30.01.2014 Views

to view / download

to view / download

to view / download

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

4<br />

dyondzo<br />

Latecomers at FETs in for a shock<br />

SAnews<br />

As part of the turnaround<br />

strategy for the country’s<br />

Further Education and<br />

Training (FET) colleges,<br />

the Department of Higher<br />

Education and Training has<br />

introduced an attendance<br />

and punctuality policy.<br />

Noluthando Mkhize<br />

Rural areas across the<br />

country are set <strong>to</strong> get their<br />

own Further Education and<br />

Training (FET) colleges,<br />

making further education<br />

more accessible <strong>to</strong> those<br />

who live there.<br />

Construction of the colleges is currently<br />

underway and is expected <strong>to</strong><br />

be finished by Oc<strong>to</strong>ber.<br />

According <strong>to</strong> the Department<br />

of Higher Education and Training, FETs<br />

are being built in four provinces.<br />

Vuk’uzenzele Sunguti 2014<br />

Maendlele hinkwawo ya ya eka lembe ra<br />

xikolo ra 2014<br />

Neo Semono<br />

Tanihileswi vadyondzi<br />

va vuyelaka exikolweni<br />

eka lembe rin’wana ra<br />

dyondzo, Holobyenkulu<br />

wa Dyondzo ya Masungulo<br />

Angie Motshekga u va<br />

tshembhisile leswaku ku<br />

hlwerisiwa ka swipele i<br />

swilo swa nkarhi lowu nga<br />

hundza.<br />

“Hi tshembha leswaku eku<br />

sunguleni ka lembe ra<br />

xikolo, vadyondzi hinkwavo<br />

va ta va na swipele<br />

emavokweni ya vona,” ku vurile Holobyenkulu.<br />

Ndzawulo ya Dyondzo yi lava leswaku<br />

n’wana un’wana ni un’wana a va na xipele<br />

xin’we eka dyondzo yin’wana ni yin’wana.<br />

Mphakelo wa swipele wu le kusuhi no<br />

hela.<br />

Hambileswi a ku ri na swiphiqo eka<br />

swifundzhankulu swo fana na KwaZulu-<br />

Natal na Free State, ndzawulo yi tshembha<br />

leswaku yi ta swi hlula hi nkarhi ku nga si<br />

sungula lembe ra xikolo.<br />

Ku ya hi ndzawulo, swifundzhankulu swi<br />

tirhisile maendlele yo hambana ku kuma<br />

swipele swa vadyondzi.<br />

Tindzawulo tin’wana ta swifundzhankulu<br />

ti vile na swiphiqo, swo tanihi swa timali,<br />

loko ti ringeta ku kuma swipele.<br />

Hambiswiritano, ndzawulo a yi ri ku langutiseni<br />

ka xiyimo naswona yi xi lawurile.<br />

Holobyenkulu Motshekga u vurile leswaku<br />

ku humelela ku vile kona eku hangalaseni<br />

ka Switirhisiwa swo Dyondza no Dyondzisa<br />

laha ku tlula mamiliyoni ya 50 ya tibuku ta<br />

swi<strong>to</strong>love<strong>to</strong> ti hangalasiwaka lembe rin’wana<br />

ni rin’wana.<br />

Lexi i xiphemu xa ku tinyiketela ka ndzawulo<br />

eka ku antswisa ku hlaya no tsala, na vuswikoti<br />

bya tihlayo eka vadyondzi.<br />

Hi nkarhi wun’we, ndzawulo yi lava ku<br />

sungula ku simeka Pholisi ya Tindzimi ta<br />

xiAfrika lembe leri, leyi nga ta kongomana na<br />

ku tlakusa no antswisa tindzimi leti khale a ti<br />

tsan’wiwa.<br />

“Ndzawulo yi ta simeka pholisi ku pfulela<br />

vadyondzi eka tindzimi hi ku va dyondzisa<br />

leswaku va ta ti tirhisa emakaya kambe va nga<br />

ti dyondzi tanihi xiphemu xa kharikhulamu,<br />

na ku tivisa lava nga si tshamaku va vulavula<br />

Ririmi ra xiAfrika,” ku vurile Holobyenkulu<br />

Motshekga.<br />

Tindzimi ta xiAfrika a ti kumi nhluvukiso<br />

na xiyimo xo fana loko ku pimanyisiwa na<br />

Xinghezi na Xibunu. Hi mhaka leyi, ndzawulo,<br />

endzhaku ka nkarhi, yi ta tiyisisa leswaku<br />

tindzimi hinkwa<strong>to</strong> ta xiAfrika ti hluvukisiwa<br />

ku ringana no tirhisiwa hi vadyondzi ku va<br />

vuyerisa eku dyondzeni ka vona na matirhele<br />

eka malembe ya 12 ya ku dyondza ka vona.<br />

Leswi swi vula leswaku, loko pholisi yi<br />

simekiwa, vadyondzi va ta dyondzisiwa<br />

tindzimi tinharhu laha ku nga ta va ku ri na<br />

tiawara timbirhi kumbe tinharhu <strong>to</strong> engetela<br />

<strong>to</strong> dyondzisa no dyondza hi vhiki.<br />

Nghangiso lowu wu amukeriwile swinene<br />

naswona maendlele yo vutisisa ya ha ri ku<br />

endliweni.<br />

“Tanihi ndzawulo hi lulamile ku simeka<br />

ririmi ra xiAfrika tanihi ririmi ro engetela ku<br />

sukela eka Giredi yo sungula hi 2015.”<br />

The policy will ensure students are in class<br />

and on time and will be introduced at all<br />

FETs across the country this year.<br />

It will also help ensure FETs function<br />

properly, stability and boost the pass and certification<br />

rates for the colleges, which have been identified<br />

as a crucial sec<strong>to</strong>r in providing the country<br />

with the skills it needs <strong>to</strong> grow economically.<br />

From now on there will be a regular and consistent<br />

process put in place by college management <strong>to</strong><br />

moni<strong>to</strong>r, follow up and report attendance.<br />

Students will be expected <strong>to</strong> explain in person<br />

the reason for their absence and the authorisation<br />

of absences will be limited <strong>to</strong> specific situations.<br />

Higher Education Direc<strong>to</strong>r-General<br />

Gwebinkundla Qonde, says poor attendance and<br />

consistent tardiness will have an impact on the<br />

students’ examinations and funding.<br />

New FETs open doors of<br />

learning in rural areas<br />

In Limpopo, colleges are going up in Giyani<br />

and Thabazimbi, while Mpumalanga<br />

will get one in Balfour. The Eastern Cape<br />

colleges are being built in Graaff-Reinet,<br />

Lusikisiki, Sterkspruit and Aliwal North,<br />

while the KwaZulu-Natal colleges will be<br />

in Msinga, Grey<strong>to</strong>wn, Mzimkhulu and<br />

Bhambanana. Nkandla will get two skills<br />

centres.<br />

Apart from building new FETs, the department<br />

is also refurbishing existing ones<br />

in Nongoma and Vryheid.<br />

This infrastructure development will<br />

enable the colleges <strong>to</strong> provide an 18 000<br />

extra lecture room seats.<br />

The building and refurbishment of<br />

Hi ku hela ka ku phakeriwa ka swipele,<br />

vadyondzi hinkwavo va languteriwa ku<br />

sungula lembe lerintshwa ra xikolo va ri<br />

na swipele emavokweni ya vona.<br />

Mphakelo wa dyondzo ya nkoka eka<br />

vadyondzi hinkwavo va laha tikweni wu<br />

kavanyetiwile hikokwalaho ka ku pfumaleka<br />

ka fanichara ya xikolo.<br />

Holobyenkulu Motshekga u vurile<br />

leswaku makungu ya vekiwile ku lulamisa<br />

leswi, ku katsa na ku tumbuluxiwa ka<br />

xipano xa ntirho eka swifundzhankulu eka<br />

fanichara, ku katsa na mpfumelelano exikarhi<br />

ka Ndzawulo ya Dyondzo ya Masungulo<br />

na Tindzawulo ta Mitirho, Ndzawulo<br />

ya swa Makhotso na Timhaka ta Mbango<br />

eka vumaki na mphakelo wa fanichara ya<br />

xikolo.<br />

“Hi phurogireme leyi hi phakerile fanichara<br />

eka swikolo swa 181,” u engeterile.<br />

He says students will be allowed <strong>to</strong> write<br />

examinations for every subject they have attained<br />

a minimum of 80 per cent attendance.<br />

“FETs will be required <strong>to</strong> verify and provide<br />

attendance information <strong>to</strong> the department before<br />

the release of examination entry permits<br />

<strong>to</strong> students at the start of the examination<br />

session,” said Qonde.<br />

In addition, the National Student Financial<br />

Aid Scheme (NSFAS) payments for tuition,<br />

travel and accommodation will only be made<br />

if a student has a minimum of 80 attendance.<br />

Students who don’t attend class satisfac<strong>to</strong>rily<br />

will face disciplinary action.<br />

Qonde says students who don’t take their<br />

studies seriously should not be at colleges.<br />

“Colleges must enrol students who have an<br />

appetite <strong>to</strong> learn…we saw it fit that government<br />

must get the value for money from<br />

the operations of colleges by regulation and<br />

standardising good practice.”<br />

colleges is expected <strong>to</strong> create 17 500<br />

permanent jobs. This will include<br />

academic and support staff as well as<br />

construction-related jobs.<br />

The department has set aside R2.5 billion<br />

for the upgrade and construction of<br />

FETs <strong>to</strong> as it aims <strong>to</strong> increase access <strong>to</strong><br />

FET colleges learning programmes and<br />

also <strong>to</strong> transform colleges in<strong>to</strong> institutions<br />

of choice.<br />

The money will go <strong>to</strong>wards the construction<br />

of the new campuses, which<br />

will boast student accommodation facilities,<br />

modern teaching and learning<br />

lecture rooms, workshops, simulation<br />

rooms, resource and recreational centres.<br />

Bursary office<br />

gives hope <strong>to</strong><br />

Mpumalanga<br />

students<br />

Mandla Khoza<br />

Young people in<br />

Mpumalanga have a<br />

new avenue <strong>to</strong> access<br />

bursaries, learnerships<br />

and internships.<br />

The Education, Training and<br />

Development Practices Sec<strong>to</strong>r<br />

Education and Training<br />

Authority (EDTP-SETA) has<br />

opened an office in Mbombela <strong>to</strong> make<br />

it easier for them <strong>to</strong> apply for funding.<br />

Nombulelo Nxesi, chief executive of<br />

the EDTP-SETA, said the youth should<br />

take advantage of the office and use it<br />

<strong>to</strong> apply for bursaries, internships and<br />

learnerships <strong>to</strong> “better their lives and<br />

those of their communities”.<br />

“The government has provided<br />

opportunities for you <strong>to</strong> fight poverty<br />

because our aim is for you <strong>to</strong> be<br />

employable and also open your own<br />

businesses,” said Nxesi.<br />

A range of bursaries focusing on<br />

scarce skills is available for either<br />

Further Education and Training colleges<br />

or universities.<br />

According <strong>to</strong> Nxesi, the EDTP-SETA<br />

has trained more than 5 000 young<br />

people around the country in the past<br />

two years.<br />

The EDTP-SETA bursaries provide<br />

opportunities for workers and unemployed<br />

learners in the education,<br />

training and development sec<strong>to</strong>r<br />

<strong>to</strong> gain qualifications in scarce and<br />

critical skills in both intermediate and<br />

higher levels.<br />

Bursaries are available in the following<br />

programmes:<br />

• National Professional Diploma in<br />

Education (NPDE).<br />

• Post Graduate Certificate in Education<br />

(PGCE).<br />

• B.Ed Mathematics and Science.<br />

• B.Ed Foundation Phase.<br />

• Certificate in Education.<br />

• B. Com; Applied Mathematics.<br />

• Masters in Commerce.<br />

• ACE in Leadership and Management.<br />

• Computer Studies.<br />

• Human Resource Management and<br />

Public Finance.<br />

According <strong>to</strong> the ETDP-SETA website,<br />

selection criteria include the<br />

following:<br />

• The applicant’s academic ability.<br />

• Eligibility for an approved degree<br />

or PGCE in one of the priority<br />

areas.<br />

• Commitment <strong>to</strong> a teaching career,<br />

which includes interest in working<br />

with young people; enthusiasm for<br />

a professional career in teaching;<br />

readiness <strong>to</strong> face and overcome<br />

difficult challenges and personal<br />

integrity.<br />

• Commitment <strong>to</strong> teach in any school<br />

<strong>to</strong> which a student may be appointed<br />

by a provincial Education<br />

Department.


Sunguti 2014 Vuk’uzenzele<br />

5<br />

Rural nhluvukiso Development wa matikoxikaya<br />

Mfumo wu pfuna n’wamapurasi ku yima<br />

Siphiwe Nyathi<br />

N’wamapurasi wa matsavu<br />

wa le Mpumalanga, loyi a nga<br />

lahlekeriwa hi switirhisiwa<br />

swa yena swa vurimi loko<br />

mikhukhulo yi hlasela<br />

endzhawini liya malembe<br />

ya 13 lawa ya nga hundza,<br />

sweswi u kumile ku humelela<br />

eka vurimi byo hlanganana.<br />

Raymond Sibuyi, wa Phurojeke ya Purasi<br />

ra Rihlaza ra Tinguluve eMkhuhlu,<br />

ekusuhi na Hazy<strong>view</strong>, u sungurile<br />

vurimi hi 1997.<br />

Hambiswiritano, hi 2000 mikhukhula yi<br />

onhile tiphayiphi <strong>to</strong> cheleta na tinjhini <strong>to</strong><br />

pompa mati.<br />

“Ku onha a ku ri ka xiyimo xa le henhla naswona<br />

ku kombisile ku va ku durha swinene<br />

ku ku lunghisa. Ndzi sindzisekile ku tshika<br />

vurimi ndzi tlhelela eku akeni ku kuma mali<br />

yo pfuxa ntirho wa mina wa vurimi,” ku<br />

vurile munhu loyi wa malembe ya 49.<br />

Leswi swi humelerile hi 2007 loko Sibuyi a<br />

N’wamapurasi Raymond Sibuyi, u vile n’wamapurasi wa matsavu na tinguluve loyi a humeleleke<br />

hi ku pfuniwa hi Ndzawulo ya Vurimi, Nhluvukiso wa Matikoxikaya na Vulawuri bya Misava ya<br />

Mpumalanga.<br />

Xirhapa xa le matikoxikaya xi ta phakela swikumiwa leswintshwa eka<br />

xi<strong>to</strong>lo lexikulu xa le Amerika<br />

Albert Pule na Nthambeleni<br />

Gabara<br />

Loko Peter Sekwele a tshika<br />

bindzu ra yena a ya sungula<br />

nhlangano a nga ehleketi<br />

leswaku wu ta humelela ku<br />

fika kwihi.<br />

Leswi swi sungurile tanihi xirhapa ekaya<br />

ra yena na le makaya ya swirho swa<br />

vaaki swin’wana, swi kurile naswona<br />

Sekwele na vatirhisani va yena va ta<br />

sungula ku phakela Massmart hi matsavu, leyi<br />

n’winyi wa yona ku nga n’winyi wa bindzu rikulu<br />

ra le US Walmart.<br />

Muendli wa switirhisiwa swa gezi loyi a swi<br />

thwaseke hi ntirho, Sekwele, ku suka etikweni<br />

ra Sokhulumi eGauteng, a xavisa tiketlele na<br />

tiayini loko a tiboha ku pfuna vaaki hi swakudya<br />

sungurile purasi ra yena ra matsavu ku sukela<br />

ehansi. Endzhaku ka nkarhi u tivisiwile hi<br />

vurimi bya tinguluve.<br />

Miehleke<strong>to</strong> ya Sibuyi ya vurimi yi humelerile<br />

hikokwalaho ko pfuniwa hi tiphurogireme<br />

ta Ndzawulo ya Vurimi, Nhluvukiso<br />

wa Matikoxikaya na Vulawuri bya Misava<br />

ya Mpumalanga ya Masibuyele Emasimini<br />

(A hi tlheleleni eMasin’wini) na Masibuyele<br />

Esibayeni (A hi tlheleleni eXivaleni).<br />

Phurogireme ya Masibuyele Emasimini yi<br />

sunguriwile hi 2005 ku hlohlotela vaaki ku<br />

tirhisa tiphurojeke ta mfumo <strong>to</strong> fambisana na<br />

vurimi.<br />

Phurogireme yi hlohlotela mindyangu ku<br />

tirhisa endzhaku ka switandi swa vona ku<br />

byala swakudya no seketela, hi michini, vukorhokeri<br />

bya xithekiniki na ntsundzuxo eka<br />

vaaki lava nga swela.<br />

Phurogireme ya Masibuyele Esibayeni<br />

yi sungurile hi 2011 endzhaku ka loko<br />

van’wamapurasi va swifuwo va vilerile<br />

leswaku a va kumangi ku vuyeriwa ko ringana<br />

ku fana na van’wamapurasi va swibyariwa hi<br />

phurogireme ya Masibuyele Emasimini.<br />

XIRHAPA YA MATSAVU<br />

Sibuyi u tsakisiwile hi mpfuno lowu a nga<br />

wu kuma.<br />

“Ndzawulo yi ndzi pfunile hi switirhisiwa<br />

eka purasi ra mina ra matsavu hi phurogireme<br />

ya Masibuyele Emasimini. Tanihi xiphemu<br />

xa phurogireme ya Masibuyele Esibayeni,<br />

ndzi kumile tihomu ta khume <strong>to</strong> mitha, na<br />

no tumbuluxa mitirho.<br />

Sekwele na van’wana va 24 va na swirhapa<br />

emakaya ya vona naswona va bohile ku hlanganisa<br />

mitirho ya vona no sungula Phurojeke<br />

ya Swakudya swa le Xirhapeni ya Akwande<br />

hi 2010. Nhlangano wu hlanganile na xiphiqo<br />

xikulu xo pfumala ndhawu.<br />

Hambiswiritano, mali ya nhlangano yi<br />

nyawurile endzhaku ka loko Hosi ya muganga,<br />

Joyina Mahlangu, a pfumerile ku va nyika tihekitara<br />

ta 2.5 ta misava ku rima matsavu.<br />

Sweswi, Phurojeke ya Swakudya swa le<br />

Xirhapeni yi thorile vanhu va 20 va le mugangeni.<br />

Sekwele u vurile leswaku nhlangano a ku ri<br />

khale se wu xavisa eka Pick n Pay, Spar na Shoprite,<br />

va tsakisiwile hi mitirho ya mfumo yo va<br />

pfuna ku kuma makete wuntshwa – Massmart.<br />

“Ndzi nga vula hi ku tinyungubyisa leswaku<br />

Phurojeke ya swakudya swa le xirhapeni<br />

yi na makete. Yi ta va exikarhi ka varimi lavakulu<br />

va matamatisi eGauteng loko ku nga<br />

ri etikweni,” ku vurile MEC wa Gauteng wa<br />

Vurimi na Nhluvukiso wa Matikoxikaya, Nandi<br />

nguluve,” a tsundzuka.<br />

Sibuyi u nyikiwile tihekitara ta 10 ta misava<br />

hi Vukosi bya ka Nkuna, eMkhuhlu. U tirhisa<br />

tihekitara ta nhungu ku byala matsavu,<br />

letin’wana i ta tinguluve.<br />

Sibuyi u vula leswaku vurimi bya swifuwo<br />

byi na swiphiqo swa byona.<br />

“A ndzi ri na 126 wa tinguluve kambe ndzi<br />

hetelerile ndzi ri na 84 loko letin’wana ti file. A<br />

ndzi helangi matimba hikuva ndzi na purasi<br />

ra matsavu nakambe.<br />

“Vurimi byo hlanganana bya tsakisa no<br />

Mayathula-Khoza, loyi a endzeleke phurojeke<br />

sweswinyana.<br />

U engeterile hi ku vula leswaku mfumo wu<br />

tsakisiwa hi ku vona vanhu va tirha kun’we ku<br />

lwa na vusweti, ku pfumaleka ka mitirho na<br />

ndlala hi mihlangano ya vurimi.<br />

Holobyenkulu wa Nhluvukiso wa Makaya<br />

na ku Vumbiwa Nakambe ka Misava, Gugile<br />

Nkwinti, u tsakile swinene.<br />

“Ndzi tsakile swinene hi ntirho lowukulu<br />

lowu wu nga endliwa eka phurojeke leyi. Leyi<br />

i phurojeke ya Masibambisane hikuva mfumo<br />

na mabindzu yo ka ya nga ri ya mfumo va hi<br />

seketela, loko vanhu va ri karhi va fambisa<br />

nhlangano wa vona.<br />

“Loko mfumo wu ri karhi wu seketela<br />

nhlangano wa vona, phurojeke leyi yi nge pfuki<br />

yi vile ndlopfu. Leswi humelelaka laha swa<br />

tsakisa swinene.”<br />

Ku tumbuluxiwa ka mitirho<br />

na nhlayiseko wa swakudya<br />

Sekwele u vurile leswaku endzhaku ka loko va<br />

sungurile xirhapa xa swakudya hi 2010, vatsha-<br />

Swirho swa Phurojeke ya Akwande swi humelerile emisaveni ya mabindzu naswona ku nga ri khale swi ta phakela Massmart hi matsavu.<br />

hlayisa mali hikuva matsavu lawa ya nga<br />

xavisiwiki ya phameriwa tinguluve, manyoro<br />

lawa ya humaka eka tinguluve ya tirhisiwa<br />

eka purasi ra matsavu.<br />

U phakela Barber<strong>to</strong>n Abat<strong>to</strong>ir hi tinguluve,<br />

loko ku ve nyama ya nguluve leyi yi fikelela<br />

swilaveko swa kona, Fresh-Mart yi phakeriwa<br />

hi matsavu.<br />

“Ku tshama ku ri xiphiqo xa n’wamapurasi<br />

ku kuma makete ya swikumiwa naswona<br />

ndzi ve na nkateko wo lava makete ndzi<br />

pfuniwa hi ndzawulo.”<br />

mi a va ha fambi va ya eswi<strong>to</strong>lo swo xavisa<br />

eBronkhorstspruit ku ya xava matsavu.<br />

“Ndzi nga vula hi ku tinyungubyisa<br />

leswaku hi phamela vaaki va hina hi<br />

swakudya swintshwa naswona hi tumbuluxile<br />

mitirho ya nkarhi hinkwawo eka<br />

vanhu va 20 va laha kaya, laha 16 wa vona<br />

ku nga vavasati. Hi byala matamatisi,<br />

tikhavichi na tibitirhuti.”<br />

Sekwele u hlamarisiwile no xiximiwa loko<br />

Holobyenkulu a endzerile phurojeke.<br />

“A ndzi nga ehleketi leswaku vurhangeri<br />

bya swi vona leswi hi swi endlaka endzhawini<br />

ya hina. Ku endza ka vona namuntlha swi<br />

ta hlohlotela vatirhikulorhi va mina ku tirha<br />

hi matimba ku endla swakudya swo tala, a<br />

swi endleriwi vaaki va hina ntsena, kambe<br />

na tiko hinkwaro,” u vurile.<br />

Phurojeke yi tirhisa maendlelo ya hayidiroponiki,<br />

lawa ya tirhisaka nhlangano<br />

wa swikurisi handle ka misava, ku byala<br />

matamatisi. Ku byala matamatisi hi hayidiroponiki<br />

swi pfumelela Sekwele na xipano<br />

xa yena ku byala eka ndhawu leyi lawulekaka<br />

yo pfumala nhova, switsotswana na<br />

mavabyi lawa ya tisiwaka hi misava.<br />

Maendlele ya hayidiroponiki ya hunguta<br />

ndhawu. Tamatisi ra hayidiroponiki ri kula<br />

swinene ku tlula swimilana leswi byariwaka<br />

emisaveni, na ntshovelo wu le henhla<br />

swinene.<br />

Ehandle ka vurimi, nhlangano wu endla<br />

leswaku vana va le ndhawini va nga tshami<br />

hi mavoko kambe va va endlele mijombhe<br />

na swirheti emisaveni. Sekwele u vurile<br />

leswaku nhlangano wu vekerile switirhisiwa<br />

“leswaku loko vamanana va ri eku tirheni<br />

eka phurojeke, vana va ta tlangela kona”.<br />

Lembe leri nga hela, Holobyenkulu wa<br />

Vurimi, Swihlala na Tinhlampfi, Tina<br />

Joemat-Pettersson, u sayinile ntwanano<br />

na nhlangano lowu nga riki wa mfumo,<br />

TechnoServe SA na Massmart, leswi nga<br />

kongomisiwa eku tumbuluxeni ka mitirho<br />

no nyika nseketelo eka van’wamapurasi lavantsongo,<br />

ngopfungopfu van’wamapurasi<br />

va xisati, eka vaaki lava nga swela.<br />

Vuvekisi bya mamiliyoni ya 15 ya tirhandi<br />

byi katsa vuleteri, ku dyondzisa, mpfuno<br />

wa xithekiniki, no tumbuluxa ku hlangana<br />

eka timakete ta swa timali na ta mabindzu.


6<br />

Vuk’uzenzele Sunguti 2014<br />

NSIRHELELO NA VUHLAYISEKI<br />

Ku xavisiwa ka vanhu: leswi u faneleke u swi langutela<br />

Noluthando Mkhize<br />

Ntirho wa wena wa<br />

milorho wu nga cinca wu va<br />

nkelunkelu wa wena.<br />

Lexi i xitsundzuxo ku suka eka Mufambisi<br />

wa Vulavisisi bya Milandzu<br />

ya Nkoka, lebyi tivekaka tanihi<br />

Hawks (Magama), hi ku landzela ku<br />

engeteleka ka ku xavisiwa ka vanhu. Ku xavisiwa<br />

ka vanhu i milandzu leyi lava va xavisiwaka<br />

va xengiwaka ku suka emakaya ya<br />

vona, no endliwa mahlonga ya swa masangu<br />

kumbe ku tirhisiwa va hola mali yintsongo,<br />

va lahlekeriwa hi ntshuxeko loko leswi swi<br />

karhi swi endleka.<br />

Hi ku ya hi tiHawks, maendlele lawa ya<br />

tirhisiwaka hi vaxavisi va vanhu ya fana<br />

ematikweni yo hlaya, laha lava xavisiwaka<br />

va nyikiwaka mitirho ya kahle swinene.<br />

“Vaxavisiwa va yisiwa endzhawini laha<br />

ku xanisiwa ku sungulaka kumbe laha va<br />

nga ta tumbetiwa va nga si xanisiwa. Va<br />

ta byeriwa ku hakela swikweleti swa vona<br />

ku katsa na mali ya swifambo, swakudya<br />

na vutshamo,” ku vurile muvulavuleri wa<br />

Hawks, Kaputeni Paul Ramaloko.<br />

Hi mikarhi yin’wana vaxavisiwa va yisiwa<br />

ematikweni yan’wana ya le handle, kumbe<br />

eka xifundzhankulu xin’wana laha va nga<br />

ta xanisiwa kona.<br />

Kaputeni Ramaloko u vurile leswaku<br />

vaxavisiwa nkarhi wun’wana va nyikiwa<br />

swidzidziharisi, leswi endlaka leswaku va<br />

tiseketela hi vaxavisi. Kutani va sindzisiwa<br />

ku tirhela vaxavisi ku kuma swidzidziharisi<br />

swo tala.<br />

U engetele hi ku vula leswaku nhlayo ya<br />

le henhla yo pfumaleka ka mitirho eAfrika-<br />

Dzonga yi hoxa xandla eka ku xavisiwa ka<br />

vanhu.<br />

Tindhawu laha ta<br />

vugevenga<br />

Ku ya hi Kaputeni Ramaloko, milandzu<br />

yo xavisiwa ka vanhu yi tele eKwaZulu-<br />

Natal, Gauteng na le Kapa-Vupeladyambu.<br />

Ku sukela hi Dzivamisoko 2012 ku ya fikela<br />

hi Nyenyankulu 2013, Hawks yi tirhanile na<br />

milandzu ya 19 ya ku xavisiwa ka vanhu,<br />

leyi katsaka ngopfu vavasati lava sukaka<br />

ematikweni yan’wana kambe va tisiweke<br />

laha Afrika-Dzonga.<br />

“Swi na nkoka ku tiva leswaku milandzu<br />

yi pfuriwa laha ku nga na vaxavisiwa. Ku na<br />

matshalatshala yo pfuna lawa ya endliweke<br />

kambe milandzu a yi pfuriwangi. Ku xavisiwa<br />

swi vula leswaku ku na muxavisiwa<br />

naswona loko a nga tsakeli ku tirhisana na<br />

hina kumbe ku pfula nandzu, ku hava lexi<br />

nga ta endliwa,” Ku engeterile Kaputeni<br />

Ramaloko.<br />

Nhlangano wa Hawks wu letela maphorisa<br />

ku vona milandzu ya ku xavisiwa ka vanhu<br />

no tirhana na yona hi ku hetiseka.<br />

“Hi letela swirho ku suka eswiticini na le<br />

mindzilekanini. Hi tlhela hi letela tiejensi<br />

ta vuhlayisi bya nawu eka Xifundzha xa<br />

Nhlangano wa Ntirhisano eka Vatirhinkulu<br />

va Maphorisa va Afrika-Dzonga, leswi ku<br />

nga vuvekisi etikweni hikuva swi ta pfuna<br />

ku lwa na ku xavisiwa ka vanhu eAfrika-<br />

Dzonga.”<br />

Ehandle ko pfukula no lavisisa ku xavisiwa<br />

ka vanhu, maphorisa ya endla mapfhumba<br />

ya lemukiso ku dyondzisa vanhu.<br />

Kaputeni Ramaloko u vurile leswaku vaxavisi<br />

va vanhu va nga kumeka eka xiphemu<br />

xo khorwisa. Ku hlamarisa ka leswi swi<br />

tshembhisiwaka i xikombiso xo sungula<br />

xa ku xavisiwa. Vaxavisiwa va fanele ku<br />

tlhariha hi ku tivisa van’wana laha va nga<br />

kona.<br />

“Xikombiso, va nga teka nomboro ya<br />

ntsariso wa movha lowu va tekaka no yi<br />

rhumela munghana kumbe xaka hi SMS. Va<br />

nga kombela ku pfuniwa eswiticini swa maphorisa<br />

kumbe eka nomboro yo mangala ku<br />

xavisiwa ka vanhu ku langutisisa mhaka,”<br />

Swikombiso swo<br />

tsundzuxa:<br />

Phasipo<strong>to</strong> ya munhu yi hlayisiwa hi<br />

munhu un’wana.<br />

Ku tumbetiwa kun’wana (ku tlhakisiwa)<br />

ka munhu.<br />

Munhu u heleketiwa hi un’wana loyi a<br />

n’wi vulavulelaka.<br />

Munhu u languteka a chava kumbe<br />

ku va ehansi ka vulawuri bya munhu<br />

un’wana.<br />

Munhu a nga swi koti ku sukela ntirho<br />

ku kuma wun’wana naswona a nga na<br />

vulawuri eka muholo kumbe mali.<br />

Munhu wa tirha kambe a nga hakeriwi<br />

mali yo ringanela.<br />

Munhu a nga na xo xi vula hi tiawara<br />

leti a tirhaka <strong>to</strong>na kumbe xiyimo xa<br />

ndzhawu ya ntirho.<br />

Munhu u tirha tiawara <strong>to</strong> tala, u tshama<br />

laha a tirhaka kona kumbe a landziwa<br />

no heleketiwa etirhweni.<br />

Munhu u tikomba swikombiso swo<br />

xanisiwa emirini kumbe ku vaviseka.<br />

Munhu u kolota muthori wa yena<br />

kumbe munhu un’wana loyi a twaka<br />

leswaku wa boheka ku n’wi hakela.<br />

Munhu a nga tirhi ntirho lowu a nga<br />

tshembhisiwa wona.<br />

Munhu u sindzisiwa ku nyika vukorhokeri<br />

bya masangu eka xipanu lexi<br />

va cinaku va nga ambalangi, ndhawu<br />

yo swoswa miri, ndhawu ya lavo xavisa<br />

miri kumbe tindhawu tin’wana.<br />

Ku xavisiwa ka vanhu ku nga mangariwa<br />

eswiticini swa maphorisa kumbe u<br />

tihlanganisa na nomboro yo mangala ku<br />

xavisiwa ka vanhu eka 0800 737 283 kumbe<br />

0800 555 999.<br />

SASSA yi lwa na vukungundzwana<br />

Albert Pule<br />

Loko ku ve u kuma mali<br />

ya nhlayiso hi ndlela yo ka<br />

yi nga ri enawini, lemuka<br />

leswaku u ta langutana na<br />

vukarhi bya nawu ku nga ri<br />

khale naswona u nga tikuma<br />

u ri ekhotsweni.<br />

Ejensi ya Nhlayiso wa Vanhu ya Afrika-Dzonga<br />

(SASSA) yi antswisile<br />

magoza yo tsuvula vukhamba bya<br />

timali na vukungundzwana eka<br />

matirhele ya mali ya nhlayiso naswona<br />

mimbuyelo yi sungula ku tikomba.<br />

Ejensi yi tekile magoza ya nawu eka<br />

vatirhi na swirho swa vanhu leswi nga<br />

kanganyisa maendlele.<br />

Ku ya hi Renay Ogle wa Yuniti ya<br />

Malawulele ya Vukungundzwana ya<br />

SASSA, ejensi yi nge kombisi tintswalo<br />

eka vanhu kumbe vatirhi lava nga ta kumiwa<br />

eka vukungundzwana bya mali ya<br />

nhlayiso.<br />

“Vukhamba bya timali na vukungundzwana<br />

eka Mali ya Nhlayiso wa Vanhu a<br />

swi hakeli. U nga yi emahlweni na swona<br />

nakona u nga tihlanganisi naswona hikuva<br />

u ta kumiwa, u lavisisiwa, u khomiwa, u<br />

tengisiwa, u gweviwa, u khotsiwa no<br />

hambanyisiwa na ndyangu wa wena,” a<br />

lemukisa.<br />

Ku sukela hi Dzivamisoko 2012 kwalomu<br />

ka swirho swa 56 swa vanhu swi khomiwile<br />

hikwalaho ko tikatsa ka swona eka<br />

vukhamba bya timali na vukungundzwana<br />

eka mali ya nhlayiso wa vanhu.<br />

Vatirhi va SASSA lava a va ri etlhelo ro<br />

ka ri nga ri kahle ra nawu va tikumile va<br />

ri ekhombyeni.<br />

Nandzu wa matimba swinene wu katsa<br />

nhloko ya vuhlanganisi ya SASSA, Paseka<br />

Letsatsi, khale ka mukhomi wa nkwama<br />

wa Ligi ya Vantshwa ya ANC Pule Mabe,<br />

na Kabedi Ramosa, lava va katsiwaka ku<br />

va va vile eka pfhumba ra vuxisi leri nga<br />

kanganyisa ejensi mali yo tala swinene.<br />

Lavanharhu va humile hi beyili naswona<br />

Letsatsi u yile elivhini yo hlawuleka hi ku<br />

swi tsakela.<br />

Vatirhi vo tala va yimisiwile ku tirha, va<br />

hlongoriwile no voniwa milandzu eka migingiriko<br />

ya vona ya vukhamba bya timali.<br />

Hi ku ya hi ejensi, 7 734 wa milandzu<br />

ya vukhamba bya timali na vukungundzwana<br />

swi mangariwile eka lembe ximali<br />

ra 2012/2013. Hi ku hela ka Mhawuri 2013,<br />

milandzu ya 1 537 yi pfariwile naswona<br />

mindzavisiso ya 3 932 yi hetisisiwile. Ntsengo<br />

lowu nga kumeka loko ku hetisisiwile<br />

vulavisisi wu fika eka mamiliyoni ya 60 ya<br />

tirhandi laha ku nga kumeka 1.2 wa miliyoni<br />

ya tirhandi.<br />

Ku sukela hi siku ro sungula ra Dzivamisoko<br />

ku fikela hi ti31 Mawuwani 2013,<br />

milandzu ya 1 112 yi hetisisiwile. Ntsengo<br />

wa mali leyi nga kumiwa endzhaku ka ku<br />

hetisisiwa ka milandzu wu vile mune wa<br />

mamiliyoni ya tirhandi, laha 203 050 wa<br />

magidi ya tirhandi yi nga kumeka.<br />

Hi Ndzhati 2013, SASSA a yi lavisisa<br />

tigiranti <strong>to</strong> hleketelerisa ta 6 792 leti a ti<br />

khumbha vatirhi va 216 va ka SASSA, leti a<br />

ti endla mamiliyoni ya 93 ya tirhandi.<br />

Ku ya hi Ogle, matshalatshala ya endliwile<br />

hi ejensi naswona ya humesa mbuyelo.<br />

“Ku miyela ku herisiwile. Vatirhi va sungula<br />

ku mangala vukhamba bya timali na<br />

vukungundzwana.”<br />

Tinhlayo ti kombisa leswaku vukhamba<br />

bya timali na vukungundzwana lebyi nga<br />

boxiwa byi tele eka tigiranti ta nhlayiso wa<br />

vana, ku landzela tigiranti ta vatsoniwa.<br />

Eka ku lwa ka yona na vukungundzwana<br />

ko sungula sweswinyana, CEO ya SASSA<br />

Virginia Peterson, u hlambanyile leswaku<br />

ejensi yi ta tsuvula vukungundzwana<br />

endzhawini ya yona.<br />

Nhlengeletano yi hlanganisile vatirhi va<br />

SASSA va le mahlweni (vacheri va mahungu<br />

eka tikhomphyutara, na vatiyisisi).<br />

Xikongomelo ku ri ku ku endla lemukiso<br />

eka ku pfukula vukhamba bya timali.<br />

“Hi tshama hi tinyiketerile ku lwa no<br />

sivela vukhamba bya tigiranti eka vatirhi<br />

va hina na swirho swa vanhu naswona<br />

leyi i nhlengeletano laha hi nga ta sungula<br />

ku pfala vangwa ra vukhamba bya timali<br />

na vukungundzwana eka matirhele ya<br />

vulawuri bya mali ya nhlayiso wa vanhu,”<br />

ku vurile Petersen.<br />

Ogle u engeterile hi ku vula leswaku<br />

ejensi yi vekile matshalatshala lawa ya<br />

nga ta pfukula vukhamba bya timali na<br />

vukungundzwana swa ha sungula.<br />

U rhumerile xitsundzuxo xa matimba<br />

eka vanhu lava kumaka mali ya nhlayiso<br />

na vanyiki va vukorhokeri leswaku ritavala<br />

ra va pfalela.<br />

“Hi le ku tekeni ka maendlelo yo pfumala<br />

ku kondzelelela naswona mahungu<br />

ya hina eka tikhasitama ta hina, vanyiki<br />

va vukorhokeri, na vatirhi, mi ta kumiwa<br />

naswona mi ta vomiwa milandzu” u vurile.<br />

U kombela vatirhi na vanhu ku mangala<br />

milandzu ya vukhamba bya timali na<br />

vukungundzwana eka mali ya nhlayiso wa<br />

vanhu.<br />

Nomboro ya riqingho ro lwa na<br />

vukungundzwana i 0800 60 10 11 kumbe<br />

0800 701 701.


Sunguti 2014 Vuk’uzenzele<br />

7<br />

RIHANYO<br />

Rihanyu ra Kapa-Vuxa ri kuma ku pfuxiwa<br />

Muviki eka Vatirhi<br />

Ku antswisiwa ka matimba<br />

eka switirhisiwa swa rihanyu<br />

eKapa-Vuxa ku le ku teni, ku<br />

tshembhisa vukorhokeri byo<br />

antswa bya rihanyu eka lava<br />

nga eka xifundzankulu.<br />

Phurogireme yo Antswisa Switirhisiwa<br />

swa Xibedlhele, leyi nga rhangeriwa hi<br />

MEC wa Rihanyu Sicelo Gqobana, yi<br />

nyika matirhele ya rihanyu ya Kapa-<br />

Vuxa ku languteka lokuntshwa.<br />

MEC Gqobana u vurile leswaku hi 1994,<br />

ndzawulo yi kumile rifa ra miako ya misava<br />

eka swibedlhele swa le matikoxikaya.<br />

MEC u vurile leswaku swibedlhele swa le ka<br />

xiphemu xa le vuxeni xa xifundzankulu swi<br />

lava ku pfuxiwa swinene.<br />

Hi phurogireme leyi, Ndzawulo ya Rihanyu<br />

ya Kapa-Vuxa yi le ku antswiseni ka<br />

switirhisiwa swa rihanyu, loko hi le tlhelo yi ri<br />

karhi yi nyika mbangu wa kahle wo tirhela eka<br />

vaongori na madokodela leswaku va ta tirha<br />

ntirho wa vona hi ku hetiseka no nyika mitirho<br />

ya rihanyu ya nkoka eka vavabyi.<br />

Ndzawulo yi sungurile ku pfuxeta swibedlhele<br />

swo hlaya exifundzheninkulu hinkwaxo.<br />

Ku antswisiwa ka Xibedlhele xa Frere ku katsa<br />

wadi yintshwa na Yuniti ya lavo Khomeka ya<br />

swihlangi, Yuniti ya Mfukuzani, yuniti ya<br />

vuhandzuri bya misiha na vutshunguri bya<br />

mfukuzana.<br />

Ndzawulo ya Rihanyu ya Kapa-Vuxa yi le ku endleni hinkwaswo ku tiyisisa leswaku vavabyi va va na switirhisiwa swa rihanyu swa xiyimo<br />

xa le henhla. Xibedlhele xa Cecilia Makiwane eMdantsane hi xin’wana xa swibedlhele lexi nga ta vuyeriwa hi ku antswisiwa.<br />

Ndzawulo yi languterile ku va yi tirhisa<br />

maliliyoni ya 167 ya tirhandi eka Xibedlhele<br />

xa Frere.<br />

Xibedlhele xa Cecilia Makiwane<br />

eMdantsane xi ta va na yuniti yo helela yo<br />

hlantswela swiambalo na moxara. Ku antswisiwa<br />

ka xibedlhele ku languteriwile ku va<br />

ku hela emaheleni ya lembe hi ntsengo wa<br />

mamiliyoni ya 935 ya tirhandi, naswona swi<br />

ta tumbuluxa mitirho ya 1 600.<br />

Vaaki va Bizana va ta tsaka ku tiva leswaku<br />

Xibedlhele xa St Patrick xi ta kuma ndzawulo<br />

yintshwa yo amukela vavabyi, buloko ya<br />

Ekisi-Rheyi, tiwadi tintshwa <strong>to</strong> tshungulela<br />

ka <strong>to</strong>na, yuniti yo velekela, na tiwadi ta Rifuva<br />

na vuvabyi lebyi thulelaka.<br />

Mihluvukiso leyi yintshwa yi languteriwile<br />

ku tumbuluxa mitirho ya 356 no durha mamiliyoni<br />

ya 347. Phurojeke yi languteriwile<br />

ku va yi hela loko lembe ri hela.<br />

Ku aka eXibedlhele xa Madwaleni eElliotdale<br />

ku sungurile hi ku akiwa ka Tliliniki ya<br />

Gateway leyi durhaka mamiliyoni ya 28.5 ya<br />

tirhandi, naswona ku languteriwile ku va swi<br />

hela eku heleni ka lembe.<br />

Ku aka swi ta endliwa hi swiphemu swa ntlhanu,<br />

xiphemu xo sungula ku ta va tliliniki,<br />

xiphemu xa vumbirhi ku ta va ku akiwa ka<br />

switirhisiwa swa le hansi ka misava swo fana<br />

na tiphayiphi ta nkululo.<br />

Xiphemu xa vunharhu ku ta va muako wa<br />

xibedlhelenkulu lexi nga ta va na mibedwa<br />

ya 120.<br />

Xiphemu xa vumune ku ta va ku ri ku<br />

aka kholichi ya vuongori, kasi xiphemu xa<br />

vumune ku ta va ku ri vutshamo bya vatirhi.<br />

Hlula mikhava u tshama u hanyile<br />

Xikimi xa Vutshunguri xa<br />

Vatirhelamfumo<br />

Ku nyuhela ngopfu ku va<br />

xiphiqo lexikulu xa rihanyu<br />

eAfrika-Dzonga, leswi<br />

yisaka eka vuvabyi byo tala<br />

lebyi sivelekaka no endla<br />

ntshikelelo eka matirhele ya<br />

rihanyu.<br />

Kwalomu ka 66% ta vavasati va Afrika-Dzonga<br />

na 33% ta vavanuna va<br />

na ntiko wo tlula mpimo naswona<br />

10% ta vavanuna na 28% ta vavasati<br />

va tekiwa va nyuhele ku tlula mpimo.<br />

Ku nyuhela ngopfu i xiphiqo emisaveni<br />

hinkwayo. Hi ku ya hi Nhlangano wa<br />

Rihanyu wa Misava (WHO), kwalomu<br />

ka mamiliyoni ya 2.8 ya vanhu lavakulu<br />

emisaveni hinkwayo va lova hikokwalaho<br />

ka ntiko wa le henhla ku tlula mpimo<br />

kumbe ku nyuhela ngopfu. Ku nyuhela<br />

ngopfu ku ya ku andza, ku yile ehenhla<br />

hi kambirhi ku sukela hi 1980.<br />

Nhlayo ya swiyimo kumbe swiphiqo<br />

swa rihanyu swi fambisana na ku nyuhela<br />

ngopfu, ku katsa ntshikelelo wa le henhla<br />

wa ngati, vuvabyi bya mbilu, ku aleriwa ka<br />

ku tirha ka insulini, muxaka wa vumbirhi<br />

wa vuvabyi bya chukele, ku oma swirho,<br />

vuvabyi bya nyonghwa, mixaka yo hlaya<br />

ya mfukuzana, ku tikeriwa na swivavi swa<br />

le nhlaneni.<br />

I yini lexi endlaka leswaku<br />

ntiko wu engeteleka?<br />

U nga va na ntiko wa le henhla swinene<br />

no nyuhela ngopfu loko u:<br />

• Dya swakudya swo tala leswi miri wa<br />

wena wu nga swi tirhiseki.<br />

• Nga kumi vutiolori lebyi eneleke.<br />

• Nga ri na vu<strong>to</strong>mi lebyi nga talela hi migingiriko.<br />

• Xanisiwa hi tihlarimbya leti nga tsana.<br />

Mirhi yin’wana, yo fana na switshungulakutikeriwa<br />

na mirhi yo tshungula rihlanyi,<br />

swi nga endla leswaku u engeteleka ntiko.<br />

Hi ku ya hi Nhlangano wa Rihanyu wa<br />

Misava, ku engeteleka emisaveni ka ntiko<br />

wa miri na ku nyuhela ngopfu ku nga va ku<br />

ri mbuyelo wo katsa ku cinca ka madyele<br />

ku ya eka ku engeteleka ka swakudya leswi<br />

nyikaka matimba, leswi nga na mafurha ya<br />

le henhla na chukele kambe swi ri ehansi hi<br />

tivhitamini, ku fambisana na ku hunguteka<br />

ka vutiolori bya miri.<br />

Ku va u hanyile<br />

A swi lavi u ya ejimini masiku hinkwawo<br />

kumbe ku endla vutiolori byo tlula mpimo<br />

ku va u hanya kahle. A wu fanelangi ku<br />

va u titsona swakudya hi nhlamuselo ya<br />

ntumbuluko ya ri<strong>to</strong>. Ku endla swiboho swo<br />

twala loko swi ta eka swakudya naswona<br />

ku cinca kantsongo eka mahanyele swi nga<br />

pfuna swinene eka ku pfuna ku hunguta<br />

miri.<br />

mahanyele<br />

• Ku dyana mipandwa ya kwalomu ka<br />

yinharhu hi siku. Langha swakudya swo<br />

swo aka miri u hungasa hi swakudya<br />

swo tanihi mihandzu, exikarhi ka mimpandwa<br />

loko ku ve u tshama u ri ni<br />

ndlala.<br />

• Ku dyana swakudya swa nampundzu.<br />

Vanhu lava tlulaka swakudya swa nampundzu<br />

va tala ku nyuhela swinene.<br />

• Hunguta madyelo ya wena ya mafurha,<br />

ngopfungopfu mafurha lawa ya nga<br />

n’okiki. Mafurha lawa ya nga n’okiki i<br />

mafurha ya swiharhi naswona ya kumeka<br />

emakokisini, swibakiwa, swakudya<br />

leswi nga riki swa ntumbuluko na swa<br />

le manthinini.<br />

• Ku ringeta ku dya nhlampfi kanharhu hi<br />

vhiki ku nga ri nhlampfi yo katingiwa.<br />

Nhlampfi yi tele hi swo aka miri naswona<br />

yi na mafurha ya le hansi.<br />

• Ringeta ku lulamisa swakudya hi ku<br />

tirhisa ndlela ya rihanyu ra kahle ku<br />

fana na ku sweka hi nkahelo, ku virisa,<br />

ku girila kumbe ku baka. Leswi swi ta<br />

hunguta mafurha loko hi le tlhelo swi<br />

hlayisa swo aka miri eswakudyeni.<br />

• Tirhisa hi ndlela ya kahle swo engetelela<br />

swo fana na khirimu, botere, mayonesi,<br />

majarini, mafurha na swo chela esaladini.<br />

• Engetela ku dya swikampfu hi ku dya<br />

xinkwa xa nkoroni na makaroni, rhayisi<br />

ya buraweni na otsi. Swikampfu swi<br />

endla leswaku u xurha nkarhi wo leha.<br />

• Tsundzuka ku dya swiphemu swa<br />

ntlhanu swa mihandzu kumbe swa<br />

matsavu masiku hinkwawo.<br />

• Hunguta manwele ya wena ya byalwa<br />

no ringeta ku nwa wayeni yo olova na<br />

tibiya, tanihileswi swi nga na eneji yintsongo.<br />

Vutiolori<br />

Nhlanganelo wa vutiolori na ku dya<br />

swakudya swo ringanela i endlele ro hetiseka<br />

ra nkarhi wo leha eka ku hunguta<br />

ntiko. Hambiswiritano, a swi lavi ku u<br />

ti dlaya loko swi ta eka vutiolori. Hi ku<br />

olova, ringeta ku famba loko ku ve a wu<br />

rhandzi ku dlodla. Tirhisa switepisi ku<br />

tlula lifiti. U nga sungula hi ku paka movha<br />

wa wena ekule na nyanghwa wa molo. Ku<br />

endla vutiolori a hi ku hunguta ntiko wa<br />

miri – i ku langutela rihanyu ra wena. Swi<br />

ta ku tiyisa no va u xiyaxiya leswi u swi<br />

dyaka.<br />

Endzela mukorhokeri wa wena wa rihanyu<br />

kumbe dokodela wa madyele leswaku<br />

u kuma ndlela yo hunguta miri leyi nga ta<br />

va yo antswa no va yi hanyile eka wena.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!