Taevavõtmed ja kristusekäed – taimed lõunapoolse ... - Folklore.ee
Taevavõtmed ja kristusekäed – taimed lõunapoolse ... - Folklore.ee
Taevavõtmed ja kristusekäed – taimed lõunapoolse ... - Folklore.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ülle Sillasoo<br />
kultuurilistest praktikatest. Taimede sümbolism võis tublisti vari<strong>ee</strong>ruda, s<strong>ee</strong><br />
ei huvitanud kunstnikke ühtviisi (vt Haig 1913; Koch 1964: 71; Behling 1967).<br />
Uuri<strong>ja</strong>te arvates võis Matthias Nethart Grünewaldile olla taim nii “loodusnähtus”<br />
kui ka sümbol, Hans Baldung Grienile d<strong>ee</strong>monlikest jõududest haaratud<br />
loodusnähtus ning Albert Altdorferile ravivõimega müst<strong>ee</strong>rium, sügav sala<strong>ja</strong>ne<br />
teadmine (Behling 1967).<br />
Rikkalikust taimekujutiste <strong>ja</strong> nende võimalike tõlgenduste valikust saab<br />
järeldada, et altarimaalidel leidus hulgaliselt sellist ideoloogiat, mis reformim<strong>ee</strong>lsete<br />
teoloogide arusaamade järgi ei soodustanud kristlikku meditatsiooni,<br />
nagu väidavad kunstiuuri<strong>ja</strong>d (Ward 1994), vaid hajutas usklike tähelepanu.<br />
Protestantlik teoloogia ei toetanud usu mitteametlikke tõlgendusi, arendusi,<br />
ebausku ning kultuslikke praktikaid ehk nn külakatoliiklust; selle suhe rahvakultuuri<br />
<strong>ja</strong> rahvausku oli hävitav (vt Burke 2006). Väidetavalt ei tohtinud<br />
kristlikus kunstis pärast 16. sa<strong>ja</strong>ndit maasikakujundit kasutada (vt Erdb<strong>ee</strong>re,<br />
Kirschbaum 1994). Reformatsiooni<strong>ee</strong>lse kunsti t<strong>ee</strong>madest ligi poole moodustasid<br />
kultuslikud Neitsi Maar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> pühakute elu ning märterluse sts<strong>ee</strong>nid, kus<br />
maastikke <strong>taimed</strong>ega sageli kujutati (vrd Christensen 1979: 207). Sedalaadi<br />
piltide k<strong>ee</strong>lustamine <strong>ja</strong> hävitamine tõi endaga kaasa vastava pilditraditsiooni<br />
katkemise. Paikkonnis, kus reformatsiooniga ei kaasnenud pildirüüstet,<br />
näiteks Nürnbergis, kultuslikud religioosse sisuga maalid küll säilisid, kuid<br />
nende religioosne tähendus muutus. Maapiirkondades, mis jäid väl<strong>ja</strong>poole kirikuvõimu<br />
esinda<strong>ja</strong>te tähelepanu, võis religioosne kunst, samuti traditsioonilised<br />
uskumused <strong>ja</strong> praktikad, püsida pikemalt (vt Heal 2002). Hiliskeska<strong>ja</strong>le<br />
omane rahvalik mõtlemisviis varauusa<strong>ja</strong>l ei kadunud, kuid reformatsiooniga<br />
piirati selle levimis- <strong>ja</strong> avaldumisvorme (Burke 2006; Scribner 2001). Looduse<br />
<strong>ja</strong> <strong>taimed</strong>e kujutamine kandus ilmalikesse žanritesse, sh maastikumaalid <strong>ja</strong><br />
natüürmordid. Maalikunstile jäi tema representatiivne funktsioon, kuid sellega<br />
seoses peamiselt kultuur<strong>taimed</strong>e kujutamine (Moggi 1987).<br />
Kokkuvõte<br />
Mõistagi ei olnud <strong>taimed</strong>e kujutamine sakraalse kunsti põhi<strong>ee</strong>smärk, vaid n<strong>ee</strong>d<br />
kuulusid loomuliku osana pildi loodusmaastike juurde. Kujutatud <strong>taimed</strong>e valik<br />
<strong>ja</strong> kontekstiline tähendusloome sõltus enim kunstnike <strong>ja</strong> nende patroonide<br />
teadmistest <strong>ja</strong> kogemustest. Vaata<strong>ja</strong>l oli seda suurem roll, mida lähemalt ta<br />
kujutisi nägi <strong>ja</strong> vastavalt oma arusaamale tõlgendas, nii nagu tehti käesolevas<br />
uurimuses. (Antud käsitluse puhul tuleb silmas pidada, et tegemist oli uuri<strong>ja</strong><br />
68<br />
www.folklore.<strong>ee</strong>/tagused
Change language