Väikelapse toitumine - Annely Sootsi Tervisekool

Väikelapse toitumine
Evelin Kivisaar, toitumisnõustaja
Toetudes Harvardi Ülikooli teadlaste uuringutele ning nende väljatöötatud toitumispüramiidile kehtivad lastele sisuliselt
samad toitumissoovitused, mis täiskasvanutele. Erinevus on vaid toiduportsjonite kogustes ja mahus ning eale
vastavuses.
Päevas toidu ja joogiga saadavast energiast peaksid moodustama:
· Süsivesikud 50-60%
· Rasvad ehk lipiidid 25-30%
· Valgud 10-15%
Eesti toitumisspetsialistid soovitavad, et teisel eluaastal peaks laps poole energiast saama rasvast. Üks gramm rasva
annab 9 kilokalorit ning 2-aastase tüdruku päevane toit võiks sisaldada kokku 65g , poistel 68 g rasva. Rasvarikaste
toiduainetega võiks laps kuni neljanda eluaastani saada umbes 40% päevasest energiatarbest, edaspidi peaks rasva
osakaal vähenema kolmandikuni ja olema nagu täiskasvanutelgi. Siinkohal tuleks tähelepanu pöörata tarbitava rasva
kvaliteedile, kuna tervise säilitamisel on väga tähtis asendamatute polüküllastamata, omega-6 , omega-3 ja omega-9
rasvhapete saamine toiduga.
Süüa tuleks viis korda päevas, seades prioriteediks toidu kvaliteedi, mitte kaloraaži. Süüa tuleb kindlasti kolm
põhitoidukorda ja kaks oodet iga päev. Sama väidavad ka Eesti pediaatrid oma 2006 a välja antud raamatus “Tervislik
toit lapseootel naisele, imikule ja väikelapsele.” (Raukas, Uibo, Raal)
“Õige ja tervislik toitumine on lapse arengu ja tulevase tervise alus. Just väikelapseeas on võimalik kujundada häid
toitumisharjumusi, s.t harjutada last sööma tervislikku toitu. Kuna väikelapse maomaht on üsna väike, ei saa talle anda
suuri toiduportsjoneid. Päevas peaks olema kolm põhitoidukorda ning 2-3 korral võiks lapsele pakkuda vahepala.”
Seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub iga 3,5–4 tunni tagant, siis on seedimine kõige tõhusam. See ongi põhjuseks,
miks peaks päevas olema 4–6 toidukorda.
Tervislikum on tarbida mahetoitu ja võimalikult vähe lisaaineid sisaldavaid toite. Kui võimalik, siis tarbida Eestimaal
kasvanud ja kasvatatud toitu. Meie organism on eelnenud põlvkondade kaudu kohalike toiduainetega kõige paremini
kohandunud. Lapsel tekkivad toitumisharjumised kujundavad ka suuresti tema edaspidise toiduvaliku.
Lapse toidu päevased kogused portsjonites:
Vanus 7 kuud 8 kuud 9 kuud 10-11 kuud
Toit
Aedviljad 3-4 portsjonit 4-5 portsjonit 4-5 portsjonit 4-5 portsjonit
ja puuviljad portsjon: 1-2 portsjon: 2-3 portsjon: 2-4 portsjon: 3-4
supilusikatäit supilusikatäit supilusikatäit supilusikatäit
Teraviljad 1-2 portsjonit 2-3 portsjonit 3-4 portsjonit 4 portsjonit
portsjon: 1-2 portsjon: 1-2 portsjon: 1-2 portsjon: 1-2
supilusikatäit supilusikatäit supilusikatäit supilusikatäit
kuivainet või kuivainet või kuivainet või kuivainet või
1/4-1/2 tassi 1/4-1/2 tassi 1/4-1/2 tassi 1/4-1/2 tassi

leotatud teravilja leotatud teravilja leotatud teravilja leotatud teravilja
Kaunviljad, 1-2 supilusikat 1-2 portsjonit 2-3 portsjonit 2-3 portsjonit
pähklid ja
seemned iga päev või ülepäeva portsjon: pähkleid ja portsjon: 1-2 spl lisaks eelmistele
seemneid 1spl enne terveid ube enne portsjon:1-2 spl
jahvatamist keetmist pähklivõid enne lahjendamist
portsjon: 1/2 spl
tahinit
Piimatooted 1 portsjon päevas või 1 portsjon päevas või
portsjon: pähkleid ja
seemneid 1spl enne
jahvatamist
portsjon: 1/2 spl
tahinit
1 portsjon päevas
või
ülepäeva ülepäeva ülepäeva
1 portsjon päevas
portsjon 1/2 tassi portsjon 1/2 tassi portsjon 1/2 tassi portsjon 1/2 tassi
jogurtit (riisipiimast, jogurtit (riisipiimast, jogurtit (riisipiimast, jogurtit (riisipiimast,
mandlipiimast,
kaerapiimast) mandlipiimast, kaera- kaera-
mandlipiimast, kaera-
Rinnapiima
kogus piimast) piimast) piimast)
kehakaalu
kohta:
6 naela (2,7
kg) 425 g 24 tunni kohta
7 naela(3,2
kg) 485 g 24 tunni kohta
8 naela (3,6
kg) 567 g 24 tunni kohta
9 naela (4
kg) 637 g 24 tunni kohta
10 naela
(4,4 kg) 712 g 24 tunni kohta
11 naela (5
kg) 779 g 24 tunni kohta
12 naela
(5,5 kg) 850g 24 tunni kohta
13 naela
(5,8 kg) 910 g 24 kohta
JUHISED EELKOOLIEALISTE LASTE OPTIMAALSEKS TOITUMISEKS
(Allikas: „Krauseś Food and Nutrition Therapy“, L. Kathleen Mahan, Sylvia Escott-Stump, 2008)
2-3
AASTASED
4-6
AASTASED
Toiduaine Maht Portsjonid Maht Portsjoni Kommentaarid
d
Piim/piima
tooted
½
tassi*
4-5 ½ - ¼ tassi 3-4 ½ tassi piima võib asendada:
12,5 – 22,5 g juustu; ½ tassi
jogurtit; ½ väikest spl
rasvavaba piimapulbrit.
Liha, kala, 30 – 60 2 30 – 60 g 2 30 g võib asendada: 1 muna; 2

kana g väikest spl pähklivõid; 4-5
väikest spl küpsetatud
kaunvilju
Puuvili,
aedvili
Leib ja
teraviljatooted
Aedvili
Küpsetatud 2-3
väikse
m spl
Toores mõned
tk
Puuvili
Toores ½ - 1
väike
Konserveerit 2-4
ud
väikse
m spl
4-5 4-5 .
3-4 väiksem
spl
mõned tk
½ - 1 väike
4-6 väiksem
spl
Mahl ½ tassi ½ tassi
Täisteraleib ½ - 1
viil
Küpsetatud ¼ - ½
teraviljahelb tassi
ed
Kuivad ½ - 1
helbed tass
1 tass = umbes 200 ml
Vitamiin A saamiseks peaks
see sisaldama 1
roheliselehelist või kollast
aedvilja – spinat, porgand või
talikõrvits.
Vitamiin C saamiseks peab
sisaldama nt tsitrusemahla,
maasikaid, melonit, tomatit,
brokolit.
3 3 1 viilu leiba võib asendada: ½
tassi spagette, nuudleid või
riisi; 5 kuivikut; 1 tortilla.
1 viil
½ tassi
1 tass
VAJALIKUD TOITAINED VÄIKELAPSEEAS
Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögi- ja puuvilju. Köögivilja inglisekeelne vaste vegetable tuleneb
ladinakeelset sõnast elustama, virgutama. Köögiviljad annavad meile elu, kindlustavad meid peaaegu kõikide vajalike
toitainetega, on vitamiinide, mineraalainete, süsivesikute ja valkude allikaks ning sisaldavad ka vähivastaseid
fütotoitaineid.
Aluselist reaktsiooni tekitavad köögiviljad aitavad kehal tervise jaoks olulist aluse-happe tasakaalu säilitada. Menüü
peaks 80% ulatuses koosnema leelistavatest toiduainetest.
*Aedvili ja puuvili
Menüü mitmekesistamiseks soovitame tarbida igapäevaselt võimalikult erinevaid köögivilju mitmel viisil valmistatuna -
aurutatult, salatitena, mahlana jne.

Eelistada tuleks rohelisi lehtvilju ja madala glükeemilise koormusega köögivilju (spargel, erinevad piprad, porgand, seller,
kurk, fenkol, sibul, redis, kabatšokk, tomat, tsukiini ehk suvikõrvits). Tärkliselisi ja kõrge glükeemilise koormusega
köögivilju (kartul, maguskartul, pastinaak, suhkrumais, põldoad) tuleks tarbida mõõdukalt.
Parimateks köögiviljade valmistamisviisideks on aurutamine, küpsetamine või kiirelt segades õlis kuumutamine
(passeerimine). Vältida tuleb liigset küpsetamist või praadimist. Keeta soovitame köögivilju vaid supi jaoks, sest siis
saame ka köögiviljadest keeduvette läinud veeslahustuvad toitained kätte. Kui värskeid köögivilju ei ole saadaval,
eelistage konserveeritud viljadele külmutatuid.
Aedvili on imikule emapiima kõrval teine olulisim toiduaine. Imikud alates 7 elukuust võiksid süüa 3-4 portsjonit aedvilja
päevas. Selles vanuses lapsele on 1 portsjoni suurus 1-2 supilusikatäit. 10-11 elukuuks kasvab aedvilja soovitatav kogus
päevas 4-5 portsjonini ning portsjoni suuruseks on 3-4 spl. See hõlmab nii aedvilja kui puuvilja. 2-3 aastase lapse aedvilja
ja puuvilja tarbimine päevas peaks olema 4-5 portsjonit, kus 1 portsjon moodustab 3-4 väiksemat supilusikatäit. Puuvilja
puhul on 1 portsjon ½ - 1 väike toores puuvili või konserveerituna 2-4 spl. Puuvilja võib asendada ka ½ täismahla. Sama
soovitus kehtib ka 4-6 aastastele lastele, kuid nemad võivad süüa 4-6 portsjonit konserveeritud puuvilja päevas.
Vitamiin A saamiseks laps sööma päevas 1 portsjoni rohelise lehelist või kollast aedvilja – spinat, porgand või talikõrvits.
Puuviljad on lastele ideaalseks suupisteks ja magustoiduks, neid on soovitav tarbida söögikordade vahel oodeteks ja
snäkkideks. Päeva jooksul tuleks lapsele pakkuda kindlasti erinevat värvi köögi- ja puuvilju. Seda tehes kindlustate nn
vikerkaare-sortimendis toiduvaliku, mis tagab hea tervise. Puu- ja köögiviljad sisaldavad vähivastaseid fütotoitaineid ehk
taimseid pigmente, piltlikult öeldes vähivastast kokteili. Vähi tekkimine võib olla nende ebapiisavas koguses tarbimise
tagajärg.
*Leib ja teraviljatooted
Täisteravilja on oluline tarbida iga päev. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Saial,
valgel riisil, kõikidel nisujahust (v.a täisteranisujahust) küpsetistel ja pastatoodetel, keedukartulil, praekartulitel ja
kartulipüreel on kõrge glükeemiline koormus. Neid toiduaineid soovitame tarvitada piiratud koguses. Lastele võib
pakkuda täisteraviljahelvestest putru, müslit, leiba, küpsetisi.
Alates 7. elukuust võib lapsele pakkuda 1-2 portsjonit teraviljatooteid päevas. Üks portsjon moodustab 1-2 spl kuivainet
või veerand kuni pool klaasi leotatud teravilja. 10-11 elukuul võib anda lapsele 4 portsjonit teraviljatooteid päevas.
Väikelaps vajab 3 portsjonit teraviljatooteid päevas, kus 1 portsjon on 1/2 -1 viil täisteraleiba, pool tassi täisterapastat, -
putru või -riisi, 5 kuivikut, või ½ - 1 tass kuivi teraviljahelbeid (sh 1 tass on u 200 ml).
*Rasv
Rasvade tarbimist ei tohi liigselt piirata, neid tuleb aga hoolikalt valida. Küllastamata (Ω-3, Ω-6 ja Ω-9) ja küllastatud
rasvhappeid tuleb tarbida õiges vahekorras. Meie toidus peaks olema Ω-3 ja Ω-6 rasvhapete suhe 1 : 2 (kokku võiksid
moodustada 6-8 % toiduenergiast), küllastatud rasvu peaks olema ainult 10% ja Ω-9 rasvhappeid 12 % (viimaseid saame
näiteks oliivi- ja mandliõlist, avokaadost ning mitmetest pähklitest).
Tarbida soovitame häid küllastatud taimseid rasvu, nagu näiteks kookoserasva, ning piisavas koguses Ω-3 rasvhappeid,
mida leidub peamiselt lina- ja tudraõlis, rasvases kalas ning taimeõlides. Halbadeks rasvadeks on tööstuslikud
transrasvad, mida leidub margariinides, küpsistes, kulinaariatoodetes, kooreasendajates, paljudes jäätistes jne.
Soovitame kasutada võimalikult vähe neid tooteid, mille sildile on koostisosana kirjutatud lihtsalt taimne rasv (kui ei ole
täpsustatud, et tegemist on palmi- või kookosrasvaga). Transrasvu või hüdrogeenitud rasvu võib olla vaid kuni 1% kogu
päevasest küllastatud rasvade kogusest. Töödeldud toite, poolfabrikaate soovitame üldse kasutada väga vähe: kalapulki,
vorsti, maksavorsti, viinereid, sardelle, salaamit jms.

Oluline on tarbida
- rohkem Ω-3 rasvhappeid, vähem Ω-6 rasvhappeid (tänapäeva toidus on neid liigselt),
- oliiviõli- või mandliõli, mis sisaldavad Ω-9 rasvhappeid,
- vähem loomseid ja rohkem taimseid küllastatud rasvu,
- vähe või üldse mitte transrasvhappeid.
*Kaunviljad , pähklid, seemned
Kaunviljad on head valgu allikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme
langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Konserveeritud puu- ja aedvilju ei soovita me kasutada, kuid konserveeritud
oad on tervislikud, kuna säilitavad kiudainete- ja flavonoididesisalduse ka sel viisil töödelduna.
Imikule alates 7. elukuust soovitame anda 1-2 spl kaunvilju/seemneid 1-2 päeva järel. 10-11 elukuul võib anda 2-3
portsjonit kaunvilju/seemneid või pähklivõid päevas. Portsjoni moodustab 1-2 spl (enne keetmist või jahvatamist).
Väikelaps võiks süüa 2 portsjonit kaunvilju päevas, kus ühe portsjoni moodustab 4-5 spl.
*Piimatooted
Piimatoodetest soovitame eelistada hapupiima, maitsestamata jogurtit, täispiima, taluvõid ja kodujuustu. Vältima peaks
moosiga magustatud jogurteid, sulatatud juustu, hoolikalt valima võideid ja margariine, mõõdukalt tarbima rasvast
juustu, hapukoort ja rõõska koort.
Esimesel eluaastal imikule lehmapiima või piimatooteid ei soovitata. Alates 7. elukuust võib hakata andma lapsele 1-2
päeva järel ½ klaasi jogurtit, mis on valmistatud kaera-, mandli- või riisipiimast. 2-3 aastane laps seevastu võiks süüa 4-5
portsjonit piima või piimatooteid päevas (kui ei esine piimatalumatust). Üheks portsjoniks loetakse pool tassi (u 100 ml)
piima, 12,5 – 22,5 g juustu; ½ tassi jogurtit; ½ väikest spl rasvavaba piimapulbrit. 4-6 aastane laps vajab piimatooteid 3-4
portsjonit päevas.
*Liha, kala ja muna
Kõrgkvaliteedilise valgu saab kalast ja munast. Lihatoodetest eelistage metsikult kasvanud või looduslikku toitu
tarbivate, näiteks karjamaal peetavate loomade ja metslooma liha.
Liha soovitame lastel tarbida paar korda nädalas, kala viis korda nädalas. Organismi vajadust ületav liigne valk annab
suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega. Valgu liigne tarbimine põhjustab ka
rasvumist.
Veganitel kindlustab kõrgekvaliteedilise valgu kaun- ja teravilja kombineerimine. Tähtis on süüa mõlemat piisavalt,
oluline ei ole nende ühel toidukorral koos söömine.
Kui ei tarbita loomset valku, tuleks päevaseid köögi-, tera- ja kaunviljakoguseid suurendada. Veganitele on vajalik
lisaportsjon pähkleid/seemneid, vajadusel ka täiendav B12-vitamiin toidulisandina, köögivilju tuleks tarbida 5-12
portsjonit, kaunvilju (s.h. sojatooteid) 3 portsjonit, teravilja 9 portsjonit.
Väikelaps vajab liha, kala, kana 2 portsjonit päevas. Ühe portsjoni moodustab 30-60gr. Ühte portsjonit võib asendada ka
1 muna, 2 spl pähklivõid või 4-5 spl küpsetatud kaunvilju.
*Lastel peab olema võimalus juua päeva jooksul puhast joogivett. Kõige kasulikum on puhas allikavesi, piiratud
koguses ka naturaalne mineraalvesi ning taimeteed. Vältida tuleks magustatud jooke, karastusjooke. Lastele ei sobi

kohvi ja tee (v.a taimne rooibosi- ja mitmesuguseid taimeteed). Ka mahlad ei sobi pidevaks kasutamiseks ja janu
kustutamiseks nii toitumise kui hammaste tervise seisukohalt. 25-35 ml/kg kohta peab saama päevas vedelikku.
Kasutatud allikad:
Raukas, R., Uibo, O., Raal, A. (2006) Tervislik toit lapseootel naisele, imikule ja väikelapsele. Tallinn: Valgus
L. Kathleen Mahan, Sylvia Escott-Stump, 2008 „Krauseś Food and Nutrition Therapy“,
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, 2010, “Tervisliku toitumise juhised”,
http://www.toitumisteraapia.ee/toitumissoovitused.html. ( 15. 11. 2010)