You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4<br />
dyondzo<br />
Latecomers at FETs in for a shock<br />
SAnews<br />
As part of the turnaround<br />
strategy for the country’s<br />
Further Education and<br />
Training (FET) colleges,<br />
the Department of Higher<br />
Education and Training has<br />
introduced an attendance<br />
and punctuality policy.<br />
Noluthando Mkhize<br />
Rural areas across the<br />
country are set <strong>to</strong> get their<br />
own Further Education and<br />
Training (FET) colleges,<br />
making further education<br />
more accessible <strong>to</strong> those<br />
who live there.<br />
Construction of the colleges is currently<br />
underway and is expected <strong>to</strong><br />
be finished by Oc<strong>to</strong>ber.<br />
According <strong>to</strong> the Department<br />
of Higher Education and Training, FETs<br />
are being built in four provinces.<br />
Vuk’uzenzele Sunguti 2014<br />
Maendlele hinkwawo ya ya eka lembe ra<br />
xikolo ra 2014<br />
Neo Semono<br />
Tanihileswi vadyondzi<br />
va vuyelaka exikolweni<br />
eka lembe rin’wana ra<br />
dyondzo, Holobyenkulu<br />
wa Dyondzo ya Masungulo<br />
Angie Motshekga u va<br />
tshembhisile leswaku ku<br />
hlwerisiwa ka swipele i<br />
swilo swa nkarhi lowu nga<br />
hundza.<br />
“Hi tshembha leswaku eku<br />
sunguleni ka lembe ra<br />
xikolo, vadyondzi hinkwavo<br />
va ta va na swipele<br />
emavokweni ya vona,” ku vurile Holobyenkulu.<br />
Ndzawulo ya Dyondzo yi lava leswaku<br />
n’wana un’wana ni un’wana a va na xipele<br />
xin’we eka dyondzo yin’wana ni yin’wana.<br />
Mphakelo wa swipele wu le kusuhi no<br />
hela.<br />
Hambileswi a ku ri na swiphiqo eka<br />
swifundzhankulu swo fana na KwaZulu-<br />
Natal na Free State, ndzawulo yi tshembha<br />
leswaku yi ta swi hlula hi nkarhi ku nga si<br />
sungula lembe ra xikolo.<br />
Ku ya hi ndzawulo, swifundzhankulu swi<br />
tirhisile maendlele yo hambana ku kuma<br />
swipele swa vadyondzi.<br />
Tindzawulo tin’wana ta swifundzhankulu<br />
ti vile na swiphiqo, swo tanihi swa timali,<br />
loko ti ringeta ku kuma swipele.<br />
Hambiswiritano, ndzawulo a yi ri ku langutiseni<br />
ka xiyimo naswona yi xi lawurile.<br />
Holobyenkulu Motshekga u vurile leswaku<br />
ku humelela ku vile kona eku hangalaseni<br />
ka Switirhisiwa swo Dyondza no Dyondzisa<br />
laha ku tlula mamiliyoni ya 50 ya tibuku ta<br />
swi<strong>to</strong>love<strong>to</strong> ti hangalasiwaka lembe rin’wana<br />
ni rin’wana.<br />
Lexi i xiphemu xa ku tinyiketela ka ndzawulo<br />
eka ku antswisa ku hlaya no tsala, na vuswikoti<br />
bya tihlayo eka vadyondzi.<br />
Hi nkarhi wun’we, ndzawulo yi lava ku<br />
sungula ku simeka Pholisi ya Tindzimi ta<br />
xiAfrika lembe leri, leyi nga ta kongomana na<br />
ku tlakusa no antswisa tindzimi leti khale a ti<br />
tsan’wiwa.<br />
“Ndzawulo yi ta simeka pholisi ku pfulela<br />
vadyondzi eka tindzimi hi ku va dyondzisa<br />
leswaku va ta ti tirhisa emakaya kambe va nga<br />
ti dyondzi tanihi xiphemu xa kharikhulamu,<br />
na ku tivisa lava nga si tshamaku va vulavula<br />
Ririmi ra xiAfrika,” ku vurile Holobyenkulu<br />
Motshekga.<br />
Tindzimi ta xiAfrika a ti kumi nhluvukiso<br />
na xiyimo xo fana loko ku pimanyisiwa na<br />
Xinghezi na Xibunu. Hi mhaka leyi, ndzawulo,<br />
endzhaku ka nkarhi, yi ta tiyisisa leswaku<br />
tindzimi hinkwa<strong>to</strong> ta xiAfrika ti hluvukisiwa<br />
ku ringana no tirhisiwa hi vadyondzi ku va<br />
vuyerisa eku dyondzeni ka vona na matirhele<br />
eka malembe ya 12 ya ku dyondza ka vona.<br />
Leswi swi vula leswaku, loko pholisi yi<br />
simekiwa, vadyondzi va ta dyondzisiwa<br />
tindzimi tinharhu laha ku nga ta va ku ri na<br />
tiawara timbirhi kumbe tinharhu <strong>to</strong> engetela<br />
<strong>to</strong> dyondzisa no dyondza hi vhiki.<br />
Nghangiso lowu wu amukeriwile swinene<br />
naswona maendlele yo vutisisa ya ha ri ku<br />
endliweni.<br />
“Tanihi ndzawulo hi lulamile ku simeka<br />
ririmi ra xiAfrika tanihi ririmi ro engetela ku<br />
sukela eka Giredi yo sungula hi 2015.”<br />
The policy will ensure students are in class<br />
and on time and will be introduced at all<br />
FETs across the country this year.<br />
It will also help ensure FETs function<br />
properly, stability and boost the pass and certification<br />
rates for the colleges, which have been identified<br />
as a crucial sec<strong>to</strong>r in providing the country<br />
with the skills it needs <strong>to</strong> grow economically.<br />
From now on there will be a regular and consistent<br />
process put in place by college management <strong>to</strong><br />
moni<strong>to</strong>r, follow up and report attendance.<br />
Students will be expected <strong>to</strong> explain in person<br />
the reason for their absence and the authorisation<br />
of absences will be limited <strong>to</strong> specific situations.<br />
Higher Education Direc<strong>to</strong>r-General<br />
Gwebinkundla Qonde, says poor attendance and<br />
consistent tardiness will have an impact on the<br />
students’ examinations and funding.<br />
New FETs open doors of<br />
learning in rural areas<br />
In Limpopo, colleges are going up in Giyani<br />
and Thabazimbi, while Mpumalanga<br />
will get one in Balfour. The Eastern Cape<br />
colleges are being built in Graaff-Reinet,<br />
Lusikisiki, Sterkspruit and Aliwal North,<br />
while the KwaZulu-Natal colleges will be<br />
in Msinga, Grey<strong>to</strong>wn, Mzimkhulu and<br />
Bhambanana. Nkandla will get two skills<br />
centres.<br />
Apart from building new FETs, the department<br />
is also refurbishing existing ones<br />
in Nongoma and Vryheid.<br />
This infrastructure development will<br />
enable the colleges <strong>to</strong> provide an 18 000<br />
extra lecture room seats.<br />
The building and refurbishment of<br />
Hi ku hela ka ku phakeriwa ka swipele,<br />
vadyondzi hinkwavo va languteriwa ku<br />
sungula lembe lerintshwa ra xikolo va ri<br />
na swipele emavokweni ya vona.<br />
Mphakelo wa dyondzo ya nkoka eka<br />
vadyondzi hinkwavo va laha tikweni wu<br />
kavanyetiwile hikokwalaho ka ku pfumaleka<br />
ka fanichara ya xikolo.<br />
Holobyenkulu Motshekga u vurile<br />
leswaku makungu ya vekiwile ku lulamisa<br />
leswi, ku katsa na ku tumbuluxiwa ka<br />
xipano xa ntirho eka swifundzhankulu eka<br />
fanichara, ku katsa na mpfumelelano exikarhi<br />
ka Ndzawulo ya Dyondzo ya Masungulo<br />
na Tindzawulo ta Mitirho, Ndzawulo<br />
ya swa Makhotso na Timhaka ta Mbango<br />
eka vumaki na mphakelo wa fanichara ya<br />
xikolo.<br />
“Hi phurogireme leyi hi phakerile fanichara<br />
eka swikolo swa 181,” u engeterile.<br />
He says students will be allowed <strong>to</strong> write<br />
examinations for every subject they have attained<br />
a minimum of 80 per cent attendance.<br />
“FETs will be required <strong>to</strong> verify and provide<br />
attendance information <strong>to</strong> the department before<br />
the release of examination entry permits<br />
<strong>to</strong> students at the start of the examination<br />
session,” said Qonde.<br />
In addition, the National Student Financial<br />
Aid Scheme (NSFAS) payments for tuition,<br />
travel and accommodation will only be made<br />
if a student has a minimum of 80 attendance.<br />
Students who don’t attend class satisfac<strong>to</strong>rily<br />
will face disciplinary action.<br />
Qonde says students who don’t take their<br />
studies seriously should not be at colleges.<br />
“Colleges must enrol students who have an<br />
appetite <strong>to</strong> learn…we saw it fit that government<br />
must get the value for money from<br />
the operations of colleges by regulation and<br />
standardising good practice.”<br />
colleges is expected <strong>to</strong> create 17 500<br />
permanent jobs. This will include<br />
academic and support staff as well as<br />
construction-related jobs.<br />
The department has set aside R2.5 billion<br />
for the upgrade and construction of<br />
FETs <strong>to</strong> as it aims <strong>to</strong> increase access <strong>to</strong><br />
FET colleges learning programmes and<br />
also <strong>to</strong> transform colleges in<strong>to</strong> institutions<br />
of choice.<br />
The money will go <strong>to</strong>wards the construction<br />
of the new campuses, which<br />
will boast student accommodation facilities,<br />
modern teaching and learning<br />
lecture rooms, workshops, simulation<br />
rooms, resource and recreational centres.<br />
Bursary office<br />
gives hope <strong>to</strong><br />
Mpumalanga<br />
students<br />
Mandla Khoza<br />
Young people in<br />
Mpumalanga have a<br />
new avenue <strong>to</strong> access<br />
bursaries, learnerships<br />
and internships.<br />
The Education, Training and<br />
Development Practices Sec<strong>to</strong>r<br />
Education and Training<br />
Authority (EDTP-SETA) has<br />
opened an office in Mbombela <strong>to</strong> make<br />
it easier for them <strong>to</strong> apply for funding.<br />
Nombulelo Nxesi, chief executive of<br />
the EDTP-SETA, said the youth should<br />
take advantage of the office and use it<br />
<strong>to</strong> apply for bursaries, internships and<br />
learnerships <strong>to</strong> “better their lives and<br />
those of their communities”.<br />
“The government has provided<br />
opportunities for you <strong>to</strong> fight poverty<br />
because our aim is for you <strong>to</strong> be<br />
employable and also open your own<br />
businesses,” said Nxesi.<br />
A range of bursaries focusing on<br />
scarce skills is available for either<br />
Further Education and Training colleges<br />
or universities.<br />
According <strong>to</strong> Nxesi, the EDTP-SETA<br />
has trained more than 5 000 young<br />
people around the country in the past<br />
two years.<br />
The EDTP-SETA bursaries provide<br />
opportunities for workers and unemployed<br />
learners in the education,<br />
training and development sec<strong>to</strong>r<br />
<strong>to</strong> gain qualifications in scarce and<br />
critical skills in both intermediate and<br />
higher levels.<br />
Bursaries are available in the following<br />
programmes:<br />
• National Professional Diploma in<br />
Education (NPDE).<br />
• Post Graduate Certificate in Education<br />
(PGCE).<br />
• B.Ed Mathematics and Science.<br />
• B.Ed Foundation Phase.<br />
• Certificate in Education.<br />
• B. Com; Applied Mathematics.<br />
• Masters in Commerce.<br />
• ACE in Leadership and Management.<br />
• Computer Studies.<br />
• Human Resource Management and<br />
Public Finance.<br />
According <strong>to</strong> the ETDP-SETA website,<br />
selection criteria include the<br />
following:<br />
• The applicant’s academic ability.<br />
• Eligibility for an approved degree<br />
or PGCE in one of the priority<br />
areas.<br />
• Commitment <strong>to</strong> a teaching career,<br />
which includes interest in working<br />
with young people; enthusiasm for<br />
a professional career in teaching;<br />
readiness <strong>to</strong> face and overcome<br />
difficult challenges and personal<br />
integrity.<br />
• Commitment <strong>to</strong> teach in any school<br />
<strong>to</strong> which a student may be appointed<br />
by a provincial Education<br />
Department.
Sunguti 2014 Vuk’uzenzele<br />
5<br />
Rural nhluvukiso Development wa matikoxikaya<br />
Mfumo wu pfuna n’wamapurasi ku yima<br />
Siphiwe Nyathi<br />
N’wamapurasi wa matsavu<br />
wa le Mpumalanga, loyi a nga<br />
lahlekeriwa hi switirhisiwa<br />
swa yena swa vurimi loko<br />
mikhukhulo yi hlasela<br />
endzhawini liya malembe<br />
ya 13 lawa ya nga hundza,<br />
sweswi u kumile ku humelela<br />
eka vurimi byo hlanganana.<br />
Raymond Sibuyi, wa Phurojeke ya Purasi<br />
ra Rihlaza ra Tinguluve eMkhuhlu,<br />
ekusuhi na Hazy<strong>view</strong>, u sungurile<br />
vurimi hi 1997.<br />
Hambiswiritano, hi 2000 mikhukhula yi<br />
onhile tiphayiphi <strong>to</strong> cheleta na tinjhini <strong>to</strong><br />
pompa mati.<br />
“Ku onha a ku ri ka xiyimo xa le henhla naswona<br />
ku kombisile ku va ku durha swinene<br />
ku ku lunghisa. Ndzi sindzisekile ku tshika<br />
vurimi ndzi tlhelela eku akeni ku kuma mali<br />
yo pfuxa ntirho wa mina wa vurimi,” ku<br />
vurile munhu loyi wa malembe ya 49.<br />
Leswi swi humelerile hi 2007 loko Sibuyi a<br />
N’wamapurasi Raymond Sibuyi, u vile n’wamapurasi wa matsavu na tinguluve loyi a humeleleke<br />
hi ku pfuniwa hi Ndzawulo ya Vurimi, Nhluvukiso wa Matikoxikaya na Vulawuri bya Misava ya<br />
Mpumalanga.<br />
Xirhapa xa le matikoxikaya xi ta phakela swikumiwa leswintshwa eka<br />
xi<strong>to</strong>lo lexikulu xa le Amerika<br />
Albert Pule na Nthambeleni<br />
Gabara<br />
Loko Peter Sekwele a tshika<br />
bindzu ra yena a ya sungula<br />
nhlangano a nga ehleketi<br />
leswaku wu ta humelela ku<br />
fika kwihi.<br />
Leswi swi sungurile tanihi xirhapa ekaya<br />
ra yena na le makaya ya swirho swa<br />
vaaki swin’wana, swi kurile naswona<br />
Sekwele na vatirhisani va yena va ta<br />
sungula ku phakela Massmart hi matsavu, leyi<br />
n’winyi wa yona ku nga n’winyi wa bindzu rikulu<br />
ra le US Walmart.<br />
Muendli wa switirhisiwa swa gezi loyi a swi<br />
thwaseke hi ntirho, Sekwele, ku suka etikweni<br />
ra Sokhulumi eGauteng, a xavisa tiketlele na<br />
tiayini loko a tiboha ku pfuna vaaki hi swakudya<br />
sungurile purasi ra yena ra matsavu ku sukela<br />
ehansi. Endzhaku ka nkarhi u tivisiwile hi<br />
vurimi bya tinguluve.<br />
Miehleke<strong>to</strong> ya Sibuyi ya vurimi yi humelerile<br />
hikokwalaho ko pfuniwa hi tiphurogireme<br />
ta Ndzawulo ya Vurimi, Nhluvukiso<br />
wa Matikoxikaya na Vulawuri bya Misava<br />
ya Mpumalanga ya Masibuyele Emasimini<br />
(A hi tlheleleni eMasin’wini) na Masibuyele<br />
Esibayeni (A hi tlheleleni eXivaleni).<br />
Phurogireme ya Masibuyele Emasimini yi<br />
sunguriwile hi 2005 ku hlohlotela vaaki ku<br />
tirhisa tiphurojeke ta mfumo <strong>to</strong> fambisana na<br />
vurimi.<br />
Phurogireme yi hlohlotela mindyangu ku<br />
tirhisa endzhaku ka switandi swa vona ku<br />
byala swakudya no seketela, hi michini, vukorhokeri<br />
bya xithekiniki na ntsundzuxo eka<br />
vaaki lava nga swela.<br />
Phurogireme ya Masibuyele Esibayeni<br />
yi sungurile hi 2011 endzhaku ka loko<br />
van’wamapurasi va swifuwo va vilerile<br />
leswaku a va kumangi ku vuyeriwa ko ringana<br />
ku fana na van’wamapurasi va swibyariwa hi<br />
phurogireme ya Masibuyele Emasimini.<br />
XIRHAPA YA MATSAVU<br />
Sibuyi u tsakisiwile hi mpfuno lowu a nga<br />
wu kuma.<br />
“Ndzawulo yi ndzi pfunile hi switirhisiwa<br />
eka purasi ra mina ra matsavu hi phurogireme<br />
ya Masibuyele Emasimini. Tanihi xiphemu<br />
xa phurogireme ya Masibuyele Esibayeni,<br />
ndzi kumile tihomu ta khume <strong>to</strong> mitha, na<br />
no tumbuluxa mitirho.<br />
Sekwele na van’wana va 24 va na swirhapa<br />
emakaya ya vona naswona va bohile ku hlanganisa<br />
mitirho ya vona no sungula Phurojeke<br />
ya Swakudya swa le Xirhapeni ya Akwande<br />
hi 2010. Nhlangano wu hlanganile na xiphiqo<br />
xikulu xo pfumala ndhawu.<br />
Hambiswiritano, mali ya nhlangano yi<br />
nyawurile endzhaku ka loko Hosi ya muganga,<br />
Joyina Mahlangu, a pfumerile ku va nyika tihekitara<br />
ta 2.5 ta misava ku rima matsavu.<br />
Sweswi, Phurojeke ya Swakudya swa le<br />
Xirhapeni yi thorile vanhu va 20 va le mugangeni.<br />
Sekwele u vurile leswaku nhlangano a ku ri<br />
khale se wu xavisa eka Pick n Pay, Spar na Shoprite,<br />
va tsakisiwile hi mitirho ya mfumo yo va<br />
pfuna ku kuma makete wuntshwa – Massmart.<br />
“Ndzi nga vula hi ku tinyungubyisa leswaku<br />
Phurojeke ya swakudya swa le xirhapeni<br />
yi na makete. Yi ta va exikarhi ka varimi lavakulu<br />
va matamatisi eGauteng loko ku nga<br />
ri etikweni,” ku vurile MEC wa Gauteng wa<br />
Vurimi na Nhluvukiso wa Matikoxikaya, Nandi<br />
nguluve,” a tsundzuka.<br />
Sibuyi u nyikiwile tihekitara ta 10 ta misava<br />
hi Vukosi bya ka Nkuna, eMkhuhlu. U tirhisa<br />
tihekitara ta nhungu ku byala matsavu,<br />
letin’wana i ta tinguluve.<br />
Sibuyi u vula leswaku vurimi bya swifuwo<br />
byi na swiphiqo swa byona.<br />
“A ndzi ri na 126 wa tinguluve kambe ndzi<br />
hetelerile ndzi ri na 84 loko letin’wana ti file. A<br />
ndzi helangi matimba hikuva ndzi na purasi<br />
ra matsavu nakambe.<br />
“Vurimi byo hlanganana bya tsakisa no<br />
Mayathula-Khoza, loyi a endzeleke phurojeke<br />
sweswinyana.<br />
U engeterile hi ku vula leswaku mfumo wu<br />
tsakisiwa hi ku vona vanhu va tirha kun’we ku<br />
lwa na vusweti, ku pfumaleka ka mitirho na<br />
ndlala hi mihlangano ya vurimi.<br />
Holobyenkulu wa Nhluvukiso wa Makaya<br />
na ku Vumbiwa Nakambe ka Misava, Gugile<br />
Nkwinti, u tsakile swinene.<br />
“Ndzi tsakile swinene hi ntirho lowukulu<br />
lowu wu nga endliwa eka phurojeke leyi. Leyi<br />
i phurojeke ya Masibambisane hikuva mfumo<br />
na mabindzu yo ka ya nga ri ya mfumo va hi<br />
seketela, loko vanhu va ri karhi va fambisa<br />
nhlangano wa vona.<br />
“Loko mfumo wu ri karhi wu seketela<br />
nhlangano wa vona, phurojeke leyi yi nge pfuki<br />
yi vile ndlopfu. Leswi humelelaka laha swa<br />
tsakisa swinene.”<br />
Ku tumbuluxiwa ka mitirho<br />
na nhlayiseko wa swakudya<br />
Sekwele u vurile leswaku endzhaku ka loko va<br />
sungurile xirhapa xa swakudya hi 2010, vatsha-<br />
Swirho swa Phurojeke ya Akwande swi humelerile emisaveni ya mabindzu naswona ku nga ri khale swi ta phakela Massmart hi matsavu.<br />
hlayisa mali hikuva matsavu lawa ya nga<br />
xavisiwiki ya phameriwa tinguluve, manyoro<br />
lawa ya humaka eka tinguluve ya tirhisiwa<br />
eka purasi ra matsavu.<br />
U phakela Barber<strong>to</strong>n Abat<strong>to</strong>ir hi tinguluve,<br />
loko ku ve nyama ya nguluve leyi yi fikelela<br />
swilaveko swa kona, Fresh-Mart yi phakeriwa<br />
hi matsavu.<br />
“Ku tshama ku ri xiphiqo xa n’wamapurasi<br />
ku kuma makete ya swikumiwa naswona<br />
ndzi ve na nkateko wo lava makete ndzi<br />
pfuniwa hi ndzawulo.”<br />
mi a va ha fambi va ya eswi<strong>to</strong>lo swo xavisa<br />
eBronkhorstspruit ku ya xava matsavu.<br />
“Ndzi nga vula hi ku tinyungubyisa<br />
leswaku hi phamela vaaki va hina hi<br />
swakudya swintshwa naswona hi tumbuluxile<br />
mitirho ya nkarhi hinkwawo eka<br />
vanhu va 20 va laha kaya, laha 16 wa vona<br />
ku nga vavasati. Hi byala matamatisi,<br />
tikhavichi na tibitirhuti.”<br />
Sekwele u hlamarisiwile no xiximiwa loko<br />
Holobyenkulu a endzerile phurojeke.<br />
“A ndzi nga ehleketi leswaku vurhangeri<br />
bya swi vona leswi hi swi endlaka endzhawini<br />
ya hina. Ku endza ka vona namuntlha swi<br />
ta hlohlotela vatirhikulorhi va mina ku tirha<br />
hi matimba ku endla swakudya swo tala, a<br />
swi endleriwi vaaki va hina ntsena, kambe<br />
na tiko hinkwaro,” u vurile.<br />
Phurojeke yi tirhisa maendlelo ya hayidiroponiki,<br />
lawa ya tirhisaka nhlangano<br />
wa swikurisi handle ka misava, ku byala<br />
matamatisi. Ku byala matamatisi hi hayidiroponiki<br />
swi pfumelela Sekwele na xipano<br />
xa yena ku byala eka ndhawu leyi lawulekaka<br />
yo pfumala nhova, switsotswana na<br />
mavabyi lawa ya tisiwaka hi misava.<br />
Maendlele ya hayidiroponiki ya hunguta<br />
ndhawu. Tamatisi ra hayidiroponiki ri kula<br />
swinene ku tlula swimilana leswi byariwaka<br />
emisaveni, na ntshovelo wu le henhla<br />
swinene.<br />
Ehandle ka vurimi, nhlangano wu endla<br />
leswaku vana va le ndhawini va nga tshami<br />
hi mavoko kambe va va endlele mijombhe<br />
na swirheti emisaveni. Sekwele u vurile<br />
leswaku nhlangano wu vekerile switirhisiwa<br />
“leswaku loko vamanana va ri eku tirheni<br />
eka phurojeke, vana va ta tlangela kona”.<br />
Lembe leri nga hela, Holobyenkulu wa<br />
Vurimi, Swihlala na Tinhlampfi, Tina<br />
Joemat-Pettersson, u sayinile ntwanano<br />
na nhlangano lowu nga riki wa mfumo,<br />
TechnoServe SA na Massmart, leswi nga<br />
kongomisiwa eku tumbuluxeni ka mitirho<br />
no nyika nseketelo eka van’wamapurasi lavantsongo,<br />
ngopfungopfu van’wamapurasi<br />
va xisati, eka vaaki lava nga swela.<br />
Vuvekisi bya mamiliyoni ya 15 ya tirhandi<br />
byi katsa vuleteri, ku dyondzisa, mpfuno<br />
wa xithekiniki, no tumbuluxa ku hlangana<br />
eka timakete ta swa timali na ta mabindzu.
6<br />
Vuk’uzenzele Sunguti 2014<br />
NSIRHELELO NA VUHLAYISEKI<br />
Ku xavisiwa ka vanhu: leswi u faneleke u swi langutela<br />
Noluthando Mkhize<br />
Ntirho wa wena wa<br />
milorho wu nga cinca wu va<br />
nkelunkelu wa wena.<br />
Lexi i xitsundzuxo ku suka eka Mufambisi<br />
wa Vulavisisi bya Milandzu<br />
ya Nkoka, lebyi tivekaka tanihi<br />
Hawks (Magama), hi ku landzela ku<br />
engeteleka ka ku xavisiwa ka vanhu. Ku xavisiwa<br />
ka vanhu i milandzu leyi lava va xavisiwaka<br />
va xengiwaka ku suka emakaya ya<br />
vona, no endliwa mahlonga ya swa masangu<br />
kumbe ku tirhisiwa va hola mali yintsongo,<br />
va lahlekeriwa hi ntshuxeko loko leswi swi<br />
karhi swi endleka.<br />
Hi ku ya hi tiHawks, maendlele lawa ya<br />
tirhisiwaka hi vaxavisi va vanhu ya fana<br />
ematikweni yo hlaya, laha lava xavisiwaka<br />
va nyikiwaka mitirho ya kahle swinene.<br />
“Vaxavisiwa va yisiwa endzhawini laha<br />
ku xanisiwa ku sungulaka kumbe laha va<br />
nga ta tumbetiwa va nga si xanisiwa. Va<br />
ta byeriwa ku hakela swikweleti swa vona<br />
ku katsa na mali ya swifambo, swakudya<br />
na vutshamo,” ku vurile muvulavuleri wa<br />
Hawks, Kaputeni Paul Ramaloko.<br />
Hi mikarhi yin’wana vaxavisiwa va yisiwa<br />
ematikweni yan’wana ya le handle, kumbe<br />
eka xifundzhankulu xin’wana laha va nga<br />
ta xanisiwa kona.<br />
Kaputeni Ramaloko u vurile leswaku<br />
vaxavisiwa nkarhi wun’wana va nyikiwa<br />
swidzidziharisi, leswi endlaka leswaku va<br />
tiseketela hi vaxavisi. Kutani va sindzisiwa<br />
ku tirhela vaxavisi ku kuma swidzidziharisi<br />
swo tala.<br />
U engetele hi ku vula leswaku nhlayo ya<br />
le henhla yo pfumaleka ka mitirho eAfrika-<br />
Dzonga yi hoxa xandla eka ku xavisiwa ka<br />
vanhu.<br />
Tindhawu laha ta<br />
vugevenga<br />
Ku ya hi Kaputeni Ramaloko, milandzu<br />
yo xavisiwa ka vanhu yi tele eKwaZulu-<br />
Natal, Gauteng na le Kapa-Vupeladyambu.<br />
Ku sukela hi Dzivamisoko 2012 ku ya fikela<br />
hi Nyenyankulu 2013, Hawks yi tirhanile na<br />
milandzu ya 19 ya ku xavisiwa ka vanhu,<br />
leyi katsaka ngopfu vavasati lava sukaka<br />
ematikweni yan’wana kambe va tisiweke<br />
laha Afrika-Dzonga.<br />
“Swi na nkoka ku tiva leswaku milandzu<br />
yi pfuriwa laha ku nga na vaxavisiwa. Ku na<br />
matshalatshala yo pfuna lawa ya endliweke<br />
kambe milandzu a yi pfuriwangi. Ku xavisiwa<br />
swi vula leswaku ku na muxavisiwa<br />
naswona loko a nga tsakeli ku tirhisana na<br />
hina kumbe ku pfula nandzu, ku hava lexi<br />
nga ta endliwa,” Ku engeterile Kaputeni<br />
Ramaloko.<br />
Nhlangano wa Hawks wu letela maphorisa<br />
ku vona milandzu ya ku xavisiwa ka vanhu<br />
no tirhana na yona hi ku hetiseka.<br />
“Hi letela swirho ku suka eswiticini na le<br />
mindzilekanini. Hi tlhela hi letela tiejensi<br />
ta vuhlayisi bya nawu eka Xifundzha xa<br />
Nhlangano wa Ntirhisano eka Vatirhinkulu<br />
va Maphorisa va Afrika-Dzonga, leswi ku<br />
nga vuvekisi etikweni hikuva swi ta pfuna<br />
ku lwa na ku xavisiwa ka vanhu eAfrika-<br />
Dzonga.”<br />
Ehandle ko pfukula no lavisisa ku xavisiwa<br />
ka vanhu, maphorisa ya endla mapfhumba<br />
ya lemukiso ku dyondzisa vanhu.<br />
Kaputeni Ramaloko u vurile leswaku vaxavisi<br />
va vanhu va nga kumeka eka xiphemu<br />
xo khorwisa. Ku hlamarisa ka leswi swi<br />
tshembhisiwaka i xikombiso xo sungula<br />
xa ku xavisiwa. Vaxavisiwa va fanele ku<br />
tlhariha hi ku tivisa van’wana laha va nga<br />
kona.<br />
“Xikombiso, va nga teka nomboro ya<br />
ntsariso wa movha lowu va tekaka no yi<br />
rhumela munghana kumbe xaka hi SMS. Va<br />
nga kombela ku pfuniwa eswiticini swa maphorisa<br />
kumbe eka nomboro yo mangala ku<br />
xavisiwa ka vanhu ku langutisisa mhaka,”<br />
Swikombiso swo<br />
tsundzuxa:<br />
Phasipo<strong>to</strong> ya munhu yi hlayisiwa hi<br />
munhu un’wana.<br />
Ku tumbetiwa kun’wana (ku tlhakisiwa)<br />
ka munhu.<br />
Munhu u heleketiwa hi un’wana loyi a<br />
n’wi vulavulelaka.<br />
Munhu u languteka a chava kumbe<br />
ku va ehansi ka vulawuri bya munhu<br />
un’wana.<br />
Munhu a nga swi koti ku sukela ntirho<br />
ku kuma wun’wana naswona a nga na<br />
vulawuri eka muholo kumbe mali.<br />
Munhu wa tirha kambe a nga hakeriwi<br />
mali yo ringanela.<br />
Munhu a nga na xo xi vula hi tiawara<br />
leti a tirhaka <strong>to</strong>na kumbe xiyimo xa<br />
ndzhawu ya ntirho.<br />
Munhu u tirha tiawara <strong>to</strong> tala, u tshama<br />
laha a tirhaka kona kumbe a landziwa<br />
no heleketiwa etirhweni.<br />
Munhu u tikomba swikombiso swo<br />
xanisiwa emirini kumbe ku vaviseka.<br />
Munhu u kolota muthori wa yena<br />
kumbe munhu un’wana loyi a twaka<br />
leswaku wa boheka ku n’wi hakela.<br />
Munhu a nga tirhi ntirho lowu a nga<br />
tshembhisiwa wona.<br />
Munhu u sindzisiwa ku nyika vukorhokeri<br />
bya masangu eka xipanu lexi<br />
va cinaku va nga ambalangi, ndhawu<br />
yo swoswa miri, ndhawu ya lavo xavisa<br />
miri kumbe tindhawu tin’wana.<br />
Ku xavisiwa ka vanhu ku nga mangariwa<br />
eswiticini swa maphorisa kumbe u<br />
tihlanganisa na nomboro yo mangala ku<br />
xavisiwa ka vanhu eka 0800 737 283 kumbe<br />
0800 555 999.<br />
SASSA yi lwa na vukungundzwana<br />
Albert Pule<br />
Loko ku ve u kuma mali<br />
ya nhlayiso hi ndlela yo ka<br />
yi nga ri enawini, lemuka<br />
leswaku u ta langutana na<br />
vukarhi bya nawu ku nga ri<br />
khale naswona u nga tikuma<br />
u ri ekhotsweni.<br />
Ejensi ya Nhlayiso wa Vanhu ya Afrika-Dzonga<br />
(SASSA) yi antswisile<br />
magoza yo tsuvula vukhamba bya<br />
timali na vukungundzwana eka<br />
matirhele ya mali ya nhlayiso naswona<br />
mimbuyelo yi sungula ku tikomba.<br />
Ejensi yi tekile magoza ya nawu eka<br />
vatirhi na swirho swa vanhu leswi nga<br />
kanganyisa maendlele.<br />
Ku ya hi Renay Ogle wa Yuniti ya<br />
Malawulele ya Vukungundzwana ya<br />
SASSA, ejensi yi nge kombisi tintswalo<br />
eka vanhu kumbe vatirhi lava nga ta kumiwa<br />
eka vukungundzwana bya mali ya<br />
nhlayiso.<br />
“Vukhamba bya timali na vukungundzwana<br />
eka Mali ya Nhlayiso wa Vanhu a<br />
swi hakeli. U nga yi emahlweni na swona<br />
nakona u nga tihlanganisi naswona hikuva<br />
u ta kumiwa, u lavisisiwa, u khomiwa, u<br />
tengisiwa, u gweviwa, u khotsiwa no<br />
hambanyisiwa na ndyangu wa wena,” a<br />
lemukisa.<br />
Ku sukela hi Dzivamisoko 2012 kwalomu<br />
ka swirho swa 56 swa vanhu swi khomiwile<br />
hikwalaho ko tikatsa ka swona eka<br />
vukhamba bya timali na vukungundzwana<br />
eka mali ya nhlayiso wa vanhu.<br />
Vatirhi va SASSA lava a va ri etlhelo ro<br />
ka ri nga ri kahle ra nawu va tikumile va<br />
ri ekhombyeni.<br />
Nandzu wa matimba swinene wu katsa<br />
nhloko ya vuhlanganisi ya SASSA, Paseka<br />
Letsatsi, khale ka mukhomi wa nkwama<br />
wa Ligi ya Vantshwa ya ANC Pule Mabe,<br />
na Kabedi Ramosa, lava va katsiwaka ku<br />
va va vile eka pfhumba ra vuxisi leri nga<br />
kanganyisa ejensi mali yo tala swinene.<br />
Lavanharhu va humile hi beyili naswona<br />
Letsatsi u yile elivhini yo hlawuleka hi ku<br />
swi tsakela.<br />
Vatirhi vo tala va yimisiwile ku tirha, va<br />
hlongoriwile no voniwa milandzu eka migingiriko<br />
ya vona ya vukhamba bya timali.<br />
Hi ku ya hi ejensi, 7 734 wa milandzu<br />
ya vukhamba bya timali na vukungundzwana<br />
swi mangariwile eka lembe ximali<br />
ra 2012/2013. Hi ku hela ka Mhawuri 2013,<br />
milandzu ya 1 537 yi pfariwile naswona<br />
mindzavisiso ya 3 932 yi hetisisiwile. Ntsengo<br />
lowu nga kumeka loko ku hetisisiwile<br />
vulavisisi wu fika eka mamiliyoni ya 60 ya<br />
tirhandi laha ku nga kumeka 1.2 wa miliyoni<br />
ya tirhandi.<br />
Ku sukela hi siku ro sungula ra Dzivamisoko<br />
ku fikela hi ti31 Mawuwani 2013,<br />
milandzu ya 1 112 yi hetisisiwile. Ntsengo<br />
wa mali leyi nga kumiwa endzhaku ka ku<br />
hetisisiwa ka milandzu wu vile mune wa<br />
mamiliyoni ya tirhandi, laha 203 050 wa<br />
magidi ya tirhandi yi nga kumeka.<br />
Hi Ndzhati 2013, SASSA a yi lavisisa<br />
tigiranti <strong>to</strong> hleketelerisa ta 6 792 leti a ti<br />
khumbha vatirhi va 216 va ka SASSA, leti a<br />
ti endla mamiliyoni ya 93 ya tirhandi.<br />
Ku ya hi Ogle, matshalatshala ya endliwile<br />
hi ejensi naswona ya humesa mbuyelo.<br />
“Ku miyela ku herisiwile. Vatirhi va sungula<br />
ku mangala vukhamba bya timali na<br />
vukungundzwana.”<br />
Tinhlayo ti kombisa leswaku vukhamba<br />
bya timali na vukungundzwana lebyi nga<br />
boxiwa byi tele eka tigiranti ta nhlayiso wa<br />
vana, ku landzela tigiranti ta vatsoniwa.<br />
Eka ku lwa ka yona na vukungundzwana<br />
ko sungula sweswinyana, CEO ya SASSA<br />
Virginia Peterson, u hlambanyile leswaku<br />
ejensi yi ta tsuvula vukungundzwana<br />
endzhawini ya yona.<br />
Nhlengeletano yi hlanganisile vatirhi va<br />
SASSA va le mahlweni (vacheri va mahungu<br />
eka tikhomphyutara, na vatiyisisi).<br />
Xikongomelo ku ri ku ku endla lemukiso<br />
eka ku pfukula vukhamba bya timali.<br />
“Hi tshama hi tinyiketerile ku lwa no<br />
sivela vukhamba bya tigiranti eka vatirhi<br />
va hina na swirho swa vanhu naswona<br />
leyi i nhlengeletano laha hi nga ta sungula<br />
ku pfala vangwa ra vukhamba bya timali<br />
na vukungundzwana eka matirhele ya<br />
vulawuri bya mali ya nhlayiso wa vanhu,”<br />
ku vurile Petersen.<br />
Ogle u engeterile hi ku vula leswaku<br />
ejensi yi vekile matshalatshala lawa ya<br />
nga ta pfukula vukhamba bya timali na<br />
vukungundzwana swa ha sungula.<br />
U rhumerile xitsundzuxo xa matimba<br />
eka vanhu lava kumaka mali ya nhlayiso<br />
na vanyiki va vukorhokeri leswaku ritavala<br />
ra va pfalela.<br />
“Hi le ku tekeni ka maendlelo yo pfumala<br />
ku kondzelelela naswona mahungu<br />
ya hina eka tikhasitama ta hina, vanyiki<br />
va vukorhokeri, na vatirhi, mi ta kumiwa<br />
naswona mi ta vomiwa milandzu” u vurile.<br />
U kombela vatirhi na vanhu ku mangala<br />
milandzu ya vukhamba bya timali na<br />
vukungundzwana eka mali ya nhlayiso wa<br />
vanhu.<br />
Nomboro ya riqingho ro lwa na<br />
vukungundzwana i 0800 60 10 11 kumbe<br />
0800 701 701.
Sunguti 2014 Vuk’uzenzele<br />
7<br />
RIHANYO<br />
Rihanyu ra Kapa-Vuxa ri kuma ku pfuxiwa<br />
Muviki eka Vatirhi<br />
Ku antswisiwa ka matimba<br />
eka switirhisiwa swa rihanyu<br />
eKapa-Vuxa ku le ku teni, ku<br />
tshembhisa vukorhokeri byo<br />
antswa bya rihanyu eka lava<br />
nga eka xifundzankulu.<br />
Phurogireme yo Antswisa Switirhisiwa<br />
swa Xibedlhele, leyi nga rhangeriwa hi<br />
MEC wa Rihanyu Sicelo Gqobana, yi<br />
nyika matirhele ya rihanyu ya Kapa-<br />
Vuxa ku languteka lokuntshwa.<br />
MEC Gqobana u vurile leswaku hi 1994,<br />
ndzawulo yi kumile rifa ra miako ya misava<br />
eka swibedlhele swa le matikoxikaya.<br />
MEC u vurile leswaku swibedlhele swa le ka<br />
xiphemu xa le vuxeni xa xifundzankulu swi<br />
lava ku pfuxiwa swinene.<br />
Hi phurogireme leyi, Ndzawulo ya Rihanyu<br />
ya Kapa-Vuxa yi le ku antswiseni ka<br />
switirhisiwa swa rihanyu, loko hi le tlhelo yi ri<br />
karhi yi nyika mbangu wa kahle wo tirhela eka<br />
vaongori na madokodela leswaku va ta tirha<br />
ntirho wa vona hi ku hetiseka no nyika mitirho<br />
ya rihanyu ya nkoka eka vavabyi.<br />
Ndzawulo yi sungurile ku pfuxeta swibedlhele<br />
swo hlaya exifundzheninkulu hinkwaxo.<br />
Ku antswisiwa ka Xibedlhele xa Frere ku katsa<br />
wadi yintshwa na Yuniti ya lavo Khomeka ya<br />
swihlangi, Yuniti ya Mfukuzani, yuniti ya<br />
vuhandzuri bya misiha na vutshunguri bya<br />
mfukuzana.<br />
Ndzawulo ya Rihanyu ya Kapa-Vuxa yi le ku endleni hinkwaswo ku tiyisisa leswaku vavabyi va va na switirhisiwa swa rihanyu swa xiyimo<br />
xa le henhla. Xibedlhele xa Cecilia Makiwane eMdantsane hi xin’wana xa swibedlhele lexi nga ta vuyeriwa hi ku antswisiwa.<br />
Ndzawulo yi languterile ku va yi tirhisa<br />
maliliyoni ya 167 ya tirhandi eka Xibedlhele<br />
xa Frere.<br />
Xibedlhele xa Cecilia Makiwane<br />
eMdantsane xi ta va na yuniti yo helela yo<br />
hlantswela swiambalo na moxara. Ku antswisiwa<br />
ka xibedlhele ku languteriwile ku va<br />
ku hela emaheleni ya lembe hi ntsengo wa<br />
mamiliyoni ya 935 ya tirhandi, naswona swi<br />
ta tumbuluxa mitirho ya 1 600.<br />
Vaaki va Bizana va ta tsaka ku tiva leswaku<br />
Xibedlhele xa St Patrick xi ta kuma ndzawulo<br />
yintshwa yo amukela vavabyi, buloko ya<br />
Ekisi-Rheyi, tiwadi tintshwa <strong>to</strong> tshungulela<br />
ka <strong>to</strong>na, yuniti yo velekela, na tiwadi ta Rifuva<br />
na vuvabyi lebyi thulelaka.<br />
Mihluvukiso leyi yintshwa yi languteriwile<br />
ku tumbuluxa mitirho ya 356 no durha mamiliyoni<br />
ya 347. Phurojeke yi languteriwile<br />
ku va yi hela loko lembe ri hela.<br />
Ku aka eXibedlhele xa Madwaleni eElliotdale<br />
ku sungurile hi ku akiwa ka Tliliniki ya<br />
Gateway leyi durhaka mamiliyoni ya 28.5 ya<br />
tirhandi, naswona ku languteriwile ku va swi<br />
hela eku heleni ka lembe.<br />
Ku aka swi ta endliwa hi swiphemu swa ntlhanu,<br />
xiphemu xo sungula ku ta va tliliniki,<br />
xiphemu xa vumbirhi ku ta va ku akiwa ka<br />
switirhisiwa swa le hansi ka misava swo fana<br />
na tiphayiphi ta nkululo.<br />
Xiphemu xa vunharhu ku ta va muako wa<br />
xibedlhelenkulu lexi nga ta va na mibedwa<br />
ya 120.<br />
Xiphemu xa vumune ku ta va ku ri ku<br />
aka kholichi ya vuongori, kasi xiphemu xa<br />
vumune ku ta va ku ri vutshamo bya vatirhi.<br />
Hlula mikhava u tshama u hanyile<br />
Xikimi xa Vutshunguri xa<br />
Vatirhelamfumo<br />
Ku nyuhela ngopfu ku va<br />
xiphiqo lexikulu xa rihanyu<br />
eAfrika-Dzonga, leswi<br />
yisaka eka vuvabyi byo tala<br />
lebyi sivelekaka no endla<br />
ntshikelelo eka matirhele ya<br />
rihanyu.<br />
Kwalomu ka 66% ta vavasati va Afrika-Dzonga<br />
na 33% ta vavanuna va<br />
na ntiko wo tlula mpimo naswona<br />
10% ta vavanuna na 28% ta vavasati<br />
va tekiwa va nyuhele ku tlula mpimo.<br />
Ku nyuhela ngopfu i xiphiqo emisaveni<br />
hinkwayo. Hi ku ya hi Nhlangano wa<br />
Rihanyu wa Misava (WHO), kwalomu<br />
ka mamiliyoni ya 2.8 ya vanhu lavakulu<br />
emisaveni hinkwayo va lova hikokwalaho<br />
ka ntiko wa le henhla ku tlula mpimo<br />
kumbe ku nyuhela ngopfu. Ku nyuhela<br />
ngopfu ku ya ku andza, ku yile ehenhla<br />
hi kambirhi ku sukela hi 1980.<br />
Nhlayo ya swiyimo kumbe swiphiqo<br />
swa rihanyu swi fambisana na ku nyuhela<br />
ngopfu, ku katsa ntshikelelo wa le henhla<br />
wa ngati, vuvabyi bya mbilu, ku aleriwa ka<br />
ku tirha ka insulini, muxaka wa vumbirhi<br />
wa vuvabyi bya chukele, ku oma swirho,<br />
vuvabyi bya nyonghwa, mixaka yo hlaya<br />
ya mfukuzana, ku tikeriwa na swivavi swa<br />
le nhlaneni.<br />
I yini lexi endlaka leswaku<br />
ntiko wu engeteleka?<br />
U nga va na ntiko wa le henhla swinene<br />
no nyuhela ngopfu loko u:<br />
• Dya swakudya swo tala leswi miri wa<br />
wena wu nga swi tirhiseki.<br />
• Nga kumi vutiolori lebyi eneleke.<br />
• Nga ri na vu<strong>to</strong>mi lebyi nga talela hi migingiriko.<br />
• Xanisiwa hi tihlarimbya leti nga tsana.<br />
Mirhi yin’wana, yo fana na switshungulakutikeriwa<br />
na mirhi yo tshungula rihlanyi,<br />
swi nga endla leswaku u engeteleka ntiko.<br />
Hi ku ya hi Nhlangano wa Rihanyu wa<br />
Misava, ku engeteleka emisaveni ka ntiko<br />
wa miri na ku nyuhela ngopfu ku nga va ku<br />
ri mbuyelo wo katsa ku cinca ka madyele<br />
ku ya eka ku engeteleka ka swakudya leswi<br />
nyikaka matimba, leswi nga na mafurha ya<br />
le henhla na chukele kambe swi ri ehansi hi<br />
tivhitamini, ku fambisana na ku hunguteka<br />
ka vutiolori bya miri.<br />
Ku va u hanyile<br />
A swi lavi u ya ejimini masiku hinkwawo<br />
kumbe ku endla vutiolori byo tlula mpimo<br />
ku va u hanya kahle. A wu fanelangi ku<br />
va u titsona swakudya hi nhlamuselo ya<br />
ntumbuluko ya ri<strong>to</strong>. Ku endla swiboho swo<br />
twala loko swi ta eka swakudya naswona<br />
ku cinca kantsongo eka mahanyele swi nga<br />
pfuna swinene eka ku pfuna ku hunguta<br />
miri.<br />
mahanyele<br />
• Ku dyana mipandwa ya kwalomu ka<br />
yinharhu hi siku. Langha swakudya swo<br />
swo aka miri u hungasa hi swakudya<br />
swo tanihi mihandzu, exikarhi ka mimpandwa<br />
loko ku ve u tshama u ri ni<br />
ndlala.<br />
• Ku dyana swakudya swa nampundzu.<br />
Vanhu lava tlulaka swakudya swa nampundzu<br />
va tala ku nyuhela swinene.<br />
• Hunguta madyelo ya wena ya mafurha,<br />
ngopfungopfu mafurha lawa ya nga<br />
n’okiki. Mafurha lawa ya nga n’okiki i<br />
mafurha ya swiharhi naswona ya kumeka<br />
emakokisini, swibakiwa, swakudya<br />
leswi nga riki swa ntumbuluko na swa<br />
le manthinini.<br />
• Ku ringeta ku dya nhlampfi kanharhu hi<br />
vhiki ku nga ri nhlampfi yo katingiwa.<br />
Nhlampfi yi tele hi swo aka miri naswona<br />
yi na mafurha ya le hansi.<br />
• Ringeta ku lulamisa swakudya hi ku<br />
tirhisa ndlela ya rihanyu ra kahle ku<br />
fana na ku sweka hi nkahelo, ku virisa,<br />
ku girila kumbe ku baka. Leswi swi ta<br />
hunguta mafurha loko hi le tlhelo swi<br />
hlayisa swo aka miri eswakudyeni.<br />
• Tirhisa hi ndlela ya kahle swo engetelela<br />
swo fana na khirimu, botere, mayonesi,<br />
majarini, mafurha na swo chela esaladini.<br />
• Engetela ku dya swikampfu hi ku dya<br />
xinkwa xa nkoroni na makaroni, rhayisi<br />
ya buraweni na otsi. Swikampfu swi<br />
endla leswaku u xurha nkarhi wo leha.<br />
• Tsundzuka ku dya swiphemu swa<br />
ntlhanu swa mihandzu kumbe swa<br />
matsavu masiku hinkwawo.<br />
• Hunguta manwele ya wena ya byalwa<br />
no ringeta ku nwa wayeni yo olova na<br />
tibiya, tanihileswi swi nga na eneji yintsongo.<br />
Vutiolori<br />
Nhlanganelo wa vutiolori na ku dya<br />
swakudya swo ringanela i endlele ro hetiseka<br />
ra nkarhi wo leha eka ku hunguta<br />
ntiko. Hambiswiritano, a swi lavi ku u<br />
ti dlaya loko swi ta eka vutiolori. Hi ku<br />
olova, ringeta ku famba loko ku ve a wu<br />
rhandzi ku dlodla. Tirhisa switepisi ku<br />
tlula lifiti. U nga sungula hi ku paka movha<br />
wa wena ekule na nyanghwa wa molo. Ku<br />
endla vutiolori a hi ku hunguta ntiko wa<br />
miri – i ku langutela rihanyu ra wena. Swi<br />
ta ku tiyisa no va u xiyaxiya leswi u swi<br />
dyaka.<br />
Endzela mukorhokeri wa wena wa rihanyu<br />
kumbe dokodela wa madyele leswaku<br />
u kuma ndlela yo hunguta miri leyi nga ta<br />
va yo antswa no va yi hanyile eka wena.