Hummuli puhkeala detailplaneering

Tegevusluba E 377/2008-P Asukoht (L-Est’97) X 6420300 

Objekti aadress: 

VALGA MAAKOND, HUMMULI 

VALD, HUMMULI ALEVIK, 

HUMMULI PUHKEALA 

(KÜ TUNNUS 20801:003:0003) 

Tellija: HUMMULI VALLAVALITSUS 

Töö täitja: Kobras AS 

Alal asuvad ehitismälestised: Reg nr: 23086, 23087 

Juhataja: URMAS URI 

Planeerija: TEELE NIGOLA 

Kontrollija: REET LEHTLA 

Detsember 2012 TARTU 

Registrikood 10171636 

Riia 35, Tartu 50410 

Tel 730 0310 

faks 730 0315 

kobras@kobras.ee 

TÖÖ NR 2012-060 

Hummuli puhkeala detailplaneering 

Seletuskiri ja joonised 

Y 622800


Üldinfo 

TÖÖ NIMETUS: 

OBJEKTI ASUKOHT: 

TÖÖ EESMÄRK: 

TÖÖ LIIK: 

KOHALIK OMAVALITSUS: 

(otsustaja) 

TÖÖ TELLIJA: 

Kontaktisik: 

TÖÖ TÄITJA: 

Planeerija, vastutav 

spetsialist 

Planeeringu koostajad: 

Konsultandid: 

Kontrollijad: 

Kobras AS töö nr 2012-060 

seisuga 10.04.2013 


Valga maakond, Hummuli vald, Hummuli alevik, Hummuli puhkeala 

maaüksus (20801:003:0003) 

Detailplaneeringu eesmärgiks on Hummuli vallas Hummuli alevikus 

Hummuli puhkeala kinnistule (20801:003:0003) terviseradade ja 

Väike-Emajõe äärse puhkekoha (paadisadam, ujumiskoht, 

telkimisplats) rajamine. Planeeringuga nähakse ette Väike-Emajõe 

ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeritava ala suurus on ca 

11,3 ha. 

Detailplaneering 

Hummuli Vallavalitsus 

Hummuli Vallavalitsus 

Hummuli alevik 

68410 Valga maakond 

Argo Riik – maakorraldaja 

Tel 767 9763 

argo@hummulivv.ee 

Kobras AS 

Registrikood 10171636 

Riia 35, 50410 Tartu 

Tel 730 0310, faks 730 0315 

http://www.kobras.ee 

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija 

Tel 730 0310, 518 7602 

teele@kobras.ee 

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija 

Margus Lillak – planeerija assistent 

Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046), planeeringu 

keskkonnatingimuste ning geoloogia küsimustega tegelev 

spetsialist 

Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija 

Erki Kõnd – konsultant projekteerimisalastes küsimustes 

Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija 

Ene Kõnd - tehniline kontrollija 

2


Kobras AS litsentsid / tegevusload: 

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: 

KMH0046 Urmas Uri; 

KMH0047 Anne Rooma; 

KMH0126 Kadi Kukk. 

2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 329. 

3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 

5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud: 

• Ehitusjuhtimine EEJ002734; 

• Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG10171636-0001; 

• Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK10171636-0001; 

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001; 

• Projekteerimine EP10171636-0001; 

• Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002; 

• Kaevandamine KKA000152; 

• Kaeveõõne teisene kasutamine KKT000005. 

6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER): 

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; 

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; 

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, 

tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi 

nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste 

koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (sh muinsuskaitsealadel) 

maastikuarhitektuuri valdkonnas. 

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, 

heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 800/10. 


seisuga 10.04.2013 

3


SISUKORD 

1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................................5 

1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................................................. 5 

1.2. PLANEERINGU EESMÄRK JA ANDMED PLANEERINGUALAL OLEVATE MAAÜKSUSTE KOHTA ........................................... 5 

1.3. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................................................... 5 

1.4. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................ 6 

1.5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD ...................................................................................................................... 6 

1.6. KIRJAVAHETUS ................................................................................................................................................. 6 

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS, LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED ............6 

2.1. ASUKOHT ........................................................................................................................................................ 6 

2.2. AJALOOLINE TAUST ........................................................................................................................................... 7 

2.3. ÜLDINE OLUKORD ............................................................................................................................................. 7 

3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUS ...........................................................................................................8 

4. PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................................................................9 

4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ......................................................................................................................... 9 

4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .................................................................... 9 

4.3. KRUNDI EHITUSÕIGUSEGA ALADE PIIRITLEMINE .................................................................................................. 10 

4.4. NÕUDED RAJATISTELE .................................................................................................................................... 10 

4.5. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ......................................................................................... 10 

4.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .......................................................................................................... 11 

4.7. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ....................................................................................................... 11 

4.8. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ................................................................. 11 

4.9. MUINSUSKAITSETINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ........................................................... 11 

4.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................ 11 

4.11. TULETÕRJE VEEVARUSTUS ............................................................................................................................ 11 

4.12. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED JA SERVITUUDI 

ETTEPANEKUD NING NENDE ULATUS ........................................................................................................................ 12 

4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................... 12 

4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ......................................................................................................... 12 

5. JOONISED .......................................................................................................................................................................... 13 

5.1. ASENDISKEEM M 1 : 6000............................................................................................................................... 14 

5.2. PLANEERINGUEELNE OLUKORD 1 : 1000 ........................................................................................................... 15 

5.3. PÕHIJOONIS 1 : 1000 ..................................................................................................................................... 16 


seisuga 10.04.2013 

4


1. Sissejuhatus 

1.1. Detailplaneeringu koostamise alus 

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hummuli Vallavolikogu 22.03.2012 otsus nr 75 „Hummuli 

puhkeala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. 

1.2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringualal olevate maaüksuste kohta 

Planeeritav ala asub Valga maakonnas Hummuli vallas Hummuli alevikus. Hummuli puhkeala kinnistu 

sihtotstarve on üldkasutatav maa. Planeering koostatakse kinnistu Väike Emajõe äärsele osale, mille 

suurus on ca 11,3 ha. 

Detailplaneeringu eesmärgiks on Hummuli vallas Hummuli alevikus Hummuli puhkeala kinnistule 

(20801:003:0003) terviseradade ja Väike Emajõe äärse puhkekoha (paadisadam, ujumiskoht, 

telkimisplats) rajamine. Seoses sellega, et ehitised jäävad kalda ehituskeeluvööndisse ja kalda 

piiranguvööndisse, nähakse antud planeeringuga ette Väike Emajõe ehituskeeluvööndi vähendamist. 

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4 on Väike Emajõe kalda piiranguvööndi laius 100 m, mis 

tuleneb valgala suurusest. Jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini ning 

on seetõttu samuti 100 m. 

Hummuli puhkeala kinnistu ja lähiümbruse kohta on Artes Terrae OÜ koostanud „Hummuli mõisapargi 

heakorrastusprojekti“ (töö nr 32KP08, 2008-2009) . 

Detailplaneeringu vajadus tuleneb looduskaitseseadusest, mille § 38 lg 5 p 10 kohaselt ehituskeeld ei 

laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult 

kasutatavale teele ja tänavale ning sillale ja § 42 lg 4 kohaselt supelranda teenindavate rajatiste 

iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringuga või selle puudumisel 

ehitusmäärusega. 

1.3. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid 

• Hummuli Vallavalitsuse töö nr 07.025, 2009, „Hummuli valla üldplaneering“, 

http://www.hummulivv.ee/uploaded/Planeeringud/Hummuli_YP_seletuskiri_290909.pdf; 

• Artes Terrae OÜ töö nr 32KP08, 2008-2009, „Hummuli mõisapargi heakorrastusprojekt“, 

http://artes.ee/upl/kujundusprojektid/hummuli/pdf/32KP08%20- 

%20seletuskiri%20Hummuli%20m%F5isapargi%20heakorrastusprojekt.pdf ; 

• Artes Terrae OÜ töö nr 40ET07, 2007-2008, „Hummuli mõisaansambli muinsuskaitse 

eritingimused ja spordihoone eskiis“; 

• Hummuli puhkeala terviseradade põhiprojekt, AS Kobras (töö nr 2011-220), 2012; 

• Hummuli Vallavolikogu 22.03.2012 otsus nr 75 Hummuli puhkeala detailplaneeringu 

algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta, 

http://www.hummulivv.ee/uploaded/Planeeringud/Hummuli%20puhkeala%20detailplaneerin 

gu%20algatamise%20otsus%20ja%20l%C3%A4hteseisukohad.pdf ; 

• Hummuli Vallavolikogu 17.02.2010 a. määrus nr 8 „Hummuli valla ehitusmäärus“, 


seisuga 10.04.2013 

5


http://www.hummulivv.ee/uploaded/Hummuli%20valla%20ehitusm%C3%A4%C3%A4rus.pdf . 

1.4. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta 

Detailplaneeringu alusplaaniks on AABENEST OÜ (litsentsi nr 579 MA) poolt koostatud digitaalne 

geodeetiline maa-ala plaan mõõtkavas 1:500 (töö nr G-07/062), mõõdistatud 09.07.2007. Täiendav 

kaardiinfo pärineb Maa-ameti kodulehelt. 

1.5. Detailplaneeringu koostajad 

Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras AS-i poolt planeerija Teele Nigola ja 

planeerija assistent Margus Lillak ning kontrollisid planeerija Reet Lehtla ja keskkonnaekspert Ene 

Kõnd. Planeeringut konsulteerisid Urmas Uri, Reet Lehtla ja Erki Kõnd. 

1.6. Kirjavahetus 

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus on toodud planeeringu lisade kaustas. 

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus, lähipiirkonna funktsionaalsed seosed 

2.1. Asukoht 

Terviserajad planeeritakse Hummuli puhkealale (katastriüksuse tunnus 20801:003:0003), mis asub 

Valga maakonnas Hummuli vallas Hummuli alevikus. Juurdepääs alale on võimalik Valga – Uulu 

maanteelt nr 6, Asu – Soe tee (23184) kaudu. 

Väljavõte Maa-ameti kaardiserveri ortofotost. Planeeringuala asukoht. 

Projektala piirneb: 

põhjast Jõekääru (katastritunnus: 20801:004:1590) maaüksusega (100% maatulundusmaa); 

idast Väike Emajõega (riigile kuuluv laevatatav jõgi); 

lõunast Kaasiku (katastritunnus: 20801:004:0212) maaüksusega (100% maatulundusmaa); 

läänest: Hummuli puhkeala katastriüksuse läänepoolse osaga ning Lütteni (katastritunnus: 

20801:003:0500) ja Väike-Lütteni (katastritunnus: 20801:003:0250) maaüksustega (100% 

elamumaa). 


seisuga 10.04.2013 

6


Planeeringualasse ulatub kinnismälestise „Hummuli mõisa park“ reg. nr. 23087 kaitsevöönd, lisaks 

Väike Emajõe ehituskeeluvöönd (100 m) ning piiranguvöönd (100 m). 

Planeeringuala lähiümbruses asuvad kaks kinnismälestist: kalmistu „Rootslaste matusepaik“ reg. nr. 

13076 ja „Hummuli mõisa peahoone“ reg. nr. 23086. 

Planeeringualana käsitletakse kokku ca 11,3 ha suurust maa-ala mille asend ja lähiala 

muinsuskaitsealused objektid on näidatud joonisel 1. 

Alal asuvad II kategooria kaitsealused liigid. 

2.2. Ajalooline taust 

Hummuli puhkeala maaüksuse lääneosas asub Hummuli mõisapark, mis oma olemuselt on üsnagi 

liigirikas paik. On esindatud mitmed võõrliigid. Park koosneb kahest eri ajal rajatud osast: 

mõisahäärberi lähiümbrusest, mis on kujundatud 19. sajandi algul ja selle kaugemast osast, mis on 

kujundatud sama sajandi lõpul. 

Parki on muudetud ka 1930-ndatel aastail. Sel ajal hoogustunud kodukaunistamise ajendil istutati siia 

uusi puid ja põõsaid. Puid on juurde istutatud veel hiljemgi, 1960-ndatel aastatel. Planeeringuala 

kuulub mõisapargi loodusliku kujundusega tsooni. 

Väike Emajõe läänepoolne kallas planeeringuala kohas on ajalooliselt olnud metsaga kaetud ning 

seda on kasutatud loomade karjatamiseks. 

2.3. Üldine olukord 

Planeeringuala absoluutkõrguste vahemik on ca 33-59 m, olles kõrgem lääneküljes ja madalaim 

idaservas, kus krunt piirneb Väike Emajõega. Jõeäärne osa alast on kevadeti üleujutatud. Üleujutuse 

ala jääb Väike Emajõe ning 37 m absoluutkõrguse vahele. Üleujutusala piir on määratud Tõlliste posti 

veetasemete analüüsi põhjal (vt. joonis 2 planeeringueelne olukord). 

Puhkealal on kolm pinnasteed, millest üks ühendab jõe ääres asuva loodusliku muruplatsi Hummuli 

mõisapargiga. Teine algab samal muruplatsil ning kulgeb piki jõekallast. Kolmas tee kulgeb mööda 

Lütteni ja Väike-Lütteni kinnistu idaserva ja ristub esimese teega planeeringuala loodeosas. Teede 

laiuseks on ca 3 m. Juurdepääsu planeeritavale alale tagab kruusakattega tee, mille üks haru viib 

jõeni ja teine Lütteni kinnistuni (katastriüksuse tunnus 20801:003:0500). Planeeringualal asuvad kaks 

toimivat kraavi. 

Planeeringuala loodeosas paikneb kaitsealuse Hummuli pargi territoorium (registrikood KLO 

1200581), mille kaitseeesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, 

kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja 

aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arenemise 

suunamisega (Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a. määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja 

puistute kaitse-eeskiri“. 


seisuga 10.04.2013 

7


Hummuli puhkealal kasvab keskmise liigirikkusega segamets, mille Väike Emajõe poolses osas asub 

ilusate vaadetega avatud ala (pindala ca 2500 m 2 ). Platsil asub halvas seisukorras paviljon. 

Jõeäärsele alale on istutatud kuused, mille seisukord on üleujutuste tõttu halb. Harrastuskalurid 

moodustavad kasutajategrupi, kes külastavad ala tihti. 

Puhkeala põhjaosas asub puudest vaba mäenõlv, mida planeeringu elluviimisel on võimalik 

talveperioodil kasutada kelkudega-suuskadega liu laskmiseks. 

Foto 1. Vaade amortiseerunud paviljonile 

Hummuli puhkeala olemasolevad pinnasteed on vabakujulised. 

Olemasolev olukord on kujutatud planeeringueelse olukorra joonisel (joonis 2). 

3. Üldplaneeringu muutmise põhjendus 

Hummuli valla üldplaneeringu järgi on Hummuli puhkeala (20801:003:0003) maaüksusel Väike 

Emajõe ehituskeeluvöönd 100 m põhikaardile kantud Väike Emajõe veepiirist. Puhkealalt on hea 

juurdepääs Väike Emajõele, mida kasutatakse ka jõele pääsemiseks. Vastavalt Hummuli valla 

üldplaneeringule on valla keskkonnaväärtustest lähtuvalt ruumilise arengu üheks põhimõtteks 

turismiteenuste ja puhkevõimaluste arendamine ning mitmekesistamine. Ala potentsiaalide 

maksimaalse ärakasutamise võimaldamiseks on mõttekas rajada veekogule juurdepääsu parandavaid 

rajatisi nagu paadisild ja slipp. Alal asub ka halvas seisukorras paviljon, mille ümberehitamine 

samasse asukohta aga ka uute rajatiste ehitamine, eeldab veekogu ehituskeeluvööndi vähendamist. 

Hummuli vallas puuduvad ettevalmistatud paatide veeskamise kohti, mille tagajärjel tehakse seda 

kohtades, mis pole selleks mõeldud, rikkudes kallast ja ümbritsevat keskkonda. 

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Hummuli valla üldplaneeringu muutmiseks. 

Ettepanek on nihutada Väike Emajõe ehituskeeluvööndit Hummuli puhkeala (20801:003:0003) 

maaüksuse piires, ca 120 m lõigul Eesti põhikaardile kantud Väike Emajõe veepiirist 15 m kaugusele, 

et võimaldada ehitada ehituskeeluvööndisse jäävaid ehitisi. 


seisuga 10.04.2013 

8


Juuresoleval skeemidel on ära toodud vastav muudatusettepanek, näidates ära üldplaneeringuga 

kaardi ehituskeeluvööndi asukoha enne ja pärast üldplaneeringu muutmist. Teksti osas muudatusi ei 

kavandata. Olemasolev olukord on näidatud asendiskeemil (joonis 1) ja planeeringueelse olukorra 

joonisel (joonis 2). Üldplaneeringu muudatusettepanek on kujutatud põhijoonisel (joonis 3). 

4. Planeerimisettepanek 

4.1. Planeeringu kontseptsioon 

Planeeringuala omab head juurdepääsu jõele, mis tagab selle, et ala on aktiivselt kasutatav nii 

kalameeste, paadiga sõitjate kui ka puhkajate poolt. Et hetkel puuduvad vastavad rajatised Hummuli 

valla elanikele vastavate võimaluste kasutamiseks, on sobivamatesse kohtadesse need tekitatud 

kasutajate endi poolt. See on tekitanud olukorra, kus kalda ja ümbritseva ala seisukord on 

halvenemas. Käesoleva planeeringuga on kavandatud jõe avalikuks kasutamiseks sobivaima ala 

ettevalmistamine. Planeeringuala paremaks toimimiseks ja esteetilise mulje säilimiseks on kavandatud 

planeeringuga ehitusõigusega alad. Nende raames on planeeritud rajatisi ning hooneid, mille 

funktsiooniks on teenindada ranna ning terviseraja kasutajaid – varjualused (paviljonid), 

spordivahendid, pingid, prügikastid, riietuskabiinid, välikäimlad, paadisild, slipp, kergliiklejatele 

mõeldud sillad kuivenduskraavide ületamiseks, viidad ja infotahvlid. Planeeringualale jäävale 

parkmetsale on planeeritud terviserajad, kus liigeldakse jalgsi, rataste või suuskadega. 

4.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõigus 

Käesolev planeering ei näe ette Hummuli puhkeala katastriüksuse piiride ega selle kasutuse 

sihtotstarbe muutmist. Samuti ei kavandata uute kruntide moodustamist. 

Detailplaneeringus on määratud võimalikud asukohad rajatavatele varjualustele/paviljonidele ning 

parkmetsa alale rajatavatele välikäimlatele. Vastava ehitusõigusega alad on kujutatud põhijoonisel 

(joonis 3). 

Eraldi on antud ehitusõigus spordi- ja puhkerajatistele (lõuatõmbamiskangid, poomid, pingid jms 

varustus). 


seisuga 10.04.2013 

9


Kaks varjualustele kavandatud ehitusõigusega ala paiknevad ehituskeeluvööndis. Samuti jäävad 

ehituskeeluvööndisse joonisel tähistatud infoviidad ning üks ehitusõigusega ala, mis on planeeritud 

spordirajatistele. Nende objektide ehitamise võimaldamiseks on käesoleva detailplaneeringuga tehtud 

ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 

Ehituskeeluvöönd ei laiene järgmistele käesoleva detailplaneeringuga kavandatud objektidele: slipp, 

paadisild, sillad, avalikud teed ja parkla. Nende objektide ehitusõigusega alad on põhijoonisel 

tähistatud eraldi tingmärkidega (joonis 3). 

Krundi ehitusõiguse tabel on ära toodud põhijoonisel (joonis 3). 

4.3. Krundi ehitusõigusega alade piiritlemine 

Osaliselt piirab ehitusõigusega alasid Väikese Emajõe ääres veekaitsevöönd. Samuti on rajatised 

seotud praeguse ja planeeritud teedestruktuuriga. 

4.4. Nõuded rajatistele 

Projekteerimisel tuleb arvestada võimalikku üleujutuse mõju konstruktsioonidele ning sobivust 

üldisesse olukorda. 

4.5. Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 

Planeeringualale säilib üks sissepääs mootorsõidukitele ala lõunaküljelt, mis võimaldab juurdepääsu 

mootorsõidukitega planeeritud slipi ja paadisillani. Tee lõpus on kõvakatteta kuni nelja auto 

parkimiskohaga või ühe bussi parkimiskohaga parkla. Juurdepääs mootorsõidukitega on lubatud vaid 

suveperioodil, et tagada suusaradade kasutajate ohutus. Tee pikkus on umbes 200 m. Lütteni 

kinnistule viivat haruteed planeeringualasse sisenemiseks ei kasutata. 

Kergliiklusteed rajatakse vabakujuliselt väljakujunenud radade asukohtadesse, võttes arvesse 

turvaalade laiust kurvide juures ja asjaolu, et talveperioodil oleks võimalik rajada kergliiklusteede 

asukohale suusarada. Kergliiklusteed ületavad mootorsõidukite sissesõiduteed kahes kohas. Enne 

sõidutee ületamist kulgevad kergliiklustee ja sõidutee umbes 50 m paralleelselt, vältimaks 

kergliiklusteede kasutajate ootamatut sõiduteele sattumist. Lisaks tuleb paigaldada nii sõidutee kui ka 

kergliiklustee äärde hoiatusmärgid. 

Kergliiklustee katteks on lubatud peensõelmed, killustik ja koorepuru, ning selle pikkus on kuni 2 km. 

Põhijoonisele on kantud suusaradade trajektoor, mis hõlmab endas raiete ulatust, mis on vajalik 

tagamaks ohutus terviserajal liikujatele. Trajektoori laius on 10 m, sellest kergliiklusradade laius on 5 

m, lisaks mõlemal pool kergliiklusrada vähemalt 1 m laiune turvaala. Radade täpne asukoht 

määratakse projektiga ja täpsustatakse ehitamise käigus. Ala kirdeossa jõe kaldale on planeeritud 

olemasoleva teega samale kohale suusarada, mille kasutamine toimub vaid talvel. Selle teekoridori 

ulatuses teostatakse vajalikud raied, kuid teekatet ei planeerita (joonis 3). Terviserajad ja parkla on 

planeeritud avalikuks kasutamiseks. 

Teede asukohad on näidatud põhijoonisel (joonis 3). 


seisuga 10.04.2013 

10


4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 

Põhiline raie toimub radade ja turvaalade rajamise käigus. Suurem raie on planeeritud põhjapoolsele 

nõlvale, et avada vaadet Väike Emajõele (joonis 3). Raiutakse peamiselt võsa ja surnud puid. 

Hooldusraie käigus raiutakse radade turvaalade äärde jäävad tugevasti kahjustunud puud, mis võivad 

murdumise läbi kujutada ohtu inimestele, vajadusel eemaldatakse kahjustatud oksad ka elujõulistelt 

puudelt. Likvideeritakse võsa, mille käigus kõrvaldatakse looduslik uuendus, alles jäetakse 

perspektiivsed elujõulised eksemplarid kodumaistest väärt- ning võõrpuuliikidest. Hooldusraietega 

tuleb luua alles jäävatele puudele optimaalsed kasvutingimused. Raied tuleb määrata projektiga. 

Parki tuleb regulaarselt hooldada ja korrastada, teedele langenud puud ja oksad ära korjata, kuivanud 

puud välja raiuda ning purunenud rajatised remontida. Parema kontrolli teostamiseks on soovitatav 

lisada puhkealale infotahvlid, kus võiks leida pargi heakorra eest vastutava isiku kontaktandmeid. 

Suunavad infosildid paigutatakse terviseradade omavahel ning sõiduteega ristumiskohtadesse. 

Samuti paigaldatakse infotahvlid võimlemisvahendite juurde ja radade algusesse. Istumiskohtade 

juurde paigutatakse prügikastid. 

4.7. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad 

Planeeringualal säilitatakse kõik olemasolevad kuivenduskraavid. Uute tehnovõrkude paigaldamist 

käesoleva planeeringuga ei kavandata. 

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks 

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole 

kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. 

Ehitamise käigus tekkivad jäätmed tuleb korrektselt koguda ja alalt välja toimetada. 

Korraldada tuleb prügi kogumine ja ära viimine alalt. 

4.9. Muinsuskaitsetingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks 

Kinnismälestise „Hummuli mõisa park“ kaitsevööndisse jääva osa planeerimisel on võetud arvesse 

Artes Terrae OÜ poolt koostatud Hummuli mõisaansambli muinsuskaitse eritingimused ja spordihoone 

eskiisist tulenevaid nõudmisi. 

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 

Puhkeala pargimööbel ja rajatised tuleb teha raskeltsüttivast materjalist või immutada süttimist 

raskendavate ainetega. Täiendavaid nõudeid ja tingimusi käesolev planeering kuritegevuse riskide 

vähendamiseks ei kavanda. 

4.11. Tuletõrje veevarustus 

Tuletõrje väliskustutusvesi lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva standardi nõuetele. 


seisuga 10.04.2013 

11


4.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja 

servituudi ettepanekud ning nende ulatus 

Planeeringualale ulatuvad mitmed kitsendused – Väike Emajõe veekaitse-, ehituskeelu- ja 

piiranguvöönd ning kinnismälestise „Hummuli mõisa park“ kaitsevöönd. Planeering näeb ette 

ehituskeeluvööndi nihutamist ca 120 m lõigul Eesti põhikaardile kantud Väike Emajõe veepiirist 15 

meetri kaugusele, et võimaldada ehitada keeluvööndisse jäävaid rajatisi ja hooneid. 

Piirangute ulatus on ära toodud planeeringueelse olukorra joonisel (joonis 2) ja planeeringu 

põhijoonisel (joonis 3). Muudetud ehituskeeluvöönd on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 3). 

Servituudi määramise vajadust käesolevas planeeringus ei ole. 

4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud 

hüvitama vastava krundi igakordne omanik. 

4.14. Planeeringu elluviimise võimalused 

Ehituskeeluvööndisse on ehitamine võimalik peale ehituskeeluvööndi vähendamist. Krundi 

ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt ehitusprojekti alusel. 


seisuga 10.04.2013 

12



seisuga 10.04.2013 

5. Joonised 

13

Hummuli puhkeala detailplaneering

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?