TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Avaliku halduse instituut
Lisa 1
humanitaarteaduskonna dekaani
19.03.2008 korraldusele nr H-3/3
KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE
Juhend
Tallinn 2008

SISUKORD
1. ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................4
2. TIITELLEHT.............................................................................................................................5
3. SISUKORD .................................................................................................................................6
4. LOETELUD TEKSTIS..............................................................................................................7
5. VIITAMINE ...............................................................................................................................8
6. KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................10
7. LÜHENDID ..............................................................................................................................15
8. NUMBRITE KIRJUTAMINE................................................................................................16
9. TABELID..................................................................................................................................18
10. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISUED ......................................................19
11. JOONISED .............................................................................................................................20
LISA 1............................................................................................................................................22
LISA 2............................................................................................................................................24
LISA 3............................................................................................................................................25

Käesolev juhend on eeskätt mõeldud TTÜ haldusjuhtimise ja halduskorralduse erialade
üliõpilastele kirjalike tööde – essee, referaadi, aine-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö –
vormistamiseks.
Aine- ja lõputööde juhendamise kord ning töödele esitatavad nõuded on kinnitatud TTÜ
Humanitaarteaduskonna dekaani 19. märtsi 2008. a korraldusega nr H-3/1.
Haldusjuhtimise ja halduskorralduse erialade üliõpilased peavad tundma Vabariigi Valitsuse 28.
septembri 1999. a määrusega nr 279 kinnitatud õigusloovate aktide eelnõude normitehnika
eeskirja [RT I 1999, 73, 695; 2001, 92, 562] ning järgima selle eeskirja üldisi põhimõtteid ka oma
kirjalike tööde vormistamisel. Eriti vajab rõhutamist, et töö peab vastama eesti kirjakeele normile
ning olema üheselt arusaadav.
Juhendi koostamisel on kasutatud Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996. a määrust nr 183 “Valitsusasutuste
asjaajamiskorra alused” [RT I 1996, 56, 1039], Tiiu Erelti raamatut “Eesti ortograafia”
(Tallinn, 1995), Õigusteabe AS Juura ajakirja “Õiguskeel” väljaandeid aastatest 1995–2005,
“Ametniku keelekäsiraamat” (Tallinn, 2000), Eurodokumentatsiooni Keskuse materjale
www.euroinfo.ee jt.
Doktoritöö ülevaateartikli (referaat; formaat B6) koostamise ja vormistamise kord on kinnitatud
TTÜ rektori 22.10.2007 käskkirjaga nr 180.

1. ÜLDNÕUDED
Kõik kirjalikud tööd esitatakse korralikult vormistatuna. Referaadid, esseed jm kodutööd ning
alus- ja põhiõppe ainetööd esitatakse vasakult ülaservast klammerdatuna, bakalaureuse- ja
magistritööd köidetuna. Kirjaliku töö vormistamisel kasutatakse valget paberit formaadis A4 (210
× 297), tekstiga vaid paberi ühel poolel (v.a lõputöö tiitellehe pöördekülg, kuhu kirjutatakse
nõuetekohane autori deklaratsioon).
Kirjaliku töö vormistamisel peab lehe vaba äär üleval ja all olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ja
paremal 1,5 cm kasutades vasak-parem joondumist (Justify-ikoon). Leheküljel, kus algab peatükk
või muu iseseisev osa (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne), jäetakse ülalt
vabaks 6–7 cm. Teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse reavahega (nn
plokkstiil). Näitlikult on antud juhendi kaks esimest lehekülge vormistatud plokkstiilis ja
kasutatud ka poolitust (Tools/Language/Hyphenation).
Kirjalikud tööd vormistatakse arvutil püstkirjas šriftiga Times New Roman, suurusega 12,
reavahega 1,5. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada s õ r e n d a t u l t
või paksendatult.
Kirjaliku töö kõik lehed nummerdatakse läbiva numeratsiooniga. Numbrid kirjutatakse lehekülje
alla keskele ja seda alates sissejuhatuse teisest leheküljest, mis kannab seega lehenumbrit n+1 (n
tähistab lehtede arvu alates tiitellehest kuni sissejuhatuse esimese leheni kaasa arvatult).
Kirjalikus töös kasutatakse kehtivaid termineid, uusi termineid võib kasutada, kui antud
valdkonnas vastav termin puudub või üliõpilase arvates uus termin vastab paremini sisule.
Võõrsõnu on lubatud kasutada juhul, kui eesti kirjakeeles puudub võõrsõnale vaste või kui
võõrsõna on eesti kirjakeeles levinud. Võõrkeelsed terminid eristatakse tekstis kaldkirjaga.
Näide:
Sageli kasutatakse terminit good governance tähistamaks head valitsemist .
4

2. TIITELLEHT
Lõputöö tiitelleht (vt näidist Lisa 1) on töö esimene lehekülg, millele märgitakse:
1) ülikooli nimetus;
2) teaduskonna nimetus;
3) instituudi või keskuse nimetus;
4) töö autori ees- ja perekonnanimi;
5) töö pealkiri;
6) töö üldnimetus (bakalaureuse- või magistritöö);
7) töö juhendaja andmed (ametikoht, ees- ja perekonnanimi);
8) töö tegemise koht ja aasta.
Mitme juhendaja või konsultandi olemasolul kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja
andmete alla. Lõputöö tiitellehe pöördel esitatakse nõuetekohane autori deklaratsioon (Lisa 1).
Ainetöö tiitellehele (vt näidist Lisa 2) märgitakse:
1) ülikooli nimetus;
2) teaduskonna nimetus;
3) instituudi nimetus;
4) töö autori ees- ja perekonnanimi;
5) oma õpperühma kood;
6) töö pealkiri;
7) töö nimetus (alusõppe/ põhiõppe ainetöö);
8) juhendaja (üldjuhul magistrant või doktorant, ees- ja perekonnanimi);
9) töö tegemise koht ja aasta.
Essee, referaadi jm kirjaliku töö tiitellehele (vt näidist Lisa 3) märgitakse:
1) ülikooli nimetus;
2) teaduskonna nimetus;
3) instituudi nimetus;
4) töö autori ees- ja perekonnanimi;
5) oma õpperühma kood;
6) töö pealkiri;
5

7) töö nimetus (essee, referaat vm);
8) õppeaine;
9) õppejõud (professor või dotsent või lektor, ees- ja perekonnanimi);
10) töö tegemise koht ja aasta.
3. SISUKORD
Sisukord annab kogu kirjaliku töö osade ja alljaotiste numbrid ning täielikud pealkirjad koos
vastavate leheküljenumbritega. Üks võimalusi kirjalike tööde liigendamisel on järgmine
rahvusvaheliselt tunnustatud moodus.
Näide:
Sisukord
Sissejuhatus
1. PEATÜKK
1.1 Alapeatükk (alaosa)
1.2 ............
1.2.1 .........
1.2.2 .......
2. PEATÜKK
jne ..................
Kokkuvõte
Summary (võõrkeelne kokkuvõte)
Kasutatud kirjandus
Lisad
6

4. LOETELUD TEKSTIS
Loetelud tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega (1.; 2.; 3. …), väiketähtedega (a); b); c);
d) ...), mõttekriipsuga (– arvutis Alt+0150) või punkti või erikujulise tärniga (•, ◊ jpt). Kui
loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse nad üksteise järele ja
eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel on ümarsulg.
Näiteks:
Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks, 2) abiteenistujateks, 3) koosseisuvälisteks
teenistujateks.
Teenistujad jagunevad: a) ametnikeks, b) abiteenistujateks, c) koosseisuvälisteks
teenistujateks.
Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused, siis võib iga punkti alustada uuelt realt.
Näiteks:
Hea sissejuhatus peab täitma nelja tingimust:
1) äratamas lugejas huvi;
2) andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab;
3) avama autori põhiidee;
4) olema lühike.
Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui koostisosade järjekord on oluline. Muudel
juhtudel võib numbrid asendada punkti, erikujulise tärni või mõttekriipsuga (–).
Näiteks:
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
♦ kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;
♦ igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
♦ seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel jne.
Kirjaliku töö peatükke ja allosasid pole soovitav lõpetada loeteluga, tabeliga, joonisega,
skeemiga. Igale loetelule, tabelile, joonisele peaks järgnema hinnang või vähemalt lühike
selgitus.
7

5. VIITAMINE
Iseseisva töö kirjutamisel tuleb viidata korrektselt kõigile kirjaliku töö koostamisel kasutatud
teiste autorite kirjalikele töödele, esitatud lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele. Nimetatud
põhimõtte rikkumist loetakse plagiaadiks. Plagiaadina on vaadeldavad ka tööd, mis kas täielikult
või valdavas osas nii töö struktuuri kui sisu seisukohalt ei ole autorina esineva isiku poolt
koostatud. Plagiaat on lubamatu ja võib lõppeda üliõpilase eksmatrikuleerimisega. Karistatav on
nii tahtlik kui ka tahtmatu, s.t viitamisreeglite mittetundmise tõttu aset leidnud plagiaat – reeglite
mittetundmine ei vabasta vastutusest.
Viitama ei pea üldtuntud faktidele, üldiselt teada olevatele andmetele, mis on teada valdavale
osale inimestele ja mis on kättesaadavad entsüklopeediates, sõnaraamatutes jms, kuid vajalik on
viidata allikale vaieldavate väidete või tõlgendatavate nähtuste korral.
Kasutatud allikate loetelus ei tohi esitada allikaid, millele töös ei ole viidatud. Samas peab
kasutatud allikate loetelu sisaldama kõik allikaid, millele teksti sees on viidatud. Vastuolu
ilmnemine seab kahtluse alla kirjaliku töö autentsuse ning on vaadeldav tööd diskrediteeriva
tegurina.
Kirjalike materjalide kasutamisel tuleb viidata originaalallikale. Juhul, kui laused, mõtted või
andmed ei ole kättesaadavad originaalallikast, võib neile viidata kaudselt läbi teiste allikate.
Taolise viite formuleerimisel tuleb esmalt viidata originaalallikale ning seejärel allikale, mille
kaudu viidatakse algallikale, nt. (Serra 1613 viidatud Reinert, Kattel 2007, 4). Ei ole soovitatav
viidata või kirjalikus töös liigselt toetuda madala akadeemilise tasemega allikatele (nt
keskkooliõpikud, pressiteated, päeva- või nädalalehed jm meediaväljaanded).
Tsitaatide esitamisel (sõna-sõnalt teiste ideede, mõtete, lausete esitamisel) peab tsitaat vastama
täpselt originaalile ning olema esitatud jutumärkides. Juhul, kui tsitaadi esitamisel jäetakse välja
mõned sõnad, tuleb see markeerida kolme punktiga (...); tsitaadi täiendamisel selgitustega tuleb
kasutada nurksulgusid [].
Näiteks:
8

„Avalikule poliitikategemisele on omane [ennekõike NPM kontseptsioonis esinev] ... tööandjatäideviija
probleem.“ (Lane 1996, 7).
Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine.
Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, kuid vajalik on viitamine algallikale või autorile.
Näiteks:
Weiss (1996) leiab, et muudatuste eestvedaja ei pea tingimata olema kangelase tüüpi juht.
Burke’i ja Litwini organisatsiooniliste muudatuste toimimise mudel (Burke, Litwin 1992, 528).
Tsitaatide ning refereeringute esitamisel tuleb lähtuda nn Harvardi viitamissüsteemist, s.t viide
on esitatud teksti sees ümarsulgudes, algab perekonnanimega, millele järgneb ilmumisaasta ning
väga täpsete andmetega teksti ning tsitaadi korral koma järel leheküljenumber või -numbrid, nt
• (Perón 1951, 212)
• (Bialystock, Bloom 1979, 24-26)
Autorite puudumisel kasutada viidatava allika pealkirja, nt. (No one Wrote me 2004, 118).
Joonealust viitamist kasutatakse seadustele jm dokumentidele viitamisel, mingi termini
täiendaval selgitamisel või ääremärkusena. Sel puhul märgitakse ülaindeksiga viite number
viidatava teksti lõppu (insert footnote). 1
Juhul, kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast
esimest viidet kasutada järgmistel kordadel lühendit ibid. (ibidem – ladina k. samas kohas) koos
lehekülgede äramärkimisega või op. cit. (opus citatum – ladina k. viidatud teos). Mõlemat
ladinakeelset lühendit võib kasutada ka joonealuste viidete puhul.
Näiteks: Ibid., 22 või Op. cit., 22.
NB! Viitamine peab olema kogu kirjalikku tööd läbivalt ühtne.
Kui allikal on 2 autorit, viidatakse teksti see mõlemale autorile; kolme või enama autori puhul
viidatakse ainult esimesele autorile ning lisatakse lühend „et al.“, mis märgib viidet ülejäänud
autoritele, kuid kasutatud kirjanduse loetelus tuleb esitada kõigi autorite nimed ja initsiaalid.
1
Ülaindeksite numeratsioon on kogu kirjalikku tööd läbiv. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all servas, eraldatuna
põhitekstist 5 cm pikkuse joonega. Kasutatud allika kirje esitatakse samamoodi kui kasutatud kirjanduse loetelus,
millele lisatakse leheküljed, mida antud allikast kasutati. Joonealune viide vormistatakse kirjasuurusega 10,
reavahega Single. 9

6. KASUTATUD KIRJANDUS
Kasutatud kirjanduse loetelu esitamisel tuleb juhinduda järgmistest põhimõtetest:
• Iga sissekande teine ning järgnevad read tuleb esitada taandrealt, nt
Cimoli, M., G. Dosi, R. Nelson and J. Stiglitz (2006) Institutions and Policies Shaping Industrial
Development: An Introductory Note. Laboratory of Economics and Management
Sant’Anna School of Advanced Studies, Working Papers.
• Kasutatud allikad tuleb esitada esmalt tähestikulises järjekorras autorite perekonnanime
järgi ning seejärel kronoloogiliselt kõige varasemast väljaandest alates; kui autor on samal aastal
välja andnud kaks või enam artiklit, tuleb aastaarvule lisada a, b, c jne, nt
Botero, G. (1590) Delle cause della grandezza delle città. Rome: Vincenzio Pellagallo.
Cimoli, M. (2000a) Developing Innovation Systems: Mexico in a Global Context. New York:
Continuum International Publishing Group, 13-32.
Cimoli, M. (2000b) Developing Innovation Systems: Case of Argentina. New York: Continuum
International Publishing Group, 3-15.
Cimoli, M. and N. Correa (2002) Trade Openness and Technological Gaps in Latin
America: A “Low Growth Gap”. Laboratory of Economics and Management, Sant’Anna
School of Advanced Studies, Working Paper Series, 14/2002.
• Kasutatud allikas tuleb esitada kasutatud kirjanduse loetelus selles keeles, milles ta
originaalina on välja antud, mitte tõlkes;
• Kasutatud allikate leheküljenumbrite esitamisel lühendeid „lk“ või „pp“ mitte kasutada;
10

• Raamatu (monograafia) kohta esitatakse järgmised andmed:
autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id), ilmumisaasta (sulgudes), raamatu pealkiri (ja
alapealkiri), trükikordusandmed, ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja).
Näiteks:
Peegel, J. (1997) Kuld on jäänud jälgedesse: Regivärsi keelest ja poeetikast. Tartu: Eesti
Kirjandusmuuseum.
Bialystock, M. and L. Bloom (1979) Prisoners of Love: Essays on the Theater of Roger De Bris.
New York: Hyperion.
No one Wrote me. (2004) Bochum: Relevance.
• Ajakirja-, jätkväljaande-, ajalehe- ja kogumiku artikli puhul esitatakse andmed nii artikli
kui ka trükise kohta, millest see on pärit.
a) ajakirjas või jätkväljaandes ilmunud artikli andmed: autori(te) perekonnanimi ja
initsiaal(id), ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, köide või aastakäik, number,
viidatud artikli leheküljed.
Näiteks:
Pilvre, B. (2003) ”Kes räägib teleekraanil? Naised meedia kõverpeeglis.” Akadeemia, nr 9,
1981–2000.
Domberger, S. and C. Hall (1996) “Contracting for Public Services: A Review of Antipodean
Experience.” Public Administration, Vol. 74, No. 3, 129 -147.
b) ajalehe kohta esitatakse pärast artikli andmeid ajalehe nimetus, kuupäev, number, lehekülg.
Näiteks:
Kaplinski, J. (2003) „Võim, õigus ja õiglus.“ Postimees, 21. november, nr 270, 13.
c) kogumikus ilmunud artikli andmed: autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id), ilmumisaasta,
artikli pealkiri, toimetaja nimi, kogumiku pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, artikli leheküljed.
Näiteks:
Drechsler, W. (1997) “Avalik haldus kui riigiteadus.” Drechsler, W., Kattel, R., Palgi, I.,
Tallo, I. (toim.) Avaliku halduse alused. Valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus,
11-22.
11

Ghia, C. (1979) ”A Common-Law Perspective.” In Bialystock, M., Bloom, L. (eds). Prisoner
of Love: Essays on the Theater of Roger De Bris. New York: Hyperion, 54-56.
• Konverentsi ja seminari materjalide kirjeldamisel esitatakse:
autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id) (võib olla ka eesnimi), ilmumisaasta (sulgudes), artikli
nimi, konverentsi nimi, toimumise koht ja aeg, kirjastus (kirjastaja), artikli leheküljed.
Ulst, E. (2003) ”Kohaliku omavalitsuse missioon liitumisel Euroopa Liiduga.” XI Teadus- ja
koolituskonverents „Eesti majanduspoliitika teel Euroopa Liitu“. Tartu – Värska 26.–28.06.
2003, Berlin Verlag, Arno Spitz GmbH, Mattimar OÜ, 492–500.
• Elektrooniliste teabeallikate kirjeldamisel lähtutakse samadest üldreeglitest, mis kehtivad
raamatute ja artiklite puhul. Lisandub teabe kättesaadavuse elektroonilise allika aadress ja
kasutamise aeg.
a) CD-ROM puhul
Autor, ilmumisaasta, dokumendi pealkiri, ajakirja nimetus, CD-ROM-I pealkiri, versioon,
kasutamise aeg.
Näiteks:
King, J. (1996) “Revenge of the IS worker.” Computerworld 30. CD-ROM, Computer Select,
detsember 1996.
b) World Wide Web dokument
Autor, ilmumisaasta, dokumendi nimi, dokumendi kättesaadavus (www), kasutamise kuup.
Näiteks:
Palo, M. (2007) Avaliku teense kvaliteedist infoühiskonnas. Kättesaadav:
http://www.riso.ee/et/pub/2007it/?mn=5&prnt=2, 20. märts, 2008.
c) www artikkel elektroonilises ajakirjas
Autor, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, köide või aastakäik, number –
kättesaadavus, dokumendi kättesaadavus (www), kasutamise kuupäev.
Näiteks:
Yan, H.-D. (1999) “Intertemporal current account balance and the East Asian currency
crises.” International Advances in Economic Research. Vol. 5, No. 3. Kättesaadav:
12

http://journals.kluweronline.com/, 19.märts, 2008.
• Entsüklopeediale ja sõnaraamatule viidates märgitakse selle teose nimi või lühend,
ilmumisaasta ja viide mingile märksõnale, mille ette pannakse kas sub või s.v. (ladina keeles sub
verbo = sõna all).
Näiteks:
Igasugune informatsioon esineb ja säilib (püsib mälus) põhimõtteliselt teksti kujul (EE 1996
sub haldus) või (EE 1996 s.v. haldus).
• Intervjuusid bibliografeeritakse järgmiselt:
Intervjueeritava nimi. Intervjueerija. Jäädvustamise meetod (üleskirjutus või helisalvestis).
Koht: kuupäev.
• Arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada järgmised andmed: arhiivi nimetus, fondi
(lühend f.) number, (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näiteks: EAA, f.250, n.3,
t.15, l.24.
• Seadusele viidatakse:
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) § 8 lõige 2, punkt 1.
• Määrusele viidatakse:
Vabariigi Valitsuse 23. mai 2003. a määruse nr 34 (RTL 2003, 35, 226; 76, 553; 2004, 12, 36;
77, 156; 84, 236) „Metsaeeskirjad“ § 2 lõige 3 punkt 5.
• Määruse või muu õigusaktiga kinnitatud eeskirjale viidatakse:
Vabariigi Valitsuse 23. mai 2003. a määrusega nr 334 (RTL 2003, 35, 226) „Metsaeeskirja“ §
2 lõige 3 punkt 5.
• Kohtulahendite viitamine:
Metsakohtu 23. mai 2003. a otsus haldusasjas nr 1-3-1-33/2004.
• Ametikirjadele viidatakse:
Keskkonnaministeeriumi 14. märtsi 2004. a kiri nr 3-5/214.
• e-kirjadele viidatakse:
Tõnu Loodus, Keskkonnaministeeriumi nõuniku 14. märtsi 2004. a e-kiri.
13

• EUROOPA LIIDU MATERJALIDE VIITAMINE
1. Euroopa Ühenduse Teataja (EÜT) viitamine aastate lõikes:
Enne 1. juulit 1967. a ilmunud EÜT lehekülgede numeratsioon on jooksev ning sellele järgneb
aasta kaks viimast numbrit
OJ 106, 30.10.1962, p.2553/62
Perioodil 1. juuli kuni 31. detsember 1967 algas iga EÜT number 1. leheküljest
OJ 174, 31.7.1967, p.1
1. jaanuaril 1968. a hakkas ilmuma EÜT L- ja C-seeria
OJ L 99, 5.5 1970, p.1
OJ C 99, 5.5 1968, P.1
1. jaanuaril 1978. a hakkas ilmuma EÜT S-seeria
OJ S 99, 5.5 1978, p.1
2. Õigusaktide numeratsioon
EÜT L-seerias nummerdatakse aktid aasta piires jooksvalt, ingliskeelses tekstis kasutatakse
No ainult siis, kui number eelneb aastale
(EC) NO 817/97
Numbri lühendit ei lisata, kui aasta esineb enne õigusakti numbrit
96/257/EC
3. EÜT L-seerias ilmuvad õigusaktid
Näiteid eesti- ja ingliskeelsest viitamisest:
A. Määrused (Regulations)
Enne 1. jaanuari 1963
Määrus nr 17 – Regulation No 17
Pärast 1. jaanuari 1963
Määrus nr 1009/67/EMÜ – Regulation No 1009/67/EEC
Pärast 1. jaanuari 1968
Määrus (EMÜ) nr 1470/68 – Regulation (EEC) No 1470/68
14

Määrus (ESTÜ, EMÜ, EURATOM) nr 300/76 – Regulation (ECSC, EEC, EURATOM)
No 300/76
Alates 1. novembrist 1993
Määrus (EÜ) nr 3031/93 – Regulation (EC) No 3031/93
B. Direktiivid (Directives)
Parlamendi ja Nõukogu direktiivid (alates EL Lepingu jõustumisest)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 95/3/EÜ – Directive 95/3/EC of the European
Parliament and of the Council
Kõigile liikmesriikidele adresseeritud Nõukogu ja Komisjoni direktiivid (v.a EURATOM
direktiivid)
Nõukogu Direktiiv 96/72/EÜ – Council Directive 96/72/EC
Komisjoni Direktiiv 96/60/EÜ – Commission Directive 96/72/EC
C. Parlamendi ja Nõukogu otsused ning Komisjoni ESTÜ-d puudutavad otsused ja soovitused
Parlamendi ja Nõukogu otsused (alates EL Lepingu jõustumisest)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Otsus nr 818/95/EÜ – Decision No 818/95/EC of the
European Parliament and of the Council
Komisjoni ESTÜ-d puudutavad otsused ja soovitused
Otsus nr 456/96/ESTÜ – Decision No 456/96/ECSC
Soovitus nr 678/96/ESTÜ – Recommendation No 678/96/ECSC
7. LÜHENDID
Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid. Väiketähtlühendi lõppu
võib soovi kohaselt panna punkti või jätta see panemata. Vähemalt üldtuntud lühendeis pole
punkt tarvilik: nr – number, a – aasta, jt – ja teised, dots – dotsent, prof – professor, kr – kroon, lk
– lehekülg, nt – näiteks jne.
Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab tekstist arusaamist.
15

Kui sõnaühendi lühendamisel tekkinud punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga,
siis on soovitav panna lühendi sisse sõnavahet märkiv(ad) punkt(id): k.a – käesoleval aastal;
kaasa arvatud, s.a – sel aastal, v.a – välja arvatud, s.o – see on, p.o – peab olema.
Sobimatu on lühendada Eesti Vabariik (EV).
Võõrkeelsete sõnaühendite puhul võib kasutada kas lähtekeelset lühendit või tõlgitud
sõnaühendist saadud eesti lühendit.
Näiteks: USA – (ingl) United States of America = Ameerika Ühendriigid,
FIAT – (it) Fabbrica Italiana Automobili Torino,
LAV = Lõuna Aafrika Vabariik,
ÜRO = Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
EL = Euroopa Liit
Enne lühendi loomist ja esmakordset kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu.
Lühend paigutatakse ümarsulgudesse vahetult dešifreeringu järgi. Samuti toimitakse ka
ettevõtete, asutuste, organisatsioonide (tüübi) nimetuste korduval kasutamisel. Niisiis – lühendit
võib kasutada alates teisest mainimiskorrast.
Näiteks:
sisemajanduse koguprodukt (SKP); soojuselektrijaam (SEJ); mittetulundusühing (MTÜ);
aktsiaselts (AS); osaühing (OÜ).
Kui kirjalikus töös kasutatakse üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli ja nad
esine-vad töös vähemalt kolm korda, siis on soovitav koostada lühendite ja tähiste loetelu ja
esitada see koos selgitustega pärast sisukorda.
8. NUMBRITE KIRJUTAMINE
Tavalises üldkeelses tekstis kirjutatakse arvsõnad 1–10 sõnadega. Kui tekstis on palju arve või
suuri ja väikesi arve lähestikku, siis kirjutatakse nad kõik numbritega.
Näiteks:
16

Tiina on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku on tal 25 aastat
pedagoogistaaži.
Matemaatika ja statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega. Mõõtühikulühendite või -
tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega. Ka protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse ainult
koos numbritega kirjutatud arvudega.
Näiteks:
Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 2 m. Piimaliiter maksis 3 kr 10 s.
Ööpäeva keskmine temperatuur on -5º.
8%; protsendimäär; § 5 või 5. §, §-d 7–12 või 7.–12 §, §-des 16 ja 20 või 16. ja 20. §-s.
Ümmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 jms kirjutatakse sõnadega harilikult siis, kui ei
toonitata täpset arvu. Numbritega kirjutatakse juhul, kui toonitatakse arvu täpsust.
Näiteks: Miitingule kogunes umbes sada inimest. Ankeedile vastas 100 katseisikut.
Suuremate arvude puhul on sõnad miljon (mln), miljard (mld) ja nende lühendid sobivad.
Näiteks: 5 mln või 5 miljonit või 5 000 000.
Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel üks tähekoht vahet.
Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja -sekundi tähise kokkukirjutamine: 18%, 39º
palavikku, nurk A on 65º, 6º sooja.
Erandit ei kasutata juhul, kui eelnimetatud tähis kuulub loogiliselt järgneva tähise juurde.
Näiteks: Keskmine temperatuur -8 ºC (Celsiuse kraadi).
Arv ja temale järgnev mõõtühiku lühend või tähis tuleb paigutada samale reale: 1 234 567 kr.
Viie- ja suuremakohalistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa rühmadesse
lõpust (ühelistest) alates: 1 234 567 kr.
Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: 9 kuud, aastal 1999, aastail 1992–1998.
Järgarvud kirjutatakse kas araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega ja siis
punkti ei järgne.
Näiteks: 13. kohal, Eesti Vabariigi 85. aastapäev, Karl XII, VII osa, XXI sajand jne.
17

9. TABELID
Tabeleid kasutatakse arvandmete kompaktseks esitamiseks. Suuremad ja algandmete tabelid
tuleb paigutada kirjaliku töö lisasse.
Kirjaliku töö kõik tabelid nummerdatakse läbiva numeratsiooniga. Numbrid kirjutatakse lehe
paremasse serva ühe rea võrra pealkirjast kõrgemale: Tabel 1 (nr ja punkti ei panda).
Kõik tabelid pealkirjastatakse võimalikult lakooniliselt. Iga tabeli pealkiri peab võimaldama
tabeli iseseisvat mõistmist, seega sisaldama üldjuhul aega ja kohta. Kui kõik tabelis toodud
andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli pea kohal paremal pool sulgudes.
Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuse juures
eraldatuna eelnevast tekstist komaga.
Üldjuhul tabeli veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks veerud ja read ainult siis, kui:
a) tabel jätkub järgmisel leheküljel;
b) kirjaliku töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele või ridadele;
c) mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemus antud veergu või ritta.
Näiteks: veerg 2 × veerg 5; rida 5 = 1 + 3.
Tabelit poolitatakse juhul, kui ta ei mahu ühele leheküljele. Lehekülje paremale poole tabeli alla
kirjutatakse – Järgneb. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata, kuid tabeli järje paremale nurgale
kirjutatakse näiteks Tabeli 1.3 järg. Tabelipead ei korrata, korratakse vaid tabeli peale lisatud
veergude numeratsiooni.
Tabel tuleb paigutada võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle viidatakse. Kui tabelile vaid
viidatakse, siis esitatakse viide sulgudes (Tabel 1). Tabel tuleb lehele paigutada nii, et üldjuhul
selle lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või erandjuhul pöörates seda 90º kellaosuti
liikumise suunas.
Tabelis esitatud andmed tuleb siduda kirjaliku töö tekstiga. Kui tabelis kasutatakse andmeid
kirjandusest, siis tuleb viide allikale paigutada vahetult tabeli alla üldkirjast väiksema šriftiga.
Kui tabeli koostajaks (algandmete kogumise teel) on töö autor ise, siis märgitaksegi koostaja ja
nimi.
18

Näiteks:
Tabel 1
Rändeprognoosid Eestist Soome 40 aasta jooksul Euroopa Liiduga ühinemisest
AASTA
TÖÖJÕU VABA
LIIKUMISE
ALGUSAASTA
SOOME
MAJANDUS-
KASV
(3% AASTAS)
EESTI
MAJANDUS-
KASV
(4,5%
AASTAS)
SOOME
ELATUSTASE
VÕRRELDES
EESTIGA
EESTIST SOOME
ELAMAASUJATE
PROGNOOS
272,50 100,00 2.73 1500
+1 280,70 104,50 2,69 1480
+2 289,10 109,20 2,65 1450
+3 297,80 114,10 2,61 1430
+4 306,70 119,30 2,57 1410
+5 315,40 124,60 2,53 1390
+10 366,20 155,30 2,36 1296
+15 424,50 193,50 2,19 1200
+20 492,20 241,10 2,04 1120
+30 661,40 374,50 1,53 840
+40 88,90 581,60 1,53 840
Allikas: Soome Tööministeerium või
Koostaja: Kadri Org
10. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED
Kirjalikus töös on soovitav kasutada valemite ja matemaatiliste avaldiste esitamisel ühtset
kirjaviisi. Kõigi valemite ja matemaatiliste avaldiste saamine tuleb selgitada. Tuletatud valemite
puhul seletada või esitada tuletuskäik. Valemites tuleb kasutada üldlevinud tähiseid. Tähistuste
seletused paigutatakse esinemise järjekorras pärast valemit. Valemid nummerdatakse kirjalikku
tööd läbivalt. Number pannakse ümarsulgudesse ja paigutatakse valemi järele lehekülje
paremasse serva.
Näiteks:
19

Lihtaktsia väärtus (V c
) võrdub aktsionäri poolt saadavate kõigi oodatavate tulevaste
rahavoogude nüüdisväärtusega.
V
c
=
D1
R − g
e
(12)
kus D
1
on dividend aastal 1,
R
e
- nõutav tulunorm,
g - kasvutempo
11. JOONISED
Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka
geograafilisi kaarte, fotosid jm tuleb nimetada joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on
joonisel kujutatu lakooniline sõnastus (näidatud aeg ja koht). Kõik joonised tuleb nummerdada
kirjalikku tööd läbivalt. Igale joonisele tuleb tekstis viidata. Joonised peavad olema viidetele
võimalikult lähedal.
100%
Elanike vanuseline jaotus
21 22
18
60+
80%
14 13
13
50-59
60%
14 14
14
40-49
40%
20%
15 14
16
15
20 23
15
14
26
30-39
20-29
0-19
0%
Allikas: Statistikaamet
Tallinn Eesti Kuldse ringi vallad
Joonis 1. Eesti, Tallinna ja ”Kuldse ringi valdade” elanike vanuseline jaotus 2007. aastal.
20

Lubatud on ka tabelite ja jooniste nummerdamine peatükkide kaupa, mis kergendab mahukate ja
palju tabeleid või jooniseid sisaldavate kirjalike tööde puhul joonise või tabeli leidmist.
Näiteks: Tabel 2.1; Tabel 3.2.1; Joonis 3.8; Joonis 1.3.1
Käesolevas juhendis ei ole ja ei saagi olla vastuseid kõikidele kirjalike tööde vormistamisel ette
tulevatele küsimustele, kuid see materjal sisaldab enam kasutatavaid soovitusi ja näiteid
humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Kui teile satub ette probleem, millele te siit juhendist
vastust ei leia, siis soovitame vaadata juhendi alguses viidatud allikaid.
Iga kirjaliku töö sisu on alati vormist olulisem ja õige vormistamine aitab sisu paremini esile
tuua.
JÕUDU TÖÖLE!
Märts 2008
21

LISA 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Avaliku halduse instituut
Anne Saar
EESTI AVALIK HALDUS EUROOPA LIIDUS
Magistritöö
(Bakalaureusetöö)
Juhendaja: professor Toomas Rätsep
Tallinn 2005
22

Lõputöö tiitellehe pöörde näidis
Deklareerin, et käesolev magistritöö, (bakalaureusetöö)
mis on minu iseseisva töö tulemus,
on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli
magistrikraadi (bakalaureusekraadi) taotlemiseks ja selle alusel
ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi.
Autor Anne Saar
“ ….. “ …………… 2005
Töö vastab kehtivatele nõuetele
Juhendaja professor Toomas Rätsep
“ ..... “ .................... 2005
Kaitsmisele lubatud “ ..… “ ...................... 2005
Haldusjuhtimise magistritööde (bakalaureusetööde) kaitsmiskomisjoni esimees
professor Ants Kuusik
23

Lisa 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Avaliku halduse instituut
Kadri Org
HAAB KÕ I (oma õpperühma kood)
MAAVANEMATE ROLL EESTI AVALIKUS HALDUSES
Alusõppe ainetöö
(Põhiõppe ainetöö)
Juhendaja: magistrant Peeter Sell
(või doktorant)
Tallinn 2005
24

Lisa 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Avaliku halduse instituut
Kadri Org
HAAB KÕ I (oma õpperühma kood)
POLIITIKA KUJUNDAMINE
KOHALIKUS OMAVALITSUSES
Referaat
(Essee, vm kirjalik töö)
Õppeaine: politoloogia
Õppejõud: dots Peeter Sell
(või professor või lektor)
Tallinn 2005
25