as lääne-tallinna keskhaigla funktsionaalne arengukava i etapp

AS LÄÄNE-TALLINNA KESKHAIGLA
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
I ETAPP
Tallinn 2006

SISUKORD
Sissejuhatus 4
1 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla missioon ja visioon 5
2 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla struktuur 6
3 AS LTKH teeninduspiirkonna rahvastikunäitajad 7
4 Tervishoiuteenuste analüüs 10
4.1 Statsionaarne töö 10
4.2 Ambulatoorne vastuvõtt 14
4.3 Päevaravi 16
4.4 Diagnostika 17
5 Tervishoiutöötajad 19
6 Lahendamist vajavad küsimused 21
7 Tervishoiuteenuse analüüsist tulenev prognoos aastaks 2011 22
7.1 Sisehaiguste kliinik 22
7.1.1 Statsionaar 22
7.1.2 Päevaravi 23
7.1.3 Ambulatoorne arstiabi 23
7.2 Kirurgiliste haiguste kliinik 24
7.3 Diagnostikakliinik 25
7.3.1 Radioloogia 26
7.3.2 Laboratoorium 26
7.4 Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja 27
7.4.1 Günekoloogia 27
7.4.2 Sünnitusabi ja raseduspatoloogia 27
7.5 Anestesioloogia- ja intensiivravi keskus 29
7.6 Nakkuskeskus 30
7.7 Närvihaiguste keskus 31
7.7.1 Statsionaar 31
7.7.2 Sclerosis multiplexi (SM) keskus 31
7.8 Psühhiaatriakeskus 32
7.9 Hambaravikeskus 34
8 Meditsiinilise aparatuuri vajadus 35
9 Personali vajadus 36
2

Tabelid
Tabel 1. Elanikkonna arv aastatel 2001–2004 8
Tabel 2. Elanikkonna vanuseline struktuur (2004.a. seisuga) 8
Tabel 3 Statsionaaris teostatud operatsioonid aastatel 2003 – 2005 13
Tabel 4. Arstide vastuvõtud aastatel 2002–2005 14
Tabel 5. Eriarstide ambulatoorsed vastuvõtud erialade kaupa 15
Tabel 6. Diagnostiliste uuringute arv aastatel 2002 – 2005 18
Tabel 7. Aparatuuri vajadus aastaks 2011 35
Joonised
Joonis 1. Haabersti, Nõmme, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosa elanikkonna arv aastatel 2001–2004 7
Joonis 2. Linnaosade elanike arv aastatel 2001–2004 8
Joonis 3. Elanikkonna vanuse osakaal Haabersti, Nõmme, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosades 9
Joonis 4. LTKHs ravitud haiged 10
Joonis 5. Haiglast väljakirjutatud patsientide vanuseline jaotus 11
Joonis 6. Haiglaravil olnud patsientide vanuseline jaotus 11
Joonis 7. Haiglast väljakirjutatud patsientide sooline jaotus 12
Joonis 8. Keskmine ravikestus aastatel 2002 - 2005 12
Joonis 9. Operatsioonide jaotus NCSP koodide järgi 13
Joonis 10. Arstide vastuvõtud aastatel 2002–2005 14
Joonis 11. Jälgimisele võetud rasedad 16
Joonis 12. Päevaravis ravitud haiged ja operatsioonide arv 17
Joonis 13. Arstide vanuseline struktuur 19
Joonis 14. Õdede vanuseline struktuur 20
Lisad
Lisa 1. LTKH voodikohtade arv ja ravitud haiged aastaks 2011 37
Lisa 2. LTKH keskmine ravikestus ja voodihõive aastaks 2011 38
Lisa 3. LTKH päevaravi ja päevakirurgia voodid ja haigusjuhud aastaks 2011 38
Lisa 4. LTKH eriarstide ambulatoorsed visiidid aastaks 2011 39
Lisa 5. LTKH planeeritud uuringud aastaks 2011 40
Lisa 6. LTKH tervishoiupersonali täidetud ametikohad struktuuriüksustes 2005. a. 41
Lisa 7. LTKH uute arstide ja õendustöötajate vajadus aastaks 2011 42
Lisa 8. Väljastpoolt Tallinna linna hospitaliseeritud patsiendid erialade järgi (2005. a.) 43
Lisa 9 LTKH intensiivravi voodid aastaks 2011 44
Lisa 10 LTKH operatsioonid aastaks 2011 44
3

Sissejuhatus
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla arengukava koostamisel on arvestatud Eesti ja Tallinna
tervishoiu olukorda ning arengukava.
Tervishoiuteenuste osutamine AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas on korraldatud juhindudes
sotsiaalministri määrusest 17. jaan. 2002. a. nr. 18 “Haigla liikide nõuded”.
Eesti Tervishoiu arengukava kujundamisel on lähtutud 1999–2000 a. koostatud “Eesti
haiglate arengukavast aastani 2015”, mis nägi ette Eestis 9100–10 100 haigla voodit,
neist aktiivravi voodeid 3100. Arengukava rakendamise eelduseks on hästi arenenud
sotsiaalhooldussüsteem (hooldekodud, koduõendus, hooldusasutuste võrk jne.) Arvesse
võttes reaalset situatsiooni tegi sotsiaalministeerium aastail 2002–2003 arengukavas
korrektiive.
Haiglavõrgu arengukava, mis on kinnitatud Vabariigi valitsuse 2. aprilli 2003. a.
määrusega nr. 105, käsitleb 19 haiglat 5525 voodikohaga. Arengukava ei käsitle
ülejäänud 31 haiglat 2963 voodiga.
2003. a. töötati välja Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2015. Selle kohaselt on
Tallinnas statsionaarsete voodikohtade vajadus aastaks 2015 ühe variandina 2925 ja teise
variandina 3371 haiglavoodit.
Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2015 on praegu arutelu objektiks mitmes
instantsis, sealhulgas ka Tallinna haiglate nõukogudes.
Arengukava eesmärk on planeerida keskhaigla tegevust ja arengut aastani 2011, mis
tagaks õigeaegse kõrgekvaliteedilise tervishoiuteenuse osutamise eriarstiabi tasandil koos
haigusi ennetava ja tervistedendava tegevusega.
4

1 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla missioon ja visioon
Missiooniks on
kaasaegsete ravi-, diagnostika-, õendus- ja hooldusteenuste professionaalne ja
patsiendisõbralik osutamine;
haigla tasakaalustatud ja eesmärgipärane arendamine.
Visiooniks on
saada aastaks 2010 klientide poolt tunnustatud usaldusväärseimaks ja
kliendisõbralikumaks haiglaks Tallinnas;
tagada hea töökeskkond professionaalsele tervishoiutöötajale.
areneda iseseisva keskhaiglana Tallinnas.
AS LTKH väärtused:
süsteemi ja organisatsiooni stabiilsus ja sihikindlus (org. tasemel);
avatus ja muutumisvalmidus;
professionaalsus ja kollegiaalsus;
personali tunnustus e. väärtustamine;
turvalisus;
säästlikkus.
Organisatsiooni üldeesmärgid lähtuvalt missioonist, visioonist ja põhiväärtusest
– tagada patsiendile kvaliteetne ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi sh. õendusabi,
diagnostika- ja rehabilitatsiooniteenus;
– korraldada komplektset tervishoiuteenust, mis tagaks patsiendile vähima ajakuluga
diagnostika ja ravi;
– korraldada otstarbekalt haigla majandamist, et see looks soodsad tingimused
põhitegevuseks – tervishoiuteenuse osutamiseks;
– organiseerida heatasemeline kvaliteedi tagamise süsteem;
– luua tervishoiutöötajatele soodsad tingmused täiendõppeks pädevusnõuete täitmiseks ja
professionaalse arengu ja karjääri planeerimiseks;
– tagada personalile head, motiveerivad töötingimused ja turvaline töökeskkond.
5

2 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla struktuur
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) moodustati Tallinna Linnavolikugu otsusega nr.
227 23. augustil 2001. a. Eesti Meremeeste Haigla, Tallinna Pelgulinna Haigla, Tallinna
Nõmme Haigla, Tallinna Wismari Haigla, Tallinna Merimetsa Haigla ja Tallinna Väike-
Õismäe Polikliiniku ühendamise teel. Alates 1. jaanuarist 2002. a. töötab AS Lääne-
Tallinna Keskhaigla ühtse tervishoiuasutusena.
Ühinemise järgselt on Lääne-Tallinna Keskhaigla organisatsiooni struktuur muutunud.
Erinevates hoonetes asuvate sama eriala spetsialistide meeskonnaöö paremaks
juhtimiseks ja nõudluse muutumisel ümberkorraldamiseks ning kallihinnalise aparatuuri
optimaalseks kasutamiseks on moodustatud kliinikud ja keskused. Selliste meditsiiniliste
struktuuriüksustena töötavad:
• Kirurgiliste haiguste kliinik
• Sisehaiguste kliinik
• Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja
• Diagnostikakliinik
• Nakkuskeskus
• Anestesioloogia ja intensiivravikeskus
• Närvihaiguste keskus
• Psühhiaatriakeskus
• Hambaravikeskus
6

3 AS LTKH teeninduspiirkonna rahvastikunäitajad
AS Lääne-Tallinna Keskhaiglal on lepingud kõigi Eesti Haigekassa osakondadega.
Erinevad meditsiiniteenused on LTKH-s erineva regionaalse tähtsusega:
– üleriigilise tähtsusega (näiteks sclerosis multiplex ja nakkushaigused jne);
– Ida-, Kesk-, Lääne-, Pärnu ja Põhja-Eesti piirkond (näiteks: nefroloogia, naistehaigused
ja sünnitus jne.);
– Harjumaa ja Tallinn (kõik erialad).
Tallinna linnaosad ei ole jaotatud haiglate vahel vastutuspiirkondadesse.
AS LTKH peamise teeninduspiirkonna määrab haiglate ja polikliinikute asukoht.
Peamiselt elavad AS LTKHs ravitud patsientid Haabersti, Nõmme, Põhja-Tallinna ja
Mustamäe linnaosas. Elanikkonna suurus loetletud Tallinna linnaosades on
elanikkonnaregistri andmeil 1. jaanuari 2004. a. seisuga 195 920 inimest.
Tallinna arengukava 2004.–2009. aastani, mis on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu
määrusega nr. 56, 13. nov. 2003. a., prognoosib linnaelanike arvu tõusu positiivse
rändeiibe ja arvele võtmata inimeste potentsiaali läbi 8000–10 000 elaniku võrra aastas.
Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2015 prognoosib Tallinna ja Harjumaa
demograafilises situatsioonis elanikkonna kasvavate vanusrühmadena 25–34-aastased,
50–59-aastased ning üle 75-aastased. Arvestades ülalmainitud elanikkonna demograafilisi
prognoose nii üldarvudes kui ka vanusrühmade lõikes saab rääkida haigla
tervishoiuteenust vajava elanikkonna arvu suurenemisest.
Linnaosades, kus asuvad haigla struktuuriüksused, on elanikkond rahvastikuregistri
andmeil viimastel aastatel suurenenud.
Elanikkond absoluutarvudes on toodud joonisel 1, mille aluseks on võetud
rahvastikuregistri andmed igal aastal 1. jaanuari seisuga.
240 000
200 000
160 000
120 000
80 000
40 000
0
182 679 184 820 188 171
KOKKU
195 920
2001
2002
2003
2004
Joonis 1. Haabersti, Nõmme, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosa elanikkonna arv aastatel 2001–2004
7

Kõikides linnaosades on elanike arv suurenenud. Põhja-Tallinnas – 8%, Nõmmel – 9%,
Mustamäel – 6%, Haabersti linnaosas – 7%.
Tabel 1. Elanikkonna arv aastatel 2001–2004
Linnaosa/aasta 2001 2002 2003 2004
Haabersti 34 753 34 985 35 557 37 185
Mustamäe 61 315 62 219 62 993 64 920
Nõmme 34 673 35 043 35 925 37 777
Põhja- Tallinn 51 938 52 573 53 696 56 038
70 000
60 000
50 000
40 000
30 000
20 000
10 000
0
Haabersti Mustamäe Nõmme Põhja-Tallinn
Joonis 2. Linnaosade elanike arv aastatel 2001–2004
Elanikkonna vanuselises struktuuris on enam esindatud kesk- ja üle keskealised inimesed.
21% elanikkonnast moodustavad 25–39-aastased. 40–54-aastased ja üle 65-aastased
inimesed moodustavad elanikkonna struktuuris mõlemad 20%. Jälgides elanikkonna
vanuselist struktuuri peab arvestama jätkuva rahvastiku vananemisega.
Tabel 2. Elanikkonna vanuseline struktuur (2004.a. seisuga)
2001
2002
2003
2004
Linnaosa/
vanuserühmad
Kokku 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+
Haabersti 37 185 5 165 4 668 8 189 7 213 5 561 6 389
Mustamäe 64 920 8 118 8 315 13 475 10 897 8 277 15 838
Nõmme 37 777 6 130 5 374 7 737 7 761 4 249 6 526
Põhja-Tallinn 56 038 7 643 7 685 11 362 12 784 6 157 10 407
Kokku 195 920 27 056 26 042 40 763 38 655 24 244 39 160
8

12%
20%
20%
14%
21%
13%
0-14
15-24
25-39
40-54
55-64
65+
Joonis 3. Elanikkonna vanuse osakaal Haabersti, Nõmme, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosades
9

4 Tervishoiuteenuste analüüs
4.1 Statsionaarne töö
2005. aastal raviti Lääne-Tallinna Keskhaiglas 22 614 haiget. Ravitud haigete arv on
nelja aastaga langenud 8,2 %. Viimastel aastatel on suurenenud maakondadest ravil
viibinud patsientide arv. 2005. a. moodustasid patsiendid elukohaga väljaspool Tallinna
linna 13,5% ravil viibinud patsiendide üldarvust. Ravitud haigetest moodustasid lapsed
7,3%.
26 000
22 000
18 000
14 000
10 000
24 636 25 033 24 834
22 614
2002 2003 2004 2005
Joonis 4. LTKHs ravitud haiged
ravitud haiged
Väljastpoolt Tallinna linna hospitaliseeritud patsiendid erialade järgi vt. Lisa 8
Haigetest üle poole, s.o. 53% moodustavad keskeas ja üle keskealised patsiendid.
Erandiks on Nakkuskeskus, kus kõrgema etapi eriarstiabi saavad infektsioonhaiguste
puhul nii täiskasvanud kui ka lapsed Põhja-Eesti maakondadest.
Nooremaealistest patsientidest (vanuses 15–34 aastat) on 57% rasedus-, sünnitus- ja
sünnitusjärgses perioodis ravil viibinud patsiendid.
2005. a. sündis Pelgulinna sünnitusmajas 3148 vastsündinut. Sünnituste arv on nelja
viimase aasta jooksul tõusnud 31%.
Haiglast väljakirjutatud patsientide vanuseline jaotus on toodud järgnevatel joonistel.
10

4500
4000
3500
3000
2500
2000
1500
1000
500
0
75
2005
75
2002
2003
2004
2005
11

18 000
16 000
14 000
12 000
10 000
8 000
6 000
4 000
2 000
0
naised mehed
Joonis 7. Haiglast väljakirjutatud patsientide sooline jaotus
2002
2003
2004
2005
Haiglaravil viibinud patsientide üldarvust moodustavad naised 68%, kellest kolmandik
oli ravil rasedus-, sünnitus- ja sünnitusjärgsel perioodil.
AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas oli 2005. aasta lõpus avatud 540 voodit. Voodikohtade
arv on nelja aastaga vähenenud 116 võrra, s.o. 17,7%. Voodipäevade arv on samal
perioodil langenud 18,8%. Viimase nelja aasta jooksul on keskmine ravikestus langenud
6,2-lt 5,5 päevani. Kõige pikem ravikestus oli 2005. a. hooldusravi erialal – 24,3 päeva
ning kõige lühem günekoloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal – 2,1 päeva.
Ravikestuse lühenemises on määravaks järelravi võimaluste oluline kasv.
6,4
6,2
6
5,8
5,6
5,4
5,2
5
6,21
ravi kestus
5,92 5,9
5,5
2002 2003 2004 2005
Joonis 8. Keskmine ravikestus aastatel 2002 - 2005
ravi kestus
Planeeritud voodifondi kasutus 2009. aastal vt. lisa 1 ja 2.
12

Operatsiooniblokis on 9 operatsioonituba (4 Meremeeste haiglas, 2 Pelgulinna haiglas ja
3 Pelgulinna sünnitusmajas).
Opereeritud patsientide arv on kolme aastaga langenud 14%.
Tabel 3 Statsionaaris teostatud operatsioonid aastatel 2003 – 2005
Operatiivne ravi 2003 2004 2005
Kirurgilised operatsioonid 4182 3888 2427
Väikesed protseduurid kirurgias 166 747 885
Günekoloogia ja sünnitusabi operatsioonid 3053 3365 3338
Väikesed protseduurid günekoloogias ja sünnitusabis 797 420 433
6%
4%
1% 14%
1%
8%
27%
19%
7%
13%
Joonis 9. Operatsioonide jaotus NCSP koodide järgi
seedetrakt ja põrn
urotrakt, meessuguorg. ja
retroper.ruum
naissuguorganid
sünnitusabi
luu ja lihaskond
rperifeersed veres. ja lümfis.
nahk ja nahaaluskude
kõrv-nina
hambad, lõualuu, suu ja neel
väikesed protseduurid
13

4.2 Ambulatoorne vastuvõtt
Viimase nelja aasta jooksul on ambulatoorsete vastuvõttude arv vähenenud 16,3 % ja
eelkõige hambaarstide visiitide arvelt (32%). Visiitide arv on suurenenud infektsionistidel
ja töötervishoiuarstidel. Suhteliselt väikese osa moodustab laste vastuvõttude arv, mis on
eriarstide külastustest 6% ja hambaarstidel 11%.
Üldine langustendents eriarstide ambulatoorsete visiitide arvus esineb kogu Eestis.
Tabel 4. Arstide vastuvõtud aastatel 2002–2005
2002 2003 2004 2005
Arsti vastuvõtud 593 122 519 981 534 423 495 911
Hambaarsti vastuvõtud 116 069 85 445 84 593 78 881
Kokku 709 191 605 426 619 016 574 792
800 000
700 000
600 000
500 000
400 000
300 000
200 000
100 000
0
2002 2003 2004 2005
Joonis 10. Arstide vastuvõtud aastatel 2002–2005
Hambaarsti
vastuvõtud
Arsti vastuvõtud
14

Tabel 5. Eriarstide ambulatoorsed vastuvõtud erialade kaupa
2002 2003 2004 2005
Sisehaiguste kliinik 221 083 147 992 140 913 125 929
Endokrinoloog 16 930 12 595 15 846 17 920
Gastroenteroloog 12 166 11 838 13 317 13 860
Kardioloog 12 348 17 552 18 150 15 603
Nefroloog 12 440 12 816 12 448 11 081
Pulmonoloog 0 269 1 577 2 761
Reumatoloog 14 963 12 077 12 491 10 705
Sisearst 14 820 8 726 3 940 3 595
Üldarst, resident 49 205 14 883 6 599 4 398
Pediaater 49 186 24 348 23 514 15 728
Dermatoveneroloog 27 725 25 260 26 575 25 229
Taastusraviarst 11 300 7 628 6 456 5 049
Kirurgiliste haiguste kliinik 184 861 173 019 165 783 150 478
Traumatoloog-ortopeed 8 336 9 417 9 159 8 759
Uroloog 14 526 15 601 13 695 10 438
Üldkirurg 79 020 71 227 68 512 63 700
Otorinolarüngoloog 34 020 29 234 26 220 25 814
Oftalmoloog 48 959 47 540 48 197 41 767
Naistekliinik/Pelgulinna Sünnitusmaja 115 608 115 573 122 231 110 389
Günekoloogia ja sünnitusabi 115 608 115 573 122 231 110 389
Närvihaiguste keskus 37 244 32 690 32 964 29 954
Neuroloog 37 244 32 690 32 964 29 954
Nakkuskeskus 32 001 28 486 32 303 37 965
Infektsionist 32 001 28 486 32 303 37 965
Psühhiaatriakeskus 2 325 7 552 9 473 8 752
Psühhiaater 2 325 7 552 9 473 8 752
Töötervishoiuarst 14 669 30 686 31 326
Erakorralise meditsiini arst 70 1 118
KOKKU 593 122 519 981 534 423 495 911
Hambaravikeskus 116 069 85 445 84 593 78 881
Planeeritud ambulatoorsed visiidid 2011. aastal vt. lisa 3.
15

Jälgimisele võetud rasedate ja sünnituste arv on viimastel aastatel suurenenud, mis Eesti
ühiskonna negatiivset iivet arvestades on märkimisväärne. Naistenõuandlates jälgimisele
võetud rasedate arv on nelja aasta jooksul tõusnud 32%.
3 000
2 500
2 000
1 500
1 000
500
0
2 037
2 320
2 770 2 702
2002 2003 2004 2005
Joonis 11. Jälgimisele võetud rasedad
jälgimisele võetud
rasedad
Mittemeditsiinilise kõrgharidusega spetsialistidest töötavad Lääne-Tallinna Keskhaiglas
logopeedid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Viimastel aastatel on logopeedide visiitide
arv vähenenud ja seda just lastevisiitide arvelt. Arvestades Eesti ühiskonnas toimuvaid
muudatusi, koondub logopeediline tegevus lastega tõenäoliselt koolieelsetesse
lasteasutustesse ja koolidesse. Psühholoogid töötavad Psühhiaatriakeskuses, Pelgulinna
sünnitusmajas ja Sclerosis multiplexi keskuses. Sotsiaaltöötajad tegelevad individuaalse,
rühma- või perenõustamisega, vajadusel koduvisiitide tegemisega, oma valdkonnas
rehabilitatsiooniplaanide koostamisega ning loengute läbiviimisega.
4.3 Päevaravi
Päevaravi voodid on avatud järgmiselt:
Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja – günekoloogia 10, sünnieelne 10 voodit
ja Kirurgiliste haiguste kliinik – üldkirurgia 4, ortopeedia 4 voodit.
Päevaravi voodikohtade ja teostatud operatsioonide arv ei ole nelja aasta jooksul
muutunud. Ravitud haigete arv on tõusnud 10%. Päevaravi on oma olemuselt
ökonoomne raviviis ja sellega seoses võib siin prognoosida positiivset dünaamikat.
16

Joonis 12. Päevaravis ravitud haiged ja operatsioonide arv
4 000
3 500
3 000
2 500
2 000
1 500
1 000
500
0
3 364 3 358
2 934 2 928
3 718 3 705
3 197
2 943
2002 2003 2004 2005
Kavandatud päevaravi voodifondi kasutus 2011 aastal vt. lisa 4.
4.4 Diagnostika
haiged
operatsioonid
Statistiliste aruannete põhjal on diagnostiliste uuringute üldarv suurenenud kõikides
gruppides ja on arvuliselt toodud alljärgnevas tabelis. Teistest asutustest ostetud
laboriuuringud moodustavad 2,8% uuringute üldarvust. Teistele tervishoiuasutustele
osutatud teenus moodustab teostatud uuringute üldarvust laboratooriumis 13%,
ultrahelidiagnostikas 50% ja röntgenis 75%.
Teistest tervishoiuasutustest ostetud teenused on angiograafia, nukleaarmeditsiinilised
protseduurid ja MRT.
17

Tabel 6. Diagnostiliste uuringute arv aastatel 2002 – 2005
laboratoorium 2002 2003 2004 2005
uuringuid kokku 1 106 146 1 211 185 1 359 719 1 366 292
biokeemia 480 238 547 168 641 815 625 063
hüübimine 21 763 24 000 22 418 22 094
hematoloogia 215 483 224 469 228 953 206 455
uriini uuringud 113 545 119 061 123 068 118 025
väljaheite uuringud 7 476 10 117 9 288 8 413
liikvori uuringud 529 416 334 425
sperma uuringud 430 2 560 3 485 1 766
toksikoloogia 2 807 2 596 2 397 1 270
mikrobioloogia 133 243 130 986 141 716 190 007
seroloogia 37 120 42 467 49 061 44 477
immunoloogia 64 726 75 876 108 870 120 139
allergoloogia 157 339 509 1 134
geneetika 2 047 2 448 2 696
tsütoloogia 28 629 29 083 25 357 24 328
röntgen
uuringuid kokku 86 268 89 271 93 444 92 700
neist läbivalgustus 1 625 1 363 1 479 1 633
kontrastainega uuringuid 2 544 3 022 2 915 2 474
kompuutertomograafia 33 9 858 10 030
ultrahalidiagnostika 49 736 54 726 57 356 56 407
endoskoopia
uuringuid kokku 19 685 19 911 20 868 19 347
gastrointestinaalne tr. 10 420 12 715 11 783 10 265
trahhea,bronhi ja pleura 43 234
uroloogilised 429 447 454 434
günekoloogilised 8 836 6 749 8 588 8 414
funktsionaalne diagn.
uuringuid kokku 50 208 51 431 50 096 47 622
vereringeelundid 41 723 42 503 39 381 34 625
hingamiselundid 602 1 132 1 403 1 868
närvisüsteem 2 918 1 770 1 691 1 354
kardiotokograafia 4 216 5 332 7 166 9 302
muud 749 694 455 473
Radioloogilist diagnostikat on võimalik teostada kõikides LTKH korpustes.
Kompuutertomograafi ostmine oli meditsiiniaparatuuri osas suurimaks investeeringuks
2003. aastal ja selle paigaldamine Meremeeste haiglasse annab võimaluse akuutravi
vajavate patsientide diagnostikaks kohapeal.
Kavandatud uuringud 2011 aastal vt. lisa 5.
18

5 Tervishoiutöötajad
AS LTKHs töötavatest arstidest on üle 50-aastaste osakaal 48%. Arstide hulgast on noori
spetsialiste (vanuses 25–30 aastat) ainult 6%, mis on poole väiksem kõikidest teistest
vanusegruppidest.
Õdedest, laborantidest ja ämmaemandatest on kuni 50-aastaseid 62%. Seda näitajat
arvestades ei ole personali vanus siin nii teravaks probleemiks.
Statistilised näitajad osutavad vananevale personalile ja seetõttu vajame lähiaastatel
täiendavalt arste, õendus- ja hoolduspersonali kõikides kliinikutes ja keskustes. Personali
kõrge vanus on suureks probleemiks ka laboratooriumis, mis võib põhjustada lähiaastatel
tõsiseid probleeme. Olukorra lahendamiseks on kavandatud aktiivselt osaleda
praktikantide koolitamisel, andes sellega töövõtjale võimalused töötingimustega
tutvumiseks ja tööandjale uue personali valimiseks.
Vastavalt “Õendusala arengukavale 2002–2015” ei peaks õendus- ja hoolduspersonali arv
vähenema ka aktiivravi voodikohtade arvu vähenemisel, sest õdede töö olemus ja sisu on
muutunud intensiivsemaks seoses õendustöötajate iseseisvate vastuvõttudega, uute
õendusteenuste, -dokumentatsiooni, patsiendiõpetuse ja -nõustamisega ning uute ravi- ja
diagnostikavõtete kasutuselevõtuga.
60
50
40
30
20
10
0
25-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-65 66+
Joonis 13. Arstide vanuseline struktuur
arstid
%
19

120
100
80
60
40
20
0
20-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-65 66+
Joonis 14. Õdede vanuseline struktuur
Lääne-Tallinna Keskhaigla tervishoiupersonali täidetud ametikohad struktuuriüksustes
2005. aastal vt. lisa 6.
õed
%
20

6 Lahendamist vajavad küsimused
Keskhaigla moodustamisel ühinenud asutused osutavad sama eriala tervishoiuteenust
erinevates linnaosades asuvates hoonetekompleksides. Esineb teenuse dubleerimist, mis
ei ole ratsionaalne nii meditsiinilise kui ka majandusliku tegevuse aspektist.
Haiglahoonetes osaliselt teostatud renoveerimistööd ei taga nõuetekohast meditsiinilist,
funktsionaalset ega tehnilist taset. Tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamiseks,
tööjõukulude optimeerimiseks, tervishoiutöötajate paremaks koostööks ja ruumide
efektiivseks kasutamiseks on vajalik koondada sama eriala spetsialistid ühe üksuse
territooriumile, kindlustada nõuetekohase aparatuuriga ja renoveerida ambulatoorse
vastuvõtu kabinetid nõutaval tasemel.
Erialaspetsialistide koondamisel võib osutuda probleemiks töötajate eelistus jätkata
töötamist teatud väljakujunenud töökeskkonnas ja säilitada harjumuspärane
organisatsioonikultuur. Juhtkonna ülesandeks jääb läbi mõelda organisatsiooni
töökeskkonna muutmine ja muutuste juhtimine.
Ambulatoorse eriarstiabi tasandil tervishoiuteenuse kvaliteetseks ja samas ökonoomseks
osutamiseks tuleb luua keskused erialadele, mis nõuavad uuringute teostamisel
spetsiifilist ja kallihinnalist aparatuuri. Uus tervisekeskus Meremeeste haigla
territooriumil pakub paremaid lahendusi ambulatoorse eriarstiabi spetsialistide
koondamiseks ja tagab tervishoiuasutusele esitatatud nõuete täitmise. Ühes hoones toimiv
tervishoiutöötajate koostöö ja kallihinnalise meditsiiniaparatuuri piisav koormatus tagab
ilmselgelt patsiendisõbraliku lähenemise.
Arvestada tuleb haigla keskmise ravikestvuse lühenemise tendentsi ja patsientide
väljakujunenud tava saada üldarstiabi ja vajadusel eriarstiabi elukohajärgselt. Seoses
sellega peavad jääma eriarstide vastuvõtud põhierialadel ja patsiendi uurimisvõimalused
elukohajärgsesse polikliinikusse. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata iseseisvate
õendusteenuste (nt. ämmaemanda iseseisev vastuvõtt, koduämmaemandusteenus, HIV- ja
AIDSi patsientide nõustamine, haava ja stoominõustamine jne.) ja nende teenuste
pakkumiseks vajalike tingimuste välja töötamisele.
21

7 Tervishoiuteenuse analüüsist tulenev prognoos aastaks 2011
7.1 Sisehaiguste kliinik
7.1.1 Statsionaar
Elanikkonna vananemine ja ebatervislikud eluviisid põhjustavad kardiovaskulaarsete
haiguste esinemissageduse tõusu. Kardioloogia osakonna voodite intensiivsem
kasutamine võimaldab lahendada suurenenud haiglaravi vajaduse.
Vastavalt Haiglavõrgu arengukavale aastani 2015 ja Tallinna tervishoiu arengukavale
aastani 2015 on nefroloogiline statsionaarne teenus planeeritud LTKH-sse. Statistiliste
näitajate põhjal suureneb neeru asendusravi vajavate haigete arv aastas 10–15 %.
Gastroenteroloogiliste haigete arv tõuseb eeskätt krooniliste hepatiitide esinemissageduse
tõusuga HIV-positiivsetel patsientidel. Selle haigete grupi uuringute ja ravi osas on
vajalik tihe koostöö Nakkuskeskuse spetsialistidega. Suureneb alkoholi kahjustustest
tekkinud seedetrakti haiguste arv (maksa tsirroos, krooniline pankreatiit jt.).
Alates 15. maist 2005. a. on Nõmme haiglas tervisehäiretega vanemaealisele
elanikkonnale avatud 20 hooldusravi voodit. Lääne-Tallinna Keskhaiglal ei ole
hooldusravi rahastamiseks lepingut haigekassaga. 2005. aastal kompenseeris Tallinna
linn hooldusravi 200 000 krooni ulatuses. Patsientide 100%-lise omaosaluse
22

akendamisel on see ravi aga kättesaadav ainult vähestele jõukate perekondade eakatele
patsientidele. Haigekassa lepingu puudumine ja hooldusravi ebastabiilne rahastamine
Tallinna linna poolt ei võimalda pikaajaliselt seda teenust kompenseerida haigla teiste
struktuuriüksuste arvelt, sest see pidurdaks kogu haigla arengut ja vähendaks
investeerimisvõimalusi.
Kavandatud voodifondi kasutus Sisehaiguste kliinikus 2011. aastaks vt. lisa 1 ja 2
Sisehaiguste intensiivravi II astme voodeid on planeeritud 5, millest 4 asuvad
sisehaiguste osakondades ja 1 intensiivravi osakonnas. Kardioloogia II astme
intensiivravi voodid on planeeritud osakonda. Nefroloogia II astme intensiivravi voodeid
planeerime 4, millest 3 asuvad nefroloogia osakonnas ja 1 intensiivravi osakonnas.
Kavandatud intensiivravi voodid sisehaiguste kliinikus vt. lisa 9
7.1.2 Päevaravi
Päevastatsionaari vooditel teostatavad uuringud ja protseduurid:
Gastroenteroloogia (2 voodit) – maksabiopsiad, narkoosis endoskoopilised.protseduurid
jms.
Nefroloogia (14 voodit) – hemodialüüs.
Pulmonoloogia (2 voodit) – bronhoskoopia jms. uuringud ning testid.
Sisehaigused (2 voodit) – punktsioonid, jälgimine ja uuringud eeskätt ebaselge
patoloogiaga patsientidel.
Päevaravi kavandatud voodifondi kasutus sisehaiguste kliinikus 2011. aastaks vt. lisa 3
7.1.3 Ambulatoorne arstiabi
Endokrinoloogia – arvestades diabeedi esinemissageduse tõusu elanikkonna
üldpopulatsioonis ja samuti neeru asendusravi seda vajavatel patsientidel prognoosime
külastuste arvu tõusu. Suurenenud on ka günekoloogilis-endokrinoloogiliste patsientide
eriarstliku konsultatsiooni vajadus.
Nefroloogia – suureneb kroonilise neerupuudulikkusega patsientide arv. Majanduslikku
kokkuhoidu silmas pidades kavandame hemodialüüsi vajavatele haigetele
tervishoiuteenust osutada päevastatsionaaris.
Pulmonoloogia – Kivimäe Haigla sulgemise järgselt püsib kõrge nõudlus pulmonoloogi
konsultatsioonide järele, mistõttu kavandame visiitide arvu tõusu.
Seoses elanikkonna vananemisega on prognoositav külastatavuse tõus kardioloogia ja
gastroenteroloogia erialadel. Nimetatud erialadel on viimastel aastatel suurenenud
perearstide poolt eriarstlikule konsultatsioonile suunatud platsientide arv.
Kavandatud ambulatoorsed visiidid sisehaiguste kliinikus 2011. aastaks vt. lisa 4.
23

7.2 Kirurgiliste haiguste kliinik
Statsionaarne üldkirurgiline tegevus on koondunud Meremeeste haiglasse. Kirurgiliste
haiguste kliiniku arengut kavandame koos Intensiivravi- ja anestesioloogiakeskusega.
Arvestades tihedat koostööd Intensiivravi- ja anestesioloogiakeskuse spetsialistidega, on
ühes korpuses töötades selleks paremad võimalused. Ühtlasi intensiivistab see
tööprotsessi ja annab võimaluse valveteenistuse korraldamisel optimeerida tööjõuressursi
kasutamist.
Ortopeedia osakond on üle viidud Meremeeste haiglast Pelgulinna haiglasse (plaaniline
töö). Haigete aktiivse rehabilitatsiooni õigeaegseks alustamiseks on osakonnas avatud
taastusravi voodid.
Kavandatud voodifondi kasutus kirurgiliste haiguste kliinikus 2011. aastaks vt. lisa 1 ja
2.
Kirurgiliste haiguste kliiniku I astme intensiivravi voodid on planeeritud osakondade
juurde. Intensiivravi II aste – 6 voodit, millest 3 asuvad kirurgia osakondades ja 3
intensiivravi osakonnas Anestesioloogia ja intensiivravikeskuse koosseisus.
Kavandatud intensiivravi voodid kirurgiliste haiguste kliinikus 2011. aastaks vt. lisa 9
Päevaravis on planeeritud suurendada töömahtu ja pakkuda eeskätt Tallinna
elanikkonnale sobivat tervishoiuteenust kirurgia, uroloogia, ortopeedia ja
otorinolarüngoloogia erialadel. Päevakirurgia arendamisega on võimalik I ja II kategooria
24

operatsioonid tuua ära statsionaarist ja paralleelselt sellega vähendada aktiivravi
voodikohtade arvu kirurgilistel erialadel.
Planeeritud päevaravi voodifondi kasutus kirurgiliste haiguste kliinikus 2011. aastaks vt.
lisa 3
Ambulatoorne vastuvõtt kirurgilistel erialadel jätkub Kopli polikliinikus, Pelgulinna
polikliinikus, Merimetsa Tervisekeskuses ja Mustamäe polikliinikus. Seoses perearstide
kvalifikatsiooni tõusuga väheneb töömaht üldkirurgias, otorinolarüngoloogias ja
uroloogias. Uroloogias prognoosime visiitide arvu minimaalset langust, kuna perearstide
oskused tõusevad, kuid samas on eriarstidel võimalus kasutada kaasaegseid diagnostilisi
meetodeid patsientide uurimisel. Oftalmoloogias on tõenäoline aktiivne erasektori areng
ja seetõttu kavandame töömahu vähenemist.
Planeeritud ambulatoorsed visiidid kirurgiliste haiguste kliinikus 2011 aastal vt. lisa 4.
7.3 Diagnostikakliinik
25

7.3.1 Radioloogia
Diagnostikakliiniku eesmärgiks on tagada kliiniliste otsuste langetamiseks vajaliku
diagnostilise informatsiooni piisav kvaliteet, õigeaegne kättesaadavus ja teenuse
majanduslik tasuvus.
Arvestades aparatuuri kõrget hinda, kiiret amortisatsiooni ning logistilisi võimalusi
kontsentreeritakse radioloogiateenistus suurema uuringute arvuga üksustesse.
Kliiniku arengu eelduseks on investeeringud meditsiini- ja infotehnoloogiasse, loomaks
võimalusi protseduuride elektrooniliseks tellimiseks, edastamiseks ja digitaalseks
arhiveerimiseks (PAKS). Haigla erinevates korpustes tehtavate röntgenpiltide saamiseks
digitaalsel kujul võetakse kasutusele fosforplaadisüsteem.
Magnetresonantstomograafi ostmise vajadus ning tähtajad otsustatakse arvestades
keskhaiglatele kehtestatud nõudeid, raviteenuse osutamiseks sõlmitavaid lepinguid ning
võimalikke alternatiivseid lahendusi. Kliinilises plaanis näeme selget vajadust nimetatud
uuringute ja protseduuride tegemiseks oluliselt suuremas mahus.
Meile täna teadaolevad asjaolud ei anna alust prognoosida nukleaarmeditsiiniga seotud
tervishoiuteenuste sellist mahtu, mis põhjendaks investeeringuid selles valdkonnas.
Teenuste pakkumise peaks siin tagama koostöö teiste teenusepakkujatega, mis esitab
väljakutseid nii logistilises, infotehnoloogilises kui ka organisatoorses plaanis.
Paralleelselt tehnoloogiliste lahendustega pööratakse tähelepanu kvaliteedisüsteemi
arendamisele ja rakendamisele. Töötatakse välja asjakohased kvaliteediindikaatorid, mis
kajastavad kõigi osapoolte huve. Nende indikaatorite jälgimine tagab osakonna
tasakaalustatud arengu, seades tehnoloogiliste uuenduste kõrval olulisele kohale ka
personali kvalifikatsiooni.
Kavandatud radioloogia uuringud 2011. aastaks vt. lisa 5.
7.3.2 Laboratoorium
Laboratooriumi koondamine ühendlaboriks, võimaldab tsentraalselt lahendada aparatuuri
uuendamise ja infotehnoloogilised küsimused, personaliprobleemid ja kvaliteedisüsteemi
juurutamise. Eraldi üksustesse jääb vere võtmine, uriini ja cito analüüside teostamine.
Aparatuuri väljavahetamise protsess peab toimuma etapiliselt ja laboritele mõeldud
infosüsteemide arendamisega. Laboratooriumi kvaliteedi tõstmiseks ja selle hoidmiseks
on vajalik teostada uuendused järgneva kahe aasta jooksul.
Kavandatud laratooriumi uuringud 2011. aastaks vt. lisa 5.
26

7.4 Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja
7.4.1 Günekoloogia
Elanikkonna vananemisega haigusjuhtude arv ei vähene, muutuda võib haigestumise
struktuur. Kasvab endoskoopiliste lõikuste osakaal, mis võimaldab olulise osa
mitteonkoloogilistest haigetest ravida päevakirurgia tingimustes. Günekoloogia päevaravi
osakaal suureneb seoses tehnika täiustumisega ja aastaks 2011 planeerime avada lisaks
olemasolevatele 5 päevaravi voodit. Päevakirurgia osakaalu kasv ja keskmise haiglas
viibimise kestuse lühenemise eelduseks on sotsiaal- ja avahooldussüsteemi
väljaarendamine. Ambulatoorse teenuse osakaalu tõus nõuab investeeringuid patsiendile
elukohajärgse tervishoiuteenuse kindlustamisel (sonograafiline uuring).
7.4.2 Sünnitusabi ja raseduspatoloogia
Demograafilisest situatsioonist lähtuvalt on ette näha sünnituste arvu kasvu 2012. aastani.
Sellega seoses oleme planeerinud statsionaaris, ambulatoorses töös ja päevaravis
töömahtude tõusu.
Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja vajab ümberkorraldusi. Kavas on uute
sünnitustubade avamine (1 sünnitustuba 300 sünnituse kohta) ja nende varustamine
vajaliku aparatuuriga. Koos meditsiini arenguga tõuseb sügavalt enneaegsete
vastsündinute elulemus, mis omakorda nõuab uusi investeeringuid. Eriti suur nõudlus on
perepalatite järele. Uute perepalatite avamine parandaks patsientide rahulolu.
27

Sünnitajate keskmine vanus tõuseb ja sellega seoses suureneb riskirasedate arv. Sellist
tendentsi näitab viimaste aastate statistika. Vastsündinute osakonnas on avatud 5
lastevoodit intensiivravi järgselt adaptatsiooniperioodi häiretega vastsündinutele, kelle
jälgimine sünnitusvoodis ei ole võimalik emapoolsetel näidustustel.
Kavandatud voodifondi kasutus Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmajas 2011. aastaks vt.
lisa 1 ja 2.
Päevaravi kavandatud voodifondi kasutus Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmajas 2011.
aastaks vt. lisa 3.
Kavandatud ambulatoorsed visiidid Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmajas 2011. aastaks
vt. lisa 4.
Intensiivravi voodid on Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmajas planeeritud osakondade
koosseisus ja toodud lisas 9.
28

7.5 Anestesioloogia- ja intensiivravi keskus
Kirurgilise ja nefroloogia/dialüüsi teenistuse koondamine Meremeeste haigla korpusesse
nõuab anestesioloogia/intensiivravi alases töös muudatuste tegemist.
Meremeeste Haigla anestesioloogia teenistuse plaanides omab kõige kesksemat kohta
intensiivravi osakonna uute ruumide täielik renoveerimine. Olemasolevatest ruumidest
ülekolimine vabastab ruumid operatsiooniblokis uute operatsioonisaalide ja nende arvust
tulenevalt nõuetele vastava „Recovery“ rajamiseks. Uus rajatav intensiivravi osakonna
struktuur peab katma kogu AS LTKH erinevate profiilide (nakkus, teraapia, kirurgia ja
nefroloogia) III astme ja osaliselt ka II astme intensiivravi vajaduse. Investeeringuplaani
aluseks on võetud 12 voodikohta, mis jagunevad järgmiselt: III astme intensiivraviks 4
voodit ja 2 isolaatorit ning 6 voodit II astme intensiivravi vajavatele
haigetele.Planeeritava ruumiprogrammi muutuste läbiviimine eeldab olemasoleva
osakonna jagunemist kaheks, s.o. anestesioloogia- ja intensiivravi osakonnaks.
Nõuetele vastava erakorralise meditsiini osakonna moodustamiseks on Meremeeste
haigla korpuse vastuvõtu osakonnas vajalik olemasolevate ruumide täielik ümberehitus.
Ööpäevaringse erakorralise meditsiiniteenuse osutamiseks ja patsientide
hospitaliseerimiseks profiilijärgsetesse osakondadesse on renoveeritava osakonna
ruumiprogrammi aluseks minimaalselt 10 jälgimiskohta koos töökorralduslikus
seadusandluses sätestatud ruumidega haigetele ja personalile. Töömahuks on 40 – 50
erakorralist haiget ööpäevas.
29

7.6 Nakkuskeskus
Haiglaravi vajavate patsientide arv tõuseb HIV – positiivsete ja AIDS-i haigete arvelt.
Suureneb HIV- positiivsetelt ja AIDSihaigetelt emadelt sündinud laste haiglaravi ja
järelkontrolli vajadus. Raskete HIV-positiivsete patsientide II ja III astme intensiivravi
on planeeritud Anestesioloogia- ja intensiivravi keskuse intensiivravi osakonnas.
Täiskasvanutel võib prognoosida vähest voodipäevade arvu tõusu seoses HIV-
positiivsete haigetega, kellel on sageli kaasuva diagnoosina tuberkuloos. Suureneb
immunoloogiliste ja viiruse kvantitatiivsete uuringute vajadus HIV-positiivsetel
patsientidel.
Haigete isoleerimistingimuste parandamiseks ja voodihõive suurendamiseks, on vajalikud
investeeringud ühe- ja kahekohaliste palatite ehitamiseks.
Kavandatav voodifondi kasutus Nakkuskeskuses 2011. aastaks vt. lisa 1 ja 2.
I astme intensiivravi voodid on Nakkuskeskuses planeeritud osakonna koosseisus ja
toodud lisas 9
Ambulatoorse teenuse osas võib prognoosida HIV-positiivsete patsientide arvu tõusu.
Kasvab patsientide voog Ida-Virumaalt. Seoses elanikkonna teadlikkuse tõusuga on
ilmne vaktsineerimiste ja reisimeditsiini nõustamiste arvu kasv järgnevatel aastatel.
Kavandatud ambulatoorsed visiidid Nakkuskeskuses 2011. aastaks vt. lisa 4.
30

7.7 Närvihaiguste keskus
7.7.1 Statsionaar
Keskuse meeskonnatöös osalevad lisaks arstidele ja õdedele ka füsioterapeudid,
logopeed, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Arvestades maailmas levinud trendi, kus
insuldihaigeid käsitletakse kui erakorralist hospitaliseerimist vajavaid haigeid, on
lähiaastate eesmärgiks insuldiprogrammi väljaarendamine. Harju maakonnas on
prognoositav insuldihaigete arv aastas 500–800 haiget. Trombolüüsravi insuldihaigetel on
alustatud 2005. aastal.
Ravikvaliteedi tagamiseks on sisse viidud neuroloogi ööpäevaringne valve ja 24 tundi
kättesaadav patsientide kompuutertomograafiline uurimise võimalus. Ümberkorraldusi
tuleb teha osakonna struktuuris.
7.7.2 Sclerosis multiplexi (SM) keskus
Keskuse sihtrühm on Sclerosis multiplexi haiged. Teeninduspiirkond hõlmab kogu
vabariiki. Degeneratiivsete närvihaigustega haigete (sh. dementsus) diagnostika ja ravi
jäävad prioriteetseteks valdkondadeks.
Kavandatav voodifondi kasutus Närvihaiguste keskuses 2011. aastaks vt. lisa 1 ja 2.
31

Intensiivravivoodid on planeeritud Närvihaiguste keskuses osakonna koosseisus ja
toodud lisas 9.
Patsiendile neuroloogilise abi kättesaadavuse tagamiseks elukohajärgselt on otstarbekas
jätta ambulatoorne teenistus erinevatesse polikliinikutesse.
Arvestades Sclerosis multiplexi polikliiniku populaarsust vastavas sihtgrupis on avatud
ambulatoorne vastuvõtt teatud haigusgruppidesse kuuluvatele patsientidele:
degeneratiivsed närvihaigused, epilepsia, mäluprobleemid (dementsuse
diferentsiaaldiagnostika ja ravi), krooniline valu, insult, neurogeensete põiehäirete
diagnostika ja ravi, ekstrapüramidaalsed ja lihashaigused.
Kavandatud ambulatoorsed visiidid Närvihaiguste keskuses 2011. aastaks vt. lisa 4.
7.8 Psühhiaatriakeskus
Psühhiaatriakeskuses osutatakse ambulatoorset psühhiaatrilist teenust Mustamäe ja
Väike-Õismäe polikliinikus ning Merimetsa Tervisekeskuses. Uute teenustena on kavas
pakkuda pikaajaliste psüühikahäiretega patsientide ambulatoorset toetusravi,
psühhiaatrilist (eeskätt just psühhoterapeutilist) abi noorukitele ja konsultatiivset abi
hooldekodudele. Arvestades AS LTKH kliinikute ja keskuste vajadusi, tuleb parendada
psühhiaatrilist konsultatiivset abi statsionaarsetele osakondadele.
32

Psühhiaatriakeskuse autonoomne allüksus on Metadooni Asendusravikeskus. Keskuse
arengut tuleb jätkata samadel põhimõtetel, s.t. pakkudes individuaal- ja rühmatööd,
psühholoogilist nõustamist ja sotsiaalset rehabilitatsiooni. Sõltuvusravi üksuse töö mahu
suurendamine ei ole ravikvaliteedi seisukohalt otstarbekas, kuid vajalik on parandada
sidemeid teiste opiaatsõltlasi ravivate keskustega.
Kavandatud ambulatoorsed visiidid Psühhiaatriakeskuses 2011. aastaks vt. lisa 4.
33

7.9 Hambaravikeskus
Hambaravikeskuse arengu eesmärgiks on uute diagnostika- ja ravivõimaluste kasutusele
võtmine ja võimalikult erinevate hambaraviteenuste omamine. Keskuse töö analüüs
näitab pidevat ortopeedilise vastuvõtu osakaalu tõusu, mistõttu oleme planeerinud selle
hambaraviteenuse osa suurenemist (implantaadid, ortodontiline ravi). Arendama peab
parodontoosiravi, sest parodontoosi haigestub järjest noorem elanikkond. Otstarbekas on
jätta keskuse osakonnad tööle linnaosades, kus asuvad haigla polikliinikud.
Kavandatud visiitide koguarvu mõjutavaks teguriks on elanikkonna ostujõud, kuna
täiskasvanud elanikkonnale on pakutavad teenused suuremas osas tasulised. 1 oktoobril
2002. a. jõustunud Ravikindlustuse seaduse kohaselt tasustatakse Eesti Haigekassa poolt
100% hambaraviteenusest kuni 19-aastastele isikutele, mis kogu hambaravikeskuse tööst
moodustab ainult 11%.
Kavandatud ambulatoorsed visiidid Hambaravikeskuses 2011. aastaks vt. lisa 4.
34

8 Meditsiinilise aparatuuri vajadus
Tabel 7. Aparatuuri vajadus aastaks 2011
Aparatuur arv 2005
uuringud
tehniline
võimsus
2011
uuringud
aparatuuri
vajadus
Radioloogia
Röntgenkompuutertomograaf 1 10 030 10 000 11 000 1
Magnetresonantstomograaf 3 000 3 000 1
Röntgenaparaat 12 92 700 20 000 100 000 9
Mobiilne röntgenaparaat 4 2
Arkoskoop 1 2
Ultraheliaparaat 14 56 407 4 500 60 000 16
Funktsionaalne diagnostika
Ehhokardiograaf 3 3 605 2 300 6 000 4
EKG Holter- süsteem 3 1 534 2 300 2 500 3
Koormus EKG aparatuur 3 1 634 2 300 2 700 3
Endoskoopia 11 783 2 500 12 000
Videokeskus 4 6
Gastroskoop 8 12
Kolonoskoop 3 8
Hemodialüüsi aparaat 9 6 150 7 000 11
35

9 Personali vajadus
Personali vajadusele avaldab mõju statsionaarsete erialade koondumine. Personali hulk
väheneb osaliselt ööpäevaringselt töötavate teenistuste arvelt. Arvestades personali
vanust ja täitmata ametkohti on suurem vajadus anestesioloogidele, radioloogidele,
infektsionistidele ja günekoloogidele. Õenduspersonali osas on vajadus spetsialiseeritud
õenduserialade suhtes, nagu näiteks operatsiooni- ja intensiivraviõed, hemodialüüsiõed.
Samuti vajame ka radioloogiatehnikuid ja bioanalüütikuid.
Personali vajaduse arvestamisel on lähtutud kõikidest hetkel kehtivatest tööseadusandluse
normatiividest ja parimast praktikast.
Keskmiselt on arvestatud 1 arsti ametkohale 6–8 haiget statsionaaris ja ambulatoorsel
vastuvõtul 3 haiget tunnis. 1 arsti kohta on 3 õde ja 2 hooldustöötajat.
Kavandatud tervishoiutöötajate vajadus 2011. aastaks vt. lisa 7
36

Lisa 1. LTKH voodikohtade arv ja ravitud haiged aastaks 2011
Ravitud haiged Voodite arv
Nimetus 2002 2003 2004 2005 2011
200
2 2003 2004 2005 2011
sisehaigused 3714 3908 3 952 3426 4 550 133 133 133 74 93
kardioloogia 952 1080 1 132 1117 1 200 26 26 26 30 19
gastroenteroloogia 462 568 622 496 500 20 20 20 15 10
neuroloogia 1391 1675 1 667 1516 1 600
60 45 45 42 27
nakkushaigused 1349 1339 1 353 1366 2 100 33 33 31 38 50
laste nakkushaigused 1868 1603 1 511 1565 2 300 62 62 54 54 48
nefroloogia 1044 1038 939 856 900 24 24 24 27 20
pediaatria 25 250 5 5
SISEERIALAD KOKKU 10780 11211 11176 10367 13400 358 343 333 285 272
kirurgia 5616 5340 5 310 4237 4 000 107 107 107 80 70
neist nina-kõrva-kurguh. 135 152 135 61 150 2 2 2 2 2
ortopeedia 294 612 621 547 600 24 24 24 17 12
uroloogia 1314 1380 1 155 951 950 28 28 28 17 15
sünnitusabi 2225 2416 2 797 2908 3500 35 35 35 38 45
sünnieelne 1923 2012 2 084 1970 2 200 25 25 25 25 23
günekoloogia 2129 2042 1 858 1701 2 000 25 25 25 30 15
KIRURGIA ERIALAD
KOKKU 13636 13954 13960 12375 13400 246 246 246 209 180
intensiivravi III aste 196 211 250 287 4 4 4 4 6
laste intensiivravi I aste 63 40 18 21 8 8 8 8 2
vastsündinute int. vravi 331 283 79 6 6 6 6 6
KOKKU AKTIIVRAVI 26566 27445 27184 24566 26800 643 628 618 512 468
hooldus 109 1 550 20 150
taastusravi 5 570 4 20
KOKKU 26566 27445 27184 24680 27 520 643 628 618 536 638
37

Lisa 2. LTKH keskmine ravikestus ja voodihõive aastaks 2011
Keskmine ravikestus Voodihõive
Nimetus 2002 2003 2004 2005 2011 2002 2003 2004 2005 2011
Sisehaigused 9,5 8,7 8,5 7,3 6,0 73,8 71,2 69,9 77,6 80,0
Kardioloogia 7,6 6 5,2 5 5,0 75,6 66,6 61,2 56,9 85,0
Gastroenteroloogia 6,3 6 6,1 5 6,0 39,6 46,6 52,2 43,1 80,0
Hooldus 23,2 24,3 30 36,4 84,8
Nakkushaigused 6,9 7 7 6,7 7,0 73,5 78,4 84,4 80,1 80,0
Laste nakkushaigused 5,4 5,6 5,8 5,2 6,0 39,4 39,3 44,2 40,9 78,0
Nefroloogia 6,7 6,8 7,3 7,1 7,0 81,9 81,6 79,1 71,3 85,0
Kirurgia 4,9 5,2 5 4,7 5,0 72 72 67,6 59,7 80,0
Ortopeedia 3,5 5,3 5,6 5,6 6,0 12 36,8 39,3 40,3 80,0
Uroloogia 4,2 4,3 5,2 5 4,5 54 58,1 59,2 58,1 77,0
Sünnitusabi 3,4 3,4 3,3 3,3 3,5 66,3 73 82,1 84,2 75,0
Pediaatria 2,6 6 7,9 80,0
Sünnieelne 3,1 3,1 3,3 2,8 3,1 66,1 67,6 74,5 60 80,0
Günekoloogia 2,4 2,2 2,2 2,1 2,2 45,2 49,5 44,4 39,6 80,0
Neuroloogia 9,4 7,4 6,4 6,3 5,0 65,8 64,6 62,6 62,5 80,0
Taastusravi 8,6 10,0 3 80,0
Voodihõive ja voodikäive arvutamisel on arvestatud vastava eriala I ja II astme intensiivravi vooditega, mis
asuvad osakonnas.
Keskmise ravikestuse arvutamisel on esimene ja viimane päev arvestatud ühe ravipäevana.
Lisa 3. LTKH päevaravi ja päevakirurgia voodid ja haigusjuhud aastaks 2011
Voodid Ravitud haiged
2002 2003 2004 2005 2011 2002 2003 2004 2005 2011
Päevaravi kokku 10 10 10 10 38 449 426 515 762 10 400
Sisehaigused 2 350
Gastroenteroloogia 2 350
Nefroloogia 14 7 000
Sünnieelne 10 10 10 10 10 449 426 515 762 700
Neuroloogia 10 2 000
Päevakirurgia
kokku
18 18 18 18 25 2 915 2 932 3 201 2 945 4 250
Kirurgia 8 8 8 8 4 340 420 546 442 800
Uroloogia 2 300
Ortopeedia 4 250
Günekoloogia 10 10 10 10 15 2 575 2 512 2 655 2 503 2 900
KOKKU 28 28 28 28 63 3364 3358 3 716 3 707 14 650
38

Lisa 4. LTKH eriarstide ambulatoorsed visiidid aastaks 2011
Ambulatoorsed visiidid 2002 2003 2004 2005 2011
Sisehaiguste kliinik 221 083 147 992 140 913 125 929 125 400
Endokrinoloog 16 930 12 595 15 846 17 920 20 200
Gastroenteroloog 12 166 11 838 13 317 13 860 14 000
Kardioloog 12 348 17 552 18 150 15 603 18 000
Nefroloog 12 440 12 816 12 448 11 081 8 000
Pulmonoloog 0 269 1 577 2 761 4 500
Reumatoloog 14 963 12 077 12 491 10 705 11 000
Sisearst 14 820 8 726 3 940 3 595 4 000
Üldarst, resident 49 205 14 883 6 599 4 398 4 400
Pediaater 49 186 24 348 23 514 15 728 11 000
Dermatoveneroloog 27 725 25 260 26 575 25 229 25 300
Taastusraviarst 11 300 7 628 6 456 5 049 5 000
Kirurgiliste haiguste kliinik 184 861 173 019 165 783 150 478 133 000
Traumatoloog-ortopeed 8 336 9 417 9 159 8 759 9 000
Uroloog 14 526 15 601 13 695 10 438 12 000
Üldkirurg 79 020 71 227 68 512 63 700 62 000
Otorinolarüngoloog 34 020 29 234 26 220 25 814 20 000
Oftalmoloog 48 959 47 540 48 197 41 767 30 000
Naistekliinik/Pelgulinna sm. 115 608 115 573 122 231 110 389 123 000
Günekoloogia ja sünnitusabi 115 608 115 573 122 231 110 389 123 000
Närvihaiguste keskus 37 244 32 690 32 964 29 954 29 000
Neuroloog 37 244 32 690 32 964 29 954 29 000
Nakkuskeskus 32 001 28 486 32 303 37 965 30 000
Infektsionist 32 001 28 486 32 303 37 965 30 000
Psühhiaatriakeskus 2 325 7 552 9 473 8 752 11 500
Psühhiaater 2 325 7 552 9 473 8 752 11 500
Töötervishoiuarst 0 14 669 30 686 31 326 16 600
Erakorralise med. arst 70 1 118 10 000
KOKKU 593 122 519 981 534 423 495 911 478 500
Hambaravikeskus 116 069 85 445 84 593 78 881 70 000
39

Lisa 5. LTKH planeeritud uuringud aastaks 2011
laboratoorium 2002 2003 2004 2005 2011
uuringuid kokku 1 106 146 1 211 185 1 359 719 1 366 292 1 423 000
biokeemia 480 238 547 168 641 815 625 063 600 000
hüübimine 21 763 24 000 22 418 22 094 30 000
hematoloogia 215 483 224 469 228 953 206 455 220 000
uriini uuringud 113 545 119 061 123 068 118 025 125 000
väljaheite uuringud 7 476 10 117 9 288 8 413 9 000
likvori uuringud 529 416 334 425 500
sperma uuringud 430 2 560 3 485 1 766 1 500
toksikoloogia 2 807 2 596 2 397 1 270 2 000
mikrobioloogia 133 243 130 986 141 716 190 007 210 000
seroloogia 37 120 42 467 49 061 44 477 45 000
immunoloogia 64 726 75 876 108 870 120 139 150 000
allergoloogia 157 339 509 1 134 2 000
geneetika 2 047 2 448 2 696 3 000
tsütoloogia 28 629 29 083 25 357 24 328 25 000
röntgen
uuringuid kokku 86 268 89 271 93 444 92 700 100 000
neist läbivalgustus 1 625 1 363 1 479 1 633
kontrastainega uuringuid 2 544 3 022 2 915 2 474
kompuutertomograafia 33 9 858 10 030 11 000
ultrahalidiagnostika 49 736 54 726 57 356 56 407 60 000
endoskoopia
uuringuid kokku 19 685 19 911 20 868 19 347 21 800
gastrointestinaalne tr. 10 420 12 715 11 783 10 265 12 000
trahhea,bronhi ja pleura 43 234 350
uroloogilised 429 447 454 434 450
günekoloogilised 8 836 6 749 8 588 8 414 9 000
funktsionaalne diagn.
uuringuid kokku 50 208 51 431 50 096 47 622 54 000
vereringeelundid 41 723 42 503 39 381 34 625 37 000
hingamiselundid 602 1 132 1 403 1 868 2 500
närvisüsteem 2 918 1 770 1 691 1 354 2 000
kardiotokograafia 4 216 5 332 7 166 9 302 12 000
muud 749 694 455 473 500
40

Lisa 6. LTKH tervishoiupersonali täidetud ametikohad struktuuriüksustes 2005. a.
arstid
õed ja
muud
ämmaemandad laborandid hooldajad
stats. ambul. stats. ambul. stats. stats. stats. ambul.
KOKKU 163,6 126,1 388,66 183,0 32,5 210,0 127,5 98,8
Kirurgiliste haiguste kliinik 34,3 21,0 71,0 45,5 26,0
administratsioon 2,0 1,0
üldkirurg 20,3 6,0 40,0 28,5 6,0
ortopeed 4,0 1,7 10,0 8,5 2,5
proktoloog 1,0
uroloog 7,0 0,5 6,0 7,5 0,5
oftalmoloog 6,5
otorinolarüngoloog 6,3
operatsiooniosakond 14,0 1,0 9,5
sterilisatsiooniosakond 7,5
Sisehaiguste kliinik 29,3 24,4 89,8 52,5 18,5
administratsioon 1,0 1,0
terapeut 8,5 0,3 42,0 34,0 13,0
dialüüs 6,0 4,0 0,5
nefroloog 3,8 13,8 6,0 1,5
kardioloog 10,3 2,3 22,8 8,5 3,5
dermatoveneroloog 5,9
endokrinoloog 4,5
gastroenteroloog 4,0 4,2 4,3
pediaater 1,0
pulmonoloog 1,3 0,8
reumatoloog 0,5 2,8
Töötervishoiu arst 2,8
Naistekliinik/Pelgulinna 19,5 25,5 79,0 31,5 0,0 41,0 4,8 14,5
administratsioon 1,0 1,0
sünnieelne osakond 4,0 7,0 4,5 1,0
sünnitusosakond 4,5 28,3 17,5 1,0
vastsündinute osakond 6,0 11,0 2,0 0,8
günekoloogia osakond 4,0 12,8 8,0 1,0
operatsiooniblokk 13,0 2,0 0,5
vastuvõtt 6,0 7,0 0,5
naistenõuandla 25,5 31,5 14,5
Diagnostikakliinik 35,1 31,0 32,5 48,8
administratsioon 1,0
radioloog 18,8 28,0 16,8
laboratoorium 15,3 3,0 32,5 32,0
Nakkuskeskus 11,3 1,0 41,5 4,8 22,5 5,5 5,0
administratsioon 1,0 1,0
I osakond 5,0 21,5 14,0 2,5
II osakond 5,3 19,0 8,5 3,0
ambulatoorne osakond 1,0 4,75 5,0
Närvihaiguste keskus 11,5 0,0 16,3 15,0 12,0
administratsioon 1,0 1,0
neuroloog 10,5 15,3 15,0 12,0
Anestesiol. ja intensiivr. 22,8 60,0 33,5 7,5
administratsioon 1,0 1,0
Pelgulinna haigla 5,5 11,0 5,5 0,5
Pelgulinna sünnitusmaja 6,0 6,0
Meremeeste haigla 6,8 28,5 11,0 2,0
vastuvõtt 3,5 14,5 17,0 4,0
Psühhiaatriakeskus 5,5 7 4,5
Hambaravikeskus 36 32,5 17
Polikliinikud 12,8 107,3 62,3
41

Lisa 7. LTKH uute arstide ja õendustöötajate vajadus aastaks 2011
Kliinik/keskus
2011
arstid õed ja
ämmaemandad
Sisehaiguste kliinik 25 41
Endokrinoloogia 2 4
Gastroenteroloogia 5 4
Kardioloogia 2 3
Nefroloogia/dialüüs 7 19
Pediaater 1 0
Pulmonoloogia 0 2
Terapeut 4 5
Reumatoloogia 2 1
Funktsionaaldiagnostika 2 2
Transfusioloogia 0 1
Kirurgiliste haiguste kliinik 2 16
Ortopeedia 0 4
Uroloogia 0 4
Üldkirurgia 0 8
Oftalmoloogia 2 0
Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja 7 16
Günekoloogia ja sünnitusabi 7 16
Anestesioloogia- ja intensiivravi keskus 17 16
Anestesioloogia 13 12
Erakorralise meditsiin arst 4 4
Diagnostikakliinik 13 23
Radioloogia 10 16
Laboratoorium 3 7
Närvihaiguste keskus 4 8
Neuroloogia 4 8
Nakkuskeskus 9 15
Infektsionist 9 15
Psühhiaatria keskus 2 6
Psühhiaatria 2 6
Hambaravikeskus 7 2
Hambaravi 7 2
Töötervishoiu arst 2 0
Terviseõde 6
42

Lisa 8. Väljastpoolt Tallinna linna hospitaliseeritud patsiendid erialade järgi (2005. a.)
Eriala
%
sisehaigused 13,5
kardioloogia 13,7
gastroenteroloogia 21,6
nakkushaigused 32,5
laste nakkushaigused 27,2
nefroloogia 36,3
kirurgia 12,8
ortopeedia 29,3
uroloogia 10,4
sünnitusabi 7,6
sünnieelne 6,1
günekoloogia 1,1
neuroloogia 21,4
nina-kõrva-kurguhaigused 11,5
intensiivravi I aste 38,1
intensiivravi II aste 5,2
intensiivravi III aste 50,0
laste intensiivravi I aste 100
KOKKU 13,5
43

Lisa 9 LTKH intensiivravi voodid aastaks 2011
2005 2011
I aste 25 25
Kirurgiliste haiguste kliinik 6 6
üldkirurgia 3 4
uroloogia 2
ortopeedia 1 2
Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja 4 6
sünnitus; sünnieelne 2 2
günekoloogia 2 4
Närvihaiguste keskus 6
Nakkuskeskus 15 7
nakkushaigused 7 5
laste nakkushaigused 8 2
II aste 27 32
Kirurgiliste haiguste kliinik 3
üldkirurgia 3
Sisehaiguste kliinik 11 12
kardioloogia 4 5
sisehaigused 4 4
nefroloogia 3 3
Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja 10 8
günekoloogia 3 1
sünnitus- sünnieelne 1 1
vastsündinute intensiivravi 6 6
Närvihaiguste keskus 3
Anestesioloogia- ja intensiivravi keskus 6 6
III aste 4 6
Anestesioloogia- ja intensiivravi keskus 4 6
Lisa 10 LTKH operatsioonid aastaks 2011
Operatiivne ravi 2003 2004 2005 2011
Statsionaarne kirurgia 8198 8420 7083 7000
Kirurgilised operatsioonid 4182 3888 2427 2400
Väikesed protseduurid kirurgias 166 747 885 880
Günekoloogia ja sünnitusabi operatsioonid 3053 3365 3338 3300
Väikesed protseduurid günekoloogias ja sünnitusabis 797 420 433 420
44