEVENDAMISE ABINOUD 

Uldplaneering on koostatud arvestades valla looduslikke ja inimressursse ning 

kaesolevaks ajaks valla territooriumil kujunenud olukorda. Arvestatud on valla 

arenguvajadusi ja -perspektiive, eelnevalt tehtud uuringuid, arvesse vdetud 

spetsialistide ettepanekuid ja soovitusi ning avalikkuse arvamusi. Jargitud on 

planeerimisnorme, seaduste ja maarustega kehtestatud kitsendusi: ulevaade 


seadustest, maarustest, iuhenditest im. materjalidest, mida on too koostamisel 

kasutatud vt. koide I, ptk. 2 "Piirangud maakasutusele" ia "Kasutatud materialid" ning 

k.0. koite "Kasutatud materialides2 

Planeerimisettepanekute tegemisel on iiheks olulisernaks kontrolli all 

Roitavaks komponendiks peetud keskkonnaseisundit. 

Planeerimisettepanekute ellurakendamine vdib valla keskkonnale avaldada 

kahesugust mdiu: nende realiseerumise korral vdib valla keskkonnaseisund kas 

paraneda vdi halveneda. 

Uldplaneeringu koostamise toogrupi eesmark on olnud valja pakkuda 

planeerimislahendus, mis tagaks: 

valla looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise ja vdimaliku sailimise; 

inimeste too-, elu- ja puhkekeskkonna paranemise; 

tagaks oleva inimressursi vdimete ja oskuste kasutamise nirlg arendamise 

rakendatuse tagamisega kaasaegsetes ettevdtetes; 

kogu valla tasakaalustatud arengu. 

Kuna Jdelahtme valla uldplaneeringu strateegilist keskkonnamdiu on hinnatud 

uldplaneeringu koostamise kaigus, on too kaigus tdstatunud vdimalikest 

alternatiivvariantidest planeerimislahendusse valitud vastuvdetavaim. Seetdttu 

jargnevas ei kajastu kogu kasitletud alternatiivvariantide paljusus, vaid pdhiliseks 

vdrdlusalternatiiviks(variandiks) on 0-variant. Alternatiivide vdrdlemisel on valitud 

variant, mis tagab loodusressursside otstarbeka ja ratsionaalse kasutamise ning 

minimiseerib negatiivse keskkonnamdju. 

Uldplaneeringu keskkonnamdju hinnang annab uldise hinnangu valla kui terviku 

kohta, keskendudes selle taustal pdhiliselt kavandatud rnuudatuste 

keskkonnarndjule. On loomulik, et iga uus kavandatud objekt toob paratamatult 

kaasa muudatusi keskkonnas. 

Keskkonnamdiud ia nende negatiivse mbiu leevendamiseks ettenahtud 

irakendatavad) abindud on kokku vdetud jargnevas tabelis planeeringutsoonide 

Ibikes. Toos on arvestatud eelnevalt projekteeritud objektide kohta nii 

projekteerimise kaigus kui ka lisauurimistel tehtud konkreetseid ettepanekuid, 

juhiseid ja soovitusi nende rajamise ja keskkonnanduete kohta. Jargnevas on neid 

luhidalt refereeritud, liksikasjalikumaid andmeid vastava uurimuse kohta saab 

konkreetsetest toodest, millele on viidatud "Kasutatud materjalides". 

Jdelahtrne valla iildplaneering 2001 - 2 003 

19

i ", 

U) 

3 

25 

:m 

2 

u 

3 

10 C 

.- 

13 

([I 

U) 

3 

u 

C 

9 

a, 

a, 

- 

a 

u 

3 

;z 

E 

a 

C 

3 

> 

. - 

. - 

C 

([I 

m 

a, 

z 

cb 

C 

C 

0 

Y 

Y 

U) 

a 

Y 

([I 

> 

a, 

C 

U) 

([I 

([I 

Y 

> 

([I 

C 

m 

u 

C 

([I 

> 

9 

e 

C 

m 

.- 

2 

? 

0 

In 

7 

m- 

7 

5 

Y 

E 

0 

0 

Ln 

C 

0 

0 

t 

([I 

C 

.- 

C 

([I 

cn 

a 

m 

U) 

3 

- 

% 

3 

- 

m 

m 

- 

. - 

cn 

:2 

L1 

n 

([I 

cn 

m 

-,a 

U) 

.- 

E 

ai 

C 

.- 

E 

([I 

.- 

2 

. - 

L 

:([I 

:([I 

.- 

2 

n 

a, 

U) 

. - 

- 

.- m 

0 

0 - 

0 

a, 

0 

3 

Y 

- 

C 

U) 

C 

3 

Y 

h 

T- 

3 

is 

E 

Q) 

C 

a, 

> 

F 

10 c 

a 

C 

([I 

> 

. - 

Y 

Y 

? 

h 

.r 

([I 

C 

C 

.- 

- 

- 

? 

.- 

C 

U) 

a 

W 

u 

C 

W 

c.i 

hl 

0- 

7 

2- 

Y 

m 

C 

C 

.- 

- 

m 

c 

C 

. - 

- 

- 

F 

a, 

U) 

. - 

E 

. - 

E 

3 

. - 

E 

:([I 

([I 

.- 3 

.- 

E 

3 

0) 

0 

Y 

a, 

9 

F 

10 C 

([I 

> 

.- 

Y 

Y 

a, 

C 

([I 

.- 

dl 

U) 

([I 

C 

C 

. - 

Q 

a- 

- 

a, 

U) 

([I 

C 

C 

.- 

Q 

- 

.- 

:3 

.! 

C 

.- 

.- 

L 

0 

..- 

U) 

2 

0) 

I-.. 

cd 

I-.. 

r; 

I-.. 

a, 

- 

a, 

C 

E" 

u 

([I 

3 

U) 

3 

C 

U) 

m 

1 

3 

Q 

m 

-7 

.- 

C 

0 

0 

.- 

U) 

C 

m 

U) 

.- 

- 

([I 

C 

([I 

Y 

a 

- 

a 

9 

([I 

3 

10 a 

c; 

U) 

0 

0 

Y 

C 

0 

V 

.tl 

E 

I 

.- 

k 

a, 

> 

.- 

+ 

- 

3 

Y 

2 

a, 

- 

a, 

U) 

3 

u 

C 

a, 

1 

m 

- 

5 

a, 

.- 

2 

a 

U) 

a, 

U) 

3 

> 

m 

C 

U) 

([I 

> 

a, 

C 

. - 

E 

a 

m 

- 

3 

U) 

m 

- - 

a, 

C 

.- E 

([I 

.? 

E 

([I 

- 

. - 

rn 

:3 

a' 

s- 

6, 

C 

.- % 

a, 

C 

([I 

- 

n 

C 

a, 

-0 

L 

:m 

:m 

.- 

z 

Y 

u 

3 

w 

-0 

m 

> 

m 

C 

([I 

. - 

E 

a, 

- 

a, 

Y 

C 

m 

- 

a, 

m 

- 

:3 

Y 

a, 

U) 

m 

rn 

- 

:3 

m 

. - 

([I 

- 

([I 

n 

2 

U) 

a 

E 

([I 

E 

. - 

u' 

a, 

. - 

2 

Q 

xi 

U) 

z 

h 

d- 

u 

3 

> 

a, 

([I 

* 

3 

3 

Q 

u 

m 

> 

([I 

w 

U) 

9 

a, 

- 

a 

C 

a, 

3 

10 C 

a 

C 

([I 

Y 

- 

- 

([I 

a, 

a, 

> 

. - 

m 

0 0 

. - 

s 

0 

Y' Ln 

d- 

([I 

0 

([I 

u 

m 

C 

3 

U) 

m 

Y 

E 

:([I 

([I 

. - 

m 

u 

3 

rn 

0 

Y 

- 

7 

cb 

- 

. - 

m 

:3 

L 

Q 

E' 

.- 

E 

([I 

e 

U) 

([I 

([I 

U) 

3 

1 

10 U) 

.- 

- 

3 

h 

(\I 

2 

. - 

% 

3 

Y 

- 

Y 

. - 

L 

a, 

C 

E" 

C 

. - 

a, 

1 

a, 

T 

U) 

([I 

([I 

m 

a, 

C 

0 

0 

1 

3 

> 

U) 

([I 

Y 

([I 

u 

([I 

C 

.- 

- 

:3 

- 

([I 

- 

.- m 

:2 

a 

h 

N 

c. 

% 

.- 

- 

.- 

1 

10 a 

w 

([I 

rn 

a, 

9 

U) 

([I 

m 

rn 

h 

g 

'? 

0 

Ln 

([I 

0 

I 

I" 

0

3) Mura jaatmekaitlusmasinatest 1) Prugilat teenindav tee ei Iabi asustatud ala. Tootavate masinate 

ja gaasikogumissusteemidest mura leevendab prugila aarealadele kasvama jaetud mets 

ning jaatmeid transportivatest 

veokitest 

4) C)kosusteemid, ohustatud 1) Territooriumi varustamine piirdega 

liigid 2) Tagada, et kraavidesse jduaks ainult puhas vesi 

3) Seireprogrammi rakendamine 

5) Rebala muinsuskaitseala ja 1) Prugila rajamine ja opereerimine ei ohusta kaitseala ja kultuuri - 

kultuurimalestised malestisi - kultuurimalestisi piirkonnas ei ole 

2) Uue tee rajamine Rebala ja ijlgase k. vahel tagab uldsuse 

juurdepaasu objektidele 

6) Tervisekaitse (ohutuseeskirjad, 1) Operaator peab taitma ohutuseeskirju 

vbimalik radioaktiivne kiirgus, 2) Kiirguse ma& ei iileta tookeskkonnas ndutud taset 

priigilagaasi tervistkahjustav mdju)3) Prugilagaasi tervistkahjustava mdju valtimiseks kanda vajadusel 

vastavaid maske 

7) Ohutus (ohtlikud olukorrad 1) Liiklus on korraldatud otstarbekalt 

liiklusest ja priigilaga 

seonduvast) 

2) Keskkonnakahjustuste max vahendamine, prugila nduetekohane sulgemine 

3) Prugilagaasi max kogumine ja kasutamine vastavalt kehtestatud 

ohutusnbuetele. Prugilagaasi mdju ulatumine valjapoole 

prugila maa-ala on vahetdenaoline 

A

8) Sotsiaalsed naitajad (mbju- 1) Tooh6ive suureneb, luuakse uusi tookohti 

piirkonnas Rebala (48 el.) ja 

illgase (69 el.) kiilad + suvekodud) 

(Paaskula prijgila oli asotsiaalse 

eluviisiga inimeste toimetulekuallikas) 

Tallenni linnukasvatus - Kasvatatakse rohkem kui 85 000 broilerit, 60 000 kana1 

Sanitaarkaitseala - 300 m (CH 245-74B) KM-13,15 


Lindlates ja haudejaamas tekib soodast, allapanust, lindude sulestikust ja kuivanud valjaheidetest Vajab KMH 

tolmu, mille koostises on orgaanilise paritoluga komponendid. Eriti peendisperssed ja 

kaugele lenduvad on haudejaama tolmukijbemed 

1) Jalgida, et saasteainete kogus jaab 6husaasteloa piiresse. 

Saasteluba valjastatud Harjumaa Keskkonnateenistusest 

Loo aleviku tootmistsoon Laiend. 

- lindlad Laiendada 1) Keskkonna koormuse 1) Linnukasvatajate tervise kontroll ja ravi korral va- 

280 tuh. mu- broileri- vahenemine sama lindude 2) Linnukasvatushoonete ja elamute omavahelisel paigutusel jab MMH; 

nevale kanale tootmist arvu juures (valis6hu saastatuse sanitaarkaitseala tagamine ja vaheala haljastamine J6elahtme 

vahenemine) valla kesk- 

Jbeliihtme valla ijldplaneering 2001 - 2 003

- Soodatehas Tehase rekonstr. 1) Uute dhufiltrite paigaldamisel 1) Valjat6mbeventilatsiooni varustamine 

soi3da struktuuri muutub dhk puhtamaks dhupuhastusseadmetega 

muutmine 

- Haudejaam Loo alevikust 1) e)hu saastatuse vahenemine 1) Haudejaama alevikust valjaviimine 

valja viia 

Tellivere tootmistsoon 

- 5 kompleksi a 2 lindlat 129 tuh. 

noorlinnuga 

-komposteerimis- 

valjak 

1) Keskkonnakaitse niiutele vasta- 1) Sanitaartsoon - 300 m (CH 245 - 74B) 

vusse viimine - valistada kompos- 

teerimata linnusdnniku mahapanek 

pdldudele 

- linnusdnniku 1 ) Te hnoloogilises protsessis 1) Loodusliku haljasala sailitamine 

fermentiseerimis- eraldub ammoniaak jt. halva- 2) Vajalik tehnoloogia kaasajastamine 

seade (AS Compost) ldhnalised gaasid 

Maardu k. Iagamajan- 

dus (-mahutid) eralduvad halvaldhnalised gaasid 

1) Vedela linnus6nniku kaitlemisel 1) Mahutite Iahiiimbrus haljastada 

konnater- 

vise tege- 

vusplaan 

MM-61 

Vajab 

MMH 


Saha tootmistsoon 

- 4 kanalat Osa kanalaid 1) Reostuskoormuse vahenemine 

88 tuh. broilerit, rek. broilerite 

22 tuh.t6ulindu pidamiseks 

Maardu linna ia Muuna sadama puhastusseade - 

Praenu reovee hulk 5000 m3 / oopaevas, proiekteeritud 10 000 m3 / oooaevas 

Loomakasvatus - veisefarmid - kasvatatakse tile 300 liha- v6i 200 ~iimaveise 

1) Sanitaarkaitseala 300 m (RT 1 2001, 47, 261) 

- Kostivere Laiendamist ei I) ahu saastamine ammoniaagi 

1) Sanitaarkaitseala 100 m (CH 245-746) 

2) Jalgida sannikumajanduse korrasolekut 

- Koplimetsa ole ette nahtud ja v8avelvesinikuga 3) Tagada puhastusseadmete korrasolek 

- Haljava 2) PBhjaveereostuse oht 

4.2. Territooriumi tsoneerimine 

4.2.1. P6llumaiandustsoon 

Linnukasvatus vt. p. 4.1. 

Loomakasvatus vt. p. 4.1. 

Laienda- 

mise korral 

KMH 

J6elahtme valla iildplaneering 2001 -- 2 003

Puhkealad, supelrannad (supluskohad) 

Puhkemajanduslikult on kasutatav kogu mereaarne ala, puhkemajandustsoonina on eristatud Kaberneeme ja 

Jagala jde aarne ning Maardu puhkekoht 

Kaaluda Haapse, Kaberneeme ja Neeme supelrandade valjaarendamist avalikule supelrannale esitatud nduete kohaselt Koost. det. 

1) Avaliku ranna loomiseks vajalik osaline riigipoolne finantseerimine planeering 

Kaberneeme puhkepiirkond (Kaberneeme ps., Haapse ja Kullamae kiila) 

Janala ide-aarne puhkepiirkond (Jagala jde aarne ala Tallinn-Narva maanteest suudmeni) 

Aastarinqselt 1) Merevee kvaliteeti vdib mdju- 1) Randvere supluskoha uuring naitas, et merevesi ei ole KM-56; 

kasutatav puh- tada Jagala jdgi (suurim reos- saastatud naftaproduktidega Vajalik 

kepiirkond taja Kehra linn koos 2) Merevee kvaliteet vastab suplusvee nduetele (Tervisekait- detail- 

AS Horizon); seline hinnang 1997) plan. 

3) Avaliku ranna korral rakendada veeseiret 

2) Linnamae HEJ toijtamisel oht 4) Planeerimisprojekti koostamisel kooskdlastada tegevus Muinsus- 

kahjustada kultuurimalestisi, kaitseametiga, et sailitada kultuurimalestisi (asulakoht ja linnamagi) 

veevaesel ajal oht kalade elu- ning turismiobjekte 

ala kuivaks jaamiseks 

1 2 3 4 5 

Manniva Golfivaliak, 1 ) Aktiivse puhkuse piirkond 1) Golfikeskuse ehitamine ja maa-ala kasutamine vastavalt on eskiisla- 

Jiielahtme valla ijldplaneering 2001 - 2 003

puhkekoht maiutus- ia 

Maardu ~uhkekoht 

teenindusasutused 

koostatavale detailplaneeringule 

End. Eesti Maardu 1) Endiste fosforiidikarjaaride rekultiveerimine, maastiku kujundamine aktiivse 

Fosforiit puhkekoht sportliku puhkuse alaks (jalgratta- ja suusarajad, krossirada, manguvaljakud jm.) 

rekultiv. 2) Karj3ari puistangute tasanda- 1) Seireprogrammi rakendamine 

karjaar misel vdi pinnase teisaldamisel 

vdib tekkida diktuoneemakilda 

isesuttimise oht, mille tagajarjeks 

on 6hu saastamine, pinnasele ning 

. pdhjaveele ohtlike ndrgvete teke 

jab det.plan 

(koostami- 

sel) 

lhasalu lahe Uue tihehoo- 1)Kiilale iseloomuliku 1) Uue tiheasustusala moodustamine rannal vdi kaldal on KM-65 

kaquranni- nestusala miljoo muutumine (Ihasalu iildjuhul keelatud (Ranna ja kalda kaitse seadus 5 4, 19.3). Koost. 

Koostada 

ala detail- 

planeerimis- 

projekt koos 

KMH-ga 

ku puhkeala moodus- ja Jdesuu kiila) Erandi v6ib teha Vab. Valitsus omavalitsuse ettepanekul det. pla- 

(Laheranna tamine 2) Metsa- v6i pdllumajandusliku sihtotstarbega kinnisasjale neering 

pu hkeala) ehitusbiguse seadmiseks rannal v6i kaldal on vajalik kesk- 

konnaministri ndusolek (Ranna ja kalda kaitse seadus § 9, lg. 12) 

1 2 3 4 5 

3) Uue tiheasustusala loomine on vdimalik, kui taidetakse k6iki 

J6elahtme valla uldplaneering 200? - 2 003

4.2.4. Tootmistsoon 

keskkonnahoiust ja -digusest tulenevaid ndudeid (vt.kd. I fj 9, p. 9.1) 

4) Rand kogu ulatuses peab jaama iildkasutatavaks - supelrannas 

valja ehitada vajalik infrastruktuur. Tagada vaba juurdepaas randa 

Linnamae hudroelektriiaam Hudroelektrijaama taastamine oli v6imalik ja vajalik - vajalik HEJ too ja keskkonnam6ju jalgimine KM-67, 68 

Linnamae HEJ kavan- 1) Positiivne aspekt - hijdrotehnilise ehitise taastamine, energia tootmine taastuva energia baasil Koostada 

- HEJ 

datud toode 2) Jalgida kalade sigiala tingimuste paranemist (kalastiku liigiline koostis, 16he ja maastiku- 

lbpetamine meriforelli koelmualade taastumine) kujundus- 

3) Paranes inimeste liikumisvdimalus ijle tammi ehitatud silla kaudu projekt ar- 

4) Tekkis uus atraktiivsete objektidega supluseks sobiva paisjarvega heakorrastatud puhkeala vestades 

5) Paisjarve pdhja mudastumine I) Jalgida paisjarve mudastumist ja setete teket, Mu~nsus- 

kaldariba puhastamisel ja HEJ lammutus- ja ehitusjaatmete koristamist kaitse 

rajatiste ehitamisel 

6) Oht, et metsa langetamise ja 2) Maastiku kujundamise projekti koostarnine arvestades Inspekts. 

pinnase kahjustumisega kaasneb ala puhkealana kasutamist, vaadate avarnist - heakorrastustoode ndudeid 

paisjarve veetaseme tdus (ca 2 m)jalgimine 

7) Konfliktioht kavandatava tege- 3) Kooskdlastada tegevus Muinsuskaitse Inspektsiooniga, koostada 

vuse ja kultuurimalestiste vahel kaitsekorralduskava - tapsustada kaitsevoondite piirid, leida 

teede ja parkimisplatsi rajamisel abindud ja vahendid asulakoha ja linnamae sailitamiseks ja uurimiseks 

8) M6ju kalade randeteedele - I) Jalgida, et oleks paremustatud tingimused siirdekalade sigiala laien- 


Jaqala hiidroelektriiaam 

pais takistab siirdekalade rannet damiseks sigimisala tingimuste paremustamisega: vdirnalikuks 

peeti 2 alternatiivi - kas luua kaladele vdimalus paasuks joa 

ja veehoidla vahelistele koelmutele v8i korrastada ja 

laiendada paisu alust sigimisala koos noorjarkude asustamisega 

End. Jagala Janala HEJ 1) Tammi sulgemine ja osa voolu- 1) Laanemerele kavand. tegevus m6ju ei avalda, kuid mdjutab aravoolu KM-66 

HEJ taastamine hulga kdrvalejuhtimine derivatsi- Jagala joa jdeldigus kanali sisse- ja valjavoolu Iavendite vahel ca 2,5 km 

oonikanali kaudu toimib keskkon- ulatuses 

natingimustele: 2) Madalvee ajal jaab Jagala juga kuivale - kindlustada allpool paisutus- 

- ulalpool tammi tduseb veetase tammi vooluhulk 1,5 m3/s. Uurida vdimalust lasta Kaunissaare paisust alla 

1,5 m, veehoidla taitub veega, rohkem vett. Sellise veekoguse tagamine ei ohusta ka kalastikku ega vee- 

muutub kalade koelmu- ja toitu- elustikku 

misala, vee-elustik; 3) Veehoidla paisutamine end. tasemele ei mdjuta vesikonna kuivendusobjekte 

- allpool tammi vaikeste vooluhul- 4) Projekti koostamisel ja rajatiste ehitamisel pidada s~lrnas jde ijletamise 

kade puhul jaab osa jdesangist vdimalust jalakaijatele ja jalgratturitele 

kuivaks; 

5) Veehoidla projekteeerirnisel ja ehitamisel tuleb ette naha veehoidla 

- paisutamine majutab vesikonna pShja ja kallaste puhastamine 

kuivendusobjekte; 

- m6ju Jagala joale 

end.Tammiku HEJ taasta- Alternatiivenergeetika kasutu- 

Jdelahtme valla uldplaneering 2007 -. 2003

HEJ - mine selevdtt 

Ulgase ijlqase tuule- Alternatiivenergeetika kasutu- 1) Enne ldplikku otsust soovitav modelleerida 34 m kdrgune KM-34; 

park selevdtt prugila ja selgitada sellest tekkida vdivat turbulentsi Vajalik KMH 

Toostusettev6tted suuremates asulates 

Uuskula 

-0U Bafrain 

Asukoht kusitav, kuid maa-ala reserveeritud. Sanitaartsoon 

kuni 100m (CH 245 - 748) 

1) Miira metalli sorteerimisel 1) Sanitaarkaitseala maaramine, tagamine, haljastamine Maarata san. 

kaitseala 

Jdelahtme kiila 

KM-61 

- AS Grekond 

1) Bensiini aurud tankimisel 1) Sanitaarkaitseala (25 m) tagamine (RT 1 2001,47,262) Maarata 

san. kaitseala 

- SkanWeld 1) Miira ja keemilised ained metall-I) Sanitaarkaitseala maaramine, tagamine, haljastamine Vajalik mu- 

Tootmise AS konstruktsioonide tootmisel (keevi- rataseme 

tamine, ldikamine jm.) mBbtmine 

Loo alevik 

- OiS Bremstoc 1) Puidutolm, mura liistparketi 

tootmisel 

1) Sanitaarkaitseala tagamine, haljastamine 

1 2 3 4 5 

- AS Kolle Toomisbaas, ehitustehnika 

Jbelahtme valla iildplaneering 2001 -- 2003

- AS Uus Ehitus RC 

- AS Stim West 

- Loo saeveski 

- Lukoil Tanklad AS 

- AS Muiirikivi 

- AS Segumeister 

- AS Lindstrom 

- AS Loo Soojus OU 

Kostivere alevik 

- AS Neliko puuhoov 

- Autoremonditookojad 

hoidmine 

(1 

1) Miira puidu laadimisel 

1) Puidutolm ja miira puidu- 

saagimisel ja ladustamisel 

1) Bensiini aurud tankimisel 

1) Tolm, mura betoontoodete 

valmistamisel 

1) Tolm, mura ehitussegude 

valmistamisel 

1 ) Keemilised ained toordivaste 

ja vaipade puhastamisel 

1 ) Katlamaja saasteained 







1) Jalgida, et saasteainete kogus jaab dhusaasteloa piiresse. 

Saasteluba valjastatud Harjumaa Keskkonnateenistusest 

1) Puidutolm, mura puitaluste 1) Sanitaarkaitseala tagamine, haljastamine 

valmistamisel 

1) Keemilised ained autode 1) Sanitaarkaitseala tagamine, haljastamine 

remondil (keevitus, varvimine) 

1 2 3 4 5 

- AS Kostivere TERA 1) Tolm pdllumajandus- 1) Sanitaarkaitseala tagamine, haljastamine 

Jdelahtme valla ijldplaneering 2007 -- 2003

- V) 

.- 

. (I: - 

E 

.= % 

m 

kf 

:g 

% 

Y 

m 

u 

(I: 

W

Fosforiit Idhke- ladu (OU hoitakse vastavalt Ldhkema- 2) Pidevalt jalgida ldhkematerjalide hoidmise eeskirju ja korda Idhkemater- 

ainete ladu Ldh ketood) terjaliseaduse ja Idhkemater- 3) Pealmaalao territooriumil peavad olema: jalide hoid- 

jali hoidmise ohutuseeskirjale - veearavoolukraavid (vajadusel), teed puhtad ja siledad; mise ees- 

- ladu peab olema piiratud taraga (kaugus Iahimast hoidlast kirjade 

min.30 m); jalgi- 

- tara umbritseb vahemalt 50 m laiune tsoon, mille piirile on seatud mine 

hoiatusmargid; 

- lao territooriumil ja seda umbritsevas kaitsetsoonis ei tohi 

kasvada okasmets ja vdsastik 

- - 

Jdelahtme ia Kalmistute 1) Vdimalik veereostus 1) Sanitaarkaitsevodnd ulatusega 300 m on tagatud KM-34 

Saha kalmistu laiendamine 

4.2.6. Tehniline infrastruktuur 

Riiqimaanteed 

- 

Tallinn-Narva Rekonstru- 1) Mootorsdidukite heitgaasid 1) Tee kaitsevoond 50 m mdlemal pool sdiduraja telge Vajalik KMH 

pdhimnt. nr. 1 eerimine (CO, NO2, aromaatsed siisivesi- 2) Sanitaarkaitsevoond 300 m KM-36, 37, 

(E-20) kud, osoon, Pb). Maanteeameti 38 

andmetel (koormus Tallinna-pool- 

ses osas 15 000, idapoolses 

osas 10 000 sdidukit oopaevas) 

Jbelahtme valla ijldplaneering 2001 2003

pdhimnt. nr.1 Rek. Vao- 1) Tallinn-Narva mnt. mdlemad 1) Sailitada tee kaitsevoond - 50 m Vajab KMH 

(E-20) Maardu II 16ik; liiklussuunad kolmerealiseks 2) Tee-aarsete alade haljastamine (kaitsehekid) heitgaaside mdju 

Raiada Maar- 2) Suureneb liiklustihedus, dhu ja mura vahendamiseks elamupiirkondades 

du I, Vao ia saastatus autode heitgaasidega ning esteetilistel eesmarkidel 

Maardu II 3) Nduab uusi suuri maa-alasid 3) Tallinn-Narva mnt. koos liiklussdlmedega vajab keskkonnam6jude 

lii kluss6lm (vallas on 112 km riigimaanteid) hindamist 

ja ehitusmaterjali, rikub maastikku 

kdrvalmnt. Rekonstr, ia 4) Liikluss6lmede rajamisega 

1 1 103 Maar- iihendada suureneb liiklusohutus 

du-Raasiku Maardu II liik- 5) Kdrgeneb murafoon 

lussdlmena 

Raudteed KM-8, 29 

Lagedi-Maar- Renoveerida 1) bhu saastamine heitgaasidega, 1) Elamute paigutamisel kinni pidada kaitsevoondist 50 m Vajab KMH 

du-Muuga kahe roopme- 2) Keskkonna reostumise oht 2) Pidada kinni veoste transportimiseeskirjadest ja vedurite 

paariqa teeks puistematerjalide ja nafta- eksplutatsioonin6uetest 

saaduste veol 

3) Uute territooriumide hdivamine 4) Riskivalmidus 

3) Raudtee aarde kaitsehekkide istutamine 

Rail Baltika roobastee ehitamine 1) Mura 1) Elamute paigutamisel kinni pidada kaitsevoondist 50 m Vajab KMH, 

2) Uute territooriumide hdivamine 2) Pidada kinni veoste transportimiseeskirjadest ja vedurite 

valla osa 

eksplutatsioonin6uetest uldplanee- 

Jdelahtme valla uldplaneering 2007 - 2003

Sadamad 

Muuaa sadam Laiendamine 

- Eesti Raudtee terminaal 

- Muuaa sadama laiendus 

- Muuga sadama raudtee 

ja maantee 

- Maardu ja Muuga jaamade 

piirkond 

1) Toostus- ja transpordimura, 

ka laadimisel, tehno- 

loogiliste seadmete (kraanad, 

pumbad jne.) tool 

2) Valisdhu saastumine min.vae- 

tiste, kivisoe jm. tolmuga ja gaa- 

siliste heitmetega; vdimalik 

reostus naftaproduktidega 

Uuskula k., Eesti Loaistika- Detailplaneering koostatud 

ja Toostuspark 

3) Raudtee aarde kaitsehekkide istutamine 

4) Riskivalmidus 

ringut 

1) Sanitaarkaitseala maaramine (saasteainete haiuvuse alusel), selle KM-71 

tagamine ning haljastamine. Seni on sadamale jaetud arvestuslik san. 

kaitseala 100 m, sadama ja valla vahel Logistika - ja Toostuspark 

2) Kontrollida foonilist murataset, maarata sanitaarkaitseala. Luua 

mura- ja tolmutbkkeid, eriti elamute ja aiandusuhistute piirkonnas 

3) Muuga sadama uhise transiidikoridori rajamine raudtee- ja auto- 

transpordile koos mura sanitaarkaitsealaga. 

Vaheneb transiitliiklus aiandusiihistute piirkonnas 

Vaike- ia paadisadamad: Kaberneeme; Koljunuki, Piganeeme, Ihasalu; Pihlaka - kavandamisel (KMH koostamisel) KM - 54 

Haapse Kavandatud 1)Rannajoone v6imalik muutuminel) Jargida KMH-s toodud nbudeid Kavandatav 

muuli ja vaike- 2) Transpordimura ehituse ajal 2) Keskkonnahoidu tagava tehnika kasutamine ehitustoodel tegevus on 

sadama ehitus 3) Muuli vbimalik mdju hudro- 3) Ammutatava pinnase kohene aravedu 

ning sissesdidu dunaamilistele protsessidele 

suvistamine ja setete liikumisele 

35 

olulise kesk- 

konnambiu- 

mkoostada 

projekt 

Jbelahtme valla uldplaneering 2007 - 2 003 

I

Navigatsioonimargid (8 marki, osa kasutusest valjas) 1) Tagada nahtavus merelt 

Elektrivarustus 

AS Eesti Enerciia 1) Suur territooriumi vajadus 

Jagala alaiaama 1 10120 kV 2) Maastiku ilme rikkumine 

koos 1 10 kV liinideqa 3) Keskkonna saastamine 

Kanalisatsioon - I I PS 

4) Elektriliinide koridorid rikuvad 

metsamassivide terviklikkust 

ja okosusteeme 

5) Vbimalikud ekspluatatsiooni ja 

avariikahjustused 

Loo aleviku PS Kanaliseerida 1) PS sisselasu likvideerimisel 

Kostivere al-ku I var.-rekonstr. 

Tallinna PS-le muutub puhtamaks Pirita jbe vesi 

PS II var.-kanalis.-da 

Tallinna PS-le 

1 2 3 4 5 

Vajab KMH 

J6eIahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003

4.2.7. Tiheasustus- ia rannikudarsete alade tsoneerimine. Detailplaneerinaut vaiavad alad 

Loo alevik - Transiitliikluse ia 1) Transpordi mura 

tootmistranspordi 2) Liiklusohutus 

moodasuunamine 3) ohu saastamine 

- Jalstee raiamine 4) Pdhjavee kaits- 

- Teede aarne mata alal 

kaitsehaliastus 5) Pinna- ja pdhjavete 

- Biotiikide likvi- saastamise oht 

deerimine 

- Olev ia uus 

tootmistenevus 

- Rail Baltika 

roobastee 

ehitamine 

1) Nehatu-Loo-Lagedi mnt. planeeritud paralleelselt raudteega uus 

trass, mis vdimaldab Tallinn-Narva maanteele suunduva transiit- 

liikluse alevikust mijoda viia 

2) Al-ku idaossa on planeeritud uus teetrass, et suunata tootmistsoonist 

tulev transport alevikku Iabimata Tallinn-Narva maanteele 

3) Transiitteede ja peatanavate aarde jatkata jalgteede rajamist, 

tihedama liiklusega tanavate aarde rajada kaitsehaljastust 

4) Uued elamuehitusalad on planeeritud Nehatu-Loo-Lagedi maantee 

aarde ja Iru kiilla, S.O. kaugemale suure koormusega transiitteedest 

ning Loo aleviku pdhjaossa ja Liivamae kulla 

5) Iru kula aiandusiihistute maa-ala kasitletakse persp. elamumaana 

6) Ala on kaitsmata pdhjavee alal, kuhu ei vdi rajada reostavaid 

toomisobjekte 

7) Arvestada toos esitatud hoonestustingimusi (vt. koide I, 5 9, p. 9.1) 

Kostivere al-k Elamutsoon, 1) Pdhjavee kaitsmata ala 1) Ei vdi rajada pdhjavett reostavaid tootmisobjekte 

Tootmistsoon 2) Paikneb Rebala muinsuskaitsealal 

Jaelahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003

Jdelahtme k. - Rebala muinsus- I) Tallinn-Narva mnt. Iaheduse 

kaitseala keskuse tdttu ei ole tagatud kulastajate 

kuiundamine ia liiklusohutus, mura ja autode 

valiaehitamine; heitgaasid saastavad dhku 

- Sobiv tootmis- 

profiil 

- Ehitustegevus 2) Vdimalik veere-iimi rikkumine 

drenaa kuiven- 

duseaa alal 

1) Liiklusohutuse seisukohalt on Rebala kaitseala keskuse Iahedusse 

vajalik jalakaijatele ja jalgratturitele vajalik tagada vdimalus ohutult 

ijletada Tallinn - Narva maantee (soovitav tunneli ehitamine) 

2) Mura- ja 6hu saastatuse vahendamiseks on vajalik kaitsehaljas- 

tuse rajamine 

3) Uue hoonestuse rajamisel arvestada eesvoolude ja olevate 

kuivendussusteemidega 

4) Arvestada tdos esitatud hoonestustingimusi (vt. koide I, § 9, p. 9.1) 

Koogi, Ruu, Janala ide 1) Kasvav liiklusintensiivsus 1) Ala vajab detailplaneeringut Vajaiik 

Jaqala-Joa, aarne 2) Kulastajate arvu suurenemine 2) Rekonstr. Ruu-lhasalu mnt.(nr. 1 1262) koos jalgrattatee rajamisega detail- 

Jdesuu k. puhkeala ja uute objektide ja elamute ehi- 3) Puhkeotstarbelised maad planeerida ja vastavalt projektile valja planee- 

tamine kahjustab kaitsemetsa ehitada. Maastiku kaitseks rajada otstarbekas teedevdrk ring 

4) Uutel vaikeelamumaadel eraldada elamukrundid 

suurusega mitte alla 3000 m2. 

Ehitamisel kaitsemetsa paigutada hoonestus lagedale 

vdi vahevaartusliku metsaga kaetud alale 


JBelahtme valla i~ldplaneering 2001 - 2 003

Kullamae k. Planeeritud 1) Rikutakse puhke-elamuehi- 1) Kasitletava ala kohta koostada detailplaneering, planeerida ja Koostada 

Haapse k. puhkeala, tusala looduslik iseloom valja ehitada teedevdrk,parklad ja ka avaliku kasutusega jalgteed det. plan. 

oleva elamu- 2) Kahjustatakse (havitatakse) 2) Tiheasustusalal, mis ei ole metsaala, ei ole lubatud moodustada 

maa-ala kaitsemetsa elamukrunte suurusega alla 3000 m2 

tihendamine 3) Tagada ehituskeeluvoond merest uldjuhul 100 m, oleva hoonestusega 

alal arvestada oleva hoonestuse paiknemisega 

4) Rannikumetsade kaitseks valida hoonete asukohaks metsaalal 

vdimalikult metsalagendikud v6i vahevaartuslikumad metsaalad 


Kaberneeme Oleva hoones- 1) Rannakula miljoo ldhkumine 1) Kinnistute kruntimisel ei v6i uusi krunte moodustada suurusega Vajalik 

tusena ala elurajooni liigse tihendamisega alla 3000 m2 detailpla- 

tihendamine 2) Elamuala vaartuslikule metsaalale ei laiene neering 

3) Ranna kaitseks on ehituskeeluvoond maaratud ajalooliselt kuju- 

nenud hoonestusjoone alusel (vt. lisa 12 koide I) 

4) Planeerida ja rajada avalikult kasutatav teedevdrk (ka jalgteed 

randa paasemiseks) 

5) Arvestada toos esitatud hoonestustingimusi (vt. koide I, § 9, p. 9.1) 


lhasalu Oleva hoones- 1) Tuupilise rannakula miljoo 1) Uute hoonete rajamisel arvestada nende sobivust keskkonda Vajalik 

tatud ala ldhkumine liigse tihendamisega 2) Tuupilise kulamaastiku ala on planeeritud miljookaitsealaks detailpla- 

tihendamine vdi keskkonda mittesobivate 3) Ehituskeeluvoond merest on uldjuhul 100 m, oleva hoonestusega neering 

hoonete paigutamisega alal arvestada hoonestuse paiknemist 

Neeme Liivarand, kdrge rekreatiivse vaartusega samblikumannik 

4) Miljookaitse- ja metsaalal ei kuulu alla 1,O ha suurused kinnistud 

jagamisele, suuremate kinnistute jagamisel moodustada elamukrundid 

mitte alla 0,7 ha ja elamute min. vahekaugusega 50 m 


Oleva hoones- 1) Tuiipilise rannakula miljoo 1) Koostada kogu ala det.plan., Iahteul, ja eskiislah. osal.olemas Koostada 

tatud ala ldhkumine liigse tihendamisega 2) Uute hoonete ehitamisel arvestada sobivust olevasse keskkonda det.plan., 

tihendamine v6i keskkonda mittesobivate 3) Ehituskeeluvoond merest on uldjuhul 100 m, oleva hoonestusega KM-73 

ja laiendamine hoonete paigutamisega alal arvestada endiste hoonete paiknemist 

--- - - - 

2) Puhketingimuste halvenemine 4) Metsaga tiheasustusalal ei kuulu alla 1,O ha suurused kinnistud 

3) Avalikult kasutatava ala jagamisele, suuremate kinnistute jagamisel moodustada elamukrundid 

vahenemine mitte alla 0,7 ha ja min. vahekaugusega 50 m 

4) Oht ldhkuda olevad 5) Arvestada toos esitatud hoonestustingimusi (vt. koide I, § 9, p. 9.1) 

kuivendussusteemid 

J6elahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003

l hasalu ia Uus tiheasus- 1) Puhketingimuste halvenemine 

Jdesuu k. tusala (puhke- 2) Avalikult kasutatava ala 

pu hke- ja elamuala vahenemine 

- ala 

lhasalu lahe 3) Hoonestamisel 

kagukaldal) metsaala osatahtsuse 

vahenemine 

4) Liiklusintensiivsuse kasv toob 

kaasa liikusohutuse probleemid 

1) Arvestada toos esitatud hoonestustingimusi (vt. koide I, § 9, p. 9.1) Koostada 

JBesuu ia Jde-aarne uus- 1) Looduskeskkonna osataht- 1) Sailitada ehituskeeluvoond merest 100 m, Jagala jdest - 50 m Vajab 

ala det. 

plan.; 

on olemas 

LiJ ja es- 

kiislahen- 

dus Jdesuu 

puhkeala 

det, plan. 

koostam. 

Manniva k. elamuqrupp, suse vahenemine 2) Uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, s.t. uutel tiheasus- detailpla- 

oleva aiandus- 2) Oht muuta Rebala aladel kruntide suurus mitte alla 3000 m2, metsaalal mitte alla 0,7 ha; neerin- 

uhistu rek. muinsuskaitseala hajaasustuses kruntide suurus mitte alla 0,7 ha gut koos 

elamualaks; ilmet 3) Rebala muinsuskaitsealal arvestada kaitsekorralduskava KMH 

cqolfivaliak ndudeid ja hoonestustingimusi 

4) Jargida koostatava spordi -puhkekompleksi detailplan.nbudeid 

5) Arvestada toos esitatud hoonestustingimusi (vt. koide I, !j 9, p. 9.1) 

JBelahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003

Kostiranna, - Uus- 1) Looduskeskkonna osataht- 

Ulclase ia elamuqrupp suse vahenemine 

Kallavere k. olevate aiandus- 2) Oht muuta Rebala 

uhistute rekons- muinsuskaitseala 

trueerida ilmet 

elamualaks; 3) Oht paigutada objekte 

tuulepark uleriigil. tahts. savimaardlale 

Uuskula k. - Uus tiheasus- 1) Looduskeskkonna osataht- 

tusala, suse vahenemine 

- olevate aian- 2) Oht kdrghaljastuse oluli- 

dusijhistute rek. seks vahenemiseks 

elamualaks; 3) Elamuehitus raudtee ja sa- 

- tootmise ia dama Iaheduses ebasoovitav 

sadama arenn 

vastavalt pla- 

neeringule 

1) Sailitada ehituskeeluvoond merest 100 m Koostada 

2) Uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, s.t. uutel tiheasus- Rebala 

tusaladel kruntide suurus mitte alla 3000 m2, metsaalal ja MKA kait- 

hajaasustuses kruntide suurus mitte alla 0,7 ha sekorraldus- 

3) Rebala muinsuskaitsealal arvestada kaitsekorralduskava ndudeid kava; kaa- 

ja hoonestustingimusi luda kait- 

4) Arvestada alale jaava uleriigilise tahtsusega savimaardlaga seala piiri 

5) Arvestada toos esitatud hoonestustingimusi (vt. koide I, § 9, p. 9.1) muutmist 

1) Elamuehitusalal maksimaalselt sailitada kdrghaljastust 

2) Uute elamugruppide rajamisel kruntide suurus 1000 -2000 m2 

tiheasustusalal metsaalal - 0,7 ha 

3) Tootmismaa ja vaikeelamumaa vahele rajada 100-200 m laiune 

kaitsehaljastusriba 

4) Sadama territooriumi valisservale projekteeritud peatee ja 

sadama territooriumilt valjuv maantee ja raudtee piirata 

muraekraaniga 


1 2 3 4 5 

4.3. Naaberhaldusiiksustest tulenev saaste 

Jdelahtme valla uldplaneering 2007 - 2003

Iru Elektriiaam 1) bhu saastamine 1) Jalgida, et saasteainete kogus jaab dhusaasteloa piiresse Vajab KMH 

Maardu linn heitgaasidega Saasteluba 0023 vaijastatud Harjumaa Keskkonnateenistusest 

Muuqa sadama laiendamine vt. p. 4.2.6 

04.09 2000. Pidada kinni saasteloa naitajatest 

2) Maarata saasteainete levimisala 

Tallinna lennuvali . I) e)hu saastamine 1) Maarata saasteainete levimisala ja ulenormatiivse mura tsoon 

AS Horizon 

Kehra linn 

2) Mura 2) Vt. koide l lisa 6 ja 7 

3) Ehitiste kdrguspiirangud 

- -- 

I) Jagala jde reostamine 1) Punktreostusallikas Jagala j6el - jalgida reostuskoormust Vajalik vee- 

Raasiku valla puhastus- 1) Jdelahtme jde reostamine 1) Jalgida reostuskoormust Vajalik vee- 

seadmed seire 

Merevee reostus rahvus- 1) Vdimalik saastamine pilsivetega 1) Taita ohutusndudeid ja -eeskirju 

vahelistest veeteedest 2) Saastamine vdimalike avariide puhul 

Naaberhaldusuksustest tuleneva keskkonnamdiu leevendamisabindude valiatootamiseks on vaia: 

1) Koostada Hariu maakonna kriisireguleerimisplaan 

2) Vaialik koostada Siseministeeriumi kaasabil valla riskianaluus 

seiret 


KASUTATUD MA'TERJALID 

SEADUSED, M~RUSED, JUHENDID 

1. Ajalooliste kalmistute hooldamine ja korrastamine. Metoodiline juhend. 

Muinsuskaitse lnspektsiooni peadirektori 17. 02. 1998.a. kaskkiri nr. 4 A 

2. Asjadigusseadus 17. 02. 1999 (RT 1 1999, 44, 509 - terviktekst; 2001, 34,185; 

93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64) 

3. Asjadigusseaduse rakendamise seadus 27.10.1993 (RT 1 1993, 72173,1021 ; 1999, 

44, 510 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 

99, 579; 2003, 13,64) 

4. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri. Vabariigi Valitsuse maarus 

18.07.1 996.a. nr. 191 (RT 1 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513; 2002, 

42, 269; 105, 620) 

5. Eesti keskkonnastrateegia (RT 1 1997, 26, 390) 

6. Ehitustegevuse kord veeteedel ja navigatsioonimarkide vahetus Iaheduses ning 

mdjupiirkonnas. Teede- ja sideministri 31. 08. 1998.a. maarus nr. 49 (RTL 1998, 

266,1101) 

7. Elektripaigaldise kaitsevoondite ulatus. EV Valitsuse 02.07.2002.a. maarus nr. 

21 1 (RT I 2002, 58, 366) 

8. Hadaolukorraks valmisoleku seadus 22.1 1 .ZOO0 (RT 1 2000,95,613) 

9. Jaatmeseadus 10. 06. 1998 (RT 1 1998, 57, 861 ; 1999,10,155; 23,353; 95, 

843; 2001, 16, 72; 43, 239; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) 

10. Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT 1 2002, 6, 21 - terviktekst; 53,336; 

61,375; 63, 387; 99,579) 

11. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenbuded. Vabariigi Valitsuse 16. 05. 2001 .a. 

maarus nr. 171 (RT 1 2001, 47,261) 

12. Keskkonnambju hindamisele esitatavad tapsustatud nduded. Keskkonnaministri 

31 .O1 .ZOO1 .a. maarus nr. 4 (RTL 2001, 20, 274) 

13. Keskkonnambju hindarnise ja keskkonnaauditeerimise seadus 14. 06. 2000 

(RT 1 2000,54, 348) 

14. Keskkonnaseire seadus 20.01.1999 (RT 1 1999, 10, 154) 

15. Kdrgendatud keskkonnariskiga tegevuste tapsustatud loetelu ja tegevuse ulatus, 

millest alates tekib kbrgendatud keskkonnarisk. Keskkonnaministri maarus nr. 25 

10.05.2001 (RTL 59, 825, 2001); 11.09.2001 (RTL 110,1540, 2001) 

16. Lennuvalja Iahiiimbruse maaratlemise ja kasutamise kord. Vabariigi Valitsuse 

05.04.2000.a. maarus nr. 117 (RT 1 2000, 31, 184) 


45 

17. Ldhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskirja 

kinnitamine. Majandusministri 30.11.1999.a. maarus nr. 60 (RTL 1999, 165, 2391) 

18. Ldhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise tehniline eeskiri. 

Majandusministri 08.12.2000.a. maarus nr. 43 (RTL 2000, 133, 21 38) 

19. Maakonna ning valla ja linna riskianaluusi metoodika. Siseministri 26.06.2001 .a. 

maarus nr. 78 (RTL 2001, 82, 1 11 2) 

20. Maapdueseadus 09.11.1994 (RT 1 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321 ; 1996, 49, 

953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 

583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375) 

21. Maardlate kandmine Riigi maavarade katastrisse. Keskkonnaministri maarus nr. 

14 28.02.1996 (RTL 1996, 31, 213) 

22. Metsaseadus 09.12.1998 (RT 1 1998, 11 311 14, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 

843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387) 

23. Muinsuskaitseseadus 27.02.2002 (RT l 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 

387) 

24. Miira normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning iihiskasutusega hoonetes ja 

murataseme mddtmise meetodid. Sotsiaalministri 04.03.2002.a. maarus nr. 42 

(RTL 2002, 38, 51 1) 

25. Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenduded. Vabariigi Valitsuse 16. 05. 

2001 .a. maarus nr. 172 (RT 1 2001, 47, 262) 

26. Nduded prugilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks. Keskkonnaministri 

26. 06. 2001 .a. maarus nr. 34 (RTL 2001, 87, 1219) 

27. Paikse saasteallika sanitaarkaitseala eritingimused. Sotsiaalministri maarus nr. 

59, 18. 09.2000 (RTL 2000) 

28. Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinaitajate 

vaartused ning veeklasside maaramise kord. Keskkonnaministri maarus nr 33, 

22.06.2001 (R1-L 2001, 81, 1108) 

29. Pikaajaline teehoiukava aastateks 2002 - 2010. Vabariigi Valitsuse 27.08.2002.a. 

korraldus nr. 550-k (RTL 2002, 99, 1537) 

30. Planeerim~isseadus 13.1 1 .ZOO2 (RT 1 2002, 99, 579) 

31. Ranna ja kalda kaitse seadus 22.05.1995 (RT 1 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 

2001, 50, 290; 2002,61,375; 63,387; 99, 579; 2003, 15, 84) 

32. Raudteeseadus 23.02.1999 (RT 1 1999,29,405; 2001, 31, 170; 93,565; 2002, 

47, 297; 63, 387; 105, 621) 

Jbelahtrne valla uldplaneering 2001 - 2 003

46 

33. Rebala muinsuskaitseala pehimaaruse ja piiri kinnitamine. Vab. Val. maarus nr. 

30 10.02.1998 (RT 1 1998,17,270) 

34. Riigimaanteede nimekiri ja maanteede liigid. Teede- ja sideministri maarus nr. 52 

23.08.2002 (RTL 2002, 100, 1544) 

35. Saastetasu seadus 10.02.1999 (RT 1 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 

2001,102,667; 42,267; 61,375) 

36. Sadamaseadus 22.10.1997 (RT 1 1997, 77, 1315; 1999, 88, 531; 2002, 1, 1; 42, 

267; 61, 375) 

37. SNiP 2.04.03-85: SNiP 2.07.01-89 

38. Saastva arengu seadus 22 02.1 995 ja 05.06.1 997 (RT 1 1995, 31, 384; RT I 

1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) 

39. Teeseadus 17.02.1999 (RT 1 1999,26, 377; 93, 831; 2001,43, 241; 50,283; 93, 

565; 2002,41,249; 47,297; 53,336; 61,375; 63,387) 

40. Tee ja tee kaitsevoondi kasutamise ja tee kaitsmise nduded Teede- ja 

siderrlir~istri 28. 09. 1999.a. maarus nr. 59 (RTL 1999, 155, 2173) 

41. Tervisekaitsenduded supelrandadele ja suplusveele. Vab. Val. 25. 07. 2000.a. 

maarus nr. 247 (RT 1 2000,64,407) 

42. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord. 

Keskkonnaministri maarus 16. 12. 1996 nr. 61 (RTL 1997, 3, 8) 

43. Veehaarete ja veevarustussusteemide sanitaarkaitseala voondite maaramise 

juhend. Keskkonnaministri maarus 01. 12. 1994 nr. 56 (RTL 1995,6) 

44. Veeseadus (terviktekst) 24. 01. 1996 (RT 1 1996, 13, 241 ; 1998, 2, 47; 61, 

987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234) 

45. Valisbhu kaitse seadus (RT 1 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843) 

46. Valisbhu saasteloa ja erisaasteloa taotlemise ning valjaandmise kord. 

Keskkonnaministri maarus 28.04.1999 nr. 47 (RTL 1999, 79, 984; 2000, 37, 517) 

PROJEKTID, STA'I'ISTILISED VALJAANDED, TRUKISED 

47. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Harju Maavalitsuse 

arengu- ja planeerimisosakond. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. 

0U E-KONSULT. Tallinn 2003 

48. Eesti puhkepiirkondade generaalplaan. Puhkealade tsoneerimine. Harju rajoon. 

Eesti Maaehitusprojekt. Too nr. 700021 1. Tallinn 1978. Puhkepiirkondade 

generaalplaani korrektuur (taiendamine). Too nr. 8901 105. Tallinn 1990 

Jdelahtme valla iildplaneering 2001 - 2003

47 

49. Eesti Riikliku Keskkonnaseire jbgede seire. Tallinna Tehnikaiilikooli 

Keskkonnatehnika Instituut. Too nr. 514-L. Tallinn 1998 

50. Ekspertarvamus Jagala Energy OU veekasutusloa taotlusele Jagala jbel asuva 

Jagala hiidroelektrijaama taastamise eesmargil. OU Ecoman. Tallinn 1999 

51. Elades muinsuskaitsealal (M. Partel). Rebala ja prugila (A. Kraut). Jbelahtme 

valla leht nr. 56. Juuli 2001 

52. Endise Nbukogude Liidu sbjavae jaakreostus ja selle likvideerimine. EV 

Keskkonnarninisteerium. Tallinn 1999 

53. EuroVelo matkajad on tee1 Eestisse. R. Lepik. Eesti Loodus 1999, nr. 4, Ik. 151 

54. Haapse kula sadama muuli ehitarnise ja suvendustoode keskkonnam6ju 

hindarnine. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2002; Haapse kijla sadamakoha 

geoloogilised uuringud. OU Eesti Geoloogiakeskus. Geoloogiafond. Tallinn 2002 

55. Harju maakonnaplaneering. Kehtestatud Harju maavanema korraldusega nr. 

1682, 19. 04. 1999 (RTL 1999,71) 

56. Horizon AS ja Kehra heitvee mbdtmised. Pinnavee saastva kasutamise ja kaitse 

alarnprograrnm 2000. Heitvee kontrollseire. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 

Lep. nr. 5212000. Tallinn 2000 

57. Hudrogeoloogiline ja termiline foon Tallinna prugila maa-alal Jbelahtmes. AS 

Geotehnika Inseneriburoo. Tallinn 1999 

58. Hudrogeoloogilised tehistingimused Harju rajoonis. Geoloogia Instituut. 

Hudrogeoloogia sektor. Tallinn 1982 

59. Hugieeniline hinnang Maardu jarvele ja rajatavale ujumiskohale. 0iJ E-Konsult. 

Too nr. E 628. Tallinn 1999 

60. Jbelahtme valla arengukava 2000-03. Jdelahtme Vallavalitsus. Jbelahtrne 2000 

61. Jbelahtme valla keskkonnatervise tegevusplaan. OU E-Konsult. Tallinn 2001 

62. Jbelahtmesse rajatav Tallinna jaatrnekaitlusettev8te. IPT Projektijuhtimine OU. 

Too nr. 01-01-0038. Tallinn 2001 

63. Jbelahtrne valla uldplaneering. Koide I .OU Maaplaneeringud. Tallinn 2001 

64. Jbelahtme valla uldplaneeringu Iahteulesanne. Koide Ill. ou Maaplaneeringud. 

Tallinn 2001 

65. Jaelahtme vallas Jbesuu puhkealaga liituva lhasalu lahe kaguranniku 

arengukava. Keskkonnambjude hindamine. Tallrnac AS. Tallinn 2000 

66. Jagala j6ele kavandatava hudroelektrijaama ja veekasutusloa taotluse 

keskkonnaekspertiis. OU Ecoman. Tallinn 1999 

67. Linnamae hijdroelektrijaama paisu mdju kalastikule ja vdimalikud leevendus- 

meetmed. Ekspertarvamus. Eesti Mereinstituut. M. Kangur. Tallinn 2000 

JBelahtme valla ijldplaneering 2001 - 2 003

4 8 

68. Linnarnae hudroelektrijaarna taastarnise keskkonnarn6ju hindarnine. Maves AS. 

Leping nr. 21 87. Tallinn 2000 

69. Loo prugila jarkjarguline sulgernine. Ekspertarvarnus. OU Keskkonna Konsult. P. 

Rungas. Too nr. KE-06/99. Tallinn 1999 

70. Maardu Ibunakarjaari rekultiveerirnistingirnuste ettepanek. AS Tallrnac. Tln. 2000 

71. Muuga sadarna laiendarnise v6irnaluste keskkonnaekspertiis. AS E-Konsult. Too 

nr. E075. Tallinn 1993 

72. Maetoode arengukava 2001. AS Maardu Kivi 2000 

73. Neerne asula veevarustuse ja kanalisatsioonisusteernide tehniline seisukord. 

Kadakaranna elamute veevarustuse ja kanalisatsioonisusteernide lahendus. OU 

Vetepere. Pudisoo 2001 

74. Olemasolevate kalmistute sanitaarkaitsetsoonide kohta. ENSV Tervishoiurninist. 

kiri nr.5-5/28 17.01 .I 984. ENSV Ehituskornitee kiri nr.2-33-276 20.01 .I 984 

75. Rebala ja Ulgase kulade joogiveekaevude veekvaliteedi fooniuuring. OU E- 

Konsult. Too nr. E760. Tallinn 2001 

76. Tallinna ja Tallinna Iahiumbruse ornavalitsuste haljasvoondi ja puhkernetsade 

planeerimine. OU Ecoman. Tallinn 1998 

77. Tallinna jaatmekaitlusettev6te. Jaatmekaitlusettev6tte rajarnine. Inseneriburoo 

DAI-I & Partner Grnbh (Saksamaa Liitvabariik). Tallinn 2001 

78. Tallinna prugila-jaatmekaitlusettevdtte projekti KMH aruanne. OU E-Konsult. Too 

nr. E749. Tallinn 2001 

79. Tallinna uue prugila detailplaneering. PIC Eesti AS. Tallinn 1996 

80. ljlevaade Maardu piirkonna pinna- ja kaevandusvee kvaliteedist. Eesti 

Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 1998 

81. Uhisveevargi ja kanalisatsiooni arengu kava. Maardu linn. Puhastusseadmete 

laiendamine. Maardu 2001 

ENDISTE SOJAVAEOBJEKTIDE KESKKONNAKAHJUSTUSTE UURINGUD 

82. Keskkonnakahjustuste inventariseerimine Neeme s6javaeobjektidel. Aruanne. 

OU Eesti Keskkonnauuringute Kesklabor. Tallinn 1993 

83. Keskkonnakahjustuste inventariseerimine Liivamae bppekeskuses. Aruanne. OU 

Eesti Keskkonnauuringute Kesklabor. Tallinn 1993 

84. Keskkonnakahjustuste inventariseerimine Vandjala sidevaeosas (s.o. nr. 10147). 

Aruanne. OU Eesti Keskkonnauuringute Kesklabor. Tallinn 1993 

Jgelahtme valla ijldplaneering 2007 - 2 003


(Jagala - Karavete tugimaan- 

tee nr. 13) 

ASUSTUS (Ranna ia kalda kaitse seadus 4 6, In. 1 ia 2; 4 9, lg.7) 

nr. 17-1-714568 02.02. 2001 .a. 

5. Tiheasustusala ~lgase Uldplaneeringu projektis Planeeritud ja katastrisse kantud maauksused suurusega, milliste edasine 

kiilas (Koljunukil) ei ole ette nahtud jagamine on kusitav. Tagatud ehituskeeluvoond 100 m. Ala edelaosas paikneb 

iileriigilise tahtsusega Kallavere savimaardla 

6. Tiheasustusala Jdesuu 

kiilas 

7. Maakonnaplaneeringus 

ei ole ette nahtud 

8. Tiheasustusala mdningane 

laiendamine Neeme kulas 

'6 

Ehitamist piirab j6e ehituskeelu- ja tee kaitsevoond 

Uus tiheasustusala Ihasalu 1. Perspektiivne elamu- ja puhkepiirkond 

lahe kagurannikul (vt.Valla-2. Olemas detailplaneeringu eskiisprojekt (vt. lisa I) ja arengukava keskkonnamdju- 

volikogu otsused ......) de hindamine (vt. lisa 2) 

3. Ala pdhjaosas pahiliselt okaspuu- ja segametsad, I6unaosas (Jdesuu k.) segamets 

v6i vdsastunud rohumaa, lehtpuu harvik ja p66sastik 

4. Arvestatud valjakujunenud teeninduskeskusega (olemas lasteaed, algkool, 

rahvamaja, raamatukogu, sidejaoskond) Neeme kulas 

Ettepanek: ehituskeeluviiond rannal 50 m 

Maakonnaplaneeringus nai- 1. Eelduseks olevate teenindusasutuste ja tehnovdrkude olemasolu 

datust suurem tiheasustusala 2. End. NL sdjavaeosa maa-ala vajab korrastamist - olemas Kadakaranna detailplalaiendus 

neeringu Iahteiilesanne ja eskiisprojekt (vt. lisa 3 ja 4), koosk6lastatud 

ehituskeeluvoond 50 m (vt. lisa 5) 

3. Ala ldunaosas tagastatud katastriuksused vaikesed, krundid kitsad. 

Ettepanek: ehituskeeluvoond rannal50 m 


9. Maakonnaplaneeringus ei Tiheasustusala laiendamine I. Eelduseks teenindusasutuste olemasolu kdrvalasuvas Neeme kiilas 

ole ette nahtud Ihasalu kiilas 2. Kaberneeme lahe ja kohaliku mnt. nr. 26 vaheline ala on suuremas osas tagas- 

tatud, kusjuures katastriiiksused vaikesed, krundi laius mdnel puhul ainult 30 m 

(vdimalik ehitada iiks elamu krundi kohta) 

10. Tiheasustusala 

Kullamae kiilas 

3. Maanteest Iaane poole jaava maa-ala pdhjapoolne osa on kaesoleval ajal pdhi- 

liselt lage v6i vdsastunud heinamaa, esineb ka pddsahawikut; ala keskosa kohta 

on koostatud detailplaneering (kinnitatud), I6unaosa on metsaala 

4. Tiheasustusala koosseisu on arvatud 2 suvilaiihistut 

5. Kolmele kinnistule on antud Keskkonnaministeeriumi kooskblastus 

ehituskeeluala vahendamiseks 50 meetrile 


~ldplaneeringu projektis Lahiaastatel ei pea soovitatavaks, kuna puudub olev infrastruktuur ja asub teeninei 

ole ette nahtud duskeskustest kaugel. 

JBelahtme valla iildplaneering 2007 - 2 003

ETTEPANEKUD HARJU MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS 

Nr. Harju JGelahtme valla PBhjendus 

skee- maakonnaplaneering iildplaneering 

mil 

1 2 3 4 

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR (Planeerimis- ia ehitusseadus (PES) 4 8. lg.4. p. 14) 

1. Raudteetrass Tallinn-Helsingi ~ld~laneeringu projektis Raudteetrassiga Rail-Baltika ldigul Tallinn-Helsingi ei ole arvestatud, kuna vald 

ei ole ette nahtud ei ole ndus vdtma endale tee reserveerimise eest utoopilisi varalisi kohustusi 

(PES $30, lg.5). Kui riik hiivitab omanikule tekitatud kahju PES 5 30, lg.3 alusel 

diglaselt ja koheselt, siis vallal ei ole vastuvaiteid raudteetrassi naitamiseks, kuid 

mitte Tallinna sadamate ja transpordiiihenduste tooga (ETP GRUPP) antud kujul. 

Viimatinimetatud projekt kooskdlastamata kujul on olnud maakonnaplaneeringu 

aluseks. 

Vallavalitsuse (volikogu) seisukoht .... 


2. Koridor Tallinn-Narva (I ) ja 

Tallinna ringtee (1 I) uhenduste 

(Maardu - Kulli - Rae) tarbeks 

3. Jdelahtme liikluss6lm I1 

4. Maandumisrada Piibe maanteel 

(Jagala - Karavete tugimaan- 

tee nr. 13) 

ASUSTUS (Ranna ia kalda kaitse seadus 6 6, In. 1 ia 2; 4 9, ln.71 

Maanteeameti seisukoht. Koosk6lastatud: kiri nr. 7-1 11 067, 12.1 1.200 1 .a. 

Maanteeameti seisukoht. Koosk6lastatud: kiri nr. 7- 111 067, 12.1 1.200 1 .a. 

Ei ole arvestatud. Teede- ja Sideministeeriumi kiri 

nr. 17- 1-7/4568 02. 02. 200 1 .a. 

5. 

jagamine 

Tiheasustusala ulgase ~ld~laneeringu projektis ei ole Planeeritud ja katastrisse kantud maaiiksused suurusega, milliste edasine 

kulas (Koljunukil) ette nahtud on kusitav. Tagatud ehituskeeluvoond 100 m. Ala edelaosas paikneb iileriigile 

tahtsusega Kallavere savimaardla 

6. Tiheasustusala Jdesuu 

kii las 

Ehitamist piirab j6e ehituskeelu- ja tee kaitsevoond 

7. Maakonnaplaneeringus Uus tiheasustusala Ihasalu I. Perspektiivne elamu- ja puhkepiirkond 

ei ole ette nahtud lahe kagurannikul (vt. Valla-2. Olemas detailplaneeringu eskiisprojekt (vt. lisa I) ja arengukava keskkonnam6ju- 

volikogu otsused ......) de hindamine (vt. lisa 2) 

3. Ala pahjaosas p6hiliselt okaspuu- ja segametsad, Idunaosas (J6esuu k.) 

segamets 

vdi vdsastunud rohumaa, lehtpuu harvik ja pd6sastik 

4. Arvestatud valjakujunenud teeninduskeskusega (olemas lasteaed, algkool, 

rahvamaja, raamatukogu, sidejaoskond) Neeme kulas 

Jdelahtme valla ijldplaneering 2007 - 2 003 

5 5

Ettepanek: ehituskeeluvoond rannal 50 m 

8. Tiheasustusala mdningane Maakonnaplaneeringus naida- I. Eelduseks olevate teenindusasutuste ja tehnovdrkude olemasolu 

laiendamine Neeme kiilas tust suurem tiheasustusala 2. End. NL sdjavaeosa maa-ala vajab korrastamist - olemas Kadakaranna detailpla- 

laiendus neeringu Iahteulesanne ja eskiisprojekt (vt. lisa 3 ja 4), kooskdlastatud 

ehituskeeluvoond 50 m (vt. lisa 5) 

3. Ala ldunaosas tagastatud katastriuksused vaikesed, krundid kitsad. 


9. Maakonnaplaneeringus ei Tiheasustusala laiendamine 1. Eelduseks teenindusasutuste olemasolu kdrvalasuvas Neeme kiilas 

ole ette nahtud Ihasalu kulas 2. Kaberneeme lahe ja kohaliku mnt. nr. 26 vaheline ala on suuremas osas tagas- 

tatud, kusjuures katastriiiksused vaikesed, krundi laius mdnel puhul ainult 30 

m 

(vdimalik ehitada iiks elamu krundi kohta) 

1 2 3 4 

3. Maanteest Iaane poole jaava maa-ala pdhjapoolne osa on kaesoleval ajal 

pdhi- 

liselt lage vdi v6sastunud heinamaa, esineb ka pddsaharvikut; ala keskosa 

kohta 

on koostatud detailplaneering (kinnitatud), ldunaosa on metsaala 

4. Tiheasustusala koosseisu on arvatud 2 suvilauhistut 

5. Kolmele kinnistule on antud Keskkonnaministeeriumi kooskdlastus 

ehituskeeluala vahendamiseks 50 meetrile 


10. Tiheasustusala 

Kullamae kulas 

~ld~laneeringu projektis Lahiaastatel ei pea soovitatavaks, kuna puudub olev infrastruktuur ja asub teeninei 

ole ette nahtud duskeskustest kaugel. 

Jaelahtme valla uldplaneering 2001 - 2 003


Jdelahtme 27. jaanuar 20 1 1 nr 144 

Uuskiila k ~la Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee 

l5ik 1 ja Muuga sadam 3R kinnistute ja lahiala detailplaneeringu kehtestamine 

Jbelahtme Vallavolikogu 12.05.2009 otsusega nr 502 ,,AS Tallinna Sadam vaide rahuldamine 

JBelahtme Vallavolikogu 30. septernbri 2008. a. otsuse nr 404 peale, JBelahtme Vallavolikogu 

30. septembri 2008. a. otsu.se nr 404 kehtetuks tunnistarnine ja Uuskiila kiila Klaukse I, 

Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee ldik 1 ja Muuga 

sadarn 3r kinnistute ja Iahiala detailplaneeringu koostarnise algatamine ja Iahteiilesande 

kinnitasnine ning keskkonnarnBju strateegilise hindamise algatamine" algatati detailplaneeringu 

koostarnine ja kinnitati planeeringu Ilihteulesanne. 

Detailplaneeringu koostarnise eesmilrgiks on olemasolevate kinnistute sihtotstarbe osaline 

rnuutmine, ehitus6iguse ulatuse ja hoonestustingirnuste rnWamine,~~~elgaasiterminali .ja . . 

vedelgaasiterminali ja eelnevalt planeeritud saclirmitkai vahelise tom:v-~jaselgltamine. 

Planeeritava ala suurus on ca 213 ha ja see paikneb Muuga 

-- - -. 

sadarna idaosas. 

Koos Planeeringuga algatati ka Planeeringu elluviimisest tekkida vdiva keskkonnam6ju 

valjaselgitamiseks keskko~~namBju strateegilinc hindamine (KSH), kuna planeeritava tegevuse 

naol on eeldatavalt tegernist keskkonnamUju hindarnise ja keskkonnajuhtirnissiisteemi seaduse 

(KeHJS) 6 Ig 1 punktides 16, 17 ja 32 nirnetatud olulise keskkonnarnBjuga tegevusega. 

Planeeringu ja KSH algatamisest teavitati avalikkust 05.06.2009-05.06.2010 planeeritavale 

rnaaiiksusel paigaldatud teadetahvli vahendusel ajavahemikul, 26.05.2009 vliljaandes 

,,Ametlikud Teadeanded", Jdel3htrne valla kodulehel ja 05.06.2009 ajalehes ,,Harju Elu". 

29.08.2009-14.09.2009 loimus Planeeringu eskiisi ja KSH programrni avalikustarnine, mille 

jooksul ei lackunud uhtegi ettepanckut. Avalikust valjapanekust teatati 26.08.2009 ,,Ametlikes 

Teadaannetes" ja 28.08.2009 ajalehes ,,I-Iarju Elu". 14.09.2009 ja 16.09.2009 toirnus JBelahtrne 

Vallavalitsuses Planeeringu eskiisi ja KSH programmi avalik arutelu, kus esitati kolrn 

ettepanekut ja rnillega planeerija on hiljern arvestanud. 

01 .10.2009 on Keskkonnamcti Ha ju-Rapla regioon heaks kiitnud Uuskiila kiila Kaukse, 

Vahetusrnaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lijik 1 ja Muuga 

sadarna 3r kinnistute ja Iahiala detailplaneeringu strate 

prob~amrni .

KSH aruande aval ikust valjapanekust ja arutelust teavitati avalikkust 16.1 1.2009 ajalehe 

,,~ri~acv" vahendusel ja Ametlikes Teadaannetes. KSI-I aruandega sai tutvuda 17.1 1.2009- 

09.12.2009 Jaelahtme Vallavalitsuses ja Jaelahtme valla kodulehel. 

09.1 2.2009 toimus Jaeliihtme vallarnajas KSH aruande avalik arutelu, mille kaigus otsustati, et 

KSH aruannet tuleb taiendada alljkgnevalt: 

Piki Nuudi feed kulgevale forusfikule kaifsemeefmed; fuleb fdpsusfadu ferminali jahufusvee 

vo"fmisf ja fagasi juhfimisf merre: kas jahufusvee siisfeem kinnine v6i miffe. Kui ei ole kinnine 

jahufusvee siisfeem, siis millised vooluhulgudju millise femperafuuriga merre tugasi juhifakse. 

Kui jahufusvee siisfeem on kinnine, siis milline hulk juhufusveft ringleb forusfikus ja millise 

soojakoormuse jahufusvee jahufumine meres fekifab ning millise Iabimiiadu ja pikkusegu foru 

vajalik merre paigaldud; fapsusfudu sademevee vooluhulk ja viis, kuidas ja kuhu juhifakse. 

Detailplaneeringu avalik viiljapanek toimus 02.08.20 10-1 6.08.20 10 JBelahtme vallarnajas ja 

Muuga sadama peahoones. Detailplaneeringu avaliku valjapaneku kohta ilmusid teated 

14.07.2010 ajalehes ,,~ripaev", juuli 2010 nr 157 ajalehes ,,Jbelahtme vallaleht" ja Jdelahtme 

valla kodulehel. 

Detailplaneeringu avalikul viiljapanekul Uhtegi vastuvaidet ega ettepanekut ei esitatud. 

Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 02.09.20 10 Jbelahtme vallarnajas. Vastavad teated 

ilmusid 11.08.2010 ajalehes ,,AripSevU, august 2010 nr 158 ajalehes ,,Jbelahtme vallaleht" ja 

val la kodulehel. 

02.09.20 10 toimus Jaelahtme Vallavalituses detailplaneeringu avalik arutelu, kus Saviranna 

kiilavanem esitas vastuvsite, mille kohaselt halvendab planeeringuga kavandatav oluliselt 

Iahialal asuva Saviranna kiila elanike elukeskkonda ning mbjude leevendamiseks tehti ettepanek 

rajada muramuUr terminalist ida pole piki Nuudi teed. Sama vastuvaide esitati kirjalikult ka 

03.09.20 10. 

Vastuvaite jargselt on AS Tallinna Sadam oma kirjaga 15.09.20 10 nr 285618-6 vbtnud kohustuse 

planeeringuala ulatuses tagada Muuga sadamas, sadarnategevusest tingitud mura aigusaktides 

satestatud miirataseme iiletamise korral, rnuraseina rajamise v6i muude miira takistavate 

meetmete rakendamise. 

Detailplaneeringu on kooskalastanud Jhlahtme Vallavalitsuse poolt mtigratud isikutega. AS 

Tallinna Sadarn, OU Tallinna Sadam ElektrivCrk, Keskkonnaameti TIarju-, JZlrva-, Rapla 

regioon, PBhja-Eesti PWstekeskus, Harjumaa Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, 

Terviseameti Pbhja talitus, AS EVR Infra, Tehnilise Jarelevalve Amet, Elion Ettevatted AS. 

Kooskblastuse sisu ja otsustaja arvamus koosk6lastuse kohta on alljargnev: 

Pbhja-Eesti P&tekeskus - Seoses LPG ferminali rajamisega palun vaadara ule objekti 

ohflikkuse kategooria ju enne fegevuse alusfumisf esifada Siseminisfri mliiirusesf nr 55 

tulenevad dokumendid maaruses etfe nahfud asufusfele: 

Otsustaja: objekti ohtlikkuse kategooria planeerija poolt Ule vaadatud, makused on 

seadusest tulenevad ja suunatud planeeringu realiseerimise staadiumisse, mil nendega tuleb 

arvestada; 

Harjumaa Keskkonnaamet - koosk6lastas Planeeringu markusteta; 

Keskkonnaministeerium -Plaunerifaval aka1 paikneh Maurdu graniidimaurdlu 

prognoosvaru, miffe muardlafe nimisfus olev muardla vOi sellc o 

Pluneeringu koo.sk6la.rtamine Keskkonnaminisfeeriumiga vajal 

fuhelepunu asjuolule, et purusf fuienduvuid uuringuid v6ib prog 

kaevandamisvCi6rsekv; 

2

Tervisearneti Pdhj a tali tus - Miiraprognoosisr ruleneb, et Muuga sadama idaosa, kuasa 

arvatud gaasiterminali vdljuehitamine ,ja sellegu seoses kuubamahrude suurenemine 

planeeritud tasemele fagab lubarud miiraraseme elamute juures miiraseina 6 meerri 

kcirguseks ehitamiuel. 

Otsustaja: Terviseameti P6hja talituse esitatud tiiiendus on LPG terrninali 

detailplaneeringusse sisse viidud. AS Tallinna Sadam esitas detailplaneeringu raarnes 

kirjaliku kinnituse, et tagab Muuga sadamas sadamalegevuscst tingitud mura Oigusaktides 

satestatud miirataseme uletamise korral miiraseina rajarnise vdi muude miira takistavate 

meetmete rakendamise. 

AS EVR Infra- kooskdlastatud tingimustega: 

1. Joonistel paranduda tollikontrollipiir; 

2. Tiipsustuda krundi uudres.sid; 

3. LPG terminali ehitusprcgekt koosk6lasruda AS-ga EVR Infrrtr fdiendavalt; 

4. Enne raudteemaule pluneeritud rujaliste ehifu.stiiodega alustumisf tuleb Muuga 

raudf eejaama hoonestus6ips koormata icasuf usdigusega; 

Otsustaja: punktides 1 ja 2 nimetaud miirkused on t5iies ulatuses arvesse vdetud ning 

Planeerinbwt korrigeeritud, punktidcs 3 ja 4 markused on seadusest tulenevad ja suunatud 

planeeringu realiseerimise staadiumisse, mil nendega tuleb arvestada ; 

Elion Ettevgttcd AS - soovitav kaaluda~jahutusvee .survetorus(iku trassi siderajatistest 

hugemale viimist, sesf selle v6imalik lekke k~rral on vdga faenuoline siderajatisfe 

kahjustumine. Tiiiijoonisfe koostami.seks tellida tuiendavalt konkreelsed tehnilised 

tingimused. 

Otsustaja: Lahendatakse ehitusprojekti mahus; 

OU Tallinna Sadama Elektrivdrk - kooskdlastas markusteta; 

Tehnilise J&elevaIve Amet - kooskalastas tingimusteta; 

AS Tallinna Sadam: koosko^las(afud markusteta; 

Jbelahtme Vallavalitsuse 23.09.201 0 korraldusega nr 437 ,,Uuskiila kiila, Klaukse 1, 

Vahelusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee ldik 1 ja Muuga sadam 3R 

ki~istute ja ltihiala detailplaneeringu vastuvdtmine" vdeti detailplaneering vastu, kontrollides 

kdigi vajalike kooskdlastuste olemasolu ning detailplaneeringu vastavust Gigusaktidele ning 

otsustati korraldada detailplaneeringu aval i k valjapanek. 

Dctailplaneeringu avalik valjapanek toimus 04.10.2010- 17.1 0.20 10 JBelahtme vallarnajas ja 

Muuga sadama peahoones. Detailplaneeringu avaliku valjapaneku kohta ilmusid teadanded 

Jbelatrne valla kodulehel, JBeliihtme vallalehes sept. 20 10 nr 159, ajalehes ,,iirip~ev" 17. sept. 

2010 ja 24. sept. 2010. 

26.10.2010 toimus detailplaneeringu avalik arutelu, millel tddeti, et avalikustamise kiiigus ei 

esitatud Detailplanecringu kohta iihtegi vastuvaidet ega ettepanekut. 

Avalikul arutelul vaitis Uuskula kiilavanem, et gaasiterminali planeerimisest tingituna on 

kiiesoleval ajal tekkinud takistus UuskUla kiila Madisesauna, Uuetoa talu ja Tamme-Hansu 

~naaiiksuste (edaspidi Madisesauna planeering) detailplaneeringu menetlemisel ja seega rikub 

Detailplaneering kiilaelanike subjekliivseid digusi ja palus Detailplaneeringut mitte kehtestada. 

Koosolekul selgitati vtilja, et tegelikkuses on Madisesauna planeeringus lahendamata sadevee 

arajuhtimine (olemasolevad kraavid ei vGimalda enam tiiiendavat vooluhulka vastu vdtta) ning 

on jgetud kumulatiivselt hindamata juba olemasolevast tegevusest 

clamuehituse ~Bimalikkust Madisesauna planeeringu alal. Seega langes 

Koosolekul otsustati 

Arendaja koos 'Tallinna Sadamaga organiseerivad tutwstava valja 

terminali. Valjasdit toimus 13.10.20 10 ASi Propaan; 

3 C

Kulale on ettepanek koostada nimekiri konkreetsetest muredest ning konkreetsed 

ettepanekud Iabiraakimiseks arendajale. 

KcskkonnamBju strateegilise hindamise kgigus j6uti j%-elduscle, et Planeeringu realiseerimisel 

esitatud kujul on tiiidetud digusaktidest tulenevad nduded. Vastavalt Keskkonnam6ju 

hindamise ja keskkonnajuhtimissusteemi seaduse § 33 ldikele 1 hinnatakse keskkonnamdju 

strateegilise planeerimisdokumendi koostarnise kaigus enne strateegilise 

planeerimisdokumendi kehtestamist. Seega on keskkonnamdju stratcegiline hindamine iiks osa 

strateegilisest planeerimisdokumendist st antud juhul Planeeringust. 

ijhegi piirneva kinnistu sihtotstarbelist kasutamist Planeeringu realiseerimine ei takista ega 

piira. Planeeringu realiseerimine tagab vdirnaluse toOh6ive suurendamiseks JBelilhtme vallas. 

PlanS $ 8 lg 6 kohaselt on olulise ruumilise rnBjuga objekt planeerimisseaduse tahenduses 

objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, killastajate hulk, tooraine vdi toOj6u 

vajadus rnuutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega varreldes oluliselt ning mille rnBju 

ulatub suurele territooriumile. Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 mgruse nr 198 kohaselt on olulise 

ruurnilise mdjuga objektid muuhulgas naflatoodete terminal kogumahtuvusega ule 5000 m3 ja 

keemiatoodete terminal kogumahtuvusega ille 5000 m3 D- vbi C-kategooria kemikaali v6i 500 

m3 B-kategooria kemikaali vdi 50 m3 A-kategooria kemikaali. 

Loodavas terminalis hakatakse eeldatavalt Uitlema vedelgaasi (propaan, butaan) ning nende 

segu ca 700-800 tuhat tonni aastas. Propaani ja butaani saadakse maagaasist, naftast ja nafia 

tootlemisel tekkivatest gaasidest jafvai nende segudest. Igal juhul on taotletava terminali 

kogumahtuvus suurem kui 5000 m3. 

JBelahtme Vallavolikogu 29. aprilli 2003. aasta otsusega nr 40 kehtestati J6elahtrne valla 

iildplaneering (edaspidi ijldplaneering). 

PlanS $ 8 Ig 3 p 1 niieb ctte, et iildplaneeringu eesmargid on vulla vo"i linnu ruurnili~.e urengu 

po"hirn6lete kujundurnine. PlanS Q; 8 Ig 2 p 2 niieb ette, et iildplaneeringu v6ib koosradu 

teernaplaneeringuna kehlivu uldplaneeringu tupsuslamiseks ju taiendumiseks vas~uvull kciesolevu 

paragrahvi 1o"ikes 3 nirnelalud ee,~markidele. 

Kchtiv ijldplaneering naeb ette valla ruumilise arengu pdhimGtted, mille kohaselt Jklahtrne 

valla territooriumil asub i&s - suur kabma&m - 

on 

teise asukohta (peale Muuga sadama) ning teiseks ei ole muutunud ka ruumilise arengu 

pdhimdtted Muuga sadama osas, kus jatkuvalt niihakse ette tootmistegevust ja ka uute tegevuste 

alustamist. 

Lisaks eeltoodulc marab Jaelahtme valla uldplaneering arnmandavalt juba terminali kui olulise 

ruumilise rn6juga objekti asukoha Muuga sadamas. 

Jbeltihtmc Vallavolikogu 27. detsembri 2000. aasta otsusega nr 68 kehtes 

Uuskiila killa Uuetoa 11, Kammi, Madise, S6odi 1, Madise I, Matsu 1 ja Ma 

., . 

4 

. .

haaratud ala detailplaneering ((AS ETP Grupp too nr 552 (2000),, edaspidi Uuetoa 11 

detailplaneering). Uuetoa I1 detailplaneeringuga nahakse ette ehitusdigus 10 kuni 4 korruselise 

hoone ehitarniseks suuremahuliste raudteeveoste (vedelkaubad, puisternaterjalid) tarbeks kaibega 

2-3 miljonit tonni aastas. Terminal is kavandatakse naflakeemiatoodete kui vedelkau ba 

kaitlemist. Uuetoa I1 detailplaneeringus kirjeldatud ehitised ja tegevus vdimaldavad ehitusaiguse 

kohaselt vedelgaasi terrninali rajamist, S.O. sarnase olulise ruumilise mojuga objekti ehitarnist, 

mida AS Tallinna Sadam kavandab Klaukse 1 kinnistule. 

Uuetoa I1 detailplaneeringu materjalide hulgas on Jdeliihtme Vallavalitsuse 04. mai 2000.aasta 

kiri nr 5-1013761214, milles Jdelahtme vallavanem informeerib AS-i ETP Grupp, et koosfafud 

detailplaneering ja esifafud effepanekud k6nealusele alale uldplaneeringuga Logisfika- 

Tiilisfwpargi rajamise v6imaldumiseks fulevad arvesfamisele J6elahtme vallu uue 

iildplaneeringu koosfami.se1. 

uldplaneeringu seletuskirja lehekllljel 31 on margitud, et Muuga sadama arenev osu asub 

.J6elahfme vallas. Planeeringus on aluseh v6efud valminud deiailplaneeringud ja 

keskkonnaehper f iisid, kusjuures sadamaf siigavuf i ei ole kasifle f ud. ClI d planeeringu 

kehtestamise ajaks oli Uuetoa detailplaneering kehtestatud, mist6ttu ka nimetatud 

detailplaneering oli aluseks vdetud ijldplaneeringus. 

Uuetoa I1 detailplaneeringu maauksused asuvad vaid ca 200 meetri kaugusel Klaukse I 

kinnistust, millele AS Tallinna Sadam kavandab vedelgaasi terminali rajamist. Samas asuvad nii 

Uuetoa I1 maailksused kui Klaukse 1 maauksus Muuga sadama territooriumil, mis on ka ise 

tervikuna olulise mdjuga objekt Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 mmruse nr 198 punkti 9 mattes. 

Plans 5 8 Ig 3 p 3 satestab, et Uldplaneeringu eesmurgid on: maa- ja veealadele iildisfe 

kasufamis- ja ehifusfingimusfe mduramine. 

- 

Kuna Uldplaneering vdtab aluseks valminud detailplaneeringud, siis on ijldplaneeringuga 

(Uuetoa I1 dctailplaneeringu kaudu) j uba ette ntihtud olulise ruumilise mdjuga objekti asukoht 

Muuga sadamas (uldised ehitustingimused vedelgaasi terminali rajamiseks) PlanS 5 8 1g 5 .- 

' - 

mdttes ning puudub vajadus seda asukohta uuesti mtitirata maavanema poolt koostoos kohaliku - 

omavalitsusega ja see asukoht kooskdlastada regionaalministriga, koostades uus iildplaneering 

vdi teemaplaneering. - 

Riigikohus leidis 09. martsi 2005. aasta lahendis haldusasjas nr 3-3-1-88-04, et juba 

detailplaneeringu algufamisel peab kohaliku omavalitsuse organ ilmufamu vajalikku hoolsu.sf 

ning fegema kindlah, krrs on no"uetekohase1t fdidetud Eik planeeringu algatamise si,sulised 

eeldused Projektide puhul, millega kaasneb oluline m6ju keskkonnale, peab omavalifsurorgun 

veenduma, et sellisfe miijude valjaselgitamine, hindamine ja alternafiivide kaalumine on 

feosfafud nauefekohaself. Riigikohus tapsustas eelmtirgitud otsuses, et erinevafes valdades 

asuvafe alternatiivsefe asukohfade hindamise nfiude esitamine omavalifsusorganile oleh 

iildjuhul ebadige ja iiiguslikulf pdhjendamaiu. 

Ka JdelSihtrne Vallavolikogu 27. detsembri 2000. aasta otsusega nr 68 kehtestatud Jdeliihtme 

valla Uuskiila kula Uuetoa 11, Kammi, Madise, Soodi 1, Madise 1, Matsu 1 ja Madisc I1 

maauksusi hdlmanud detailplaneering, naeb tegevusena ette laomajandust ja kohalikku tooret 

kasutavat tootlevat tootmist, seega ntieb kokkuvdttes ette tootmistegevuse. 

Kuigi PlanS § 8 lg 3 p 2 kohaselt iildplaneeringu eesmdrgid on: kavandata 

arenguga kaasneda vo"ivafe majanduslike, sofsiaalsefe ja kultuurilisf 

looduskeskkonnale avalduvafe mejude hindamine ning selle alusel saastva ' 

ruumilise arengu fingimusfe seadmine, on vedelgaasi terminali rajamine 

5 

L -

sadamat valistatud, sest Jaelahtme vallas puuduvad teised alternatiivsed asukohad vedelgaasi 

terminali rajamiseks teistes vaikesadamates (vedelgaasi asumine vahetult sadamas on vajalik). 

Jkliihtme vallas on vaid iiks vedelgaasi terminalj rajamiseks sobiv sadam (Muuga sadam), kus 

O'ldplaneering naeb juba ette sellist laadi olulise ruumilise mBjuga objekti asukoha. Ka seetbttu 

ei oleks pahjendatud uue illdplaneeringu koostamine Plans Q; 8 Ig 5 alusel. 

Uue iildplaneeringu koostamine ei oleks koosk6las ka rndistlikkuse printsiibiga 

haldusmenetluses, mille kohaselt peab haldusmenetluse labiviimisel tegema vaid mdistlikke 

toiminguid ja hoiduma mittevajalike toimingute tegemisest, millega kaasneb Whjendamatu aja- 

ja finantskulu. 

Planeeritava maa-ala juhtfunktsiooniks on iildplaneeringu kohaselt tootmismaa. 

Uldplaneering on dokument, mille koostarnise ktiigus selgitatakse valja ja milles kajastatakse 

avalikud huvid. 

Kbik iilal loetletud faktilised asjaolud ja KENNO ARHITEKTUURIB~~ROO OU poolt 

koostatud detailplaneering (t6d nr A232-0915) ning muu planeeringuga seotud materjal ja 

informatsioon planeerimisseaduse 9 18 Ig 8 tahenduses olid Jdelahtme Vallavolikogule 

kattesaadavad. 

Haldusmenetluse seaduse $ 4 Ig 2 kohaselt tuleb kaalutlusdigust teostada kooskBlas volituse 

piiride, kaalutlus6iguse eesmfirgi ning diguse iildptihimbtetega, arvestades olulisi asjaolusid 

ning kaaludes p6hjendatud huve, kusjuures vastavalt Haldusmenetluse seaduse 9 6 on 

haldusorgan kohustatud valja selgitama menctletavas asjas olulise tiihendusega asjaolud ja 

vajaduse korral koguma selleks tdendeid omal algatusel. Nimetatud iilesande on JBeliihtme 

val lavolikogu aitnud. 

Kaaludes detailplaneeringuga kavandatud tegevusega - sadama tootmistegevuse ja selle 

tarbeks ehitiste rajamisega - kaasnevaid vdimalikke negatiivseid mBjusid ning vastava 

tegevusega kaasnevaid posiiiivseid mBjusid Bigushiivedele leiab Jbelahtme vallavolikogu, et 

Planeeringu kehtestamiseks faktilised ja biguslikud takistused puuduvad ning Planeeringu 

realiseerimisega kaasnevad positiivsed m6jud 6igushiivedele kaaluvad iiles eeldatava 

mitteolulise negatiivse m6ju, mis adekvaatseid meetmeid rakendades on valditav v6i 

minimeeritav. 

Arvestades eeltoodut ja tutvunud Planeeringuga leiab JGelahtme Vallavolikogu, et Planeering 

vastab kehtestatud bigusaktidele. L*tudes iilaltoodust ning juhindudes kohaliku omavalitsuse 

korralduse seadusc § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse 24 Ig 3, § 25 Ig 4 ja 5, 9 26 Ig 1, 

haldus~nenetluse seaduse 4 lg 2, Lj 5 lg 2, 9 6, 9 56 1g 1-3 Jaelahtme Vallavolikogu 29.04.2003 

mUrusest nr 40 ,,J6eliihtme valla iildplaneeringu kehtestarnine", JbelBhtme Vallavolikogu 

17.06.2003 makuse nr 30 ,,Jbelahtme valla ehitusmaaruse kinnitamine" 3 p 3 ning vbttes 

aluseks Kaie Enno Arhitektuuribiiroo ou poolt koostatud too nr A232-0915, JBelahtme 

Vallavolikogu 

otsustab: 

I. Kehtestada JBelahtrne valla iildplaneeringu kohane Uuskiila kiila, Klaukse I, Vahetusmaa 2, 

Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee lbik 1 ja Muuga sadam 3R kinnistute ja 

Iahiala detailplaneering. 

2 Kohustada Jbelghtme Vallavalitsust: 

2.1. avaldarna ajalehes Aripaev ja Jdelahtme teade detai lplaneeringu keht 

iihe kuu jooksul kaesoleva otsuse vastuvdtmisest arvates; 

6

2.2. saatma Harju maavanemale detailplaneeringu kehtestamise otsuse arakiri ja 

kehtestatud planeering iihe kuu jooksul kaesoleva otsuse vastuv6tmisest arvates; 

2.3. saatma maakatastri pidajale detailplaneeringu kehtestamise otsuse 8rakiri ja 

kehtestatud planeeringu iihe kuu jooksul k2esoleva otsuse vastuvdtmisest arvates; 

2.4. salmima Arendajaga Klaukse 1 kinnistul mahavdetavate puude asendusistutuse leping; 

3. Ehitusseaduse 9 13 jargsetc kohaliku omavalitsuse kohustuste taitmine tagatakse Jdelahtme 

Vallavalitsuse ja AS Tal linna Sadam vahel 24.1 1.201 0 s6lmitud detailplaneeringu jargsete 

teede ning tehnovdrkude ja -rajatiste valjaehitamise kohustuse iileandmise lepinguga nr DP- 

501 10. 

4. Otsust on vBimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Phu mnt 7, Tallinn 15082) 30 paeva 

jooksul arvestades otsuse teatavakstegemisest. 

5. Otsus jdustub teatavakstcgemisest.

Antud joonisel on selgelt naha, et PHAJ pealevoolutunnel 

Iabib LNG planeeringuala ning veehaare on kavandatud 

alasse, kuhu on planeeritud LNG tankerkai rajamine. 

Lisa 5

AsNODD6aSIPC 

OHUALADE PUN 

E-KONSULT El 148 

1:loOo 

loonis 5.17: Produktitorustikust lekkinud kemikaali p6lemisel tingitud soojuskiirguse intensiivsuse ohualad

J~ELAHTME VALLAVOLIKOGU 

O T S U S 


Jdelahtme 01. juuli 2010 nr 82 

Jtielahtme valla Uuskiila kiilas pump-hiidroakumulatsioon elektrijaama detailplaneeringu 

koostamise algatamine, lahteiilesande kinnitamine ning keskkonnamdju strateegilise 

hindamise algatamine 

Jdelatme Vallavalitsusele on AS Tallinna Sadam detailplaneeringu koostamisest huvitatud 

isikuga OU Energiasalv sdlmitud koostoolepingu alusel esitanud detailplaneeringu koostamise 

algatamise taotluse (registreeritud dokumendiregistris 15.03.20 10 kiri nr 87217- 1.3) Uuskiila 

kiilas ca 6 ha suurusele AS-ile Tallinna Sadam kuuluvale alale pump-hiidroakumulatsioon 

elektrijaama (edaspidi PHAJ) rajamiseks. 

Taotluse ja selle lisade kohaselt soovitakse ca 500m siigavusele graniidimassiivi rajada mahutid, 

millesse Muuga lahte kavandatud rajatavast veehaardest suunatakse labi turbiinide merevesi ning 

toodetakse seelabi elektrit. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt jab taotletava PHAJ 

koguvdimsus alla 500 MW. 

Jdelatme Vallavalitsus on esitanud detailplaneeringu algatamise taotlejale taiendava 

informatsiooni saamiseks 15.04.20 10 kirja nr 7- 1.31872, millele AS Tallinna Sadam on vastanud 

oma 30.04.2010 kirjaga nr 2-71363 (registreeritud dokumendiregistris 04.05.2010 kiri nr 872- 

217-1.3) ja selgitanud PHAJ rajamisega seonduvaid ehitustehnilisi lahendusi ning 

keskkonnamdju hindamise korraldamisega seonduvat. 

Taotluses naidatud maaiiksuste osas, kuhu ehitisi rajada soovitakse, satestavad ehitus- ja 

maakasutustingimusi kaks kehtivat detailplaneeringut (Uuskiila kiila Muuga sadama idaosa 

detailplaneering ja Uuskiila kiila Uuetoa 11, Karnmi, Kella I, Madise, Soodi I, Madise I, Matsu I 

ja Madise I1 maaiiksuste detailplaneering) ning iiks menetluses olev detailplaneering (Klaukse 1, 

Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee ldik 1 ja Muuga sadam 

3r kinnistute ja laiala detailplaneering, koostaja K. Enno Arhitektuuribiiroo). 

Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt planeeritava veehaarde jaoks maeldud sadamakai 

poolses osas on Jaeliihtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 kehtestatud Uuskiila kiila 

Muuga sadama idaosa detailplaneering, mis naeb sinna ette ilma ehitusaluse pinnata 

sadamarnaad. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt kavandatav toostusplats koos 

alajaarnaga asub Jdeliihtme Vallavolikogu 02.12.2000 otsusega nr 68 kehtestatud Uuskiila kiila 

Uuetoa 11, Kamrni, Kella I, Madise, Soodi I, Madise I, Matsu I ja Madise I1 maaiiksuste

detailplaneeringu alal, mis naeb ette tootmismaad, millel toimuks transiitkaupade hoiustamine ja 

nendele lisavaartuse andmine pakendamise, tootlemise ja jaotuskeskuste teenindamise kaudu. 

Kummaski nimetatud kehtivas detailplaneeringus ei nahta vdimalike tegevusaladena ette 

elektrienergia tootmist, maa-aluse veehoidla, veehaarde ja Sahtide ehitamist. See ei ole aga 

detailplaneeringu algatamise takistuseks, kuiv6rd planeerimisseaduse 9: 24 lg 6 kohaselt muutub 

plai~eeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering 

vdi vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud planeeringust. Uue sama liiki planeeringu 

kehtestamisega ei muutu aga kehtetuks varem kehtestatud planeering osas, milles uus planeering 

uut lahendust ette ei nae ja milles ettenahtu varasema planeeringu realiseerimist ei takista. 

Seetdttu ei muutu maa-aluse ehitise rajamist ette nageva planeeringu kehtestamisega kehtetuks 

varasem planeering maapealsete ehitiste osas, kui kavandatud maa-aluste ehitiste rajamine 

varasema planeeringuga maapeale kavandatud ehitiste rajamist ja varasema planeeringuga 

kavandatu realiseerimist ei takista. 

Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt kavandatav PHAJ veehaare paikneb valjaspool 

kehtestatud detailplaneeringute ala ja valjaspool Jdeliihtme Vallavolikogu 29. aprilli 2003. a. 

otsusega nr 40 kinnitatud uldplaneeringus magitud tiheasustus- ja tootmismaa-ala. Samuti ei nae 

Jaeliihtme valla uldplaneering antud territooriumi osas ette kavandatud pump- 

hudroakumulatsioon elektrijaarna rajamist. Ehitusmi&use § 3 p 5 ja p 6 kohaselt kuulub 

Jdel2htme Vallavolikogu padevusse vastavalt detailplaneeringute algatamine ja 

detailplaneeringute liihteiilesannete kinnitamine, kui algatatav detailplaneering vdib minna 

vastuollu kehtestatud uldplaneeringuga. Planeerimisseaduse 9 lg 11 kohaselt vdib kohaliku 

omavalitsuse volikogu pdhjendatud vajadusel algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja 

juhtudel, millel planeerimisseaduse 3 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustust ei 

ole. Planeerimisseaduse $ 9 lg 11 satestatuga samasisuline on Ehitusmiiiiruse 12 lg 10 

regulatsioon. Kuivdrd osal detailplaneeringu algatamise taotlusega hdlmatud alal on 

detailplaneeringute koostamine iiheselt kohustuslik ning kavandatu on vajalik ning otstarbekas 

lahendada tervikliku planeeringulahendusega, siis on vajalik taotletud detailplaneeringu 

algatamine Jdeliihtme Vallavolikogu poolt. Samuti on taotletud detailplaneeringu algatamine 

J6elahtme Vallavolikogu poolt vajalik seet6ttu, et detailplaneeringu algatamise taotluses 

kavandatuga muudetakse osaliselt ka planeeringuala maa maakasutuse sihtotstarvet v6rreldes 

valla kehtiva uldplaneeringuga ning kavandatakse seni Jdeld~tme valla uldplaneeringus 

kasitlemata tegevust. 

Jdeliihtme Vallavolikogu 17. juuni 2003. a. mWsega nr 20 kinnitatud ,,Jdeliihtme valla 

ehitusmi&useU (edaspidi: EhitusmZims) $ 13 lg 9 kohaselt vdib vallavalitsus detailplaneeringu 

koostamisest huvitatud isikuga sdlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja rahastamise 

kohta (mis on ka kooskdlas planeerimisseaduse $ 10 lg 6' p 2). J6elihtme Vallavalitsus 

(planeeringu koostamise korraldaja ja tellija), ou Energiasalv (planeeringu koostamisest 

huvitatud isik) ja Linnaruumi 0U (planeeringu koostaja) on sdlminud 19.05.2010 

detailplaneeringu koostamise ja finantseerimiskohustuse uleandmise lepingu nr DP- 1811 0, mille 

punkti 2.2 kohaselt detailplaneeringu koostamise tellij a on Jdelihtme Vallavalitsus ning 3.5. 

kohaselt huvitatud isik kohustub tasuma algatatava detailplaneeringu ja keskkonnamdju 

strateegilise hindamise koostamise ning nende koostamisel vajalikuks osutuvate vdi 

vallavalitsuse poolt mWatavate uuringute, ekspertide, eksperthinnangute jms. eest 

vastavasisuliste dokumentide koostajatele vdi teenuse osutajatele. Lepingu nr DP-18/10 

s6lmimisega on kooskdlas planeerimisseaduse 10 lg 6l p 2 satestatud ja EhitusmWse $ 13 lg 

9 satestatud piirangutega tagatud detailplaneeringu algatamisega seotud kulutuste kandmine, 

milleks Jdeliihtme vallal rahalised vahendid puuduksid.

Planeerimisseaduse tj 292 lg 1 kohaselt on olulise ruumilise m6juga objekt planeerimisseaduse 

tZhenduses objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, kulastajate hulk, visuaalne 

m6~u, Idhn, miira, tooraine vdi tdiigdu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega 

2 

vdrreldes oluliselt ning mille mdju ulatub suurele territooriumile. Planeerimisseaduse 5 29 Ig 2 

kohaselt satestab olulise ruumilise m6juga objektide loetelu Vabariigi Valitsus. Vabariigi 

Valitsuse 15. juuli 2003. a. maarusega nr 198 kinnitatud ?,Olulise ruumilise mejuga objektide 

nimekirja" punkti 5 kohaselt on olulise ruumilise m6juga objektiks elektrijaam, mille 

elektritoodang iiletab 500 MW. Esitatud materjali alusel ei ole kavandatud PHAJ eeldatavalt 

olulise ruurnilise rn6juga objekt, mistattu planeerimisseaduse tj 292 satestatud regulatsioon 

olulise ruurnilise m6juga objekti asukoha valiku kohta ei kohaldu. 

Planeeringuala Iiihiiimbruses on kehtestatud ja koostamisel detailplaneeringud: Klaukse tee 1 - 10 

kinnistute detailplaneering; Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I, Klaukse I1 maaiiksustega 

haaratud ala detailplaneering; Uuetoa 11, Kammi, Kella I, Madise, Soodi I, Madise I, Matsu I, 

Madise TI maaiiksuste detailplaneering; Uuskiila kiila Nuudipere I ja Nuudipere I1 maaiksuste 

detailplaneering; Muuga jaarna laienduse raudtee ja Muuga sadam 3 maauksuse detailplaneering; 

Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee l6ik 1 ja 

Muuga sadam 3r kinnistute ja liihiala detailplaneering. Kaesoleva otsusega algatatava 

detailplaneeringu koostamisel on vajalik nimetatud detailplaneeringute lahendustega 

planeeringuala liihiumbruse ja kontaktvoondi osas arvestada. 

Vastavalt keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissusteemi seaduse § 6 l6ike 1 

punktidele 19 ja 21 on AS-i Tallinna Sadarn poolt esitatud taotluses kasitletud alal ou 

Energiasalv poolt kavandatava tegevuse naol tegemist olulise keskkonnam6juga tegevusega ja 

seet6ttu tuleb vastavalt keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissusteemi seaduse 5 33 

l6ike 1 punktile 3 hinnata planeerimisdokurnendi koostamise kaigus kavandatava tegevuse 

keskkonnam6ju. Keskkonnam5ju hindamise jirgselt on v6imalik kujundada tiipsem seisukoht 

kaesoleva otsusega algatava detailplaneeringuga kavandatu sobivusest planeeringualale ning 

kavandatu realiseerimiseks rakendamisele kuuluvatest meetmetest. 

Liihtudes eeltoodust ning juhindudes haldusmenetluse seaduse tj 64, tj 65, tj 85 p I, tj 86 lg I, Ig 

2; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tj 22 lg 2; planeerimisseaduse 4 9, 5 10 Ig 5 ja 6; 

keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissusteemi seaduse tj 2 lg 2, § 6 lg 1 p 19ja 21, 5 

3 1, 5 32 lg 1, tj 33 1 1 p 1 ja 5 35 lg 5; J5eliihtme valla ehitusm%ruse tj 3 p 5, p 6, 5 12 Ig 10; 

Jdel2htme valla iildplaneeringust ning AS Tallinna Sadama taotlusest detailplaneeringu 

algatamiseks koos lisadega, J8eliihtme Vallavolikogu 

OTSUSTAB: 

Algatada J6el2htme valla Uuskiila kulas pump-hiidroakumulatsioon elektrijaama 

detailplaneeringu koostamine (taotletavad planeeringualasse jiiiivad katastriiiksused 

tunnustega 24504:004: 1075 (Klaukse tee 1, sihtotstarve 100% tootmismaa), 

24504:004: 1087 (Klaukse tee 18, sihtotstarve 100% tootmismaa), 24504:004: 1074 

(Klaukse tee, sihtotstarve 100% transpordimaa), 24504:004: 1006 (Klaukse tee 18a, 

sihtotstarve 100% tootmismaa), 24504:004: 1093 (Nuudi tee, sihtotstarve 100% 

transpordimaa), 24504:004:1088 (Klaukse tee 20, sihtotstarve 100% tootmismaa), 

24504:004.:1089 (Klaukse tee 22, sihtotstarve 100% tootmismaa), 24504:004:1021 

(Muuga sadam 3r, sihtotstarve 50% tootmismaa, 50% transpordimaa). Planeeritava ala 

suurus on ca 11,2 ha. Detailplaneeringu eesmZrk on pump-hudroakurnulatsioon 

elektrijaama rajarnise vdimaluste selgitamine, ehitusaiguse ulatuse ja 

hoonestustingimuste, veehaarde ja pump-hiidroakumulatsioon elektrijaama vahelise

tunneli ja maaaluste mahutite rajamise vdimaluste valjaselgitamine ning tingimuste 

maaramine. Planeeringuga lahendatakse ka tehnovarkude varustus ning maaratakse 

keskkonnakaitselised abindud. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja 

detailplaneeringu koostamise tellija on J6elahtme Vallavalitsus. planeeringu kehtestaja on 

vastavalt ehitusmuruse tj 3 lg 3 J6elahtme Vallavolikogu ning planeeringu koostaja on 

vastavalt lepingule DP- 1 811 0 arhitektibiiroo Linnaruumi O ~J (aadressiga Pamu mnt 14 1. 

11 3 14 Tallinn ja e-postiga info@linnaruumi.ee). 

2. Kinnitada Jdeliihtme valla Uuskula kulas pump-hiidroakumulatsioon elektrijaama 

detailplaneeringu liihteulesanne vastavalt lisale. 

3. Algatada keskkonnam6ju strateegiline hindamine Jdelahtme valla Uuskula kulas pumphudroakumulatsioon 

elektrijaama detailplaneeringule. Keskkonnamdju strateegilise 

hindamise koostamise korraldaja ja tellija on Jdelahtme Vallavalitsus. 

4. Jdeliihtme Vallavalitsuse keskkonna vanemspetsialistil avaldada keskkonnam6ju 

strateegilise hindamise algatamise otsus 14 paeva jooksul otsuse tegemisest ametlikus 

valjaandes Ametli kud Teadaanded. 

5. Otsus on vormistatud kolme vdrdse juriidilise jduga originaaleksemplarina, millest uks 

antakse detailplaneeringu algatamise taotlejale, teine sailitatakse valla kantseleis ning 

kolmas valla menetlusdokumentide juures. 

6. Otsuse peale vdib esitada Jdeliihtme Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses 

satestatud korras 30 paeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise paevast vdi paevast, 

millal oleks pidanud otsusest teada saama, vSi esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 

halduskohtumenetluse seadustikus satestatud korras 30 paeva jooksul, arvates otsuse 

teatavakstegemisest. 

7. Kaesoleva otsusega on vdimalik tutvuda JBeliihtme Vallavalitsuses (Jaeliihtme kiila, 

74202 Jdeliihtme vald) toopaeviti tooajal vdi elektroonilise dokumendiregistri vahendusel 

aadressil www.joelahtme.ee. 

8. Otsus jdustub teatavaks tegemisest. 

Marko Raudlam 

Volikogu aseesimees

DETAILPLANEERINGU LAHTEULESANNE 

KNNITATUD 

Jdelahtme Vallavolikogu 

01. juuli 20 10 olsusega nr 82 

JBelahtme valla Uuskula kulas pump-hiidroakumulatsioon elektrijaama detailplaneeringu 

koostamiseks. 

Detailplaneeringu algatamise taotleja: 

AS Tallinna Sadam 

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: ou Energiasalv 

1. Lahteiilesanne on kehtiv: 2 a. alates detailplaneeringu algatamise otsuse kuupaevast. 

2. Lahteiilesande koostamise alus: 

2.1 Planeerimisseadus; 

2.2 J8elahtme valla ehitusm2h-u~; 

2.3 AS Tallinna Sadama taotlus koos lisadega (1 5.03.20 10 kiri nr 87217- 1.3); 

2.4 AS Tallinna Sadama tiiiendav materjal (04.05.2010 kiri nr 872-217-1.3). 

3. Awestamisele kuuluvad varemkoostatud projektid ja dokumendid: 

3.1 Eesti Vabariigi seadused (Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Metsaseadus, 

~~hisveeviir~i ja -kanalisatsiooni seadus jt.); 

3.2 Uleriigiline planeering Eesti 20 10 (Siseministeerium, http://www.siseministeerium.ee/8 169); 

3.3 Harju maakonnaplaneering ; 

3.4 Jaeliihtme valla uldplaneering (OU Maaplaneeringud); 

3.5 Jbeliihtme valla ehitusmWus; 

3.6 Klaukse tee 1 - 10 kinnistute detailplaneering; 

3.7 Nuudipere, Kordoni, Klaukse, Klaukse I, Klaukse I1 maauksustega haaratud ala 

detailplaneering ; 

3.8 Uuetoa 11, Kammi, Kella I, Madise, Soodi I, Madise I, Matsu I, Madise I1 maaiiksuste 

detailplaneering; 

3.9 Muuga sadama idaosa detailplaneering; 

3.10 Uuskula kula Nuudipere I ja Nuudipere I1 maaiiksuste detailplaneering; 

3.1 1 Muuga jaama laienduse raudtee ja Muuga sadam 3 maaiiksuse detailplaneering; 

3.12 Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee l8ik 1 

ja Muuga sadam 3r kinnistute ja liihiala detailplaneering (koostamisel); 

3.13 AS Tallinna Sadama taotlus koos lisadega. 

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 

4.1 Planeeritava ala suurus: ca 1 1,2 ha 

4.2 Asukoht: Uuskula kulas, Nuudi tee Wes, toostuspargi piirkonnas ning Muuga sadama 

lainemurdja piirkonnas. 

4.3 uldplaneeringu jirgne maakasutus: Tiheasustus. Perspektiivne maakasutus tootmis- ja 

transpordimaa. Maardu graniidimaardla. 

4.4 Muud kitsendused: Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga "Asustust ja 

maakasutust suunavad keskkonnatingimused" jilrgne rohev6rgustiku rohekoridor.

5. Detailplaneeringu eesmark: 

Detailplaneeringu eesmtirk on pump-hudroakumulatsioon elektrijaama rajamiseks kinnistute 

sihtotstarbe muutmise. ehitusdiguse ulatuse ja hoonestustingimuste, veehaardz ja PHAJ 

vahelise tunneli ja maaaluste mahutite rajamise vdimaluste valjaselgitamine ning tingimuste 

maaramine. Planeeringuga lahendatakse ka tehnovdrkude varustus ning maaratakse 

keskkonnakaitselised abindud. 

6. N6uded koostatavale detailplaneeringule: 

6.1 Detailplaneering koostada juhindudes Eesti Vabariigi seadustest ning vara ja maaomandit 

reguleerivatest digusaktidest. 

6.2 Mdddistada topo-geodeetiline alusplaan, kandes sellele kdrghaljastuse, insenervdrgud, teed ja 

hooned min 30 m ulatuses valjaspool planeeritava ala piire ja olemasolevad kinnistute piirid. 

Juhul kui trasside liiturnispunktid asuvad planeeringualast valjaspool v6i juurdepas 

avalikule teele asub planeeringualast valjaspool, peab planeeringuala miiiirama kuni 

liitumispunktini vdi avalikule teele juurdepiiiisuni. Trasside ja teede iimbrus mBddistada 30 m 

laiuses. 

6.3 Detailplaneeringu p6hijoonis vormistada mddtkavas 1 :500. Situatsiooniplaan esitada 1 :2000 

vdi 1:5000. Situatsiooniplaanile lisaks esitada kontaktvoondiplaan koos olemasoleva 

liiklusskeemiga ja planeeringuala asetusega kiilas. Planeeringuga marata planeeritava maa- 

ala kruntideks jaotarnine; krundi ehitus6igus; piiritleda krundi hoonestusala, see tahendab 

krundi osa, kuhu v6ib rajada krundi ehitusdigusega lubatud hooneid; teede maa-alade ja 

liikluskorralduse miiiramine ning vajaduse korral eradigusliku isiku maal asuva, olemasoleva 

v6i kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks m%rarnine teeseaduses satestatud korras; 

haljastuse ja heakorrastuse pdhim6tted; kujad; tehnoviirkude ja -rajatiste asukohad; 

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral 

ehitiste mWamine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja labi viia keskkonnamdju 

hindamine; vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla v6etud maa-alade ja 

uksikobjektide kaitsereiiimi tiipsustamiseks, muutmiseks vdi 16petamiseks; vajaduse korral 

ettepanekute tegemine maa-alade vdi iiksikobjektide kaitse alla vdtmiseks; vajaduse korral 

miljoovZirtusega hoonestusalade maiiramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste 

seadmine; ehitiste olulisemate arhitektuurinduete seadmine; servituutide vajadus; vajaduse 

korral riigikaitselise otstarbega maa-alade miiiramine; kuritegevuse riske vahendavate nduete 

ja tingimuste seadmine; muude seadustest ja teistest digusaktidest tulenevate kinnisomandi 

kitsenduste ulatuse miiiramine planeeritaval maa-alal (vastavalt planeerimisseaduse 9 lg 2). 

Kruntide planeerimisel ja hoonestustingimuste msramisel arvestada uldplaneeringus 

kehtestatud nduetest. 

6.4 Fikseerida liihiiimbruse praegune liiklusskeem ning anda kavandatavate juurdepiiiisude ja 

teede lahendus planeeritaval alal. Juurdepasu planeerimiseks labi teiste maaomanike maa, 

vajalik nende koosk6lastus. 

6.5 Lahendada tehnovarustus. Anda tehnovarkude ja tehnorajatiste koondplaan koos uute 

tehnovdrkudega. Tehnovarustuse planeerimisel l2htuda vdrguvaldajate tehnilistest 

tingimustest, mille taotleb tellija v6i projekteerija. Samuti taotleda projekteerimise 

lateandmed J6eli3htme Vallavalitsuse kommunaalehituse vanemspetsialistilt. Naidata 

tehnovdrkude paiknemine tee ristl6ikes. Esitada detailplaneeringu alast valja javate, kuid 

seda teenindavate tehnovarkude skeem kuni eelvooluni v6i iihenduskohani olemasoleva 

tehnovdrguga, koosk6lastatult kruntide valdajatega, kelle krunte tehnov6rgud labivad. 

Lahendada planeeritava ala vertikaalplaneerimine, saju- ja drenaaivee k6rvaldus eelvooluni, 

mis valistab vee valgumise naaberkruntidele. Tiheasustusalas planeerimisel arvestada 

iihisvee ja -kanalisatsiooni rajamise n6udega. 

6.6 Naidata iira detailplaneeringu elluviimisel k6ik mahavaetavad puud. Teha ettepanek 

aiendava v6i asendatava haljastuse rajarniseks.

7. Tingimused koostatavale detailplaneeringule: 

7.1 Planeering koostada \ astavalt "Soovitused detailplaneeringu koostamiseks" 

(http:/l~w.siseministeerium.ee/public/soov detailplan.pdf Keskkonna-ministeerium. 

2003. a., ja Planeeringute leppemargid, 2002 a. http://~~.siseministeerium.ee/8391 ). 

7.2 Planeeringu seletuskirjas tuua valja pdhjendused planeeringulahenduss sobivuse ja 

otstarbekuse kohta antud keskkonnas. 

7.3 Anda olemasoleva olukorra iseloomustus. Anda hinnang olemasolevale keskkonnaseisundile. 

7.4 Planeeritavad uusehitised peavad oma lahenduselt ning oma valisilmelt vastama piirkonna 

vdi lahiumbruskonna eripkale ja kujunduslikule stiilile. 

7.5 M&ata hoonestuse pdhjalikud arhitektuursed nduded (hoonestuse tuup, katusekalded, 

hoonestuse absoluut-kdrgus ja esimese korruse pdrandatasapind, valisviimistluse materjalid 

ja varvitoonid). Naidata piirete asukohad ja kujundus joonisena. 

7.6 Planeeringuga ettenatavad ehitusaegsed maavaravaru kaevandamised ja selle laadimised 

transpordivahenditesse naha ette siseruumidesse, et valistada miira ja tolmu levikut 

keskkonda. 

7.7 Planeering koostada koostoos planeeringualal paiknevate tehnorajatiste ja trasside 

valdajatega. 

8. Detailplaneering koosk6lastada: 

8.1 Pdhja-Eesti PZistekeskusega (PlanS 5 16 lg 1 p 8); 

8.2 Keskkonnaametiga (PlanS 5 16 lg 1 p 7); 

8.3 KesM

11. Detailplaneeringu lahteiilesande juurde kuuluvad lisana: 

1 1.1 Jdelahfme Vallavolikogu 0 1. juuli 20 1 O.a. ofsus detailplaneeringu algatamiseks nr 82 : 

1 1.2 Planeeritava ala skeem; 

11.3 AS Tallinna Sadam detailplaneeringu algatamise taotlus koos lisadega, 45 lehekuljel; 

1 1.4 AS Tallinna Sadam detailplaneeringu algatamise taotluse tapsustus, 3 lehekuljel; 

1 1.5 Detailplaneeringu koostamise ja rahastamise iileandmise leping nr DP- 1811 0, 19.05.20 10. 

Lahteulesande koostas: Johann-Aksel Tarbe 

Vallaarhitekt 

Kooskdlastas: 

Liis Truubon 

Keskkonna vanemspetsialist 

Indrek Maekungas 

Kommunaalndunik 

u lo Laanemets 

Maandunik 

Kari Jaago 

Ehitusndunik

1 1 DETAILPLANEERINGU ALA J~EL~HTME VALLAVOLlKOGU 

(Skeem on illustratiivse iseloomuga Maa- 

Ameti kaardiserveri elektrooniline valiavate). 

SKEEM DETAILPLANEERINGU LAHTEULESANDE JUURDI: - -- - p 

J~ELAHTME VALLA UUSKULA KULAS PUMP- 

-

DETAILPLANEERINGU ALA 1 %. , t I w1 J~ELAHTME VALLAVOLIKOGU 1 

I 

SKEEM DETAILPLANEERINGU LAHTEULESANDE JUURDE 

J~ELAHTME VALLA UUSKULA K ~ A PUMP- S 

DETAILPLANEERING 


Ameti kaardiserveri elektrooniline viljav6te). HUDROAKUMULATSIOON-ELEKTRIJAAMA

DETAILPLANEERINGU ALA J~ELAHTME VALLAVOLIKOGU 


Ameti kaardiserveri elektrooniline vdjavijte). 

SKEEM DETAILPLANEERINGU LAHTEULESANDE JUURDE 

J~ELMTME VALLA UUSK~A K ~ A PUMP- S 

H~ROAKUMULATSIOON-ELEKTRIJAAMA DETAILPLANEERING


J6ellhtme Vallavolikogu 7. koosseisu 38. 

istungi 

PROTOKOLL 

Istungi kuupaev: 30.08.2012 15:02 

Istungit juhatas: Toomas LaanejBe. 

Istungi sekretar: Maire Kivistu 

Kohaloleku kontroll 

Istungil osalesid: Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Ukanis, T6nu Truumaa, Ljudmilla 

Kaska, Mati Phamagi, Arvo Olek, Toomas LaanejGe, Juri Paavel, Ardo Lass, Vaino Haab, 

Andrus Sepp, Aare Varte, Valeri Tarnmeleht, Maido Pajo. 

Puudusid: Ester Sassi. Tarmo Paldermaa. 

Kutsutud ja kulalised: - vallavanem Andrus Umboja, kommunaaln6unik Indrek Maekungas, 

abivallavanem Teet Sibrits, arendusnijunik Priit Pdldma, v5ilirteomenetleja Uno Paas, 

maandunik ulo Laanemets, jurist Katlin Madis, Eleri, pearaamatupidaja Carmen Meikar, 

arhitekt Malle Reinloo, keskkonnanaunik Rein Ratas, vallasekretiir Leho Kure, JijelSihtme 

valla esindaja Uuskula kula pump-hudroakumulatsioon elektrijaama detailplaneeringu 

keskkonnam6ju hindamises Eleri Kautlenbach, Energiasalv ou arendaja Lembit Vali, 

Uuskula kula kulavanem Jiiri Jalakas. 

Volikoguliige Art Kuurn andis ule aruparimise vallavanemale.

Andrus Umboja: Arvestades, et meil on kohal kiilalised kes tulid 12. punkti arutelu kuulama, 

teen ettepaneku tdsta see paevakorrapunkt teiseks punktiks. 

15 : 12 saabus Ester Sassi 

Paevakorra haaletamine 

Haalteenamusega (poolt 16, vatu ei ole, erapooletuid ei ole, haaletamata jattis ei ole) vastu 

vdetud jiirgmine istungi paevakord 

1. Arvamus Jagala I1 geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. 

2. Jdeldhtme valla Uuskula kulas pump-hudroakumulatsioon elektrijaama 

detailplaneeringu edasine menetlus. 

3. Loa andmine vahendite kasutamiseks reservfondist. 

4. Jdelahtme valla 20 1 2. aasta 1. lisaeelarve ja eelarve muutmine (1. lugemine). 

5. Avaliku korra eeskiri (3. lugemine). 

6. Loa taotlemine lepingu sdlmimiseks. 

7. Jdelatme Vallavolikogu 24. aprilli 2001 muruse nr 12 "Veevarustuse ja heitvee 

iirajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine" kehtetuks tunnistamine. 

8. c~hisveevar~i ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (1 .lugemine). 

9. Iru kula Nurmevalja detailplaneeringu kehtestamine. 

10. Munitsipaalmaa vddrandarnine (Loo alevik Ilumae tee 18). 

1 1. Kostivere Pdhikooli ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse sailitamise tagamine. 

1 2. Kahju huvitamine ja kingituse omandamine. 

13. Riigivara munitsipaalomandisse taotlemine. 

14. Teemaplaneeringu "Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" ja 

keskkonnamdju strateegilise hindarnise algatarnine. 

15. Loa taotlemine sotsiaalmaa sihtotstarbega maa vddrandamiseks. 

16. Vastus volikogu liikme Maido Pajo poolt 28.06.2012 ule antud aruparimisele. 

17. Vallavanema informatsioon. 

Paevakorrapunkt 1: Arvamus Jagala 11 geoloogilise uuringu loa taotluse 

kohta. 

Aruteluga alustati: 30.08.201 2 15: 15. 

Ettekandja: keskkonnandunik Rein Ratas. 

Maido Pajo: Teen ettepaneku asendada 1. punktis sdna "meeldivate" sdnaga "tervislike".

Valeri Tammeleht: Teen ettepaneku muuta pealkirja ja sdnastada see kui loa valjastamiseks 

loa mitteandmine. 

Rein Ratas: Seaduses on oeldud, et kohalik omavalitsus annab oma arvamuse. 

Ester Sassi: Palun viia kirja projekti parandus ja viimasel lehel 1. ldigus asendada s6na 

"uuringu" sdnaga "uuringute". 

Nimelised haaletustulemused: 

Poolt: 16 - Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Ukanis, Tdnu Truumaa, Ljudmilla Kaska, 

Mati Pamamagi, Arvo Olek, Ester Sassi, Toomas LaanejGe, Jiiri Paavel, Ardo Lass, Vaino 

Haab, Andrus Sepp, Aare Varte, Valeri Tammeleht, Maido Pajo. 

Vastu: ei ole. Erapooletuid: ei ole. 

Haaletuse tulemus: vastu vtietud protokolliline otsus (nr 1 - 30.08.2012) mitte ntiustuda 

geologilise uuringu loa viiljastamisega Jagala I1 uuringuruumi Tammiku 

katastriiiksusel. 

Paevakorrapunkt 2: Jiielahtme valla Uuskiila kiilas pump- 

hiidroakumulatsioon elektrijaama 

detailplaneeringu edasine menetlus. 

Aruteluga alustati: 30.08.2012 15:37. 

Ettekancija: vallasekretiir Leho Kure. Kuulati ara Eleri Kautlenbach'i ja Lembit Vali 

selgitused ja vastused kiisimustele. 

Art Kuum: Teen ettepaneku tiha otsust mitte vastu v6tta ja oodata ara Muuga sadama 

tervikriskianaluus, kas Muuga sadam uldse kannatab taiendavaid ja suure riskiga ettevatmisi. 

Maido Pajo: Detailplaneeringu vastuvatmise otsustamine on vallavalitsuse padevuses, meie 

ei saa neile ette kirjutada.

Andrus Umboja: Teen ettepaneku jatta otsuse eelnbus 1. punktis valja sdnad "ning 

Jdelahtme Vallavalitsusel detailplaneering vastu vdtta". 

Maido Pajo ndustub ettepanekuga. 

Jiiri Jalakas: Toetan Art Kuum'i ettepanekut ara oodata sadama riskianaluiis. 

Art Kuum: Teen ettepaneku peatada menetlus kuni sadama riskianaliius valmis saab. 


Poolt: 8 - Marko Raudlam, Riimas Ukanis, Mati Pamamagi, Arvo Olek, Toomas Laanejbe, 

Jiiri Paavel, Vaino Haab, Andrus Sepp. 

Vastu: 5 - Art Kuum, Tdnu Truumaa, Ljudmilla Kaska, Ardo Lass, Valeri Tammeleht. 

Erapooletuid: 3 - Ester Sassi, Aare Viirte, Maido Pajo. 

Haaletuse tulemus: vastu v6etud J6elahtme Vallavolikogu otsus nr 31 1 

,,J6elahtme valla Uuskula kiilas pump-hudroakumulatsioon elektrijaama 

detailplaneeringu edasine menetlus". 

Vaheaeg 16:32- 16:46. 

16:33 lahkus Valeri Tammeleht. 

16:33 lahkus Ljudmilla Kaska. 

Paevakorrapunkt 3: Loa andmine vahendite kasutamiseks reservfondist. 

Aruteluga alustati: 30.08.20 12 16:46. 

Ettekandja: pearaarnatupidaja Carmen Meikar. 

Nimelised haaletustulemused:

Poolt: 13 - Art Kuum, Marko Raudlarn, Riimas Ukanis, T6nu Truumaa, Mati Pamamagi, 

Arvo Olek, Ester Sassi, Toomas LaanejGe, Jiiri Paavel, Ardo Lass, Vaino Haab. Andrus Sepp. 

Aare Varte. 

Vastu: ei ole. Erapooletuid: 1 - Maido Pajo. 

Haaletuse tulemus: vastu v6etud J6elahtme Vallavolikogu otsus nr 312 ,,Loa andmine 

vahendite kasutamiseks reservfondist". 

Paevakorrapunkt 4: J6elahtme valla 2012. aasta 1. lisaeelarve ja eelarve 

muutmine (1. lugemine). 


Ettekandja: pearaarnatupidaja Carmen Meikar 

Andrus Umboja: Teen ettepaneku murata parandusettepanekute esitamise tiihtajaks 

10.09.20 12 ja suunata eeln6u teisele lugemisele. 

Volikogu otsustas: vastu v6tta protokolliline otsus (nr 2 - 30.08.2012): 

1) suunata eeln6u teisele lugemisele; 

2) parandusettepanekute esitamise tahtajaks maarata 10.09.2012. 

Paevakorrapunkt 5: Avaliku korra eeskiri (3. lugemine). 

Aruteluga alustati: 30.08.201 2 1657.

Ettekandja: vti2rteomenetleja Uno Paas. 


Poolt: 14 - Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Llkanis, Tdnu Truumaa, Mati Parnamagi, 

Arvo Olek, Ester Sassi, Toomas Laanejde, Jiiri Paavel, Ardo Lass, Vaino Haab, Andrus Sepp, 

Aare Varte, Maido Pajo. 


Haaletuse tulemus: vastu v8etud J8elahtme Vallavolikogu maarus nr 97 ,,J8elahtme 

valla avaliku korra eeskiri". 

Paevakorrapunkt 6: Loa taotlemine lepingu s6lmimiseks. 


Ettekandja: jurist Katlin Madis. 

17:08 lahkus Ardo Lass. 


Poolt: 13 - Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Ukanis, T6nu Truumaa, Mati Pamamagi, 

Arvo Olek, Ester Sassi, Toomas LaanejGe, Jiiri Paavel, Vaino Haab, Andrus Sepp, Aare 

Varte, Maido Pajo. 

Vastu: ei ole. Erapooletuid: ei ole.

Haaletuse tulemus: vastu vcetud Jcelahtme Vallavolikogu otsus nr 313 ,,Lea taotlemine 

lepinglr s61mimiseks6'~ 

Paevakorrapunkt 7: Jiielahtme Vallavolikogu 24. aprilli 2001 maaruse nr 12 

"Veevarustuse ja heitvee arajuhtimise teen use hinna reguleerimise korra 

kinnitamine" kehtetuks tunnistamine. 

Aruteluga alustati: 30.08.2012 17: 10. 

Ettekandja: jurist Katlin Madis. 


Poolt: 12 - Marko Raudlam, Riimas Ukanis, T8nu Truumaa, Mati Pamamagi, Arvo Olek, 

Ester Sassi, Toomas Laanejde, Jiiri Paavel, Vaino Haab, Andrus Sepp, Aare Viirte, Maido 

Paj 0. 

Vastu: ei ole. Erapooletuid: 1 - Art Kuum. 

Haaletuse tulemus: vastu vcetud JBelahtme Vallavolikogu maarus nr 98 ,,J6elahtme 

Vallavolikogu 24. aprilli 2001 maaruse nr 12 "Veevarustuse ja heitvee arajuhtimise 

teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine" kehtetuks tunnistamine". 

Paevakorrapunkt 8: ~hisveevar~i ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri 

(1 .lugemine). 


Ettekandja: jurist Katlin Madis.

Volikogu otsustas: vastra v6tta protokolliline otsus (nr 3 - 30.08.2012): 

1) suunata eeln6u teisele lugemisele; 

2) parandrasettepanekute esitamise tahtajaks maarata 10.09.2012. 

Paevakorrapunkt 9: Iru kiila Nurmevalja detailplaneeringu kehtestamine. 


Ettekandja: arhitekt Malle Reinloo. 


Poolt: 13- Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Ukanis, Tdnu Truumaa, Mati Pamamagi, Arvo 

Olek, Ester Sassi, Toomas Laanejde, Jiiri Paavel, Vaino Haab, Andrus Sepp, Aare Varte, 

Maido Pajo. 


Hiiiiletuse tulemus: vastu v6etud J8elahtme Vallavolikogu otsus nr 314 ,,Iru kiila 

Nurmevalja detailplaneeringu kehtestamine". 

Paevakorrapunkt 10: Munitsipaalmaa v66randamine (Loo alevik Ilumae tee 

18). 

Aruteluga alustati: 30.08.2012 17:2 1 

Ettekandja: maandunik lo Laanemets.


Poolt: 13 - Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Ukanis, Tbnu Tmumaa, Mati Parnamagi, 

Arvo Olek, Ester Sassi, Toomas Laanejae. Jiiri Paavel, Vaino Haab, Andrus Sepp, Aa~e 



Haaletuse tulemus: vastu vBetud Jcelahtme Vallavolikogu otsus nr 315 

,,Munitsipaalmaa vBBrandamine". 

Paevakorrapunkt 11 : Kostivere P6hikooli ja multifunktsionaalse 

kogukonnakeskuse sailitamise tagamine. 


Ettekandja: arendusnaunik Priit Paldma. 


Poolt: 13 - Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Ukanis, Tanu Truurnaa, Mati Ptimamagi, 

Arvo Olek, Ester Sassi, Toomas Laanejae, Jiiri Paavel, Vaino Haab, Andrus Sepp, Aare 



Haaletuse tulemus: vastu v6etud JBelahtme Vallavolikogu otsus nr 316 ,,Kostivere 

Pahikooli ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse sailitamise tagamine".

Paevakorrapunkt 12: Kahju hiivitamine ja kingituse omandamine. 


Ettekandja: vallasekretiir Leho Kure 

Maido Pajo: Tuleb valja selgitada kelle suul see ebaseaduslik ehitis valmis sai. Tegemist on 

tingimusliku kinkelepinguga, kuid kinkelepingul tingimusi ei ole lubatud. 

Art Kuum: Leian, et Andrus Sepp'ale on tehtud kingitus tanavavalgustuse ja tee osas. Vald 

pannakse sundseisu, et peame Loole ehitama spordihoone. Me ei ole seda kusimust arutanud. 

Andrus Umboja: Vastavalt arengukavale on Loo spordihoone ehitus prioriteetne objekt. 

Kohtus oli kusimus kohtu alluvuses. 

Vallasekrettir kannab ette kohtuniku 10.1 1.2009 e-kirja. 

Andrus Umboja: Mdte oli, et vald maksab 5 aasta jooksul huvituse valja, tiha pole eelawest 

seda raha vdtta. Ollakse ndus ka huvitusest loobuma kui hakatakse ehitama spordihoonet. Me 

ei ole poordunud ekspertide poole, et valja selgitada kahju suurust. Vallavalitsuse seisukoht 

on, et kui see summa ldpetab selle vaidluse, siis on see mdistlik hind selle vaidluse 

ldpetamiseks. Andrus Sepp'al on digus poorduda kohtusse, kirjutada maavanemale jne. 

Ldppkokkuvdttes peame maksma kulu seoses kohtumenetlusega ning ldpplahendus tekitaks 

suuremaid kulusid kui see summa. Kui liin umber tdsta on kulu suurem. 

Art Kuum: Teine alternatiiv on liin maha vbtta. 

Andrus Umboja: Volikogu peaks siis iitlema millises ulatuses tuleks liin maha vdtta, kas 

ainult A.Sepp'a maa ulatuses. 

Art Kuum: Ei. Liin tuleks maha vdtta kogu tee ulatuses. 

Andrus Umboja: Vallavalitsus ei pea seda lahendust mbistlikuks. Kui selline seisukoht on, 

siis Andrus Sepp on valmis ise tellima selle too. Vallavalitsus pidas m8istlikuks leida 

kompromisslahendus, et liin j Ws alles ja siiiliks olemasolev olukord. Labira;$kimiste kaigus 

kompromiss leiti. Kui volikogu ei pea seda mdistlikuks, siis kas jatkuvad maaomaniku ja 

vallavalitsuse vahelised IabirWimised vdi v8tab Andrus Sepp ette sarnme, mis 

ldppkokkuvbttes on vallale kulukarnad.

Art Kuum: Selle tanavavalgustusega ei ole Andrus Sepp kahju saanud vastupidi. kinnistu 

vaartus on tbusnud. ja alatu on seda raha kiisida 

Toornas LaanejGe: Kuulame siis ara ka Andrus Sepp'a seisukoha. 

Andrus Sepp. Mu1 ei ole sedd kingitust vaja. See el parandti ininu ja mu pcre oluk~i-cla ja 

seda ei Iahe mu1 vaja. Mina ja minu pere seda teed ei kasuta. Sellist kingitust nimetatakse 

rahva suus karuteeneks. Toomas Kiimmel'i kirjas oli argument, et maatukk seisis jdude 

nagunii ja nad kasutasid selle ara. Mina ootasin vallavalitsuselt Iabiraakimistesse asumist kuid 

iihel paeval traktorid miirisesid. 

Andrus Sepp taandas ennast. 


Poolt: 6 - Marko Raudlam, Riimas Ukanis, Mati Pihamagi, Juri Paavel, Vaino Haab, Aare 

Varte. 

Vastu: 2 - Art Kuum, Maido Pajo. 

Erapooletuid: 4 - TGnu Truumaa, Arvo Olek, Ester Sassi, Toomas Laanejde. 

Jattis haaletamata: 1 - Andrus Sepp. 

Haaletuse tulemus: vastu v6etud J6elahtme Vallavolikogu otsus nr 317 ,,Kahju 

hiivitamine ja kingituse omandamine". 

Art Kuum: Teavitan korruptsiooniooniohtlikust teost. A.Sepp ei taandanud ennast kiisimuse 

arutelust ja m6jutas otsuse langetarnisel. 

17:57 lahkus Arvo Olek. 

Paevakorrapunkt 13: Riigivara munitsipaalomandisse taotlemine.

Aruteluga alustati: 30.08.2012 17:57 

Ettekandja: abivallavanem Teet Sibrits. 


Poolt: 12 - Art Kuum, Marko Raudlam, Riimas Ukanis, T6nu Truumaa, Mati Parnamagi, 

Ester Sassi, Toomas Laanejde, Jiiri Paavel, Vaino Haab, Andrus Sepp, Aare Varte, Maido 

Pajo. 


Haaletuse tulemus: vastu vBetud JBelahtme Vallavolikogu otsus nr 318 ,,Riigivara 

munitsipaalomandisse taotlemine". 

Paevakorrapunkt 14: Teemaplaneeringu "Veeldatud loodusliku maagaasi 

terminali asukoha valimine" ja keskkonnam8ju strateegilise hindamise 

algatamine. 


Ettekandja: abivallavanem Teet Sibrits. 

18:02 lahkus Vaino Haab. 

Maido Pajo: K6ike tuleks teha ikka diges jkjekorras. Ka teemaplaneeringu tegemine on 

kallis. Mina olen sellisel kujul, sellele otsusele vastu kuni pole Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeerium riskianaluusi Bra tellinud.

Poolt: 6 - Marko Raudlam. Riimas Ukanis, Mati Pamamagi, Toomas Laanej6e. Juri Paavel, 

Andrus Sepp. 

Vastu: 2 - T6nu Truumaa, Maido Pajo 

Erapooletuid: 2 - Ester Sassi, Aare Vme. 

Haaletuse tulemus: vastu v6etud J6elahtme Vallavolikogu otsus nr 319 

,,Teemaplaneeringu "Veeldatud loodusliku maagaasi terminali asukoha valimine" ja 

keskkonnam6ju strateegilise hindamise algatamine". 

Paevakorrapunkt 15: Loa taotlemine sotsiaalmaa sihtotstarbega maa 

v66randamiseks. 


Ettekandja: vallavanem Andrus Umboja. 

Teet Sibrits lahkus. 

Maido Pajo: Minu ettepanek on panna maa avalikule enampakkumisele ja saada vallale raha. 

T6nu Truumaa: Mu1 on ettepanek lapetada iiks asi (leping) ara ja alustada M puhtalt lehelt, 

et iihel ei oleks eelist teist ees. 

1 8: 5 1 lahkus Art Kuum.


Poolt: 7 - Marko Raudlam, Riimas Ilkanis? Mati Parnamagi Ester Sassi. Toomas Laanejbe, 

Jiiri Paavel, Andrus Sepp. 

Vastu: 2 - T6nu Truumaa, Maido Pajo. 

Erapooletuid: 1 - Aare Varte. 

Haaletuse tulemus: vastu v8etud JBelahtme Vallavolikogu otsus nr 320 ,,Loa taotlemine 

sotsiaalmaa sihtotstarbega maa vB6randamiseks6'. 

Paevakorrapunkt 16: Vastus volikogr~ liikme Maido Pajo poolt 28.06.2012 ule 

antud aruparimisele. 


Ettekandja: vallavanem Andrus Umboja. 

Maido Pajo palub liikata antud kiisimuse arutelu edasi ja panna jargmise volikogu istungi 

paevakorda. 

Otsustati: lukata paevakorrapunkti arutelu edasi ja liilitada jargmise volikogu istungi 

paevakorda. 

Paevakorrapunkt 17: Vallavanema informatsioon. 

Aruteluga alustati: 30.08.201 2 18:59.

Vallavanem andis volikogu liikmetele informatsiooni koolide valmisolekust algavaks 

appeaastaks ja ehitustoodest valla objektidel. 

Jargmine volikogu istung toimub 27.septembril 2012 algusega kell 15:00. 

Volikogu istung lappes kell 19: 1 1. 

Toomas Laanej6e 

Vallavolikogu esimees

-- i - 

i 


.- ----- -- - - . --- -- 

r Paldtskc 2 San?a, ma; Pahdrkk: :. 

r 

~ - - I _ ~ _ - . ~ ,Al__- ~ . "- , ..-__-_ ~ LI____-___A-_ 

H0uga3 Ku1palqutada~erm?rralslia.0nr~~k5~~rer)i k~atalurav,Ktrnatermina~i 

! ohualasse v8rb sa;sn~de kulkank~ p.?%fp, ~:r;mes~. ?&&ndsvaa cm vaja kaa- 

! lutfeda *bamai;kc nskrrnaanoan 11se ?teamere kasutarn,st.

Muuga pump-hudroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnam6ju strateegiline 

hindamine 

KSH aruanne 

LISA 2 

M~~RAKAARDID 

Lisa 9

Kallavere 

t 

MUrakaart 1-3 

Projekt: 

MUUGA PUMPHUDRO- 

I Alternatiiv 1. 

Rajamisaegne koosm6ju: 

VentilatsiooniSaht, tasteskipp, 

kivimaterjali kukkumine vaguni: 

olemasolev raudtee, planeerita 

raudtee 

Ekvivalentne A-kaalutud 

helitase LAeq paeval (7-23) 

dB(A) 

Lubatud rnura taotlustase 

elarnute juures plevasel ajal 

55 dB ja (lisel ajal45 dB 

Mliraallikas 

Olemasolev hoone 

Planeeritav hoonestus 

Planeeringuala

DETAILPLANEERINGU 

Ekvivalentne A-kaalutud 

. MLiraallikas 

Kuupaev: 17.1 1.201 1

Lubatud mGra taotlustase 

elamute juures paevasel ajal 

55 dB ja bisel ajal40 dB 

Kuupiiev: 17.1 1.201 1 

ja Muuga sadama raudtee vahel. - 

K6rgus 4,8 meetrit. Mwtkava 1:15000

Projekt: 

MUUGA PUMPHUDRO- 

AKUMULATSIOONIJAAMA 

DETAILPLANEERINGU 

KESKKONMOJU 

STRATEEGILINE 

HlNDAMlNE

KESKKONNAAMET 

Harju-larva-Rapla regioon 

Hr Andrus Umboja 

vallavanem Teie 18.06.2012 nr 7-311 177-3 

Jdeliihtme Vallavalitsus 

kantselei@joelahtme.ee Meie 29.06.2012 nr HJR 6-5/1211 1877-5 

Keskkonnaamet 

Narva mnt 7a, 15 172 Tallinn, registrikood 70008658 

Tel627 2193, faks 627 2182, info@keskkonnaamet.ee 

www.keskkonnaamet.ee 


Olulise ruumilise m6juga objekti maa-ala teemaplaneeringu suuruse koosk6lastamisest 

Lugupeetud vallavanem 

Esitasite Keskkonnaameti Harju-Jma-Rapla regioonile (edaspidi nimetatud Keskkonnaamet) 

2 

planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) 5 29 lg 6 punkti 1 kohaselt seisukohavatuks 

Jdeliihtme valla Uuskiila kiila Muuga sadama piirkonda kavandatava veeldatud loodusliku 

maagaasi (LNG) terminali kui olulise ruumilise mdjuga objekti (ORMO) planeeritava maa-ala 

2 

suuruse ettepaneku. Planeeritav ala suurusega 1,7 krn asub Muuga sadama idaosas. 

Keskkonnaametile esitatud joonisel on mwatud 4 nurnrnerdamata asukohta. 

Esitasite Keskkonnaametile iilevaate LNG terminali toimimisest, LNG terminali 

funktsionaalse iilesehituse, vajalike sadama ja teiste infiastruktuuride iilevaate, Muuga 

sadama olemasoleva infrastruktuuri kasutusvdimalustest ning vdimalikuks asukohavalikuks 

tellitud uuringu tulemused ,,Veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukohavaliku 

riskianaluus" (Ramball Danmark AIS, aprill 2008). Viimatinimetatud uuringus 

teostatud riskianaliiiisiga hinnati ja v6rreldi LNG terminalist tulenevaid ohte inimeste 

elule ja tervisele v6imalikes asukohtades Paldiski L6unasadama ja Muuga sadama 

piirkonnas. Analiiiis h6lmas vaimalikke suur8nnetusi, kaasa arvatud vaimalikud 

doominoefektid, ja riskide hinnangust j6uti analuusiga jareldusele, et v6rreldud 

asukohtade puhul jaab v6imaliku LNG terminali ehitamiseks sobivaim asukoht Muuga 

sadama soeterminali vastas oleva rannikuala piirkonda. Esitatud materjalidest selgub, 

et LNG terminali aastane v6imsus on 0,5 kuni 3 miljonit tonni veeldatud maagaasi. 

Alljagnevalt esitame miirkused ja ettepanekud esitatud materjalide kohta: 

1. Magime, et esitatud kujul teostatud LNG terminali asukohavaliku puhul on sisuliselt 

tegu detailplaneeringuga, sest kasitletav maa-ala on nii vaike, et selle piires ei ole vdimalik 

kaaluda reaalseid terminali alternatiivseid asukohti ning planeeringuala piiratud territooriurnil 

iiksteisest minimaalselt erinevate asukohtade kaalumine ei vdimalda tiiita Plans-s satestatud 

olulise ruumilise mdjuga objekti planeerimiseks seatud eesmarke. Esitatud kujul ei ole 

vdimalik esitada planeeringut iildistusastmelt, planeerimise ulatuse ega eesmagi poolest 

iildplaneeringu omadustest liihtuvalt. Esitatud maa-ala piires ei ole vdimalik bldplaneeringu 

tasandil analiiiisida altematiivsetes asukohtades keskkonnakaitse alaseid, sotsiaalseid ega ka 

maj andusaspekte. 

2. Keskkonnaamet juhib tiihelepanu, et PlanS 292 Ig 9 - 11 reguleerib ORMO asukoha 

eelvalikut, asukoha eelvaliku alustamisest teavitamist padevatele asutustele ning eelvaliku 

avalikustamist. Keskkonnaametile esitatud materjalidest ei selgu, kas LNG terrninali 

asukohavalikul on iilaltoodud regulatsiooni rakendatud. Avalikkuse 6igeaegne kaasamine on 

Harjumaa 

Viljandi mnt 16, 1 12 16 Tallinn 

Tel674 4800, faks 674 4801 

harju@keskkonnaamet.ee 

Jarvamaa 

Wiedemanni 13,72213 Tilri 

Tel384 8688, faks 385 71 18 

jarva@keskkonnaamet.ee 

Raplamaa 

Tallinna mnt 14, pk 5,795 13 Rapla 

Tel484 1 171 faks 485 5798 

rapla@keskkonnaarnet.ee

oluline aspekt, mida ei saa jiitta tiihelepanuta. Palume arendajal ja kohalikul omavalitsusel 

kogu senine protsess iile vaadata ja vajadusel viia labi seadusest tulenevad avalikustarnised. 

3. Magime, et Jdeliihtme Vallavalitsuse 27.01.201 1 otsusega nr 144 kehtestati Klaukse 

1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee ldik 1 ja Muuga sadam 3R 

kinnistute ja lwala detailplaneering (edaspidi nimetatud Klaukse detailplaneering). AS 

Tallinna Sadam taotles kinnistule vedelgaasi (propaan ja butaan) LPG (Liquid Petrol Gas) 

terminaali rajamist. Taotluse kohaselt hakatakse loodavas terminalis kiiitlema propaani ja 

butaani ning nende segu 700-800 tuhat tonni aastas. ulaltoodud detailplaneeringu KSH 

aruandest (heakskiidetud Keskkonnaameti 05.05 -20 10 kirjaga nr HJR 6-818476-4) selgub, et 

AS Tallinna Sadam on teostanud vedelgaasi terminali riskide vdrdleva hindamise analiiiisi 

asukoha valikul Muuga sadama l$i&teosas ja idaosas ning Paldiski ldunasadamas (Ramberll 

Danmark A/S, 2008). Hindamise aluseks olid iildised soovitused terminalide ohte arvestava 

vedelgaasi terminali asukoha ja opereerimise v6imaluste valimiseks, arvestades olemasoleva 

sadama infiastruktuuri kasutamise vdimalusi. 

~laltoodust lAhtub, et Keskkonnaametile kaesoleva planeeritava maa-ala suuruse ettepaneku 

materjalides on kasutatud sama tood, mida kasutati Klaukse detailplaneeringu menetlemisel. 

Juhime tiihelepanu, et Ramberll Danmark A/S 2008 aasta uuringus ei ole kasitletud olukorda, 

kus kdrvuti planeeritakse nii LNG kui LPG terminali. 

4. Peale 2008 aastat on labi planeerimisprotsessi Muuga sadamas ja selle liihiiimbruses 

olukord muutunud (kehtestatud ja algatatud on rida uusi planeeringuid). Lisame, et ulaltoodud 

uuringuga vdrreldes on muutunud ka LNG terminalidega seonduv. Paldiski LNG terminali 

teemaplaneering on algatatud Paldiski Linnavolikogu 20.0 1.20 10.a otsusega nr 17. Sillamae 

Linnavalitsuse algatas 10.11.2011.a korraldusega nr 605-k keskkonnamdju hindamine 

Sillamae LPG ja LNG terminali rajamiseks Sillamae sadama akvatooriumi merre taidetud 

alale kaldaga piisivalt iihendatud ehitisena (kaldakinnisasja aadress Sillamae Kesk tn 2d) 

vedelgaasi transiitkaubanduse eesmkgil. 

Palume arendajal ja kohalikul omavalitsusel tdsiselt kaaluda, kas Ramberll Danmark A/S 

2008. aasta too on piisav LNG terminali asukoha mfiiiramiseks, sest olemasolev olukord 

vedelgaasi terminalide osas Eestis ning Muuga sadamas ja selle liihiumbruses on oluliselt 

muutunud j a kumuleeruvad mdjud suurenenud. 

5. Juhirne veelkord tiihelepanu maa-alalistele kattuvustele teiste algatatud ja kehtestatud 

planeeringutega: 

Osaliselt Tahkumae kinnistut (katastritunnus 24504:004:0996) hdlmavale maa-alale on 

Keskkonnaametile teadaolevalt reserveeritud Muuga-Helsingi raudteepraamide sadamakai 

asukoht. 

Osaliselt Nuudipere I kinnistut (katastritunnus 24504:004:0693) hdlmaval maa-alal kehtib 

Nuudipere I ja Nuudipere I1 detailplaneering (kehtestatud 26.09.2005). Juhime tiihelepanu, et 

ulaltoodud asukoht kiilgneb teemaplaneeringuga "Rebala muinsuskaitseala asustust ja 

maakasutust suunavad tingimused", mis on vastu vdetud 03.09.2009 Jbeliihtme Vallavolikogu 

otsusega nr 538.

Osaliselt Hoidla tee 15 kinnistut (katastritunnus 24504:004:0562) hdlmav asukoht j%ib 

Muuga pump-hiidroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamdju strateegiline 

hindamise KSH aruandel kohaselt maa-aluse veehoidla rajamispiirkonna peale. 

Kokkuvdtvalt magime, et esitatud materjalide puhul puudub Keskkonnaametil veendumus, et 

materjalid on piisavad asukohavaliku tegemiseks. Keskkonnaamet ei ndustu esitatud ORMO 

maa-ala teemaplaneeringu suurusega. Oleme seisukohal, et sisuliselt on tegu 

detailplaneeringuga. 

Keskkonnaamet teeb ettepaneku kaaluda endiselt planeeringuala laiendamist selliselt, et oleks 

hdlmatud ulatuslikum osa Jdeliihtrne valla vdi naaberomavalitsuste territooriumist, sest 

alternatiivsete asukohtade keskkonnakaitseliste, sotsiaalsete, majanduslike jt oluliste 

aspektide analiiiisimine 1,7 km2 maa-alal ei vasta ORMO planeerimispdhimdtetele. Samuti 

oleme seisukohal, et planeeringualasse tuleb hdlmata ka kogu Muuga sadama territoorium. 

Oldplaneeringu vdib teemaplaneeringuna koostada kehtiva iildplaneeringu tapsustamiseks ja 

taiendamiseks vastavalt Plans 5 8 paragrahvi ldikes 3 nimetatud iilesannetele. Hetkel 

algatatav teemaplaneering ei ole aga kehtivat iildplaneeringut tapsustav ega tiiiendav. Samuti 

ei vaadelda olulisi m6jusid kogu kohaliku omavalitsuse piires. Keskkonnaamet on seisukohal, 

et planeerimise ulatuselt ega eesmagi poolest ei vasta esitatud teemaplaneering 

iildplaneeringu omadustele. 

Lugupidamisega 

Rein Urman 

Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist 

juhataja iilesannetes 

Koopia: Harju Maavalitsus, info@mv.harju.ee 

AS Tallinna Sadarn, e.kaasik@ts.ee 

Siseministeerium, info@siseministeerium.ee 

Pille Vals 674 48 15 

pille.vals@keskkonnaamet.ee

Mikk L6hmus 

Saatja: 

Saatmisaeg : 

Adressaat: 

Teema: 

Merike Metstak [rnerike.rnetstak@grnaiI.corn] 

25. august 2012. a. 1057 

saviranna 

Kulavanernad nduavad riskianalulisi 

JBelahtme ja Viimsi kiilavanemad teevad koostood. 

Juulikuu teisel nadalal Rootsi-Kallavere Kula muuseumis toimunud Viimsi ja Jdeliihtme valla 

kulavanemate kokkusaamisel jatkus Muuga sadama riskianaluusi teema arutelu. Kodanikkonna asi on 

sekkuda, kui midagi ei ole seadusega kooskdlas ning just kodanikud valvavad, et taidetaks pdhiseadust. 

Koosolekul osalesid kBik Muuga sadama lahiala kiilavanemad, kes kinnitasid, et sadama riskinaliiiisi 

nBudmises ollakse jatkuvalt solidaarsed. Koostods kavandatakse Vabariigi Valitsusele uue poordumise 

koostamist. Jutt kaib kogu piirkonna, Viimsi valla, Jdeliihtme valla Uuskula, Kallavere ja Saviranna kulade 

ning Maardu linna elanike tervisest, elust, ja varast. 

Meeldetuletuseks luhidalt: tbavu maikuus palusid Viimsi valla kulavanemad, et Vabariigi President, kui 

riigikaitse kdrgem juht, nduaks Eesti Vabariigi Valitsuselt Muuga sadamale rahvusvahelisel tasemel 

riskianaluusi teostamist. 

,,Palume Teil nduda Eesti Vabariigi Valitsuselt, et Muuga sadama kaubastruktuur ja terminalide asetus 

viidaks vastavusse rahvusvahelisi suurdnnetusi ennetavate normatiividega ja Muuga sadama piirkonnas 

elavatele inimestele tagataks inimviiiime elukeskkond, mis on nende seaduslik digus vastavalt EV 

Pdhiseadusele ning Inimdiguste konventsioonile", kirjutasid Viimsi valla kulavanemad riigipeale. 

Saime lugeda ka Viimsi kulavanematele lakitatud Vabariigi Presidendi kantselei vastuskirja, milles 

oeldakse, et kulavanemate poordumise lahendamine ja sellele vastamine on jaetud peaministri ulesandeks. 

,,Riigipea laseb end jatkuvalt asjaga kursis hoida. Loodame, et lahendused saavad olema vastuvdetavad ja 

kasulikud kdigile", margitakse vastuses. 

Jaab arusaamatuks, miks riskianaluusi koostamisega ikkagi viivitatakse? 

Kui riskianaliiiis kinnitab, et mitme kilomeetri raadiuses sadama ohualal ei tohi inimesed uldse elada, siis 

millised oleksid riigi ja ettev6tjate edasised tegevused? Siinkohal kordan ldiku Viimsi kulavanemate 

m5irgukirjast President Ilvesele: 

,,2007 ja 2008 aastal teavitas rahvusvahelise suurdnnetuse seadusandluse rikkumise faktidest Euroopa 

~henduse Komisjon, kes hoiatas Eesti Vabariigi Valitsust kahel korral ametliku margukirjaga, millele olid 

lisatud pdhjendatud arvamused; 

03. septembril2009.a. jargnes meie Vabariigi Valitsuse tegevusetusele Euroopa Kohtu esimene 

suudimdistev otsus C 464108, mille kohaselt kavandatav Muuga sadama laiendus on sugavas vastuolus 

1997. a. Amsterdami lepingu art 139-r satetega, eirab Inimdiguste ja Pdhivabaduste Kaitse Konventsiooni 

ning on Eesti elanike era- ja perekonnaelu aastatepikku talumatult hairinud. Otsuses miirgiti, et Eesti elanike 

elud ja varad on seaduses ettenahtud korras ettevdtjate poolt kindlustarnata." 

Koostoo Viimsi kulavanematega jatkub. 

Merike Metstak

Lisa 1

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?