Sekularism ja tsiviilühiskond
Sekularism ja tsiviilühiskond
Sekularism ja tsiviilühiskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
SEKULARISM JA TSIVIILÜHISKOND 145<br />
Traditsionaalse Briti parlamendi ülemko<strong>ja</strong>s istusid vaimulikud <strong>ja</strong><br />
a<strong>ja</strong>likud isandad (lordid), kellest esimesteks olid piiskopid. Klassikalises<br />
islamis ei ole vaimulikke isandaid — pole piiskoppe, kardinale, paavste<br />
ega ka kirikukogusid, sinodeid või vaimulikke kohtuid. Ka ei leia me<br />
islami a<strong>ja</strong>loost selliseid poliitilisi vaimulikke nagu kardinal Richelieu 17<br />
Prantsusmaal, kardinal Wolsey 18 Inglismaal või kardinal Alberoni 19 Hispaanias.<br />
Samal põhjusel polnud klassikalises islamis ka võimuhierarhiat.<br />
Midagi sarnast on viimastel aegadel arenenud väl<strong>ja</strong> aga kristliku mõju<br />
tõttu, mida kas ei taheta tunnistada või ei tajuta. Võib isegi öelda, et<br />
islamis pole ortodoksiat <strong>ja</strong> hereesiat, 20 kui me näeme neid mõisteid<br />
kristlikus tähenduses kui õiget <strong>ja</strong> valet uskumust, nii nagu neid määratleb<br />
nõuetekohaselt moodustatud usuline võim. Islamis pole kunagi olnud<br />
ühtegi sellist võimu ega järelikult ka ühtegi sellist määratlust. Islamis on<br />
erinevusi, kuid need on usulise peavoolu <strong>ja</strong> äärmusliikumiste, ortopraksise<br />
21 <strong>ja</strong> sellest kõrvalekaldu<strong>ja</strong>te vahel. Isegi kõige suurem islamisisene<br />
lõhe, lõhe sunniitide <strong>ja</strong> šiiitide vahel, tekkis a<strong>ja</strong>loolisest konfliktist<br />
kogukonna poliitilise juhtimise, mitte usulise õpetuse üle. 22<br />
Kohaliku sekularismi puudumist islamis <strong>ja</strong> kristlikust eeskujust<br />
inspireeritud sissetoodud sekularismi laialdast hülgamist moslemite poolt<br />
võib põhjendada sügavate erinevustega kahe usulise kultuuri uskumustes<br />
<strong>ja</strong> kogemustes.<br />
17 Kardinal Richelieu, kodanikunimega Armand Jean Du Plessis (1585–1642), oli<br />
omaaegsel Prantsusmaal teenistuses samal a<strong>ja</strong>l nii vaimulikus ametis (alates 1622.<br />
aastast kardinalina) kui ka riigiametis (alates 1616. aastast oli ta tegev kõigepealt välis-<br />
, hiljem peaministrina). Tlk.<br />
18 Kardinal Thomas Wolsey (1471–1530) oli Inglise kuningate Henry VII <strong>ja</strong> Henry<br />
VIII juures tegev nõuniku, ministri <strong>ja</strong> lordkantslerina. Tlk.<br />
19<br />
Kardinal Giulio Alberoni (1664–1752) on a<strong>ja</strong>lukku läinud eelkõige eduka<br />
riigimehena (diplomaadina <strong>ja</strong> hiljem ka Hispaania õukonna peaministrina). Tlk.<br />
20 Ortodoksia on üldtunnustatud, traditsionaalne või riigi seadustega kehtestatud<br />
usuline õpetus. Sellisest õpetusest lahknevaid arvamusi <strong>ja</strong> õpetusi nimetatakse<br />
heterodoksiaks või hereesiaks (lahkusuks). Tlk.<br />
21 Kui ortodoksia rõhutab õiget usulist õpetust, siis ortopraksis toonitab õiget usulist<br />
käitumist. Tlk.<br />
22 Selle koha vt B. Lewis. The Significance of Heresy in Islam. — Studia Islamica,<br />
1952. Lk 43–63.
Change language