Konsulaarteenistus - Välisministeerium
Konsulaarteenistus - Välisministeerium
Konsulaarteenistus - Välisministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Konsulaarteenistus</strong><br />
2007
Mieux vaut faire que dire *<br />
Peadirektori pöördumine<br />
Hea lugeja,<br />
käesolev raamat on juba traditsiooniks saanud ülevaade välisministeeriumi konsulaarosakonna ning<br />
Eesti Vabariigi välisesinduste konsulaartööst. Sedapuhku vaatame üheskoos tagasi aastale 2007 ning<br />
piilume ka pisut tulevikku. On hea meel tõdeda, et seda raamatut on alati soojalt tervitatud ning paljud<br />
eestimaalased on sellest saanud teadmisi, mis vajalikud välismaale reisimisel või võõrsil viibides.<br />
Konsulaarosakond on välisministeeriumi üksusena andnud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates<br />
traditsioonidepõhist koolitust kõikidele konsulaarametnikele, kes meie riigi välisesindustes on töötanud<br />
ning töötavad praegu. Osakond on alati seisnud selle eest, et eestimaalased, sattudes laia maailma,<br />
saaksid kas oma riigi esindusest või välisministeeriumi vahendusel nõu ja abi nii hädaolukorras kui ka<br />
rõõmude jagamise hetkil. Praegu on meil Tallinnast lähetatud diplomaatide ning teenistujatega mehitatud<br />
konsulaarteenuseid pakkuvaid esindusi maailmas 36, lisaks veel üle saja aukonsulite juhitava esinduse.<br />
* Prantsuse vanasõna: Teod räägivad paremini kui sõnad.
Nõnda oleme kaetud enam kui 50 riigis. 2007. aastal alustasid tegevust meie konsulaarkutsega diplomaadid<br />
Tbilisis (Georgias), Tel Avivis (Iisraelis) ning Kairos (Egiptuses). Kuid maailm on kahtlemata<br />
suurem ning, nagu näitavad viimaste aastate numbrid, meie kaasmaalased reisivad üha enam ning<br />
satuvad elama riikidesse, millest kodumaal tihti ei räägitagi. On heameel kinnitada, et koostöös teiste<br />
Euroopa Liidu liikmesriikidega saame osutada konsulaarabi ka neis kaugeis paigus, vajatagu seda abi<br />
kas siis pisisulide tempude tõttu või mastaapsetes kriisiolukordades, mis on pannud meie kodanikke<br />
muretsema – üheskoos oleme alati leidnud väljapääsu igast olukorrast.<br />
2007. aastast on rõõmustavaks suursündmuseks kindlasti Eesti ühinemine Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga.<br />
Ettevalmistused Schengeni õigusruumiga ühinemiseks viisid Eesti ja veel kaheksa Euroopa<br />
Liidu liikmesriiki hinnatud tulemuseni 21.12.2007, mil kadusid piiriületusformaalsused ühtsesse viisaruumi<br />
kuuluvate riikide sisepiiridel. 2008. aasta kevad kaotab dokumentide kontrolli ka Schengeni<br />
õigusruumi liikmesriikidevahelistel lendudel reisijatele. On tore märkida, et lisaks meie kaasmaalastele<br />
saavutatud suuremale liikumisvabadusele on Eesti nüüd varasemast lähemal ka meie riiki külastada<br />
soovijatele, sest ühe Schengeni õigusruumiga liitunud riigi välisesinduse antud viisaga saab väisata ka<br />
Eestit. Siin on samas meil veel palju tööd, sest kui riigi külalised soovivad ennekõike Eestisse tulla või<br />
kõige sagedamini just Eestimaal käia, peab viisat taotlema just Eesti välisesindusest või siis sellest Euroopa<br />
Liidu liikmesriigi välisesindusest, kellega Eestil on vastavad kokkulepped sõlmitud. 2007. aastal jõudis<br />
Eesti sellise kokkuleppe sõlmida Ungari Vabariigiga ning tänu sellele lepingule saavad Moldovas elavad<br />
inimesed Eestisse sõiduks viisat taotleda Ungari suursaatkonnas. Nimetatud lepingud on Eestil<br />
kavas sõlmida kindlasti ka oma lähinaabrite Soome (viisaesindusküsimustes Araabia Ühendemiraatides,<br />
Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ning Tuneesias),<br />
Läti (Aserbaidžaanis, Kasahstanis ja Usbekistanis) ning paljude teistega, katmaks Eesti huvisid riikides,<br />
kus Eestil endal esindust ei ole.<br />
Kokkuvõtvalt võime öelda, et 2007. aasta oli teguderohke ning edukas konsulaaraasta, millesse mahtus<br />
suur hulk tööalaseid õnnestumisi. Konsulaarteenuste osakaal meie välisesindustes kasvas ning<br />
sedavõrd kasvas ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus. Konsulaarosakond ning kõik esindused on<br />
võtnud eesmärgiks sellist joont pidada ka 2008. aastal. Konsulaarteenuste laiem, kiirem ja igati mugavam<br />
osutamine on märksõnad ka 2008. aastal korraldatavatel konsulaarametnike seminaril aprillis ja aastaringsetel<br />
koolitustel, samuti aukonsulite V konverentsil maikuus, sest, nagu öeldud, on Eesti aukonsulite<br />
võrk kahtlemata suureks abiks paigus, kus meil karjääridiplomaatidega mehitatud esindusi ei ole.<br />
Siinkohal lubage kõigile soovida enam rõõmsamaid ja päikeselisemaid päevi, kus iganes te ka olete –<br />
kodumaal või võõrsil! Olgu meie esindused välismaal alati Teie abilised ning kaunis Eestimaa Teie<br />
südames. Õpime ühiselt tundma teisi ning oleme alati avatud kõikidele sõpradele.<br />
Lauri Bambus<br />
Konsulaarosakonna peadirektor
Schengeni ühine viisaruum<br />
21. detsembril 2007. a tähistati nii Eestis kui ka Euroopas pidu likult Schengeni ruumi järjekordset laienemist.<br />
Schengeni ruumi kuulub nüüdsest 24 täisliikme staatuses riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu<br />
territooriumiga. 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidest liitusid Schengeniga üheksa riiki:<br />
Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta. Küpros on otsustanud ühineda<br />
alles 2010. aastal. Suurbritannia ja Iirimaa, mis on küll ELi liikmesriigid, osalevad Schengeni koostöös<br />
tükati ega ole ühise viisaruumi osalised. 1. jaanuaril ELiga liitunud Bulgaaria ja Rumeenia rakendavad<br />
Schengeni acquis’d kahe etapiliselt ega ole samuti Schengeni ühise viisaruumi osalised. Samas ei ole<br />
Norra ja Island ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist.<br />
Schengeni maa- ja merepiiridel kaotati kontroll uute liikmesriikide vahel ning uute ja vanade liikmesriikide<br />
vahel 21.12.07 kell 00.00 ning õhupiiridel kaotatakse kontroll 30.03.2008. Kontrolli kaotamine<br />
õhupiiridel märtsis tähendab seda, et Schengeni-sisestel reisidel ei pea pärast nimetatud kuupäeva<br />
enam piirikontrolli läbima.<br />
Piirikontroll toimub edaspidi vaid välispiiridel, samas ei tähenda piirikontrollist loobumine seda, et<br />
reisi dokumente ei tuleks kaasas kanda. Nende olemasolu võivad kontrollida Schengeni liikmesriigi<br />
ametivõimud ning ilma isikut tõendava dokumendita ei ole võimalik pääseda näiteks ka lennuki pardale.<br />
Schengeni laienemine on oluline sündmus nii meile kui ka kogu Euroopale, kuna tagab nii Euroopa<br />
Liidu kui ka Schengeni riikides legaalselt elavate kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute<br />
senisest suurema liikumisvabaduse Schengeni territooriumil. Isikud, kellel on elamisluba mõnes<br />
Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks enam viisat, samas Schengeni viisaga on<br />
võimalik pärast liitumist külastada ka Eestit.<br />
Viisaküsimused on suhteliselt väike osa Schengeni õigustikust, kuid nende tähtsust ei saa alahinnata.<br />
Tuleneb ju Schengeni ühise viisaruumi mõistegi just viisadega seonduvast. Schengeni koostöös juhindutakse<br />
kahest omavahel tugevasti seotud põhimõttest. Esimene neist on isikute vaba liikumise<br />
tagamine Schengeni ruumis, mis tähendab, et Schengeni riikide vahelistel piiridel ehk sisepiiridel<br />
kaotatakse isikute süstemaatiline kontrollimine. Üksikjuhtudel võidakse siiski inimesel paluda oma<br />
isikut tõendada ning liikmesriikidele jääb eriolukordades õigus taaskehtestada kindlaksmääratud ajaks<br />
piirikontroll, näites olümpiamängude või muude rahvarohkete ürituste perioodil. Teine põhimõte<br />
on, et kuna sisepiiridel kontrolli ei toimu, tuleb tugevdada kontrolli välispiiridel. Peaeesmärk on<br />
siinjuures tõhustada võitlust rahvusvahelise kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega. Schengeni<br />
viisa peab Schengeni riikidesse reisimiseks olema mitmete kolmandate riikide kodanikel. Mis tahes<br />
Schengeni riigi väljastatud Schengeni viisa kehtib aga kõigis Schengeni riikides ning annab õiguse viibida<br />
Schengeni viisaruumis kuni kolm kuud. Pikemaajaliseks viibimiseks ettenähtud viisad (nn D-liiki viisad)<br />
on alati liikmesriikide rahvuslikud viisad.
• Schengeni viisaruumiga ühinemiseni väljastas Eesti vaid rahvuslikke viisasid, mis kehtivad nende<br />
kehtimisaja lõpuni reisimiseks üksnes Eesti territooriumil. Schengeni viisad, mille on väljastanud<br />
enne Eesti liitumist Schengeni ruumiga nn vanad Schengeni liikmesriigid, kehtivad pärast liitumist<br />
ka Eestis. Viisataotlejad, kes andsid oma taotlused sisse alates 21. detsembrist, saavad viisa, millega<br />
on võimalik reisida kõigisse Schengeni liikmesriikidesse.<br />
• Schengeni viisat tuleb taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe<br />
reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada,<br />
tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse. Kui viisataotleja<br />
soovib külastada vaid Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus<br />
viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda kehtiva korra kohaselt lähimasse Eesti<br />
välisesindusse või selle riigi esinduse poole, kellega Eestil on sõlmitud viisaesindusleping.<br />
• Schengeni põhimõtete kohaselt on võimalik sõlmida Schengeni teiste liikmesriikidega lepinguid<br />
viisaesinduse kohta, mis tähendab seda, et isikul on võimalik pöörduda Schengeni viisa saamiseks<br />
asjakohase riigi esinduse poole. 21. novembril 2007. a jõustus konsulaarkoostöö kokkulepe Ungariga<br />
ning Moldova elanikud saavad 1. jaanuarist 2008 Eestisse reisimiseks taotleda Schengeni viisat<br />
Ühtsest Viisakeskusest Chisinaus. Soome on andnud nõusoleku esindada Eestit Araabia Ühendemiraatides,<br />
Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ja Tuneesias.<br />
Läti on lubanud, et esindab Eestit Aserbaidžaanis, Usbekistanis ja Kasahstanis. Vajalikud lepingud<br />
jõustuvad veebruaris 2008 ning edaspidi tuleb viisataotlejatel eelpoolnimetatud riikides pöörduda<br />
Schengeni viisa saamiseks Eestit esindava riigi poole. Esinduslepingute sõlmimine jätkub ka teiste<br />
riikidega, millest anname konkreetsemalt teada välisministeeriumi kodulehel.<br />
• Alates 21. detsembrist tõusid meie viisade menetlemise eest võetavad riigilõivud sarnaseks Schengeni ühtse<br />
viisalõivuga, mis on 60 eurot. Samuti tõusis D-viisa eest võetav riigilõiv, selle eest tuleb maksta 80 eurot.<br />
• Alates 21.12.2007 on ühtne tervisekindlustuse piirmäär 469 400 krooni ehk 30 000 eurot.<br />
Viisalihtsustuslepingud<br />
1. jaanuarist 2008 jõustusid lisaks 1. juunil 2007 kehtima hakanud ELi-Venemaa vahelisele viisalihtsustuslepinguga<br />
sarnased lepingud Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikidega (Albaania, Serbia,<br />
Montenegro, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina). Kõigis neis lepingutes on viisatasuks mõningate eranditega<br />
kehtestatud 35 eurot. Sellist viisalõivu võetakse nende riikide kodanikelt alates 21.12.2007.<br />
EESTI TÜHISTAS 21.12.2007 RIIGILÕIVUST VABASTUSED, mis seni kehtisid ühekordsete ja<br />
transiitviisade korral Ukraina, Moldova, Makedoonia ja Gruusia kodanikele. Alates 21.12.2007<br />
peavad Ukraina, Moldova ja Makedoonia kodanikud tasuma viisade eest 35 eurot ja Gruusia kodanikud<br />
60 eurot, kuna Gruusiaga ei ole EL viisalihtsustuslepingut sõlminud.
Viisastatistika<br />
Kokku väljastatakse viisasid 33 Eesti välisesinduses. 10. augustil 2005 kirjutasid Eesti ja Soome<br />
välisminister alla koostöömemorandumile, mille kohaselt alustas 2005. aasta septembrist Eesti kodanike<br />
teenindamist ja Eesti viisade väljastamist ka New Delhis Soome suursaatkonna juures asuv Eesti<br />
konsulaardiplomaat.<br />
2007. aasta teisel poolel avas Eesti Vabariik saatkonna Bulgaarias ja Gruusias.<br />
2006. aastal oli vastuvõetud viisataotluste arv 129 255 ning 2007. aastal oli see arv 113 153. Neist<br />
ligi 90 000 viisataotlust esitati Venemaal. Jätkuvalt väljastavad enim viisasid Venemaal asuvad Eesti<br />
Peterburi peakonsulaat (46 448 taotlust 2007. aastal) ja Moskva suursaatkond (34 288). Järgnevad<br />
esindused Kiievis (8 725), Pihkvas (7 283) ja Minskis (4 846). Kasvava töömahuga toimetulemiseks<br />
on välisministeerium alates 2004. aastast saatnud turismi tipp-hooaegadel suurema töökoormusega<br />
välisesindustesse lisaametnikke ning tänu sellele on lühenenud viisataotlejate järjekorrad ja kasvanud<br />
väljastatavate viisade arv.<br />
Kuigi viisataotlejate enamiku moodustavad endiselt Venemaalt, Ukrainast ning Valgevenest tulijad,<br />
on aasta-aastalt suurenenud viisataotluste menetlemise arv ka mujal esindustes, selline trend jätkus<br />
ka 2007. aastal.<br />
ELi ühisest viisapoliitikast juhindudes kohaldab Eesti ELi määrust nr (EÜ)539/2001, milles loetletakse<br />
kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid,<br />
kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Seega ei nõuta lisaks ELi, Euroopa Majanduspiirkonna<br />
(EEA) liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemisel viisat ka nimetatud<br />
määruse II lisas loetletud riikide kodanikelt, kui nad viibivad Eestis lühiajaliselt ehk poolaasta jooksul<br />
kuni kolm kuud. Vt info välisministeeriumi kodulehel http://www.vm.ee/est/kat_432/3788.html.<br />
Määruse I lisa nimekirjas loetletud riikide kodanikel peab Eestisse sisenemiseks olema viisa.<br />
Eksootilisematest riikidest külastasid 2007. aastal Eestit viisaga näiteks Dominica, Burundi, Burkina<br />
Faso, Kambodža, Malawi, Suriname, Vanuatu ja Saalomoni saarte kodanikud. Eespool nimetatud<br />
määruse kohaldamisel on oluline järgida vastastikkuse põhimõtet, mille kohaselt peaks ka kõigil ELi<br />
kodanikel olema õigus siseneda viisavabade riikide nimekirjas loetletud riikidesse lühiajaliseks viibimiseks<br />
viisata. Kahjuks ei toimi vastastikkuse põhimõte veel kõigi riikide suhtes. Seetõttu on hea meel<br />
tõdeda, et 2006. aasta lõpul loobus viisanõudest Eesti kodanike suhtes Kanada. USAga peetavateks<br />
viisanõude tühistamise läbirääkimisteks on välisministeeriumi ja USA Eesti saatkonna vahel<br />
loodud eraldi konsulaartöörühm. Samuti käivad Komisjoni-poolsed läbirääkimised Brasiiliaga kõigi<br />
ELi liikmesriikide kodanike viisavabaks reisimiseks.
Riigid, kuhu Eesti kodanikel on õigus siseneda viisata<br />
Eesti ELiga ühinemislepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt võivad Eesti kodanikud<br />
alates 1. maist 2004 siseneda teiste ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide – Austria,<br />
Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini,<br />
Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa,<br />
Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani,<br />
Tšehhi, Ungari – ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse<br />
(ID-kaardi) alusel. Nimetatud riikides on Eesti kodanikel võimalik viibida kuni kolm kuud.<br />
NB! Juhul kui Eesti kodanik soovib teise liikmesriiki elama, tööle või õppima asuda või teises liikmesriigis<br />
tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku<br />
pädeva ametiasutuse poole hiljemalt kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Samas<br />
juhib välisministeerium tähelepanu asjaolule, et kui Eesti kodanik viibib teises liikmesriigis kauem kui<br />
kolm kuud ja ta peab oma viibimise selle riigi pädevas ametiasutuses registreerima, võib ta selleks<br />
vajada passi. Täpsemat infot ELi liikmesriikides töötamise kohta leiab EURESi kodulehelt aadressil<br />
http://ec.europa.eu/eures/.<br />
Viisavaba reisimine väljaspool ELi ja EEA liikmesriike<br />
Erinevalt ELi ja EEA liikmesriikidest ning Šveitsi Konföderatsioonist ei saa teiste viisavaba sissesõitu<br />
võimaldavate riikide (vt allpool) territooriumile siseneda ID-kaardi alusel, vaid kaasas peab olema<br />
Eesti kodaniku pass.<br />
Tähelepanu!<br />
Reisimiseks allpool nimetatud riikidesse võidakse Teilt piiril küsida lisadokumente.<br />
Enne reisile minekut palub välisministeerium kontrollida asjakohase riigi välisministeeriumist<br />
või lähimast esindusest riiki sisenemise nõudeid.<br />
RIIK<br />
Albaania<br />
Andorra<br />
Anguilla<br />
Antigua ja Barbuda<br />
Argentina<br />
Aruba<br />
Barbados<br />
Belize<br />
Bermuda<br />
Boliivia<br />
Bosnia ja Hertsegoviina<br />
Briti Neitsisaared<br />
TINGIMUSED<br />
tavapassiga reisijale kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 30 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 28 päeva<br />
kuni 30 päeva korraga (edasi-tagasi pilet, hotelli broneering)<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 30 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul
Brunei<br />
Costa Rica<br />
Dominica Ühendus<br />
Dominikaani Vabariik<br />
Ecuador<br />
El Salvador<br />
Fidži<br />
Grenada<br />
Gruusia<br />
Guatemala<br />
Haiti<br />
Hollandi Antillid<br />
Honduras<br />
Hongkong, Macau –<br />
Hiina RV erihalduspiirkonnad<br />
Horvaatia<br />
Iisrael<br />
Jaapan<br />
Kanada<br />
Lõuna-Korea<br />
Makedoonia<br />
Malaisia<br />
Maroko<br />
Mauritius<br />
Mehhiko<br />
Moldova<br />
Monaco<br />
Montenegro<br />
Montserrat<br />
Nicaragua<br />
Panama<br />
Paraguay<br />
Peruu<br />
San Marino<br />
Serbia<br />
Singapur<br />
St Lucia<br />
Svaasimaa<br />
Trinidad ja Tobago<br />
Tšiili<br />
Tuneesia<br />
Ukraina<br />
Uruguay<br />
Uus-Meremaa<br />
Venezuela<br />
Vatikan<br />
kuni 30 päeva (vajalik kehtiv Eesti Vabariigi pass, kehtiv pilet tagasi Eestisse või kolmandasse riiki,<br />
piisavalt raha)<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 21 päeva<br />
kuni 30 päeva (turistikaardiga)<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva<br />
turismi eesmärgil kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 30 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve)<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 30 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 6 kuud aasta jooksul. Kaasas peab olema pass, mis kehtib vähemalt kuus kuud pärast reisi<br />
lõppemist, tagasisõidupilet ja hotellibroneering. Võidakse kontrollida piisava raha olemasolu<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
turismi eesmärgil kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 30 päeva korraga<br />
kuni 30 päeva korraga<br />
kuni 60 päeva korraga<br />
turismi eesmärgil kuni 30 päeva<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
Eesti turistid, kes sõidavad Tuneesiasse organiseeritud turismigrupi reisiga, on vabastatud<br />
viisanõudest. Piisab väljaostetud Tuneesia hotellikohtade ettenäitamisest<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva korraga<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul<br />
Turistidele kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Riiki sisenemisel tuleb täita DEX-2 Turisti<br />
Sisenemise kaart (DEX-2 Tourist Entry Card), mida väljastavad volitatud lennufirmad enne<br />
saabumist sihtkohta või saabumisel riiki immigratsiooniametnikud<br />
kuni 90 päeva poole aasta jooksul
Viisa olemasolu või viisavaba liikumine ei anna välisriigis töötamise õigust. Pikemaajaliseks reisiks, õppimiseks<br />
või töötamiseks tuleb taotleda asjakohase riigi elamis- või tööluba. Täpsema informatsiooni<br />
saamiseks palume võtta ühendust huvi pakkuva riigi saatkonnaga. Välisriikide esinduste kontaktid<br />
Internetis aadressil http://www.vm.ee/est/kat_126/<br />
<strong>Välisministeerium</strong>i kodulehel olev riikide nimekiri, kuhu sõites võib Eesti kodanik viisat taotleda riigi piirilt,<br />
ei ole lõplik ja seda täiendatakse lisainformatsiooni saamisel. Vt http://www.vm.ee/est/kat_445/3786.html<br />
Töö- ja puhkuseprogramm Austraalia ja Uus-Meremaaga<br />
20. MAIST 2005 JÕUSTUS EESTI JA AUSTRAALIA VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM,<br />
mille alusel väljastatakse töötamisõigust garanteerivaid viisasid 18–30aastastele Eesti kodanikele, kes<br />
võivad Austraalias viibida kuni aasta. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise<br />
peaeesmärgile, milleks on Austraalias puhkamine, ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama<br />
tööandja juures kauem kui kolm kuud.<br />
Vt viisainfo – http://www.germany.embassy.gov.au/beln/home.<br />
Samasisuline, kuni 30aastaste Eesti kodanike reisimist ja töötamist hõlmav leping Uus-Meremaaga<br />
jõustus 2. aprillil 2007. aastal. Sellekohane viisainfo – www.immigration.govt.nz.<br />
Reisiinfo <strong>Välisministeerium</strong>i kodulehel<br />
Reisiinfo riigiti – http://www.vm.ee/est/kat_443/<br />
Viisainfo – http://www.vm.ee/est/kat_445/
Konsulaarteenused<br />
Eesti konsulaarteenistus osutab väga erinevaid konsulaarteenuseid nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele.<br />
Täita tuleb sealhulgas nii notari kui ka migratsiooni- ja sotsiaaltöötaja ülesandeid. Konsul on oma tegevuses<br />
ühest küljest seotud Eesti õigusaktides ettenähtud reeglitega ja teisest küljest asukohariigi õiguse,<br />
kultuuri ja tavadega. Sestap võib konsuli tegevus paista kodanikule vahel liigselt reglementeeritud ja<br />
arusaamatuna. Et kodanik saaks sellist teenust nii siseriiklikult kui ka välismaal Eesti välisesinduses ning<br />
tagatud oleks isikute võrdne kohtlemine, on konsulile ette nähtud kindlad toimingud ja sooritused,<br />
mida ta ühe või teise konsulaartoimingu puhul peab tegema. Nt tuleb esmakordselt isikut tõendavat<br />
dokumenti taotledes tuvastada isik või alaealise lapse puhul tema vanem, taotlejal tuleb esitada taotlemise<br />
õigust tõendavad dokumendid ning täita ankeet. Keerulised ning aeganõudvad võivad olla ka<br />
küsimused, mis tulenevad Eesti notariaal- või perekonnatoiminguid reguleerivatest õigus aktidest. Ka<br />
esmapilgul kõige lihtsamana näiva tõestamistoimingu tegemine on Eesti õigusaktidega rangelt reguleeritud,<br />
mistõttu konsul vajab selleks ettevalmistusaega ja eri dokumente tõestamis toimingu taotlejalt.<br />
<strong>Konsulaarteenistus</strong>e üks oluline ülesanne on jälgida, kuidas rahvusvaheliste lepingutega garanteeritud<br />
õigused ja kohustused tegelikult realiseeruvad. Selle raames tehakse tihedat koostööd teiste ministeeriumidega,<br />
et kujundada Eesti õigussüsteemi nii, et see arvestaks üha enam teiste riikide õiguse<br />
ja õiguskultuuriga. Paindlik õigussüsteem võimaldab nii konsulaarteenuste osutamisel kui ka teistes<br />
valdkondades enam vastata oma kodanike ootustele nii välisriigis kui ka Eestis.<br />
Kuna välisministeeriumi üheks eesmärgiks on kodanikusõbralik ning efektiivne konsulaarteenistus,<br />
oli ka 2007. aastal sarnaselt varasemate aastatega üheks märksõnaks konsulaarteenuste kvaliteedi ja<br />
kodaniku teenindamise taseme tõstmine. Igal aastal läbib üha uusi välisministeeriumi diplomaate<br />
konsulaarkursused, mille lõpus toimub atesteerimine ja konsulaarametnikukutse omistamine.<br />
2007. a lõpuks oli konsulaarametniku kutse 101 diplomaadil ning konsulaarametniku erikutse (st õigust<br />
teha ka notariaaltoiminguid) oli neist 31 diplomaadil.<br />
Ikka ja jälle tuleb tunnistada, et sageli sõltub konsulaarteenuse osutamine ka teenuse taotleja korrektsusest<br />
ja koostöövalmidusest. Alljärgnevalt tutvustame enim osutatavaid konsulaarteenuseid ning<br />
anname soovitusi konsuli ja kodaniku vahelise asjaajamise heaks sujumiseks.
Tõendid konsulile teadaolevatest asjaoludest<br />
Kui Teil on vaja tõestada välisriigi või Eesti ametiasutuses ühe või teise juriidilise fakti õigsust, konsulteerige<br />
selles küsimuses konsuliga.<br />
Konsul võib välja anda tõendi näiteks juhul, kui Teil on Eesti dokument, mis on dokumendi tunnistusega<br />
(apostille’ga) kinnitamata ning Teil on vaja tõendada oma perekonnaseisu, haridust vms. Vaja<br />
võib minna ka tõendit selle kohta, et Eesti riik ei keela oma kodanikul välisriigis ettevõtlusega tegeleda<br />
või et Tallinn ja „Tallin” on üks ja sama linn. Lahendused sõltuvad aga alati konkreetse asutuse nõudmistest<br />
või asukohariigi eripärast.<br />
Enim soovitakse tõendit isiku perekonnaseisu ja abieluvõime kohta.<br />
Tõendite väljastamisel tugineb konsul Eesti rahvastikuregistri andmetele. Tõendi väljastamine võib<br />
takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Siinkohal ei<br />
saa konsul aidata enne, kui isiku andmed on rahvastikuregistris täpsustatud.<br />
Andmete muutmine võtab aga aega, mis võib tähendada isegi seda, et kavandatud pulmapidu tuleb<br />
edasi lükata.<br />
Soovituseks:<br />
Hoolitsege õigeaegselt selle eest, et Teie andmed rahvastikuregistris<br />
oleks õiged. Juhiseid, kuidas seda teha välisriigis olles, saate<br />
nii Eesti konsulilt asukohariigis kui ka välisministeeriumi konsulaarosakonnast.<br />
Rahvastikuregistri andmeid saab kodanik kontrollida ise aadressil<br />
www.riik.ee/kodanikuportaal või tellida kord aastas kirja teel andmete<br />
väljavõtte.<br />
2007. AASTAL VÄLJASTATI 552 TÕENDIT.
Tõestamistoimingud<br />
Konsulaarametnikud on üldjuhul volitatud tegema lihtsamaid notariaaltoiminguid, nagu näiteks notariaalset<br />
kinnitamist (allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsuse kinnitamist).<br />
31 konsulaarametnikule on omistatud erikutse, mis tähendab, et neil on õigus lisaks notariaalsele kinnitamisele<br />
tõestada tehinguid (volitused, notariaalset tõestamist vajavad avaldused). Viimane eristab<br />
Eesti konsulaarteenistust selgelt teiste riikide vastavatest teenistustest, kuna eraõiguse keerukuse tõttu<br />
notariaalseid toiminguid välisesindustes üldjuhul ei tehta.<br />
Soovituseks:<br />
Kui Teil on kavas taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise<br />
teenust, soovitame eelnevalt uurida informatsiooni välisministeeriumi<br />
kodulehel (http://www.vm.ee) konsulaarteenuste rubriigis,<br />
konsulaarosakonnast või Eesti välisesindusest, kas seal töötab erikutsega<br />
konsulaarametnik.<br />
Kui Te soovite taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise<br />
teenust, soovitame selles konsuliga eelnevalt nõu pidada ja ajas<br />
kokku leppida. Nii väldite asjatute arusaamatuste tekkimist ja väärtusliku<br />
aja kadu.<br />
2007. AASTAL TEHTI 813 TÕESTAMISTOIMINGUT.<br />
Allkirja või dokumendi ärakirja ametlik kinnitamine<br />
Kui Teil on vaja esitada või edastada Eesti ametiasutusele Eestis välja antud dokumendi ärakiri, võib konsulaarametnik<br />
kinnitada ametlikult Eesti dokumendi ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsust. Näitena võib tuua:<br />
• kui seoses Eesti passi taotlemisega on taotlusele vaja lisada Eestis välja antud abielu- või sünnitunnistus;<br />
• kui seoses pensioni taotlemisega on Pensioniametile vaja esitada dokumendi kinnitatud ärakiri.<br />
Allkirja võib ametlikus korras kinnitada näiteks järgmisel juhul:<br />
• kui tellite Eesti perekonnaseisuasutusest abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi, tuleb<br />
tõendi taotlusankeedil Teie allkirja õigsust kinnitada.<br />
Dokumendi ärakirja või allkirja ametlik kinnitamine asendab eespool nimetatud juhtumitel notariaalset<br />
kinnitamist ja on tasuta.<br />
2007. AASTAL KINNITATI ALLKIRJA VÕI DOKUMENDI ÄRAKIRJA 306 KORRAL.
Avaliku dokumendi legaliseerimine<br />
Lihtsustamaks välisriigis välja antud dokumendi tunnustamise protseduuri Eestis ja Eestis välja antud<br />
dokumendi tunnustamist välisriigis, ühines Eesti Haagi 1961. aasta välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise<br />
nõude tühistamise konventsiooniga. See tähendab, et kui dokument kinnitatakse dokumendi<br />
tunnistusega (apostille’ga), tunnustatakse seda dokumenti ilma täiendavate formaalsusteta<br />
kõigi konventsiooniga ühinenud riikide territooriumitel. Tänaseks kehtib konventsioon 92 riigi territooriumil.<br />
Täpse riikide loetelu ja andmed pädevate asutuste kohta leiate aadressil<br />
http://hcch.e-vision.nl/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41<br />
Kuid selleks, et kasutada eespool nimetatud konventsiooniga mitte ühinenud riikide (näiteks Kanada)<br />
dokumente Eestis ja vastupidi, tuleb dokument legaliseerida.<br />
Legaliseerimine on formaalsus, millega konsulaarametnik kinnitab avalikul dokumendil allkirja ning<br />
vajaduse korral pitseri või templi ehtsust. Selle protseduuri eesmärk on tõendada dokumendi ehtsust<br />
teise riigi territooriumil.<br />
Nimetatud formaalsuse täitmist nõutakse nii Eestis kui ka välisriikides, välja arvatud riikides, kellega<br />
Eesti on sõlminud õigusabilepingu. Need riigid on Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina. Vastavate<br />
lepingute kohaselt tunnustatakse Eestis lepingus nimetatud avalikke dokumente, mis on koostatud<br />
või tõestatud ühes eespool loetletud riikidest. Eestis välja antud lepingus nimetatud avalikke dokumente<br />
tunnustatakse nimetatud riikides täiendavate formaalsusteta, st neis riikides kasutatavat dokumenti<br />
ei ole vaja täiendavalt legaliseerida või tunnistusega (apostille’ga) kinnitada.<br />
Soovituseks:<br />
Kui Te olete välisriigis ja Teile väljastatakse välisriigi asutuse dokument<br />
(haridust tõendav dokument, sünni-, abielu- või surmatunnistus,<br />
kohtuotsus, volitus jne) soovitame selle aegsasti kas<br />
legaliseerida või kinnitada dokumendi tunnistusega (apostille’ga).<br />
Soovitame seda teha isegi siis, kui Teil esialgu polegi plaanis dokumenti<br />
teises riigis kasutada. Aastate pärast võib see üsna kulukaks<br />
ja aeganõudvaks ettevõtmiseks osutuda.<br />
Näiteks pidi kümme aastat tagasi välisriigis abiellunud paar pärast lapse sündi tõendama Eesti perekonnaseisuasutuses<br />
oma abielulisust, et kanda ema ja isa andmed lapse sünnitunnistusele. Seda<br />
rõõmsat sündmust aga varjutas välisriigi dokumentidele esitatav legaliseerimise ja dokumendi tunnistusega<br />
(apostille’ga) kinnitamise nõue. Välisriigiga, kus paar oli abiellunud, ei sidunud neid enam<br />
miski. Samuti ei olnud nad arvestanud sellise ettearvamatu aja- ja rahakuluga. Ka ei ole alati sellise<br />
asjaajamise positiivne tulemus garanteeritud.
Tähelepanu!<br />
Kui Te soovite Eesti notari koostatud volikirja välisriigis kasutada, küsige notari käest<br />
notariaalakti originaali ehk volikirja, millel on nii Teie kui ka volitaja allkiri. Tavapäraselt<br />
väljastatava volikirja ärakirjaga, kus Teie kui volitaja allkiri puudub, võib Teil välisriigis<br />
ette tulla asjatuid arusaamatusi.<br />
Kui Te soovite kasutada Eesti haldusdokumenti välisriigis, teavitage oma soovist ka dokumendi väljastajat.<br />
Selle teabe andmine võimaldab ametnikul vormistada paber nii, et see vastaks ka rahvusvahelise<br />
dokumendisuhtluse nõuetele. See tähendab, et dokumendil peab olema selle välja andnud ametniku<br />
nimi, allkiri ja asutuse tempel.<br />
2007. AASTAL LEGALISEERITI EESTI VÄLISESINDUSTES JA VÄLISMINISTEERIUMIS 1347<br />
DOKUMENTI JA APOSTILLE’GA KINNITATI VÄLISMINISTEERIUMIS 235 DOKUMENTI.<br />
Vaatamata eespool kirjeldatud dokumenditunnustamise süsteemile esineb seoses dokumendi tunnustamisega<br />
ka erandeid. Näiteks kui olete välisriigis abielu lahutanud, siis enne 01.05.2004 välisriigis<br />
toimunud lahutuse tõendamiseks Eestis ei piisa dokumendi legaliseerimisest või apostille’ga kinnitamisest.<br />
Siinkohal tuleb nõuetekohaselt kinnitatud välisriigi lahutuseotsusega täiendavalt pöörduda<br />
välisriigis toimunud abielulahutuse tunnustamiseks Tallinna Linnakohtusse. Pärast kohtuotsusega<br />
abielulahutuse tunnustamist saab seda fakti tõendada Eesti riigiasutustes, sealhulgas Eesti rahvastikuregistris.<br />
Paraku pole harv juhus, kui isik, kes on elanud pikemat aega välisriigis, on Eestis sõlmitud abielu välisriigis<br />
lahutanud, kuid Eestis loetakse teda jätkuvalt abielus olevaks.<br />
Teatud lihtsustuse neisse suhetesse on toonud Euroopa Liidu liikmesus. See tähendab, et pärast<br />
01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriigis lahutatud abielu tõendamiseks piisab nõuetekohaselt kinnitatud<br />
dokumendist ning täiendavalt pole Tallinna Linnakohtusse vaja pöörduda.<br />
Tähelepanu!<br />
Eesti kodanikul lasub kohustus teavitada Eesti rahvastikuregistrit nii välisriigis sõlmitud<br />
abielust kui ka abielu lahutusest. Seda võib teha nii Eesti saatkonna kaudu<br />
(vt dokumendi edastamine) või postitades nõuetekohaselt kinnitatud otsuse aadressil:<br />
Siseministeerium, rahvastiku toimingute osakond, Pikk tn 61, Tallinn.
Eesti pass ja isikutunnistus<br />
Seoses eelmise põlvkonna Eesti kodaniku passi vahetamisega moodustasid sarnaselt varasemate<br />
aasta tega ka 2007. aastal suure osa konsulaarteenustest toimingud Eesti passiga. Passi taotlemine on<br />
mugav neile, kellele on pass kord juba väljastatud. Sellistel puhkudel ei pea ette võtma tülikat reisi Eesti<br />
välisesindusse, vaid Teil on võimalik passi taotleda otse Kodakondsus- ja Migratsiooniametist posti<br />
teel. Ülevaatliku ja täpse informatsiooni passi taotlemise kohta leiate aadressil http://www.pass.ee.<br />
Paraku komplitseerivad välisriigis passi taotlemist posti teel riigilõivu tasumisega seonduvad probleemid.<br />
Kui Te taotlete passi posti teel, ei ole Teil võimalik riigilõivu passi taotlemise eest tasuda välisesindusele,<br />
vaid see tuleb kanda otse Eestisse Rahandusministeeriumi kontole. Juhul kui Teie eest tasuvad riigilõivu<br />
Eestis elavad sugulased või head tuttavad, tuleb taotlusele lisada täiendav selgitus, et riigilõiv tasuti<br />
Eestis ning märkida riigilõivu tasunud isiku nimi.<br />
Tähelepanu!<br />
Juhul kui Te taotlete passi välisriigist posti teel ning soovite seda kätte saada välisriigis,<br />
palume taotlusele kirjutada oma tegelik aadress või kontaktandmed välisriigis, mitte<br />
Eesti aadress. See võimaldab esindusel Teiega kohe ühendust võtta ja informeerida<br />
passi esindusse saabumisest.<br />
Juhul kui selles riigis, kus Te soovite passi kätte saada, on lisaks Eesti välisesindusele ka Eesti aukonsul,<br />
on Teil võimalik pass kätte saada aukonsuli käest.<br />
Kui Te olete oma alaealisele lapsele juba kord taotlenud isikut tõendavat dokumenti, võib seda edaspidi<br />
teha posti teel. Te ei pea Eesti välisesindusele isiklikult taotlust esitama.<br />
Kui Teie lapsele on väljastatud isikut tõendav dokument, siis on tal 15aastaseks saamisel võimalus<br />
passi taotleda KMAst posti teel. Selleks ei pea tulema isiklikult Eesti välisesindusse.<br />
Kui Te lisate passitaotlusele välisriigis välja antud dokumendi, peab see olema legaliseeritud või kinnitatud<br />
dokumendi tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Kui passi taotlusele lisatav<br />
dokument ei ole eesti, vene või inglise keeles, peab dokument olema tõlgitud.<br />
Esmase passi taotlejad peavad taotluse edastamiseks pöörduma isiklikult Eesti välisesindusse.<br />
Alates 01.09.2006 on välisesinduse vahendusel võimalik taotleda lisaks passile ka Eesti isikutunnistust.<br />
2007. AASTAL EDASTATI EESTI VÄLISESINDUSTE KAUDU 4662 EESTI KODANIKU PASSI<br />
TAOTLUST NING 1250 ISIKUTUNNISTUSE TAOTLUST, VÄLJASTATI 5699 PASSI JA 1817<br />
ISIKUTUNNISTUST.
Dokumentide tellimine<br />
Isikul on võimalus Eesti välisesinduste kaudu tellida Eesti ametiasutuste väljastatavaid dokumente<br />
(abielu-, sünni-, surma-, abielulahutuse- ja nimemuutmise tunnistusi, tõendeid, Politseiameti karistusregistri<br />
teatisi, arhiividokumente: teatisi töötamise, õppimise, koonduslaagris viibimise, omandi olemasolu<br />
jms kohta, ning teisi dokumente).<br />
Konsulid aitavad meie kodanikke ka vastupidistel juhtumitel, mil vajatakse dokumente välisriigist. Sel<br />
juhul tuleb pöörduda välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroosse, kes aitab inimesel<br />
dokumendi tellimusküsimustikku täita või vajadusel välja selgitada, millist tõendit täpselt vajatakse.<br />
Siitsamast saab tellitud dokumendi hiljem ka kätte. Paraku ei saa alati garanteerida tellimuse täitmist.<br />
Mõnedest, eelkõige sõdadest laastatud või tagasihoidlikult arenenud arhiiviasutuste süsteemiga riikidest<br />
võib dokumendi saamine võtta aega kuni aasta või soovitud dokument võib koguni saamata jääda.<br />
Euroopa riikidest jõuab dokument isikuni üldjuhul kuu aja jooksul.<br />
Samas võib teenuse osutamine takerduda ka välisriigi asjaajamisse. Nimelt tuleb välisriigis paljudel<br />
juhtudel dokumendi eest tasuda sularahas, teistel juhtudel rahvusvahelise ülekande või krediitkaardiga.<br />
Siin saab välisesindus vahendada üksnes asjakohast teavet, kuna dokumendi tellimise teenuse osutamine<br />
pole alati võimalik.<br />
Tähelepanu!<br />
Palume arvestada asjaoluga, et perekonnaseisutunnistus (sünni-, abielu- ja abielulahutuse<br />
tunnistus) antakse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, samuti<br />
tema esindajale.<br />
Surmatunnistus antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele.<br />
Dokumendi maksumuse kohta, sõltuvalt tellitavast dokumendist, saab täpsemat informatsiooni Eesti<br />
välisesindustest.<br />
Dokumendi tellimisel kirjutage taotlusele korrektselt oma kontaktandmed. Tellitud dokumentide<br />
saabumisel Eesti välisesindusse võetakse tellijaga ühendust dokumendi tellimistaotlusel näidatud<br />
aadressil või telefonil.<br />
2007. AASTAL TELLITI 1140 DOKUMENTI.
Dokumendi edastamine<br />
Isikul on võimalus Eesti välisesinduse kaudu taotleda dokumendi edastamist Eesti või välisriigi ametiasutusele,<br />
kui välislepinguga pole ette nähtud teistsugust korda.<br />
See tähendab, et dokumendi edastamine on avalik teenus, mille käigus on isikul võimalik taotleda<br />
dokumendi edastamist ametiasutusele ning ametiasutusel isikule.<br />
Juhised, kuidas taotleda dokumendi edastamist välisministeeriumi või välisesinduse kaudu, leiate<br />
välisministeeriumi kodulehelt (http://www.vm.ee).<br />
Tähelepanu!<br />
Kui Te soovite edastada välisriigis välja antud dokumenti Eesti asutusele, et tõendada<br />
ühte või teist juriidilist fakti, peab see dokument olema legaliseeritud või kinnitatud<br />
dokumendi tunnistuse (apostille’ga), kui välisleping ei näe ette teistsugust korda, ning<br />
tõlgitud.<br />
Kui Te soovite dokumenti edastada välisriigi asutusele, kehtivad Eestis välja antud dokumendile eespool<br />
nimetatud nõuded.<br />
2007. AASTAL EDASTATI 2409 DOKUMENTI.<br />
Tõlketeenuse osutamine<br />
Riigis, kus puudub võimalus teha välisriigis antud dokumendist eestikeelset tõlget ja Eestis antud<br />
dokumendist asukohariigikeelset tõlget, osutavad konsulaarametnikud tõlketeenust juhul, kui nad<br />
valdavad piisavalt mõlemat keelt. Sageli on konsulaarametniku tõlkeabi ainus lahendus näiteks dokumentide<br />
taotlemiseks Eestist.<br />
2007. AASTAL OSUTATI TÕLKETEENUST 314 KORRAL.
Perekonnaseisutoiming välisesinduses<br />
Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada Eesti kodaniku taotlusel sünni- ja surmaakti<br />
perekonnaseaduse kohaselt eeldusel, et sünd ja surm ei ole registreeritud asukohariigis.<br />
Tänasel päeval vajadus nimetatud teenuse järele peaaegu puudub, sest sünni või surma fakt fikseeritakse<br />
asukohariigis üldjuhul alati.<br />
Abieluakt koostatakse välisministeeriumi igakordsel nõusolekul ja eeldusel, et see tegevus on asukohariigis<br />
lubatud.<br />
Konsulaarametnik on eespool nimetatud aktide koostamisel võrdsustatud perekonnaseisuametnikuga.<br />
Samas peab arvestama asjaoluga, et diplomaatilise esinduse dokumentide kasutamine on üldjuhul<br />
piiratud vaid kahe riigi territooriumiga. See tähendab seda, et kui dokument antakse välja näiteks<br />
Oslos Eesti Suursaatkonnas, siis on dokumenti võimalik kasutada Norras pärast selle legaliseerimist<br />
Norra <strong>Välisministeerium</strong>is ja Eestis (siin kehtib see formaalsusteta). Samas ei pruugi teised riigid seda<br />
dokumenti tunnustada.<br />
Lisaks eespool nimetatule on mõningatel juhtudel tekkinud takistusi välisesinduses sõlmitud abielu<br />
tunnustamisega.<br />
Kehtiva rahvusvahelise tava- ja eraõiguse kohaselt loetakse välisesinduses sõlmitud abielu kehtivaks<br />
ainult juhul, kui see on lubatud asjassepuutuva välisriigi õiguses või välislepingu või vastastikuse kokkuleppe<br />
alusel. Eri riikides on konsulaarametniku pädevus perekonnaseisuametnikuna erinev. Näiteks<br />
Soome, Suurbritannia ja veel mõned riigid ei aktsepteeri Eesti konsulaarametniku tegevust abielu<br />
registreerijana.<br />
2007. AASTAL TEOSTATI 12 PEREKONNASEISUTOIMINGUT.
Kodakondsusest vabastamine<br />
Eesti kodakondsusest loobutakse mitmel põhjusel. Kõige levinuma põhjusena võib siinkohal välja<br />
tuua teise riigi kodakondsuse omandamise.<br />
Eesti kodakondsusest loobumine on kohustuslik isikutele, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni<br />
korras ning soovivad omandada teise riigi kodakondsust.<br />
Kodakondsusest loobumiseks välisesinduse kaudu tuleb esitada:<br />
• vormikohane avaldus. Avalduse võite küsida nii esindusest kui ka leida KMA koduleheküljel<br />
http://www.mig.ee;<br />
• isikut- ja kodakondsust tõendavad dokumendid;<br />
• tõend (originaal) selle kohta, et taotluse esitaja on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab<br />
selle seoses Eesti kodakondsusest vabastamisega. Selleks võib olla ka välisriigi kodaniku pass.<br />
• Tasuda riigilõiv.<br />
Kodakondsusest ei vabastata juhul, kui:<br />
• tagajärjeks on kodakondsusetus (näiteks kui isikul pole uue kodakondsuse saamise kohta garantiikirja);<br />
• isikul on täitmata kohustus Eesti riigi ees (näiteks on tegemist maksuvõlglasega);<br />
• isik on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses.<br />
2007. AASTAL EDASTATI 42 KODAKONDSUSEST VABASTAMISE TAOTLUST.<br />
Muud konsulaarteenused<br />
Konsulaarametnik teeb konsulaarteenuste raames toiminguid, mis on seotud Eesti laevaga (registreerib<br />
konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere<br />
kohta, väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente, teostab riiklikku<br />
järelevalvet välismaal Eesti riigilipu all sõitvate laevade üle, vahendab Eesti ja välisriigi lennu ja laevaloa<br />
taotlusi), annab kätte välismaalase passe, vahendab välisriigi kodanike elamisloataotlusi, edastab Eesti<br />
rahvastikuregistrile Eesti kodanike sünni-, surma-, abielu- ja nimevahetuse fakte kajastavaid dokumente.<br />
2007. AASTAL:<br />
• VÄLJASTATI 3 LIPUTUNNISTUST,<br />
• VAHENDATI 94 LENNULOA JA 33 LAEVALOA TAOTLUST,<br />
• VÄLJASTATI 55 VÄLISMAALASE PASSI,<br />
• EDASTATI AMETIABI KORRAS 29 DOKUMENTI,<br />
• EDASTATI 1325 ELAMISLOA TAOTLUST NING VÄLJASTATI 1084 ELAMISLUBA.
Konsulaarabi<br />
Reisidokumendi kaotus<br />
Välismaal viibides saab reisidokumendi (passi või ID-kaardi ehk isikutunnistuse) varguse, kaotamise<br />
või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral taotleda Eesti välisesindusest tagasipöördumisdokumenti.<br />
Eesti kodanikele antakse tagasipöördumistunnistus ning Eestis elamisloa alusel elavale isikule,<br />
kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, antakse<br />
tagasipöördumise luba.<br />
Tagasipöördumisdokument väljastatakse üldjuhul kuni kolme tööpäeva jooksul, võimaluse korral<br />
taotluse esitamise päeval. Tagasipöördumisdokumendi puhul on vajalik silmas pidada, et see võimaldab<br />
vaid Eestisse naasta, poolelijäänud reisi sellega jätkata ei saa.<br />
Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele saab taotleda tagasipöördumistunnistust<br />
sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.<br />
Alates 1. maist 2004 on võimalik riikides, kus puudub Eesti välisesindus, pöörduda reisidokumendi kaotuse<br />
või varguse korral Euroopa Liidu ükskõik millise liikmesriigi esindusse, kus väljastatakse ajutine<br />
reisidokument (Emergency Travel Document), millega saab koju tagasi pöörduda. Teiste liikmesriikide<br />
esindusest saavad Eesti kodanikud abi samal alusel vastava riigi kodanikega, muu hulgas tuleb ka<br />
teenustasu maksta samas ulatuses.<br />
2007. AASTAL VÄLJASTASID EUROOPA LIIDU TEISED LIIKMESRIIGID EESTI KODANIKELE<br />
AJUTISE REISIDOKUMENDI 17 KORRAL.<br />
Tähelepanu!<br />
Tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass või ID-kaart on kadunud,<br />
varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel<br />
edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning kadunud,<br />
varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pass või ID-kaart tunnistatakse kehtetuks.
Soovituseks:<br />
• Välismaal olles hoidke pass kindlas kohas. Passi ja ID-kaarti hoidke<br />
eraldi.<br />
• Tehke passi- ja viisalehekülgedest koopiad, see kiirendab asjaajamist<br />
olukordades, kus on vaja tõendada asukohariiki sissesõiduloa<br />
omamist juhul, kui pass on kadunud või varastatud.<br />
• Reisile minnes võtke lisaks passile kaasa ka ID-kaart, millega on<br />
võimalik Euroopa Liidu liikmesriigist koju tagasi pöörduda juhul,<br />
kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutuskõlbmatuks.<br />
• Registreerige passi vargus politseis, et vältida hilisemaid võimalikke<br />
sekeldusi.<br />
2007. AASTAL VÄLJASTATI 647 TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUST JA 60 TAGASIPÖÖRDUMISE<br />
LUBA.<br />
Saatkonda helistas Eesti kodanik, kellelt oli varastatud nii rahakott kui ka dokumendid. Tal paluti tulla<br />
järgmisel päeval saatkonda. Samal päeval helistas saatkonda aga keegi „hea inimene”, kes pakkus<br />
sama Eesti kodaniku dokumente ja rahakotti – vaevatasu eest! Järgmise päeva hommikul, enne veel<br />
kui Eesti kodanik saatkonda oli jõudnud tulla, helistas too kärsitu „hea inimene” uuesti ning teatas<br />
juba tõredalt, et kas saatkonnal ega inimesel endal ei ole tõesti dokumentide vastu huvi?! Eesti kodanik<br />
keeldus „pakkujaga” ühendust võtmast ning sai saatkonnast tagasipöördumistunnistuse.<br />
Rahaline abi<br />
Rahalise abi andmisel kehtib hädasolija suhtes eelkõige põhimõte “oska ennast ise aidata”. Abi osutamisel<br />
on oluline, et abivajaja ise oleks koostööaldis ja huvitatud oma probleemidele lahenduse leidmisest.<br />
Konsul saab hädasolijat abistada eelkõige ühenduse võtmisel pereliikmete ja/või tuttavatega.<br />
Üldjuhul korraldatakse rahalise abi andmine selliselt, et lähedased kannavad välisministeeriumi<br />
arveldusarvele (Hansapank a/a 221006104336, viitenumber 700025262) vajaliku summa, mis pärast<br />
arvele laekumist makstakse asukohariigi valuutas hädasolijale saatkonnas välja.<br />
Samuti on võimalik kasutada rahalise abi saamiseks rahvusvahelisi rahasaatmisteenuseid – American<br />
Express, Western Union või MoneyGram jt.<br />
2007. AASTAL AIDATI HÄDASOLIJAID RAHALISE ABI SAAMISEL 114 KORRAL.
Õnnetusjuhtumid<br />
Paljud konsulaarabi vajanud isikud on tunnistanud, et nad ei osanud enne kartagi, et nendega võib<br />
reisil olles midagi juhtuda. Ent nii nagu Eestiski juhtub inimestega õnnetusi, juhtub neid ka võõrsil<br />
viibides. Kui kodus on üldjuhul teada, kust kiiresti abi saab, siis välisriigis hoiavad rahulik tegutsemine<br />
ja kõne konsulile võimalikud läbielamised enam kontrolli all. Õnnetusjuhtumi või ootamatu haigestumise<br />
korral võtab konsul ühendust lähedastega, aitab korraldada infovahetust haigla ja lähedaste<br />
vahel ning haige Eestisse toimetamist.<br />
Tähelepanu!<br />
Haigekassas kindlustatutel on Euroopa Liidus (samuti Islandil, Liechtensteinis ja Norras)<br />
liikudes abiks ELi ravikindlustuskaart, mis annab õiguse saada nendes riikides vältimatut<br />
arstiabi. Kindlustuskaitse tõendamiseks välisriigis tuleb enne reisile minemist võtta<br />
Eesti Haigekassast ELi ravikindlustuskaart.<br />
Vältimatut arstiabi osutatakse viibimisriigi seaduste kohaselt. See tähendab, et Eestis kindlustatud<br />
inimene peab teises riigis osutatud raviteenuse eest tasuma samas ulatuses, nagu asukohariigi kindlustatu.<br />
Tihti ollakse ebameeldivalt üllatunud, kui mõnes riigis tuleb abivajajal kõigepealt ise arved tasuda<br />
ja alles seejärel saab esitada ravikulude osalise hüvitamise taotluse.<br />
Oluline on teada, et haigekassa haige transpordikulusid ei kata.<br />
Soovituseks:<br />
Ärge unustage vormistada reisikindlustust. Juhul, kui pole sõlmitud<br />
reisikindlustuslepingut, mis hõlmaks haige Eestisse transportimise<br />
kulud, tuleb need kulud katta abivajajal ja tema perekonnal. Haigekassa<br />
ega välisesindused transpordikulusid ei hüvita.<br />
2007. AASTAL OSUTATI ABI 64 KORRAL ÕNNETUSJUHTUMITES KANNATADA SAANUD<br />
VÕI OOTAMATULT HAIGESTUNUD EESTI KODANIKELE.<br />
Iirimaal aitas konsul liiklusavariisse sattunud noort neiut. Õnnetuspaigast teadvusetult minema viidud<br />
neiule heitis kindlustusfirma ette „vale” kiirabiga haiglasse sõitmist ning „vales” haiglas ravi saamist ja<br />
nõustus hüvitama vaid osa 13 000 euro suurusest arvest. Konsulil õnnetus kindlustusfirmaga kokkuleppele<br />
jõuda, misjärel kodaniku kanda jäi vaid omavastutus pluss mõnisada eurot.
Hilisel õhtutunnil teavitas välisministeeriumi valvesekretär konsulit Itaalias terviseprobleemidega autojuhist.<br />
Autojuhi seisundi pärast oli mures tema tööandja. Konsul helistas autojuhile. Telefonile vastas<br />
väga vaevatud hääl: mehel olid tugevad valud, kõrge palavik ning ta ei teadnud, kas peab hommikuni<br />
vastu. Ütles, et tal on varem olnud infarkt. Konsul andis haigestunule Itaalia hädaabinumbrid. Selgus,<br />
et need olid mehel olemas, aga ta ei kavatsegi sinna helistada, sest kardab Itaalias haiglasse sattuda.<br />
Samal ajal võttis valvesekretär ühendust Tallinna valvearstidega ning kirjeldas põikpäise juhi haiguse<br />
sümptomeid. Arstide hinnangul viitasid need ägedale põletikule. Konsul vestles taas autojuhiga, ent<br />
viimane ei olnud ikka veel nõus Itaalia meedikutele helistama. Kuna olukord tundus kriitiliseks muutuvat,<br />
otsustas konsul ise arstid kohale kutsuda. Kohalik kiirabibrigaad oli valmis kohe välja sõitma –<br />
aga kuhu? Autojuhi asukoht oli määratletud järgmiselt: lõuna poolt tulles A21 kiirteel viimane Shelli<br />
tankla enne Milanot. Auto kohta oli teada, et see on Eesti numbrimärgiga musta värvi Volvo. Kuna<br />
esitatud koordinaadid ei olnud meedikutele piisavad, palus konsul autojuhil oma asukohta täpsemalt<br />
määratleda. Mees ei pidanud vajalikuks rohkem täpsustada ja lõpetas telefonikõne. Konsul palus<br />
meedikutel olemasolevate koordinaatide järgi siiski üritada parklat leida. Vahepeal sai valvesekretär<br />
haige autojuhi tööandjalt teada, kus mees täpselt asub. Info edastati Itaalia meedikutele. Veidi aja<br />
pärast selgus, et kiirabi jõudis õigesse kohta, aga eestlase autot ei suutnud nad leida. Taas nõutati<br />
tööandjalt täiendavaid „vihjeid”. Selgus, et auto on küll must, aga selle külge haagitud furgoon valge,<br />
peal suur kiri CSM. Konsul edastas ka selle info meedikutebrigaadile, kes palusid konsulil omakorda<br />
haigele teatada, et tulgu too autost välja. Kangekaelne patsient oli aga mobiili välja lülitanud! Konsul<br />
saatis talle sms-i, aga kindlust, et ta kuuletub, polnud. Pisukese ootamise järel üritas konsul uuesti<br />
meest kätte saada. Siis oli tegemist justkui teise inimesega: mehe hääl oli rõõmus ja täis optimismi, kui<br />
ta teatas, et meedikud on kohale jõudnud. Kell oli selleks ajaks saanud 3 öösel. Järgmisel hommikul<br />
autojuhile helistades selgus, et enesetunne oli tal normaalne ja ta vuras juba Prantsusmaa poole.<br />
Juhtub ka nii...<br />
Väikebussiga Eestist Prantsusmaale pidutsema sõitma asunud reisiseltskond tegi Saksamaal juhuslikus<br />
tanklas peatuse. Üks noorhärra „unustati” õnnetuseks tanklasse. Kus see täpselt juhtus, ei teadnud<br />
ka seltskonna kõige klaarimad inimesed. Kuna pidu oli alanud juba teel Prantsusmaale, jäi ühe mehe<br />
„mitte bussi tulemine” tähelepanuta. Kahjuks olid aga selle isiku riided, pass ja raha antud sõbra hoole<br />
alla, kes avastas isiku kadumise 2–3 tundi hiljem, kui oldi juba Saksamaa teises servas. Koos konsuliga<br />
püüti noormehe kadumise võimalikku asukohta välja selgitada (kõige täpsem määratlus oli „üks bensiinijaam<br />
sööklaga”). Konsul soovitas inimestel vaadata oma rahakotti, järsku on alles mõni ostutšekk.<br />
Tegevus tekitas palju elevust, aga tulemust ei andnud. Arvestades, et kadunud isik oli soojade riiete,<br />
telefoni ja dokumentideta ja et ilm oli külm, oli asi tõsine. Reisiseltskond aga arvas, et kadunud sõbral<br />
on ilmselt veidi raha ja sõitsid muudkui edasi sihtpunkti poole.<br />
Pärast reisiseltskonna esmast telefonikõnet saadi konsulaarabi büroo kaudu ühendus kaduma läinud<br />
isiku vennaga, kes oli nõus kohe rahaliselt aitama. Vend tegi ülekande välisministeeriumi hädaabi<br />
arvele, juhuks kui isik iseseisvalt saatkonda kohale peaks jõudma. Samal ajal sai saatkond kõne piirivalvepunktist.<br />
Selgus, et otsitav isik kõndis niikaua, kuni jõudis piirile. Konsulil õnnestus piirivalvuriga<br />
kokku leppida, et isiku tuvastamiseni hoitakse teda soojas. Kuna ilma reisidokumendita ta reisida ei<br />
saanud, palus konsul noormehe sõpra, kes jätkas bussireisi, hättasattunule soojade riiete ja dokumentidega
siiski järele tulla. Konsulil tuli bussiga sõpra kaua veenda, et too pöörduks piirile tagasi. Ülejäänud<br />
seltskond jätkas reisi. Appitulejale koostati täpne marsruut. Kulus ligi 24 tundi, enne kui toimus sõprade<br />
taaskohtumine. Kuid piirivalvurid olid sõna pidanud, kadunud noormehele oli süüa antud ja teda<br />
hoiti soojas.<br />
Alaealised ja teovõimetud isikud välismaal<br />
Aeg-ajalt juhtub, et seiklushimulised alaealised lähevad laia ilma omapead uitama. Varem või hiljem<br />
satuvad täiskasvanud saatjata rändavad alaealised kohaliku politsei huviorbiiti ning neist teavitatakse<br />
saatkonda. Konsul võtab viivitamata ühendust alaealise vanematega ning korraldab koostöös lapsevanemate<br />
ja vajadusel ka elukohajärgse omavalitsusega lapse Eestisse toimetamise.<br />
Konsulaarametnikel tuleb välisriigis abi osutada ka psüühiliselt häiritud isikutele ning isikutele, kes<br />
põevad vaimuhaigusi. Ka nende Eestisse toimetamise operatiivsus sõltub suures osas lähedaste ja<br />
omavalitsuste koostöövõimest.<br />
2007. AASTAL AITASID KONSULAARAMETNIKUD 20 KORRAL KAASA ALAEALISTE JA<br />
TEOVÕIMETUTE ISIKUTE EESTISSE NAASMISEL.<br />
Oslos peeti kinni neli isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus äris. Sama päeva hommikul helistas saatkonda<br />
kohalik sotsiaaltöötaja, teatades, et nende hoole all on 4aastane Eesti tüdruk, kelle ema on<br />
kinni peetud. Sotsiaaltöötaja andis ka Eestis elava vanaema telefoninumbri ja soovis, et laps võimalikult<br />
kiiresti Eestisse toimetataks – keelebarjääri tõttu oli neil lapsega suhtlemine väga keeruline. <strong>Välisministeerium</strong><br />
võttis ühendust vanavanematega, kes olid kohe valmis lapsele järele sõitma. Samaks päevaks<br />
neil lennukipiletit saada ei õnnestunud. Kaalumisel oli ka Norra sotsiaaltöötajate pakutud variant<br />
– saata laps koju mõne saatkonna töötaja kaasabil. Et last kiiremini Eestisse saata, otsustati lõpuks<br />
tüdruk Norra sotsiaaltöötaja saatel samal õhtul lennukile panna. Konsul informeeris kõigest ka lennujaama<br />
piiripunkti ning väike tüdruk jõudis sama päeva hilisõhtul vanavanemate hoole alla.<br />
Hispaanias sattus psühhiaatriahaiglasse dokumentideta Eesti kodanik. Enda kohta teatas ta valed<br />
isikuandmed, ent väitis, et on Eesti kodanik. Konsulile saadeti lisaks patsiendi foto. Esmasel andmete<br />
kontrollimisel selgus, et sellenimelist isikut Eesti rahvastikuregistris ei ole. Kohalikud arstid küsitlesid<br />
noormeest ning ta andis ka oma isa andmed. Need osutusid tõesteks ning nende kaudu õnnestus<br />
noormehe isik tuvastada. Selgus, et ta on Eestis varasemalt korduvalt ja pikaajaliselt raviasutustes<br />
viibinud kodanik. Õnneks oli noormees Haigekassas kindlustatud ja ravikulude hüvitamisega Hispaanias<br />
probleeme ei tekkinud. Küll aga oli vaja välja selgitada, kes tasub noormehe Eestisse tagasitoimetamise<br />
kulud. Vajas ta ju lisaks lennupiletile ka saatjat, kelle sõidukulud tuleks korvata lähedastel. Noormehe<br />
vanemad väitsid, et nende sissetulek on väga väike ning sellist kulutust teha pole kuidagi võimalik.<br />
Konsulaarabi büroo pöördus seejärel noormehe elukohajärgsesse omavalitsusse ning viimane nõustus<br />
kulud korvama.
Kuriteo ohvrid<br />
Välismaal kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikku abistab konsul meditsiinilise ja õigusabi leidmisel, vajaduse<br />
korral nõustab kannatanut politseile avalduse esitamisel ning viibib protokolli koostamise juures.<br />
2007. AASTAL OSUTASID KONSULID 35 KORRAL ABI KURITEO OHVRITELE.<br />
Soovituseks:<br />
Kuna autoõnnetusi ja muid sekeldusi juhtub autoturistidega liigagi<br />
tihti, on vastavate soovitustega artikkel lisatud ka välisministeeriumi<br />
kodulehele http://www.vm.ee/est/kat_429/5825.html<br />
Eesti kodanikul rööviti Leedus talvisel ajal äsja Saksamaalt ostetud sõiduauto Mercedes ja sellega koos<br />
ka kõik isiklikud asjad. Isikul oli seljas vaid sviiter ja taskus mobiiltelefon. Varguseskeem oli selline, et<br />
sõidukile lavastati kerge otsasõit. Niipea kui juht jättis auto seisma ning läks välja kahjustusi vaatama,<br />
tuli eelpool seisma jäänud autost isik, hüppas rooli ning kihutas minema. Meie kodanik jäi lisaks<br />
autole ja rahale ilma ka passist ning ID-kaardist. Asjaga tegeles Leedu politsei. Kuna tagasipöördumisetunnistus<br />
tuli väljastada väljaspool tööaega, toodi isik konsuli palvel politsei transpordiga saatkonda ja<br />
pärast vajalike dokumentide väljastamist sõidutati edasi kohtumispaika Leetu järele tulevate sõpradega.<br />
Surmajuhtumid<br />
Konsuli jaoks üks emotsionaalselt raskemaid ülesandeid on välismaal surnud Eesti kodaniku pereliikmete<br />
teavitamine lähedase inimese surmast. Surmajuhtumite korral aitab konsul lähedastel korraldada<br />
formaalsusi, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks. Nii saab konsul varustada kohalikku<br />
ametkonda surmatunnistuse välja andmiseks vajalike andmetega, vahendada suhtlemist matusebürooga<br />
ning vajadusel väljastada kirstu või urni pitseerimise tõendi. Kehtiva reisikindlustuse korral<br />
organiseerib põrmu Eestisse saatmist kindlustusfirma. Sellistel puhkudel on konsulil vaid konsulteeriv<br />
roll. Juhul kui reisikindlustuslepingut sõlmitud ei olnud, saab konsul küll abistada pereliikmeid põrmu<br />
Eestisse toomise korraldamisel, kuid kõik sellega seotud kulud tuleb katta omastel.<br />
2007. AASTAL TEAVITATI KONSULAARAMETNIKKE 56 VÄLISRIIGIS SURNUD EESTI KODA-<br />
NIKUST.<br />
Turismireisil viibiv tütarlaps suri Indias. Kahjuks ei olnud kadunukesel sõlmitud reisikindlustust. Kokkuleppel<br />
omastega korraldas konsul põrmu kremeerimise ning Eestisse saatmise ja India võimude väljastatud<br />
surmatunnistuse apostille’iga kinnitamise. Kõik kremeerimise ja transportimise kulud tuli katta<br />
tütarlapse omastel.
Kinnipeetud Eesti kodanikud<br />
Konsuli ülesannete hulka kuulub ka välisriigis seadusega pahuksisse läinud Eesti kodanike abistamine.<br />
Sagedasim kinnipidamise põhjus on illegaalselt riigis viibimine, kuid on ka raskemaid kuritegusid, nagu<br />
röövimised, narkootikumide vedu jms. Kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on<br />
kindlad protsessuaalsed õigused − talle peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesindusega,<br />
samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu<br />
jaoks arusaadavasse keelde. Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning<br />
vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul<br />
juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas.<br />
Samas on mõned müüdid visad kaduma. Väär on arusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi,<br />
tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa määrab riikliku kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda,<br />
saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla<br />
kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et konsul tuleb ja vabastab kinnipeetu kohe vanglast. Ka<br />
ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.<br />
Soovituseks:<br />
• Nõudke, et Teie kinnipidamisest teavitataks kohe Eesti konsulit.<br />
• Ärge kirjutage alla dokumentidele, kui Te nende sisust aru ei saa.<br />
Asukohariik peab tagama tõlke Teile arusaadavasse keelde.<br />
• Asukohariigis tohib Teie kaitsjaks olla vaid selle riigi tegutsemislitsentsiga<br />
advokaat.<br />
• Oluline on teada, et teise riigi seaduste mittetundmine ei vabasta<br />
vastutusest ning konsul ei saa kedagi vabastada talle määratud<br />
karistusest.<br />
Tähelepanu!<br />
Olge hoolikas ja tasuge välisriigis määratud trahvid, sest enamasti need ei aegu, ning<br />
maksmata trahv võib saada takistuseks järgmisel korral riiki sisenemisel. Trahvi tasumata<br />
jätmise eest võib teid ähvardada vanglakaristus.<br />
Riiki sisenemise keeld on seotud isikuga, mitte dokumendiga. Teadmiseks − uue passiga piiriületuse<br />
katsetamine juhul, kui teie suhtes on kehtestatud riiki sisenemise keeld, võib lõppeda karmi rahatrahvi<br />
või isegi vanglakaristusega.
<strong>Välisministeerium</strong>isse helistas naisterahvas, kes kurtis, et tema mees läks Soome tööle, kuid temast<br />
pole enam midagi kuulda. Mehe sõpradelt oli naine siiski teada saanud, et sadamas oli toimunud<br />
mingi „intsident”. Konsul pöördus politseisse ning selgus, et kõnesolev meesterahvas on kinni peetud,<br />
kuna tal tuvastati auto juhtimisel joove. Peatselt helistas saatkonda ka meeskodanik ise ja rääkis oma<br />
täbarast seisust. Oli plaaninud hommikul tööle minna, aga laeval sai alkoholi tarvitatud. Ise arvas,<br />
et on hommikul kaine, aga Soome politsei mõõteriistad näitasid midagi muud. Karistuseks määrati 1 kuu<br />
vanglat. Mehel oli mure sadamasse jäänud auto pärast, mille pakiruumis oli lisaks ka uus mootorsaag.<br />
Meesterahvas muretses auto ja sae turvalisuse pärast ning palus konsulil auto kuidagi „ära<br />
päästa”. Konsul külastas kinnipeetavat eeluurimisvanglas ning sai temalt auto võtmed.<br />
Õnneks oli auto sadamas alles. Konsul parkis selle kindlamasse kohta, tõstis sae autost välja ja informeeris<br />
ka abikaasat asjade käigust. Meesterahvas on praeguseks vabanenud ning Eestisse tagasi jõudnud.<br />
Ungari väikelinna parkimisplatsil sõitis Eesti kodanik sisse teisele autole, põhjustades tollele suuri kahjustusi.<br />
Kuna isik oli alkoholijoobes (ligi 3 promilli), paigutati ta kainenema. Saatkond palus politseilt<br />
kiirmenetlust.<br />
Kohe andis endast saatkonnale märku ka firma, kellele auto ja koorem kuulus ning kes ei suutnud<br />
kohaliku politseiga kuidagi ühist keelt leida. Saatkonna vahendusel sai lõpuks firma kõik vajaliku kätte<br />
ja maksis juhi eest ka kautsjoni.<br />
Nii 2006. kui ka 2007. aastal sagenesid märkimisväärselt juhtumid, mil Eesti kodanikud peeti<br />
välisriigis piirikontrolli käigus kinni seoses narkootikumide veoga. Avastati nii allaneelatud kui<br />
ka pagasis veetavaid narkootilisi aineid. Enamasti oli tegu noorte inimestega vähemkindlustatud peredest,<br />
kellele oli tehtud ahvatlev ettepanek kas kergesti teenida või minna tasuta eksootilisele reisile.<br />
20aastasele noormehele pakkus sõber tulusat töövõimalust ehitajana Prantsusmaal. Prantsusmaal<br />
tehti ahvatlev ettepanek sõita kümneks päevaks Ecuadori puhkama. Kõik reisiga seotud kulud tasus<br />
„kohalik tööandja”. Ecuadorist lahkudes palus „tööandja” kaasa võtta Euroopasse toimetamiseks väike<br />
pakike väidetavalt kuldehetega. Pagasikontroll Ecuadori piiril leidis noormehe pagasist suure koguse<br />
narkootilist ainet ning noormees vahistati.<br />
Eesti kodanikud peeti narkootikumide veos kahtlustatavatena kinni nii Lõuna-Ameerikas, Euroopas<br />
kui ka Aasias.<br />
<strong>Välisministeerium</strong>ile teadaolevalt võib karistusmäär narkootikumide veo eest ulatuda viieteistkümne<br />
aastani ning karistust tuleb kanda vanglates (eeskätt Lõuna-Ameerikas, aga ka Aasias), kus nii kliima<br />
kui ka olmetingimused erinevad euroopalikest olulisel määral.<br />
Ühegi juhtumi puhul pole „tööandja” ja reisi finantseerija tasunud õigusabi eest ega katnud olmekulusid<br />
vanglas. Kõik kulud tuleb kanda kinnipeetul ja tema perekonnal.<br />
2007. AASTAL OSUTATI EESTLASTEST KINNIPEETUTELE ABI 195 KORRAL.
Abi välismaal hättasattunud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele<br />
Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti Euroopa Liidu ühises konsulaarkoostöös, mis tähendab muu hulgas<br />
seda, et riikides, kus Eestil esindust pole, võivad Eesti kodanikud konsulaarabi saamiseks pöörduda<br />
Euroopa Liidu liikmesriikide esinduste poole. Samuti on meie esindused valmis abistama Euroopa<br />
Liidu teiste liikmesriikide kodanikke.<br />
Konsulaarabi osutatakse õnnetuse, surmajuhtumi või haiguse korral, arreteerimise, kinnipidamise või<br />
vangistamise korral, kuriteo ohvriks langemise ning dokumentide kaotamise/varastamise korral. Abi<br />
osutanud riigi esindusele tuleb maksta teenustasu selle riigi määratud ulatuses.<br />
Euroopa Liiduga liitumisest kuni käesoleva ajani pöörduvad Eesti kodanikud Euroopa Liidu liikmesriikide<br />
esinduste poole üldjuhul ajutise reisidokumendi saamiseks, ent 2007. aastal sagenesid juhtumid, kui<br />
abi anti Eesti kodanikest kinnipeetutele.<br />
Endiselt on jõus ka Eesti, Läti ja Leedu vahel 1999. aastal sõlmitud konsulaarkoostöö leping, mis näeb<br />
ette vastastikku konsulaarabi osutamist riikides, kus ühel riigil esindust ei ole, teisel aga on.<br />
2007. AASTAL AIDATI EUROOPA LIIDU TEISTE LIIKMESRIIKIDE KODANIKKE 9 KORRAL.<br />
TEISTE EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE ESINDUSTE POOLT OSUTATI EESTI KODANIKELE<br />
2007. AASTAL ABI KOKKU 24 KORRAL.<br />
Soovituseks:<br />
• Enne reisile asumist tehke kindlaks, kas antud riigis on Eestil välisesindus.<br />
Varustage ennast vajalike kontaktandmetega.<br />
• Eesti esinduse puudumisel selgitage välja Euroopa Liidu muu<br />
liikmesriigi esinduse asukoht, selle lahtiolekuajad ja telefoninumbrid.<br />
Soome kolleeg Bratislavas andis konsulaarabi büroole teada, et Soome firmas autojuhina töötav Eesti<br />
kodanik, kes vedas külmutatud marju, on jäljetult kadunud. Mees leiti lõpuks haiglast. Soome tööandja<br />
saatis kohale teise autojuhi, kes juhtimisvõimetu mehe ja sulanud marjad ära tooks. Marjad leiti üles,<br />
aga meie mees kadus taas. Pärast teistkordset leidmist pöördusid soomlased uuesti nõu saamiseks<br />
välisministeeriumisse. Soome konsuli kinnitusel oli mees rahata. <strong>Välisministeerium</strong>i konsulaarabi büroo<br />
palus kiiresti abikaasal raha saata. Pärast rahaülekannet välisministeeriumi arvele maksis Soome<br />
konsul summa abivajavale kodanikule välja.
Tööle välisriiki<br />
Järjest enam pöördutakse välisministeeriumi konsulaarosakonna ja meie konsulite poole välisesindustes<br />
probleemidega, mis on seotud välismaal töötamisega. Sageli on siirdutud välismaale ametisse<br />
töö ja tööandja kohta eelnevalt informatsiooni kogumata. Esimese ajalehekuulutuse peale kohvreid<br />
pakkides ja välismaale ametisse kiirustades võite end leida üksi võõra riigi lennujaamast ilma töö ja<br />
rahata või, halvemal juhul, langeda inimkaubanduse ohvriks.<br />
Paljud on usaldanud pimesi tuttavate ja sõprade soovitusi ning kirjutanud töölepingule alla selle sisuga<br />
lähemalt tutvumata. Selline kergeusklikkus maksab aga valusasti kätte juhul, kui töötaja välisriigis haigestub<br />
või temaga muu õnnetus juhtub. Seetõttu tuleks töölepingu sõlmimisel pöörata erilist tähelepanu<br />
punktidele, mis on seotud sotsiaalsete tagatistega.<br />
Samuti jäetakse eelnevalt välja selgitamata, kas ja mis tingimustel nõutakse sihtriigis töötamiseks tööluba.<br />
Illegaalselt välisriigis töötamisele aga järgneb üldjuhul riigist väljasaatmine ning üsna tihti riiki<br />
sisenemise keelu kohaldamine mitmeks aastaks.<br />
Paraku ei saa välisministeerium ega ka meie välisesindused petukauba osalisteks langenuil aidata lahendada<br />
vaidlusi tööd vahendanud firmaga, näiteks nõutada maksmata jäänud palka või lepingus ettenähtud<br />
töö tagamist. Meie esindused saavad aidata petetuid Eestisse tagasipöördumisel, väljastades<br />
tagasipöördumise dokumendi, või lähedastega ühenduse võtmisel rahalise abi korraldamiseks.<br />
Kui plaanite minna tööle Euroopa Liidu liikmesriiki, võtke peale passi kaasa ka ID-kaart. Tööloa vormistamisega<br />
võib minna mitu kuud ja selle aja jooksul saate reisidokumendina kasutada ID-kaarti. Juhime<br />
tähelepanu asjaolule, et tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass on kadunud,<br />
varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel edastatakse<br />
asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning pass tunnistatakse kehtetuks.<br />
Soovituseks:<br />
• Kontrollige, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte<br />
on seaduslik.<br />
• Töövahenduse eest tasu küsimine on ebaseaduslik.<br />
• Ametliku töövahendusteenuse litse nt s i g afi r m a do nfi k s e e r itu d<br />
sotsiaalministeeriumi koduleheküljel.<br />
• Sõlmige võimalikult üksikasjalik tööleping. Kontrollige kõiki detaile,<br />
eriti neid punkte, mis käsitlevad töövõtja sotsiaalseid tagatisi.<br />
• Uurige, millise kindlustuse on tööandja Teile teinud ja kas selle kindlustusega<br />
on kaetud kõik Teie tööga kaasnevad võimalikud riskid.<br />
• Selgitage välja, kas sihtriigis töötamiseks on nõutav tööluba.
Täpsema ülevaate saamiseks, millele välisriiki tööle minnes tuleks eelnevalt tähelepanu pöörata, soovitame<br />
tutvuda sotsiaalministeeriumi koduleheküljega alalõigus Tööturg http://www.sm.ee/est/pages/index.html.<br />
Tähelepanu!<br />
• Konsulaarametnik ei saa tegeleda töö vahendamisega ega taotleda kellelegi asukohariigis<br />
tööluba.<br />
• Konsulaarametnik ei saa lahendada vaidlusi tööandjaga ega nõuda välja Teie saamata<br />
jäänud töötasu.<br />
Konsulaati pöördusid kaks Eesti noormeest, kes palusid abi peavarju leidmisel New Yorgis. Konsul selgitas<br />
noormeestele, et peavarju leidmisega konsulaat abistada ei saa, soovitades neil võtta ühendust lähedastega<br />
Eestist, et need rahaga toetaksid. Eestist abi saamisega ei olnud probleeme, kuna noormehi oli<br />
kohe nõus aitama üks nende sõpradest ning samuti ühe noormehe isa.<br />
Pikemalt noormeestega vesteldes selgus, et noored olid tulnud USAsse tööle raamatuid müüma. Tuli<br />
välja, et nendega sarnaselt oli sel suvel USAs raamatuid müümas ligi 400 Eesti tudengit. Poiste sõnul<br />
värbasid neid tööle eelnevatel aastatel New Yorgis tööl olnud noored, kes iga värvatu pealt endale<br />
kasumit teenisid. Poisid olid läbinud Eestis koolituse, kus neile õpetati, kuidas oma võimeid arendada<br />
ja elus eesmärke saavutada ning kuidas kiiresti rikkaks saada.<br />
Raamatute müümise eesmärgil USAsse saabuvatele noortele ei ole elamispinda tagatud. Igaüks pidi<br />
selle endale ise leidma. Sellest, et neil USAsse saabudes ei ole öömaja, informeeritakse noori juba Eestis.<br />
Tööd tehakse neli kuud, kuus päeva nädalas, 14 tundi päevas, (moto on, et tööpäev peab algama<br />
koputusega esimesele koduuksele kell 7.58 hommikul). Poisid leidsid, et just selletaoline seiklevalt raha<br />
teenimine ongi põnev ja paneb neid igatepidi proovile. Noortele tehakse selgeks, et niimoodi õpivad<br />
nad taluma pingelisi situatsioone, võtma vastu strateegilisi otsuseid jne.<br />
Samal päeval olevat Eesti Majja pöördunud kaks neiut, kes olid samuti raamatuid müünud ning tahtsid<br />
enne Eestisse sõitu New Yorki külastada. Paar päeva hiljem aga tuli konsulaati raamatumüüjast noormees,<br />
kes Floridas tööl olles oma passi kaotas.<br />
Ükski neist noortest mingit raha endale ei teeninud, rahast jätkus vaid neljaks kuuks kohapealseks<br />
elamiseks.
Registreerimine<br />
Eesti kodanikel on nii Eesti välisesindustes kui ka välisministeeriumis võimalik registreerida enda lühiajaline<br />
viibimine välisriigis või enda sealne uus elukoht.<br />
Ajutiselt välisriigis viibimise registreerimine on mõeldud eelkõige turistidele, kes lähevad kõrgendatud<br />
ohuga piirkonda (kus on sõjaseisukord, terrorismioht vms). Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku<br />
registreerimine on mõeldud neile, kes elavad välisriigis (ei viibi seal turistina). Taotlusankeedil olevad<br />
püsiva elukoha andmed edastatakse Eesti rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kes kannab need<br />
registrisse. Korrektsete elukohaandmete olemasolu rahvastikuregistris võimaldab tagada kodanikule<br />
õigused, mida riik korraldab rahvastikuregistri andmetele tuginedes.<br />
Nii püsivalt kui lühiajaliselt registreerunute antud informatsiooni alusel saame vajadusel olukorras,<br />
kus piirkonnas viibivate Eesti kodanike elule või tervisele on karta tõsist ohtu, korraldada operatiivset<br />
konsulaarkaitset kas Eesti esinduse või Euroopa Liidu muu liikmesriigi saatkonna kaasabil.<br />
Registreerimisankeedid on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil http://www.vm.ee/<br />
Täidetud ankeedi võib saata välisministeeriumile (kas faksiga +372 6377 454 või posti teel aadressile<br />
Islandi väljak 1, Tallinn 15049) või asukohariigis asuvale Eesti välisesindusele või aukonsulile. Samuti on<br />
võimalik Interneti-põhine registreerimine aadressil http://www.vm.ee/registreerumine/.<br />
Soovituseks:<br />
Vahel on ka kodustel vaja reisil olijale midagi teatada. Juba enne reisile<br />
minekut tasub kokku leppida koduga sidepidamise võimaluses.<br />
2007. AASTAL REGISTREERITI KOKKU 5609 VÄLISRIIGIS VIIBIVA EESTI KODANIKU ANDMED.
Reisimine kriisipiirkonda<br />
Plaanides sõitu riikidesse, kus võivad toimuda rahvarahutused või relvastatud konfliktid või puhkeda<br />
epideemiad või kus on ebastabiilsed ilmastikutingimused, tuleb arvestada võimalike riskidega ning<br />
sellega, et reisitakse omal riisikol. Enne reisile asumist tuleks hoolega läbi mõelda, kas võetav risk on<br />
õigustatud ning millised võivad olla sellise seikluse tagajärjed. Sihtriigi kohta tuleks hankida võimalikult<br />
palju teavet, et saada adekvaatne pilt võimalikest ohtudest. Kindlasti tuleb sõlmida reisikindlustusleping.<br />
Tähelepanelik tuleks olla liikumisel rahvarikastes kohtades, turistide hulgas populaarsetes ostu- ja meelelahutuskeskustes,<br />
samuti religioossetes kogunemispaikades. Eriti ettevaatlik tuleb olla välismaalaste<br />
seas tuntud ööklubides, baarides ja restoranides, mis on sageli olnud terrorirünnakute sihtmärgiks.<br />
Samuti on soovitav mitte külastada kohti, mida ei hõlma politsei-, sõjaväe- ega muude julgeolekuüksuste<br />
valve.<br />
Soovituseks:<br />
• Enne reisile asumist sõlmige kindlasti reisikindlustusleping. <strong>Välisministeerium</strong><br />
ega välisesindused ei tasu haigla- ega transpordiarveid.<br />
• Täitke registreerimisankeet ja edastage see välisministeeriumi<br />
konsulaarosakonda, et konsulaarteenistusel oleksid olemas nii<br />
Teie kui Teie lähedaste kontaktandmed.<br />
• Reisimisel nakkushaiguste riskipiirkonda viige ennast kurssi, millistesse<br />
haigustesse on sihtriigis oht nakatuda ning tehke ära vajalikud<br />
kaitsesüstid.<br />
• Sihtriigis järgige kohalike pädevate ametiasutuste soovitusi ja<br />
teateid nii turvalisuse kui epidemioloogilise olukorra kohta riigis.
Konsulaarmissioonid<br />
Vastavalt konsulaarseadusele võib konsulaarametnik asukohariigi välisministeeriumi nõusolekul<br />
osutada konsulaarteenust ja konsulaarabi välisriigis, kus Eestil välisesindus puudub. Lühiajaline konsulaarmissioon<br />
tugineb rahvusvahelises praktikas konsulaarsuhete Viini konventsioonile. Konsulaarmissioone<br />
lähetatakse riikidesse, kus Eesti Vabariigil välisesindusi ei ole, kuid esineb põhjendatud vajadus<br />
konsulaartoimingute, peamiselt Eesti kodaniku passi taotluste edastamise järele, arvestades asjaoluga,<br />
et aukonsulite pädevus ei võimalda mitmeid konsulaartoiminguid sooritada. Nimetatud asjaolust<br />
tingituna korraldatakse missioone eeskätt riikidesse, kus on suur Eesti kodanike kogukond. Konsulaarmissioonidega<br />
alustati 2005. aastal: toimusid lühiajalised lähetused Brasiiliasse, Austraaliasse ning<br />
Venezuelasse, 2006. aastal toimusid konsulaarmissioonid Argentinasse, Austraaliasse ning Uus-Meremaale<br />
ja Brasiiliasse, 2007. aastal Austraaliasse.<br />
11.07 – 13.08.2007 Austraalias<br />
Info konsulaarmissiooni aja ning kutsekonsuli osutatavate teenuste kohta oli eelnevalt üleval nii Austraalia<br />
eestlaste kodulehel kui ka välisministeeriumi kodulehel, asjaomane teade ilmus ka Austraalia eestlaste<br />
nädalalehes Meie Kodu. Aukonsulite kogutud informatsiooni põhjal sai kindlaks määratud ka need linnad,<br />
kus oli kõige rohkem taotlejaid ning mida seekordne missioon hõlmas: Sydney, Melbourne, Hobart<br />
ja Brisbane. Kutsekonsul võttis missiooni käigus vastu 119 passitaotlust (Sydneys 63, Melbourne’is 27,<br />
Hobartis 8, Brisbane’is 21), väljastas 4 passi, teostas 24 ametlikku kinnitust ning 3 tõestamistoimingut,<br />
edastas 3 dokumendi tellimise taotlust ning võttis vastu 1 elamisloa taotluse.<br />
Aukonsulid<br />
<strong>Konsulaarteenistus</strong>es on kutsekonsulite kõrval märkimisväärne osa ka Eesti Vabariigi aukonsulite tegevusel.<br />
Aukonsulid on asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad lugupeetud inimesed, kes soovivad<br />
oma teadmiste ja oskustega edendada Eesti ja asukohariigi vahelisi suhteid nii äri, kultuuri kui ka<br />
muudes elutähtsates valdkondades. Eesti aukonsulite taust on kirev, paljud neist on tegevad äris – ettevõtjate<br />
ja nõustajatena, lisaks haridussfääris, õigusalal või kultuuri valdkonnas. Aukonsulid ei saa oma töö<br />
eest Eesti riigilt tasu.<br />
Arvestades eestlaste reisi- ja seiklushimuga, on äärmiselt oluline, et Eesti kodanikud saaksid abi ja nõu ka<br />
nendes maailma riikides, kus Eestil diplomaatilisi esindusi pole, ning et abivajaja ei peaks abi saamiseks<br />
läbima pikki vahemaid. Selleks toimubki järjepidev aukonsulite võrgustiku väljaarendamine.<br />
Tänu Eesti aukonsulite ülemaailmsele võrgustikule oleme esindatud sellistes kaugemates regioonides<br />
nagu Kagu-Aasia, Austraalia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika – kokku on ametis 103 aukonsulit<br />
50 riigis (seisuga 1. jaanuar 2008).
2007. aastal avati neli aukonsuli juhitavat konsulaarasutust: Prantsusmaal (Lille), Ameerika Ühendriikides<br />
(Seattle), Soome Vabariigis (Tampere) ja Itaalia Vabariigis (Cagliari).<br />
Tegevuse lõpetasid aukonsul Jordaania Hašimiidi Kuningriigis ja aukonsul Argentiinas.<br />
2008. aastal ootavad avamist aukonsuli juhitavad konsulaarasutused Tuneesia Vabariigis (Tunis), Austraalia<br />
Ühenduses (Perth), Uus-Meremaal (Wellington), Brasiilias (Rio de Janeiro) ja Taani Kuningriigis<br />
(Klaksvik). Lisaks on 2007. aastal menetlusse võetud aukonsuli kandidaadid Itaalias, Soomes, Kasahstanis,<br />
Singapuris, Tais, Prantsusmaal, Keenias, USAs, Leedus, Jordaanias, Namiibias, Hollandis, Hispaanias,<br />
Aserbaidžaanis.<br />
Enamalt jaolt on aukonsuliteks välisriigi kodanikud, kes on väga hästi kursis Eesti eluoluga − regulaarselt<br />
toimub aukonsulite ja välisministeeriumi vahel infovahetus ning lisaks korraldab välisministeerium paariaastase<br />
intervalliga aukonsulite konverentse, mille eesmärgis on Eesti olulisemate ühiskonna ja majanduspoliitiliste<br />
arengute tutvustamine. Järgmine aukonsulite konverents on kavas korraldada 2008. aasta<br />
kevadel.<br />
Konsulaarseadusest tulenevalt on aukonsuli<br />
peamised ülesanded:<br />
• osutada konsulaarabi ja teatud konsulaarteenuseid ning kaitsta<br />
Eesti kodanike ja juriidiliste isikute õigusi ja seaduslikke huve;<br />
• jälgida konsulaarpiirkonna poliitilist, majandus-, ühiskonna- ja<br />
kultuurielu;<br />
• Eesti tutvustamine ja suhete loomine ja arendamine konsulaarpiirkonna<br />
ametiasutuste ja -isikutega.<br />
• Levinumad aukonsulite teostatavad konsulaartoimingud on passide<br />
ja tagasipöördumisdokumentide väljastamine, dokumentide edastamine<br />
ja tellimine ning konsulaarabi osutamine hädasolijaile.<br />
Valimised<br />
2007. aastal viisid välisesindused läbi Riigikogu valimisi. Välisriigis on õigus hääletada alaliselt välisriigis<br />
elavatel ja seal ajutistelt viibivatel Eesti kodanikel. Hääletada sai kirja teel või vahetult välisesinduses<br />
kokku 38 punktis üle maailma. Elektroonilise hääletamise võimalust pakkus 33 välisesindust.<br />
Riigikogu saadikuid valis esindustes kokku 3349 kodanikku, nendest 719 kirja teel ja 2568 esindustes.<br />
E-hääletamas käis esindustes 62 kodanikku. Enim oli valijaid Torontos (727), Helsingis (453), Stockholmis<br />
(297), Brüsselis (285), Sydneys (219) ja Washingtonis (133).
Eesti diplomaatilised ja konsulaaresindused (seisuga jaanuar 2008)<br />
AMEERIKA ÜHENDRIIGID<br />
Suursaatkond Washingtonis<br />
Tel (1 202) 588 01 01<br />
e-mail: Emb.Washington@mfa.ee<br />
http://www.estemb.org<br />
Peakonsulaat New Yorgis<br />
Tel (1 212) 883 06 36<br />
e-mail: nyconsulate@nyc.estemb.org<br />
http://www.nyc.estemb.org<br />
Aukonsul Los Angelesis<br />
Tel (1 818) 340 5766<br />
e-mail: j.treiman@att.net<br />
Aukonsul Chicagos<br />
Tel (1 312) 595 25 26<br />
e-mail: karen.gavin@bbdoch.com<br />
Aukonsul Portsmouthis<br />
Tel (1 603) 433 0929<br />
e-mail: irjacilluffo@aol.com<br />
Aukonsul Seattles<br />
Tel (206) 310 2153<br />
e-mail: paulr@scs-ref.com<br />
ARMEENIA<br />
Aukonsul Jerevanis<br />
Tel (374 10) 263973, (374 10) 220138<br />
e-mail: aries@arminco.com,<br />
info@conference.am<br />
AUSTRAALIA<br />
Aupeakonsul Sydneys<br />
Tel (61 2) 98 10 74 68<br />
e-mail: estconsyd@bigpond.com<br />
Aukonsul Tasmaanias<br />
Tel (61 3) 6229 17 05<br />
e-mail: consul@estonia.com.au<br />
AUSTRIA<br />
Suursaatkond Viinis<br />
Tel (43 1) 50 377 61 11<br />
e-mail: Embassy.Vienna@mfa.ee<br />
http://www.estemb.at<br />
Aupeakonsul Salzburgis<br />
Tel (43 662) 84 84 96<br />
e-mail: henn-jueri.uibopuu@sbg.ac.at<br />
Aukonsul Viinis<br />
Tel (43 1) 503 08 08<br />
e-mail: rainer@henn-holding.at<br />
BELGIA<br />
Suursaatkond Brüsselis<br />
Tel (32 2) 779 07 55<br />
e-mail: Embassy.Bruemb@mfa.ee<br />
http://www.estemb.be<br />
Aukonsul Antwerpenis<br />
Tel (32) 322 24 002, Mob. (32) 473 92 73 51<br />
e-mail: antoine.vuylsteke@lin.vlaanderen.be<br />
Aukonsul La Louvière’is<br />
Tel (32) 64 541 247, Mob. (32) 476 492 315<br />
e-mail: vanB@swing.be<br />
BRASIILIA<br />
Aupeakonsul São Paulos<br />
Tel (55 11) 3759 3800/ 3759 3899<br />
e-mail: jsaukas@cimcorp.com.br<br />
Aukonsul Santoses<br />
Tel (55 13) 32 31 48 86<br />
e-mail: estoniabras@hotmail.com<br />
BULGAARIA<br />
Suursaatkond Sofias<br />
Tel (359) 2 937 9900<br />
e-mail: Embassy.Sofia@mfa.ee<br />
Aukonsul Sofias<br />
Tel (359) 2 986 16 61, 981 3711<br />
e-mail: tm-group@bol.bg<br />
COSTA RICA<br />
Aukonsul San Josés<br />
Tel/faks (506) 259 30 94<br />
e-mail: siirak@racsa.co.cr<br />
DOMINIKAANI VABARIIK<br />
Aukonsul Santo Domingos<br />
Tel (1 809) 385 2839<br />
e-mail: consulestonia@yahoo.com<br />
ECUADOR<br />
Aukonsul Quitos<br />
Tel (593 2) 29 86 666<br />
e-mail: gromero@law.com.ec<br />
EGIPTUS<br />
Erimissioon Kairos<br />
Tel (20) 2 /2728 9216<br />
e-mail: embassy.cairo@mfa.ee<br />
FILIPIINID<br />
Aupeakonsul Manilas<br />
Tel (632) 832 32 83, 832 32 95<br />
e-mail: jnpena@mydestiny.net<br />
Aukonsul Olongapos<br />
Tel (632) 832 32 83, 832 32 95<br />
e-mail: jnpena@mydestiny.net<br />
GRUUSIA<br />
Suursaatkond Tbilisis<br />
Tel (995) 32 365 122<br />
e-mail: Embassy.Tbilisi@mfa.ee<br />
HIINA<br />
Suursaatkond Pekingis<br />
Tel (86 10) 64 63 79 13<br />
e-mail: embassy.beijing@mfa.ee<br />
Aukonsul Macaus<br />
Tel (853) 33 22 66<br />
e-mail: liustech@macau.ctm.net<br />
HISPAANIA<br />
Suursaatkond Madridis<br />
Tel (34 91) 426 16 71<br />
e-mail: Embassy.Madrid@mfa.ee<br />
http://www.estemb.es<br />
Aukonsul Barcelonas<br />
Tel (34 93) 416 00 11, 237 15 95<br />
e-mail: baltic@sefes.es<br />
Aukonsul Sevillas<br />
Tel (34 95) 408 10 60<br />
e-mail: fff@grupotecnologica.com<br />
HOLLAND<br />
Suursaatkond Haagis<br />
Tel (31 70) 302 90 50<br />
e-mail: embassy.haag@mfa.ee<br />
Aupeakonsul Amsterdamis<br />
Tel (31 20) 316 54 40<br />
e-mail: karin.vangroenigen@roadair.com<br />
Aukonsul Rotterdamis<br />
Tel (31 10) 231 06 39, Mob (31) 622 20 96 93<br />
e-mail: jan.brouwer@downstream.nl<br />
IIRIMAA<br />
Suursaatkond Dublinis<br />
Tel (353 1) 219 67 30<br />
e-mail: embassy.dublin@mfa.ee<br />
http://www.estemb.ie
IISRAEL<br />
Erimissioon Tel Avivis<br />
Tel (972) 3 754 0735<br />
e-mail: embassy.telaviv@mfa.ee<br />
INDIA<br />
Eesti konsul New Delhis<br />
Tel (91 11) 414 97 500<br />
e-mail: consulate.newdelhi@mfa.ee<br />
http://www.delhi.vm.ee<br />
Aukonsul New Delhis<br />
Tel (91 11) 295 523 70/71<br />
e-mail: anika@airtelbroadband.in<br />
Aukonsul Mumbais<br />
Tel (91 22) 65768803 / 65768806 / 65768809<br />
e-mail: khush2002@vsnl.com;<br />
sungop@gmail.com<br />
ISLAND<br />
Aupeakonsul Reykjavíkis<br />
Tel (354) 511 11 11<br />
e-mail: jon@jarl.is<br />
ITAALIA<br />
Suursaatkond Roomas<br />
Tel (39 06) 844 07 510<br />
e-mail saatkond@estemb.it<br />
http://www.estemb.it<br />
Aukonsul Torinos<br />
Tel (39 011) 81 71 307<br />
e-mail: consolatoestone@studioboidi.it<br />
Aukonsul Firenzes<br />
Tel (39 055) 588 313, 580 955<br />
e-mail: info@consolatoestonia.it<br />
http://www.consolatoestonia.it<br />
Aukonsul Genovas<br />
Tel (39 010) 24 64 317<br />
e-mail: estoniaconsulate@hugotrumpy.it<br />
Aukonsul Napolis<br />
Tel (39 081) 55 14 510<br />
e-mail: studio-forte@libero.it<br />
Aukonsul Milanos<br />
Tel (39 02) 5832 5411<br />
e-mail: consolatoestonia@barranco.it<br />
JAAPAN<br />
Suursaatkond Tokios<br />
Tel (813) 54 12 72 81<br />
e-mail: Embassy.Tokyo@mfa.ee<br />
http://www.estemb.or.jp<br />
KANADA<br />
Suursaatkond Ottawas<br />
Tel (1 613) 789 42 22<br />
e-mail: embassy.ottawa@mfa.ee<br />
http://www.estemb.ca<br />
Aukonsul Torontos<br />
Tel (1 416) 461 07 64<br />
e-mail: consul@heinsooinsurance.ca<br />
Aukonsul Vancouveris<br />
Tel (1 604) 408 26 73<br />
e-mail: Estonia@discoverycapital.com<br />
Aukonsul Montrealis<br />
Tel (1 514) 397 7441<br />
e-post: mforget@mtl.fasken.com<br />
KREEKA<br />
Suursaatkond Ateenas<br />
Tel (30 210) 74 75 660<br />
e-mail: embassy.athens@mfa.ee<br />
http://www.estemb.gr<br />
Aukonsul Pireuses<br />
Tel (302310) 26 07 07<br />
e-mail: evep@pcci.gr<br />
Aukonsul Thessalonikis<br />
Tel (30 2310) 260707, 260709<br />
e-mail: florina@otenet.gr<br />
Aukonsul Patrases<br />
Tel (30 210) 891 9514<br />
e-mail: esanta@superfast.com<br />
KÜPROS<br />
Aukonsul Nikosias<br />
Tel (357 22) 55 50 00<br />
e-mail: estoniaconsulate@cytanet.com.cy<br />
e-mail: George.Loizou@cy.pwc.com<br />
LEEDU<br />
Suursaatkond Vilniuses<br />
Tel (370 5) 278 02 00<br />
e-mail: Embassy.Vilnius@mfa.ee<br />
http://www.estemb.lt<br />
LIIBANON<br />
Aukonsul Beirutis<br />
Tel (961 4) 41 54 18, 91 68 68<br />
e-mail: kamouh@free.fr<br />
LUKSEMBURG<br />
Aukonsul Luxembourgis<br />
Tel (352) 26 26 02 02<br />
e-mail: lexthiel@cmdnet.lu<br />
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK<br />
Aukonsul Kaplinnas<br />
Tel (27 21) 913 38 50<br />
e-mail: jrknipe@iafrica.com<br />
Aukonsul Johannesburgis<br />
Tel (27) 82 550 63 63<br />
e-mail: estonia@mweb.co.za<br />
LÄTI<br />
Suursaatkond Riias<br />
Tel (371) 678 12 020, 678 12 026<br />
e-mail: Embassy.Riga@mfa.ee<br />
http://www.estemb.lv<br />
MALTA<br />
Aukonsul Sliemas<br />
Tel (356) 21 378 888, 21 343 790<br />
e-mail: info@oswaldarrigoltd.com,<br />
imports@kryptonchemists.com,<br />
oswald@maltanet.net<br />
MAROKO<br />
Aukonsul Casablancas<br />
Tel (212 22) 26 96 05<br />
e-mail: abk@wanadoo.net.ma<br />
MEHHIKO<br />
Aukonsul Bosques de las Lomas<br />
Tel (52 55) 52 80 80 80, 91 38 80 73, 52 82 02 46<br />
e-mail: claude@lfm.edu.mx<br />
MOLDOVA<br />
Aukonsul Chişinăus<br />
Tel (373) 22 75 84 73<br />
e-mail: eesti_consul@olexpo.md<br />
MONACO<br />
Aukonsul Monte Carlos<br />
Tel (377) 93 50 08 58<br />
e-mail: mauroserra@exel-monaco.com<br />
http://www.exel-monaco.com/
NORRA<br />
Suursaatkond Oslos<br />
Tel (47) 22 54 00 70<br />
e-mail: Embassy.Oslo@mfa.ee<br />
http://www.estemb.no<br />
Aukonsul Trondheimis<br />
Tel (47) 73 80 21 50<br />
e-mail: trond.brekke@bbrekke.no<br />
Aukonsul Bergenis<br />
Tel (47) 55 21 54 00<br />
e-mail: tor.oystein.enge@eurojuris.no<br />
Aukonsul Tromsøs<br />
Tel (47) 77 60 35 00, 68 31 37<br />
e-mail: per.kongsnes@bedriftskompetanse.no<br />
Aukonsul Stavangeris<br />
Tel (47) 51 63 50 00<br />
e-mail: malthus@malthus.no<br />
PAKISTAN<br />
Aukonsul Islamabadis<br />
Tel (92 51) 287 66 03<br />
e-mail: malik137@comsats.net.pk<br />
POOLA<br />
Suursaatkond Varssavis<br />
Tel (48 22) 88 11 810<br />
e-mail: Embassy.Varssavi@mfa.ee<br />
http://www.estemb.pl<br />
Aukonsul Szczecinis<br />
Tel (48 91) 812 3820<br />
e-mail: rkornecki@kornecki-stankiewicz.pl<br />
Aukonsul Poznańis<br />
Tel (48 604) 558 899, (48 61) 886 28 40<br />
e-mail:konsulat@wsus.poznan.pl<br />
Aukonsul Krakowis<br />
Tel (48 12) 4291210<br />
e-mail: piotr.paluch@kppm.pl<br />
PORTUGAL<br />
Suursaatkond Lissabonis<br />
Tel (351) 21 319 41 50<br />
e-mai: embest@embest.pt<br />
http://www.embest.pt<br />
Aukonsul Portos<br />
Tel (351) 22 340 25 00<br />
e-mail: mario.ferreira@douroazul.com<br />
Aukonsul Taviras<br />
Tel (351) 281 321 779<br />
e-mail: consuladoestoniaalgarve@yahoo.com<br />
PRANTSUSMAA<br />
Suursaatkond Pariisis<br />
Tel (33 1) 56 62 22 00<br />
e-mail: estonie@mfa.ee<br />
http://www.est-emb.fr<br />
Aukonsul Toulouse’is<br />
Tel (33 5) 61 70 08 45<br />
e-mail: hberdoy@wanadoo.fr<br />
Aukonsul Lyonis<br />
Tel (33 4) 78 57 42 20<br />
e-mail: Estonia.Lyon.France@aol.com<br />
Aukonsul Nancys<br />
Tel (33 3) 83 40 24 00<br />
e-mail:l.charbonnier@avocatline.com<br />
Aukonsul Lille’is<br />
Tel ((33 3) 20 52 02 36<br />
e-mail: consulatestonie@orange.fr<br />
ROOTSI<br />
Suursaatkond Stockholmis<br />
Tel (46 8) 54 51 22 82<br />
e-mail: info@estemb.se<br />
http://www.estemb.se<br />
Aukonsul Visbys<br />
Tel (46 498) 21 88 93<br />
e-mail: veljo@swipnet.se<br />
Aukonsul Malmös<br />
Tel (46 40) 23 60 10, 24 37 80<br />
e-mail: lars.soderstrom@forenadebil.se,<br />
estlands.konsulat.malmo@telia.com<br />
Aukonsul Karlskronas<br />
Tel (46 455) 824 90<br />
e-mail: info@advokatfirmanwerner.se,<br />
lars.werner@advokatfirmanwerner.se<br />
Aukonsul Eskilstunas<br />
Tel (46 16) 132092<br />
e-mail: harriet@lagebo.se<br />
Aukonsul Göteborgis<br />
Tel (46 31) 604 960<br />
e-mail: estconsulate@viab.se<br />
SAKSAMAA<br />
Suursaatkond Berliinis<br />
Tel (49 30) 254 606 00, 254 606 11<br />
e-mail: Embassy.Berlin@mfa.ee<br />
http://www.estemb.de<br />
Aukonsul Hamburgis<br />
Tel (49 40) 450 40 26<br />
e-mail: estland@foni.net<br />
Aukonsul Düsseldorfis<br />
Tel (49 211) 432 237<br />
e-mail: estonianconsulate@metallnrw.de<br />
Aukonsul Kielis<br />
Tel (49 43) 151 323<br />
e-mail: estkonsulat@hsh-nordbank.com<br />
Aukonsul Stuttgartis<br />
Tel (49 71) 4130 82 02<br />
e-mail: Konsulat.Estland@t-online.de<br />
Aukonsul Münchenis<br />
Tel (49 89) 46 23 14 30<br />
e-mail: estonianconsulate.bayern@klmunich.de<br />
SOOME<br />
Suursaatkond Helsingis<br />
Tel (358 9) 622 02 60<br />
e-mail: Embassy.Helsinki@mfa.ee<br />
http://www.estemb.fi<br />
Aukonsul Oulus<br />
Tel (358 10) 588 66 00, 55 86 639<br />
e-mail: jyrki.ristiluoma@pohjola.fi<br />
Aukonsul Turus<br />
Tel (358 2) 251 6140<br />
e-mail: rector@utu.fi, keijo.virtanen@utu.fi<br />
Aukonsul Nylandis<br />
Tel (358 40) 51 65 459<br />
e-mail: Marianne.Blomqvist@kolumbus.fi<br />
SUURBRITANNIA<br />
Suursaatkond Londonis<br />
Tel (44 20) 7589 34 28<br />
e-mail: Embassy.London@mfa.ee<br />
http://www.estonia.gov.uk<br />
Aukonsul Cheltenhamis<br />
Tel (44 1242) 22 44 33<br />
e-mail: jpb@bpe.co.uk, john.beevor@bpe.co.uk<br />
Aukonsul Šotimaal, Paisleys<br />
Tel (44 141) 889 5113<br />
e-mail: iain.lawson27@ntlworld.com<br />
Aukonsul Walesis<br />
Tel (44 18) 74 611 777<br />
e-mail: rogerjones.battle@btinternet.com
ŠVEITS<br />
Aukonsul Zürichis<br />
Tel (41 1) 926 88 37<br />
e-mail: estland@bluewin.ch<br />
TAANI<br />
Suursaatkond Kopenhaagenis<br />
Tel (45) 39 46 30 70<br />
e-mail: Embassy.Copenhagen@mfa.ee<br />
http://www.estemb.dk<br />
Aukonsul Århusis<br />
Tel (45) 70 10 05 55<br />
e-mail: sk@f-t.dk<br />
Aukonsul Holsteinborgis<br />
Tel (45) 55 459 005<br />
e-mail: holstein@holsteinborg.dk<br />
Aukonsul Rønnes<br />
Tel (45) 56 93 15 00<br />
e-mail: mail@bhstrans.dk<br />
Aukonsul Odenses<br />
Tel (45) 66 14 47 14<br />
e-mail: ihk-odense-fyn@mail.tele.dk<br />
TAI<br />
Aukonsul Bangkokis<br />
Tel (662) 690 3779<br />
e-mail: consul@estonia.or.th<br />
www.estonia.or.th<br />
TŠEHHI<br />
Suursaatkond Prahas<br />
Tel (420) 257 011 180<br />
e-mail: embassy.prague@estemb.cz<br />
http://www.estemb.cz/<br />
TŠIILI<br />
Aukonsul Santiagos<br />
Tel (56 2) 235 44 40<br />
e-mail: gleisner@terra.cl<br />
TÜRGI<br />
Suursaatkond Ankaras<br />
Tel (90 312) 40 56 970<br />
e-mail: Embassy.Ankara@mfa.ee<br />
http://www.estemb.org.tr<br />
Aukonsul Istanbulis<br />
Tel (90 212) 232 44 00<br />
e-mail: tuncay.ozilhan@anadolugroup.com<br />
Aukonsul Antalyas<br />
Tel (90 242) 312 00 01<br />
e-mail: ethem@akaytour.com,<br />
estonia@akaytour.com<br />
Aukonsul Izmiris<br />
Tel (90 232) 478 42 41<br />
e-mail: esrefbaltali@baltali.com.tr<br />
UKRAINA<br />
Suursaatkond Kiievis<br />
Tel (380 44) 590 07 80, 590 24 40<br />
e-mail: Embassy.Kiev@mfa.ee,<br />
Consulate.Kiev@mfa.ee<br />
http://www.estemb.kiev.ua<br />
UNGARI<br />
Suursaatkond Budapestis<br />
Tel (361) 354 25 70<br />
e-mail: Embassy.Budapest@mfa.ee<br />
Aupeakonsul Budapestis<br />
Tel (361) 485 52 00, 485 5409<br />
e-mail: bereczki@ludens.elte.hu<br />
URUGUAY<br />
Aukonsul Montevideos<br />
Tel/ faks (598 2) 710 9589<br />
e-mail: ramirorvillamil@hotmail.com<br />
VALGEVENE<br />
Peakonsulaat Minskis<br />
Tel (375 17) 219 8830<br />
e-mail: consulate.minsk@mfa.ee<br />
VENEMAA<br />
Suursaatkond Moskvas<br />
Tel (7 495) 737 36 40, 737 36 48<br />
e-mail: Embassy.Moskva@mfa.ee, Consulate.<br />
Moskva@mfa.ee<br />
http://www.estemb.ru/<br />
Peakonsulaat Peterburis<br />
Tel (7 812) 702 09 20, 702 09 24<br />
e-mail: Consulate.Peterburg@mfa.ee<br />
http://www.peterburg.estemb.ru<br />
Peterburi Peakonsulaadi Pihkva Kantselei<br />
Tel (7 811 2) 725 380<br />
e-mail: Consulate.Pskov@mfa.ee<br />
VENETSUEELA<br />
Aukonsul Valencias<br />
Tel./ faks (58 241) 826 1580<br />
e-mail: fundar@cantv.net
<strong>Välisministeerium</strong><br />
Konsulaarosakond<br />
6377 440<br />
konsek@mfa.ee<br />
Koostajad: Lauri Bambus, Gaida Rattus, Gerli Roos,<br />
Kerli Veski, Monika Tabor, Triin Hiiesalu<br />
Keeletoimetaja: Epp Väli<br />
Kujundus: Ilmsilm
Change language