Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team

EESTI MAAÜLIKOOL 

Metsandus- ja maaehitusinstituut 

Geomaatika osakond 

Karel Saarna 

RÕUGE-HAANJA PIIRKONDA 

MAASTIKUJALGRATTARADADE VÕRGUSTIKU 

RAJAMISE VÕIMALUSTE UURING 

Magistritöö maakorralduse erialal 

Juhendaja lektor Siim Maasikamäe 

Tartu 2010

Lõputöö koostasin iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele ja 

andmeallikatele on viidatud. Kinnitan, et annan oma intellektuaalomandi varalised 

õigused lõputöö tulemuste suhtes üle Eesti Maaülikoolile. 

………………………………………… 

kuupäev /nimi / allkiri / 

Tunnistan lõputöö kaitsmisvalmiks. 

Juhendaja: 

………………………………………… 

kuupäev /nimi / allkiri /

Eesti Maaülikool 

Magistritöö lühikokkuvõte 

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 

Autor: Karel Saarna Õppekava: maakorraldus 

Pealkiri: Rõuge-Haanja piirkonda maastikujalgrattaradade võrgustiku rajamise 

võimaluste uuring 

Lk.: 123 Jooniseid: 16 Tabeleid: 12 Lisasid: 17 

Osakond: 

geomaatika 

Uurimisvaldkond: 

maakasutuse planeerimine 

Juhendaja: 

lektor Siim Maasikamäe 

Kaitsmiskoht ja aasta: 

Tartu, 2010 

Matkaradade kasutamine maastikujalgrattasõiduks on kasvav trend. Viimane 

aastakümme on maastikujalgrattaspordi harrastajate hulk kasvanud ka Eestis, seda 

näitavad jõudsalt kasvanud rattamaratonidest osavõtjate arvud. Maastikujalgratturite 

arvu kasv on tõstatanud uuringute vajaduse sellele kasvavale tegevusharule. 

Magistritöö eesmärk on koostada Võrumaale Rõuge-Haanja turismipiirkonda erinevate 

osapoolte vajadustest lähtuv ja kõiki osapooli rahuldav maastikujalgrattaradade 

võrgustiku ja -keskuse eskiisprojekt, mis hiljem kajastuks ka Võrumaa 

teemaplaneeringus. Püstitati uurimisülesanne selgitada välja maastikujalgrattaradade 

arendamise võimalused. Uurimustöö käigus viidi läbi küsitlused jalgrattaspordi 

harrastajate, kohalike elanike ja piirkonna maaomanike seas. Kohalikele 

planeerimisprotsessides osalevatele asutustele rahuldava eskiisprojekti lahenduse 

väljatöötamiseks viidi läbi intervjuud kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja 

keskkonnaameti esindajatega. 

Uurimustöö tulemuste analüüsimisel selgus, et maastikujalgrattakeskuse arendamist 

Rõuge-Haanja piirkonda toetavad kõik uurimusse kaasatud osapooled. Jalgrattaspordi 

harrastajad eelistavad radasid näha enam looduses, kus valitsevad ekstreemsemad 

tingimused ja privaatsem keskkond, samas kui kohalikele hindavad enim hea 

läbitavusega teekatet. Radade pikkused peaksid lähtuma kasutajatest: eelkõige 

tervisespordi harrastuseks suunatud rajad pikkusega kuni 15 km; jalgrattasõidu 

harrastajatele kuni 25 – 50 km või isegi pikemad, turistidele suunatud rajad piirkonnaga 

tutvumiseks 20 kuni 35 km. Maastikujalgrattaradasid nähakse kaaskasutuses jalgsi- ja 

suusamatkajatega, samuti ka jalgrattavõistluste läbi viimiseks, kuid hoiak on 

ettevaatlikum hobu- ja mootorsõidukimatkade osas. Maaomanikud ei näe probleemi 

radade kulgemises mööda neile kuuluvat maad kui on tagatud heakord ning ei tekitata 

maaomanikule kahju. Rajal pakutavatest teenustest eelistatakse kaartide, märgistuse, 

pesemisvõimaluste ja toitlustuse olemasolu. Keskuse sidumine ettevõtlusega ja tulu 

tootmine on võtmeküsimus, et maastikujalgrattakeskuse projekt oleks isemajandav ja 

jätkusuutlik. 

Märksõnad: teemaplaneering, rekreatsioonialade planeerimine, maastikujalgrattarajad

Estonian University of Life Sciences 

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 

Abstract of Master's Thesis 

Author: Karel Saarna Speciality: land management 

Title: The study of options to create mountain biking trail network in the Rõuge-Haanja 

region 

123 pages 16 figures 12 tables 17 appendixes 

Department: 

Field of research: 

Supervisor(s): 

Place and date: 

geomatics 

land use planning 

lector Siim Maasikamäe 

Tartu, 2010 

The use of hiking trails for mountain biking is an increasingly popular trend. During the 

last decade, the number of people keen on the sport of mountain biking has increased in 

Estonia, this is demonstrated by the numbers of participants in biking marathons. The 

increasing number of mountain bikers has raised the need for studies concerning this 

growing line of business. 

The aim of this Master’s thesis is to compile a rough plan of a mountain biking trail 

network and a centre for the Rõuge-Haanja tourist region in Võrumaa that takes into 

account the needs of different parties and satisfies them. The rough plan would be 

echoed in the thematic plan of Võrumaa. The research task was to examine the 

possibilities of developing mountain biking sports. The research involved 

questionnaires to the biking amateurs, local residents and the region’s land owners. 

Interviews were made with the representatives of local governments, county 

governments and Environmental Board to develop a rough plan that would meet the 

needs of the institutions involved in the planning process. 

The analysis of research results demonstrated that all participants were interested in the 

development of a mountain biking centre in the region of Rõuge-Haanja. The mountain 

biking amateurs prefer to see the trails in nature where the conditions are more extreme 

and the surroundings are more private while the local residents value road pavement 

with good passability. The length of trails should depend on the users: trails of up to 15 

km for recreational sportsmen, 25–50 km trails for bikers, 20–35 km trails for tourists to 

get acquainted with the region. The mountain biking trails are seen in co-use with hikers 

and ski hikers, and they can be used for organising biking competitions, but the attitude 

is more reserved towards horse trips and motor vehicle trips. The landowners are not 

worried by the fact that the trails pass through their property, if ground maintenance has 

been guaranteed and no damage is inflicted upon the land owner. Among the services 

provided on the trail, the existence of maps, markings, washing facilities and catering 

are preferred. The key issue is the binding of the centre with entrepreneurship and 

bringing a return to ensure that the project of mountain biking centre were selffinancing 

and sustainable. 

Keywords: thematic plan, recreation planning, mountain biking trails

Sisukord 

Sissejuhatus.......................................................................................................................6 

Sissejuhatus.......................................................................................................................7 

1. Eskiisprojekti koostamise teoreetiline alus .................................................................10 

1.1. Olukorra tutvustus................................................................................................10 

1.2. Olemasolevad matkarajad Rõuge ja Haanja piirkonnas.......................................13 

1.3. Võrumaa jalgrattateede teemaplaneeringud.........................................................15 

1.4. Maastikujalgrattaradade võrgustiku rajamise aktuaalsus.....................................16 

1.5. Seos planeeringute ja arengukavadega.................................................................19 

1.5.1. Võru maakonna planeering ...........................................................................19 

1.5.2. Võrumaa turismiarengustrateegia 2015 ja tegevuskava 2007-2010 .............20 

1.5.3. Rõuge valla arengukava 2010 - 2017............................................................21 

1.5.4. Haanja valla arengukava 2005 - 2014...........................................................22 

1.5.5. Rõuge valla aktiivturismiarengukava aastani 2013.......................................22 

1.5.6. Haanja valla turismi arengukava aastani 2014..............................................23 

1.5.7. Eesti Jalgratturite Liidu pikajalised eesmärgid ja arengukava 2007 – 2013.23 

1.6. Ülevaade välismaisetest uuringutest ....................................................................24 

1.7. Õiguslikud alused.................................................................................................30 

1.8. Uurimisülesande püstitus .....................................................................................31 

2. Maastikujalgrattaradade võrgustiku arendamisega seotud uurimused........................34 

2.1. Uurimismetoodika kirjeldus.................................................................................34 

2.1.1. Jalgrattaspordi harrastajatele suunatud küsitlus............................................35 

2.1.2. Kohalikele elanikele suunatud küsitlus.........................................................36 

2.1.3. Kohalikele maaomanikele suunatud küsitlus................................................37 

2.1.4. Intervjuud ......................................................................................................39 

2.2. Uurimustulemuste analüüs...................................................................................41 

2.2.1. Küsitlustulemuste analüüs.............................................................................41 

2.2.2. Intervjuude analüüs .......................................................................................57 

2.3. Arutelu .................................................................................................................67 

3. Eskiisprojekt................................................................................................................71 

3.1. Keskuse kontseptsioon.........................................................................................71 

3.2. Radade konstrueerimise põhimõtted ja kirjeldused .............................................72 

3.3. Maastikujalgrattaradade kirjeldused ....................................................................74 

3.3.1 Maastikujalgrattarajad tervisespordi harrastuseks .........................................74 

3.3.2. Maastikujalgrattarajad kohaliku piirkonnaga tutvumiseks ...........................74 

3.3.3. Maastikujalgrattarajad jalgrattaspordi harrastajale .......................................77 

3.3.4. Tehnilised sektsioonid...................................................................................79 

3.4. Radade märgistamine...........................................................................................79 

3.5. Tegevused projekti edukaks elluviimiseks ..........................................................81 

KOKKUVÕTE................................................................................................................83 

Viidatud allikad...............................................................................................................87 

Lisad................................................................................................................................90 

Lisa 1. Rõuge-Haanja piirkonna suurimast maastikujalgrattaüritusest osavõtjate arvud 

aastatel 1999-2009 ......................................................................................................90 

Lisa 2. Kohalikele maaomanikele suunatud küsitlusankeet………..……….….……91 

Lisa 3. Kohalikele elanikele suunatud küsitlusankeet……………….….………...…93 

Lisa 4. Jalgrattaspordi harrastajatele suunatud küsitlusankeet….……….….…….…95 

5

Lisa 5. Rõuge vallavanemaga läbi viidud intervjuu skeem……………… ………….97 

Lisa 6. Haanja vallavanemaga läbi viidud intervjuu skeem........................................98 

Lisa 7. Võru Maavalitsuse esindajaga läbi viidud intervjuu skeem............................99 

Lisa 8. Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatega läbi viidud 

grupiintervjuu skeem.................................................................................................100 

Lisa 9. Kohalike maaomanike seas läbiviidud küsitluse tulemused .........................101 

Lisa 10. Kohalike elanike seas läbiviidud küsitluse tulemused................................104 

Lisa 11. Jalgrattasporid harrastajate seas läbiviidud küsitluse tulemused ................110 

Lisa 12. Algandmete vahetabelid………………………… ……...………………...117 

Graafilised lisad: 

Joonis 1. Tervisespordiharrastaja maastikujalgrattarajad 

Joonis 2. Piirkonda tutvustavad maastikujalgrattarajad Võru-Rõuge, Võru- 

Haanja ja Rõuge-Haanja 

Joonis 3. Piirkonda tutvustavad maastikujalgrattarajad Saarlasõ-Sänna ja 

Saarlasõ-Viitina 

Joonis 4. Harrastaja maastikujalgrattarajad Nogo-Hinni ja Kurgjärve-Haanja 

Joonis 5. Harrastaja maastikujalgrattarajad Plaani-Välla ja Jürihani org 

6

Sissejuhatus 

Tervisespordi ja muude aktiivsete harrastuste populaarsuse tõus viimastel aastatel on 

hakanud tekitama järjest suurenevat nõudlust erinevate spordirajatiste järele. Oma 

tervise eest hoolitsemine ja töövõime taastamine läbi aktiivse tegevuse sise- või 

välitingimustes on kasvav trend. Jalgrattasport kui aktiivne tegevus välitingimustes, on 

tänu tehnika arengule ja kasutusvõimaluste suurenemisele jätkuvalt populaarne üle kogu 

maailma. Jalgrataste konstrueerimise tehnoloogilised edusammud lubavad huvilistel 

sõitu harrastada ka maastikul, väljaspool linnasid, maanteid ja kergliiklusteid. 

Maastikujalgrattasõitu saab harrastada aladel, kus varem seda teha ei saanud. 

Maastikujalgrattasõit vajab planeeringute juhtimises eraldi lähenemist. Kohalikud 

omavalitsused, kes ehitavad ja hooldavad nende haldusalas olevaid spordi- ja vabaaja 

komplekse, peavad maastikujalgrattasõidu populaarsuse tõusust tingituna järjest rohkem 

oma ruumilises planeerimises arvestama maastikujalgratta harrastuseks võimaluste 

loomisega. Planeerimisotsuseid ei tohi teha ilma peamiste teadmisteta kasutajate kohta 

ja ilma nende ootusi arvesse võtmata, sest maa kui piiratud ressursi kasutamine peab 

olema otstarbekas. Kasutajate vajadustest lähtuvalt loodud võimalused 

maastikujalgrattasõidu harrastuseks võivad suurendada inimeste huvi aktiivtegevuse 

vastu veelgi. 

Magistritöö eesmärk on koostada Võrumaa peamist turismipiirkonda hõlmav ja hästi 

toimiv maastikujalgrattaradade võrgustiku ja -keskuse eskiisprojekt arvestades maa- 

omanike seisukohti ja hoiakuid, kohalike elanike ja maastikujalgrattaspordi harrastajate 

ootusi ja vajadusi. Lahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada piikonna looduslikke 

iseärasusi ja juba välja ehitatud infrastruktuure ning saavutada tasakaalustatud ja 

keskkonda säästev maastikujalgrattateede paiknemine Rõuge-Haanja turismipiirkonnas. 

Magistritöö raames reastatakse tegevused eskiisprojekti edukaks elluviimiseks. 

Magistritöö käigus valmiv eskiisprojekt loob eeldused, et Võrumaa ainulaadsele kuppel- 

maastikule loodavad märgistatud rattarajad vastavad kasutajate vajadustele ja ootustele 

sisaldades erinevate pikkuste ja raskusastmetega maastikujalgrattaradasid. Antud teema 

uurimisest on otseselt huvitatud Võru maavalitsus, kes on 2010. aastal algatamas 

maakonna kergliiklusteede ja loodusradade teemaplaneeringut. Töö käigus valmivat 

lahendust kajastatakse ka maakonna teemaplaneeringus. 

7

Autori andmetel ei ole Eestis antud teemavaldkonnas uurimisi läbiviidud. Küll aga on 

teema käsitlemist leidnud mitmetes välismaistes uurimustes. 

Uurimisülesande lahendamise metoodika valikul kasutati nii kvalitatiivseid kui ka 

kvantitatiivseid uurimisvõtteid, st uurimisülesandele läheneti kasutades uurimisvõtteid 

kombineeritult. Vajadusest selgitada välja erinevate kasutajagruppide ootused ja maa- 

omanike seisukohad, kasutati kvantitatiivse uurimismeetodina küsitlusankeeti: 

• piirkonna maaomanikele suunatud küsitlusankeet 

• piirkonna kohalikele elanikele suunatud küsitlusankeet 

• jalgrattaspordi harrastajatele suunatud küsitlusankeet 

Kohalikele planeerimisprotsessides osalevatele asutustele rahuldava eskiisprojekti 

lahenduse väljatöötamiseks viidi läbi kvalitatiivse uurimismeetodina intervjuud. 

Intervjuud teostati kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja keskkonnaameti esindaja- 

tega. Intervjuude käigus selgitati erinevate asutuste kogemusi matkaradade planeerimi- 

sel, rajamisel ja hilisemal haldamisel. 

Magistritöös kasutatavad mõisted: 

Maastikujalgrattaradade võrgustik – ühtse märgistusega erinevate pikkuste, raskus- 

astmete, teekatete ja temaatikatega eelkõige maastikurattaga sõitmiseks mõeldud ratta- 

rajad, mis üldjuhul saavad alguse ja lõpevad ühes punktis ning ühendavad suuremaid 

piirkonna asulaid. 

Maastikujalgrattakeskus – maastikujalgrattaradade võrgustik ja maastikurattureid tee- 

nindav keskusehoone pesemisvõimaluste, rattahoolduse, rattalaenutuse, esmaabi, inter- 

neti, telefoni ja muu vajalikuga. Üldjuhul keskusest algavad ja lõpevad kõik rattarajad. 

Magistritöö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk käsitleb jalgrattaradade 

olukorda ja arendamise perspektiive Võrumaal. Antakse ülevaade olemasolevast olukor- 

rast matkaradade valdkonnas, püstitatakse uurimisülesanne, tutvustatakse Võru maakon- 

na jalgrattateede teemaplaneeringut, tuuakse välja võrgustiku rajamise põhjen-dused ja 

seos arengudokumentidega ning tutvustatakse valdkonna välismaist kirjandust. Teises 

peatükis antakse ülevaade magistritöö raames läbi viidud uurimustest. Esmalt 

kirjeldatakse uurimismetoodikat, millele järgneb tulemuste analüüs ja arutelu. Kolmas 

8

peatükk sisaldab maastikujalgrattakeskuse ja -radade võrgustiku eskiisprojekti, mis on 

koostatud uurimistulemustest lähtuvalt. 

Autor tänab magistritöö valmimisele kaasa aitamises töö juhendajat Siim Maasikamäed, 

Võru maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna juhatajat Anti Allast ning Rõuge ja 

Haanja vallavalitsuste kollektiive. 

9

1. Eskiisprojekti koostamise teoreetiline alus 

1.1. Olukorra tutvustus 

Võrumaa paikneb Eesti kaguosas, olles ühtlasi piiriäärseks maakonnaks – lõunast 

piirneb Läti Vabariigiga ja idast Vene Föderatsiooniga. Põhjas ja kirdes piirneb Võru 

maakond Põlva maakonnaga ja läänes Valga maakonnaga (vt joonist 1). Võru 

maakonna pindala on 2 305 ruutkilomeetrit, mis moodustab 5,1% Eesti Vabariigi 

pindalast. (Võru maakonna … 2002) 

Joonis 1.1. Võrumaa asend Eestis. Allikas: Võru maavalitsus 

Võrumaal on 13 omavalitsusüksust: Võru linn ja 12 valda (Antsla, Haanja, Lasva, 

Meremäe, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina, Võru). 

2007.a lõpus oli Võrumaal kokku 566 küla, 10 alevikku ja kaks linna. Maakonna 

keskmine elanike tihedus oli 2007. a lõpus 16,74 in/km2 (Võrumaa aastaraamat 

…2008). Magistritöö uurimisülesanne ja eskiisprojekti koostamine on seotud Rõuge ja 

Haanja piirkonnaga. 

10

Joonis 1.2. Võrumaa haldusjaotus. Allikas: Võru maavalitsus 

Võrumaa vaheldusrikas ja mitmeid eestimaiseid loodusrekordeid pakkuv maastik omab 

kõrget rekreatiivset väärtust. Korrastatud ja viidastatud on suur osa maakonna loodus- 

kaitsealadel paiknevaid matkaradasid. (Võrumaa turismiarengustrateegia … 2007) 

Territooriumilt on Võru maakonna kõige suurem kaitseala põhiliselt Haanja ja Rõuge 

(aga ka Võru, Lasva ja Vastseliina) vallas paiknev Haanja looduspark. Kaitseala pindala 

on 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv 

ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgeimal kuhjelisel 

saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, 

puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik 

kasutamine toimub rahvuslikes huvides (Haanja looduspargi … 1995). Haanja 

looduspargi väärtusteks on eelkõige maastik (ainulaadne kuppelmaastik), sellega 

seonduvad metsad, järved ja territooriumil ajalooliselt kestnud traditsiooniline elulaad. 

Haanja maastikud on elukohaks paljudele erinevatele ja ka haruldastele liikidele. 

(Haanja looduspargi … 2005) 

Turismi- ja puhkemajandus on maakonna üks arenguprioriteete ja kasvav 

majandussektor. Turismiressursside pagas Võrumaal on rikkalik. Maakonda 

iseloomustab looduslik mitmekesisus ning puhtus. Võrumaa võib tinglikult jagada 

viieks turismipiirkonnaks, mis baseeruvad turismi- ja puhkemajanduse tuumaladel, 

erinedes ajaloolis-kultuuriliselt, looduslikult ja ka pakutavatelt toodetelt. Võrumaa 

11

kõige paremini välja arenenud turismipiirkond on Rõuge ja Haanja kant (vt tabelit 1.1.). 

(Võru maakonna … 2002) 

Tabel 1.1. Haanja-Rõuge turismipiirkonna iseloomustus 

Piirkond Iseloomustus Pakutavad tooted 

1. Haanja-Rõuge 

(Haanja 

looduspark, 

Kütiorg) 

Allikas: Võru maakonna planeering 

Loodusturismi, aktiivse puhkuse ja 

sporditurismi piirkond. Olemas 

traditsioonid ja soodsad loodus- ning 

kliimatingimused (vaheldusrikas ning 

reljeefne maastik, pikim lumeperiood). 

Eriti head eeldused talvisel sesoonil 

aktiivseks puhkuseks ning 

talispordialade harrastamiseks, rohkesti 

looduslikku eripära esile toovaid ja 

aktiivse puhkuse võimalusi pakkuvaid 

üritusi. 

12 

matkarajad (jalgsi, rattaga, hobusega), 

suusarajad, mootorkelgurajad, 

slaalomimäed, kelgumäed, liuväljad, 

järverannad, paadisõit, atraktiivne 

külaelu, vaatamisväärsused (Ööbikuorg, 

Suur Munamägi jt), ajaloolised ehitised 

(Rõuge kirik, Rogosi mõis), üritused 

(Haanja maraton, Rõuge veepidu, 

paadiralli, Viitina kuuritsapüük, Haanja 

suusa- ja rattamaraton, Rõuge 

mootorsaanide enduro jt) 

Kokkuvõtlikult võib väita, et maakonna turismi- ja puhkemajanduslik ressurss on 

alakasutatud. Potentsiaali on järgmiste tootegruppide müügis: aktiivne puhkus ja 

harrastused, talupuhkus, teemapargid, seminarid ja konverentsid, koolitus- ja õppereisid, 

transiitturism. (Võru maakonna … 2002) 

Rõuge vald paikneb Võru maakonna kesk- ja lõunaosas looduskaunil alal suhteliselt 

lähedal Võru linnale. Kaugus Võrust 16 km. Valda läbib tihe riigimaanteede võrk. 

Kokku 141 km, millest 43% on tolmuvaba kattega. Valla 2314 elanikku elavad Rõuge 

alevikus ja 108 külas, milledest suurimad on Viitina, Nursi ja Sänna. Valla pindala on 

264 km². Rõuge vald paikneb Haanja kõrgustiku loodeserval; veerand Rõuge valla 

territooriumist jääb Haanja Loodusparki. Koos oma järvede ja ürgorgudega omab 

Rõuge olulist kohta Võrumaa puhke- ja turismiketis. Rõuge vald on oma looduslike 

ressursside poolest mitmekülgseim ja rikkaim piirkond Võrumaal, armastatud elu- ja 

puhkusepaik. (Rõuge valla … 2004) Tuntuimad turismiobjektid on Ööbikuorg, 

Luhasoo, Hinni kanjon, Rõuge ürgorg ja Rõuge järvestik. Hajaasustus, unikaalne 

looduslik-kultuuriline keskkond, head tingimused nii aktiivseks kui ka passiivseks 

puhkuseks on erilisele kohale piirkonnas tõstnud loodus-, matkaja sporditurismi. 

(Rõuge valla … 2007) 

Jalgratturitele liiklemiseks on 2005. aastal rajatud Rõuge kooli-Ööbikuoru kergliiklustee 

kogupikkusega 0,8 km. Märgistatud maastikujalgrattarajad Rõuge vallas puuduvad. 

Rattamaratone ja -matkasid on valla territooriumil peetud kümmekond aastat. Viimastel

aastatel on valla kultuurikalendrisse lisandunud mitmed maastikujalgrattaüritused: 

Rõuge ja Haanja valla territooriumil peetav Rõuge rattamaraton, mägijalgratturite 

mitmepäevasõit “Tour de Rõuge”, ratturite öösõit “Rõuge Nightride” ja mägirattasprint. 

Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina 

vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Valla 

territooriumile jääb Riia-Pihkva maanteel asuv Eesti-Läti piiripunkt Murati. Haanja küla 

kaugus Tallinnast on 275 km, Võrust 15 km ja Riiast ca 220 km. Üle poole valla 

territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja 

Looduspargi koosseisu. Valla territoorium hõlmab 17 047 hektarit. Haanja vallas 

domineerib traditsiooniline hajaasustus. Tiheasustusalad on määratud Haanja, Ruusmäe 

ja Luutsniku külades. Valla 92 küla on valdavalt hajaküla tüüpi. Teeristidel esineb 

sumbkülasid. Asustustihedus 2004. a. alguse seisuga on 7,6 in/km2, kuid suur osa 

inimestest elab nn. keskuskülades Ruusmäel (199 inimest) ja Haanjas (191 inimest). 

(Haanja valla … 2004) 

Looduslik mitmekesisus ja erinevad maastikukomponendid võimaldavad määratleda 

Haanja valda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana. Haanjas on 

aastaringselt hästi toimiv turism ja puhkemajandus ning heal tasemel harrastusspordi 

keskus. Haanja piirkond on külastajate hulgas tuntud kui loodus- ja pärandturismi 

sihtkoht ning kui aktiivse puhkuse tuumala Võrumaal ja Eestis. Välja on arendatud 

aktiivse puhkuse ja sportimise võimalused ning ühtne visuaalne infosüsteem. Haanjas 

toimib hästi piirkondlik turismi- ja puhkemajanduse koostöövõrgustik. (Haanja valla … 

2007) 

Jalgrattaga liiklejatele on Haanjas 2006. aastal rajatud Haanja-Kurgjärve kergliiklustee 

kogupikkusega 1,6 kilomeetrit. Haanja vallas märgistatud maastikujalgrattarajad 

puuduvad. Samas on maastikujalgratta matkasid ja maratone vallas peetud juba 

kümmekond aastat. 

1.2. Olemasolevad matkarajad Rõuge ja Haanja piirkonnas 

Maakonnas on kaitsealadel tähistatud 23 matkarada (igal rajal vähemalt üks lõkkekoht), 

mis kõik on varustatud looduskaitsealase infoga külastajale (Võrumaa 

13

turismiarengustrateegia … 2007). Kaitsealade valitseja Keskkonnaameti, 

Keskkonnaministeeriumi ja RMK kodulehtede andmetel ootavad külastajaid Rõuge- 

Haanja turismipiirkonna kaitsealadel järgnevad matkarajad: 

Rõuge ürgoru matkarada saab alguse Hinni kanjoni juurest ja kulgeb Rõuge ürgoru 

põhjas ja veerudel Rõugeni. Umbes 10 km pikkune rada möödub kõigist seitsmest 

Rõuge ürgorus asuvast järvest. Rada on võimalik läbida mõlemas suunas – nii loodest 

kagusse kui ka kagust loodesse. 

Vällamäe matkarada on rajatud Haanja Looduspargi ja Riigimetsa Majandamise 

Keskuse (RMK) koostöös 1998. aastal. 2,2 km pikkune rada on varustatud 13 

infotahvliga, mis aitavad märgata Vällamäe looduse eripära. Rada on väga 

vaheldusrikas, viies matkaja mööda Eesti kõige sügavama turbalasundiga raba servast, 

tõustes üles Vällamäe tippu ja laskudes siis jälle alla. 

Kavadi järve matkarada lookleb ümber maalilise Kavadi järve, läbides metsatukki ja 

sooservi, põigates mööda heinamaadest ja põllulappidest. Matkarada saab alguse ja 

lõpeb Uue-Saaluse mõisapargis. 

Luhasoo matkarada on rajatud 4,5 km pikkuse ringikujulise õpperajana, mis märgades 

madalsoo ja rabaosades kaetud laudteega. Nii ei kahjusta matkajad õrna rabapinnast, 

mille taastumine võib võtta aastakümneid. Huvitavat teavet looduse kohta saab lugeda 

raja ääres olevatelt ligi 20 eesti- ja ingliskeelsetelt infotahvlitelt, mis tutvustavad soo 

erinevaid arenguetappe, taimi, loomi, järvi. 

Hallimäe-Härämäe matkarada viib taastatud harivesiliku kudemistiikide juurde 

Härämäele. Ümbritsev maastik on Haanjale omaselt väga mitmekesine. Rada algab 

Hallimäelt, kuhu Maasikmäe talu peremees Kalju Sapas on rajanud arboreetumi, kus 

võib tutvuda ca 250 puu- ja põõsaliigiga. Edasi kulgeb rada Hallimäe külge mööda 

orgu, kus koprad on rajanud oma kuningriigi. Enne Härämäele jõudmist on võimalik 

uudistada erinevaid metsatüüpe. Härämäele jõudes avaneb vaade harivesiliku 

kudemisveekogudele. Rajale on paigaldatud infostendid ja väiksemad tahvlid, mis 

tutvustavad erinevaid vaatamisväärtusi. 

14

Paganamaa looduse õpperadadel on võimalik valida 0,9 km, 2,7 km ja 4,7 km 

pikkuse rajalõigu vahel. Vihmase ilmaga on matkarada kohati porine. Lisaks kirjeldatud 

õpperajale on loodud ka 3,8 ja 4,3 km pikkused rajad jalgratastel läbimiseks. Kõik rajad 

saavad alguse Piirioru pervelt ning on viitadega tähistatud. 

1.3. Võrumaa jalgrattateede teemaplaneeringud 

Võru maavanem on kehtestanud 11. juulil 2006. a dokumendi “Võrumaa jalgrattateede 

võrgu I etapi teemaplaneering”, milles käsitleti Haanja, Rõuge ja Võru valla ning Võru 

linna haldusalasid. 

Teemaplaneeringu eesmärgid: 

• Saavutada kokkulepe jalgrattateede kulgemise osas Võru-Rõuge-Haanja 

piirkonnas. 

• Saavutada tasakaalustatud ja keskkonda säästev rattateede paiknemine Võru 

maakonnas. 

• Reastada tegevused rattateede teemaplaneeringu elluviimiseks ja määrata igale 

konkreetsele lõigule arendaja. 

• Luua hästi toimiv ja ohutu jalgrattateede võrgustik 

Teemaplaneeringus planeeritud trasside üldandmed: 

• Planeeritavate trasside kogupikkus on ca 106,6 km 

• Läbib 4 omavalitsust, sellest: Võru linnas 10,7 km, Võru vallas 41,0 km, Haanja 

vallas 17,4 km ja Rõuge vallas 37,5 km. 

Teemaplaneeringus käsitletakse jalgrattateedena eraldi muldel asetsevate spetsiaalselt 

jalakäijatele ja jalgratturitele ettenähtud kergliiklusteid või maanteid, kus ratturitele on 

eraldatud sõidurada pidevjoone, äärekivi või eraldusribaga. Kokku planeeritud 106,6 

kilomeetrist kergliiklusteedest on aastatel 2005-2010 rajatud valmis ca 18 km (autori 

arvutused, arvestatud ka 2010. a rajatavaid objekte) enamjaolt Võru linna ja Võru valda. 

Kergliiklusteede rajamise takistavaks teguriks on kohaliku omavalitsuse puudulik 

finantsvõimekus omandada jalgrattatee alla jäävaid maid. Omavalitsused peavad 

arvestama kulutustega ka hilisemale teede hooldamisele. Jõukamatel omavalitsustel on 

15

oluliselt kergem teha suuri investeeringuid. Olulist rolli mängivad ka omavalitsuse 

prioriteedid, millesse hetkeolukorras panustatakse rohkem. Veelgi suuremaid 

investeeringuid nõuab kergliiklustee rajamine Maanteeametilt, kes on enamjaolt 

teetööde tellija. Võrumaa hajaasustuse piirkonnas ei ole mahulised investeerinud 

kergliiklusteede võrgu arendamisse väikest kasutajate arvu silmas pidades tihti 

põhjendatud. Samas on näiteid, kus jalgrattateede teemaplaneeringust on mööda 

vaadatud. Mõned maanteed on rekonstrueeritud (viidud musta katte alla), kuid 

teemaplaneeringus ettenähtud jalgrattatee märgistust ei ole tehtud ja kiirusepiiranguid 

(50…70 km/h) ei ole kehtestatud. 

Analüüsides 2005. aastal valminud teemaplaneeringut võib välja tuua, et lisaks eraldi 

muldel ja autoteega samal muldel asuvate asfalteeritud jalgrattateedele peaks Võrumaal 

alternatiivina arendama ka küla- ja metsateedel põhinevat maastikujalgrattateede 

võrgustikku, mis ei vaja nii suuri rahalisi ressursse, on lihtsamini teostatavam ja 

sobivam Võrumaa vahelduvale loodusmaastikule. 

Võru Maavalitsus on 2010. aastal algatamas kõiki Võru maakonna omavalitsusi 

hõlmavat kergliiklusteede ja loodusradade teemaplaneeringut. Algatamise eelnõu 

kohaselt vaadatakse planeeringu käigus eelmine teemaplaneering üle ja täiendatakse, 

kaardistatakse olemasolevad kergliiklusteed ja matkajaile mõeldud rattamarsruudid ning 

spordi- ja tervisespordirajad. Planeeringus arvestatakse kõikide kohalike omavalitsuste 

vajaduste ja võimalustega, et tagada toimiv kergliiklusteede võrgustik. Lepitakse kokku 

kergliiklusteede väljaarendamise etappides. (Võrumaa kergliiklusteede … eelnõu 2010) 

Võrumaa looduslikust omapärast ning kontsentreeritud sporditegemise ja turistide 

huvist lähtudes on teemaplaneeringus kavas käsitleda järgmisi loodusradade liike: 

jooksurajad, suusarajad, matkarajad ja mägiratta rajad, maastikusõiduki (ATV, 

mootorsaan) rajad. 

1.4. Maastikujalgrattaradade võrgustiku rajamise aktuaalsus 

Tervislikkus 

Jalgrattasõit mõjub tervisele hästi. Iga autosõit on kaotatud võimalus tervist 

tugevdavaks jalgrattasõiduks või kõnniks. Alternatiivsed liiklusvahendid 

16

mootorsõidukitele vähendavad stressi, tekitavad meeldiva enesetunde ning jätavad 

keskkonna sama puhtaks. (Võrumaa jalgrattateede … 2005) Wangi jt (2005) poolt 

läbiviidud uurimuses leiti, et füüsilist aktiivsust toetavate objektide rajamine aitab kaasa 

kogukonna tervise paranemisele. Seetõttu on soovitatav objektide rajamisel lähtuda 

võimalusest füüsilist tegevust arendada. Kui rada on kasutuses olnud 10 aastat või 

rohkem, siis on selle kasulikkust ületanud rajamisele läinud kulud. Uuringus arvutati 

välja, et üks ühik kulu raja loomiseks toob kolmekordset kasu meditsiinilises mõttes läbi 

elanikkonna tervise. Seetõttu on kogukonnale raja loomine tervise edenduse mõttes 

väga kasulik. 

Populaarsus 

Jalgrattasport on Eestis üks enim harrastatavatest spordialadest. Rattasõidu 

rahvaüritustel osalenud harrastajate arv kokku ületab 15 000. Riikliku Statistikaameti 

andmetel on 2005. aastal harrastajaid 1650 inimest, kellest 800 on noored. Nende 

näitajatega on jalgrattasport Eestis harrastavate spordialade esireas. Jalgrattasport ei 

kuulu küll maailma vanimate spordialade hulka, kudi tänu tehnika arengule ja jalgratta 

kasutusvõimaluste suurenemisele on ala populaarsus tõusvalt kõrge. (Eesti Jalgratturite 

… 2007) G.Wangi jt (2005) poolt läbi viidud uurimus tõestas, et kasutajate arv kasvas 

vastavalt raja pikkuse ja kvaliteedi kasvule. Kvaliteetsed võimalused võivad suurendada 

inimeste huvi aktiivtegevuse vastu veelgi. 

Piirkonna jalgrattaspordi üritused 

Rattaspordi populaarsusest annavad tõestust ka mitmed piirkonna iga-aastased 

rattaspordi võistlused, mille osavõtuarvud on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. Kui 

2000. aastal toimunud Haanja rattamaratonil osales ligi 400 võistlejat, siis viimastel 

aastatel on Rõuge rattamaratoni osalejate stabiilselt olnud üle tuhande, näiteks 2009. 

aastal osales erinevatel distantsidel 1175 ratturit (vt lisa 1). 

Keskkonnasõbralikkus 

Jalgratta tootmiseks kulutatakse palju vähem toormaterjale ja energiat kui auto 

tootmiseks. Jalgrattaga sõitmisel ei põletata fossiilseid kütuseid, mis suurendavad 

olulisel määral kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris. (Võrumaa jalgrattateede … 2005) 

17

Keskkonnakaitse 

Mägijalgrattaradade puudus looduslikel aladel on toonud kaasa kahju keskkonnale, sest 

kasutusel on mitteformaalsed rajad, olemasolev radade võrgustik pole sobiv ning 

tekkinud on erosioon ja taimestiku rikkumine. Kuna nõudlus trasside järele kasvab, on 

vajalik kasutusele võtta ka vahendeid, mille abil rattaradade kasutust eesmärgipäraselt 

juhtida. (Newsome ja Davies 2009) 

Omavalitsuste toetus 

Omavalitsuste arengukavad toetavad matkaja jalgrattaradade arendamist, mis on 

loomulik, kuna tegemist on turismipiirkonnaga. Eriti selgelt on see piirkonna 

arenguvõimalus sõnastatud Rõuge valla arengukavades, mis otseselt toetavad antud 

magistritöö eesmärki. Vallavalitsuse toetusel on piirkonnas toimunud erinevad 

rattaspordi üritused viimasel kümnel aastal. 

Keskkonnateadlikkuse tõstmine 

Ilmselt pole olemas “rohelisemat” liiklusvahendit kui jalgratas. Lihtne viis heitgaaside 

hulga vähendamiseks on jalgratta kasutamine lühikeste vahemaade läbimiseks. Iga 

mootorsõidukiga läbitud kilomeeter suurendab õhu, vee ja mürareostust ning nõudlust 

kiirteedele ja suurtele magistraalidele. (Võrumaa jalgrattateede … 2005) 

Turism 

Haanja-Rõuge-Võru piirkonnad on looduskauni ja vaheldusrikka maastiku, tuntud 

objektide (Suur-Munamägi, Ööbikuorg jt.) ning kultuuritraditsioonide tõttu atraktiivne 

paik turistidele. Võrumaal liikumiseks ja piirkonnaga tutvumiseks hea võimalus just 

jalgratta (talvel ka suuskade) abil. Rattateed peaksid olema kasutatud nii iseseisvatele 

jalgratturitele kui giidiga turistidele. Rattateede võrgu väljaarendamine võimaldab 

kohalikel ettevõtjatel ja elanikel pakkuda radade lähedal ratturitele lisateenuseid. 

(Võrumaa jalgrattateede … 2005) Võrumaa kui turismi sihtkoha kuvandis omavad 

kaalukat kohta nii mitmekesine, eripärane loodus- ja kultuurimaastik, aga ka 

puhkemajad ja kodumajutust pakkuvad talud, aktiivse puhkuse võimalused, 

elamustooted ja palju muud. Võrumaale tullakse valdavalt otsima kontakti looduse ja 

kultuurilise eripäraga, turvalist omaette olemist ning meelelahutuslikku argielust 

väljalülitumist. (Võrumaa turismiarengustrateegia … 2007) 

18

Säästev areng 

Järjest rohkem tähtsustatakse maailmas säästva arengu põhimõtteid. Säästev areng 

käsitleb säästlikkust kolmes üksteisega seotud valdkonnas – looduskeskkond, majandus 

ja kogukond. Taoline arengutee aitab rahuldada inimeste olemasolevaid vajadusi, 

tagades sealjuures ka tulevaste põlvedele samaväärsed võimalused. Säästev areng 

innustab kogukonna inimesi, tagab turvalise elukeskkonna, säilitab ja tugevdab 

majandust ning suhtub austusega loodus- ja kultuuripärandisse. Suurenevad 

saasteprobleemid, nafta jt fossiilsete kütuste lõppemise oht lähematel aastakümnetel jt 

probleemid on tekitanud vajaduse kasutada järjest enam alternatiivsemaid 

energiaallikaid ja liiklusvahendeid. Üks näide säästlikust liiklusvahendist on jalgratas, 

mis mitmel pool Euroopas on väga oluline igapäevane transpordivahend. (Võrumaa 

jalgrattateede … 2005) 

1.5. Seos planeeringute ja arengukavadega 

Alljärgnevas loetelus on väljatoodud arengukavad ja planeeringud, mis toetavad 

maastikujalgrattaradade võrgustiku rajamise ideed Võrumaale. Äramärkimist leiavad ka 

erinevates planeeringutes ja arengukavades leiduvad viidet kergliiklusteede (kasutatud 

ka mõistet jalgrattatee) rajamise kohta, mis sisuliselt toetavad antud temaatikat. 

Kokkuvõtlikult võib välja tuua planeeringutes ja arengukavades esinevad ühised 

põhiseisukohad: 

• Rõuge-Haanja maastik omab kõrget reakratiivset väärtust; 

• spordi-, harrastus- ja teviseedendust arendav ressurss on alakasutuses; 

• puuduvad väljaehitatud sporditrassid, sh. jalgrattateed; 

• ühine eesmärk on järgida säästva arengu põhimõtteid; 

• tagada tuleb elamus- ja aktiivturismivõimaluste mitmekesisus. 

1.5.1. Võru maakonna planeering 

Kehtestatud 01. juulil 2002. a. Maakonnaplaneeringu üldeesmärgiks on seista hea 

maakonna tasakaalustatud ja säästva territoriaalse arengu eest. Maakonnaplaneering 

sätestab erinevate eluvaldkodade üldised ruumilised ja sotsiaalmajanduslikud 

arengusuunad järgnevateks aastateks. 

19

Võrumaa turismitoodete olukord on tootegruppide lõikes ebaühtlane. See on osaliselt 

tingitud traditsioonidest ja objektiivsetest eeldustest. Kõige paremal tasemel on 

talupuhkuse, ringreiside ja kultuuriürituste korraldamine. Suhteliselt heal tasemel on 

aktiivset puhkust pakkuvad turismitooted, väljaarendamisel on mitmed teemapargid. 

Kõige vähem on tegeldud toodetega, mis puudutavad spordivõistluste, seminaride ja 

konverentside, tervise- ja ravipuhkuse ning linnareiside korraldamist, samuti 

transiitturismi võimalusi. 

Planeeringu alapeatükis “Turismi- ja puhkemajandus” on välja toodud ühe olulisema 

probleemina turismiinfrastruktuuri, sh turismimarsruutide põhiteede halb kvaliteet ning 

jalgrattateede puudumine. Samuti on jalgrattateede puudumine olulise probleemina 

nimetatud ka “Transpordi” alapeatükis. Turismialase olulise arengut soodustava 

tegurina nimetatud puhas ja vaheldusrikas loodus. 

Magistritöö teemaga haakuvad Võru maakonna planeeringu turismi- ja puhkemajanduse 

visioon 2010 (soovitav tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuste kaudu 

püüeldakse ning mida tahetakse 2010. aastaks saavutada) 

• Võrumaa omanäolised turismi- ja puhkemajanduse tuumalad moodustavad 

mitmekülgse ja heatasemelise paleti turismitoodetest, mis rahuldavad erinevate 

soovidega sihtgruppe; 

• turismitoodete väljaarendamisel ja pakkumisel arvestatakse säästliku arengu 

põhimõtetega ning looduskeskkonna taluvuspiiridega; 

Lähema eesmärgina on sõnastatud toimiv turismiinfosüsteem, mis pakub lisaks 

tähistatud ja viidastatud turismiobjektidele kaardipõhist elektroonilist andmebaasi ja 

broneerimisvõimalusi; Võrumaa turismiobjektid on viidastatud ja varustatud 

infotahvlitega. “Transpordi” alapeatükis on lähemaks eesmärgiks püstitatud 

jalgrattateede planeerimine ja väljaehitamine. 

1.5.2. Võrumaa turismiarengustrateegia 2015 ja tegevuskava 2007-2010 

Kinnitatud Võru maavanema korraldusega 20. juunil 2007. a. Võrumaa turismi- ja 

puhkemajanduse pikemaajaline soovitud arenguperspektiiv on sõnastatud järgmiselt: 

Aastal 2015 on Võrumaa siseturul eelistatud ning Läänemere regioonis tuntud 

20

puhkusepaik, pakkudes aastaringselt atraktiivseid elamus- ja pärandturismitooteid ning 

aktiivse puhkuse võimalusi. 

Võrumaa vaheldusrikas ja mitmeid eestimaiseid loodusrekordeid pakkuv maastik omab 

kõrget rekreatiivset väärtust. Matkaradade rajamise vajadus on sõnastatud tegevuskavva 

aastateks 2007-2010 eraldi punktina: Matkaradade, seiklusradade, suusaradade ja 

puhkekohtade arendamine ja hoolduse tagamine osapoolte koostöös. Samuti on 

tegevuskavas Võru-Kose-Haanja-Rõuge- Vastseliina jalgrattatee ettevalmistamine ja 

rajamine. 

1.5.3. Rõuge valla arengukava 2010 - 2017 

Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu poolt 28. aprillil 2010. a. Rõuge valla arengukava 

2010 - 2017 üldvisioon: Rõuge vald on kõrge elukvaliteedi ja kasvava rahvaarvuga 

noorenev piirkond. Arengukava spordi valdkonna visioon 2012 on sõnastatud 

järgmiselt: Rõuge vallas on tingimused nii rahva- kui saavutusspordi arendamiseks läbi 

kodanikualgatuse ja hästi toimiva õppe- ja huvitegevuse kaudu. Probleemina on välja 

toodud regulaarselt hooldatavate sporditrasside puudus. Lühiajaliseks eesmärgiks on 

seatud rajada erineva raskusastmega märgistatud mägijalgrattaradade võrgustik koos 

viitade ja kaartidega. Pikaajaline eesmärk näeb ette, et Rõugest on kujunenud üle Eesti 

tuntud mägijalgrattakeskus huvitavate kohalikku loodust ning vaatamisväärsusi 

tutvustavate rattaradadega ja iga aasta toimuvate erinevate rattaüritustega. 

Tegevuskava: 

Jalgrattaradade võrgustiku rajamine ja hooldamine 2010 - 2017 

Võru-Haanja-Kurgjärve-Rõuge-Nursi-Võru jalgrattaraja rajamine 2014 

Viitina jalgrattatee rajamine 2017 

Arengukava “Turismi” peatüki Visioon 2012 kõlab järgmiselt: Rõuge vald on tuntud ja 

tunnustatud aktiivturismi piirkond. Rõuge vald on oma looduslike ressursside poolest 

mitmekülgseim piirkond Võrumaal. Turismimajanduse tähtsus on piirkonnas pidevalt 

tõusnud, nagu on laienenud ka pakutavate turismiteenuste hulk ja valik ning tõusnud 

kvaliteet. Hõre asustus, unikaalne looduslik-kultuuriline keskkond, head tingimused nii 

aktiivseks kui ka passiivseks puhkuseks on erilisele kohale piirkonnas tõstnud loodus- 

21

ning matkaturismi. Lühiajaliseks eesmärgiks on seatud aktiivturismi objektide 

väljaarendamine ja pikaajaliseks eesmärgiks, et piirkond oleks tuntud mitmekülgsete 

aktiivtegevuste poolest. 

Tegevuskava: 

Haanja-Rõuge-Nursi-Võru jalgrattatee 2010 – 2017 

Matkaradade võrgustiku väljaarendamine, olemasolevate hooldus ning 2010 – 2017 

uute matkaradade rajamiseks kokkulepete sõlmimine 

1.5.4. Haanja valla arengukava 2005 - 2014 

Kinnitatud Haanja Vallavolikogu poolt 29. septembril 2004. a. Arengukava kohaselt 

vajavad suusarajad edasiarendamist ning ühendamist matkaradadega. Investeeringuid 

vajab radade märgistus. Vähearenenud on tähistatud matkaradade ja puhkekohtade 

võrgustik ning ebapiisav on grupimajutust võimaldavate majutusettevõtete arv. 

Looduslike atraktsioonide eksponeerimise puhul tuleb reguleerida külastajate liikumist, 

et ennetada võimalikke arvukate külastajatega kaasnevaid probleeme. 

Arengukava valdkonnas “Haridus, kultuur ja sport” on üheks eesmärgiks välja arendada 

jalgratta (suusarolleri)- , suusa- ja matkaradade võrk. “Ettevõtlus ja infrastruktuur” 

peatükis on püstitatud eesmärgiks välja arendada aktiivse puhkuse ja sportimise 

võimalused, osaliselt aastaringseks kasutamiseks (suusakeskus, jalgratta-, matkaja 

suusarajad, lumesaanirajad, mäesuusatrassid jne.) 

Tegevuskava: 

Haanja suusaradade arendamine, maratoniradade kohaldamine krossiratta radadeks 

Suusa, matka-, kelgu-, saani- ja jalgratta/rolleriradade ning puhkekohtade võrgu 

arendamine 

Haanja-Rõuge, Haanja-Võru jalgrattatee rajamine 

Turismiobjektide ja turismiettevõtete ühendamine radade võrgustikku 

1.5.5. Rõuge valla aktiivturismiarengukava aastani 2013 

Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu poolt 17. detsembril 2007. a. Arengukava 

dokumenteerib Rõuge valla turismi olukorda, arengueelduste ja aktiivturismi 

22

potentsiaali analüüsi, pikemaajalist tegevuse kavandamist investeeringuteks, 

tootearenduseks ja turunduseks ning edasise arengu suundi, eelistusi ja soovitusi. 

Arengukavas on maastikujalgrattaradade temaatika kohta eraldi alapunkt: Rõuge – 

Eesti mägiratturite meelispaik. Arengukavas nenditakse, et Rõuge oma väga 

vaheldusrikka maastikuga pakub suurepäraseid võimalusi mägijalgrattaspordiks. 

Eesmärk on pakkuda spordihuvilistele inimestele head võimalust tutvuda imekauni 

Võrumaa loodusega ja populariseerida jalgrattasporti kui tervislikku ajaveetmisviisi 

ning elavdada kohaliku turismimajandust. Radu on võimalik kasutada ka matkajatel, 

kepikõnni harrastajatel ja teistel spordihuvilistel. 

Arengukava arendustegevustes on antud temaatikaga kaks haakuvat tegevust: 

• Jalgrattaradade võrgustiku arendamine maastikul: radade ehitus ja viidastamine, 

stardi- ja finišiala inventari ost, maksumus 4 000 000 

• Rattakrossi raja ehitus, maksumus 2 000 000 

1.5.6. Haanja valla turismi arengukava aastani 2014 

Kinnitatud Haanja Vallavolikogu poolt 22. märtsil 2007. a. Haanja valla kaunis ja 

vahelduv looduskeskkond võimaldab vaba aega aktiivselt sisustada erinevatel viisidel. 

Lisaks jalgsi läbitavatele matkaradadele on Haanjas võimalik aktiivselt vaba aega veeta 

ka jalgrattamatkasid korraldades. Jalgrattaga liiklejatele on Haanjas loodud Haanja- 

Kurgjärve kergliiklustee. Valda läbib ka Euro-Velo jalgrattatee. Suusarajad vajavad ja 

võimaldavad edasiarendamist ning ühendamist matkaradadega. 

1.5.7. Eesti Jalgratturite Liidu pikajalised eesmärgid ja arengukava 2007 – 

2013 

Kinnitatud juhatuse koosolekul 25. jaanuaril 2007. a. Eesti Jalgratturite Liidu ees- 

märgiks on seatud jalgrattaspordi kandepinna laiendamine. Selle saavutamise 

indikaatoriteks on aktiivsete harrastajate arvu tõus 5000-ni (riikliku statistika andmetel) 

ja rahvaspordiürituste osavõtjate koguarvu tõus 20 000-ni. Eesmärgi saavutamiseks on 

vajalik uue algatusena teha koostööd maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega, et 

arendada jalgrattamatkade projekte. Samuti on eesmärgiks püstitatud spordibaaside ja 

rajatiste arendamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik analüüsida ja pidada arvestust 

23

jalgrattabaaside, rajatiste ja teede olukorra üle Eestis. Uue algatusena on mainitud 

nõustada kohalikke omavalitsusi rattateede võrgustiku väljaarendamisel. 

1.6. Ülevaade välismaisetest uuringutest 

Eestis on maastikujalgrattaharrastusega tegeletud aktiivselt viimane aastakümme. 

Võrreldes arenenud riikidega võib Eesti hilisem maastikujalgrattaharrastuse 

populaarsuse tõusu viibimine olla tingitud hiljutisest kehvast majanduslikust elujärjest, 

puudulikust varustuse kättesaadavusest, traditsioonide puudumisest, maastikujalgratta 

sõiduks sobilike maastike ja radade vähesusest. Kuna mujal maailmas on 

maastikujalgratta harrastusega tegeletud juba aastakümneid, siis on valdkonnaga 

seonduvaid konflikte ja asjaolusid rohkem uuritud. 

Masoni ja Lebermani (2000) uuring tugines Uus-Meremaa Manawatu piirkonna 

planeeringuprotsessidele. Toodi välja kriitika tavalise planeerimisprotsessi kohta ning 

esitati soovitusi alternatiivsete lähenemiste osas kohaliku rekreatsiooni ja turismi 

planeerimisel. 

Vabas õhus harrastavate aktiivsete tegevuste kiire areng on toimunud viimased 20 

aastat. Maastikujalgrattasõit on üks uuemaid tegevusalasid võrreldes näiteks 

mägironimise või matkamisega. Maastikujalgrattasõit nõuab teiste aladega sarnaseid 

geograafilisi tingimusi ning seetõttu on oluliselt suurenenud surve riigimaa 

kasutamiseks. Lisaks sellele on mägijalgrataste tehnoloogilised edusammud viinud 

selleni, et ratturid saavad sõita aladel, kus varem seda teha ei saanud. Ratturite arvu 

kiire kasv lubab rattaklubidel seista ratturite huvide eest, pakkudes liikmetele ka 

sotsiaalseid tegevusi. Maastikujalgrattasõit kui aktiivne tegevus vabas õhus vajab 

planeeringute juhtimises eraldi lähenemist. (Mason ja Leberman 2000) 

Mason ja Leberman (2000) tõdesid uuringu kokkuvõtteks (vt tabel 1.2.), et 

traditsioonilisest planeerimisest alternatiivne lähenemine võib pakkuda võimalusi 

suuremaks kasutajagruppide kaasatuseks. On väga oluline, et kasutajagruppide 

seisukohad on ära kuulatud ja arvesse võetud. 

24

Tabel 1.2. Kasutatavad puhke- ja turismialade planeerimise mudelid 

Esmased planeeringu 

andmed 

Valitsuse lähenemine 

Tegutsemisviis luuakse ilma 

andmeteta 

25 

Kasutajategrupi uuringul põhinev 

lähenemine 

Sõltumatu uuring: küsimustikud ja 

fookusgrupid 

Esmased järeldused Strateegia ebatäpsus Soovitused, mis tuginevad uuringu 

tulemustele 

Kaugemad tagajärjed a) kasutajagruppide konflikt 

b) vajadused, mida ei rahuldata 

c) nõustamispuudus 

d) kaasatuse puudus 

a) foorumi loomine 

b) informeeritud diskussioon 

c) arvamuste kuuldavõtmine 

d) edasiminev kaasamine 

Aeg Kiire (kiiresti kinnitamine) Aeglane (jätkuvad monitooringud) 

Kulu Odav Kulukas 

Kohalik poliitiline 

dimensioon 

Allikas: Mason ja Leberman (2000) 

Tulemus rahuldab valitud volikogu Tulemus rahuldab kasutajagruppi 

Ka USA-s on 1993. aastal läbi viidud uuring maastikujalgrattaradade tegevuste ja 

korralduse kohta. Maastikujalgrataste kasjutajate hulk radadel on kasvanud kiirelt ning 

sellega on kaasas käinud rataste tehnoloogiline areng. See trend on jätkumas ning ala 

kiire areng on toonud kaasa mõned konfliktid traditsiooniliste rajakasutajate ja 

maastikuratturite vahel. See on aga väljakutse radade korraldusele, mis peaks leidma 

lahenduse radade haldamisele, eraomandis oleval maal loata viibimisele, 

kasutajatevahelistele konfliktidele ning otsustusprotsessidele, milleks on iseseisev 

spetsiifiline maakorralduse või puhkealade kava. (Chavez, Winter ja Bass 1993) 

Uuringu elluviijad küsitlesid spetsialiste, kes on seotud maakorraldusega ning tunnevad 

oma piirkonna alasid. Kõik piirkonnad olid kokku puutunud maastikuratturitega oma 

alal. Hinnates võimalusi radade korralduslikus juhtimises, vastas enamus, et 

maastikujalgrattasõiduga seonduv on pigem riiklik küsimus kui kohaspetsiifiline mure. 

Ning ainult 8% vastanutest tõi välja, et neil on olemas korraldusplaan, mis arvestab 

spetsiifiliselt ka maastikurattasõidu harrastajaid. (Chavez, Winter ja Bass 1993) 

Avalikus kasutuses maade korraldus võib olla väljakutsuv ülesanne, arvestades kiireid 

muutusi. Maastikujjalgrattasõit on harrastus, mis on seotud kiirete muutustega ning uute 

korralduslike murede ja väljakutsetega. Uuringu üks olulisem tulemus oli, et lisaks 

sellele, et uuritava piirkonna kõikidel aladel oli märgata maastikujalgrattasõidu kasvu,

mis on kinnitus valdkonna kasvust olenemata piirkonnast, võis välja tuua selle, et 

üheski piirkonnas ei olnud eraldi maastikujalgrattaalasid ega maastikujalgrattasõiduga 

seotud spetsiifilisi küsimusi ei olnud arvesse võetud korralduslikes kavades. Kuid oli 

olemas huvi spetsialistide poolt võtta edasistes planeeringutes arvesse ka maastiku- 

jalgrattasõiduga seonduvat. Küsitletute seisukoht, et maastikujalgrattasõiduga seonduv 

peaks olema riiklik lähenemine, näitab selle valdkonna mõju suurusjärku, eriti avalikus 

kasutuses olevate alade osas. See ei tähenda seda, et peaks välja töötama riikliku 

poliitika selle kohta, kuid uuringu autorid soovitavad selle asemel strateegiate 

kogemusevahetust spetsialistide vahel. Mis on sisse töötatud ühes piirkonnas, võib olla 

sobiv lahendus ka teises. Selles osas, mis on hea lahendus, ei saa uurijad läbiviidud 

uuringu põhjal veel öelda, sest selleks ei olnud piisavalt infot. Mõnedes piirkondades 

seisnes edu selles, kui koordineeriti kohtumisi erinevate kasutajagruppide ning maa 

haldajate vahel. Suhtlemine maa haldajate, korraldajate ning kasutajate vahel aitab 

hinnata, millised rajad on sobilikud maastikujalgrattasõiduks ja millised peaksid jääma 

suletuks arvestades turvalisust ning muret loodusressursi pärast. Avatud suhtlemine 

sobivate radade kasutuses võib vähendada muresid ja küsimusi, mis on sellega seoses 

halduritel, kasutajatel ja teistel gruppidel. (Chavez, Winter ja Bass 1993) 

Suurbritannias Downward ja Lumsdon (2001) poolt läbi viidud uuringud tõid välja, et 

ratturid otsivad spetsiifilisi radasid, mis on vaiksed, muust liiklusest vabad ning 

märgistatud. Lisaks otsivad nad immateriaalseid atribuute nagu ilusad vaated ning 

teenuseid, mis on peamiselt seotud puhkekohtade ja teemärgistustega. 20. sajandi lõpust 

alates on rattaradade võrgustik üle Euroopa, Põhja-Ameerika ja Austraalia üha 

suurenenud, kuid need on rajatud peamiselt puhkeradadeks. Paljud teed on rajatud 

selliselt, et kasutatud on minimaalselt andmeid kasutajate kohta. Radade planeerijad on 

arvesse võtnud andmeid, mis on laia kasutajagrupi kohta. Suurbritannias läbi viidud 

uuring püüdis kindlaks määrata faktorid, mis on olulised ratturitele. 

Planeerijad toetuvad tihti ressursside olemasolule. Samuti on alati olemas teised muud 

faktorid nagu maaomand ja naaberkinnistute omanike vaated või omakasupüüdlikud 

põhjused, miks rada peaks kulgema mingis kindlas kohas. Radade arendamise 

kontekstis tootele orienteeritus tähendab seda, et planeerimise ja turunduse tegevuste 

fookus seisneb tugevalt hõlpsusele ja otstarbekusele, kuid kasutajatele tuginevad 

26

küsitlused omandavad alles teisejärgulise tähtsuse. Võimalustele orienteeritus on 

tugevam kui vajadustest lähtumine. See lähenemine on iseloomustuseks rattaradade 

arengule, mis järgib kolme etappi: rahastusvõimaluste otsimine, maaomandi küsimused 

ning raja projekteerimine. Selline lähenemine vastandub turundusorientatsioonile, mis 

lähtub kasutajate vajadustest alates esimestest sammudest raja planeerimisel kuni raja 

valmimiseni. Info kasutajatest ja nende seisukohtadest on olulised, sest kasutusel on 

loodusrajad. Planeerimise ja juhtimise otsused ei tohiks olla tehtud ilma peamiste 

teadmistega kasutajate kohta ja nende arvamusi arvesse võtmata. (Downward ja 

Lumsdon 2001) 

Rattarajad, mis asuvad olemasolevatel maanteedel ning, mida kasutatakse koos teiste 

sõidukitega, on peamiselt kasutuses transpordi põhjustel. Vastandina „off-road“ rajad on 

aga kasutuses just puhkuse ja turismi eesmärkidel. On oluline tähele panna puhkeradada 

loomisel looduslikke atribuute, sotsiaal-kultuurilisi assotsiatisoone ja paljudel juhtudel 

temaatilist rõhuasetust. (Lew 1987; Jefferson ja Lickorish 1991, viidatud Downward ja 

Lumsdon 2001 kaudu) 

Lisaks kasutajate karakteristikale uuriti ka kasutajate ootusi rattaradadele. Uuringu 

tulemusena võib tuua välja, et ratturite hulgas tehtud küsitluses võib välja tuua neli 

olulisemat faktorit, millest kaks- ilus maastik ja hea teedevõrgustik olid olulisemad ning 

neile järgnesid proovitud ja testidud rajad ning juhendraamatud. Radade spetsiifikas 

peeti oluliseks, et tegemist on vaiksete radadega ning radadega, mis on liiklusest eemal. 

Oluliseks peeti ka peatusi värskendamiseks ning teemärgistusi. (Downward ja Lumsdon 

2001) 

On tõenäoline, et rattasõidu populaarsus kasvab ainult siis, kui rajad ja võrgustikud 

saavad olema kasutajate vajadustele ehk turule orienteeritud. Sellest tulenevalt on 

vajalik viia läbi täiendavaid uuringuid ja jätkuvaid monitooringuid, et paremini mõista 

ratturite vajadusi ja nõudeid. (Downward ja Lumsdon 2001) 

Chavez, Winter ja Bass (1993) uuringu tulemused näitasid, et radadel esineb konflikte 

erinevate kasutajate vahel. Varasemad radade kasutajad ei olnud valmis jagama radasid 

teiste huvigruppidega. Ainult vähesed spetsialistid märkisid edu erinevate osapoolte 

omavaheliste konfliktide lahendamisel. 

27

Carothers, Vaske ja Donnelly (2001) käsitlevad oma uurimuses matkararade paralleelset 

kasutamist erinevate kasutajagruppide poolt ja nende vahel tekkivaid konflikte. 

Konfliktide vältimiseks saab kasutada kahte erinevat strateegiat: tsoneerimine või 

teadlikkuse tõstmine. Kui konflikti põhjus on isiksustevaheline, siis on efektiivsem 

kasutada tsoneerimist. Kui aga konflikt tuleneb erinevast väärtustest, siis tsoneerimine 

ei tundu väga efektiivne. Jalgsi matkajatele ja ratturitele erinevate radade pakkumine 

võib aidata leevendada probleemi. Radade kasutamise limiteerimine on aga 

juhtimisstrateegias ebapopulaarne otsus. Efektiivsem radade sulgemisest kindlale 

kasutajagrupile on reeglite juurutamine, koolitusprogrammide kasutamine ning radade 

märgistamine. 

Mitmete erinevate kasutajate poolt kasutatavatel radadel esineb konflikte kasutajate 

vahel, sest jalgratturid jagavad tihti radu jalutajate, ratsutajate, mootorratturitega ja 

neljarattaveoga sõidukitega (Moore 1994, viidatud Goeft ja Alder 2009 kaudu). 

Peamine mure on seotud turvalisuse, raja lõhkumisega, puuduliku keskkonna- 

teadlikkuse ning ebasobiva tehnoloogia kasutamisega looduslikel radadel (Chessford 

1995, viidatud Goeft ja Alder 2009 kaudu). Kui neid konflikte ei lahendata, võivad raja 

võimalused väheneda kasutajatevahelise ebapiisava koostöö tõttu. Peamised 

konfliktiallikad matkajate ja maastikujalgratturite vahel on rajalt väljatõrjumine, 

teeõigus ja kiirus. Uuringud on välja toonud, et 70% ratturitest ei anna endast märku kui 

mööduvad matkajast ja see selgitab, miks matkajad ei ole rahul ratturite käitumisega 

rajal (Bjorkman 1996, viidatud Goeft ja Alder 2009 kaudu). 

Kus on võimalik, tuleb maastikujalgrattateed rajada selliselt, et vältida konflikti teiste 

radade kasutajatega. Kui on võimalik rajada mitme kasutajagrupiga rajad, tuleb vältida 

motoriseeritud sõidukite lubamist rajale. Mitme kasutajaga rajad peavad olema selgelt 

märgistatud. Konfliktide tekkimisel on vajalik kasutajate koolitamine ning kui vaja siis 

nende eraldamine. Tuginedes erinevatele läbi viidud uuringutele jõuti järeldusele, et kui 

rajatakse rajad erinevatele kasutajatele, siis maastikujalgratturid on valmis jagama radu 

teiste kasutajatega välja arvatud motoriseeritud sõidukid. (Goeft ja Alder 2009) 

Wangi jt (2005) poolt läbi viidud uuring andis ülevaate ratta- ja jalakäijate raja 

majanduslikust efektist meditsiinilist kasu silmas pidades. Radade aktiivne kasutus 

vähendab selle rajamise kulu iga kasutuse kohta, samas toovad uuringud ka välja selle, 

28

et üks ühik kulu raja loomiseks toob kolmekordset kasu meditsiinilises mõttes läbi 

elanikkonna tervise. Seetõttu on kogukonnale raja loomine tervise edenduse mõttes 

väga kasulik. Seda informatsiooni peaksid valdama kohalikud kogukonnaarendajad 

tehes olulisi otsuseid oma piirkonna heaks. 

Erinevad uurijad on läbi viinud uuringuid rattaradade kohta sellest aspektist, mis 

puudutab keskkonna mõju ning ratturite eelistuste tagamist. Goefti ja Alderi (2009) 

erinevate uuringute põhjal koostatud analüüsi eesmärk oli määrata kindlaks 

maastikujalgrattaradade sobivad mudelid ja kindlustada, et populaarsel loodusel 

baseeruval tegevusel on minimaalne mõju keskkonnale, ent samal ajal vastab ratturite 

vajadustele. Uuringu tulemusena selgus, et võib ette tulla raja erosiooni, mulla 

tihenemist, raja laienemist ja taimestiku kahjustamist aga neid saab vältida või 

minimaliseerida radade sobiliku asetusega, planeerimisega ja juhtimisega. Uuringutes 

leiti, et radade kavandamisel on vaja arvesse võtta ratturite eelistusi ka allamäge 

lõikudel, järskudel kalletel, kurvidel ja hüpetel koos joogivee kohtade ja 

rajamärgistustega. 

Kuigi maastikujalgratturid avaldavad loodusele vähem mõju kui mootorratturid, on 

samas leitud, et mäest alla sõites ratturid kahjustavad radasid pidurdades või kasutades 

puudulikke pidurdustehnikaid, eriti võistlustel või treeningutel. Need tegevused lõhuvad 

radasid, liigutavad ainest nõlvalt alla ja loovad lõhesid, mida pidi vesi alla hakkab 

voolama. (Cessford 1995, viidatud Goeft ja Alder 2009 kaudu) 

Potentsiaalne erosioon, mulla tihenemine ja raja laienemine on need aspektid, mida 

tuleb arvesse võtta maastikujalgrattaraja või multifunktsionaalse matkaraja, mida 

kasutavad erinevad kasutajad, planeerimisel. Nende kahe erinevat tüüpi raja koostamisel 

tuleb arvesse võtta erinevaid parameetreid, sest matkaja põhjustab tugevamat survet 

allamäge liikudes ning tasasel maal kui rattur. (Goeft ja Alder 2009) 

Maastikujalgrattasõit looduskeskkonnas on ainult siis jätkusuutlik kui rajad asuvad, on 

loodud ja hallatud viisil, mis ühendab keskkonna tundlikkuse ning sõitjate eelistused. 

Keskkonna uuringud tõid välja, et mõjud mulla tihedusele ja radade erosioonile 

maastikurattasõidu osas varieerub. Keskkonna muutused on oodatavad ja nad ei pruugi 

olla problemaatilised seni kuni kasutuse osas jäädakse aktsepteeritud piiridesse. Need 

29

tingimused sisaldavad kindlat raja pinna säilimist, raja laienemise vältimist ning 

erosiooni minimaliseerimist. Need tingimused saab tagada läbi raja hea asukoha, 

planeeringu ja haldamise. Olemasolevate radade puhul, kus on ilmnenud keskkondlikku 

kahjustumist, on võimalikud edasised tegutsemisviisid kas ratturite teadlikkuse tõstmine 

või radade sulgemine. (Goeft ja Alder 2009) 

Peamine keskkondlik lahendus on teha rada sinna, kus on sobiv mullastik, mis suudab 

taluda ratturite mõju ning mis väldib sügavaid allmäge laskumisi, eriti kui rada 

jagatakse matkajatega. Kui sügavad allmäge laskumised ei ole välditavad või on 

soovitavad, tuleb erosiooni ennetamist arvesse võtta juba planeerimise käigus. Kurvide 

disainimisel tuleb arvesse võtta, et ei lisandu erosiooni potentsiaal läbi suureneva 

pidurduse. (Goeft ja Alder 2009) 

1.7. Õiguslikud alused 

Maastikujalgrattasõiduks atraktiivne piirkond jääb Haanja looduspargi territooriumile. 

Hetkel kehtiv looduspargi kaitse-eeskiri (1995) ütleb, et jalgratastega liiklemine 

väljaspool teid ja radu on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja 

päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. 

Keskkonnaamet on koostamas looduspargile uut kaitse-eeskirja. Uue Haanja 

looduspargi kaitse-eeskirja eelnõu (2010) kohaselt on kaitsealal lubatud sõidukiga 

sõitmine arvestades alljärgnevaid tingimusi: 

1) Mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on 

lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, kaitseala 

kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, liinirajatiste hooldamiseks 

vajalikel töödel, metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel; 

2) Muudel juhtudel on sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga 

sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. 

Eesti Vabariigi Teeseaduse (1999) § 2 selgitab tee mõistet. Tee on maantee, tänav, 

metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav 

rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või 

füüsilise isiku omandis. Teeseaduse kohaselt on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, 

30

iigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada 

igaüks teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. 

Avalikult kasutatava tee kasutamisele ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsule 

kohaldatakse asjaõigusseadust. Eesti Vabariigi Asjaõigusseaduse (1993) kohaselt ei või 

omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee 

kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. 

Kuna maastikujalgrattaradadena kasutatakse ka metsa-, põllu- ja kallasradasid, mis ei 

pruugi teeseaduse mõistes tee alla kvalifitseerida, siis on vajalik välja tuua seadusesätted 

võõral maatükil viibimise kohta. Asjaõigusseaduses on võõral maatükil viibimine 

sätestatud järgmisel: 

• Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis 

on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata 

viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 

• Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja 

tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida 

päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 

1.8. Uurimisülesande püstitus 

Matkaradade kasutamine maastikujalgrattasõiduks on kasvav trend. Mujal maailmas on 

spetsiaalselt maastikujalgrattasõitjaid teenindavad märgistatud erinevate pikkuste, 

raskusastmete ja teekatetega radadevõrgustikud laialt levinud. Tihti rajad saavad alguse 

ja lõppevad ühes punktis ning ühendavad suuremaid piirkonna asulaid. 

Viimane aastakümme on maastikujalgrattaspordi harrastajate hulk kasvanud ka Eestis. 

Rattaga sõitmise kui tervislikku ajaveetmisviisi populaarsuse tõusu näitavad jõudsalt 

kasvanud rattamaratonidest osavõtjate arvud. Näiteks Eesti suurima 

maastikujalgrattaürituse Tartu rattamaratoni erinevatel distanstidel osalejate arv on 

kümnekonna aastaga kahekordistunud ehk jõudnud ligi 5000 osaleja piirimaile. 

Rõuge ja Haanja piirkond on tuntud oma vahelduva loodusega, mis on suurepärane 

ressurss huvitatavate maastikujalgrattaradade võrgustiku loomiseks. Võrgustiku näol 

tekiks võimalus anda juba olemasolevatele Haanjamaa suusaradadele lisaväärtust, kui 

31

suvisel ajal kasutatakse neid maastikujalgrattaradadena. Samuti suurendaks rattaradade 

võrgustik sportimist armastavate eestlaste Võrumaa külastatavust, parandaks 

sportimistingimusi nii kohalikele kui ka külalistele ja looks eeldused aktiivturismi 

arenguks. 

Rõuge ja Haanja valla territooriumil on erinevaid maastikjalgratta võistlusi ja matke 

peetud juba üle kümne aasta. Väljakujunenud trassid on tihti kõikide maaomanikega 

kooskõlastamata, kuna töömaht, mis sellega kaasneks oleks väga suur. Olemasolevad 

matkarajad, maastikurattarajad ja uued võimalikud rattaraja kulgemised vajaksid 

ametlikku käsitlust läbi avaliku planeerimisprotsessi ja kooskõlastamist kohaliku 

kogukonnaga. 

2010. aastal on maavalitsus alustamas jalgrattateede võrgu teemaplaneeringu II etappi 

koostamist, milles soovitakse kergliiklust käsitleda laiemalt ja kajastada ka 

loodusradasid, sh maastikujalgrattaradasid. Teemaplaneeringu algatamise eelnõu 

kohaselt on eesmärgiks uute kergliiklusteede rajamise vajaduse ja asukohtade 

väljaselgitamine ning märgistatud loodusradade planeerimine, et parandada 

liiklusohutust ja liikumisvõimalusi maakonnas. Lisaks maavalitsusele peavad 

maastikujalgrattaradade temaatikat vajalikuks ka kohalikud omavalitsused. Rõuge ja 

Haanja valla arengukavade eesmärkides on kajastatud maastikujalgratta- ja matkaradade 

rajamine. 

Mason ja Leberman (2000) sõnul ei ole kohalikul tasandil rekreatsiooni ja turismi 

planeerimine ilmtingimata lihtne protsess. Kohalikud poliitikategijad ei pruugi olla 

huvitatud keerulistest planeeringu protsessidest, eriti kui arvesse peaks võtma erinevate 

osapoolte arvamusi. 

Magistritöö käigus on vajalik uurida matkaradade temaatikat erinevate osapoolte 

vajadustest lähtuvalt ning töötada välja kõiki osapooli rahuldav Rõuge ja Haanja 

piirkonda sobiv maastikujalgrattaradade võrgustiku lahendust sisaldav eskiisprojekt, 

mis hiljem kajastuks Võrumaa kergliiklusteede ja loodusradade teemaplaneeringus. 

Uurimusülesande püstitusel kasutatakse Hirsjärvi, Remese ja Sajavaara (2005: 117) 

poolt toodud skeemi, kus püstitatakse uurimuse põhiprobleem ja alaprobleemid. 

Alaprobleemidele saadud vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. 

32

Põhiprobleem: 

Selgitada välja maastikujalgrattaradade arendamise võimalused Võrumaal Rõuge- 

Haanja piikonnas 

Alaprobleemid: 

• Kuidas toetavad erinevate kohalike institutsioonide (kohalikud omavalitsused, 

maavalitsus, keskkonnaamet) seisukohad maastikujalgrattaradade arendamist 

Rõuge-Haanja piirkonda? 

• Milliste omadustega maastikujalgrattarajad vastaksid erinevate kasutajate 

ootustele ja vajadustele? 

• Millised on maaomanike seisukohad maastikujalgrattaradade rajamisse? 

• Selgitada välja vajalikud tegevused radade edukaks rajamiseks 

Mason ja Leberman (2000) on täheldanud, et maastikujalgratturite arvu kasv on 

tõstatanud uuringute vajaduse sellele kasvavale tegevusharule, et selgitada välja mõju 

keskkonnale, tuua välja suhtumised teiste puhkealade kasutajate poolt maastikujalg- 

ratturitesse ning selgitada erinevaid radade haldamisvõimalusi. 

33

2. Maastikujalgrattaradade võrgustiku arendamisega 

seotud uurimused 

2.1. Uurimismetoodika kirjeldus 

Eskiisprojekti koostamiseks oli vajalik esmalt uurida maastikujalgrattaradade 

temaatikat, et projekteerimisel oleks lihtsam valikuid teha. Tegemist on teemaga, millest 

on huvituvad väga erinevad osapooled ja mis riivab erinevate osapoolte huve. 

Uurimisülesande lahendamise metoodika valikul kasutati nii kvalitatiivseid kui ka 

kvantitatiivseid uurimisvõtteid, st kasutati kombineeritud lähenemist uurimisülesande 

lahendamiseks. 

Tulenevalt uurimisülesande keerukusest koguda statistilisi andmeid ja vajadusest 

kaasata erinevate kasutajagruppide arvamused kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit 

ning koostati kolm erinevat küsitlusankeeti: 

• piirkonna maaomanikele suunatud küsitlusankeet (vt lisa 2) 

• piirkonna kohalikele elanikele suunatud küsitlusankeet (vt lisa 3) 

• jalgrattaspordi harrastajatele suunatud küsitlusankeet (vt lisa 4) 

Parema ülevaate saamiseks kaardistati kõik olemasolevad matkarajad, aastate jooksul 

kasutatud rattamaratonide trassid ja avalikus kasutuses olevad teed. Samuti kanti 

kaardile kõik peamised huvipakkuvamad vaatamisväärsused ja majutusasutused. 

Kohalikele planeerimisprotsessides osalevatele asutustele rahuldava eskiisprojekti 

lahenduse väljatöötamiseks oli vajalik kasutada kvalitatiivse uurimimeetodina 

intervjuud. Intervjuud viidi läbi kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja 

keskkonnaameti esindajatega. Intervjuude käigus selgitati erinevate asutuste kogemusi 

matkaradade planeerimisel, rajamisel ja hilisemal haldamisel. 

Kõigi uurimuste käigus kogutud andmete analüüsi tulemusel saab leida otstarbekad 

lahendused maastikujalgrattavõrgustiku ja –keskuse eskiisprojekti koostamiseks. 

34

2.1.1. Jalgrattaspordi harrastajatele suunatud küsitlus 

Jalgrattaspordi harrastajate seas otsustati läbi viia uurimus, kuna tegemist on 

sihtrühmaga, kes on kõige teadlikum maastikujalgrattaradade ja -keskuse vajalikkusest. 

Sihtrühmal on kõige otsesem informatsioon selle kohta, milliste näitajatega (pikkused, 

raskusastmed, stiilid, rajakatted jne) rajad oleksid sobilikud ja vastaks nii sportlase kui 

ka tavalisele harrastaja vajadustele. 

Valimiks olid aktiivselt jalgrattaspordiga tegelevad huvilised Eestis. Vastajate elamis- 

ja tegutsemispiirkond ei olnud piiritletud. Sihtrühmas oli esindajaid Eesti erinevatest 

piirkondadest. Eesmärk oli valimi suuruseks saada vähemalt 60 vastajat. 

Küsitlusankeet 

Jalgrattaspordi harrastajale suunatud küsimustiku koostamiseks konsulteeriti eelnevalt 

kohaliku jalgrattaklubi esindajaga. Esialgse küsitlusankeedi valmimisel viidi läbi 

prooviküsitlus, mille eesmärgiks oli leida ankeedi kitsaskohti, küsimuste 

kahetimõistetavusi, samuti sooviti veenduda küsimuste asjakohasuses. Kuna ankeedis 

oli võimalikult palju küsimusi sõnastatud vastusevariantidega, siis võimaldas 

prooviküsitluse läbiviimine täiendada ka vastusevariante. Ankeedid edastati valitutele 

koos juhistega, täideti ja tagastati koos kommentaaridega. 

Küsitlusankeet koosnes kokku 15 küsimusest, mis oli jaotatud kaheks osaks. Esimeses 

osas (6 küsimust + 4 alaküsimust) keskenduti maastikujalgrattaradadega seonduvasse ja 

teises osas (5 küsimust) olid küsimused vastaja harjumuste ja üldandmete kohta. 

Küsitlusele vastamiseks tuli varuda umbes 5 minutit. 

Küsitluse läbiviimine 

Küsitlusankeedi levitamine ja vastamine otsustati läbi viia interneti teel, kuna selline 

lähenemine on kõige mugavam ja kiirem nii vastajale kui ka läbiviijatele. Selleks 

formuleeriti internetipõhine küsitlusankeet kasutades Google Docsi võimalusi. Vastav 

üleskutse ja link postitati Eesti suurimat jalgrattasportlasi ühendavasse Velo Clubbers 

foorumisse aadressil http://velo.clubbers.ee/foorum/. Foorumil on registreerituid 

liikmeid 4503 (seisuga 15.03.2010), lisaks on võimalik foorumit külastada ka külalisena 

(ei eelda liikmelisust). Uuring oli anonüümne, st küsitluses ei küsitud vastaja nime ega 

35

muid isikuandmeid. Küsiti vaid vastaja elukohta omavalitsuse täpsusega. 

Küsitlusankeedi täitsid 112 jalgrattaspordi harrastajat üle Eesti. Eesmärgiks seatud 60 

vastajat sai ületatud peaaegu kahekordselt. 

2.1.2. Kohalikele elanikele suunatud küsitlus 

Rõuge ja Haanja piirkonna elanike seas otsustati läbi viia uurimus, kuna tegemist on 

sihtrühmaga, kes on kõige tõenäolisem pidev rattaradade kasutaja. Rattaradade loomine 

peaks kohalikes tõstma jalgrattaharrastuse populaarsust. Sihtrühmalt sooviti saada 

informatsiooni selle kohta, milliste näitajatega (pikkused, raskusastmed, stiilid, 

rajakatted jne) rajad oleksid sobilikud ja vastaks just tervisespordi harrastaja vajadustele 

ning kas loodavad rajad kutsuks rohkem harrastama jalgrattasõitu. Kohalikud elanikud 

on kõige teadlikumad piirkonna vaatamisväärsuste valdkonnas. Sihtgrupilt sooviti saada 

teavet nende piirkonnas leiduvate objektide kohta, mida võiks kajastada 

vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal. 

Valimiks olid Rõuge ja Haanja vallas elavad ja tegutsevad inimesed. Vastajatele ei 

seatud vanusepiiranguid. Eesmärk oli valimi suuruseks saada vähemalt 60 vastajat. 


Küsitlusankeet sisaldas osaliselt samu küsimusi, mida küsiti ka jalgrattaspordi 

harrastajate käest, eesmärgiga kujundada erinevate sihtgruppide arvamused samas 

teemas. Kohalikele elanikele suunatud küsimustiku koostamise käigus konsulteeriti 

Rõuge vallavolikogu arengukomisjoni esimehe Kerli Kõivuga. Konsultatsiooni 

eesmärgiks oli leida ankeedi kitsaskohti, küsimuste kahetimõistetavusi, samuti sooviti 

veenduda küsimuste asjakohasuses. Konsultatsiooni käigus parandati ilmnenud 

puudused. Küsitlusankeet koosnes kokku 20 küsimusest, mis oli jaotatud kaheks osaks. 

Esimeses osas (10 küsimust + 5 alaküsimust) keskenduti maastikujalgrattaradadega 

seonduvasse ja teises osas (5 küsimust) olid küsimused vastaja harjumuste ja 

üldandmete kohta. Küsitlusele vastamiseks tuli varuda umbes 5 minutit. 


Küsitlusankeedi levitamiseks ja vastamiseks otsustati kasutada kahte erinevat moodust: 

36

• Internetis vastamiseks loodud küsitlusankeet. Selline lähenemine on kõige 

mugavam ja kiirem nii vastajale kui ka läbiviijatele. Küsitlusankeet formuleeriti 

kasutades Google Docsi võimalusi. 

• väljatrükitud küsitlusankeet paberil. Paberi peal ankeeti oli vaja, kuna kõikidel 

kohalikel elanikel ei ole võimalust kasutada internetti ja pealegi ei ole vastavaid 

oskusi. 

Internetis levitati küsitluse üleskutset ja selgitust koos ankeedi lingiga järgmistes 

kanalites: 

• Rõuge valla foorum aadressil http://www.rauge.ee/foorum. Foorumil on 

registreerituid liikmeid 50 (seisuga 15.03.2010), lisaks on võimalik foorumit 

külastada ka külalisena (ei eelda liikmelisust). 

• Haanjamaa Elu blogi aadressil http://haanja.blogspot.com/ 

• Rõuge valla uudislist. Listiga liitunud 192 e-maili aadressi (seisuga 15.03.2010) 

Väljatrükitud küsitlusankeeti paberil levitati järgmistes asutustes: 

• Rõuge ja Haanja vallamajas 

• Rõuge, Nursi, Viitina, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes 

Uuring oli anonüümne, st küsitluses ei küsitud vastaja nime ega muid isikuandmeid. 

Küsiti vaid vastaja elukohta omavalitsuse ja küla täpsusega. Küsitlusankeedi täitsid 85 

kohalikku elanikku. Eesmärgiks seatud 60 vastajat sai ületatud. 

2.1.3. Kohalikele maaomanikele suunatud küsitlus 

Rõuge ja Haanja piirkonna maaomanike puhul on tegemist kõige olulisema sihtrühmaga 

käesolevas uurimuses. Maaomanike rattaradadesse suhtumise ja hoiakute 

väljaselgitamine on möödapääsmatu edasisel radade projekteerimisel. Eriti oluline on 

maa omandi küsimus radade ja teede puhul, mis ei ole avalikus kasutuses. 

Sihtgrupiks valimis olid Rõuge ja Haanja valla maaomanikud, kelle maal asub juba 

mingi matkarada või kelle maad mööda on aastate jooksul toimunud mõni 

maastikurattaüritus. Eesmärk oli valimi suuruseks saada vähemalt 60 vastajat. Sihtgrupi 

valiku üldiseks eesmärgiks oli kujundada üldine suhtumine rattaraja talumise kohta, 

37

samuti uuriti võimalike kompensatsioonimehhanismide kohta, kui see peaks vajalik 

olema. 


Maaomanikele suunatud küsimustiku koostamise käigus konsulteeriti Võru 

maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allasega. Konsultatsiooni 

eesmärgiks oli leida ankeedi kitsaskohti, küsimuste kahetimõistetavusi, samuti sooviti 

veenduda küsimuste asjakohasuses. Konsultatsiooni käigus parandati ilmnenud 

puudused. Küsitlusankeet koosnes kokku 17 küsimusest, mis oli jaotatud kaheks osaks. 

Esimeses osas (8 küsimust + 4 alaküsimust) keskenduti maastikujalgrattaradadega 

seonduvasse ja teises osas (5 küsimust) olid küsimused vastaja harjumuste ja 

üldandmete kohta. Küsitlusele vastamiseks tuli varuda umbes 5 minutit. 


Küsitlusankeedi levitamiseks ja vastamiseks otsustati kasutada kahte erinevat moodust: 

• Internetis vastamiseks loodud küsitlusankeet. Selline lähenemine on kõige 

mugavam ja kiirem nii vastajale kui ka läbiviijatele. Küsitlusankeet formuleeriti 

kasutades Google Docsi võimalusi. 

• väljatrükitud küsitlusankeet paberil. Paberi peal ankeeti oli vaja, kuna kõikidel 

kohalikel elanikel ei ole võimalust kasutada internetti ja pealegi ei ole vastavaid 

oskusi. 

Internetis levitati küsitluse üleskutset ja selgitust koos ankeedi lingiga vaid suunatult. 

Selleks koondati vallavalitsuste abiga sihtgruppi kuuluvate maaomanike e-maili 

aadressid. Samuti pöörduti palvega kohalike külavanemate poole vastavat 

informatsiooni levitada oma küla maaomanike seas. Väljatrükitud küsitlusankeetiga 

paberil pöörduti otse maaomanike poole. Uuring oli anonüümne, st küsitluses ei küsitud 

vastaja nime ega muid isikuandmeid. Küsiti vaid vastaja elukohta omavalitsuse ja küla 

täpsusega. Küsitlusankeedi täitsid 71 piirkonna maaomanikku. Eesmärgiks seatud 60 

vastajat sai ületatud. 

38

2.1.4. Intervjuud 

Selgitamaks välja maastikujalgrattakeskuse ja –radade võrgustiku arendamise võimalusi 

Rõuge-Haanja piirkonnas oli vajalik uurida kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja 

keskkonnaameti seisukohti ja kogemusi antud teemas. Uurimise meetodiks valiti 

intervjuu järgmistel Hirsijärvi, Remese ja Sajavaara (2005: 192-193) poolt välja toodud 

põhjustel: 

• Inimese ütlused soovitakse paigutada laiemasse konteksti. Samuti võib 

intervjueeritav rääkida endast ja teemast rohkem, kui uurija on suutnud 

ennustada 

• Kui on teada, et uuritaval teemal on oodata palju erinevaid vastuseid 

• Soovitakse vastuseid täpsustada 

• Soovitakse saada põhjalikku teavet. Näiteks võib paluda seisukohti põhjendada. 

Vajaduse korral saab kasutada lisaküsimusi 

• Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid 

• Vestluse teemaks on vähe uuritud valdkond 

Intervjuud võrreldakse sageli vestlusega. Lihtsaim viis intervjuud defineerida ongi 

nimetada seda vestluseks, millel on eelnevalt kavandatud eesmärk. Intervjuu meenutab 

vestlust mitmes mõttes. Mõlemad hõlmavad nii verbaalset kui ka mitteverbaalset 

kommunikatsiooni, mille abil vahendatakse mõtteid, hoiakuid, seisukohti, teadmisi ja 

tundeid. Nii vestluses kui ka intervjuus mõjutavad osapooled teineteist. Mõlemas 

olukorras suhtlevad osalised näost näkku. (Hirsijärvi ja Hurme 2006, viidatud Laherand 

2008: 176 kaudu) Intervjuu suur eelis teiste andmekogumismeetodite ees on 

paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. 

(Laherand 2008) 

Intervjueeritavatele saadeti eelnevalt intervjuu skeem (vt lisasid 5, 6, 7 ja 8), kus olid 

kirjas teemavaldkonnad, mida sooviti käsitleda. Iga teemavaldkonna kohta oli püsitatud 

alaküsimused, mis võeti kasutusele vaid vajadusel. Tihti jõuti lisaküsimustes püstitatud 

teemadeni loogilise vestluse käigus. Intervjuude ülesehitus oli kõigi intervjueeritavate 

puhul sarnane. Teemasid lisati ja jäeti ära vastavalt intervjueeritava pädevusele. 

Põhiteemad millel vesteldi olid magistritöö olemus, maastikujalgrattakeskuse 

otstarbekus ja kontseptsioon, rattaradade iseloom ja paiknemine, oht keskkonnale, 

39

maaomandiga seonduv, võimalikud muud kitsaskohad, kogemused olemasolevate 

matkaradadega ja tegevused projekti edukaks elluviimiseks. 

Uurimuse käigus viid läbi intervjuud järgmiste isikutega: 

• Võru maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas 

• Haanja vallavanem Juri Gotmans 

• Rõuge vallavanem Tiit Toots 

• Grupiintervjuu Keskkonnaameti (KKA) Põlva-Valga-Võru regiooni ja 

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) esindajatega: 

o KKA looduskaitse juhtivspetsialist Pille Saarnits 

o KKA kaitse planeerimise spetsialist Jaanus Tanilsoo 

o RMK looduskaitsetalituse looduskaitsespetsialist Silver Näkk 

o RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denks 

o RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna külastusjuht Krista 

Näkk 

40

2.2. Uurimustulemuste analüüs 

2.2.1. Küsitlustulemuste analüüs 

Küsitluste tulemused on välja toodud antud töö lisades 9, 10 ja 11. Tulemusi töödeldi 

programmes Excel, mille abiga koostati ka käesolevas töös olevad joonised. 

Valimi tutvustus 

Kolmele erinevale sihtgrupile suunatud küsitluste käigus koguti kokku 269 täidetud 

ankeeti, vastavalt 113 jalgrattaspordi harrastaja ankeeti, 85 kohaliku elaniku ankeeti ja 

71 maaomaniku ankeeti. Küsitluses osalenute soolist jaotust iseloomustab järgnev tabel 

2.1. 

Tabel 2.1. Küsitlustes osalenute jagunemine sooliselt 

Jalgrattaspordi 

harrastajad 

Kohalikud 

elanikud 

Vastajaid 

arvuliselt 

Naised Mehed Kokku 

Osakaal, 

% 

Vastajaid 

arvuliselt 

41 

Osakaal, 

% 

Vastajaid 

arvuliselt 

Osakaal, 

% 

7 6 106 94 113 100 

57 67 28 33 85 100 

Maaomanikud 29 41 42 59 71 100 

Kokku 93 38 176 62 269 100 

Sooliselt oli küsitlustele rohkem meessoost vastajaid. Samas võib täheldada, et 

kohalikele elanikele suunatud küsimustikule oli rohkem naissoost vastajaid, kuid 

jalgrattaspordi harrastajate sihtgrupis on enamus vastajad olnud mehed (94 %). Seda 

võib seletada asjaoluga, et jalgrattaspordi harrastus on populaarsem meeste seas ning 

jalgrattaspordi huvilisi ühendavas foorumis, kus ankeeti levitati, on enamik liikmeid 

meessoost. 

Küsitlustest osavõtnute keskmine vanus oli 40 eluaastat. Keskmiselt kõige eakamad olid 

maaomaniku ankeedile vastanud, 49 eluaastat. Kohaliku elaniku ankeedile vastajate 

keskmiseks vanuseks oli 39 ja sportlastel 31 eluaastat. 

Küsitlustes osalenute jagunemisest elukoha järgi annavad ülevaate järgnevad tabelid 

2.2., 2.3. ja 2.4.

Tabel 2.2. Maaomaniku küsitlusankeedile vastajate elukoht omavalitsuse järgi ning 

külade lõikes 

Omavalitsus 

Vastajaid 

arvuliselt 

Rõuge vald 52 

sh Rõuge alevik 9 

sh Viitina küla 7 

sh Nogu küla 5 

sh Taudsa küla 3 

sh Sänna küla 3 

… … 

Haanja vald 18 

sh Haanja küla 4 

sh Piipsemäe küla 3 

sh Kääraku küla 2 

… … 

Tallinn 1 

KOKKU 71 

Tabel 2.3. Piirkonna kohalike elanike küsitlusankeedile vastajate elukoht omavalitsuse 

järgi ning külade lõikes 

Omavalitsus 

Vastajaid 

arvuliselt 

Rõuge vald 51 

sh Rõuge alevik 19 

sh Viitina küla 7 

sh Nursi küla 6 

sh Põrguhavva küla 2 

… … 

Haanja vald 33 

sh Haanja küla 15 

sh Ruusmäe küla 8 

sh Plaani küla 3 

sh Piipsemäe küla 2 

… … 

Võru vald 1 

KOKKU 85 

42

Tabel 2.4. Jalgrattaspordi harrastaja küsitlusankeedile vastajate elukoht maakondade 

lõikes 

Tulenevalt ankeetide levitamisest oli maaomaniku ja kohaliku elaniku elukohaks 

märgitud enamjaolt Rõuge või Haanja vald. Vaid üks maaomanik ei elanud antud 

piirkonnas. Palutud oli märkida elukoht küla täpsusega, mille abil oli võimalik 

analüüsida vastajate hajutatust. Selgus, et vastanud kohaliku elanikud ja maaomanikud 

jaotusid suhteliselt võrdselt põhilisemate piirkonna külade vahel. Suuremad külad olid 

rohkem esindatud, mis oli igati ootuspärane. Hajutatust aitas saavutada ankeetide 

levitamine piirkonna viies erinevas raamatukogus. 

Jalgrattaspordi harrastajatest oli enim vastajaid oodatult Tallinnast ja Harju maakonnast. 

Järgmisena oli esindatud Võru ja Tartu maakonna jalgrattaspordi huvilised. Esindatud 

olid kõik Eesti suuremad maakonnad. 

Maastikjalgrattakeskuse temaatika 

Küsitlusankeedis tutvustati magistritöö eesmärki ja maastikujalgrattaradade võrgustiku 

ideed. Toodi välja kasutatavate mõistete - maastikujalgrattaradade võrgustik ja 

maastikujalgrattakeskuse – seletused. 

Kõigilt kolmelt erinevalt sihtgrupilt küsiti esmalt arvamust Rõuge-Haanja piirkonda 

maastikujalgrattakeskuse rajamise otstarbekuse kohta. Vastanute hinnangut otstarbekuse 

kohta kajastab tabel 2.5. ja joonis 2.1. 

Maakond 

Vastajaid 

arvuliselt 

Harju maakond 50 

sh Tallinn 33 

Võru mk 27 

sh Võru linn 17 

Tartu mk 18 

sh Tartu linn 17 

Pärnu mk 6 

Lääne-Viru mk 4 

Saare mk 2 

Valga mk 2 

Põlva mk 1 

Viljandi mk 1 

Ida-Viru mk 1 

Rapla mk 1 

KOKKU 107 

43

Tabel 2.5. Vastanute hinnangud maastikujalgrattakeskuse otstarbekuse kohta 

Vastuse variandid 

Kohalikud elanikud, 

vastajaid arvuliselt 

44 

Maaomanikud, 

vastajaid arvuliselt 


harrastajad, 

vastajaid arvuliselt * 

Jah, on otstarbekas 76 57 98 

Ei ole otstarbekas 2 3 8 

Ei oska öelda 7 11 7 

KOKKU 85 71 113 

* Jalgrattaspordi harrastajate käest küsiti hinnangut maastikujalgrattakeskuse rajamise otstarbekuse kohta 

Eestisse, teistelt küsiti hinnangut keskuse rajamise kohta Rõuge-Haanja piirkonda 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

8 

90 

2 16 

7 

4 

80 

Kohalikud elanikud Maaomanikud Jalgrattaspordi 

harrastajad 

87 

6 

Ei oska öelda 

Ei ole otstarbekas 

Jah, on otstarbekas 

Joonis 2.1. Vastanute hinnangud maastikujalgrattakeskuse otstarbekuse kohta (%) 

Andmetest võib järeldada, et idee olemusele on väga positiivne suhtumine kõikide 

huvigruppide poolt. Maastikujalgrattakeskuse rajamist peavad otstarbekaks kõikidest 

huvigruppidest vähemalt 80 % vastanutest. Maaomanike mõningane ettevaatlikkus on 

mõistetav, sest neid puudutab projekt kõige rohkem ja nemad peavad radasid oma 

kinnistutel taluma. 

Et veenduda maastikujalgrattakeskuse sobivuses Rõuge-Haanja piirkonda, uuriti seda 

valdkonnaga kõige paremini kursis olevate jalgrattasportlaste käest (vt tabel 2.6.), kes 

on eeldatavasti osalenud üle Eesti erinevatel maastikujalgratta maratonidel ja teavad 

Võrumaa maastiku omapärasid võrreldes teiste Eesti piirkondadega.

Tabel 2.6. Jalgrattaspordi harrastajate vastused küsimusele “Kas peate Rõuge-Haanja 

piirkonda sobivaks maastikujalgrattakeskuse rajamiseks?” (%) 

Vastusevariandid Vastajate osakaal 

Kindlasti 48 

Pigem jah 45 

Pigem ei 4 

Kindlasti mitte 1 

Ei oska öelda 2 

Suure ülekaaluga pidasid Rõuge-Haanja piirkonda sobivaks maastikujalgrattakeskuse 

rajamiseks 94 % (vastused “Kindlasti” ja “Pigem jah”) vastanutest, mis tõestab Eesti 

mastaabis piirkonna sobilikkust maastikujalgrattakeskuse arendamiseks. Vastuse- 

variandid “Pigem ei”, “Kindlasti mitte” ja “Ei oska öelda” kogusid kokku vaid 6 % 

toetust. 

Maastikujalgrattakeskuse kontseptsiooni väljatöötamiseks oli vajalik uurida 

jalgrattaspordi harrastajate käest, milliseid teenuseid ja toetavaid võimalusi peaks 

maastikujalgrattakeskus pakkuma. Tulemustest annab ülevaate joonis 2.2. 

rattalaenutus 

radade GPS-teenus 

pesemisvõimalus 

intenet 

esmaabi 

raja kaardid 

matkajuhiteenus 

majutus 

toitlustus 

rattapesu 

rattahooldus ja tehniline abi 

45 

36 

44 

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 

Joonis 2.2. Jalgrattaspordi harrastajate arvamuste protsentuaalne jagunemine teenuste 

kohta, mida peaks maastikjalgrattakeskuses pakkuma 

Maastikujalgrattakeskuse lahutamatu osa on kaardid, kus peal erinevad märgistatud 

matkarajad. Kaardid peaks olema kättesaadavad nii kompaktsete trükistena kui ka 

avalike suurte tahvelkaartidena suuremates asulates ja sõlmpunktides. Trükiste müügist 

55 

58 

59 

63 

75 

86 

85 

86 

97

on võimalik teenida tulu keskuse majandamiseks. Veel peavad harrastajad keskuses 

oluliseks toitlustust, enda ja ratta pesemisvõimalust, rattahooldust ning tehnilist abi. 

Harrastajatel paluti ka ise täiendada keskuse kontseptsiooni ja ettepanekud olid 

järgmised: sauna ja ruumi rentimise võimalus, telkimisvõimalus, rattahoid, rattaväljakud 

lastele, korrektne ja läbimõeldud radade märgistus, takistused mootorsõidukitega 

liiklemiseks, prügikastid raja ääres, radade pidev hooldus, juhtnöörid liiklejatele, 

varustuse rent. 

Kohalikelt elanikelt ja maaomanikelt küsiti hinnangut planeeritavate märgistatud 

maastikurattaradade panuse kohta kohaliku elu arengusse (turismi arendamine, 

tervislikud eluviisid jne). Panust paluti hinnata 5 palli süsteemis, kus väärtusele 5 

omistati “kõrge panus” ja väärtusel 1 panus puudus. Maaomanikud hindasid panust 

kohaliku elu arengusse keskmiselt 3,9 punkti ja kohalikud elanikud 4,1 punkti 

vääriliselt. Tulemustest saab järeldada, et piirkonna inimesed peavad 

maastikujalgrattaradade arendamist vajalikuks. 

Enne küsitluse läbiviimist püstitatud eesmärk selgitada erinevate huvigruppide 

suhtumist antud teemasse sai täidetud. Üldiselt võib küsitlustulemuste põhjal järeldada, 

et maastikujalgrattakeskuse ja -radade teema on aktuaalne ja vajab edasist käsitlemist. 

Maastikujalgratta radade võrgustik 

Enne uurimuse läbiviimist püstitati eesmärk selgitada välja, milliste omadustega 

maastikujalgrattarajad vastaksid erinevate kasutajate sihtgruppide ootustele ja 

vajadustele, oli samuti küsitluses kajastatud. Antud teemaga seoses küsiti vastuseid 

järgnevatele küsimustele: 

• Milliseid teid ja radasid sooviksid näha maastikujalgrattaradade koosseisus? 

• Millised oleksid otstarbekad maastikujalgrattaradade pikkused? 

• Millisel kasutusotstarbel näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? 

• Millisel kasutusviisil näeksite võimalust loodavaid maastikujalgrattaradasid 

kasutada? 

Küsimustikus oli loetletud kaheksa erinevat teetüüpi, mida võiks radade projekteeri- 

misel kasutada. Koos selgitustega olid need järgmised: 

• asfalteeritud maantee 

46

• lai kruusa-maantee 

• kergliiklustee – eraldi muldel maanteega paralleelne kõvakattega tee 

• külatee – külasid maanteega või omavahel ühendav kruusakattega tee 

• põllutee – kahe rattajäljega keskelt heinaribaga tee 

• metsatee – kahe rattajäljega metsas asuv mullakattega tee 

• metsarada – ühe rattajäljega metsas asuv jalgrada jalgsi või rattaga liiklemiseks 

• kallasrada – ühe rattajäljega veekogu ääres asuv jalgrada jalgsi või rattaga 

liiklemiseks 

Teetüübi eelistatuse küsimust küsiti kohalike elanike ja harrastajate käest. Paluti hinnata 

iga teetüübi esinemise vajalikkust maastikujalgrattaradade koosseisus skaalal 1 kuni 5, 

kus väikseima väärtuse puhul ei peetud teetüübi esinemist vajalikuks ja suurima 

väärtuse puhul oli teetüübi esinemine väga vajalik. Tulemuste liitmisel arvutati 

keskmised väärtused. Vastanute keskmistest eelistustest annab ülevaate joonis 2.3. 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

13 17 

14 

14 

12 

13 

16 

8 

10 

47 

18 

17 

15 

12 

10 

7 

4 

Kohalikud elanikud Jalgrattaspordi 

harrastajad 

kallasrada 

metsarada 

metsatee 

põllutee 

külatee 

kergliiklustee 

lai kruusa maantee 

asfalteeritud maantee 

Joonis 2.3. Erinevate teetüüpide eelistatus maastikujalgrattaradade koosseisus (%) 

Jooniselt 2.3. ilmneb, et kohalikul elanikel selge eelistatus puudub. Teetüübid on 

esindatud üsnagi võrdsete protsendipunktidega. Vaid lai kruusa-maantee on kogunud 

alla 10 protsendi. 

Seevastu jalgrattaspordi harrastajad on oma eelistustes selgemad. Kõige rohkem 

soovitakse näha koosseisus metsarada (18 %), metsateed ja kallasrada (mõlemad 17 %).

Vähem populaarsemad on asfalteeritud ja lai kruusa-maantee (vastavalt 4 ja 7 protsenti), 

kus on eeldatavasti rohkem autoliiklust ning kus jalgratturi liiklemine pole nii turvaline. 

Samas kohalikud hindavad asfalteeritud maanteed rohkem ehk 10 protsendi vääriliselt. 

Kohalike seas kõige eelistatum on eraldi muldel maanteega paralleelne kõvakattega 

kergliiklustee (16 %). 

Võrreldes harrastajate ja kohalike elanike teetüüpide eelistatust, võib täheldada, et 

harrastajad sooviks radasid näha enam looduses, kus valitsevad ekstreemsemad 

tingimused ja privaatsem keskkond, samas kui kohalikele, kes hindavad enim 

asfalteeritud teekatet, see nii tähtis ei ole. 

Jalgrattaspordi harrastajad olid läbi küsitlusankeedi väga aktiivsed tee- ja rajatüüpe 

täiendama ja omi mõtteid jagama seoses antud temaatikaga. Mitmeid kordi toodi välja, 

et radadel peaks olema tehnilisemaid sektsioone (keerulisemad maastikuolud, 

takistused, hüpped, tehnilisemad mäest laskumised ja tõusud, veetakistused, sillad, 

purded, laudteed, singel, downhill), kus huvilised saaksid harjutada erinevaid elemente 

ja rattavalitsemist. Pakuti välja ka, et rasked ja keerukad kohad peaksid olema eraldi 

märgistatud, et tekiks võimalus neid vältida ja neist mööduda kasutades alternatiivset 

kergemat rada. Ankeetides kirjutati mitmeid kordi vajadusest erinevate raskusastmetega 

radade järgi, kus huviline saab endale valida sobiva raja. Samuti pakuti välja ettepanek 

siduda maastikujalgrattarajad olemasolevate matkaradadega. Kõiki eelpool toodud 

arvamusi peab võimalusel arvestama eskiisprojekti koostamisel. 

Küsitletutel paluti arvamust avaldada ka maastikujalgrattaradade pikkuste kohta. Selles 

teemas toodi välja 3 erinevat radade kasutamise eesmärki, mis olid järgmised: 

• radade kasutamine tervisespordi harrastuseks 

• radade kasutamine jalgrattaspordi treeninguks 

• radade kasutamine vaatamisväärsustega tutvumiseks 

Igale kasutamise eesmärgile uuriti otstarbekat maastikujalgrattaraja pikkust ette antud 

kilomeetrite vahemikest, mis olid järgmised: 

• kuni 10 km 

• 11 – 20 km 

• 21 – 35 km 

48

• 36 – 50 km 

• 50 km ja rohkem 

Tabel 2.7. Kohalike elanike eelistused radade pikkuste osas 

Tervisespordi harrastus Jalgrattaspordi treening 

Vaatamisväärsustega 

Kilomeetrite vahemik 

Vastajaid Osakaal, Vastajaid Osakaal, 

tutvumine 

Vastajaid Osakaal, 

arvuliselt % arvuliselt % arvuliselt % 

kuni 10 km 42 49 1 1 23 27 

11 - 20 km 32 38 18 21 37 44 

21 - 35 km 10 12 32 38 15 18 

36 - 50 km 1 1 24 28 7 8 

50 km ja rohkem 0 0 10 12 3 4 

KOKKU 85 100 85 100 85 100 

Tabel 2.8. Jalgrattaspordi harrastajate eelistused radade pikkuste osas 

Tervisespordi harrastus Jalgrattaspordi treening 

Kilomeetrite vahemik 

Vastajaid Osakaal, Vastajaid Osakaal, 

Vaatamisväärsustega 

tutvumine 

Vastajaid Osakaal, 

arvuliselt % arvuliselt % arvuliselt % 

kuni 10 km 9 8 3 3 22 19 

11 - 20 km 41 36 5 4 45 40 

21 - 35 km 45 40 25 22 27 24 

36 - 50 km 16 14 48 42 7 6 

50 km ja rohkem 2 2 32 28 12 11 

KOKKU 113 100 113 100 113 100 

Tabelite 2.7. ja 2.8. abil saab võrrelda radade pikkuste eelistusi. Kohalikud elanikud 

sooviksid tervissporti harrastada kuni 10 kilomeetrilisel (49 % vastanutest) või 11-20 

kilomeetrisel rattarajal. Seevastu jalgrattaharrastajad, kes on füüsiliselt paremas vormis, 

peavad tervisespordi harrastuseks sobivaks pikemat distantsi. 11 kuni 20 kilomeetrilist 

distantsi peavad mõistlikuks 36 % ja 21 kuni 35 kilomeetrilist distantsi 40 % vastanuist. 

Sama tendents, kus harrastajad peavad jõukohaseks pikemaid distantsi pikkuseid, 

kordub ka jalgrattaspordi treeninguraja puhul. Harrastajad peavad sobivaks 36 kuni 50 

kilomeetri pikkuseid marsruute (42 %) ja isegi pikemaid kui 50 km (28 %). 

Vaatamisväärsustega tutvumiseks sobilike raja pikkuse osas on kaks osapoolt 

suhteliselt sarnasel arusaamisel, nii kohalikud kui harrastajad peavad enim sobivaks 11- 

20 km pikkuseid radasid (vastavalt 44 % ja 40 % vastanuist). 

Radade planeerimisel peaks tervisespordi raja puhul arvestama eelkõige kohalike 

elanike arvamusega, sest kohalik elanikkond on sihtgrupp, kes hakkab hiljem sellel 

49

eesmärgil radasid kasutama. Jalgrattaspordi treeninguks mõeldud raja puhul tuleb 

seevastu arvestada rohkem harrastajate seisukohtadega. 

Küsitlusankeedis püüti uurida kohalikelt elanikelt huvipakkuvamate objektide kohta, 

mida võiks kajastada vaatamisväärsusi tutvustaval rajal. Kohalikud elanikud on kõige 

paremini kursis ja omavad ülevaadet piirkonna huvipakkuvamatest vaatamisväärsustest, 

mis võiksid olulised olla ka külalistele. Tulemusi kajastab järgnev joonis 2.4. 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

turismi objektid 

44 

ilusad vaated 

89 

27 24 

taluarhitektuur 

ajaloolised objektid 

44 

50 

48 

71 

orud 

59 54 

metsad 

looduslik mitmekesisus 

Joonis 2.4. Kohalike elanike eelistatus piirkonna huvipakkuvamate objektide kohta, 

mida võiks kajastada vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal (%) 

Kohalike elanike ja maaomanike arvamused piirkonnas leiduvate objektide kohta, mida 

võiks kajastada vaatamisväärsusi tutvustaval rajal, on üsnagi ühtivad. Kõige enam 

peatakse vajalikuks eksponeerida ilusaid vaateid (89 % vastanuist) ja piirkonna järvesid 

(71 %). Enam kui pooled vastanuist soovinuks eksponeerida ka looduslikku 

mitmekesisust, mille moodustavad metsad, järved, jõed, orud, sood jne. Vähem 

oluliseks peetakse pärandkultuuri, taluarhitektuuri, ajalooliste ja turismi objektide 

eksponeerimist, mis küll kohalikele ei tundu huvitavad, kuna elavad antud keskkonnas 

juba aastaid ja ei oska nende eripära hinnata, kuid mis piirkonna külalistele võivad väga 

huvipakkuvana näida. Kokkuvõtlikult võib öelda, et vaatamisväärsusi tutvustava raja 

planeerimisel peab lähenema üsnagi subjektiivselt ja kaaluma iga objekti liitmist eraldi. 

Maastikujalgrattaradade rajamisel peaks kindlasti kaaluma võimalusi kasutada radasid 

ka teist liiki reakratsiooniradadena. Radade multifunktsionaalsust juurutades suudetakse 

64

ühekordse tegevusena lahendada mitu probleemi ja rahuldada erinevate alade 

harrastajate vajadusi. Küsitlustes pakuti välja viis erinevat liikumisvahendist lähtuvat 

kasutusviisi: 

• jalgsimatk (jooks, kepikõnd jne) 

• hobumatk 

• mootorsõidukite (atv, mootorsaani, mootorratta jne) matkad 

• suusamatk 

• jalgrattavõistluste korraldamine 

Erinevate liikumisvahendite puhul on mõju kohapealsele olustikule erinev. Näiteks on 

selge, et mootorsõidukitega kaasneb rohkem häirivaid tegureid kui jalgsimatkajate 

puhul. Küsimus “Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid 

kasutada?” esitati kohalikele elanikele, kes oleksid otsesed erinevate matkatüüpide 

tarbijad, kui ka maaomanikele, kes ka enamjaolt elavad kohapeal, kuid kelle seisukoht 

on vajalik talumise vaatapunktist. Vastus küsimusele paluti valida etteantud 

vastusevariantidest, milleks olid “Kindlasti”, “Pigem jah”, Pigem ei”, Kindlasti mitte” 

ja “Ei oska öelda”. Selleks, et paremini analüüsi teostada, tuletati vastustest (vt lisa 12) 

tabel 2.9, kus positiivseteks vastuseks loeti “Kindlasti” ja Pigem jah” ning 

negatiivseteks vastusteks loeti “Pigem ei” ja Kindlasti mitte”. Vastus “Ei oska öelda” 

osutus ettevaatlikuks suhtumiseks. 

Tabel 2.9. Koondtabel huvigruppide arvamustest erinevatesse matkaradade 

kasutusviiside kohta (%) 

Kohalike elanik suhtumine Maaomanike suhtumine 

51 

Jalgrattaspordi harrastajatae 

suhtumine 

Kasutusviis posit. negat. ettev. kokku posit. negat. ettev. kokku posit. negat. ettev. kokku 

jalgsimatk 97 1 2 100 95 4 1 100 87 13 0 100 

hobumatk 41 40 19 100 45 31 24 100 27 64 9 100 

mootorsõidukite 

matkad 

31 58 11 100 16 74 10 100 13 85 2 100 

suusamatk 91 5 4 100 81 13 6 100 92 7 1 100 

jalgrattavõistlustekorraldamine 

88 7 5 100 85 8 7 100 99 1 0 100

Tuletatud tabelist võib täheldada, et mõlemad küsitlusse haaratud sihtgrupid kohalikud 

elanikud ja maaomanikud ei näe probleemi paralleelselt radasid kasutada jalgsimatkaks 

(positiivselt vastanuid vastavalt 97% ja 95%), suusamatkaks (positiivselt vastanuid 91% 

ja 81%) ja jalgrattavõistluste korraldamiseks (positiivselt vastanuid 88% ja 85%). 

Ettevaatlikumalt suhtutakse hobu- ja mootorsõidukite matkadesse. Hobumatkadesse 

suhtuvad postiivselt vastavalt 41 ja 45 protsenti ning negatiivselt vastavalt 40 ja 31 

protsenti vastanuist, ehk et pooldajaid ja vastaseid on enamvähem võrdselt. Siinkohal 

vajab äramärkimist ka 24 protsenti maaomanikest, kes on märkinud “Ei oska öelda”. 

Ilmselt on selle põhjus teadmatusest tingitud ettevaatlikkus oma arvamust selgelt mitte 

välja öelda. Psüholoogiliselt on otsustatud jääda mittemidagi ütlevale seisukohale. 

Erinevate mootorsõidukite nagu ATV-de, mootorsaanide ja –rataste matkade 

läbiviimise vastu ollakse kõige negatiivsemalt meelestatud. Kui kohalikest elanikest 

suhtuvad mootorsõidukitesse negatiivselt 58 protsenti, siis maaomanikud on veelgi 

negatiivselt meelestatud, vastu on 74 protsenti maaomanikest. 

Lisaks väljapakutud kasutusviisidele oli vastajatel võimalus ka ise täiendada loetelu. 

Ettepanek tuli kasutada radasid ka rulluisutamise ja –suusatamise eesmärgil. Kahjuks 

eeldab see heaskorras kõvakattega kergliiklusteede olemasolu. Veel pakuti kasutada 

radasid maastikujalgrattaga orienteerumiseks ja erinevate õpperadadena. Õpperadadena 

kasutamine eeldaks raja täiendamist erinevate harivat stiili infotahvitega ja muude 

õuesõppe meetodidega. 

Eeldades, et kohalikud elanikud on turistide kõrval ühed sagedasemad maastikujalg- 

rattaradade kasutajad, otsustati uurida, millistel kasutusotstarvetel nähakse loodavaid 

radasid kasutada (joonis 2.5.). 

52

Kinnisvara hooldamiseks 

Jalgrattaspordi treeninguks 

Tervisespordi harrastuseks 

Vabaaja veetmisvõimalusena 

Tutvumiseks vaatamisväärsustega 

Asulate vaheliseks liiklemiseks 

2 

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100 

% 

Joonis 2.5. Kohalike elanike eelistatud maastikujalgrattaradade kasutusotstarbed (%) 

Joonisest selgub, et kohalikud elanikud eelistaksid loodavaid radasid kasutada 

vabaajaveetmise võimalusena ja tervisespordi harrastuseks. Üle poole vastanuist näeb 

võimalust radasid kasutada ka jalgrattaspordi treeninguks, tutvumiseks 

vaatamisväärsustega ja asulate vaheliseks liiklemiseks. 

Maaomandi küsimus 

Erinevate matkaradade loomise ja käigus hoidmise praktika on näidanud, et matkaraja 

kulgemine sõltub paljuski maaomanike suhtumisest. Hoolimata sellest, et maaomanike 

küsitlusel osalenud olid aastate jooksul toimud rattamaratonide marsruudile jäänud 

kinnistute omanikud, omasid 59 % küsitletutsest maaomanikuna varasemat 

kokkupuudet piirkonnas toimunud rattaspordiüritustega. Kinnistute omanike vähene 

teadlikkus on tingitud asjaolust, et töömahukas rattamaratonide trasside 

kooskõlastamine maaomanikega on olnud puudulik. 

Maaomanike arvamuste väljaselgitamiseks küsiti ankeedis aastate jooksul toimunud 

rattamaratonide marsruudile jäänud kinnistute omanike käest järgmisi küsimusi: 

• Kas näete rattaradade näol ohtu senisele maakasutusele? 

• Kas oleksite nõus lubama maastikujalgrattaraja kulgemist mööda Teile kuuluvat 

maad? 

• Kas nõuaksite Teile kuuluvalt maalt läbiva rattaraja talumise eest 

kompensatsiooni? 

Vastuste jagunemisi illustreerivad joonised 2.6., 2.7. ja 2.8. 

53 

52 

53 

54 

85 

88

Kindlasti mitte 

25% 


4% 

Kindlasti 

9% Pigem jah 

11% 

Pigem ei 

51% 

Joonis 2.6. Maaomanike vastuste jagunemine küsimusele “Kas näete rattaradade näol 

ohtu senisele maakasutusele?” 


7% 

Pigem ei 

11% 

Pigem jah 

47% 


3% 

Kindlasti 

32% 

Joonis 2.7. Maaomanike vastuste jagunemine küsimusele “Kas oleksite nõus lubama 

maastikujalgrattaraja kulgemist mööda Teile kuuluvat maad?” 


20% 


13% 

Kindlasti 

8% 

Pigem ei 

45% 

Pigem jah 

14% 

Joonis 2.8. Maaomanike vastuste jagunemine küsimusele “Kas nõuaksite Teile 

kuuluvalt maalt läbiva rattaraja talumise eest kompensatsiooni?” 

54

76 % maaomanikest (vastajad “Kindlasti mitte”ja “Pigem ei”) ei näe 

maastikujalgrattaradade näol ohtu senisele maakasutusele ning veelgi enam vastanuist 

(vastanud “Kindlasti” ja “Pigem jah”, kokku 79%) oleks nõus lubama 

maastikujalgrattaraja kulgemist mööda neile kuuluvat maad. 65 % küsitluses osalenutest 

(vastajad “Kindlasti mitte”ja “Pigem ei”) ei nõuaks rattaraja talumise eest 

kompensatsiooni ning 13 % ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. 

Nendelt maaomanikelt, kes nõudsid rattaraja talumise eest kompensatsiooni, küsiti 

lisaküsimus, kus uuriti, milles võiks kompensatsioon väljenduda. Kokku kogues 19 

arvamust, kus väljendati arvamust, et kompensatsioon ei ole vajalik kui: 

• rada ei prügistata 

• ei tekitata maaomandile kahju 

• raja hooldamine on korraldatud 

• kasutatakse kokkulepitud rada 

• toimib vastastikune koostöö 

Võimalikest kompensatsioonidest mainiti kõige enam rahalist hüvitamist või 

hooldustasu raja korrashoidmise eest. Ühe võimaliku mehhanismina pakuti välja 

võimalust tarbida maaomanikel soodsamalt maastikujalgrattakeskuse teenuseid. 

Küsitlustes osalenute kehaline aktiivsus 

Küsitluste käigus otsustati valimi täpsemaks iseloomustamiseks pöörata tähelepanu ka 

kohalike elanike ja jalgrattaspordi harrastajate kehalisele aktiivsusele (joonised 2.9. ja 

2.10.). 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

35 

65 

Joonis 2.9. Jalgrattaspordi harrastajate ja kohalike elanike jagunemine vastavalt 

kehalisele aktiivsusele (%) 

46 

28 

26 

jalgrattaspordi harrastajad kohalikud elanikud 

55 

Jalgrattasportlane, 

regulaarselt treeniv rattur 

Jalgrattasõitu kui 

tervisesporti harrastav 

inimene 

Jalgrattasõitu mitte 

harrastav kuid kehaliselt 

aktiivne inimene 

Kehaliselt mitte eriti 

aktiivne inimene

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

10% 

0% 

3 

27 

62 

11 

26 

32 

21 

7 2 

jalgrattaspordi 

harrastajad 

8 

kohalikud elanikud 

56 

Ei harrasta üldse 

Paar korda hooaja jooksul 

1-2 korda kuus 

1-2 korda nädalas 

3-4 korda nädalas 

Iga päev 

Joonis 2.2.1.10. Jalgrattaspordi harrastajate ja kohalike elanike jagunemine vastavalt 

jalgrattasõidu harrastamise sagedusele (%) 

Oodatult olid harrastajad kehaliselt aktiivsemad kui kohalikud elanikud. Harrastajatest 

tegelesid üle poole jalgrattasõidu kui tervisespordiga ja harrastasid seda kolm kuni neli 

korda nädalas, ülejäänud vastanuist olid regulaarselt treenivad sportlased, kellest veidi 

üle poole tegelevad alaga iga päev. Ligi pooled kohalikest elanikest harrastasid 

jalgrattasõitu kui tervisesporti ja tegid seda 1-2 korda nädalas (32 % vastanuist) või 3-4 

korda nädalas (21 % vastanuist). Üle veerandi vastanuist olid kehaliselt aktiivsed ja vaid 

veerand vastanuist olid kehaliselt mitte aktiivsed. 

1 

Küsimusele “Kas loodavad märgistatud rattarajad kutsuks teid rohkem harrastama 

jalgrattasõitu?” (vt lisa 10) vastasid “Kindlasti” ja “Pigem jah” 82 % kohalikest 

elanikest. Seega võib prognoosida elanikkonna kehalise aktiivsuse tõusu veelgi peale 

märgistatud rattaradade rajamist. Peale radadevõrgustiku valmimist kasutaks 34 % 

kohalikest elanikest maastikjalgratta-radasid iga nädal ja 32 % vastanuist kaks kuni 

kolm korda kuu jooksul. Vaid 9 % vastanuist leidis, et ei kasutaks radasid üldse. 

Küsitluses osalenud jalgrattaspordi harrastajad, kelleks olid harrastajad üle Eesti, 

kasutaksid meelsasti loodavaid radasid. Ligi pooled külastaksid keskust vähemalt kaks 

kuni viis korda aastas (vt tabel 2.10.).

Tabel 2.10. Jalgrattaspordi harrastajate vastused küsimusele “Kui tihti kasutaksite 

loodava maastikujalgrattakeskuse radasid?” (%) 

Vastusevariandid Vastajate osakaal 

kord aastas 12 

2-5 korda aastas 44 

kord kuus 8 

2-3 korda kuus 12 

iga nädal 24 

Küsitlusankeetide koostamist kriitilisemalt hinnates tuleb tõdeda, et liialdati samade 

küsimuste esitamisega erinevatele sihtgruppidele. Esmane püstitatud eesmärk võrrelda 

paralleelselt erinevate gruppide vastuseid ei olnud alati vajalik. Informatsiooni 

kogumiseks on otstarbekas pöörduda kõige pädevama sihtgrupi poole. 

2.2.2. Intervjuude analüüs 

Intervjuud viidi läbi maavalitsuse, kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti ja Riigi 

Metsamajandamise Keskuse esindajatega. Intervjuude digitaalsed salvestised lisatud 

antud töö lisadesse. Intervjuude analüüsi metoodilises plaanis on eeskujuks võetud Neil 

Ravenscrofti (2004) uurimuses kasutatud intervjuude analüüsimise võtteid. 

Maastikujalgrattakeskuse rajamise otstarbekus ja keskuse kontseptsioon 

Kõik osapooled peavad vajalikuks maastikujalgrattaradade temaatikaga tegelemist ja 

keskuse rajamist Rõuge-Haanja piirkonda. Tajutakse teema aktuaalsust ja vajadust 

selles valdkonna areneda: 

“… Tegemist on maakonna jaoks olulise tegevusega, ja eriti oluline siis kui 

maastikujalgrattakeskus süstemaatiliselt välja areneks Rõuge-Haanja piirkonda, mis 

annaks võimalusi investeerida avalikku toetust raha. Teiselt poolt annaks see kohalikele 

turismi ettevõttetele võimaluse oma teenuseid müüa ja sugugi vähem tähtsam pole see, 

et (keskus) oleks atraktiivne objekt kohalikele elanikele ja potentsiaalsete uutele 

kohalikele elanikele…Sarnast keskust oleks vaja kohaliku elu mitmekesistamiseks ning 

tõestuseks, et Kagu-Eestis ka toimub midagi ja paremini …” (Allas 2010) 

“… Sarnase keskuse rajamine on kindlasti otstarbekas – turismi seisukohast annaks 

turistidele aktiivtegevust, tooks juurde ööbimisi, samas teistpidi pakuks (keskus) 

kohalikele elanikele võimalust tegeleda tervisespordiga, mis läheb iga aastaga 

populaarsemaks …” (Toots 2010) 

57

“… Rõuge-Haanja piirkonda on kohe kindlasti mõtet rajada maastikujalgrattakeskust. 

Võimaluste mitmekesistamine sportlastele ja turistile annab piirkonnale ainult 

potentsiaali juurde …” (Gotmans 2010) 

“… Pooldame (ratta)radade välja ehitamist, vajadus rattaradade järgi on olemas ning 

tuleb leida sobivad variandid ja teema korralikult läbi mõelda …” (Saarnits 2010) 

Maastikujalgrattakeskuse kontseptsiooni võimalike variante kaaludes tuuakse välja 

võimalust kasutada ja kujundada maastikujalgrattakeskuseks olemasolevat 

infrastruktuuri: 

“… Läbi magistritöö võiks kõlada pikaajaline plaan, kontseptsioon, kuhu reaalselt 

soovitakse jõuda …” (Allas 2010) 

“... Arvan, et me ei saa siin piirduda vaid ühe keskusega. Elu näitab, et me saaksime 

olemasolevad keskused kohendada ja arendada rohkemal või vähemal määral 

maastikujalgrattaspordi keskusteks….Tihti peale on tegelikult see sama kolmnurk 

eksisteerimas – Kubja (Võru), Haanja ja Rõuge - ja tõenäoliselt on kõikides nendes 

keskustes olemas juba rohkemal või vähemal määral arendatud välja spordi 

infrastruktuuri spordirajatiste näol, mida võiks ära kasutada ... Olemasolevad keskused 

tuleks kujundada vastavalt, et saaks teenindada ka maastikjalgrattureid …” (Gotmans 

2010) 

“… Eraldi keskuse hoone ehitamisega kaasnevad haldamise ja ülalpidamiskulud… 

võibolla lahendada (keskus) Rõuge koolimaja baasil, kus on duššid ja saunad olemas. 

Maastikujalgratturid käivad suurem jaolt suvekuudel, kui on koolimajas kasutus ka 

väiksem…Ööbikuoru keskusest võiksid saada rajad alguse ja sealt saaks ka teavet, 

kaardid radade kohta …” (Toots 2010) 

“… Rattaradade võrgustiku puhul peaks olema üks koht – keskus – kust kõik rajad 

algavad …” (Denks 2010) 

Keskuse asukohana sobiksid mõlemad piikonna suuremad asustused: Rõuge kui ka 

Haanja. Teatav roll peaks jääma mõlemale, kuid mõningast suuremat huvi teema 

arendamiseks ja keskusesse panustamist on märgata Rõuge valla poolt: 

“… Keskus kindlasti Rõugesse, vallavalitsusel on suur huvi projekti arendamise vastu 

… ning kui töö käigus selgub, et eraldi keskuse hoone on vajalik, eks siis vald püüab 

leida sobiliku maatüki ... kasvõi jõuame sinna välja, et kui meil saab valmis jäähoone, 

58

siis miks mitte seda hoonet vastavalt kohendada, kus on ka olemas dušid ja millel on 

suvekuudel väike kasutus …” (Toots 2010) 

Maastikujalgrattakeskuse ja –radade võrgustiku rajamisel ei tohi ära unustada 

ettevõtluse kaasamist. Et kohalikud ettevõtted oleksid kasulikud keskusele ja et keskus 

oleks kasulik kohalikele ettevõttetele – toimuks vastastikune koostöö: 

“… Konkreetselt selle projekti puhul tuleb jälgida, et tuleks ka äriline pool taha. Et 

keskus ei jääks ainult selliseks infrastruktuuriks, mis tuleks kohalike omavalitsusel 

lihtsalt ise kinni maksta. Siin peaks jälgima seda, et ettevõtetel tekiks huvi (projekti 

vastu) ning et läbi (ratta)ürituste tuleks kliente ka majutusasutustele. Rattaüritusi toimub 

kevadel, suvel ja ka sügisel – kalender on suhteliselt pikk. Võtmeküsimus on läbi 

mõelda, kuidas kohalikele ettevõtjate näppude külge võimalikult palju rasva jääks …” 

(Allas 2010) 

Maastikujalgrattaradade võrgustik 

Maastikujalgrattarajad peaksid olema mõeldud erinevatele kasutaja gruppidele, 

erinevate iseloomude, raskusastmete ja pikkustega: 

“… Arvan, et rajad tuleks jagada raskusastmete järgi, ning et kergematel radadel, kus 

võimalik ka peredel sõita, oleks rohkem vaatamisväärsusi. Rasketel radadel ei 

keskenduta enam vaatamisväärsustele… “(Toots 2010) 

“… Kogemus näitab, et 10 km on isegi liiga lühike maastikujalgrattasõiduks, alla selle 

radu mitte planeerida. Pikematele marsruutidele oleks vajalik planeerida ka 

puhkekohti…” (Denks 2010) 

“… Kuna meil on turismipiirkond, kus turistid on piirkonnas suhteliselt laiali, siis peaks 

olema võimalus liituda radadega võimalikult paljudest kohtadest …” (Gotmans 2010) 

“… Tavalisel matkarajal ei tohiks olla keerulisi downhilli elemente, kus on hüpped ja 

asjad …” (Toots 2010) 

“… Atraktiivsete tehniliste ja ekstreemsete lõikude puhul tasub teha koostööd nende 

maaomanikega, kellel on huvi, näiteks turismitalud …” (Allas 2010) 

Turistidele mõeldud rattarajad peaksid ühendama peamisi piirkonna vaatamisväärsusi 

ning muid huvipakkuvaimaid objekte: 

“… Me peame vaatama sellest seisukohast, kas üldse on võimalik objekte siduda 

rattarajaga või läheb rada liiga kaugelt objektist. On väga hea, kui saame need kaks 

59

asja (raja ja objektid) kokku viia, aga aeg-ajalt sinna viiv maastik ja rajad pole nii 

atraktiivsed ja läbitavad, pole võimalik maastikujalgrattaga ligi pääseda. 

Ma kipun arvama, et läbilõige erinevatest objektidest vaatamisväärsusi tutvustaval rajal 

on parem. Huviline saab lihtsalt läbi sõita, objekti juures peatamata kui see teda ei 

huvita … 

Veel võiks eksponeerida eriliste oskustega inimeste välja toomise, näiteks üks hea 

sepp, korvipunuja…” (Gotmans 2010) 

Vesteldi ka teemal, et milliste teiste liikumisvahenditega võiks lubada liigelda 

loodavatel radadel. Kõige suuremat probleemi nähakse mootorsõidukite (ATV-d, 

mootorrattad ja –saanid) lubamises. 

“… Radade paralleelsetest kasutusviisidest sobivad jalgsi- ja suusamatk ja võistluste 

korraldamine. Hobused ja ATV ei saa lubada, lõhuvad radasid ja kaasnevad muud 

häiringud …” (S. Näkk 2010) 

“… Ma näen kõike rohkem hirmu selles, et on need enduuro mootorrattad või 

mootorsaanid või atv-d – ehk et need kõik jätavad mingil aastaajal märgatava jälje teele 

ja rajale …” (Gotmans 2010) 

“… Kui rajal on rattur ja kepikõndija, siis kohe kindlasti ei tohi sinna lasta peale atv-eid, 

kui talvel on rajal suusamatkaja, siis ei tohi seal ka mootorsaanid sõita. Samuti ei sobi 

rattaradade kasutajateks hobused, kes sarnaselt atv-dega lõhuvad rada. Mõlemal juhul 

on teemaks ka ohutus … Aga see oleks hea kombinatsioon, kui suvel oleks ratturid ja 

talvel suusatajad … Arvan , et ATV ja mootorsaani rajad peaksime looduspargist välja 

suunama, Nursi ja Sänna suunas …” (Toots 2010) 

“… ATV-d vajaksid eraldi radasid kaitsealadest väljaspool…” (Saarnits 2010) 

“… Talviseid mootorsaani matkade lubamist piirkonda on võimalik kaaluda, 

mootorsaanid on leebem variant, sest ei ole kahjulik pinnasele ja loodusele, välja 

arvatud müra reostus. Pealegi talvel ei ole rajal teisi liiklejaid va suusatajad …” (S. Näkk 

2010) 

“… Tegelikult mida me oleme ise mõtelnud, et võiks arendada ka koerterakendite 

teemat, mida siiamaani tehakse Põhja-Eestis. Oleme mõelnud seda harrastust 

Haanjasse tuua….” (Gotmans 2010) 

Olemasolevate jalgsi matkaradade kasutamine rattaradadena võib tekitada probleeme 

ohutuse tagamisel ja radade läbitavuse tagamisel. Mõlema kasutusviisi korral tuleb 

sellest nii jalgsi- kui ka rattamatkajaid teavitada ja selgitada liiklemise reegleid: 

60

“… Seoses rattaüritustega on pehmetel kohtadel tekkinud mülkad ja oleme olnud 

sunnitud rajama sildasid ja laudteid, mis tähendab lisainvesteeringuid matkaradade 

majandajale …” (K. Näkk 2010) 

“… Olemasolevad matkarajad vajaksid analüüsi, et mis ulatuses lubada seal liikuda ka 

ratturitel. Näiteks on ratturitele sobilikud Kütioru matkarada oma pikkuselt, Hinnist 

Rõugesse matkarada on sobilik, kuna jalgsi matkajaid on seal vähe, samuti võiks 

mingis ulatuses lubada rattureid ka Vällamäele …” (Denks 2010) 

“…Oma olemuselt jalgsi- ja rattamatkarada ei sobi kokku, kuna ratas lõhub pinnast ning 

veelgi suurem tegur on ohutus. Paralleelse kasutuse puhul võivad tekkida käänulistel 

lõikudel ohtlikud olukorrad. Kui rattureid mingis ulatuses lubada, siis peab mõlemaid 

pooli paralleelsest kasutusest teavitama siltidega. Olemasolevaid jalgsimatkaradasid ei 

tohi reklaamida kui rattaradasid, vastasel korral võib asi käest ära minna …” (S. Näkk 

2010) 

“… Kui paralleelne kasutusviis on eelnevalt korrektselt sildistatud/tähistatud (matkarada 

kasutavad jalgsimatkajad ja ratta matkajad, kihutamine keelatud, sõita rahulikult, tuleb 

täida elementaarseid nõudeid jne), siis saaks rattureid rajale lubada …” (Tanilsoo 2010) 

Radade planeerimisel on vajalik säilitada kohalike elanike privaatsus. Kohalike elanike 

privaatsustunde maksimaalne säilitamine väldib konflikte raja planeerimisel kui ka raja 

kasutamisel: 

“ … Radasid peakski planeerima elamutest kaugemale, sellega välditaks häirivate 

koerte probleemi ja sellega oleks ka põliselanike häirimist vähem …” (Toots 2010) 

“… Radadel võib olle veel selline mõju, et kui see läheb sinu kodu või hoone lähedalt 

siis äkki hoiad sa ka majapidamist rohkem korras, pingitad rohkem selle nimel…“ 

(Gotmans 2010) 

Keskkonnakaitselised tingimused 

Kuna maastikujalgrattasõiduks atraktiivne piirkond asub peamiselt Haanja 

looduspargis, siis on vajalik kinni pidada kaitseala kaitse-eeskirjast ning kehtestada 

põhimõtted, mida rattaradade planeerimisel arvestada. Keskkonnaameti ja Riigimetsa 

Majandamise Keskuse grupiintervjuu käigus lepiti kokku järgmistes tingimustes: 

• Kasutada vanu verstateid, hobuseteid, taluteid ja muid teid, millel on teepõhi 

olemas 

61

• Vältida olemasolevaid jalgsimatkaradasid, seal kus see raja pinnase, iseloomu ja 

ohutuse tõttu ei ole võimalik 

• Jalgsimatkajate poolt vähese kasutusega rajad sobiksid paremini kasutusele võtta 

maastikujalgrattarajana 

• Sihtkaitsevöönditessse väljapoole teid ei tohi maastikjalgrattaradasid planeerida, 

sihtkaitsevööndites liiklemine lubatud vastavalt teeseadusele 

• Ekstreemseid radasid (mülkad jne), mis kahjustavad pinnast, kaitsealadele mitte 

planeerida 

• Ekstreemseid radasid, mis ei kahjusta pinnast, võib planeerida kaitsealadele 

koostöös maaomanikega spetsiaalselt selleks piiritletud aladel 

• RMK maadel peaks hindama rattaraja koormus taluvust koostöös RMK 

spetsialistidega 

Eraldi teemana kerkis üles Rõuge ürgoru sihtkaitsevööndisse püsiva matkaraja tegemise 

lubamine. Vanad hobuse teed on seal olemas, kuid loodus on metsik ja puutumatu: 

“… Me peaksime ja eelkõige peaks just Rõuge rahvas mõtlema kas hoida rahvast 

eemale Rõuge Ürgoru sihtkaitsevööndist. Kui me praegu selle ala inimhäiringu kaitseks 

midagi ette ei võta, siis ei tee me seda kunagi ja keegi ei saa kunagi teada, milliseks 

see ala saaks vähese inimmõjuga. Aastaringse matkaraja olemasolul oleks see selge 

inimhäiring ürgoru looduslikule väärtusele. Kas soovime hoida seda puutumatuna? 

Seda on näha Haanjas, kuidas väärtustega ala Vällamägi on tegelikult kaotanud oma 

kunagise hiilguse. Arvan, et looduskaitseline küsimus rattateede rajamise juures oleks 

kindlasti väärt ühte teadustööd kui mitte enamat …” (Tanilsoo 2010) 

“…Samas tuleks kasutada vanasid verstateid, kus tugev teepõhi all olemas, et ei peaks 

hiljem mülgastega tegelema. KKA-l on olemas vana verstateede kaardikiht … Vanade 

hobuseteede kasutuselevõtt toetab (looduspargi) kaitse-eesmärgi saavutamist, kuna 

tegemist on pärandmaastiku elemendiga …” (Saarnits 2010) 

Kogemused matkaradade loomisel ja käigushoidmisel 

Vallavalitsused on erinevatel aegadel tegelenud matkaradade loomisega maaomanikega 

lepingute sõlmimise näol. Haanja vallavalitsusel on kogemusi suusamaratoni raja 

kulgemise kajastamises valla üldplaneeringus: 

62

“… Oleme üldplaneeringusse sisse pannud suusamaratoniraja, ka eramaadele, mis 

aitab läbirääkimisi edukamalt läbi viia, sest on olemas mingi document, millele 

viidata…” (Gotmans 2010) 

“… Vallavalitsus on tegelenud matkaradade kokkulepete sõlmimisega Hinni kanjoni ja 

Rõuge raja puhul, aastaid tagasi tehti ka ettevalmistusi (sõlmiti kokkuleppeid) Rõuge- 

Haanja matkarajaks Mõõlu küla kaudu …” (Toots 2010) 

“… Radadevõrgustiku viidastamine on väga keeruline ülesanne ja vajab hoolikat 

läbimõtlemist. Märgistuse puhul kasutada viitasid, värvida vastava märgistusega 

olemasolevaid objekte, panna ka sildid “tähelepanu jalgsikäijad”…” (Denks 2010) 

“… Hooldus on tähtis teema ja vajab läbimõtlemist. Kes võtavad kohustuse maastiku 

jalgrattaradade hoolduses - vallad? … Meie kogemused näitavad, et olenevalt raja 

pikkusest tähendab raja korrashoid 50 –100 000 krooni väljaminekuid hooajal …” 

(Denks 2010) 

Maaomanikega kokkuleppete sõlmimine 

Maastikujalgrattaradade näol ei nähta ohtu senisele maakasutusele, kui rajad asuvad 

olemasolevatel teedel ja radadel: 

“… Oht senisele maakasutusele puudub, kui ei väljuta teedest ja radadest …” (Saarnits 

2010) 

“… Hästi peab olema reguleeritud prügi teema, muud ohtu ma maakasutusele ei näe 

…” (Toots 2010) 

“… Ohtu maakasutusele praktiliselt ei näe, väljaarvatud aladel, kus künkaid rohkem, 

võib intensiivse kasutuse puhul tekkida erosiooni oht ning kas (looduspargi) 

sihtkaitsealad peavad vastu, kui sealt rajad läbi lähevad? Kui mass läheb ikka väga 

suureks, siis hoiad ise ka peast kinni ja kui must muld on väljas ning järgneb ka vihm? 

…” (Gotmans 2010) 

Projekti edukuse tagamisel on võtmeküsimus arendajate aus ja avatud suhtlemine 

maaomanikega. Kõik kaasnevad asjaolud peavad olema selgitatud: 

“… Maaomaniku seiskohast, enne seda kui miskit ei ole veel tehtud, on väga õige, et 

räägitakse (teemast avalikult). Minu arust on võtmeküsimus, et maaomanikust saaks 

partner, et teda kuulatakse ja et tema arvamusega arvestatakse. Maaomanikud 

liitutakse avalikku diskussiooni, istutakse ümber laua, … kui selline töö on ära tehtud 

63

siis arvan, et väga suuri takistusi projekti elluviimisel ei teki … kuid kindlasti on alati 

mõned maaomanikud, kes protestivad. 

Maaomanikele tuleb kirjeldada rattaradadega seotud kõige mustemat stsenaariumit, 

mis võib radade kasutusega kaasa tuua, milline see lõik näeb välja peale üritust- 

võistlust … ja mis siis saab edasi? Millised on edasised stsenaariumid? Inimestega 

tuleb olla aus …”” (Allas 2010) 

“… Maaomanikuga tuleks suhelda positiivses võtmes, mitte minna 

ähvardama…maaomanikega tuleks sõlmida raja avaliku kasutamise leping, täpselt 

maaomanikule kõik ohud ära rääkida, läbirääkida, kuulata maaomaniku mured ära ja 

arvan, et iga maaomanikuga saab kokkuleppele lõpuks …” (Toots 2010) 

Ainuke viis maaomanikega kokkuleppele saada on sõlmida vastavasisulised lepingud 

raja talumise kohta. Lepingute sõlmimine pikemaks perioodiks annab kindluse ka 

arendajatele: 

“… tõenäoliselt on maaomaniku jaoks tähtsaim aspekt omaniku omandi õiguste austus. 

Kuidas seda respekteerida? Ainuke võimalus on sõlmida maaomanikuga leping …” 


“… tõenäoliselt oleks maaomanikuga kõige parem variant sõlmida avaliku kasutamise 

leping …” (Allas 2010) 

Samas on täheldatud, et matkaraja kasutamise lepingud ei ole mingisuguseks garantiiks: 

“… Juristid on öelnud, et matkaraja lepingud ei oma tegelikult mingit jõudu, on vaid nn 

heatahtemärk. Vaid servituut omaks mingit seaduslikku jõudu …” (S. Näkk 2010) 

Maaomanikule raja talumise eest kompensatsiooni pakkumine on “libedale jääle 

minek”. Kui maaomanikuga ikkagi ei õnnestu kokkuleppele saada, siis tuleb pigem 

kaaluda võimalust, et rada ümber teha: 

“… nii nagu sa annad ühele raha, hakkavad tahtma kõik raha …” (Gotmans 2010) 

“… Raha pakkuda maaomanikule ei saa, muidu läheb asi käest ära, pärast tahavad 

kõik raha … ja kui keegi maaomanik ikka ei nõustu, siis tuleb pigem see rada sealt 

teistmoodi mööda teha ja ideaalis tuleks avaliku kasutamise kokkulepped teha kümneks 

aastaks…” (Toots 2010) 

“… Kütioru puhul tegime kõigiga lepingud 5 aastaks, kuid oleks pidanud tegema 

pikemaks ajaks …” (Saarnits 2010) 

64

“… Hinni kanjoni matkaraja näide tõestab seda, et üks maaomanik võib kõik tuksi 

keerata ja ei jäägi muud üle, kui pead raja ümber tegema …” (S. Näkk 2010) 

Rajad peaks kajastama kohalike omavalitsuste erinevates arengu dokumentides, et 

võimalikud radade kulgemised oleks avalikud kõigile. Hilisem elluviimine on selle 

võrra lihtsam: 

“… kui mai-juuni saavad (ratta matkaraja) kaardid valmis, siis me võiks panna need 

valla üldplaneeringusse peale, ideaalis võiksid need olla juba enne (üldplaneeringu) 

eskiisi avalikku arutelu … kui need (rajad) meil peal on, siis saaksime paremini hiljem 

maaomanikke survestada …” (Toots 2010) 

“… Haanja valla uus üldplaneering on plaanis vastu võtta 2011. aasta lõpus. Arvan, et 

saaksime planeeritavad rajad üldplaneeringuga liita …” (Gotmans 2010) 

Möödapääsmatu teema on radade hooldamine. Kes koristab prügi, kui see peaks rajale 

tekkima? Maaomanike seisukohast on see esimene küsimus, mis üles kerkib. Raskeks 

teeb hooldamise korraldamise radade pikkus, rattarajad on kordi pikemad kui 

jalgsimatkarajad: 

“… Radade hooldamine nõuab suurt rahalist vahendit …” (Gotmans 2010) 

“… Raja hooldamises peaks olema sõlmitud leping mingi FIE-ga vms, kes niidab heina, 

korjab prügi, hooldab rada, sõidab näiteks kaks kord nädalas raja läbi … teine võimalus 

on maaomanikega kokkuleppele saada raja hoolduses, aga sellisel juhul on rahastuse 

teema keeruline …” (Toots 2010) 

“… Raja hooldamise seisukohast tasub kaaluda koostöö võimalust maaomanikuga, 

kellele tekib võib-olla väike teenimise võimalus …” (Allas 2010) 

“… Meil on probleem hoolduse teemaga, sest maaomanikel on probleeme, kui keegi 

teine tuleb tema maal asuvat objekti hooldama hanke alusel. Nüüd oleme need alad 

jätnud hankest välja ja teinud maaomanikega käsunduslepingud lõkkekoha hooldamise 

eest …” (Denks 2010) 

Mõnusa ajaviite tagamiseks on vajalik jõuda kokkuleppele kohalike majapidamistega, et 

need oma väikesed sõbrad kinni hoiaks. Loomulikult peaks seda tagama juba kohaliku 

omavalitsuse koerte ja kasside pidamise eeskiri, kuid reaalsus on see, et maapiir- 

kondades vaadatakse sellele “läbi sõrmede”: 

65

“… Kuidas panna koerteomanikke vastutama selle eest, et koerad ei tuleks rajale? …” 


“… Kindlasti tuleb kahepoolset koostööd teha maaomanikega, et koerad oleks kinni … 

väga halb oleks see, kui turist läheb tähistatud matkarajale sõitma ja saab koera käest 

hammustada …” (Toots 2010) 

Tegevused projekti edukaks elluviimiseks 

Tegevuste elluviimisel saaks läheneda projekti põhiselt ja kaasates erinevate fondide 

rahastusi. Projekti elluviimiseks tuleks moodustada mittetulunduslik katusorganisat- 

sioon, kuhu panustaksid eri osapooled. Samas võib kasutada ka mõnda juba eksisteeri- 

vat MTÜ-d: 

“… Kogu projekt peaks olema mõõdukates raamides ja vaikselt kasvama, et 

suudetakse infrastruktuuri ära hallata ja hooldada ning jupi kaupa võetakse juurde …” 

(Allas 2010) 

“… Keskust haldav MTÜ ei tohiks olla omavalitsuste loodud, sest hiljem võib see saada 

takistuseks projektile rahastuse saamiseks … kaasata kõik huvilised, kel huvi asja 

vastu, kindel inimene, kes vastutab, toimib paremini …” (Toots 2010) 

“… Eraldi MTÜ loomine ei garanteeri elluviimist, tegijaid on vaja, võimalus oleks 

kasutada ka olemasolevaid organisatsioone …” (Allas 2010) 

“… Keskuse katusorganisatsiooni loomine ainuüksi ei taga edukust, vaja on tegusaid 

inimesi, kes asja veavad …” (Gotmans 2010) 

“… Ei tohi ära unustada ärilist aspekti, et projekt oleks jätkusuutlik. Ei maksa loota, et 

kohalik omavalitsus kõik kinni tambib. Kõige olulisem kitsaskoht oleks püüda panna 

(keskus) ennast ise majandama …” (Allas 2010) 

“… Ideaalis oleks keskust haldav MTÜ ka ürituste korraldaja, kes saaks läbi ürituste 

saadava tuluga majandada ka keskust …” (Toots 2010) 

Erinevad osapooled lubavad panustada projekti edukaks elluviimiseks järgmiselt: 

“… Vallavalitsus saab aidata kaardimaterjalidega ja info edastamine kohalikele. 

Vallavalitsus ise tõenäoliselt ise lepinguid sõlmima ei hakka, kui vallavolikogu ei käsi …” 


“… Rõuge vallavalitsus saaks projekti elluviimisel aidata läbirääkimistel maaomanikega 

ja lepingute ettevalmistamisel … samuti võib marsruutide planeerimisel kaasata valla 

66

ametnikke, kellel on infot milliste maaomanikega võib probleeme tekkida …” (Toots 

2010) 

“…Maavalitsuse huvi on see, et teema leiaks detailsemat käsitlemist maakonna 

teemaplaneeringus. Antud eskiisprojekti kajastamine ka maakonna jalgrattateede 

teemaplaneeringus annab planeeringulise toe, ehk et need samad rajad on läbi 

käinud avaliku arutelu protsessist, kus on seadusega ette nähtud võimalused 

vaidlustamiseks. Ja kui seal on vastus tulnud “OK”, siis saab võimaluse asjadega 

julgemalt edasi minna …” (Allas 2010) 

2.3. Arutelu 

Arutelu kujutab endast uuringute tulemuste analüüsi, kus autor võrdleb oma tulemusi 

teoreetilises osas esitatud andmetega ja teiste autorite seisukohtadega, analüüsib 

põhjusi, miks saadud tulemused erinevad või kokku langevad. 

Uuringute alguses püstitati põhiprobleem – selgitada välja maastikujalgrattaradade 

arendamise võimalused Võrumaal Rõuge-Haanja piirkonnas. Põhiprobleemile aitavad 

vastuseid leida alaprobleemidena püstitatud uurimisküsimused: 

• Kuidas toetavad erinevate kohalike institutsioonide (kohalikud omavalitsused, 

maavalitsus, keskkonnaamet) seisukohad maastikujalgrattaradade arendamist 

Rõuge-Haanja piirkonda? 

• Milliste omadustega maastikujalgrattarajad vastaksid erinevate kasutajate 

ootustele ja vajadustele? 

• Millised on maaomanike seisukohad maastikujalgrattaradade rajamisse? 

• Selgitada välja vajalikud tegevused radade edukaks rajamiseks 

Mason ja Leberman (2000) on oma uurimuses jõudnud järeldusele, et 

maastikujalgrattasõit, kui aktiivne tegevus vabas õhus, vajab planeeringute juhtimises 

eraldi lähenemist. Antud magistritöös läbiviidud uurimuste tulemusel võib väita, et 

maastikujalgrattasõidu harrastuseks võimaluste arendamist peetakse vajalikuks 

tegevuseks ka Eestis, seda nii kasutajate, maaomanike kui ka planeerimisprotsesside 

algatajate poolt. Rõuge-Haanja piirkonna elanike ja otsustajate avatus uutele ideedele on 

autori hinnangul seotud asjaoluga, et tegemist on tuntud turismipiirkonnaga, kus 

67

mõistetakse, et konkurentsis püsimuseks on vajalik piirkonda edasi arendada. Kohalikud 

inimesed on harjunud piirkonna arvukast külastatavusest turistide poolt ning peavad 

loomulikuks ja lausa vajalikuks eksponeerida kohalikku loodust. 

Masoni ja Lebermani (2000) arvates on väga oluline, et kasutajagruppide seisukohad on 

ära kuulatud ja arvesse võetud. Ka Downward ja Lumsdon (2001) nendivad, et 

planeerijad toetuvad tihti ressursside olemasolule, kuigi peaks kasutajate vajadustest 

lähtuma. Intervjuude käigus selgus, et avalikul sektoril on huvi kasutada antud töö 

tulemusi, mis võivad pakkuda võimalust suuremaks kasutajagruppide kaasatuseks 

planeerimisprotsessides. On positiivne tõdeda, et otsustajad teadvustavad järjest enam, 

et planeerimise ja juhtimise otsuseid ei tohi teha ilma informatsioonita kasutajate kohta 

ja nende arvamusi arvesse võtmata. 

Uurimistulemustest selgus, et radade spetsiifikas peeti oluliseks, et tegemist on vaiksete 

radadega ning radadega, mis on suurest liiklusest eemal. Oluliseks peeti ka peatusi 

värskendamiseks, rajakaartide olemasolu ja teemärgistusi. Kohalike elanike eelistus oli 

maastikujalgrattasõitu kogeda lühematel marsruutidel, mis oli oodatav tulemus. 

Kogenumad ratturid, kes harrastavad rattasporti regulaarselt, otsivad rattasõiduks ka 

tehnilisemaid tingimusi, kus on võimalus oma rattavalitsemise oskusi arendada. 

Kohalikke vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal eelistati kogeda ilusaid vaateid ning 

teenuseid, mis on peamiselt seotud puhkekohtade ja teemärgistustega. Sarnaseid 

eelistusi on täheldatud ka välismaisetes uuringutes. 

Intervjuudest selgus, et äärmiselt tähtis on matkaradade rajamisel kokkulepete 

sõlmimine maaomanikega. Küsitlusankeetidest tuli välja, et maaomanikud ei nõua 

kompensatsiooni, kui rada ei prügistata, ei tekitata maaomandile kahju, raja hooldamine 

on korraldatud, kasutatakse kokkulepitud rada ning toimib vastastikune koostöö. Just 

avatud suhtlemist ja koostööd pidasid vajalikuks ka kohalike institutsioonide esindajad. 

Käesoleva töö käigus on astutud esimesed sammud maaomanikega diskussiooni 

alustamiseks, pöördutud küsitlusankeetidega maaomanike poole nende arvamuste 

kogumiseks ja seisukohtade väljaselgitamiseks. 

Vestlusest Keskkonnaameti ja RMK esindajatega kerkis üles konflikti võimalus jalgsi 

matkajate ja ratturite vahel, eriti just turvalisuse ja pinnase kahjustamise seisukohast. Ka 

68

välismaised artiklid on kajastanud antud probleemi. Carothers, Veske ja Donnelly 

tõdevad, et konfliktide vältimiseks saab kasutada kahte erinevat strateegiat: 

tsoneerimine või teadlikkuse tõstmine. Efektiivsem, radade sulgemisest kindlale 

kasutajagrupile, on reeglite juurutamine, koolitusprogrammide kasutamine ning radade 

märgistamine. Ka Eesti matkaradade puhul oleks mõistlik tõsta teadlikkust erinevate 

kasutajate vaheliste konfliktide vältimiseks. 

Kõik uuringus osalenud osapooled pidasid vähemsobivaks radasid kasutada 

mootorsõidukite- (ATV-d, mootorrattad ja –saanid) ja hobumatkadeks. Eelistatud olid 

matkamisviisid jalgsi, rattal ja suuskadel. Ka mujal maailmas ratturite seas läbiviidud 

uuringutes ei ole maastikuratturid valmis jagama radu motoriseeritud sõidukitega (Goeft 

ja Alder 2009). Samas tuleb tunnistada, et vajadus mootorsõikukite radade vastu on 

olemas ja kasvab veelgi. Mootorsõidukitele tuleks ettevalmistada rajad looduspargist 

välja poole. Üheks võimaluseks on kasutada elektriliinide alla jäävaid territooriume. 

Mõjust pinnasele selgub, et maastikurattaraja puhul võib ette tulla raja erosiooni, mulla 

tihenemist, raja laienemist ja taimestiku kahjustamist (Goeft ja Alder 2009). Samas on 

uuritud jalgsi matkaja ja ratturi mõju pinnasele ning jõutud järeldusele, et jalgratturi 

mõju mullastikule ja taimestikule on väiksem võrreldes jalutajaga (Wilson ja Seney 

1994, viidatud Goeft ja Alder 009 kaudu). Jalgsi matkaja põhjustab tugevamat survet 

kui rattur allamäge liikudes ning tasasel maal (Goeft ja Alder 2009). Tuginedes 

erinevatele välismaal läbi viidud uuringutele võib järeldada, et maastikujalgrattarajad ei 

kahjusta rohkem pinnast kui seni kasutuses olnud matkarajad. Samas võivad Eesti 

oludes olla mõjud pinnasele erinevad. Autor näeb siin võimalust teostada antud 

temaatika kohta lisauuringuid väljaselgitamaks matkaradade koormustaluvust, mõju 

pinnasele, taimestikule ja keskkonnale tervikuna. Eraldi käsitlemist vajaksid 

rattaüritused, kus kasutajate mass korraga eriti suur. 

Leitud on, et kui maastikjalgrattarada on kasutuses olnud 10 aastat või rohkem, siis on 

selle kasulikkus ületanud rajamisele läinud kulud. Füüsilist aktiivsust toetavate 

objektide rajamine aitab kaasa kogukonna tervise paranemisele. Seetõttu on 

kogukonnale raja loomine tervise edenduse mõttes väga kasulik. (Wang jt 2005) 

Huvitav oleks lugeda sarnast meditsiiniliselt majanduslikus efekti uurivat uuringut ka 

mõne Eesti matkaraja näitel. Autor loodab, et antud magistritööst tõuseb kasu 

69

mõjutamaks planeerimisprotsesse, et tulevikus oleks aktiivsetele harrastustele suunatuid 

matkaradasid rohkem ning et mõne aasta pärast saaks teostada majandusliku efekti 

uuringu Rõuge-Haanja maastikjalgrattaradade võrgustiku näitel. 

70

3. Eskiisprojekt 

3.1. Keskuse kontseptsioon 

Planeeritava maastikujalgrattakeskuse kontseptsioon koosneb märgistatud radade 

võrgustikust ja erinevaid temaatikaga seotud teenuseid pakkuvast keskusest. Ideaalis 

võiks teenuseid pakkuda selleks spetsiaalselt rajatud keskusehoonest, kuid esmatähtis 

on siiski erinevate pikkuste ja raskusastmetega radade võrgustiku olemasolu. 

Maastikujalgrattakeskuses pakutavad teenuseid ja ideid toetavad võimalused, mida 

peaks rohkemal või vähemal määral pakkuma, on järgmised: 

• raja kaardid trükitult, tahvelkaardid looduses, veebipõhine kaardisüsteem, gps- 

kaardid 

• ratta ja muu varustuse laenutus 

• rattahooldus ja tehniline abi 

• rattapesu 

• dušš, saun, riietusruumid 

• toitlustus ja majutus/telkimine 

• puhke- ja lõkkekohad 

• matkajuhi teenus ja koolitus 

• esmaabi 

• kommunikatsioonid: telefon, wifi internet 

• ruumide rent 

• rattahoid 

Võrgustiku rajamisel saab toetavaid teenuseid pakkuda ka toetudes olemasolevale 

infrastruktuurile ja koostöös piirkonnas tegutsevate ettevõtetega. Keskuse sidumine 

ettevõtlusega ja tulu tootmine on võtmeküsimus, et maastikjalgrattakeskuse projekt 

oleks isemajandav ja jätkusuutlik. 

71

Maastikujalgrattakeskuse asukohaks on planeeritud Ööbikuoru keskus Rõuge alevikus. 

Rõuges on olemas hästi arenenud majutusasutuste ja muu infrastruktuuri võrk, toimuvad 

iga-aastased maastikujalgrattaspordi võistlused ja omavalitsusel on püstitatud 

arengukavaline eesmärk antud teemaga tegeleda. Rõuge asukoht võimaldab pakkuda 

erineva iseloomuga radasid. Rõugest läänes asub vahelduva maastikuga Haanja 

kõrgustik ja idas on maapinna reljeef tasasem. Täiendava teeninduspunktina on vajalik 

rakendada Haanja suusakeskust Haanja külas. 

3.2. Radade konstrueerimise põhimõtted ja kirjeldused 

Maastikujalgrattaradade võrgustiku konstrueerimise protsessi kaasati mitmete kohalike 

rattaspordi ürituste korraldaja Ain-Ivar Tupp, kohalike harrastajate poolt Haanja 

rattaklubi juhatuse liige Indrek Ots ja mitmeid piiritaguseid maastikujalgrattakeskusi 

külastanud hobirattur Silver Seesmaa. Radade konstrueerimisel on kasutatud programmi 

Mapinfo ja aluskaardina Eesti põhikaarti. 

Lähtuvalt kasutamise eesmärgist on maastikujalgrattaradade võrgustiku rajad 

planeeritud kolmele erinevale sihtgrupile: 

• kohalikele elanikele tervisespordi harrastuseks 

• jalgrattasõidu harrastajatele maastikujalgrattasõidu harrastuseks 

• turistidele piirkonnaga tutvumiseks läbi aktiivturismi tegevuse 

Erinevatele sihtgruppidele mõeldud rajad kattuvad suhteliselt suurel määral. Radadel 

esineb erinevaid teekattetüüpe ning rajad on liigitatud vastavalt distantsi pikkusele ja 

üldisele raskusastmele. Alati võib teele asuja konstrueerida endale ise sobiliku 

marsruudi radade võrgustiku põhjal, mis eeldaks kaardi kaasasolu. Samuti võib alati raja 

läbimise katkestada ja pöörduda keskusesse tagasi, selleks tuleb suuremate teede 

ristumistele panna suunavad viidad. 

Marsruutide valikul on turvalisuse seisukohast kasutatud väikese liikluskoormusega 

teid. Äärmisel juhul on kasutatud suure liikluskoormusega asfalteeritud maanteid vaid 

tee ületustena. Piirkonna vahelduvast maastikust tingitud suhteliselt tihe teede võrk on 

marsruudi valikut kergendanud. Ülesandele lisab keerulisust hajaasustus, kus 

majapidamised asuvad väga hajali ning asustuse kontsentratsioon on kõikjal suhteliselt 

72

ühtlane. Kohalike elanike privaatsuse tagamise seisukohast on hajaasustuse olemasolu 

radade projekteerimisel raskendav asjaolu. Raja kulgemist läbi majapidamise hoovi või 

väga lähedalt sellele on püütud vältida. 

Tulenevalt sihtgruppide erinevatest vajadustest ja ootustest on radade planeerimisel 

kaalutud järgmisi tingimusi: 

• Kohalikud elanikud, kes kasutaksid radasid eelkõige tervisespordiharrastuseks, 

eelistavad maastikujalgrattasõitu harrastada kõige lühemal distantsil (10 – 15 

km). Lühike distants kitsendab radade valikut ning maastikujalgratta-keskusest 

ei saa suunduda väga kaugele, sest muidu läheb distants liiga pikaks. Teetüübilt 

peetakse sobivaks kõvakattega ja hea läbitavusega enamjaolt laiu teid. Oluliseks 

ei peeta radade kulgemist mööda vaatamisväärsusi, pigem soovitakse 

kodukandiga tutvuda hoopis uue nurga alt. 

• Jalgrattaspordi harrastajate marsruudid võib planeerida pikemad (keskmiselt 25 

– 50 km või isegi rohkem). Teetüüpidest oodatakse keerukaid, kitsamaid (ntx 

ühe sõidujäljega metsarada) ja vahelduva profiiliga teid. Lähtudes eeldatavast 

maaomanike (turismitalud jne) huvist on harrastajatele planeeritud potensiaalsed 

piirkonnad, kuhu oleks võimalik rajada tehnilisi erinevate elementidega rattaraja 

sektsioone. 

• Turistidele suunatud vaatamisväärsusi tutvustavad rajad on planeeritud 20 kuni 

30 kilomeetri pikkused. Arvestades, et vaatamisväärsusi tutvustava raja 

kasutajad võivad olla seinast seina (ka lastega pered), tuleb valida hea 

läbitavusega marsruudid, mis ühendavad peamisi turismi tõmbekeskusi. 

Radade planeerimisel on arvestatud põhimõttega, et keskusest algavad erinevad rajad 

enamjaolt mööda sama marsruuti ning keskusesse tagasi suundutakse samuti mööda 

kindlat marsruuti, kasutatakse nn kogujateid. Hilisemad lahknevused pikemateks 

distantsideks toimuvad põhiteelt. Turvalisuse tagamiseks ja radade võrgustiku segaduse 

vältimiseks on planeerimisel välditud vastassuunaliste radade põrkumist. Antud 

põhimõtte rakendamine lihtsustab oluliselt hilisemat radade märgistamist ja kogu 

võrgustiku loetavust. 

73

3.3. Maastikujalgrattaradade kirjeldused 

3.3.1 Maastikujalgrattarajad tervisespordi harrastuseks 

TERVIS 10 (vt graafiline lisa 1) 

Rõuge – Suurõ-Ruuga – Mõõlu – Rõuge 

Esmalt suundutakse Ööbikuoru keskuse juurest mööda külavaheteed Suurõ-Ruuga küla 

poole, vahetult enne külasse jõudmist keeratakse vasakule tõusva reljeefiga põlluteele, 

mis läheb hiljem üle metsateeks. Jõutakse välja Mõõlu külateele, kus pööratakse 

vasakule ja võetakse suund Rõugele. Pärast laskuva iseloomuga 5 kilomeetrit jõutakse 

tagasi Rõugesse. Pikkus ca 10 kilomeetrit. 


Rõuge - Suurõ-Ruuga – Tõrvapalu – Rõuge 

Esmalt suundutakse Ööbikuoru keskuse juurest mööda külavaheteed Suurõ-Ruuga 

külla. Jõutakse Rõuge-Viitina asfaltteeni, kus pööratakse paremale ja 300 meetri pärast 

vasakule. Järgneb tasasel maal põldude vaheline külatee, ette tuleb Rõuge-Krabi asfaltee 

ületus, peale mida jõutakse Tõrvapalu metsa. Varsti keeratakse kitsamale metsateele, 

mida mööda jõutakse Rõuge külje alla tagasi. Pikkus ca 13 kilomeetrit. 


Rõuge – Suurõ-Ruuga – Mõõlu – Härämäe – Rõuge 

Esmalt suundutakse Ööbikuoru keskuse juurest mööda külavaheteed Suurõ-Ruuga küla 

poole, vahetult enne külasse jõudmist keeratakse vasakule tõusva reljeefiga põlluteele, 

mis läheb hiljem üle metsateeks. Jõutakse välja Mõõlu külateele, kus pööratakse 

paremale. Peale 300 meetrit tuleb keerata vasakule tõusva iseloomuga metsateele, kus 

võetakse suund Härämäe külale. Külla jõudes keeratakse uuesti vasakule ja suundutakse 

tagasi Rõuge poole. Alguses on põllu- ja metsateed, mis hiljem lähevad üle kitsaks 

külavaheliseks kruusateeks. Pikkus ca 15 kilomeetrit. 

3.3.2. Maastikujalgrattarajad kohaliku piirkonnaga tutvumiseks 

KAE PERRÄ Rõuge-Haanja (vt graafiline lisa 2) 

Rõuge – Suurõ-Ruuga – Mõõlu – Härämäe – Hallimäe – Haanja – Kurgjärve – Udsali – 

Kokõmäe – Paaburissa – Rõuge 

74

Ühendab piirkonna suurimaid tõmbekeskusi – Rõuget ja Haanjat. Rada saab alguse 

Ööbikuoru keskuse juurest, kust suundutakse Rõuge keskuse kaudu ja Rõuge järvede 

vahelt Haanja poole. Marsruudi esimene pool kuni Haanjani on tõusev, sealt tagasi 

Rõugesse langeva iseloomuga. Raskeim punkt ületatakse Hallimäel, kus asub ka 

vaatetorn. Haanjas on võimalik tutvuda Suure-Munamäega ja külastada Haanja suusa- 

ja puhkekeskust. Edasi suundutakse mööda kergliiklusteed Kurgjärvele, kergliiklustee 

lõppedes jätkatakse teekonda maantee paremal teepoolel kuni Udsali külani, kus 

keeratakse vasakule metsateele. Kokõmäe külla jõudes tuleb ületada asfalttee ning 

mööda metsarada ja külateed pidi jõutakse tagasi Rõugesse. Pikkus ca 25 kilomeetrit. 

Märkus 1: Lõik Rõugest Haanjani oli aastaid tagasi plaanis võtta kasutusele ametliku 

matkarajana. Sõlmiti isegi kokkuleppeid maaomanikega, kuid teadmata asjaoludel jäi 

projekt lõpule viimata. 

Märkus 2: Härämäe ja Hallimäe vahelist lõiku kasutatakse ka jalgsimatkajate poolt. 

Vajalik varustada viitadega, mis paralleelsele kasutusele tähelepanu osutavad. 

Marsruudile või selle vahetusse lähedusse jäävad huvipakkuvamad objektid: Rõuge 

vana kalmistu, Vabadussõja ausammas, Rõuge Maarja kirik, Rõuge Suurjärv, Valgjärv, 

Liinjärv, vaade Rõuge ürgorule, Härämäe-Hallimäe matkarada, Suur-Munamägi ja torn, 

RMK külastuskeskus, Haanja suusa- ja puhkekeskus, Kurgjärv 

KAE PERRÄ Saarlasõ-Viitina (vt graafiline lisa 3) 

Rõuge – Suurõ-Ruuga – Tõrvapalu – Saarlasõ – Heibri – Viitina – Mõõlu – Härämäe – 

Rõuge 

Ühendab Rõuge alevikku Saarlasõ ja Viitina külaga. Rada saab alguse Ööbikuoru 

keskuse juurest, kust suundutakse Rõuge keskuse kaudu ja Rõuge järvede vahelt Suurõ- 

Ruuga külla. Jõutakse Rõuge-Viitina asfaltteeni, kus pööratakse paremale ja 300 meetri 

pärast vasakule. Järgneb tasasel maal põldude vaheline külatee, ette tuleb Rõuge-Krabi 

asfaltee ületus, peale mida jõutakse Tõrvapalu metsa. Varsti keeratakse kitsamale 

metsateele, peale jõeületust ja metsateed jõutakse Saarlasõ külla. Edasi külateed pidi 

Viitinasse. Viitina küla peal ja mõisa kompleksi vahel tasub teha lausa eraldi rattaring. 

Viitinast suundutakse Mõõlu külatee kaudu tagasi Rõugesse. Pikkus ca 22 kilomeetrit. 

75



Liinjärv, vaade Rõuge ürgorule, Huudva oja kivi, Saarlasõ küla objektid, vaade Heibri 

külale, Viitina mõis, mõisaaed ja kõrvalhooned, Viitina järv, Viitina Järvesaare park. 

KAE PERRÄ Saarlasõ-Sänna (vt graafiline lisa 3) 

Rõuge – Suurõ-Ruuga – Tõrvapalu – Saarlasõ –Hurda – Sänna – Ahitsa – Lauri - Rõuge 

Ühendab Rõuge alevikku Saarlasõ ja Viitina külaga. Rada saab alguse Ööbikuoru 

keskuse juurest, kus suundutakse Rõuge keskuse kaudu ja Rõuge järvede vahelt Suurõ- 

Ruuga külla. Jõutakse Rõuge-Viitina asfaltteeni, kus pööratakse paremale ja 300 meetri 

pärast vasakule. Järgneb tasasel maal põldude vaheline külatee, ette tuleb Rõuge-Krabi 

asfaltee ületus, peale mida jõutakse Tõrvapalu metsa. Varsti keeratakse kitsamale 

metsateele, peale jõeületust ja metsateed jõutakse Saarlasõ külla. Külavahelist 

kruusateed pidi suundutakse Sänna suunas. Esmalt jõutakse Hurda külla, kust saab 

alguse ka “Päikesesüsteemi” matkarada (kruusatee ja kaks asfalttee ületust), mida 

mööda sõidetakse Sänna keskuseni välja. Sännast suundutakse edasi Võru-Valga 

maanteele, mida mööda sõidetakse kuni Ahitsa järveni. Järve juures asub puhkeplats ja 

ujumiskoht. Edasi suundutakse külateed pidi Lauri külla, kus ristutakse Nursi-Rõuge 

asfalteeritud maanteega ja pööratakse paremale. Umbes 4 kilomeetri pärast jõutakse 

tagasi Rõugesse. Pikkus ca 30 kilomeetrit. 



Liinjärv, vaade Rõuge ürgorule, Huudva oja kivi, Saarlasõ küla objektid, 

Päikesesüsteemi rada, Eomõisa veski, Sänna Mäeveski, Sänna Alaveski ja paisjärv, 

Sänna mõisakeskus, kultuurimõis ja rattakuur, Juhan Jaigi sünnikoht, Võrumaa kaart 

parklas, Ahitsa järv ja puhkekoht, vaade Lauri külale, vaade Handimiku külale ja Rõuge 

alevikule, Rõuge mõisapark, villa “Sonneck”, hobusetall, Kaarnakivi, Rõuge AIP, 

Rõuge Suurjärv ja Rõuge järved, Rõuge Maarja kirik, Vabadussõja ausammas, Rõuge 

kool. 

KAE PERRÄ Võru-Rõuge (vt graafiline lisa 2) 

Võru – Roosisaarõ – Juba – Vana-Nursi – Kolga – Soekõrdsi – Kiidi – Rõuge 

76

Ühendab Rõuget maakonna keskuse Võru linnaga. Marsruudile jäävad Roosisaare sild 

ja Vana-Nursi mõis. Pikkus ca 16 km. 

KAE PERRÄ Võru-Haanja (vt graafiline lisa 2) 

Võru – Kose – Puiga – Kasaritsa – Jaanimäe – Palanumäe – Haanja 

Ühendab Haanjat maakonna keskuse Võru linnaga. Võru linnast kuni Puiga külani on 

rajatud kergliiklustee. Reljeefilt on distants pidevalt tõusev. Pikkus ca 14 kilomeetrit. 

3.3.3. Maastikujalgrattarajad jalgrattaspordi harrastajale 

HARRASTAJA Nogo-Hinni (vt graafiline lisa 4) 

Rõuge – Nogo – Taudsa – Soekõrdsi – Tilgu – Hinni – Kiidi – Rõuge 

Rada saab alguse Rõuge Ööbikuoru juurest ja suundub mööda Rõuge-Rebäse-Haanja 

maanteed pidi Haanja poole ca ühe kilomeetri jagu, kui keerab vasakule põlluteele, mis 

viib Nogu külla. Külla jõudes viib vana hobuse tee mäkke üles ja tehniline laskumine 

toob mäest alla tagasi teisele poole küla. Liitutakse kruusateega, millelt keeratakse 

mõnesaja meetri pärast külavaheteele, mis viib Taudsa külla. Külast sõidetakse läbi ja 

võetakse suund Soekõrdsi külale, kuhu jõudes tuleb teha asfalttee ületus. Mööda 

nauditavat külavaheteed jõutakse Kahrila järve äärde, kus liitutakse Hinni kanjoni ja 

Rõuge vahelise matkarajaga. Alguses on tegemist põlluteega, mis hiljem läheb üle 

kallas- ja metsarajaks. Kiidi turismitalu juurde jõudes saab matkata teistel väiksematel 

radadel. Edasi läheb rada Rõuge oja kallasrajana, kuni jõuab Tõugjärveni, peale mida 

tehakse jõeületus ning jätkatakse juba Ratasjärve kallasrada mööda. Rõugesse jõudes 

läheb rattarada jalgsimatkarajast lahku ja läheb mööda külateid ja -radasid Ööbikuoru 

keskuseni välja. Pikkus ca 20 kilomeetrit. 

Märkus 1: Lõiku Hinnilt Rõugesse kasutatakse ka jalgsimatkajate poolt.Vajalik 

varustada viitadega, mis paralleelsele kasutusele tähelepanu osutavad. 

Marsruudile või selle vahetusse lähedusse jäävad huvipakkuvamad objektid: Nogu 

küla, hobusetee, Hinni kanjon, Kahrila järv, Kiidi turismitalu, Tõugjärv, Ratasjärv, 

Rõuge Suurjärv, Valgjärv, Liinjärv, Rõuge linnamägi 

77

HARRASTAJA Kurgjärve-Haanja (vt graafiline lisa 4) 

Rõuge – Suurõ-Ruuga – Mõõlu – Härämäe – Hallimäe – Kurgjärve – Haanja –Tsiämäe 

– Kaarataudsa – Kurgjärve – Udsali – Kokõmäe – Paaburissa – Rõuge 

Pikkus ca 35 kilomeetrit 

Märkus 1: Härämäe ja Hallimäe lõiku kasutatakse ka jalgsimatkajate poolt. Vajalik 


HARRASTAJA Plaani-Välla (vt graafiline lisa 5) 

Rõuge – Suurõ-Ruuga – Mõõlu – Härämäe – Hallimäe – Vänni – Kõomäe – 

Pausakunnu – Vorstimäe – Puspuri – Mäe-Suhka – Hämkoti – Haavistu – Vaska – 

Kaldemäe – Vällamäe - Tsiämäe – Kaarataudsa – Kurgjärve – Udsali – Kokõmäe – 

Paaburissa – Rõuge 


Märkus 1: Härämäe ja Hallimäe lõiku kasutatakse ka jalgsimatkajate poolt. Vajalik 


Markus 2: Osaliselt hõlmab rada ka Vällamäe matkarada, mida kasutatakse 

jalgsimatkajate poolt. Vajalik varustada viitadega, mis paralleelsele kasutusele 

tähelepanu osutavad. 

HARRASTAJA Jürihani org (vt graafiline lisa 5) 

Rõuge – Suurõ-Ruuga – Jürihani org – Tindi – Rõuge 


Märkus 1: Kasutatakse raja põhjana vana hobuseteed. Võimalus kasutada ka 

jalgsimatkana. 

Märkus 2: Tegemist on Haanja looduspargi Rõuge ürgoru sihtkaitsevööndiga, millele 

kehtib rangem kaitsekord. Tegemist on piirkonnaga, kus hetkel inimtegevus puudub ja 

keerulise reljeefi tõttu on loodus säilinud metsikuna, inimmõjudest puutumatuna. Orust 

matkaraja läbi juhtimine vajab eraldi diskussiooni looduspargi valitseja ja matkarajast 

huvitatute vahel. 

78


linnamägi, Valgjärv, Liinjärv, Rõuge ürgorg, metsik loodus, vana veskikoht. 

3.3.4. Tehnilised sektsioonid 

Tehnilisemad sektsioonid (keerulisemad maastikuolud, takistused, hüpped, tehnilisemad 

mäest laskumised ja tõusud, veetakistused, sillad, purded, laudteed, singel, downhill), 

kus huvilised saaksid harjutada erinevaid elemente ja rattavalitsemist, on planeeritud 

arvestades juba olemasolevaid tingimusi ja objekte ning eeldatavat turmistalude huvi 

arendamise vastu. Rasked ja keerukad kohad peaksid olema eraldi märgistatud, et 

tekiks võimalus neid vältida ja neist mööduda kasutades alternatiivset kergemat rada. 

Potensiaalsed tehnilised sektsioonid (vt graafilisi lisasid 4 ja 5): 

• Kiidi turismitalu 

• Nogo turismitalu 

• Hallimäe 

• Vällamäe 

• Plaani karjamõis 

• Kurgjärve spordibaas 

3.4. Radade märgistamine 

Radade korrektne ja loogiline märgistamine loob eeldused tõrgeteta rattasõidu 

nautimiseks. Märgistus saab alguse keskusest. Otstarbekas on kasutada kolme erinevat 

viida tüüpi: märgistused raja kulgemise kohta (vt joonis 3.1.), suunaviidad pööretel ja 

raja lahknevuste korral (vt joonis 3.2.) ning suunaviidad suurematesse asulatesse ja 

huvipakkuvate objektide suunas (vt joonis 3.3.). Samuti tuleb püstitada tahvleid 

erinevate lisainformatsioonidega rajal liiklemise kohta, näiteks “TÄHELEPANU! 

Matkarada kasutavad ka jalgsimatkajad”. 

Rajad tuleb märgistada kasutades ühtset vormi. Märgistustel tuleb kasutada värvide 

kombinatsiooni, kus erinevad värvid tähistavad raja iseloomu ja raskusastet. Ülesse ja 

alla jäetud valge riba parandab märgistuse loetavust ja märkamist looduses. Materjali 

79

valikul tuleb silmas pidada võimalust viita kinnitada erinevatele objektidele (puu, 

metallpost, kivisein jne), et kasutada võimalikult palju juba olemasolevaid objekte raja 

ääres. Sobivate objektide (nt puud ja kivid) puhul on mõistlik märgistust otse värvida 

objektidele (vt joonis 3.4.). 

Järgmisena on toodud võimalikud radade märgistuses kasutatavad värvid: 

• Roheline märgistus – tervisespordi harrastus 

• Punane märgistus – tutvumine kohaliku piirkonnaga 

• Sinine märgistus – maastikujalgrattaspordi harrastus 

60 

Joonis 3.1. Näide raja suunaviida tahvlist 

60 

Joonis 3.2. Näide raja märgistuse tahvlist 

Joonis 3.3. Näide suunaviida tahvlist, mis juhatab suurematesse asulatesse ja 

huvipakkuvate objektide suunas 

80 

Noole kujutis näitab raja suunda 

Värv näitab raja tüüpi 

Number näitab kulgetava raja 

kogu pikkust

Joonis 3.4. Näide maastikujalgrattaraja märgistusest Vyškovi piirkonnast Tšehhist. 

Allikas: Indrek Ots’a fotokogu 

3.5. Tegevused projekti edukaks elluviimiseks 

Radade rajamiseks oleks esmalt vajalik kooskõlastada radade kulgemised maakonna 

tasandil. Selleks annab hea võimaluse Võrumaa kergliiklusteede ja loodusradade 

teemaplaneering. 

Järgmise sammuna tuleks rajad kooskõlastada kohalikes omavalitsustes. Ideaalis oleks 

vajalik maastikujalgrattaradasid käsitleda valdade üldplaneeringutes, mis annaks kaalu 

maaomanikega läbirääkimisteks. Kui rajad oleksid üldplaneeringus kajastatud, siis 

kaasneksid avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud, avalikkus oleks kaasatud. 

Maaomanikel tekiks võimalus radade paiknemises kaasa rääkida, võimalikud 

erimeelsused kerkiksid üles protsessi alguses ja leitaks võimalikud uued lahendused. 

81

Eelpool toodut arvestades tuleks eskiisprojekti kajastada kohalike omavalitsuste 

üldplaneeringutes. 

Üldplaneeringus heakskiitva lahenduse väljaselgitamise järel võib hakata sõlmima 

kokkuleppeid maaomanikega. Avalikus kasutuses olevate teede puhul, kus kokkulepped 

valla ja maaomaniku vahel on juba sõlmitud, ei ole vajalik täiendavaid lepinguid 

sõlmida raja talumise kohta. 

Kuna enamus maastikjalgrattaradasid asub kaitsealadel, on vajalik projekt koos- 

kõlastada Keskkonnaametiga, kes on kaitsealade valitsejad. Samuti on vajalik radade 

kulgemine kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes on kaitsealade kaitse 

korraldaja ja juba olemasolevate matkaradade majandaja. Mõlema asutuse esindajatega 

konsulteeriti antud töö koostamise käigus ja eskiisprojekti koostamisel arvestati 

kokkulepitud tingimusi. 

Riigimaanteede äärsete märgistuste püstitamisel on vajalik konsulteerida ja tegevused 

kooskõlastada Maanteeametiga. Maanteeameti üheks põhiülesandeks on teehoiu 

korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel ning 

liiklusohutuse suurendamine ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine. 

Pärast kokkulepete sõlmimist saaks kogu projekti elluviimiseks taotleda finantseerimist 

erinevatest fondidest. Mõistlik oleks eelnevalt moodustada mittetulundusühing või 

sihtasutus projektile rahastuse leidmiseks ja hilisemaks maastikujalgrattaradade 

haldamiseks. Teine võimalus on kasutada eesmärgi täitmiseks mõnda juba eksisteerivat 

organisatsiooni. Mõlemal juhul peaksid organisatsiooni tegevusse panustama kohalikud 

omavalitsused, eelkõige turismile orienteeritud kohalikud ettevõtted, rattamaratonide 

korraldajad, kohalikud rattaklubid ja muud entusiastid. Projekti elluviimiseks peaks 

otsima koostöövõimalusi sihtasutusega Eesti Tervise Rajad. Pingutusi tasub teha 

erinevate sponsorlepingute sõlmimiseks aktiivseid sportlikke vabaajaveetmisvõimalusi 

hindavate ettevõtetega. 

82

KOKKUVÕTE 

Maastikujalgrattaradade rajamise vajaduse tänases Eestis tingib maastikujalgrattasõidu 

kui kasvava harrastusala areng. Jalgrattaradade rajamise vajalikkust kinnitavad erinevad 

väljatöötatud strateegilised dokumendid maakondlikul ning kohaliku omavalitsuse 

tasandil. Senised teemaplaneeringud, Võrumaa näitel, on suunatud kergliiklusteede 

rajamisele piirkonnas. Kergliiklusteede võrgustik toetab ka maastikujalgratturite 

vajadusi, kuid ei lähtu selle sihtgrupi konkreetsetest vajadustest. Lisaks ratturite 

vajadustele, tuleb lähtuda ka institutsioonide, maaomanike ning kohalike elanike 

ootustest ning hinnangutest, et luua maastikujalgrattaradade võrgustik, mis arvestab 

piirkonna looduslikke iseärasusi, sihtgruppide ootusi ning piirkonna jätkusuutlikku 

arengut. 

Magistritöö eesmärk oli koostada Võrumaa peamist turismipiirkonda hõlmav ja hästi 

toimiv maastikujalgrattaradade võrgustiku ja -keskuse eskiisprojekt arvestades 

maaomanike seisukohti ja hoiakuid, kohalike elanike ja jalgrattaspordi harrastajate 

ootusi ja vajadusi. Lahenduste väljatöötamisel arvestati piikonna looduslikke iseärasusi 

ja juba välja ehitatud infrastruktuure, et saavutada tasakaalustatud ja keskkonda säästev 

maastikujalgrattateede paiknemine Rõuge-Haanja turismipiirkonnas. 

Eskiisprojekti koostamise protsessis arvestati erinevate osapoolte soovide ja ootustega, 

milleni jõuti läbi uurimisülesande. Uurimisülesande eesmärk oli selgitada välja 

maastikujalgrattaradade arendamise võimalused Võrumaal Rõuge-Haanja piirkonnas, 

läbi maaomanike, erinevate sihtgruppide ootuste ja vajaduste, kohalike institutsioonide 

toetavate seisukohtade väljaselgitamise. 

Uurimuse materjalide analüüsimisel selgus, et maastikujalgrattakeskuse arendamist 

Rõuge-Haanja piirkonda Võrumaal toetab enamus küsitletust. Rajal pakutavatest 

teenustest eelistavad ratturid märgistuse, pesemisvõimaluste ja toitlustuse olemasolu. 

Harrastajad eelistavad radasid näha enam looduses, kus valitsevad ekstreemsemad 

tingimused ja privaatsem keskkond, samas kui kohalikele, kes hindavad enim 

83

asfalteeritud teekatet, see nii tähtis ei ole. Ratturite seisukoht on, et radadel peaks olema 

tehnilisemaid sektsioone, kus huvilised saaksid harjutada erinevaid elemente ja 

rattavalitsemist, kuid rasked ja keerukad kohad peaksid olema eraldi märgistatud, et 

tekiks võimalus neid vältida ja neist mööduda kasutades alternatiivset kergemat rada. 

Maastikujalgrattarajad tuleb siduda olemasolevate matkaradadega. Radade pikkused 

peaksid lähtuma kasutajatest: eelkõige tervisespordi harrastajale suunatud rajad 

pikkusega kuni 15 km; jalgrattasõidu harrastajatele kuni 25 – 50 km või isegi pikemad, 

turistidele suunatud rajad piirkonnaga tutvumiseks 20 kuni 35 km. Rajal peaks olema 

ligipääs ilusatele vaadetele sh võimaldama eksponeerida looduslikku mitmekesisust. 

Rattaradasid on võimalik jagada erinevate teiste sihtgruppidega. Küsitluse tulemusena 

selgus, et jalgrattaradasid nähakse kaaskasutuses jalgsi- ja suusamatkajatega, samuti ka 

jalgrattavõistluste ressursina, kuid kasutajate hoiak on ettevaatlikum hobumatkajate ja 

mootorsõidukitega sõitjate osas. Üks oluline osa rattaradade rajamises on maaomandi 

küsimus ning kokkulepped maaomanikega radade rajamise, kasutamise ja hooldamise 

osas. Maaomanikud ei näe probleeme maakasutuse osas, kui on arvesse võetud 

keskkonda säästvaid nõudeid ning tagatud heakord. Kogukonna arengus on rattaradadel 

samuti oluline koht, eelkõige ettevõtluse arengus läbi turismimajanduse edendamise, 

samuti ka elanikkonna tervise parendamises, sest jalgrattaradade olemasolu suurendab 

kohalike elanike osalust tervisesporditegevuses. Keskuse sidumine ettevõtlusega ja tulu 

tootmine on võtmeküsimus, et maastikujalgrattakeskuse projekt oleks isemajandav ja 

jätkusuutlik. 

Rõuge-Haanja alale rajatav maastikujalgrattakeskus asub kaitsealal ning seetõttu on 

oluline järgida pinnast ning kujundada rada selliselt, et vältida looduse kahjustamist. 

Samuti peab olema raja hooldusplaan hästi läbi mõeldud. 

Uurimisülesandes välja selgitatud kriteeriume arvesse võttes on koostatud eskiisprojekt 

Rõuge-Haanja maastikujalgrattakeskuse rajamiseks. Planeeritava maastikujalg- 

rattakeskuse kontseptsioon koosneb märgistatud radade võrgustikust ja erinevaid 

temaatikaga seotud teenuseid pakkuvast keskusest. Ideaalis võiks teenuseid pakkuda 

selleks spetsiaalselt rajatud keskusehoonest, kuid esmatähtis on siiski erinevate pikkuste 

ja raskusastmetega radade võrgustiku olemasolu. 

84

Maastikujalgrattakeskuse asukohaks on planeeritud Ööbikuoru keskus Rõuge alevikus. 

Lähtuvalt kasutamise eesmägist on maastikujalgrattaradade võrgustiku rajad planeeritud 

kolmele erinevale sihtgrupile: kohalikud elanikele tervisespordi harrastuseks, 

jalgrattasõidu harrastajatele maastikujalgrattasõidu harrastuseks, turistidele piirkonnaga 

tutvumiseks läbi aktiivturismi tegevuse. Radadel esineb erinevaid teekattetüüpe ning 

rajad on liigitatud vastavalt distantsi pikkusest ja üldisest raskusastmest. Radade 

planeerimisel on arvestatud põhimõttega, et keskusest algavad erinevad rajad enamjaolt 

mööda sama marsruuti ning keskusesse tagasi suundutakse samuti mööda kindlat 

marsruuti, kasutatakse nn kogujateid. Turvalisuse tagamiseks ja radade võrgustiku 

segaduse vältimiseks on planeerimisel välditud vastassuunaliste radade põrkumist. 

Koostatud on kümme erinevat rattaraja marsruuti, mis järgivad erinevate sihtrühmade 

vajadusi ja ootusi. Radade korrektne ja loogiline märgistamine loob eeldused tõrgeteta 

rattasõidu nautimiseks. Märgistus saab alguse keskusest. Otstarbekas on kasutada kolme 

erinevat viida tüüpi: märgistused raja kulgemise kohta, suunaviidad pööretel ja raja 

lahknevuste korral ning suunaviidad suurematesse asulatesse ja huvipakkuvate 

objektide suunas. Olulisel kohal on infotahvlid ning hoiatussildid rajaliikluse- ja 

kasutajate kohta, et vältida konfliktide teket. 

Magistritöö üks ülesanne oli tuua välja tegevuskava, mis on oluline 

maastikujalgrattavõrgustiku ellu viimiseks. Peale planeeringu koostamist, mis tugineb 

kõigi osapoolt ootustele, on vaja järgmise sammuna rajad kooskõlastada kohalikes 

omavalitsustes. Ideaalis oleks vajalik maastikujalgrattaradasid käsitleda valdade 

üldplaneeringutes, mis annaks kaalu maaomanikega läbirääkimisteks. Üldplaneeringus 

heakskiitva lahenduse väljaselgitamise järel võib hakata sõlmima kokkuleppeid 

maaomanikega. Pärast kokkulepete sõlmimist on võimalus kogu projekti elluviimiseks 

taotleda finantseerimist erinevatest fondidest. Soovitav on eelnevalt moodustada 

mittetulundusühing või sihtasutus maastikujalgrattaradade haldamiseks. Teine võimalus 

on kasutada eesmärgi täitmiseks mõnda juba eksisteerivat organisatsiooni. Mõlemal 

juhul peaksid organisatsiooni panustama kohalikud omavalitsused, kohalikud ettevõtted, 

rattamaratonide korraldajad ja muud entusiastid, nt kohalikud rattaklubid. Kuna enamus 

maastikjalgrattaradasid asub kaitsealadel, on vajalik projekt kooskõlastada Keskkonna- 

ametiga, kes on kaitsealade valitseja. 

85

Koostatud materjal toetab Eestisse rajatavate maastikujalgrattakeskuste rajamise 

protsessi, koondades info radadega seotud sihtrühmade ootuste ja vajaduste kohta. 

Uurimuse tulemused on kasutatavad toetava materjalina üle Eesti, sest kajastab ka teiste 

piirkondade ratturite ootusi ning riiklike institutsioonide seisukohti. Erinevusi või tulla 

regiooniti kohalikest iseärasustest või kogukondade hoiakutest. 

86

Viidatud allikad 

Allas, A. 2010. (Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja). Autori 

intervjuu. Helisalvestis. Võru, 26. aprill 2010. 

Asjaõigusseadus. 2010. eRT. [www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13277788] 

Eesti Jalgratturite Liidu pikaajalised eesmärgid ja arengukava aastateks 2007-2013. 

2007. Eesti Jalgratturite Liit. (03.03.2010) 

[www.ejl.ee/public/files/arengukava.pdf] 

Carothers, P., Vaske, J.J., Donnelly, M. P. 2001. Social Values versus Interpersonal 

Conflict among Hikers and Mountain Bikers. - Leisure Sciences, nr 23.1, lk 47- 

61. 

Chavez, D.J, Winter, P.L, Baas, J.M. 1993. Recreational Mountain Biking: A 

Management Perspective. Journal of Park and Recreation Administration. - Vol 

11, nr 3, lk 29-36. 

Denks, T. 2010. (RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja). Autori 

intervjuu. Helisalvestis. Haanja, 30. aprill 2010. 

Downward, P., Lumsdon, L., 2001. The development of recreational cycle routes: an 

evaluation of users needs. - Managing Leisure, nr 6, lk 50–60. 

Goeft, U., Alder, J., 2009. Sustainable Mountain Biking: A Case Study from the 

Southwest of Western Australia. - Journal of Sustainable Tourism, nr 9, lk 193- 

211. 

Gotmans, J. 2010. (Haanja vallavanem). Autori intervjuu. Helisalvestis. Haanja, 17. 

aprill 2010. 

Haanja looduspargi kaitse-eeskiri.1995. Eesti Vabariigi Valitsus. 

[www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=23605] (24.02.2010) 

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava. 2005. Keskkonnaministeerium. 

[www.haanjapark.ee/failid/HLP_KKK_13.06.05.doc] (24.02.2010) 

Haanja valla arengukava 2005 – 2014. 2004. Haanja vallavolikogu. 

[www.haanja.ee/upload/file/1206532074661552.pdf] (24.02.2010) 

Haanja valla turismi arengukava aastani 2014. 2007. Haanja vallavolikogu. 

87

[www.haanja.ee/upload/file/1206532277357428.pdf] (20.02.2010) 

Hirsjärvi, S., Remes, P. ja Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus 

Medicana. 

Laherand, M. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 

Mason, P., Leberman, S. 2000. Local Planning for Recreation and Tourism: A Case 

Study of Mountain Biking from New Zeeland´s Manawatu Region. – Journal of 

Sustainable Tourism, Vol 8, nr 2, 97–115. 

Newsome, D., Davies, C., 2009. A case study in estimating the area of informal trail 

development and associated impacts caused by mountain bike activity in John 

Forrest National Park, Western Australia. - Journal of Ecotourism, Vol 8, nr 3, 

lk 237–253. 

Näkk, K. 2010. (RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna külastusjuht). Autori 

intervjuu. Helisalvestis. Haanja, 30. aprill 2010. 

Näkk, S. 2010. (RMK looduskaitsetalituse looduskaitsespetsialist). Autori intervjuu. 

Helisalvestis. Haanja, 30. aprill 2010. 

Ravenscroft, N. 2004. Tales From The Tracks - International Review for the Sociology 

of Sport, Vol 39, nr 1, lk 27–44 

Rõuge valla aktiivturismi arengukava aastani 2013. 2007. Rõuge vallavolikogu. 

[www.rauge.ee/sisu/avalik_teave/rougeaktiivturism_291107.pdf] 

(20.02.2010) 

Rõuge valla arengukava 2010 – 2017. 2010. Rõuge vallavolikogu. 

Saarnits, P. 2010. (Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist). Autori intervjuu. 


Tanilsoo, J. 2010. (Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist). Autori intervjuu. 


Teeseadus. 2010. eRT. [www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13250867] 

Toots, T. 2010. (Rõuge vallavanem). Autori intervjuu. Helisalvestis. Rõuge, 17. aprill 

2010. 

Võru maakonna planeering. 2002. Võru maavalitsus. 

[www.werro.ee/maakond/planeeringud/maakonnaplaneering] (20.02.2010) 

Võrumaa aastaraamat 2005 – 2007. 2008. Võru maavalitsus. 

[www.werro.ee/failid/stat/kava050607/1_yld.pdf] (20.02.2010) 

88

Võrumaa jalgrattateede võrgu I etapi teemaplaneering. 2005. Võru maavalitsus. 

[www.werro.ee/failid/planeeringud/jalgrattateed/1JT_Seletuskiri2005.pdf] 

(20.02.2010) 

Võrumaa kergliiklusteede ja loodusradade teemaplaneeringu eelnõu. 2010. Võru 

maavalitsus. 

Võrumaa turismiarengustrateegia 2015 ja tegevuskava 2007-2010. 2007. Võru 

maavalitsus. [www.visitvoru.ee/upl/failid/v_rumaa_tak_20.06.07.pdf] 

(20.02.2010) 

Wang, G., Macera, C.A., Scudder-Soucie, B., Schmid, T., Pratt, M., Buchner, D. 2005. 

A Cost-Benefit Analysis of Physical Activity Using Bike/Pedestrian Trails. - 

Health Promotion Practice, nr 6, lk 174-179. 

89

Lisad 

Lisa 1. Rõuge-Haanja piirkonna suurimast 

maastikujalgrattaüritusest osavõtjate arvud aastatel 1999-2009 

Üritus Osalejaid kokku 

Haanja Rattamaraton 1999 99 








Rõuge Rattamaraton 2007 989 



Allikas: www.sportinfo.ee; www.e-sport.ee 

90

Lisa 2. Kohalikele maaomanikele suunatud küsitlusankeet 

Hea Rõuge-Haanja piirkonna maaomanik! 

Olen lõpetamas oma magistriõpinguid Eesti Maaülikoolis maakorralduse erialal ning tänavu 

kevadel on aeg koostada magistritöö. Püüan siduda magistritöö teemat oma hobi ja harrastusega 

ning olen valinud teemaks meie kodukoha jalgrattateed. Samuti soovin, et antud tööst tõuseks ka 

reaalset kasu kohalikule piirkonnale. 

Antud küsimustik on koostatud maastikujalgrattaradadega seonduva magistritöö raames. 

Magistritöö eesmärgiks on koostada Võrumaale Rõuge-Haanja piirkonda 

maastikujalgrattakeskuse kontseptsioon koos maastikujalgrattaradade võrgustiku 

eskiisprojektiga. Käsitletavad rattarajad on mõeldud kasutamiseks kohalikele inimestele, 

rattasportlastele kui ka piirkonda külastavatele turistidele. 

Küsimustiku tulemusel selguvad maaomanike hoiakud ja seisukohad, mis annavad täpsema 

sisendi maastikujalgrattakeskuse planeerimiseks. Maaomanike arvamuste väljaselgitamine 

radade planeerimisel on väga oluline ja möödapääsmatu. 

Maastikujalgrattaradade võrgustik – ühtse märgistusega erinevate pikkuste, raskusastmete, 

teekatete ja temaatikatega eelkõige maastikurattaga sõitmiseks mõeldud rattarajad, mis saavad 

alguse ühest punktist ja ühendavad suuremaid piirkonna asulaid. 

Maastikujalgrattakeskus – maastikujalgrattaradade võrgustik ja maastikurattureid teenindav 

keskusehoone pesemisvõimaluste, rattahoolduse, rattalaenutuse, esmaabi, internet, telefon ja 

muu vajalikuga. Keskusest algavad ja lõppevad kõik rattarajad. 

1. Kas peate otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja 

piirkonda? Märkida sobiv 

…….Jah …....Ei …….Ei oska öelda 

2. Milliseid huvipakkuvaid objekte leidub teie piirkonnas, mida võiks kajastada 

vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal? Lubatud mitu valikut 

….turismi objektid 

….ajaloolised objektid 

….orud 

….ilusad vaated 

….järved 

….looduslik mitmekesisus 

….pärandkultuur 

….jõed 

….muu, nimetada . 

….taluarhitektuur 

….metsad 

.………………………… 

3. Millisel kasutusotstarbel näeksite võimalust loodavaid maastikujalgrattaradasid 

kasutada? Lubatud mitu valikut 

….asulate vaheliseks liiklemiseks 

….tutvumiseks vaatamisväärsustega 

….vabaaja veetmisvõimalusena 

….tervisespordi harrastuseks 

4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid 

kasutada? Märkida ristikesega igale kasutusviisile vastav arvamus 

jalgsimatk 

(kepikõnd jne) 

hobumatk 


(atv, mootorsaani, 

mootorratta) 

matkad 

suusamatk 

jalgrattavõistluste 

korraldamine 

muu, nimetada 

……………………. 

91 

….jalgrattaspordi treeninguks 

….kinnisvara hoolduseks 

….muu, nimetada 

…………………………….. 

Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte Ei oska öelda

5. Kuidas hindate planeeritava märgistatud maastikurattaradade panust kohaliku elu 

arengusse (sh turism, külaliikumine, tervislik eluviis jne)? Hinnata 5 palli süsteemis, 

märkida ringiga vastav hindepunkt 

1 2 3 4 5 

(panus puudub) (kõrge panus) 

5. Kas näete maastikurattaradade näol ohtu senisele maakasutusele? Märkida sobiv 

….kindlasti ….pigem jah ….pigem ei ….üldse mitte 

….ei oska öelda 

7. Kas oleksite nõus lubama maastikujalgrattaraja kulgemist mööda Teile kuuluva 

maad? Märkida sobiv 

….kindlasti ….pigem jah ….pigem ei ….kindlasti mitte 


8. Kas nõuaksite Teile kuuluvalt maalt läbiva rattaraja talumise eest 

kompensatsiooni? Märkida sobiv 

….kindlasti ….pigem jah ….pigem ei ….kindlasti mitte 


8.1 Kui vastasite "Kindlasti" või Pigem jah", siis milles kompensatsioon võiks 

väljenduda? 

……………………………………………………………………………………………………………… 

……………………………………………………………………………………………………………… 

…… 

INFO VASTAJA KOHTA 

1. Kas olete maaomanik Rõuge-Haanja piirkonnas? 

.… Jah …. Ei 

2. Kas Teil maaomanikuna on olnud varasemat kokkupuudet piirkonnas toimunud 

rattaspordiüritustega? 

…. Jah …. Ei 

3. Vastaja vanus: ……... 

4. Sugu: …..naine ….mees 

5. Elukoht (palun märkida omavalitsuse ja küla täpsusega): 

…………………………………………………… 

AITÄH, ET LEIDSID AEGA! 

Küsimused-ettepanekud: 


karel.saarna@gmail.com 

tel 5560 3989 

92

Lisa 3. Kohalikele elanikele suunatud küsitlusankeet 

Hea Rõuge-Haanja piirkonna elanik! 

Olen lõpetamas oma magistriõpinguid Eesti Maaülikoolis maakorralduse erialal ning tänavu kevadel on 

aeg koostada magistritöö. Püüan siduda magistritöö teemat oma hobi ja harrastusega ning olen valinud 

teemaks meie kodukoha jalgrattateed. Samuti soovin, et antud tööst tõuseks ka reaalset kasu kohalikule 

piirkonnale. 

Antud küsimustik on koostatud maastikujalgrattaradadega seonduva magistritöö raames. Magistritöö 

eesmärgiks on koostada Võrumaale Rõuge-Haanja piirkonda maastikujalgrattakeskuse kontseptsioon 

koos maastikujalgrattaradade võrgustiku eskiisprojektiga. Käsitletavad rattarajad on mõeldud 

kasutamiseks kohalikele inimestele, rattasportlastele kui ka piirkonda külastavatele turistidele. 

Küsimustiku tulemusel selguvad kohalike elanike ootused ja vajadused, mis annavad täpsema sisendi 

maastikujalgrattakeskuse planeerimiseks. Kohalike elanike arvamuste väljaselgitamine radade 

planeerimisel on oluline ja möödapääsmatu. 

Maastikujalgrattaradade võrgustik – ühtse märgistusega erinevate pikkuste, raskusastmete, teekatete ja 

temaatikatega eelkõige maastikurattaga sõitmiseks mõeldud rattarajad, mis saavad alguse ühest punktist 

ja ühendavad suuremaid piirkonna asulaid. 


keskusehoone pesemisvõimaluste, rattahoolduse, rattalaenutuse, esmaabi, internet, telefon ja muu 

vajalikuga. Keskusest algavad ja lõppevad kõik rattarajad. 

1. Kas peate otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja piirkonda? Märkida 

sobiv 


2. Kas oleksite huvitatud, et maastikujalgrattarada kulgeks sinu kodu lähedalt? Märkida sobiv 


2.1 Kui Jah, siis kui lähedalt? Märkida sobiv 

….0 kuni 1 km ….1,1 kuni 3 km ….3,1 kuni 6 km ….6,1 või rohkem 

3. Milliseid huvipakkuvaid objekte leidub teie piirkonnas, mida võiks kajastada vaatamisväärsusi 

tutvustaval rattarajal? Lubatud mitu valikut 

….turismi objektid 

….ajaloolised objektid ….orud 

….ilusad vaated 

….järved 

….looduslik mitmekesisus 

….pärandkultuur 

….jõed 

….muu, nimetada ……… 

….taluarhitektuur 

….metsad 

.……… 

4. Milliseid teid ja radasid sooviksite näha maastikujalgrattaradade kooseisus? Hinnata teetüübi 

vajalikkust skaalal 1 kuni 5 (1 - ei pea vajalikuks; 5 - väga vajalik), märkida ristiga sobiv väärtus 

1 2 3 4 5 



kergliiklustee – eraldi muldel maanteega paralleelne 

kõvakattega tee 

külatee – külasid maanteega või omavahel ühendav 

kruusakattega tee 

põllutee – kahe rattajäljega keskelt heinaribaga tee 

metsatee – kahe rattajäljega metsas asuv mullakattega 

tee 

metsarada – ühe rattajäljega metsas asuv jalgrada jalgsi 

või rattaga liiklemiseks 

kallasrada – ühe rattajäljega veekogu ääres asuv jalgrada 

jalgsi või rattaga liiklemiseks 

Muu, nimetada: ……………………… 

…………………………………………. 

5. Millisel kasutusotstarbel näeksite võimalust loodavaid maastikujalgrattaradasid kasutada? 

Lubatud mitu valikut 

….asulate vaheliseks liiklemiseks 

….jalgrattaspordi treeninguks 

….tutvumiseks vaatamisväärsustega 

….kinnisvara hoolduseks 

….vabaaja veetmisvõimalusena 

….muu, nimetada ………… 

….tervisespordi harrastuseks 

………… 

93

6. Millised oleksid otstarbekad maastikujalgrattaradade pikkused? Märkida ristiga sobiv 

kilomeetrite vahemik 

kuni 10 km 11 - 20 21 - 35 36 – 50 km 50 km ja 

km km 

rohkem 

Tervisespordi harrastuse 

puhul 

Jalgrattaspordi treeningu 

puhul 

Vaatamisväärsusi tutvustava 

trassi puhul 

7. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? Märkida ristiga igale 

kasutusviisile vastav arvamus 

Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte Ei oska 

öelda 

jalgsimatk (kepikõnd jne) 

hobumatk 

mootorsõidukite (atv, 

mootorsaani, mootorratta) 

matkad 

suusamatk 


korraldamine 

muu, nimetada ……………. 


arengusse (sh turism, külaliikumine, tervislik eluviis jne)? Hinnata 5 palli süsteemis, märkida 

ringiga vastav hindepunkt 

(panus puudub) (kõrge panus) 

1 2 3 4 5 

9. Kas loodavad märgistatud rattarajad kutsuks teid rohkem harrastama jalgrattasõitu? 

Märkida sobiv 

….kindlasti ….pigem jah ….pigem ei ….üldse mitte ….ei oska öelda 

10. Kui tihti kasutaksite loodava maastikujalgrattakeskuse radasid? Märkida sobiv 

….kord aastas 

….2 – 5 korda kuus 

….kord kuus 



1. Teie suhe jalgrattaga? Märkida sobiv 

….Jalgrattasportlane, regulaarselt treeniv rattur 

….Jalgrattasõitu kui tervisesporti harrastav inimene 

2. Kui tihti harrastate jalgrattasõitu? Märkida sobiv 

….iga päev 

….3 – 4 korda nädalas 




94 

….iga nädal 

….ei kasutaks üldse 


….paar korda hooaja jooksul 

….ei harrasta üldse 

5. Elukoht (palun märkida omavalitsuse ja küla täpsusega): …………………………………… 





tel 5560 3989 

….Jalgrattasõitu mitte harrastav kuid kehaliselt 

aktiivne inimene 

….Kehaliselt mitte eriti aktiivne inimene

Lisa 4. Jalgrattaspordi harrastajale suunatud küsitlusankeet 

Hea jalgrattaspordi harrastaja! 

Olen lõpetamas oma magistriõpinguid Eesti Maaülikoolis maakorralduse erialal ning tänavu kevadel on aeg 

koostada magistritöö. Püüan siduda magistritöö teemat oma hobi ja harrastusega ning olen valinud 

teemaks meie kodukoha jalgrattateed. Samuti soovin, et antud tööst tõuseks ka reaalset kasu kohalikule 

piirkonnale. 

Antud küsimustik on koostatud maastikujalgrattaradadega seonduva magistritöö raames. Magistritöö 

eesmärgiks on koostada Võrumaale Rõuge-Haanja piirkonda maastikujalgrattakeskuse kontseptsioon koos 

maastikujalgrattaradade võrgustiku eskiisprojektiga. Käsitletavad rattarajad on mõeldud kasutamiseks 

kohalikele inimestele, rattasportlastele kui ka piirkonda külastavatele turistidele. 

Küsimustiku tulemusel selguvad maastikujalgrattaspordi harrastajate ootused ja vajadused, mis annavad 

täpsema sisendi maastikujalgrattakeskuse planeerimiseks. 

Maastikujalgrattaradade võrgustik – ühtse märgistusega erinevate pikkuste, raskusastmete, teekatete ja 

temaatikatega eelkõige maastikurattaga sõitmiseks mõeldud rattarajad, mis saavad alguse ühest punktist ja 

ühendavad suuremaid piirkonna asulaid. 

Maastikujalgrattakeskus – maastikujalgrattaradade võrgustik ja maastikurattureid teenindav keskusehoone 

pesemisvõimaluste, rattahoolduse, rattalaenutuse, esmaabi, internet, telefon ja muu vajalikuga. Keskusest 

algavad ja lõppevad kõik rattarajad. 

1. Kas peate otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja piirkonda? Märkida sobiv 


1.1. Kui "Jah", siis kas pead Rõuge-Haanja piirkonda sobivaks maastikujalgrattakeskuse 

rajamiseks? Märkida sobiv 

….kindlasti ….pigem jah ….pigem ei ….üldse mitte 


2. Milliseid teid ja radasid sooviksite näha maastikujalgrattaradade kooseisus? Hinnata teetüübi 

vajalikkust skaalal 1 kuni 5 (1 - ei pea vajalikuks; 5 - väga vajalik), märkida ristiga sobiv väärtus 

1 2 3 4 5 



kergliiklustee – eraldi muldel maanteega 

paralleelne kõvakattega tee 

külatee – külasid maanteega või omavahel 

ühendav kruusakattega tee 

põllutee – kahe rattajäljega keskelt heinaribaga 

tee 

metsatee – kahe rattajäljega metsas asuv 

mullakattega tee 

metsarada – ühe rattajäljega metsas asuv 

jalgrada jalgsi või rattaga liiklemiseks 

kallasrada – ühe rattajäljega veekogu ääres 

asuv jalgrada jalgsi või rattaga liiklemiseks 

Muu, nimetada: ……………………… 

…………………………………………. 

3. Millised oleksid otstarbekad maastikujalgrattaradade pikkused? Märkida ristiga sobiv kilomeetrite 

vahemik 

kuni 10 11 - 20 km 21 - 35 km 36 – 50 50 km ja 

km 

km rohkem 

Tervisespordi 

harrastuse puhul 


treeningu puhul 

Vaatamisväärsusi 

tutvustava trassi puhul 

95

4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? Märkida ristiga 

igale kasutusviisile vastav arvamus 


hobumatk 

mootorsõidukite (atv, 

mootorsaani, mootorratta) 

matkad 

suusamatk 


korraldamine 

muu, nimetada 

……………………. 

Kindlasti Pigem 

jah 

96 

Pigem 

ei 

Kindlasti 

mitte 

Ei oska 

öelda 

5. Kui tihti kasutaksite loodava maastikujalgrattakeskuse radasid? Märkida sobiv 

….kord aastas 


….kord kuus 


….iga nädal 

….ei kasutaks üldse 

6. Milliseid teenuseid ja toetavaid võimalusi võiks maastikujalgrattakeskus pakkuda? 

Lubatud mitu valiku 

…rattahooldus ja tehniline abi 

…rattapesu 

…toitlustus 

…majutus 

…matkajuhiteenus 

…raja kaardid 


1. Teie suhe jalgrattaga? Märkida sobiv 

….Jalgrattasportlane, regulaarselt treeniv rattur 

….Jalgrattasõitu kui tervisesporti harrastav inimene 

….Jalgrattasõitu mitte harrastav kuid 

kehaliselt aktiivne inimene 

….Kehaliselt mitte eriti aktiivne inimene 

2. Kui tihti harrastate jalgrattasõitu? Märkida sobiv 

….iga päev 






…esmaabi 

…internet 

…pesemisvõimalus 

…radade GPS-teenus 

…rattalaenutus 

…muu, nimetada ……….. 

….paar korda hooaja jooksul 

….ei harrasta üldse 

5. Elukoht (palun märkida omavalitsuse ja küla täpsusega): …………………… 





tel 5560 3989

Lisa 5. Rõuge vallavanemaga läbi viidud intervjuu skeem 

Magistritöö 











Intervjuu 

Uurimustöö käigus viiakse läbi intervjuud teemaga seotud ja teemast huvitatud asutuste 

esindajatega. 

RÕUGE VALLAVANEM TIIT TOOTS 

Käsitletavad teemad 

Idee tutvustus 

Otstarbekus 

Kas vallavalitsus peab otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja 

piirkonda? 

Mis põhjustel peate otstarbekaks? (esmatähtis põhjus ja vähem tähtsamad põhjused) 

Rattarajad 

Milliseid huvipakkuvaid objekte võiks kajastada vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal? 

Millisel kasutusotstarbel näeksite võimalust loodavaid maastikujalgrattaradasid kasutada? 

Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? 

Milliseid teenuseid ja toetavaid võimalusi võiks maastikujalgrattakeskus pakkuda? 

Maaomand 

Kas näete maastikurattaradade näol ohtu senisele maakasutusele? 

Kuidas jõuda maaomanikega matkaraja talumises kokkuleppele? 

Millised on olnud vallavalitsuse kogemused selles küsimuses? 

Kui maaomanikud nõuavad kompensatsiooni, siis milles see võiks väljenduda? 

Kitsaskohad 

Milliseid teisi kitsaskohti ja raskusi näete rattaradade võrgustiku rajamises? 

Kuidas neid ületada? 

Tegevused edukaks elluviimiseks 

Millised oleksid vajalikud tegevused projekti edukaks elluviimiseks? 

Kõige tulemuslikum ja tõenäolisem stsenaarium? 

Kelle poolt võiks tulla initsiatiiv radade rajamise osas? 

Vallavalitsuse toetus 

Kuidas hindate planeeritava märgistatud maastikurattaradade panust kohaliku elu arengusse? 

Kuidas vallavalitsus saaks toetada projekti elluviimisel? 


Karel.saarna@gmail.com 

Tel 5560 3989 

97

Lisa 6. Haanja vallavanemaga läbi viidud intervjuu skeem 

Magistritöö 











Intervjuu 


esindajatega. 

HAANJA VALLAVANEM JURI GOTMANS 



Otstarbekus 

Kas vallavalitsus peab otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja 

piirkonda? 


Rattarajad 

Milliseid huvipakkuvaid objekte võiks kajastada vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal? 

Millisel kasutusotstarbel näeksite võimalust loodavaid maastikujalgrattaradasid kasutada? 


Milliseid teenuseid ja toetavaid võimalusi võiks maastikujalgrattakeskus pakkuda? 

Maaomand 



Millised on olnud vallavalitsuse kogemused selles küsimuses? 


Kitsaskohad 







Vallavalitsuse toetus 


Kuidas vallavalitsus saaks toetada projekti elluviimisel? 



Tel 5560 3989 

98

Lisa 7. Võru Maavalitsuse esindajaga läbi viidud intervjuu 

skeem 

Magistritöö 











Intervjuu 


esindajatega. 

Võru maavalitsuse Arengu-ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas 



Otstarbekus 

Kas maavalitsus peab otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse arendamist ja rajamist Rõuge- 

Haanja piirkonda? 



Sh panus aktiivturismi arendamisse? 

Maaomand 


Millised on olnud maavalitsuse kogemused selles küsimuses? 


(Kas näete maastikurattaradade näol ohtu senisele maakasutusele?) 

Kitsaskohad 



Maavalitsuse tugi 

Magistritöö seos Võrumaa jalgrattateede teemaplaneeringuga? 

Kuidas maavalitsus saaks toetada projekti elluviimisel? 







Tel 5560 3989 

99

Lisa 8. Keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse 

esindajatega läbi viidud grupiintervjuu skeem 

Magistritöö 










muu vajalikuga. 

Intervjuu 


esindajatega. 

KESKKONNAAMETI ja RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE ESINDAJAD 



Otstarbekus 

Kas peate otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja piirkonda? 


Keskkond 

Kas Teie asutus näeb maastikujalgrattaradade näol ohtu looduskeskkonnale? 

Haanja looduspark ja muud kaitsealad? Sihtkaitsevööndid? Märgistamine? 

Rattarajad 

Millised juba olemasolevaid matkaradasid võiks kasutada ka maastikrattaradadena? Neid liita 

võrgustikku? 

(Milliseid huvipakkuvaid objekte võiks kajastada vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal?) 


Maaomand 



Millised on olnud Teie kogemused maaomandi küsimuses? 


Kogemused 

Millised on Teie kogemused seoses matkaradade käigus hoidmisega? Märgistus? 

Milliseid kitsaskohti ja raskusi näete rattaradade võrgustiku rajamises? 







Kuidas Teie asutus saaks toetada projekti elluviimisel? 

100

Lisa 9. Kohalike maaomanike seas läbiviidud küsitluse 

tulemused 

VASTAJAID 71 

1. Kas peate otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja piirkonda? 

Jah 57 80% 

Ei 3 4% 

Ei oska öelda 11 16% 

2. Milliseid huvipakkuvaid objekte leidub teie piirkonnas, mida võiks kajastada 

vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal? 

turismi objektid 33 46% 

ilusad vaated 62 83% 

pärandkultuur 24 33% 

taluarhitektuur 22 29% 

ajaloolised objektid 24 34% 

jõed 25 33% 

järved 52 71% 

orud 46 63% 

metsad 39 54% 

looduslik mitmekesisus 43 57% 

muu, nimetada punktis 2.1. 2 6% 

2.1. Milliseid teisi huvipakkuvaid objekte võiks veel kajastada rattarajal? 

eelnrv loetelu on piisav / söök,jook / Huvitavaid talusid või väikeettevõtteid kui nad seda ise soovivad / 

Tuntud kirjandus-, kultuuri- jne -tegelaste sünnikohti. / Puudusid märked / Ei leidu objekte / Ei ole 

märgitud / Ei ole märgitud 

3. Millisel kasutusotstarbel näeksite võimalust loodavaid maastikujalgrattaradasid kasutada? 

Asulate vaheliseks liiklemiseks 46 63% 

Tutvumiseks vaatamisväärsustega 48 66% 

Vabaaja veetmisvõimalusena 58 77% 

Tervisespordi harrastuseks 59 81% 

Jalgrattaspordi treeninguks 43 57% 

Kinnisvara hooldamiseks 9 13% 

Muu, nimetada punktis 3.1. 2 6% 

3.1. Millisel muul eelmises küsimuses nimetamatta jäänud kasutusotstarbel näete võimalust 

kasutada loodavaid radasid? 

Eelnevas loetelus on minu nägemust mööda kõik otstarbed / Loodussäästliku turismi arendamiseks / 

/ Pooldan igati Rõuge-Haanja piirkonda tähistatud ja kaardistatud matkaradade võrgustiku 

loomiist. Kaitstavate loodusobjektide seaduse poolt on juba määratletud looduspargi avaliku 

kasutuse printsiip. Radade kavandamisel tulekski just sellisest lähtuda, et need pakuksid 

võrdseid võimalusi kõigile. Selliselt aitaks projekti rakendamine kaasa ulatuslikumalt ka 

kohaliku ettevõtluse arengule.Jalgrattakeskuse loomine on hea idee kuna jalgrattaga 

liikumine on üks soodsamaid võimalusi piirkonnast ülevaate saamiseks. Kui jalgrattakeskus 

õnnestub rajada riigi ja Euroopa Liidu vahendite toel, siis selle haldamisega saab tegeleda 

üksnes eraettevõtjast operaator. Multifunktsionaalselt kavandatud radade võrgustikul jätkub 

aga ruumi tegutsemiseks paljudele 

aktiivse puhkuse teenuseid pakkuvale ettevõtjale. 

Keerulisem on lugu loodospargi piires mootorsõidukite kasutamisega. Isiklikult leian, et 

sellised vahendid loodusparki ei sobi. 

101

sellised vahendid loodusparki ei sobi. 

Huvigrupid on aga väga erinevad ja tänaseks on paljud inimesed omale muretsenud 

maastikul liikumist võimaldavad 

motoriseeritud vahendid. Nendega liikumise keelamine on nagu paisu taha vee kogumine. 

Seega leian, et piiratud ulatuses 

peaksid olema rajad avatud ka sellistele vahenditele võimaldamaks liikuda ühest piirkonnast 

teise liikuda. / 

4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? - jalgsimatk 

(kepikõnd jne) 

51 72% 

Pigem jah 16 23% 

Pigem ei 2 3% 

Kindlasti mitte 1 1% 


4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? - hobumatk 

Kindlasti 9 13% 


Pigem ei 13 18% 



4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? - mootorsõidukite 

(ATV, mootorsaani, mootorratta jne) matkad 






4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? - suusamatk 



Pigem ei 5 7% 



4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada? - 

jalgrattavõistluste korraldamine 



Pigem ei 3 4% 



4.1. Millisel teisel eelmises küsimuses nimetamatta jäänud kasutusviisil näete võimalust 


jooks / räätsamatkal / ATV-,mootorsaani-, hobu- aj suusamatkarada need kõik tahavad eraldi radasi 

need ei saa kattuda. / rulluisutamine ja -suusatamine / rulluisutamine (Kindlasti) / / orienteerumine, 

õpperada / 


arengusse (sh turism, külaliikumine, tervislik eluviis jne)? 

1 Panus puudub 3 4% 

102

2 4 6% 

3 14 20% 

4 27 38% 

5 Kõrge panus 23 32% 

6. Kas näete rattaradade näol ohtu senisele 

maakasutusele? 






7. Kas oleksite nõus lubama maastikujalgrattaraja kulgemist mööda Teile kuuluvat 

maad? 






8. Kas nõuaksite Teile kuuluvalt maalt läbiva rattaraja talumise eest kompensatsiooni? 

Kindlasti (täpsustada punktis 8.1) 6 10% 

Pigem jah (täpsustada punktis 8.1) 10 14% 




8.1 Kui vastasite "Kindlasti" või Pigem jah", siis milles kompensatsioon võiks väljenduda? 

Kui tekitatakse kahju rattarajal liiklemisega maaomanikule (prügi, sõitmine väljaspool rada), peaks selle 

eest olema kompensatsioon. / vastastikusel lugupidamisel tuginevas koostöös / Seda muidugi juhul kui 

rada kasutatakse ainult raja piires ning juurde ei teki nn omavoliliselt lisaradasid põhiraja kõrvale. / 

rahaline / 

/ Märkuseks: kogu probleem on minu jaoks vastuoluline. Ühelt poolt saan aru, et jalgrattaraja 

kulgemine läbi minu kinnistu (kahe järve vahel) on raja seisukohalt vajalik. Kuid teiselt poolt 

viimaste aastate praktika (läbiviidud rohkearvulised võistlused) on näidanud, et privaatsus 

saab oluliselt häiritud, kuna võistlusteks on kasutatud 4 erinevat rada ca 1,5 ha suurusel 

pindalal. / 

/ jalgratas / Oleneb sellest kui palju minu maad selleks kasutatakse. Kompensatsioon on 

kokkuleppel (nt tasuta minu ratta hooldus või vajadusel laenutus) / kui tekivad 

kokkuleppimata rajad või on tekitatud prügi / Kui on tekitatud kahju ratturite poolt / 

Finantsilist kompensatsiooni pigem esialgu ei nõuaks - milliseks kujuneb rattaraja tõttu 

koormus maastikule ja kohalikele elanikele, ei oska ette näha. Küll aga sooviks (ja millest 

seniste ürituste puhul puudu on), et kohalikke inimesi ja maaomanikke võetaks partneritena, 

keda teavitataks eesseisvatest üritustest. See on vajalik kasvõi selleks, et osata koduloomi 

(nt. koeri) ja väikesi lapsi võistlusrajast eemale hoida ning oma igapäevaseid maatöid 

planeerida (traktori kasutamine jmt). Samuti võiks pärast üritust tänu avaldada vastutuleku 

või kaasaaitamise eest, heal ajal mõne ürituse meene kinkida, mis aitaks kohalikes 

vastuseisu vähendada. / 

Finantsilist kompensatsiooni pigem esialgu ei nõuaks - milliseks kujuneb rattaraja tõttu 

koormus maastikule ja kohalikele elanikele, ei oska ette näha. Küll aga sooviks (ja millest 

seniste ürituste puhul puudu on), et kohalikke inimesi ja maaomanikke võetaks partneritena, 

keda teavitataks eesseisvatest üritustest. See on vajalik kasvõi selleks, et osata koduloomi 

(nt. koeri) ja väikesi lapsi võistlusrajast eemale hoida ning oma igapäevaseid maatöid 

planeerida (traktori kasutamine jmt). Samuti võiks pärast üritust tänu avaldada vastutuleku 

103

või kaasaaitamise eest, heal ajal mõne ürituse meene kinkida, mis aitaks kohalikes 

vastuseisu vähendada. / 

/ rahaline / Kes koristab mahajäänud rämpsu????? mida visatakse. / hooldustasu / 

Raja hooldamine ja korras hoidmine / Kui on prügi maha visatud, siis selle koristamise ees 

tahaks kompensatsiooni või et keegi teine koristaks ja hoiaks korras / Rahas / Maa rikkumise 

ja ümbruse reostamise eest rahalist toetust / 

Sooviksin teavitamist ürituse eel (Haanja, Kääraku) / Komp võiks olla rahas / 

INFO VASTAJATE KOHTA 

1. Kas olete maaomanik Rõuge-Haanja piirkonnas? 

Jah 69 97% 

Ei 2 3% 

2. Kas Teil maaomanikuna on olnud varasemat kokkupuudet piirkonnas toimunud 

rattaspordiüritustega? 

Jah 42 59% 

Ei 29 41% 

3. Vanus keskmine vanus 49 

4. Sugu: 

Naine 29 41% 

Mees 42 59% 

5. Elukoht Rõuge vald Ortumäe 1 Haanja vald Tallinn 

Rõuge alevik 9 Nursi 1 Haanja 4 Tallinn 1 

Viitina 7 Nilbõ 1 Piipsemäe 3 1 

Nogu 5 Mõõlu 1 Kääraku 2 

Taudsa 3 Mustaham 1 Trolla 1 

ba 

Sänna 3 Muna 1 Vänni 1 

Rasva 3 Muduri 1 Mäetilga 1 

Riitsilla 2 Matsi 1 Kõomäe 1 

Möldri 2 Järvepalu 1 Plaksi 1 

Väiku-Ruuga 1 Jaanipeeb 1 Palanumäe 1 

u 

Vadsa 1 Hurda 1 Villa 1 

Tilgu 1 Heibri 1 Peedo 1 

Tiidu 1 Heedu 1 Kaldemäe 1 

Suurõ- 

Ruuga 

1 52 18 kokku 71 

Lisa 10. Kohalike elanike seas läbiviidud küsitluse tulemused 

VASTAJAID 85 

1. Kas peate otstarbekaks maastikujalgrattakeskuse rajamist Rõuge-Haanja 

piirkonda? 

Jah 76 89% 

Ei 2 2% 


104

2. Kas oleksite huvitatud, et maastikujalgrattarada kulgeks sinu kodu lähedalt? 

Jah 63 74% 

Ei 12 14% 


2.1. Kui Jah, siis kui lähedalt? 

0 kuni 1 km 38 54% 

1,1 kuni 3 km 24 34% 

3,1 kuni 6 km 4 6% 

6,1 või rohkem 4 6% 

3. Millised oleksid huvipakkuvamad objektid vaatamisväärsusi tutvustaval rattarajal? 

turismi objektid 37 44% 

ilusad vaated 76 89% 

pärandkultuur 23 27% 

taluarhitektuur 20 24% 

ajaloolised objektid 37 44% 

jõed 41 48% 

järved 60 71% 

orud 50 59% 

metsad 46 54% 

looduslik mitmekesisus 54 64% 


3.1. Milliseid teisi huvipakkuvaid objekte võiks kajastada rattarajal? 

Torniga kiik ja väike dendraarium. / Mäed / Hinni Kanjon oleks kindlasti väga põnev ja ka vanad 

karjäärid 

4. Millised oleksid otstarbekad maastikujalgrattaradade pikkused? - Tervisespordi 

harrastuse puhul 

kuni 10 km 42 49% 

11 - 20 km 32 38% 

21 - 35 km 10 12% 

36 - 50 km 1 1% 

50 km ja rohkem 0 0% 

4. Millised oleksid otstarbekad maastikujalgrattaradade pikkused? - Jalgrattaspordi 

treeningu puhul 

kuni 10 km 1 1% 

11 - 20 km 18 21% 

21 - 35 km 32 38% 

36 - 50 km 24 28% 


4. Millised oleksid otstarbekad maastikujalgrattaradade pikkused? - 

Vaatamisväärsusi tutvustava trassi puhul 

kuni 10 km 23 27% 

11 - 20 km 37 44% 

21 - 35 km 15 18% 

36 - 50 km 7 8% 


105

5. Milliseid teid ja radasid sooviksid näha maastikujalgrattaradade kooseisus? - 


1 25 30% 

2 9 11% 

3 17 21% 

4 7 9% 

5 24 29% 

5. Milliseid teid ja radasid sooviksid näha maastikujalgrattaradade kooseisus? - lai 

kruusa maantee 

1 21 26% 

2 21 26% 

3 14 18% 

4 18 23% 

5 6 8% 


kergliiklustee – eraldi muldel maanteega paralleelne kõvakattega tee 

1 4 5% 

2 6 7% 

3 20 24% 

4 15 18% 

5 37 45% 


külatee – külasid maanteega või omavahel ühendav kruusakattega tee 

1 5 6% 

2 12 15% 

3 19 23% 

4 26 32% 

5 19 23% 


põllutee – kahe rattajäljega keskelt heinaribaga tee 

1 15 19% 

2 14 17% 

3 11 14% 

4 20 25% 

5 21 26% 


metsatee – kahe rattajäljega metsas asuv mullakattega tee 

1 9 11% 

2 10 12% 

3 17 21% 

4 15 18% 

5 31 38% 


metsarada – ühe rattajäljega metsas asuv jalgrada jalgsi või rattaga liiklemiseks 

1 7 9% 

2 12 15% 

3 20 24% 

106

4 17 21% 

5 26 32% 


kallasrada – ühe rattajäljega veekogu ääres asuv jalgrada jalgsi või rattaga 

liiklemiseks 

1 10 12% 

2 8 10% 

3 19 23% 

4 24 30% 

5 20 25% 

5.1. Milliseid teisi eelmises küsimuses nimetamata jäänud tee ja raja tüüpe sooviksid näha 

maastikujalgrattaradade kooseisus? 

m6ni koht v6iks olla t2iesti metsik:) 





Pigem ei 1 1% 




hobumatk 







mootorsõidukite (ATV, mootorsaani, -ratta jne) matkad 







suusamatk 



Pigem ei 4 5% 




jalgrattavõistluste korraldamine 



Pigem ei 5 6% 



107

6.1. Millisel teisel eelmises küsimuses nimetamata jäänud kasutusviisil näete võimalust 


Võiks taastada Rõuge Ürgorus paiknevad vanad hobuseteede võrgustik. Mõistlik on 

veskite juurde rajada puhkekohad 

koos prügikastiga. Võiks olla ka üks telkimiskoht, kus saaksid kaugemalt tulnud huvilised 

ööbida./ 

Mootorsaan võiks ollateatud osades,kus ei ole suusamatka. Tegelikult võiks analoogselt 

jalgratta asjadega teha 

ka ATV,mootoratta ja saani jaoks, sest see tooks turiste ja rahakaid siiakanti./ 

jooksmiseks/ erinevad õpperajad / õppematk (kindlasti) / 

Mootorsõidukitest näen küll vaid seda, et talvel võiks neid radasid kasutada saaniga 

sõitmiseks - sest selliseid 

kohti on vähe, kus saaks niisama saaniga sõitmas käia sportlikkuse mõttes. Suvine 

mootorsõidukitega sel rajal sõitmine rikuks ilmselt ta ära. 


arengusse (sh turism, külaliikumine, tervislik eluviis jne)? 

1 Panus puudub 0 0% 

2 5 6% 

3 17 20% 

4 30 35% 

5 Kõrge panus 33 39% 

8. Mis otstarbel sooviksite ise kasutada loodavaid rattaradasid? 

Asulate vaheliseks liiklemiseks 46 54% 

Tutvumiseks vaatamisväärsustega 45 53% 

Vabaaja veetmisvõimalusena 75 88% 

Tervisespordi harrastuseks 72 85% 

Jalgrattaspordi treeninguks 44 52% 

Kinnisvara hooldamiseks 2 2% 

Muu, nimetada punktis 8.1. 1 1% 

8.1. Millisel teisel eelmises küsimuses nimetamata jäänud kasutusotstarbel näete võimalust 


Mind häirib,et kunagine ilus ümbrus hävineb ja enne meid siin elanud ja toimetanud inimeste teed ja 

rajad kaovad. See tähendab,et me ei ole nende vaeva osanud hinnata. / loodussäästliku turismi 

arendamiseks 

9. Kas loodavad märgistatud rattarajad kutsuks teid rohkem harrastama 

jalgrattasõitu? 



Pigem ei 5 6% 



10. Kui tihti kasutaksite loodava maastikujalgrattakeskuse radasid? 

kord aastas 2 2% 

2-5 korda aastas 7 8% 

kord kuus 12 14% 

2-3 korda kuus 27 32% 

iga nädal 29 34% 

ei kasutaks üldse 8 9% 

108


1. Teie suhe jalgrattaga? 

Jalgrattasportlane, regulaarselt treeniv 

rattur 

1 1% 

Jalgrattasõitu kui tervisesporti harrastav 

inimene 

38 45% 

Jalgrattasõitu mitte harrastav kuid 

kehaliselt aktiivne inimene 

24 28% 

Kehaliselt mitte eriti aktiivne inimene 22 26% 

2. Kui tihti harrastate jalgrattasõitu? 

Iga päev 2 2% 

3-4 korda nädalas 18 21% 



Paar korda hooaja jooksul 22 26% 

Ei harrasta üldse 9 11% 

3. Vastaja vanus: keskmine vanus 39 

4. Sugu: 

Naine 57 67% 

Mees 28 33% 

5. Elukoht Rõuge vald 

Rõuge alevik 19 Matsi 1 

Viitina 7 Sänna 1 

Nursi 6 Tilgu 1 

Põrguhavva 2 Suurõ-Ruuga 1 

Nogu 1 Kokõmäe 1 

Möldri 1 Tiidu 1 

Heedu 1 Kaluka 1 

Väiku-Ruuga 1 Hallimäe 1 

Riitsilla 1 Soomõoru 1 

Heibri 1 Kaugu 1 

Jaanipeebu 1 51 

Võru vald, Kose 1 

Haanja vald 

Haanja 15 

Ruusmäe 8 

Plaani 3 

Piipsemäe 2 

Kallaste 2 

Villa 1 

Peedo 1 

Mikita 1 

33 

kokku 85 

109

Lisa 11. Jalgrattasporid harrastajate seas läbiviidud küsitluse 

tulemused 

VASTAJAID 113 

1. Kas peate vajalikuks maastikujalgrattakeskuse rajamist Eestisse? 

Jah 98 87% 

Ei 8 7% 


1.1. Kui "Jah", siis kas pead Rõuge-Haanja piirkonda sobivaks 

maastikujalgrattakeskuse rajamiseks? 



Pigem ei 4 4% 



2. Milliseid teid ja radasid sooviksid näha maastikujalgrattaradade 

kooseisus? - asfalteeritud maantee 

1 60 53% 

2 29 26% 

3 15 13% 

4 1 1% 

5 8 7% 


kooseisus? - lai kruusa maantee 

1 27 24% 

2 40 35% 

3 29 26% 

4 10 9% 

5 7 6% 


kooseisus? - kergliiklustee – eraldi muldel maanteega paralleelne 

kõvakattega tee 

1 17 15% 

2 24 21% 

3 32 28% 

4 23 20% 

5 17 15% 


kooseisus? - külatee – külasid maanteega või omavahel ühendav 

kruusakattega tee 

1 10 9% 

2 9 8% 

3 39 35% 

4 40 35% 

110

5 15 13% 


kooseisus? - põllutee – kahe rattajäljega keskelt heinaribaga tee 

1 3 3% 

2 9 8% 

3 24 21% 

4 34 30% 

5 43 38% 


kooseisus? - metsatee – kahe rattajäljega metsas asuv mullakattega 

tee 

1 1 1% 

2 3 3% 

3 10 9% 

4 33 29% 

5 66 58% 


kooseisus? - metsarada – ühe rattajäljega metsas asuv jalgrada jalgsi 

või rattaga liiklemiseks 

1 2 2% 

2 1 1% 

3 9 8% 

4 14 12% 

5 87 77% 


kooseisus? - kallasrada – ühe rattajäljega veekogu ääres asuv 

jalgrada jalgsi või rattaga liiklemiseks 

1 1 1% 

2 2 2% 

3 10 9% 

4 26 23% 

5 74 65% 

2.1. Milliseid teisi eelmises küsimuses nimetamata jäänud tee ja raja 

tüüpe sooviksid näha maastikujalgrattaradade kooseisus? 

Nn ajutised/hooajalised rattateed (lumeteed; teed, mida saab/tohib 

kasutada mõnel kindal ajal ( looduskaitse poolt reglementeeritud)) 

Puhkekohti, kus peatusi teha. Nt katusega istumiskohad jms. 

Downhill 

Laudtee :) 

tehnilisemad sektsioonid nagu kiviklibu/hunnik (rockgarden), väikesed 

hüpekad, veetakistused, sillad/purded, põikilaudadest rada (northshore 

stiilis) 

saepururada ehk suusapõhi 

ühtlane rattajälgedeta lai rada 

Sidud juba olemasolevate matkaradadega. 

Kui tekib tee valiku võimalus punktist A punkti B siis märkida raja 

raskusaste.(näit. otse on punane(raske) vasakult 4km pikem aga roheline 

(kergem)) 

Raskus aste võib muutuda ka ilmaga (näiteks kuiva ilmaga on roheline aga 

vihmaga on punane) 

111

Mägedes muutuvad niimodi kurude raskusastmed suvel on üks aga talvel 

märksa karmim raskusaste. 

Üldiselt mida hullem mets, seda parem. 

Mida rohkem singleid - seda parem ja mida vähem autosid - seda parem! 

Peame ka arvestama, et elame siiski asustatud maailmas - põhiline on 

saada 

kokkuleppele maaomanikega sallivas suhtumises ja et suured koerad 

oleksid kinni (hoiatavad sildid ei tee paha)! 

Kommentaariks: eelpool nimetatud teede ja radade tüüpidest ei saa 

kindlasti ühtegi vältida, sest maastikujalgratturite huvid võimed ja soovid 

on erinevad. 

Pigem peab olema võimalik valida erinevate raskusatmetega radade 

hulgast endale sobivam. 

Suhteliselt suure kaldenurgaga kiireid maastiku radu. Atraktiivsuse 

lisamiseks ja tavalisele eesti metsateele vahelduse pakkumiseks. 

ise ehitatud üleminekuid - kitsad purded, ei pea olema nii täiuslik kui videol 

näha aga võiks ka püüelda sinna poole. Oleks kindlasit plaju huvilisi. 

http://www.youtube.com/watch?v=lSV_vgT7UTo&feature=fvsr 

Harrastussportlastele lisaks suts liiva, pori ka keerukamad singlid 

iga rajatüüp, mis võimaldab ratturil kapsast ninast välja ajamata mõnuga 

sõita 

Kõik võimalikud variandid ja raskusastmed. 

tehnilist- mite küll päris downhilli rada kuid midagi taolist mis arendaks 

tipptasemele rattavalitsemise. tuleb kasuks maratonidel, vähendab 

kindlasti 

võistlustel kukkumiste arvu. 

Rada peaks viima punktist a punkti a! 

Tehnilisemad mäestlaskumise rajad 

Vaheldursikkamat rada, kus erinevaid teekatteid ja pinnavorme. Lõiguke 

asfalti, kruusateed, külavaheteed, metsarada ja kitsamat metsateed, kus 

üks 

inimene kõrvuti sõita saab, nö singel. 

Mõni piisavalt lai laudtee lõiguke võiks minna läbi väikese raba/soo. 

Metsasihid 

Peasi, et rajad oleksid sõidetvad võimalikult laiale massile. Mõrvari isad ja 

muud analoogid jäägu teadjatele. 

Müned rajad võiks olla ka spetsiaalselt downhilli jaoks, sihukesed ise 

ehitatud. Eestis on ainult kütiorus vist midagi sellist kus on pädev downi 

rada. 

Rasked ning tehnilised tõusud ja langused 

Tehnika õppimise väljak/lõigud, kus saab ühel alal proovida erinevaid 

maastikuratta raja elemente ja kus raja haldaja saab algajatele koolitust 

teha. 

Radade võrgustik võiks endas sisaldada kindlasti kahte-kolme erineva 

raskusastmega rada, mis võivad olla sama pikad, et iga tasemega sõitjad 

saaksid 

end proovile panna. 

Rajad võiks olla raske profiiliga, samas peaks olema võimalus 

alternatiivseks rajaks ümber tõusu-languse. 

raba laudtee (kus on olemas sõidetav laudtee) 

Hea ja ammendav loetelu on Sul Ceesu. 

tehirajad, sillad/sillutised (puit) 

Käänulised freeride-laskumised 


Jalgrattaspordi treeningu puhul 

kuni 10 km 3 3% 

112

11 - 20 km 5 4% 

21 - 35 km 25 22% 

36 - 50 km 48 42% 



Tervisespordi harrastuse puhul 

kuni 10 km 9 8% 

11 - 20 km 41 36% 

21 - 35 km 45 40% 

36 - 50 km 16 14% 



Turismi objekte tutvustavate trasside puhul 

kuni 10 km 22 19% 

11 - 20 km 45 40% 

21 - 35 km 27 24% 

36 - 50 km 7 6% 


4. Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid 

kasutada? - jalgsimatk (kepikõnd jne) 






4. Millisel kasutusotstarbel näete võimalust veel loodavaid radasid 

kasutada? - hobumatk 







kasutada? - mootorsõidukite (ATV, mootorsaani, mootorratta jne) 

matkad 







kasutada? - suusamatk 



Pigem ei 8 7% 



113


kasutada? - jalgrattavõistluste korraldamine 



Pigem ei 1 1% 



4.1. Millisel teisel eelmises küsimuses nimetamata jäänud kasutusotstarbel 

näete võimalust kasutada loodavaid radasid? 

orienteerumisrajad 

Võiks olla radade võrgustik, mis on omavahel ühendatud. Rajad kulgevad 

võimalikult metsikuid teid ja radasid mööda, et kokku oleks võimalik teha 

5-7 päevane jalgsimatk, rattamatka puhul sõltub kestvus kiirusest. 

Näideteks on skandinaavias olevad matkarajad - näiteks Kungsleden. 

http://en.wikipedia.org/wiki/Kungsleden 

orienteerumine 

jooks 

jalgrattamatk 

Kasutusotstarve võiks olla ka hariv, näiteks mingite kohtadega seotud 

lood, jutud jne. Peaks pakkuma ka peale higistamise midagi:) 

Talvel ei saa nendel radadel niikuinii rattaga sõita - seega lumesaanide 

vastu ei ole mul midagi. 

Hobused tekitavad lihtsalt vastikult aukliku tee metsaradadele ning lisaks 

sellele situvad. ATV-d ja enduro /MX tsiklid tekitavad peale pikemat radade 

kasutamist vastikud sügavad vaod. 

kindlasti loodushuvilistel fotograafidel on kuvitav- siin on ju mida pildistada 

ka 

maastikujooks 

Kõik nimetatud teema seonduv! 

Hea jalgrattaradade võrgustikku saab kasutada ka jalgrattaorienteerumise 

võistluseks. 

Jooksutreeninguteks, mis on ilmselt ka jalgsimatka all. 

jooksutreening, jooksuvõistlus 

P.3 juurde täienduseks - liiga pikk rada tekitab maastikusõidu korral 

ohuolukorra - mis siis juhtub., kui oled kaugel metsas ja midagi juhtub. 

seepära

esmaabi 66 58% 

intenet 62 55% 

pesemisvõimalus 97 86% 

radade GPS-teenus 50 44% 

rattalaenutus 71 63% 


6.1. Milliseid teisi eelmises küsimuses nimetamata teenuseid ja toetavaid 

võimalusi peaks maastikujalgrattakeskus võimaldama? 

Saun ja üritusteks ruum, mida saab ka rentida. 

Ööbimiseks mõeldud kohad(telkimiskohad). Või väikesed majakesed. 

Ratta hoid (saab näiteks oma ratta sinna jätta kui on vaja) 

kindlasti peaks olema rajad korralikult suunaviitadega tähistatud, et 

üksiliigeldes ei tekiks kahtlust , et ollakse rajalt kõrvale kaldunud.! 

Radadel peaks olema ka takistused mootorsõidukite sissepääsu 

piiramiseks. A`la pikad aiad, millesse on rajatud ülepääsu sillad või 

väiksed väravad. 

Prügikastid rajale. 

Tagatud peraks olema iganädalane rajahooldus - langenud puude 

kõrvaldamine, sildade parandamine, prügikastide tühjendamine jms. 

Suusalaenutus äkki 

kuna rajad on rasked kuid huvitavad, tuleks kindlasti seletada enne matka 

lihtsad nipid et rajalt tervelt tagasi tulla. see leks vist siis matkajuhi 

ülesanne 

radade hoodus, märgistus, haldus 

Kõik nimetatud! 

Majutuse täpsustus: telkimisvõimalus 

Piirkonna kaunimate paikade kaart. 

Telkimine, kui see pole majutuse all. Loomulikult kõik sinna juurde 

kuuluv. 

Lõkkekoht jne. 

Koolitus 

Rajal peab olema puhkepaiku ja kaarte 

lisaks rattalaenutusele võiks olla ka kogu rattasõiduks vaja mineva 

varustuse laenutus (kiiver, prillid, kindad, rõivad jne.) Lisaks võiks kaaluda 

ka "jalgrattaväljaku" rajamist lastele, kes pikki sõite veel teha ei suuda. Nii 

oleks peredel hea maastikujalgrattakeskust külastada - tegevust jaguks 

kõigile. 


1. Teie suhe jalgrattaga? 

Jalgrattasportlane, regulaarselt 

treeniv rattur 

Jalgrattasõitu kui tervisesporti 

harrastav inimene 

Jalgrattasõitu mitte harrastav 

kuid kehaliselt aktiivne inimene 

Kehaliselt mitte eriti aktiivne 

inimene 

115 

39 35% 

73 65% 

1 1% 

0 0% 

2. Kui tihti harrastate jalgrattasõitu? 

Iga päev 8 7% 




Paar korda hooaja jooksul 1 1%

Ei harrasta üldse 0 0% 

4. Sugu: Naine 7 6% 

Mees 106 94% 

5. Vanus Kesk. vanus 31 

6. Elukoht maakonnad 

Harju mk 50 

sh Tallinn 33 

Tartu mk 18 

sh Tartu linn 17 

Võru mk 27 

sh Võru linn 17 

Lääne-Viru mk 4 

sh Rakvere 2 

Pärnu mk 6 

Valga mk 2 

Põlva mk 1 

Saare mk 2 

Viljandi mk 1 

Ida-Viru mk 1 

Rapla mk 1 

Kokku 113 

116

Lisa 12. Algandmete vahetabelid 

Tabel 1. Kohalike elanike arvamuste protsentuaalne jagunemine küsimuses “Millisel 

kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada?” (%) 

Kasutusviis 

Kindlasti 

Vastused 

Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte Ei oska öelda KOKKU 

jalgsimatk 75 22 1 0 2 100 

hobumatk 13 28 32 8 19 100 


matkad 

9 22 25 33 11 100 

suusamatk 58 33 5 0 4 100 


korraldamine 

67 21 6 1 5 100 

Tabel 2. Jalgrattaspordi harrastajate arvamuste protsentuaalne jagunemine küsimuses 

“Millisel kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada?” (%) 

Vastused 

Kasutusviis 

Kindlasti Pigem jah Pigem ei 

Kindlasti 

mitte 

Ei oska öelda KOKKU 

jalgsimatk 50 37 10 3 0 100 

hobumatk 5 22 40 24 9 100 


matkad 

1 12 27 58 2 100 

suusamatk 45 47 7 0 1 100 


korraldamine 

87 12 1 0 0 100 

Tabel 3. Maaomanike arvamuste protsentuaalne jagunemine küsimuses “Millisel 

kasutusviisil näete võimalust veel loodavaid radasid kasutada?” (%) 

Kasutusviis 

Kindlasti Pigem jah Pigem ei 

Vastused 

Kindlasti 

mitte 

Ei oska öelda KOKKU 

jalgsimatk 72 23 3 1 1 100 

hobumatk 13 32 18 13 24 100 

motorsõidukite 

matkad 

3 13 28 46 10 100 

suusamatk 60 21 7 6 6 100 


korraldamine 

51 34 4 4 7 100 

117

Karel Saarna magTÖÖ 27.05.2010 - Rõuge Racing Team

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?