Järva County

71
Järva County
In Järva County the primeval nature is quite restrained. No cliffs, no waterfalls, and the number of large
boulders is small, too. The gemstones of local nature are the water-abundant springs flowing out at the
foot of the Pandivere Upland and giving rise to many brooks and rivers. Some of the springs, e.g. Aravete,
Roosna-Alliku and Oostriku, are also picturesque. The Kõrvemaa region in the western part of the county
comprises numerous mires; of those, Seli and Kakerdaja bogs are most prominent. The hillocks in
the middle of the mires are the inheritance of the ice ages – the ridges and kame fields at Matsimäe and
Jäneda, and drumlins near Türi. There are only three huge and 45 large erratic boulders.
Seli raba talvemustrid / Winter patterns in Seli Bog

JÄRVA MAAKOND
72
Roosna-Alliku Külmaallikatest saab alguse Pärnu
jõgi. Paelõhedest avanevad allikad paiknevad viie
rühmana poolteise kilomeetri pikkusel ja poole
kilomeetri laiusel märgalal. Siinsed allikad annavad
sekundis kuni 900 liitrit vett, veevaesel ajal jääb
veekogus ainult 100 liitri piiresse.
The springs known as Roosna-Alliku Külmaallikad
give rise to the Pärnu River. The discharge of these
springs amounts to 900 l/sec, but reduces to only about
100 l/sec in dry periods.

73
JÄRVA COUNTY
Aravete allikad paiknevad asula lääneservas, kus panevad
aluse Sääsküla ojale. Siinsed rohked karstiallikad, mis
avanevad ojakese paeses põhjas, annavad suurvee aegu kuni
900, veevaesel ajal vaid 20 liitrit vett sekundis.
The Sääsküla Brook begins from Aravete springs on the western
border of the township. The several karst springs opening on the
limestone bottom of the small brook yield 900 litres of water per
second during floods, but only 20 l/sec in dry periods.

Lüsingi karstiala asub Ambla lähedal loopealses metsas. Siinsetes karstilehtrites neeldub Kükita oja
ja Koigi peakraavi vesi. Suurvee aegu ei mahu kogu vesi enam maa alla ja nii moodustubki maaliline
karstijärvik.
The Lüsingi karst field is located on a forested alvar near Ambla township. The water of the Kükita Brook
and Koigi main ditch fall into the local sinkholes. During the floods the underground watercourses are unable
to receive all the water, and as a result scenic karst lakelet is formed.
Vissuvere Suurkivi, mis on üks kolmest Järvamaa
hiidrahnust, asub maakonna lääneservas Väätsa
lähedal. See graniitrahn on vaid 2,7 meetrit kõrge
ja ka ümbermõõdult (25,6 meetrit) mahub napilt
hiidrahnude hulka.
Vissuvere Suurkivi is one of the three huge erratic
boulders in Järva County. The granite boulder
is 2.7 m high and its circumference is 25.6 m.

Türi väikevoorestik paikneb umbes
40-ruutkilomeetrisel alal Türi ümbruses.
Voored on siin 100–200 meetrit laiad, pool
kuni kaks kilomeetrit pikad ja 10–20 meetrit
kõrged. Looduses on nad kenasti jälgitavad,
pildile on neid aga tõepoolest raske saada.
The Türi drumlin field covers ca 40 km 2 .
The drumlins are 0.5–2 km long, up to 200 m
wide and 10–20 m high.

JÄRVA MAAKOND
76
Norra-Oostriku allikad jäävad Pandivere kõrgustiku
jalamile, Koerust lõuna pool laiuvale soode alale.
Piirkond on Eesti allikaterohkeim. Lisaks Norra,
Oostriku, Sopa, Võllingu ja Vilbaste allikatele leidub
siin veel hulgaliselt väiksemaid ja vähem tuntuid.
Siinsete allikate suur vase- ja tsingisisaldus ärgitas
aastakümnete eest geolooge siit neid metalle otsima.
Aga siiski edutult.
Norra-Oostriku springs are located at the paludified
foot of the Pandivere Upland. This area is the richest
in springs in Estonia. Besides the Norra, Oostriku,
Sopa, Võllingu and Vilbaste springs, there are also
several smaller and less known ones.
Võllingu allikad asuvad
paarikümne meetri pikkuses
paepõhjalises orundis ning
annavad suurvee aegu 270 liitrit
vett sekundis. Sellest piisab,
et panna alus väikesele Võllingu
jõele.
Võllingu springs are located in
a 20-m-long valley with a limestone
bottom. During floods their
discharge may reach 270 l/sec, giving
a start to the small Võllingu River.

Vilbaste allikad asuvad Võllingu jõe ääres.
Osa neist avaneb jõepõhjas, ülejäänud aga
30 meetri laiuses ja 2,5 meetri sügavuses
järvikus. Kokku annavad neljas lehtris
avanevad allikad vett pealt 100 l/sek.
Vilbaste springs are located at the Võllingu
River, their total discharge is over 100 l/sec.

JÄRVA MAAKOND
78
Oostriku allikad on mõnekümne meetri pikkuses piklikus allikajärvikus. Allikate vooluhulk on kuni
180 l/sek. Siit algav allikaoja viib oma vee Oostriku jõkke.
The total discharge of the Oostriku springs reaches 180 l/sec. They are situated in a small spring lakelet from
which also a small brook flows out.

Sopa allikas on Eesti sügavaim –
tema lehtri sügavus jääb napilt
alla 5 meetri. Surveline põhjavesi
tõuseb siin paelõhedest, vett
tuleb suurvee aegu 60 liitrit
sekundis, veevaesel ajal
poole vähem.
Sopa spring is the deepest
in Estonia – almost 5 m.
Its discharge reaches 60 l/sec.
79
JÄRVA COUNTY

Maakonna läänepiiril Jäneda kandis paiknev Kakerdaja raba
on üks Eesti kauneimaid ja tuntuimaid. Siit leiame imepäraseid
laugastikke ja ümmarguse ning sügava laugasjärve. Raba
ümbritseb kitsas madalsoovöönd, mis on suurvee aegu üle
ujutatud.
Kakerdaja bog at the western boundary of Järva County is
a well-known and one of the most attractive mires in Estonia.
Here one can find magnificent bog pools and a deep roundish
pool-lake. The bog is surrounded by a narrow strip of fen which is
inundated during floods.

83
JÄRVA COUNTY
Seli soo koos tema keskel paikneva madala jäänukjärvega jääb maakonna läänepiirile ja kuulub ulatusliku
Epu-Kakerdi soostiku koosseisu. Valdavalt on siin tegemist laugasrabaga. Sooservadel ja järve ümber
kohtame ka madalsood.
Seli mire together with a shallow residual lake in its central part is located at the western boundary of
the county. Most of it is bog with pools, but fen occurs in the peripheral parts and around the lake.

84
Lääne maakond
Läänemaa on tasane ja madal. Paene aluspõhi on siin kaetud õhukese pinnakattega. Maakonna
keskosas kulgeb rannikul asuvast Uisu pangast itta Lääne-Eesti klindi katkendlik paekõvikute jada.
Selle tähtsamateks lülideks on Kirbla ja Lihula pangad ning Salevere ja Mihkli salumäed. Laudsileda
ümbruse taustal mõjuvad nad lausa kummastavalt. Salevere Salumäe paeseinas leiduvad koopad
on kulpad, mille on murrutanud tuhandeid aastaid tagasi siinse kõviku jalamil möllanud lained.
Vaatamata paekihtide pinnalähedusele on paikkond karstivaene. Tuntumatest saaks mainida vahest
Salajõe karstiala. Olulisemad allikad on Salevere Salumäe allikad ja Vormsi Suurallikas.
Sood võtavad enda alla umbes veerandi Läänemaast. Siia jäävad sellised suured soomassiivid
nagu Läänemaa Suursoo, Marimetsa raba, Tuhu soostik, Lihula raba ja teised.
Terve rida Läänemaa loodusmälestisi on seotud piirkonda mitmel korral vapustanud
katastroofidega. Üks neist raputas siinset merepõhja umbes 475 miljonit aastat tagasi. Selle sündmuse
tunnistajaid võime praegugi jälgida Osmussaare panga jalamil, kus tavapäraselt rööpne paelasund on
purustatud, paekihtide vahel ning sees vonklevad aga kõva pruunikashalli kivimi sooned. Merelained
on neid pangaesises madalmeres mitmel pool paljaks koorinud ja neist rannal lösutavaid krokodille
meenutavaid taieseid vorminud.
Veel varasema tekkega on Neugrundi meteoriidikraater Osmussaare lähedal merepõhjas.
Kahekümne-kilomeetrise läbimõõduga hiidkraater tekkis enam kui 530 miljonit aastat tagasi
meteoriidi langemisel madalmerre. Ja kuigi tekkinud süvik hiljem täitus ja setete alla mattus,
on loodusjõud nüüdseks kraatrivallid taas avanud. Siinne kraater on maailmameres ainulaadne.
Kraatrivallidelt on pärit lugematud kummalise välisilmega, just nagu tükkidest kokku sulatatud
rändkivid, mis on enamasti mustad ja konarpindsed. Neid kohtab eelkõige Osmussaarel ja Loode-Eesti
rannikul Ristininalt Noarootsini, kuid neid on jagunud ka Lääne-Eesti sisemaale ja saartele.
Läänemaa on väga rändrahnuderohke. Suuri rahne on siin pealt kahesaja ja selle arvuga on ta
kohe Harjumaa kannul, hiidrahnude hulgalt jääb aga oma kümne mürakaga Lääne-Virumaa taga napilt
kolmandaks, esikohta hoidvale Harjumaale kaotab aga pea viiekordselt.

85
Lääne County
In Lääne County limestone is widely exposed on the small Osmussaar Island that is the westernmost point
on the territory of Estonia where the Baltic Klint reaches dry land. The klint is not very high here, but still
very impressive. In places, the ridges of carbonate shingle form a kind of stony desert. Besides, the island
presents lithified traces of the earthquake that shook the local seafloor 475 million years ago. Not far from
the island, the Neugrund meteorite crater occurs on the seafloor. It is the largest meteorite crater in Estonia
that formed 530 million years ago. Its walls can be investigated by divers. The breccia boulders torn from
the crater walls are numerous in northwestern Estonia. Altogether, there are about a couple of hundred large
and ten huge erratic boulders.
In the middle of the low and flat landscapes a fragmentary chain of West-Estonian carbonate bedrock
elevations runs eastward from the seacoast and marks the beginning of the Silurian Klint. Salajõe with its
karst springs is the most famous karst field in the area. The springs of Salevere Salumägi Hill and
the Vormsi Suurallikas are also worth mentioning. Mires occupy about a quarter of the county’s territory,
the largest are Läänemaa Suursoo, Marimetsa bog, Tuhu mire complex, Lihula bog, and several others.
Detaile Tuhu soost ja Osmussaare settesoontest / Details from Tuhu mire and sedimentary veins on Osmussaar Island

LÄÄNE MAAKOND
86
Osmussaare pank on Põhja-Eesti klindi
pankade reas kõige läänepoolsem. Siin näitab
Ölandi saare põhjatipus merepõhja sukeldunud
Balti klint end uuesti. Panga kõrgus ei küüni
küll kuskil üle 6 meetri, on aga see-eest
väga omanäoline ja vaheldusrikas. Selliseid
murrutuskulpaid nagu siin me mujal ei näe.
Osmussaar cliff is the westernmost among
the cliffs of the North-Estonian Klint. Here the
Baltic Klint that descended to the seafloor near
Öland Island emerges from the waves again.
The cliff is only up to 6 m high, but in return
it is singular and diverse. The wave-cut notches
are especially exclusive.
Klibuvalle kohtame alatihti nii meie paepankade lael kui jalamil. Midagi sellist kui Osmussaarel ei näe
te aga kusagil Eestis. Siin on ju vall vallis lausa kinni ja üksteise kõrvale oleks nagu kümneid ja kümneid
raudteetamme ritta seatud. On tunne, nagu viibiksid ääretus klibukõrbes.
Shingle ridges are quite common both at the foot and above the limestone cliffs. However, on Osmussaar
Island shingle ridges rest side-by-side, like several tens of railway beds are aligned. Here you feel like in the
middle of a vast shingle desert.

87
Krokodillid – just sellise võrdluse on pälvinud Osmussaare panga
jalamil jälgitavad hallikaspruuni liivakivi sopistunud ja hargnevad
sooned, mida teaduslikumalt settesoonteks kutsutakse. Need on
tekkinud 475 miljoni aasta eest siinset merepõhja vapustanud
maavärina tulemusel. Ka pangaseina allosas on sooned paekihtide
vahel mitmel pool jälgitavad.
Like crocodiles on the seashore – that’s how the creeky and diverging
veins of greyish-brown rock could be described. These sedimentary veins
were created 475 million years ago by an earthquake. Similar veins are
observed also between the limestone beds in the lower portion of the cliff.
LÄÄNE COUNTY
Osmussaarel on hulganisti bretšarahne. Kõik need
on mandriliustiku poolt siia kantud otse kõrval asuva
Neugrundi meteoriidikraatri vallidelt. Tuntuimad
nende hulgas on kunagi hiidrahnu mõõtmeteni küündiv
Skarvan saare lääneranniku madalmeres ja palju oma
kunagisest suurusest kaotanud Osmussaare Kaksikud.
Osmussaar Island abounds in breccia boulders that
originate from the walls of the nearby Neugrund meteorite
crater. The most famous boulders are Skarvan in the
shallow sea and Osmussaar Twins.

LÄÄNE MAAKOND
Salajõe karstiala asub Haapsalu lahte suubuval
väikesel jõekesel Linnamäe küla lähistel. Jõgi
neeldub siin poole kilomeetri pikkuses karstiorus
ning voolab siis poolteist kilomeetrit maa all.
Suurvee aegu ei mahu kogu vesi maa alla ja nii
kujuneb siin ajutine karstijärvik.
Salajõe karst field is located near Linnamäe village,
by the side of a small river falling into Haapsalu Bay.
The river disappears into a 0.5-km-long karst valley
and flows for 1.5 km underground. During floods
a temporary karst lakelet appears here.
88
Toomanina Suurkivi Nõva sadama juures
madalmeres on üks paljudest Läänemaa
hiidrahnudest. See omapärase krobelise pinnaga
ja just nagu suurtest plokkidest kokku sulatatud
bretšarahn pärineb Osmussaare lähedal merepõhjas
asuva Neugrundi meteoriidikraatri vallidelt. Nagu
kõik muudki rändrahnud ümbruskonnas, on see siia
taritud jääliustiku poolt. Rahnu kõrgus merepõhjast
on 6,5 meetrit, ümbermõõt üle 30 meetri. Lähdusest
leiame veel teisigi bretšarahne.
Toomanina Suurkivi is one of the many huge erratic
boulders in Lääne County. The breccia boulder with
a peculiar rough surface has been derived by glacier
from the wall of the Neugrund impact crater.
The height of Suurkivi above the seafloor is 6.5 m
and circumference 30 m. Nearby there are some other
boulders of breccia.

Marimetsa raba on Lääne-Eesti tüüpilisemaid
lagerabasid. Soostumine sai siin alguse rohkem
kui 7000 aastat tagasi. Siit leiab nii laukaid kui
älveid, aga ka mitmeid rabaojasid. Rabas leidub
ka soosaari.
Marimetsa bog is one of the most typical open
treeless bogs in western Estonia. Paludification
of the area began over 7000 years ago. Here one
can find bog pools and bog hollows, but also mire
brooks and patches of mineral land.

Uisu pank asub Eesti läänerannikul, kümmekond kilomeetrit Virtsust põhja pool. Enam kui kolme
meetri kõrguse rannaastangu alumises osas paljandub Siluri pehme ja väga savikas paekivi, mida
geoloogid mergliks kutsuvad.
Uisu cliff on the western coast of Estonia is located about 10 km north of Virtsu township. The lower part
of the 3-m-long coastal escarpment displays soft marlstones.
Kirbla pank kuulub ühte ritta teiste sama kandi salumägedega, mis
kokku moodustavad Lääne-Eesti klindi katkendliku pankade rea.
Kõigi nende puhul on tegu kunagise Siluri mere korallriffidega.
Kirbla pank tõuseb ligi kümme meetrit üle ümbritseva tasndiku.
Teda ääristava paeastangu kõrgus jääb 3 meetri kanti.
Kirbla cliff is one of the several coral reefs in this region, forming
the fragmentary West-Estonian Klint. The cliff rises 10 m above
the surrounding landscape, the abraded limestone escarpment is about
3 m high.

Salevere Salumägi on kui ilmutus. Üksik 15 meetri kõrgune paeseljandik kesk laudsiledat tasandikku.
Tema puhul on tegu sadade miljonite aastate eest Siluri meres tekkinud korallrifiga, mis erinevalt riffi
ümbritsenud pehmematest paekihtidest elas üle nii jääliustiku kui ka hilisemad mere rünnakud. Poole
kilomeetri ulatuses saame siin jälgida umbes viie meetri kõrgust paeseina, mille sees esineb ka mere
murrutatud kulpaid. Siin on ka üks õige veerohke allikas.
Salevere Salumägi Hill rises as a 15-m-high limestone ridge above the surrounding flat landscape.
This is a coral reef formed hundreds of millions years ago in the Silurian sea. Unlike the surrounding softer
limestone beds, it has survived both the attacks of the continental glacier and the following advances of the sea.
The 5-m-high limestone wall spreads for about half a kilometre, in places with wave-cut notches. Also a spring
abounding in water occurs here.

Tuhu soo asub Lihulast lõuna pool, Lääne- ja Pärnumaa piiril. Soo hakkas kujunema 5000 aastat tagasi,
mil siinsete jäänukjärvede soostumine alguse sai. Madalsood ümbritsev siirdesoo ja raba pole kuigi
muljetavaldavad, aga selline lauslage madalsoo on erakordne. Lausa fantastiline on ta maikuus, kui kogu
soo valendab ubalehe õitest.
Tuhu mire is located south of Lihula town, at the boundary with Pärnu County. Its formation began about
5000 years ago when the paludification of local residual lakes started. Especially impressive is the local
completely treeless fen, particularly in May when it is covered with the white carpet of blooming bog beans.

Vormsi Suurallikas annab
parematel päevadel pangetäie
lubjarikast vett sekundis.
Poole meetri sügavuse
tõusuallika väljavoolulehter
asub pikliku allikajärve otsas.
Järviku teisest otsast voolab
välja 10 meetri laiune oja.
Lummavaks muudab siinse
allikajärviku tumeroheline
vetikavaip.
Vormsi Suurallikas is
an ascending spring flowing
out from about a 0.5-m-deep
funnel on the bottom of
an elongated spring lakelet.
From the other end of
the latter a 10-m-wide brook
flows out.
93
LÄÄNE COUNTY

94
Lääne-Viru maakond
Suurema osa Lääne-Virumaast võtab enda alla Pandivere kõrgustik. Peamiselt õhukese pinnakatte
all kummuv lõheline paekühm neelab endasse pea kogu vee kui hiiglaslik käsn. Siit leiame üle 200
karstiala. Omapärast vaatamisväärsust kujutab karst endast paraku küll vaid suurvee aegu, mil siin
võib kokku lugeda üle 30 ajutise karstijärviku. Neist tuntumad on Savalduma ja Assamalla luht ning
Väinjärv. Enamik Pandivere vähestest järvedest on põhjaveetoitelised või mingil moel karstiga seotud.
Omapäraseid ja atraktiivseid on mitmeid. Olgu või Porkuni järv oma ujuvate saartega või seitse
selgeveelist Äntu allikajärve, millest enim hakkab silma Sinijärv.
Kõrgustikul neeldunud veed väljuvad allikatena selle nõlvadel ja jalamil. Kuigi suur osa allikatest
jääb Järvamaale, jagub neid hulgaliselt ka Lääne-Virumaale. Paljude allikate veeandlus on äärmiselt
suur, sadu liitreid sekundis. Lavi, Varangu, Allikaküla ja veel mitmedki teised allikad paistavad silma
oma maalilisusega.
Põhja-Eesti klint, mille kõrged pangad on nii Harju- kui Ida-Virumaa olulisemad
loodusmonumendid, on Lääne-Virumaal enamasti merest kaugemale tõmbunud ja oma võimsuse
suuresti minetanud. Järele on jäänud üksnes laugevõitu nõlv, millest paenukid vaid harva esile tikuvad.
Kuid Kunda kohal võtab meid vastu kõrge ja järsunõlvaline Kronkskalda pank.
Paeplatoolt laskuvad jõed on Lääne-Virumaal oma missiooni tõsiselt võtnud ja endale
aluspõhjakivimitesse sügavad kanjonid uuristanud. Eriti võimas, 3 kilomeetrit pikk ja kuni 35 meetrit
sügav, on Kunda jõe kanjon. Muljetavaldavad on samuti Selja ja Pada jõe kanjonid.
Maakonna reljeefi mitmekesistavad paljude kilomeetrite pikkused vallseljakud ja küngastikud.
Nende sekka kuuluvad ka Lääne-Viru kõrgeimad tipud – Emumägi, Kellavere ja Ebavere mägi.
Üldtuntud on veel Neeruti mäed ja Rakvere Vallimägi. Sood ja rabad jäävad suuremalt jaolt Pandivere
nõlvadele ja suurima soostumisega piirkonnaks on muidugi mõista Alutaguse maakonna kaguosas.
Meeldejäävaid laugasrabasid on mitmeid, nende seas näiteks Punasoo raba.
Rändrahnude vähesuse üle ei saa siin kurta – neid kohtab hulgaliselt nii randades kui
metsaalustes. Suurte rahnude arvult jääb Lääne-Virumaa maha vaid Harjumaast, seda aga
mitmekordselt! Hiidrahne on siin kümmekond. Nende seas on ka Eesti suurim, Letipea rannas lösutav
Ehalkivi. Tõeliseks imeks on Käsmu kivikülv, kus kogu metsaalune on hektarite viisi täis tikitud
suuremaid või väiksemaid rändrahne. Enamik samblateki all, osal aga kivipinnad kenasti nähtaval.

95
Lääne-Viru County
The gemstones of the primeval nature of Lääne-Viru County are erratic boulders, among those the Käsmu
boulder field, which is the largest of its kind in Europe. Among ten huge erratic boulders, there is also
Ehalkivi, the largest boulder in Estonia. The klint is located far from the sea and is not as attractive as in
Ida-Viru County, but in return several rivers dropping from the limestone plateau have created gorgeous
deep canyons. The landscapes are enlivened also by numerous eskers and kame fields. Scenic raised bogs
spread on the slopes and skirts of the Pandivere Upland, where also springs abounding in water flow out.
Detaile Lääne-Viru allikatest ja soodest / Details from the springs and mires in Lääne-Viru County

LÄÄNE-VIRU MAAKOND
96
Käsmu kivikülv on pindalalt suurim mitte ainult Eestis
ja Baltikumis, vaid kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal.
Kivikülv võtab enda alla 4 ruutkilomeetri suuruse
maa-ala. Nii praegune rannik kui poolsaare metsaalune
on täis tikitud suuri, keskmisi ja väikesi rändrahne,
munakatest rääkimata. Kõik ilusti ümardatud, paljud ka
samblavaibaga kaetud.
Käsmu boulder field is by territory the largest not only in
Estonia and the Baltic region, but within the whole North-
European glaciation area. It spreads on 4 square kilometres.
Both the present-day coast and the wooded area are strewn
with large, medium and small boulders, to say nothing
of cobblestones. All the rocks are nicely rounded and many
of them are covered with moss.

97
Lavi allikas on tuntud ohvriallikana. Üle saja aasta on see
suure veeandlusega allikaterühm toitnud oma veega Põlula
kalatiike.
Lavi spring is known as a former sacrificial spring. It belongs to
a group of springs abounding in water, which has been feeding
the Põlula fish-ponds for more than a century.
LÄÄNE-VIRU COUNTY

Äntu allikajärved jäävad Väike-Maarjast Rakke poole, Pandivere kõrgustiku
lõunanõlvale. Järvi on kokku seitse, kõik selgeveelised ja allikarikkad.
Meeliköitvaim neist on lubjatoiteline Sinijärv, mille vesi näib rohekassinisena.
Äntu spring lakes are located on the southern slope of the Pandivere Upland,
south of Väike-Maarja township. In all lakes (altogether seven) the water is clear
and several springs flow out on their bottom. The most singular among them is the
alkalitrophic Lake Sinijärv with its greenish-blue water.
Neeruti mäed on nagu
enamik meie “mägedest”
jääaja pärand. Siinsed
järsunõlvalised vallseljakud
ja küngastikud pakuvad
põnevaid vaateid ja toredaid
matkaelamusi.
Like most hills in Estonia,
those at Neeruti are an
inheritance of ice ages.
The local steep-sloped
eskers and mounds offer
fascinating views and
memorable hiking experience.

Rakvere vallimägi on jääaja pinnavormide poolest
rikka maakonna vallseljakutest ja mõhnastikest
kindlasti tuntuim. Kuni 25 meetri kõrguse
vallseljandiku looduslikku kuju on inimkäed
paljuski muutnud. Paiknes ju siin kunagi
muinaseestlaste linnus (Tarvanpää), ja kivilinnuse
rajasid taanlased siia 13. sajandil. Valusad haavad
sai seljandik pärast II maailmasõda, kui siit
hulganisti kruusa ja liiva kaevandati.
The county is rich in glacial landforms – kame
fields and esker ridges. Of those, most famous is the
Rakvere Vallimägi Hill – an esker up to 25 m high
from the foot. It has been considerably reshaped by
human activity. Once there was an ancient stronghold
of the Estonians on its top, later on in the 13th century
the Danish limestone castle was erected on the hill.
The esker suffered considerable damage after World
War II when large amounts of gravel and sand were
extracted there.
Ehalkivi näol on tegemist kogu Põhja-Euroopa
jäätumisala, ammugi siis juba Eesti suurima
rändrahnuga. See hiiglaslikku kanamuna meenutav
migmatiitgraniidist rahn asub Kunda lähisel
Letipea neemel maa ja mere piiril. Erinevalt
paljudest oma suguvendadest eksponeerib hiidrahn
end rannaliival täies tükis, midagi maa alla
peitmata. Ümbermõõdult (ligi 50 m) jääb ta küll
alla Muuga Kabelikivile, see-eest aga ületab viimast
oluliselt nii mahult (930 m 3 ) kui kõrguselt (7,6 m).
Ehalkivi is the largest erratic boulder in the whole
North-European glaciation area. The boulder consists
of migmatite granite, its height is 7.6 m and volume
930 m 3 .
99
LÄÄNE-VIRU COUNTY

LÄÄNE-VIRU MAAKOND
100
Palmse kloostrikivid on rabakivist hiidrahnu lagunemisel tekkinud kivikülv Palmse
mõisakompleksi taga metsa veerel. Siin paikneb lähestikku 13 suurt ja rida väiksemaid
teravatipulisi rahne. Geoloogilisse kirjandusse jõudsid Kloostrikivid juba 1882. aastal
tänu Peterburi akadeemikule Gregor Helmersenile.
Palmse kloostrikivid (monastery boulders) form a boulder field at the edge of the forest
behind the Palmse manor complex. These rocks result from the disintegration of one huge
erratic boulder. Thirteen major and several minor sharp-topped boulders lie side by side.
These boulders were mentioned for the first time already in 1882 in a geological paper
by Gregor von Helmersen.

Punasoo on Alutaguse soodest-rabadest üks
läänepoolsemaid. Valdavaks on siin lage älves- ja
laugasraba, mida kitsa triibuna ääristab rabamets.
Raba põhjaosas laiuvad turbaväljad.
Punasoo bog is among the westernmost mires of
the Alutaguse region. It is mostly occupied by open bog
hollows and pools, surrounded by a narrow stripe of
swamp forest. There are peat production fields in
the northern part of the bog.

LÄÄNE-VIRU MAAKOND
102
Kunda kanjon on üks Eesti uhkemaid. Kunda Hiiemäest kuni Kambriumi terrassini – tervelt kolme
kilomeetri pikkuselt – on jõgi pea püstloodsete kiviseinte vahele surutud. Sügavust on kanjonil üle
30 meetri. Siia 19. sajandi lõpul rajatud hüdroelektrijaam oli esimene Baltikumis.
Kunda canyon is among the most spectacular canyons of Estonia. For about 3 km (from Kunda Hiiemägi Hill up
to the Cambrian terrace) the Kunda River runs between almost perpendicular bedrock banks. The valley is over
30 m deep. In the late 19th century the first hydroelectric power station in the Baltic region was established here.

103
Varangu allikad asuvad Pandivere kõrgustiku nõlval
Varangu mõisa lähistel. Kokku leiab siit üle 30 allika,
nende seas tõeliste pärlitena kolm lehterja kujuga ja kuni
kolm meetrit sügavat Siniallikat. Allikate vooluhulk on
keskmiselt 300 l/sek. Siit saab alguse ka väike Varangu jõgi.
Varangu springs, altogether more than 30, flow out on the
slope of the Pandivere Upland near Varangu manor. The real
gems are three funnel-shaped up to 3 m deep springs known as
Siniallikad (blue springs). Their average discharge is 300 l/sec.
Also the small Varangu River has its beginning here.
LÄÄNE-VIRU COUNTY

LÄÄNE-VIRU MAAKOND
Udujärve soos, mis asub Kantküla lähedal, lõpetati
turba kaevamine juba üle paarikümne aasta tagasi.
Kuigi olnut ei muuda, on kunagised turbaaugud
nüüdseks oma loodusliku välimuse tagasi saanud.
104
Extraction of peat from Udujärve mire near
Kantküla village stopped already about 20 years
ago. Today the former peat pits have almost entirely
regained their natural appearance.