17.09.2013 Views

docs/Rannu valla leht 163.pdf - Rannu vald

docs/Rannu valla leht 163.pdf - Rannu vald

docs/Rannu valla leht 163.pdf - Rannu vald

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>Rannu</strong> Valla Leht<br />

Nr.163 Mai 2013<br />

Tõuke selle sündmuse korraldamiseks<br />

andis tõdemus, et maakonna tantsijate<br />

talvepidu Tantsutallad on kasvanud suureks<br />

rahvatantsijate peoks. Lapsed ja koolinoored,<br />

kes tegelevad tesitsuguste tantsustiilidega,<br />

ei mahu sinna enam paraku<br />

ära. Seega sai vastu võetud otsus, et lastele<br />

ja noortele tuleb teha oma pidu. Sündmuse<br />

korraldamiseks pani õla alla ka<br />

RNstuudio tantsuõpetaja Merit Täht, kelle<br />

käe all õpivad ja harjutavad sügisest saadik<br />

ka <strong>Rannu</strong> lapsed.<br />

Üheskoos sai paika pandud festivali toimumise<br />

kondikava ja päevaplaan. Merit<br />

kutsus festivalile erinevaid tantsuõpetajaid<br />

õpitube läbi viima ning ka žürii tööd<br />

tegema. Toimus kolm erinevat tantsu<br />

õpituba, milliseid juhendasid:<br />

Kerstin Lõhmus (Tartu Dance Act - klassika,<br />

džäss ja moderntants);<br />

Merit Täht (Elva RNstuudio – showtants<br />

ja lavaline imago);<br />

Andry Haava (Elva RNstuudio – Hip-hop<br />

old school ja new style, house dance).<br />

Kui põnevad õpitoad said läbitud, oli<br />

osalejaid ootamas soe supp ja pisut hingetõmbeaega.<br />

Kätte jõudis aeg õppida Meriti juhendamisel<br />

ära ühistants, mis annab festivalile<br />

ilusa lõpuaktsendi. Kui me päeva alguses<br />

tundsime muret, et osalejaid on vähem<br />

kui me ootasime, siis nüüd tundus küll, et<br />

lava jääb osalejatele väikseks. Kui ühis-<br />

<strong>Rannu</strong> Keskkooli algklasside õpetajad<br />

korraldasid 7. mail maakondliku õppepäeva<br />

SEINAST SEINA.<br />

Üritus viidi läbi <strong>Rannu</strong> Keskkooli ja Eesti<br />

Maaülikooli koostööna ja päeva teema<br />

oli “Pisiloomi magevees ja selle ümbruses”.<br />

Ettevalmistused algasid märtsis. Õpetajate<br />

poolt tuli teema ja päeva ülesehitus.<br />

Anu Kisand Eesti Maaülikoolist oli nõus<br />

oma teadmisi ja oskusi rakendades koostama<br />

lastele põneva slaidishow magevees<br />

ja selle ääres elavatest pisiloomadest. Et<br />

uurida pisiloomi binokulaaridega, oli vaja<br />

loomakesed enne järvest kinni püüda.<br />

Töövahendid ja -võtted olid olemas Anu<br />

Tartumaa Koolinoorte Tantsufestival<br />

tants sai selgeks õpitud, asuti võistlustulle.<br />

Žürii rasket tööd tegid õpitubade juhendajad<br />

Kerstin Lõhmus, Andry Haava<br />

ja Roberta Liinar Elva spordiklubist Airi.<br />

Kontsert-konkurss oli aga piisava pikkusega,<br />

et lapsi mitte ära väsitada. Kokku<br />

esitati 16 meeleolukat tantsu, millest viimane<br />

oli vahva ja kõiki tantsijaid kaasahaarav<br />

ühistants.<br />

Meie esimesest festivalist võtsid osa<br />

RNstuudio õpilased Elvast, Kongutast ja<br />

<strong>Rannu</strong>st (8 vanuserühma) – juhendaja<br />

Merit Täht; Estonian Shuffle Team Tartust<br />

– juhendaja Kristo Raik; tantsukool<br />

Triiniks Nõost (4 vanuserühma)– juhendaja<br />

Ingrid Hamer. See esimene pääsuke<br />

Seinast seina – mis see veel on?<br />

Kisandil, kellega koos õpetajad eelnevalt<br />

loomakesi püüdsid.<br />

Tänu tööõpetuse õpetajale Ainar<br />

Kinsigole, kooli suurematele poistele ja<br />

õpetaja Ülle Tensmannile sai iga üritusel<br />

osaleja toreda puidust medali.<br />

Lapsevanem Gunnar Ülper aitas meil<br />

hankida materjale toredate laevukeste<br />

meisterdamiseks. Meelis Kask ja Anu<br />

Metsar võimaldasid kasutada Maaülikooli<br />

Võrtsjärve õppekeskuse ruume ja vahendeid.<br />

Kooli söökla tublid kokad valmistasid<br />

maitsva lõunasöögi. Transpordi osas<br />

abistasid meid <strong>Rannu</strong> Vallavalitsus ja<br />

bussijuht.<br />

1<br />

Festivali lõpetas ühistants Foto Helvi Tõlk<br />

näitas kätte head ja vead, et järgmised<br />

festivalid saaksid kasvada ja areneda ning<br />

oleksid nii osalejatele kui ka nende juhendajatele<br />

huvipakkuvad ning uut ja põnevat<br />

sisaldavad. Sai ka kokku lepitud, et<br />

festival hakkab toimuma aprilli keskel, et<br />

rühmad saaksid juba varakult sellega oma<br />

tööplaanides ja tegemistes arvestada.<br />

Suur tänu festivali toetamast Eestimaa<br />

Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupile<br />

ja <strong>Rannu</strong> Vallavalitsusele.<br />

Nooruslikku tantsulusti ka armsale lehelugejale<br />

soovib <strong>Rannu</strong> Rahvamaja.<br />

Liis Jaamets<br />

Õppepäevast võttis osa 15 Tartu maakonna<br />

kooli. Päeva jooksul saadi uusi teadmisi,<br />

uuriti binokulaaridega pisiloomi, meisterdati<br />

puukoorest ja kasetohust laevukesi<br />

ja pandi need Võrtsjärve vette ujuma ning<br />

lauldi algklassiõpetajate rahvapilliansambli<br />

saatel. Osalejad olid päevaga väga<br />

rahul, sest saadi palju uusi teadmisi ja<br />

kogemusi. Õpilased rõõmustasid võimaluse<br />

üle kasutada binokulaare. Elevust<br />

tekitasid akvaariumid ning tore oli vees<br />

ujumas näha enda meisterdatud laevukesi.<br />

Õpetajad tänavad kordaläinud päeva eest<br />

kõiki osalisi.<br />

Küllike Mikk, Ülle Tensmann ja Evelyn<br />

Lääne


Mai 2013<br />

VÕIMU<br />

VEERUD<br />

Maano Koemets,<br />

<strong>valla</strong>vanem<br />

Vallavalitsuse istungitel 15.04.<br />

– 10.05.2013. a. otsustati:<br />

kvalifitseerida lihthankes<br />

„<strong>Rannu</strong> <strong>valla</strong> kohalike teede<br />

suvised hooldetööd 2013“<br />

pakkujad OÜ TecCen ja OÜ<br />

Melior-M ning tunnistada hindamise<br />

kriteeriumi alusel edukaks<br />

pakkumuseks OÜ Melior<br />

-M pakkumus (teeäärse võsa ja<br />

rohu niitmistööd 39 eurot/tund<br />

käibemaksuta ning kruusateede<br />

profileerimine höövliga 49<br />

eurot/tund käibemaksuta).<br />

Peale vaidlustamise tähtaja<br />

möödumist sõlmida OÜ-ga<br />

Melior-M töövõtuleping;<br />

Vajaduspõhine peretoetus on<br />

toetus, mida makstakse allpool<br />

vajaduspõhise peretoetuse<br />

sissetulekupiiri elavatele lastega<br />

perekondadele. Vajaduspõhist<br />

peretoetust määrab ja<br />

maksab kohalik omavalitsus<br />

riigieelarvelistest vahenditest.<br />

Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse<br />

saamiseks on võimalik<br />

kohalikele omavalitsustele<br />

esitada alates 1. juunist 2013.<br />

Toetust hakatakse välja maksma<br />

alates 1. juulist 2013.<br />

Vajaduspõhise peretoetuse<br />

taotlemist, määramist ja maksmist<br />

reguleerib sotsiaalhoolekande<br />

seadus. Vajaduspõhise<br />

peretoetuse sissetulekupiiri<br />

perekonna esimesele liikmele<br />

kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks<br />

riigieelarvega.<br />

Vajaduspõhise peretoetuse<br />

sissetulekupiiri aluseks on<br />

Statistikaameti poolt eelarveaastale<br />

eelneva aasta 1. märtsiks<br />

viimati a<strong>vald</strong>atud suhtelise<br />

vaesuse piir. Vastavalt<br />

2013. aasta riigieelarve seadusele<br />

on vajaduspõhise peretoetuse<br />

sissetulekupiir 2013. aastal<br />

perekonna esimesele liikmele<br />

280 eurot kuus. Igale<br />

maksta kahele isikule matusetoetust<br />

summas 200 eurot;<br />

maksta aprillikuus toimetulekutoetust<br />

5 taotlejale kogusummas<br />

1016 eurot ja 54 senti,<br />

sotsiaaltoetusi 21 taotlejale<br />

kogusummas 741 eurot ja puudega<br />

inimese hooldajatoetusi<br />

49 taotlejale kogusummas<br />

1211 eurot;<br />

vabastada 7 kinnistuomanikku<br />

korraldatud jäätmeveoga liitumisest;<br />

maksta Vapramäe-Vellavere-<br />

Vitipalu Sihtasutusele 50 eurot<br />

toetust Loodusmaja ekspositsiooni<br />

täiendamiseks ja teenindamiseks<br />

vajalike seadmete<br />

soetamiseks;<br />

määrata ühele <strong>Rannu</strong> <strong>valla</strong><br />

elanikule kaheks kuuks hooldustoetus;<br />

tasuda riigieelarvest toimetulekutoetuseks<br />

ja sotsiaaltoetuste<br />

ja teenuste osutamiseks eraldatud<br />

vahenditest 250 eurot<br />

MTÜ-le Johannes Mihkelsoni<br />

Keskus kodanikuühiskonna<br />

Sihtkapitali Šveitsi Vabaühen-<br />

2<br />

duste Fondi projekti „Tugiteenuse<br />

arendamine Tartu linnas<br />

ja maakonnas sotsiaalselt<br />

vähekaitstud inimestele ja riskirühmadele“omafinantseeringu<br />

toetuseks;<br />

teha Sotsiaalkindlustusameti<br />

Lõuna Pensioniametile ettepanek<br />

jätkata iseseisvalt elama<br />

asunud vanemliku hoolitsuseta<br />

lapsele peretoetuse maksmist;<br />

maksta kahele lapsevanemale<br />

sünnitoetust summas 380 eurot;<br />

muuta katastriüksuse kohaaadressi<br />

Tartu maakond, <strong>Rannu</strong><br />

<strong>vald</strong>, Vehendi küla, Väikesapi<br />

ning kinnitada uueks koha<br />

-aadressiks Tartu maakond,<br />

<strong>Rannu</strong> <strong>vald</strong>, Vehendi küla,<br />

Võrtsuääre. Omaniku soovil<br />

muudeti kinnistu nimetust<br />

Väikesapi ja uueks nimeks<br />

määrati Võrtsuääre;<br />

saata <strong>valla</strong>vanem Maano Koemets<br />

ajavahemikuks 13. maist<br />

17. maini 2013 ametialasele<br />

lähetusele Lääne-Šotimaale<br />

ning maksta päevaraha 30 eu-<br />

Mis on vajaduspõhine peretoetus ja kuidas seda taotleda?<br />

järgnevale vähemalt 14aastasele<br />

perekonnaliikmele<br />

on vajaduspõhise peretoetuse<br />

sissetulekupiir 140 eurot kuus<br />

ning igale alla 14-aastasele<br />

perekonnaliikmele 84 eurot<br />

kuus. Vajaduspõhise peretoetuse<br />

suurus on alates 1. juulist<br />

2013 kuni 2014. aasta lõpuni<br />

9,59 eurot kuus ühe lapsega<br />

perele ja 19,18 eurot kuus kahe<br />

ja enama lapsega perele.<br />

Vajaduspõhist peretoetust on<br />

õigus saada perekonnal, kelle<br />

liikmete hulka kuulub vähemalt<br />

üks riiklike peretoetuste<br />

seaduse alusel lapsetoetust<br />

saav laps, kui perekonna keskmine<br />

kuine netosissetulek on<br />

taotluse esitamise kuule eelnenud<br />

kolmel kalendrikuul olnud<br />

alla vajaduspõhise peretoetuse<br />

sissetulekupiiri.<br />

Vajaduspõhise peretoetuse<br />

määramisel loetakse perekonna<br />

liikmeteks abielus või abielulistes<br />

suhetes olevad samas<br />

eluruumis elavad isikud, nende<br />

abivajavad lapsed ja vanemad<br />

või muud üht või enamat tuluallikat<br />

ühiselt kasutavad või<br />

ühise majapidamisega isikud.<br />

Perekonna koosseisu loetakse<br />

ka perekonnast eemal viibivad<br />

õpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse<br />

kantud elukoha<br />

aadressiandmed langevad<br />

kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.<br />

Samuti loetakse<br />

perekonna koosseisu<br />

need õpilased, kelle rahvastikuregistrisse<br />

kantud elukoha<br />

aadressiandmed ei lange kokku<br />

perekonnaliikmete elukoha<br />

aadressiandmetega, kuid kelle<br />

eest makstakse perekonnaliikmele<br />

lapsetoetust.<br />

Perekonna sissetulekute hulka<br />

arvatakse kõikide pereliikmete<br />

vajaduspõhise peretoetuse<br />

taotlemisele eelneva kolme<br />

kuu tulud, mis ei ole allpool<br />

erandina välja toodud. Näiteks<br />

arvatakse sissetulekute hulka<br />

saadud töötasu, peretoetused<br />

(v.a kolmanda ja järgneva lapse<br />

lapsetoetus kahe lapsetoetuse<br />

määra ulatuses iga nimetatud<br />

lapsetoetust saava lapse<br />

kohta), töötuskindlustushüvitis,<br />

töötutoetus, saadud elatis,<br />

elatisabi, pension, puudega<br />

vanema toetus, tulumaksu<br />

tagastus, muu sissetulek.<br />

Vajaduspõhise peretoetuse<br />

arvestamisel ei arvata pere-<br />

rot päevas;<br />

tühistada <strong>valla</strong>vanem Maano<br />

Koemetsa ajakavajärgne puhkuseosa<br />

27. maist 2. juunini<br />

2013. a;<br />

määrata seoses <strong>valla</strong>vanem<br />

Maano Koemetsa ajakavalise<br />

puhkusega ajavahemikus 20.<br />

maist 26. maini 2013 <strong>valla</strong>vanema<br />

asendajaks sotsiaalnõunik<br />

Sirje Erm;<br />

maksta MTÜ-le Jalgpalliklubi<br />

FC Elva 85 eurot toetust klubisse<br />

kuuluva seitsme <strong>Rannu</strong><br />

<strong>valla</strong> elaniku 26. juunist 1.<br />

juulini 2013 Põhja-Rootsis<br />

toimuval Piteå Summergames<br />

2013 jalgpalliturniiril osalemise<br />

kulude osaliseks katmiseks;<br />

korraldada riigihange <strong>Rannu</strong><br />

<strong>valla</strong> asutustele kütteõli ostmiseks<br />

ja katlamajade hoolduseks<br />

2013–2014. Teade a<strong>vald</strong>atud<br />

riigihangete registris<br />

ning pakkumiste esitamise<br />

tähtaeg on 30.05.2013 kell<br />

10.00.<br />

konna sissetulekute hulka:<br />

ühekordseid toetusi, mida on<br />

üksi elavale isikule, perekonnale<br />

või selle liikmetele makstud<br />

riigi- või kohaliku eelarve<br />

vahenditest;<br />

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste<br />

seaduse alusel makstavaid<br />

toetusi, välja arvatud puudega<br />

vanema toetus;<br />

riigi tagatisel antud õppelaenu;<br />

tööturuteenuste ja -toetuste<br />

seaduse alusel makstavat stipendiumi<br />

ning sõidu- ja majutustoetust;<br />

õppetoetuste ja õppelaenu seaduse<br />

alusel makstud vajaduspõhist<br />

õppetoetust;<br />

riiklike peretoetuste seaduse<br />

alusel makstavat kolmanda ja<br />

järgneva lapse lapsetoetust<br />

kahe lapsetoetuse määra (st<br />

19,18 euro) ulatuses iga nimetatud<br />

lapsetoetust saava lapse<br />

kohta;<br />

vajaduspõhist peretoetust.<br />

Taotlemisele eelneva kolme<br />

kuu sissetulekutest arvutatakse<br />

välja keskmine kuine tulu. Kui<br />

see jääb alla vajaduspõhise<br />

peretoetuse sissetulekupiiri, on<br />

perel õigus saada vajaduspõhist<br />

peretoetust taotlemisele


järgneva kolme kuu jooksul.<br />

Toetuse taotleja (ehk isik,<br />

kellele makstakse perekonna<br />

liikmete hulka kuuluva lapse<br />

või laste eest riiklike peretoetuste<br />

seaduse alusel lapsetoetust),<br />

esitab vajaduspõhise<br />

peretoetuse saamiseks a<strong>vald</strong>use<br />

hiljemalt kuu viimaseks<br />

tööpäevaks <strong>valla</strong>- või linnavalitsusele,<br />

kelle halduspiirkonnas<br />

ta alaliselt või püsivalt<br />

elab. A<strong>vald</strong>usele tuleb lisada<br />

dokumendid, mis tõendavad<br />

perekonnaliikmete a<strong>vald</strong>use<br />

„Teeme ära“ kampaania raames<br />

on <strong>Rannu</strong> Maanaiste Selts<br />

korraldanud talguid neljal aastal.<br />

Alati oleme otsinud koristamiseks<br />

just niisuguse koha,<br />

kus abikäsi kõige rohkem vaja.<br />

Kahel esimesel aastal koristasime<br />

kalmistul. Eelmisel aastal<br />

läksime appi <strong>Rannu</strong> kiriku<br />

juurde.<br />

Sel aastal oli mul enda arvates<br />

väga hea idee, aga kahjuks ei<br />

saanud me maaomanikuga<br />

üksteisest aru. Siis tuligi meelde<br />

ühel <strong>valla</strong>volikogul <strong>valla</strong>vanema<br />

poolenisti naljaga öeldu,<br />

et Kurekülas on söökla varemetele<br />

tekitatud prügimägi,<br />

mis vajab likvideerimist, ehk<br />

Viive läheb ja „Teeb ära“.<br />

Aprillis saigi <strong>valla</strong>vanemaga<br />

nimetatud koht üle vaadatud.<br />

Vaatepilt oli üsna jube, kuigi<br />

osa sodi oli siis veel lume all.<br />

A<strong>vald</strong>ati ka arvamust, et loodate<br />

te tõesti, et lumi on 4.<br />

maiks sulanud. Samuti sai<br />

Kureküla peal lahti lastud kõlakas,<br />

et söökla vastas asuva<br />

kuuri võiksid kohalikud lammutada<br />

endile küttematerjaliks.<br />

4. mai hommik ootas meid<br />

päikesepaiste ja sooja kevadilmaga,<br />

nii lumi kui ka kuur olid<br />

kadunud. Talgulisi hakkas<br />

muudkui tulema ja lõpuks sai<br />

esitamisele eelnenud kolmel<br />

kuul saadud netosissetulekut<br />

ja makstud elatise suurust.<br />

Vajaduspõhine peretoetus<br />

määratakse kolmeks a<strong>vald</strong>use<br />

esitamisele järgnevaks kuuks.<br />

Seejuures peavad lapsed vastama<br />

vajaduspõhise peretoetuse<br />

saamise tingimustele (st<br />

olema lapsetoetuse saajad)<br />

toetuse taotlemise kuul.<br />

Otsuse toetuse määramise<br />

kohta teeb <strong>valla</strong>- või linnavalitsus<br />

kümne tööpäeva jooksul<br />

pärast kõigi dokumentide esi-<br />

meid kokku 18. Nende hulgas<br />

ka <strong>valla</strong>vanem Maano, koguduse<br />

õpetaja Maarja ja 3 last.<br />

Meie tööülesandeks oli sorteerida<br />

prügi. See tähendab, olmeprügi<br />

toppida prügikottidesse,<br />

eraldi panna suuremõõdulised<br />

ja ohtlikud jäätmed.<br />

Maano oli varunud 50 tugevat<br />

prügikotti, aga juba tunni aja<br />

pärast tuli tal kotte juurde varuma<br />

minna. Kokku sai 180<br />

(200 liitrist!) kotti erinevat<br />

olmeprügi. Siin oli tuhka ja<br />

mähkmeid, kanistreid ja toidupakendeid<br />

ja palju muud. Lisaks<br />

prügikoristusele lõikasid<br />

mehed maha ümbruses olnud<br />

võsa ja panid sellegi hunnikusse.<br />

Kuigi töö polnud kõige<br />

meeldivamate killast (olmejäätmed<br />

ju haisevad), säilitasid<br />

talgulised rõõmsa meele ja<br />

naljasoone. Korraldaja poolt<br />

oli väike kohvipaus ja päeva<br />

lõpetuseks talgusupp.<br />

Sorteeritud prügi äraveo organiseeris<br />

<strong>valla</strong>valitsus. Kindlasti<br />

tekkis nii talgulistel kui ka<br />

teistel küsimus, et mis kasu<br />

niisugusest tööst on. Likvideerisime<br />

ju kohalike poolt tekitatud<br />

prügimäe ja kes garanteerib,<br />

et sinna kohe uuesti ei<br />

veeta prügi. Kindlasti hoiavad<br />

kohal silma peal talgutel osalenud<br />

ning <strong>valla</strong>valitsus. Talgulised<br />

väga loodavad, et niisugust<br />

prügimäge ei tekitataks<br />

enam Kurekülla ega kuhugi<br />

mujale. Vallavalitsusel on<br />

plaan varemed lähiajal likvideerida<br />

ning ehituspraht vedada<br />

raamatukogu kõrval oleva<br />

tiigi täiteks. Kohalikud elanikud<br />

on a<strong>vald</strong>anud soovi, et see<br />

mõttetu auk kaoks ja asemele<br />

Talgupäev Kurekülas<br />

3<br />

tamist. Toetus makstakse välja<br />

hiljemalt 20. kuupäevaks<br />

igal a<strong>vald</strong>use esitamise kuule<br />

järgneval kolmel kuul.<br />

NB! Perede puhul, kus on<br />

põhikooli lõpetanud 16aastane<br />

laps, võib taotluse<br />

esitamise korral septembrikuus<br />

otsuse tegemine võtta<br />

kauem aega, sest eelnevalt on<br />

vaja saada andmed lapse õppimise<br />

jätkamise ning sellega<br />

seonduvalt lapsetoetuse saamise<br />

kohta.<br />

Valla- või linnavalitsus võib<br />

rajataks mänguväljak lastele.<br />

Täiesti mõeldav on seda teha<br />

samuti talgute raames.<br />

Suur aitäh kõigile talgulistele!<br />

Teiega koos oli tore ja saime<br />

jälle natuke oma kodukoha<br />

heaks midagi ära teha. Eriline<br />

tänu kuulub Reedale ja Marikale,<br />

kes on osalenud kõigil<br />

neljal talgupäeval. Vallavanem<br />

jätta vajaduspõhise peretoetuse<br />

määramata, kui vajaduspõhise<br />

peretoetuse taotlejal või<br />

tema eestkostetaval on õigus<br />

elatist saada, kuid elatise saamise<br />

kohta ei esitata dokumenti<br />

või elatise sissenõudmisest<br />

keeldutakse.<br />

Rohkem informatsiooni vajaduspõhise<br />

peretoetuse kohta ja<br />

kalkulaatori leiad sotsiaalministeeriumi<br />

lehelt www.sm.ee/<br />

sinule/perele/vajaduspõhine<br />

peretoetus.<br />

Kureküla “vaatamisväärsused” Maano Koemetsa fotod<br />

pakkus välja, et Reet kirjutaks<br />

oma muljetest. Reeda vastus<br />

aga oli, et mis see 4 ära ei ole,<br />

kui 10 täis saab, siis kirjutab.<br />

Täname ka ülimaitsva supi<br />

keetjat Angelikat ja selle transportijat<br />

Hellet.<br />

Kohtumiseni talgupäeval<br />

2014!<br />

Talgujuht Viive<br />

Mai 2013


Esmakordselt on võimalik<br />

kõiki pindalatoetusi taotleda<br />

e-PRIAs!<br />

Mai alguses jõuab kätte 2013.<br />

aasta pindalatoetuste taotlusperiood<br />

ja seega on taas käes<br />

viimane aeg hakata mõtlema<br />

pindalatoetuste taotlemise peale.<br />

Juba alates 2008. aastast<br />

on olnud pindalatoetuste taotlejatel<br />

võimalik toetustaotlus<br />

esitada e-PRIA portaali vahendusel,<br />

kuid käesoleva aastani<br />

oli poollooduslike koosluste<br />

hooldamise toetuse taotlejatel<br />

vaja enda koosluste kaardid<br />

Keskkonnaametiga kooskõlastada<br />

paberkujul ja seetõttu ei<br />

olnud neil võimalik kõiki vajalikke<br />

vorme e-PRIA kaudu<br />

esitada. Aprilli algusest on e-<br />

PRIA kasutajatele avatud uus<br />

teenus „Minu niidud“, mis on<br />

mõeldud just poollooduslike<br />

koosluste alade aastaringseks<br />

haldamiseks ja elektrooniliseks<br />

kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga.<br />

PLK toetuse taotlemine<br />

muutus mugavamaks<br />

Nii käesolevaks aastaks valminud<br />

teenus „Minu niidud“, kui<br />

e-PRIA teenus nimega „Minu<br />

KOOLIUUDISED<br />

Koolidirektori sõnumid<br />

Kevad oma ilus on kohale<br />

jõudnud, kuigi jäi sel aastal<br />

palju hiljemaks. Aprilli lõpul<br />

töölt koju sõites oli kummaline<br />

vaatepilt mind ootamas: kurepaar<br />

kügeles ühel jalal keset<br />

lumehange, sellist kevadet just<br />

tihti ei näe.<br />

Sel aastal on meil palju muudatusi,<br />

suurim ja mälestusterohkeim<br />

on <strong>Rannu</strong> Keskkooliga<br />

hüvastijätt ja „Tere“ ütlemine<br />

<strong>Rannu</strong> koolile. 1. septembrist<br />

2013 jätkab <strong>Rannu</strong> kool<br />

oma elutegevust põhikooli<br />

vormis.<br />

Keskkooli osa klasside kadumine<br />

jätab meile piisavalt ruu-<br />

Mai 2013<br />

põllud“ on avatud aastaringselt<br />

ja seal on võimalik enda maaalasid<br />

digitaalselt e-PRIAsse<br />

joonistada kas või ööpäev läbi.<br />

Teenuste ülesehitus ja loogika<br />

on sarnased. Kahe teenuse<br />

erinevuseks ongi eelkõige see,<br />

et kui muude pindalatoetuste<br />

puhul on tarvis vaid põllud<br />

digitaalselt süsteemi sisestada<br />

ja taotlusperioodil taotlusele<br />

lisada, siis poollooduslike<br />

koosluste hooldamise toetuse<br />

(PLK) taotlemisel tuleb taotlusalused<br />

alad enne toetuse<br />

taotlemist kooskõlastada ka<br />

Keskkonnaametiga. „Minu<br />

niidud“ teenuse puhul ongi<br />

tegemist kahe ametkonna ühise<br />

e-teenusega, kus kinnitamist<br />

vajavad alad jõuavad läbi eteenuse<br />

automaatselt kooskõlastamisele<br />

ja need on pärast<br />

kinnituse saamist võimalik ka<br />

samast kohast taotlusele lisada.<br />

Uus teenus muudab kindlasti<br />

PLK toetuse taotlemise<br />

klientidele mugavamaks, sest<br />

kaob ära vajadus paberitega<br />

mitme ametkonna vahet käia.<br />

Valmistuge taotlusperioodiks<br />

juba praegu<br />

Enda poollooduslike koosluste<br />

mi, et saame lasteaia majast<br />

kooli I klassi õpilased tuua<br />

koolimajja kõik ühtekokku.<br />

See on ühtse kooli kujunemiseks<br />

hea ja tore samm. Täname<br />

lasteaeda toreda koostöö eest,<br />

jätkame toredat koostööd ka<br />

edaspidi.<br />

1. maist 2013 alates on kooli<br />

arvutivõrgu eest vastutav<br />

Kaughaldus OÜ eesotsas Tiit<br />

Kivisillaga, kellega koostöös<br />

saab uuendatud kooli arvutivõrk<br />

ja arvutiklassi arvutipark.<br />

Samuti saab tüdrukute käsitööklassi<br />

rajatud korralik õppeköök.<br />

Käimas on ka 7. klassi koduklassi<br />

kunstipärane kujundamine,<br />

kus kunstnik Tiit Joala<br />

eestvedamisel luuakse klassi<br />

tagaseina kaunis pilt Puškini<br />

muinasjutu teemadel.<br />

Kooliaasta on möödunud suure<br />

töötähe all nii õpilastele kui<br />

õpetajatele, oleme suure sammu<br />

teinud jälle üheskoos, et<br />

4<br />

alasid on klientidel võimalik<br />

Keskkonnaametile kinnitamiseks<br />

saata alates 1. aprillist ja<br />

alade e-PRIAsse joonistamine<br />

ning nende haldamine on võimalik<br />

aastaringselt. Soovitame<br />

kindlasti tutvuda teenusega<br />

esimesel võimalusel ja alustada<br />

nii PLK alade kui muude<br />

toetustaotlusele lisatavate alade<br />

e-PRIAsse sissejoonistamisega<br />

juba praegu. Kui teil on<br />

palju põlde, võtab esimesel<br />

korral põldude joonistamine<br />

kindlasti rohkem aega, kuid<br />

edaspidiseks jäävad põldude<br />

piirid e-PRIAsse alles ning<br />

tulevatel aastatel piisab teil<br />

vaid vahepeal tekkinud muudatuste<br />

sisseviimisest.<br />

Tutvuge kindlasti ka „Minu<br />

põllud“ ja „Minu niidud“ teenuste<br />

videojuhenditega, mis<br />

juhatavad teid samm-sammult<br />

läbi e-teenuse ja aitavad saada<br />

ülevaate teenusest juba enne e-<br />

PRIAsse sisenemist. Juhendid<br />

on leitavad PRIA kodulehel<br />

aadressil www.pria.ee/et/<br />

ePRIA/Juhendid ning e-PRIAs<br />

vastava teenuse juures.<br />

e-PRIA kasutamine<br />

e-PRIA teenuste kasutamiseks<br />

muuta <strong>Rannu</strong> kool veel paremaks<br />

kui ta juba niigi on.<br />

Ma tänan kõiki õpilasi, õpetajaid,<br />

lapsevanemaid, <strong>valla</strong>valitsust<br />

ja meie koostööpartnereid<br />

toreda ja meeldiva koostöö<br />

eest.<br />

Matti Orav<br />

<strong>Rannu</strong> Keskkooli direktor<br />

Olenemata sellest, et päike<br />

pigem õue peesitama meelitab,<br />

tuleb teil esmalt saada e-PRIA<br />

kliendiks. Eraisikul piisab selleks<br />

ID-kaardiga, Mobiil-IDga<br />

või pangaparoolidega e-<br />

PRIAsse sisse logimisest. Kohe<br />

kuvatakse teile e-PRIA<br />

kasutamise leping, mis tuleb<br />

pärast läbilugemist lihtsalt kinnitada<br />

ja oletegi e-PRIA kasutaja.<br />

Juriidilistel isikutel sõltub e-<br />

PRIA kaudu lepingu sõlmimise<br />

võimalus sellest, kas lepingut<br />

sõlmida sooviv inimene on<br />

kantud äriregistri B kaardile<br />

või mitte. e-PRIA kasutamise<br />

lepingu sõlmimise kohta leiate<br />

rohkem infot PRIA kodulehelt<br />

aadressil www.pria.ee/et/<br />

ePRIA/Leping.<br />

Kui soovite põldude joonistamisel<br />

juhendamist, siis pöörduge<br />

julgesti meie teenindusbüroodesse,<br />

kus on olemas<br />

kliendiarvutid ja meie töötajad<br />

aitavad ning juhendavad teid.<br />

Probleemide korral helistage<br />

PRIA pindalatoetuste infotelefonil<br />

7377 679 või pöörduge eposti<br />

aadressil info@pria.ee.<br />

Head e-PRIA kasutamist!<br />

Seinast seina töötuba<br />

on abiturientide eksamiperiood<br />

täies hoos, põhikooli<br />

lõpetajad alles valmistuvad<br />

selleks. Toimuvad riiklikud ja<br />

koolisisesed tasemetööd, koolisisesed<br />

üleminekueksamid.<br />

2. ja 3. mail toimus VIII<br />

klassi õpilaste loovtööde<br />

kaitsmine.<br />

Valitud teemad olid huvitavad<br />

ja õpilased said juurde palju<br />

teadmisi, oskusi, kogemusi.


7. mail toimus maakondlik<br />

algklasside üritus „Seinast<br />

seina”.<br />

Korraldajateks olid meie kooli<br />

algklassiõpetajad Ülle<br />

Tensmann, Evelyn Lääne ja<br />

Küllike Mikk.<br />

Vellavere-Vitipalu-Vapramäe<br />

SA ilmaprogrammis<br />

osalesid meie kooli V ja VI<br />

klassi õpilased koos õpetaja<br />

Vaike Rootsmaaga.<br />

8. mail toimus <strong>Rannu</strong> Rahvamajas<br />

maakondlik mudilaskooride<br />

laulupäev.<br />

Korraldajaks oli õpetaja Astra<br />

Volkov.<br />

Kohal oli koore lähemalt ja<br />

kaugemalt. Kokkuvõtteks võib<br />

öelda, et oli tore päev täis<br />

muusikat.<br />

Aitäh kõigile, kes ürituse õnnestumisele<br />

kaasa aitasid!<br />

Programm „Kaitse end ja<br />

aita teist!”<br />

Juba viiendat korda osaleme<br />

Tartumaa koolide õpilastele<br />

suunatud ohutusõppeprogrammis.<br />

Koolitusprogrammi „Kaitse<br />

end ja aita teist“ eesmärk on<br />

anda 6.–8. klasside õpilastele<br />

turvalisuse õppekava alusel<br />

eluks vajalikke ohutusalaseid<br />

teadmisi ja oskusi.<br />

Programm lõpeb ühise ohutuslaagriga,<br />

kus testitakse ja kinnistatakse<br />

omandatud teadmisi/oskusi.<br />

<strong>Rannu</strong> kooli õpilastele toimus<br />

liiklusteemaline loeng ja praktiline<br />

õpe, päästeteemaline<br />

loeng ja meelemürkide teemaline<br />

loeng. Esmaabioskused<br />

omandasid õpilased terviseõpetuse<br />

tundide raames.<br />

Osaleme ohutusõppelaagris<br />

kahe võistkonnaga. Laager<br />

toimub 21.–22. mail Tartumaa<br />

Tervisespordikeskuses.<br />

Rõngu tuletõrjespordivõistlus<br />

Juba mitmendat aastat on Rõngu<br />

laste hulgas populaarne<br />

päästeteemaline huviring.<br />

Koolitatakse välja noori päästjaid.<br />

Rõngu täiskasvanud vabatahtlikud<br />

päästjad korraldasid esimest<br />

korda tuletõrjespordivõistluse.<br />

Peakorraldajaks oli<br />

Kalle Raja. Eesmärgiks populariseerida<br />

päästja elukutset ja<br />

anda noortele päästeteemalisi<br />

teadmisi.<br />

Võistlus toimus 10. mail Rõn-<br />

gu kooli staadionil. Osalesid<br />

Rõngu kooli 2 võistkonda,<br />

Palupera kooli 2 võistkonda,<br />

<strong>Rannu</strong> kooli 3 võistkonda,<br />

Kallaste võistkond ja Alatskivi<br />

võistkond.<br />

Meie kooli vanemate õpilaste<br />

võistkond saavutas II koha, 7.<br />

klassi võistkond V koha ja<br />

meie 5. klassi võistkond jäid<br />

VII kohale.<br />

Päev oli väga huvitav ja õpetlik.<br />

Tänusõnad korraldajatele suure<br />

töö ja vaeva eest!<br />

Järgmisel õppeaastal on kavas<br />

ka meie koolis alustada päästeteemalise<br />

huviringiga.<br />

Emadepäevakontsert<br />

10. mail toimus emadele pühendatud<br />

kontsert. Üles astusid<br />

mudilaskoor, lastekoor, 4.<br />

klassi õpilased oma lugemiskavaga,<br />

I–III klass ja koolidirektor<br />

oma ansambliga OKK.<br />

Traditsiooniliselt valisid õpetajad<br />

ka sel aastal välja ema,<br />

keda tunnustada ja kellele tublide<br />

laste kasvatamise eest<br />

tänusõnad öelda. Tunnustuse<br />

pälvis proua Nele Mägi. Tunnustatu<br />

sai laval tänukirja,<br />

lilled ja maitsva tordi.<br />

Jüriööjooks<br />

Jüripäeva tähistab <strong>Rannu</strong> kool<br />

alati jüripäevajooksuga. Teatejooks<br />

toimus ümber <strong>Rannu</strong><br />

paisjärve.<br />

Seekord oli osalejate hulgas ka<br />

meie sõpruskool Annelinna<br />

Gümnaasium.<br />

Peale teatejooksu kogunesime<br />

koolimaja taha, kus tegime<br />

lõket ja soovijad said osaleda<br />

saapaviskamise võistlusel.<br />

Hoolimata vihmast sai ka tantsu<br />

lüüa. Suured tänusõnad DJ<br />

Märdile, kes tehnika kohale tõi<br />

ja noortele lusti pakkus.<br />

Aitäh ka õpetajatele Riskole ja<br />

Epule!<br />

12. klassi tutipäev<br />

25. aprillil oli 12. klassil võimalus<br />

riietuda jälle väikesteks<br />

mudilasteks ehk meenutada<br />

aega, mil nad käisid I klassis.<br />

Päeva jooksul tuli neil läbi<br />

teha erinevaid mänge, võistlusi<br />

ja muid jõukatsumisi.<br />

Koolipere tunnistas pärast<br />

läbitud katseid, et 12. klass on<br />

lõpueksamiteks valmis ning<br />

soovis neile: HEAD PÕRU-<br />

MIST!<br />

5<br />

Sport<br />

Osalesime mitmel kergejõustikuvõistlusel<br />

maakonnas ja<br />

vabariigis ning heategevuslikul<br />

teatejooksul Otepääl.<br />

Häädemeeste võrkpalliturniiril<br />

saavutasime I koha.<br />

Võistkonnas osalesid nii praegused<br />

õpilased, kui meie kooli<br />

vilistlased.<br />

Võistkonnas: Jarek Tigane,<br />

Siim Isup, Märt Aruots,<br />

Roomet Pitilimov, Jakko Isup,<br />

Martin Mägi.<br />

Eesti Koolispordiliidu võrkpalli<br />

MV finaal.<br />

Võistkond: Hele-Mai Luik,<br />

Heleriin Mesi, Aveli Kornav,<br />

Elina Luik, Katrine Glaaser,<br />

Roomet Pitilimov, Deivit<br />

Dõrda, Jakko Isup, saavutas I<br />

koha. Seega on nad nüüd Eesti<br />

meistrid!<br />

Võistkond: Roomet, Deivit,<br />

Jakko, Tauri, Alexandr, Hele-<br />

Mai, Heleriin, Aveli, saavutasid<br />

teises süsteemis II koha.<br />

Eesti MV võrkpallis Lõuna-<br />

Eesti tsoon V koht.<br />

Osaleti <strong>Rannu</strong>-Rõngu koondvõistkonnana.<br />

Meie koolist osalesid Kaur<br />

Karjus, Randen Sakson ja Oliver<br />

Kruuse.<br />

31. mail toimub traditsiooniline<br />

<strong>Rannu</strong> kooli tublide õppurite<br />

ja sportlaste ning pedagoogide<br />

tunnustamisõhtu<br />

<strong>Rannu</strong> Rahvamajas. Algus<br />

kell 18.00. Sissepääs kutsetega.<br />

Meelika Aruots,<br />

huvijuht<br />

<strong>Rannu</strong> Kool oli üliedukas 2.–<br />

5. kl. õpilaste võistlussarjas<br />

"Tähelepanu, start! "<br />

Seda kolmeetapilist võistlussarja<br />

alustas 140 kooli üle kogu<br />

Eesti. Esmalt toimusid<br />

mõõduvõtmised maakondades,<br />

Tutipäeval<br />

kus saavutasime I koha. Seejärel<br />

läks 15 parimat poolfinaali<br />

Põltsamaale. 7 edukamat jätkasid<br />

finaalis Paides. Meie<br />

laeks jäi seekord küll 7. koht,<br />

mis on siiski suurepärane, arvestades<br />

võistluse mastaapsust.<br />

Finaalis osalesid: Artur-<br />

Paul Juuriste, Simo-Gregor<br />

Pleskovski, Adeli Pitilimov,<br />

Kirsti Himmaste, Merit<br />

Kinsigo, Karl Roosimäe, Maidu<br />

Mägi, Loore-Marta Kaljuvee,<br />

Liisa Sakson, Anette-<br />

Maria Jüris, Kerttu Kuku,<br />

Laivi Põldoja, Eliise Täär,<br />

Melisa Dõrda, Reimo Klopets,<br />

Randen Sakson, Andres Varik,<br />

Oliver Kruuse, Otto Assafrei,<br />

Jane-Ly Jalakas ja Signe<br />

Juškina.<br />

Tulemusi Elva murdmaajooksu<br />

MV-lt.<br />

Järjekordselt võistlesid südilt<br />

meie õpilased murdmaarajal.<br />

Maakonna meistriteks tulid<br />

Elina Luik TC kl. 1000 m<br />

Tauri Talve PA kl. 2000 m<br />

II koha saavutasid<br />

Ariel Hiir TC kl. 1000 m<br />

Hele- Mai Luik TA kl. 1000 m<br />

III koht<br />

Melody-Mai Mägi TB kl. 1000<br />

m<br />

IV koht<br />

Elise Täär TD kl. 500 m<br />

Egert Ploomipuu PC kl. 500 m<br />

Tiitus Tiivel PB kl. 1000 m<br />

V koht Egert Hainlale PA kl.<br />

1000 m<br />

Esimese kümne hulka jõudsid<br />

veel Liisa Sakson, Loore-<br />

Marta Kaljuvee, ja Trevor<br />

Õun.<br />

Mai 2013


Heategevuslik teatejooks<br />

<strong>Rannu</strong> õpilased osalesid juba<br />

teist aastat ka heategevuslikul<br />

teatejooksul Otepääl. Tasuks<br />

kõigile ilus punane teatejooksu<br />

särk. Sel päeval jooksis erinevates<br />

Eesti linnades üle 9000<br />

õpilase, et toetada liikumispuudega<br />

lapsi.<br />

10. mail toimus IAAFi laste<br />

kergejõustikuvõistlus Jõgeval.<br />

Meie kooli esindasid<br />

Reimo Klopets, Oliver Kruuse,<br />

Otto Assafrei, Elina Luik,<br />

Ariel Hiir ja Helen Ülper.<br />

Võistlused olid võistkondlikud<br />

ja mitte traditsiooniliste võistlusaladega.<br />

Näiteks tuli visata<br />

Vortexi vilistavat sabaga palli,<br />

heita põlvituses topispalli üle<br />

pea ette, hüpata võistkondlikult<br />

hoota kaugust, joosta teatevõistlusena<br />

takistusrada ja<br />

tõkkejooksu, hüpata tihedushüppeid<br />

ja viimase alana joosta<br />

8 minutit vastupidavusjooksu<br />

ringide arvule. See viimane<br />

ala tundus esialgselt nii raske,<br />

kuid emotsionaalselt oli palju<br />

lihtsam kui lihtsalt näit. miili<br />

joosta. Kokku oli 7 ala, millest<br />

võitsime 6 ja ühel ala tuli II<br />

koht. (võistkondi 15 ) Auhinnaks<br />

igale osalejale kaunis<br />

värvikirev IAAFi diplom ja<br />

kommikott. Ja kõik olid väga<br />

õnnelikud.<br />

TV 10 olümpiastardi hooaeg<br />

hakkab lõppema. Jäänud on<br />

veel neljanda etapi finaalvõistlus<br />

Karksi-Nuias ja mitmevõistluse<br />

finaalid Tartus ning<br />

Rakveres.<br />

Eelvõistlustel Tartus oli meie<br />

parimaks saavutuseks Jakko<br />

Isupi laitmatu kettakaar, mis<br />

küündis peaaegu 38 meetrini,<br />

edestades konkurente 10 meetriga.<br />

Jakko saavutas veel III<br />

koha palliviskes.<br />

II koha suutsid välja võidelda<br />

Loore-Marta Kaljuvee palliviskes,<br />

Jaana-Liis Jalakas nii<br />

kettaheites kui ka palliviskes<br />

ja Elina Luik 600 m jooksus.<br />

III koha saavutasid Signe<br />

Juškina ja Imre Pärn palliviskes.<br />

Mai 2013<br />

Võidukad võrkpallurid<br />

IAAFi laste kergejõustikuvõistluse<br />

võitjad<br />

Loore-Marta oli 4. kaugushüppes<br />

ja Liisa Sakson 600 m<br />

jooksus.<br />

Vahvalt võistlesid ja saavutasid<br />

isiklikke rekordeid Egert<br />

Ploomipuu, Laivi Põldoja,<br />

Otto Assafrei, Kerttu Kuku,<br />

Melisa Dõrda, Helen Ülper ja<br />

Karita Karjus.<br />

Epp Alekõrs<br />

Mida õppisime päästekomandos<br />

Sellel päeval kogunesime<br />

hommikul koolis ja seejärel<br />

sõitsime bussiga Elva päästekomandosse.<br />

Seal ootasid<br />

meid komando pealik ja punane<br />

suur tuletõrjeauto.<br />

Saime teada palju vajalikku.<br />

Kõigepealt vaatasime ühte<br />

filmi. Filmis tehti algul kõik<br />

valesti, aga pärast õigesti.<br />

Õppisime, kuidas kasutada<br />

õigesti pikendusjuhet. Pikendusjuhtmesse<br />

ei tohi panna<br />

palju asju. Juhtmed peavad<br />

olema uued.<br />

Nägime telki, mille all olid<br />

6<br />

küünal, tikud, taskulamp<br />

ja laualamp.<br />

Telgis mängides tuleb<br />

kasutada ainult taskulampi,<br />

seal ei tohi<br />

tikkude ja küünaldega<br />

mängida.<br />

Veendusime, et korraliku<br />

ahju ees peab<br />

olema plekk ja ka<br />

korsten peab olema<br />

terve. Ahju uks ei tohi<br />

põlemise ajal lahti<br />

olla ja ülejäänud puud<br />

peavad olema põleva<br />

ahju eest kaugemal.<br />

Toas ei tohi suitsetada,<br />

sest kui väsinud<br />

inimene istub suitsuga<br />

voodil, võib ta magama jääda<br />

ning suits maha kukkuda ja<br />

tuba võib põlema minna.<br />

Laes peab olema suitsuandur.<br />

Tikke ei tohi jätta väikestele<br />

lastele kättesaadavasse kohta.<br />

Tulekahju korral ei tohi peitu<br />

pugeda, vaid tuleb minna majast<br />

välja.<br />

Korralikus päästeameti autos<br />

peavad olema voolikud ja torud,<br />

kirves, haamer, turvapadjad,<br />

saag, lõiketangid, konks ja<br />

köis, redel jpm. Päästjal on<br />

vaja hapnikumaski ja hapnikuballooni,<br />

kuumakindlaid riideid,<br />

kiivrit, kummikuid ja<br />

kaitsemaski.<br />

Oleme täna hulga targemad ja<br />

arvame, et sellised päevad on<br />

vajalikud.<br />

1. klassi laste ütluste põhjal<br />

kirja pannud klassijuhataja<br />

Evelyn Lääne<br />

18. mail lahkus pärast rasket<br />

haigust 79. eluaastal jäädavalt<br />

andekas teadlane ja muusik<br />

Aare Kirsipuu. Kuigi ta oma<br />

elu viimased kümmekond<br />

aastat elas väljaspool <strong>Rannu</strong><br />

<strong>vald</strong>a, on tema panus meie<br />

<strong>valla</strong> kultuurilukku tähelepanuväärne.<br />

Töö kõrvalt tollase<br />

Võrtsjärve Limnoloogiajaama<br />

teadurina juhendas ta <strong>Rannu</strong>s<br />

lauluansambleid Ralana, Refleks,<br />

segakvartetti Vivere ja<br />

naisduetti. Neid aegu võib<br />

kõhklematult nimetada <strong>Rannu</strong><br />

taidluse kuldajaks – võidukad<br />

esinemised Võrtsjärve mängudel,<br />

Eesti Raadios ja televisioonis,<br />

Vanemuise kontserdisaalis<br />

ja väga paljudes Eestimaa<br />

paikades. Tema enda<br />

loodud arvukad laulud kõlavad<br />

tänagi mitmete ansamblite<br />

repertuaaris.<br />

Andekat muusikut mälestavad<br />

<strong>Rannu</strong> taidluse veteranid.<br />

Dynamo OÜ pakutavad teenused:<br />

elektritööd;<br />

haljastustööd;<br />

trimmerdamine;<br />

lehekoristus puhuriga (ilma äraveota);<br />

muru niitmine murutraktoriga;<br />

kaevetööd roomikekskavaatoriga<br />

Schaeff hr16 ;<br />

kaevetööd ratastraktoriga JCB<br />

1CX;<br />

tänavate ja parklate harjamine.<br />

Info Tel. 56982881 www.dhp.ee


Kirjanduslik<br />

kild 142<br />

‒ peeruvalgusel<br />

Keeleoskuse kõrgeim<br />

tase on arusaamine naljast, sõnade<br />

lisatähendustest. Vigurimees Andres<br />

Ehin pani ühele oma raamatule pealkirjaks<br />

"Ajaviite peerud löövad lausa lõkendama".<br />

Nõukogude ja varasema haridusega<br />

eestlased tunnevad ära tsitaadid kahest<br />

klassikalisest kirjandusteosest ja muhelevad.<br />

E-põlvkond ei saa mõhkugi aru, sest<br />

"neile pole seda õpetatud". Olgu pealegi,<br />

aga need märksõnad leiab ka internetist<br />

üles, proovige! Mina siin vastust ei anna.<br />

Toon vaid teile ajaviiteks noppeid ühest<br />

sõnakõlksude ja mõtteterade kogumikust:<br />

Tiit Kuningas. Võta näpust! Ilo, Tallinn,<br />

2010. 640 lk.<br />

Inimene on olend, kes ei ela mitte ainult<br />

leivast, vaid peaasjalikult lööklausetest<br />

(R.L. Stevenson).<br />

Antoloogia tähendab kreeka keeles lilleteadust.<br />

Keskajal nimetati nii tsitaatide ja<br />

mõistuütlemiste kogumikku ‒ et kuidas<br />

midagi lillekeeles või läbi lillede öelda.<br />

Käojaani ajama. Jaan Kägu oli<br />

klikeaegse följetonikirjutaja ja vutimehe<br />

E.A. Jolli varjunimi.<br />

Looderdama. XIX sajandi algul ravis<br />

Moskvas dr. Loder tüsedusele kalduvaid<br />

härrasmehi raske raha eest dieedi ja kiire<br />

jalutamisega. Ravile sõitsid nood muidugi<br />

tõllas, nagu praegugi terviseradadele<br />

autos sõidetakse.<br />

Laureaat. Muistses Kreekas oli uhkeim<br />

autasu loorberipuu (Laurus) okstest pärg.<br />

Metseen. Oli vanas Roomas rikkur<br />

Maecenas, kes kunstiinimesi heldelt toetas.<br />

Medali teine külg. Tihti ei viitsitud medali<br />

tagakülge sama korralikult teha kui<br />

esipoolt.<br />

Korstnasse kirjutama. Vanasti kirjutati<br />

Saksamaal arvepidamiskulusid mantelkorstna<br />

tahmasele seinale leeaugu kohal.<br />

Haamri alla minek. Pärast pankrotti hakkas<br />

kolksuma oksjonipidaja haamer.<br />

Krokodillipisaraid. Ega krokodillid kurvastusest<br />

nuta. Nad eritavad pisaratega<br />

kehast liigseid soolasid.<br />

Vaarao kättemaks. Mitte ainult hauarüüstajate<br />

hirm. Nii hüütakse ka kõhulahtisust,<br />

mis tabab turiste lõunamaises mikroobikeskkonnas.<br />

Kuidas Luukas õlut teeb. Luukas oli mitme<br />

elukutse kaitsepühak. Riia klaaserite<br />

ja maalerite tsunft pidas luukapäeval, 18.<br />

oktoobril (mis ka lõikuspühaks kõlbaks)<br />

vägevaid pidusid, kus suurem laar nn.<br />

selliõlut ära joodi.<br />

Kentuki Lõvi oli Natty Bumpoo ehk<br />

Nahksukk, üks J.F. Cooperi<br />

indiaanijuttude kangelasi. Noist raamatuist<br />

ilmus XIX sajandil eestikeelseid<br />

mugandusi. Nahksuka prototüüp oli seikleja<br />

Daniel Boone, valgete asunike eestvedaja<br />

Kentuckys ja Tennessees.<br />

Onu Sam kui Ameerika Ühendriikide<br />

sümbol. Samuel Wilson ja tema onu, tapamaja<br />

omanik Elbert Anderson olid<br />

1812. a. paiku sõjaväe varustajad. Nende<br />

tarnitud soolaliha tünnidel oli tähis "E.A.<br />

‒U.S." U.S. tähendas siin "United States",<br />

aga seda võis tõlgendada ka kui Uncle<br />

Sam.<br />

Toost, inglise toast, tähendab nüüdki äsjakuumutatud<br />

leivaviilu. Vanasti kastsid<br />

inglased seda veini sisse, et jook leivaaroomi<br />

saaks. Komme on ununenud, nimi<br />

üle kandunud saatesõnadele.<br />

Paanika ehk paaniline hirm. Muinaskreeklaste<br />

sarviline-sõraline metsavaim<br />

Paan (roomlastel Faunus) olevat olnud<br />

küll lõbus poiss ja pillimees (paaniflöödi<br />

puhuja!), aga tema väljanägemine pidanud<br />

inimestele hirmu peale ajama.<br />

Bikiinid ja sekspommid. 1946. a. katsetas<br />

USA Vaikses ookeanis Bikini atollil<br />

aatompomme, ühele neist oli maalitud<br />

sõdurite silmarõõmu Rita Hayworthi<br />

portree. Samal aastal laskis moelooja<br />

Louis Réard käiku kaheosalise päevituskostüümi,<br />

esialgse nimetusega Atome,<br />

mida hakati kutsuma bikiinideks.<br />

Sinine esmaspäev. Keskajal anti käsitöösellidele<br />

vaba aega esmaspäeviti. Kangaid<br />

värviti siniseks sinerõika leotise ja<br />

uriini segus. See hakkas riidele peale<br />

pärast 12-tunnilist leotamist, eriti hästi<br />

koos alkoholiga. Värvalisellid siis pühapäeval<br />

leotasid ja esmaspäeval kuivatasid,<br />

nii kangaid kui endid.<br />

Raha ei haise, olevat öelnud Rooma keiser<br />

Vespasianus, kui maksustas avalikud<br />

käimlad. Tegelikult pissuaarid, millesse<br />

kogutud uriini kasutati tollal pesupesemisel.<br />

Seebiooper. 1930-dail USA-s alguse saanud<br />

raadiokuuldemängud, mille kuulajaiks<br />

olid peamiselt koduperenaised ning<br />

sponsoriteks seebifirmad.<br />

Valge laev. 1861. a. ootas maltsvetlaste<br />

usulahk Lasnamäel mitu nädalat valge<br />

laeva tulekut, mis ettekuulutust mööda<br />

pidi neid tõotatud maale viima. E. Vilde<br />

kirjutas sellest romaani "Prohvet Maltsvet".<br />

Pärastsõja-aastatel oli "valge laev"<br />

üldtuntud mõistunimi ükskõik millisele<br />

poliitilisele muutusele, mis meid Nõukogude<br />

võimust päästaks. Isegi sellenimeline<br />

film tehti Tallinnas.<br />

Vananaistesuvi. Sügissuvel lendavad<br />

ringi härmalõngad, otsekui hallid juuksekarvad...<br />

aga vanemas saksa keeles olevat<br />

tähendanud weiben kudumist; Weib on<br />

muidugi naisterahvas.<br />

Paparatso sai üldnimeks F. Fellini 1960.<br />

a. filmi tegelase, fotograaf Paparazzo<br />

järgi. Aga ühes Itaalia murdes pidavat see<br />

tähendama ka tüütut sääske.<br />

Punase niidina läbima. Inglise mereväe<br />

köitele hakati 1776. a. sisse punuma punast<br />

niiti, et kroonu kraami ei saaks varastada.<br />

Kuulsaks tegi selle fakti J.W.<br />

Goethe ühes oma romaanis. Rootsis tarvitati<br />

samal otstarbel sinist niiti.<br />

Pika ninaga jääma. Vene keeles tähendab<br />

nos nii nina kui kandamit. Kui kosilast<br />

vastu ei võetud, jäi too oma pruudikingiks<br />

toodud kandamiga ehk "ninaga".<br />

Terves kehas terve vaim. Originaalis oli:<br />

7<br />

Tarvis palvetada, et terves kehas oleks ka<br />

terve vaim (Juvenalis).<br />

Veinis on tõde, vees tervis (Plinius Vanem).<br />

Elu on lühike, aga kunst pikk<br />

(Hippokrates ‒ tema jaoks muidugi arstimiskunst).<br />

Restoran on mõneski keeles prantsusepäraselt<br />

restaurant. 1765. a. avas kokk<br />

Boulange Pariisis söögimaja, mille silt<br />

kutsus möödujaid oma kõhtu restaureerima.<br />

Popurrii muusikatööna tähendas prantslastel<br />

algselt ühepajatoitu (potpourri).<br />

Beseekook on õrn nagu haldja suudlus.<br />

Prantsuse keeles ongi suudlus baiser .<br />

Kiosk tähendas algselt mitte müügiputkat,<br />

vaid aiamajakest-<strong>leht</strong>lat (türgi keeles<br />

kösk).<br />

Omnibus tähendab ladina keeles lihtsalt<br />

"kõigile". Nüüd on käändelõpust bus saanud<br />

sõnatüvi!<br />

Igaüks on oma õnne sepp, eriti siis, kui<br />

tal on oma sepikoda (L. Kumor).<br />

Muidugimõista ei usu ma, et [ukse kohale<br />

naelutatud] kabjaraud toob õnne, kuid<br />

kuulsin, et see aitab sõltumata sellest,<br />

usutakse sellesse või mitte (N. Bohr).<br />

Põrgusse minekuks on kolm teed: ekspertide<br />

uskumine, hasartmängud ja naised.<br />

Neist kolmest on esimene kõige kindlam<br />

tee, teine kiireim ja kolmas meeldivaim<br />

(Ch. de Gaulle).<br />

Kliendil on alati õigus, kuid ta peab seda<br />

alati väga pikalt tõendama (E. Sevrus).<br />

Inimesele on omane eksimine, aga asja<br />

tõeliselt nässu keeramiseks on vaja arvutit<br />

(P. Ehrlich).<br />

Öeldud‒tehtud! Pärast aga selgub, et öeldud<br />

on tunduvalt rohkem kui tehtud (A.<br />

Newman).<br />

Saades kaineks, viige ellu kõik purjuspäi<br />

antud lubadused. See õpetab teid keelt<br />

hammaste taga hoidma (E. Hemingway).<br />

Lühikese keelega inimesel on pikem eluiga<br />

(turkmeeni vanasõna).<br />

Kui jumalad tahavad meid karistada,<br />

täidavad nad meie palved (O. Wilde).<br />

Demokraatia on protsess, mille käigus<br />

inimesed saavad vabalt valida patuoinast<br />

(L. Peter).<br />

Koerad vaatavad meile alt üles, kassid<br />

ülalt alla, ainult siga vaatab meid kui<br />

omasugust (W. Churchill).<br />

Räägid: "Pärast mind tulgu või veeuputus,"<br />

aga ise tõmbad vaid klosetipoti nööri<br />

(S.J. Lec).<br />

Täpsus on kuningate viisakus, kuid tema<br />

alamatele kohustus (Louis XVIII).<br />

Elus pole teile midagi kindlat lubatud.<br />

Teiega pole ju mingit lepingut sõlmitud<br />

(C. Bukowski).<br />

Elu lõpp on kurb, keskpaik ei kõlba kuhugi<br />

ja algus on naljakas (Voltaire).<br />

Miks maksavad mehed alimente, kui lapsi<br />

toovad kured? (J. Paet).<br />

Ma ei kommentaari (V. Belõi).<br />

Tarmo Timm<br />

Mai 2013


Estover Piimatööstuse OÜ Kaarlijärve Meierei pakub tööd:<br />

Tootmistööline (juustu ja kohupiima valmistaja)<br />

Peamised tööülesanded:<br />

juustu ja kohupiima tootmisprotsessis osalemine;<br />

tootmisruumide korrashoid ja ruumides vajaliku hügieeni tagamine;<br />

Nõudmised kandidaadile:<br />

aus ja kohusetundlik töösse suhtumine;<br />

hea füüsiline vorm ja tervis;<br />

tervisetõendi olemasolu;<br />

isikliku auto kasutamise võimalus.<br />

Ettevõte pakub:<br />

mitmekülgset ja vastutusrikast tööd kiiresti arenevas ja kaasaegses tootmisettevõttes;<br />

konkurentsivõimelist töötasu;<br />

transpordikompensatsiooni;<br />

kohta nooruslikus, sõbralikus edasipürgivas kollektiivis;<br />

väljaõpet töökohal.<br />

Tööle asumine: niipea, kui võimalik.<br />

Tööaeg: täistööaeg (vahetustega), graafiku alusel.<br />

Töökoha asukoht: Kaarlijärve küla, <strong>Rannu</strong> <strong>vald</strong>, Tartumaa.<br />

Kandideerimiseks palume saata CV hiljemalt 31.05.2013: estover@estover.ee<br />

Kontakt: Tiina Metsalu telefonil 6112 600<br />

EELK <strong>Rannu</strong> Püha Martini koguduse<br />

kirikuteated<br />

26. mail kell 14 jumalateenistus EELK <strong>Rannu</strong> Püha<br />

Martini kirikus, kolmainupüha, kaasa teenib <strong>Rannu</strong> ja<br />

Puhja koguduste koor Dionysius <strong>Rannu</strong> kiriku oreli toetuseks.<br />

9. juunil kell 14 jumalateenistus, 3. pühapäev pärast nelipüha.<br />

23. juunil kell 14 jumalateenistus; võidupüha.<br />

24. juunil kell 14 surnuaiapüha jumalateenistus <strong>Rannu</strong> kalmistul,<br />

pärast teenistust armulaud <strong>Rannu</strong> kirikus; jaanipäev.<br />

NB! Korjandused <strong>Rannu</strong> kiriku oreli remondi toetuseks.<br />

Jumalateenistused toimuvad reeglina iga kuu 2. ja 4. pühapäeval ning<br />

kirikupühadel algusega kl 14.<br />

Kiriklike talituste soovi korral võtke julgesti ühendust!<br />

Kontaktandmed: EELK <strong>Rannu</strong> Püha Martini kogudus Neemisküla,<br />

61103 Sangla, Tartumaa.<br />

Koguduse arveldusarve: 10102020830009 (SEB) - EELK <strong>Rannu</strong><br />

kogudus.<br />

Koguduse õpetaja Maarja Sokk, tel. 513 1876, e-post maarja.sokk@eelk.ee.<br />

Koguduse perenaine Vaike Puidak, tel. 7 454 834<br />

25. mail kell 10.00<br />

PEREPÄEV<br />

Kavas on:<br />

rohevahetus (vahetusse lähevad<br />

ülejäänud taimed, istikud ja seemned);<br />

kirbuturg;<br />

Pagarimoori kohvik ja pirukabrigaadi<br />

lihapirukad, suitsukala;<br />

<strong>Rannu</strong> Rahvamaja laulustuudio<br />

kontsert;<br />

lastele töötoad, batuut<br />

ja muud<br />

31. mail kell 18.00<br />

<strong>Rannu</strong> kooli parimate tunnustamise<br />

õhtu.<br />

28. juunil kell 20.00<br />

<strong>Rannu</strong> pargis<br />

SUVEÕHTU TANTSUD<br />

Oodata on üllatuskülalisi!<br />

Tantsuks ansambel Singapur.<br />

Avatud on puhvet!<br />

<strong>Rannu</strong> Valla Lehte annab välja <strong>Rannu</strong> Vallavalitsus, toimetaja Arvi Sepp. Leht ilmub 20. kuupäevale lähimal neljapäeval. Kirju saab saata e-posti aadressil<br />

<strong>valla</strong>valitsus@rannu.ee, toimetajale arvi.sepp@rannu.ee või tuua <strong>valla</strong>sekretärile. Leht a<strong>vald</strong>atud ka <strong>valla</strong> koduleheküljel www.rannu.ee. Tasuta. Trükiarv 800.<br />

Mai 2013<br />

RANNU RAHVAMAJAS<br />

8<br />

Valgemetsa Noortelaager<br />

<strong>Rannu</strong> <strong>valla</strong>valitsusel on pakkuda 5 soodushinnaga<br />

laagrituusikut Valgemetsa Noortelaagrisse ajavahemikul<br />

9.07. – 16.07.2013. Tuusikud on lastele vanuses<br />

7–14 aastat . Huvilistel palun esitada a<strong>vald</strong>us<br />

<strong>valla</strong>valitsusele hiljemalt 31. maiks.<br />

Täpsem info sotsiaalnõunikult või telefonil 5253370<br />

24. mail kell 16.00<br />

Sangla raamatukogu 100. aastapäeva tähistamine<br />

Tamme klubis.<br />

Info tel. 7454 846, 7454 151<br />

Teade<br />

<strong>Rannu</strong> Postkontor on suletud 20.05 kuni 2. 06.2013.<br />

a. Töötaja puhkusel. Lähim postkontor asub Elvas.<br />

Ilusat kevadet.<br />

Järgmise lehe materjalide esitamise viimane tähtaeg<br />

on 14. juuni. Hilinenud kaastööd jäävad a<strong>vald</strong>amata.<br />

Uued <strong>valla</strong>kodanikud<br />

Moonika ja Toomas Põldoja perre<br />

sündis 24.04.2013 tütar Liisalota<br />

Maire Jüris’e ja Tarvi Tilling’u perre<br />

sündis 25.04.2013 poeg Rasmus<br />

Kerli Keskküla ja Riho Kaarna perre sündis<br />

11.05.2013 poeg Armin Artur<br />

Helin Kuld’i ja Egon Ostraki perre sündis<br />

10.05.2013 tütar Signete-Liise<br />

ÕNNITLEME!<br />

5.06. Aleksei Lepik 89<br />

19.06. Magdaleena Riistan 87<br />

1.06. Maria Menšikova 86<br />

15.06. Ülo Läänemets 86<br />

3.06. Aleksandra Kotova 84<br />

25.06. Arri Koger 84<br />

7.06. Anna Uksova 81<br />

30.06. Helga Kärp 81<br />

19.06. Silvi-Silja Koemets 75<br />

16.06. Ülo Sütt 70<br />

4.06. Eve Põldmaa 65<br />

10.06. Tiiu Lemetti 65<br />

13.06. Peeter Karila 60<br />

25.06. Anatoli Uksov 55<br />

24.06. Sirje Täkker 55<br />

11.06. Madis Mäemets 50<br />

21.06. Karl Laan 50<br />

<strong>Rannu</strong> <strong>vald</strong> mälestab<br />

Laine Vorst<br />

19.02.1954 – 13.04.2013<br />

Laimon Dering<br />

23.03.1924 – 19.04.2013<br />

Aliide Kaasik<br />

4.08.1932 – 10.05.2013

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!