Taevavõtmed ja kristusekäed – taimed lõunapoolse ... - Folklore.ee
Taevavõtmed ja kristusekäed – taimed lõunapoolse ... - Folklore.ee
Taevavõtmed ja kristusekäed – taimed lõunapoolse ... - Folklore.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Taimed <strong>lõunapoolse</strong> Kesk-Euroopa reformatsiooni<strong>ee</strong>lses kunstis<br />
näiteks hoiab Neitsi Maar<strong>ja</strong> püha Anna kolmainu pildil (1460<strong>–</strong>1470, tundmatu<br />
meister, Steiermark/Kärnten; nr 000892) käes kolmeharulise varrega õitsvat<br />
p<strong>ee</strong>trilehte (Succisa pratensis Moench). Kolmetine vars on andnud alust erinevate<br />
<strong>taimed</strong>e kolmainuga seostavatele nimedele <strong>ja</strong> uskumusele. Ilmselt s<strong>ee</strong>tõttu<br />
on harilik k<strong>ee</strong>likurohi ehk ‘kolmis-ohakas’ <strong>ja</strong> ‘naisteohakas’ (Dreydistel,<br />
Frauendistel) kuulunud Maar<strong>ja</strong> taevaminemispüha õnnistatud taimekimpu (vt<br />
<strong>ee</strong>spoolt; Marzell 1965; vt ka Sillasoo 2009; Łuczaj 2011), samuti nagu raudürt<br />
(Verbena officinalis L.) ehk ‘püha rohi’ (herba sacra, Fischer 1929: 288), millele<br />
omistati tõrjemaagilisi omadusi (Vogt 1893; Hertel 1901; verbena’d olid antiika<strong>ja</strong>l<br />
oksad, mida kasutati pühade toimingute läbiviimisel, Marzell 1943<strong>–</strong>1979,<br />
Verbena officinalis: 1045<strong>–</strong>1046; Marzell 1926/27). Raudürti on kujutatud ühel<br />
Alam-Austriast pärit altarimaalil püha Sebastiani märtrisurma sts<strong>ee</strong>nis (enne<br />
1500, tundmatu meister; nr 000752) kõrvuti harilikust sigurist <strong>ja</strong> kerarapuntslist<br />
kombin<strong>ee</strong>ritud taimekujutise ning nurmenukkudega. Ülalmainitud harilikku<br />
k<strong>ee</strong>likurohtu <strong>ja</strong> p<strong>ee</strong>trilehte seob sesoonsus: nad õitsevad augustikuistes<br />
Maar<strong>ja</strong> taevaminemispüha maastikes. P<strong>ee</strong>trilehe hiliskeskaegset nime ‘kuradiärahammustus’<br />
(Teufelabbiß) selgitatakse 1485. aasta rohuraamatus Gart der<br />
Gesundheit (Cuba 1485) legendiga, mille järgi olevat saatan saanud taimest<br />
suurt väge, kuni halasta<strong>ja</strong> jumalaema selle temalt ära võttis. Näinud, et vägi<br />
oli kadunud, hammustanud saatan suurest vihast taime juurel tüki otsast<br />
<strong>ja</strong> nii kasvavat s<strong>ee</strong> tänapäevani. 4 Allika kohaselt pärineb legend 4. sa<strong>ja</strong>ndil<br />
muistses Kr<strong>ee</strong>ka linnas Pergamonis (tänapäeval Türgis) elanud arst Oribasiuselt<br />
(Marzell 1955). P<strong>ee</strong>trilehe juureks on risoom, mis taime väl<strong>ja</strong>tõmbamisel<br />
maast katkeb. ‘Kuradi-ärahammustuseks’ nimetati 16. sa<strong>ja</strong>ndil Austrias v<strong>ee</strong>l<br />
käoking-tulikat (Ranunculus aconitifolius L.; Marzell 1955), mida on kujutatud<br />
varem mainitud püha Valentini märtrists<strong>ee</strong>nis (nr 002763) kõrvuti laialehise<br />
sõrmkäpa, maikellukese, metsmaasika, võilille <strong>ja</strong> teiste <strong>taimed</strong>ega, mida siinkohal<br />
pikemalt ei käsitleta.<br />
Siintoodud näitedele tuginedes võib öelda, et hiliskeskaegsete taimesümbolite<br />
retoorika näib lähtuvat taime välimusest <strong>ja</strong> omadustest (värv, kuju,<br />
lõhn, toime), kasvukohast (aed või mets) <strong>ja</strong> kasulikkusest (kasulikud <strong>taimed</strong><br />
<strong>ja</strong> umbrohud), mille järgi <strong>ja</strong>gati neid dualistlikult headeks <strong>ja</strong> halbadeks, jumala-<br />
<strong>ja</strong> kuradi<strong>taimed</strong>eks ning seostati evang<strong>ee</strong>liumi erinevate episoodidega<br />
(vt ka Wackernagel 1872; Awbery 1984). Üldjuhul ei ole tõenäoline, et taimi<br />
kujutati pühapiltidel <strong>ee</strong>skätt nende raviomaduste tõttu, kui pildit<strong>ee</strong>ma ei<br />
keskendunud haigusele (Schmitz-Cliever 1951; vrd Kühn 1948). S<strong>ee</strong> jätaks<br />
ehk liialt tahaplaanile kristliku narratiivi kontseptsioonipõhise kujutamise.<br />
Samas võisid <strong>taimed</strong>e raviomadused olla nende tundmise esmaseks aluseks.<br />
Taimede kunstiline tähendus sõltus mitmesugustest otsestest või kaudsetest<br />
Mäetagused 55 67
Change language