17 imelist lugu

Ta otsustas muuta osad põõsad inimesteks ja osad kivid loomadeks. Ta
küll ei teadnud täpselt, missugused need loomad peaksid olema, aga proovima
pidi.
Suurtest kividest sai teha suured loomad ja väikestest kividest väikesed
loomad. Algul tulid nad ikka väga imelikud, kuid mida rohkem Looduse Emand
neid tegi, seda ilusamaks ja armsamaks nad muutusid. Inimestega oli ka nii, et
algul tulid kõik väga sarnased temale endale, kuid hiljem proovis ta teha
teistsuguseid ka. Suurtest ja paksudest puudest tegi ta suured inimesed ja
väikestest puudest ja põõsastest lapsed ja väiksemad inimesed.
Algul tundus kogu see sagimine väga tore ja lõbus. Alati oli kellegagi
rääkida ja koos toimetada. Koos käidi marjul ja jahil, valmistati süüa, mängiti ja
lobiseti niisama. Pikapeale väsitas kogu see trall Looduse Emanda väga ära ja
ta hakkas unistama oma eelnevast elust, kus kõik oli vaikne ja rahulik. Ta
hakkas üha enam hoidma omaette, käima pikkadel jalutuskäikudel, kust jõudis
koju alles hilja õhtul- kui oli juba uneaeg. Ta mõistis aina enam, et ei ole loodud
elama koos teistega kogu selle kisa ja lärmi sees. Ühel varahommikul ta
otsustaski, et kolib üksinda paksu metsa ja naudib seal vaikust ja rahu.
!
!
!
14