SÃµjavÃ¤eline juhtimine ÃµhuvÃ¤es - KaitsevÃ¤e Ãhendatud Ãppeasutused

1(34) 

KINNITATUD 

KVÜÕA 02.04.2013 nõukogu otsusega 

Õppekava nimetus 

Sõjaväeline juhtimine õhuväes 

Õppekava nimetus inglise 

keeles 

Military leadership for the air force 

Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidusõpe 

Õppevormid 

Täiskoormusega õpe, eksternõpe 

Õppeasutus 

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 

Õppekava maht 

180 EAP 

Õppe nominaalkestus 

3 aastat 

Õppekavagrupp 

Riigikaitse 

Õppekava kood EHISes 120243 

Õppekeel 

Eesti keel 

Õpiväljundite saavutamiseks 

vajalikud teised keeled Inglise keel 

Õppekava esmane kinnitamine 

ja registreerimine EHISes Registreeritud EHISes 07.05.2013. 

Õppeasutuses õppekava 

versiooni kinnitamise kuupäev Kinnitatud KVÜÕA nõukogus 02.04.2013. 

Kandideerimistingimused Eesti kodakondsus, keskharidus, kõlblikkus 

tegevteenistuseks, sisseastumiskatsete sooritamine. 

Õppekavale asumise tingimused Läbitud ajateenistus, immatrikuleerimine, tegevteenistusse 

asumine ja ametikohale nimetamine Kaitseväes, KVÜÕA 

ühtlustamiskursuse läbimine. 

Õppekava peaeriala ja maht 

Sõjaväeline juhtimine õhuväes (150 EAP) 

Õppekavajärgne 

spetsialiseerumine 

Õhuoperatsioonide, lennuvälja või õhuseire eriala (30 

EAP) 

Õppekava eesmärgid Õppekava eesmärgiks on nooremohvitseride 

ettevalmistamine Kaitseväele õhuväe allüksustes 

radarposti, lüli või eskadrilli rahu- ja sõjaaja ametikohtadel 

teenimiseks. Õppekava lähtub ohvitseri töökeskkonnast ja 

funktsioonidest, võimaldades lõpetajal loovalt täita juhi, 

pedagoogi ning tehniku ülesandeid. Õppekava järgi saab 

spetsialiseeruda õhuoperatsioonide, lennuvälja või õhuseire 

erialale. 

Õppekava õpiväljundid Õppekava läbimise järel õppur: 

1) teab õhuväe ülesandeid ja allüksuste toimimist ning 

mõistab õhuväe sisese ja väeliikide vahelise 

koostöö põhimõtteid; 

2) oskab oma teenistusülesannete täitmisel arvestada 

õhuväe ja tsiviillennunduse ning NATO õhukaitse 

süsteemi koostööpõhimõtteid; 

3) teab spetsialiseerumisjärgse eriala põhimõisteid, 

töövahendeid ja -meetodeid ning oskab neid 

eesmärgipäraselt rakendada oma igapäevaste

Lõpetamisel saadud diplomi 

nimetus 

Lõpetamisel väljastatavad 

dokumendid 

Lõpetamisel antav auaste 

Õppekava ülesehituse 

lühikirjeldus 

Valikuvõimalused õppekava 

läbimiseks 

Õppekava lõpetamise 

tingimused 

Lisainformatsioon 

teenistuskohustuste täitmisel; 

4) on võimeline juhtima jalaväerühmasuurust üksust 

sõjaaja tingimustes; 

5) on omandanud teadmised ja oskused üksuse 

väljaõppe läbiviimiseks ning hindamiseks; 

6) oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades 

hinnata enda kui sõjaväelise juhi rolli ja oma 

tegevuse tagajärgi ühiskonnale; 

7) teab sõjandusega seotud reaalteaduslikke mõisteid, 

seaduspärasusi ning erinevate teadus- ja 

tehnikasaavutuste 

rakendusvõimalusi 

sõjapidamises; 

8) on võimeline eesti keeles ja vähemalt ühes 

võõrkeeles mõistma ning selgitama oma taseme 

töövaldkonnaga seotud küsimusi suulises ja 

kirjalikus vormis; 

9) oskab oma teenistusülesannete täitmiseks kohaseid 

meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt 

informatsiooni koguda, seda kriitiliselt ja loovalt 

tõlgendada ning vormistada tulemused 

nõuetekohaseks uurimistööks; 

10) on võimeline ennast iseseisvalt täiendama ning 

jätkama õpinguid. 

Rakenduskõrgharidusõppe diplom (sõjaväeline juhtimine 

õhuväes). 

Rakenduskõrgharidusõppe diplom, akadeemiline õiend ja 

diploma supplement. 

Nooremleitnant 

Õppekava koosneb järgmistest moodulitest: 

- üldjuhtimismoodul (36 EAP), 

- sõjaväelise juhtimise moodul (46 EAP), 

- tehnikamoodul (45 EAP), 

- pedagoogika ja uurimistöö moodul (23 EAP), 

- erialamoodul (30 EAP). 

Õppekavas sisalduvate moodulite ning õppeainete läbimine 

on täiskoormusega õppes kohustuslik. Õppeained läbitakse 

vastavalt kehtestatud ainevoole. Õppekavajärgseid 

spetsialiseerumismooduleid avatakse õppeaastal vastavalt 

Kaitseväe vajadustele. 

Eksternina või külalisõpilasena läbitakse mooduleid ja/või 

õppeaineid KVÜÕA kehtestatud korras (eeldusainete 

läbimine, kaitseväeteenistuse seadusest tulenevad 

piirangud õppetöös osalemisel). 

Õppekava täies mahus täitmiseks on vaja läbida õppeained 

174 EAP ning kaitsta lõputöö 6 EAP mahus. 

KVÜÕA kodulehekülg: www.ksk.edu.ee 

Eesti Kaitsevägi: www.mil.ee 

2(34)

SÕJAVÄELISE JUHTIMISE ÕHUVÄE ÕPPEKAVA MOODULID JA ÕPPEAINED 

ÜLDJUHTIMISMOODUL 

Kood Õppeaine nimetus Maht Hindamine Semester 

HS11.05 Juhtimise alused 2 EAP E I 

HS11.01 Avaliku õiguse alused 3 EAP E I–II 

HS11.08 Inimene ja ühiskond 4 EAP E I–II 

ST09.01 Maailma sõjaajalugu 5 EAP E II–IV 

ST09.02 Eesti sõjaajalugu 4 EAP E III 

ST11.01 Julgeolekupoliitika ja kaitsestrateegia 3 EAP E III 

ST13.01 Õhusõja ajalugu 3 EAP E IV 

KK13.01 Kirjalik ja suuline eneseväljendus 3 EAP E I–II 

KK11.01 Inglise keel 6 EAP E I–III 

KK09.03 Inglise keel valikainena* 3 EAP A IV 

KK10.01 Võõrkeel valikainena* 3 EAP A IV 

SÕJAVÄELISE JUHTIMISE MOODUL 

Kood Õppeaine nimetus Maht 

Hindamine 

Semester 

TK09.01 Lahingutegevuse alused 3 EAP E II 

TK13.04 Sõjaväeline juhtimine õhuväes 2 EAP A IV 

HS13.01 Lennundusõiguse alused* 4 EAP E II 

LT13.03 Lennuväljad* 3 EAP A II 

TK13.05 Lennuliikluse korraldamine* 2 EAP A III 

TK13.06 

Käitamisprotseduurid ja lendude 

planeerimine* 3 EAP E IV 

TK13.07 Lennuohutuse alused* 3 EAP E IV 

LT13.04 

Aeronavigatsioonilise teabe 

teenindus* 2 EAP A V 

TK13.08 Lennupääste* 2 EAP E V 

TK13.03 

Õhuvõimu teooria ja 

õhuoperatsioonid 4 EAP E IV 

TK13.09 

NATO õhukaitsesüsteemi juhtimise ja 

lahingutegevuse alused 4 EAP E V 

TK13.10 

Eesti õhuväe üksuste juhtimise ja 


TK13.01 

Jalaväerühma taktika ja juhtimise 

alused 10 EAP A III 

TEHNIKAMOODUL 


LT13.12 Informaatika ja arvutiõpe 3 EAP A I 

LT13.01 Kõrgem matemaatika 6 EAP E I–II 

LT13.02 Füüsika rakendused õhuväes 6 EAP E II 

LT11.03 Insenerigraafika 2 EAP E IV 

3(34)

TK09.13 Sõjatopograafia ja geoinfosüsteemid 3 EAP E II 

TK09.14 Meditsiiniõpe 3 EAP E I, III 

LT13.05 Õhusõiduki ehitus* 3 EAP E II 

LT13.06 Aeronavigatsiooni alused* 4 EAP A IV 

LT13.07 Lennundusmeteoroloogia* 3 EAP E II 

LT13.08 Aerodünaamika* 4 EAP E II 

LT13.09 Lennunduse raadioside* 2 EAP E IV 

LT13.10 Radartehnoloogia* 3 EAP E IV 

LT13.11 Lennujaama tehnika* 3 EAP E V 

PEDAGOOGIKA JA UURIMISTÖÖ MOODUL 


TK13.11 Instruktoriõpe 10 EAP E VI 

HS11.02 Psühholoogia rakendused kaitseväes 4 EAP E IV 

HS11.03 Teadustöö alused 3 EAP E II 

VT13.01 Lõputöö 6 EAP E V–VI 

SPETSIALISEERUMISMOODUL I – ÕHUOPERATSIOONIDE ERIALA 


TK13.12 Õhuväe allüksuste praktika 8 EAP A IV 

TK13.13 

Õhuoperatsioonide planeerimine ja 

läbiviimine 3 EAP E V 

TK13.14 Õhuoperatsioonide eriala praktika 19 EAP A VI 

SPETSIALISEERUMISMOODUL II – LENNUVÄLJA ERIALA 



TK13.15 Lennubaasi operatsioonid ja tehnika 3 EAP E V 

TK13.16 Lennuvälja eriala praktika 19 EAP A VI 

SPETSIALISEERUMISMOODUL III – ÕHUSEIRE ERIALA 



TK13.17 Õhuseire operatsioonid ja tehnoloogia 3 EAP E V 

TK13.18 Õhuseire eriala praktika 19 EAP A VI 

4(34)

SÕJAVÄELISE JUHTIMISE ÕHUVÄE ÕPPEKAVA MOODULID, NENDE 

EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID 

Maht 

ÜLDJUHTIMISMOODUL 

36 EAP 

Eesmärgid Üldjuhtimismooduli eesmärgiks on anda õppurile alusteadmised ning oskused, 

mis toetavad sõjaväeliste juhtide erinevate ülesannete täitmist. Mooduli 

läbimisel kujunevad õppuritel välja arusaamad ühiskonna toimimisest 

tänapäeva julgeolekukeskkonnas, kaitsestruktuuride ja kaitseväelase rollist 

demokraatlikus ühiskonnas, õigusriigi alustest, riigi julgeolekupoliitikast, 

sõjanduse ja väeliigi ajaloost ning nende arengusuundadest. Mooduli läbimise 

järel saavad õppurid aru vähemalt ühest võõrkeelest ning oskavad ennast nii 

selles kui ka eesti keeles suuliselt ja kirjalikult väljendada. 

Õpiväljundid Üldjuhtimismooduli läbimise järel õppur: 

1) teab, oskab selgitada ja analüüsida juhi õigusi, kohustusi ning vastutust, 

tuginedes kodanikuühiskonna, julgeolekupoliitika ja kaitsestrateegia 

põhimõtetele, õiguslikele ja eetilistele printsiipidele ning 

sotsiaalteaduslikele aspektidele; 

2) teab maailma ja Eesti sõjaajaloo ning õhusõja arengu etappe, oskab 

selgitada ja analüüsida Eesti julgeolekupoliitika ajaloolist konteksti; 

3) oskab eesti keele suulises ja kirjalikus suhtluses korrektselt väljenduda 

ning valida eesmärgist lähtuva väljendusstiili; 

4) valdab inglise keelt Euroopa keeleõppe raamdokumendi B1 madalamal 

tasemel kõigis osaoskustes (kuulamine, rääkimine, lugemine, 

kirjutamine) ning valdab erialakeelt tööülesannete täitmiseks vajalikul 

tasemel; 

5) mõistab oma rolli kodanikuühiskonna liikmena ning suudab 

teaduslikke, ühiskondlikke, õiguslikke ja eetilisi tõekspidamisi arvesse 

võttes hinnata enda hoiakute ja tegevuse mõju ühiskonnale ja 

Kaitseväele. 

Mooduli hindamine: mooduli õppeaineid hinnatakse õppeainepõhiselt. 


HS11.05 Juhtimise alused 2 EAP E I 

HS11.01 Avaliku õiguse alused 3 EAP E I–II 

HS11.08 Inimene ja ühiskond 4 EAP E I–II 

ST09.01 Maailma sõjaajalugu 5 EAP E II–IV 

ST09.02 Eesti sõjaajalugu 4 EAP E III 

ST11.01 Julgeolekupoliitika ja kaitsestrateegia 3 EAP E III 

ST13.01 Õhusõja ajalugu 3 EAP E IV 

KK13.01 Kirjalik ja suuline eneseväljendus 3 EAP E I–II 

KK11.01 Inglise keel 6 EAP E I–III 

KK09.03 Inglise keel valikainena* 3 EAP A IV 

KK10.01 Võõrkeel valikainena* 3 EAP A IV 

5(34)

Mooduli õppeained on õppekava läbivatele õppuritele kohustuslikud. Moodul läbitakse vastavalt 

KVÜÕAs kehtestatud ainevoole. Võõrkeelt valikainena* õpitakse vastavalt võimalustele (inglise 

keele jätkukursus, saksa, prantsuse või vene keel) ja vajadusele ning grupid moodustatakse 

õppurite keeletaseme järgi. 

Õppeaine kood 

HS11.05 

Õppeaine nimetus Juhtimise alused 

Maht 

2 EAP 

Õppeaine alaosad, maht, Puuduvad 

semester 

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised juhtimis- ja 

organisatsiooniteooriast, selle olemusest, kujunemisest ning tänapäeva 

aktuaalsetest probleemidest. Õppeaine arendab õppuri kui juhi 

alusteadmisi ja oskusi, mis võimaldavad tal mõista erinevat tüüpi 

organisatsioonide tegevust erinevates keskkondades ja planeerida enda kui 

juhi tegevust sõjaväeliselt korraldatud struktuuris. 

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbimise järel õppur: 

1) mõistab juhtimis- ja organisatsiooniteooria olemust ning 

valdkonna aktuaalseid probleeme; 

2) teab organisatsioonitüüpe ja nende toimimispõhimõtteid ning 

oskab leida nende seoseid sõjaväeliste organisatsioonidega; 

3) tunneb juhtimise üldaluseid, teab juhtide liigitust ja erinevaid rolle 

ning juhtimise funktsioone; 

4) oskab orienteeruda erinevates juhtimisstiilides ja -meetodites ning 

analüüsida nende seoseid inimeste käitumisega; 

5) oskab seostada erinevaid juhtimis- ja organisatsioonikäsitusi 

praktiliste lahendustega juhtimises ning analüüsida iseennast kui 

juhti tulevases kutsetöös. 


Õppeaine nimetus 

Maht 

Õppeaine alaosad, maht, 

semester 

Õppeaine eesmärk 

Õppeaine õpiväljundid 

HS11.01 

Avaliku õiguse alused 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppuritele teadmised õigusteaduse 

põhimõistetest ja -printsiipidest, riigi- ja riigikaitseõigusest, samuti 

esmased oskused omandatud teadmiste rakendamiseks rahuaja 

kaitseväeteenistuses esilekerkivate lihtsamate praktiliste ülesannete 

lahendamiseks. Sõjaaja ülesannetest tulenevalt antakse üldteadmised 

riikide, võitlejate ja tsiviilisikute käitumist relvakonfliktides reguleeriva 

relvakonfliktiõiguse allikatest ja põhimõtetest koos nende esmase 

rakendamisoskusega. 

Õppeaine läbimise järel õppur: 

1) teab õigusega seotud põhimõisteid, õigusallikaid ning eristab 

õigusharusid, -subjekte ja -suhteid; 

2) oskab kirjeldada Eesti riigikorraldust ja õiguskaitsesüsteemi ning 

selgitada nende toimimise põhimõtteid; 

3) tunneb riigikaitse õiguslikke lähtekohti ja Kaitseväe korraldust 

ning mõistab kaitseväeteenistuse olemust; 

4) oskab kehtivate õigusnormide ja -printsiipide alusel ning oma 

6(34)

pädevuse ja käsuõiguse piires lahendada lihtsamaid igapäevases 

kutsetöös esilekerkivaid õiguslikke (sh distsiplinaarvastutusega 

seotud) küsimusi; 

5) orienteerub relvakonfliktiõiguse allikates ja põhimõtetes, oskab 

neid selgitada ja rakendada nii väljaõppes kui reaalsetes 

olukordades ning teadvustab enesele vastutust, mis kaasneb nende 

rikkumisega. 



Maht 


semester 





Maht 


semester 


HS11.08 

Inimene ja ühiskond 

4 EAP 

1. Ühiskondlik-poliitiline mõte tänapäeva maailmas (2 EAP, I, E); 

2. Ülevaade eetika nüüdisaegsetest probleemidest (2 EAP, II, E). 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppuritele teadmised tänapäeva ühiskonna 

teaduslikust uurimisest ja ühiskondlik-poliitilise mõtte erinevatest 

vormidest, mis aitavad orienteeruda sotsiaalteaduslikes põhimõistetes, 

teooriates ja aktuaalsetes küsimustes. Õppeaine läbimine aitab tulevastel 

sõjaväelistel juhtidel mõtestada oma rolli tänapäeva demokraatlikus 

kodanikuühiskonnas, toetades õppuri arengut demokraatlikke väärtusi ja 

erinevaid hoiakuid tundvaks ning sallivaks, kõlbeliselt tervikliku 

elutunnetuse ja veendumustega isiksuseks ning vastutustundlikuks 

kodanikuks. Sel moel arendatakse õppuri võimet osaleda aktiivselt nii 

ühiskonnaelu kui oma kutsetööga seotud, sh sotsiaalsete ja kõlbeliste 

probleemide lahendamisel. 


1) tunneb kaitseväeteenistuses olulisi ühiskonnateaduslikke 

uurimisvaldkondi, põhimõisteid ja probleeme, teab nende 

olulisemaid lahendamiskäike ning oskab neid teenistuses 

rakendada; 

2) mõistab ühiskondlik-poliitilise mõtte üldisi arengusuundi ja tunneb 

selle erinevaid vorme tänapäeva maailmas; 

3) mõistab demokraatliku kodanikuühiskonna põhiolemust, tunneb 

demokraatlikke väärtusi ja selgitab sallivuse vajalikkust väärtuste 

ja hoiakute mitmekesisuses; 

4) oskab põhjendada oma ühiskonnakäsitust ning selgitada oma 

käitumist sõjaväelise juhi ja kodanikuna sotsiaalteaduslike, 

eetiliste, filosoofiliste ning maailmavaateliste, sh usuliste 

põhimõtete abil; 

5) oskab tegutseda juhina erinevates sotsiaal- ja militaareetilistes 

olukordades, on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, 

võimalustest, piirangutest, tagajärgedest ning moraalsest 

vastutusest. 

ST09.01 

Maailma sõjaajalugu 

5 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärk on anda õppuritele teadmised maailma sõjaajaloos aset 

leidnud olulisematest konfliktidest, erinevatel ajalooetappidel sõjanduse 

arengusuundi ning nüüdisaegset sõjapidamist mõjutanud ja kujundanud 

7(34)




Maht 


semester 



teguritest. Õppeaine võimaldab õppuritel kui tulevastel ohvitseridel näha 

seoseid tänapäeva sõjapidamise ning sõjaajaloos aset leidnud konfliktide 

vahel. 


1) teab maailma sõjaajaloo olulisemaid etappe ning oskab neid oma 

alluvatele üldjoontes argumenteeritult kirjeldada; 

2) mõistab julgeolekupoliitika ajaloolist tausta ja oskab seda 

argumenteeritult selgitada; 

3) on võimeline kirjeldama tähtsamaid sõjanduse arengut mõjutanud 

sündmusi ja protsesse; 

4) oskab omandatud teadmiste piires võrrelda erinevaid konflikte ja 

selgitada nüüdisaegse sõjapidamise kujunemist; 

5) oskab kirjeldada maailma sõjaajaloos aset leidnud konfliktide 

omavahelisi seoseid. 

ST09.02 

Eesti sõjaajalugu 

4 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärk on anda õppuritele teadmised 20. sajandi Eesti 

sõjaajaloost, Eesti riigikaitse kujunemisest ja arengust ning Eesti 

sõjaajaloos aset leidnud sündmuste seostest Eesti tänapäevase 

julgeolekukeskkonnaga. Õppur omandab õppeaines teadmised Eesti 

riigikaitse tähtsusest ning erinevatest vastupanuvõimalustest. 


1) teab 20. sajandi Eesti sõjaajaloo etappe ja olulisemaid konflikte; 

2) teab erinevaid vastupanuvõimalusi Eesti territooriumil toimunud 

sõjategevuses 20. sajandil ja oskab neid iseloomustada; 

3) oskab võrrelda Eesti territooriumil toimunud sõjategevust ja oma 

seisukohti põhjendada; 

4) oskab selgitada ja analüüsida Eesti riigikaitse kujunemist ning 

arengut; 

5) suudab seostada 20. sajandi konfliktid Eesti Vabariigi tänapäevase 

julgeolekukeskkonnaga; 

6) oskab kirjeldada Eesti rolli 20. sajandi maailma sõjanduse ajaloos 

aset leidnud konfliktide taustal. 


ST11.01 

Õppeaine nimetus Julgeolekupoliitika ja kaitsestrateegia 

Maht 

3 EAP 


semester 

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised kaasaegsetest 

julgeolekuohtudest, Eesti julgeolekupoliitikast ja selle vahenditest ning 

riigi kaitselahendustest. Õppurid saavad tulevaseks tööks vajaliku 

ettekujutuse riigikaitse ülesannetest riigi julgeoleku tagamisel ning 

riigikaitse arendamise sisemisest loogikast. 


1) mõistab Eesti riigi ja territooriumi strateegilist rolli erinevates 

konfliktides; 

8(34)

2) oskab nimetada Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluseid; 

3) on teadlik julgeolekuohtudest ja oskab neid suhestada riigi 

julgeolekupoliitika ning kaitselahendustega; 

4) oskab hinnata erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsust 

riigi julgeoleku tagamisel ning analüüsida sõjalist jõutasakaalu 

Läänemere piirkonnas. 



Maht 


semester 





Maht 


semester 



ST13.01 

Õhusõja ajalugu 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärk on anda õppurile teadmised õhusõja ajaloost ja 

õhujõudude tehnilisest ning taktikalisest arengust. Vaatluse alla võetakse 

õhujõudude roll erinevates sõdades, suuremad õhujõudude osalusel peetud 

lahingud ning õhuväe kui väeliigi areng. Õppeaines käsitletakse ühtlasi 

Eesti õhujõudude ajalugu. 


1) teab õhusõja ajaloo peamisi etappe, 

2) teab suuremaid 20. sajandi õhuoperatsioone, oskab neid kirjeldada 

ning selgitada nende olulisust; 

3) oskab eristada õhuründe- ja õhutõrjevahendite liike, teab nende 

arengut ning selle põhjusi; 

4) teab õhusõjavahendeid ja -taktikat enim mõjutanud sündmusi; 

5) teab Eesti õhujõudude kujunemislugu ning Eesti õhujõudude 

arengusuundi 20. sajandil. 

KK13.01 

Kirjalik ja suuline eneseväljendus 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppuritele teadmised ja oskused enda 

korrektseks ja eesmärgipäraseks väljendamiseks nii kõnes kui ka kirjas. 

Õppeaines käsitletakse õigekirja-, vormi- ja lauseõpetust, selgitatakse 

tekstistiilide eristamise olulisust, õpitakse koostama ja tõlgendama eri liiki 

tekste ning harjutatakse avalikku esinemist. 


1) teab eesti ortograafia põhireegleid ja oskab neid oma tekstide 

koostamisel rakendada; 

2) teab erinevaid funktsionaalstiile (ilukirjandus-, ajakirjandus-, 

teadus-, argistiil, ametlik stiil) ja oskab valida suhtluseesmärgist 

lähtudes sobivaima; 

3) tunneb erinevaid stiilivigu ja oskab neid tekstide koostamisel 

vältida; 

4) teab teksti koostamise põhimõtteid ja oskab neist lähtudes 

kirjutada sidusat teksti (sh igapäevases teenistuses vajalikke 

tarbetekste); 

5) oskab analüüsida ja hinnata erinevaid meediatekste; 

6) on võimeline koostama avalikku kõnet ja seda ette kandma. 

9(34)



Maht 


semester 





Maht 


semester 





Maht 

KK11.01 

Inglise keel 

6 EAP 

1. Inglise keel I (2 EAP, I, A); 

2. Inglise keel II (2 EAP, II, A). 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile vastavalt keeletasemele teadmised 

inglise keele grammatikast ja selle struktuurist, laiendada kasutatavat 

sõnavara ning arendada õppuri kuulamis-, lugemis-, kirjutamisja 

kõnelemisoskust. Rõhk on funktsionaalsel keeleõppel, õpetatakse ühtlasi 

teenistusülesannete täitmiseks vajalikku sõjanduskeelt ning inglise keele 

kasutamist suhestatakse oma ja inglise keelt kõnelevate maade kultuuri ja 

kommetega. 


1) teab inglise keele grammatikat ning grammatilisi konstruktsioone; 

2) oskab ennast üldkeele suulises ja kirjalikus suhtluses korrektselt ja 

eesmärgipäraselt väljendada; 

3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval 

teemal; 

4) on võimeline ennast väljendama üldsõjalises inglise keeles suuliselt 

ja kirjalikult; 

5) on keelekasutusel teadlik oma ja sihtkultuuri erinevustest, oskab 

suhestada oma ja sihtkultuuri ning tähele panna olulisemaid 

erinevusi. 

KK09.03 

Inglise keel valikainena 

3 EAP 

Puuduvad 


inglise keele grammatikast ja selle struktuurist, laiendada kasutatavat 

sõnavara ning arendada õppuri kuulamis-, lugemis-, kirjutamisja 

kõnelemisoskust. Rõhk on funktsionaalsel keeleõppel, kus õpetatakse 

ühtlasi teenistusülesannete täitmiseks vajalikku sõjanduskeelt ning inglise 

keele kasutamist suhestatakse oma ja inglise keelt kõnelevate maade 

kultuuri ja kommetega. 


1) teab inglise keele grammatikat ning grammatilisi konstruktsioone; 

2) oskab ennast üldkeele suulises ja kirjalikus suhtluses korrektselt ja 

eesmärgipäraselt väljendada; 

3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval 

teemal; 

4) on võimeline inglise keeles selgitama oma taseme töövaldkonnaga 

seotud küsimusi nii suulises kui ka kirjalikus vormis; 

5) on keelekasutusel teadlik oma ja sihtkultuuri erinevustest, oskab 

suhestada oma ja sihtkultuuri ning tähele panna olulisemaid 

erinevusi. 

KK10.01 

Võõrkeel valikainena 

3 EAP 

10(34)


semester 



Puuduvad 


valitud võõrkeele grammatikast, grammatilisest struktuurist, laiendada 

kasutatavat sõnavara ning arendada tema kuulamis-, lugemis-, kirjutamisja 

kõnelemisoskust. Rõhk on funktsionaalsel keeleõppel, õpetatakse 

võõrkeele kasutamist suhestatuna oma ja võõrkeelt kõnelevate maade 

kultuuri ja kommetega. 


1) teab valitud võõrkeele grammatikat ning grammatilisi 

konstruktsioone; 

2) on võimeline vastavas võõrkeeles mõistma ja kasutama 

igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase (tervitamine, 

küsimuste sõnastamine toitlustus- ja majutusasutustes, liiklemine 

jne); 

3) oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida vestluspartneri 

elukoha, sugulaste ja tuttavate ning hobide jmt järele ning vastata 

sama tüüpi küsimustele; 

4) suudab lihtsamat sõnavara kasutades suhelda ning aru saada 

vestluspartnerist, kes räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis 

aitama. 

Eesmärgid 

Õpiväljundid 

Maht 

SÕJAVÄELISE JUHTIMISE MOODUL 

46 EAP 

Sõjaväelise juhtimise mooduli eesmärgiks on anda õppurile teadmised 

lennunduse alustest ning õhuväe toimimisest rahu- ja sõjaaja tingimustes nii 

rahvusliku õhuväe struktuuris kui ka NATO lõimitud õhukaitsesüsteemis 

allüksustes teenistusülesannete täitmiseks. Mooduli läbimise järel on õppur 

ühtlasi omandanud teadmised ja esmased oskused jalaväerühma iseseisvaks 

juhtimiseks põhilahinguliikides sõjaaja tingimustes. 

Sõjaväelise juhtimise mooduli läbimise järel õppur: 

1) mõistab sõjaväelise juhi rolli ja olemust ning teab juhiomaduste ja 

juhtimisprintsiipide erisusi õhuväes; 

2) teab lennundust reguleerivaid õigusakte, tsiviil- ja militaarlennunduse 

eripärasid ning koostöövorme; 

3) tunneb õhusõja põhimõtteid, õhukaitsevahendeid ning oskab neid 

seostada teiste riikide õhuvägede doktriini ja suutvusega; 

4) tunneb Eesti õhuväe struktuuri, ülesandeid ja juhtimispõhimõtteid, 

teab oma juhitava üksuse ülesandeid õhuväe struktuuris ning nende 

rolli lõimitud õhukaitsesüsteemis õhukampaania osana; 

5) teab õhuoperatsioonide planeerimise etappe ning oskab planeerida ja 

juhtida oma üksuse tegevust õhuväe üldises struktuuris; 

6) teab lennuvälja ülesehitust ning tunneb käitamisprotseduuride ja 

lendude planeerimise põhimõtteid; 

7) teab lennuliiklusteeninduse töö korraldamise protseduure ja 

aeronavigatsioonilise teabe teeninduse ülesandeid lähtudes 

lennuohutuse alustest; 

8) oskab planeerida, ette valmistada ning juhtida jalaväerühma 

11(34)

lahingutegevust, arvestades selle lahinguvõimet ning järgides 

nüüdisaegse lahingutegevuse aluseid. 


Kood Õppeaine nimetus Maht 

Hindamine 

Semester 

TK09.01 Lahingutegevuse alused 3 EAP E II 

TK13.04 Sõjaväeline juhtimine õhuväes 2 EAP A IV 

HS13.01 Lennundusõiguse alused* 4 EAP E II 

LT13.03 Lennuväljad* 3 EAP A II 

TK13.05 Lennuliikluse korraldamine* 2 EAP A III 

TK13.06 

Käitamisprotseduurid ja lendude 

planeerimine* 3 EAP E IV 

TK13.07 Lennuohutuse alused* 3 EAP E IV 

LT13.04 

Aeronavigatsioonilise teabe 

teenindus* 2 EAP A V 

TK13.08 Lennupääste* 2 EAP E V 

TK13.03 

Õhuvõimu teooria ja 

õhuoperatsioonid 4 EAP E IV 

TK13.09 

NATO õhukaitsesüsteemi juhtimise ja 


TK13.10 

Eesti õhuväe üksuste juhtimise ja 


TK13.01 

Jalaväerühma taktika ja juhtimise 

alused 10 EAP A III 


KVÜÕAs kehtestatud ainevoole. Õppeained* läbitakse koostöös Eesti Lennuakadeemiaga 

kehtestatud ainevoole. 


TK09.01 

Õppeaine nimetus Lahingutegevuse alused 

Maht 

3 EAP 


semester 

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised nüüdisaegse 

lahinguruumi jaotusest, seda mõjutavatest teguritest, lahingukäsu 

koostamisest ning taktikalisest vastasest, et võimaldada õppureil koostada 

korrektselt jalaväerühma ja -kompanii lahinguplaane. 


1) oskab nimetada lahinguruumi alade jaotuse ning nende 

spetsiifilised rakendused lahinguülesannete planeerimisel; 

2) oskab loetleda taktikaliste tegevuste eesmärke ning tunneb ära 

nendevahelised seosed; 

3) teab lahingufunktsioone ja alusfunktsioone ning oskab selgitada 

nende sisu; 

4) oskab nimetada manööversõja aluseid ja nõudeid manööversõja 

tõhusaks teostamiseks; 

12(34)

5) oskab nimetada erinevaid käsutüüpe ja teab lahingukäsu 

struktuuri. 



Maht 


semester 





Maht 


semester 





TK13.04 

Sõjaväeline juhtimine õhuväes 

2 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised sõjaväelise juhi rollist, 

omadustest ning juhtimisprintsiipidest õhuväes. Õppeaine läbides mõistab 

õppur sõjalise juhi rolli erisusi õhuväes ning vajadust oma tegevusi ja 

juhtimisvõtteid teenistuskeskkonna järgi kujundada. 


1) mõistab sõjavälise juhi rolli ja vastutust teenistusülesannete 

täitmisel; 

2) teab sõjaväelise ülema juhiomadusi ning juhtimisvõtteid; 

3) oskab selgitada juhtimise ja organisatsioonikultuuri vahelisi 

seoseid; 

4) teab sõjalise juhi rolli erisusi õhuväes; 

5) oskab kirjeldada sobivaid juhiomadusi ja juhtimisvõtteid lähtudes 

õhuväe üksuste eripärast; 

6) oskab kirjeldada oma nõrkuseid ja tugevusi sõjaväelise juhina ning 

mõistab enesearendamise vajalikkust. 

HS13.01 

Lennundusõiguse alused* 

4 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised Eesti lennundusalasest 

seadusandlusest ja rahvusvahelistest lennundusõigusaktidest. Õppeaine 

läbides mõistab õppur seadusandlusele tuginedes erinevate ametkondade 

lennundusega seotud ülesandeid, vastutusvaldkondi ning militaar- ja 

riikliku lennunduse eripära. 


1) teab lennundust reguleerivaid siseriiklikke (sh avaliku ja 

eraõiguse) ja rahvusvahelisi õigusakte ning nende 

kasutusvaldkondi; 

2) teab lennundusega seotud õigusaktides kasutatavat terminoloogiat 

ja põhimõisteid; 

3) oskab nimetada lennundusspetsialistide (sh õhusõiduki ja 

lennuliikluse juht, õhusõiduki hooldaja) tööd reguleerivaid 

õigusakte erialavaldkonniti; 

4) teab lennundusega seotud Eesti ametkondade ülesandeid ning 

seadusandluse kasutamist nende ametkondade töös; 

5) teab militaarlennundust reguleerivaid õigusakte ja riiklikke 

lennulubade menetlemise korda. 

LT13.03 

Lennuväljad* 

13(34)

Maht 


semester 





Maht 


semester 





Maht 


semester 


3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppuritele teadmised lennuväljade 

planeerimise ja ehitamise rahvusvahelistest nõuetest, lennuvälja 

üldskeemist ja osadest ning lennuväljaga seotud mõistetest. Õppur 

omandab teadmised lennuväljal kasutatavatest side-, navigatsiooni-, seire-, 

lennujuhtimis-, meteo- ja salvestusseadmetest ning nende tööst. 


1) teab lennuväljade planeerimise ja ehitamise rahvusvahelisi 

nõudeid; 

2) tunneb lennuvälja üldskeemi ning oskab kirjeldada nüüdisaegse 

lennujaama olulisemaid osi; 

3) teab lennuväljaga seotud mõisteid; 

4) mõistab lennuvälja side-, navigatsiooni-, seire-, lennujuhtimis-, 

meteo- ja salvestusseadmete tööd; 

5) teab maandumissüsteemide omadusi ning parameetreid. 

TK13.05 

Lennuliikluse korraldamine* 

2 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised lennunduskeskkonnast, 

lennuliikluse juhtimise põhimõtetest ja töömeetoditest. Õppeaine 

võimaldab õppuril mõista erinevaid lennujuhtimisteenuseid, nende seoseid 

lennuliikluse korraldamisel ning teenustega seotud vastutust. 


1) teab lennuliiklusteeninduse ülesandeid, struktuuri ning 

töökorraldust; 

2) tunneb Eesti õhuruumi struktuuri ning oskab seda seostada 

lennujuhtimisüksuste tööülesannetega ja lennureeglitega; 

3) teab Eesti lennujuhtimisüksuste (TWR, APP, ACC) struktuuri, 

töökorraldust ning ülesandeid (lennuinfo edastamine pilootidele, 

lennuliikluse nõustamine, lennuliikluse juhtimine, häireteenus); 

4) teab lennuliikluse juhtimisel kasutatavaid süsteeme ning nende 

ülesandeid (maaside, maa-õhk ja maa-maa andmevahetus, 

navigatsioon, lennujuhtimiskeskuse süsteemid jne); 

5) teab Eesti Lennuliiklusteeninduse AS lennuinfo osakonna 

struktuuri ja ülesandeid. 

TK13.06 

Käitamisprotseduurid ja lendude planeerimine* 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised lennu ja selle 

planeerimise tehnilistest reeglitest, võimalustest ja piirangutest ning 

õhusõidukite käitamise nõuetest normaal- ja eriolukorras. Samuti antakse 

õppurile teadmised lennutegevust mõjutavatest teguritest ja 

avariitoimingutest ning oskus planeerida lendu. 

14(34)




Maht 


semester 





Maht 


semester 




1) orienteerub massi ja balansseerimise põhimõistetes, teab 

õhusõidukite massile ja tsentreerimisele esitatavaid nõudeid ning 

õhusõiduki raskuskeskme arvutamise põhialuseid; 

2) oskab määrata õhusõiduki raskuskeskme asukohta, teab 

õhusõidukite nõuetekohast lastimist ja lasti käitlemist ning oskab 

koostada ning lugeda lastimislehte; 

3) orienteerub õhusõiduki suutlikkuse hindamiseks vajalikes 

põhimõistetes, mõistab õhusõidukite suutlikkuse näitajaid ning 

suutlikkushinnangust lähtuvaid piiranguid; 

4) teab aerodünaamikast tulenevaid seoseid ja mõju õhusõiduki 

käitamisele, oskab lahendada stardi, tõusu, teekonna ning 

maandumisega seotud ülesandeid; 

5) tunneb õhusõiduki käitamise nõudeid tava- ja eriolukorras, 

lennutegevust mõjutavaid tegureid ning avariitoiminguid. 

TK13.07 

Lennuohutuse alused* 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised lennuohutusest (sh 

ohutusjuhtimissüsteemist), ohuhindamisest ja riskide juhtimisest ohutu 

lennuliikluse tagamiseks. 


1) teab lennuohutust reguleerivaid õigusakte ning nende rakendamise 

põhimõtteid; 

2) teab ohutusjuhtimissüsteemi (Safety Management System) 

põhimõisteid ning nende tähendust (ohutuspoliitika - Safety policy, 

lennuohutuse soovitud taseme saavutamine - Safety Achievement, 

lennuohutuse tagamine - Safety Assurance), ohutuse edendamine - 

Safety Promotion, ohutuskultuur - Safety culture); 

3) mõistab ohutusjuhtimissüsteemi toimimise põhimõtteid; 

4) mõistab riskide juhtimise printsiipe lähtuvalt lennuohutusest; 

5) mõistab ohuhindamise aluseid lennunduses. 

LT13.04 

Aeronavigatsioonilise teabe teenindus* 

2 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised lennuteabeteenindusest 

ning selle seostest erinevate lennundustegevuse valdkondadega. Õppeaine 

käsitleb Tallinna lennuinfopiirkonna aeronavigatsiooniteabe edastamise ja 

avaldamise korda, sealhulgas teabe edastamise liike ning teabe edastamise 

ja kehtivuse tähtaegu. 


1) tunneb aeronavigatsioonilise teabe teeninduse süsteemi ja mõistab 

selle seoseid erinevate lennundustegevuse valdkondadega; 

2) teab lennuteabeteeninduse põhimõtteid ja infoväljaandeid; 

3) teab Eesti lennundusteabe kogumiku ülesehitust ning oskab 

15(34)

kogumikust leida vajaminevat teavet; 

4) tunneb lennuliiklusteeninduses kasutatavaid teateid ja oskab neid 

käsitleda. 



Maht 


semester 





Maht 


semester 





TK13.08 

Lennupääste* 

2 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised päästeteenistuse 

töökorraldusest Eestis ning otsingu- ja päästetegevusest lennuõnnetuse 

korral. Samuti käsitletakse ohutusjuurdlust ning lennujaama päästetegevust 

(sh lennuõnnetuse päästetegevus) ja alarmeerimist. 


1) teab päästeteenistusega seotud seadusandlust; 

2) tunneb Eesti Vabariigi päästeteenistuse struktuuri ning lennupääste 

protseduure; 

3) teab Eesti lennupääste põhimõtteid ning otsingu- ja päästetööde 

tegutsemisprotseduure lennuõnnetuse korral; 

4) oskab nimetada otsingu- ja päästetöödele kaasatavaid jõude ning 

vahendeid; 

5) eristab lennuõnnetusi ning tunneb lennuõnnetuse, tõsise 

lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdluse korraldust. 

TK13.03 

Õhuvõimu teooria ja õhuoperatsioonid 

4 EAP 

1. Õhuvõimu teooria (2 EAP, II, E); 

2. Õhuoperatsioonide liigid (2 EAP, II, E). 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised õhuvõimu teooriast ja 

oskused seostada need õhusõja põhimõtetega. Samuti antakse õppurile 

teadmised NATO õhuoperatsioonide liigitusest ning põhimõtetest. 

Õppeaine võimaldab seostada õhuvõimu teoreetilisi seisukohti õhusõja 

ülesannete, vahendite ja relvastusega. 


1) oskab selgitada õhuvõimu teooria põhilisi seisukohti ning teab 

peamisi õhuvõimu teoreetikuid; 

2) teab suuremaid ajaloolisi õhukampaaniaid ning oskab need 

seostada õhuvõimu teooria põhiseisukohtadega; 

3) oskab eristada ja iseloomustada õhuoperatsioone ning mõistab 

nende rakendusvõimalusi; 

4) oskab loetleda õhusõjas kasutatavaid vahendeid, oskab kirjeldada 

nende suutvust, kasutatavust ja ülesandeid ning selgitada 

tehnoloogia mõju õhuoperatsioonidele; 

5) oskab nimetada õhusõidukitel kasutatavat relvastust (õhk-õhk ja 

õhk-maa) ning seostada relvastuse kasutamist õhuvõimu teooria 

seisukohtadega. 

TK13.09 

NATO õhukaitsesüsteemi juhtimise ja lahingutegevuse alused 

16(34)

Maht 


semester 





Maht 


semester 



4 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised NATO integreeritud 

õhukaitsesüsteemi struktuurist ning õhuoperatsioonide planeerimis- ja 

juhtimispõhimõtetest. Õppeaine käigus omandab õppur teadmised NATO 

õhuoperatsioonide planeerimise mudelist, sealhulgas õhuruumi 

kontrollvahendite kasutamisest. 


1) selgitab NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi ülesehitust koos 

erinevate tasandite ülesannetega; 

2) teab NATO õhuoperatsioonide juhtimise ja planeerimise 

üldpõhimõtteid ning tunneb vastavasisulist operatsioonilist 

dokumentatsiooni; 

3) oskab nimetada õhuoperatsioonide planeerimise mudeli 

põhimõisteid ning selgitada nende tähendusi (ATO cycle); 

6) oskab selgitada sõjalise õhuruumi kontrollivahendite tähendusi 

ning kirjeldada nende kasutusvõimalusi; 

7) oskab lugeda ja tõlgendada õhuoperatsioonide päevakäsku (Air 

Tasking Order) ning õhuruumi kontrolli käsku (Airspace Control 

Order); 

8) oskab nimetada õhuoperatsiooni liikide ning õhuruumi 

kontrollivahendite omavahelisi seoseid. 

TK13.10 

Eesti õhuväeüksuste juhtimise ja lahingutegevuse alused 

4 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised Eesti õhuväe 

ülesannetest, suutvusest ja vahenditest. Õppeaine annab ülevaate õhuväe 

allüksuse tegevustest, sealhulgas väekaitse, logistilise tagamise ja 

õhuoperatsioonide läbiviimise põhimõtetest. Samuti käsitletakse Eesti 

õhuväe koostööd Balti õhuseirevõrgus ja juhtimissüsteemis (BALTNET) 

ning NATO integreeritud õhukaitsesüsteemis. 


1) oskab selgitada Eesti õhuväe ülesandeid ja suutvust; 

2) tunneb Eesti õhuväes kasutatavat tehnikat ja Ämari lennubaasi 

ülesehitust; 

3) teab erinevate õhuväe allüksuste ülesandeid ning tööprotseduure; 

4) tunneb õhuväe objektikaitse põhimõtteid ja oskab selgitada oma 

üksuste tegevust (k.a õhutõrje); 

5) oskab kirjeldada logistilise toetuse ja õhuturbemissiooni aluseid 

vastuvõtva riigi tegevuse planeerimisel lennuväljal; 

6) oskab kirjeldada allüksuste tegevuse planeerimisel järgitavaid 

logistika- ja väekaitse põhimõtteid. 

7) oskab kirjeldada Eesti õhuväe ülesandeid Balti õhuseirevõrgus ja 

juhtimissüsteemis (BALTNET) ning NATO integreeritud 

õhukaitsesüsteemis; 

8) tunneb rahvusvahelist koostööd reguleerivaid lepinguid ning 

oskab orienteeruda operatsioonilisi protseduure käsitlevates 

17(34)



Maht 


semester 

dokumentides. 

TK13.01 

Jalaväerühma taktika ja juhtimise alused 

10 EAP 

1. Jalaväerühma juhtimise alused (2 EAP, III, A); 

2. Jalaväerühma rännak ja paiknemine (2 EAP, III, A); 

3. Jalaväerühma rünnak (3 EAP, III, A); 

4. Jalaväerühma kaitse (1,5 EAP, III, A); 

5. Lahingutoetuse ja lahinguteeninduse alused (1,5 EAP, III, A). 

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised jalaväerühma 

lahingutegevuse korraldamisest ja planeerimistoimingutest ning 

jalaväerühma juhtimiskogemus sõjaaja rühmaülema ametikohustuste 

täitmiseks. 



1) analüüsib lähtuvalt kõrgema ülema käsust taktikalise vastase 

lahingujõude jalaväerühma lahingutegevuse planeerimiseks; 

2) oskab koostada jalaväerühmale lahingukäske; 

3) teab, kuidas planeerida jalaväerühma lahingutegevuses 

lahingutoetuse (tankitõrje, pioneeri-, kaudtule-, snaipri- ja 

sidetoetuse) ja lahinguteeninduse elemente; 

4) oskab planeerida jalaväerühma lahingutegevust ja teab, kuidas 

juhtida jalaväerühma erinevates lahinguliikides ning tingimustes 

(k.a hoonestatud alal). 

Maht 

TEHNIKAMOODUL 

45 EAP 

Eesmärgid Tehnikamooduli eesmärgiks on anda õppurile teadmised õhusõidukitest, 

aerodünaamikast ning lennunduses kasutatavatest seadmetest ja tehnoloogiast. 

Eesmärgi saavutamiseks ja tehnikaainete omandamiseks antakse õppuritele 

vajalikus mahus algteadmised reaalteaduste põhialustest. 

Õpiväljundid Tehnikamooduli läbimise järel õppur: 

1) teab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid, omab tööülesannete 

täitmiseks vajalikul määral arvutikasutamise oskust; 

2) omab baasteadmisi füüsikast, matemaatikast ja insenerigraafikast ning 

oskab lahendada lihtsamaid inseneriülesandeid (sh tõlgendada 

lihtsamaid masinaehituse ja elektrotehnika jooniseid); 

3) teab õhusõidukite liigitust ja ehitust, samuti seda, millised 

aerodünaamilised jõud mõjutavad õhusõidukit; 

4) mõistab aeronavigatsiooni aluseid ja lennunduse raadioside 

põhimõtteid ning oskab seejuures arvestada lennundusmeteoroloogia 

mõjusid; 

5) oskab teha aeronavigatsiooniga seotud arvutusi ja mõõtmisi ning teab 

erinevaid navigatsioonisüsteeme ja -seadmeid; 

6) tunneb õhuseire radaritehnoloogiat ja lennujaamas kasutatavat tehnikat; 

7) teab Kaitseväes kasutusel olevaid kaarte ja digitaalseid ruumiandmeid; 

8) oskab anda esmaabi. 


18(34)


LT13.12 Informaatika ja arvutiõpe 3 EAP A I 

LT13.01 Kõrgem matemaatika 6 EAP E I–II 

LT13.02 Füüsika rakendused õhuväes 6 EAP E II 

LT11.03 Insenerigraafika 2 EAP E IV 

TK09.13 Sõjatopograafia ja geoinfosüsteemid 3 EAP E II 

TK09.14 Meditsiiniõpe 3 EAP E I, III 

LT13.05 Õhusõiduki ehitus* 3 EAP E II 

LT13.06 Aeronavigatsiooni alused* 4 EAP A IV 

LT13.07 Lennundusmeteoroloogia* 3 EAP E II 

LT13.08 Aerodünaamika* 4 EAP E II 

LT13.09 Lennunduse raadioside* 2 EAP E IV 

LT13.10 Radartehnoloogia* 3 EAP E IV 

LT13.11 Lennujaama tehnika* 3 EAP E V 


KVÜÕAs kehtestatud ainevoole. Õppeained* läbitakse koostöös Eesti Lennuakadeemiaga 

kehtestatud ainevoole. 



Maht 


semester 





LT13.12 

Informaatika ja arvutiõpe 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile arvutikäsitsemise põhioskused ning 

esmased teadmised kontoritarkvarast ja informaatikast, võimaldades 

õppuril koostada erinevaid MS Office’i dokumente (sh sisestada, töödelda 

ja vormistada andmeid). 


1) oskab MS Wordis vormistada vajalikke dokumente, koostada ja 

vormistada tabeleid ja skeeme, oskab töötada suuremate 

tekstidega, parandada vigu, asendada, lisada jne ning luua 

automaatset sisukorda; 

2) suudab rakendada MS Exceli protseduure jaotuse analüüsis ning 

luua, vormistada ja kasutada MS Exceli tabeleid; 

3) oskab valida ja luua MS Excelis sobilikku diagrammitüüpi ja seda 

vormistada ning kujundada, samuti koostada ja kasutada Exceli 

valemeid; 

4) oskab teostada lihtsamat võrdlus- või seoseanalüüsi MS Excelis, 

läbi viia erinevaid statistilisi uuringuid ning neid hinnata ja 

oponeerida; 

5) oskab koostada ja vormistada MS PowerPointi esitlust vastavalt 

vajadusele ja seda efektiivselt kujundada; 

6) oskab koostada uuringule vastavat küsimustikku ja vormistada 

elektroonilist küsimustikku eFormularis. 

LT13.01 

Kõrgem matemaatika 

19(34)

Maht 


semester 





Maht 


semester 





6 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile lineaaralgebra, matemaatilise 

analüüsi ja analüütilise geomeetria põhiküsimuste käsitlemise teel 

vajalikud eelteadmised tehnikaalaste õppeainete omandamiseks ning 

reaalteadusliku lõputöö koostamiseks, samuti arendada matemaatilist 

mõtlemisoskust. Õppeaine käigus süstematiseerib ning täiendab õppur oma 

teadmisi ja oskusi funktsioonide uurimises, kompleksarvude valdkonnas 

ning integraalarvutuses. 


1) oskab kasutada maatriksalgebrat ja lahendada lineaarseid 

võrrandisüsteeme; 

2) tunneb kompleksarve ja oskab lahendada lihtsamaid 

kompleksarvudes lahenduvaid võrrandeid; 

3) oskab uurida ühe- ja kahemuutuja funktsioone; 

4) tunneb ühe- ja mitmemuutuja funktsiooni diferentsiaalarvutuse 

aluseid ning lihtsamaid rakendusi; 

5) oskab lahendada analüütilise geomeetria lihtsamaid ülesandeid; 

6) oskab MS Exceli abil koostada ühemuutuja funktsioonide 

graafikuid ning kahemuutuja funktsioonide pindu. 

LT13.02 

Füüsika rakendused õhuväes 

6 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised füüsika rakendustest 

Õhuväes. Õppeaine käigus lahendatakse probleemipõhise õppe vormis 

ülesandeid, mis on seotud järgmiste teemadega: mehaanika, 

elektromagnetism, elektrotehnika, elektroonika, optika, raadiotehnika, 

termo- ja aerodünaamika. 


1) rakendab teoreetilisi mudeleid ja valemeid praktiliste, õhuväega 

seotud ülesannete lahendamiseks, kasutades graafilisi ja 

arvutusmeetodeid; 

2) teab erinevate Kaitseväes kasutusel olevate mehhanismide ja 

elektriseadmete tööpõhimõtteid ning mõistab, kuidas kasutada 

neid otstarbekalt ja ohutult; 

3) planeerib ja teostab iseseisvalt vajalikke eksperimente: teeb 

vastavad mõõtmised, hindab mõttemääramatust ja selle 

tekkepõhjuseid; 

4) vormistab korrektselt eksperimentide, rühmatööde ja 

probleemülesannete aruanded, tuginedes seejuures füüsikalisele 

mõtteviisile; 

5) suudab töötada meeskonnas, hinnates kriitiliselt enda ja kaaslaste 

teadmisi ning panust meeskonnatöösse ja anda tehtud töö kohta 

konstruktiivset tagasisidet. 

LT11.03 

Insenerigraafika 

20(34)

Maht 


semester 






semester 

Maht 





Maht 


semester 


2 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised tehniliste jooniste 

vormistamisest ning vastavatest ISO ja ANSI standarditest, arendades selle 

kaudu tema ruumilist kujutlusvõimet, joonestamisvilumusi ja tehniliste 

jooniste lugemise oskust. Õppur omandab inseneritarkvara SolidWorks 

esmase kasutamise oskused. 


1) teab masinaehitusjooniste vormistamise ISO ja ANSI standardeid; 

2) oskab 15–25 mõõdet sisaldavast detailist koostada tema 

valmistamiseks vajaliku joonise, mis sisaldab vajalikku arvu 

vaateid ja lõikeid ning kõiki vajalikke mõõtmeid; 

3) oskab vormistada SolidWorksi tarkvaraga lihtsamaid 3D-mudeleid 

ja jooniseid; 

4) oskab teha SolidWorksi tarkvaraga üksiku detaili 

tugevushinnanguid. 

TK09.13 

Sõjatopograafia ja geoinfosüsteemid 

1. Sõjatopograafia (1,5 EAP, II) 

2. Geoinfosüsteemid (1,5 EAP, II) 

3 EAP 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised Kaitseväes kasutusel 

olevatest kaartidest ja digitaalsetest ruumiandmetest ning oskused 

maastiku taktikalise mõju hindamiseks ja lahingutegevuse planeerimiseks 

erinevate kaartide põhjal. 


1) oskab kasutada maastikul orienteerumiseks ning kauguste ja 

kõrguste mõõtmisteks Kaitseväes ja NATOs standardina 

rakendatavaid paberkaarte (sh satelliidipildid ja aerofotod); 

2) oskab koostada maastikuskeemi; 

3) oskab kaartide alusel analüüsida maastiku mõju kuni kompanii 

suuruse üksuse taktikalisele tegevusele; 

4) oskab kasutada kompanii lahinguplaanil NATO taktikalisi 

tingmärke ning tähistada vastase üksusi; 

5) oskab kasutada Kaitseväes rakendatavaid digitaalseid 

ruumiandmebaase asukoha määramiseks ning kauguste ja 

kõrguste mõõtmisteks; 

6) oskab kirjeldada GIS-analüüsi standardseid tüüpe ja kasutada 

juhendile tuginedes ja algtasemel Kaitseväes rakendatavat GIStarkvaraprogrammi; 

7) oskab nimetada digitaalsete kaartide analüüsivõimalusi. 

TK09.14 

Meditsiiniõpe 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile alusteadmised ja oskused abi 

osutamiseks ning korraldamiseks sõjavigastuste ja õnnetusjuhtumite korral 

21(34)




Maht 


semester 





Maht 


semester 



jalaväekompanii tasemel. 


1) teab Kaitseväe meditsiiniabi ülesehitust rahuaja tingimustes; 

2) teab enamlevinud meditsiinilisi probleeme Kaitseväes ja nende 

tekkepõhjuseid; 

3) oskab anda esmaabi rahuaja tingimustes ja lahingkannatanule 

erinevates lahinguolukordades; 

4) tunneb ära TBK-ohu ning oskab kasutada vajalikke 

esmaabivõtteid ja individuaalseid kaitsevahendeid; 

5) tunneb ära psüühilise pingeseisundi tunnused ja teab esmaseid 

tegutsemismeetmeid; 

6) teab Kaitseväe meditsiinitaktika põhiprintsiipe sõjaajal ning 

oskab sellest lähtuvalt organiseerida meditsiiniabi 

jalaväekompanii tasemel; 

7) teab jaosanitari, rühma parameediku, kompanii sidumispunkti ja 

meditsiinirühma sidumispunkti varustust. 

LT13.05 

Õhusõiduki ehitus* 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile alusteadmised õhusõiduki 

konstruktsioonist ja seda mõjutavatest teguritest, mõistmaks jõudude 

jõuvoogudeks muundumise protsesse õhusõidukile ning õhusõiduki 

süsteemide tööpõhimõtteid. 


1) teab õhusõidukile mõjuvate jõudude jõuvoogudeks muundumise 

protsesse plaaneri konstruktsioonis ja nende määramise 


2) oskab kirjeldada, kuidas suunatakse jõuvood erinevatele 

konstruktsiooni elementidele; 

3) oskab kirjeldada õhusõidukitel kasutatavaid süsteeme ja nende 

konstruktsioonilisi eripärasid ning süsteemide toimimise 

teoreetilisi aluseid; 

4) teab õhusõiduki süsteemide elemente ja nende funktsioone; 

5) teab ja mõistab õhusõiduki juhtimise süsteemide tööpõhimõtet. 

LT13.06 

Aeronavigatsiooni alused* 

4 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised aeronavigatsioonist, 

nüüdisaegsetest navigatsiooniseadmetest ja -süsteemidest ning nende 

toimimisest. Õppeaine tagab õppuri lennundusalase navigatsiooni 

pädevuse koos praktiliste arvutuste ja kaardi kasutamise oskustega. 


1) tunneb aeronavigatsiooni aluseid; 

2) oskab teha põhilisi navigatsioonilisi arvutusi ja mõõtmisi ning 

kasutada kaarti navigeerimisülesannete lahendamiseks; 

22(34)

3) omab ülevaadet nüüdisaegsetest raadionavigatsiooni seadmetest ja 

süsteemidest ning nende toimimisest, kasutusvõimalustest ja 

piirangutest; 

4) tunneb satelliitnavigatsiooni tehnoloogiat ja valdab GNSS 

positsioneerimist; 

5) teab satelliitnavigatsiooni arengusuundi lennunduses ning nende 

kasutusvõimalusi lennuväljal. 

6) orienteerub lennu ja kütuse planeerimise mõistetes, oskab lugeda 

kaarti ja ilmateateid, planeerida teekonda, kasutada lükatit; 

7) oskab koostada ja lugeda operatsioonilist ning ICAO lennuplaani. 


LT13.07 

Õppeaine nimetus Lennundusmeteoroloogia* 

Maht 

3 EAP 


semester 

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised 

lennundusmeteoroloogiast ja oskused lendude planeerimisel 

meteoroloogiliste näitajatega arvestada ning neid kasutada. 


1) teab Maa atmosfääri ehitust ja seal toimuvaid looduslikke 

protsesse; 

2) teab erinevate kiirgusvoogude mõju ilmastikule ja kliimale; 

3) teab õhurõhu välja omadusi ja sellega seotud sünoptilisi protsesse; 

4) oskab dešifreerida meteoroloogilistel kaartidel olevaid sümboleid 

ja arvandmeid; 

5) oskab dešifreerida lennunduse jaoks olulisi ilmateateid (METAR- 

SPECI, TAF, AIRMET, SIGNET); 

6) teab lennundustegevust mõjutavaid meteoroloogilisi nähtusi; 

7) oskab Interneti kaudu leida olulisi ilmaandmeid lennutrasside või 

lennujaamade kohta. 



Maht 


semester 



LT13.08 

Aerodünaamika* 

4 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile inseneri üldõppe tasemel teadmised 

praktilisest lennunduslikust aerodünaamikast, mõistmaks lennuprotsessi 

olemust ja õhusõidukit mõjutavaid jõude. 


1) oskab kirjeldada kvalitatiivselt aerodünaamiliste jõudude mõju 

õhusõidukile; 

2) oskab loetleda ja analüüsida erinevate faktorite mõju õhusõiduki 

tasakaalule, püsivusele ja juhitavusele; 

3) oskab kirjeldada aerodünaamiliste jõudude mõju õhusõiduki 

õhkutõusul ja maandumisel; 

4) oskab kirjeldada ja seletada propelleri tööpõhimõtteid ja 

õhusõiduki käitumist ülemineku- ja ülehelikiirustel; 

5) oskab kirjeldada negatiivse ja positiivse ülekoormuse põhimõtteid 

ning nende mõju õhusõidukile ja piloodile. 

23(34)



Maht 


semester 





Maht 


semester 





Maht 


semester 



LT13.09 

Lennunduse raadioside* 

2 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised lennunduse raadioside 

põhiterminitest, üldreeglitest ja kasutuspõhimõtetest lennuliikluses 

toimuva mõistmiseks. 


1) oskab selgitada raadioside üldreegleid ja tunneb lennuliiklusside 

teadete klasse; 

2) teab VHF-side toimimispõhimõtteid ja levi ulatust; 

3) oskab kirjeldada raadioside protseduure ning orienteerub 

kasutatavates tüüpsõnades ja -fraasides; 

4) orienteerub lennundussides kasutatavatest kutsungites ja koodides; 

5) oskab kirjeldada lennuliikluses toimuvat, tuginedes lennunduse 

raadiosidele. 

LT13.10 

Radartehnoloogia* 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised erinevatest lennunduses 

kasutatavatest radaritest, nende tööpõhimõtetest ning parameetritest ja 

esmased oskused radari signaali spektrit analüüsida. 


1) tunneb sekundaar- ja primaarradari tööpõhimõtteid; 

2) teab radari erinevaid parameetreid; 

3) oskab eristada radarite antenne nende ehituse, tehniliste andmete 

ning kasutusvõimaluste kaudu; 

4) tunneb õhusõiduki transpondri (sekundaarradari vastaja) töö 

põhimõtet; 

5) oskab analüüsida radari signaali spektrit. 

LT13.11 

Lennujaama tehnika* 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised lennujaama maapealsest 

teenindusest, selle tööprotsessidest ning kasutatavast tehnikast lennuvälja 

töö korraldamiseks. 


1) teab lennujaama tehnika tüüpe ja liigitust; 

2) teab õhusõidukite teenindamiseks vajaliku tehnika otstarvet ja 

kasutamispõhimõtteid; 

3) oskab kirjeldada maapealse teeninduse töökorraldust; 

24(34)

4) oskab nimetada lennuvälja hooldustehnikat ja kirjeldada nende 

kasutamist; 

5) mõistab julgestuse tagamiseks kasutatavate seadmete otstarvet. 

Maht 

PEDAGOOGIKA JA UURIMISTÖÖ MOODUL 

23 EAP 

Eesmärgid Pedagoogika ja uurimistöö mooduli eesmärgiks on anda õppurile 

psühholoogia, pedagoogika ja uurimistöö tegemise kohta teadmised ja oskused, 

mis on vajalikud juhi ja pedagoogi ülesannete täitmiseks. Pedagoogikamoodul 

toetab õppuri arusaamade kujunemist inimpsühholoogiast ja seda mõjutavatest 

teguritest ning üksuse lahinguvõime ja juhtimise psühholoogilistest 

aspektidest. Õppur saab ettevalmistuse sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks 

ning esilekerkinud probleemide lahendamiseks kuni jalaväerühmasuurses 

üksuses. 

Õpiväljundid Pedagoogika ja uurimistöö mooduli läbimise järel õppur: 

1) teab psühholoogia põhimõisteid, psühholoogiliste aspektide 

rakendamist Kaitseväes ning nende kasutamist oma igapäevases 

teenistuses; 

2) teab pedagoogilise psühholoogia, andragoogika, sõjaväepedagoogika ja 

didaktika põhimõisteid. Suudab analüüsida ja rakendada erinevaid 

eesmärgipäraseid õpetamis- ja hindamismeetodeid; 

3) suudab iseseisvalt planeerida, ette valmistada, läbi viia, hinnata 

väljaõpet ning anda selle kohta tagasisidet, arvestades seejuures 

Kaitseväe väljaõppejuhendite ja eeskirjadega; 

4) oskab näha interdistsiplinaarseid seoseid erinevate õppe- ja uurimistöö 

valdkondade ning nende rakendusalade vahel kutsetöös; 

5) oskab erialakirjandust kasutades sõnastada uurimisküsimusi, koostada 

esinduslikke valimeid lihtsamate teadusuuringute jaoks; 

6) tunneb põhilisi andmekogumise ja statistilise andmeanalüüsi 

meetodeid, oskab koguda relevantseid andmeid lähtuvalt oma 

uurimisülesandest ning vormistada tulemused nõuetekohaseks 

uurimistööks. 



TK13.11 Instruktoriõpe 10 EAP E VI 

HS11.02 Psühholoogia rakendused kaitseväes 4 EAP E IV 

HS11.03 Teadustöö alused 3 EAP E II 

VT13.01 Lõputöö 6 EAP E V–VI 


KVÜÕAs kehtestatud ainevoole. 



Maht 


TK13.11 

Instruktoriõpe 

10 EAP 

1. Sõjaväepedagoogika (8 EAP, IV) 

25(34)

semester 





Maht 


semester 





Maht 


semester 



2. Õppelaskmise läbiviimine (2 EAP, IV) 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised ja oskused iseseisvaks 

väljaõppe läbiviimiseks ja õppetöös tekkinud probleemide lahendamiseks 

kuni rühmasuurusele üksusele. Õppeaine käigus arendab õppur oma 

suhtlemis-, esinemis- ja juhtimisoskust. 


1) teab didaktika põhimõtteid lähtuvalt andragoogika alustest; 

2) oskab läbi viia tehniliste vahendite käsitsemise õppetunde; 

3) oskab läbi viia individuaalõpet kasutades õigeid õppemeetodeid; 

4) oskab läbi viia grupiõpet kasutades õigeid õppemeetodeid; 

5) teab ja oskab rakendada väljundipõhiseid hindamismeetodeid ja - 

kriteeriume, teab tagasiside põhimõtteid; 

6) oskab planeerida ja läbi viia õppelaskmisi käsitulirelvadest. 

HS11.02 

Psühholoogia rakendused Kaitseväes 

4 EAP 

1. Sissejuhatus psühholoogiasse (2 EAP, III, E) 

2. Militaarpsühholoogia (2 EAP, IV, E) 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised psühholoogiast ning 

käitumist ja psüühikat mõjutavatest teguritest, samuti oskused, mis on 

vajalikud enda ja oma alluvate lahinguvõime säilitamiseks ning 

efektiivseks tegutsemiseks sõjaväelise juhina. 


1) teab psühholoogia põhimõisteid; 

2) oskab määratleda psühholoogilisi omadusi, protsesse ja seisundeid 

ning mõistab nende tähtsust oma teenistusülesannete täitmisel; 

3) teab motivatsiooni ja inimkäitumise põhilisi seaduspärasusi ning 

oskab sõjaväelise juhina nendega arvestada; 

4) tunneb ära psüühilise pingeseisundi, sh düstressi ja lahingustressi, 

teab nende tagajärgi ning esmaseid tegutsemismeetmeid nende 

korral. 

HS11.03 

Teadustöö alused 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised uurimistöö ülesehitusest 

ja uurimistööle esitatavatest nõuetest, samuti esmane uurimistöö 

kirjutamise kogemus. Õppeaine käigus arendatakse õppuri oskust püstitada 

uurimisprobleeme, koguda vajalikke andmeid, neid analüüsida ja nende 

põhjal kohaseid järeldusi teha. 


1) oskab kasutada erialakirjandust, et sõnastada uurimisküsimusi; 

2) teab, milles seisneb valimi esinduslikkus; 

3) tunneb ja oskab kasutada põhilisi andmekogumismeetodeid; 

4) suudab rakendada kirjeldava statistilise andmeanalüüsi meetodeid; 

5) on võimeline vormistama kursusetööna iseseisva uurimuse, 

järgides kehtivaid nõudeid. 

26(34)


VT13.01 

Õppeaine nimetus Lõputöö 

Maht 

6 EAP 


semester 

Õppeaine eesmärk Lõputöö eesmärgiks on õppeaja jooksul omandatud teadmiste 

rakendamine kindla sõjandusega seotud teoreetilise või empiirilise 

probleemi lahendamiseks. Juhendaja suunamisel omandab õppur 

uurimistöö koostamise kogemuse. 

Õppeaine õpiväljundid Lõputöö eduka kaitsmise järel õppur: 

1) oskab valitud teemal sõnastada uurimisprobleeme ning sellest 

lähtudes tuletada uurimisülesanded; 

2) on võimeline uurimistööga seotud probleemide lahendamiseks 

valima teemakohast kirjandust ja allikaid ning neid võrdlema; 

3) oskab iseseisvalt kohaste meetodite ja vahendite abil 

uurimisülesannete lahendamiseks informatsiooni koguda ning 

kogutud info põhjal järeldusi teha; 

4) on võimeline järelduste alusel andma hinnangut sõjandusega 

seotud teoreetiliste, praktiliste või empiiriliste probleemide 

lahendamiseks; 

5) oskab koostada ja vormistada seostatud kirjalikku uurimistööd, 

järgides lõputööle esitatud nõudeid; 

6) on suuteline põhjendama oma lõputöös esitatud seisukohti ja neid 

akadeemilises diskussioonis kaitsma. 

SPETSIALISEERUMISMOODUL I – 

Maht 

ÕHUOPERATSIOONIDE ERIALA 

30 EAP 

Eesmärgid Mooduli eesmärk on anda õppurile erinevate õhuväe allüksuste koosseisus 

töötamise esmased kogemused ning teadmised ja oskused korraldada 

õhuoperatsioone täidesaatvate üksuste (eskadrilli või lüli) tööd nii rahu- kui 

sõjaaja tingimustes. Mooduli käigus omandab õppur süvendatud teadmised 

spetsialiseerumisjärgsest erialast, mis kinnistatakse praktilise töökogemusega 

õhuväe allüksuses. 

Õpiväljundid Õhuoperatsioonide erialamooduli läbimise järel õppur: 

1) teab erinevate õhuväe allüksuste tööülesandeid ning töökorraldust 

reguleerivaid dokumente; 

2) teab õhuoperatsioonide liigitust ning nende planeerimise ja läbiviimise 

põhimõtteid vastavalt NATO doktriinile ja protseduuridele; 

3) oskab rakendada teadmisi õhuoperatsioonidest Eesti õhuväe allüksustes 

NATO integreeritud õhukaitse raamistikus; 

4) oskab Eesti õhuväe allüksuse töö korraldamisel lähtuda riiklikust 

lennundusseadusandlusest ning NATO õhuoperatsioonide 

põhimõtetest; 

5) oskab korraldada õhuväe objektide kaitset ning julgestust; 

6) oskab korraldada õhuväe allüksuste logistikat ning organiseerida 

päästeteenistust. 


27(34)



TK13.13 

Õhuoperatsioonide planeerimine ja 

läbiviimine 3 EAP E V 

TK13.14 Õhuoperatsioonide eriala praktika 19 EAP A VI 

Mooduli õppeained on spetsialiseerumismoodulit läbivatele õppuritele kohustuslikud. Moodul 

läbitakse vastavalt KVÜÕAs kehtestatud ainevoole. 


TK13.12 

Õppeaine nimetus Õhuväe allüksuste praktika 

Maht 

8 EAP 


semester 

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile esmased kogemused 

nooremohvitseri ülesannete täitmiseks radarposti, eskadrilli ja lüli rahuaja 

ametikohal õhuväe allüksustes. Õppeaine läbimine annab õppurile 

laiapõhjalise ettekujutuse võimalikust tulevasest teenistusest ning 

teadmised spetsialiseerumisjärgse eriala valimiseks. 


1) on tutvunud Eesti õhuväe peamiste allüksustega (sh lennubaas ja 

radarpostid); 

2) oskab lennubaasis eskadrilli koosseisus täita vastuvõtva riigi 

ülesandeid; 

3) oskab õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse lüli koosseisus täita 

õhuseire ja õhuturbe ülesandeid; 

4) oskab radarposti koosseisus täita õhuseire ülesandeid; 

5) oskab kooskõlastada erinevate õhuväe üksuste logistikat ja 

objektikaitset. 



Maht 


semester 



TK13.13 

Õhuoperatsioonide planeerimine ja läbiviimine 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised õhuoperatsioonide 

planeerimisest ja läbiviimisest vastavalt NATO doktriinile ja 

protseduuridele. Õppeaine rõhuasetus sõltub õppuri tulevasest ametikohast 

ja käsitleb NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi (CRC), lendude 

planeerimist lennuväljal (WOC) või lähiõhutoetust (TACP). 


1) teab õhuoperatsioonide planeerimistsüklit ning selles osalevaid 

üksuseid; 

2) oskab lugeda NATO õhuoperatsioonide käsku (ATO) ning 

organiseerida selle alusel täidesaatvate üksuste tööd (CRC või 

WOC); 

3) oskab lugeda NATO õhuruumi käsku (ACO) ning organiseerida 

selle alusel täidesaatvate üksuste tööd; 

4) omab süvendatud teadmisi NATO õhuturbe- ja 

õhuseireoperatsioonidest ning tunneb vastavasisulist 

operatsioonilist dokumentatsiooni; 

28(34)

5) omab süvendatud teadmisi lendude planeerimisest ja 

ettevalmistamisest lennuväljal või lähiõhutoetuse üksuse tööst 

ning tunneb vastavasisulist dokumentatsiooni. 



Maht 


semester 



TK13.14 

Õhuoperatsioonide eriala praktika 

19 EAP 

Praktika eesmärgiks on anda õppurile oskused korraldada õhuoperatsioone 

täidesaatva üksuse (eskadrill või lüli) tööd nii rahu- kui sõjaaja 

tingimustes. Praktika rõhuasetus sõltub õppuri tulevasest ametikohast. 


1) oskab organiseerida õhuoperatsioonide ja lennutegevuse 

läbiviimist vastavalt kõrgema õhuväe juhtimisüksuse käskudele; 

2) oskab rakendada Eesti õhuväe lennundust ja NATO 

operatsioonilist tegevust reguleerivaid protseduure; 

3) oskab organiseerida õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse (CRC) või 

lennubaasi operatsiooniliste sektsioonide tööd; 

4) oskab korraldada operatsiooniliste üksuste kaitset ning julgestust; 

5) oskab organiseerida logistilist toetust allüksuses, arvestades 

õhuväe tagalatoetusgrupi ülesandeid ja töökorraldust. 

SPETSIALISEERUMISMOODUL II – 

Maht 

LENNUVÄLJA ERIALA 

30 EAP 


töötamise esmased kogemused ning teadmised ja oskused korraldada 

lennubaasi üksuste (eskadrilli või lüli) tööd nii rahu- kui sõjaaja tingimustes. 

Mooduli käigus omandab õppur süvendatud teadmised 



Õpiväljundid Lennuvälja erialamooduli läbimise järel õppur: 



2) teab lennubaasi ülesehitust, ülesandeid ja struktuuri koos erinevate 

operatsiooniliste ja toetusfunktsioonidega; 

3) oskab korraldada lennubaasi allüksuste tööd järgides 

lennuohutusnõudeid; 

4) oskab lennubaasi allüksuse töö korraldamisel lähtuda vastuvõtva riigi ja 

õhuturbe toimimise põhimõtetest; 

5) oskab korraldada lennuvälja objektide kaitset ning julgestust; 

6) oskab korraldada lennuvälja allüksuste logistikat ning organiseerida 





29(34)

TK13.15 Lennubaasi operatsioonid ja tehnika 3 EAP E V 

TK13.16 Lennuvälja eriala praktika 19 EAP A VI 




TK13.12 

Õppeaine nimetus Õhuväe allüksuste praktika 

Maht 

8 EAP 


semester 








radarpostid); 


ülesandeid; 








Maht 


semester 





Maht 

TK13.15 

Lennubaasi operatsioonid ja tehnika 

2 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised Ämari lennubaasi 

ülesannetest ning suutvusest. Õppeaine rõhuasetus sõltub õppuri tulevasest 

ametikohast ja käsitleb erinevaid lennutegevust toetavaid ülesandeid (nt 

side, logistika, lennuvälja hooldus, lennujuhtimine, päästeteenistus). 


1) teab Ämari lennubaasi taristut ja tehnikat ning selle otstarvet ja 

suutvust; 

2) tunneb Ämari lennubaasi juhtimisstruktuuri ning erinevate üksuste 

ülesandeid ja suutvust; 

3) teab vastuvõtva riigi lennuvälja eripära ning toetavaid tegevusi; 

4) teab NATO õhuturbe lennuvälja spetsiifikat ning lennutegevust 

toetavaid ülesandeid; 

5) omab süvendatud teadmisi ühest lennutegevust toetavast 

tegevusest (nt side, logistika, lennuvälja hooldus, lennujuhtimine, 

päästeteenistus). 

TK13.16 

Lennuvälja eriala praktika 

19 EAP 

30(34)


semester 



Puuduvad 

Praktika eesmärgiks on anda õppurile oskused korraldada lennubaasi 

üksuse (eskadrill või lüli) tööd nii rahu- kui sõjaaja tingimustes. Praktika 

rõhuasetus sõltub õppuri tulevasest ametikohast. 


1) oskab täita teenistusülesandeid lennuvälja üksuse koosseisus (nt 

päästeteenistus, lennuliiklusala hooldus, kauba- ja reisiterminal); 

2) oskab organiseerida ühe lennuvälja üksuse tööd; 

3) oskab kooskõlastada lennuüksuse ja lennuväljateenistuse 

koostööd; 

4) oskab korraldada lennuväljaobjektide kaitset ning julgestust, 

toetudes baasikaitse korraldamise põhimõtetele; 

5) oskab organiseerida logistilist toetust allüksuses, arvestades 

õhuväe tagalatoetusgrupi ülesandeid ja töökorraldust. 

SPETSIALISEERUMISMOODUL III – 

Maht 

ÕHUSEIRE ERIALA 

30 EAP 


töötamise esmased kogemused ning teadmised ja oskused korraldada õhuseire 

täidesaatvate üksuste (radarposti või lüli) tööd nii rahu- kui sõjaaja tingimustes. 

Mooduli käigus omandab õppur süvendatud teadmised 



Õpiväljundid Õhuseire erialamooduli läbimise järel õppur: 



2) teab õhuseireoperatsioonide ning radari töö planeerimise ja läbiviimise 

põhimõtteid vastavalt NATO doktriinile ja protseduuridele; 

3) oskab rakendada õhuseirealaseid teadmisi Eesti õhuväe allüksuse töö 

korraldamiseks; 

4) lähtub õhuseire allüksuse töö korraldamisel riiklikest ja NATO 

integreeritud õhukaitsesüsteemi toimimise põhimõtetest; 

5) oskab korraldada õhuseire objektide kaitset ning julgestust; 

6) oskab korraldada õhuseire allüksuste logistikat ning organiseerida 





TK13.17 Õhuseire operatsioonid ja tehnoloogia 3 EAP E V 

TK13.18 Õhuseire eriala praktika 19 EAP A VI 





Maht 

TK13.12 

Õhuväe allüksuste praktika 

8 EAP 

31(34)


semester 








radarpostid); 


ülesandeid; 








Maht 


semester 





Maht 


semester 



TK13.17 

Õhuseire operatsioonid ja tehnoloogia 

3 EAP 

Puuduvad 

Õppeaine eesmärgiks on anda õppurile teadmised militaarradarite 

eripäradest ja radarposti või õhuseire lüli töö organiseerimisest. Õppeaine 

rõhuasetus sõltub õppuri tulevasest ametikohast ja käsitleb erinevaid 

õhuseiret tagavaid ülesandeid (nt operatsioonid, side, logistika, radari 

hooldus). 


1) teab Eesti Õhuväes kasutatavaid radareid ning nende tehnilisi ja 

operatsioonilisi eripärasid; 

2) teab radari elektroonilise sõjapidamise põhiprintsiipe; 

3) tunneb õhuseire operatsioonide läbiviimise põhimõtteid NATO 

integreeritud õhukaitsesüsteemis; 

4) tunneb radarposti operatsioonilise ja tehnilise töö organiseerimise 


5) omab süvendatud teadmisi õhuseiret tagavast tegevusest (nt 

operatsioonid, side, logistika, radarihooldus). 

TK13.18 

Õhuseire eriala praktika 

19 EAP 

Puuduvad 

Praktika eesmärgiks on anda õppurile oskused korraldada õhuseire üksuse 

(radarpost või lüli) tööd nii rahu- kui sõjaaja tingimustes. Praktika 

rõhuasetus sõltub õppuri tulevasest ametikohast. 


1) oskab täita õhuseire tööülesandeid õhuoperatsioonide 

juhtimiskeskuse (CRC) või radarposti koosseisus; 

2) oskab organiseerida õhuseire allüksuse tööd vastavalt kõrgema 

32(34)

õhuväe juhtimisüksuse käskudele; 

3) juhindub ametikohustuste täitmisel Eesti õhuväe ja NATO 

õhuseiret reguleerivatest õigusaktidest ja protseduuridest; 

4) oskab korraldada õhuseire üksuste kaitset ning julgestust; 

5) oskab organiseerida logistilist toetust allüksuses arvestades õhuväe 

tagalatoetusgrupi ülesandeid ja töökorraldust. 

33(34)

Praktika Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakenduskõrgharidusõppe õppekavas 

„Sõjaväeline juhtimine õhuväes” (reg nr XXXXX) 

Kõrgharidusstandardiga (§8 lg 3) ette nähtud praktikamahud õppekava rakenduskõrgharidusõppe 

tasemel (15% õppekava kogumahust) on järgmised. 

Peaeriala ja spetsialiseerumisjärgse eriala praktika maht 

Kood Õppeaine Maht 

Praktika maht 

õppeaines 

TK13.01 Jalaväerühma taktika ja juhtimise alused 10 EAP 3 EAP 

TK13.11 Instruktoriõpe 10 EAP 1 EAP 

TK13.12 Õhuväe allüksuste praktika 8 EAP 8 EAP 

TK13.14 

TK13.16 

TK13.18 

Õhuoperatsioonide, lennuvälja või õhuseire eriala 

praktika 19 EAP 19 EAP 

Praktika maht kokku 

31 EAP 

Praktika % õppekavast (180 EAP) ~ 17% 

34(34)

SÃµjavÃ¤eline juhtimine ÃµhuvÃ¤es - KaitsevÃ¤e Ãhendatud Ãppeasutused

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

SÃµjavÃ¤eline juhtimine ÃµhuvÃ¤es - KaitsevÃ¤e Ãhendatud Ãppeasutused