Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1009952 - IPPC Eesti
Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1009952 - IPPC Eesti
Objekti kontrollimise protokoll Nr. 1009952 - IPPC Eesti
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1009952</strong><br />
OKP <strong>Nr</strong>. <strong>1009952</strong><br />
Kontrolli koostamise aeg 02.11.2010 12:45 - 13:55<br />
OBJEKT<br />
Aadress<br />
Ehitusregistri tunnus<br />
Asukoha täpsustus / marsruut<br />
Põlva maakond, Kanepi vald, Piigandi küla<br />
KATASTRIÜKSUSED<br />
KOORDINAADID<br />
Punkt<br />
Ala<br />
X Y Aeg Kommentaar<br />
KONTROLLITAV ISIK<br />
Isik EKSO FARM OÜ Registrikood 10085931<br />
Aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Kanepi alevik, Tehnika 26<br />
Telefon +3727970061; 5160305 Fax<br />
E-post<br />
Põhitegevusala<br />
ESINDAJA<br />
Isik<br />
Amet<br />
Aadress<br />
Telefon<br />
E-post<br />
Kontrolli käik<br />
Kirjeldus:<br />
info@eksoagro.ee<br />
Kontrollitud<br />
Ekso Farm osaühing (edaspidi KÄITAJA) tegeleb Põlva maakonnas Kanepi vallas Piigandi külas veiste intensiivkasvatusega<br />
farmis, kus on kokku 485 LÜ loomi ning toodetakse 2100 tonni piima aastas. Käitajale on väljastatud keskkonnakompleksluba<br />
(edaspidi LUBA) nr L.KKL.PÕ-160965. Keskkonnainspektsioon kontrollis käitise ja selle tegevuse vastavust kompleksloa<br />
nõuetele.<br />
1. Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule<br />
tehnikale (edaspidi PVT)<br />
Ekso Farm OÜ-le kuuluva Vapa farmi ümberehitamiseks ning keskkonnanõuetele vastavusse viimiseks on algatatud<br />
keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH eesmärgiks on piimakarja pidamine ja piima tootmine Vapa farmis katastriüksustel<br />
28501:004:0052; 28501:004:0821; 28501:004:0048 Põlva maakonnas Kanepi vallas Piigandi ja Erastvere külades. Eesmärgi<br />
saavutamiseks on vajalik Vapa veisefarmi ümber ehitada ning keskkonnanõuetele vastavusse viia. Kavandatava tegevuse<br />
tulemusena jäetakse alles põhjapoolne 325 lüpsilehmakohaga uus laut. Vastavalt arenguvõimalustele lõunapoolne laut<br />
rekonstrueeritakse 290 lüpsikohaga laudaks või ehitatakse kaks uut 550 lüpsikohaga lauta ja lüpsiplatsid ning vastavalt üks või<br />
kaks sõnnikuhoidlat.<br />
Kontrollil selgus, et käitaja on käitises teinud ümberkorraldusi, mida ei kajasta käimasolev KMH ega olemasolev luba. Käitise<br />
rekonstrueeritud vabapidamislauda juurde on ehitatut uus 290 kohaga vabapidamislaut. Käitaja esindaja selgitas, et hoonesse<br />
paigaldatakse sisustus kohe, kui KMH on saanud heakskiidu. Antud lauda juurde peab ehitama ka uue vedelsõnnikuhoidla.<br />
Valminud uue lauda põhjaküljel on rekonstrueeritud laut, kus loa andmetel peaksid asuma noorloomad. Kontrollimisel selgus, et<br />
laut on rekonstrueeritud ja kasutatakse poegimislaudana. Kasutusel on PVT kirjeldustele vastavad tehnoloogiad. Laudas on<br />
rühmasulud. Vasikad eraldatakse lehmadest ja hoitakse paar päeva individuaalboksides, kuni noorloomalauta viimiseni. Laudas<br />
on kasutusel sügavallapanu tehnoloogia. Sõnnik eemaldatakse laudast nädala kahe tagant ja viiakse põllule auna. Lauda juures<br />
ei ole sõnnikuliigile vastavat sõnnikuhoidlat. Käitaja selgitas, et on tutvunud veeseaduse nõuetega, kuid nad on aru saanud, et<br />
sõnniku aunastamine põllul on lubatud. Käitajale selgitati veeseaduse nõuet, millise kohaselt peab kõikide<br />
loomapidamishoonete, kus peetakse üle 10 LÜ loomi, olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla, mis mahutab vähemalt<br />
kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kuna käitises on kasutusel sügavallapanu, siis peab sügavallapanuga laut mahutama kaheksa<br />
kuu sõnnikukoguse. Käitise poegimislauta tühjendatakse nädala paari tagant, seega peab lauda juures paiknema sõnnikuhoidla,<br />
mis tekkiva sõnniku mahutab. Veeseadus lubab sõnnikut hoiustada mõnes teises hoidlas (lepingu alusel teise isiku hoidlas või<br />
ettevõtte enda mõnes teises hoidlas). Sellisel juhul peab lauda juures paiknema sõnnikuhoidla, mis mahutab vähemalt laudas<br />
tekkiva ühe kuu sõnnikukoguse. Kontrollil veenduti, et käitise noorloomalauda juures paiknev tahesõnnikuhoidla ei mahuta<br />
poegimislauda sõnnikut. Käitaja pakkus välja ajutise lahendusena võimaluse hoiustada sõnnikut metallkonteinerites niikaua, kui<br />
lauda juurde ehitatakse nõuetele vastav sõnnikuhoidla. Käitaja arvestab välja laudas ühe kuu jooksul tekkiva sõnnikukoguse<br />
ning toob vastava mahutavusega konteinerid. Konteineritega on võimalik sõnnikut hiljem transportida, kas põllule auna või<br />
ettevõttele kuuluvatesse teiste loomapidamishoonete juures asuvatesse sõnnikuhoidlatesse (nt Saverna farm). Konteinerid<br />
tuuakse lauda juurde 14 päeva jooksul.<br />
Loas kajastatud poegimislaut on ümber ehitatud noorloomalaudaks. Kasutusel on rühmasulud ning tahesõnnikutehnoloogia.<br />
Laudas kasutatakse luminestsentslampe. Tekkiv sõnnik hoiustatakse lauda juures paiknevas tahesõnnikuhoidlas. Kontrollimise<br />
ajal oli sõnnikuhoidla täies ulatuses täitunud sõnnikuga. Käitaja selgitas, et hoidlat ei ole saanud tühjendada, sest põllud ei<br />
kanna tehnikat. Käitaja lootis, et hoidla tühjendatakse kahe nädala jooksul.<br />
Fax<br />
KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />
Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />
1/4
<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1009952</strong><br />
Tabel 7. Heite ja jäätmetekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika.<br />
Keskkonnainspektsioon ei kajasta antud ülevaatusel heite ja jäätmetekke vältimise või vähendamise, pinnase kaitse meetmeid<br />
ega kavandatavat tehnikat. Käitise kohta on algatatud KMH, mis selgitab parimad võimalikud lahendused käitise nõuetele<br />
vastavusse viimiseks ning võimalused käitise laiendamiseks.<br />
2. Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted.<br />
2009. a esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande Tabelis 3. Tegevusalal või tehnoloogiaprotsessis kasutatud<br />
toorained, abimaterjalid või pooltooted, välja arvatud lahustid ja lahuteid sisaldavad kemikaalid, kütused ning jäätmed<br />
(keskkonnakompleksloa kohustuslase korral) pole esitatud vajalikke andmeid. Samas on loa andja kontrollinud 2009. a välisõhu<br />
saastamisega esitatud tegevuse aruannet ning kooskõlastanud esitatud andmed 16.04.2010. a. Seega nõustub loa andja<br />
andmete mitteesitamisega ning ka Keskkonnainspektsioonil pole alust alustada andmete mitteesitamise kohta menetlust.<br />
Keskkonnainspektsioon juhib käitaja tähelepanu kohustusele esitada välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruanne. Aruanne<br />
tuleb esitada vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 90 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 13.12.2006. a määruse nr 76<br />
"Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm" §-s 4 esitatud nõuetele. Nimetatud määruse § 4<br />
sätestab, et aruanne vormistatakse määruse lisas antud vormi kohaselt, kuhu muuhulgas kantakse kompleksloa kohustuse<br />
korral andmed tegevusalal või tehnoloogiaprotsessis kasutatud toorainete, abimaterjalide või pooltoodete, välja arvatud<br />
lahustid ja lahuteid sisaldavad kemikaalid, kütuste ning jäätmete kohta.<br />
Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted või kemikaalid.<br />
2009. a esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande Tabelis 3. Tegevusalal või tehnoloogiaprotsessis kasutatud<br />
toorained, abimaterjalid või pooltooted, välja arvatud lahustid ja lahuteid sisaldavad kemikaalid, kütused ning jäätmed<br />
(keskkonnakompleksloa kohustuslase korral) pole esitatud vajalikke andmeid.<br />
3. Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa.<br />
Vapa farmi pk 1, katastrinumberiga 11287 m3, aastast lubatud veekogust 19345 m3 ületatud ei ole (2009. a võeti 11333 m3 ).<br />
Vapa farmi pk 2, katastrinumberiga 11289 m3, aastast lubatud veekogust 6570 m3 ületatud ei ole (2009. a võeti 1265 m3 ).<br />
Keskkonnainspektsioon juhib loa andja ja käitaja tähelepanu Tabelis 13 ning 2009. a veekasutuse aastaaruandes esitatud<br />
ebatäpsustele. Loa Tabelis 13. on märgitud veehaarde nimetuseks Vapa farmi pk 2 puurkaev ning puurkaevu katastri numbriks<br />
11289. 2009. a käitaja poolt esitatud aruandes on veehaarde nimetuseks märgitud Kanepi ning puurkaevu katastri numbriks<br />
11277.<br />
Tabel 14. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa<br />
Võetavaid veekoguseid tuleb mõõta. Tagada korras taadeldud veemõõtja olemasolu puurkaevul. Tagada veearvestuse päeviku<br />
olemasolu, kuhu vähemalt 1 kord kuus esimesel või viimasel kuupäeval kanda veemõõtja näidud ja kuu veekulu m3 -s nii, et<br />
oleks võimalik veearvestuse pidamine kalendrikuu ja ühe m3 täpsusega. Veekoguseid mõõdetakse taadeldud veemõõtjaga.<br />
Olemas on veearvestuse päevik, kuhu tehakse kandeid loas nõutud sagedusel.<br />
Töötavast puurkaevust tuleb kehtiva metoodika kohaselt (Proovivõtumeetodid keskkonnaministri 6. mai 2002 määrus nr 30 RTL<br />
2002, 56, 833) võtta vähemalt üks kord aastas veeproov, millest analüüsida katselaboris järgmised näitajad: nitraat,<br />
ammoonium, kloriid, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH. (Keskkonnaministri määrus nr 47 10. 05. 2004). Lisaks nimetatud<br />
komponentidele määrata üldraua sisaldus. Esitatud põhjavee analüüse kontrollib Keskkonnainspektsioon 2011. a toimuval<br />
kontrollil.<br />
Mõõta staatilist veetaset puurkaevus vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ja pumba vahetamisel. Loa väljastamisest pole<br />
möödunud kolme aastat ning staatilise veetaseme mõõtmist käitise puurkaevus tehtud ei ole.<br />
Keskkonnainspektsioon juhib loa andja tähelepanu asjaolule, et 2009. a kehtinud loaga (Tabel 14) olid kehtestatud meetmed ja<br />
nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale kehtestatud<br />
nõuded puurkaevusanitaarkaitsealale. 2010. a kehtivas loas nimetatud nõudeid kehtestatud ei ole. Käitaja käsutuses on kaks<br />
puurkaevu, mis asuvad maatulundusmaal ning antud ala kasutatakse põllumaana. Keskkonnainspektsioon leiab, et selguse<br />
huvides tuleks loas kirjeldada puurkaevude sanitaarkaitsealade ulatust ning kehtestada vajalikud nõuded.<br />
4. Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende aastased kogused.<br />
Välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguseid kontrolliti 2009. a esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruandes<br />
ning 2009. a kehtinud loa Tabelis 7 Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastaseid heitkoguseid arvesse<br />
võttes.<br />
2009. a esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande kohaselt ei ületatud saasteainete heitkoguseid.<br />
2009. a esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruandes puudub info kasutatud kütuse koguse kohta. Samuti pole<br />
kajastatud andmeid kütuse kasutamisel välisõhku eralduvate saasteainete kohta.<br />
Tabel 29. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused.<br />
2009. a esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruandes nõutud andmeid kajastatud pole.<br />
5. Tabel 31. Tekkivad ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused.<br />
Käitaja on esitanud 2009. a jäätmealase tegevuse aruande. Aruande kohaselt pole käitaja 2009. a loaga lubatud tekkivate<br />
jäätmete koguseid ületanud.<br />
Keskkonnainspektsioon juhib loa andja ja käitaja tähelepanu Tabelile 31, kus on kajastatud jäätmeliigi saepuru, sh puidutolm,<br />
laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04 tekkeks<br />
400 t/a, mida ka käitises taaskasutatakse (R3m). Käitise kontrollil veenduti, et käitise tegevuse tulemusena ei teki jäätmeliiki<br />
saepuru (03 01 05). 2009. a jäätmealase tegevuse aruandes kohaselt on käitaja saepuru saanud teistelt ettevõtjatelt kokku<br />
57,0 t. Seega saab nimetatud jäätmeliiki kajastada loa Tabelis 31 käideldavate jäätmete taaskasutamist määravates veerudes.<br />
Tabel 34. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded.<br />
1) Kui sõnnik käideldakse mullaviljakuse parandamiseks head põllumajandustava, PVT ja loa nõudeid jälgides, ei loeta seda<br />
tegevust jäätmekäitlustoiminguks (tegevus ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse). Kogu tekkiv sõnnik kasutatakse<br />
KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />
2/4<br />
Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee
<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1009952</strong><br />
mullaviljakuse parandamiseks. Käitajal on olemas vedelsõnniku laotusplaan. Sõnniku laotamiseks kasutatakse PVT-le vastavat<br />
laotustehnikat.<br />
2) Taimsete kudede jäätmete käitlemine. Juhul, kui käitises tekib taimsete kudede jäätmeid (n kasutamata sööt, allapanu) võib<br />
need jäätmed paigutada (eelnevalt vajadusel purustades) tahesõnnikuhoidlasse ja see taaskasutada koos tahesõnnikuga. 2009.<br />
a jäätmealase tegevuse aruande kohaselt taaskasutati käitises taimsete kudede jäätmeid kokku 10,0 t.<br />
3) Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) plastpakendid (15 01 02); 2) paberpakendid (15 01 01); 3)<br />
ohtlikud jäätmed (02 01 08). Tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale<br />
seda tekkekohas, ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. 2009. a jäätmealase<br />
tegevuse aruande kohaselt tekkis käitises loomsete kudede jäätmeid 13,100 t; taimsete kudede jäätmeid 10,0 t; prügi 5,400 t;<br />
plastpakendeid 0,100 t; teravaid ja torkavaid esemeid (v.a koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed) 0,085 t ning<br />
luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,001 t. Kõik nimetatud jäätmed kogutakse eraldi nende tekke<br />
momendil.<br />
4) Käitaja on kohustatud andma tema valduses olevaid jäätmeid käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 2009. a<br />
jäätmealase tegevuse aruande kohaselt anti loomsete kudede jäätmed üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-le, prügi Ragn-<br />
Sells AS ning teravaid ja torkavaid esemeid (v.a koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed) ning luminestsentslambid ja<br />
muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Ragn-Sells AS-le.<br />
5) Käitaja peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt<br />
olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat<br />
arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud<br />
jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka<br />
jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veoomaduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitaja peab arvestust<br />
ning esitab aruanded õigeaegselt. Kõik jäätmekäitlejad omavad vajalikke lube.<br />
Tabel 37. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed.<br />
Käitises jälgitakse ohutusmeetmeid ning õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmeid.<br />
6. Tabel 49. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa.<br />
2009. a esitatud välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruandes puudub info kasutatud diiselkütuse koguse kohta.<br />
7. Tabel 50. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kohta.<br />
Keskkonnainspektsioon ei kontrollinud energia tarbimist<br />
8. Tabel 54. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra.<br />
Keskkonnainspektsioonile ei ole laekunud kaebusi käitisest välisõhku leviva müra ega vibratsiooni kohta.<br />
9. Tabel 58. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll.<br />
Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldust ja kontrolli tehakse loas nõutud viisil ja<br />
sagedusel.<br />
10. Tabel 59. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed.<br />
Muud asjakohased meetmed. Meetme kirjeldus-Vedelsõnnikuhoidla lekkekindluse seire. Peale vedelsõnnikuhoidlate<br />
tühjendamist, teostatakse sõnnikuhoidla tehnilise seisukorra kontroll. Jooksvalt kontrollitakse hoidla aluse drenaaživee<br />
kvaliteeti. Meetme rakendamine- Kord kvartalis võetakse sõnnikuhoidla alusest drenaažisüsteemist veeproov ning hinnatakse<br />
organoleptiliselt reostuse ilmnemise tunnuseid, reostustunnuste ilmnemisel korraldatakse drenaaživee keemilise koostise<br />
analüüs. Sõnnikuhoidla tehnilise seisukorra kontroll vähemalt kord aastas.<br />
Käitaja selgitas, et sõnnikuhoidla lekkekindlust kontrollitakse ja reostust avastatud ei ole. Keskkonnainspektsioon märgib, et<br />
reostustunnuste ilmnemisel on käitajal kohustus teha drenaaživee keemilise koostise analüüs. Samas ei täpsusta loa andja<br />
milliseid näitajaid peab analüüsima, ning millised on proovivõtu meetodid proovi võtmisel. Käitajal on ka kohustus kord aastas<br />
teostada sõnnikuhoidla tehnilise seisukorra kontrolli, kuid ka siin on loa andja jätnud kontrollitavad parameetrid määramata.<br />
Keskkonnainspektsioon teeb ettepaneku nõuet täpsustada.<br />
11. Tabel 61. Õnnetuste vältimine.<br />
Käitises jälgitakse õnnetuste vältimiseks kehtestatud kordasid ja juhiseid.<br />
12. Tabel 63. Tegevushälbed.<br />
Käitaja rakendab kõiki tegevushälvete juures kehtestatud meetmeid.<br />
13. Tabel 66. Kompleksloa nõuete ajutised erandid.<br />
1) Poegimislauda ja noorloomalauda tahesõnniku ning virtsahoidlate rajamine, tagamaks lekkekindlus, piisav mahutavus ning<br />
virtsa kogumine tähtajaga 30.06.2008. a. Käitaja selgitas, et sõnnikuhoidlate rajamine sõltub suuresti käimasolevast KMH-st.<br />
Sõnnikuhoidlate projekteerimisega alustatakse, kui on selgunud käitise maksimaalne suurus.<br />
2) Piisava suurusega asemete rajamine, loomade liikumisvõimaluse tagamine noorloomalaudas ning poegimislaudas, kõikide<br />
vasikate üleviimine individuaal- või rühmasulgudesse tähtajaga 30.06.2008. a. Kontrollil veenduti, et nimetatud nõue on<br />
täidetud.<br />
3) Hõõglampide vahetamine luminofoorlampide vastu, loomuliku valguse maksimaalne kasutamine noorloomalaudas ning<br />
poegimislaudas tähtajaga 30.06.2008. a.. Kontrollil veenduti, et nimetatud nõue on täidetud.<br />
9. Tabel 68. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus.<br />
Käitaja esitab loa andjale vajalikud andmed loas kehtestatud viisil, sagedusel ning ulatuses.<br />
Märkused<br />
Järelkontrolli vajadus<br />
Kuupäev 16.11.2010<br />
Poegimislauda juures sõnniku hoiustamise kontroll.<br />
KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />
Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />
3/4
<strong>Objekti</strong> <strong>kontrollimise</strong> <strong>protokoll</strong> <strong>Nr</strong>. <strong>1009952</strong><br />
Alustatud väärteomenetlust<br />
Number<br />
KINNITUS osalejad<br />
Osaleja<br />
Struktuuriüksus Aadress Telefon<br />
Põlvamaa büroo<br />
Puuri tee 1, Põlva linn, Põlva maakond,<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Ametikoht Ees-ja perekonnanimi Allkiri<br />
Inspektor<br />
Telefon<br />
Sigrid Kasuk<br />
e-mail<br />
sigrid.kasuk@kki.ee<br />
Koostaja/vastutaja<br />
Struktuuriüksus Aadress Telefon<br />
Põlvamaa büroo<br />
Puuri tee 1, Põlva linn, Põlva maakond,<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Ametikoht Ees-ja perekonnanimi Allkiri<br />
Juhtivinspektor<br />
Telefon<br />
Liivi Inno<br />
e-mail<br />
Liivi.Inno@kki.ee<br />
KESKKONNAINSPEKTSIOON<br />
Kopli 76, 10416 Tallinn, tel. +372 696 2236, faks +372 696 2237, e-post valve@kki.ee<br />
4/4
Change language